Valla Aktiivsed Noored Pidutsesid Holstres 13

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Valla Aktiivsed Noored Pidutsesid Holstres 13 Nr 1 • Jaanuar 2020 Valla aktiivsed noored pidutsesid Holstres 13. detsembril oli Holstre koolil au korraldada ja läbi viia kõige ägedam pidu Viljandi vallas – selle aasta Viljandi valla aktiiv- sete noorte jõulupidu. Juba hommikul oli meie puna- ne koolimaja täis siginat-saginat. Käsitööklassis valmisid hõrgud küpsised, sööklas hakkisid no- bedad näpud kartulisalatit, koolimaja teises osas kaunistati samal ajal õhtuseks peoks saali. Aktiivsus nõuab tahtejõudu Pidulikule vastuvõtule tuli lau- sa 167 aktiivset noort, kes on paistnud silma enamaga kui vaid õppimine. 5. klassis õppiv Janell ütles, et tegeleb kooli kõr- valt tantsimise ja flöödimänguga. “Need tegevused annavad mulle julgust. Õpilasesinduses olemine on mulle andnud aga igas vanu- ses sõpru.” 7. klassis õppiv Mirtel tant- sib Viljandi FACE tantsukoolis ning Holstre ja Paistu kooli ühi- ses rahvatantsurühmas, samuti kuulub ta oma kooli õpilasesin- dusse. “Need tegevused arenda- vad mind ning saan läbi hobide DJ Paul Oja ning räpparid Genka ja BOB panid noored hoogsalt tantsima ja laulma. Fotod: Taavi Bergmann uusi tutvusi ja sõpru. Vahepeal on veidi raske olla aktiivne, sest pärast trenni pean veel õhtul õp- pima ja see on mulle väga oluli- ne. Kuid tegus olemine on ikkagi seda kõike väärt, sest see annab mulle nii palju võimalusi.” Olla aktiivne õpilane koolis ja väljaspool nõuab tõesti suurt pühendumist ja tahtejõudu. Tihti autasustatakse õpilasi vaid nende saavutuste eest õppetöös, kuid samamoodi peaks ka õpi- lasi tunnustama kõikide muude vahvate tegemiste eest, mida õpingute kõrvalt ette võetakse. Noored, kelle jaoks see on ise- enesestmõistetav ning kes oma tegemisi naudivad, olidki jõulu- peole kutsutud. Jõulupeol tänati valla noori, kes on olnud tegusad väljaspool õppetööd. Mitmekülgsed huvid aktiivsed 7. klassi õpilased Mir- Üritusel tänati Viljandi valla tel Lensin ja Henri Kivistik, kel- õpilasi, kes on tegusad väljas- lest viimane üllatas külalisi ka pool õppetööd: Kaitseliidus toreda saksofonipalaga. Prog- kodutütarde ja noorkotkastena, rammi kokkupanijaks oli meie muusikakoolis, laulukooris, rah- kooli muusikaõpetaja ja huvi- vatantsurühmas, pilliringis või juht Eve All. hoopis spordiväljakul. Nende seas leidus ka projektikirjuta- Pidu sai hoo sisse jaid, tulevasi noori kunstnikke, Pärast piduliku aktuse lõppu oli õpilasesinduste liikmeid. Noo- peole kutsututel võimalus kinni- red esindavad oma kooli ja Vil- tada keha maitsvate roogadega, jandi valda nii maakondlikel kui mille autoriteks olid Holstre kooli Holstre ka üleriigilistel üritustel. kodunduseringi õpilased, kokad Show Õpilasi kutsuti lavale koolide ja ka mõned õpetajad. Saalinurka Family kaupa, jagati kingitusi ja vahetati oli paigutatud talvetemaatiline esitas paar sõna vallavanem Alar Karu- fotonurk, kus sai sõpradega pil- hoogsa ga. Selle aasta meeneks olid nuti- te teha. Edasi võttis pidu rütmi- tantsu- kindad, mille praktilised omadu- ka pöörde. Õhtu peaesinejatele kava. sed tekitasid lastes elevust. tantsis soojenduseks tantsutrupp Õhtu kava oli täis vahvaid ette- Holstre Show Family. DJ Paul Ojaga oma tuntumaid Malmre Paistu koolist, kelle misega tegelev Vaiko ütles, et asteid nii Holstre kui Paistu kooli Peale vägevat tantsu kutsu- hitte. Lisalugu kõlas lavale ro- muusikavalik kutsus tantsule talle meeldis Genka ja Paul Oja noortelt. Selleks õhtuks oli kokku ti lavale Genka, kes kiirelt peo ninud fännide keskel. Noored pea kõiki peol viibijaid. esinemine, kuid lemmikuks oli tulnud mõlema kooli ühine pil- käima tõmbas ning õpilased küsisid autogrammi ja tegid esi- Noored rääkisid, et üritus oli lõpupoole toimunud disko. liansambel, kus kõlasid plokk- tantsima ja kaasa laulma kutsus. nejatega