Õnne Piimakarjatalu Osaühingu Keskkonnakompleksloa Muutmise Taotluse Keskkonnamõju Hindamine OÜ KB ENVIRON

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

TARTU

2012 Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

SISUKORD

SISUKORD 2 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 2 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 5 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund 11 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed 16 4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele 16 4.2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele 24 4.3 Mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik) 26 4.4 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale 34 4.5 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele 36 4.6 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ja muud mõjud 37 5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus 38 6. Tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks 40 7. Keskkonnamõju eeldatav toime ja sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus 45 8. Ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest 46 9. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal tehtud põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks 47 10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele 49 11. Kavandatava tegevuse erinevate reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus 50 12. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise konsultatsioonide tulemustest 53 13. Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused 56 14. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte 57 15. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ja kõrgematest arengudokumentidest jm allikatest 59 16. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende esitajatele antud selgitused ettepanekute, vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise kohta 60 17. Aruande avalik arutelu ja selle protokoll 61 18. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart 62

LISAD Lisa 1. KMH programm Lisa 2. KMH programmi lisad (avaliku arutelu protokoll, avalikustamise teade, osalejate nimekiri ja kirjalikud ettepanekud programmi eelnõu kohta) Lisa 3. KMH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamine Lisa 5. Saasteainete hajumisarvutused ja –kaardid Lisa 6. KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist Lisa 7. KMH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Õnne Piimakarjatalu Osaühingu (Õnne PKT OÜ) keskkonnakompleksloa muutmise taotluses kirjeldatud tegevused. Arendajale on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba nr L.KKL.JÕ-160189 Esku suurfarmi käitamiseks. Ettevõte kavandab Põltsamaa vallas Esku külas Esku Suurfarmi kinnistul (registriosa 1702335/17023 ja katastritunnused 61602:002:0042-0043) Esku suurfarmi rekonstrueerimist ja laiendamist. Esku suurfarmis on käesolevaks ajaks rajatud ühe vana lüpsilauda asemele uus vabapidamisega lüpsilaut koos lüpsikojaga ja kaks vedelsõnnikuhoidlat ning rekonstrueerimisel on teine allesolev lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalaudaks.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Selleks soovitakse Esku suurfarm rekonstrueerida ja laiendada ning jätkata ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatust piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus oli kavandatud rajada ühe vana lüpsilauda asemele uus vabapidamisega lüpsilaut koos lüpsikojaga ja kaks vedelsõnnikuhoidlat ning rekonstrueerida teine allesolev lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalaudaks.

Kavandatava tegevuse maksimaalseks mahuks on Õnne PKT OÜ keskkonnakompleksloa muutmise taotluse koostamise ja keskkonnamõju hindamise algatamisel arvestatud kokku 2154 veisekohaga, neist 954 lehmakohta, 760 noorloomakohta ja 440 vasikakohta. Esku suurfarmi rekonstrueerimise ja tegevuse planeerimise käigus on kavandatava tegevuse mahtusid täpsustatud, arvestades seejuures ka keskkonnatingimustega.

Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on: • Esku suurfarmi rekonstrueerimine ja laiendamine; • Õnne PKT OÜ veisefarmide käitamine; • veisefarmide sulgemine tegevuse lõpetamisel.

Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS.

Keskkonnamõju hindamine on algatatud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt 18.11.11 kirjaga nr JT 6-7/11/34728-1 vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1, § 6 lg 1 p 27 ja 35 ning § 11 lg 2 ja 3, mis sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma ning punkt 35 sätestab, et eeltoodu kehtib ka käitise muutmise või ehitise laiendamise või rekonstrueerimise puhul. Kavandatud tegevuse puhul on nimetatud künnisvõimsus ületatud.

Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on: • teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; • anda keskkonnakompleksloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Samuti võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: Õnne Piimakarjatalu Osaühing Otsustaja: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Järelevalvaja: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon KMH ekspertrühm: Alar Noorvee, OÜ Alkranel litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0098), Kalev Liiv, OÜ KB Environ keskkonnaspetsialist. Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste) ja keskkonnatingimuste osas; • piirkonna elanikud keskkonnaseisundi osas; • Põltsamaa valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; • naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste osas; • Põltsamaa Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; • Jõgeva Maavalitsus, vähemalt planeeringute suunamise osas; • Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; • Terviseamet, inimese heaolu ja tervisega seotud küsimuste osas; • keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; • teised huvirühmad.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus

Õnne PKT OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks ning sealjuures: • tootmise keskkonnanõuetele vastavuse parandamine; • parima võimaliku tehnika kasutuselevõtt; • ettevõtte tootmismahu suurendamine tulenevalt tootmise optimeerimisest; • loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine.

Esku suurfarmi rekonstrueerimisel ja laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Selleks, et veisekasvatus ja piima tootmine oleks majanduslikult jätkusuutlik, on kavandatud Esku suurfarmi rajada uus lüpsikarjalaut (KMH programmi koostamise ajaks oli uue lüpsilauda koos lüpsikojaga ehitus lõpetatud) ja rekonstrueerida allesolev lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalaudaks.

Parandamaks loomade heaolu ning olemasoleva suurfarmi vastavust keskkonnanõuetele, kavandatakse edaspidi vanade loomapidamishoonete ja abirajatiste kaasajastamist.

Rekonstrueerimis- ja laiendustööd võimaldavad suurfarmis kasutusele võtta kaasaegse tehnoloogia ning jätkata veiste pidamist suurendatud mahus. Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kahest asjaolust: tänapäevase parima võimaliku tehnika kasutus loomapidamis- ja keskkonnanõuete täitmisel ning majanduslik tõhusus.

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Õnne PKT OÜ ühe põhitegevuse, veisekasvatuse ja piimatootmise jätkamine. Selleks kavandab arendaja Esku Suurfarmi territooriumil asuva Esku suurfarmi ümberehitamist ja laiendamist, mis KMH läbiviimise käigus on suures osas ka ellu viidud .

Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna Esku suurfarmi suurus ületab saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lg 2 kohaselt seaduses kehtestatud künnisvõimsuse ja KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künnisvõimsuse (veiste arvu), siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Tinglikult viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivide valik toimus arendaja ja eksperdi koostöös.

Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele: - olema vastavuses õigusaktidega; - ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; - vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); - olema majanduslikult teostatavad; - olema tehniliselt teostatavad; - vastama parimale võimalikule tehnikale; - arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.

Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspertrühm koos arendajaga leidnud kolm reaalset tegevuse alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnata. 5

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Võrreldes algselt KMH programmis esitatud alternatiividega on keskkonnamõju hindamise käigus toimunud tegevuse mahtude täpsustamine Esku suurfarmis. KMH protsessi käigus on oluliselt muutunud Alternatiiv 0. Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse koostamisel ja enne Esku suurfarmi rekonstrueerimist oli Esku suurfarmis kokku kuni 1692 veisekohta (kuni 842 lehma-, 410 noorlooma- ja 440 vasikakohta) ja lautades oli kasutusel tahesõnniku mehaaniline (traktori ja kraapidega) eemaldamine tahesõnnikuhoidlatesse.

Alternatiiv 0 KMH algatamisel oli reaalne olukord, kus Esku suurfarmi ei rekonstrueerita ja jätkatakse olemasolevate nõukogude ajal rajatud laudahoonete ja sõnnikuhoidlate kasutamist. Tegemist oli nn nullalternatiiviga.

KKL taotluse menetlemise käigus alustas arendaja Esku farmi rekonstrueerimist ning KMH programmi arutelu ajaks oli valminud uus lüpsilaut koos lüpsikojaga ja alustatud teise lüpsilauda rekonstrueerimist vabapidamisega noorkarjalaudaks. KMH programmi avalikustamise käigus täpsustati nn nullalternatiivi eeldusel, et ka see alternatiiv peab olema reaalne, ehk eelduseks on, et sellise lahenduse tegevused peavad vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele ja parimale võimalikule tehnikale.

KMH käigus hinnatakse olukorda, kus Õnne PKT OÜ Esku suurfarmis koos valminud uue lüpsilauda, lüpsikoja ja kahe vedelsõnnikuhoidlaga jätkab eeldatavalt olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil kuni 1804 veisekohaga (1288 LÜ1).

Tegevus jätkuks järgnevates Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi veiselautades: • kuni 954 lüpsilehma (sh kuni 720 lüpstavat uues lüpsilaudas ning 234 lehma on poegivad- ja kinnislehmad poegimislaudas); • kuni 410 lehmmullikat (mullikalaudas); • kuni 440 vasikat (kuni 6 kuud) Esku suurfarmi poegimis- ja kahes vasikalaudas.

Alternatiiv I Vastavalt keskkonnakompleksloa muutmise taotlusele on teiseks alternatiiviks olukord, kus Esku suurfarmis viiakse lõpuni rekonstrueerimis- ja laiendustööd. Suurfarm kaasajastatakse ning sealset tootmismahtu suurendatakse. Kavandatav tegevus on hindamisel kui Alternatiiv I.

Esku suurfarmis on kasutusel uus vabapidamisega lüpsilaut koos lüpsikoja ja vedelsõnnikuhoidlatega ning allesolev lüpsilaut on rekonstrueeritud vabapidamisega noorkarjalaudaks. Õnne PKT OÜ piimakarja laiendatakse vastavalt rekonstrueerimiskavale kuni järgmise veisekohtade arvuni (2154 veist e 1498 LÜ), sh: • kuni 954 lüpsilehma (sh kuni 720 lüpstavat ja 234 erivajadustega lehma) uues lüpsi- ja olemasolevas poegimislaudas; • kuni 350 lehmmullikat vabapidamisega noorkarjalaudas (rekonstrueeritud endises lüpsilaudas); • kuni 410 pullmullikat mullikalaudas; • kuni 440 vasikat (kuni 6 kuud) Esku suurfarmi poegimis- ja kahes vasikalaudas.

KMH käsitluses on Alternatiiv I kohaselt kavas peale uue vabapidamisega 720-kohalise Esku lüpsilauda, lüpsikoja (2x20 kohta) ja kahe vedelsõnnikuhoidla rajamist rekonstrueerida ka allesolev vana lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalaudaks.

1 LÜ - loomühik, koefitsientide süsteemi põhjal leitud baasühik, millega iseloomustatakse ühiselt kõikide loomaliikide ja vanusegruppide poolt avalduvat koormust. Aruandes kasutatakse järgmisi väärtusi: piimalehm 1,0; noorloom 0,5 ja vasikas (kuni 6 kuu vanune) 0,2 LÜ 6

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Lehmi peetakse uues lüpsilaudas aastaringselt puhkelatrites kuues loomagrupis. Uues lüpsilaudas kogutakse vedelsõnnik tiibskreeperite abil ristkanalisse, kust see suunatakse sõnniku pumbakaevu ja pumbatakse sealt kahte vedelsõnnikuhoidlasse kogumahtuvusega 16000 (2x8000) t. Loomade söötmine toimub söödamikseri abil söötmiskäigust ja jootmiseks kasutatakse grupijootureid.

Vabapidamisega lehmmullikate noorkarjalaudaks rekonstrueeritavas allesolevas vanas lüpsilaudas on kuni 350 noorloomakohta. Laudas tekkiv tahesõnnik eemaldatakse traktori abil lauda otsas asuvasse olemasolevasse 2009.a rekonstrueeritud tahesõnnikuhoidlasse mahtuvusega 2800 t. Loomade söötmine toimub söödamikseri abil söötmiskäigust ja jootmiseks kasutatakse jootureid.

Esku poegimislaudas on kuni 192 vabapidamisel ja 42 lõaspidamisel lehmakohta ning kuni 130 vasikakohta (sh 40 individuaalboksi). Lehmade vabapidamisalalt eemaldatakse tahesõnnik mobiilsete vahendite (traktori) abil ning lõaspidamise ja vasikabokside alalt skreeperite abil tahesõnnikuhoidlasse, mis on vasikalautadega ühine ja mahutab kuni 6000 t tahesõnnikut. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse lisaks mobiilsele söödajagajale ka käsikärusid. Vabapidamisega lehmade lüpsmiseks kasutatakse lüpsiplatsi ja lõaspidamisel kannulüpsi.

Esku suurfarmi väikeses vasikalaudas on kolmes rühmasulus kokku kuni 70 ja vasikalaudas neljas rühmasulus kokku kuni 240 vasikakohta. Lautadest eemaldatakse tahesõnnik traktori abil Esku poegimislaudaga ühisesse tahesõnnikuhoidlasse. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse käsikärusid.

Esku vabapidamisega mullikalaudas on kaheksas rühmasulgus kuni 410 noorloomakohta. Laudast eemaldatakse tahesõnnik traktori abil lauda otsas asuvasse tahesõnnikuhoidlasse mahtuvusega ca 1200 t. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse mobiilset söödajagajat.

Õnne PKT OÜ kasutab vett Esku suurfarmis tootmishoonetes tootmis- ja olmevajadusteks. Ettevõtja poolt kasutatav vesi ostetakse vee-ettevõtjalt Põltsamaa Vallavara OÜ. Õnne PKT OÜ tekkiv reovesi juhiti enne suurfarmi rekonstrueerimist Esku küla reovee kanalisatsioonisüsteemi või veeti kogumiskaevust põllule või sõnniku hulka (suurfarmi lüpsiseadmete ja -platsi pesuvesi). Peale uue lüpsilauda ja kahe vedelsõnnikuhoidla valmimist juhitakse lüpsiplatsi ja piimaruumiseadmete reovesi sõnniku ristkanalisse vedelsõnniku hulka. Ettevõtja on kavandanud peale eelsetiti paigaldamist ka olmereovee juhtimise vedelsõnniku hulka, et täielikult lõpetada reovee juhtimine Esku küla reoveepuhastisse.

Õnne PKT OÜ suurfarmis jätkuks nimetatud alternatiivi rakendumisel noorloomade pidamine täies mahus, st ettevõte tegeleb ka pullmullikate kasvatamisega. Selle alternatiivi rakendamisel olemasolevad laudahooned kaasajastakse ja minnakse üle veiste vabapidamisele.

Alternatiiv II Kavandatava tegevuse mahud ja iseloom on samad, mis Alternatiiv I puhul: peale uue vabapidamisega 720-kohalise Esku lüpsilauda, lüpsikoja (2x20 kohta) ja kahe vedelsõnnikuhoidla rajamist rekonstrueerida ka allesolev vana lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalaudaks. Antud alternatiivi rakendumisel loobutakse pullmullikate kasvatamisest, mille tulemusena on vajadusel võimalik loobuda mullikalauda kasutamisest loomapidamishoonena.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Õnne PKT OÜ piimakarja laiendatakse vastavalt nimetatud alternatiivile kuni järgmise veisekohtade arvuni 1744 veist e 1252 LÜ), sh: • kuni 954 lüpsilehma (sh kuni 720 lüpstavat ja 234 erivajadustega lehma) uues lüpsi- ja olemasolevas poegimislaudas; • kuni 350 lehmmullikat vabapidamisega noorkarjalaudas (rekonstrueeritud endises lüpsilaudas); • kuni 440 vasikat (kuni 6 kuud) Esku suurfarmi poegimis- ja kahes vasikalaudas.

Seega oleks Õnne PKT OÜ veiste arv Alternatiiv II puhul 410 veisekoha (mullikakoha) võrra Alternatiivist I väiksem.

Olemasolev olukord Õnne PKT OÜ loomakasvatuse tootmishooned asuvad ühel tootmisterritooriumil (ühel kinnistul) Esku külas Põltsamaa vallas.

Esku suurfarm, mis koosneb kuuest laudast (uus lüpsilaut, rekonstrueeritud noorkarjalaut, poegimislaut, väike vasikalaut, vasikalaut ja mullikalaut), asub Esku Suurfarmi kinnistul (registriosa 1702335/17023 ja katastritunnused 61602:002:0042-0043, 12,1818+10,97 ha). Lisaks asuvad kinnistul garaaž-töökoda ning muud hooned ja rajatised. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Esku Suurfarmi kinnistu maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa (12,1818 ha) ja maatulundusmaa (10,97 ha).

Esku suurfarm koos muude tootmishoonetega asub Esku küla keskuses Põltsamaa-Võhma maanteest T-38 lõuna pool. Suurfarmi vahetus ümbruses asuvad elumajad, millest lähim kasutuses olev Vahesaare kinnistu elamu asub suurfarmi maaüksuse piirist ca 140 m kaugusel. Metsa kinnistul asuv elamu pole elamuna kasutusel ja on kavandatud lammutada.

Esku suurfarm koosnes keskkonnakompleksloa muutmise taotluse koostamisel kuuest laudahoonest (kokku 1692 veisekohta e 1176 LÜ): -kaks vana lüpsilauta (kummaski 304 boksides lehmakohta) koos lautadega ühendatud lüpsikojaga (lüpsiplats 2x14 kohta, piimajahutustank koos pesuseadmetega, loomade jooturid ning piima jahutamise jääksoojust kasutavad veesoojendid); -poegimislaut (192 vabapidamisega ja 42 lõaspidamisega lehma- ja 130 vasikakohta). Poegimislaudas on osaliselt kasutusel kannulüps ja kogu väljalüpstud piim kasutatakse poegimislaudas vasikate söödana; -väike vasikalaut, kus on rühmasulgudes kuni 70 vasikakohta; -vasikalaut, kus on rühmasulgudes kuni 240 vasikakohta; -mullikalaut, kus on vabapidamisega rühmasulgudes kuni 410 (lehmmullika) noorloomakohta. Lautadest lükatakse sõnnik traktoriga (ka skreeperite abil) lautade otsas asuvatesse sõnnikuhoidlatesse ja viiakse sealt põllule või sõnnikupatareisse.

Esku suurfarmi territooriumil on ka koresöödahoidlad mahtuvusega kuni 1500 t, tahesõnnikuhoidlad mahtuvusega kuni 10000 t, allapanu hoiuplatsid, silohoidlad mahtuvusega kuni 7000 t, garaaž-töökoda, värava-kontorihoone, tankla koos kütusehoidlaga, tuletõrjeveehoidlad, vee- ja kanalisatsioonitorustikud jpm. Esku suurfarmi territooriumil on ka lüpsikoja ja kontori katlamajad. Suurfarmi katelde Fesma VUK-120 (B20K-põletiga) ja Vuk-60 võimsus on väiksem kui 0,3 MW (vastavalt 0,12 ja 0,06 MW) ja kütuse (kuni 36 t kerget kütteõli) kasutamisel eralduvate saasteainete kogused on väiksemad, mil on nõutav välisõhu saasteluba. Esku suurfarmis on kasutusel söödamikser, kuid vajadusel (poegimislaudas, vasikalaudas) kasutatakse ka käsikärusid. Suurfarmis kasutatakse allapanuna peenestatud põhku (võimalusel turvast), mille laotamiseks kasutatakse söödajagajat ja käsikärusid. Õnne PKT OÜ olmeruumid asuvad Esku suurfarmis, kus töötab kokku kuni 54 inimest. 8

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Vett kasutatakse suurfarmis loomade jootmiseks, ruumide ja seadmete pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Veevõtt toimub Esku küla puurkaevust (ostetakse vee-ettevõtjalt Põltsamaa Vallavara OÜ). Lubatud veekasutus on keskkonnakompleksloa alusel 40 000 m3 (taotluse alusel 56 502 m3/a) aastas. Esku suurfarmis tekkiv reovesi juhitakse Esku küla reoveepuhastisse (puhasti haldaja Põltsamaa Vallavara OÜ).

