Kaitse Kodu! Nr. 4/2008

KKAITSEAITSE

KKODUTÜTARDEODUTÜTARDE ERNAKEERNAKE KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 4 U(80/526) 2008! KKÜPSEBÜPSEB AAASTAGAASTAGA

AARENEMINE?RENEMINE? IGATAHES!IGATAHES! AAGAGA MITTEMITTE PAANILINE,PAANILINE, VAIDVAID ORGANISEERITUDORGANISEERITUD KKEVADTORMEVADTORM SCOUTSPATALJONISCOUTSPATALJONI STAABISSTAABIS SSNAIPRIVASTASEDNAIPRIVASTASED TEHNOLOOGIADTEHNOLOOGIAD JJAA VVASTUMEETMEDASTUMEETMED

KAITSELIIDU KOOLI 2008. AASTA II POOLAASTA KURSUSTE KALENDER Avatud uus koduleht! www.tactical.ee

professionaalset! veebipood, kust on võimalik osta mitmesugust militaarvarustust

kaubavalikuga

Vaata ja tutvu meie SISUKORD KAITSE KODU! 4’ 2008 (80/526) ARENEMINE? IGATAHES! AGA MITTE PAANILINE, VAID ORGANISEERITUD Kaitseliitlastel on taas kord aeg osaleda kodanikuühiskonna ülesehitamisel ja öelda oma sõna sekka uue arengukava koostamisel ...... 14 NIMED, MIDA POLE RAIUTUD MARMORTAHVLILE VI Major Riho Ühtegi lõpetab artiklisarja Kaitseliidu taastamisaja kangetest 12 meestest, kelleta organisatsioon poleks täna selline, nagu ta on ...... 16 Kaitseliidu Kooli tunnistuse sai 48 lõpetajat URVASTE KOGEMUS: KOOS SÖÖDUD SUPP TEEB TUGEVAMAKS Et kodukohas midagi ära teha, jõuab lõpuks ikka Kaitseliidu juurde, sest neil on pakkuda ideede elluviimiseks appi tugev organisatsioon ...... 37

Tänan paraadi eest! ...... 6 Kaitseliidu Kooli tunnistuse sai 48 lõpetajat ...... 12 Olla sõdur ...... 13 Kevadtormil Scoutspataljoni staabis ...... 20 22 Eel-Erna 2008: rajalolija tähelepanekuid ...... 22 Eel-Erna 2008: rajalolija tähelepanekuid Instruktoriõppest Kaitseliidu Tallinna malevas ...... 24 Abipolitseinikest kaitseliitlaste õppepäev tutvustas politseitööd ..... 24 Kaitseliidu Tallinna maleva puhkpilliorkester tähistas 8. aastapäeva kontserdiga ...... 26 Snaiprivastased tehnoloogiad ja vastumeetmed ...... 27 Õppimine ja kogemused karastavad sõjaväelist juhti ...... 32 Naiskodukaitse koormusmatk võistleja silmade läbi ...... 35 1624 Järvamaa naiskodukaitsjate otsimisõppuselt ...... 38 Abipolitseinikest kaitseliitlaste õppepäev Matkalise külaskäik taime juurde II ...... 39 tutvustas politseitööd Kodutütarde Ernake küpseb aastaga ...... 40 Sillaotsa rühma tüdrukud tahavad kõik tegutseda ...... 42 Iisaku gümnaasium hoiab endiselt Juku karikat enda käes ...... 44 Jõgevamaa noortega võib luurele minna ...... 45 VAHELEHT: 16 Kaitseliidu kooli 2008. aasta II poolaasta kursuste kalender 42 NÄITAS VIHMA TROTSIDES OMA VÄGE Sillaotsa rühma tüdrukud tahavad kõik tegutseda Kuigi Tallinna võiduparaadi kimbutas jaanilau- päevane vihm, näitas Kaitseliit oma taastami- KK! KAITSELIIT ARVUDES seaja suurimat väge. Täisrelvis ja vastsetes digilaiguga välivormides, kaitseväe rakmete ja kaitseliitlast, uute Saksa kiivritega malevate esindusüksustel naiskodukaits- oli küllap kergem leotavat vihma taluda kui jat, noorkotkast, naiskodukaitsjail, noorkotkastel ja kodutütar- del. Sellegipoolest tervitati uhke möödamarsiga 1328 kodutütart, kaitse- võidutuled maakondadesse laiali saatnud Eesti väelast, piirivalvurit ning NATO ja Euroopa Vabariigi presidenti. Õhtul jaanitule ääres aga Liidu partnerite sõjaväelast marssis nähti puhast vihmajärgset päikeseloojangut. 23. juunil Tallinnas võiduparaadil. Foto: Kärt Liekis, vt ka lk 10–11.

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. Ivar Jõesaar, kapten PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar TEGEVTOIMETAJA: Võimatu missioon – eestimaalased n-ltn Taive Kuuse MAKETT JA KÜLJENDUS: astumas ühte jalga Matis Karu lmselge kadedus ja hapud viinamarjad on aeg-ajalt ikka sundinud mõ- REKLAAM JA LEVI: ningaid meie kodanikutundeta kaasmaalasi Kaitseliidu liikmeid metsas Virgo Tamm Iringijooksvateks ja püssi paugutavateks poolearulisteks nimetama. Sest [email protected] ajal, mil euroopalikud pehmed väärtused on muutnud Õhtumaa nii vede- laks, et siin varsti enam miski ilma dopinguta ei tõuse, pole justkui sünnis TOIMETUS: valmistuda vabatahtlikult ja suurte hulkadena tugevateks tegudeks ka rii- Riia 12, Tartu 51013 gi kaitsel ega kodu korrastamisel. Telefon 717 9155 Faks 717 9150 Kaitseliit on viimase üheksakümne aasta jooksul olnud nelikümmend Toimetuse e-mail: aastat ikka ja jälle eesti rahva kollektiivse tahte väljendajaks isamaa raske- [email protected] tel hetkedel. Kaitseliidus tegutsedes on hea kas või ajutiselt unustada, et Trükitud ASi Printall trükikojas eestlase lemmiktoit on teine eestlane ning tegelikult peaks naabrimehega ikka tõe ja õiguse nimel vägipulka vedama. Kaitseliit on, tänu oma kuu- Toimetus kaastöid ei lumisele riigi kaitsejõudude hulka, koht, kus mõndagi kodanikualgatuse retsenseeri ega tagasta. korras ellu kutsutud asja on võimalik ära teha. Kuigi professionaalne sis- KAITSELIIT INTERNETIS: seostetud teenus võib olla kiirem ja pädevam, ei saavutaks see iial laiahaar- www.kaitseliit.ee delise vabatahtlikkuse ja riigikorraldusliku vajaduse sünergiast tekkinud www.alutaguse.ee resonantsi ühiskonnas. www.jogevamalev.ee laane.kaitseliit.ee Eestlane usub, et kokkuhoid on ostujõud, ja kui ta ka kellegi teise saavutu- toompea.kaitseliit.ee si kiitma peab, siis ikka umbes nii, et nojah, oleks võinud ju kehveminigi www.hot.ee/parnukl minna. Seetõttu jätame enesekiitmise sedapuhku ära. polva.kaitseliit.ee rapla.kaitseliit.ee Tänavune vihmane võiduparaad Tallinnas Pirita teel lauluväljaku värava tallinn.kaitseliit.ee ees kõneles kõigile, kes seda kohapeal jälgisid või teleri vahendusel vaata- www.meredivisjon.ee sid, ise enda eest. Jalaväe n-ö keskmise lahinguilma kiuste Eesti Vabariigi www.hot.ee/laanemk presidendi eest üksuste kaupa läbi marssinud 1328 kaitseliitlast, naisko- yhend.kaitseliit.ee dukaitsjat, noort kotkast ja kodutütart koos orkestrantide, kaitseväelaste, www.virumalev.ee piirivalvurite ning partnerriikide lipumeeskondadega näitasid, et ühen- tartu.kaitseliit.ee duses on jõud, millele Eesti võib loota. Aastaid arendatud väljaõppe- www.ut.ee/akmk süsteem on vilja kandnud ja logistika on jõudmas järjele. Kaitseliitlikust valgamaa.kaitseliit.ee valikusõelast ja drillist läbi käinud mehed-naised-poisid-tüdrukud said jarva.kaitseliit.ee vapralt ilma trotsida ja oma väge demonstreerida. Sellise organisatsiooniga võiksid liituda ka need, kes on endas äratundmisele jõudnud, et nüüd Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 võiks midagi kodanikualgatuse korras oma riigi heaks ära teha. Kadedad Tallinnas Toompea 8, tel 717 9027 jäävad peagi üksi. KK!

4 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 UUDISED Kindralleitnant Laaneots: uus vorm MALEVATES KAITSELIITLASED HAKKAVAD PIIRIVALVE ja varustus läksid õigesse kohta ABISTAMISE EEST TASU SAAMA Foto: Kärt Liekis esti Vabariigi valitsus otsustas 26. aitseliit näitas ennast võidu- juunil hakata maksma töötasu piiri- püha paraadil meie rahvale Evalvet vajaduse tekkides abistavatele Khästi varustatud, arvuka ja kaitseliitlastele, samuti hüvitada Kaitse- eeskujulikult organiseeritud sõja- liidule piirivalve abistamisega seonduvad lise jõuna, mis on valmis erinevate transpordi- ja sidekulud. kriiside lahendamiseks viivitama- Pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruu- tult reageerima, sõnas kaitseväe miga kadus sisepiiridel piirikontroll, kuid juhataja kindralleitnant Ants Laa- riik peab olema seda vajadusel valmis neots. “Kaitseliit on nagu turva- taastama, näiteks Eestis korraldatavate vaip, mis katab tervet Eestit. Uus oluliste rahvusvaheliste kohtumiste ajaks. digiteeritud laiguga välivorm ja Piirikontrolli taastamise perioodidel võib uued rakmed motiveerivad kait- piirivalve vajada ka vabatahtlike kaitseliit- seliitlasi kindlasti veel suurema in- laste abi. Samas aga puudus senini kord nuga sõjalistes harjutustes osale- kaitseliitlaste töö tasustamiseks, kuigi ma. Vabatahtlike meeste ja naiste need teeksid seda põhitööst vabal ajal. rivisammust paistis tahe oma riiki Seetõttu muutis valitsus määrust “Kait- kaitsta küll selgelt välja. Uus vorm seliidu osalemine piirivalve abistamisel”, ja varustus läksid õigesse kohta, mille alusel hakkab piirivalve maksma Kaitseliit ei saanud seda asjata,” kaitseliitlastele töötasu. Tasu baassumma rõhutas kaitseväe juhataja. KK! on kaadrikaitseväelasest reamehe palga kõrgeim määr, mis praegu on 9500 krooni kuus. Kaitseliidu keskkogu värskendas Kui piirivalvel tekib piirikontrolli taasta- misel vajadus kaitseliitlaste toetuseks, juhtorganeid pöördub piirivalveameti peadirektor vastava palvega Kaitseliidu ülema poole, kes lu mõisahoones asuva Kait- pikendati Toivo Tootsenil, Helir- sõlmib vajaliku hulga kaitseliitlastega seliidu Kooli ruumidesse ko- Valdor Seederil, Tarmo Kõutsil, töövõtulepingu. Iga piirivalvet abistava Agunes 27. juunil Kaitseliidu Tiit Tammsaarel ja Enn Tartol. kaitseliitlase kohta peetakse töögraaﬁ kut, keskkogu, mis kinnitas Kaitseliidu Kaitseliidu keskjuhatuse uueks mida täidab Kaitseliidult abi saava piiri- 2008. aasta eelarvetaotluse, 2007. liikmeks valiti Lääne maavanem valvepiirkonna ülem. Tasu maksab kaitse- aasta majandusaasta aruande ja Neeme Suur, keskrevisjonikomis- liitlastele pärast ülesannete täitmist välja tegi muudatusi Kaitseliidu kollek- joni Heiki Pagel. Kaitseliidu peastaap, mis omakorda esitab tiivsetes juhtorganites. Kaitseliidu abi saanud piirivalvepiirkonnale kulude keskkogu tervitas kaitseminister Kaitseliidu keskkogu on kõrgeim hüvitamise taotluse. KK! Jaak Aaviksoo. Kaitseliidu tegevust korraldav organ, mis koguneb vähemalt EESTI LIPU PÄEV VILJANDIS Kaitseliidu vanematekogusse va- kord aastas. Malevaid esindab liti uute liikmetena kaitseministri keskkogul sõltuvalt maleva suu- KERSTIN KÄÄRIK, Kaitseliidu Sakala maleva noor- nõunik Johannes Kert, Pääste- rusest kaks kuni neli esindajat teinstruktor ameti peadirektor Kalev Timberg – maleva juhatuse liiget –, kellest esti lipu päeva, 4. juuni päikesepaiste- ja Riigikogu liige Urmas Klaas. üks peab olema malevapealik või line varahommik algas muusika kuu- Vanematekogu liikme mandaati tema abi. KK! lamisega Viljandi Vabaduse väljakul Foto: Aivar Kaldjärv E linnakapelli brassi esituses Arno Antoni juhatusel ja hümni laulmisega. Maavanem Kalle Küttis heiskas Eesti lipu ja pidas päe- vakohase kõne. Kaitseliitlaste kõrval seisid lipuvalves kodutütred Angelika Tõnissoo ja Anne-Liis Taim ning noorkotkad Tõnis Kuningas ja Marek Mikk. Ürituse lõppedes ütles maavanem teele- saatmissõnad Kaitseliidu noortele, kes viisid pärja esimese Eesti lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi vanal kalmistul. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 5 ÜLEMA VEERG

Tekst: RAIVO LUMISTE, kolonelleitnant, Kaitseliidu ülem Tänan paraadi eest!

astavalt vabariigi presidendi korraldusele ja rivistunud võitlejate seljas. Lisaks Eesti militaarsete- järgides Kaitseliidu suurürituste traditsioone le esindusorkestritele kaitseväest ja piirivalvest olid Voli tänavuste, Eesti Vabariigi 90. juubeli aasta tänavusel paraadil esmakordselt väljas ka kaks Kait- võidupüha ürituste keskmeks pealinn Tallinn. seliidu orkestrit, kes vabatahtlike pillimeeste mainet kõrgel hoidsid. Lisaks ilmestasid paraadirivi lipu- Võidupüha tähistamisega alustasime juba 22. juuni meeskonnad 16 välisriigist, meie partnerite juurest õhtul, kui Lasnamäel Jüriöö pargis süüdati meele- Euroopa Liidust ja NATOst. olukalt ja pidulikult võidutuli. Samal õhtul kogunesid paraadiüksused Tallinna Lauluväljakule ja Piri- Paraadile järgnes kaua ette valmistatud, meeleolu- ta teele paraadi peaproovile. Nagu osalejad teavad, kaks ja tegevusterohkeks planeeritud Harju maa- kujunes proov ajaliselt üsna pikaks, aga tulemus oli kaitsepäev Lauluväljaku merepoolsel alal. Seal oli ka pingutamist väärt. välja pandud lahingu-, piirivalve- ja päästetehnika, jagati informatsiooni Kaitseliidu ja teiste jõustruk- Võidupüha hommikul panime pärjad Vabadus- tuuride kohta, lastele olid ette valmistatud põne- sõja mälestusmärgile Reaalkooli juures. Sealsa- vad võistlused. Linnarahvast ja paraadikülalisi kos- mas ühendati Toris Eesti sõjameeste mälestuski- titati sõdurisupiga, jagati päevakohaseid suveniire rikus süüdatud tuli Jüriöö pargist toodud tulega. ja kuulati sõjaväemuusikat. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andsid tänavustele Südasuvine Tallinn ja Kaitseliidu paraad jõudsid tuletoojatele kätte Tuletooja medalid koos vastavate rahvusringhäälingu tele- ja raadioülekannete kau- tunnistustega. Sel aastal viisid presidendilt saadud du kõigi eestimaalasteni. Otseülekanne tehti eesti- võidutule meie maakondadesse kõigi Kaitseliidu keelsete kanalite kõrval ka Eesti Rahvusringhäälin- malevate poolt välja valitud tublimad kaitseliitlased gu venekeelses raadioprogrammis. koos Noorte Kotkaste malevate tublimate esinda- jatega. Sellise tuletoojate valikuga tahtis Kaitseliit Paraku vähendas võidupühal üha tugevnev vihm rõhutada põlvkondade järjepidevust riigikaitses ja maakaitsepäeva külastajate hulka ja pani proovi- kodanikukasvatuses. Mitme maakonna tuletoojad le ka paraadil osalejate, eriti meie noorte vastupi- olid tänavu Kaitseliidu taustaga isad ja pojad. davuse. Ometigi jäi mulle mulje, et paraadi tehti oskamise ja rõõmuga – nii nagu tegelikult toimub Tänavuse, Pirita teele rivistunud võidupüha paraa- kogu tegevus Kaitseliidus. Meie inimesed – st teie, di eripäraks oli selle suurus: rivis on enam kui 1300 head Kaitse Kodu! lugejad, – näitasid seegi kord kaitseliitlast, kaitseväelast, Kaitseliidu eriorganisat- Kaitseliitu kõige paremast küljest. Selle eest kõigile sioonide esindajat ja orkestranti. Teine pilkupüü- teile minu suur tänu. Soovin kaitseliitlastele, nais- dev uudsus paraadil oli kõigil kaitseliitlastel seljas kodukaitsjatele, noorkotkastele ja kodutütarde- olev Eesti kaitseväe nn digilaiguga uus välivorm, le, samuti teie peredele ja lähedastele ilusat suve. mida sai esmakordselt näha sedavõrd suure hulga Uute kohtumisteni Kaitseliidus! KK!

6 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 KAITSETAHE Autasustamine teenetemärkidega Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste 17. juuni 2008 käskkiri nr 192-P

Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300, 2005, 64, 1.3. Teenetemedali Eriklassi kavaleride nimekiri seersant Urmas KOLGA nr 867 484, 2008, 1, 8) § 11 lg 8 ja vabariigi valitsuse 5. Rapla malev reamees Jüri HIIS nr 868 oktoobri 1999 määrusega nr 286 (RT I 1999, 76, Kaie KENSAP-KUKK nr 522 Tallinna malev 712) kinnitatud Kaitseliidu teenetemärkide sta- Tartu malev nooremleitnant Tarmo KANGUR nr 869 staabiveebel Koit VUNK nr 523 veebel Raik KUUSEMETS nr 870 tuudi punkti 8 alusel, vastavalt Kaitseliidu kesk- vanemveebel Tanel OTSUS nr 524 Valgamaa malev juhatuse otsustele ja seoses võidupühaga kapral Andrus SUMBERG nr 871 1.4. Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiri 1. AVALDAN KESKJUHATUSE 22. MAI 2008 OTSUSE Harju malev 1.6. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri NR 0-2.2/60 malevlane Aare TENSING nr 59 Alutaguse malev 1.1. Valgeristi II klassi kavaleride nimekiri Jõgeva malev leitnant Tarmo ANTON nr 2745 Alutaguse malev leitnant Aldin KÖÖK nr 60 kapral Krister PAAS nr 2746 major Arno KODU nr 667 Järva malev reamees Nikolai SUROVTSEV nr 2747 Tallinna malev kapral Arvi SAARM nr 61 reamees Arvo LEHTLA nr 2748 nooremveebel Tiidu SADE nr 680 Tallinna malev Harju malev Kaitseliidu peastaap kapten Rein LUHAORG nr 62 leitnant Andres MADDISON nr 2749 Endel RIVERS nr 682 vanemseersant Jüri LÄÄTS nr 63 leitnant Martin SLENG nr 2750 seersant Arvo TREIER nr 64 vanemveebel Toomas TREIMAN nr 2751 1.2. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri nooremveebel Art PAJUSOON nr 2752 Alutaguse malev 1.5. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri nooremveebel Lauri LASIMER nr 2753 kapten Eduard VINKLER nr 668 Alutaguse malev nooremveebel Arvi LEUKMAN nr 2754 veebel Argo BACHFELDT nr 669 kapten Aivar HELSTEIN nr 855 nooremseersant Marek BEEK nr 2755 Harju malev veebel Vahur VERI nr 856 nooremseersant Riho TEREPING nr 2756 nooremseersant Rein NAEL nr 670 kapral Ingrid BLOK nr 857 kapral Lauri RAND nr 2757 Värner LOOTSMANN nr 671 reamees Paul MATHIESEN nr 858 malevlane Elmar VELTERMANN nr 2758 Nikolai VOJEIKIN nr 672 Harju malev malevlane Vello NAHKOR nr 2759 Jõgeva malev vanemveebel Lembit SALL nr 859 Jõgeva malev leitnant Tõnis METJER nr 673 nooremseersant Rein VILJAK nr 860 vanemveebel Kaido ÕIM nr 2760 leitnant Ranno RAUDSIK nr 674 malevlane Arved LANT nr 861 nooremseersant veebel Meelis BARBO nr 675 Jõgeva malev Juhan VORONOV nr 2761 veebel Mart SAAR nr 676 nooremleitnant Risto SIIL nr 862 kapral Kalvi TAMME nr 2762 seersant Kalev MAARAND nr 677 Järva malev Järva malev kapral Rünno RÜÜTLI nr 678 nooremseersant Ivo KARK nr 863 kapral Raido RIKK nr 2763 Lääne malev reamees Viktor LEHTER nr 864 kapral Tarmo MÜLLER nr 2764 malevlane Kuido TÕNURIST nr 679 reamees Margus LAANEP nr 865 malevlane Vello LAPRIK nr 2765 Tallinna malev Lääne malev malevlane Urmas TOOMAS nr 2766 malevlane Ants KRAUT nr 681 kapten Arnold JUHANS nr 866 malevlane Gleb KANATNIKOV nr 2767

ALUTAGUSE MALEV batahtliku instruktorina noorte väljaõppel ja koolitusel. Võtab alati osa Kaitseliidu ja Harju maleva üritustest ja õppustest. On läbinud snaipri- Kaitseliitlane: Nooremleitnant DEIV BOGENS kuulub Kaitse- kursused. liitu 1. maist 1990. Tegevteenistuses 1. aprillist 1995. On kohu- setundlik ja aktiivne kaitseliitlane, aidanud oma tegevusega Noorkotkas: JANAR PAHKA (11) kuulub Noorte Kotkaste or- kaasa maleva ja kogu Kaitseliidu arengule. Maleva väljaõppe- ganisatsiooni 2005. aastast. On aktiivne osaleja nii maakond- ürituste ning muude ürituste organiseerija ja läbiviija, tegeleb likel kui ka üleriigilistel üritustel. Ta on sõbralik ja abivalmis aktiivselt vabatahtlike kaitseliitlastega. Nooremallohvitseri- poiss, lõpetas Kopli Kunstigümnaasiumi IV klassi neljade ja de kursuse korraldaja ja põhikoolitaja. Tänavu lõpetas juba viitega. Peale osalemise Noorte Kotkaste organisatsiooni seitsmes lend nooremallohvitseride kursusel, kus ta oli kur- mängib jalgpalliklubis FC Atletik. Janari vanemad ja tema susevanem. Osalenud mitmel reservõppekogunemisel ja osutanud kaas- vennad Artur ja Arvis on Kaitseliidu liikmed. Ema leitnant Anu abi nende läbiviimisel. Abistab pidevalt Kodutütarde ja Noorte Kotkaste Pahka on Kaitseliidus 1992. aastast ja kaitsejõudude tegev- organisatsiooni noorteürituste läbiviimisel. Andnud suure panuse avaliku teenistuses 1993. aastast (vastutab paraadil tuletoojate rivistamise eest). korra tagamisel Ida-Viru maakonnas 27. aprillist 10. maini 2007 koostöös Vend Arvis teenib Kaitseliidu üksuse koosseisus missioonil Kosovos. politseijõududega läbi viidud korrakaitseoperatsioonidel. Noorkotkas: AIVAR KÄÄNI (16) sai noorkotkaks 20. no- HIIUMAA MALEVKOND vembril 2004. Tegutsenud neli aastat aktiivselt organisat- Kaitseliitlane: Kapral AADI KAASIK on Kaitseliidu tegevliige sioonis, esindanud malevat paraadidel, osalenud mitmetel 1992. aastast. Üks aktiivsemaid Hiiumaa malevkonna kaitse- Noorte Kotkaste maleva retkedel ja saavutanud oma rühma liitlasi. Korduvalt olnud malevkonna juhatuse liige. Aastatel võistkonna koosseisus mitmeid esikohti. Tänavu oli kind- 2001–2003 oli Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna pealik. ral Tõnissoni mälestusjooksul parim noorkotkas. Osalenud Osalenud kahel reservõppekogunemisel ja suurõppusel Ke- Mini-Ernal ja Võrumaa luureretkel, kus saavutas esikoha. vadtorm 2006. Teda on autasustatud Kaitseliidu teeneteme- Tubli ja aktiivne noorkotkas, eeskujuks noorematele. dali III (2002) ja II klassi (2005), Liiliaristi Hõberisti (2007), Lääne maleva teenetemärgi (2004) ja Hiiumaa malevkonna HARJU MALEV teenetemärgiga (2000). Kaitseliitlane: Nooremveebel RENE TOOME elab Tallin- Noorkotkas: RIHO VAHTRAS (15) elab Emmaste vallas Pärk- nas, on vabaabielus, peres kaks last. Ta on õppinud Eesti- ma külas. Lõpetab tänavu Emmaste Põhikooli. 2002. aasta sü- Ameerika Äriakadeemias, mille lõpetas kaks aastat tagasi. gisest on aktiivselt osa võtnud nii oma Noorte Kotkaste rühma Töötab Klinkmann Eesti ASis müügiinsenerina. Aega teenis kui ka maakondlikest ja üleriigilistest üritustest ning võistlus- Üksik-Sidepataljonis, 1998–2006 oli tegevteenistuses Eesti test. Mängib kooli puhkpilliorkestris. Mereväes. Kaitseliidus 1997. aastast. Osaleb aktiivselt va-

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 7 KAITSETAHE

Lääne malev malevlane Andres AJANDO nr 2800 2.3. Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiri leitnant Vambola TAMBERG nr 2768 malevlane Kalle HEINLA nr 2801 Harju malev nooremleitnant Andres OJALT nr 2769 Karin MURU nr 2796 nooremleitnant Jüri PÄÄSUKE nr 65 lipnik Marko TREMAN nr 2770 Valgamaa malev Saaremaa malev vanemseersant Ando TOMBAK nr 2771 reamees Leo LIBOV nr 2802 nooremseersant Neeme KÖÖTS nr 66 vanemseersant Kait HOLTSMANN nr 2772 reamees Mati LOOG nr 2803 Võrumaa malev seersant Tiit KALJUVEER nr 2773 kapten Ergo MUST nr 67 kapral Jaak LUKK nr 2774 2. AVALDAN KESKJUHATUSE 5. JUUNI 2008 OTSUSE vanemseersant kapral Heino TAMM nr 2775 NR 0-2.2/70 Aivar KROONMÄE nr 68 reamees Indrek AIT nr 2776 2.1. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri vanemseersant Karl Richard SIREL nr 69 reamees Jaak NÕUPUU nr 2777 Saaremaa malev seersant Aivar KAITS nr 70 reamees Jaan KUSTAVSON nr 2778 nooremseersant Viktor VAHER nr 683 nooremseersant Aivar JÕEMÄGI nr 71 reamees Andres NOTTON nr 2779 Võrumaa malev kapral Elmo NELK nr 72 malevlane Aare TAMM nr 2780 nooremseersant Toomas KAUN nr 684 reamees Valdur RAUDVASSAR nr 73 malevlane Jaak LIPP nr 2781 nooremseersant Toomas PIIRMANN nr 685 Rapla malev reamees Tõnu JÕGI nr 686 2.4. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri lipnik Rene KOKK nr 2782 Võrumaa malev kapral Jaan KUKK nr 2784 2.2. Teenetemedali Eriklassi kavaleride nimekiri kapten Toomas KOORT nr 872 reamees Eeri ZAITSEV nr 2783 Tartu malev kapten Kaido KIVILO nr 873 reamees Rein UUKIVI nr 2785 major Martin HEREM nr 525 leitnant Aivar KAASLA nr 874 Aive KÜÜNARPUU nr 2786 Taani pataljon Kosovos kapral Raivo LEESALU nr 875 Merike TÜÜR nr 2787 kolonel Engelund ENGELBRETH nr 526 reamees Enno KALME nr 876 Tallinna malev kolonelleitnant kapten Meelis RÄTSEP nr 2788 Per Lund POULSEN nr 527 2.5. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri kapten Leo KÄIGE nr 2789 major Saaremaa malev kapten Tarmo KUNDLA nr 2790 Henrik KAMPSETH-JOHANNSEN nr 528 nooremseersant Kalle TIITS nr 2804 kapten Toomas UNT nr 2791 major Peter Cristensen SERUP nr 529 Võrumaa malev nooremleitnant Ahto KUUSEOK nr 2792 major Henrik WESTERN-JENSEN nr 530 nooremleitnant Kalev ILVES nr 2805 nooremleitnant Aivar PILV nr 2793 major Lars Bobjerg JUUL nr 531 veebel Jaanus TAMMESOO nr 2806 lipnik Heiki JAKSON nr 2794 major Michael Skau LJUNGBERG nr 532 seersant Ahti KLAAS nr 2807 kapral Kaido KÄÄRD nr 2795 staabiveebel Joe Arly LARSEN nr 533 kapral Tõnu LANUKOPLI nr 2808 malevlane Tambet MÄGI nr 2797 vanemseersant Mads OFVERLIND nr 534 kapral Einar PRUUS nr 2809 malevlane Priit SAAR nr 2798 Kaitseliidu peastaap reamees Arno PLOOM nr 2810 malevlane Endel TOPNIK nr 2799 Virge KALA nr 535 malevlane Ustav ALLAS nr 2811

JÄRVA MALEV LÄÄNE MALEV: ISA JA POEG Kaitseliitlane: Kapral RIHO RAIMETS on aktiivne ja kohuse- Kaitseliitlane: Nooremleitnant MADIS MINTEL on Kaitselii- tundlik kaitseliitlane, Kaitseliidu liige 1992. aastast. Teda võib du tegevliige 1995. aastast. Ta on Haapsalu malevkonna juha- iseloomustada kui head tehnikatundjat, kelle teadmistest ja tuse liige, Lääne maleva abipolitseinike rühma pealiku abi ja oskustest on suur kasu ka Kaitseliidu töös. Ta annab alati häid noorkotkaste rühmapealik. Osalenud kahel korral reservõp- näpunäiteid ja leiab alternatiivseid lahendusi. On remontinud pekogunemisel (2001 – rühmavanem, 2004 – kompaniiüle- töökorda soomuki. ma abi) ja suurõppusel Kevadtorm 2006 (kompaniiülema Noorkotkas: MIKK LAAGEMANN (15) on üks Järvamaa abi). 2005. aastal Läänemaad tabanud tormi ja üleujutuse eeskujulikumaid ja aktiivsemaid noorkotkaid. Koos organi- ajal paistis silma isikliku vaprusega inimeste päästmisel ja satsioonikaaslastest sõpradega kasutab ta palju vaba aega evakueerimisel. Teda on autasustatud Kaitseliidu teenetemedali III klassi noorkotkaste praktiliste ja teoreetiliste oskuste omandami- (2002), Kaitseliidu eriteenetemedali (2005) ja Kaitseliidu teenetemedali sele ka väljaspool maleva ja rühma üritusi. Mikku ja tema II klassiga (2007). noorkotkastest sõpru võib iseloomustada nooremseersant Noorkotkas: ANDRE LEJA (11) on Noorte Kotkaste organi- Janek Tšeljadinovi sõnadega: “Kui ma varem ei uskunud, et satsiooni liige 2006. aastast. Kuulub rühma Sõjakotkad, kus Vabadussõda võideti koolipoistega, siis nüüd ma usun. Noo- rühmapealikuks on tema isa Madis Mintel. Andre õpib Haap- rus ei ole hukas, vähemalt mitte meie noorus, sest teie olete salu Gümnaasiumis ja Haapsalu muusikakoolis. Harrastused: valmis kodumaa eest seisma!” joonistamine ja laulmine. Koolis õpib ja käitub eeskujulikult. Noorkotkana on Andre aktiivselt osalenud rühma ja maleva, samuti üleriigilistel üritustel. JÕGEVA MALEV Kaitseliitlane: Seersant KAUPO KAASIK on Kaitseliidu Jõ- geva maleva tegevliige kaheksa aastat. Alates 2005. aastast PÕLVA MALEV tegutseb Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Mustvee rühma Kaitseliitlane: Lipnik TOOMAS SONGI on Põlva maleva juhina ja Voore Põhikooli saalihoki treenerina. On Mustvee Räpina üksikkompanii pealik. Eraettevõtja. Kaitseliidu liige vabatahtliku järvepäästeüksuse moodustamise eestvedaja 1992. aastast. On valitud Põlva maleva juhatuse liikmeks. ja tegutseb vabatahtliku vetelpäästjana. Aastatel 1995–1998 Lõpetanud Kaitseliidu Koolis rühmapealike kursuse. Räpina oli tegevteenistuses Rahuoperatsioonide Keskuses ning Ühisgümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja. Autasustatud osales aastatel 1996–1997 missioonil Lähis-Idas Liibanonis. Kaitseliidu teenetemedali II klassi ja Põlva maleva II klassi Seersant Kaupo Kaasikut võib iseloomustada kui noorte seas tunnusta- teeneteristiga, saanud tänukirju eeskujuliku teenistuse eest tud, eeskujulikku ja kohusetundlikku kaitseliitlast. Teda on autasustatud nii Kaitseliidu ülemalt, Põlva maleva pealikult kui ka Põlva Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärgi ja Kaitseliidu teenetemedali III maavanemalt. Alustas tegevust lihtkaitseliitlasena ja on jõudnud välja ük- klassiga. sikkompanii pealikuks. Noorkotkas: RAIMO LUST (17) on Jõgeva maleva Kamari Noorkotkas: KERT POOLAK (15) on Leevi rühma noorkotkas, rühma noorkotkas. Õpib Nõo Reaalgümnaasiumis. Raimot organisatsiooni liige 2005. aastast. Võtab aktiivselt osa nii võib iseloomustada kui sihikindlat, tahtejõulist ja sportlik- maleva kui ka rühma õppustest ja üritustest. Eelmisel aas- ku noormeest. Huvitub lumelauasõidust, batuudihüpetest tal osales langevarjurikursusel, kus talle omistati ka vastav ja langevarjuspordist. Läbis Kaitseliidu dessantlangevarjuri märk. Sel aastal on plaanis jätkata hüppamisega ning osaleda koolituse ning sooritas viis hüpet, täites kaitseväe langevar- lennukursustel. Autasustatud Noorte Kotkaste Põlva maleva juri IV klassi nõuded. Raimo meelest on väljakutsed selleks, pealiku tänukirjaga (2007). et neid ületada.

