Nr 1 • Jaanuar 2020 Valla aktiivsed noored pidutsesid Holstres 13. detsembril oli koolil au korraldada ja läbi viia kõige ägedam pidu Viljandi vallas – selle aasta Viljandi valla aktiiv- sete noorte jõulupidu. Juba hommikul oli meie puna- ne koolimaja täis siginat-saginat. Käsitööklassis valmisid hõrgud küpsised, sööklas hakkisid no- bedad näpud kartulisalatit, koolimaja teises osas kaunistati samal ajal õhtuseks peoks saali. Aktiivsus nõuab tahtejõudu Pidulikule vastuvõtule tuli lau- sa 167 aktiivset noort, kes on paistnud silma enamaga kui vaid õppimine. 5. klassis õppiv Janell ütles, et tegeleb kooli kõr- valt tantsimise ja flöödimänguga. “Need tegevused annavad mulle julgust. Õpilasesinduses olemine on mulle andnud aga igas vanu- ses sõpru.” 7. klassis õppiv Mirtel tant- sib Viljandi FACE tantsukoolis ning Holstre ja kooli ühi- ses rahvatantsurühmas, samuti kuulub ta oma kooli õpilasesin- dusse. “Need tegevused arenda- vad mind ning saan läbi hobide DJ Paul Oja ning räpparid Genka ja BOB panid noored hoogsalt tantsima ja laulma. Fotod: Taavi Bergmann uusi tutvusi ja sõpru. Vahepeal on veidi raske olla aktiivne, sest pärast trenni pean veel õhtul õp- pima ja see on mulle väga oluli- ne. Kuid tegus olemine on ikkagi seda kõike väärt, sest see annab mulle nii palju võimalusi.” Olla aktiivne õpilane koolis ja väljaspool nõuab tõesti suurt pühendumist ja tahtejõudu. Tihti autasustatakse õpilasi vaid nende saavutuste eest õppetöös, kuid samamoodi peaks ka õpi- lasi tunnustama kõikide muude vahvate tegemiste eest, mida õpingute kõrvalt ette võetakse. Noored, kelle jaoks see on ise- enesestmõistetav ning kes oma tegemisi naudivad, olidki jõulu- peole kutsutud. Jõulupeol tänati valla noori, kes on olnud tegusad väljaspool õppetööd.

Mitmekülgsed huvid aktiivsed 7. klassi õpilased Mir- Üritusel tänati Viljandi valla tel Lensin ja Henri Kivistik, kel- õpilasi, kes on tegusad väljas- lest viimane üllatas külalisi ka pool õppetööd: Kaitseliidus toreda saksofonipalaga. Prog- kodutütarde ja noorkotkastena, rammi kokkupanijaks oli meie muusikakoolis, laulukooris, rah- kooli muusikaõpetaja ja huvi- vatantsurühmas, pilliringis või juht Eve All. hoopis spordiväljakul. Nende seas leidus ka projektikirjuta- Pidu sai hoo sisse jaid, tulevasi noori kunstnikke, Pärast piduliku aktuse lõppu oli õpilasesinduste liikmeid. Noo- peole kutsututel võimalus kinni- red esindavad oma kooli ja Vil- tada keha maitsvate roogadega, jandi valda nii maakondlikel kui mille autoriteks olid Holstre kooli Holstre ka üleriigilistel üritustel. kodunduseringi õpilased, kokad Show Õpilasi kutsuti lavale koolide ja ka mõned õpetajad. Saalinurka Family kaupa, jagati kingitusi ja vahetati oli paigutatud talvetemaatiline esitas paar sõna vallavanem Alar Karu- fotonurk, kus sai sõpradega pil- hoogsa ga. Selle aasta meeneks olid nuti- te teha. Edasi võttis pidu rütmi- tantsu- kindad, mille praktilised omadu- ka pöörde. Õhtu peaesinejatele kava. sed tekitasid lastes elevust. tantsis soojenduseks tantsutrupp Õhtu kava oli täis vahvaid ette- Holstre Show Family. DJ Paul Ojaga oma tuntumaid Malmre Paistu koolist, kelle misega tegelev Vaiko ütles, et asteid nii Holstre kui Paistu kooli Peale vägevat tantsu kutsu- hitte. Lisalugu kõlas lavale ro- muusikavalik kutsus tantsule talle meeldis Genka ja Paul Oja noortelt. Selleks õhtuks oli kokku ti lavale Genka, kes kiirelt peo ninud fännide keskel. Noored pea kõiki peol viibijaid. esinemine, kuid lemmikuks oli tulnud mõlema kooli ühine pil- käima tõmbas ning õpilased küsisid autogrammi ja tegid esi- Noored rääkisid, et üritus oli lõpupoole toimunud disko. liansambel, kus kõlasid plokk- tantsima ja kaasa laulma kutsus. nejatega koos pilti. lahe, esinejad head ja noored Anett Lanno ja flöödid, plaatpillid ning laul. Saalis toimuva möllu ja säravate Peo lõpuosas pakkus tant- aktiivsed. Vabal ajal noorkot- Maria Maarja Teng, Õhtujuhtideks olid oma kooli silmade saatel esitas Genka koos sumuusikat noor diskor Jarmo kana tegutsev ja rahvatantsi- Holstre Kooli õpetajad VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Jaanuar 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel detsembrikuus VALLAVOLIKOGU VEERUD • Algatati detailplaneeringu pesu pesemise/kuivatamise tee- muusikaõppe mitmekesistami- koostamine Peetrimõisa külas nus 3 eurot masinatäis. seks koolidesse muusikainstru- Liiva katastriüksustel arenda- • Korraldati riigihange “Anger- mente ja helitehnikat. tava elamupiirkonna ruumilise jate asustamine Võrtsjärve”, mil- • Eraldati OÜ-le VK terviklahenduse loomiseks, ela- le objektiks on elusate Võrtsjärve Päri küla Suureristi tee puurkae- mukruntide moodustamiseks sobilike Euroopa klaasangerja vu, veetöötlusjaama ja tuletõrje- ja nende ehitusõiguse määra- maimude ostmine ja transport veemahuti ehitamise kuludeks miseks. Eestisse Võrtsjärve asustamiseks. 31 554 eurot ja 80 senti. • Kinnitati Kärstna Hooldeko- • Korraldati riigihange “Pro- • Eraldati OÜ-le Ramsi VK pro- du lisateenuste hinnad isikutele, jekti “Kolme kooli muusikapro- jekti “ reoveekogumisala kellel pesemisvõimalused ko- jekt” raames õppevara soetami- vee- ja kanalisatsioonitorustike dustes tingimustes puuduvad. ne”, millega saavad , rekonstrueerimine” omaosaluse Duši kasutamine 2,5 eurot kord, Holstre ja Paistu kool soetada katteks 304 609 eurot ja 9 senti. Viljandi Vallavolikogu istungil detsembrikuus • Korraldada hiljemalt põhikoolis toimub õpe I, II ja III mänguväljaku projekteerimine 31.08.2020 ümber Viljandi Val- kooliastmes. ja ehitus” ning anti luba hanke- lavalitsuse ametiasutuse hallata- • Kehtestati Viljandi valla lepingu sõlmimiseks pakkujaga vad -Jaani Põhikool ja Kol- eelarvest huvihariduse ja huvi- Tiptiptap OÜ. ga-Jaani Lasteaed “Naksitrallid” tegevuse finantseerimise ning ühendades need üheks haridus- õppetasu maksmise ja õppetasu asutuseks nimetusega Kolga- soodustuse andmise kord, mis Järgmine vallavolikogu Detsembri keskel pandi vallamaja seinale särav valgust andev linaõis – Jaani Kool. Alates 01.09.2020 on hakkas kehtima 01.01.2020. istung toimub Viljandi valla sümbol. Foto: Alar Karu Kolga-Jaani Kooli tegutsemise • Tunnistati edukaks väi- 29. jaanuaril. vorm lasteaed-põhikool, kus kehange “Kolga-Jaani aleviku