Peamised loomakasvatuse käigus tekkivad jäätmed on loomsed jäätmed (lõpnud loomad), taimsed jäätmed (söödajäätmed jms), segaolmejäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed (plastik, paber, metall, puit jt) ning ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus ning antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle loomsete jäätmete käitlemiskeskusesse (AS Vireen).

Energiat vajatakse farmikompleksis eeskätt loomade söötmiseks, kompleksi valgustuseks ning sõnniku eemaldamiseks.

Enamus farmikompleksi teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.

Õnne PKT OÜ kasutuses on kokku vähemalt 1500 ha põllumajanduslikku maad. Õnne PKT OÜ kinnistute pindala on kokku 761,4554 ha, millest 676,6899 ha on haritavat ja 3,8028 ha looduslikku rohumaad. Põllumajanduslikku maad kasutatakse ka Põltsamaa valla maaomanike/haldajatega sõlmitud maakasutuse lepingute alusel kokku 743,62 ha haritavat maad.

Tänasega on Õnne PKT OÜ tootmismahuks kavandatud kuni 7000 tonni toorpiima ja kuni 500 t veiseliha (tapakaalus) aastas.

Õnne PKT OÜ-le kuuluvate silohoidlate kogumahutavus on ca 10 000 tonni. Silo tehakse võimalusel kokku kuni 30 000 tonni ja heina (koresööta) kuni 2000 tonni. Osa jõusöödast ostetakse sisse ja osa valmistatakse ise.

Tahesõnnikut tekib kuni 16 190 tonni aastas ja tahesõnnikuhoidlate kogumahtuvus on 8980 t.

Kavandatav tegevus 2012. algul valmis 720 lüpsilehmale uus vabapidamislaut lammutatud lüpsilauda asemel koos uue lüpsikojaga ja kahe vedelsõnnikuhoidlaga kogumahutavusega 16 000 m3. Samuti alustati 2012. a algul teise vana lüpsilauda rekonstrueerimist vabapidamisega noorkarjalaudaks ja ehitustööde ajal laudas loomi ei hoita.

Seega taotletakse keskkonnakompleksloa muutmist tootmisvõimsusele kuni 954 lüpsilehma, 760 noorlooma ja 440 vasikat. Kokku kuni 2154 veist e 1498 LÜ. Piima plaanitakse saada kuni 10 000 tonni ja veiseliha realiseerida kuni 1000 tonni (eluskaalus) aastas.

Vett on suurfarmis kavandatud kasutada loomade jootmiseks, ruumide ja seadmete pesuks ning töötajate olmevajadusteks keskkonnakompleksloa muutmise taotluse alusel kuni 77 552 m3 aastas. Veevõtt toimub Esku küla puurkaevust (ostetakse vee-ettevõtjalt Põltsamaa Vallavara OÜ). Esku suurfarmis tekkiv reovesi on kavandatud juhtida vedelsõnnikuhoidlatesse ja lõpetatakse reovee juhtimine Esku küla reoveepuhastisse (puhasti haldaja Põltsamaa Vallavara OÜ).

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Õnne PKT OÜ-le kuuluvate silohoidlate kogumahutavus on ca 12 000 tonni. Silo tehakse võimalusel kokku kuni 30 000 tonni ja heina (koresööta) kuni 2000 tonni. Osa jõusöödast ostetakse sisse ja osa valmistatakse ise.

Vedelsõnnikut tekib kavandatud tegevuse puhul kuni 15 120 tonni aastas ja vedelsõnnikuhoidlate kogumahtuvus on kuni 16 000 t ning tahesõnnikut tekib kuni 9170 tonni aastas ja tahesõnnikuhoidlate kogumahtuvus on kuni 10 000 t.

Õnne PKT OÜ kasutuses on ka edaspidi kokku vähemalt 1500 ha põllumajanduslikku maad.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund

Õnne PKT OÜ tegevus toimub mitmel territooriumil Põltsamaa vallas. Põltsamaa vallas kuulub ettevõttele Esku suurfarm, Epro teraviljahoidla ja jahuladu. Põltsamaa vallas Esku külas asub Esku suurfarm koos abihoonete ja rajatistega (silo- ja sõnnikuhoidlad jm) ning Epro teraviljahoidla ja jahuladu.

Õnne PKT OÜ Esku suurfarm ja põllumaad asuvad Põltsamaa valla edelaosas pikaajalise põllumajandustootmise piirkonnas. Esku suurfarm koos muude tootmishoonetega asub Esku küla keskuses.

Esku suurfarm on ida suunas asuvast Põltsamaa linna piirist ja Põltsamaa jõest ca 4,5 km kaugusel. Veisefarmi mõjupiirkonda jääb enamus Esku küla keskosast koos elamute (lähim elamu Vahesaare kinnistul asub ca 140 m kaugusel lääne suunas) ja taluhoonetega.

Alam-Pedja looduskaitseala asub ca 9,4 km kaugusel Esku suurfarmist lõuna suunas. Esku suurfarm asub ca 2,5 km Võisiku mõisa pargi piirist loode suunas ja Nõmme talu dendraariumi piirist kagu suunas.

Õnne PKT OÜ tootmishooned ja põllumaad (heinamaad) asuvad Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal suures osas kaitsmata põhjaveega alal.2 Sõnnikulaotuspõldude piirkond asub farmi vahetus ümbruses ja kaugemal.

Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis Jõgevamaal ümber Põltsamaa linna. Valda katab tihe teedevõrk. Valla piirinaabriteks on Pajusi ja Puurmani vallad, Viljandi maakonna Kolga-Jaani ja Kõo vallad ning Järvamaa Imavere ja Koigi vallad. Läbivatest teedest olulisemad on põhja-lõunasuunaline Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Jõgeva-Põltsamaa, Põltsamaa-Võhma ja Viljandi- Põltsamaa maanteed.

Esku piirkond asub Põltsamaa valla ja Jõgeva maakonna lääneosas, piirnedes Viljandi maakonnaga. Esku piirkonna moodustavad järgmised külad: Esku, Vitsjärve, Räsna, Rõstla, Lebavere, Nõmavere. Valla keskuse ja Põltsamaa linnani on Eskust 7 km ja kaugematest küladest kuni 18 km ning Tartu linnani on ca 70 km, Viljandisse on ca 50 km. Esku küla on antud piirkonna keskuseks. Piirkonna keskuses asuvad pood, raamatukogu ja kool-lasteaed. Piirkonda läbivad Põltsamaa-Võhma, Põltsamaa-Pilistvere ja Põltsamaa-Viljandi maanteed. Esku piirkonnas vahelduvad metsamassiivid põllumaadega, moodustades mitmekülgse ilmega liigendatud maastiku. Reljeef on valdavalt tasane. Puistudest domineerivad lehtpuu enamusega segametsad. Aluspinnas varieerub turbast paeni.3

Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (Põltsamaa Graniit OÜ). Piirkonnas tervikuna on paas väga maapinna lähedal. Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3. Savikihi paksus on 3,5 m. Turbatootmiseks on piirkonnas varu ca 3,2 miljonit tonni turvast 783 ha maardlas, mille nimi on Vitsjärve-Jalametsa maardla (andmed: M.Orru. Eesti Turbasood 1995).

2 Valitsuse määrus nr 17 21. jaanuarist 2003.a “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri" 3 “Esku piirkonna külade arengukava 2009-2015”. MTÜ Esku Külaselts. Esku, 2009 11

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Põltsamaa valla mullastik kuulub vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44). Kõige viljakamad on Pauastvere küla (kuni 62 punkti) ja Adavere aleviku, Kalme ja Esku külade ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Domineerivad leostunud ja leetjad kamarkarbonaatsed mullad ning nõrgalt leetunud kamarmullad.

Põltsamaa valla territooriumil asub osa Alam-Pedja looduskaitsealast (9888 ha).

Metsaga on kaetud umbes 44% valla maa-alast. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. Haruldasi linnuliike esindab must toonekurg, merikotkas. Suurem soomassiiv on Umbusi raba (ca 70 km2).

Põltsamaa valla jõed kuuluvad Peipsi alamvesikonda. Suurima jõena voolab läbi Põltsamaa jõgi (135 km), väiksemad jõed on Pedja lisajõed Umbusi (34 km), Pikknurme (35 km) ja Neanurme (18 km). Vallas ei leidu looduslikke järvi, küll aga on jõgedele rajatud paisjärvi, suuremad on Kamari ja Võisiku paisjärv. Veekogudest läbivad Esku piirkonda Navesti jõgi, Riivli ja Räsna oja, mis on täis tervendavaid allikaid. Veel on piirkond rikas rabajärvede ja -maade poolest.

Puhkealana kasutatakse peamiselt Põltsamaa jõe ümbrust ja Kamari paisjärve puhkeala. Puhkeotstarbelised maa-alad on ka Võisiku mõisakompleksi ümbrus ja Lustivere asulas Umbusi jõgi. Puhkeala on ka Mandri-Eesti keskpunkti ümbritsev ala, mis on rikas muinsus- ja looduskaitseobjektide poolest. Põltsamaa linna tagamaana ja ka valla elanike jaoks on oluline piirkond Mällikvere, kus asuvad kardirada ning ümbruskonna parim kelgu- ja suusamägi. Põltsamaa vallas on 79 kultuurimälestist, neist 40 arheoloogia-, 6 ajaloo- ning 33 arhitektuurimälestist: Adavere mõis, Lustivere mõis ja park, Võisiku mõis, Von Bockide matmispaik, Kesk-Eesti keskpunkt ja kalmemägi, Rein Joosti Roosiaed, Eesti-Aleksandri kool, Suur Rändrahn, Moori kivi jt.

Põhjavee kaitstus Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorbtsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine–kivim–põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.

Põhjavee kaitstust hinnatakse 1992. aastal koostatud “Eesti põhjavee kaitstuse ja antropogeense koormuse kaardi tugilegendi” (Savitskaja, 1992) alusel. Tugilegendi alusel on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht: kaitsmata, kui reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on ≤ 30 d; o moreen ≤ 2 m (k=0,01-0,5 m/d) o liiv, kruus ≤ 20 m (k=1-5 m/d) nõrgalt kaitstud, kui reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on 30-180 d; o moreen 2 – 10 m (k=0,01-0,5 m/d) o savi, liivsavi ≤ 2 m (k=0,0001-0,005 m/d) o liiv, kruus 20 – 40 m (k=1-5 m/d) keskmiselt kaitstud, kui reoainete infiltratsiooniaeg on 180-360 d; o moreen 10 – 20 m (k=0,01-0,5 m/d) o savi, liivsavi 2 – 5 m (k=0,0001-0,005 m/d)

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

kaitstud, kui reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on >360 d; o moreen > 20 m (k=0,01-0,5 m/d) o savi, liivsavi > 5 m (k=0,0001-0,005 m/d)

Eesti Geoloogiakeskuse “Eesti põhjavee kaitstuse kaardi” (mõõtkava 1:400000) kohaselt (joonis 3- 1) on põhjavesi alal suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) ja kaitstud (väga madal reostusohtlikkus).

Joonis 3-1. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse “Eesti põhjavee kaitstuse kaardist”.

Põltsamaa vald kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni, mille kohta kehtivad järgmised karakteristikud: ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 oC 25.-28. märtsil, üle 5 oC 21.-23. aprillil, üle 10 oC 14.-16. juunil. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 oC 21.-24. septembril, alla 5 oC 23.-24. oktoobril, alla 0 oC 26.-27.novembril.

Üldine taimekasvu kestus, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5 oC, vältab181-185 päeva ning sellel ajavahemikul on sademete summa 410-470 mm. Lumikatte kestuseks on100-105 päeva. Aasta keskmine sademete summa jääb selles regioonis 600-650 mm vahele. Keskmised temperatuurid on võrreldavad Eesti keskmiste näitajatega: aasta keskmine ca 5 oC, jaanuari keskmine pisut alla -6 oC ja juulikuu keskmine ca 17 oC.

Põltsamaa valla kliima on Eesti kontekstis suhteliselt kontinentaalne, mõningad piirkonna pikaajalised keskmised näitajad on järgmised (vastavalt Tartu meteoroloogiajaama vaatlustele): Atmosfääriõhu temperatuurid: - Paljuaastane keskmine temperatuur vahemikus + 4,7 (Tartu) oC - Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur + 22,5 (Tartu) oC - Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 10,1 (Tartu) oC - Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal (Tartu) + 20,1 oC - Kõige külmema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal (Tartu) - 4,1 oC - Temperatuuri absoluutne maksimum (juuli 1959 Tartu) + 35,0 oC - Temperatuuri absoluutne miinimum (detsember 1978 Tartu) - 39,0 oC

Tuule kiirused: - Kõige väiksem kuu keskmine (august) 3,2 (Tartu) m/s - Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,6 (Tartu) m/s 13

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

- Keskmine aastane kiirus 3,9 (Tartu) m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%): N NO O SO S SW W NW tuulevaikus 6 8 9 12 14 19 21 11 5 (Tartu)

Sademete hulk (mm): - Aasta keskmine sademete hulk 607 (Tartu) mm - Kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (märts) 29 (Tartu) mm maksimaalne (august) 82 (Tartu) mm

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on lähima meteoroloogiajaama (Esku, Põltsamaa, Tartu) pikaajalised meteoroloogilised näitajad järgmised:

Sademed: keskmine aastane sademete hulk 710 mm kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (veebruar) 34 mm maksimaalne (august) 90 mm

Õhutemperatuur: aastane keskmine õhutemperatuur 5,1 °C kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,5 °C kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur -6,5 °C Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21 °C Temperatuuri absoluutne maksimum 32,1 °C Temperatuuri absoluutne miinimum -34,7 °C

Tuulekiirus: aasta keskmine 2,7 m/s kõige vaiksem ühe kuu (juuli) keskmine 2,2 m/s kõige suurem ühe kuu (jaan, nov, dets) keskmine 3,0 m/s

Tabel 3-1. Tuule suuna ja tuulevaikuse jaotus, % (aastas):

Joonisel 3-2. on esitatud antud piirkonnale omane tuulteroos.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 3-2. Aastane tuuleroos Viljandi meteojaamas (1971-2000) (allikas: EMHI, 2010).

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevusega võivad kaasneda olulised keskkonnamõjud järgmistes valdkondades: • välisõhu kvaliteet ning inimeste heaolu ja tervis – farmikompleks paikneb elamute läheduses. • pinna- ja põhjavee kvaliteet – sõnniku lekkimine farmi territooriumil võib kahjustada nii pinna- kui põhjavee kvaliteeti.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole ette näha mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega kaasneda võivate tagajärgedena on vaadelda järgmisi riske ja võimalikke mõjusid: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule ja tervisele; mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Mõju veekeskkonnale oleneb suurel määral sellest, kuidas on arvestatud ja arvestatakse farmide käitamisel keskkonnakaitseliste nõuetega.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele Põhja- ja pinnavee kaitseks on kehtestatud piirangud. Nende piirangute eesmärk on piirata sõnnikus sisalduvate toite- ja reoainete põhja- ning pinnavette sattumist. Sõnnikuga kokkupuutuvad ehitised (laut, sõnnikuhoidla jne) peavad olema lekkekindlad ning sõnnikut ei tohi toimeainena laotada (väetada) rohkem, kui põllukultuurid seda omastada suudavad. Indikaatorina kasutatakse lämmastikku kui pinnases kõige liikuvamat ja seega ka kõige kergemini ja kiiremini vette sattuvat toitainet. Pinnaveekogusid ohustab eelkõige fosfor. See võib sattuda veekogusse sõnniku või pinnaseosakestega.

Ca 1,5 km kaugusel asuvasse lähimasse pinnaveekogusse, Võisiku peakraavi suubub ka Esku suurfarmi territooriumi piirilt algav maaparanduskraav. Samas asuvad Esku suurfarmi tootmishooned ja põllumaad (heinamaad) Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal suures osas kaitsmata põhjaveega alal.

Farmikompleksi rekonstrueerimisel ja edasisel kasutamisel peab arvestama järgmiste kohustuslike tingimuste ja piirangutega: nõutava sõnnikuhoidlate maht peab tagama vähemalt 8 kuu tekkiva sõnniku ja virtsa koguse mahutavuse4, sõnnikuhoidlad ja virtsakaevud peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning pinnasevesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse kogu ekspluatatsiooniaja vältel.5

4 Veeseadus. (RT I, 10.03.2011, 10) 5 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 (RT I 2001, 72, 443) 16

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Pinnaveekogudesse Esku suurfarmi käitamisel ka peale rekonstrueerimise lõpetamist saasteaineid ei juhita, samuti ei rikuta veekogude veerežiimi veevõtu või heitvee veekogusse juhtimise kaudu, seega on pinnaveele avalduv risk minimaalsel tasemel. Farmikompleksi rajatised ei asu maaüksuse piirist ca 1,5 km ida pool voolava Võisiku peakraavi piiranguvööndis (50 m).

Farmikompleksi tegevus võib pinnavett, sealhulgas põldudelähedasi ojasid ja kraave, mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud riskid on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku hoiustamisel, transportimisel ja laotamisel ning avariiolukorrad.

Kõigi nõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Olemasolev laotustehnika vastab parimale võimalikule tehnikale.

Erinevate alternatiivide (0, I või II) rakendumisel on farmikompleksi võimalik mõju pinnavee kvaliteedile sarnane ja on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on loomakasvatuses tekkivas sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rajatised pole lekkekindlad või rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning loomakasvatusfarmi tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile.

Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi nõutav sõnnikuhoidlate maht on piisav vähemalt 8 kuu tekkiva sõnniku ja virtsa mahutamiseks erinevate alternatiivide (0, 1 või 2) rakendumisel:6 Tabel 4-1. Sõnnikukogused ja sõnnikuhoidlate maht Alternatiiv 0 korral: Farm\nimetus Loomade Sõnniku kogus Sõnniku kogus Sõnnikuhoidla* arv aastas, t 8 kuud, t mahtuvus, t Esku uus lüpsilaut 720 **15120 **10080 **16000 Esku mullikalaut (vana lüpsilaut) 0 2800 Esku poegimislaut 234+130 3835 2556,7 Esku väike vasikalaut 70 175 116,7 *6000 Esku vasikalaut 240 600 400 Esku mullikalaut (lehmmullikad) 410 2460 1640 1200 Kokku 1804 22190 14793,3 26000

Tabel 4-2. Sõnnikukogused ja sõnnikuhoidlate maht Alternatiivi I korral: Farm\nimetus Loomade Sõnniku kogus Sõnniku kogus Sõnnikuhoidla* arv aastas, t 8 kuud, t mahtuvus, t Esku uus lüpsilaut 720 **15120 **10080 **16000 Esku mullikalaut (vana lüpsilaut) 350 2100 1400 2800 Esku poegimislaut 234+130 3835 2556,7 Esku väike vasikalaut 70 175 116,7 *6000 Esku vasikalaut 240 600 400 Esku mullikalaut (pullmullikad) 410 2460 1640 1200 Kokku 2154 24290 16193,3 26000 *Esku poegimislauda ning väikese vasika- ja vasikalauda juures on ühine tahesõnnikuhoidla **Vedelsõnnik ja vedelsõnnikuhoidlad

6 orienteeruv aastane sõnnikukogus: üks lüpsilehm 21 t vedelsõnnikut või 15 (12+3) t tahesõnnikut; üks noorveis (6-24 kuud); 7,5 t vedelsõnnikut või 6 (4,8+1,2) t tahesõnnikut; üks noorveis (0-6 kuud); 3,6 t vedelsõnnikut või 2,5 (2+0,5) t tahesõnnikut 17

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-3. Sõnnikukogused ja sõnnikuhoidlate maht Alternatiivi II korral: Farm\nimetus Loomade Sõnniku kogus Sõnniku kogus Sõnnikuhoidla* arv aastas, t 8 kuud, t mahtuvus, t Esku uus lüpsilaut 720 **15120 **10080 **16000 Esku mullikalaut (vana lüpsilaut) 350 2100 1400 2800 Esku poegimislaut 234+130 3835 2556,7 Esku väike vasikalaut 70 175 116,7 *6000 Esku vasikalaut 240 600 400 Esku mullikalaut (nn pullilaut) 0 1200 Kokku 1744 21830 14553,3 26000 *Esku poegimislauda ning väikese vasika- ja vasikalauda juures on ühine tahesõnnikuhoidla **Vedelsõnnik ja vedelsõnnikuhoidlad

Esku vedelsõnnikuhoidlatesse juhitakse ka suurfarmis tekkiv reovesi, kuni 2648 m3 ehk t aastas ja reovee 8 kuu vajalik mahtuvus on kuni 2648 / 12 * 8 = 1765,3 t. Seega on vajalik 8 kuu vedelsõnnikuhoidla mahtuvus: 10080 + 1765,3 = 11845,3 t.