koos pilti. lahe, esinejad head ja noored Anett Lanno ja flöödid, plaatpillid ning laul. Saalis toimuva möllu ja säravate Peo lõpuosas pakkus tant- aktiivsed. Vabal ajal noorkot- Maria Maarja Teng, Õhtujuhtideks olid oma kooli silmade saatel esitas Genka koos sumuusikat noor diskor Jarmo kana tegutsev ja rahvatantsi- Holstre Kooli õpetajad VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Jaanuar 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel detsembrikuus VALLAVOLIKOGU VEERUD • Algatati detailplaneeringu pesu pesemise/kuivatamise tee- muusikaõppe mitmekesistami- koostamine Peetrimõisa külas nus 3 eurot masinatäis. seks koolidesse muusikainstru- Liiva katastriüksustel arenda- • Korraldati riigihange “Anger- mente ja helitehnikat. tava elamupiirkonna ruumilise jate asustamine Võrtsjärve”, mil- • Eraldati OÜ-le Ramsi VK terviklahenduse loomiseks, ela- le objektiks on elusate Võrtsjärve Päri küla Suureristi tee puurkae- mukruntide moodustamiseks sobilike Euroopa klaasangerja vu, veetöötlusjaama ja tuletõrje- ja nende ehitusõiguse määra- maimude ostmine ja transport veemahuti ehitamise kuludeks miseks. Eestisse Võrtsjärve asustamiseks. 31 554 eurot ja 80 senti. • Kinnitati Kärstna Hooldeko- • Korraldati riigihange “Pro- • Eraldati OÜ-le Ramsi VK pro- du lisateenuste hinnad isikutele, jekti “Kolme kooli muusikapro- jekti “Mustla reoveekogumisala kellel pesemisvõimalused ko- jekt” raames õppevara soetami- vee- ja kanalisatsioonitorustike dustes tingimustes puuduvad. ne”, millega saavad Heimtali, rekonstrueerimine” omaosaluse Duši kasutamine 2,5 eurot kord, Holstre ja Paistu kool soetada katteks 304 609 eurot ja 9 senti. Viljandi Vallavolikogu istungil detsembrikuus • Korraldada hiljemalt põhikoolis toimub õpe I, II ja III mänguväljaku projekteerimine 31.08.2020 ümber Viljandi Val- kooliastmes. ja ehitus” ning anti luba hanke- lavalitsuse ametiasutuse hallata- • Kehtestati Viljandi valla lepingu sõlmimiseks pakkujaga vad Kolga-Jaani Põhikool ja Kol- eelarvest huvihariduse ja huvi- Tiptiptap OÜ. ga-Jaani Lasteaed “Naksitrallid” tegevuse finantseerimise ning ühendades need üheks haridus- õppetasu maksmise ja õppetasu asutuseks nimetusega Kolga- soodustuse andmise kord, mis Järgmine vallavolikogu Detsembri keskel pandi vallamaja seinale särav valgust andev linaõis – Jaani Kool. Alates 01.09.2020 on hakkas kehtima 01.01.2020. istung toimub Viljandi valla sümbol. Foto: Alar Karu Kolga-Jaani Kooli tegutsemise • Tunnistati edukaks väi- 29. jaanuaril. vorm lasteaed-põhikool, kus kehange “Kolga-Jaani aleviku Hea Viljandi valla elanik! Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. ead uut aasta Sulle ja Su perele! Loo- Hdan, et uus aasta tu- leb parem kui eales varem. Kaupo Kase, linaõiekujulist Meil on vabadus ja õigus Viljandi 1000 helkurit lastele. loota, et nii see ka läheb. valla- Vallavanem Alar Karu andis 3. Ka eelmisel aastal polnud volikogu detsembril 500 helkurit ATKO viga. Käisime koos laulu- ja esimeees Bussiliinide Viljandi osakonna tantsupeol. Oli see vast uhke juhatajale Tõnu Naarile. “Teie pidu. See on imeline, kuidas üks tubli bussijuht teatas meile, üle Eesti tulevad inimesed vabatahtlikult kokku ja loovad et paljudel kooli sõitvatel lastel pikema jututa ilusad tantsurivid ja lauldakse koos (õnne) pole helkureid. Kes nüüd hom- pisarateni. Kui me igapäevases elus ka nii oma asju ajaksi- mikul bussi tulevad ja helkurit me, oleksime kindlasti igal alal maailmameistrid. küljes ei ripu, andke see meie Sel aastal ootavad meid ees uued Eesti jaoks olulised poolt. Turvalist sõitmist lastega!” ning tähistamist vajavad sündmused, mis räägivad meile soovis vallavanem Alar Karu. omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pere- Naar tänas ja ütles, et bussijuh- väärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demo- tidel on neid nüüd hea jagada kraatia tähtsusest. lastele, kes on helkuri kaotanud või muul põhjusel seda ei kanna. 