Hea Viljandi valla elanik! Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. ead uut aasta Sulle ja Su perele! Loo- Hdan, et uus aasta tu- leb parem kui eales varem. Kaupo Kase, linaõiekujulist Meil on vabadus ja õigus Viljandi 1000 helkurit lastele. loota, et nii see ka läheb. valla- Vallavanem Alar Karu andis 3. Ka eelmisel aastal polnud volikogu detsembril 500 helkurit ATKO viga. Käisime koos laulu- ja esimeees Bussiliinide Viljandi osakonna tantsupeol. Oli see vast uhke juhatajale Tõnu Naarile. “Teie pidu. See on imeline, kuidas üks tubli bussijuht teatas meile, üle Eesti tulevad inimesed vabatahtlikult kokku ja loovad et paljudel kooli sõitvatel lastel pikema jututa ilusad tantsurivid ja lauldakse koos (õnne) pole helkureid. Kes nüüd hom- pisarateni. Kui me igapäevases elus ka nii oma asju ajaksi- mikul bussi tulevad ja helkurit me, oleksime kindlasti igal alal maailmameistrid. küljes ei ripu, andke see meie Sel aastal ootavad meid ees uued Eesti jaoks olulised poolt. Turvalist sõitmist lastega!” ning tähistamist vajavad sündmused, mis räägivad meile soovis vallavanem Alar Karu. omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pere- Naar tänas ja ütles, et bussijuh- väärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demo- tidel on neid nüüd hea jagada kraatia tähtsusest. lastele, kes on helkuri kaotanud või muul põhjusel seda ei kanna. 2. veebruaril saab 100 aastat Tartu rahulepingu alla- Üle 500 linaõiekujulise helkuri kirjutamisest. Tähistagem seda. kingiti jõuludeks valla kõigile Järjepidevus, oskus olla kannatlik ja kuulata ning see- lasteaialastele. Foto Made Laas kaudu ka mõista on tugevus, mis on meid viinud sihile. Ja see siht ei ole ainult tänane edu ja homne perspektiiv, vaid see siht peab ulatuma üle põlvede. Meie rikkus on meie inimesed. Märgakem enda kõrval olevaid inimesi ja olgem nende suhtes lahked ja abival- UUED TÖÖTAJAD mid – mitte keegi ei tohiks tunda end mahajäetuna. Ärme unusta ära ka meie teist rikkust – loodust. Meie metsad, rabad ja järved on enneolematult erilised. Hoid- kem ja kasutagem neid heaperemehelikult! Viljandi Valla Teataja sai uue toimetaja Meist igaühest sõltub midagi, koos loome tänase Ees- Kuna senine lehetoimetaja ti. Usume endasse ja usume Eestisse! Kristi Ilves suundus tööle Mul- gi Kultuuri Instituuti, toimetab alates uuest aastast Viljandi valla lehte Made Laas. Kristi Ilvese sõnul alustas ta vallalehe toimetajana 2011. aastal toonases Teata- jas ja jätkas tööd vallalehes ka pärast valdade ühinemist, kui lehe nimeks sai Viljandi Valla Teataja. “Kui Tarvastu valla leht oli tavaliselt neljaleheküljeline, siis praeguseks on koos vallaga kasvanud ka leht, mis on tavali- selt 10-12 lehekülge. Kuna mina olen hõivatud ka erinevatele gruppidele mulgi keele õpeta- mise, mulgikeelse ajalehe, mul- gi sõnaraamatu, mulgikeelsete Ilvese Kristit ootavad kõrged sihid mulgi asja ajamisel ja ta jätkab mulgikeelse raadiouudiste ja palju muu mul- ajalehe toimetamist, Laane Made võttis temalt üle Viljandi vallalehe toimetamise. giteemalisega, siis ei jää enam Foto: Alar Karu piisavalt aega, et suurt vallaleh- Kristi võimet siduda ilusaks ter- ee ja küsimuste korral helistada aunid loodusfotod valla kalendris. Vallavanem tänas te piisava põhjalikkusega teha. vikuks suure valla mitmest nur- 5305 8044. Valla ajaleht tuleb K 23. detsembril Ramsi fotoringi noori, kelle fotod läk- Olen kindel, et Made Laas, kes gast tulnud kümned uudislood. endiselt tasuta kõigisse valla sid meie valla 2020. aasta kalendrisse. “Kalender ja ka teie on mulle ajakirjanikuna tuttav “See ei ole kindlasti lihtne üles- territooriumil asuvatesse post- pildid on saanud inimestelt palju kiita. Väga tublid olete!” juba Pere ja Kodu päevilt, suu- anne. Kuna ise armastan kirju- kastidesse ja väljapoole Viljandi ütles Alar Karu ja kinkis noortele kommikarbid ja fotorin- dab seda vankrit edukalt edasi tada inimestest, tahaksin tuua valda saab seda Omniva kaudu gile statiivi. Kingi vastu võtnud Karolyn Moppel ütles, et vedada. Mina tellisin igal juhul omalt poolt lehte portreelugu- tellida. fotoringil vahetus juhendaja ja uuel aastal minnakse uue Viljandi Valla Teataja uueks sid valla huvitavatest elanikest. Made Laas on töötanud varem hooga edasi. Fotol ka Adeele Soa. aastaks oma pealinnas elavatele Igast inimesest saab maalida ajalehes Postimees uudistetoi- Kalendris on Karolyn (14) ja Keitlyn Moppeli (16), Ke- sõpradele ära,” lausus Ilves, kes värvika pildi, sest igaüks on eri- metajana, ajakirjas Tervis Pluss vin Naelso (15), Anette Hantsoni (17), Romek Ragnar (10) töötab alates jaanuarist Mulgi line ja iga elu tähendusrikas.” tegevtoimetajana ning Peres ja ja Adeele Soa (8) fotod. Ülejäänud fotod on Ramsi kandi Kultuuri Instituudis mulgi keele Seega palub toimetus saata lehe Kodus toimetajana. 2019. aastal meestelt Ragnar Soalt ja Martin Koitmäelt. Foto: Made Laas ja kultuuri spetsialistina. materjalid edaspidi kuu lõpuks asus ta Viljandi vallas tööle ava- Made Laas ütles, et imetleb aadressil ajaleht@viljandivald. like suhete nõunikuna. VILJANDI VALLA TEATAJA Jaanuar 2020 3 Viljandi valla- ja linnajuhid tänasid Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerijaid

13. detsembril palusid Vil- jandi linna- ja vallajuhid jõulukaunistustes Paistu rahvamajja tänuõhtule Tšer- nobõli tuumakatastroofi lik- videerijad, kes riskides oma elu ja tervisega hoidsid ära radiatsiooni edasise laiene- mise. Paistus tänasid mehi Riigi- kogu aseesimees ja linnavo- likogu esimees Helir-Valdor Seeder, Viljandi vallavanem Alar Karu, Viljandi abilin- napea Janika Gedvil ja Tšer- nobõli Ühenduse aktiivgrupi liige Aare Uind. Meelelahu- tust pakkusid lõõtsamängija Kristi Kool, Eve Alli laululap- sed Paistust ja tant- sijad. Kohvilaua taga jätkus meestel juttu meenutades möödunut. “Kui katuste pu- hastamisel nähti, et see on inimesele väga ohtlik, too- di jaapani robotid. Robotid ei hakanud aga selle kõrge kiiritustaseme tõttu tööle ja siis öeldi, et inimene on kõi- ge parem robot,” rääkis üks osalenu. Õhtu lõppedes võttis akor- dioni kätte ka Tšernobõlis käinud Vardja küla mees Jaan Lääts, kes sealgi meeste tuju rasketel hetkedel pillimängu Mehed Tšernobõli Viljandi polgust. Esireas akordioniga on Jaan Lääts. ja lauluga tõstis. 26. aprillil 1986. aastal kell 1.23 öösel, s.o 33 aastat tagasi toimus Tšernobõli tuumajaa- mas üks maailma rängimaid tuumakatastroofe. Radiat- sioonikiirguse tase oli 400 korda suurem kui Hiroshi- ma tuumapommi tekitatu. Nõukogude Liit saatis ka- tastroofi likvideerima kokku üle 600 000 mehe, neist 4800 Eestist, 67 Viljandi vallast. Meie mehi oli nii Pärnu kui ka Jõhvi polgus. Plahvatuse käigus hukkus 4000 ja linnast evakueeriti 200 000-300 000 inimest. Ra- dioaktiivsus levis kogu põh- japoolkeral. Umbes 60 protsenti radio- aktiivsetest sademetest langes Valgevenesse. Radioaktiivne pilv jõudis Ida-Euroopasse, Skandinaaviasse, Suurbri- tanniasse ja isegi USA idara- joonidesse. Katastroofi ulatus oleks olnud veelgi suurem, kui käsu korras avariid likvi- deerima saadetud inimesed poleks üles näidanud mehi- sust katastroofi likvideerimi- sel. Ene Saar, tänuõhtu korraldus- meeskonna liige Mehed Tšernobõli Pärnu polgust. Fotod: Ene Saar

Tšernobõli veteranide õigused ja toetused Viljandimaal ei ole Tšernobõli ve- Pension: Toetus: teranide ühendust, küll aga ühen- Tšernobõli veteranidel on võimalus jääda 1) Praegu kehtib ühekordne toetus aastas 230 eurot, mille taotlus tuleb esitada dab represseerituid mittetulundus- pensionile 5 aastat varem. (1959. a sündinud Sotsiaalkindlustusametisse (SKA) posti teel (Vabaduse plats 2, Viljandi), elektroon- ühing Memento Viljandi Ühendus, 59 aasta 6 kuu vanuselt, 1960. a sündinud 59 selt ([email protected]) või klienditeeninduses Vabaduse plats 2, kuhu mehed on oodatud. Ühendus, aasta 9 kuu vanuselt, 1961. a ja hiljem sündi- Viljandi. Taotluse vorm on SKA kodulehel. mida juhib Ene Juurik (tel 434 3165) nud 60 aasta vanuselt). Soodustingimustel va- 2) Riikliku tervise taastamise toetuse suurus on 150 eurot. Toetust makstakse korraldab igakuiselt Sakala Kesku- naduspensioni saamiseks peavad Tšernobõli tervise taastamise eesmärgil ilma kuludokumentide esitamise nõudeta. Avaldu- ses sündmusi. veteranid pöörduma Sotsiaalkindlustusameti sed tervise taastamise toetuseks saab tuua vastavalt elukohale Viljandi vallava- Tšernobõli veteranid kuuluvad (SKA) Viljandi klienditeenindusse. Kõigile litsusse (kontaktisik Ene Saar) või Viljandi linnavalitsusse. okupatsioonirežiimide poolt rep- aatomielektrijaama avarii tagajärjel töövõi- Viljandi linnal ega vallal pole eraldi toetust Tsernobõli avarii likvideerijatele resseeritud isikute hulka ja neil on metute isikute pensionile arvutatakse juurde ette nähtud, kuid tervisekulutustega kaasnevate rahaliste raskuste puhul on õige õigus saada toetusi ja soodustusi. pensionilisa 10% rahvapensioni määrast. küsida informatsiooni täiendavate võimaluste kohta sotsiaaltöö spetsialistidelt. Tarukese vaprad naised osalesid Saarde Öömarul