8 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 KAITSETAHE Autasustamine Võidutule medali annetamine teenetemärkidega Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste 17. juuni Kaitseliidu ülema kolonelleitnant 2008 käskkiri nr 193-P

Raivo Lumiste 20. juuni 2008 Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300, 2005, 64, 484, 2008, 1, 8) § 11 lg 8 ja Kaitseliidu käskkiri nr 195-P keskjuhatuse 15. mai 2000 otsusega nr 5 kinnitatud Võidutule medali kirjelduse § 5 alusel ning seoses võidupühaga Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300, 2008, 1, 8) § 11 lg 8 ja vabariigi valitsuse 5.1 oktoobri 1999 määrusega 1. AVALDAN KAITSELIIDU KESKJUHATUSE 5. JUUNI 2008 OTSUSE NR 0-2.2/70 nr 286 (RT I 1999, 76, 712) kinnitatud Kaitseliidu teene- 1.1. Võidutule medali kavaleride nimekiri temärkide statuudi punkti 8 alusel ning vastavalt Kait- major Eduard NIKKARI Tallinna malev nr 148 seliidu keskjuhatuse otsustele ja seoses võidupühaga veebel Deiv BOGENS Alutaguse malev nr 149 noorkotkas Aivar KÄÄNI Noorte Kotkaste Alutaguse malev nr 150 1. AVALDAN KESKJUHATUSE 19. JUUNI 2008 OTSUSE malevlane Rene TOOME Harju malev nr 151 NR 0-2.2/76 noorkotkas Janar PAHKA Noorte Kotkaste Harju malev nr 152 1.1. Valgeristi III klassi kavaler kapral Aadi KAASIK Lääne malev (Hiiumaa) nr 153 Saaremaa malev noorkotkas Riho VAHTRAS Noorte Kotkaste Lääne malev (Hiiumaa) nr 154 Jüri SAAR nr 687 malevlane Riho RAIMETS Järva malev nr 155 1.2. Teenetemedali Eriklassi kavaler noorkotkas Mikk LAAGEMANN Noorte Kotkaste Järva malev nr 156 Kaitseliidu peastaap seersant Kaupo KAASIK Jõgeva malev nr 157 Lea VAINULT nr 536 noorkotkas Raimo LUST Noorte Kotkaste Jõgeva malev nr 158 nooremleitnant Madis MINTEL Lääne malev nr 159 noorkotkas Andre LEJA Noorte Kotkaste Lääne malev nr 160 PÄRNUMAA MALEV: ISA JA POEG lipnik (reservis) Toomas SONGI Põlva malev nr 161 noorkotkas Kert POOLAK Noorte Kotkaste Põlva malev nr 162 Kaitseliitlane: Kapten ERIK REINHOLD on kapten (reservis) Erik REINHOLD Pärnumaa malev nr 163 olnud aastaid Kaitseliidu arenguvisioonide noorkotkas Elmar REINHOLD Noorte Kotkaste Pärnu malev nr 164 loojate seas. Omab ülevaadet Kaitseliidu kapral Illar ARUKSAAR Rapla malev nr 165 kohast ühiskonnas. On olnud aastaid Kait- noorkotkas Gustav PALUOJA Noorte Kotkaste Rapla malev nr 166 seliidu Pärnu maleva pealik, äsja asus tööle malevlane Andres KOLK Saaremaa malev nr 167 Kaitseliidu peastaabis operatiiv- ja välja- noorkotkas Martin MERILO Noorte Kotkaste Saarema malev nr 168 õppeosakonnas planeerimisspetsialistina. malevlane Helir-Valdor SEEDER Sakala malev nr 169 Vabatahtlikuna on tegev Pärnumaa maleva noorkotkas Sten-Martin SEEDER Noorte Kotkaste Sakala malev nr 170 propagandapealikuna. On lõpetanud Šveitsi Föderaalse nooremleitnant (reservis) Hannes VALK Tallinna malev nr 171 Tehnikakõrgkooli Sõjakolledži (2001). noorkotkas Madis KAASIK Noorte Kotkaste Tallinna malev nr 172 Noorkotkas: ELMAR REINHOLD (17) lii- malevlane Urmas PLEKSNER Tartu malev nr 173 tus Noorte Kotkaste organisatsiooniga noorkotkas Karl PLEKSNER Noorte Kotkaste Tartu malev nr 174 2005. aasta veebruaris. Paikuse rühmas major Meelis KIVI Valgamaa malev nr 175 on Elmar olnud algul lihtnoorkotkas ja hil- noorkotkas Romek TALDRIK Noorte Kotkaste Valgamaa malev nr 176 jem salgapealik. Talle usaldatud ülesanded malevlane Sven NEUDORF Viru malev nr 177 on täitnud korrektselt ja kohusetundlikult. noorkotkas Sten NEUDORF Noorte Kotkaste Viru malev nr 178 Laagrites, matkadel ja teistes noortkotkaste lipnik Toivo LÕHMUS Võrumaa malev nr 179 tegevustes on Elmar osalenud aktiivselt, ta noorkotkas Raul REBANE Noorte Kotkaste Võrumaa malev nr 180 on kuulunud Pärnu esindusse suurlaagris. On lõpetanud muusikakooli – mängib klarnetit. Koos isa Erik Reinoldiga lööb kaasa ka Kaitseliidu Pärnu maleva orkestris. Kui Reinholdid ei oleks tuletoojad, osaleksid nad paraadil orkestri liikmetena. Noorkotkas: MARTIN MERILO (17) astus Noorte Kotkaste ridadesse 2004. aastal juba kolm aastat Kuressaare rühma RAPLA MALEV liikmeks olnud venna eeskujul. 2005. aastal valiti ta salga- Kaitseliitlane: Kapral ILLAR ARUKSAAR on Loodna rühma pealikuks, seda eelkõige pealehakkamise ja tubliduse tõttu. pealik, Kaitseliidu liige 1996. aastast. On olnud alati üks aktiiv- Aastal 2006 sai temast Noorte Kotkaste Kuressaare rühma semaid ja asjalikumaid kaitseliitlasi. Oma teadmiste ja koge- pealiku abi. Aastast 2006 oli ta Saaremaa Vanalinna Kooli mustega on Kaitseliidu Rapla malevas kõrgelt hinnatud kaitse- rühma pealiku abi ja aastast 2008 taas Kuressaare rühma liitlane. Kapral Aruksaar on ka abipolitseinik, aitas kaasa korra pealiku abi. Martin on hoolas, abivalmis ja pealehakkaja tagamisel 2007. aasta aprillirahutuste ajal. Teda on autasusta- noorkotkas, kes ei jäta täitmata ühtegi temale antud ülesannet. Teda on au- tud Kaitseliidu Rapla maleva teenetemärgi II klassi (2007) ja ta tasustatud Noorte Kotkaste Saaremaa maleva tänukirjaga (2006). Omab Kaitseliidu ülema hinnaline kingitusega (2007). Noorte Kotkaste hoolsuspaela (2007). Noorkotkas: GUSTAV PALUOJA (15) on olnud Rapla maleva noorkotkas 2007. aasta algusest. Selle ajaga on ta omanda- SAKALA MALEV: ISA JA POEG nud kotkapoja järgu, läbinud edukalt päästja erikatse ning Kaitseliitlane: Malevlane, malevapealiku abi olnud Käru Noorte Kotkaste rühmas tubli salgapealik. Tänavu HELIR-VALDOR SEEDER on Sakala maleva valiti ta ka Rapla maakonna Aasta Kotkaks. tegevliige 1994. aastast. 1997. aastast on ta malevapealiku abi. Kauaaegne maleva juhatu- SAAREMAA MALEV se liige (1997. aastast). Praegune põllumajan- dusminister. Kaitseliitlane: Noorte Kotkaste maleva pealik ANDRES Noorkotkas: STEN-MARTIN SEEDER KOLK töötab Kuressaare Ametikoolis tehniliste erialade osa- (9) on konna juhatajana, on riigikaitseõpetuse õpetaja ja koostanud noorim tuletooja. Ta on Noorte Kotkaste organisatsiooni liige 2007. aas- riigikaitseõpetuse konspekti ja töövihiku Kuressaare Ameti- tast. Õpib Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis, kus lõpetas tänavu kevadel koolile. Teda on autasustatud Kaitseliidu teenetemedali III II klassi. Tegutseb sealses Noorte Kotkaste rühmas Ümera Kotkad noor- klassiga (2007). haukana.

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 9 VÕIDUPÜHA PARAAD

Fotod: Ivar Jõesaar, Taive Kuuse, Kärt Liekis

TALLINNA MALEV Noorkotkas: ROMEK TALDRIK (10) lõpetas tänavu kevadel Valga Gümnaasiumi 3a klassi. Noorkotkas jaanuarist 2008, Kaitseliitlane: Nooremleitnant HANNES VALK on Kaitselii- kuid oli organisatsioonis aktiivne juba enne selle liikmeks du Tallinna maleva Lääne malevkonna liige. Ta on Kaitseliidu saamist. Osaleb aktiivselt nii rühma kui ka maleva üritustel. liige aastast 1990, mil astus Tartu maleva ridadesse. Seoses Tema hobid on pallimängud, peotants (peotantsuklubi Cris), elukoha vahetusega liitus 1994. aastal Tallinna malevaga. kergejõustik (peamiselt lühimaajooks) ja matkamine. Tallinna maleva Lääne malevkonnas on ta olnud lahingurüh- ma pealik ja väljaõppepealik. Ta on läbinud reservohvitseri kursuse, ohvitseri auaste omistati talle 2000. aastal. Ta on VIRU MALEV: ISA JA POEG aktiivne, eeskujulik ja distsiplineeritud kaitseliitlane. Teda on Kaitseliitlane: Nooremleitnant SVEN NEUDORF on Kait- tunnustatud nii maleva kui ka Kaitseliidu tasandil mitmete seliidu Viru maleva liige aastast 1994. Malevas teenistuses teenetemärkide ja medalitega. vabatahtliku rühmaülema ametikohal. Kaitseliidus on läbinud Noorkotkas: MADIS KAASIK (16) on vahva noorkotkas, kes rühmaülema kursuse ja 14. juunil 2008 lõpetas kompaniiüle- kuulub Pääsküla rühma ridadesse. Ta on end tõestanud hea ma kursuse. Tsiviilerialaks on agronoomia. Vabaabielus, pe- organiseerijana, oskab sõpru tegevusse kaasata, on sportlik. res kasvab poeg. Kõigi oma oskuste ning hea tahtega on Madis olnud rühmaju- Noorkotkas: STEN NEUDORF (13) õppis senini Rakvere Lin- hi suureks abiks ja teiste rühmaliikmete eeskujuks. na Algkoolis, sügisest asub õppima Rakvere Gümnaasiumis. Kaitseliidu Viru maleva noorkotkaks sai ta 24. aprillil 2004. TARTU MALEV: ONU JA VENNAPOEG Talle meeldib olla liider ja tema sõna kuulatakse üritustel. On salgapealik ja tal on autoriteeti eakaaslaste hulgas. Maleva Kaitseliitlane: Vanemseersant URMAS PLEKSNER kuulub pealik iseloomustab kogu Neudorﬁ peret (nooremleitnant Kaitseliitu 1993. aasta oktoobrist. Ta on Kaitseliidu Tartu Sven Neudorf on Steni isa) kui isamaad armastavat ja hoidvat maleva I malevkonna maakompanii Haaslava rühma pealik. allüksust. Aatelisus ja tahe kaitsta Eesti riiki ning iseseisvust Urmas Pleksner on olnud Kaitseliitu astumisest alates aktiiv- väljendub igas nende teos ja igapäevases sõjalises väljaõp- ne kaitseliitlane ja omakandimeeste eestvedaja. Ta on olnud pes. pidevalt tegev ümbruskonna noorte kaasamisel kaitseliitlikku tegevusse ja osalenud noortelaagrite korraldamises. On käinud Tartu maleva üksuste koosseisus korduvalt õppusel VÕRUMAA MALEV Kevadtorm ja teisel suurematel õppustel. Ta on kolmandat korda valitud I Kaitseliitlane: Lipnik TOIVO LÕHMUS on olnud Kaitseliidu malevkonna juhatuse liikmeks ja autasustatud mitmete Kait- Võrumaa maleva liige juba 16 aastat. Töövälisel ajal aitab seliidu ja Tartu maleva teenetemärkidega. vabatahtliku instruktorina läbi viia maleva õppusi, samuti Noorkotkas: KARL PLEKSNER (16) on noorkotkas 2003. õpetab sõduritarkusi naiskodukaitsjatele, noorkotkastele aastast. Praegu on Noorte Kotkaste Sillaotsa rühma pealiku ja kodutütardele. 2003. aastal valiti Võrumaa maleva aasta abi. Osaleb maleva üritustel allüksuse pealiku või koolitajana. parimaks kaitseliitlaseks. On tänulik oma vanematele koduse Lõpetas 2007. aastal Noorte Kotkaste Tartu maleva juures isamaalise kasvatuse eest. Lipnik Toivo Lõhmust on autasus- salgapealike kooli. Tegeleb aktiivselt spordiga – on judoka. tatud Kaitseliidu teenetemedali II klassi, Võrumaa maleva teeneteristi ja Naiskodukaitse Liiliaristi Hõberistiga. VALGAMAA MALEV Noorkotkas: RAUL REBANE (13) elab Mõniste vallas. Raul on noorkotkas alates 11. eluaastast. Eeskujuks kõigile, jõuab Kaitseliitlane: Major MEELIS KIVI on Kagu Piirivalvepiirkon- fantastiliselt palju: on eeskujulik õppur ja tubli sportlane ning na personalijaoskonna vanemohvitser. Teda on autasustatud hea huumorisoonega seltsiline. Oma rühma parim noorkot- Kaitseliidu teenetemedal eriklassi ja Valgamaa maleva teene- kas 2007. aastal. Võrumaa Aasta Kotkas 2007. teristi II klassiga. Tema hobiks on laskmine.

10 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 VÕIDUPÜHA PARAAD

Tänavu korraldas Kaitseliit võidupäeva paraadi Tallinnas. Jaanilau- päeva hommikul said Reaalkooli ees Vabadussõjas langenud koo- lipoiste ja õpetajate mälestusmärgi juures Eestimaa tänavuseks jaanituleks eelmisel õhtul Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Lasnamäel Jüriöö pargis süüdatud tuled ning president saatis selle laiali kõigisse maakondadesse. Tänavust tuld kandsid tublimad kaitseliitlased ja noorkotkad ning seda ei suutnud kustutada ka vihm.

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 11 KAITSETAHE Kaitseliidu Kooli tunnistuse sai 48 lõpetajat

Alu mõisahoones 14. juunil peetud Kaitseliidu Kooli lõpuaktu- TEAVE Asel sai reservohvitseri (kompa- 14. JUUNIL SAID TUNNISTUSE 11 VASTSET KOMPANIIÜLEMAT, 9 RÜHMAVA- niiülem) 3., reservvanemallohvitseri NEMAT JA 28 JAOÜLEMAT. (rühmavanem) 2. või reservnooremallohvitseri 7. kursuse tunnistuse Reservohvitseri (kompaniiülem) III kursus Kaitseliidus lõpetajad: leitnant Jaanus 48 kaitseliitlast, ühtlasi tähistas kool Peet (Tallinna malev), nooremleitnant Madis Mintel (Lääne malev), nooremleitnant oma 7. aastapäeva. Pidulikul aktusel Andrus Põldma (Sakala malev), nooremleitnant Tanel Järvet (Tallinna malev), noo- võtsid sõna Kaitseliidu ülem kolonel- remleitnant Jan Lukk (Tallinna malev), nooremleitnant Sven Neudorf (Viru malev), leitnant Raivo Lumiste, Kaitseliidu lipnik Ivo Müürsepp (Harju malev), lipnik Jaanus Noorveli (Järva malev), lipnik Eero Kooli ülem leitnant Riina Nemvalts Saar (Jõgeva malev), lipnik Arto Durejko (Rapla malev) ja lipnik Ivar Parmas (Tartu ning lõpetavate kursuste ülemad. malev) – kursuse parim. Kursuse ülem kapten Argo Näkk. Laulis kaitseväe segakoor. Reservvanemallohvitseri (rühmavanem) II kursus Kaitseliidus lõpetajad: seersant Ralf Nurk (Alutaguse malev), nooremseersant Vahur Toomas (Lääne malev), Kompaniiülema kursuse ülem kap- nooremseersant Märt Põlma (Harju malev) – kursuse parim, nooremseersant Ove ten Argo Näkk iseloomustas reserv- Ainsalu ( Sakala malev), nooremseersant Gert Kaju (Tallinna malev), nooremseer- ohvitseri kursusel õppinuid kui sant Olesja Kaart (Valgamaa malev), kapral Anti Polluks (Alutaguse malev), kapral erinevatelt elualadelt ja erineva ko- Madis Marleen (Lääne malev) ja kapral Hannes Vanatoa (Valgamaa malev). Kur- gemustepagasiga seltskonda, mille suse ülem kapten Erik Niine. liikmed suutsid sellest hoolimata Reservnooremallohvitseri VII kursus Kaitseliidus lõpetajad: nooremseersant luua positiivse õpikeskkonna. Kur- Marten Karise (Tartu malev), nooremseersant Mart Tähnas (Tartu malev) – kursuslased olid võrdväärsed partnerid suse parim, kapral Aare Aas (Alutaguse malev), kapral Tanel Kaus (Harju malev), ka instruktoritele, kes tänu õpihi- kapral Margus Paekivi (Põlva malev), kapral Jaan Kukk (Rapla malev), kapral Kal- mulistele tulevastele kompaniiüle- le Koiksaar (Sakala malev), kapral Arnold Iprus (Valgamaa malev), kapral Kaimo matele mitte ainult ei õpetanud, Vahtra (Valgamaa malev), kapral Allan Lass (Viru malev), reamees Tomas Jalast vaid õppisid ka ise. (Alutaguse malev), reamees Taivo Tepp (Alutaguse malev), reamees Astrit Mägi (Harju malev), reamees Janno Rodendau (Järva malev), reamees Urmas Toomas Reservnooremallohvitseri kursus oli (Järva malev), reamees Aigar Kosk (Põlva malev), reamees Ivo Mägi (Pärnumaa lõpuaktusele kogunenud küll Alu malev), reamees Ivo Laan (Tallinna malev), reamees Meelis Burget (Tartu malev), kooli, kuid kursus ise viidi läbi Kait- reamees Märt Meesak (Tartu malev), reamees Leho Raid (Tartu malev), reamees seliidu Alutaguse malevas. Kursuse Indrek Keskküla (Viru malev), reamees Andrei Vangonen (Viru malev), reamees ülem veebel Deiv Bogens, kes ise Margo Hoole (Võrumaa malev), malevlane Karin Kont (Järva malev), malevlane paar päeva hiljem nooremleitnandi Veronika Loit (Sakala malev), malevlane Tiia Kiis (Võrumaa malev) ja malevlane auastme sai, iseloomustas lendu tu- Merlit Maask (Võrumaa malev). Kursuse ülem veebel Deiv Bogens. geva ja ühtehoidvana, kes teab, mis on meeskonnatöö. Kursuslased näi- tasid ennast abivalmite, teotahteliste KAITSELIIDU TARTU MALEVA PEALIK MAJOR ja taibukatena. Nooremallohvitseriks ÜLAR VOMM pürgijad on pärit erinevatest male- Sündinud 7. aprillil 1962 Viljandis vatest üle Eesti. KK! Haridus Foto: Taive Kuuse 1980 – Viljandi V keskkool 2002 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 2. keskastmekursus Täiendkoolitus 1992 – piirivalvekool 1993 – piirivalvekordoni juhtivkoosseisu täienduskursus 1994 – kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kuuekuuline ettevalmistuskursus 1996 – Soome, ellujäämiskursus, 1996 – International Law Enforcement Academy (Budapest), väljaõppe arendamise (Training Development) kursus 1996 – Balti Kaitsekolledž, operatiivplaneerimise kursus 2005 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, inglise keel (III tase) 2006 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, nooremstaabiohvitseride kursus Teenistuskäik 1993–1999 – Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus, rühmaülem, kompaniiülem, õppejaoskonna ülem 1999–2003 – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, õppur 2003–2005 – Peipsi Piirivalvepiirkond, staabiülem 2005 – Kaitseliidu peastaap, välis-ja avalike suhete osakonna välissuhete jaoskonna ülem 2005–2006 – Rahuoperatsioonide Keskus, staabiohvitser Euroopa Liidu operatsioonil EUFOR-ALTHEA Bosnias ja Hertsegoviinas 2006 – Kaitseliidu Sakala maleva pealik 2008 – Kaitseliidu Tartu maleva pealik Auastmed: 1994 – lipnik, 1996 – nooremleitnant, 1999 – leitnant, 2002 – kapten, 2006 – major Autasud: Kaitseväe teenetemärk, Piirivalve teeneteristi III järk, Piirikotkas, Piirivalve rinnamärk “Mõõk ja ilves” Hobid: orienteerumine, sõjaajalugu, arvutid, kirjandus Perekonnaseis: abielus, kaks poega ja tütar

12 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 MAAILMAPILK

Tekst: MART HELME Olla sõdur anas Hiinas oli käibel vanasõna, mis ütles, et heast Jaapani samuraikultuur, mis on sügavalt vorminud sealse rauast ei tehta naela ega heast inimesest tehta sõdurit. rahva meelelaadi ja mille estetiseeritud vormid (eriti teet- VSelles ütluses peegeldus täielikult hiinlaste, kes pidasid seremoonia) on tänaseks saanud kogu maailma kultuu- (ja peavad tänini) ennast maailma kõige kultuursemaks ja ripärandi lahutamatuks osaks, ei seisa ajaloos siiski üksi. tsiviliseeritumaks rahvaks, suhtumine sõtta ja sõdalase- Sellega võib täie õigusega võrrelda Euroopas sajandite seisusesse. Kuigi ka vanas Hiinas peeti lakkamatult sõdu jooksul välja kujunenud sõdalaseseisuse au- ja käitumis- ning maailma esimesed süsteemsed strateegiaõpetused ja koodeksit. Juba varasest keskajast alates on Euroopas sõ- sõjakavaluste kogud on ilmunud just muistsete hiinlaste dalase ideaaliks olnud rüütel. Rüütel selle sõna kõige õilsa- pintsli alt, paigutus sõdalane hiinlaste sotsiaalses hierar- mas tähenduses. Aus, galantne, vapper, lojaalne, halastav, hias õige madalale, jäädes alla isegi talupojale, õpetlasest suuremeelne, vankumatu... kui riigi intellektuaalsest ja administratiivsest juhtivast jõust rääkimata. Võib ju küsida: kas need kvaliteedid, mida loetlesime, on ikka sõjaga, mis teadupärast tähendab vägivalda, koos- Sõdalaseseisuse alahindamine läks muistsetele Hiina rii- kõlla viidavad? Jah ja ei. Surematu sõjateoreetik Carl von kidele paraku kalliks maksma. Kogu Hiina vanema ajaloo Clausewitz ei uskunud, et sõda kui nähtust oleks võimalik kohta loeme sealsetest kroonikatest lakkamatult, kuidas olemuslikult muuta, kujundada see vägivallatuks ja vere- “põhja barbarid”, nagu Mongoolia, Mandžuuria ja Kesk- tuks. Ta kirjutas: “Sõda tähendab jõu kasutamist, et sundida Aasia sõjakaid rändrahvaid kutsuti, riiki rüüsteretki korral- vaenlast meie tahtmise järgi käituma. Jõu juurde kuuluvad davad ning väga sageli pidid Hiina valitsejad sellest nuht- kindlad, isekehtestunud, tajumatud piirangud, mida on lusest vabanemiseks röövlitele ränka andamit maksma. 13. vaevalt põhjust märkida ja mida tuntakse rahvusvahelise sajandil vallutas oma eluajal maailma suurima (ja ilmselt õiguse ja tavana, aga eriti need jõu kasutamist ei pidurda.” ka võimsaima) impeeriumi loonud Tšingis-khaan aga Hii- na sootuks ja rajas seal mongoli päritolu Sungi dünastia. Samas pidas Clausewitz praktikas jõu kasutamise kritee- riumiks mõistuspärasust ja väärikust. Sõdur, kes tunnetab Teisiti olid lood Hiina naabruses Jaapanis, kus maa algae- ennast teatud seisuse esindajana, ei tapa valimatult tsiviil- gadest saadik oli kestnud sõjaline vastasseis lõunast uute isikuid, ei piina ega tapa vange, ei vägista naisi ega tulista sissetungijatena põhja poole liikuvate jaapanlaste ja maa laste pihta. See on allpool tema väärikust. See on allpool põlisasukate ainude vahel. Võimalik, et just see lakkamatu teatud kultuuri eneseaustuse kriteeriume. Sõdalane teeb võitlus pani Jaapanis aluse poliitiliselt mõjukale ja arvuka- vahet nendel, kes võitlevad, ja nendel, kes ei võitle, lubatud le sõdalaseseisusele, mis 12. sajandil keisrivõimu varjust ja keelatud sihtmärkidel, lubatud ja keelatud relvadel, aju- ka maa tegeliku valitsejana esile kerkis. Just sõdalaseseisu- tist puutumatust tagavatel sümbolitel (valge lipp, puna- se domineeriv positsioon ühiskonnas, seisuslik käitumis- ne rist) ja hetkedel (vaherahu) ning kohtadel (pühakojad, koodeks, patriotism ja surmapõlgus olid ilmselt määrava haiglad). Need, kes kasutavad jõudu ja vägivalda, kuid ei tähtsusega seigaks, et erinevalt kordades suuremast ja hooli sellistest (sageli väga raskesti järgitavatest) piirangu- määratult võimsamaid ressursse valdavast Hiinast ei lan- test, pole sõdurid. Need on röövlid, terroristid ja mõrtsu- genud Jaapan mongolite võimu alla, ehkki need püüdsid kad. kahel korral Jaapani saari vallutada. On oluline, et me siin vahet teeksime. Olla sõdur tähendab Tõsi küll, oma saari aitas jaapanlastel mõlemal korral järgida piiranguid ja kohustusi. Nendeta pole sõdalasel kaitsta ka “jumalik tuul” – kamikaze –, mis mongolite hii- väärikust ega moraalset õigust kasutada relva. Loobuda gellaevastikke raskelt räsis, kuid jaapanlaste valmisolekut piirangutest, kohustustest ja väärikusest tähendab aga sõ- iga jalatäit maad verise võitlusega kaitsta kinnitab fakt, et duri muutumist mõrvariks. Ja hetkel, kui see juhtub, het- mongolid, kellel õnnestus saartel maabuda, võeti vastu vi- kel, kui SÕDUR demoraliseerub, dedistsipliniseerub ning hase lahinguga. Ja just see tagas, et sissetungijad ei suutnud loobub oma väärikusest ja aunormidest, muutub maailm luua sillapead, mida kasutada tormi järel taas koondatud taltsutamatu vägivalla põrguks. SÕDUR, ei keegi muu kui vägede maaletoimetamiseks ja saarte okupeerimiseks. SÕDUR on kilbiks, mis maailma selle vastu kaitseb. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 13 KAITSELIIDU ARENGUKAVA Arenemine? Igatahes! Aga mitte paaniline, vaid organiseeritud

Tekst: ERIK REINHOLD, kaitseliitlane

eist korda meie organisatsiooni taasloomise järgses gi. Püüame seekordset arengukava kirjutades kirjeldada ajaloos asume üheskoos tööle Kaitseliidu arenguka- selgelt kõige olulisemat: millised on vabatahtliku riigi- Tva koostamisel. Pole kahtlust, et oleme lõpututest kaitseorganisatsiooni rollid Eesti ühiskonnas ja riigikait- reformidest ja ümberkorraldustest juba kenasti hellaks ses, millist väärtust ja potentsiaali selline organisatsioon pekstud. Kas juba küll ei saa? Siiski pole paanikaks põh- omab ning millised on põhimõtted, millest lähtuvalt or- just. Selg ees rünnakule tormamist harjutama ei hakata ganisatsioonis mõeldakse ja tegutsetakse. ja saarlastel ei tule oma pükse tartlaste saabaste vastu vahetada, et hiidlased nendega paraadile saaksid min- Kaitseliidu peamised väärtused, köitev idee – võimalus na. Samuti ei ole ette näha taaskordset kaitseliitlaste vabatahtlikult anda oma panus Eesti heaks –, liikmete massirännet ühtedest arusaamatutest struktuurikasti- kokkukuuluvustunne ja tugevad traditsioonid, on ol- kestest teistesse. Kavas on midagi märksa lihtsamat ja nud piisavaks aluseks, et kaasata organisatsiooni ikka selgemat. Kavatseme selgelt välja öelda, kes me oleme rohkem silmapaistvaid isiksusi ja tublisid kodanikke. ja kuhu läheme, kavatseme seada sirged sihid ja valida Just nendest väärtustest juhindumine võimaldab vaja- arukalt teed nendeni jõudmiseks. dusel tõrjuda organisatsioonist mittesobivaid inimesi, eristada juhtimisotsuste tegemisel olulist ebaolulisest ja KUST TULEME JA KUHU LÄHEME? kaitsta end poliitiliste manipulatsioonide eest. Kaitseliit on väärtuspõhine organisatsioon ning just ühiste väär- Kaitseliit on oma taastamisjärgse aja jooksul arenenud tuste tunnetamine ja teadvustamine on see, mis laseb valitsusvälisest paramilitaarsest liikumisest Eesti täna- Kaitseliidul areneda läbi erinevate aegade ja olude ning päevase riigikaitse selgrooks ja üheks kodanikuühiskon- muutuda iga täidetud ülesande või kogetud kriisi järel na mõjuvõimsamaks kujundajaks. Kaitseliidu allüksused taas tugevamaks kui kunagi enne. tegutsevad kõigis Eesti regioonides, ulatudes peaaegu igasse linna ja valda. Meie liikmeid võib leida kõigis ea-, Nagu kirjutas professor Peeter Lorents meie eelmise haridus- ja elukutsegruppides, samuti eri rahvusest ja arengukava eessõnas, lõi Kaitseliit selle kavaga tänasel erineva maailmavaatega kodanike hulgast. Kaitseliit päeval ja tulevikku vaadates kvalitatiivselt uue visiooni suudab edukalt täita kõige erinevamaid ülesandeid, olgu oma sihtidest ja tegevusviisidest. Selle arengukava täit- tegu rahuaegsete mittesõjaliste ohtude tõrjumise, rah- mise protsess näitas, et vajame kriitiliselt järgmist aren- vusvahelises kaitsekoostöös osalemise või sõjaliste kait- guhüpet, peame õppima lisaks sihtide seadmisele neid seülesannete täitmiseks valmistumisega Eestis. ka senisest järjekindlamalt ja tõhusamalt ellu viima. Uus arengukava ei kipu kergekäeliselt muutma kehtivaid Samas on Kaitseliidu roll Eesti ühiskonnas märksa laiem sihte ning seadma uusi ja tundmatuid eesmärke – pi- kui vaid suhteliselt väikese osa kodanike vaba kaitsetah- gem otsigem teid, kuidas juba seatud sihtideni jõuda. te tegevusse rakendamine. Viitab ju kehtiv Kaitseliidu seaduski organisatsiooni ülesandele kasvatada kogu HÄID UUDISEID ÜLEMUSTELT rahva valmisolekut riigikaitseks. Seda rahva kaitsetahte- ja valmisoleku kasvataja rolli täidab Kaitseliit praegu Me ei alusta tühjalt lehelt ega tühjalt kohalt. Arenguka- oma eriorganisatsioonide töö, teavitustegevuse ja selt- va loomise alusteks on Kaitseliidu seaduses kirjeldatud sielu korraldamise kaudu. Seda ülesannet täidavad teis- organisatsiooni toimimise põhimõtted ning kaitsemi- tele isiklikku eeskuju andes ka kõik Kaitseliidu liikmed, nistrilt ja kaitseväe juhatajalt saadud juhised. Samuti eriti aga need, kes on tänu oma tublile ühiskondlikule peame arvestama senitehtud plaane ja nende täitmist. ja kutsetegevusele saanud ühiskonna arvamusliidriteks Ja lõppude lõpuks peab meid aitama kaitseliitlase kind- ning kelle hoiakute ja käitumise eeskuju järgivad paljud laim abimees – terve mõistus. inimesed. Kui esimest arengukava koostama asudes oli meil alu- Kaitseliit on suur organisatsioon ja selles toimub pidevalt seks võtta vaid kaitseväe poolt püstitatud sõjaliste või- mitmeid paralleelseid arenguprotsesse. Oleks ülekohtu- mete tootmise ülesanne, siis tänaseks on Eesti teinud ne väita, et ilma formaalse arengukavata ei toimuks aren- oma arengus taas sammukese edasi ja meil on kasutada gut või areng oleks vaid see, mis on kooskõlas kavades kaitseministri antud poliitiline juhtnöör – Kaitseliidu kirjapanduga. Peame olema õppiv ja kohanev organisat- arenguteesid –, mis annab meile kindla ja selgesõnalise sioon, mis suudab käia kaasas oma toimimiskeskkonna aluse pikaajaliste sihtide seadmiseks. Olgu need teesid muutustega, ideaaljuhul olla neist sammukese eespool- siinkohal ära toodud.