16000 t mahtuvusega vedelsõnnikuhoidlad võimaldavad lisaks suurfarmi vedelsõnnikule ja reoveele sinna juhtida veel silohoidlates tekkida võiva silomahla ja virtsa tahesõnnikuhoidlate virtsakaevudest.

Õnne PKT OÜ sõnnikuhoidlad, silohoidlad ja loomapidamishooned on ehitatud vettpidava põhjaga, mis takistab reostuse tungimist põhjavette. Suurfarmi korrektsel käitamisel ei ole põhjust eeldada Esku küla puurkaevu ja sellest kaugemal asuvate madalamate kaevude reostumist.

Väljavõte sotsiaalministri määrusest on joogivee keemilistest kvaliteedinäitajatest (nitraat ja nitrit) ja indikaatoritest (ammoonium, kloriid, sulfaat, elektrijuhtivus, vesinikioonide kontsentratsioon) joogivees esitatud järgnevas tabelis:7

Tabel 4-4. Keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid joogivees: Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused

Nitraat (NO3) 50 mg/l Märkus 3 Nitrit (NO2) 0,50 mg/l Märkus 3

Ammoonium (NH4) 0,50 mg/l Kloriid (Cl) 250 mg/l Märkus 1 Sulfaat (SO4) 250 mg/l Märkus 1 Elektrijuhtivus 2500 µS cm-1 20°C juures Märkus 1 Vesinikioonide kontsentratsioon ≥6,5 ja ≤9,5 pH ühik Märkused 1 ja 2 Märkus 3: Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1; (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 1: Vesi ei tohiks olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. Märkus 2: Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtus võib olla väiksem kui tabelis esitatud, kuid mitte alla 4,5.

Sarnases keskkonnaministri poolt kehtestatud määruses on lähtutud ka tingimusest, et põhjavee- kogumi looduslik keemiline koostis on selline, mis võimaldab põhjavett joogiveeks kasutada.8

7 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) 8 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord1 (RTL 2010, 2, 22)

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-5. Keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid Esku farmi lähiümbruse põhjavee seirejaamades (SJ): Näitaja/SJ Ühik Aasta Sisaldus Aasta Sisaldus Aasta Sisaldus Aasta Sisaldus PÕ-1 NO3 mg/l 2007 2,79 2004 0,886 2003 0,35 2001 2,3 NO2 mg/l 2004 0,033 2003 0,01 2001 0,007 NH4 mg/l 2007 0,054 2004 0,026 2003 0,012 2001 0,036 Cl mg/l 2007 26 2004 24 2003 20 2001 25 SO4 mg/l 2007 51 2004 50 2003 55 2001 54 Elektrijuhtivus µS/cm 2007 758 2004 758 2003 735 pH 123 NO3 mg/l 2006 61,999 2003 44,29 2002 53 1996 80 NO2 mg/l 2006 0,01 2003 0,01 2002 0,033 1996 0,023 NH4 mg/l 2006 0,095 2003 0,021 2002 0,031 1996 0,68 Cl mg/l 2006 27 2003 68 2002 40 1996 43 SO4 mg/l 2006 42 2003 61 2002 63 1996 99 Elektrijuhtivus µS/cm 2006 846 2003 934 2002 998 pH 89 NO3 mg/l 2008 12,4 2007 44,285 2006 3,1 1998 102 NO2 mg/l 2006 0,016 1998 0,082 NH4 mg/l 2008 0,035 2007 0,033 2006 0,076 1998 0,13 Cl mg/l 2008 22 2007 25 2006 22 1998 31 SO4 mg/l 2008 81 2007 63 2006 65 1998 37 Elektrijuhtivus µS/cm 2008 883 2007 952 2006 881 pH 2008 7,48 AD130 NO3 mg/l 2008 0,354 2007 2,126 2006 0,93 1995 15,5 NO2 mg/l 2006 0,023 1995 0,069 NH4 mg/l 2008 0,059 2007 0,167 2006 0,072 1995 0,012 Cl mg/l 2008 16 2007 17 2006 15 1995 25 SO4 mg/l 2008 70 2007 46 2006 73 1995 68 Elektrijuhtivus µS/cm 2008 718 2007 734 2006 720 pH 2008 7,5 233 NO3 mg/l 2003 53,14 2002 75 2001 51 2000 80 NO2 mg/l 2003 0,013 2002 0,02 2001 0,006 2000 0,01 NH4 mg/l 2003 0,041 2002 0,082 2001 0,025 2000 0,12 Cl mg/l 2003 26 2002 25 2001 18 2000 24 SO4 mg/l 2003 60 2002 54 2001 44 2000 59 Elektrijuhtivus µS/cm 2003 926 2002 956 pH 124 NO3 mg/l 2008 79,713 2007 36,314 2006 40,742 1996 128 NO2 mg/l 2006 0,013 1996 0,082 NH4 mg/l 2008 4,243 2007 2,314 2006 3,15 1996 0,82 Cl mg/l 2008 65 2007 48 2006 50,5 1996 71 SO4 mg/l 2008 78 2007 63 2006 62,5 1996 98 Elektrijuhtivus µS/cm 2008 1330 2007 1140 2006 1180 pH 2008 7,1

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Nitraaditundlik ala paikneb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Nitraaditundliku ala põhjavee seire üks eesmärke on põllumajandusest lähtuva lämmastikureostuse mõju hindamine ning lämmastikuühendite sisalduste muutuste selgitamine erinevates sügavusintervallides ja allikates. Põhjavee seisund nitraaditundlikul alal (Madis Osjamets – AS Maves): Võrreldes aastate 1994–2006 stabiilse olukorraga, võis maapinnalähedases põhjavees vaadeldava perioodi (2007–2010) alguses täheldada märkimisväärset nitraatioonide sisalduse suurenemist. 2008. aastaga võrreldes on 2009. ja 2010. aastal väetamise vähenemise ja püsiva lumikattega talvede koosmõjul nitraatioonide sisaldus põhjavees veidi langenud. Seirekava korrigeerimise tõttu 2008. aastal ei ole varasemad Adavere-Põltsamaa piirkonna põhjavee keskmised nitraatioonide sisaldused võrreldavad alates 2009. aastast tehtud seire tulemustega.

Põltsamaa-Adavere piirkonnas kasutati seires 2008. aastani peamiselt kaevusid, mille vees ületasid NO3-sisaldused 50 mg/l piirnormi. Kuna osa seirekaevudest ei vastanud joogiveeallika nõuetele ja nende vesi ei iseloomusta täpselt kirjeldatavat põhjaveekihti, valiti kogu veekihi seisundi iseloomustamiseks seiresse täiendavalt juurde allikaid ja paigutati seirepunktid kogu uurimispiirkonnas ühtlasemalt. Varasema perioodiga on seireandmed võrreldavad kuni 2008. aastani. Seega ületas nii 2007. kui ka 2008. aastal keskmine NO3-sisaldus regulaarseirepunktide vees piirsisaldust, ulatudes vastavalt 52,1 ja 62,7 mg/l. Sarnaselt Pandiverega on Põltsamaa- Adavere piirkonnas viimasel kahel aastal nitraatioonide sisaldus vaadeldavas põhjavees veidi langenud, keskmine NO3-sisaldus oli 2009. ja 2010. aastal vastavalt 24,8 ja 20,3 mg/l. 2010. aasta seires eristus Põltsamaa-Adavere alal kõrge nitraatioonide sisalduse poolest Põltsamaa valla loodeosa.

Kuigi kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud vees lahustunud ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud reostusele või soolase vee sissevoolule, on Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis suur kloriidide looduslik sisaldus probleem elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Ammooniumisisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees enamasti joogivee lubatud piirsisaldust – 0,5 mg/l. Siiski on rida põhjaveekogumeid (ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumid, kvaternaari põhjaveekogumid), kus aasta keskmine seireproovide ammooniumisisaldus on olnud suurem.

Maapinnalähedaste põhjaveekogumite kvantitatiivne seisund sõltub eelkõige põhjaveevõtust, mis on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Võrreldes 2006. aastaga on maaelanikkonna veevõtt pidevalt vähenenud. Kui 2006. aastal moodustas maaelanikkonna registreeritud veevõtt 30 842 m³/ööpäevas, siis 2009. aastal oli see 26 611 m³/ööpäevas. Veelgi rohkem on vähenenud linnade ja alevite põhjaveevõtt, mis 2007. aastal moodustas 109 008 m³/ööpäevas. 2009. aastaks oli see langenud tasemele 100 262 m³/ööpäevas ehk vähenenud ööpäevas 8746 m³ võrra. Linnade ja alevite veevõtust moodustas rohkem kui 40% kambriumi-vendi põhjaveekogumi vesi ja ligikaudu 10% ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekogumi vesi. Koguseliselt on viimastel aastatel ordoviitsiumi- kambriumi põhjaveekogumist veevõtt vähenenud 1778 m³/ööpäevas, moodustades 2009. aastal keskmiselt 11 210 m³/ööpäevas. Kambriumi-vendi põhjaveekogumite veevõtt on sellel perioodil vähenenud 1980 m³/ööpäevas, moodustades 2009. aastal 42 434 m³/ööpäevas. Põhjaveevõtt on vähenenud nii Tallinna piirkonnas (Perens, Boldõreva, 2011; vt peatükk Põhjavee tugivõrgu seire) kui ka Ida-Virumaa veehaaretel (Perens, Boldõreva, 2011; vt peatükk Põhjavee tugivõrgu seire). Selle tagajärjel on põhjavee survetase seirekaevudes hakanud tõusma, mis tähendab põhjavee kvantitatiivse seisundi paranemist.9

9 Eesti Keskkonnaseire 2007-2010. Keskkonnateabe Keskus. Tallinn, 2012 20

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt toitainekao tõttu sõnniku laotamisel ja mulda viimisel. Taolist mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgimisega sõnniku laotamisel ning laotuspindade valikuga.

Vähesel määral kasvab transporditehnika avariide ja sellest lähtuvalt põhjavee reostumise risk. Risk kasvab sõnniku laotamise perioodidel ja muul ajal võib risk isegi väheneda, kuna kaob vajadus sõnniku laialiveoks kaugemal asuvatele põldudele.

Kuna sõnniku laotamise võimalik mõju põhja- ja pinnaveele erinevate alternatiivide osas oluliselt ei erine, saab neid koos käsitleda.

Õnne PKT OÜ veisekasvatuse loomkoormus on erinevate alternatiivide puhul 1252 (1744 veist) kuni 1498 (2154 veist) LÜ. Kavandatava tegevuse täielikul elluviimisel (Alternatiiv I) kuni 1498 LÜ, millest on ka lähtutud vastavate arvutuste tegemisel.

Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi. Rohkem kui 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu-müügilepingu olemasolu korral. Orgaanilise (sõnnik) ja mineraalväetisega kokku on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas.10

Õnne PKT OÜ-l on sõnniku laotamiseks kasutada vähemalt 1500 ha haritavat maad. Sellest osale maale laotatakse sõnnikut vastavalt maaomanikega sõlmitud lepingutele. Ettevõtte loomkoormuseks haritava maa ühele hektarile on: 1498 LÜ / 1500 ha = 1 LÜ/ha, mis on 1,5 korda väiksem kui seatud ülempiir.

Vedelsõnnikut tekib aastas kuni 15120 tonni, millele tuleb juurde arvestada Esku suurfarmis tekkiv reovesi kuni 2648 tonni. Kokku 17768 tonni. Üks tonn veise vedelsõnnikut sisaldab ca 3,3 kg lämmastikku ja 0,5 kg fosforit.11

Vedelsõnniku aastane lämmastiku ja fosfori kogus kokku on seega: 17768 3,3 = 58634 kgN/a 17768 0,5 = 8884 kgP/a

Ühe hektari kasutatava maa kohta tuleb aastas vedelsõnnikut lämmastiku ja fosfori toimeaines vastavalt: 58634 / 1500 = 39,1 kgN/ha 8884 / 1500 = 5,92 kgP/ha

Sarnaselt vedelsõnniku arvutustega on leitud ka tahesõnniku ja virtsa lämmastiku ning fosfori toimeaine kogused. Tahesõnnikut ja virtsa tekib aastas vastavalt kuni 7336 ja 1834 tonni, mis sõltub eelkõige kasutava allapanu kogusest ja liigist. Üks tonn veise tahesõnnikut sisaldab kuni 4,6 kg lämmastikku ja 1,3 kg fosforit ning üks tonn virtsa sisaldab kuni 2,6 kg lämmastikku ja 0,5 kg fosforit.

10 Veeseadus. (RT I, 10.03.2011, 10) 11 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves. Tallinn. 2005 21

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tahesõnniku aastane lämmastiku ja fosfori kogus on seega: 7336 4,6 = 33745,6 kgN/a 7336 1,3 = 9536,8 kgP/a ja virtsa aastane lämmastiku ja fosfori kogus on seega: 1834 2,6 = 4768,4 kgN/a 1834 0,5 = 917,0 kgP/a ning tahesõnniku ja virtsa aastane lämmastiku ja fosfori kogus on seega: 33745,6 + 4768,4 = 38514,0 kgN/a 9536,8 + 917,0 = 10453,8 kgP/a

Ühe hektari kasutatava maa kohta tuleb aastas tahesõnnikut lämmastiku ja fosfori toimeaines vastavalt: 38514,0 / 1500 = 25,7 kgN/ha 10453,8 / 1500 = 6,97 kgP/ha ning ühe hektari kasutatava maa kohta tuleb aastas sõnnikut lämmastiku ja fosfori toimeaines kokku vastavalt: 39,1 + 25,7 = 64,8 kgN/ha 5,92 + 6,97 = 12,9 kgP/ha

Seega on ettevõttel lämmastiku ja fosfori koormust arvestades sõnniku laotamiseks vajalik pind olemas.

Väetistega mulda viidavate toitainete kogus peab olema võimalikult lähedane saagiga eemaldatavatele, et ülejääk ei reostaks keskkonda üle põhja- ja pinnaveel lubatavate normide. Üleväetamine tähendab rahalist lisakulu, aga ka keskkonnaseisundi halvenemist. Arvesse tuleb võtta ka ilmastikutingimustest sõltuvaid kadusid. Laotamisel on oluline jälgida, et lubatud sõnnikukogus laotatakse hektarile ühtlaselt. Vastasel juhul on endiselt põhjavee reostumise oht.

Veeseadus nõuab põlluraamatu pidamist, kuhu põllumajandustootja kannab andmed haritava maa pindala, mulla omaduste, saagi, põllule antava väetise liigi ja koguse ning väetamise aja kohta. Põlluraamatu pidamine aitab hinnata väetiste kasutamise tõhusust ja keskkonda jäävat lämmastiku kogust põllul. Enne väetiste kasutamist tuleb välja selgitada põllumaad, kuhu seadusega on keelatud väetiste laotamine. Need on: 10 meetri ulatuses allikatest ja karstilehtri servast; 10 meetri ulatuses järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga üle 10 km2; 1 meetri ulatuses maaparandusobjektide eesvoolust valgalaga alla 10 km2; perioodiliselt üleujutataval maal; veehaarde sanitaarkaitsealal (üldiselt 50 m raadiuses puurkaevust); nitraaditundlikul alal asuvatest põhjavee taastumiseks olulisemate allikate ja karstialade ümbruses 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast; haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.

Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal külmunud või lumega maale. 22

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Sõnnikut tohib laotada ainult töökorras ja sõnnikutüübil jaoks sobiva laoturiga. Sõnnik tuleb peale laotamist võimalikult kiiresti mulda viia (hiljemalt 48 tunni jooksul).

Peale selle on põllumajandustootjal soovitatav järgida head põllumajandustava. Selle kohaselt tuleks laotada taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks kevadel enne kevadkündi.

Üle 300 loomühiku loomi pidav isik (edaspidi loomapidaja), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Vedelsõnniku laotamisplaani kinnitab enne vedelsõnniku laotamist Keskkonnaamet. Vedelsõnniku laotamisplaan kinnitatakse kolme aasta kohta. Vedelsõnniku koguse suurenemise puhul taotleb loomapidaja laotamisplaani muudatuse tegemist või esitab kinnitamiseks uue plaani. Loomapidaja peab laotamisplaani säilitama üks aasta pärast vedelsõnniku laotamisaega. Sõnniku võimalikult keskkonnasäästlikuks majandamiseks on võimalik kasutada juhist, mis on kätte saadav Keskkonnaameti kodulehelt.

Intensiivne põlluharimine kui potentsiaalselt ohtlik tegevus nitraaditundlikul alal suurendab kindlasti ka põhjavee saastamise riski. Kuigi Õnne PKT OÜ põllumajandusliku toomise piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega nitraaditundlikul alal, saab väita, et tegevuse korrektsel elluviimisel on põhjavee (sh salvkaevud) reostumise oht tagasihoidlik ja kaevude veekvaliteedi halvenemise oht piirkonnas vähenenud.

Seega võib väita, et nii kavandatav tegevus (Alternatiiv I ja II) kui ka olemasolev olukord (Alternatiiv 0) ei põhjusta sõnniku käitlemisel olulist negatiivset mõju. Kuigi loomade arvu kasv suurendab koormust keskkonnale, jäävad koormusväärtused nõutud piiridesse.

Kütuse hoiustamisest põhjustatud risk märkimisväärselt ei muutu, kuna ei ole ette nähtud täiendavaid tegevusi võrreldes olemasoleva olukorraga.

Kavandatud veevõtt on Esku küla (Põltsamaa Vallavara OÜ puurkaev Siluri veekihis) veevõrgust on keskmiselt kuni 213 m3 ööpäevas (ca 77 600 m3/a) Alternatiiv I puhul. Alternatiivide II ja 0 veetarbimine on keskmiselt vastavalt kuni 200 ja 198 m3 ööpäevas (ca 73 100 ja 72 300 m3/a). Erinevused veetarbimises erinevate alternatiivide vahel on väiksemad kui 10 %, mis tuleneb sellest, et erinevate alternatiivide loomade arvude (LÜ) erinevus pole samuti väga suur. Eelnevat arvesse võttes võib väita, et kavandatav veetarbe mõningane kasv ei avalda mõõdetavat mõju ka kõige lähemal olevatele sama veekihi kaevudele ega põhjusta olulist negatiivset mõju põhjaveevarule.

Põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile on mõju eeldatavasti nõrgalt negatiivne. Põhja- ja pinnaveele avalduva mõju seisukohast on eelistatud siiski Alternatiiv II, kuna siis loobutaks üldse vana mullikalauda (pullilauda) aastaringsest kasutamisest.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele Inimese tervist mõjutavad eeskätt välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Samuti võib inimeste tervist mõjutada põhjavee saastumine.

Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Käesolevas aruandes ei käsitleta eraldi mõju inimeste tervisele. See võib toimuda välisõhu ja veekeskkonna kaudu.

Põltsamaa-Adavere piirkonnas kasutati seires 2008. aastani peamiselt kaevusid, mille vees ületasid NO3-sisaldused joogiveele kehtestatud 50 mg/l piirnormi ning keskmine NO3-sisaldus regulaarseirepunktide ulatus kuni 62,7 mg/l. Kuna nitraaditundliku ala põhjavee seire üks eesmärke on põllumajandusest lähtuva lämmastikureostuse mõju hindamine ning lämmastikuühendite sisalduste muutuste selgitamine erinevates sügavusintervallides ja allikates, ei saa välistada ka Õnne PKT OÜ osa Esku ümbruse lämmastikureostuses. Samas puuduvad konkreetsed andmed (keskkonnainspektsiooni kontrollreidid, uurimistulemuste aruanded jt) saastamisjuhtumite kohta, mis viitaksid otseselt Õnne PKT OÜ tegevusele (tegevusetusele), millega kaasnenuks normide rikkumine ja põhjavee saastamine.

Ei suurfarmi ehitusperioodil ega veisefarmide käitamisel ei ole ette näha farmide tegevusest tulenevat kehtestatud piirväärtuste ületamist lähimatel elumaadel või ühiskondlikult kasutatavatel aladel. Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavalt ei kahjusta.

KMH käigus selgus, et vee ja välisõhu reostumist (kehtestatud piirväärtuste ületamist) korrektselt läbiviidav kavandatav tegevus kaasa ei too.

Elanike heaolu võib farmi ümberehituse perioodil mõjutada eelkõige ehitustööde käigus tekkiv müra ja tolm. Ehitusplatsil toimuvate tegevuste mõju on lokaalne ega ulatu eeldatavalt olulisel määral elamuteni. Läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus suurfarmi juurdepääsuteedel, mis mõjutab läbi müra ja tolmu tõttu teeäärseid elanikke. Mõju täiendavate sõidukite liikumisest on ajutise iseloomuga.

Veisefarmi käitamisel on kohalikele elanikele häirijaks loomakasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja kasvatamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Loomade arvu mõningase suurenemisega (1804 veiselt 2154 veiseni ja 1288 LÜ-lt 1498 LÜ-ni) Esku suurfarmis tõuseb välisõhu saasteainete tase võrreldes olemasolevaga (Alternatiiv 0). Samas ei muutu suurfarmi mõjupiirkond, kuna kasutusse kavandatakse peale rekonstrueerimise lõpetamist võtta juba olemasolevad laudahooned.

Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses12 välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade ja ühiskondlike alade (k.a teed) juures erinevate alternatiivide puhul, halvimate hajumistingimuste korral ebasoodsatel ilmastikutingimustel, oluliselt alla lubatud ühe tunni keskmiste piirväärtuste.

12 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1 (RT I, 12.07.2011, 3) 24

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Välisõhku eralduvad saasteained põhjustavad ebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku segamine, väljavedu ja laotamine.

Kohalike elanike jaoks on oluline häiring ebameeldiva lõhna teke sõnniku laotamisel ja silohoidlate kasutamisel. Põllumajandusloomade pidamisega kaasneb pea alati ebameeldiv lõhn ning seetõttu on tegemist paratamatu olukorraga. Oluline on siin vastavate meetmete õigeaegne rakendamine (territooriumi regulaarne puhastamine, sõnniku ja silo nõuetekohane hoiustamine, vajadusel territooriumi täiendava haljastamine jne).

Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb tööhõivest ja omavalitsuse tulubaasist, mis panustab omakorda kohaliku elu püsimajäämisele. Inimeste elukohtadele lähedal asuvad töökohad vähendavad igapäevaseid rändeid hoides kokku aega, raha ning loodusressursse.

Vanade veiselautade jm rajatiste korrastamisega paraneb visuaalne vaade maaüksustele ning parandatakse keskkonnakaitsega arvestamist suurfarmis.

Esku suurfarmi lautades loomade arvu suurendamisega Alternatiiv I puhul suureneb välisõhus saasteainete maksimaalse kontsentratsiooni ja saasteainete mõjupiirkonna suurus võrreldes Alternatiiviga 0 ning Alternatiiviga II. Kõigi alternatiivide puhul jäävad saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid välisõhus siiski tootmisterritooriumi piiresse ja eeldatavalt ei ületa piirkontsentratsioone ka koosmõjus sõnnikuhoidlatest eralduvate saasteainetega.

Kokkuvõtteks võib väita, et kuigi Alternatiiv I põhjustab enim saasteainete kontsentratsioonide suurenemist välisõhus, ei välju see siiski lubatud normide piirest. Väikseimad on saasteainete kontsentratsioonid Alternatiiv 0 ja II puhul.

Üldisemalt on mõju inimese tervisele (suurim on mõju suurfarmi vahetus naabruses asuvate eramute elanikele) kõigi alternatiivide puhul nõrgalt negatiivne ja heaolule eeldatavalt mõõdukalt negatiivne.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.3 Mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik) Õnne PKT OÜ põletusseadmete paikseteks saasteallikateks on Esku suurfarmi lüpsikoja ja kontori katlamajad. Suurfarmi katelde Fesma VUK-120 (B20K-põletiga) ja VUK-60 võimsus on väiksem kui 0,3 MW (vastavalt 0,12 ja 0,06 MW) ja kütuse (kuni 36 t kerget kütteõli) kasutamisel eralduvate enamuse saasteainete (v.a CO2) kogused on väiksemad, mil on nõutav välisõhu saasteluba: 1) Esku suurfarmi (Esku Suurfarmi kinnistul) territooriumil on paikseks saasteallikaks farmi katlamajas firma Fesma veekatel VUK-120 (120 kW) koos põletiga B20K ja kütusemahutiga 3 m3; 2) Esku suurfarmi territooriumil on paikseks saasteallikaks ka kontori katlamajas firma Fesma veekatel VUK-60 (60 kW) koos põletiga ja kütusemahutiga 3 m3. Esku suurfarmi VUK-120 veekatla korstna kõrgus on ca 8 m suudme läbimõõduga 0,25 m, kontori VUK-60 veekatla korstna kõrgus on ca 8 m suudme läbimõõduga 0,25 m. Põletusseadmes kulub kokku kuni 36 t/a kütteõli (kerge kütteõli jms).

Vastavalt Keskkonnaministri 5. detsembri 2008.a määrusele nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” on sätestatud looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduva ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste määramiseks kasutatavad meetodid. Määruses nimetatud arvutuslikud metoodikad võimaldavad leida loomakasvatushoonetest ja sõnnikuhoidlatest saasteainete aastaseid heitkoguseid, kuid puudub metoodika hetkkoguste (g/s) leidmiseks.

Ülalnimetatud metoodika ei võimalda hinnata saasteainete hetkkoguseid (g/s) ja pole võimalik teha ka saasteainete nn hajumisarvutusi jm. Õnne PKT OÜ veisekasvatuse hajumisarvutused on hinnangulised, kuna puudub metoodika hajumisarvutusel kasutatavate lähteandmete leidmiseks (saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused, sõnnikuhoidlatest väljuvate gaaside mahtkulu jm).

Saasteainete hetkkoguste (g/s) leidmisel on lähtutud keskkonnaministri 5. detsembri 2008.a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” alusel arvutatud aasta jooksul välisõhku eralduva ammoniaagi (NH3) ja metaani (CH4) heitkogustest, mis on jagatud 365 päeva, 24 tunni ja 3600 sekundiga ning kilogrammid teisendatud grammideks.

Õnne PKT OÜ Esku suurfarmis (välja arvatud olmeruumid ja lüpsiplats) nagu enamuses Eestimaa veisefarmides, on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis on müravaba, odav ja kergesti ehitatav ning vajab vähe hooldamist. Õhu liikumine loomapidamishoones ehk loomulik ventilatsioon tekib tuule või erikaalude erinevuse tõttu. Tuulise ilma korral siseneb värske õhk ruumi seintes olevate avauste (uste, akende) kaudu ning väljub enamasti läbi vastasküljel (või katuses) oleva seina avade (uste, akende). Tuulevaikse ilma korral siseneb värske õhk ruumi seintes olevate avade kaudu ja loomade kohal soojenenud õhk tõuseb lae alla ning väljub seal asuva ava/avade (ventilatsioonikorstnate) kaudu (soojem õhk on kergem, kui külm õhk). Mida pikem on väljatõmbekorsten, seda paremini loomulik ventilatsioon toimib. Praktikas toimib loomulik ventilatsioon siiski tuule ja loomuliku tõmbe omavahelise koostööna.13

Loomapidamishoonetest loomuliku ventilatsiooni kasutamisel väljuvate gaaside mahtkulude leidmisel on lähtutud V. Lutsu veiselautade käsiraamatus esitatud keskmisest ventilatsioonivajadusest ühe looma kohta lautades loomapidamiseks vajalike tingimuste tagamiseks:

13 Veisekasvatushoonete käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Koostanud Vello Luts. 26

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON lehmad (400-600 kg): 50…320 m3/h keskmiselt 185 m3/h noorloomad (<500 kg): 50…240 m3/h keskmiselt 145 m3/h noorloomad (<400 kg): 40…200 m3/h keskmiselt 120 m3/h vasikad (<300 kg): 30…150 m3/h keskmiselt 90 m3/h vasikad (<150 kg): 20…100 m3/h keskmiselt 60 m3/h vasikad (<75 kg): 10… 55 m3/h keskmiselt 32 m3/h

Saasteainete hajumisarvutuste tegemiseks on kasutatud arvutiprogrammi, mille koostamisel on lähtutud keskkonnaministri poolt kehtestatud välisõhu saastatuse taseme määramise korra lisas 3 esitatud arvutusmetoodikast ja Gaussi difusioonivõrrandi mudelist.14

Saasteallikast (punktsaasteallikas) tekkiva välisõhu saastatuse taseme arvutusmetoodika võimaldab arvutada ebasoodsatel ilmastikutingimustel maapinnalähedases õhukihis tekkiva saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid. Maapinnalähedases (kuni 2 m) õhukihis saasteainete hajumisel tekkiv välisõhu saastetase on määratud arvutustega. Arvutuste koostamisel on arvestatud kõigist tootmisterritooriumil asuvatest punktsaasteallikatest eralduvate saasteainete maksimaalseid hetkelisi heitkoguseid summaarselt. Saasteainete hajumise hindamise tulemusena on võimalik prognoosida saastatuse taset ehk välisõhu seisundit saasteallikate ümbruses ebasoodsatel ilmastikutingimustel.

Väikese kõrguse tõttu jääb sõnnikuhoidlatest (pindsaasteallikad) eralduvate saasteainete mõju vahetult hoidlate ümbrusesse ja tootmisterritooriumi piiridesse ning selle võib hajumisarvutustes lisada hajusallikatena saasteainete foonina saastatusetasemele, kui oleks vastav metoodika arvsuuruste leidmiseks.

Käesoleva aruande koostamisel ei peetud õigeks ebasoodsatel ilmastikutingimustel välisõhus tekkivate saasteainete kontsentratsioonide arvutamisel kasutada hinnangulisi arvväärtusi sõnnikuhoidlatest eralduvate gaaside koguste kohta, nagu on seda püüdnud teha mõned teised eksperdid (nt ELLE OÜ Estonia lüpsifarmi KMH aruanne 2012.a): Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s). Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt on 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.15

Lisaks sõnnikuhoidlatele on pindsaasteallikateks ka silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleva ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlaid kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad on rajatud vastavalt kaasaegsetele tehnoloogiatele ja eeldatult toimub silo hoiustamine keskkonnanõudeid arvestades.

Õnne PKT OÜ suurfarmi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned: Esku uuest lüpsilaudast eralduvad saasteained välisõhku ca 127 m pikkuse ventilatsiooniharja kaudu ca 12 m kõrgusel maapinnast. Ventilatsiooniharja ventilatsiooniklapi laius on 0,8 m ja tulenevalt modelleerimisprogrammist on ventilatsioonihari jagatud tinglikult 6,35 meetristeks lõikudeks ehk 20 punktallikaks ava ristlõikega 0,8 x 6,35 m (efektiivse diameetriga 1,421 m); Esku rekonstrueeritavast mullikalaudast eralduvad saasteained välisõhku kuue ventilatsioonikorstna kaudu ca 9 m kõrgusel maapinnast. Ühe ventilatsioonikorstna ava on ristlõikega 0,8 x 1,0 m (efektiivse diameetriga 0,889 m);

14 keskkonnaministri 22. septembri 2004.a määrusest nr 120 “Välisõhu saastatuse taseme määramise kord1” (RTL 2004, 128, 1984), 15 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. Eelnõu 27

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Esku poegimislaudast eralduvad saasteained välisõhku nelja ventilatsioonikorstna kaudu ca 9 m maapinnast. Ühe ventilatsioonikorstna ava on ristlõikega 1,2 x 1,2 m (efektiivse diameetriga 1,200 m); Esku väikesest vasikalaudast eralduvad saasteained välisõhku ühe ventilatsioonikorstna kaudu ca 7 m kõrgusel maapinnast, mille ava on ristlõikega 0,6 x 0,6 m (efektiivse diameetriga 0,600 m); Esku vasikalaudast eralduvad saasteained välisõhku kolme ventilatsioonikorstna kaudu ca 10 m kõrgusel maapinnast. Kahe ventilatsioonikorstna avad on ristlõikega 0,8 x 0,8 m (efektiivse diameetriga 0,800 m) ja ühe ventilatsioonikorstna ava on ristlõikega 1,0 x 1,5 m (efektiivse diameetriga 1,200 m); Esku mullikalaudast (pullilaudast) eralduvad saasteained välisõhku kuue ventilatsioonikorstna kaudu ca 8 m kõrgusel maapinnast. Nelja ventilatsioonikorstna avad on ristlõikega 0,6 x 1,0 m (efektiivse diameetriga 0,750 m) ja kahe ventilatsioonikorstna ava läbimõõt on 0,6 m.

Saasteainete hajumise hindamise tulemused ja prognoositavad saastatuse tasemete arvutused saasteallikate ümbruses ebasoodsatel ilmastikutingimustel välisõhus on lisatud KMH aruandele.

Alternatiiv 0 Kasutusel on Esku suurfarmi uus lüpsilaut 720 lehmakohaga, vana lüpsilaut on tühi (toimub rekonstrueerimine), poegimislaut 234 lehma- ja 130 vasikakohaga, väike vasikalaut 70 ja vasikalaut 240 vasikakohaga ning mullikalaut 410 noorloomakohaga (lehmmullikat):

Tabel 4-4. Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi andmed välisõhu saastetaseme hindamiseks Saasteallika Allika Loomade Vanus/ Pidamisviis, Allika Allika dia- Mahtkii- °C nimi nr arv toodang sõnnikukäitlus kõrgus meeter, m rus, m3/s Uue lüpsilauda 1 - 20 720 >10 000 vabapidamine, 12 20 x 0,8 x 6,35; 20 x 1,850 20 katusehari lehma kg/a piima skreeperseadmed 20 x 1,421 Vana lüpsilauda 21-26 0 9 6 x 0,8 x 1,0; 20 6 ava 6 x 0,889 Poegimislauda 4 27-30 42 >10 000 lõaspidamine, 9 4 x 1,2 x 1,2; 4 x 12,470 20 ava lehma kg/a piima skreeperseadmed, 4 x 1,200 2-3 x päevas 192 >10 000 vabapidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 130 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Väikese vasika- 31 70 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 7 0,6 x 0,6; 1,167 20 lauda 1 ava vähene allapanu 0,600 Vasikalauda 3 32, 34 240 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 10 2 x 0,8 x 0,8; 2 x 1,143 20 ava vähene allapanu 2 x 0,800 33 10 1,0 x 1,5; 1,714 20 1,200 Mullikalauda 6 35, 40 410 7 – 24 kuud vabapidamine, 8 2 x 0,6; 2 x 0,738 20 ava lehmmullikat mobiilne vahend 2 x 0,600 36-39 8 4 x 0,6 x 1,0; 4 x 0,923 20 4 x 0,750

Järgnevalt esitatud NH3, CH4 ja N2O aastased emissioonid hajusallikatest on kalkuleeritud eelpool nimetatud määruses esitatud arvutusskeemi alusel:

Tabel 4-5. Alternatiiv 0 saasteainete heitkogused Emissioon Esku suurfarmi lautadest ja sõnnikuhoidlatest kg/a

Kategooria NH3 N2O CH4 KOKKU Laudahoonetest kokku 12949,60 - 149316,0 162265,60 Sõnnikuhoidlast kokku 32007,96 1201,22 16757,0 49966,18 Heitmed kokku 44957,56 1201,22 166073,0 212231,78 28

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-6. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa nr Allikas Ava Kõr Maht- T, Saaste Hetkeline Te- Piir- Maksim Maksim Suhe plaa- D, m - kiirus °C -aine heitkogus gur väärtus arvutuslik kaugus Cm 3 nil gus, m /s, , g/s F SPV1, saastatuse saaste- SPV1 m m/s µg/m3 tase Cm, allikast µg/m3 Xm, m 1-20 lüpsilaut 1,421 12 1,167 20 NH3 0,014155 1 200 6,183 68,4 0,0309 A 0, I, II 1,602 CH4 0,124429 1 5000 54,349 68,4 0,0109 21-26 r.mullikal. 0,889 9 20 NH3 1 200 A 0 CH4 1 5000 27-30 poegimisl. 1,200 9 12,470 20 NH3 0,023010 1 200 2,371 196 0,0119 A 0, I, II 11,026 CH4 0,238267 1 5000 24,553 196 0,0049 31 v. vasikal. 0,600 7 1,167 20 NH3 0,001554 1 200 2,387 39,9 0,0119 A 0, I, II 4,126 CH4 0,077689 1 5000 119,351 39,9 0,0239 32, 34 vasikalaut 0,800 10 1,143 20 NH3 0,001522 1 200 1,017 57,0 0,0051 A 0, I, II 2,274 CH4 0,076104 1 5000 50,867 57,0 0,0102 33 vasikalaut 1,200 10 1,714 20 NH3 0,002283 1 200 1,526 57,0 0,0076 A 0, I, II 1,516 CH4 0,114155 1 5000 76,300 57,0 0,0153 35, 40 mullikal. 0,600 8 0,738 20 NH3 0,004086 1 200 4,597 45,6 0,0230 A 0 2,611 CH4 0,135582 1 5000 152,530 45,6 0,0305 36-39 mullikal. 0,750 8 0,923 20 NH3 0,005108 1 200 5,747 45,6 0,0287 A 0 2,088 CH4 0,169478 1 5000 190,663 45,6 0,0381