VILJANDI VALLA TEATAJA 4 Jaanuar 2020 Saariku talu herefordid saavad uhiuue lauda Uue aasta esimesel reedel olid sõbrad, naabrid ja koostööpart- nerid kogunenud Tarvastu Saa- riku mahetallu, et avada seal uus laut, millest oli juba ammu puudust tuntud. Perenaise Tiia Kleini sõnul on uues laudas 967,2 m² pinda ja see mahutab kuni 150 veist, see- ga saab talu ammlehma karja suurendada ja seda kuni kuude gruppi jagada. Kuigi lihaveiselautu Eestis palju pole, on sellest loomakas- vatajale palju abi. “Tänu laudale saame loomi paremini grupee- rida ja seega poegimisajal loomi paremini jälgida ning vajadusel abistada. Kõige tähtsam muutus on see, et söötmise ja jootmise saab nüüd karja gruppidele ühi- ses laudas teha, see vähendab tunduvalt söödakadu ja talvel pole muret vee külmumisega. Laut teeb meie elu lihtsamaks, ohutumaks ja mugavamaks,” rääkis Tiia Klein ja lisas, et põ- hiosa ajast veedavad lihaveised ikkagi karjamaal. Esimesed Herefordi tõugu loomad, pull ja lehm koos va- sikaga osteti tallu 6. jaanuaril 1992. aastal. Sellest ajast on kari järjest suurenenud, püsides aas- taid saja looma ümber. Saariku Tallu kolisid aga Tiia ja Arvo Klein 1985. aastal. Pulmadeks kinkis ämm miniale lehma ja sellega algas talupidamine va- rakult. 2002. aastast on Saariku Lindi lõikasid läbi (vasakult) osaühingu Proland Ehitus esindaja Jaanus Sarv, mahetalu ja olnud teerajajaks peremees Arvo Klein, perenaine Tiia Klein, projekteerija Priit Raudla, poja- mahepõllumajanduse edenda- poeg Kristo Klein ja perepoeg Mart Klein. Fotod: Kristi Ilves misel. Arvo ja Tiia Kleini pre- meeriti ka Parima Mahetalu desse ja mahepoodidesse. Tar- teistessse karjadesse Eestis. tiitliga 2012. aastal. vastu Saariku Talu on osanik ka Lauda projekteerimist alusta- Täna kasvatatakse talus lisaks Viljandi Talutoidu Aidas ning ti novembris 2018 ning taotleti puhast tõugu Herefordi liha- tarnijaks ka Rohelisele Maja ka PRIAst toetust investeeringu veistele mahe köögi- ja puuvilja, Kohvikule ning Waldorf koolile osaliseks rahastuseks. Ehitus- teravilja ja peetakse kanu. Toi- Viljandis. tööd algasid 2019. aasta augusti duteravilja müüakse Koksvere Talu on Eesti Lihaveisekas- alguses ning enne jõule oli ena- veskile. Köögivilja turustatakse vatajate seltsi ja MTÜ Liivimaa mik töid tehtud. Ehitajaks oli ühiselt Lõuna Eesti Toiduvõr- Lihaveis liige. Herefordi tõugu osaühing Proland Ehitus. Tarvastu piirkonnavanem Mati Valli (vasakul) kiitis Saariku talu pererahvast gustikuga mahetaludega üle loomad müüakse MTÜ Liivimaa julge investeeringu eest ja kinkis Tiia ja Arvo Kleinile rahvusmustrilisse karpi Eesti suurematesse poeketti- Lihaveisele ja tõuloomadeks Kristi Ilves pakitud salvrätipaki, et vajadusel, kas rõõmu või kurbusepisaraid pühkida. 100-aastane naine ammutab jõudu lastest 6. detsembril sai 100-aastaseks tuli. Mina olin terve selle päeva koht – 11 aastat tallimehe ametit. Päril elav Linda Kreilis, kes üksinda toas. Lõunaajaks pandi “Elu on olnud küllaltki raske, aga alustab päeva võimlemisega ja mulle laua peale suhkruga leib sellega tuli leppida,” nendib ta. lõbustab oma lapselapselapse- ja teevee tass. See oli mu terve lapsi mulgikeelse jutuga. päeva söök,” jutustab ta. Pikaealisuse saladus Linda sündis oma 40-aasta- Kui Linda kooli läks, ei osa- Optimistlik, leplik ja heataht- sele emale 1919. aastal Abja- nud ta ühtegi tähte, sest ema lik iseloom ongi see, mis tütre Paluojal. Tüdruk kasvas isata, oli kirjaoskamatu – oma allkirja hinnangul on aidanud emal õdesid-vendasid tal ei olnud. kirjutas ta kolme ristiga. Peagi nii kaua hinges püsida. Ilmselt 1940. aastal Linda abiellus ja oli aga taibukas tüdruk klassi mängib oma osa ka pärilikkus. asus elama Mõisakülla, hiljem paremate killas. “Kool läks mul Teisedki sugulased on elanud vahetas ta oma kolhoosijuhist ilusasti. Koolis mind keegi ei kaua ja olnud veel vanaski eas abikaasaga veel mitmeid kordi kiusanud, kõigiga olen ma hästi selge mõistuse ja tragi olemisega. elukohta. läbi saanud.” Linda lisab: “Ikka liikuda, lii- Viimased 25 aastat elab naine Sõjaaeg oli ka kuda ja liikuda koos tütre ja tütremehega Päril. tema perele kan- tuleb. Kõikse- Linda tütar ja noorem poeg on natusterohke. Ämmaemand oli aeg. Nüüd talvel pensionärid, vanem poeg on 1944. aastal, kui löönud hiigla laksu ta- liigun koridori “ gumiku pihta ja ma olin siitilmast lahkunud. sakslased lah- mööda. Hom- kusid, põletasid rõõmsasti karjuma ha- mikul ja õhtul Laks tagumiku pihta tõi nad Mõisakülas kanud. Siis tuli hing sisse võimlen – see elule oleva koduma- ja näe, nüüd enam välja hoiab mul liiku- “Mulle löödi hing tagumikust ja maani maha. ei lähegi! mise alles. Enda sisse,” alustab naine oma elust Linda Kreilis koos 6-aastase Rebeca Rebasega, 5. põlvkonna esindajaga. Vanal “Põlesime täitsa ümbert õiendan pajatamist. “Kui sündisin, ei naisel on üle 20 järeltulija. Foto: Made Laas puhtaks, ainult ma ise kõik ära.” teinud ma üldse häält. Ämma- kotitäis riideid jäi alles.” Järsku jääb vana naine aga emand oli löönud hiigla lak- hea. Olen väimehe ja tütrega nii Linda nõustub: “Kui neid ars- Vanem poeg oli tollal 2-aasta- mõtlikuks: “Palju neid aastaid rahul,” vastab Linda. tirohtusid ei oleks, oleks ma ne, Linda kandis südame all tü- veel ... Arvan,” et järgmist sünni- su tagumiku pihta ja ma olin rõõmsasti karjuma hakanud. Maie lisab, et ema on kogu ammu läinu. Arstirohud hoia- tart. Pere pani oma viimase va- päeva võib-olla ei näegi enam.” Siis tuli hing sisse ja näe, nüüd aeg olnud viletsa tervisega, vad hinge sees.” ranatukese kärusse ja suundus Kas pole siis hea nii pikalt ela- enam välja ei lähegi!” “Seda ma kuid ravimid on aidanud suu- ühte tallu, kus neile peavarju da? “Ikka on. Kui lapsed siin on, ei teadnudki!” naerab tütar Maie red hädad eemal hoida. Kui Raskustega on tulnud ja süüa pakuti. Veidi aja pärast siis ma tunnen, et mul on nii hea Voika ema jutu peale. vaja, viiakse vanainimene leppida õnnestus neil Mõisakülla korter olla. Lapsed – see on mu hing ju! Kuidas 100-aastane naine en- hommikul kiirabiga haiglasse, Naise varaseimad mälestused saada. Kui nad ära lähevad, siis kisub nast praegu tunneb? “Väga hästi turgutatakse natuke ja tuuak- viivad ta aega, kui ta oli 4-aas- Linda töötas noorena talutee- rinnust nii et ...” tunnen ennast. Vahel tervis teeb se õhtul tagasi. “Ja ongi korras! tane. “Ema läks hommikul pi- nijana, nõukogude ajal laudas. Made Laas, muret, aga elu on mul siin väga Mitu korda on niimoodi olnud.” medas tööle ja õhtul pimedas Kõige armsam oli viimane töö- toimetaja Tarukese vaprad naised osalesid Saarde Öömarul