14 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 KAITSELIIDU ARENGUKAVA

1. Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabataht- välja Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis ees- like liikmete kompensatsioonimehhanismid liikmete märgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja motiveerimiseks ja väljaõppe tagamiseks. kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. 8. Kaitseliidule tagatakse ülesannetepõhine finant- seerimine kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest 2. Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane ko- vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked. halolek maakondades ning valdades on väärtus, mida Kaitseliidu infrastruktuuri leida vahendeid, tagamaks tuleb alal hoida ja edasi arendada. Kaitseliit peab kuju- liikmetele ajakohast töökeskkonda. Kaitseliidul alusta- nema juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks da 2008. aastal raamatupidamise tsentraliseerimisega, koduvallas, sh tuleb edasi arendada Kaitseliidu tegevust parandamaks majandusarvestuse läbipaistvust ja efek- vastavalt regionaalsetele eripäradele ning teha koostööd tiivsust, ning arendada paralleelselt välja finantskont- teiste jõustruktuuride, valitsusasutuste, maavanemate, rollisüsteem. kohalike omavalitsuste ja muude partneritega. KUULATAKSE NEID, KES ÜTLEVAD 3. Kaitseliit kujundab end laiapõhjaliseks kodani- kuühenduseks, mis pakub oma liikmeskonnale mit- Seekordne arengukava seab meie ette strateegilise mekülgseid osalusvorme. Kaitseliit seob riigikaitsega arenguvisiooni kümneks järgnevaks aastaks ning püs- vabatahtlikke ja ühiskondlikke algatusgruppe ning pa- titab eesmärgid keskpikas perspektiivis ehk perioodiks kub neile erinevaid võimalusi riigikaitses osalemiseks. 2009–2013. Täna on veel vara rääkida sellest, milline Kaitseliit haldab ja administreerib liikmeskonda e-riigi saab arengukava oma detailides välja nägema ning kui- põhimõtete alusel. das saavad olema sõnastatud konkreetsed arenguees- märgid ja nende täitmise plaanid. Praegu on oluline, et 4. Kaitseliidu eriorganisatsioonid arendavad vaba- organisatsiooni arenguvisiooni kujundamisse saaksid tahtlike kaudu elanikkonna riigikaitselist kasvatus- kaasatud võimalikult paljud asjast huvitatud kaitseliit- tööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist. lased. Arengukava, mis sünnib kabinettide vaikuses ja Noored Kotkad ja Kodutütred pakuvad vabatahtlikkust ilmub valmis tõena selle oletatavate elluviijate ette, ei tähtsustades ja hinnates noortele parimaid arengu- ja oma tõsiseltvõetavaid šansse saada enamaks kui tolmu- tegutsemisvõimalusi Eestit väärtustava kasvatustöö kogujaks arhiiviriiulil. kaudu. Naiskodukaitse osaleb Kaitseliidu ülesannete täitmisel ja tegevuste toetamisel. Kaasalöömiseks on mitmeid võimalusi. Suve jooksul viiakse kõigis Kaitseliidu malevates läbi arengukava- 5. Kaitseliidu sõjaline ülesandepüstitus peab olema teemalised töökohtumised malevate juhatuste liikmete realistlik, täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset ja kaadrikaitseväelastega. Need töökohtumised peaksid eripära arvestav. Kaitseliidu sõjalised võimed peavad andma piisava info selleks, et asjaosalised saaksid male- vastama kaitseväe standarditele, Kaitseliidu struktuur vates juba iseseisvalt oma ideedega välja tulla ja hakata peab olema lihtne ja ülesanded selged. Üksuse relvas- ka looma formaalset mehhanismi, mille abil need ideed tamise ja varustamise prioriteetsus peab vastama rea- arengukava koostajateni jõuavad. Kõik kaitseliitlased, geerimiskiirusele. Kaitseliit toetab kaitseväe riigiväliste kellel on ettepanekuid organisatsiooni elu paremaks missioonide mehitamist. korraldamiseks, väljaõppe tõhustamiseks või koostöö korraldamiseks meie partneritega, peaksid nende et- 6. Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõi- tepanekutega oma maleva juhatuse poole pöörduma. met. Kaitseliidu malevate ja malevkondade baasil tuleb Kuulata saab ainult neid, kes midagi ütlevad. Rusikas tas- välja arendada määratud mahus kiirreageerimisvõime kus ülemusi ja kurja saatust kiruda võib ju ka, kuid asjade siseriiklikele kriisidele reageerimiseks, sh tagada integ- tegelikuks parandamiseks oleks nutikas kasutada muid reeritud planeerimismeetodite kasutamine ja välja töö- võtteid. tada õiguslikud lahendid koos tööandjate garantiidega Kaitseliidu liikmete kasutamiseks rahuajal sisejulgeole- Arengukava ja selle rakendusplaanide koostamisega va- ku tagamiseks. hetult tegelevad ohvitserid ja ametnikud kaasavad vastavalt vajadusele asjatundjaid ja asjast huvitatuid juba 7. Kaitseliit arendab oma organisatsiooni ajakohaste konkreetsete plaanide väljatöötamisse. Suve lõpul on juhtimispõhimõtete alusel administreeritava ava- plaanis läbi viia veidi laiemahaardelisem planeerimis- lik-õigusliku juriidilise isikuna. Kaitseliidu juhtimine üritus “Kaitseliidu visioonikonverents”, kus püüame tuleb muuta selgemaks, vabatahtlikku tahet kaasavate asju arutada ja olulisimates küsimustes ka kokku lep- juhtorganite ja juhtide pädevused ja staatused tuleb pida. Arengukava lõplik redaktsioon on kavas esitada tänapäevasest keskkonnast lähtuvalt täpsemalt mää- Kaitseliidu keskkogule seisukohavõtuks veel enne selle ratleda. Kaitseliidu liikmestaatuse juures eristatakse aasta lõppu. Kujundagem siis üheskoos oma organisat- liikmelisuse astmeid vastavalt väljaõppe ja valmisoleku siooni tulevikku, tehkem seda rahulikult ja targalt – või- tasemetele. Koostöös kaitseministeeriumiga töötada ta on sellest nii meil endil, Kaitseliidul kui ka Eestil. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 15 KAITSELIIDU LUGU

Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile VI

Tekst: RIHO ÜHTEGI, major täna sõjaeelse vabariigi ajal elanud-tegutsenud inimesi. Ajaloolased kaevavad arhiivides ja raamatutes, et välja sel- aari nädala eest kohtasin tänaval ammust tuttavat, gitada, mida keegi tol ajal tegi või mõtles. Üldse aga ei näi kes valis 1990. aastate alguses poliitiku raske tee. Ma kedagi huvitavat need inimesed, kes 1990ndate alguses Pei hakkaks oma isiklikest kohtumistest siinkohal üld- langetasid tõsise ja ka mõneti ohtliku otsuse liituda Kait- se kirjutama, kui see mu tuttav poleks vestluse käigus tei- seliiduga. Nende inimeste käekäik ja saatused on praegu- nud üht huvitavat tähelepanekut, mis minu meelest sobib sel ajal minu arvates palju õpetlikum lugu kui lugu neist, kokku käesoleva artiklisarja kontekstiga. Ta ütles, et ini- kes elasid 50–70 aastat tagasi. Jah, vanasõna küll ütleb: kes mesed, kes tol ajal (s.o 1990. aastate alguses) ohverdasid minevikku ei meenuta, elab tulevikuta. Olen sellega täiesti oma vaadete ja põhimõtete eest palju, on oodanud selle nõus, kuid sellel ütlemisel on oma sügavam mõte: õppige eest ka tunnustust või meelespidamist. Et aga enamiku- minevikust ja vältige tehtud vigu tulevikus. Kui palju me le neist pole märgatud või tahetud tänusõnu öelda, võtab aga minevikust õppinud oleme? maad pettumus. Mis kasu on meil sellest, et vaidleme teemal, kas Eesti Mõtlesin tema sõnade üle hiljem pikalt ja pidin tõdema, et oleks pidanud 1939. aastal Venemaale vastu hakkama, paljude meeste puhul, keda Kaitseliidu alguspäevilt mäle- kui me ei esita endale küsimust, mis oli saanud Eesti kait- tan ja keda hiljem olen kohanud, on tõepoolest tunda ol- seväelastest, ohvitserkonnast, et alluti vaikivalt selgelt nud teatavat kibestumist ja käegalöömist. Paljud neist on ebaseaduslikule käsule? Mis põhjustas ohvitserkonna kõrvale astunud, kuid palju on ka neid, kes on lihtsalt ee- muutumise sedavõrd kuulekaks ja allaheitlikuks, mis viis male tõrjutud. Põhjusi, miks see nii on läinud, on kindlasti paljude eksekuteerimise, mõnede põgenemise ja üksiku- erinevaid, kuid ootus, et ühiskond tehtu eest tunnustust te ülejooksmiseni? Või miks me ei analüüsi põhjusi, mis avaldaks, on minu arvates igati õigustatud. viisid Kaitseliidu likvideerimiseni Vabadussõja lõppedes? Ometigi jõuti pärast 1924. aasta mässu taas tõdemuseni, ÕPPIDA MINEVIKUST et Kaitseliit on vajalik. Kui palju oleme mõelnud sellele, mis on Kaitseliidu tegelik ülesanne? 1924. aastal ei olnud Meie, eestlased oleme tunnustusega kitsid, see on üldtea- selleks välisagressoriga võitlemine, ka 1939.–1940. aastal da tõsiasi. Kunagised tublid teod meenuvad tavaliselt al- ei arvestatud minu teada üheski analüüsivas dokumen- les siis, kui inimpõlv on vahetunud. Nii heroiseerime me dis kaitseväe ja Kaitseliidu ühist ressurssi võimalikus sõ- 16 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 KAITSELIIDU LUGU jas Venemaaga. Ometigi oli mobilisatsiooni korral tol ajal Olen jõudnud oma kirjutistega viimase looni. On tõsi, et kaitseväe suuruseks enam kui 100 000 meest ja Kaitseliidu viis inimest, kellest seni olen kirjutanud, on kahekümne liikmeskond ulatus samuti üle 100 000 mehe. Osa neist oli viiendik neist, kes Järvakandis 1990. aasta jaanuaris Kait- kahtlemata kattuv liikmeskond, kuid mitte kõik. seliidu taastamiseks kokku tulid. Aga mul oli Kaitse Kodu! toimetusega kokkulepe kirjutada kuus lugu ja eks eelmi- Seega, mis oli sel ajal ikkagi Kaitseliidu ülesandeks? Ja kas se viiega sai piisavalt värvikalt kirjeldatud 1990. aastate samad ülesanded on kohaldatavad ka täna? Olen palju alguse sündmusi ja isikuid, kes söandasid Eesti sõjaliste kuulnud räägitavat, et Kaitseliit ei saa tänapäeval olla sama- traditsioonide taastamiseks kokku tulla. Edasised lood sugune, nagu ta oli 1930ndatel. Tõsi, kuid osaliselt. Kui viit- hakkaksid lihtsalt eelnevaid kordama. Samas ei peaks siksime analüüsida seda, mis oli Kaitseliidu ülesanne toona, meenutused piirduma nende viie nimega, kellest olen ja võrrelda seda sellega, mis on meie suurimad probleemid kirjutanud. Nende panus Kaitseliidu arengusse on märki- täna, siis ehk suudaksime leida sarnaseid jooni. misväärne, kuid oleks olematu, kui poleks olnud ülejää- nud sadat kahtekümnend Järvakanti kogunenud mõtte- KAITSELIIDU ÜLESANNETEST kaaslast. Seepärast ei kirjuta ma viimases artiklis kellestki konkreetsest. See lugu räägib nimetust kaitseliitlasest. Sõjaakadeemikud on jõudnud järelduseni, et tänapäeval ei alga sõjad enam välisagressiooniga. Sõda algab sise- KAITSELIITLANE, KELLE NIME EI LEIA AUTAHVLILT misest konfliktist. Tõepoolest, tänases koalitsioonidega tasakaalustatud maailmas peab agressiooniks olema Nimetu kaitseliitlane kannab tegelikult nime, ühte nime väga mõjuv põhjus, see aga sunnib koalitsioonisiseselt nende saja kahekümne viie seast, kes on üles tähendatud partnereid vaidlema ja venitab seeläbi otsustusprotsessi Järvakandi koosoleku protokollis. Kohalolnute sõnul oli pikaks. Seni, kuni otsuse osas läbi räägitakse, on agresso- tegelikult koosolekul rohkem inimesi, 125 on lihtsalt see ril võimalik tegutseda. Selliseks segaduse tekitajaks sobib number, mis eksisteerib ülestähendatud nimekirjades. aga kõige paremini olukord, kus agressioon on alanud Olgu siis selle loo peategelaseks ka see kaitseliitlane, kelle varjatult, seesmise konfliktina. nime Järvakandi protokollist ei leia, kuid kes oli avakoos- olekul kohal. Põhjusi, miks inimesed oma nime kirja ei Sama olukord leidis aset ka 1924. aasta detsembrimässu pannud, võib olla ju erinevaid – mõni tegi seda ehk ette- ajal, kus mässulisteks olid Eestis resideerivad bolševikud. vaatusest või kartusest võimalike võimuesindajate rep- Mullused aprillirahutused olid õnneks vaid rahutused, ressioonide ees, kuid kindlasti oli ka neid, kes olid lihtsalt kuid osava organiseerimise korral oleks see võinud olla vaatlema tulnud või ei sattunud registreerimislehe lähe- ka mäss. Juba nüüd ei piisanud ainult politseijõududest dusse. Seetõttu ei hakka ma siin vahet tegema neil, kelle korra taastamiseks, mässu puhul oleks vaja olnud palju nime võib nimekirjast leida, ja neil, keda nimekirjas pole. suuremaid ja relvastatud jõude. Eesti kaitsevägi on väike ja koosneb põhiliselt ajateenijatest. Pikaajaliselt ei suuda Tegelikult on nimetuks kaitseliitlaseks käesoleva artikli see organisatsioon ilma mobilisatsiooni välja kuuluta- mõttes ka iga teine kitseliitlane, kes 1990. aastal käeside- mata mässulisi ohjeldada. Nii jääbki üle vaid vabatahtli- me õlavarre ümber sidus ja ütles endale, et ta kuulub Kait- ke, st kaitseliitlaste kasutamise võimalus. seliitu. Eesti mees mõtleb enne pikalt, kui midagi teeb, seepärast tuli Kaitseliitu astumise otsus igaühele raskelt. Näib, et aprillirahutused on pannud seda mõistma ka Kaaluti kindlasti palju poolt- ja vastuargumente, kuid kui riigiisad. Ometigi pole selles ju midagi uut. Samal põh- jaatav otsus tehti, tuli see südamest ja kandis endas tahet jusel taastati Kaitseliit 1924. aastal ja vähemalt osaliselt anda panus Eesti riigi taastamisse. samal põhjusel taastati Kaitseliit ka 1990. aastal. Kui vaa- data Kaitseliidu põhilisi ülesandeid 1990. aastate algul, Mitte kõik pole sündinud poliitikuteks, enamik inimesi siis olid need seotud just korra ja julgeoleku tagamisega. tahab riigi taastamisse panustada tegudega. Mõelda vaid, Olgu selleks Eesti Kongressi turvamine, augustiputši ajal kui palju inimesi tuli kokku 1990. aastal Toompea kaitse- Toompea ja Raadiomaja kaitsmine, majanduspiiri valva- le, kui lõssenkistid ründasid parlamendihoonet, ja kui mine, valdades ja linnades korra tagamine, strateegiliste palju inimesi kogunes teletorni ning Raadiomaja kaitsele objektide valvamine või Vene sõjaväeobjektide ülevõt- 1991. aastal, kui Pihkva dessantväelased toodi Tallinna mine – kõik need aktsioonid olid siseriiklikud, kuid riik- riigikorda muutma. Need olid lihtsad Eesti inimesed, kes liku tähtsusega. sel hetkel ei mõelnud, kas Eesti riiki valitseb Savisaare või Kelami valitsus, nad lihtsalt valutasid südant Eestimaa KAITSELIIDU TAASTAJATE AUSTUSEKS pärast. Osa neist, kes tundsid, et isamaa kaitsmine ei ole pelgalt kriitilises olukorras tänavatele tulla, vaid alaline Seega piisab mõnikord ka lähimineviku uurimisest, et valmidus ja tegutsemine, liitus Kaitseliiduga. Oli ka Ko- mõista, mis sunnib inimesi kokku tulema ja üht organi- dukaitse, kuid sinna värbamine käis pisut teistel alustel, satsiooni taastama. On siis palju avaldada tunnustust nei- millest mõnevõrra oli juttu ka ühes varasemas kirjutises. le, kes selle organisatsiooni taastasid, ja teha seda veel sel ajal, kui nad meie keskel olemas on? Poliitiliste vabadus- ISAMAALISUS OLI HINNAS võitlejate osas on riik nii kaugele juba jõudnud, kuid too- nased kaitseliitlased on endiselt tabuteema. Kas tõesti on Niisiis tahan eelnevaga öelda, et mees (või naine), kes jätkuvalt põhjuseks mõnede toonaste ringkondade eitav 1990. aastate algul Kaitseliitu astus, tegi sellega väga tõsi- suhtumine meestesse, kes kotkamärki kannavad? se otsuse, millele ilmselt vähesed tänased kaitseliitlased

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 17 KAITSELIIDU LUGU

NEED 125, KES KAITSELIIDU TAASTAMISE KOOSOLEKUL palgale. Siis hakkas alt tulev initsiatiiv kustuma, mõeldi, et milleks ma peaksin seda tegema, kui palka mõtlemise OSALESID eest saavad teised. (selles järjekorras, nagu nad on tollase koosoleku protokollis) PÜHENDUMUS MÄÄRAS VALIKUD 1. Tõnis Sakarias; 2. Väino Kalam; 3. Hillar Hiivanen; 4. Ran- nar Kerge; 5. Uno Kikkas; 6. Peeter Siim; 7. Heino Liiva; Siit jõuamegi teise tunnuseni, milleks oli pühendumus. 8. Voldemar Tasa; 9. Raivo Noorhani; 10. Ülo Kikas; 11. Rein Kõik kaitseliitlased olid üritusele ja organisatsioonile pü- Taukar; 12. Leino Luks; 13. Urmas Lindman; 14. Simo Kuusk- hendunud. Kui organisatsioon kutsus, jäeti töö ja eraelu. maa; 15. Jürgen Vester; 16. Voldemar Kirsipuu; 17. Margus Treeningutel ja koosolekutel käis alati kohal lõviosa liik- Järve; 18. Andrus Kalamees; 19. Leho Luigejõe; 20. Urmas meskonnast. Ämma kartulipõld võis oodata, Kaitseliidu Heinmaa; 21. Ülo Lomp; 22. Olev Toomingas; 23. Jüri Utt; üritused olid tähtsamad. Kõik organisatsiooni liikmed 24. Olaf Halliku; 25. Edgar Amos; 26. Madis Altoff; 27. Lem- said avaldada oma arvamust ja tunda ennast olulisena, bit Tõns; 28. Andrus Keevallik; 29. Valdeko Sikka; 30. Mer- sest pealikud olid nende juures ja nende hulgast. Palgalis- le Sikka; 31. Tõnu Altrov; 32. Peeter Pihelpuu; 33. Andrus te kohtade tulekuga malevatesse tekkis juhtide ja reakait- Andersson; 34. Avo Aljas; 35. Üllar Tats; 36. Margus Källo; seliitlaste vahele teatav distants, sest pealikuid ei valitud 37. Margus Kuldkepp; 38. Allan Kallaste; 39. Manivald Ka- enam enda hulgast ja need tõmbusid üha enam maleva sepõld; 40. Heldur Toomet; 41. Uno Laos; 42. Aivar Rama- staapidesse, mistõttu side meestega jäi nõrgemaks. novski; 43. Margus Jõgi; 44. Tõnu Vinni; 45. Priit Põldoja; 46. Raivo Vaiksalu; 47. Jaak Aasamaa; 48. Arvo Mürkhein; Mäletan, et alguses oli Kaitseliidu rinnamärke väga vähe 49. Ivo Vahtmäe; 50. Juhan Algus; 51. Jüri Tohu; 52. Jaan saada. Iga mees ihaldas endale märki. Rinnamärgist sai Tohu; 53. Toomas Luha; 54. August Pakk; 55. Margus Laur; alguses omamoodi autasugi, mida jagati esmajärjekorras 56. Tanel Kivilo; 57. Vallo Leinar; 58. Kalvi Soopuu; 59. Enn tublimatele kaitseliitlastele. Teine asi oli kaitseliitlase käesi- Reimann; 60. Guno Karuoja; 61. Imre Romb; 62. Toomas de. Kui võtsime kasutusele siniste triipudega valge käeside- Tõnisson; 63. Aigar Põder; 64. Tõnis Tolpats; 65. Agur me (algul kanti kollast, mis ulatus õlakuni), ei mäleta ma, et Oper; 66. Paul Krumm; 67. Neeme Kuuskmaa; 68. Kers- see oleks kunagi kellelgi räpane või määrdunud olnud. Ilm- ti Tomson; 69. Peeter Ilus; 70. Kalle Eller; 71. Erkki Nobel; selt pesti käesidet tihedamini kui aluspesu. 1990. aasta lõ- 72. Valdo Pedriks; 73. Halit Kuiv; 74. Kalju Turro; 75. Ardo pus hakati kaitseliitlastele valmistama ühtset vormiriietust. Ranne; 76. Meelis Tomson; 77. Ando Vakla; 78. Harri Vormirõivaste õmblemine oli küll iga allorganisatsiooni Henn; 79. Janec Mururand; 80. Martin Mustallikas; 81. Ja- oma mure, kuid lõige suhteliselt ühesugune. Vormis kait- nek Hunt; 82. Ranno Tõniste; 83. Peep Kihlevelt; 84. Riho seliitlased tundsid end veel ühtsema meeskonnana ja kuigi Kurisoo; 85. Rene Kurisoo; 86. Fred Endrekson; 87. Helvin vorm tuli endal kinni maksta, ihaldas seda igaüks. Paraku Kaljula; 88. Erki Lillemägi; 89. Indrek Alliksaar; 90. Jüri Be- oli majanduslik olukord toona suhteliselt raske ja poest resnev; 91. Kristjan Moora; 92. Toomas Toomsalu; 93. Rai- polnud võimalik hankida isegi piisavalt riiet. Seepärast pidi mond Vaher; 94. Ants Kalam; 95. Kalju Raba; 96. Jaan mõni mees piirduma vaid mütsiga. Olukorra lahendasid Kuningas; 97. Toivo Amur; 98. Juhan Kõdar; 99. Urmas 1992. aastal saabunud Prantsuse ja Rootsi vormid, mida Lest; 100. Jaanus Ira; 101. Ivar Niit; 102. Arvi Asi; 103. Imre aeg-ajalt võib kaitseliitlaste seljas näha veel tänagi. Annus; 104. Priit Põldoja; 105. Raivo Vainsalu; 106. Jüri Raud; 107. Ants Säinas; 108. Ants Silm; 109. Vahur Põder; Truudus oma vormile oli kaitseliitlastel sedavõrd suur, 110. Rein Kokker; 111. Mati Kallend; 112. Tõnu Saar; 113. Avo et aeg-ajalt tekitas see pahandusigi, kui mõni mees läks Lukas; 114. Toomas Pärn; 115. Aarne Loodus; 116. Urmas poliitilisele kõnekoosolekule ega suutnud kaitseliitlase Tammemäe; 117. Andrus Illomägi; 118. Ain Kalaus; 119. Mart vormist loobuda. Loomulikult olid vormikandjad pressi- Kalaus; 120. Taavi Pedriks; 121. Marek Varblane; 122. Mar- fotograafidele lemmikobjektideks ja nii tekitatigi mulje, et tin Herem; 123. Mare Kingo; 124. Rein Niinepuu; 125. Tõnis Kaitseliit lööb aktiivselt kaasa sisepoliitikas ja osaleb po- Tõnisson. liitilistel üritustel. Kuna organisatsiooni liikmeskond oli ja on vabatahtlik, ei küsitud kelleltki, mis parteisse ta kuulub mõtlema peavad. Toonast kaitseliitlast võib kirjeldada ja kuidas parteielus osaleb. Kaitseliit kui organisatsioon ise kolme tunnuse abil: isamaalisus, pühendumus, innukus. püüdis toonasest Eesti sisestest poliitilisest heitlusest igati Isamaalisus oli neist kõige olulisem, ilma selleta polnud kõrvale jääda, millest ka eelmistes lugudes juba rääkisin. organisatsiooni kuulumine mõeldav. Mäletan, millise pühendumusega ütlesid mehed sõnu “Isamaa eest!”, ja INNUKUS PANI OSALEMA seda, kuidas nii mõnelgi väreles silmas pisar või värises erutusest käsi, kui ta kandis Eesti trikoloori. Isamaa eest Vormikandmine polnud ainuke valdkond, kus kaitseliitla- oldi valmis minema pajakäsi Vene tankide vastu ja tehti ne oma innukust üles näitas. Täna räägitakse, et kaitseliit- nii mõnigi meeletu uljus. lasi on Eestis üle kümne tuhande. Toona oli neid ehk parimal juhul paar tuhat. Kuid enamik neist paarist tuhandest Kui paljud inimesed täna saavad öelda, et nad kulutavad oli vajadusel ka väljas, mida ei saa ilmselt öelda tänaste omakasupüüdmatult aega ja vahendeid isamaa hüvan- kaitseliitlaste kohta. Mäletan, et üritustel osalejate hulk ei guks? Muidugi on ajad ka teised, niisamuti eeldavad va- langenud peaaegu kunagi alla poole malevkonna koossei- batahtlikkus ja initsiatiiv, et kõik osalised oleksid võrdse- sust. Enamasti kõikus see 80–90% vahel. Üritustele mindi tes tingimustes. Tahan sellega öelda, et olukord hakkas hasardiga, ettevalmistusi tehti põhjalikult. Kui midagi oli muutuma 1993. aastast, kui osa kaitseliitlasi võeti riigi vaja, hangiti see enamasti oma vahenditega ja kunagi ei

18 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 KAITSELIIDU LUGU

öeldud, et pole võimalik, ei saa. Oli tegu siis Vene sõjaväe- KAITSELIIDU ALUTAGUSE MALEVA objektide valve alla võtmise, Ida-Virumaa maffiapesade STAABIÜLEM, MALEVAPEALIKU puistamise või lihtsalt rahvaürituste turvamisega – mees- KOHUSETÄITJA KAPTEN te ja vahenditega polnud kunagi probleeme. AIN KRONDEL Sündinud 17. aprillil 1967 Valgas KUI SAADI RELVAD Haridus 1992. aastal anti kaitseliitlastele relvad. Alates tollest 1986 – Väimela Näidissovhoostehnikum, tehnik- elektrik ajast võib ajakirjandusest lugeda aset leidnud relvaintsi- 2004 – Tallinna tehnikakõrgkool, logistikainse- dentidest. Minu arvates on see aga ülevõimendatud, kui ner arvestada, et meil puudus relvakultuur ja relvadega üm- Täiendkoolitus 1992 – kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kuuekuulised ettevalmistus- ja berkäimise kogemus. Relv oli mehele kallim kui naine. täiendkursused Keerulisematel aegadel magati, relv padja, voodi või mad- 1996 – Leedu Vabariik, kompaniiülema kursus 1997 – Taani Kuningriik, väeosa-garnisoni ülema kursus ratsi all, ja loomulikult laetuna. Relva kanti kaasas igal või- 2006 – Kaitseväe Ühendatud Õppeastutuste jalaväepataljoni taktika ja noo- malusel, relv oli justkui vabaduse sümbol. remstaabiohvitseri kursus 2007 – PARE, personalitöö baaskoolitus Teenistuskäik Malevkondades hajusid relvad kiiresti liikmete seas laiali, 1992–2008 – Viru Üksik-jalaväepataljon, jalaväekompanii rühmaülem, jala- neid kardeti tsentraliseeritult hoida, sest puudusid vasta- väekompanii ülem, miinipildujapatarei rühmaülem, staabikompanii ülema abi, staabikompanii ülem, B-kompanii ülem (operatiivohvitser), personali- ja admi- vad tingimused ja võimalused. Relvad relvakäsitlust mitte- nistratiivsektsiooni ülem õppinud meeste käes oli aga probleem. Sellises olukorras 2008 – Kaitseliidu Alutaguse maleva staabiülem, malevapealiku kohusetäitja Auastmed: 1992 – lipnik, 1994 – nooremleitnant, 1999 – leitnant; 2002 – kapten, tuleb pigem tunnustada organisatsiooni distsipliini, mis 1999- leitnant suutis kontrollida oma liikmeskonda sedavõrd, et mida- Autasud: Ohvitseri hõberist, kaitseväe teenetemärk, mälestusmedal “10 aastat gi eriti suurt ei juhtunud. Kaitseliit reguleeris väga kiiresti taastatud kaitseväge” Hobi: laskmine relvakandmise normid, iga mees pidi tegema relvaeksami Perekonnaseis: vabaabielus ja tundma põhimõtteid, kunas ja miks relva üldse võib kasutada. Väga lühikese aja jooksul suudeti ka relvade hoid- mine ja kandmine kontrolli alla saada. KAITSELIIDU PEASTAABI ÜLDOSAKONNA KAITSELIITLANE – KES TA ON? JUHATAJA KOHUSETÄITJA LEA VAINULT Sündinud: 19. oktoober 1978 Rakveres Tagasi algusesse. Mul on olnud võimalus tunda isiklikult paljusid neist 125 mehest-naisest, kes 1990. aastal Järva- Haridus 1986–1997 – Rakvere Reaalgümnaasium kanti kogunesid. Kuigi nii mõnegi nägu hakkab mälust 1995–1996 – Las Vegas Academy on International kustuma, mäletan siiski paljusid. Paljudel neist on kee- Studies, vahetusõpilane ruline minevik ja mõnel on ka keeruline olevik. Mis teha, 1994–1997 – Mainori Kõrgkool (endine Majan- duskool), ärijuht mitte kõik põhimõtetega inimesed ei sobi tänapäeva ta- 1997–2001 – Tartu Ülikooli Õigusinstituut, jurist sakaalustatud ühiskonda. Ometi julgen väita, et Kaitseliit Täiendkoolitus 2001 – Tallinna Ülikool/Esko koolitus, Euroopa muutis kõigi nende elu kardinaalselt. Liidu õigus 2001–2007 – erinevad Eesti Juristide Liidu korraldatavad koolitused Kui 1990. aastal vaadati kaitseliitlasi kui potentsiaalseid 2002 – Stuudium-S OÜ, “Uus raamatupidamise seadus ja eelolevad muudatused eelarveliste asutuste raamatupidamises” enesetapjaid, siis üsna varsti avanesid nende ees erinevate 2003 – MS Project 2000 ametite uksed. Tööandjad ja omavalitsused said üsna kii- 2003 – Muraste Piirivalve koolis, NATO rahupartnerlusprogrammi rahandusse- minar Foreign Military Sales resti aru, et mehed, kes kuuluvad Kaitseliitu, on põhimõ- 2003 – Austria Vabariik, NATO rahandusalased STANAGid tetega, üksteist toetavad ja uue Eesti eest väljas. Nii saidki 2003–2005 – Prantsuse Kultuurikeskus, prantsuse keel 2003–2007 – Kevadtorm, õppuse jurist endistest autojuhtidest, päevapiltnikest, ehitustöölistest, 2004 – Saksamaa Liitvabariik, Kaitseliidu Kool, operatiivplaneerimise protse- mehaanikutest ja põllumeestest (ühesõnaga kõigist neist, duurid kellest nõukogude ajal poleks kedagi saanud) Kaitseliidu 2004 – Belgia Kuningriik, kaitseplaneerimise küsimustiku tarkvara haldamise väljaõpe kõrval valla- või linnaametnikud, politseinikud, pääste- 2004 – Saksamaa Liitvabariik, NATO kool, NATO ressursside haldamise kursus ametnikud, volikogu liikmed – teisisõnu need, kelle üles- 2005 – Iirimaa, Human Rights Fieldwork: Principles, Practice and Skills 2005 – Itaalia Vabariik, 6th Specialized Course on the Law of Armed Conﬂ ict in San anne oli pakkuda kodanikele julgeolekut ja turvalisust. Kui Remo loodi kaitsevägi, liitusid paljud kaitseliitlased kaitseväega. 2005 – Läti Vabariik, sõjaõiguse kursus 2006 – Saksamaa Liitvabariik, NATO kool, NATO õigusnõuniku kursus Seega võib öelda, et Kaitseliit on oma liikmetega toitnud 2008 –Leedu Vabariik, Leedu sõjaõigus, osalemine kursusel Multinational Regio- Eesti omariiklust ning panustanud rohkemgi kui me ar- nal International Humanitarian Law vata oskame. Teenistuskäik 1999 – Riigi Tarbijakaitseamet, peaspetsialist 2000 – Aa Hooldekodu, projektijuht Kui vaatame organisatsiooni praegust koosseisu, avastame, 2000–2002 – Riigi Tarbijakaitseamet, peaspetsialist-jurist 2005 – Maaväe staap, jurist et paljusid, kes 1990. aastal selle liikmed olid, pole enam ni- 2006 – kaitsejõudude peastaap, eelarve- ja rahandusosakonna planeerimis- ja mekirjas. Või kui on, siis vaid formaalselt. Neid, kes on al- arendusjaoskonna juhataja kohusetäitja 2006 – Kaitseliit, jurist les jäänud, on vähe. Võtkem siis vaevaks neid meenutada, 2008 – Kaitseliidu peastaap, üldosakonna juhataja kohusetäitja kui tõmbame banketile minnes selga uhke mundri, millel Autasud: Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist, Maaväe staabi rinnamärk tilisevad rohked aumärgid. Ei kannaks me seda mundrit ja Hobid: reisimine, lugemine neid aumärke, kui poleks olnud mehi, kes alustasid. KK! Perekonnaseis: vallaline

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 19 HARITUD SÕDUR Kevadtormil Scoutspataljoni staabis

Tekst ja fotod: TANEL JÄRVET, le väljastati automaadid Galil SAR kompaniidele käskusid laiali vii- nooremleitnant, Eesti Reservohvitseride ning igaühele kolm salve, kiiver ja ma. Lahinguolukorras oli lubatud Kogu väljaõppetoimkond killuvest. välja sõita minimaalselt kahe me- hega. Öö oli olnud jahe ja põldu- li 23. mai öö Scoutspataljoni Nooremleitnant Indrek Teder oli del laius udu. Kõigepealt leidsime juhtimispunktis ja siinkirjutajal nädal aega pidevalt A-kompanii luurerühma. Hea oli näha väsinud, Oühtlasi viimane vahetus ope- juures eesliinil. Pataljoni arstina te- aga õnnelikke nägusid, kes lühidalt ratiivkorrapidajana ning seetõttu gutses lipnik Jüri? Mets. Hea meel meenutasid, kuidas senine õppus mahti teha lühike ülevaade sellest, oli kohe näha, kuidas mees oskas oli läinud. Käsk üle antud, liikusime kuidas kulges Kevadtormi lahingute reaalselt abistada, kui üks Läti kait- kiirelt edasi, et mitte lahingutege- seväelane vigastada vusele jalgu jääda. faas 19.–23. maini. coutspataljoni staabis, mis Scoutspataljon te- sai. Nooremleitnant koosneb kogenud ohvitseri- gutses Kevadtormil S Kaido Peetsalu sai TAKTIKALISTE ÕPPETUNDIDE MÄRKSÕNAD traditsiooniliselt dest, oli teist aastat võimalus kõva kogemuse pa- vastase üksusena. osaleda ka reservohvitseridel. taljoni eesjuhtimis- Luure ja julgestus. Ulatuslikult Lahinguid peeti punktis, kus esime- kasutati motoriseeritud luuret, koosseisus A- ja B-kompanii ning sel kahel päeval jagus uneaega vaid kaugluureüksusi ja täpsuslaskuri- Läti kaitseväe kompanii (GD Merce- paar tundi. te vaatlusposte. Viimaste aastate destel jalaväejaod ja Bandvagenitel jooksul oli esmakordselt näha, kui miinipildujarühm). 19.–21. maini teostas jalaväepatal- efektiivselt ja kiirelt suudeti kasu- jon viivituslahinguid, mis olid läbi tada luureandmeid lahingujuhti- Rünnakuoperatsioonid toimusid viidud igati distsiplineeritult. 22. ja mises. Luureüksuste tagasisidest Ida-Virumaal Jõhvi-Kiviõli-Sonda 23. mail sai jalaväepataljon kaitse toon esile, et ajateenijate kompa- joonest lõunas laiemas metsamas- pidama ning alustas rünnakut, mis- niide tegevus oli väga professio- siivis. Kaitset teostas 1. jalaväebri- tõttu Scoutspatal- naalne. Isegi kui gaad, mille ajateenijatest koosnev jon sai harjutada coutspataljoni juhtimispunktide tekkis silmkon- pataljon oli peamine Maaväe staabi kaitsetegevust. Skomandokeel on inglise keel. takt, ei avanud poolt hinnatav üksus. Öösiti lahingute- Viimastel päevadel kordusid uneski kumbki pool tuld, gevust ei olnud, ingliskeelsed terminid: to seize lihtsalt luure pidi RESERVOHVITSERIDEST kuid õppuse for- and secure... axis... on order... vaikselt eemaldu- maati tasub täien- ma. Positsioonid, Scoutspataljoni staabis, mis koos- dada öiste ja varahommikuste eri- mis olid eestpoolt julgestamata, neb kogenud ohvitseridest, oli teist ülesannetega. avastati ruttu ja hävitati lahingu- aastat võimalus osaleda ka reser- tes kiirelt. Kindlasti tasub korrata, vohvitseridel, kellele kui ametlikult 21. mai varahommikul läksime et pataljoni luureohvitseri ülesan- reservõppekogunemisel osalejate- lipnik Metsaga Mercedes GD-ga ne on alati mõelda vastase järgmi-

Scoutspataljoni juhtimispunkt oli paigutatud Pasi soomukeile ning lahingu juhtimise oluliseks osaks oli maskeerimine, et mitte sattuda vastase sihtmärgiks.