Tabel 4-7. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju Saaste- Piir- Saaste- Maksim Maksi- Suhe Saastatuse Suhe Fooni suhe nr Osa- aine väärtus allikate arvutuslik maalne Cm tase piiril C tase C+C plaa kaal, 3 SPV1, arv saastatuse kaugus SPV1 C, µg/m SPV1 piiril, SPV1 -nil % µg/m3 tase Cm, piirist C, µg/m3 Xm, m µg/m3 Alternatiiv 0 NH3 200 40 (1 - 40) 105,270 17 0,526 105,270 0,526 50* 0,776 15 5,87 CH4 5000 40 (1 - 40) 1371,201 55 0,274 1371,201 0,274 1000* 0,474 37 13,9 Põletusseadmetest Alternatiivide 0, I, II puhul TO 500 2 (54-55) 38,197 0 0,076 38,197 0,076 0,076 54 95,6

SO2 350 2 (54-55) 35,650 0 0,102 35,650 0,102 0,102 54 95,6 NOx 200 2 (54-55) 38,197 0 0,191 38,197 0,191 0,191 54 95,6 CO 10000 8h 2 (54-55) 38,197 0 0,004 38,197 0,004 0,004 54 95,6 LOÜ 5000 2 (54-55) 0,637 0 0,0001 0,637 0,0001 0,0001 54 95,6 * hinnanguline

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Alternatiiv I Kasutusel on Esku suurfarmi uus lüpsilaut 720 lehmakohaga, rekonstrueeritud mullikalaut (vana lüpsilaut) 350 lehmmullikakohaga, poegimislaut 234 lehma- ja 130 vasikakohaga, väike vasikalaut 70 ja vasikalaut 240 vasikakohaga ning mullikalaut 410 noorloomakohaga (pullmullikat):

Tabel 4-8. Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi andmed välisõhu saastetaseme hindamiseks Saasteallika Allika Loomade Vanus/ Pidamisviis, Allika Allika dia- Mahtkii- °C nimi nr arv toodang sõnnikukäitlus kõrgus meeter, m rus, m3/s Uue lüpsilauda 1 - 20 720 >10 000 vabapidamine, 12 20 x 0,8 x 6,35; 20 x 1,850 20 katusehari lehma kg/a piima skreeperseadmed 20 x 1,421 Vana lüpsilauda 21-26 350 7 – 24 kuud vabapidamine, 9 6 x 0,8 x 1,0; 6 x 2,147 20 6 ava lehmmullikat mobiilne vahend 6 x 0,889 Poegimislauda 4 27-30 42 >10 000 lõaspidamine, 9 4 x 1,2 x 1,2; 4 x 12,470 20 ava lehma kg/a piima skreeperseadmed, 4 x 1,200 2-3 x päevas 192 >10 000 vabapidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 130 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Väikese vasika- 31 70 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 7 0,6 x 0,6; 1,167 20 lauda 1 ava vähene allapanu 0,600 Vasikalauda 3 32, 34 240 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 10 2 x 0,8 x 0,8; 2 x 1,143 20 ava vähene allapanu 2 x 0,800 33 10 1,0 x 1,5; 1,714 20 1,200 Mullikalauda 6 35, 40 410 7 – 24 kuud vabapidamine, 8 2 x 0,6; 2 x 0,738 20 ava pullmullikat mobiilne vahend 2 x 0,600 36-39 8 4 x 0,6 x 1,0; 4 x 0,923 20 4 x 0,750

Järgnevalt esitatud NH3, CH4 ja N2O aastased emissioonid hajusallikatest on kalkuleeritud eelpool nimetatud määruses esitatud arvutusskeemi alusel:

Tabel 4-9. Alternatii I saasteainete heitkogused Emissioon Esku suurfarmi lautadest ja sõnnikuhoidlatest kg/a

Kategooria NH3 N2O CH4 KOKKU Laudahoonetest kokku 14826,60 - 174866,0 189692,60 Sõnnikuhoidlast kokku 36323,16 1670,28 17142,0 55135,44 Heitmed kokku 51149,76 1670,28 192008,0 244828,04

Tabel 4-10. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa nr Allikas Ava Kõr Maht- T, Saaste Hetkeline Te- Piir- Maksim. Maksim Suhe plaa- D, m - kiirus °C -aine heitkogus gur väärtus saastatuse kaugus Cm 3 nil gus, m /s, , g/s F SPV1, tase Cm, allikast SPV1 m m/s µg/m3 µg/m3 Xm, m 1-20 lüpsilaut 1,421 12 1,167 20 NH3 0,014155 1 200 6,183 68,4 0,0309 A 0, I, II 1,602 CH4 0,124429 1 5000 54,349 68,4 0,0109 21-26 r.mullikal. 0,889 9 2,147 20 NH3 0,004069 1 200 3,478 51,3 0,0174 A I ja II 3,460 CH4 0,135031 1 5000 115,407 51,3 0,0231 27-30 poegimisl. 1,200 9 12,470 20 NH3 0,023010 1 200 2,371 196 0,0119 A 0, I, II 11,026 CH4 0,238267 1 5000 24,553 196 0,0049 31 v. vasikal. 0,600 7 1,167 20 NH3 0,001554 1 200 2,387 39,9 0,0119 A 0, I, II 4,126 CH4 0,077689 1 5000 119,351 39,9 0,0239 32, 34 vasikalaut 0,800 10 1,143 20 NH3 0,001522 1 200 1,017 57,0 0,0051 A 0, I, II 2,274 CH4 0,076104 1 5000 50,867 57,0 0,0102 33 vasikalaut 1,200 10 1,714 20 NH3 0,002283 1 200 1,526 57,0 0,0076 A 0, I, II 1,516 CH4 0,114155 1 5000 76,300 57,0 0,0153 35, 40 mullikal. 0,600 8 0,738 20 NH3 0,009101 1 200 10,239 45,6 0,0512 A I 2,611 CH4 0,135582 1 5000 152,530 45,6 0,0305 36-39 mullikal. 0,750 8 0,923 20 NH3 0,011376 1 200 12,798 45,6 0,0640 A I 2,088 CH4 0,169478 1 5000 190,663 45,6 0,0381 30

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-11. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju Saaste- Piir- Saaste- Maksim Maksi- Suhe Saastatuse Suhe Fooni suhe nr Osa- aine väärtus allikate arvutuslik maalne Cm tase piiril C tase C+C plaa kaal, 3 SPV1, arv saastatuse kaugus SPV1 C, µg/m SPV1 piiril, SPV1 -nil % µg/m3 tase Cm, piirist C, µg/m3 Xm, m µg/m3 Alternatiiv I NH3 200 40 (1 - 40) 111,700 55 0,559 111,700 0,559 50* 0,809 39 11,4 CH4 5000 40 (1 - 40) 1653,221 55 0,331 1653,221 0,331 1000* 0,531 38 11,5 Põletusseadmetest Alternatiivide 0, I, II puhul TO 500 2 (54-55) 38,197 0 0,076 38,197 0,076 0,076 54 95,6

Alternatiiv II Kasutusel on Esku suurfarmi uus lüpsilaut 720 lehmakohaga, rekonstrueeritud mullikalaut (vana lüpsilaut) 350 lehmmullikakohaga, poegimislaut 234 lehma- ja 130 vasikakohaga, väike vasikalaut 70 ja vasikalaut 240 vasikakohaga ning mullikalaut (jääks tühjaks):

Tabel 4-12. Õnne PKT OÜ laudahoonete andmed välisõhu saastetaseme hindamiseks Saasteallika Allika Loomade Vanus/ Pidamisviis, Allika Allika dia- Mahtkii- °C nimi nr arv toodang sõnnikukäitlus kõrgus meeter, m rus, m3/s Uue lüpsilauda 1 - 20 720 >10 000 vabapidamine, 12 20 x 0,8 x 6,35; 20 x 1,850 20 katusehari lehma kg/a piima skreeperseadmed 20 x 1,421 Vana lüpsilauda 21-26 350 7 – 24 kuud vabapidamine, 9 6 x 0,8 x 1,0; 6 x 2,147 20 6 ava lehmmullikat mobiilne vahend 6 x 0,889 Poegimislauda 4 27-30 42 >10 000 lõaspidamine, 9 4 x 1,2 x 1,2; 4 x 12,470 20 ava lehma kg/a piima skreeperseadmed, 4 x 1,200 2-3 x päevas 192 >10 000 vabapidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 130 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Väikese vasika- 31 70 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 7 0,6 x 0,6; 1,167 20 lauda 1 ava vähene allapanu 0,600 Vasikalauda 3 32, 34 240 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 10 2 x 0,8 x 0,8; 2 x 1,143 20 ava vähene allapanu 2 x 0,800 33 10 1,0 x 1,5; 1,714 20 1,200 Mullikalauda 6 35, 40 0 8 2 x 0,6; 20 ava 2 x 0,600 36-39 8 4 x 0,6 x 1,0; 20 4 x 0,750

Järgnevalt esitatud NH3, CH4 ja N2O aastased emissioonid hajusallikatest on kalkuleeritud eelpool nimetatud määruses esitatud arvutusskeemi alusel:

Tabel 4-13. Alternatiiv II saasteainete heitkogused Emissioon Esku suurfarmi lautadest ja sõnnikuhoidlatest kg/a

Kategooria NH3 N2O CH4 KOKKU Laudahoonetest kokku 12817,60 - 144936,0 157753,60 Sõnnikuhoidlast kokku 31698,36 1167,62 16691,0 49556,98 Heitmed kokku 44515,96 1167,62 161627,0 207310,58

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-14. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa nr Allikas Ava Kõr Maht- T, Saaste Hetkeline Te- Piir- Maksim Maksim Suhe plaa- D, m - kiirus °C -aine heitkogus gur väärtus arvutuslik kaugus Cm 3 nil gus, m /s, , g/s F SPV1, saastatuse saaste- SPV1 m m/s µg/m3 tase Cm, allikast µg/m3 Xm, m 1-20 lüpsilaut 1,421 12 1,167 20 NH3 0,014155 1 200 6,183 68,4 0,0309 A 0, I, II 1,602 CH4 0,124429 1 5000 54,349 68,4 0,0109 21-26 r.mullikal. 0,889 9 2,147 20 NH3 0,004069 1 200 3,478 51,3 0,0174 A I ja II 3,460 CH4 0,135031 1 5000 115,407 51,3 0,0231 27-30 poegimisl. 1,200 9 12,470 20 NH3 0,023010 1 200 2,371 196 0,0119 A 0, I, II 11,026 CH4 0,238267 1 5000 24,553 196 0,0049 31 v. vasikal. 0,600 7 1,167 20 NH3 0,001554 1 200 2,387 39,9 0,0119 A 0, I, II 4,126 CH4 0,077689 1 5000 119,351 39,9 0,0239 32, 34 vasikalaut 0,800 10 1,143 20 NH3 0,001522 1 200 1,017 57,0 0,0051 A 0, I, II 2,274 CH4 0,076104 1 5000 50,867 57,0 0,0102 33 vasikalaut 1,200 10 1,714 20 NH3 0,002283 1 200 1,526 57,0 0,0076 A 0, I, II 1,516 CH4 0,114155 1 5000 76,300 57,0 0,0153 35, 40 mullikal. 0,600 8 20 NH3 1 200 A II CH4 1 5000 36-39 mullikal. 0,750 8 20 NH3 1 200 A II CH4 1 5000

Tabel 4-15. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju Saaste- Piir- Saaste- Maksim Maksi- Suhe Saastatuse Suhe Fooni suhe nr Osa- aine väärtus allikate arvutuslik maalne Cm tase piiril C tase C+C plaa kaal, 3 SPV1, arv saastatuse kaugus SPV1 C, µg/m SPV1 piiril, SPV1 -nil % µg/m3 tase Cm, piirist C, µg/m3 Xm, m µg/m3 Alternatiiv II NH3 200 40 (1 - 40) 106,230 17 0,531 106,230 0,531 50* 0,781 15 5,81 CH4 5000 40 (1 - 40) 1062,960 110 0,213 1062,960 0,213 1000* 0,413 25 10,7 Põletusseadmetest Alternatiivide 0, I, II puhul TO 500 2 (54-55) 38,197 0 0,076 38,197 0,076 0,076 54 95,6

Järgnevalt on esitatud erinevate alternatiivide võrdlus saasteainete aastaste heitkoguste kohta:

Tabel 4-16. Saasteainete heitkoguste võrdlus Saasteaine Esku suurfarm kg/a Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Ammoniaak 44957,56 51149,76 44515,96 Metaan 166073,00 192008,00 161627,00 Dilämmastikoksiid 1201,22 1670,28 1167,62

Suurfarmi olemasolevate lautade ja planeeritava tegevuse mõju hindamiseks välisõhus ning samuti alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks teostati saasteainete hajumisarvutused iga alternatiivi puhul eraldi. Hajumisarvutustes võeti arvesse kõigist laudahoonetest eralduvate saasteainete heitkogused. Sõnniku hoiustamisel eralduvate saasteainete hinnangulised heitkogused võeti arvesse tootmisterritooriumi piiril saastetaseme foonina.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Hajumisarvutuste käigus selgitati välja ebasoodsate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega.16

Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset.

Metaani hajumisarvutustes võrreldi arvutustulemusi alifaatsete süsivesinike piirväärtusega. Dilämmastikoksiidi hajumisarvutusi ei teostatud, kuna neid eraldub vastavalt metoodikale vaid sõnnikuhoidlatest, lisaks pole tekkivad saastekogused ja kontsentratsioonid märkimisväärsed.

Välisõhu saasteainete hajumisarvutuste teostamisel selgus, et ka maksimaalse tootmisvõimsuse saavutamisel ei ületa ükski saasteaine välisõhus lubatud piirväärtusi saasteallikate kaupa eraldi ega ka koosmõjus (Esku suurfarm).

Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel saasteainete kehtivate piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud ühe tunni keskmiste piirväärtuste, seda nii tootmisterritooriumi piiril kui ka saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade juures.

Ebameeldiv lõhnahäiring farmidest võib suureneda nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Lõhnahäiringu levikul on eeldatud, et lõhna põhjustavad saasteained levivad sarnaselt ja samas ulatuses teiste määratud saasteainetega (NH3, CH4, N2O)

Samuti ilmneb farmi mõju sõnniku aunastamisest tulenevalt suuresti väljapool farmi territooriumit – aunade asukohtades. Sõnnikuaunade paiknemine on aastate lõikes erinev, mistõttu vastavaid välisõhu saasteainete hajumisarvutusi pole võimalik läbi viia. Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt.

Alternatiivi I rakendumisel ei ole saasteainete mõjupiirkonnad oluliselt suuremad kui Alternatiivi 0 ja II puhul. Mõju välisõhu seisundile on erinevate alternatiivide puhul pigem mõõdukalt negatiivne.

16 keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43.Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. RT I, 12.07.2011, 3. 33

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.4 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale Põltsamaa valla üldplaneering17 on koostatud 1998. aastal lähtudes lähima 15 kuni 20 aasta perspektiivist ja on vajalik saavutamaks parimat valla maa- ning veealade kasutamist. Üldplaneering ei näe ette Esku külas tööstuse otstarbeks uusi maa-alasid. Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi hooned ja rajatised asuvad ka kavandatava tegevuse puhul vastavalt kehtivale üldplaneeringule Esku küla tootmishoonete alal. Üldplaneeringu järgi tuleks tööstuse rajamisel esmalt kasutusse võtta endiste majandite tootmishooned. Seejärel kasutada aga üldplaneeringuga kehtestatud ja reserveeritud tööstuspiirkondi.

Valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Riigikogu poolt 12.03.1997 heaks kiidetud Eesti keskkonnastrateegiaga, kus on määratletud looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Põltsamaa Vallavolikogu 17.02.2012 otsusega nr 177 on algatatud Põltsamaa valla üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Põltsamaa valla arengukava eesmärk on kujundada valla elukeskkonda nii, et tagada tegutsemisruum igale Põltsamaa valla elanikule, kasvatada valla potentsiaali olla suurepärane elu- ja tööpaik ning suurendada elanikkonna arvu.18 Arengukavas on välja toodud, et nitraaditundlikul alal tegutsemine seab piiranguid põllumajanduslikule tootmisele ja kohapeal on vähe põllumajandussaadusi ümbertöötlevaid ettevõtteid. Põltsamaa valla ettevõtluse arendamise üldiseks eesmärgiks on arengukava järgi soodustada töökohtade säilitamist ja nende juurde tekitamist uue ettevõtluse piirkonda toomise abil ning kavas on koordineerida ettevõtjate ühisprojekte (nitraaditundliku ala piirangud, sõnnikuhoidlad, biopuhasti). 2012. aastal on kavas koostada Põltsamaa valla uus arengukava aastateks 2011–2025 koos eelarvestrateegiaga.

Põltsamaa koostööpiirkonna arengukava 2011–2020 eesmärk on panna paika piirkonna peamised arengusuunad, sätestada koostöövaldkonnad ja koostöövormid ning olemasolevate ressursside optimaalne kasutamine.19 Arenguvisiooni järgi on Põltsamaa piirkond 2020. aastaks keskkonnasõbralik, turvaline ja heakorrastatud elupaik, head haridust võimaldav ning väärtustav, kaasaegse infrastruktuuriga ning atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga, turismi soosiv ning meelelahutust ja sportimisvõimalusi pakkuv piirkond.

Esku piirkonna külade arengukava 2009–2015 on koostatud aastateks 2009-2015 ning paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Üheks arengukava koostamise lisaväärtuseks on külaelanike koostöö ja isetegevuse hoogustumine, kodanikualgatuse võimaluste mõistmine ja ärakasutamine oma elu-olu paremaks muutmisel.20

Esku suurfarmi mõjupiirkond jääb suures ulatuses Esku küla keskosast lõuna poole ning seal asuvad 12 eramut (lähim Vahesaare elamu ca 140 m kaugusel Esku suurfarmi silohoidlatest lääne suunas) ja Esku küla korruselamud. Suurfarmi ümbritsevad idast, lõunast ja läänest väärtuslik põllu- ja heinamaa, põhjast transpordi- ja tootmismaa. Kinnistu kagupiiril asub metsamaa.

17 Põltsamaa valla üldplaneering on kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu 17. detsembri 1998.a määrusega nr 35 18 Põltsamaa valla arengukava 2004-2016 on kinnitatud Põltsamaa Vallavolikogu 22. oktoobri 2003.a määrusega nr 27 19 Põltsamaa koostööpiirkonna arengukava 2011-2020 on kinnitatud Põltsamaa Vallavolikogu 18. augusti 2011.a määrusega nr 37 20 Esku piirkonna külade arengukava 2009–2015 on koostanud MTÜ Esku külaselts. Esku. 2009 34

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Olulisemateks kriteeriumiteks on mõju tervisele ja mõju kinnisvarahindadele. Mõlemat mõjutavad keskkonnaseisundi muutused. KMH käigus on selgunud, et vee ja välisõhu reostumist nõuetekohaselt läbiviidav tegevus kaasa ei too. Õhukvaliteeti puudutavad näitajad jäävad erinevate alternatiivide puhul õigusaktides ettenähtud normide piiresse ning ettevõtte kasutuses on sõnniku laotamiseks piisavas koguses haritavat maad ja sobivad seadmed sõnniku kiireks mulda viimiseks. Seega ei saa eeldada inimeste tervise olulist halvenemist.