VILJANDI VALLA TEATAJA Jaanuar 2020 5 Filmitudeng Kevin Kohjus unistab suurelt

Mustla noormees Kevin Koh- KOMMENTAAR jus (22), kes õpib Inglismaal filmiproduktsiooni, küsis oma lõputööle toetust Hooandjas. Eesmärk oli saada filmi loomi- seks 1990 eurot, kuid inimesed annetasid mitusada eurot roh- kem. Silver Kaljula, Miks sa detsembris Hooandja näitleja ja kampaania algatasid? produtsent Tahan teha ägeda filmi, milleks on vaja aga ressurssi. Hooandja Operaator Kevin on Eesti filmimaas- raha eest rendin tehnika, mil- tiku tulevikulootus. Ta teeb oma tööd lega saan ilusa pildi üles võtta, suure innukuse ja motiveeritusega, ja katan meeskonna toidu- ja millest võiksid paljud inimesed ees- transpordikulud. Eesti mees- kuju võtta. On lihtsalt imetlusväärne konnas on 30 inimest. näha teda meeletu huviga tegutse- mas valdkonnas, mida ta armastab. Millest film räägib? Hea poiss! Film räägib väga aktuaalsetest Foto: Gabriela Liivamägi teemadest: kirest, unistustest, endasse uskumisest ja iseendaks olemisest. mis perega veedan, on ülimalt LUCEAT ehk SÄRA on dra- tähtis. Nüüd näen paremini, kui maatiline lugu noorest kuns- kiiresti kasvab näiteks mu väik- tihingega tüdrukust nimega sem vend. Becca, kes on harjunud end väljendama läbi kunsti. Tema Aga õppimise koha pealt? suurimaks eeskujuks on graat- Meie kooli teeb tugevaks, et siline baleriin, kes oskab kirgli- selles õpetatakse mitmeid loo- kult oma tundeid läbi muusika mingulisi erialasid: muusikat, ja tantsusammude väljendada animatsiooni, kunsti, tantsu, ning kes teab, et unistuste püüd- kostüümikunsti jm. Koolis õpib miseks tuleb endasse uskuda. palju andekaid inimesi, keda Ka Beccal oli usk, kirg ja ta os- kaasan ka oma lühifilmis ja la- kas imehästi joonistada tantsijat, sen neil särada. Üks tudeng teeb pannes oma töösse kõik tunded, filmi muusika, teine kostüümid, mida tantsija oma graatsilise ko- kolmas sisekujunduse. Ise olen Kevin Kohjus tõdeb, et filmikunst on raske ja nõuab suurt kannatlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet. reograafiaga väljendas. Pärast korraga režissöör, operaator, Foto: Silver Tõnisson traagilist pereliikme kaotust on produtsent ja stsenarist. aga Beccas miski kustunud. Kui Tavaline on see, et inimene joob vutama nõutud taseme. Kaks Mis mind aga nöögib – loot- tavaliselt antakse filmi sisu palju oma kodus rahulikult teed ja hi- nädalat enne ülikooli algust sain sin oma erialal saada rohkem läbi teksti, siis mina püüan läbi lineb tund aega. eksami tehtud ja ülikooli sisse. konkurentsi ja eeskujusid. Ing- visuaalide anda edasi, mida tüd- Noored pidutsevad palju ja Juba kahe nädala pärast pidin lismaal tulevad aga kooli ini- ruk tunneb ja näeb. Teksti filmis postitavad sellest pilte internet- lendama Inglismaale. mesed, kes pole üldse kaamerat pole. ti üles. Eestlane niimoodi ei tee. Selleks ajaks olin mingil mää- näppinud või teinud seda väga Olen otsinud mõne erialaini- ral leppinud, et jään Eestisse, vähe; paljud ei huvitugi erialast. Kas filmidki Eestis? mese kohta infot, kuid leidnud sest olukord tundus üsna lootu- Mu kõrval pole eeskujusid, kel- Kaks kolmandikku võtetest ainult peopilte, mis jätab inime- setuna. Nüüd pidin lühikese aja- lelt midagi õppida. teeme Eestis ja ülejäänud Ing- sest potentsiaalsele tööandjale ga lõpetama kõik pooleliolevad Praegu olen võtnud eeskujuks lismaal, kust on pärit baleriin. väga halva mulje. See on omane filmiprojektid, ostma lennupile- meie inimesi, näiteks Ott Täna- Koolist ma saan võtta ka tasuta suurele riigile – nad elavad mu- tid, otsima ühikakoha jne. ku. Mind motiveerib, et väike- valgustehnikat, mille rentimine gavustsoonis. Kõige raskem oli aga näha sest Eestist on võimalik jõuda läheks Eestis väga kalliks. sõprade reaktsiooni, kui neile suurde maailma ja teha suuri Tahan filmida Londonis ka Kuidas Inglismaale õppima läksid? teatasin, et ma nüüd lähengi. asju. sellepärast, et tuua sisse kont- See on päris uskumatu, et ma Neil oli raske mind lahti lasta. rasti Eesti looduse ja Londoni üldse Inglismaale läksin. Mul Nägin pisaraid ... Mõni arvas, et Kuhu sina jõuda tahad? ma ei tulegi tagasi. Ka ise kartsin vahel. Filmime Soomaal ja Pär- oli juba enne gümnaasiumisse Film “SÄRA” jutustab ühe tüdruku Mina unistus on teha täispikka seda, mis mind ees ootab. numaal – rabas, männimetsas ja minekut suur eesmärk minna püüdlustest ja heitlusest pärast pe- filmi olles ise operaator. Tahan mere ääres. Selle ilu keskel, mida pärast kooli õppima filmindust reliikme kaotust. olla kaamera taga ja vastutada mujal maailmas ei näe. Eesti Balti Filmi ja Meedia Instituuti Kuidas algus oli? pildikeele eest. Et siis pärast sümboliseeribki filmis kõike (BFM). Kaks ja pool kuud, mis algul võiksin kinosaalis vaadata oma ilusat, London aga vastupidist. Oma vennast inspireeritult keele ja matemaatika eksam pi- olin, oli pikk ja keeruline aeg. teost, mis läheb mulle hingeliselt hakkasin juba väiksena fil- did olema peaaegu sama hästi Väga raske oli harjuda võõra väga korda ja mõjutab ka teisi Oled üle kahe aasta õppinud Ing- mindusega tegelema. Unistus tehtud. Pidin kirjutama ka mo- keskkonnaga ja keelega, sest bri- heas mõttes. lismaal. Kas meie maade vahel on filmioperaatoriks saada tekkis tivatsioonikirja ja saatma oma ti aktsent on nii teistsugune. Ei Unistada tuleb suurelt ja näha suur kontrast? juba põhikoolis ja gümnaasiu- töödest portfoolio. Kandideeri- saanud hästi aru, mida inimesed selle nimel vaeva, küll siis unis- Jah, tunnen juba mis arendasin sin 13 kooli. rääkisid. tused ka täitu- Tallinnas, et õhk ennast veel roh- Kui lõpuks vad. Kuna sain on palju puh- Eesti on parim koht, kem videosid Kuidas läks? saabus aeg tulla Kui hakkasime Tal- nii raskelt kooli tam. Inglismaal kus olla nii kultuuri, toidu tehes. Inglise keele eksamil jäi kaks- Eestisse, oli väga linnas maanduma, tuli sisse – korduvalt BFMi vastu- kolm punkti B2-tasemest puu- võimas tunne. “ pisar silma. Just sellepä- kukkusin ja va- tunnen isegi “ kui ka inimeste pärast. v ä i k e l i n n a s, võtukord aga du. Tegin terve suve seda eksa- Kui hakkasime rast, et suutsin Inglismaa- hepeal tahtsin kuidas keha vä- muutus, nad mit uuesti, kokku kuus korda. Tallinnas maan- le minna ja kõigist prob- alla anda, siis sib selle saasta pärast palju kii- võtsid vastu üle aasta, ja mina Ülikoolidest sain aga järjest duma, tuli pisar leemidest jagu saada. motiveerib see remini ja ei suuda efektiivselt poleks saanud” kohe kandidee- äraütlemiskirju, sest minu kesk- silma. Just selle- mind ka palju töötada. See on kõige hullem rida. Klassiõde kutsus mind Taa- mine hinne oli liiga madal. Mul pärast, et suutsin õppima. Ma ei asi. Joogivett pean ostma poest ni ülikoolide päevale Tartusse, läks matemaatika eksam tuksi ja minna ja kõigist probleemidest raiska oma aega ega peesita nii- ja algul ärritas dušivesi nahka. kus mul tekkis mõte, et võib-olla see tõmbas keskmise hinde alla. jagu saada. Oli enda üle uhke sama ühikas.” Panen endale iga Ülikooli kõrvalt teen operaato- võiks proovida välismaale min- Olin väga pettunud, et nad tunne. päev eesmärgid, mida tahan ritööd ja reisin palju mööda Eu- na. Mulle pakuti Inglismaal õp- vaatasid rohkem hinnet kui saavutada. roopat ringi. Tänu sellele mõis- pimise variante. seda, kes ma ise olen. Saatsin Mida see aeg koolis on andnud? tan, et Eesti on parim koht, kus Sisseastumise tingimused küll neile portfoolio, mida nad isegi Kõige suurem võit on see, et Millal lühifilm valmib? olla nii kultuuri, inimeste kui ka natuke hirmutasid, sest seal vaa- ei vaadanud. See on absurd eri- olen saanud oma aega vabalt Veebruari keskpaigaks. Plaanin toidu pärast. datakse gümnaasiumiõpingute ala puhul, mis on nii loomingu- planeerida. Gümnaasiumi lõpus teha kindlasti kõigile hooand- Mujal on näiteks palju rohkem keskmist hinnet, samas kui line. tundsin, et olen töödest ülekoor- jatele ja meeskonnaliikmetele rahvast, müra ja kuritegevust. BFMis arvestatakse rohkem matud. Oli äge igasuguseid pro- esilinastuse ja saata filmi festi- Eesti on väike ja rahulik. Lähed inimese loovust. Kuna ma güm- Kuidas sa ikkagi sisse said? jekte teha, kuid tundsin, et mu validele. Suvel tahaksin tuua ta metsa, keegi sind ei sega. Mina naasiumi ajal panin isegi liiga Lõpuks kirjutas mulle õppe- areng ei läinud edasi. Oli vaja avalikkuse ette. olen pärit väiksest kohast ja va- palju rõhku filmindusele, jäi jõud Bucks New University’st, sellest mullist välja saada, aega Mul oli juba varasemalt siht, jan rahu. mul õppimine teisejärguliseks. et kuigi mu keskmine hinne iseendale. et tahan lõpetada kooli nii, et Selgus, et inglise keele eksam pole piisav, siis minu saadetud Kõige tähtsam on, et olen see oleks midagi suurejoonelist. Millised on inimesed? pidi olema B2-tasemel, mis tä- video oli imetlusväärne, ta nägi õppinud enesest aru saama ja Lõputööga tahan näidata, mida Ka inimesed on teistmoodi. hendas, et riigieksamil tuli saa- minus talenti. mõistma, mida lähedased inime- ma oskan ja kes ma olen. Kohusetundlikkust on vähem. da 75 protsenti sajast. Ka eesti Pidin vaid inglise keeles saa- sed mulle tähendavad. Et aeg, Made Laas VILJANDI VALLA TEATAJA 6 Jaanuar 2020 Sass Henno kohtus Paistu noortega 25. novembril külastas Pais- tu Kooli kirjanik Sass Henno, kes kohtus kooli vanema astme (7.