2. veebruaril saab 100 aastat Tartu rahulepingu alla- Üle 500 linaõiekujulise helkuri kirjutamisest. Tähistagem seda. kingiti jõuludeks valla kõigile Järjepidevus, oskus olla kannatlik ja kuulata ning see- lasteaialastele. Foto Made Laas kaudu ka mõista on tugevus, mis on meid viinud sihile. Ja see siht ei ole ainult tänane edu ja homne perspektiiv, vaid see siht peab ulatuma üle põlvede. Meie rikkus on meie inimesed. Märgakem enda kõrval olevaid inimesi ja olgem nende suhtes lahked ja abival- UUED TÖÖTAJAD mid – mitte keegi ei tohiks tunda end mahajäetuna. Ärme unusta ära ka meie teist rikkust – loodust. Meie metsad, rabad ja järved on enneolematult erilised. Hoid- kem ja kasutagem neid heaperemehelikult! Viljandi Valla Teataja sai uue toimetaja Meist igaühest sõltub midagi, koos loome tänase Ees- Kuna senine lehetoimetaja ti. Usume endasse ja usume Eestisse! Kristi Ilves suundus tööle Mul- gi Kultuuri Instituuti, toimetab alates uuest aastast Viljandi valla lehte Made Laas. Kristi Ilvese sõnul alustas ta vallalehe toimetajana 2011. aastal toonases Tarvastu Teata- jas ja jätkas tööd vallalehes ka pärast valdade ühinemist, kui lehe nimeks sai Viljandi Valla Teataja. “Kui Tarvastu valla leht oli tavaliselt neljaleheküljeline, siis praeguseks on koos vallaga kasvanud ka leht, mis on tavali- selt 10-12 lehekülge. Kuna mina olen hõivatud ka erinevatele gruppidele mulgi keele õpeta- mise, mulgikeelse ajalehe, mul- gi sõnaraamatu, mulgikeelsete Ilvese Kristit ootavad kõrged sihid mulgi asja ajamisel ja ta jätkab mulgikeelse raadiouudiste ja palju muu mul- ajalehe toimetamist, Laane Made võttis temalt üle Viljandi vallalehe toimetamise. giteemalisega, siis ei jää enam Foto: Alar Karu piisavalt aega, et suurt vallaleh- Kristi võimet siduda ilusaks ter- ee ja küsimuste korral helistada aunid loodusfotod valla kalendris. Vallavanem tänas te piisava põhjalikkusega teha. vikuks suure valla mitmest nur- 5305 8044. Valla ajaleht tuleb K 23.
Recommended publications
  • Majandusaasta Aruanne 2019
    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine.
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • BR IFIC N° 2559 Index/Indice
    BR IFIC N° 2559 Index/Indice International Frequency Information Circular (Terrestrial Services) ITU - Radiocommunication Bureau Circular Internacional de Información sobre Frecuencias (Servicios Terrenales) UIT - Oficina de Radiocomunicaciones Circulaire Internationale d'Information sur les Fréquences (Services de Terre) UIT - Bureau des Radiocommunications Part 1 / Partie 1 / Parte 1 Date/Fecha: 13.12.2005 Description of Columns Description des colonnes Descripción de columnas No. Sequential number Numéro séquenciel Número sequencial BR Id. BR identification number Numéro d'identification du BR Número de identificación de la BR Adm Notifying Administration Administration notificatrice Administración notificante 1A [MHz] Assigned frequency [MHz] Fréquence assignée [MHz] Frecuencia asignada [MHz] Name of the location of Nom de l'emplacement de Nombre del emplazamiento de 4A/5A transmitting / receiving station la station d'émission / réception estación transmisora / receptora 4B/5B Geographical area Zone géographique Zona geográfica 4C/5C Geographical coordinates Coordonnées géographiques Coordenadas geográficas 6A Class of station Classe de station Clase de estación Purpose of the notification: Objet de la notification: Propósito de la notificación: Intent ADD-addition MOD-modify ADD-additioner MOD-modifier ADD-añadir MOD-modificar SUP-suppress W/D-withdraw SUP-supprimer W/D-retirer SUP-suprimir W/D-retirar No. BR Id Adm 1A [MHz] 4A/5A 4B/5B 4C/5C 6A Part Intent 1 105183804 ARG 112.1000 MAR DEL PLATA ARG 57W35'0" 37S56'0" AL 1 SUP 2 105184046
    [Show full text]