Ebameeldiva lõhna osas on tervise halvenemist (tekitab negatiivset stressi) raske selgelt prognoosida. Selge on see, et lisanduvad lõhnatunnid, kuigi need jäävad eeldatavalt normi piiresse, põhjustavad lähielanike seas negatiivset vastukaja. Puhke- ja sporditingimuste muutumisele avalduvat mõju peale lõhnatundide suurenemise teada ei ole. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab kindlasti pöörama olulist tähelepanu suurfarmi lõhna leviku vähendamisele (korrektne söötmine, lautade tihe pesu, sõnnikuhoidla katmine jm).

Mõju hindamiseks piirkonna kinnisvara väärtusele objektiivne ja asjakohane metoodika puudub. Üldiselt on teada, et tegemist on ajalooliselt veisekasvatusfarmiga, mistõttu peaks loomapidamisest tulenev, linnalistest piirkondadest märksa valdavam ebameeldiv lõhn olema oodatav.

Mõju hindamise teeb keeruliseks asjaolu, et maa väärtus mingis piirkonnas sõltub lisaks tootmisettevõtete mõjule, töökohtade pakkumisest, piirkonna üldisest heakorrast, elanikkonna tugiteenuste (teenindus- ja haridusasutused jms) olemasolust ning veelgi enam – kogu kinnisvaraturu seisust lisaks kohalikule ka riiklikul tasemel. Kui põllumajandustegevusest tulenev lõhnafoon võib mõjuda pigem negatiivse faktorina, siis töökohtade ja maksutulu pakkumine pigem positiivse faktorina.

Õnne PKT OÜ tegevus teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga ja võimalusel ka teraviljaga. Tootmistegevuse ümberkorraldamine ja kaasajastamine, millega kaasneb ka mõningane laiendamine, parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi ettevõtte kogu tootmise jätkusuutlikkuse. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Kuna Õnne PKT OÜ veisefarm ja tema tugiteenused on osaks ühtsest tootmistsüklist, on kavandatav tegevus vajalik ettevõtte kui terviku püsimisele ja edasisele arendamisele. Uue laudahoone rajamine ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimine võimaldab optimeerida Õnne PKT OÜ veisekasvatust ja viia see vastavusse kehtivate keskkonnanõuetega ning edaspidi jätkata ülejäänud laudahoonete rekonstrueerimist ja parendamist. Võttes arvesse, et Õnne PKT OÜ näol on tegu piirkonna ühe suurima tööandjaga, tuleb nimetatud mõju lugeda arvestatavaks. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Ehitusperiood annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Üheks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni. Täiendavate (suur)farmide või muude sarnaseid saasteaineid välisõhku suunavate suurtööstuste rajamine lähipiirkonda ei oleks eeldatava koosmõju tõttu võimalik.

Erinevate alternatiivide võrdlemisel on Alternatiiv I mõju majandusele positiivsem kui Alternatiiv II ja Alternatiiv 0 puhul. Kuigi sotsiaalne mõju võib eeldatavalt olla Alternatiiv I põhjustatud lõhnatundide tõusust suurem, on selge, et Alternatiivid 0 ja II põhjustavad keskkonnale väiksemat koormust, kuid lähtudes piirnormide mitteületamisest ei saa siiski Alternatiivi 0 või II eelistada kavandatava tegevuse ees.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.5 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele Põllumajandus toimib loodusliku aineringe osana. Taimetoitained on pidevas ringluses – mullast taimedele, loomasöödaga loomadele ja sõnnikuga tagasi põllule. Osa toitainetest väljub paratamatult tootmisest.

Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine annab tulenevalt vajadusest põllumaade järele panuse (söödabaas loomadele) põllumaade kasutuses hoidmisesse ning seega väljendub positiivne kaudne mõju väljakujunenud põllumajandusmaastiku säilitamisele piirkonnas. Põllumaade kasutamisel on Õnne PKT OÜ arvestanud nitraaditundlikul alal asumisest tulenevate piirangutega orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamisel.

Suurfarmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad veisefarmi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele.

Mõju pinnasele avaldub ka läbi sõnniku laotamise. Vedelsõnnikus sisalduvad peamised toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks sisaldab sõnnik veel teisi aineid nagu hormoonid, antibiootikumid ja toidust pärinevad raskmetallid. Pinnasesse sattumisel võivad mõju avaldada ka sõnnikus sisalduvad bakterid ja patogeenid. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis. Kui sõnniku laotamisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast ja heast põllumajandustavast, ei oma sõnniku laotamine ohtu pinnasele, vaid tõstab mullaviljakust. Sõnnikulaotuspinnad on erinevate alternatiivide puhul samad. Erinevus tuleneb erinevast loomade arvust tekkivas sõnniku kogusest, mida väetisena saab kasutada. Õnne PKT OÜ omab vedelsõnniku otse kamarasse juhtimise tehnikat, mis tagab sõnniku optimaalse kasutamise väetisena ja mullaviljakuse tõusu.

Loodusressurssidena kasutab Õnne PKT OÜ keskmiselt kuni 213 m3 ööpäevas (ca 77 600 m3/a) põhjavett (Põltsamaa Vallavara OÜ Esku küla puurkaev Siluri veekihis) Alternatiiv I puhul. Alternatiivide 0 ja II veetarbimine on vastavalt keskmiselt kuni 200 ja 198 m3 ööpäevas (ca 73 000 ja 72 300 m3/a). Erinevused veetarbimises erinevate alternatiivide vahel on väiksemad kui 10 %.

Olulist maastiku muutust ei toimu, sest Esku uus lüpsilaut rajati olemasolevale tootmisterritooriumile lammutatud lüpsilauda kohale. Ajutised pinnasetööd olid vajalikud ehitusetapis ning nende mõju polnud oluline.

Erinevate alternatiivide puhul toimuks tänaseks valminud ja olemasolevate loomapidamishoonete erineva võimsusega kasutamine. Säästliku arengu seisukoht eeldab rajatiste sihipärast ja optimaalset kasutamist tagamaks kasutatud ressursside (materjalide, energia-, töökulu jm) efektiivseima kasutamise. Sellest seisukohast lähtudes on parim lahendus Alternatiiv I, mis võimaldab optimaalset karjastruktuuri arvestades kasutusele võtta kõigi loomapidamishoonete kõik veisekohad.

Alternatiiv 0 ja II (üks laudahoone jääb kasutuseta) on eelhinnangul valitud juhuks, kui Alternatiiv I rakendumisega kaasneks kehtestatud piirväärtuste ületamine, mis tooks eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.6 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ja muud mõjud Kuna kumulatiivsuse seisukohast on alternatiivsete lahenduste mõju valdavalt sarnane, käsitletakse neid koos.

Antud juhul on kumulatiivsuse seisukohalt olulisteks teguriteks sõnniku laotamise piirväärtused ja põllumaade asumine valdavalt kaitsmata põhjaveega nitraaditundlikul alal ning lõhnatunde põhjustavad põllumajandushooned ja -rajatised. Samuti tuleb teiste tegevustega koosmõju arvestada põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas).

Kuna kavandatav tegevus toimub pikaajalistel tootmisterritooriumitel ja tegemist on peamiselt loomakasvatuse ümberkorralduse ja mõningase laiendamisega, pole ette näha liiklustiheduse olulist suurenemist Esku külas. Sõnniku laotamise aegne liiklustiheduse kasv ei ole niivõrd suur, et arvestades ka muud liiklust, omaks see olulist mõju farmilähedase tee seisundile. Siinjuures on arvestavaks asjaoluks tee kõva kate, mis peab tihedamale ja raskemale liiklusele paremini vastu.

Teistes piirkondades ei saa kavandatava tegevuse või ka olemasoleva olukorra kumulatiivset liikluse mõju otseselt hinnata. Sõltumata farmi olemasolust või asukohast veetaks sõnnikut piirkonna põldudele ikka. Põldudele on lubatud laotada kindel kogus sõnnikut sõltumata farmi asukohast või sõnniku tüübist.

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning pinnase kaudu teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Samuti põhjustab farmide segaolmejäätmete prügilasse ladustamine kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Elektrienergia allikaks Eestis on valdavalt põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid.

Suurfarmi paiksete välisõhu saasteallikate (loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad) koosmõju arvutused ja vastavad kaardid on lisatud aruandele. Esku suurfarmil teiste loomafarmiga otsest koosmõju ei teki, kuna viimased asuvad farmikompleksist piisavalt kaugel. Välisõhu saasteainete hajumisarvutuste teostamisel selgus, et ka maksimaalse tootmisvõimsuse saavutamisel ei ületa ükski saasteaine välisõhus lubatud piirväärtusi saasteallikate kaupa eraldi ega ka koosmõjus.

Lisaks võib teatud määral koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.

Alternatiiv I puhul on kumulatiivse mõju ühe aspektina käsitletav veevõtt Esku külas. Samas ei põhjusta veevõtu koosmõju põhjavee liigvähendamist Esku külas.

Mõju hindamise käigus ei tuvastatud olulist negatiivset mõju müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ega kiirguse, kliima, kaitstavate loodusobjektide ja kultuuripärandi osas. Kavandatava tegevusega (nii ehitusega kui ümberehitatud farmi käitamisega) ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule.

Alternatiivide 0 ja II puhul on koosmõju teiste tegevustega nõrgalt negatiivne ja Alternatiiv I puhul mõõdukalt negatiivne. 37

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse järgnevas tabelis toodud intervallskaala alusel.

Töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest juhendmaterjalidest, sh.: • „Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat" (Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, 2002); • „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil" (K. Peterson, 2007);

Tabel 5-1. Mõjude olulisuse hindamise skaala. 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 väheoluline negatiivne mõju 1 väheoluline positiivne mõju -2 nõrgalt oluline negatiivne mõju 2 nõrgalt oluline positiivne mõju -3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju 3 mõõdukalt oluline positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju 4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju 5 väga oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestati ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutati teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadi kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.

Muude allikatena kasutati KMH aruande koostamisel Esku suurfarmi veiselauda ehitusprojekti andmeid, Maa-ameti kaardirakendusi, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse kaarte, Keskkonnaregistrit: Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi andmeid, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat asjakohast informatsiooni.

KMH aruande koostamisel kasutati lisaks kogutud ja kasutatud uuringuandmetele analoogiaid, ekspertide kogemusele tuginevaid erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldasid teha KMH aruandes põhjendatud järeldusi (sh mõju ja mõju olulisuse määratlemine). KMH raames antud hinnangud oli üldjuhul pikaajalised ehk ekspluatatsiooniaegsed, sest ehitustegevus oli KMH alguseks sisuliselt juba toimunud ja olulist keskkonnamõju sellega ei kaasnenud.

KMH käigus teostatakse farmist lähtuva välisõhu saastetasemete modelleerimine Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruva mudeliga. Saasteainete heitkoguste hindamisel lähtutakse seejuures Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusega nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ (RTL, 19.12.2008, 99, 1390) kehtestatud metoodikast.

Keskkonnamõju hindamisel lähtuti põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse või selle alternatiivide elluviimisel. Selleks oli oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). 38

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Nii olemasoleva tegevuse (Alternatiiv 0) jätkumise kui planeeritavate tegevuste (Alternatiivid I ja II) juures anti käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.

Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Seejärel käsitleti keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: - sotsiaalne keskkond, sh inimese tervis (mõju inimese tervisele ja heaolule, ning kultuuripärandile); - elusloodus (mõju taimedele, loomadele, kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele ning looduskaitsealadele); - majanduskeskkond (mõju kohalikule, regionaalsele ja riiklikule majandusele ning tööhõivele) .

Keskkonnamõju hindamise alternatiivide võrdlemise läbiviimiseks valiti tegevuse olulisuse ja ja mõju suuruse määramiseks mõju määratlemise kriteeriumid erinevatest mõju valdkondadest: elusloodus (EL), sotsiaal(SK)- ja majanduskeskkond(MK).

Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid valdkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud, lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust.

Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust arvestades, võib olla mõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale.

Mõjuvaldkondade olulisus ehk mõju kaal on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et skaala väärtuseks on antud 1 pall (100 %), mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne ühega. Seejärel on antud mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda:

Nr Hinnatav kriteerium Mõju Mõju inimese Mõju majandus- Kaal keskkonnale, tervisele ja heaolule keskkonnale kokku elusloodusele 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,04 0,02 0,01 0,07 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,03 0,02 0,01 0,06 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,05 0,09 0,04 0,18 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,03 0,08 0,02 0,13 5 Mõju maastiku muutusest 0,03 0,01 0,01 0,05 6 Mõju pinnase muutusest 0,03 0,02 0,01 0,06 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,03 0,08 0,03 0,14 8 Mõju mürataseme muutusest 0,02 0,04 0,01 0,07 9 Mõju hädaolukordadest 0,04 0,05 0,02 0,11 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,05 0,04 0,04 0,13 tööhõive jms) Kokku 0,35 0,45 0,20 1

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

6. Tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks

Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on: • ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal; • heitmed välisõhku (lõhnahäiring) veisefarmidest; • heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel; • mõju põhjaveele läbi sõnnikukäitlemise ja veetarbimise.

Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine farmis võimaldab leevendada eeldatavat negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

Ehitustegevus Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid, on heitmed välisõhku (sh tolm), müra ja vibratsiooni teke, jäätmeteke ning avarii ja õnnetuste oht.

KMH läbiviimise ajaks on uue Esku lüpsilauda ehitus lõppenud ja endise lüpsilauda rekonstrueerimise jätkamine on võrreldav remonttöödega. Ehitustegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ja ehitusel esineda võivaid avariiolukordi ei täheldatud. Samuti pole ehitustegevuse kohta kaebusi laekunud ja farmi territooriumile pole kogutud ehituse erinevatel etappidel tekkinud ehitusjäätmeid.

Heitmed välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. Loomaväljaheidetega eralduvate saasteainete (NH3, CH4, N2O jt) ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada järgnevate valdkondade kaudu – söötmine, lauda sisekliima, pidamistehnoloogia ja nn toruotsa tehnoloogiad. - söötmisel söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse (söödaproteiini kasutamise optimeerimine) muutmise kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. - lauda sisekliima parandamine sisetemperatuuri ja õhu liikumise kiiruse optimeerimisega. Ühe või mõlema nimetatud parameetri alandamine vähendab ammoniaagi lendumist. - sobivate pidamistehnoloogiate (lauda konstruktsioon, laudaseadmed, sõnniku käitlemine) rakendamisel on ammoniaagi emissiooni alandavateks teguriteks väljaheidetega saastuva ala vähendamine; optimaalse koguse allapanu kasutamine; optimaalne sagedus sõnniku eemaldamisel laudast hoidlasse; sõnniku füüsikaliste või keemiliste omaduste muutmine, näiteks pH alandamine; materjalide kasutamine, mida on lihtne puhastada jne.

Kaebuste esinemisel on võimalikuks lisameetmeks õhu liikumist suunava barjääri (hekk vms.) rajamine. Piirväärtuste ületamisel tuleks paigaldada vastavad puhastusseadmed (filtrid) saasteainete püüdmiseks (toruotsa tehnoloogia) ja heitmete vähendamiseks välisõhku. Sellised seadmed sobivad kontrollitava õhuvahetusega (sundventilatsiooniga) peamiselt soojustatud loomapidamishoonetesse. KMH käigus ei täheldatud erinevate alternatiivide rakendamisel piirnormide ületamist välisõhus ei tootmisterritooriumi piiril ega väljaspool seda. 40

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Sõnniku vedu ja laotamine Vedel- ja tahesõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. Taimede poolt toitainete (toiteelementide) kasutamise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. Laotamistehnoloogia, mille kasutamisel saasteainete emissioon väheneb, langetab tavaliselt ka lõhnaainete lendumist.

Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning õigetes kogustes sõnniku laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust.

Sõnnikuvedu tuleb teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel. Sõnnikuvedu peab toimuma kinnistes ning töökorras masinatega, vältides sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks vältida ebasoodsaid tuulesuundi elanike suhtes. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad.

Veekasutus Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava.

Hädaolukorrad Hädaolukordade ennetamiseks tuleb rakendada lekete varajase avastamise süsteemi ravimite ja kemikaalide hoiukohtades, kus on võimalik oht pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisele. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks tuleb välja töötada hädaolukorra plaan.

Seire Lisaks õigusaktides kehtestatud nõuetele on farmi käitajal vaja pidada regulaarset arvestust tekkiva sõnniku koguse ja käitlemise kohta ning saadud andmed kajastada põlluraamatutes ja statistilistes aruannetes. Jäätmete (sealhulgas loomsete jäätmete) koguste, üleandmise ja veo kohta peetakse arvestust õigusaktides ettenähtud korras.

Parim võimalik tehnika Õnne PKT OÜ veisekasvatus kuulub keskkonnakompleksloa kohusluse alla, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parimale võimalikule tehnikale (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.

PVT kirjeldus põhineb Eesti Maaülikooli poolt koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”21.

Tehnilisi lahendusi ja tehnoloogiaid hinnatakse keskkonnareostuse vähenemise, sobivuse (paigaldamine, jms), rakendatavuse (käitamine, jms), ökonoomsuse, loomade heaolu ja maksumuse aspektist. Nimetatud aspekte hinnatakse lähtuvalt iga konkreetse ettevõtte (lauda) geograafilisest paiknemisest, klimaatilistest tingimustest, pinnase (mullastiku) tüübist ja struktuurist jms. antud ettevõttele olulistest kriteeriumidest.