20 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 HARITUD SÕDUR sed 2–3 sammu ette. Luureüksuste poolt teostati ka (vahekohtunike KEVADTORMIL PIONEERIKOMPANIIS juuresolekul) nn vägivaldset luuret ja saadi oluliselt side- ja muud MIHKEL TAMMARU, vanemseersant, Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii dokumentatsiooni. Osalesin kompanii koosseisus hindamisfaasis. Pioneerikompanii toetas jala- väepataljoni kaitse-, viivitus- ja rünnakuoperatsioone. Jalaväerünnakud metsades. Kõik Pioneeripataljoni A-kompanii koosnes Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingud peeti jalastunult, st Pasid Kõrgema Sõjakooli kadettidest ja tegutses virtuaalse üksusena, täites tõkes- toodi järele siis, kui metsaservad tamise ja liikuvuse tagamise ülesandeid, reservülesandena ka jalaväepataljoni või metsaalad olid jalaväega pu- toetamist dessanditõrjes ja rünnaku julgestamises. Reaalselt kirjutati käsud, hastatud. Kaks rünnakut korraldati koostati ajaplaneering, kohtuti jalaväeüksuste ülematega planeeritud tõkes- nii, et läbiti jalgsi 4–6 km läbi soist tuskohtades, tehti korralisi ja erakorralisi ettekandeid ning paikneti ümber metsa, mis oli vastasele natuke oo- uutesse tugikohtadesse. Selle käigus täitsid tulevased ohvitserid määratud tamatu. rotatsiooni korras ka kompaniiülema ülesandeid. Juhtimisülesandeid täideti kompaniiülema tasandil käsupõhiste tegevuste kaudu. Puistemiiniväljade kasutamine. See on maavägede taktikas tavapä- Mina osalesin käsugrupis, täitsin reaalseid ülesandeid maastikul rühma- ja rane, kuid Kevadtormil oli ootama- kompaniiülema tasemel, koostasin tegevusega seotud dokumentatsiooni tõk- tu. Oluline oli puistmiinide kest- kesõlmede ja nende osade kohta. Tutvusin uuemate õppematerjalidega pio- vusaja määramine, et see ei piiraks neerieriala õpetamiseks ja analüüsisin võimalusi erialal vabatahtlike kaasami- enda manöövreid. Kaitseväe patal- seks. Reservistina Kevadtormil osalemist kui väljaõppe osa saavad tõhustada jon õppis sellega arvestama ja ka eelneva planeeringu suurem kaasamine ja aktiivne koolitus. läbipääse rajama. Kevadtormil osalemise kui väljaõppe ja täiendkoolituse eelised: tegevohvitseridel on suur huvi reservohvitseride kaasamise vastu; Maastikul rohkem vahetut koor- õppuse kava ja juhtimisstruktuur on koostatud selliselt, et õppusega on dineerimist. Kapten Andrus Merilo lihtne liituda; soovitas: “Kui näed teist kompa- niid, siis kohe kaart maha ja oma- kergesti ligipääsetav tegutsemis- ja õppimisvõimalus reservväelastele; vahel sauh-sauh asjad paika. Minu head võimalused erialaste uuendustega tutvumiseks; tiib on siin, vaatan, et sind ei sega...” osalemine praktilises tegevuses, oskuste meeldetuletamine ja kinnistami- Ei ole vaja hakata raadio teel keeru- ne; liselt asju ajama. Kaitseliidu pat- koostöö erialal töötavate inimestega, kellel on igapäevane vahetu koge- rullitiimidele tuleks anda võimalus mus; osaleda Kevadtormil kaugluure- ja juhtimise ja planeerimise standardtegevuste harjutamise võimalus; motoluureüksustena. Sportlike pat- rullvõistluste kõrvalt arendaks see osalejate positiivne hoiak, üksuste isikkoosseisu võitlusvõimelisuse kasv; sõjalis-tehnilisi oskusi. kogemus maastikult, mitte klassiruumist. Analüüsi koostasin vaatluse ja ajateenistuses katsetatu võrdlemise põhjal. KAITSELIIDU PATRULLITIIMIDE VÕIMALIKUD ÜLESANDED Positsioonide väljaluuramine ja KEVADTORMIL JALAVÄEKOMPANII JUHTIMISPUNKTIS kaardistamine. Side loomine ja kasutamine. TIIT ROSENBERG, seersant Pioneeriluure. Suurepärase ülevaate sai sellest, kuidas üksus reaalselt maastikul liigub ja mil- liseid probleeme tekib. Näiteks kui kaardiharjutuse puhul arvestada, et allük- Vahetut tagasisidet saaks vahekoh- sus liigub ühelt positsioonilt teisele teatud ajaga, siis reaalsus võib olla see, et tunikelt ja lahingutegevuse kaudu. aega tuleb korrutada kahega, sest sidevahendid veavad alt, transpordiga on probleeme jne. Selliseid kogemusi ja tunnetust klassitunnis istudes ei saa. Kevadtormi puhul on tegemist asendamatu võimalusega saada kogemusi RESERVISTE MITMES ROLLIS reaalsete üksuste manööverdamisest. Seega, kui vähegi võimalik, on reser- Scoutspataljoni juhtimispunktide vistide kaasamine sellistesse üritustesse mõistlik ka edaspidi. Isiklik huvi on komandokeel on inglise keel. Vii- määravaks faktoriks – kui seda ei ole, on raske nn sunniviisiliselt midagi sellelt mastel päevadel kordusid unes- ürituselt õppida. Kui aga tegemist on vabatahtliku ja aktiivse inimesega, on ki ingliskeelsed terminid: to seize igalt poolt võimalik midagi positiivselt kaasa saada. and secure... axis... on order... TACiga (Tactical Command Post, paljudel õppustel arendatud tak- MIC (tsiviil-sõjalise koostöö) tee- eesti keeles eeljuhtimispunkt) lii- tikalise tegevuse püsitoiminguid nistus, mis suuresti toetus Eesti kumine andis kindlustunde, kui (tactical standing operating proce- Reservohvitseride Kogu liikmetest lähedal eesliikuvale kompanii- dures ehk TSOP), mida saab kasu- reservohvitseridele. Sealset reser- le liikuda. Scoutspataljoni staap tada jalaväepataljonide staapides. vohvitseride tiimi vedas kapten on väga heal tasemel ja rakendab Kevadtormi lahinguala tagas CI- Heiki Arike. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 21 HARITUD SÕDUR

Lõhkemoonakasti oru põhjast ära toomise Tallinna maleva ülesandel olid olulised silmside ja keha- võistkonna liige keel, sest ülesanne tuli täita vaikides. Ilmar Raag paneb mängu kogu jõu.

Eel-Erna lõpujooks oli vaid mõni kilomeeter pikk, kuid tee seikles läbi me- revee ja muda ning üle okste ja liivase pinnase. Eel-Erna 2008: rajalolija tähelepanekuid

Tekst: ALAR NIGUL, lipnik Seejärel liikusime hoolikalt trassi saaluste Leemeti mägede kanti Va- Fotod: TAIVE KUUSE, nooremleitnant valides luurealasse, sest kuulda oli najõe orgu, kus tuli sooritada uudne sagedasi ja ägedaid AK-4 valanguid, meeskonnatööd nõudev harjutus, el-Erna 2008 peeti Hiiumaa kau- mis andis märku tõhusast vastute- milleks oli kolme köie abil oru põh- nil ja põneval maastikul. Eesti gevusest. jast magava tunnimehe nina alt EReservohvitseride Kogu (EROK) padrunikasti “näppamine”. Lihtsa ja Kaitseliidu Tallinna maleva ühis- 200 KARISTUSPUNKTI LUURERAPORTI EEST harjutuse tegi raskeks reegel, mis võistkonda kuulusid nooremleitnant ei lubanud omavahel häälkäskluste Tiit Riisalo, lipnik Steve Kümnik, lip- Luureks, raporti kirjutamiseks ja abil suhelda. Jäid ainult käemärgid. nik Priit Kotkas ja lipnik Alar Nigul. järgmisse punkti minekuks oli aega Saime ülesandega enda arvates kii- Võistkond oli samas koosseisus edu- umbes 8 tundi, mis ei lubanud kui- resti ja hääletult hakkama. Hiljem kalt võistelnud juba tänavusel Utria givõrd hinge tõmmata, vaid sundis selgus, et saavutasime selle punktis dessandil. kohe ruutkilomeetrisuuruselt maa- 9. koha ja olime saanud kaks karis- alalt sissilaagrit otsima. Otsinguid tust häälega suhtlemise eest. RAJALE ÖÖPIMEDAS lihtsustasid pidevad automaadiva- langud, mis andsid märku vaenlase Siinkohal selgituseks, et tagasiside Meie võistkond startis 23. numbri all asukohast, kuid kogemusi järgides andmise kord ja sisu on nt Swiss Raid 9. mail kell 2 (NATO ajastandardi jär- otsisime läbi kogu ala, et midagi ei Commandol hoopis parem. Seal an- gi 090200MAY08) Kapasto karjäärist jääks kahe silma vahele. Otsitavaks takse iga ülesande järel tagasiside saare keskosas. Esimeses kontroll- objektiks osutus kahe telgiga sissilaa- kohe ja kirjalikult ning võistkonna punktis ootas püstolilaskmine, kus- ger, mida meie varitsusajal külastas kapten allkirjastab punktiskoori ko- juures uuendusena tuli võistkonnal paar tsiviilsõidukit ja kaitses paari jao hapeal. Infot on võimalik soovi korral jooksva aja sees ka oma märklauad suurune üksus ümber laagri varitse- juurde küsida. Swiss Raid Commando vahetada. Väga nutikas idee kohtuni- des ja patrullides. Saime info kätte ja on maailma suurim omataoline mili- ke töö lihtsustamiseks! Ja veidi vahel- nooremleitnant Riisalo koostas selle taarvõistlus, kus ka EROK võistkond dusrikkamaks muutis see võistlusegi. põhjal sisuka ja selge luureraporti. on kolmel korral võistelnud. Iga võistleja pidi saama minimaalselt kuus tabamust kaheksast, millega Ehmatasime, kui selgus, et töö oli Ülesande lõpetasime reedel kella meie võistkond sai edukalt hakkama. väärt 200 karistuspunkti 300 võima- kuue paiku õhtul, edasi läks ajakava likust. Sama lugu oli ka teiste võist- väga pingeliseks ja seda kuni finiši- Kolmas koht pani meid endid liigagi kondadega – keskmine karistus- ni, mis oli alles 14 tunni ja sõltuvalt kindlalt tundma, mis järgmisel har- punktide arv tuli üle 200. Huvitav rajavalikust umbes 35 km pärast. jutusel, automaatrelvast laskmisel, oleks teada, mis oli selle kesise tule- ka kohe kätte maksis. Ainult noo- muse põhjus ja mida hinnati. Hariv ORIENTEERUMISÜLESANNE AJANAPPUSES remleitnant Riisalo tabas kolmel oleks vigadest õppida. Korduvalt on korral märklehte, ülejäänud pidid, tehtud ettepanek korraldada võist- Orienteerumisülesanne tuli soorita- pilgud maas, tunnistama, et õppi- lusjärgne analüüsiseminar, paraku da kahe tunni jooksul ja punktid olid da on veel palju. Pimedas ja püsti- pole see seni teoks saanud. kantud kaardile, millel puudus mõõt- asendist ca 100 m distantsilt nõrgalt kava ja osa maastikuinfost. Kiiresti tuli valida taktika, sest esmapilgul oli valgustatud märklehe tabamine ei TAGASISIDE TEKITAS KÜSIMUSI olegi nii lihtne. See oli külm dušš, selge, et neljakesi koos liikudes pole mis pani edaspidi võistlust külmalt Edasi liikusime jälle läbi rabade ja ajalimiidi tõttu võimalik kõiki punkte ja kaalutletult võtma. metssigade poolt ülessongitud met- läbida. Vaja oli leida vaenlase koordi- 22 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 HARITUD SÕDUR

Meditsiiniülesanne nõudis pidutsemisega liiale läinud seltskonna aitamise oskust. Võistkond otsustas transportida alajahtunud inimese ohutumasse paika.

Eel-Erna võitjad Kaitseliidu Järva malevast (va- sakult) Margus Laanep, Aare Kabel, Mati Tatrik ja Indrek Reisman ning esindaja Eldur Meister. naadid, mis asusid ühes punktis ka- kuulsime kurvastusega õnnetusest võistlus lõpetada. Tublid mehed ja heksast. Jagunesime lahingupaarideks traatmiini ülesande ettevalmistusel naised, meie austus teile! ja ruttasime sohu. Rada oli väga raske, ja siirdusime otse meditsiiniülesan- mida näitas seegi, et põhjapoolseimat dele, milleks seekord oli nn ülitava- LOODUSLIK TAKISTUSRADA LÕPUJOOKSUL punkti sihtide ristis oli jälgede järgi ot- line Eesti juhtum: noorte suvepidu sustades läbinud enne meid vaid paar looduses, kus keegi on koomas, keegi Õnneks saime enne lõpujooksu Pao- võistkonda. Meie aga startisime ju ka- vägivaldne jne. Lahendasime olukor- mal pool tunnikest lihaseid lõdves- hekümne kolmandana! ra keskpäraselt. Ju olime liiga ujedad tada. Ent me ei teadnud arvata, mis – oli üksjagu harjumatu kellegi joo- kaval ülesanne meid kõiki viimase Finišis selgus, et vaenlase koordi- mapeole täies relvastuses kutsumata alana ootas. Läbida tuli looduslik naadid olid punktis, mis asus otse- “peale lennata”. takistusriba, kus 3,5 km ulatuses teel ja finiši läheduses. Nii et tegelik- segasid jooksmist põlvini muda, kuses soositi võistkondi, kes polnud NOAVISE SELGEKS! vööni vesi, pehme rannaliiv ja loen- tervet rada läbinud. Sellegipoolest damatu hulk langenud puid, millest jäid tosinal võistkonnal koordinaa- Seejärel tuli võistelda noaviskes. Va- tuli üle ronida. Väsinud vaimule ja did leidmata. rasematel võistlustel oli noavise üks kehale oli see küll kõike muud kui takistusriba aladest ja selle tähtsus maiuspala. Ainult viimased 1,7 km VÄSIMUSEGA VÕIDU polnud kuigi suur. Seekord oli aga finišini, mis asus Villamaal, sai liiku- noavise omaette ülesanne ja andis da asfaltteel, kuid lirtsuvate saabas- Ka pärast orienteerumisülesannet ei negatiivse soorituse korral 60 karis- te ja tilkuvate välivormidega polnud jäänud mahti puhata, sest ees ootas tuspunkti. Iga mees pidi ööpime- ka sellel teekattel jooks kuigi mugav pikk öine rännak Kõpu tuletorni taga duses 6 meetri pealt noa ühe korra ega kiire. Sellegipoolest ei rikkunud karjääris asuvasse punkti Echo. Teel papist figuuri sisse viskama, nii et me traditsioone ja noppisime, nagu oli näha pingelise võistluse laastavat viskeriist kinni jääks. Meie pääse- paljudel varasematelgi võistlustel, mõju. Möödusime mitmest võist- sime piltlikult öeldes sõna otseses lõpujooksult alavõidu. Olime läbi- konnast, kes olid meist üle tunni va- mõttes rongi alt: nooremleitnant Rii- nud 30 tunni jooksul ligikaudu 70 rem startinud. Meeste kõnnak reetis salo saatis noa märklehte viimastel km väga rasket maastikku ja täitnud valutavaid lihaseid, hõõrutud jalgu ja sekunditel ja säästis meid 43 karis- kaheksa ülesannet. jalgevahesid. Meie moraal oli kõrge ja tuspunktist. Jälle üks ülesanne, mis tempo kiire, võistkondadest möödu- tuleb enne tõelist võistlust ehk Erna Ilm oli päikseline ja soe supp era- mine andis omajagu indu juurdegi. retke korralikult selgeks õppida. kordselt maitsev ning supijagajad meeldivalt kaunid eesti piigad. Ees- Vahetult enne Kõpu tuletorni oli vä- Nüüd jäi lõpujooksuni veel linnulen- ti oli endiselt vaba – see oli olnud simus ka meie kallal oma töö teinud nult 11 km. Finiš oli Kõpu poolsaare kõigest mäng! Teise koha üle oli ja rühmasisene kommunikatsioon põhjarannikul ja sinna jõudmiseks meil väga hea meel. Au võitjatele oli häiritud. Selle tulemusena sat- oli aega 3 tundi ja 50 minutit. Ühelt Kaitseliidu Järva malevast ja lugupi- tusime vaenlase varitsusele ja pika poolt andis tunda väsimus, tei- damine kõigile finišeerijatele. Meie automaadivalangu saatel päästsid selt poolt surus peale kõva tempo. võistkonna suur tänu ka noorele tu- meid seekord vaid kiired jalad. Möödusime taas mitmest eespool gimehele Peeter Ilisonile Kaitseliidu startinud võistkonnast – seekord Tallinna malevast, kes vaatamata Jõudsime Echosse õnneks paraja oli pilt kohati lausa haletsusväär- kogemuse puudumisele oma üles- varuga ja tänu sellele saime pea- ne, sest mõned mehed liikusid vaid andega kahe meeskonna abistami- aegu kaks tundi tukastada. Ärgates tahtejõu varal, kuid kindla sooviga sel suurepäraselt toime tuli. KK! KAITSE KODU! NR 4’ 2008 23 HARITUD SÕDUR Instruktoriõppest Kaitseliidu Tallinna malevas

Foto: Aare Nõmm Tekst: VALJO TOOMING, leitnant, mõtete ja õppetunni Kaitseliidu Tallinna maleva instruktor ülesehitusega.

aitseliidule pandud ülesanded Kahe nädalavahetu- sunnivad senisest intensiivse- se vahepeal val- Kmalt tegelema isikkoosseisu mistasid tulevased väljaõppega. Tallinna malevas on vabatahtlikud inst- praegu puudu vähemalt 30 vaba- ruktorid ette tundide tahtlikku instruktorit, kes oleksid plaankonspektid ja toeks maleva või malevkonna väl- teisel nädalavahetu- jaõppe planeerimisel, ettevalmis- sel viidi läbi etteval- tamisel ja läbiviimisel. Seetõttu mistatud tunnid. Esi- korraldas malev instruktoriõppe mese päeva tundides pandi oma instruk- esimesele kümmekonnale julgele, Kaitseliidu Tallinna maleval seisab ees suur töö: Kaitseliidu torioskused proovile kes olid valmis hakkama vabataht- mõjuvälja suurendamiseks linnas on kõigepealt tarvis ette val- teadmiste edasiand- likuks instruktoriks. mistada arvukalt vabatahtlikke instruktoreid. misega, teisel päeval Esimesel nädalavahetusel viidi nei- keskenduti oskuste õpetamisele. Malevas moodustatud sümboolika le läbi nn teoo- Tundidele järg- töögrupp töötab maleva sümboo- riaõpe: tutvus- allinna malevas on praegu puudu nes analüüs: mis lika korrastamise ja täiendamise tati väljaõppe Tvähemalt 30 vabatahtlikku inst- läks hästi, mis jäi raames välja ka instruktori eriala- läbiviimise üldisi ruktorit, kes oleksid toeks maleva või vajaka, mida saab märgi, mis hiljem väljastatakse aluseid, male- malevkonna väljaõppe planeerimisel, järgmisteks kor- vastava koolituse läbinutele. Pärast va aastaplaani, ettevalmistamisel ja läbiviimisel. dadel parandada. suvepuhkusi kavatseb Tallinna ma- Kaitseliidu ülema lev alustada täiendõppe andmise- direktiivi ja malevapealiku aasta- Õppe läbinud vabatahtlikud võivad ga erinevate tasandite allüksuste käsku. Seejärel jätkati õppuse pla- tegutseda malevas ja malevkonda- (malevkond, kompanii, rühm, jagu) neerimisdokumentide tutvustami- des abiinstruktorina ning järgmise vabatahtlikele juhtidele, ühtlusta- se, õppetunni ja plaankonspekti sammuna suunatakse nad Kaitselii- maks erineva taustaga pealike väl- ettevalmistamise, õpetamispõhi- du Kooli instruktorikursusele. jaõpet. KK! Abipolitseinikest kaitseliitlaste õppepäev tutvustas politseitööd

Tekst: RAIGO SÕLG, nooremleitnant, tõekspidamiste ähmastumine on sisevaenlasest lähtuva ohuga. Nen- Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme ühiskonna lagunemise esimeseks de hulgas ka politsei. malevkonna tankitõrjerühma ülem etapiks. Seega on ühiskonnal õigus astuda samme, et säilitada oma 26. ja 27. aprillil korraldati Tallinnas isevaenlasel on mitu palet ja moraalikoodeksit.” kaitseliitlastest abipolitseinike õp- tihtipeale on need riigile huka- pepäevad. Osalema olid kutsutud tuslikumadki kui välisvaenlase Kaitseliitlase kui kõik need kaitse- S aitseliitlase kui laiemas mõttes üheselt mõistetav olemus. Ehk nagu laiemas mõttes liitlased, kes kirju- on kirjutanud legendaarne Briti õi- riigikaitsele pü- Kriigikaitsele pühendunud ko- tasid eelmise aasta gusteadlane Patrick Arthur Devlin hendunud kodaniku väljaõpe peab võimaldama aprillirahutuste ajal (1905–1992) oma teoses “Õiguse fi- daniku väljaõpe tuvastada ka igat liiki sisevaen- abipolitseinikuks losoofia” (“The Philosophy of Law”; peab võimaldama lasi ja riigis kehtiva õigustiku astumise avalduse. New York: Oxford University Press tuvastada ka igat raames neile vastu astuda. Kahe päeva jooksul 1997, lk 76–77): “Ühiskonnad lagu- liiki sisevaenlasi ja võeti nii teoorias kui nevad seesmiselt sagedamini kui riigis kehtiva õigustiku raames neile ka praktikas läbi hulk politseitööga välispidise surve tagajärjel. Lagune- vastu astuda. Selles mõttes on loo- seonduvaid teemasid alates doku- mine leiab aset siis, kui ei järgita ül- giline, et kaitseliitlasi näevad enda mentide kontrollist ning lõpetades disi moraalseid tõekspidamisi, ning abilistena kõik need organisatsioo- praktilise situatsiooniõppega kont- ajalugu näitab meile, et moraalsete nid, kes on ellu kutsutud võitlema rollpunkti toimimisest, õigusrikkuja

24 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 HARITUD SÕDUR

Foto: Aare Nõmm kinnipidamisest ja elementaarsest märulipolitsei taktikast.

Õppuse lõpul larutati koolitajate ja koolitatute vestlusringis kaitseliitlaste mastaapsema kaasalöömise või- malusi politsei igapäevatöös. Siiski jäi kõlama mõte, et ka kaitseliitlastel on võimete piirid ning liigne panus- tamine (lisaks võitlusele välisvaen- lase vastu) vaid ühele sisevaenlase liigile võib nende rolli põhjendama- tult ja riigile kahjulikult kitsendada. Sisevaenlase määratlus ei piirdu ju vaid kuritegude ja väärtegude toi- mepanijatega ning ohud riiklusele ja kodanikele võivad peituda palju rohkemates, esmapilgul märkama- tuteski kohtades (mida eeldatavasti pidas silmas ka lord Devlin). Seepä- rast ei saagi kaitseliitlased suunata kogu oma rahuaegset panust vaid ühte kohta, vaid peavad kodanikena andma vastulöögi kõigile riigi õõnes- tajatele. Kui ühel pöördelisel hetkel vajab meie abi taas politsei, oleme nende jaoks olemas kui koolitatud kaitseliitlased-abipolitsienikud. KK! Kaitseliitlase abipolitseinikuks olemine eeldab väljaõpet ja treeningut.

Emajõel liiguvad abipolitseinike paadipatrullid Foto: Ivar Jõesaar Tekst: TARMO PÜTSEPP, Tartu Politseiosakonna vanemkonstaabel lva abipolitseiformeeringul täitus kevadel teine tege- vusaasta. 2007. aastal tegid Elva abipolitseinikud ava- Eliku korra tagamisel ja liiklusjärelevalves kokku 1980 töötundi. Peamiselt kaitseliitlastest koosnev formeering on lisaks tavapärasele auto- ja jalgsipatrullile kasutusele võtnud ka paadipatrulli. Patrullitakse Suurel Emajõel Võrtsjärvest Kärevere sillani, Elva jõel (ja Keeri järvel) ning kõigil Suure Emajõe lisajõgedel, mis jäävad eelmainitud vahemikku. 3. mail viidi läbi Elva abipolitseiformeeringu ühisoperat- Kui esimeses etapis kontrolliti Suurt Emajõge ja selle lisa- sioon Kaitseliidu Tartu maleva ja Riikliku Looduskaitse- jõgesid lõigus Rekust Kärevere sillani, siis pärast hommiku- keskusega. Eri paigust läks kella nelja ajal varahommikul sööki liiguti ülesvoolu Palupõhjani. Lõunaks oli operatsioon jõele kolm paati. Meie üritus oli plaanitud samale päevale lõppenud ja osalejad suundusid prügikoristuskampaania- tudengite parveralliga Jõesuust Tartusse ehk ajale, mil jõgi le. oli igasugu ujuvvahenditest tulvil. Paadisõidul kasutatava päästevarustuse nõuetele mitte- Patrulli käigus avastati hulgaliselt rikkumisi. Neist levinui- vastavuse ja looduskaitsealadel kehtiva korra vastu eksija- mad olid päästevarustuse puudumine või mittevastamine tele tehti suulised hoiatused, kalastuseeskirjade rikkumis- kehtestatud korrale. Hulgaliselt eksiti ka looduskaitseala- tega tegeleb edasi Riiklik Looduskaitsekeskus. del kehtiva lõkke tegemise ja telkimise keelu vastu. Ulila Operatsiooniga võib rahule jääda. Teeme juba plaane seda lähistelt avastati seitse ebaseaduslikult paigaldatud kala- järgmisel kevadel korrata, kuid siis saab ettevõtmine ole- võrku. ma laiaulatuslikum ja kahepäevane. Kella kaheksa paiku kogunesid kõik operatsioonil osalejad Elva abipolitseiformeering käib paadipatrullis iseseisvalt Rekule Kaitseliidu korraldatud hommikusöögile vahekok- edasi – kord nädalas eri kohtades ja eri aegadel. Seni pole kuvõtete tegemiseks. ükski vahetus kulgenud rikkujate avastamiseta. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 25 HARITUD SÕDUR Kaitseliidu Tallinna maleva puhkpillorkester tähistas 8. aastapäeva kontserdiga

Tekst: MARIS AMON-MERILAIN

aitseliidu Tallinna maleva puhkpilliorkester andis oma 8. aas- Ktapäeva puhul 26. aprillil 2008 kontserdi Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kontserdi esimeses ja kolman- das osas esines orkester Jaak Karlise dirigeerimisel, keskmises osas män- gis orkestri baasil moodustatud big band Ilmar Kullamaa juhatusel.

IGIHALJAD LEMMIKLOOD

Nõudliku kontserdikava avapalana kõlas Eesti publikule vähemtuntud soomerootsi klarnetisti, helilooja ja tõlkija ning sõjaväe- ja teatriorkest- randi (juhatas aastatel 1818–1837 Linköpingis sõjaväeorkestri suve- muusikakontserte) Bernhard Henrik 26. aprillil antud juubelikontsert tõi kokku Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri tänased män- Cruselli (1775–1838) ooperi “Väike gijad ja veteranid, kellel jätkus, mida meenutada. orjatar” (Lilla slavinnan) avamäng aastast 1824. Kontserdi lõpupalaks Repertuaari hangiti teistelt orkestri- klarnetist ja arranžeerija nagu Val- oli valitud Austria-Ungari 86. pol- telt, kirjutati maha helilindilt ja ka- ter Ojakäärgi. guorkestri dirigendi Julius Fučiku sutati välismaalt saadetud muusika- (1872–1916) igihaljas “Firenzelaste palu. Solistidena esinesid Kalevi big Taasloodud klassikalise koosseisuga marss” (Florentiner Marsch) op. 214. bandiga Silvi Vrait, Els Himma, Kat- džässorkestri esinemist 26. aprillil rin Kullamaa, Ivo Linna jt. Kontser- Tallinna Tehnikaülikooli aulas kut- Need palad on puhkpilliorkestrite did korraldati enamasti koos Kalevi suti kuulama endine dirigent, hiljuti repertuaaris nii mängijate kui ka puhkpilliorkestriga. Pikem välisreis 85-aastaseks saanud Valter Ojakäär. kuulajate lemmikud. Pärnu suvi- võeti ette 1992. aastal – vastukülas- Huvilistele teadmiseks: selle juubeli tajad võisid 1927. aasta Pärnu Päe- käiguna Rootsi Jönköpingisse. Mit- puhul ilmus ajakirja Muusika märt- valehe teatel kuulata suvehooajal meid esinemisi oli bigbändide ühis- sinumbris Madli-Liis Partsi kirju- neid mitmeid kontsertidena tis Valter Ojakäärust. Vanameistrit aasloodud klassikalise koosseisuga kordi Pärnu Ran- Raplas, Viljandis käisid tema austamisõhtul märtsis napargis 3. diviisi Tdžässorkestri esinemist 26. aprillil ja Tabasalu festi- Raadiomajas õnnitlemas Tallin- puhkpilliorkestri Tallinna Tehnikaülikooli aulas kut- valil. Eesti Raadio na maleva orkestri liikmed Indrek (dirigent A. Mi- suti kuulama endine dirigent, hiljuti fonoteegis on säi- Ernesaks, Vello Jõesaar, E. Siim ja hailov) suvemuu- 85-aastaseks saanud Valter Ojakäär. linud helisalves- Ilmar Kullamaa. Kevadkontserdil sikakontsertidel. tisi esinemiselt esitati tänuks ja meenutuseks Val- Tabasalu festivalil. ter Ojakääru pala “Enne tarvitamist Kevadkontserdi keskmises osas loksutada”. Uudses seades kõlas esinenud big bandi eelkäija, Kalevi JUUBELITERVITUS MAESTROLE kontserdil Sammy Nestico “The big bandi tegevus algas dirigent Il- Queen Bee”. Duke Ellingtoni heli- mar Kullamaa sõnutsi aastal 1982, Eesti Vabariigi taasloomise algul teose “Boys Meets Horn” ettekandel mil tollase Kalevi puhkpilliorkestri lakkas nii Kalevi džässorkestri kui soleeris trompetil Koit Kernumees. loomise initsiatiivgrupp (Indrek Er- ka puhkpilliorkestri tegevus. 2000. nesaks, J. Rajala) otsustas kutsuda aastal sai aga Kalevi puhkpillior- Tõsisem svingimine algab sügisest: loodavat koosseisu juhendama he- kestrist Kaitseliidu Tallinna ma- töö uue repertuaariga käib ja tule- lilooja ja klarnetisti Valter Ojakääru. leva puhkpilliorkester ning 2008. kul on ühiskontsert Haapsalu big Orkester koosnes 18 instrumenta- aasta jaanuarist otsustasid Indrek bandiga. Käesoleva hooaja esinemi- listist, kellest mitmed mängisid Tal- Ernesaks ja Ilmar Kullamaa uuesti sed lõpetas Tallinna maleva puhk- linnas Ants Meristo, Aare Rüütli või alustada esinemisi ka big bandiga. pilliorkester võidupühal, 23. juunil Horre Zeigeri džässorkestris. Dirigendiks valiti Ilmar Kullamaa, Tallinnas Jüriöö pargis. KK!