-9. klassi) õpilastega, kellele tema nimi ja looming sugugi tundmatud ei olnud. Paljud olid lugenud raamatut “Mina olin siin”, veelgi rohke- mad teadsid aga peast tekste, mis pärit räpipundi 5Miinust re- pertuaarist. Tõsi, Sass kurvastas fänne kinnitusega, et tema teed on selle bändiga lahku läinud. Sass Henno rääkis aga paljust muust, oma vestluse pealkirjas- tas ta “Asjad, millest täiskasva- nud rääkida ei julge”. Tema enda sõnul oli Paistu Kool esimene kool Viljandimaal, kuhu teda sel teemal rääkima kutsuti. Karmid kogemused Kirjanik ei varjanud, et ta elu- tee on olnud konralik ning täis võitlusi nii ümbruse kui endaga. Aga mis olulisem – ta tõi neist konaratest välja näiteid ja järel- dusi. Kust saab alguse vägivald, ka koolivägivald? Kust algavad sõltuvused? Kuidas sind ära kasutatakse, vaimselt ja sek- suaalselt? Kus näha ohumärke? Kuidas abi leida? Kuidas jääda normaalseks inimeseks? Ta rääkis ausalt ja avatult oma kujunemisest kirjanikuks, räppariks ja 4aastase poja isaks ning ka sellest, milliste trikkide Sass Henno rääkis oma läbielamistest nii huvitavalt, et kolm tundi loenguaega möödus nagu lühike viiv. Foto: Kristi Pajuste abil tegi aastaid tagasi lõpparve nii suitsetamise, alkoholi kui mõnuainetega. Kuna tema publikuks olnud noored käisid pool nädalat va- Noorte mõtted rem Ugalas etendusel “Kuidas Andres (laste nimed muudetud): “Sass remini käituma, vaid tal tekib lihtsalt hirm Midagi ei olnud ilustatud minust sai HAPKOMAH”, lange- Hennoga oli väga tore rääkida, 3 tundi oli midagi valesti teha.” ja räägiti nii, nagu noored sid nii mõnedki teemad problee- nagu 1 tund. Ta rääkis nii huvitavalt, et räägivad. Ka Sass Henno miasetused juba varem tuttavaks isegi mina sain aru, millest ta rääkis. Ta oli Oskar: “Sain teada palju, mida ma varem rääkis meile korgijoogist ja saanud pinnasele. Seda enam, et hästi tore ja humoorikas, ehkki rääkis väga ei teadnud, Näiteks narkootilistest ainetest juhtumitest, mis selle tagajärjel juhtunud. selle lavastuse räpitekstidest oli tõsistest asjadest.” ja kuidas elavad perekonnad, kus on vägi- See pani väga mõtlema.” osa samuti Sass Henno sulest. valda. Väga palju inimesi tarvitab narkoo- Sassi karismaatiline ja oskus- Kirsi: “Minule õpetas etendus seda, et nii tilisi aineid ja Eestis on väga-väga palju Risto: “Sain palju teadmisi, kuidas olla tu- lik jutustajaoskus hoidis noo- narkootikumide kui ükskõik millise muu narkosurmi. Nüüd saan ka aru, kui ohtlik levikus parem lapsevanem ja seda, et kui ri kuulajaid endaga kaasas ja mõnuainega ei kehti lause “Üks kord ja ne- narkootikumide tarvitamine on, seni olin sa oled jamas, siis võimalusel räägi kelle- kolm tundi loenguaega möödu- ver again”. Võib mõelda, et ainult proovi- saanud sellise ettekujutuse, et need on liht- gile kogu lugu ära ja väga ausalt. Lisaks sid vuhinal. Ehkki küsimuste- me, aga inimese organism võtab selle aine salt illegaalsed ja natuke ohtlikud.” sain teada, et seksuaalkuritegusid on väga vastuste aega nappis, on tema juba omaks ja hakkab seda veel rohkem palju ja inimesed kardavad rääkida, üks kõikvõimalikel sotsiaalmeeedia- tahtma. Sass Henno andis palju nõuan- Karolin: “Etendusest õppisin, et ei ole mõtet võimalik põhjus on, et neid survestadakse kontodel, mida ta lahkelt jagas, deid, kuidas olla parem lapsevanem. Väga hakata rikkuma oma elu narkootikumidega; ahistaja poolt. Lisaks õppisin, milline võid ilmselt ka edaspidi meie noorte eredalt jäi meelde, kuidas kõik võivad teha kuidas on mõistlik kohe EI öelda. Ning et pi- olla sina ise halbade vanemate pärast, kuna küsimusi. Ja Sassi vastuseid. Ta vigu ja eksida, sest selle käigus inimene dudel peab olema ettevaatlik, sest korgijook teatud muster jääb sisse. Ja muidugi kõige lubas alati vastata. õpib ja järgmine kord ei tee seda viga. Ka- on teema. Meeldis, et see näidend oli hästi tähtsam, mis Sass veel üle kordas: tüdru- Helle Leppik, ristamine ei ole lahendus, laps ei hakka pa- läbi mõeldud ning suurepäraselt näideldud. kuid tuleb hoida ja vajadusel kaitsta.” Paistu Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Paistu kool pidas valge maja 80. sünnipäeva Paistu koolipere kogunes 3. et mulgid on ikka uhke maja detsembri hommikul koolima- püsti pannud, mis püsib siiani. ja ette ning alustas koolipäe- Kui direktor Merike Kald oli va piduliku lipuheiskamise ja kooliperet ja koolimaja piduli- hümnilaulmisega. ku sündmuse puhul õnnitle- Pidutsemise põhjust polnud nud ja 2. klass laulutervitusega vaja kaugelt otsida, see oli kõigi esinenud, oli aeg laulda ühiselt silme ees ja käeulatuses – koo- Paistu kooli laulu, kus muu hul- limaja sai jälle aasta vanemaks. gas read “Koolimaja valge vana Igal aastal on teda sünnipäeva hinge hella tunde loob, armas puhul austatud ja meeles pee- meile on see maja, vanaltki tud, seekord veel eriti, kuna meid siia toob.” täitus tema 80. “eluaasta”. 8. klassi noormehed. Lisaks sünnipäevatordile Aktusel püüdsid 8. klassi Foto: Kristi Pajuste ootas õpilasi sel päeval teinegi noormehed taaselustada vara- üllatus. Salapärane koolimaja talvist päeva 80 aastat tagasi, mil 200 000 telliskivi, et koolimaja pööning, millel alati tabalukk vana hea valge koolimaja avati. oli oma kandis esimene elekt- ees, avas end sel pidulikul päe- Kehastuti toonaseks vallavane- rivalgustusega maja, kus oli ka val kõigile uudishimulikele. maks, direktoriks, õpetajaks, tolle aja kohta haruldane vee- Kõik, kelle unistuseks oli aas- raadioreporteriks ja üritati ku- värk ja keskküte. taid olnud näha, mis varandu- jutleda, kuidas see pidulik lindi Huvi pakkus, kus asusid si seal küll peidetakse, said lõ- etsembris käisid Viljandi valla koolide meediahuvilised läbilõikamine võis kulgeda. toona klassiruumid, magamis- puks ometi hingerahu ja võisid Dnoored ERRi Uudistemajas vaatamas, kus ja kuidas ETV Ühtlasi sai publik teada palju ruumid koolimajas ööbijatele tõele silma vaadata… uudistesaateid tehakse. Foto: Anne Põldsaar huvitavaid fakte. Näiteks seda, ja söögituba, kus asusid õpeta- Helle Leppik, et maja seinte ehituseks kulus jate ja direktori korterid. Leiti, Paistu Kooli õpetaja VILJANDI VALLA TEATAJA Jaanuar 2020 7 Heategevus on tervislik ja hea Just sellist pealkirja kandis natuke rohkem vahendeid kui Urve Grossthali kirjutatud teised temaealised. Piletiostjad ja Sigrit Letlase lavastatud osalesid ka õnneloosis, mille heategevuslik jõulunäidend, aitasid organiseerida kauge- mis etendus täissaalile Mustla mad ja lähemad heategijad, rahvamajas jõulukuu 16ndal kes kinkisid erinevate loosi- päeval. auhindadega väga palju häid Laval seikles hiiglaslik õun, emotsioone. kes kehastus õunapäkapikuks Meeleoluka heategevus- ja otsustas kommide asemel etenduse kavandamises osales midagi hoopis tervislikumat kogu asutuse kollektiiv. Kes ei jagada. Sel moel said nii väike- mahtunud lavale, see osales sed kui ka suured saalis olijad aktiivselt muudes tegevustes. teada, mis on tervislik ja mis Lisaks oma asutuse inimestele ei ole ning et ka loomalastele oli väga palju teisigi, kes oma sobib jõulude ajal head ja pare- nõu ja jõuga appi tulid. mat põske pistmiseks poetada. Tänutundega hinges astusin Kui õunapäkapikk tegi hea- uude aastasse ja kinnitan, et tegusid mööda metsaradu sei- heategevus on tõesti tervislik geldes, siis saalisolijad ulatasid ja hea! piletiraha tasudes abikäe kuue- aastasele poisile, kes vajab oma Tiiu Rõõm, Väikesed mõmmid jõuluvana juures. Foto: Annely Ariva igapäevaeluga toimetulekuks Tarvastu Lasteaia direktor Päikesekiire pere jõuluootuspidu