21 http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/PVT_Veised-t2iendatud111007.pdf 41

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Intensiivses veisekasvatuses on valdkondadeks (kasutatav/rakendatav tehnika ja/või tehnoloogia), mis otseselt mõjutavad saasteainete eritumist ja potentsiaalset keskkonna reostumist pidamisviis (loomapidamishoone), söötmine, sõnniku eemaldamine laudast, sõnniku käitlemine ja ladustamine ning sõnniku laotamine. Keskkonna reostumise riski vähendab samuti otstarbekas jäätmekäitlus. Teatavatel juhtudel (ettevõte paikneb elurajoonide vahetus läheduses) tuleb tähelepanu pöörata tootmisprotsessi mõnedes etappides tekkivale mürasaastele. Tulevikus on perspektiivne ka sõnnikutöötlemistehnoloogiate laialdasem rakendamine. Lõastatud pidamisviisi osatähtsus väheneb. PVT aspektist ei ole võimalik ühte pidamisviisi otseselt teisele eelistada. Lõastatud pidamisviisi korral on saasteainete eritumine loomapidamishoonest väiksem. Vabapidamine tagab loomadele paremad heaolutingimused. Soovitav on uued laudad projekteerida ja ehitada siiski vabapidamissüsteemist lähtuvalt. Veiste söötmine toimub söödaratsioonide alusel, mis koostatakse erinevatele produktiivlooma gruppidele eraldi. Looma tervist ja looduskeskkonda silmas pidades on oluline, et ratsioonid kajastaksid kõikide oluliste toitefaktorite tarvet, et need oleksid hästi tasakaalustatud. Sõltumata söötmisviisist (tehnoloogiast) on PVT, kui ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid ning ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Vabapidamistehnoloogia laialdane levik suurendab sõnnikumajanduses poolvedel- ja vedelsõnniku osatähtsust. Kui tahesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel- ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladustamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnniku keskkonnasäästliku laotamise eelduseks on suhteliselt kalli eritehnika olemasolu, eriti poolvedel- ja vedelsõnniku korral. Saasteainete emissioon ning leostumine sõltub sõnniku laotamise täpsest ajastamisest, mullastiku tüübist jm faktoritest. Alljärgnevalt on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud Õnne PKT OÜ poolt alternatiivide vastavust PVT-le:

Tabel 6-1. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Parim võimalik tehnika (PVT) Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Hea põllumajandustava Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on Õnne PKT OÜ Esku suurfarmis järgitakse head PVT teha alljärgnevat: põllumajandustava ning rakendatakse kirjeldatud meetmeid. Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele -põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine -energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus -tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke) -rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku -tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne -väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine Veiste söötmine ja jootmine Sõltumata söötmisviisist on PVT: Farmis kasutatakse loomade grupeerimist ning söödarat- sioon koostatakse vastavalt loomarühma söötmisnormidele -ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid -ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT: Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT nõuetele -loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel -söötade segamise ühtlikkus 42

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Parim võimalik tehnika (PVT) Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Loomade jootmisel on sõltumata jootmisviisist PVT: Suurfarmis kavandatav jootmistehnoloogia vastab toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele -joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav -jootmisseadmed on tehniliselt korras (ei leki) -jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne Lüpsmine ja lüpsiseadmed Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade Esku uues lüpsilaudas kasutatakse lüpsiplatsi ja lüpsmisel PVT: poegimislaudas kannulüpsiseadmeid. -optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet) -piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta (piima kvaliteet) -lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine) Sõnniku eemaldamine laudast Vabapidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel on Esku uues vabapidamisega lüpsilaudast toimub PVT optimaalse pikkusega puhkelatrid; vedelsõnniku ja poegimislaudas osaliselt tahesõnniku skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrand eemaldamine skreeperseadmetega. liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem või Suurfarmi teistest lautadest toimub tahesõnniku osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja eemaldamine mobiilsete seadmetega, mis liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem. vastab PVT nõuetele Sügavallapanul pidamisviisi puhul on PVT piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed. Olemasolevates vabapidamisega lautades on PVT ka osaline restpõrand söötmispuhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem. Olemasolevates vabapidamisega lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine). Uutele vabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine) PVT PVT sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on Lõaspidamisega poegimislaudas eemaldatakse sõnniku lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga või mobiilsete seadmetega, mis vastab PVT nõuetele. skreeperseade koos sõnnikupressuriga. Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimisi PVT kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega. Uutele (projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldamine kettkraap- ja kaldkonveiersusteemiga või mobiilsete seadmetega PVT Heitkogused õhku Vabapidamisega lautades vähendab saasteainete heidet Uues ja rekonstrueeritavates lautades on rakendatud atmosfääri: heitkoguste vähendamise meetmed vastavalt PVT nõuetele -optimaalse suurusega puhkelatrid -optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud -regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse -väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine -piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisil Vabapidamisega ja sügavallapanuga vasikalautades on rakendatud välisõhku suunatavate heitkoguste vähendamise meetmed vastavalt PVT nõuetele Lõaspidamisega lautades vähendab saasteainete heidet Olemasolevates lõaspidamisega lautades rakendatakse atmosfääri: välisõhku suunatavate heitkoguste vähendamise meetmeid -optimaalse suurusega asemed vastavalt PVT nõuetele -optimaalse laiusega sõnnikukäik -regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse -piisavas koguses allapanu

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Parim võimalik tehnika (PVT) Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Energia PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on: Õnne PKT OÜ farmides kasutatakse loomulikku -loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades ventilatsiooni ja kombineeritakse luminofoorlampe loomuliku sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne valgustusega. ventilatsioonirežiim) Loomade lüpsmine toimub PVT nõuetele vastaval lüpsiplatsil -valgustuses kasutatakse luminofoorlampe ja kannulüpsiseadmetega (poegimislaudas). -loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva valgustusega -lüpsiplatsi kasutamine -vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid Sõnniku ladustamine (sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku) Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: Esku suurfarmi vedelsõnnikuhoidlad on vastavuses PVT -põhja ja seinte lekkekindlus nõuetele nii mahu kui ka konstruktsiooni poolest. -konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste Vedelsõnniku hoiustamine farmis vastab PVT nõuetele ja keemiliste mõjurite suhtes -süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, soovitatavalt kord aastas -vedelsõnnikuhoidla katmine plastikkatte või ujuvkattega, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi tahesõnnikuhoidlad on -betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel vastavuses PVT nõuetele nii mahu kui ka konstruktsiooni hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva poolest. Tahesõnniku hoiustamine farmis vastab PVT uriini, virtsa ja sademetevee mahutiga nõuetele -hoidla paikneb asustatud punktide (elurajoonide) suhtes optimaalselt (kaugus, valitsevate tuulte suund) -täiendavaks positiivseks faktoriks on tahesõnnikuhoidlale rajatud varikatus Sõnniku laotamine Sõnniku laotamise üldnõuded tulenevad hea Õnne PKT OÜ kasutab vedelsõnniku injektorlaoturit või põllumajandustava põhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. vajadusel lohisvooliklaoturit. Tahesõnniku laotamiseks Sõnniku laotamisel on PVT: kasutatakse paisklaotureid. -põllumaadel injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus Ettevõtte sõnnikulaotuse tehnika ja korraldus vastab PVT ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4–6 tunni nõuetele jooksul -rohu- ja karjamaadel on injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus -võimalikult kiire tahesõnniku muldaviimine (vähemalt 12 h jooksul) põllumaal

Ülal on esitatud võrdlus Õnne PKT OÜ-le kuuluvate loomapidamishoonete osas. Arvestades, et PVT võimaldab olemas olevates lautades kasutada tehnikat, mis uutes lautades ei vastaks enam PVT-le, vastab Esku suurfarmi erinevates lautades kasutatav tehnika PVT nõuetele. Seega vastavad kõik alternatiivid PVT-le.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

7. Keskkonnamõju eeldatav toime ja sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus

Vastavalt KMH juhistele (K. Peterson, 2007)22 peavad leevendavad meetmed olema vastavuses olulise negatiivse mõjuga. Ehk KMH aruandes kirjeldatud oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleks siin peatükis välja pakkuda meetmekava. Kava peaks sisaldama nii meetmete kirjeldust, rakendamise optimaalset tähtaega, vastutajat kui ka hinnangut eeldatavale tõhususele.

OÜ Õnne PKT OÜ on alustanud veisekasvatusrajatiste rekonstrueerimist, mille käigus minimeeritakse ka loomakasvatusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt majanduslikele võimalustele on loomapidamishoonete ja –rajatiste rekonstrueerimine kavandatud etapiviisiliselt. Valminud või rekonstrueeritud lautadesse paigutatakse veised järgmisena rekonstrueerimisele kuuluvatest hoonetest. Olenevalt turutingimustest (pullmullikate realiseerimisvõimalustest veiselihana) on võimalik rekonstrueeritud noorkarjalautade täiendavad veisekohad võtta kasutusele pullmullikate üleskasvatamiseks. Tänase seisuga müüakse kuni kuu vanuseid pullvasikad.

Praktikas käsitletakse mõnel puhul leevendava meetmena ka emissioonide seiret. Ent kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamisel saab arvestada seiret kui negatiivset mõju ennetavat meedet piiratud ulatuses, sest kui seireandmed näitavad ülenormatiivset emissiooni või pöördumatuid muutusi ökosüsteemis, pole paljudel juhtudel võimalik keskkonna kahjustamist enam heastada. Olulist negatiivset keskkonnamõju saab kõige tõhusamalt ära hoida alternatiivide valikuga.

Kavandatava tegevuse hindamisel on lähtuda sellest, et tegevusega ei kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju ja siis on seirel kontrolliv, mitte negatiivset keskkonnamõju ärahoidev funktsioon. Õnne PKT OÜ veisekasvatuse keskkonnamõju hindamise käigus on eelnevalt prognoositud ja analüüsitud ning pakutud välja sellised reaalsed tehnoloogia- või asukohaalternatiivid, millega hoitakse ära oluline negatiivne keskkonnamõju.

Muudetud kompleksloa väljaandmise järel toimuva seire tulemuste põhjal teeb arendaja oma tegevuses vajalikke korrektiive.

22 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil, Keskkonnaministeerium, Kaja Peterson. Tallinn. 2007

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

8. Ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest

Leevendusvõtted võib jagada nelja gruppi:23 mõju vähendamine; asendamine; päästmine; kompenseerimine.

Mõju saab vähendada nii tehniliste vahenditega kui ka tegevusaega valides. Asendamine (kompenseerimine kitsas tähenduses) tähendab negatiivse keskkonnamõju korvamist millegi samaväärse, aga positiivsega. Päästmine tähendab ohustatud objekti toimetamist ohutusse kohta. Kompenseerimine laiemas tähenduses tähendab tekitatud kahju korvamist millegi samaväärsega. Seda on teatud juhtudel võimalik teha, makstes hävitatud või kahjustatud vara ning saamata jäänud tulu eest rahaga.

Keskkonnamõju prognoos kirjeldab mõjusid suuruse, ulatuse ja kestuse kaudu (vt eelhindamine), kirjeldus ise on neutraalne. Mõju hindamine tähendab prognoositud mõjude interpreteerimist telgedel “väike – suur”, “ebaoluline – väga oluline”. Olulisust hinnatakse samade kriteeriumide järgi, mida kasutati taustkeskkonna kirjeldamisel. Kõige lihtsamal juhul iseloomustab mõju olulisust veealase õigusaktiga kehtestatud kvaliteediklassi muutumine või vastamine või mittevastamine mingile piirnormile.

Käesoleva KMH käigus ei täheldatud ülalnimetatud asjaolusid arvesse võttes olulist negatiivset mõju ja sellega kaasneda võivat kahju, mille puhul saaks rakendada vastavaid hüvitusmeetmeid.

23 Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tõnis Põder. Tallinn. 2005 46

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

9. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal tehtud põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks

Soovitused seireks ja kompleksloasse tingimuste kandmiseks kannab endas võimaliku mõju leevendamise ja ennetamise eesmärke. Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest.

Keskkonnaeksperdi soovitused regulaarse kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: - seadmete (s.h jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll; - sõnnikumahutite kontroll lekete avastamiseks; - pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine; - optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll; - hea majapidamistava rakendamise kontroll.

Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Kavandatava tegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on seotud: - heitmetega välisõhku ja ebameeldiva lõhna levikuga; - veetarbimise ja reovee käitlemisega; - sõnniku- ja jäätmetekäitlusega; - energiakuluga.

Vastavalt välisõhu kaitse seadusele (§ 89 lg 5) tuleb korraldada saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste inventuuri vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Inventuur tootmisterritooriumil seisneb eralduvate saasteainete heitkoguste ja saasteallikate parameetrite täpsustamises otseste mõõtmiste ja kontrollarvutuste abil. Sellest tulenevalt tuleb korraldada ettevõtte saasteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuur vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Lõhna mõju vähendamiseks tuleks kaaluda muu hulgas sõnnikuhoidlate katmise, lüpsiplatside ja puhkelatrite tihedama pesu, kõrghaljastuse rajamise, ventilatsioonisüsteemi muutmise (sundventilatsiooniks), väljutatava õhu filtreerimise, söödaratsioonis lämmastiku (ja muude ebameeldivat lõhna põhjustavate ainete) sisalduse vähendamise efektiivsust ning võimalusi. Enne sõnniku vedu tuleks sellest vähemalt viis päeva ette teavitada kohalikku omavalitsust. Teates peab olema toodud sõnnikuveo perioodi pikkus. Täpsema tegevuskava peaks koostama lõhnatundide lubatud koguse ületamisel. Eksperdil puuduvad andmed olemasoleva Õnne PKT OÜ Esku suurfarmi poolt lõhnatundide ületamise kohta.

Vastavalt veeseadusele (§ 21 jt) on veekasutaja kohustatud kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid. Samuti pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle ning järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist. Veekasutuse üle saab pidada arvestust veearvesti näidu alusel, mis registreeritakse kord kuus. Vee kvaliteeti tuleb määrata normdokumentides kehtestatud sagedusele ja määratavatele parameetritele.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Kord viie aasta jooksul tuleks läbi viia reostusohtlike objektide (laudad, sõnnikuhoidlad, silohoidlad, väetisehoidla jm) ja saasteallikate põhjalik inventuur, mis annab vastuse nende seisukorra kohta (sh lekkekindlus) ja tekkivate saastetasemete vastavusele kehtivatele nõuetele.

Suurfarmi juurde rajatud vedelsõnnikuhoidlad on varustatud drenaaži ja kontrollkaevuga, mis võimaldavad korraldada pinnavee seiret ja tuvastada kiiresti võimalikke lekkeid. Regulaarselt tuleb kontrollida vaatluskaevu veetaset ja seisukorda ning see kord kuus registreerida, et võimalikke lekkeid kiirelt tuvastada. Kui kaevus olev vesi viitab reostuse olemasolule (haiseb, on värvi muutnud vm) tuleb teostada vaatluskaevu vee analüüs ja viivitamatult sellest teavitada vastavaid järelevalveameteid ning otsida probleemi põhjus ja see koheselt likvideerida. Määratavaks parameetriks, mis annab indikatsiooni võimalikku lekke esinemisest, võib olla kas lahustunud orgaanilise aine sisaldus või BHT7 ja NH4.

Vajalik on pidada arvestust sõnniku tekke ja laotamise üle. Sõnniku kogused registreeritakse laotusseadmetesse pumbatud ja välja veetud sõnniku koguste põhjal. Samuti on vajalik sõnniku laotamiseks kasutatavate põllumaade pindala arvestuse pidamine ning 1 ha kohta laotatud sõnniku koguste üle arvestuse pidamine.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele

Kõnealune peatükk on asjakohane siis, kui kavandatava tegevuse puhul kasutatakse loodusvarasid – maavara, metsa, pinna- ja põhjavett. Selles peatükis antakse hinnang loodusvarade kasutamise mahtudele ja võrreldakse seniste mahtudega selles asukohas. Loodusressurssidena kasutatakse Õnne PKT OÜ veisefarmis Siluri põhjaveekihi vett kuni 319 (keskmiselt 213) m3 ööpäevas ning 77 552 m3 aastas: -Alternatiiv 0 puhul kuni 300 (keskmiselt 200) m3 ööpäevas ning 73 080 m3 aastas; -Alternatiiv I puhul kuni 319 (keskmiselt 213) m3 ööpäevas ning 77 552 m3 aastas; -Alternatiiv II puhul kuni 297 (keskmiselt 198) m3 ööpäevas ning 72 314 m3 aastas.

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on seega: • maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena; • põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena; • pinnavesi – käesoleval ajal (Alternatiiv 0) peamiselt reoveepuhastist väljuva heitvee eesvooluna; • sööt – teravili, silo jm; • kütuse ja energiatootmise toore.

Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid); • edendatakse kohalikku tööhõivet; • suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

11. Kavandatava tegevuse erinevate reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus

Alternatiivsete võimaluste väljapakkumisel ja võrdlemisel on kaalukeeleks võimalus saavutada kavandatava tegevuse eesmärgid nii, et ei tekiks olulist negatiivset keskkonnamõju. Parim alternatiivne võimalus (variant) on see, mis saavutab eesmärgi olulist negatiivset keskkonnamõju tekitamata. Alternatiivsete võimalustena käsitletakse tavaliselt asukoha alternatiive ja tehnoloogilisi alternatiive. Õnne PKT OÜ kompleksloa KMH alternatiivsete võimalustena on sisuliselt käsitletud tehnoloogilisi alternative. Suurfarmi asukohtade muutmine ei ole päevakohane, kuna see asub valla üldplaneeringu kohaselt ettenähtud tootmisalal, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate taristute rajamine. Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on alternatiivide püstitamise eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama. Seega on alternatiivi “reaalsus” seotud ka kavandatava tegevuse ning sellega seotud olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks vajalike vahendite maksumuse ja nende hankimiseks kuluva ajaga.

Arendaja seisukohast ebareaalsest alternatiivist ei saa kohe loobuda, vaid alternatiivide kaalumise tulemusena selgubki erinevate alternatiivide reaalsus. Maksumus võib olla üks hindamiskriteeriumidest, kuid mitte ainuke. Alternatiivi reaalsuse puhul arvestatakse nii keskkonna-, sotsiaalseid kui majanduslikke aspekte:

Nr Hinnatav kriteerium Kaal Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II kokku Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju suurus hin- suurus hin- suurus hinnang nang nang Mõju keskkonnale, elusloodusele 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,05 -2 -0,1 -2 -0,1 -2 -0,1 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 5 Mõju maastiku muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 6 Mõju pinnase muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,03 0 0 -1 -0,03 0 0 8 Mõju mürataseme muutusest 0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 9 Mõju hädaolukordadest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,05 0 0 -1 -0,05 0 0 tööhõive jms) Kokku 0,35 -0,2 -0,28 -0,2 Mõju inimese tervisele ja heaolule 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,02 0 0 0 0 0 0 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,02 0 0 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,09 -1 -0,09 -1 -0,09 -1 -0,09 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,08 0 0 0 0 0 0 5 Mõju maastiku muutusest 0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 6 Mõju pinnase muutusest 0,02 0 0 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,08 -1 -0,08 -2 -0,16 -1 -0,08 8 Mõju mürataseme muutusest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 9 Mõju hädaolukordadest 0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 tööhõive jms) Kokku 0,45 -0,31 -0,39 -0,31

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Mõju majanduskeskkonnale 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,04 0 0 0 0 0 0 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 5 Mõju maastiku muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 6 Mõju pinnase muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,03 -1 -0,03 -1 -0,03 -1 -0,03 8 Mõju mürataseme muutusest 0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 9 Mõju hädaolukordadest 0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,04 0 0 2 0,08 1 0,04 tööhõive jms) Kokku 0,2 -0,08 0 -0,04 Kõik kokku 1 -0,59 -0,67 -0,55

Mõjuvaldkonnad kokkuvõtlikult: Nr Hinnatav kriteerium Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Kokku 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest -0,04 -0,04 -0,04 -0,12 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest -0,19 -0,19 -0,19 -0,57 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest -0,02 -0,02 -0,02 -0,06 5 Mõju maastiku muutusest -0,01 -0,01 -0,01 -0,03 6 Mõju pinnase muutusest 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest -0,11 -0,22 -0,11 -0,44 8 Mõju mürataseme muutusest -0,07 -0,07 -0,07 -0,21 9 Mõju hädaolukordadest -0,11 -0,11 -0,11 -0,33 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, tööhõive jms) -0,04 -0,01 0 -0,05 Kokku -0,59 -0,67 -0,55 -1,81

Alternatiivide võrdlusest ja paremusjärjestusest selgub, et väikseima mõjuga on Alternatiiv II. Selline tulemus on ka ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel piiratud tingimustel (on loobutud pullmullikate kasvatamisest) on kõige väiksemad veiste ja LÜ arvud.

Suurima mõjuga on Alternatiiv I, sest siis tarbitakse kavandatava tegevuse puhul loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid suuremas koguses, kui teiste alternatiivide puhul. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust.

Kavandatava tegevuse peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on suurem heide välisõhku (sh ebameeldiv lõhn) ning põhjavee tarbimine ja reostuskoormus. Samas eeldab keskkonnamõju hindamise ekspert, et põhjavett ei võeta koguses ja põhjavette ei satu reoaineid koguses, mis võiks omada olulist negatiivset mõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale.