26 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA

VABATAHTLIKU NOORTEJUHI KURSUS

SIHTGRUPP

VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD Noorte Kotkaste rühmapealik / Kodutütar- - de rühmavanem

TEEMA: Kaitseliidu vabatahtliku noortejuhi koolitus

EESMÄRK: Kursuse põhieesmärk on Kaitseliidu vabatahtliku noortejuhi teadmiste, oskuste ja hoiakute vii- mine tasemeni, mis võimaldaks tal iseseisvalt läbi viia koondusi ja välilaagreid. Kursuse osaeesmärk on anda vabatahtlikule noortejuhile teadmised noorsootöö ja lastekaitse KAITSELIIDU KOOL seadusandlusest ning Kaitseliidu noorteorganisatsioonides aruandlusele esitatavatest põhinõue- test. 2008. aasta II poolaasta kursuste kalender

SISU Sapientia atque constantia virtute atque gladio pro patria! Noorsootöö ja lastekaitse Tarkuse ja püsivusega, vapruse ja mõõgaga isamaa eest! Rühma tööplaani koostamine Noorte Kotkaste ja Kodutütarde põhikirjad Teatmiku eesmärgiks on jagada teavet Kaitseliidu Koolis korraldatavatest kursustest. Lisateavet Töökoondus ja pidulik koondus kõigi kursuste kohta saab kursuse kontaktisikutelt ja Kaitseliidu kodulehelt. Kursustele saab regist- Välilaagri ettevalmistamine ja läbiviimine reeruda vahetu ülema ja maleva personalitöötaja kaudu. Kursusele järgneb praktika kodumalevas, mille raames tuleb läbi viia üks koondus ja korraldada üks välilaager. Kontakt: Tallinna mnt 2, 79601 Alu, Raplamaa EELDUSKURSUSED: Puuduvad [email protected] faks 717 9361 KOHT: Järvamaa SISUKORD AEG KAITSELIIDU KOOL ...... 1 TOIMUMISAJAD ...... 2 Nädal Kuupäev Lõpp ISIKSUSLIKKU ARENGUT JA EESTVEDAMISOSKUSI ARENDAVAD KURSUSED ...... 3 42 17. oktoober 19. oktoober Vabatahtliku noortejuhi kursuse I nädalavahetus JUHTIMINE PRAKTIKAS 1 ...... 3 JUHTIMISKURSUS III ...... 4 46 14. november 16. november Vabatahtliku noortejuhi kursuse II nädalavahetus AVALIKU ESINEMISE KURSUS ...... 5 KOOLITAMISOSKUSI JA VÄLJAÕPPE JUHTIMISE OSKUSI ARENDAVAD KURSUSED KONTAKT ...... 6 INSTRUKTORIKURSUS ...... 6 Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress INSTRUKTORI TREENERI KURSUS ...... 7 VÄLJAÕPPETEHNOLOOGIA KURSUS / ÕPPEKAVADE KOOSTAMINE ...... 8 Noorteinstruktor Urmas Piigert 384 9176, 525 3860 [email protected] SÕJAVÄELISE JUHTIMISE TASEMEKURSUSED ...... 9 RESERVOHVITSERI KURSUS KAITSELIIDUS (KOMPANIIÜLEM) ROKkl (K) IV ...... 9 RESERVVANEMALLOHVITSERI KURSUS KAITSELIIDUS (RÜHMAVANEM) RVAKkl (RV) III ....10 SÕJAVÄELISE JUHTIMISE TÄIENDKURSUSED ...... 11 KAITSELIIDU LASKEINSTRUKTORI KURSUSE I ETAPP (ÕPPELASKMINE) ...... 11 SÕJAVÄELISE JUHTIMISE ERIALAKURSUSED ...... 12 FORMEERIMISINSTRUKTORI KURSUS ...... 12 FORMEERIMISPUNKTI JUHTKONNA KURSUS ...... 13 FORMEERIMISKESKUSE STAABIKURSUS ...... 13 ORGANISATSIOONI SISSEELAMISKURSUSED ...... 14 KAITSELIITU TUTVUSTAV KURSUS...... 14 KAITSELIIDU KOOLI EGIIDI ALL TOIMUVAD KURSUSED ...... 15 NOOREMALLOHVITSERI KURSUS KAITSELIIDUS RNAKkl VIII ...... 15 VABATAHTLIKU NOORTEJUHI KURSUS ...... 16

16 1 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA TOIMUMISAJAD KAITSELIIDU KOOLI EGIIDI ALL TOIMUVAD KURSUSED AUGUST NOOREMALLOHVITSERI KURSUS KAITSELIIDUS RNAKkl VIII Nädal Kuupäev Kursus 33 16. august ROKkl (K) katsed SIHTGRUPP 33 16. august RVAKkl (RV) katsed 33 16. august RNAKkl Harju malevas katsed VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD 34 23. august RNAKkl Alutaguse malevas katsed Jaopealik - 35 25.–29. august Instruktorikursus TEEMA: Nooremallohvitseri väljaõpe SEPTEMBER Nädal Kuupäev Kursus EESMÄRK: Kursuse eesmärgiks on anda kursuslasele teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 36 2.–7. september Formeerimiskeskuse staabikursus jalaväejao ülema, rahuaja struktuuris jaopealiku ametikoha nõuetele. 37 12.–14. september ROKkl (K) I nädalavahetus 37 12.–14. september Juhtimine praktikas 1 SISU 38 19.–21. september RVAKkl (RV) I nädalavahetus Taktika alused 38 19.–21. september RNAKkl Alutaguse malevas I nädalavahetus Administreerimisõpe 38 19.–21. september RNAKkl Harju malevas I nädalavahetus Jao lahingutegevuse juhtimise õpe 39 22.–26. september Instruktorikursus Kursuse raames läbitakse juhtimiskursus praktikas 1 ja instrutorikursus.

OKTOOBER EELDUSKURSUSED: SBKkl või SBK Nädal Kuupäev Kursus 40–41 29. september – 3. oktoober, KOHT: Jõhvi, Tallinn 6.–10. oktoober Väljaõppetehnoloogia kursuse I etapp 40 3.–5. oktoober ROKkl (K) II nädalavahetus AEG 41 10.–12. oktoober RVAKkl (RV) II nädalavahetus 42 13.–16. oktoober Instruktori treeneri kursus Nädal Kuupäev Lõpp Kursus 42 17.–19. oktoober RNAKkl Alutaguse malevas II nädalavahetus 33 16. august 16. august RNAKkl Harju malevas katsed 42 17.–19. oktoober RNAKkl Harju malevas II nädalavahetus 42 17.–19. oktoober Formeerimisinstruktori kursus 34 23. august 23. august RNAKkl Alutaguse malevas katsed 42 17.–19. oktoober Vabatahtliku noortejuhi kursuse I nädalavahetus 38 19. september 21. september RNAKkl Alutaguse malevas I nädalavahetus 42 18.–19. oktoober Formeerimispunkti juhtkonna kursus 43 20.–22. oktoober Avaliku esinemise kursus 38 19. september 21. september RNAKkl Harju malevas I nädalavahetus 43 24.–26. oktoober RVAKkl (RV) III nädalavahetus 42 17. oktoober 19. oktoober RNAKkl Alutaguse malevas II nädalavahetus 44 31. oktoober – 2. november ROKkl (K) III nädalavahetus 42 17. oktoober 19. oktoober RNAKkl Harju malevas II nädalavahetus NOVEMBER 45 7. november 9. november RNAKkl Alutaguse malevas III nädalavahetus Nädal Kuupäev Kursus 45 4.–5. november Kaitseliitu tutvustav kursus 45 7. november 9. november RNAKkl Harju malevas III nädalavahetus 45 7.–9. november RVAKkl (RV) IV nädalavahetus 47 21. november 23. november RNAKkl Alutaguse malevas IV nädalavahetus 45 7.–9. november RNAKkl Alutaguse malevas III nädalavahetus 45 7.–9. november RNAKkl Harju malevas III nädalavahetus 47 21. november 23. november RNAKkl Harju malevas IV nädalavahetus 46 12.–16. november Kaitseliidu laskeinstruktori kursuse I etapp (õppelaskmine) KONTAKT 46 14.–16. november Vabatahtliku noortejuhi kursuse II nädalavahetus 47–48 17.–21. ja 24.–28. november Väljaõppetehnoloogia kursuse II etapp Nimi Telefon Meiliaadress Tegevusvaldkond 47 21.–23. november ROKkl (K) IV nädalavahetus 47 21.–23. november RNAKkl Alutaguse malevas IV nädalavahetus Täpsustamisel – – RNAKkl Alutaguse malevas 47 21.–23. november RNAKkl Harju malevas IV nädalavahetus Andres Ots 650 3246, 534 8432 [email protected] RNAKkl Harju malevas DETSEMBER Nädal Kuupäev Kursus 49 4.–7. detsember Juhtimiskursus III 49 5.–7. detsember RVAKkl (RV) V nädalavahetus 50 12.–14. detsember ROKkl (K) V nädalavahetus

2 15 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA ORGANISATSIOONI SISSEELAMISKURSUSED ISIKSUSLIKKU ARENGUT JA EESTVEDAMISOSKUSI KAITSELIITU TUTVUSTAV KURSUS ARENDAVAD KURSUSED JUHTIMINE PRAKTIKAS 1 SIHTGRUPP

VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD SIHTGRUPP - Kaadrikaitseväelased VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD Riigiametnikud Rühmapealik – Rühmapealiku abi TEEMA: Kaitseliidu organisatsiooni tutvustus Jaopealik Naiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liige EESMÄRK: Kursus annab uutele Kaitseliidu teenistujatele teadmisi Kaitseliidu ideeliste aluste, Naiskodukaitse jaoskonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liige ülesannete ja organisatsiooni kohta, samuti igapäeva töö kohta Kaitseliidu peastaabis, Kaitseliidu Naiskodukaitse erialagrupi juht Koolis, malevates ja eriorganisatsioonides ning tutvustab Kaitseliidu personalitööd. TEEMA: Ülesandepõhine juhtimine SISU Kaitseliidu ideelised alused EESMÄRK: Kursus annab teadmisi, oskusi ja hoiakud, mis võimaldavad ülesannete täitmisel pare- Kaitseliidu ülesanded, organisatsioon, areng ja prioriteedid mini kasutada grupi ressursse ja juhtimisfunktsioone. Kaitseliidu peastaabi ülesanded ja organisatsioon Kaitseliidu eriorganisatsioonide ülesanded ja organisatsioon SISU Kaitseliidu erinevate kogude ülesanded ja organisatsioon Iseseisev otsuste vastuvõtmine eesmärgi täitmiseks Kaitseliidu maleva külastamine Juhtimisfunktsioonide kasutamine Kaitseliidu Kool ja Kaitseliidu väljaõppesüsteem Töö- ja toimimistingimused Personalitöö Kaitseliidus Otstarbekohane kommunikatsioon Grupi ressursside kasutamine EELDUSKURSUSED: Puuduvad Grupi normide määratlemine Kontroll arendusvahendina KOHT: Alu Allohvitseri juhiroll allüksuses Väärtuslik tagasiside ja enesereﬂ eksioon AEG

Nädal Kuupäev Lõpp EELDUSKURSUSED: Puuduvad

45 4. novembril kell 10 5. novembril kell 16 KOHT: Alu

KONTAKT AEG

Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Nädal Kuupäev Lõpp Kooli ülem ltn Riina Nemvalts 717 9365, 503 2251 [email protected] 37 12. septembril kell 17 14. septembril kell 14.30

KONTAKT

Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Inimressursi arendamise Merle Kodu 717 9380, 505 6766 [email protected] õppesuuna juhataja

14 3 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA

JUHTIMISKURSUS III FORMEERIMISPUNKTI JUHTKONNA KURSUS AEG SIHTGRUPP Nädal Kuupäev Lõpp VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD 42 17. oktoobril kell 9 19. oktoobril kell 17 Malevkonnapealik Malevapealik Kompaniipealik Kaitseliidu peastaabi osakonna ülem/juhataja Naiskodukaitse ringkonna esinaine

TEEMA: Inimressursi juhtimise arengukava koostamine

EESMÄRK: Kursuse eesmärk on paremini kasutada ja arendada üksuse inimressurssi. Osalejatel on võimalus kursuse jooksul välja töötada oma üksuse vastav arengukava. FORMEERIMISKESKUSE STAABIKURSUS SISU AEG Juhtimise põhialused Nädal Kuupäev Lõpp Üksuse huviobjektide deﬁ neerimine ja sõltuvusvahekordade analüüsimine Üksuse ülema rolli analüüsimine, lähtudes enda ja teiste arusaamadest 36 2. september 7. september Üksuse visiooni, strateegia, taktika ja tegevuskava väljatöötamine Juhtimisalaste eesmärkide formuleerimine ja ressursside väljaselgitamine SIHTGRUPP Juhtimisalaste ülesannete määratlemine VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD Üksuse normide määratlemine Üksuse tegevuskava I variandi väljatöötamine Täpsustamisel Täpsustamisel

EELDUSKURSUSED TEEMA, EESMÄRK, SISU, EELDUSKURSUSED: Täpsustamisel Juhtimiskursus I Juhtimiskursus II KOHT: Alu

KOHT: Alu KONTAKT

AEG Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Kaitseliidu pea- kpt Rein Luhaorg 717 9025, 528 6564 [email protected] Nädal Kuupäev Lõpp staabi operatiiv- ja 49 4. detsembril kell 10 14. septembril kell 14.30 väljaõppeosakonna väljaõppejaoskon- KONTAKT na ülem Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Nooreminstruktor v-srs Rainer Ristimets 717 9390, 520 3407 [email protected]

Inimressursi arendamise õppe- Merle Kodu 717 9380, 505 6766 [email protected] suuna juhataja

4 13 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA

SÕJAVÄELISE JUHTIMISE ERIALAKURSUSED AVALIKU ESINEMISE KURSUS FORMEERIMISINSTRUKTORI KURSUS SIHTGRUPP

SIHTGRUPP VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD - Malevapealik Täpsustamisel Täpsustamisel Maleva staabiülem Maleva väljaõppeülem TEEMA: Formeerimispunkti töö ja dokumentatsioon Kaitseliidu peastaabi osakonna ülem/juhataja Kaitseliidu peastaabi jaoskonnaülem/juhataja EESMÄRK: Kursuse tulemusena on osalejatel informatsioon muudatustest formeerimispunkti Naiskodukaitse instruktor töös ja dokumentatsioonis ning nad on ette valmistunud õppetöö läbiviimiseks formeerimispunkti Noorteinstruktor juhtkonna kursusel. Referent

SISU: Täpsustamisel TEEMA: Avalik esinemine

EELDUSKURSUSED: Täpsustamisel EESMÄRK: Kursuse eesmärk on anda teadmisi ja oskusi presentatsiooni kavandamiseks ja esita- miseks ning oma organisatsiooni esindamiseks. KOHT: Alu SISU AEG Ettekande eesmärgi määratlemine ja ajakava koostamine Nädal Kuupäev Lõpp Ettekande kirjutamine lähtuvalt kõne eesmärgist ja kuulajaskonnast Esitlusmeetodi valimine 42 17. oktoobril kell 19 19. oktoobril kell 17 Ruumielementide otstarbekas paigutamine Tehniliste abivahendite kasutuskorda seadmine KONTAKT Oma isiku kasutamine esinemise mõju suurendamiseks (kehahoid, žestid, miimika, silmside Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress kuulajaskonnaga, häälekasutus, välimuse korrastamine)

Kaitseliidu pea- kpt Rein Luhaorg 717 9025, 528 6564 [email protected] EELDUSKURSUSED: Puuduvad staabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna KOHT: Alu väljaõppejaoskon- na ülem AEG Nooreminstruktor v-srs Rainer Ristimets 717 9390, 520 3407 [email protected] Nädal Kuupäev Lõpp

43 20. oktoobril kell 10 22. oktoobril kell 15

KONTAKT

Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Naiskodukaitse kursuste Nele Sarrapik 717 9376, 5664 5581 [email protected] koolitusspetsialist

12 5 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KOOLITAMISOSKUSI JA VÄLJAÕPPE JUHTIMISE OSKUSI SÕJAVÄELISE JUHTIMISE TÄIENDKURSUSED ARENDAVAD KURSUSED KAITSELIIDU LASKEINSTRUKTORI KURSUSE I ETAPP (ÕPPELASKMINE) INSTRUKTORIKURSUS SIHTGRUPP SIHTGRUPP VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD VABATAHTLIKUD (AUGUST) TEENISTUJAD (SEPTEMBER) Kompaniipealik Maleva instruktor Malevkonnapealik Maleva instruktor Rühmapealik Maleva nooreminstruktor Rühmapealik Maleva nooreminstruktor Rühmapealiku abi Relvur Rühmapealiku abi Jaopealik Jaopealik Naiskodukaitse vabatahtlik instruktor TEEMA: Laskmiste läbiviimine Noorte Kotkaste rühmapealik / Kodutütar- de rühmavanem EESMÄRK: Kursuse lõpetanu on võimeline tegutsema laskeinstruktorina õppelaskmiste läbiviimi- sel ühest relvaliigist (kuni 20 mm käsitulirelv). TEEMA: Instrueeriv õpetamine SISU: Õppelaskmiste planeerimine, ohutushoid õppelaskmiste planeerimisel ja läbiviimisel, laske- EESMÄRK: Kursuse eesmärk on anda kursuslastele oskused efektiivse õppetunni läbi viimiseks. asjandus, laskeväljaõpe ja relvade käsitsemise ohutuseeskirjad. Kursusele eelneb kaugõppevormis kodutöö. Statsionaarõppele järgneb õppepraktika. SISU Eesmärgipärase klassitunni metoodiline kavandamine ja ettevalmistamine EELDUSKURSUSED Eesmärgipärase instrueeriva ja harjutava klassitunni läbiviimine Vähemalt RNAKkl, NAK või muu jaoülema kvaliﬁ katsiooni andnud kursus Õppetöö läbiviimiseks õppijakesksete meetodite kasutamine Esmaabikursus (16 t) Oma õpivajaduste reﬂ ekteerimine Instruktorikursus Aitava ja arengupotentsiaalile suunatud tagasiside andmine Kursusele eelneb kaugõppevormis kodutöö. KOHT: Männiku

EELDUSKURSUSED: SBKkl/SBK või NKK BVÕ AEG Nädal Kuupäev Lõpp KOHT: Alu 46 12. novembril kell 19 16. novembril kell 17 AEG KONTAKT Nädal Kuupäev Lõpp Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress 35 25. augustil kell 10 29. augugustil kell 14 Nooreminstruktor v-srs Rainer Ristimets 717 9390, 520 3407 [email protected] 39 22. septembril kell 10 26. septembril kell 14

KONTAKT

Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Inimressursi arendamise Merle Kodu 717 9380, 505 6766 [email protected] õppesuuna juhataja

6 11 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA

RESERVVANEMALLOHVITSERI KURSUS KAITSELIIDUS (RÜHMAVANEM) INSTRUKTORI TREENERI KURSUS RVAKkl (RV) III SIHTGRUPP SIHTGRUPP

VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD Rühmapealiku abi - Malevkonnapealik Instruktorikursuse vastava soovitusega lõ- Kompaniipealik petanud kursuslane TEEMA: Reservvanemallohvitseri väljaõpe Instruktorikursuse vastava soovitusega lõ- petanud kursuslane EESMÄRK: Kursuse eesmärgiks on anda kursuslasele teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad jalaväerühma vanema, rahuaja struktuuris rühmapealiku abi ametikoha nõuetele. TEEMA: Õppetreeningute läbiviimine

SISU EESMÄRK: Kursus annab osavõtjale võimaluse tutvuda Kaitseliidus esitatavate nõuete ja ootuste- Lahingutegevuse võime tagamine ga õpetajatele juhtimis- ja instruktorikursustel ning malevas vabatahtlike instruktorite juhendajana Lahingutegevuse juhtimise õpe tegutsedes. Administreerimine Lõpuharjutus SISU Tegemist on instruktorikursuse jätkukursusega, mis sisaldab järgmisi punkte: EELDUSKURSUSED erinevate tasemetega / diferentseeritud õppetöö väljaselgitatud eelteadmiste alusel; RNAKkl, NAK mõni muu jaoülema kvaliﬁ katsiooni andnud kursus individuaalne abi ja juhendamine; Instruktorikursus (soovitavalt) enesega vastandamise meetodi kasutamine; Juhtimine praktikas 1 (soovitavalt) videotagasiside kasutamine arengu eesmärgil; inimloomuse tundmine ja selle mõju õppetööle; KOHT: Alu isikliku autoriteedi saavutamine kvaliteedi ja tunnustuse kaudu; tegevusele hinnangute andmine määratletud kriteeriumide raames; AEG kaasvastutus oma arengu eest. Süvendatakse ka õppetöö ettevalmistamise ja läbiviimise oskusi. Nädal Algus Lõpp Üritus Kursusele eelneb kaugõppevormis kodutöö. 33 16. augustil kell 10 16. augustil kell 17 RVAKkl (RV) katsed Kursusele järgneb praktika.

38 19. septembril kell 19.30 21. septembril kell 17 RVAKkl (RV) I nädalavahetus EELDUSKURSUSED: Instruktorikursus 41 10. oktoobril kell 19.30 12. oktoobril kell 17 RVAKkl (RV) II nädalavahetus KOHT: Alu 43 24. oktoobril kell 19.30 26. oktoobril kell 17 RVAKkl (RV) III nädalavahetus 45 7. novembril kell 19.30 9. novembril kell 17 RVAKkl (RV) IV nädalavahetus AEG 49 5. detsembril kell 19.30 7. detsembril kell 17 RVAKkl (RV) V nädalavahetus Nädal Kuupäev Lõpp 4 23. jaanuaril kell 19.30 25. jaanuaril kell 17 RVAKkl (RV) VI nädalavahetus 42 13. oktoobril kell 10 16. oktoobril kell 16

8 20. veebruaril kell 19.30 22. veebruaril kell 17 RVAKkl (RV) VII nädalavahetus KONTAKT

10 6. märtsil kell 19.30 8. märtsil kell 17 RVAKkl (RV) VIII nädalavahetus Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress 12 20. märtsil kell 19.30 22. märtsil kell 17 RVAKkl (RV) IX nädalavahetus Inimressursi arendamise Merle Kodu 717 9380, 505 6766 [email protected] 14 3. aprillil kell 19.30 5. aprillil kell 17 RVAKkl (RV) X nädalavahetus õppesuuna juhataja

20 13. mail kell 19.30 17. mail kell 17 RVAKkl (RV) taktikanädal 24 13. juunil kell 11 13. juunil kell 13 RVAKkl (RV) lõpetamine

KONTAKT

Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Instruktor n-ltn Deiv Bogens 717 9363, 527 7944 [email protected] Instruktor kpt Erik Niine 717 9060, 5380 7651 [email protected]

10 7 KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA KAITSELIIDU KOOLI KURSUSEKALENDER 2008 II POOLAASTA

VÄLJAÕPPETEHNOLOOGIA KURSUS / ÕPPEKAVADE KOOSTAMINE SÕJAVÄELISE JUHTIMISE TASEMEKURSUSED RESERVOHVITSERI KURSUS KAITSELIIDUS (KOMPANIIÜLEM) ROKkl (K) IV SIHTGRUPP SIHTGRUPP VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD Väljaõppe arendamise või uuendamisega Väljaõppe arendamise või uuendamisega VABATAHTLIKUD TEENISTUJAD tegelev eriorganisatsiooni liige tegelev kaadrikaitseväelane/riigiametnik Kompaniipealik - Üksikkompanii pealik TEEMA: Pädevuspõhise õppekava koostamine Malevkonnapealik

EESMÄRK: Kursus annab võimaluse omandada niisugused teadmised, oskused ja hoiakud, mis on TEEMA: Reservohvitseri väljaõpe vajalikud uute kursuste väljatöötamiseks ja olemasolevate uuendamiseks iseseisvalt või töögrup- pides, lähtudes väljaõppe tehnoloogilisest mudelist (Systems Approach to Training) ning inimkesk- EESMÄRK: Kursuse eesmärgiks on anda kursuslasele teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad setest õppimis- ja juhtimisteooriatest. jalaväekompanii ülema abi, rahuaja struktuuris kompaniipealiku ametikoha nõuetele.

SISU SISU Väljaõppetehnoloogia mudeli kasutamine Taktika alused Taksonoomia Juhtimine Funktsioonianalüüs Väljaõppe planeerimine, organiseerimine, juhtimine Funktsioonikirjelduse väljatöötamine Personali juhtimine Väljaõppe vajaduse määratlemine ja õpieesmärkide sõnastamine Administreerimine Kursuse sisu, struktuuri, vajaduste ja meetodite määratlemine Kursusekava, ainekava ja tunnikava väljatöötamine EELDUSKURSUSED Protsessikontroll, tulemuskontroll ja eesmärgikontroll ROKkl (R), ROK (R) või mõni muu rühmaülema kvaliﬁ katsiooni andnud kursus Hinnang väljaõppele ja õppekava/kursusekava revideerimine Instruktorikursus (soovitavalt) Juhtimine praktikas 1 või juhtimiskursus I (soovitavalt) EELDUSKURSUSED Laskeinstruktori kursuse I etapp (õppelaskmine) (soovitavalt) Instruktorikursus Instruktori treeneri kursus (soovitavalt) KOHT: Alu

KOHT: Alu AEG

AEG Nädal Kuupäev Lõpp Kursus

Nädal Kuupäev Lõpp Kursus 33 16. augustil kell 9.30 16. augustil kell 16 ROKkl (K) katsed 40–41 29. septembril kell 10 3. oktoobril kell 13 Väljaõppetehnoloogia 37 12. septembril kell 20 14. septembril kell 18 ROKkl (K) I nädalavahetus kursuse I etapp 6. septembril kell 10 10. oktoobril kell 13 40 3. oktoobril kell 20 5. oktoobril kell 18 ROKkl (K) II nädalavahetus 47–48 17. novembril kell 10 21. novembril kell 13 Väljaõppetehnoloogia 44 31. oktoobril kell 20 2. novembril kell 18 ROKkl (K) III nädalavahetus kursuse II etapp 47 24. novembril kell 10 28. novembril kell 13 21. novembril kell 20 23. novembril kell 18 ROKkl (K) IV nädalavahetus 50 12. detsembril kell 20 14. detsembril kell 18 ROKkl (K) V nädalavahetus KONTAKT 3 16. jaanuaril kell 20 18. jaanuaril kell 18 ROKkl (K) VI nädalavahetus Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress 7 13. veebruaril kell 20 15. veebruaril kell 18 ROKkl (K) VII nädalavahetus Kooli ülem ltn Riina Nemvalts 717 9365, 503 2251 [email protected] 11 13. märtsil kell 20 15. märtsil kell 18 ROKkl (K) VIII nädalavahetus 17 21. aprillil kell 20 26. aprillil kell 16 ROKkl (K) taktikanädal 24 13. juunil kell 11 13. juunil kell 13 ROKkl (K) lõpetamine

KONTAKT

Ametikoht Nimi Telefon Meiliaadress Vaneminstruktor kpt Argo Näkk 717 9363, 5346 4937 [email protected]

8 9 SÕJARAUD Snaiprivastased tehnoloogiad ja vastumeetmed

Tekst: REIMO SOOSAAR, Teises maailmasõja aastatel, kui nõuab ebaproportsionaalselt suurt Kaitseliidu Tartu malev nähti snaiprite laialdast kasuta- vastutegutsemist. Näiteks Iraagis mist kõikvõimalikes piirkonda- Al-Fallūjah’s oli üks snaiper roni- des ja oludes, osutus kõige kõ- nud mošee torni ja tulistas sealt iks on snaiper nii eriline? Ta vemaks meheks soomlane Simo koalitsioonivägede pihta, pannes on ohtlik ja nähtamatu vas- Häyhä, kes tegi Talvesõja aegu sellega terve Ameerika merejalaväe- tane. Ta mõjutab oluliselt M mõne kuu jooksul kinnitatud kompanii tükiks ajaks kõhuli maha vaenlase käitumist nii füüsiliselt andmetel 542 surmavat lasku; ja varjuma. Ka põhjustas see eba- kui ka psühholoogiliselt, enamjaolt kümne parima täpsuslaskuri ko- proportsionaalselt suure vastuse, vastase liikumist aeglustades ja see- guskooriks oli 4611, 60 parimal sest ameeriklased olid sunnitud ka- tõttu ressursside kulu suurendades. 16 966 tapetut. sutama ära palju mitmesugust käsi- Ainuüksi tema olemasolu mõjub ja tankitõrjerelvade moona, kuni lõ- vastase moraali langetavalt ja nõuab Need arvud näitavad, miks snaip- puks kõrvaldati torn tankikahurite ebaproportsionaalselt suuri vastu- reid nii tõsiselt kardetakse. tulega. Sellised rünnakud kulutavad meetmeid. Ta on täpne ja eksib har- palju ressursse, sest vastuses kasu- va, tema abivahenditeks on optilise Ka uuema aja mittekonventsionaal- tatakse helikoptereid, lähitoetus- sihikuga täpsusrelv ja professionaal- setes konfliktides on täpsuslask- lennukeid, suurtükiväge jne, ning sed vaatlusseadmed. Tal on mitmeid jad ja snaiprid olulise tähtsusega põhjustavad suurt psühholoogilist nimesid: täpsuslaskur ja snaiper (eri- – nad võimaldavad väga selektiiv- survet (nähtamatu ja piisavalt täpse nevus seisneb koolituse sügavuses ja selt märke tabada (intelligentne tulega vaenlane). efektiivses laskekauguses, kuid ühi- relv) ja samas hoida kõrvalisi kah- seks tunnuseks on võime lasta täp- jusid minimaalse- Tekib küsimus, miks selt ja valida märklauda, olles sellega tena. See on vajalik naiprid on olnud läbi lubatakse vastase ohuks olulisele elavjõule ning mõju- eeskätt linnatingi- Saegade üheks kuluefek- snaipri jahtimisel suu- tades seetõttu väga tugevalt vastase mustes ja sõjas ter- tiivseimaks sõjapidamisva- rema jõu kasutamist võitlusvõimet ja moraali). rorismi vastu, kui hendiks, sest nad on täpsed. olukorras, kui vastase vastase võitlejad ja võitleja on tsiviilisiku- INTELLIGENTNE RELV kohalik tsiviilelanikkond on tih- te või -objektide seas ja võimsama- ti segunenud, tehes pommide ja te relvade kasutamine toob kaasa Snaiprid on olnud läbi aegade üheks muude suurema purustusjõuga kõrvalisi ohvreid. Meenutagem, et kuluefektiivseimaks sõjapidamisva- relvade kasutamise peaaegu või- eelnevalt sai juba mainitud, et min- hendiks, sest nad on täpsed. Kesk- matuks. Teiseks oluliseks snaipri gi (enamjaolt pehme, s.o persona- miselt kuluvat ühe snaipri poolt eeliseks on eitatavus – nende kui livastase) ülesande täitmiseks on tabatud vastase kohta 1,5 padrunit. sõjajõudude kasutamise võimalik- hea kasutada snaiprit, sest too valib Snaiprite põhjustatud kaotused on kus riigis, millega ei olda sõjajalal. oma märki ja minimeerib sellega suured. Nad on tabanud vastavalt Lennukipommi kasutamine sel- ka kõrvalised kahjud. Ehk võib siin ettenähtud ülesannetele kõrgeid lisel juhul oleks diplomaatiliselt lähtuda poliitiliselt ebakorrektsest ohvitsere ja tähtsusega reavõitlejaid vastuvõetamatu, samas eriüksuse mõttest, et parem nemad kui meie? (sidemehed, tulejuhid, kuulipil- snaiprimeeskonna kasutamine durid). Nende efektiivsus on suur. võimaldab nt ebasoovitava isiku Kasutades olemasolevaid “edetabe- MASKEERIMISOSKUSE OLULISUS kõrvaldada ilma liigse kärata. leid” (siinkohal rõhutame, et autor Et snaiprid ja täpsuslaskurid on ei heroiseeri suurte inimhulkade niivõrd efektiivsed, on vaja kasutu- tapmist, vaid näitab, kui efektiiv- KURNAV VASTANE sele võtta meetmeid nende avasta- seks on snaiprid oma ülesannete Paraku kasutavad ka terroristid ja miseks ja kõrvaldamiseks. Snaipri täitmisel osutunud), saab suurte sissid täpsuslaskureid, mis on suu- peamiseks tööriistaks on optilise si- ilmasõdade kohta öelda, et kinnita- reks ohuks sõbralikele jõududele. hikuga täpsuspüss. Kui raskendada tud andmetel: Terroristlikud laskurid ei pruugi selle relva kasutamist, muutub ka suutsid Esimese maailmasõja olla kuigi hea väljaõppega, enam- snaiper ebaefektiivseks ega saa oma kaevikulahingutes kaheksa pari- jaolt seisneb nende koolitus optilise ülesannet täita. mat (kõige efektiivsemaks osutus sihikuga püssi elementaarse kasu- Kanada snaiper Francis Pegah- tamise oskuses ja nende efektiivne Kuidas nii ohtlikku vastast avasta- magabow 378 tapetuga) kõrval- laskekaugus ei ületa mõndasadat da? Visuaalselt? See ei ole lihtne, dada võitlusest 1031 vastast; meetrit. Kuid nende tegutsemine sest snaiprite maskeerimisoskus on

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 27 SÕJARAUD

Snaipril on oluline teada snaipri- vastaste tehnoloogiate võimalusi ja rakendamisel ilmnevaid piirangud, et ta saaks kaitses kasutada neid vaenulike snaiprite vastu ja rakendada ründel sobivaid vastumeetmeid vaenlase poolt kasutatavatele CST-le.