Päikesekiire lasteaia pere tähis- me selleni, et meie ühisel peol gimaitseta – Päri lasteaiapere tas 14. detsembril Puiatu rahva- võiks olla laulmist, tantsimist, koostööna oli eelneval advendi- majas üheskoos jõuluootuspidu meisterdamist, kaunistamist, hommikul valmis küpsetatud “Jõulud jõudvad...” kindlasti ka liikumist ja miks tore hulk piparkooke, mida jõu- Meie ühise peo ettevalmistu- mitte ka veidike müramist... luootuspeol sai glasuuriga kau- sed algasid juba sügisel mõttetal- Midagi võiks olla sellist, mis nistada ja siis ka kohe kärmesti guga, et kuhu kõik Päikesekiire on traditsiooniline ja üht-teist degusteerida, just täpselt nii pal- Tarvastu lasteaia töötajad korraldasid heategevusetenduse, kus koguti lapsed ära mahuksid – eelmisel võiks olla ka sellist, kus “vana ju kui hing ihkas ja süda lubas. raha väikesele poisile. Foto: Anne Põldsaar talvel saime kokku Pärstis, aga on pandud uude kuube” – et nii sel aastal on seal lisaks jõulu- Digitark kui ka Prügikoll saaks Ei saa läbi jõuluvanata ootusele ju ka remondiootus... pidu rahuliku meelega nautida Ja mis seal salata – sellelt tegu- Pärsti ei sobi kohe mitte. Ja Päril ja midagi uut näha ja õppida. salt päevalt ei raatsinud puu- käisime juba kevadel – seal oli Ruumi kaunistuseks meister- duda ka jõuluvana – koos oma meil ühine matk... dame valmis krässid ja kuuske abilistega oli ta lapsi ootamas Nii jõudsimegi mõtteni, “Hu- kaunistasid õlest ehted, rah- ühes salakambris, kus lapsed vitav, kas Puiatus ei ole kohta, vamaja lava põrandale tõime said ette näidata aasta jooksul kuhu me kõik, lisaks lastele ka priske hulga põhku – seal oli õpitu ning jõulutaadil oli laste- emad-isad, ära mahuksime?” hea mürada ja traditsioonilisi le samuti üht-teist kaasas. Kuid Selgus, et ikka on – Puiatus on jõunumbreid proovida. Meister- enne veel, kui oli aeg soovida täpselt õige suuruse ja ruumila- damiseks otsisime välja keldri- “Head teed!”, said lapsed (ja ka hendusega rahvamaja ning (meie riiulil oleva paberi, vildi, seisma täiskasvanud) jõuluvana ette- suureks õnneks), on seal ka lah- jäänud söögiriistad ning leidsi- näitamise järgi laulda-tantsida, ke perenaine, kes oli valmis meie me neile uue jõululise vormi. viimased salamõtted jõulutaadi- seiklusega kaasa tulema. Tulemus sai selline, et meie le kõrva sosistada ja kallistused jõuluootuspeol õpetas müra- Sai uut ja vana reispassiks kaasa kinkida. mismänge ja põhutralli liiku- Jah, tänaseks on jõul juba mä- Koht olemas, kuidas edasi – jõu- misõpetaja Aune oma abilistega. lestustes, kuid selleks, et mäles- lupeo jaoks on kuu keskpaik ju Pääsupesa rühma õpetuse järgi tus oleks eredam, tasub seda liialt vara?Nii jõudsimegi mõtte- valmisid taaskasutusmaterjalist ikka meenutada. Sest, muidugi, ni, et teeme siis hoopis ühe oo- jõulukaardid, kuhu saab oma jõulud on ju igal aastal, ikka olm põlvkonda üheskoos. Jõulu eel esinesid Mustla tamise ja ettevalmistamise peo. salasoovid kirja panna. justkui ühtmoodi, kuid, ometi – K rahvamajas ühisel kontserdil Tarvastu lasteaia lapsed, Selleks mõtlesime läbi iga-aasta- Lepatriinu rühm õpetas igal aastal veidike erinevalt. gümnaasiumi mudilaskoor, ansambel ja solistid, Tarvastu sed tegevused, mis aitavad luua meisterdama söögiriistadest Viive Mägi, muusikakooli ansambel TI-RI-TI-RI, segakoor Üits Viis ja jõulutunnet ja tuua pühad meile kuuseehteid. Ning loomulikult Päikesekiire lasteaia Kolga-Jaani naisansambel Jaaniko. Foto: Küllike Pihlap lähemale ning üheskoos jõudsi- ei möödunud ootus piparkoo- õppealajuhataja Jõuluüllatused Vana-Võidu lasteaias Detsembrikuus külastas üks jest vähem. Valmis otsus, et sel vana kingikotis üllatus Ugala tore päkapikk Vana-Võidu las- aastal kannavad jõuluetenduse teatri kinkekaardi näol. Lap- teaeda, jättes igal hommikul sõnalist osa ainult täiskasvanud sevanemad said aga üritusest jõulukalendrisse kirja ülesan- ja lapsed osalevad peol ilma va- mälestuseks video ja fotograafi dega, mis tuleb sellel päeval ära nemateta. klõpsutatud kaunid pildid. teha. Mõnikord oli selleks ülesanne Kaunis jõuluhommik Teised lõbusad toimetused midagi üles otsida, jõulujuttu Jõuluhommiku nimetusest hoo- Kogu detsembrikuu jooksul kuulata või lõbusat päkapiku- limata oli kõik nagu õigel jõulu- töötas meil nobedate näppude tantsu tantsida. Päkapikk mu- peol ikka: oli jõulunäidend mida meisterdustuba, sest lasteaiama- retses ka selle pärast, kas lastel lapsed jälgisid huviga, olid lau- ja oli vaja jõuluehtesse sättida ja jõulusalmid ja -laulud ikka jõu- lud, mis lastel kenasti selged ja ei nii lasteaia kui ka kodus oota- lupeoks selged. puudunud ka jõuluvana. vatele kuuskele oli vaja ehteid Päkapikk oma ülesannetega Oli ka üks väike erinevus. Kui meisterdada. oli varasemast tuttav, aga jõu- varem kippusid väiksemad lap- Tore meisterdamishommik oli lupidu oli sel aastal küll veidi sed jõuluvana juurde mineku lastel ka Vana-Võidu raamatuko- Lastel oli tore meisterdamishommik Vana-Võidu raamatukogus. teistsugune. Kui tavaliselt oleme asemel hoopis nutuga ema sülle, gus, kus raamatukogutöötajad Foto: Varje Reede pidude tarbeks suuremat saa- siis seekord tulid nii suured kui lugesid neile veel lisaks uutest li laenutanud, siis seekord tuli ka väikesed kõik vapralt jõulu- raamatutest jutte ja kus sai ka kulooga ja samuti ühine pidulik nuari hommikupoolikul uisu- oma armsa, ent üpris kitsukese vana juurde oma kommipakke niisama lõbusalt mängida. jõululõuna lasteaias nii suurtele väljakul, et uut aastat alustada saaliga hakkama saada. kätte saama ja pisaraid ei vala- Samuti aitas meil jõulumeele- kui väikestele. rõõmsa ja energiast pakatavana. Peagi selgus, et haiguste tõt- nudki keegi. olu luua meie tuttav onu Ervini Meie maja töötajatel oli üks Helja Abermann, tu jäi meie lapsi lasteaeda jär- Ka töötajate jaoks oli jõulu- teatri külaskäik lõbusa päkapi- tore kohtumine ka esimese jaa- Vana-Võidu lasteaia õpetaja VILJANDI VALLA TEATAJA 8 Jaanuar 2020 Viljandimaa aasta tublim kodutütar ja noortejuht Viljandimaa 2019. aasta kodu- pakkunud väljakutseid, mis tütreks valiti Annabrita Kalda jäävad eluks ajaks meelde: las- ja noortejuhiks Anne Sepik, keharjutused lahingrelvadest, kes mõlemad tegutsevad Saka- sukeldumine, matkamine, la ringkonna Paistu rühmas. luuramine, olümpiamängud Möödunud aastal valis kait- ja palju muud huvitavat,” ütles seliit esmakordselt aasta noor- Annabrita. tejuhi, kodutütre ja noorkotka nii maakonna kui ka vabariik- Energiline Anne Sepik likul tasandil. Kodutütarde Sakala ringkon- Sakala ringkonna aasta ko- na aasta noortejuhiks valitud dutütreks valitud Annabrita Anne Sepiku hing kuulub Ko- Kalda on Paistu kodutütarde dutütardele, keda ta on juhen- rühmas tegutsenud aktiivselt danud juba 11 aastat. juba 10 aastat. Ta on 1. järgu Anne on tõeline noorsoo- kodutütar ja tema kodutütre töötaja: nõudlik, järjekindel, vormil on auga välja teenitud täpne, sõbralik, konkreetne ja erialamärgid: laulja, matkaja, noori toetav. Tema poolt ette- esineja, esmaabi andja, laskur, valmistatud ettevõtmised on tantsija ja sportlane. olnud alati korraldatud väga Rõõmsameelne ja positiivse põhjalikult ning noorte hu- 2019. aasta tublid talgulised. Fotod: Vanaajamaja ellusuhtumisega Annabrita on visid ja vajadusi arvestavalt. nooremate kodutütarde üks Ta kaasab noori erinevatesse lemmikutest, kes alati on val- tegevustesse ja on neile igal mis neile jagama oma oskusi ja sammul toeks. matkatarkusi. Paljudel Paistu Paistu rühma kodutütred kirik ärkab rühma ja ringkonna üritustel on võitnud nii kohalikel kui on ta abiks olnud töötubasid ka vabariiklikel võistlustel korraldamas, esinemas nii õh- mitmeid auhinnalisi kohti, tujuhi kui ka lauljana, kont- olnud kahel korral võidutule uuele elule rollpunkte ette valmistamas toojateks ja vabariigi aasta- või neid läbi viimas. päeval lipuheiskajateks Pika “Organisatsioon on mulle Hermanni torni.