Välisõhu saaste osas modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril ei ületata ühegi alternatiivi puhul. Seetõttu tegevust välistavat mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale eeldatavasti ei avaldu, kuna piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks.

Enim mõjutab alternatiivide võrdlust välisõhu kvaliteedi seisundist tulenev mõju inimeste heaolule. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada ka sotsiaalseks mõjuks. 51

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Mõju hindamise käigus on tuvastatud, et kavandatav tegevus ei toimu piirkonnas, kus keskkonnataluvus (normatiivide mõistes) oleks ületatud. Selle tõttu ei ole põhjust võrrelda erinevaid alternatiive omavahel lähtudes looduslikest aspektidest.

Kuigi keskkonnaelementide kokkuvõttes on kavandatava tegevuse alternatiividest eelistatuim Alternatiiv II või 0, on siiski tegemist ettevõtja kavandatud tegevusele ja loomakasvatuse hoonete optimaalsele kasutusele piirangute seadmisega. Alternatiiv I puhul on tugevam keskkonnamõju, mis tõstab teatud määral välisõhu saastetaseme kontsentratsioone ja suurendab planeeritava suurfarmi eeldatavat mõjuala.

Samas on mõju inimese tervisele ja heaolule Alternatiivi 0, I ja II puhul suhteliselt võrreldav. Loomkoormuse suurenemise korvab taristu parem vastavus keskkonnanõuetele. Majanduskeskkonnale mõjuksid eeldatavalt negatiivseimalt Alternatiiv II ja 0.

Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata ühegi alternatiivi puhul tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Planeeritava arendustegevuse asukohaalternatiividest on erinevate keskkonnaaspektide kokkuvõttes eelistatuim Alternatiiv II.

Seetõttu saab alternatiive üksteisest eraldada vaid arendaja soovist. Arendaja eelistab olemasoleva olukorra säilitamise asemel tootmise rekonstrueerimist ja lüpsikarja koondamist ühte laudakompleksi ning võimalust tegeleda pullmullikate üleskasvatamisega. Sellest lähtuvalt on eelistatuks Alternatiiv I ehk kavandatud tegevuse täies mahus elluviimine.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

12. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise konsultatsioonide tulemustest

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on ette nähtud kaks avalikku arutelu: esimene programmi avalikustamiseks ja teine aruande avalikustamiseks. KMH programmi eelnõu oli avalikul väljapanekul 23.01-10.02.2012. Nimetatud perioodil oli programmiga võimalik tutvuda nii Keskkonnaameti Tartu kontoris kui ka Keskkonnaameti veebilehel. KMH programmi kohta saabusid kirjalikud ettepaneku: 1. Põltsamaa Vallavalitsuse maa- ja keskkonnanõunikult Ain Valu 08.02.12 kirjaga KMH programmi kohta tehtud tähelepanekutega: 1. Põltsamaa Vallavalitsus on väljastanud Esku suurfarmi rekonstrueerimiseks ehitusloa. Kuigi ehitusloa väljastamisele pidi eelnema KMH koostamine, siis erinevate asjaolude tõttu jäi see tegemata. Hetkel on ootel ehitise kasutusloa väljastamine, kuna ehitis on valmis. Siit tulenevalt peame otstarbekaks lisada programmi ka ehituse, kui olulise keskkonnamõjuga tegevuse hindamine seaduse § 6 lg 1 p27 ja 35 alusel arvestades ehitusseaduse § 24 lg1 p 9. sätestatut. 2. Programmi punkt 1 käsitleb hindamise objekti kui kavandatavat rekonstrueerimist ja alternatiive, mille kaalumise otstarbekus on esitatud kujul kahtlane ehitise valmimise tõttu. Pigem on ettepanek kaaluda kas on vaja täiendavaid meetmeid (s.h. ehituslikke) keskkonnaseisundi parandamiseks. Kuna suurfarm on rekonstrueeritud, siis 0-alternatiivi mõte jääb selgusetuks. 3. Kuna ehitis on valmis, ei ole vajadust kaaluda ehitusaegseid mõjusid ja nende leevendamist.

Kokkuvõttes palume läheneda KMH läbiviimisel asjaolust, et suurfarm on rekonstrueeritud, mitte ei kavandata rekonstrueerimist ja käsitleda ka ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastamisega seotud aspekte. Seega ei ole vajadust KMH aruande koostamisel kasutada Esku suurfarmi rekonstrueerimise projekti andmeid, vaid tuleks lähtuda reaalselt valmisehitatud ehitiste andmetest.

Võimalike täiendavate meetmete kaalumisel tuleks hinnanguliselt lähtuda muuhulgas: Välisõhu kaitse seaduse § 61; §148 Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 28 Veeseaduse § 26 lg4 p4

Programmi arutelu käigus täpsustati ka antud KMH puhul null-alternatiivi sisulist sõnastust, mille kohaselt saaks Esku suurfarmis edasi kasutada vaid vanu olemasolevaid veiselautu ja sellega seoses väheneks ka suurfarmi üldine loomade arv lammutatud lüpsilauda lehmakohtade võrra, kuna uuel lüpsilaudal puudub kasutusluba. Avalikul arutelul võeti arvesse Põltsamaa Vallavalitsuse ettepanekud ja programmi sõnastust muudeti vastavalt suurfarmi tegelikule seisule. KMH aruande koostamisel võeti arvesse teised Vallavalitsuse seisukohad.

2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitas seisukohad KMH programmi kohta 09.02.12 kirjaga nr JT 6-7/34728-5 ja avalikul arutelul osales Keskkonnaameti esindajana Ivo Ojamäe, kes andis selgitusi esitatud märkuste ja ettepanekute täpsustamiseks: 1. Kuna rekonstrueeritud farm on rajatud, siis tuleks programmi sõnastust vastavalt muuta. Ettepanekut arutati Põltsamaa Vallavalitsuse ettepanekute käigus ja eksperdid nõustusid KMH programmi sõnastust vastavalt muutma. 53

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

2. Hinnata tuleks ehitiste ja kasutatava tehnoloogia vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele, mis on kompleksloa omajale kohustuslikud (pidamistehnoloogia, söötmine, veekasutus, energiatarve, jäätmekäitlus, sõnnikukäitlus farmis ja laotamistehnoloogiad jne). KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel hinnati vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele vastavalt Keskkonnaministeeriumi veebilehelt kättesaadavatele juhistele.

3. Kuna käitise tegevus omab mõju nitraaditundlikul alal, tuleks KMH käigus hinnata, milline koormus langeb kasutatavale põllumaale ja kas see on rekonstrueeritava käitise jaoks piisav. Juhime tähelepanu, et käitise ümbruses paikneb mitmeid nitraaditundliku ala põhjavee seirekaevusid, mille andmete alusel saab mõju hinnata. Õnne PKT kasutuses on vähemalt 1500 ha põllumaad ja sõnniku laotamiseks on kasutusel vedelsõnniku otse kamarasse juhtimise tehnika. KMH aruande koostamisel on arvestatud suurfarmi ja põllumaade nitraaditundlikul alal asumist ning farmile lähimate põhjavee seirekaevude kättesaadavate andmetega. Samuti on aruandes esitatud põllumaale langeva toitainete (N ja P) koormuse arvutused.

4. Kuna farm paikneb elumajade läheduses, siis tuleks hinnatavate valdkondade hulka lisada ka müra (seadmed, kohapealne ja teenindav transport jne). Esitada vajadusel leevendavad meetmed. Suurfarmist ca 30 m kaugusel asuv elamu, mille omanikuks on Õnne PKT, on amortiseerunud ja kuulub lähiajal lammutamisele, seega asub lähim Vahesaare kinnistu elamu suurfarmi piirist ca 140 m kaugusel. Farmi lähiümbruse elanikelt pole laekunud kaebusi müra jm häiringute kohta.

5. Farmis tekkiv reovesi, mida juhitakse asula kanalisatsiooni, on varasemalt mitu korda Esku reoveepuhasti rivist välja löönud. Palume lisada hinnatav valdkond: Farmis tekkiva reovee iseloom ja reostuskoormus. Asula reoveepuhasti võimekus puhastada farmis tekkivat reovett. Võimaliku eelpuhasti rajamine käitaja poolt (kaaluda selle vajalikkust ning analüüsida varianti, kui vee-ettevõte keeldub tulevikus farmi reovett vastu võtmast, siis milline oleks ettevõtte reoveekäitluse alternatiiv). Õnne PKT-le ja Põltsamaa Vallavalitsusele pole laekunud ühtegi kaebust suurfarmi reovee ärajuhtimisel Esku reoveepuhasti rikkumise kohta. Esku suurfarmi tehnoloogiline reovesi juhitaks alates vedelsõnnikuhoidlate valmimisest vedelsõnnikuhoidlatesse ja võimalusel lõpetatakse ka tekkiva olmereovee juhtimine Esku puhastisse. Seega pole Esku reoveepuhastisse juhitava suurfarmi reovee süvendatud analüüsimine enam asjakohane.

6. Lisada hinnatavaks teemaks ka farmi sulgemisel esinevad võimalikud mõjud (kemikaalid, jäätmed jne), mida tuleb keskkonnakompleksloaga reguleerida. Kuna KMH eesmärgiks on võimaldada ka keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses, siis täpsustati KMH aruandes ka farmi sulgemisel esinevaid võimalikke mõjusid. Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse peatükis 12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed on esitatud tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus, millele eksperdil polnud täiendusi, kuna Õnne PKT OÜ on kava tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde meetmed ja kava võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks.

KMH programmi avalikul arutelul otsustati täiendada KMH programmi vastavalt saabunud kirjalikele ettepanekutele ja avalikul arutelul esitatud selgitustele ning Põltsamaa Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt tehtud kirjalikele ettepanekutele programmi kohta eraldi kirjalikult ei vastata. 54

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Programmi avalik arutelu toimus 10.02.2012 Põltsamaa vallavalitsuses Põltsamaa linnas. Arutelul osales registreerimislehe alusel 5 inimest. Koosolekul tõstatatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastused protokolliti. Arutelul esitatud suuliste ettepanekutega arvestati käesoleva aruande koostamisel.

Ülevaade keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist.

KMH programmi avalikku arutelu ja menetlusosaliste informeerimist korraldasid Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni töötajad.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

13. Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused

Olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud.

Antud peatükis väärib märkimist, et kuna tegemist on Õnne PKT OÜ keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamisega, on taotluse menetlemise ja KMH käigus valminud Esku suurfarmi uus lüpsilaut ja alustatud on endise lüpsilauda rekonstrueerimist mullikalaudaks. KMH läbiviimisel arvestati suurfarmi tegelike loomakohtade arvuga.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

14. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Õnne Piimakarjatalu Osaühingu (Õnne PKT OÜ) keskkonnakompleksloa muutmise taotluses kirjeldatud tegevused. Piimakarjatalu taotleb keskkonnakompleksluba veisekasvatuse käitamiseks. Ettevõte kavandab Põltsamaa vallas Esku külas Esku Suurfarmi kinnistul (registriosa 1702335/17023 ja katastritunnused 61602:002:0042) Esku suurfarmi rekonstrueerimist ja laiendamist. Esku suurfarmis on käesolevaks ajaks rajatud ühe vana lüpsilauda asemel uus vabapidamisega lüpsilaut koos lüpsikojaga ja kaks vedelsõnnikuhoidlat ning rekonstrueerimisel on teine allesolev lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalaudaks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Selleks soovitakse Esku suurfarm rekonstrueerida ja laiendada ning jätkata ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatust piima tootmiseks.

2011. aasta lõpuks valmis 720 lüpsilehmale vabapidamislaut koos lüpsikojaga ja kahe vedelsõnnikuhoidlaga kogumahtuvusega 16 000 m3. 2012. a algul alustati endise lüpsilauda rekonstrueerimist mullikalaudaks ja ehitustööde ajal laudas loomi ei hoita. Peale mullikalauda valmimist on võimalik kasvatada pullmullikaid vanas mullikalaudas. Keskkonnakompleksluba taotletakse tootmisvõimsusele kuni 954 lüpsilehma, 760 noorlooma ja 440 vasikat. Kokku 2154 veist ehk 1498 LÜ. Piima plaanitakse saada kuni 10 000 tonni ja veiseliha realiseerida 1000 tonni (eluskaalus) aastas.

Keskkonnamõju hinnati kolmele arengualternatiivile. Alternatiiv I on KMH käsitluses arendaja soov rekonstrueerida Esku suurfarm. Selleks on ehitatud uus vabapidamisel lüpsilaut 720 lehmakohaga koos lüpsikojaga ja kahe vedelsõnnikuhoidlaga ning lõpetatud vabapidamisega 350 kohaga mullikalauda rekonstrueerimine. Samuti on Alternatiiv I puhul poegimislaudas 234 lehma- ja 130 vasikakohta, väikeses vasikalaudas 70 ja vasikalaudas 240 vasikakohta ning mullikalaudas 410 pullikohta. Õnne PKT OÜ piimakarja laiendatakse kuni 2154 veisekohani (1498 LÜ).

Alternatiivina II ehk võimaliku tootmisvõimsuse alternatiivina käsitletakse planeeritud tegevuse piiramist teatud loomapidamishoones. Kavandatava tegevuse mahud ja iseloom on sarnased, mis Alternatiiv I puhul, kuid antud alternatiivi rakendumisel loobutakse pullmullikate kasvatamisest ja kõige idapoolsem mullikalaut jääks tühjaks. Seega oleks Õnne PKT OÜ suurfarmis kuni 1744 veisekohta (1252 LÜ), mis on Alternatiiv II puhul 410 veisekoha (mullikakoha) võrra Alternatiivist I väiksem.

Alternatiiviks 0 on olukord, kus Õnne PKT OÜ loomakasvatushoonete rekonstrueerimine peatatakse ja jätkatakse olemasolevate laudahoonete ja sõnnikuhoidlate kasutamist. Sellisel juhul jääks tühjaks rekonstrueerimisel olev mullikalaut ja Esku suurfarmis on koos valminud uue lüpsilaudaga kuni 1804 veisekohta (1288 LÜ), mis on Alternatiiv 0 puhul 350 veisekoha (mullikakoha) võrra Alternatiivist I väiksem.

Veisekasvatusega kaasnevad olulisemad tagajärjed on heide välisõhku (sh lõhn), sõnnikuteke, veekasutus, reoveeteke, jäätmeteke, mürateke jm häiringud. Eeltoodust tulenevalt on peamised kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivse keskkonnamõju valdkonnad: • heitmed välisõhku (lõhnahäiring) veisefarmidest, samuti heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel; • mõju põhjaveele läbi sõnniku käitlemise ja veetarbimise. 57

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Välisõhu saaste osas modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumil ja piiril ei ületata ühegi alternatiivse lahenduse puhul. Seetõttu tegevust välistavat mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale ei avaldu, kuna piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Seejuures tuleb siiski märkida, et lõhnataju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt.

Kuigi keskkonnaelementide kokkuvõttes on kavandatava tegevuse alternatiividest eelistatuim Alternatiiv II, on siiski tegemist ettevõtja kavandatud tegevusele ja loomakasvatuse hoonete optimaalsele kasutusele piirangute seadmisega. Alternatiiv I puhul on tugevam keskkonnamõju, mis tõstab teatud määral välisõhu saastetaseme kontsentratsioone ja suurendab planeeritava farmikompleksi eeldatavat mõjuala. Samas on mõju inimese tervisele ja heaolule Alternatiivi 0, I ja II puhul suhteliselt võrreldav. Loomkoormuse suurenemise korvab taristu parem vastavus keskkonnanõuetele. Majanduskeskkonnale mõjuks eeldatavalt negatiivseimalt Alternatiiv II ja 0. Seetõttu saab alternatiive üksteisest eraldada vaid arendaja soovist. Arendaja eelistab olemasoleva olukorra säilitamise asemel tootmise rekonstrueerimist ja võimalus tegeleda pullmullikate üleskasvatamisega. Sellest lähtuvalt on eelistatuks Alternatiiv I ehk kavandatud tegevuse täies mahus elluviimine.

Saasteainete eraldumine ja loodusressursside kasutamine Õnne PKT OÜ loomakasvatusest ei ületa kehtivaid nõudeid erinevate alternatiivide rakendamisel (kaasaarvatud Alternatiiv I). Seega pole tegemist olulise negatiivse mõjuga, mille ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleks koostada meetmekava. OÜ Õnne PKT OÜ on alustanud veisekasvatusrajatiste rekonstrueerimist, mille käigus minimeeritakse ka loomakasvatusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt majanduslikele võimalustele on loomapidamishoonete ja –rajatiste rekonstrueerimine kavandatud etapiviisiliselt. Valminud või rekonstrueeritud lautadesse paigutatakse veised järgmisena rekonstrueerimisele kuuluvatest hoonetest.

Õnne PKT OÜ keskkonnakompleksloa muutmise taotluse KMH on algatatud Keskkonnaameti 18.11.11 otsusega JT 6-7/11/34728-1 tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1, § 6 lg 1 p 27 ning 35 ja § 11 lg 2 ja 3. Kavandatava tegevuse otsustajaks (loa andja) ning järelevalve teostajaks on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (esindaja Ivo Ojamäe); arendajaks Õnne Piimakarjatalu Osaühingu (esindaja Mati Kivi); KMH läbiviijaks OÜ Alkranel (ekspert Alar Noorvee) ja OÜ KB Environ (ekspert Kalev Liiv).

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

15. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ja kõrgematest arengudokumentidest jm allikatest

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/ Põltsamaa valla koduleht, www.poltsamaavv.ee Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118. Põltsamaa valla üldplaneering. Kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu 17. detsembri 1998.a määrusega nr 35. Põltsamaa valla arengukava 2004-2016. Kinnitatud Põltsamaa Vallavolikogu 22. oktoobri 2003.a määrusega nr 27. Põltsamaa koostööpiirkonna arengukava aastateks 2011-2020. Kinnitatud Põltsamaa Vallavolikogu 18. augusti 2011.a määrusega nr 37. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Tartu 2007. Juhend on koostatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Sõnnikuhoidlate ehitamine. Eesti Maaülikool. Tallinn. 2007. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Veisekasvatushoonete käsiraamat. Koost. Vello Luts, Põllumajandusministeerium, 2001. Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. 1986. AS Teede Tehnokeskus, 2009. Liiklusloenduse tulemused 2008. aastal. Töö nr 031-10 „Õnne Piimakarjatalu veiselaut. Ehituspõhiprojekt“, Nordecon Betoon OÜ, 2010. Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa taotlus. Esku. 2010

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

16. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende esitajatele antud selgitused ettepanekute, vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise kohta

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

17. Aruande avalik arutelu ja selle protokoll

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

18. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart

Joonis 18-1. Esku suurfarmi paiknemine Esku Suurfarmi territooriumil. Allikas Maa-ameti kaardiserver.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 18-2. Esku suurfarmi paiknemine kaitsmata põhjaveega alal. Allikas Maa-ameti kaardiserver.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 18-3. Esku piirkonna põhjavee seirejaamade paiknemine kaitsmata põhjaveega alal.

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 18-4. Väljavõte Põltsamaa valla üldplaneeringu maakasutuskaardist Esku küla kohta

Õnne Piimakarjatalu Osaühingu keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 18-5. Väljavõte Põltsamaa valla üldplaneeringu maakasutuskaardist