Alates snaiprite laialdasemast kasu- tuselevõtust on peamiseks snaipri olemasolu ja asukoha määramise Foto 1. Maskeeritud laskur. Foto: Internet. meetodiks snaipri provotseerimine Foto 3. Mitmest mikrofonist koosnev andur. või ahvatlemine pettemärgi pihta Foto: Sniper Worx tulistama. Lasu heli järgi püütakse siis määrata snaipri asukohta. Mõis- Reaktiivseid süsteeme on kolme liiki: tagi ei ole see eriti ohutu ja töökin- del meetod, seepärast on praegu lasu heli järgi asukohta tuvasta- võetud kasutusse kaks CST alaliiki: vad; reaktiivsed ja proaktiivsed ehk siis optoakustilised – heli ja suud- vastavalt tagantjärele töötavad ja meleeki tuvastavad; ennetavad. Reaktiivsed süsteemid ainult suudmeleeki tuvastavad on praegu levinumad, sest need on seadmed. lihtsamad ja samas ka passiivsed – seadmed ise ei kiirga mingisugust Enamik reaktiivseid snaiprivasta- Foto 2. Maskeeritud laskur. Foto: Custom Concealment Inc. elektromagnetlainet. Sellest tulene- seid süsteeme põhineb lasu heli vat on reaktiivsed süsteemid ka ras- tuvastamisel ja analüüsil, kasutades väga hea. Vaadelgem fotosid 1 ja 2, kemini avastatavad. selleks tundlike mikrofonide ahe- millel kujutatu on pildistamiseks la- laid (foto 3) ja arvuteid. Mikrofoni- vastatud koos väikeste defektidega, REAKTIIVSED CSTd de süsteem tuvastab lasu ja kuuli mis võimaldaksid snaipri asukohta ülehelikiirusest tuleneva lööklaine Reaktiivsed snaiprivastased teh- näha. heli. Arvuti töötleb saadud akustilist noloogiad töötavad analoogiliselt infot ja kuvab kiirelt operaatori ek- Foto 1 on nähtavas spektris, foto 2 ajaloolise lahendusega – oodatakse raanile lasu asukoha asimuudi, kõr- on pildistatud läbi infrapunakaa- lasu toimumist ja alles pärast seda guse ja kauguse, andes sellega teada mera (snaiper asub puu kõrval). Kui püütakse erinevate meetoditega laskja ligikaudse asukoha. Selline vaataja snaipri asukohta ei tea ja laskja ligikaudne asukoht määra- süsteem võib töötada iseseisvalt või too on kasutanud täielikku maskee- ta. Kasutada saab ka automaatset osana suuremast võrgust. rimisoskust, jääb ta nähtamatuks, sensori ja relva komplekti, mis tu- sest ta ei eristu ümbritsevast kesk- vastab laskja ligikaudse asukoha ja Selline heli tuvastamise süsteem konnast. Mida ette võtta? tulistab selle pihta. Neid saab ka- võib olla staatiline, mis kaitseb sutada näiteks suuremate objekti- konkreetset rajatist, või mobiilne de kaitseks. – sõidukile paigutatuna või sõdu- SNAIPRIVASTASED MEETMED

Inglise keeles kasutatakse terminit Counter Sniper Technology (edas- Sensorid pidi lühendina CST) ehk snaiprivastased tehnoloogiad. Snaiprile WiFi antenn on nende tundmine vajalik kahel põhjusel: Ekraan peamise snaiprivastase vahendina kasutatakse teist snaiprit ning Valjuhääldi CST tähendab talle olulisi vahen- GPS deid, võimaldamaks tuvastada vaenuliku snaipri olemasolu lä- hipiirkonnas ja määramaks tolle asukohta; neid tehnoloogiaid võidakse kasutada snaipri enda vastu, ta- kistamaks tema põhiülesande Arvuti Vooluallikas täitmist. Joonis 1. Boomerang II. Foto: Sniper Worx

28 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 SÕJARAUD rite poolt kaasaskantavana kaitseb Seetõttu on lasuheli summutatud ja see patrulle ja konvoisid. Tüüpiline suudmeleek peidetud. Peidetud las- mobiilne lasu heli tuvastav süsteem kekoht ongi üks peamisi kaitseva- on BBN Technologies’ (Cambridge, hendeid erinevate detektorite eest. Massachusetts) toodetav Boome- rang II (joonis 1). Kõikidele reaktiivsetele süsteemidele on iseloomulikuks suur avastamise Boomerang II kasutab meritähe- tõenäosus, kuid laskja asukoha mää- laadselt paigutatud seitsmest mik- ramise täpsus ei ole alati kiita. Mää- rofonist koosnevat masti otsa aseta- ratud asimuudi, kõrguse ja kauguse tud süsteemi, mis annab pärast lasu vead on sedavõrd suured, et mida Foto 4. Pilt läbi Mirage 1200. Foto: Sniper Worx tuvastamist operaatorile visuaalse kaugemal on snaiper snaiprivastasest ja helisignaali. Ekraanile kantakse seadmest, seda väiksem on ka tema noklit, optilise sihiku, tulejuhtimi- laskja ligikaudse asukoha asimuut asukoha määramise täpsus. Näiteks ses kasutatava laserkaugusmõõtja, ja kõrgus. Süsteemi reaktsiooniaeg PDCue (Projectile Detection and Cu- tankitõrjerelva sihiku jne). on alla 2 sekundi. eing) suunavektori suunamistäpsu- seks on ±6O, seega määratakse 750 m Tüüpiline proaktiivne seade on Mi- Teise võimalusena saab ära kasutada kaugusel asuva snaipri asukoht 158 m rage 1200 (efektiivne avastuskaugus suudmeleegi tuvastamist selle soo- laiuse maa-alaga. Linnatingimustes on umbes 1400 m, vaatevälja suu- O juskiirguse järgi. Seadmeid, kus on vastab selline ala hulgale võimalikele rus 5 , kaaluga umbes 2 kg, tootjaks ühendatud lasuheli ja suudmeleegi laskekohtadele. Boomerang II süs- Torrey Pines Logic, USA), mis kuju- tuvastamine, nimetatakse optoakus- teemi suunavektori täpsus on ±2,5O, tab endast suurema binokli laadset tilisteks. Mikrofonide kõrval kasuta- mis määrab sama kauguse puhul 65 seadet. Selle seadme operaator val- takse keskinfrapunaspektrit regist- m laiuse ala, seegi on aga piisavalt gustab võimalikke snaipri peidu- reerivaid kaameraid. Selline kaamera suur mitme laskekoha jaoks. Samas kohti ja näeb koheselt teda jälgivate teeb 120 võtet sekundis ja on võime- on tähtis mainida, et kui kasutada optiliste seadmete peegeldusi. Foto line avastama suudmeleegi ajaga alla mitmest reaktiivsest süsteemist moo- 4 näitab, kuidas seda seadet kasuta- 100 ms. Kaamera vaatevälja ulatus on dustatud võrku, suureneb oluliselt ka des selgub, et täiesti ilmetu objekti 140–360O, seega saab väheste kaame- laskekoha määramise täpsus. varjus on tõsine oht. rate abil katta kogu ümbruse. Üheks sellise süsteemi näiteks on Viper. Järgmiste põlvkondade seadmed Proaktiivsed seadmed võivad olla võivad kasutada juba infrapunakaa- käeshoitavad, statsionaarsed või On ka selliseid süsteeme, mis kasu- meraid kuuli lennu jälgimiseks või mobiilsed. Nendega saab täiendada tavad ainult infrapunakaameraid. LIDARit (Light Detection and Ran- ka muid süsteeme, nt eespool kir- ging, st valguse tagasipeegeldumisel jeldatud reaktiivseid avastusvahen- REAKTIIVSETE CSTde VASTUMEETMED põhinev aktiivse kaugseire meetod) deid või firma FLIR kaameraid. kuuli poolt põhjustatud rõhuhäirete Akustilistel, optoakustilistel ja opti- jälgimiseks atmosfääris koos tavapä- Sarnaselt Mirage 1200-le töötab ka listel CSTdel on neli peamist vastu- raste akustiliste seadmetega. Ka või- sõidukile monteeritud seade BOSS meedet: vad mobiilsed sensorid olla paiguta- (Battlefield Optical Surveillance tud väikeste robotite peale või olla System, USAF/USA). Lisaks optika summutatud relvad, kinnitatud helikopterite külge. tuvastamisele suunab see avastatud alahelikiirusega laskemoon, optikaseadmele laserikiire, st “val- gustab” seda. Seda laseritäppi saab varjatud laskekohad, PROAKTIIVSED CSTd kasutada ära näiteks laserjuhitava laskmine suurtelt kaugustelt. Ennetavad seadmed on ka aktiivsed relva märgile juhtimiseks. Kuna la- seadmed, mis kasutavad ära nn kas- serit kasutatakse optikaseadme ot- Snaiprirelvasüsteemile summuti li- sisilmaefekti, st, et objektiivi läätse- simiseks, on loomulik, et sama lase- samine kas kahandab tunduvalt või le langev valgus peegeldub osaliselt rit võib ära kasutada ka tõsisemaks lausa kõrvaldab suudmeleegi ja la- tagasi. Kui valgustamiseks kasutada eesmärgiks, viisakas keeles “optilise suheli, kuid tavamoona kasutades laserit, on selle tekitatud peegeldus seadme neutraliseerimiseks”, sisu- ei saa kõrvaldada kuuli ülehelikiiru- palju intensiivsem. Sellised süstee- sest tingitud lööklainet. Kasutades mid põhinevad enamjaolt infrapu- summutit ja alahelikiirusel moo- nakaameral ja tagasipeegeldunud na, kõrvaldatakse kõik reaktiivsete infrapuna (tavaliselt 808 nm) lase- CST-de indikaatorid (lasuheli, kuuli rivalgusel. Infrapunalaserit kasuta- lööklaine, suudmeleek). Selle juures takse just sellepärast, et see võimal- on puudusteks kehvem ballistika dab varjatud vaatlemist (laserikiir ei ja väiksem efektiivne laskekaugus. ole silmale nähtav) nii öösel kui ka Snaiper võib ka lihtsalt teha oma las- päeval. Siiski peab meeles pidama, kekoha varjatuks – näiteks asub see et seda liiki tehnoloogia avastab te- siseruumides või on muidu varjatud. gelikult optilise seadme (peegli, bi- Foto 5. BOSS. Foto: www.defensereview.com KAITSE KODU! NR 4’ 2008 29 SÕJARAUD liselt optilise sihiku korral laserikii- hea. Siiani võideldi selle vastu nii, tiivne avastussüsteem, on see tõsine re optikast läbilaskmiseks ja sellega et snaiprimeeskonnad kasutasid oht. Kui too asub sihtmärgi lähedal snaipri pimestamiseks. Pimestami- vaatlusteks ära soodsat aega, st et ja on snaipri optika vaatlusväljas, ne tähendab siin silma hävimist. Üks valiti aeg ja koht nii, et päike pais- osutub ARD kasutuks. Sõnaga, kui selliseid laserseadmeid on Stingray. taks snaipri selja tagant, vältides nii snaiper näeb aktiivset CST-seadet, tolle optikaseadmesse paistmist ja näeb too ka snaiprit. Teine mure proaktiivsete CSTde pu- peegelduste tekitamist, samas põh- hul on see, et seade tuvastab tagasi- justades peegeldusi vastaspoole op- Võimalikud aktiivsed vastumeetmed: peegeldust vaid mingilt optiliselt pin- tikaseadmetelt, kui nood juhtusid laserkiire detektorid ja alarmid, nalt. Selleks võib olla kaleidoskoop snaiprite poole vaatama. Paraku on ülikiired automaatsed katikud, väikese lapse, taskupeegel edeva teis- selline meetod piiratud ja nüüd on melise või tõesti SVD vaatlejat sihtiva sellele lisatud muid tehnoloogiaid. laserﬁ ltrid, snaipri käes. Linnatingimustes on Brewsteri aknal töötavad sead- vägagi tõenäoline, et iga peegeldus Läätsetehnoloogia on Teise maa- med. ei ole tule vaenulikult seadmelt ning ilmasõja aegsega võrreldes tublisti tegeliku peegeldusallika väljaselgita- arenenud, sest heade optiliste sihi- Tänapäevane ja tuleviku lahinguväli mine on ülimalt oluline. kute läätsed on kaetud filtritega, mis on täis laservalgust, mida enamjaolt summutavad peegeldusi läätse pin- kasutatakse kauguste määramiseks. Kuna laseritel põhinevate seadmete nalt. Kui tavaline klaasist lääts pee- Seega on snaipril oluline teada, mil- kasutuselevõtt kogub pidevalt po- geldab tagasi ligi 7% pealelangevast lal just teda valgustatakse. Selleks pulaarsust, on oluline, et igasugune valgusest, siis kvaliteetse sihiku lääts saab kasutada väikseid kaasaskan- optiline seade saaks endale laserfilt- peegeldab tagasi kuni 1% valgusest tavaid laserikiirguse detektoreid, ri ohtliku kiirguse neutraliseerimi- (Zeiss väidab oma parimate läätse- mis annavad valgustamise korral seks. Ka igat liiki laserkaugusmõõt- de peegeldusteguriks koguni 0,1%). ka alarmi. Sel juhul on snaipril vä- jate kasutamine näitab kasvavat Niiviisi vähendatakse juba eos val- hemalt teadmine, et teda valgus- trendi, põhjustades filtrite ilmumi- guse tagasipeegeldumise võimalust tatakse, ning ta saab oma edasist se isegi tavalistele kaitseprillidele. ja peegeldumise korral tolle inten- käitumist vastavalt planeerida. Üli- Kõik proaktiivsed seadmeid ei pea siivsust (sellega ka tõenäosust, et kiire automaatne katik sulgub mo- olema ilmtingimata kõrgtehno- detektor tagasipeegeldunud valgust mentaalselt, kui sensor tuvastab la- loogilised, läbi saab ka lihtsamini, märkab). serikiirguse, kaitstes sellega laskjat kasutades võimalike laskekohtade valgustamise (vältides sellega pee- valgustamiseks intensiivse valguse- Üheks peamiseks kaitsevahendiks geldumist läätselt) ning laseripool- ga prožektoreid. Selle peegeldused on peegeldumisvastane seade (inglise pimestamise eest. on ka palja silmaga nähtavad. se k Anti-Reflection Device ehk ARD). See on üpris odav, väike, kerge ja Sihikuläätsele või kaitseprillide Loomulikult töötab see lihtne vahend mugav kasutada. ARD piirab nurka, klaasidele kantud laserifilter kaitseb kõige paremini hämaras, kuid ka päe- mille all valgus saab optikasse pais- samuti laskjat laserikiirguse eest. vavalgel võib sellest abi olla, kui ka- ta, vähendades sellega peegelduste Boonuseks on see, et selline filter sutada piisavalt tugevaid valgusteid. tekitamise võimalust mingi valgus- ei ole kohmakas lisaseade (suuren- Igal juhul on laseri poolt valgustami- allika poolt. Tegu ei ole siiski imevit- dades seadme kaalu ja mõõtmeid), ne ohtlik ja nõuab snaipri (ja miks ka saga, mis probleemid lahendab – kui vaid lihtsalt läätse pinnakate. Prob- mitte mõnda muud optilist seadet valgusallikas asub optika vaateväljas, leemiks on see, et enamik filtreid kasutava sõduri) vastumeetmeid. st vaataja näeb valgustit, siis näeb kaitsevad vaid konkreetsete laine- valgusallikas ka optika läätse ja võib pikkustega laserikiirguse eest, kuid PROAKTIIVSETE CSTde VASTUMEETMED tekitada peegelduse. ARD muudab osa CSTsid kasutavad muudetava küll läbi optika nähtava pildi veidi sagedusega laserikiirt, sellega filtri Snaiprile on optilised seadmed väga tumedamaks, kuid see mõju on üp- efektiivsust oluliselt kahandades. olulised ning optiline sihik koos rel- ris marginaalne ega summuta opti- vaga ka peamiseks hädatarvilikuks kasse paistvat laserikiirt. Kui snaipri Nende puuduste kõrvaldamiseks töövahendiks. Seega on vaja kasu- tööpiirkonda on üles seatud proak- on loodud nn kolmesageduslikud tada mingeid vastumeetmeid, kaits- filtrid, mis lasevad läbi kolme põ- maks ennast laseri poolt avastamise hivärvi – punast, rohelist ja sinist ning võimaliku pimestamise eest. (sarnaselt värvilisele ekraanile, kus nähtav pilt luuakse samade värvi- Peegeldus sihiku läätselt on ohtlik. de kombinatsioonidena) –, samal Üpris palju snaipreid on hukkunud ajal kõiki muid kiirgusi neelates või seetõttu, et nende optilist sihikut tagasi peegeldades. Selliste filtri- on nähtud just peegelduse tõttu. te peaülesandeks on kaitsta laskja Isegi kui snaiper ei hukku, tähen- silma, takistades laserkiirgusel sin- dab paljastamine tema ülesande na jõudmist. Selleks on need filtrid ebaõnnestumist ja paljudel juhtu- väga efektiivsed, kuid miinuseks on del on see vastase seisukohalt sama Foto 6. Erinevad ARD-d. Foto: Sniper Worx nähtava pildi tumendus – piltlikult

30 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 SÕJARAUD

öeldes on läbi sellise filtri nähtav pilt sarnane läbi päikeseprillide nähta- RRESERVOHVITSERIDEESERVOHVITSERIDE KKOGUOGU vale. Arvuliselt on selline filter vaat- lejale samasugune kui 40–60%line XXII LLASKMISEASKMISE KKARIKAVÕISTLUSEDARIKAVÕISTLUSED neutraalne tihedusfilter, st läbi filtri nähtav pilt on tegelikuga võrreldes TTULEKULULEKUL umbes poole heledusega. Häma- ramates tingimustes tähendab see Moto: Meeskonnatöö, kuid ka ise peab täpne olema! niigi kasina valguse tumendamist ja võib seega snaipri võitlusvõimet Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) XI laskmise karikavõistlused peetakse 12. ja 13. septembril 2008 Tallinnas Männiku lasketiirus ja Männiku laskeväljal. Võis- kahandada. Aga et töö selle palju- teldakse ainult korraldajate poolt tagatud relvade ja laskemoonaga. Tulemusi ar- tõotava filtri kallal käib, võib see vestatakse nii individuaalselt kui ka neljaliikmeliste võistkondade kaupa. puudujääk lahenduse leida. AJAKAVA Brewsteri akna põhimõttel töötavad Reede, 12. september seadmed lubavad valgusel optika- Kl 13–18 – kohtunike võistlus seadmesse siseneda, kuid ei lase sellel Laupäev, 13. september nii lihtsalt tagasi peegelduda. Sead- Kl 8–9 – võistlejate registreerimine Männiku lasketiirus, võistkondade laskegraafi ku- me eeliseks on asjaolu, et see kahan- te väljastamine Kl 9–09.15 – võistluste avarivistus dab tugevasti otse optikaseadmesse Kl 9.30–17 – võistlus peegelduva valguse peegeldusi, kuid Kl 12–14 – lõuna Männiku tiirus (vastavalt võistkonna ajagraafi kule) miinusena muudab see läbi optilise Kl 17–18 – relvade puhastamine sihiku nähtava pildi tumedamaks. Kl 18.30–19 – võistluste lõpurivistus ja autasustamine Kl 19 – õhtusöök KOKKUVÕTTEKS OSALEJAD Ükski proaktiivse CST vastane mee- Laskevõistlusele on kutsutud osalema: de ei ole ideaalne, igaühel on omad Eesti Reservohvitseride Kogu liikmed, head ja nõrgad küljed. Kõige mõist- välisriikide reserv- ja tegevväelased, Eestisse akrediteeritud sõjaväeatašeed, likum on kombineerida ARD kas kaitsevägi: üks kaitsejõudude peastaabi võistkond, lisaks üks võistkond igast väe- laserfiltri või katikuga, kahandades osast ja asutusest, sellega optilise sihiku nähtavust la- üks Kaitseliidu peastaabi võistkond, lisaks üks võiskond iga juhtmaleva piirkonnast, serseadmele võimalikult väikeseks. VROK-46 kursus (üks võistkond). Korraldajatega kooskõlastatult võib väeosast või asutusest osaleda ka rohkem kui üks Snaipri töö on alati olnud ohtlik ja tä- võistkond. Igas võistkonnas on neli võistlejat. Laskurite piirarv 120. Võistlusriietuseks napäeva snaiprivastased tehnoloo- on välivorm. giad on selle veel raskemaks teinud. Kui siiani on snaipri peamiseks kait- VÕISTLUSALAD sevahendiks olnud oskuslik maskee- Automaat, 100 m distantsilt 30 lasku, standard Relv: M-14 cal. 7,62x 51 (.308 Win). rumine, hoolikas liikumine ja suurtelt Laskude arv: 3 + 3 proovi- ja 30 võistluslasku (10 lamades, 10 põlvelt, 10 püsti). distantsidelt laskmine, on arenenud Lisateave: harjutusega saab täita Kaitseliidu laskurnormi. CSTd nende efektiivsust tuntavalt Püstoli taktikaline laskmine vähendanud. Snaiper peab tundma Relv: Heckler&Koch USP cal. 9x19mm (Luger). Harjutuses lähtutakse IPSC practical tema vastu kasutatavaid meetmeid, shooting’u reeglitest (vt http://www.ipsc.ee). et rünnakul end nende eest kaitsta, Lahingupaaride taktikaline laskmine ent kaitses neid ise vastaste snaiprite Relv: Galil SAR cal. 5,56x45 (.223 Rem). leidmiseks ja hävitamiseks kasutada. Lastakse langevaid sihtmärke ning kahe laskuri tulemused liidetakse. Igal juhul on CSTd lisanud snaiprite Tiimi taktikaline laskmine Relvad neljaliikmelisele võistkonnale: kuulipilduja MG-3 (cal. 7,62x51mm) + 3 X Galil maailma täiesti uue mõõtme, mida SAR. saab kirjeldada nii: see, mida snaiper Langevad sihtmärgid on kaugustel 50–300 m. ei tea, võib ta tappa. Püstolkuulipilduja meeskondlik taktikaline laskmine Relv: MiniUZI cal. 9x19mm (Luger). Et snaipri töö on oluline, on snaip- Langevaid sihtmärke tuleb tabada taktikaliste varjete tagant. rivastastele meetmetele loodud ka Laskealade detailsemad kirjeldused avaldatakse EROK kodulehel http://www.erok. vastumeetmed. Kumbki pool ei töö- ee hiljemalt 9. septembriks 2008. ta ideaalselt, kuid töö jätkub ideaal- se lahenduse otsimise suunas. REGISTREERUMINE Osalemiseks täita registreerimisvorm (asub EROK kodulehel http://www.erok.ee). Täi- Senikaua jätkub ka võitlus snaipri- detud registreerimisvorm saata hiljemalt 25. august 2008 meiliga aadressile sc2008@ vastased tehnoloogiad versus snai- erok.ee või faksiga numbrile 661 0843. Osavõtutasu on 250 krooni iga osaleja kohta per vastumeetmetega. Siiani pais- ning see tuleb tasuda 25. augustiks 2008 Eesti Reservohvitseride Kogu arveldusarvele tab seis olevat üpris tasavägine. Aga 221010259329 Hansapangas. kui kauaks? KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 31 KÕRGEM SÕJAKOOL Õppimine ja kogemused karastavad sõjaväelist juhti

Tekst: MEELIS JÕEMAA, leitnant, Kahe esimesa aasta jooksul saime li- Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste saks akadeemilistele ka sõjalisi tead- Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse misi rühma ja kompanii juhtimisest. kuulaja, Sakala maleva kaitseliitlane Kolmas aasta koosnes erialakursu- sest ja teenistuspraktikast väeosas. Erialaks sai valida suurtüki-, side-, jateenistusest saadud militaar- logistika-, õhutõrje- või jalaväeeriala. pisik viis mind Kaitseliidu Sa- Jalaväelane olen ma kogu aeg olnud kala malevasse, kus olen täit- A ja sellele jäin ka truuks. Viimasel aas- nud jaopealiku, rühmapealiku ning tal tuli esitada ja kaitsta ka lõputöö. kompnaii- ja malevkonnapealiku ülesandeid, töötanud tagalaülema- Muus osas on kadeti elu nagu iga relvuri ja instruktorina. Tegevteenis- teise üliõpilase elu Tartus. Tasuta tuses olles toetan Kaitseliitu nõu ja elamiskoht ja riiklik stipendium an- jõuga, peamiselt abiinstruktorina. navad tõhusat tuge. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekur- MIKS VALISIN KAITSEVÄE? PÄRAST PÕHIKURSUST suse kuulaja leitnant Meelis Jõemaa on kaitseliitlane 1994. aastast. Olin Eesti Vabariigi taasloodud Pärast Kõrgema Sõjakooli põhi- kaitseväe esimeste ajateenijate kursuse lõppu suunati mind tee- näpust, hetkel õpin taas – sõjakooli seas ja nägin mõndagi, mis pani nistusse rühmaülema ametikohale keskastmekursusel ehk magistriõp- otsima lahendusi. Militaarhuvi Scoutspataljoni. Kolm aastat rüh- pes, kus õppekava võrreldes põhi- tõttu olin aktiivne Kaitseliidus ja maülema kogemust kahel välismis- kursusega tase kõrgemal. See avar- loogilise jätkuna tundus õppima- sioonil ja natuke staabitöökogemu- dab silmaringi ja mõtlemist. minek Kõrgemasse Sõjakooli, kust si ei ole jookse ühelgi ma küll esimesel kat- eskastmes lisandub ohvitseril mööda kül- Keskastmes lisandub muudele õp- sel poole punktiga muudele õppeainetele gi maha. K peainetele kompanii ja peamiselt välja jäin. Järgmisel kompanii ja peamiselt patal- pataljoni tasemel juhtimise õpe. Liht- aastal kordasin enne joni tasemel juhtimise õpe. Aastatel 2004–2005 eksameid materjali osalesin rühma- sustatult seletatuna seisneb rühma-, eraõpetajaga üle ja ülemana kompanii kompanii- ja pataljoniülema vahe olin juba enne tulemuste teadasaa- koosseisus rahutagamismissioonil nende vastutuse suuruses, mis kasvab mist sissesaamises kindel. Kosovos. Saadud kogemusi sain ra- geomeetrilises progressioonis. kendada ja täiendada 2006. aastal KÕRGEMA SÕJAKOOLI PÕHIKURSUS välisoperatsioonil Iraagis, mis oli KES SOBIB SÕJAVÄELISEKS JUHIKS? eelkõige sealse olukorra, kliima ja Neljakuulise noorkadetiaja piiran- vastutuse tõttu tunduvalt raskem ja Üksuse juhtimisel – pole vahet, kas guid (kasarmurežiim jpm) andsid kurnavam. Kui Kosovos sai vastu- sõjakoldes või õppusel – on oluline tugeva motivatsiooni jätkata täis- tust jagada kompaniiülemaga, siis ülema võime samastuda sõduriga. väärtusliku kadetina. Distsipliini- Iraagis tuli vastutada kõige eest ise. Ülesandeid, mida jagad alluvatele, harjumus on osa sõjaväelisest hari- pead olema suuteline täitma ka ise. dusest. Õppetundides ja loengutes Sõjaline missioon Iraagis või Afga- Selleks aga tuleb põhjalikult tunda käimine, vormikandmine, füüsiline nistanis toob ilmsiks ülema tead- alluvaid, osata nendega rääkida kui enesearendamine ja oma teadmis- mised ja oskused, tema suutlikuse võrdsetega, aga ka kui alluvatega. te täiendamine on kohustuslik. Kui ning emotsioonilised piirid. Seda Oluline on olla eeskujuks – tee ise kadett neid nõudmisi täita ei suuda, kõike pole võimalik omandada sõ- sedasama, mida nõuad teistelt. Ka- tuleb tal koolist lahkuda. jakoolis õppides ega väeosas teeni- suks tuleb avar silmaring, mis aitab des. Sõdur saab lahingukogemused toime tulla erinevate inimtüüpide- Tsiviil- ja sõjalised ained vahel- ikka lahingus, mitte selle läbimän- ga, kes su alluvuses teenivad. dumisi tegid õppimine sõjakoolis gimisel õppustel. vaheldusrikkaks, vürtsi andsid vä- Üks väga oluline aspekt juhtimises liharjutused. Sportimisvõimalus- KESKASTMEKURSUS on see, et sa pead oma alluvatega testki ei tulnud puudu. Kadettidele moodustama ühtse meeskonna, kes antakse ka käitumisõpetust ning Põhikursus lõpetatud ja teenistus- vajadusel seisab sinu eest ja vastu- kohustusliku peotantsukursuse ka- koht valitud-määratud, oli tunne, pidi. Sellist meeskonda on väga ras- sulikkusest saab rääkida siiani. et õpingud on lõpetatud. Aga võta ke lahingus võita. KK! 32 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 MMATRIXATRIX – KKODUMAINEO D U M A I NE JAJA KVALITEETNEK V A L I T E E T NE ERIVARUSTUSE RIV A RU S T U S

Matrix Grupp OÜ kujundab ja valmistab erivarustust alates 2000. aas- Toodame ka universaalseid seljakotte, millel on vahetatavad puusavööd, tast. Toodame peamiselt seljakotte ja lisavarustust matkajatele. Valmis- õlarihmad ja reguleeritav seljapikkus. tame ka rakmeid, militaarveste, nahast püksirihmu, vutlareid jms. Tikime ka tekste ja logosid, näiteks “Tartu malev” või Alar Sikk ja tema kaaslased kasutasid Matrixi seljakotte kõigi konti- “A. Mets” või “Tänuga kolleegidelt” jms. nentide kõrgeimate tippude, sh Everesti vallutamisel. Ka Uhhuduuri Tartus Võru tänav 50 asuvad Matrixi esindus ning matkapood, kus on meeskond kasutas oma retkedel Matrixi varustust, läbides tuhandeid müügil palju telke, magamiskotte, rõivaid ja muud varustust. Poes saab kilomeetreid kõrbe- ja mägiteid. Matrixi varustust kasutavad ka Kaitse- tellida ka sobivaid tooteid. Meie asjatundjad aitavad teha nii ostuvali- liit, militaarstruktuurid, teadlased, Päästeamet, kiirabi, skaudid, noor- kuid kui ka disainida uusi tooteid. kotkad, matkaklubid jne. Meie tooted valmivad kliendi soove arvestades. Nii valmistatakse selja- Külastage meid kotid, salvetaskud, paunad ja palju muud. Võru 50, Tartu E–R 10–18; L 10–15 Mitmed Kaitseliidu malevad on kasutanud Matrixi seljakotte Erna retkel tel 740 4222 ja saavutanud seal häid tulemusi. Seljakotid valmivad rätsepatööna: GSM 554 0524 tellija valib oma tootele sobiva värvilahenduse, õige pikkusega puus- www.matrixpack.ee avöö ja õlarihmad. Nii valmib seljakott, mis sobib nagu valatult. [email protected] Kaitseväe värbamiskeskus otsib oma meeskonda VÄRBAMISSPETSIALISTI

Saada oma CV: Narva mnt 1, 10111, Tallinn NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse koormusmatk võistleja silmade läbi

Tekst: KRISTIINA ONGASHU TUUR, Jooksime aja peale ja lasime USPst del lehvisid kollased kardinad, algas Naiskodukaitse Tallinna ringkonna enda poolt valitud sihtmärki võima- kannatuserada – Ekstreem-Soo- Lääne jaoskond likult täpselt, sama ka Galiliga. Eda- Erna. Juba esimestel minutitel tõu- Fotod: TAIVE KUUSE, nooremleitnant si järsakust üles ja metsa, kus algas sis vesi põlvini. võitlus sääskede, puukide ja vastu- allinna ringkonda esindasid 8.– tegutsejatega. Rännak viis üle soo ja Kilomeeter kilomeetri järel mül- 10. maini koos Eel-Ernaga Hiiu- läbi metsa. Liikumine oli vaevaline kaid, vett, muda ja ümberkukkunud Tmaal korraldatud Naiskodukait- ja iga krõpsatus võis tähendada, puid ning meeletu nõrkus ja väsi- se koormusmatkal Berit Münter, et vastutegevus avab kohe tule ja mus. Joogivesi oli otsas. Õnneks lei- Kadri Kudu, Nele Katvel ja allakirju- üks elu ongi läinud. Tänu sujuvale dus rohul hommikukastet, mida on tanu Kristiina Ongashu Tuur. koostööle suutsime viie tunni jook- võimalik huulte niisutamiseks ka- sul läbida (loomulikult hiilides) kasutada. Lootusetus sellest põrgust Kui me pärast vahepeatust Män- heksakilomeetrise lõigu, kaotamata välja pääseda käis käsikäes lootu- nikul, kust saime kaasa paar head ainsatki elu. sega, et järgmises kontrollpunktis nõuannet 9 mm kaliibriga püstoli ootab meid tugiisik Riina, kellel on Heckler & Koch USP käsitlemi- Hommikul kell neli jõudsime me- vett. Tänu Beriti orienteerumisko- seks, Heltermaa sadamasse jõud- hitamata kontrollpunkti. Jalad käi- gemusele ja -oskusele ei eksinud sime, ootasid teised võistlusele sid risti all ja tuikasid. Puud metsas me teelt. suundujad seal juba ees – olukord ja kaaslased takistasid väsimusest sadamas oli pehmelt öeldes laigu- ümber kukkumast. Silmad nägid HEA KOOSTÖÖ KORVAS VILLIS JALAD line. Üks kohalik isegi küsis veidi kahekordselt, millele lisandusid hirmunult, et kas nüüd ongi sõda väsimusest tekkinud pettekujutel- Vettinud saabas ja märg sokk olid lahti. mad: Nele nägi metsas oma ammu- oma töö teinud – jalad katki hõõ- surnud koera ja siikirjutaja kohtas runud. Jõudnud kontrollpunkti, VÄSIMUS TEKITAS PETTEKUJUTELMI koguni Puškinit! sooritasime meile antud ülesan- de kiirelt ja edukalt. Tänu Kadri Hiiumaal võttis hinge kinni ilus EKSTREEM-SOO-ERNA sõnadeta antud juhenditele sai- loodus. Telk püstitatud, varustus me laskemoonakasti orust maga- kontrollitud, rakmete rihmad pin- Kümme minutit pikutamist ja jäl- va tunnimehe juurest nööride ja gutatud, sokid sätitud, söödud ja le teele. Hommik oli ilus – linnud konksuga kiirelt kätte. Neli naist, rivistatud – ning kell 21.40 antigi laulsid, soo auras... Ent otse ilusa kolm köit, üks kast ja hea koostöö. meile start. suvemajakese tagant, mille aken- Edasi kiirustasime peaaegu joos-

Koormusmatka laskeülesandel tuleb osata lasta nii automaadist kui Koormusmatka teise päeva päikeseloojangu eel tuli lahendada me- ka püstolist. ditsiiniülesanne.