Sven Andreson, Lalsi kiriku restaureerimise kohapealne eestvedaja

Möödunud aastal edenes jõud- salt Lalsi Püha Nikolause kiri- ku restaureerimine, kuid tööd jagub veel aastateks. Kolm aastat tagasi MTÜ Vana Aja Maja ja kohaliku kogukonna eestvedamisel ette võetud ava- riiohtlikus olukorras kiriku res- Talgulised kiriku puitdetaile restaureerimas. taureerimistööd on aasta-aastalt üha rohkem toetajaid kogunud. See lubas 2019. aastal teostada töid varasemast oluliselt suure- mas mahus. Suured ristid toodi alla Restaureerimine algas märtsis. Esimese hooga tehti põhjalöövis Annabrita Kalda tegutseb Sakala ringkonna Paistu rühmas. müüritise paikamisel maakivi- töid ja laoti uus korsten. Lisaks lõpetati peatorni ümber asuva nelja nurgatorni puidutööd ja kaeti tornikuplid plekiga. Sellega kaasnes ka nelja tor- niristi restaureerimine. Arves- tades, et ristid koos alusega on Möödunud hooajal said uue plekk-katte kuplid, restaureeritud ristid ja kroh- keskmise mehe mõõtu, oli juba vitud torniseinad. Foto: Sven Andreson ainuüksi nende tornist allavõt- veerandsaja inimese Eestist, Ka- tegid spetsialistid veel sügiseni mine ja tagasipanek suur töö. nadast, Jaapanist, Austraaliast, krohvimis- ja plekitöid. Sama hooga nagu algasid, Ungarist ja Austriast. tööd ka jätkusid. Maikuus viis Piret Uus hoolitses, et kõik Tööd jagub aastateks Säästvate Ehtituslahenduste osalejad ikka õigesse kohta ko- Kuigi kolme aasta jooksul on spetsialist Kermo Jürman läbi hale jõuaksid. Ööbimine oli ta- tehtud ära palju, siis vajab veel lubikrohvi ja karniiside taasta- vapäraselt allakirjutanu kodus samasuguseid kapitaalseid re- mise koolituse, kus osalejaid oli Valge talus. Toitlustamise eest noveerimistöid nagu möödunud Eestist ja Soomest. vastutas perenaine Krista And- aastal põhjalööv, veel kolm löö- Kogutud teadmiste toel kest- reson, lisaks pakkus vaheldust vi. Lisaks ootab restaureerimist sid tööd nõudliku lubikrohviga professionaalne kokk Pekka, kirikus asuv unikaalne kunsti- kogu suve. Sügiseks said taas- kes lisas toitlustamisse Micheli- vara. See tähendab, et olenevalt tatud põhjalöövide ja peatorni ni restorani tasemel kogemuse rahastusest jätkub Lalsis tööd ümbruse karniisid ning krohvi- nüansse. veel aastateks. tud vundamendist katuseserva- Mis siis talgutel tehtud sai? Isiklikust vaatepunktist teeb ni torniseinad. Lisatöödena said Suuremamahulisem töö kes- rõõmu, kui sellise sündmuse- veel sügisel ette võetud põhja- kendus põhjalöövi ümber: avati nädala organiseerimisel saab löövi siseruumi ja nelitisepoolse katus, restaureeriti puitkonst- vajalikul hetkel abi kogukon- võlvkaare krohvimistööd. ruktsioonid koos vajalike kivi- nast. Olgu selleks siis vajalikud tööde teostamisega. Korda sai ka saunaõhtud külas, voodikoht Talgud juulis põhjalöövi suur aken ja karnii- nõudlikumale ööbijale naabri Kõige hoogsam tööaeg Lalsis sid. Lisaks nelitise laekonstrukt- juures, kultuurilooline ekskur- saabus juuli lõpus, kui toimusid sioonide taastamine ja kellatorni sioon Soosaare piirkonnas jne. juba traditsioonilised rahvusva- puitluukide restaureerimine. Tubli abi oli perenaistest, kes helised MTÜ Vana Aja Maja res- Hoolimata osalejate poolt teh- andsid hoidiseid või tegid pä- taureerimistalgud. Meister And- tud üüratust tööst, oli vajami- rastlõunasteks kohvipausideks res Uusi juhtimisel rassis terve nevate tööde hulk nii suur, et küpsetisi. Suur tänu kõigile toe- Anne Sepik juhendab Paistu rühma kodutütreid. Fotod: erakogu nädala kirikuehitusel kokku üle pärast vabatahtlike lahkumist tajatele! VILJANDI VALLA TEATAJA Jaanuar 2020 9

Tartu rahuleping kinnitas TEATED

Eesti iseseisvuse OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]. * * * * * * * * * * Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected]. Ando Tulvik, * * * * * * * * * * EKRE Viljandi valla osakonna Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid juhatuse Viljandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, esimees e-post [email protected]. * * * * * * * * * * Autode kokkuost Viljandimaal. www.autohoov.ee, tel 5819 0200. 2. veebruaril 2020 möödub 100 aastat Eesti Vabariigi ja Nõuko- gude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjasta- Puiatu rahvamajas on tantsuõhtu misest. Sellega tunnustas Vene- 25. jaanuaril algusega kell 20. maa Eesti iseseisvust ja lõppes Tantsuks mängib Mait ja Margus Bänd. Info 5197 2678 Vabadussõda. 24. veebruaril 2018 tähistasime suure pidulikkusega Eesti Vaba- riigi 100. aastapäeva. Tänaseks Tartu rahu delegatsioon: Ants Piip (vasakult), kindralmajor Jaan Soots, ra- tundub paljudele, et oma riigi husaatkonna esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Mait Püüman. Üleskutse heateoks! väljakuulutamisega saigi eest- Päästa ennast ja oma eakaid laadsete sümptomitega. Pike- lastest vaba rahvas vabal maal. lähedasi või naabreid. maajalisem viibimine madala Tegelikkuses tähendab vabadus Ees on talvekuud, mil võib vingugaasikontsentratsiooniga vastutust ja võitlust oma vaba- juhtuda voolukatkestusi ja siseruumis võib soodustada ka duse eest. Seda võitlust jätkus kasutatakse lahtist tuld. Mõtle, näiteks infarkti ja insuldi riski eestlastel 100 aastat tagasi mit- kas sinu enda , vanemate, va- ning halvendada otsustus- ja mel rindel. navanemate või eakate naabri- keskendumisvõimet. Kõrge Poliitilisel tasandil nägid lää- te kodus on korralikult töötav vingugaasikontsentratsiooni- neriigid Eestit endiselt Vene suitsu- või vingugaasi andur. ga õhu sisse hingamine põh- riigi osana, tunnustades Eesti Suur osa traagilisi tuleõnne- justab aga eluohtlikku ja sageli Vabariiki üksnes de facto Vene- tusi juhtub öösel, mil inimesed surmaga lõppevat mürgistust. maalt lähtuva kommunismiohu magavad. Isegi kui lõpuks Hinnad algavad 15 eurost. tõrjumiseks. Sõjaliselt kehtis ärkad sügavast unest Uue põlvkonna an- Eesti aladel Saksa okupatsioon. ja märkad tulekah- dur töötab nagu Sakslaste lahkumise järel 1918. ju, võib olla juba tavaline vingu- aasta novembris tungisid nen- lootusetult hilja, ja suitsuandur, de kannul Eestisse Punaarmee sest aega enda kuid lisaks ta üksused. Algas Eesti Vabadussõ- päästmiseks mõtleb, räägib da, kus kaitsesime end Soome ja enam ei ole. ja edastab häi- lääneriikide, eeskätt Inglismaa Jaan Poska allkirjastamas Tartu rahulepingut. Fotod: Eesti välisministeerium Enamikul juh- red mobiiltele- abiga. tudel tapab vin- fonile. Näiteks gugaas inimese suitsugaasi- ja Venemaa ettepanek Vene poole sõjalistele rünnaku- sele de jure maailma riikide ja tele lepiti pingeliste läbirääki- organisatsioonide poolt rahvus- une pealt juba vinguandur Nest vaherahuks miste käigus esmalt kokku Eesti vahelise õiguse subjektina. enne, kui leegid ke- vajab töötamiseks Tänu Eesti sõjaväe ja rahva Vabariigi iseseisvuse tingimus- hani ulatuvad. Samuti wifi võrku. Kui kodus suurele vastupanule bolševike teta tunnustamises. Noorte uurimistööde juhtub tuleõnnetusi sageli ka on puhkenud tulekahju, siis siis, kui inimesed viibivad tööl süsteem lihtsalt mitte ei anna plaanid luhtusid. Sõjategevus Tunnistati kehtetuks Uusi- võistlus oli kurnav mõlemale poolele. kaupunki rahu, millega Eesti ning neil ei ole aimugi, et ko- ainult helisignaali, vaid ka 31. augustil 1919. aastal saatis alad Põhjasõja järel Venemaaga Viljandi maakonda silmas pida- dus on puhkenud tulekahju. edastab teate koduomanikule Nõukogude Vene välisminister liideti. Määrati kindlaks Eesti ja des on oluline, et 100 aasta tagust Suitsuandur. Kvaliteetne ja ning tema lähedastele. Näi- Tšetšerin Eesti Vabariigi valitsu- Venemaa vaheline riigipiir, mis Vabadussõda meenutavad au- tõhus suitsuandur annab ruu- teks, kui kodus on tekkinud sele teate sooviga alustada rahu- võttis rahukonverentsi tööst kõi- sambad Viljandis, Mustlas, Kärst- mis levivast suitsust märku elektrilühis, mille tagajärjel on läbirääkimisi. ge mahukama osa. Väga oluline nas, Kolga-Jaanis, Lalsil, Paistus, kõrvulukustava helisignaa- süttinud ruum , edastab andur Lääneriikide poolt kehtestatud oli, et 31.detsembril 1919 sõlmiti Suure-Jaanis ja Pilistveres. liga. Suitsuanduri töökorda sinu ja lähedaste mobiiltelefo- blokaadi tõttu vajas Venemaa vaherahu, mis peatas 3. jaanua- Eesti riigimeestel jätkus lõpu- saab kontrollida testnupust, nile koheselt teate. Suitsu- ja akent kaubavahetuseks muu ril 1920 rindel sõjategevuse. ni sirget selga ja tahet oma maa patarei tühjenemisest annab vinguanduri hinnad algavad maailmaga. Rahu Venemaaga Rahuleping tervikuna kir- ning riigi eest seista. Meil on märku lühike perioodiline 50 eurost. oli Eestile vajalik, samas kinnitas jutati alla 2. veebruaril 1920 keda mäletada, sest kaotasime signaal. Hinnad algavad 10 Tee üks väike heategu ja Asutav Kogu, et rahu on võima- Tartus. Lepingu allkirjastasid Vabadussõjas üle kuue tuhande eurost. aita kaasa sellele, et sinu lähe- lik teha vaid siis, kui selle tege- Eesti poolt Asutava Kogu liik- mehe ja naise. Vingugaasiandur. Vingu- daste, eriti eakate lähedaste ja mise juures meie rahva au ja riigi med Jaan Poska, Ants Piip, Ju- Et see mälestus rahva ajaloo- gaasi inimene ei taju. Vingu- naabrite kodudes saaksid va- väärikus mitte alandatud ei saa. lius Seljamaa, Mait Püüman ja lises mälus ei kustuks, korral- gaasimürgistus võib olla kerge jalikud andurid paigaldatud. 1919. aasta 17.–18. septembril kindralmajor Jaan Soots. Tartu datakse Viljandi valla koolides ja piirduda peavalu, peapöö- Ene Saar, Pihkvas alanud rahuläbirääki- rahuleping on meie riigi sünni- 2020. aastal uurimustööde võist- rituse, väsimuse või gripi- vallavalitsuse liige mised katkesid ja jätkusid uuesti tunnistus, mis pani aluse meie lus Eesti Vabadussõja kangelaste 5. detsembril Tartus. Vaatamata riiklikule arengule, tunnustami- elust, võitlusest ja saatusest.

Tartu rahulepingu 100. aastapäeva üritused

Paistu kihelkonnas Kolga-Jaani kihelkonnas

31. jaanuaril kell 12.30 aktus Heimtali Põhikoolis. 30. jaanuaril kell 13 aktus Leie Põhikoolis. 2. veebruaril kell 12 mälestusüritus Vabadussõja 2. veebruaril kell 11 mälestusüritus Vabadussõja ausamba juures Paistus. Järgneb aktus rahvama- ausamba juures Lalsi külas. jas. 2. veebruaril kell 12 jumalateenistus Kolga-Jaani kirikus, millele järgneb mälestusüritus Vabadussõ- Tarvastu kihelkonnas ja ausamba juures ja aktus rahvamajas. 31. jaanuaril kell 11.30 lippudega rongkäik Must- Viljandi kihelkonnas las Mulgi Majakas–Vabadussammas–rahvamaja. Järgneb aktus rahvamajas. 31. jaanuaril kell 11.30 aktus rahva- jaanuaril 2020 möödus 100 aastat Vabadussõja rel- 2. veebruaril kell 12 mälestusüritus Vabadussõja majas. 3. varahust. Vallavanem Alar Karu ja Kaitseliidu Sakala ausamba juures Kärstnas. 31. jaanuaril kell 14 aktus Tänassilma rahvamajas. maleva nooremleitnant Martin Link mälestasid 3. jaanua- 4. veebruaril Tarvastu Gümnaasiumi õpilas- 2. veebruaril kell 12 mälestusüritus Laidoneri ril kell 10.30 Vabadussõjas langenuid Laidoneri mälestus- te Vabadussõja kajastus ajarännakuna Kärstna mälestussamba juures Viiratsis. samba juures Vardja külas. Mälestusüritused toimusid ka mõisas. Paistu, Kärstna, Mustla ja Kolga-Jaani Vabadussõja mäles- 2. veebruaril kell 13 aktus rahvamajas. tussammaste juures. Foto: Made Laas VILJANDI VALLA TEATAJA 10 Jaanuar 2020

VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 99. ARMILDE KLIMAND 18.02.1921 Mustla alevik 97. HARRY ERM 07.02.1923 Vana-Võidu küla 93. ÕIE KÜTT 04.02.1927 Mustla alevik ÕIE KÜTT 19.02.1927 küla 92. HELJU TULP 03.02.1928 Marna küla 91. ANTONINA KULL 06.02.1929 Vissuvere küla 90. LINDA MALING 21.02.1930 küla 85. LINDA KALLAS 01.02.1935 Kärstna küla EINO LILIENTHAL 01.02.1935 küla AINO KAUBI 04.02.1935 Viiratsi alevik VÄINO STUDENT 06.02.1935 küla ANTS MÄRTSON 06.02.1935 Järveküla EINO JOORIK 10.02.1935 Hendrikumõisa küla 100 aastat tagasi lõppenud Vabadussõjas said vaprad mehed jõudehetkel ka suusad alla panna. Viljandimaalt pärit ERNA MÖLDER 11.02.1935 Kolga-Jaani alevik kapten Felix Jakobsen kirjutas hiljem oma päevaraamatusse: “Jõuad sa neid vainlasi kõiki maha nottida, aga sõjas väärib HELJU-EHA LIPS 21.02.1935 Viiratsi alevik tunnustamist iga liigutus.” Taustal soomusrongid, mis Eesti vägede vastupealetungil sageli otsustavat rolli mängisid. HEINO ROONI 21.02.1935 Holstre küla Foto: Piia Jakobseni erakogu Allikas: ERM JUHAN KONTS 27.02.1935 Mustla alevik ANNA SASS 27.02.1935 küla 80. Pottsepatööd LEIDA MÄESALU 01.02.1940 Vana-Võidu küla Arst-resident Loodusehitus VÄINO RÄTTE 06.02.1940 Mähma küla Julia Järveküla Üldehitus SIRJE LAAR 09.02.1940 küla JÜRI AASAV 09.02.1940 küla töötab alates +372 5675 1468 www.stoneandcrystal.ee KALJU TIRE 10.02.1940 Tusti küla 2020. aasta algusest ILMAR LAIKOJA 13.02.1940 Puiatu küla MAIMU GANSON 14.02.1940 Viiratsi alevik Viiratsi EEVI PAJOR 18.02.1940 Välgita küla Perearstikeskuses RÜNNO VEEVO 24.02.1940 küla (Sakala 3b, Viiratsi). Arst võtab vastu esmaspäeviti kella 10-14. Patsiente registreeritakse telefonil 439 4634.

Lp Viljandi ja Viljandimaa inimesed! Loeng “Kuidas hoida oma uni tervena” toimub Sakala Keskuse suures saalis (Tallinna tn 5) 22. jaanuaril kell 12 Esineja: 4kliinikum psühholoog,unenõustaja Kene Vernik. Osalustasu 3 eurot (kohv ja suupisted) Registreerimine koos osalustasu maksmisega kuni 17. jaanuarini Info: tel 515 6322, 5782 2679, 433 3196. Korraldajad: Viljandi Linnavalitsus, Viljandi Pensionäride Liit, Viljandi Päevakeskus

VALDUR TSAPOV LIIA TÕNISSON Mälestame 26.12.1938 – 14.12.2019 02.03.1960 – 23.12.2019 Parika küla Holstre küla VOLDEMAR PIIR ENN ZOOBEL AUGUST KUUSK 09.02.1928 – 01.12.2019 26.09.1943 – 14.12.2019 05.04.1927 – 25.12.2019 Lalsi küla küla Kolga- Jaani alevik ENDEL ORAV HILDA MOKS ELMAR POST KIRIKUTES 21.01.1942 – 03.12.2019 13.06.1929 – 15.12.2019 29.10.1935 – 25.12.2019 Ramsi alevik Ramsi alevik Loodi küla SILVER EDENBERG LINDA MÄNDMETS AHTO JAHTMA TARVAST U 100. aastapäevale pühendet ju- 15.06.1934 – 04.12.2019 01.05.1931 – 16.12.2019 15.04.1934 – 26.12.2019 KIRIKUS malateenistus kirikus. Pühapäevakooli tunnid püha- küla küla küla Jumalateenistused pühapäeviti päeviti kell 12. EVI TIKS ENDEL TÖLP HEINO LAINE kell 11. Palmipuudepühani toi- 31.01.1942 – 06.12.2019 07.11.1932 – 16.12.2019 28.04.1949 – 29.12.2019 muvad jumalateenistused pas- PAISTU MAARJA KIRIKUS Mustla alevik Kuudeküla küla toraadi saalis. LEMBIT KOOVIT ENN NIKKER AALE ALLIKAS 19. jaanuaril kell 14 jumalatee- 05.06.1963 – 06.12.2019 26.01.1949 – 16.12.2019 18.03.1986 – 29.12.2019 KOLGA-JAANI nistus armulauaga. 2. pühapäev Metsla küla Kolga – Jaani alevik Holstre küla JOHANNESE KIRIKUS pärast ilmumispüha. KALLE VALK ALIDE ÕUNAPUU LEIDA GRÜNBAUM Jumalateenistused pühapäevi- 2. veebruaril kell 14 jumala- 26.02.1961 – 08.12.2019 26.07.1931 – 18.12.2019 02.12.1925 – 30.12.2019 ti talvekirikus ehk pastoraadis teenistus armulauaga. Issanda Saarepeedi küla Meleski küla Karula küla kell 14. templissetoomise püha ehk HERTA LEPLA ELLEN PUTNIK LAINE HUNT 2. veebruaril kell 12 Tartu rahu küünlapäev. 27.08.1923 – 09.12.2019 31.03.1935 – 19.12.2019 16.12.1925 – 30.12.2019 Välgita küla Heimtali küla Vardi küla MALL GRIGAGIN ARTUR MANGELSOO KARIN MITT Viljandi Valla Teataja 22.04.1941 – 09.12.2019 10.07.1926 – 21.12.2019 24.04.1955 – 30.12.2019 Viljandi Vallavalitsuse väljaanne küla Lalsi küla Tänassilma küla Toimetaja Made Laas Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. ANNA KASS ELGA ÕUNMAA TIIT VARE e-post [email protected] 03.07.1926 – 12.12.2019 23.11.1922 – 21.12.2019 12.02.1963 – 30.12.2019 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5305 8044 (toimetaja) Kannuküla küla Oiu küla Kodulehekülg www.viljandivald.ee