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 35 NAISKODUKAITSE tes järgmisesse kontrollpunkti ja ülesanne täitmata. Kõrvalt väljalt Olime olnud magamata juba 39 orienteeruma. Pärast 29 magamata kostis pauk: üks instruktor ja teise tundi. tundi ja 33 km metsas-soos käimist võistkonna võistleja olid saanud oli orienteerumine tore. Aga mit- detonaatori lõhkemisel kergelt Pärast kaht kilomeetrit sai selgeks, te kuigi kauaks. Jalgadel ei olnud haavata. Käes oli aeg tõelist esma- et vastutegevus on kõik teed sisse kohta, kus polnud ville. Väike paus abi anda. piiranud. Nele kaotas taas roosal ja tohterdamine. Ibumetiinitablett paberlipikul oleva elu. Asume kait- valu vastu suhu ja edasi. Ent pikalt ei saanud me peatuma sesse ja vaidlusse soomlasest vastu- jääda, sest juba kutsuti meid me- tegutsejaga. Berit päästis meid: end Tee tundus lõputu. Nutuklomp ditsiiniülesandele. Lootsime süda- osavalt varjates avas ta n-ö män- tõusis kurku. Miks me küll seda va- mest, et kannatanutega saab kõik gutule “vastaste“ suunas ning meil batahtlikult teeme? Kuhu jäi meie korda, ning suundusime osutama avanes võimalus edasi liikuda. terve mõistus? Joogivett nappis meditsiiniabi lavastatud õnnetu- ikka, süüa eriti ei tahtnudki. Suurest ses kannatajatele. Kujutasime siis Need viimased 15 km olid retke ras- väsimusest ja tüdimusest oli valv- ette, et auto sõitis otsa piknikut keimad. Me ei suutnud enam ärkvel sus kadunud. Jäime vastutegevuse pidavale seltskonnale ning ühel püsida. Liikumine oli valu ja pideva küüsi ja kaks roosal lipikul olnud kannatanul on lahtine sääreluu varjumise tõttu vaevaline. Tundsin, elu olidki läinud. murd, teine on surnud ja kolmas et lonkan, nagu oleks mul puujalg. teadvusetu ning siis seal veel see Õnneks polnud see puujalg, vaid ESMAABIST PÄRISELT JA MÄNGULT kamp, kes õnnetuse põhjustas. kõigest väikese varba küünevalli Tegutsesime vaid inertsi mõjul, alla tekkinud mädane põletik. Vaja Jõudsime Kõpu tuletorni lähedal sest väsimus oli röövinud mõtle- oli jõuda kontrollpunkti, et saada asuvasse karjääri. Ühes aias oli eriti misvõime. finišijooksustart. Et ma peale tu- närviline, aga ilus koer. Perenaine geva lonkamise muud enam teha nagu palunuks seletada oma koera- VÄSIMUSE JA VASTUTEGEVUSE KIUSTE ei suutnud, otsustasin raske süda- le, miks tema aiast nii palju laiguli- megaloobuda 5 km pikkusest lõpu- si mööda läheb. Karjääris andsime Mina eriti jalgadel enam liikuda jooksust. Kadri, Berit ja Nele läksid enne järjekordse ülesande täitmist ei saanud. Peast käis läbi mõte, et kolmekesi edasi. Neid ootas rinnu- jalgadele veel kiiret hädaabi. Tugi- ehk prooviks kuidagi põlvedel edasi ni mudas sumpamine ja palju vett, isik Riina juba ootas meid. Oli, kel- minna, nagu liiguvad Tiibeti palve- mis ei jätnud kuivaks suurt midagi. lele kaevata, et raske on. rändurid. Siiski neelasin veel ühe ibumetiinitableti. Ees ootas 10 km Koormusmatk oli füüsiliselt väga Esimeseks ülesandeks oli traat- pikkune teekond kontrollpunkti, raske. Rajale läks kümme naiskon- miini paigaldamine. Kahjuks jäi kust pidi antama lõpujooksu start. da, aga lõpetas ainult neli. KK!

Koormusmatka üllatusvõit läks Virumaale Tekst ja foto: TAIVE KUUSE, nooremleitnant aitseliidu Viru maleva noorteinstruktor Aive Ott oli juba mõnda aega unistanud Naiskodukaitse koormus- Kmatkal osalemisest. “Mõtlesin, et ise kogeda on ikka kõige põnevam,” ütles ta. Aive Ott hakkaski otsima kaaslasi, kellega matkale minna. Nii kokku saadud võidukasse võist- konda kuulusid peale tema veel Piret Rehe, Silvi Kalamees ja Tiia Jalakas. Rajal arvutasid naised kokku, et võistkonna keskmine vanus on 47 aastat ja neil on kamba peale viis last ja 11 lapselast. Mõte oli minna ja võistlus lihtsalt läbi teha. Ainus eesmärk, Viru ringkonna naised tulid, nägid ja võitsid Naiskodukaitse koor- mis naised endale püstitasid, oli võistlus lõpetada. Ja nii musmatka. nad visalt liikusid. Liikumisaeg ühest kontrollpunktist teise oli määratud ja võistkond suutis püsida ajagraaﬁ kus. Aive Ott hoidis saladust ja suutis samas ka osavalt naised Kõigist kõige paremini õnnestus neil kontrollpunktides me- ümber veenda, nii otsustati jääda auhindade üleandmist ditsiini- ja laskemoonakasti transportimine. Edukad oldi kaema. Ülejäänud kolmele võistkonnaliikmele tuli võit suu- laskmises sõjapüstolist ja automaadist ning lõpujooksus re üllatusena. “Olime endaga niigi rahul, et võistluse läbi saavutati paremuselt kolmas aeg. Lõpujoonel polnud neil tegime, võit mõistagi kahekordistas rõõmu,” tõdesid naised aimu, et võit on välja teenitud – naised tahtsid kiirustada ühest suust. praamile. Võistluse staabist aga anti Aive Otile vihje ja Teise koha üldarvestuses saavutas Tartu II võistkond ja kol- edastati palve, et ärgu naised koju kiirustagu, neil on Hiiu- mandaks tulid Põlva naiskodukaitsjad. Kümnest startinud maalt midagi kaasa viia. võistkonnast lõpetas neli. KK!

36 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 NAISKODUKAITSE Urvaste kogemus: koos söödud supp teeb tugevamaks

Tekst ja fotod: AIRI HALLIK-KONNULA, ja siin lähedal seisva Tamme-Lauri seltsing Roheline Urvaste tamme juures aset Naiskodukaitsja- te iga-aastane maalilaager. eltsingu Roheline Urvaste koos- töö Naiskodukaitse Võrumaa KASU NII KAITSELIIDULE KUI KA KÜLALE Sringkonnaga sai alguse suurest katlast. Olime minemas Võru jõu- Suurem jagu ühisüritusi on saanud lulaadale, et seal heategevusliku teoks nii, et korraldamisvaeva on müügiga keskkonnakaitseks raha näinud ja kasu saanud nii külarah- koguda. Kellelgi tuli idee, et võiksi- vas kui ka Naiskodukaitse. Ühine me keeta suppi ja keegi teine teadis naistepäevapidu koos Urvaste Küla- üht inimest, kes teadvat, kust saab de Seltsiga läks osaliste arvates hästi supitermost laenata. Tuli välja, et korda. Naiskodukaitse Lõuna piir- see koht on Kait- konna vanem Liisa seliidu Võrumaa ii Kaitseliitu kui külaseltse Aru ja meie valla maleva staap. Ja Nühendab aktiivne kaasalöömine naiskodukaitsjad tõele au andes li- ühiskondlikus elus ning hool kodu- Marje Kangro ja san, et ega meile kandi ja terve riigi käekäigu eest. Sirje Lill rääkisid antud laadale kaa- organisatsiooni te- sa tühja potti, vaid see oli täidetud gemistest ning urvastelased tänasid naiskodukaitsjate välitoitlustusõp- pisikese käsitööesemega omakandi pe raames valminud seljankaga. aktiviste. Loodetud ühe pillimehe Urvaste külarahva sõprus Kaitseliidu Võru- asemel oli neid kohal tervelt kaks maa malevaga sai alguse supipoti veeres. NAISKODUKAITSE ON NÄHTAVAL ja pooljuhuslikult kohale ilmunud tantsujuht ei jätnud kedagi pingile gem ühisürituste kandepinna kui Supipoti ümber keeb meie ühiselu istuma. ürituste arvu suurendamisele. Nii Kaitseliiduga siiamaani. Küll läheb Kaitseliitu kui külaseltse ühendab külaüritustel tarvis suuremaid ter- Tihedamale koostööle seab oma aktiivne kaasalöömine ühiskondli- moseid, küll kutsutakse naiskodu- raamid ajapuudus. Paljud aktivistid kus elus ning hool kodukandi ja ter- kaitsjaid kohapeale suppi keetma, on hõivatud palgatöö, ettevõtluse, ve riigi käekäigu eest. Mida rohkem küll laenavad supikeetjad seltsingu talu korrastamise ja/või väikeste rahvast koos suppi sööb, seda tuge- soetatud välipliiti. Suured potitäied lastega. Sestap peame mõtlema pi- vamaks saab Eestimaa. KK! hernesuppi jagasid Urvaste naiskodukaitsjad ka “Teeme ära!” Lõuna- Eesti näidistalgulistele 22. aprillil ja päris koristuspäeval osalenutele 3. mail.

Tundub, et koostöös oleme Kaitse- liidult rohkem saanud kui ise panustanud. Viis siitkandist äsja liitu- nud või kohe-kohe liikmeks astuvat naist on märk sellest, et Naiskodu- kaitse on külas nähtaval ja see tekitab organisatsiooni vastu suuremat huvi. Lausa kutsume Naiskodukait- se rahvast Urvaste vanas koolimajas ühisüritusi läbi viima. Küla huvi on, et puuküttel seltsimaja leiaks või- malikult tihedat kasutamist ja siin käiks rohkem inimesi. Naiskodu- kaitsjad on korraldanud kodutütar- de ja noorkotkaste talvelaagri, hilju- Naiskodukaitse ja Urvaste Külade Seltsi ühine naistepäevapidu läks osaliste arvates hästi ti oli relvaalane baasväljaõpe ning korda. suvel leiab loodetavasti seltsimajas KAITSE KODU! NR 4’ 2008 37 NAISKODUKAITSE Järvamaa naiskodukaitsjate otsimisõppuselt

Tekst ja foto: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

iieaastane Martin on Türil ralli- võistluse ajal vanemate juurest Veemaldunud ning vanematel ei õnnestugi teda samal õhtul leida. Viimati on teda nähtud rallipäeva õhtul Türi surnuaia juures. 24 tundi hiljem vajavad politseinikud abi- jõude väikese poisi otsimiseks. Appi kutsutakse naiskodukaitsjad.

Kümmekond Järva ringkonna nais- kodukaitsjat alustavad otsimist sur- nuaiast. Nad moodustavad ahela ja liiguvad märguannete peale ühe- suguse kiirusega edasi läbi surnuaia ning suunduvad selle taga asuvasse metsa. Vahepeal kipub neil omavaheline silmside kaduma, siis jälle Pärast tõhusat otsimistööd leidsid Järva ringkonna naiskodukaitsjad “metsa eksinud ja seal otsijate ahelik liialt kokku jooksma. öö veetnud” Martini üles. Pidevalt parandatakse liikumisvigu ja õpitakse suhtlema käemärkide ja järgida täpseid juhiseid, sest vaid Järgmisel õppusel lubasid Järvamaa vile abil. Sest metsas inimest otsides nii on tagatud tegevuse sihipärasus naised õppida targalt käituma tule- ei tohi lobiseda – lisaks silmadele ja tulemuslikkus. kahju korral. KK! peavad hoolega töötama ka kõrvad. Iga krõpsatus võib anda mõne vihje. Pärast peaaegu tunni kestnud otsimist leitakse Martin ühe ümberkuk- Alutaguse naised võitsid laskevõistluse kunud männi juurika varjust üles. Poiss on alajahtunud ning šokis. Ko- Tekst: KERSTI PODMOŠENSKI hale kutsutakse kiirabi. aiskodukaitse 2008. aasta laskevõistlus spordirelvadest peeti 14. juunil Narva lasketiirus. Osales 15 neljaliikmelist naiskonda ning võisteldi spor- Selline oli Naiskodukaitse Järva ring- dipüstoli ja -püssi arvestuses. Võistkondliku esikoha saavutas kolmandat konna 31. mail Türil peetud inime- N aastat järjest Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna võistkond. 1140 punktiga se otsimise õppuse praktiline osa. esikoha saavutanud võistkonna koosseisus olid Anžela Voronova, Jelena Pota- Kadunud poissi mängis õppepäe- ševa, Natalja Küttis ja Veera Rumjantseva. Järgnesid Järva ringkonna esindus ja va instruktori nooremveebel Raid Tallinna ringkonna I naiskond. Individuaalselt saavutas spordipüssi arvestuses Saare poeg Johannes Martin Saar ja esikoha Alutaguse ringkonna esindaja Anžela Voronova (299 punkti) Liis Koge- tegelikult oli ta leidmishetkel täiesti ri (Järva ringkond) ja Jelena Potaševa (Alutaguse) ees, spordipüstolis laskmi- terve ning metsas pikutanud kõigest ses oli parim Kristina Kask Järva ringkonnast (281 punkti) Veera Rumjantseva tunni. Kiirabi aga kehastas noorem- (Alutaguse) ja Karin Muru (Tallinn) ees. seersant Janis Baranin, kes ühtlasi andis õppusel osalenud naiskodu- Naiskodukaitse korraldab igal aastal üle-eestilist laskevõistlust spordirelvadest kaitsjatele ülevaate, kuidas anda es- eesmärgiga elavdada naiskodukaitsjate laskealast ettevalmistust ja selgitada mast abi alajahtunud ja šokis olevale välja parimad laskjad. KK! isikule. Praktikale eelnes ka teooria. NAISKODUKAITSE LASKEVÕISTLUSE TULEMUSED VÕISTKONDLIKUS ARVESTUSES Õpitut kokku võttes, tõdesid nais- Koht Võistkond Liikmed Punkte kodukaitsjad, et iga asi paistab ee- I Alutaguse ringkond Anžela Voronova, Jelena Potaševa, 1140 malt lihtsam kui tegelikkuses. Ning Natalja Küttis, Veera Rumjantseva teooriatundidega peab alati kaasas käima praktika, sest ise asja läbi te- II Järva ringkond Marie Maarend, Kristina Kask, 1128 hes saad aru, kui keeruline ja vastu- Mari-Ann Lilleleht, Liis Koger tusrikas protsess otsimine on. Sai III Tallinna ringkon- Karin Muru, Ave Tämm, Aija Klin- 1073 selgeks, et otsida ei saa süsteemitult na I naiskond duhhova, Kadi Kalbin metsas ringi tiirutades, vaid tuleb 38 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 NOORTEJUHID

Pildid: Wikipedia

Harilik vesiputk (Oenanthe aquatica). Mürkputk (Cicuta virosa). Harilik jõgiputk (Sium latifolium). Oja-haneputk (Berula erecta). Matkalise külaskäik taime juurde II

Tekst: HELLE-VIIVI TOLK, need aedtilli sarnaseks. Vars on meeldiv magus lõhn. Lehed on üsna bioloogiamagister tugev ja kandiline. Taim on väga suured ja piklikud ning nende serv tavaline üle Eesti ja on rohkem kui saagjas. Eriti iseloomulik on juur, atkates veekogude kaldail tõenäoline, et temaga on kohtutud mis pikuti pooleks lõigatuna on sel- peaks kohe silma hakkama sageli. gelt kambrikesteks jagunenud, kuigi Mvõi jalgu jääma rohkelt lop- noortel juurtel võivad kambrikesed saka kasvuga taimi. Nendest suur Hariliku vesiputke (Oenanthe aqua- veel kokkusurutud olla. Mürkputke osa kuulub sarikaliste ehk putkede tica) üldtoon on kollakasroheline, juured (risoomid) ongi kõige suu- hulka. Sarikalisi on Eestis umbes lehed on peenjagused, otsekui juve- rema mürgisisaldusega, samas on kolmekümmend liiki, kusjuures pä- liiri käe alt tulnud – pisut on sarna- nad aga petlikult magusa redisetao- ris mitmed neist on väga mürgised. sust sõnajalgadega. Õõnsad, paljad lise maiguga. Surmaga võib lõppeda Enamik sarikalisi õitseb pärast jaa- ja roidelised varred on alt jämene- isegi ühe keskmise suurusega mürk- nipäeva. nud ja harunenud. Taim ise on suh- putkejuure ära söömine. Selle taime teliselt kogukas kuulsus mürgi- uigi kõik putked pole mürgised, PUTKED, KES PEIDAVAD END VETTE – kuni poolteise- taimena on teada meetrine –, aga Ksiis nende hulgas, mis kasvami- juba aastasadu üle On üsna mitmeid sarikalisi, kes õisikute osas on ta seks veekogude kaldapealseid eelis- Euroopa: legend armastavad elada veekogude ser- jällegi kokkuhoid- tavad, on kihvtiseid taimi üksjagu. räägib, et vana- vades, poolenisti kaldamudas, aga lik – need on üsna kreeka filosoof Sok- nõnda, et enamik taimest ikkagi vee väikesed. Eestis on harilik vesiputk rates mõisteti 399. aastal eKr surma peal kasvab. Kuigi kõik putked pole levinud hajusalt, aga seda ei kasva just mürkputkejoogi läbi. mürgised, siis nende hulgas, mis enamikul saartest. kasvamiseks veekogude kaldapeal- Mis aga teha, kui õnnetus käes? seid eelistavad, on kihvtiseid taimi Oja-haneputk (Berula erecta) on Mürkputk sisaldab tsikutoksiini, üksjagu. Alustuseks loetlegem nad: Eestis üsna harvaesinev taim – seda mis mõjub kesknärvisüsteemile jõgiputk, vesiputk, oja-haneputk ja leidub mandriosa keskpaigas, saa- juba 60 minuti jooksul pärast sis- mürkputk. Nemad neljakesi on Ees- rtel ja üksikult Kagu-Eestis. Aga sevõtmist. Tekib meeletu janu, siis tis peale paari haruldasema ja mit- tema lehtedel on märgatav sarna- kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. temürgise liigi enamasti ainsad, kes sus ühe hoopis teise sugukonna tai- Hiljem värisemine ja tõmblused. suudavad kaldamudas elada – seega me – nimelt angervaksaga. Vars on Surm saabub hingamise seiskumi- on taime kasvukoht oluliseks mää- oja-haneputkel peene soonetikuga se tõttu. Kui on mürgistuskahtlus, ramist abistavaks tunnuseks. Kõik ja ümar. tuleb kannatanu toimetada väga need neli on mürgised taimed. kiiresti haiglasse. Esmaabiks soo- MAGUS, AGA ÜLIMÜRGINE MÜRKPUTK vitatakse esile kutsuda oksendami- Hariliku jõgiputke (Sium latifo- ne, südametegevuse ergutamiseks lium) lehed ei ole sulgjalt lõhene- Mürkputke (Cicuta virosa) võib anda kohvi, hingamise seiskumise nud, vaid üsna tervikliku moega võrdlemisi sagedasti kohata üle puhul teha kunstlikku hingamist. – nad on piklikud ja paaritusulgjad kogu Eesti. Kasvult on ta poole kuni Kuna salle taime mürk toimib väga nagu pihlakal, leedril või saarel. Sa- poolteise meetri kõrgune, aga mitte kiiresti, tuleb ka abi anda viivita- mas võib veesisestel lehtedel mär- kunagi pole ta täiesti püstine, vaid matult, muidu võib olla lootusetult gata tugevat lõhestumist, mis teeb alati alt kaardus. Taimele on omane hilja. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 39 Kodutütarde Ernake küpseb aastaga VVõistluseõistluse ttasemeaseme ttagabagab ppõhjalikõhjalik eettevalmistusttevalmistus

Tekst ja fotod: TAIVE KUUSE, hästi läbi mõeldud, tuleb võistluse aastat töötab meil üks ettevalmis- nooremleitnant ajal vaid jooksvaid asju toimetada,” tusmeeskond. Nendega koos val- ütleb ta. mistasime ette ka Ernakest,” räägib ui maikuu valmistus saama Vahtra. juuniks, seikles 60 kodutütart Koos Kaitseliidu Valga maleva noor- KValgamaal Pühajärve ümbru- teinstruktori Anu Lillipuuga otsus- IDEAALNE STAABIPAIK LUTSU TALU se metsades, kuhu oli paika pan- tati korraldada võistlus, mis ei ole dud Ernakese nime kandva sõja- liiga militaristliku sisuga ja kus muu Kus piirkonnas Ernakese trassi kee- lis-sportliku võistluse rada. Aasta hulgas läheb vaja Kodutütarde jär- rutama hakata, määras aga võistlu- varem oli Ernake peetud Lääne- gukatsete sooritamiseks vajalikke se staabi asupaik. Polnud kõhklust- maal. Valga kodutütarde võistkon- teadmisi, kuid mis on siiski sarna- ki, et staap seatakse üles Lutsu talus, na esindajana toona kaasas olnud ne Naiskodukaitse koormusmatka mille peremees Voldemar Tasa on Kaitseliidu Valga maleva Valga ük- ülesehituse ja sisuga. “On ju noor- alati kaitseliitlasi lahkelt võõrusta- sikkompanii pealik kapral Kaimo teorganisatsioonide üks eesmärke, nud ja ise ka võistluse korralduses Vahtra pani seal kõrva taha ka kor- et noorkotkastest ja kodutütardest jõu ja nõuga abiks olnud. Tasa ise ralduslikke nippe, sest oli teada, et kasvaks järelkasv Kaitseliidule ja ütleb endas peituva lahke meele järgmine võistlus tuleb korraldada Naiskodukaitsele. Soovime, et tüd- selgituseks, et on Kaitseliidu liige Valgamaal ja tema õlul saab olema rukud saaksid Ernakesel kogemuse, juba Järvakandi koosolekust (Kait- peakohtuniku amet. mis toetab nende ettevalmistust seliidu taasasutamiskoosolek 1990. koormusmatkal osalemiseks,” põh- aastal) saati. OLULINE ON KORRALDUSMEESKONNA jendab Vahtra. KOOSTÖÖ Lillipuu lisab, et Lutsu talu on staabi Vahtra sõnul on üle-eestilise võist- tööks ideaalne koht ka seepärast, et Vahtra tõdeb, et võistluse etteval- luse ettevalmistamisel kõige enam seal on kõik staabitööks vajalik ole- mistamine saabki alguse aasta va- abi varasematest kogemusest ja mas: elekter, vesi, Internet, lauad, rem. “Võistluse õnnestumise juures korraldusmeeskonna heast koos- toolid, köök söögi tegemiseks, käte- on kõige olulisem eeltöö. Kui see on toimimisest. “Juba kolmandat pesuvõimalused jne. Jõe ületamise ülesanne nõudis nii taiplikkust (et purre köite abil jõele asetada) kui ka mees- konnatööd (et kaaslast targalt julgestada). Et nii veekogust üle saab, oli suuremale osale kodutütardest esmakordne kogemus.

Pärast pikka ja ränka ronimist Seinamäe tippu ootas võistle- jaid ees väga naiselik ülesanne: katta tuli kõigile kombereegli- tele vastav peolaud.

40 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 Vahtra sõnul oli tal juba mullu juu- lis noortejuhtidega läbi räägitud, mis tüüpi ülesandeid kodutütarde- le võistlusel pakkuda. Lähtuti põhi- mõttest, et need kodutütred, kes on juba aastaid organisatsiooni kuulunud, peaksid kõigi ülesannetega hästi toime tulema.

KONTROLLPUNKTID ELAVDAVAD VÕISTLUST

Kontrollpunkte kavandati rohkem kui varasematel võistlustel, sest mitmel sõjalis-sportlikul patrull- võistlusel (ka tänavu Eel-Ernal) ise kaasa löönud mees teadis, kui tuim on tampida pikki kilomeetreid, enne kui jõuad järgmisse kontrollpunkti. “Lastele mõjuks tunde met- Köitel liikumine polegi nii lihtne: lisaks tasakaalu hoidmisele tuleb talitseda ka hirmu. sas marssimist veel ruineerivamalt,” arvab Vahtra. torid jätnud mingis valdkonnas välja Kodutütarde koka erialamär- tüdrukute õpetamise hooletusse,” gi. Nüüd on noorel neiul siht silme Et aga enamik Eestimaast on suh- arutleb Vahtra. ees: astuda Naiskodukaitsesse ja teliselt lauge, ei saa Valgamaa met- keskenduda seal just toitlustami- sades liikumine võistlejatele kui- Instruktorid olid aga oma tööd hästi sele. dagi tuimalt mõjuda. “Appi, need teinud, sest (peale leedulaste võist- mäed! Muudkui üles ja alla, tõeli- konna, kes ekslesid esimesed kolm JÄRGMISEL AASTAL PÕLVAMAAL selt väsitav, aga põnev,” õhkasid kontrollpunkti, kuid leidsid hiljem Alutaguse tüdrukud järjekordses siiski õige raja) ei eksinud keegi Kaimo Vahtra meelest peaks Erna- kontrollpunktis, kuhu pääsemiseks teelt. Pigem said võistkonnad enne ke iga aastaga arenema võistleja- tuli vallutada küngas nimega Sei- ülesandele asumist punkti lähedal tele veidi raskemaks. Kodutütarde namägi. Nimi on selline seetõttu, istuda ja oodata. “Ka oodata tuleb peavanem Angelika Naris hindas et mäenõlv justkui sein taeva poole osata, ootamine on üks sõduri põ- Valgamaal peetud Ernakese korral- kõrgub. Lillipuu põhjendab: “Mullu hilisi tegevusi,” selgitab Vahtra. duse väga heaks ja andis teada, et Läänemaal said lapsed kogeda me- järgmisel aastal võisteldakse Põl- res kõndimist. Tahtsime pikkuda ka Kui võistluse planeerimisetapp sai vamaal. midagi maakonnale omast. Valga- läbi ja algas juba tegusam etteval- maa on mägede ja küngaste maa.” mistusperiood, liitusid korralda- Kokku osales Ernakesel 15 võist- jatega ka Kaitseliidu Valga maleva konda, neist üks Leedu, teine Läti Ülesanded olid tõesti mitmekesi- palgalised staabitöötajad. “Kõik külalistiim. Eestist olid esindatud sed: tüdrukud läbisid takistusraja, tulid ise vabatahtlikult appi,” on kõik ringkonnad peale Rapla ja Viru. pidid oskama teha sõlmi, näita- Lillipuu rahul, kiites eriti maleva ta- Ühte võistkonda kuulus neli 15–17- ma oma faktiteadmisi, sooritama galaülemat nooremleitnant Kalmer aastast tüdrukut. meeskonnatööharjutusi, millised Koemetsa. on tuttavad ka koormusmatkal osa- Võistluse parimad saavad jõudu lejatele, kuid lisaks sellele tuli neil EI SA JU LÄBI SÖÖGITA katsuda raskematel võistlustel: lauda katta, last mähkida ja isegi Tallinna võitjavõistkond otsustas heegeldada. Köögis tegid süüa naiskodukaitsjad osaleda noorkotkaste Mini-Ernal, Ülle Säinas ja Evelin Tamm. Viima- teiseks jäänud valgamaalased va- AJAGRAAFIKUT SUUDETI JÄLGIDA ne on Lillipuu ütlust mööda selline lisid Norra mitmevõistluse ning naine, kes otsis ise Kaitseliiduga kolmandale kohale jõudnud Pär- Kontrollpunkti tuli jõuda täpseks ühendust, liitus Naiskodukaitse- numaa tüdrukud lähevad jõudu ajaks. Ajagraafiku paikapidavust ga, teatas, et tal on oma kodukülas katsuma Rootsi. KK! testis kevadel raja läbi kõndinud noortepunt, kes otsib kaitseliitlikku noorkotkaste võistkond, mis esin- tegevust, ja pani kokku kodutütarde ERNAKESE TULEMUSED dab Kaitseliidu Valga malevat noor- ja noorkotkaste Pikasilla rühma. Koht Võistkond kotkaste võistlusel Mini-Erna. “Kui võistkond ei jõua järgmisse punk- Süüa aitas teha ka kodutütar Meri- I Tallinna ringkond ti, peab viga olema teadmiste ning kan Mürk, kes hiljuti keetis noorte II Valgamaa ringkond kevadlaagris toitu 30-liikmelisele kaardi ja kompassi kasutamise os- III Pärnumaa ringkond kuse puudumises. Siis on instruk- laagri staabikoosseisule ja teenis KAITSE KODU! NR 4’ 2008 41 Sillaotsa rühma tüdrukud tahavad kõik tegutseda

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant uute tegevuste vastu ja annab ene- seusku. Kujundab teadmise, et kui artu Descartes’i Lütseumis õp- tahad midagi teha, siis ühiselt on piv kodutütar Johanna Anna- see võimalik,” loetleb Johanna. Tmaa arvab uskuvat, et kui koolis peetavatel tähtpäevadel kõlab Eesti Ehkki Johanna on Sillaotsa põ- hümn, on temal hinges veidi teine hikooli juba lõpetanud ja jätkab tunne kui klassikaaslastel. “Juhtub, gümnasistina Tartus, tegutseb ta et teised itsitavad, aga mina tunnen Sillaotsa rühmavanemana edasi. uhkust,” ütleb Johanna. Ta lisab, “Võib-olla teen rühma ka Tartu et isamaa-armastus on temas kas- koolis,” lisab ta. Tartumaal Haas- vanud tasapisi koos ajaga, mis ta lava vallas Sillaotsa põhikoolis te- on olnud Kaitseliidu Tartu maleva gutseva kodutütarde rühma juht, Sillaotsa kodutütarde rühma liige. samas koolis algklassiõpetaja ame- “Kodumaa armastust ei pea peale tit pidav Annika Tõnurist kiidab suruma, see tekib iseenesest Kaitse- Siis lugesime tõotuse ette ja läksime Johannat ja ka kõiki ülejäänud rüh- liidu noorteorganisatsioonide liik- alla, kõik kiitsid, et olime nii tublid,” ma liikmeid – 17 tegutsemistahte- mete seltskonnas viibides,” ütleb meenutab Johanna kuue aasta ta- list piigat, kellest 14 õpib Kõrveküla ta. gust sündmust. Ta tunnistab, et ko- koolis. dutütreks astu- üüd olen ise kaasatud ja mida aasta ERILISED MÄLESTUSED des ei olnudki Hoolsuspael on tal selgust, mis Nedasi, seda rohkem saan tegevust, lisaks Johanna- Johanna mäletab, et kodutütreks asta siis nüüd teab Gertrud Pleksner, kes valiti mõni kuu le ka Triin Tõ- tumine oli tema jaoks eriline. See oli tegi või kuhu tagasi Tartumaa aasta kõige aktiivse- nuristil ja Gert- Tartumaa Kaitseliidu noorte suve- astus. “Siis maks ja lootustandvamaks kodutütreks. rud Pleksneril. laagris. “Oli hirmus sagimine ja ma hakkas tegevus Viimse kohta ei saanud midagi aru. Meile pandi peale ja sain aru, kuhu kuulun. Seda ütleb Tõnurist, et ta on tüdruk, kollane rätik kaela, anti küünal kät- peabki ise kogema. Laagrid, teist- kelle peale saab alati loota. Kolm te ja läksime rõdule. Teised lapsed sugused sõbrad ja ühtekuuluvus… aastat kodutütar olnud Gertrud seisid rõdu all. Päike loojus. Mu Selline organisatsioon annab nii liitus organisatsiooniga põhjusel, käed värisesid ja ma mõtlesin, et kas palju. Õpetab kombeid ja teistega et varem kodutütreks astunud mul ikka on kodutütre tõotus peas. arvestamist. Julgustab, tekitab huvi

Foto: Taive Kuuse

Foto: Erakogu aotsa kooli rõõmsad kodutüt- KKaieaie KKääräär õõpetapetas SSillaotsaillaot ja Kõrveküla rühmade SSiiniin nnadad oonn – SSillaotsaill kooli rõõmsad kodutüt- sa ja Kõrveküla rühmade ttüdrukuteleüdrukutele mmärtsisä peetud laagris kodutütretar- rreded kkoosoos jjuhendajatega.uhendajatega. rtsis peetud laagris kodut kkusi.usi. ütretar-

42 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 sugulase elu tundus huvitav. Alutaguse ringkonnas, kuhu “Tegelikult on see isegi veel Sinimäe kodutütarde rühm huvitavam, sest nüüd olen ise kuulus, oli Kaie Käär paar kaasatud ja mida aasta edasi, aastat ka ringkonnavanem. seda rohkem saan tegevust,” Seega on tal rikkalikult ko- ütleb Gertrud, kes valiti mõni gemusi ja ka täpne ülevaade kuu tagasi Tartumaa aasta Kodutütarde asjaajamise kor- kõige aktiivsemaks ja lootust- rast. “Temast on palju tuge, andvamaks kodutütreks. viimase kahe-kolme aastaga olen mina ka hakanud aru TASAPISI TARGEMAKS saama, mismoodi peab ko- dutütarde tegevus käima,” Sillaotsa rühm alustas tege- tunnistas Tõnurist. Muidugi vust tolleaegse kooli huvijuhi, on olnud abiks ka koolitused, hilisema kogu Tartumaa ko- mida Kaitseliidu Tartu malev dutütarde tegevuse koordi- oma noortejuhtidele korral- neerija Leelo Küüni eestveda- dab. misel 1996. aastal. Kui Leelo Küün koolist lahkus, võttis Rühm osaleb kõigis maakond- algklassiõpetaja Kaie Käär likes laagrites. Suvelaagrid on kodutütred oma hoole alla. Tõnuristi teada lastele tõelised Kuid Kaiegi vahetas töökoh- magnetid. Väikseimad kodu- ta, kolides Ida-Virumaale, tütred õpivad järgukatseteks ning 1997. aastal võttis lap- koondustel. Head suhted on sepuhkuselt naasnud Annika Kõrveküla rühmaga. Märtsi Tartus Descartes’i Lütseumis õppiv Johanna Annamaa on Tõnurist muude kohustuste keskel korraldati kahe rühma Sillaotsa koolis Kodutütarde rühmavanem. kõrval enda hoole alla ka ko- ühislaager Sillaotsa koolis. dutütred. KOGUKONNA TOETUS ON OLULINE Et noorel õpetajal puudusid teadmi- Tõnuristil on meeles üks noorte sed organisatsioonist, üritas ta esi- talvine laager Sillaotsal. “Teised Haaslava vald on Kodutütreid ja algu tüdrukutega koos asjast aimu rühma- ja laagrijuhid tulid suurte samas vallas tegutsevat Noorte Kot- saada. Põhiliselt keskenduti maa- kastidega ja moodustasid õpeta- kaste rühma juba pikka aega toe- kondlikest üritustest osavõtmisele. jate tuppa nagu terve staabi. Ma tanud. “Meil on oma eelarve, mille “Ma ei koonduste peale mõeldagi,” vaatasin, et appi, kui äge,” Siitpeale on koostanud kotkaste juht Taivo meenutab Tõnurist. Puudusi oli ka hakkas Tõnuristi õhin rühmajuhina Kirm. Raha on nii ürituste korralda- paberimajanduses ning ebatäpselt kasvama. Kaks aastat on talle abiks miseks, elementaarsete vahendite ja omal moel olid korraldatud jär- olnud Sinimäelt Sillaotsale tagasi hankimiseks kui ka juhtidele telefo- gukatsed. Kuid tegevus käis ja laste tulnud õpetaja Kaie Käär. nikõnede ja bensiini kompenseeri- silmad peegeldasid rõõmu. miseks,” selgitab Tõnurist. Vald on premeerinud ka tublimaid Foto: Erakogu kodutütreid. sed. Nemad SSillaotsaillaotsa kodutütredkodutütred oonn lliikumishimulised.iikumishimuli Nemad ngudel. eesindasidsindasid TartumaadTartumaad TTallinnasallinnas KKalevialevi mmängudel.ä Kodutütred ja noorkotkad on alati oodatud vallas peetavate- le tähtpäevadele. Ka kooli juht- kond on olnud toetav. Esimest korda oli tänavu kodutütardel vorm seljas ka koolis peetud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel. “Nad olid nii uhked ja ülejäänud kool vaatas neid suu ammuli,” on Tõnurist lii- gutatud.

Tänavu Kodutütarde 76. aas- tapäeva aktusel anti Sillaotsa rühmajuhile Annika Tõnuris- tile Kodutütarde tunnustus- rist. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 43 Iisaku Gümnaasium hoiab endiselt Juku karikat enda käes

Tekst ja fotod: KALVI KIVIMÄE, võiduga. Iisaku noored edestasid ülekaalukalt II koha Iisaku Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja riigikaitseõpetuse saavutanud Tartu Kunstigümnaasiumi ja III koha saa- õpetaja vutanud Väike-Maarja Gümnaasiumi.

skumatu, kuid tõsi: Iisaku Gümnaasium võitis nel- Järgmine Juku võistlus korraldati mais 2005 Vanamõisas. jandat korda järjest üleriigilise koolinoorte sõjalis- Kuid koole oli kahjuks esindatud veelgi vähem – üheksa. Usportliku võistluse Juku. 2004. aastast korraldab Võistlus koosnes 15 ülesandest, lõpptulemusena edestas Erna Selts koostöös kaitseministeeriumi, Kaitseliidu, Iisaku Gümnaasiumi tubli võistkond taas Tartu Kunsti- Päästeameti, kiirabi ja politseiga koolinoortele sõjalis- gümnaasiumi ja Väike-Maarja Gümnaasiumi. sportlikku võistlust Juku, mille võitja pälvib kaitseministri rändkarika. Põhilised osalejad on koolid, kus õpe- 2006. aasta mais kogunes Vanamõisasse jälle ainult küm- tatakse riigikaitset. me kooli, et selgitada välja parim üleriigilise koolinoorte sõjalis-sportlik võistkond. 14 ala kokkuvõttes kuulus Juku VÕISTLUSEELNE SEIS: 3:0 IISAKU KASUKS karikas taas Iisaku Gümnaasiumile, kes edestas Audru Gümnaasiumi ja taas Tartu Kunstigümnaasiumi. Kuigi tollal õpetati riigikaitset juba 73 koolis, kogunes 8. ja 9. maiks 2004 Jägala sõjaväelinnakusse ainult küm- 2007. aasta aprillirahutuste tõttu jäi võistlus julgeoleku- me kaheksaliikmelist poistest-tüdrukutest koosnevat kaalutlustel pidamata. võistkonda. Oskusi ja teadmisi tuli näidata kümnel alal ja kahepäevane võistlus lõppes Iisaku Gümnaasiumi VÕIDURINDEL MUUTUSTETA

Tänavu olid üleriigilise koolinoorte sõjalis- MMadisadis MillingMilling relvakäsitlustrelvakäsitlust õpetamas.õpetamas. sportliku võistluse Juku korraldajad valinud võistluspaigaks suusameka Kuutsemäe. Võist- lus koosnes juba 16 võistlusalast, kus Iisaku võistkonna nõrgimateks aladeks oli taidluska- va (5. koht), asimuudi määramine (5. koht) ja ülesanne teisele, kus jäime viimasteks (6. koht). Ülejäänud aladel saavutasime koha esikolmikus ja nii tuli ka kokkuvõttes esikoht. Iisaku võist- konda kuulusid kaitseliitlased Siim Juuse, Tairo Taar ja Martin Taar, Kristjan Nurgamaa ja Ees- ti juunioride esinumber suusatamises Rauno Avel, Eesti murdmaasuusatamise noortekoon- dise liige Janari Rajas, Kristjan Kortin ja Siim Karukäpp. Juku karika ja hinnalised auhinnad võitjatele andis üle Erna Seltsi president kapten Meelis Rätsep. PPoisidoisid ttulejoonel.ulejoonel. Tänu edukale esinemisele on Erna Selts premeerinud Iisaku noori kaks korda reisiga Soome, kus kavas mitmepäevane huvitav sõpruskoh- tumine sealsete noortega. Iisaku Gümnaasiumi võistkonna edukale esinemisele aastate jooksul on oma abistava käe andnud ka Kaitseliidu Alu- taguse malev. Tänu nendele on meie poisid- tüdrukud riietatud korralikesse vormidesse. Vajadusel saame treenida köitel ronimist ja kasutada muid vahendeid.

Loodan, et Juku võistlus kestab, seal osaleb rohkem võistkondi, konkurents muutub tihedamaks ja riigikaitset õppivad noored saavad oma oskusi rakendada ja üksteisega teadmisi jagada. KK!

44 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 JJõgevamaaõgevamaa nnoortegaoortega vvõibõib lluureleuurele mminnainna

Tekst: VIIVE VILLEMS, kukuks, sest iga mahajäänud ese Jõgeva maleva Kaarepere rühma andis karistuspunkte. Köie kül- endine kodutütar jes rippuv võistleja pidi kivide ja ragulkaga tabama pappkasti. See aikuu keskel sai teoks nõudis osavust ja kindlameel- Kaitseliidu Jõgeva maleva sust. Palju pusimist oli ka kara- MNoorte Kotkaste ja Kodu- biini küljest lahti saamisega. tütarde luureretk, millel osales 15 rühma: 14 Jõgevamaalt (neist Teisel päeval startis esimene viis olid kodutütarde esindajad) võistkond hommikul kell viis. ja külalised Tartu malevast. Kõigepealt tuli kummipaadiga Kümne minutiga tuli Jõgeva noortel teha üles sõuda saarekeseni ja sealt köie abiga tagasi, et saada seejärel SELJAKOTI PAKKIMISE TARKUS tuli ja keeta hellalt ühest punktist teise kaasas kantud muna. kätte järgmine kontrollpunkt Retke algus- ja lõpp-punkt oli ning taas kord asuda teele. Kuid Toomal Endla looduskaitseala enam ei saanud ohutult liigelda, kontori juures. Sinna vahele jäi vaid pidi arvestama ka vastu- linnulennult 25 km, mida esi- tegevusega. Iga kontrollpunkti mese päeva õhtul kõnniti Rakke ümber oli siiski 500 m raadiuse- suunas, teisel päeval Vägeva, Sel- ga ohutu territoorium. li ja Vaimastvere aladel. Aga rajal, kus oli 11 kontrollpunkti, tuli ette OSAVUST JA TÄPSUST ka jooksmist ja põgenemist, var- jumist ja kraavide ületamist. Postipunktist tuli kaasa võtta ja viia järgmisse punkti õrn paki- Kõik algas varustuse kontrolliga: ke, nii et selle sisu jääks terveks, kodus kaasa pakitud asjad tuli muidu järgnesid karistuspunktid. lahti laotada ja tõestada kohtu- Esmaabiülesandel kehastus üks võistkonna liige Järgmises punktis tuli pakk ava- nikele, et kõik vajalik on olemas. haigeks ja teistel tuli teda isetehtud kanderaa- da ja seal olnud munad ära keeta. Kontrollpunktide koordinaatide miga vedada. Oli meeskondi, kes vastuluure te- saamiseks tuli aja peale kokku gevuse tõttu ei suutnud paki sisu panna kaardipusle. säästa ja saabusid sihtpunkti kat- kiste munadega. Esimeses kontrollpunktis näidati teadmisi ööpäevase matka varus- Üheksandas kontrollpunktis oli tuse kohta ning sõnastati viis põ- võimalik oma trahvipunkte vä- himõtet, mida seljakotti valides hendada. Lamadesasendis käe ja pakkides peab arvestama. Kui pealt spordipüssiga 25 meetri kau- vastused olid kirjas ja kott tuli taas gusel olevat märklehte sihtides oli selga vinnata, oli kuulda oigamist, teada, et iga viies tabatud silm vä- et õlarihmad hõõruvad, sest on hendas teekonnal kogutud karis- tuspunktide arvu ühe võrra. Kui liiga peenikesed – praktiline ko- Takistusriba sundis võistlejad end nii kõrgele eelviimases punktid said sõlmed gemus, mis õpetab, aga mida kirja upitama kui ka maadligi suruma. panna ei olnud veel taibatud. tehtud, tuli algaski lõpujooks. Siis paar minutit hingetõmbepausiks ja taas kord varustuse kontroll. MEESKONNATÖÖ AITAB

Kolmanda, pingutustnõudvaima Kõige kiiremad jooksjad mees- kontrollpunkti tegevus algas sü- konnast Kuulilennuteetunne- daööl. Esiteks tuli meeskonna- liluuk jooksid välja võimaluse kaaslane karabiiniga köie külge esindada Jõgevamaa noorkot- ühendada, mis nõudis iga liikme kaid Mini-Ernal 2008. Kodutü- maksimumpanust ja osavust, ka tarde võistlusmatkale Ernake tarkust, et välja oleks valitud ker- pääsesid Jõgeva ringkonnast Ka- geim liige. Hoolt tuli kanda sel- mari kodutütarde esindajad, kes legi eest, et ükski vajalik ese (ra- Spordipüssiga täpselt märki tabades oli võima- lõpetasid võistluse üldarvestuses gulka, kivid, taskulamp) maha ei lus karistuspunktite vähendada. kolmandana. KK!

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 45 VALGAMAA VÄLEDAD JÄNESED VÕRDLESID TAHEVAL KIIRUST JA NUTIKUST Tekst: VELLO JASKA, Kaitseliidu Valgamaa maleva propagandapealik hügieenitarbed, taskunuga jne). Rajal tuli hakkama saada kõrvalise abita. Üksnes noorema astme võistkonnad said teele kaasa täis- aitseliidu Valgamaa malev korraldas 26. aprillil Taheva vallas kasvanud juhendaja. Hargla põhikooli ümbruses maakonna noortele võistlusmatka Rajal liiguti Eesti kaitseväe topograafilise kaardi (mõõtkavas 1:50 K“Väle jänes 2008”. Võistlesid Kodutütarde ja Noorte Kotkaste 000) järgi ja täideti ülesandeid 13 kontrollpunktis, kus täitmist neljaliikmelised võistkonnad, aga ka segavõistkonnad. Starti tulid ootasid meditsiiniülesanne, granaadivise, õhkrelvast laskmine, ka külalised mujalt Eestist ja Lätist. Nooremas astmes katsusid takistusrada, madalroomamine, noavise, vibulaskmine, skauditar- jõudu 8–14-aastased, vanemas 14–17-aastased. kuste test ja üllatusülesanded. Paarikümne kilomeetri läbimiseks oli aega kaheksa tundi. Igal võist- Väledamatest väledamad olid nooremas astmes Kõvad ja Kiilakad lejal pidi rajale minnes kaasas olema kogu matkal vajalik varustus koosseisus Raivo Viitak, Tauno Otti ja Rauno Otti ning vanemas ast- (nt ilmastikule vastav riietus, peakate, harilik pliiats, kell või mo- mes võistkond OG, kuhu kuulusid Tanel Keskoja, Timo Teder, Gert biiltelefon, vile, toit ja vesi, taskulamp, seljakott või rakmed, tikud, Kautlenbach ja Taavi Petolai. KK!

150 TARTU KODUTÜTART JA NOORKOTKAST: TEGIMEGI ÄRA!

Tekst: ELIS LUKAS, Tartu maleva noortejuht

le-eestiline koristuspäev “Teeme ära 2008” oli 3. mail. Samal päeval algas Tartu Kodutütarde ja Noorte Kotkaste kevadlaa- Üger ning üheskoos võeti osa ka koristuspäevast. Kui laagriülem Ülle Närska oli kuulutanud Tartu kodutütarde ja noorkotkaste XII kevadlaagri alanuks, jagunes 153 last kümneks Haanja rühma kodutütred valmistumas paadiralliks. rühmaks ning alustas Luunja vallas asuva Kabina karjääri koris- tamist. Igal rühmal tuli valida prahi hulgast kolm huvitavaimat KARULA MATKAL ON HINNAS leidu ja kolm asja, mida saab taaskasutada, ja neid laagris hiljem isetegevusõhtul tutvustada. SKAUTLIKUD OSKUSED Suure töö tegid ära noorkotkad, kellele anti koristamiseks kõige räpasem piirkond, aga poisse see ei heidutanud. Johanna Anna- Tekst: MARI-ANNE LEHT, Võrumaa malev maa ja Elis Lukas vedasid ära teiste korjatud ja sorteeritud prügi ning laadisid kotid lipujaamas vastavatesse konteineritesse. ai esimesel nädalavahetusel osales poolsada noort Võru-, Pärast lõunasööki ootas laagrisolijaid ees tegevus erinevates Viru- ja Valgamaalt seitsmendal Karula matkal, mille pea- õppepunktides. Kui ka isetegevuskavad olid kuulatud-vaadatud, Mkorraldaja oli Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruk- kogunesid laagerdajad lipuplatsile, et minna öisele seiklusmän- tor Eve Täht. gule. Läbida oli vaja 10 punkti, kus tuli näidata nii nutikust, kiirust Üritus algas varustuse kontrolli ja pusle kokkupanemisega, mille kui ka taibukust. Mängu võitjaks osutus Puhja rühm. Teisel päeval tulemuste põhjal läks tosin võistkonda laupäeva hommikul 22 ki- kuulasid tüdrukud ja lomeetri pikkusele matkarajale, kus oli 11 kontrollpunkti. Noored poisid kahte külalist testisid oma võimeid matkal telgi püstitamises, lõkke tegemises, – Peeter Rehemad paadisõidus, köierajal, granaadiviskes, kauguste määramises, politseist ja Katrin tähtpäevade tundmises, esmaabi andmises jne. Matkale järgnes Elmetit Maarjamõisa orienteerumisülesanne. KKARULAARULA MMATKAATKA haiglast. Pärastlõunal Kui matka puhul oli oluline ülesannete 22008008 VÕITJADVÕITJAD jagati igale laagrili- tulemuslik ja õige täitmine, siis orien- Koht Võistkond sele midagi tubli-ole- teerumisel oli oluline ka õigeks ajaks mise-eest ning tun- finišisse jõudmine. Orienteerumise lõp- Noored Kotkad nustamata ei jäänud pedes oli selge, et võitjad on Alutaguse I Alutaguse noorkotkad Aivar Kääni, Reimo Eskor, ka laagris abiks olnud II Valga rühmajuhid, instrukto- Lasse Reiman ja Mario Reiman, Kodutü- rid ja praktikant. KK! tardest olid parimad Valga neiud Maarja III Mõniste Mägi, Liisa Tiit ja Geiri Sperling. Matka Kodutütred Rühmajuht Lauri peakorraldaja Eve Täht ütles, et ürituse I Valga koos kaaslase- eesmärgiks oli 13–17-aastaste tüdruku- ga Eestimaad te ja poiste skautlike teadmiste ja füüsi- II Haanja puhastamas. liste võimete proovilepanek ning noorte III Vastseliina

Foto: Mirjam Link loodusesse kutsumine. KK!

46 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 EESTI NOORTEJUHID KÜLASTASID SOOME RIIGIKAITSEKOOLITUSE KESKUST

Tekst: ANU ALLEKAND

aikuu teisel nädalal käisid Soo- me koolituskeskuses Maanpou- Rivil laagri viimasel päeval on juba jumet. Mlustuskoulutusyhdistus (MPK) külas Kodutütarde peavanem Angelika VIRUMAA KOOLINOORTE RIIGIKAITSELAAGRIT ILM EI SEGA Naris ja Kaitseliidu ülema nõunik Anu Al- lekand. Maanpoulustuskoulutuse poolelt Tekst ja foto: HANNES REINOMÄGI, Kaitseliidu Viru maleva propagandapealik olid tegevust tutvustamas nõukogu esi- mees Harri Kainulainen, koolitusohvitser aitseliidu Viru malev korraldas koolides riigikaitseõppe valinud noortele kaks välilaag- Heli Häyrynen ja avalike suhete ekspert rit. Esimeses, 4.–6. juunini Rutja harjutusväljal peetud laagris osales 44 Kadrina, Tapa Asta Ruuskanen. Räägiti noortele suuna- Keesti ja vene gümnaasiumi, Väike-Maarja ja Rakvere Eragümnaasiumi noort. Teises laagris tud teavitus- ja koolitusvõimalustest. 11.–13. juunini oli kohal 40 noort Haljala, Kunda, Loksa, Kuusalu ja Kolga koolidest. Kui esimese Erilised moodulid on välja töötatud es- laagri noored said kuni näidata kooliaasta jooksul õpitud oskusi ja neid praktikas kinnistada maabi ja tuleohutuse teemadel, lisaks 27-kraadises kuumuses, siis teises laagris tehti kõike seda vihmas ja rahesajus. meeskonnatöö, relvaohutuse, vaba- Noored olid aktiivsed ega pidanud laagrisse tulekut ajaraiskamiseks. Tapa Gümnaasiumi spor- tahtliku päästetegevuse, enesekaitse dipoisid arvasid koormust koguni liiga leebeks ja nende meelest oleks võinud olla kavas ka ja metsikus looduses ellujäämise val- paukmoonaga laskmine. Viimase eeltingimuseks on aga kõigi laagris osalejate relvaõppe ja -ek- las. Huvitav oli kuulda koolituskeskuse sami läbimine, kuid see tingimus oli paraku täitmata. Spordipüssist suutsid parimatena saada noortele mõeldud teabepäevadest, kus tulemuseks 66 silma Mikk Mäesepp ja Hendrik Õunapuu ning 65 silma Marko Õunapuu. tutvustatakse lisaks riigikaitse ja pääs- Rakvere Eragümnaasiumi tüdrukud olid rahul paljude praktiliste oskuste omandamise ja uute teteenistuse ametitele ka politseinike ja tuttavate leidmisega teistest koolidest. Renno Guitor Väike-Maarjast pidas seda laagrit palju sotsiaaltöötajate töövaldkonda. Soome ägedamaks kui üleriigilist koolinoorte sõjalis-sportlikku võistlust Juku. Naiskodukaitsjate riigikaitse koolituskeskuse kursustel on valmistatud söögid said noortelt kiitva hinnangu. aastas umbes 35 000 osalejat, neist 8% Riigikaitse välilaagrite läbiviijad leitnant Erik Sild ja nooremveebel Tarmo Matti jäid rahule noored. Organisatsioonil endal füüsilis- laagrites viibinud koolinoortega, keda valdavalt iseloomustas ühtne suhtumine ja suur huvi. test isikutest liikmeid ei ole, on liikme- Kõik instruktorid pälvisid laagrites osalejate ja läbiviijate tänu, nende seas nooremleitnant sorganisatsioonid, kelle abiga korralda- Villu Jõemets, nooremseersant Kert Kirsimäe, veebel Alger Nurk ning vennad Jaan, Taavi ja takse koolitusi eri sihtrühmadele. Tõnis Tulp. Laagrite lõppedes avaldasid mitmed tüdrukud ja poisid huvi liitumise vastu Kait- Visiidil sõlmiti lepe Eesti osalejate seliiduga. KK! saatmiseks Soome noorte sellesuvi- sesse laagrisse. Soome esindajad olid huvitatud osavõtust Mini-Ernast ja Er- HIIDLASTE VISIIDIST PALANGA SPORDIFESTIVALILE nakesest. Sel aastal küll ilmselt veel koos noortega ei tulda, vaid lähetatak- Tekst: ANNE-MALL REINU, Emmaste kodutütar se vaatlejad. Loodame, et aasta lõpuks saab sõlmitud Kaitseliidu ja Maanpou- iiumaa neli tublit noorkotkast ja seitse kodutütart veetsid kolm päeva (30. mai – 1. lustuskoulutusyhdistuse koostöölepe, juuni) Leedus Palanga spordilaagris, kus osaleti spordifestivalil ja katsuti jõudu võõ- mis loob aluse süsteemsemaks ühiste- rustajatega. H gevuseks. KK! Võistlused leidsid aset Palanga rannas ja staadionil. Tegime valiku, kes millisel alal võistleb. Õhtul lõime leedukatega sõprussuhteid palli mängides. Teisel päeval linna jõudes hargnes seltskond erinevatesse võistluspaikadesse: poisid täna- MAANPOULUSTUSKOULUTUSE vakorvpalli mängima, tüdrukud rulluisutama ja võistlustele kaasa elama. Õhtul osaleti spor- NOORTELE SUUNATUD TEAVITUS- JA difestivali avamisel. KOOLITUSVÕIMALUSI Festival algas rongkäiguga, mis suundus rannast mööda promenaadi staadionile, kus lausuti Turvalisuskoolitused õpilastele tervitussõnad ja heisati lipp. Leedukad pakkusid silmarõõmu hoogsate tantsudega. Pärast Igapäevaturvalisuskoolitused; avamist mindi laagriplatsile tagasi, kus need, kellel päevast energiat üle oli jäänud, said end Turvapäevad koolides diskol tantsides väsitada. Talvekursused õpilastele Kolmandal päeval olid kavas finaalvõistlused ja laagri lõpetamine. Ellujäämine talvetingimustes Mõneti oli ka tore, et laager läbi, sest kui menüüs on hommikuks, lõunaks ja õhtuks vaid puder, Maastikuõpe noortele tüütab see igaühe. Mis sellest, et puder teeb lapse tugevaks ja targaks. KK! Riigikaitse teabepäevad väeosades

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 47 VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST MÄNGUNURK 1. Eelseisvatel Pekingi olümpiamängudel tõotab saabuda Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et kõrghetk nii eestlastele kui ka lätlastele 19. augustil. Eest- sulle tehakse – see igivana tarkus saab laste kullalootus on sel päeval kettaheitja Gert Kanter. Kes seekordse mänguga puust ja punaselt aga on pildil olev lätlaste kullalootus? Ta läheb võistlustulle kõigile selgeks tehtud. Fotograafi mängus Gert Kanteriga peaaegu samal ajal. Kui Kanteri peakonku- saab mängija algselt voli mängukaaslasi rent on leedukas Vilgiluis Alekna, siis lätlase peakonkurent veidi kiusata. Korraga aga olukord muu- tuleb Iraanist. tub ja senine “kiusaja” kogeb enda loodud 2. Olümpiamängude suurimad skandaalid situatsiooni raskust või piinlikkust või on seotud dopinguga. Kuid mitte ainult. koomikat – ikka vastavalt sellele, mis ise 1976. aasta Montreali suveolümpiamän- teistele tegi. Seetõttu võib mängu nimeta- gudel põhjustas skandaali Nõukogude da ka punastamismänguks. Liidu koondisse kuulunud 39-aastane moodsa viievõistleja vete- ran Boris Oništšenko (pildil), kes oli võistelnud juba México ja FOTOGRAAF Müncheni olümpial ning võitnud ühe kuld- ja kaks hõbemedalit. Ettevalmistus: Mängijate arv ei ole pii- Montreali mängudel sai ta hakkama aga millegi enneolematuga, mille peale ta ratud, kuid soovitatavalt peaks kambas diskvaliﬁ tseeriti ja sunniti olümpiakülast lahkuma, lisaks võeti talt tagantjärele olema nii poisse kui ka tüdrukuid või naisi ära teenelise meistersportlase nimetus. Mis oli selle põhjuseks? ja mehi. On veel üks tingimus: mängujuht 3. Esimest korda oli olümpiavõitjate autasustamisel ainsana teab, mis täpselt sündima hak- põhjust mängida Eesti Vabariigi hümni 1920. aastal kab. Ta valib välja kaks mängijat (ühe poisi Antverpeni olümpiamängudel (pildil mängude ava- ja teise tüdruku) ning saadab ülejäänud tseremoonia), mil eestlane Alfred Neuland teenis seltskonna ukse taha. kergekaalus tõstmise kuldmedali. Millistel olümpia- mängudel mängiti aga esimest korda võitja auks Läti Mängu käik: Kõik mängijad peale ühe poisi ja millistel esimest korda Leedu Vabariigi hümni? ja tüdruku on ruumist väljas. Ukse taga oo- 4. Praegu, mil pikamaajooksudest on saanud mustanahalis- tajaid hakatakse ükshaaval sisse kutsuma. te meeste omavaheline võitlus, on raske uskuda, et kunagi olid Sisenejale ulatatakse fotoaparaat ja palu- 5000 ja 10 000 m jooks soomlaste paraadalad. Pildil on 1970. takse tal ette kujutada, et ta on fotograaf. aastate Soome jooksukuulsus, kes sai 1972. aasta Müncheni ja Nüüd võib ta paluda oma kahte modelli 1976. aasta Montreali olümpiamängudel hakkama sellega, mida võtta selliseid asendeid, nagu ta heaks pole keegi tänini suutnud korrata: ta võitis 5000 ja 10 000 m arvab. Lasku vaid kujutlusvõimel lennata! jooksus neli järjestikust kuldmedalit. Lisaks selle on ta saanud Kui fotograaf saab modellid paika, luues tuntuks kui Soomele 100. olümpiamedali võitja. Kes on see pildil neist mingi kompositsiooni või kuju, ning olev kunagine Soome jooksukuulsus? arvab, et ta on valmis pildistama, peab ta enne foto tegemist ütlema: “Valmis!” Nüüd palub mängujuht seniselt fotograafilt foto- 5. Erki Nool võitis kümnevõistluse kuldmeda- aparaadi ning laseb tal asuda omasoolise li kaheksa aastat tagasi Sydney olümpiamän- modelli asemele. Seejärel teeb mängujuht gudel. Kes oli aga see treener, kes pani aluse Eesti kümnevõist- pildi. Niimoodi palutakse fotograaf olla luse koolkonnale? Treener, kellele kaudselt võlgneb tänu oma kõigil sissekutsututel, kuid lõpuks satuvad saavutuste eest ka Erki Nool. Ta on juuresoleval pildil koos nad hoopis ise pildile. ühe omaaegse Eesti tippkümnevõistleja ja samuti olümpia- mängude medalimehega. Võib öelda, et tänu temale on või- Märkus: Kui mängijaid on palju, võib model- detud enamik tollaseid NSV Liidu kümnevõistlejate medaleid. liks olla korraga neli inimest ja fotograafi- Oli tunnustatud ka maailma teiste mitmevõistluse treenerite dena siseneda kaks mängijat korraga, kes seas. Praegu korraldatakse tema auks mälestusvõistlusi ja siis koos oma fantaasiat rakendavad. Kes Käärikule on püstitatud tema monument. Kes oli see legendaarne kümnevõistluse korra juba fotograaf ja modell olnud, jääb treener? Kes on see omaaegne Eesti spordikuulsus ja kellega koos on ta pildil? ruumi järgmiste mängu jälgima ja “fotograafi” keerulisemaid või vallatumaid KÜSIMUSED KOOSTAS ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI poose välja mõtlema ahvatlema. Pildista-

mist võib ka imiteerida, kui fotoaparaati

käepärast ei ole. VASTUSED Aunaga. Rein kümnevõistluses daga

tase auks. 4. Lasse Viren. 5. Fred Kudu. Pildil on ta koos 1964. aasta Tokyo olümpiahõbe- Tokyo aasta 1964. koos ta on Pildil Kudu. Fred 5. Viren. Lasse 4. auks. tase Lõbusat mängimist ja pildistamist! Ubar- Romas kettaheitja olümpial aasta 1992. hümn Leedu Vihrovsi, Igars sportvõimleja

Mäng on võetud Maria Tammingu noorte- Sydnys aastal 2000. esmakordselt kõlas hümn Läti 3. uurijana). Yardi Scotland töötas kseeriv signaallamp (selle pettuse avastas tema kaasvõistleja inglane Jeremy Fox, kes kes Fox, Jeremy inglane kaasvõistleja tema avastas pettuse (selle signaallamp kseeriv ﬁ

magistritöö kavandist “Õpime läbi män- torget süüdata järgi suva oma tal võimaldas mis lülitiga, asuva käepidemes ja lisajuhtme gu”. varustatud oli epee Oništšenko 2. Scerbatis. Victors tõstja kg) 105 (üle Üliraskekaalu 1.

48 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 4’ 2008 49 VARIA

RAVIMTAIMED SUMMARY

Tekst: REIN SANDER, bioloog, Kubja ürditalu peremees DEVELOPMENT? WELCOME! WELL, NOT PANIC BUT ORGANIZED KÖÖMEN Captain Erik Reinhold writes that the development plan of the organization is pre- Suve hakul hakkab õitsema pared the second time after Kaitseliit was köömen. Teistest sarikalistest founded. This development plan provides on teda kõige lihtsam eristada a strategic development vision for ten fol- omapärase aromaatse ja vürtsi- lowing years and raises objectives in a mid- ka lõhna järgi. Taime näpu vahel dle-long term, i.e. for the period of 2009– muljudes tunneme head vana- 2013. Now it is important that a number of aegse köömneleiva lõhna. Lõh- concerned members of Kaitseliit would be navad ka noored, alles rohekad involved in the formation of the organization’s development plan. Offi cers and of- seemned. fi cials directly handling the development Köömen on ammust ajast tun- plan and preparation of its application tud kui seedimist soodustav ja plans will involve specialists and interested kõhupuhitust vähendav taim. Ka parties in the elaboration of specifi c plans. kõhu- ja kurguvalu võtab kööm- The fi nal redaction of the development netee vähemaks. Ravimina tar- plan is intended to be submitted to the cen- vitatakse täiesti küpseid, pruu- tral community of Kaitseliit before the end of this year. Pp. 14–15. nikaid vilju. Teeks võetakse neid 1–2 teelusikatäit klaasi keeva vee kohta ja lastakse kümmekond EXPERIENCES OF “KEVADTORM 2008” minutit tõmmata. Köömnetee ja IN THE STAFF OF SCOUTS BATTALION -keedisega võib ka kurku kuris- Tanel Järvet, Second Lieutenant and mem- tada ja suuõõnt loputada. ber of the Estonian Reserve Offi cers’ Asso- Oma tarbeks korjatakse köömneid siis, kui esimesed viljad hakkavad valmima. ciation, describes the experiences obtained in the staff of Scouts Battalion of the fi eld ex- Taimed seotakse kimpudesse, lastakse varjualuses järelvalmida ja kolgitakse ercise “Kevadtorm 2008”. Scouts Battalion seemned varte küljest lahti. Peab olema hoolas, et küpsed seemned omapäi ei was acting traditionally as a unit of the coun- variseks. terparty. The battles were held by A and B Matkal saab hea joogitee ka noortest köömnevartest ja valmimata viljadest. companies and the company of Latvian de- Selline tee on palju mahedama maitsega kui küpsetest viljadest keedetu ja so- fense forces. Attack operations took place bib ka nendele, kes liiga teravat maitset võõristavad. Õhtust köömneteed võib in a wide forest massive located in the south from Jõhvi-Kiviõli-Sonda line in Ida-Virumaa. maitsestada nõmm-liivatee, vesimündi, metsmaasika või naistepunaga. The defense was performed by the 1st Infan- try Brigade of which the battalion consisting PÕDRAKANEP of conscripts was the main commando as- Juuli alguses avab oma suured roosad õied sessed by the staff of the Army. Also reserve offi cers could participate the second year in põdrakanep. Tema lehtedest ja õitest on the staff of Scouts Battalion that consists of vanarahvas keetnud lahjemat ja kangemat experienced offi cers. Pp. 20–21. jooki, mida pruugiti higileajava, rahustava ja põletikuvastase vahendina. Kangemat “ERNAKE”, THE MILITARY COMPETITION OF keedist ja pehmeks muljutud lehti tarvitati mähiseks haavadele. Isegi silma- ja kesk- GIRLS’ CORPS “KODUTÜTRED” IS PREPARED kõrvapõletiku korral on põdrakanepist abi THE WHOLE YEAR saadud. Taive Kuuse, Second Lieutenant gives a review about the military competition “Er- Siiski ei saa värsketest põdrakanepilehte- nake” of Estonian Defence League’s girls’ dest head joogiteed. Väga maitsev on aga corps “Kodutütred” of this year that was or- fermenteeritud lehtedest tee, mis meenu- ganized in the end of May in forests around tab tavalist musta teed. Venemaal tunti Lake Pühajärv in Valgamaa. The competi- seda omal ajal Koporje tee nime all, seda tion was planned to be not very militaristic lisati kallile Hiina teele. Head põdrakanepi- but requiring necessary knowledge for rank teed osatakse meil teha veel Peipsi-äärse- trials among other things. However, it had tes vene külades. to be similar to the structure and contents of the military competition “Koormusmatk” Põdrakanepi noored lehed ja juured on of Naiskodukaitse. There were more control söödavad. Noori võrseid võib keeta nagu points planned than in earlier contests as sparglit. Noor säsikas võrsetipp maitseb the children would be bored to walk for long hästi ka toorelt. Enne suhu pistmist võib kilometers until the next control point. The selle nagu rabarbrivarre koorida. competition was won by the team of the re- gional unit of Tallinn. Pp. 40–41.

50 KAITSE KODU! NR 4’ 2008 Kõrgendatud turvavajadusega kliente silmas pidades oleme loonud esindusobjektide grupi, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetseim mehitatud valve teenus. Võõrkeelte oskus, relvaloa omamine, keerulised valvesüsteemid, riigisaladusele juurdepääsuluba ning erikoolitused ja –töötingimused esinevad nõudmistena just selle grupi klientide seas. Kui ka Sina soovid täita ülesandeid, mis ületavad kaugelt tavapärase turvateenuse mõiste,

TULE TÖÖLE ESINDUSGRUPI TURVATÖÖTAJAKS!

Meie turvata on Eesti suurimad pangad, lennujaam, saatkonnad, hotellid, riigiasutused ja ministeeriumid.

Meie juures on Sul: paindlik töögraafik professionaalne ettevalmistus tööks vajadusel soodne elukoht ühiselamus erinevad sportimisvõimalused ja objektipõhised soodustused

TÖÖ ESINDUSGRUPIS - KRAAD PAREM KUI LIHTSALT TÖÖ!

Sobiv kandidaat on vähemalt 19 aastane ja laitmatu minevikuga. Kasuks tuleb relvaluba, juhiload (B-kategooria) ja võõrkeelte oskus. Huvi või küsimuste korral tule meie värbamiskeskusesse Tallinnas, Mustamäe tee 5. Kaasa võta pass ja haridust tõendav dokument. Lisainfot küsi telefonil 13322, 6888 393 või e-posti aadressil [email protected]. Militaar- ja vabaajakaubad reservväelastele ja kaitseliitlastele ] [Kindlas headuses!

Pähe

Kätte

Selga

Jalga

Niine Armament aadress: Põhja pst UUS

Vana-Kalamaja Armament Kotzebue 10, Tallinn Tel 608 8861, Faks 608 8862 Kotzebue 10 Kotzebue Lahtioleku ajad: e-post: [email protected]

Põhja pst Suurtüki E-R 9-17

Kesk-Kalamaja

õhja pst P e te äe Vana-Kalamaja m na an R Balti Jaam ARMAMENT ee

Avatud 24 h