Teod Aednike Ja Loodusesõprade Lemmikud Populaarteaduslik Ajakiri

2014 2014 8/ 8/ UST AUGUST AUG

3,50 €

EESTI LOODUS Teod aednike ja loodusesõprade lemmikud Populaarteaduslik ajakiri. aastast Ilmunud 1933. Teod • KarstTeod Nabala looduskaitsealal • Vikerkaar • Kirikuraba kaitseala • Intervjuu Jaan Kaplinskiga • kiletiivalised putukad

ISSN 2228-3692 ( võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ( trükis ) 0131-5862 ISSN Vikerkaare värviline ilu

Karst Nabala kaitsealal

Kiletiivalised ja Suure Munamäe vaatetorn autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2013. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse taimefoto peaauhinna Ireen Trummer. Eesti Looduse fotovõistlus 2014

Tähtajad ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 rovõte), veeloom, väike taim (lähi- või Võistlusfotod palume üles laadida Eesti tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud makrovõte), veetaim ja elurikkus (kesk- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. ja kes on pildil. konnaministeeriumi eriauhind). Ainult oktoobrini 2014. Võistluse lõpuõhtu Arvesse lähevad digifotod, mille pikema noorte kategoorias on eriauhind aia- aja ja koha saab teada oktoobri lõpul külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit taime ja kodulooma, sh lemmiklooma Eesti Looduse kodulehelt www.eesti- (noortel 2000). Faili vorming peab olema pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad loodus.ee. kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. korraldajad. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias Nõuded fotole ning kategooria peab olema määratud Fotode saatus Foto peab olema tehtud Eestis ning õigesti. Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- sellel jäädvustatud vabalt looduses ela- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- vad loomad, taimed või seened üksi Kategooriad tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud või mitmekesi. Fotod inimesega harju- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: pilte võivad korraldajad tasuta kasutada nud loomadest või istutatud taimedest noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, võistlevad omaette noorte kategooria- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, ettekanded jms). tes (koduloom ja aiataim). Maastikupilte taime- ja seenefotode peaauhind ja võistlusel ei hinnata. esimene auhind nii üld- kui ka noorte Lisainfo: Pildistatud loom, taim või seen peab arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhin- www.eestiloodus.ee olema äratuntav ning autoril võimali- du järgmistes kategooriates: aasta lind, [email protected], kult täpselt määratud. Iga foto juurde käituv loom, väike loom (lähi- või mak- tel 742 1143

LOODUSKALENDER.EE | SISUKORD |

Kiritigu Foto: Kalmer Lehepuu

65. aastakäik Nr 8, august 2014 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg Jaan Kaplinskiga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest 3 Sõnumid 40 Kuidas putukat ära tunda VII. 7 Veebivalvur Kiletiivalised 8 Tigu lähäb küll tasa, aga vaadake, Mati Martin kirjeldab Eestis kui rasvane ta ise on vähemalt 7000 liiki hõlmavat Liina Remm teeb tutvust putukarühma, kellest tuntumad limustega, kes on putukate on vast sipelgad, herilased ja järel maailmas üks arvukamaid mesilased loomarühmi; Eesti maismaal 20 47 Haltia, Soome moodsaim elutseb teadaolevalt 85 liiki looduskeskus 13 Karstinähtused kavandataval Peep Tobreluts jagab muljeid Nabala looduskaitsealal Soome looduskeskusest, kus Leo Vallner selgitab karstinähtuste tasub käia ja meie keskuste olemust ja annab põhjaliku rajamisel õppust võtta ülevaate karstivormidest 50 Huvitav Eesti: Vaatetorn Eesti kavandatava kaitseala piirides kõrgeima mäe lael 19 EL küsib: vastab Ainike Nõmmisto Katre Palo annab uue rubriigi 20 Tuntud ja tundmatu vikerkaar avaloos ülevaate Suure Munamäe 27 Jüri Kamenik tutvustab suvel vaatetornist vihmade ja muude veepiiskadega 51 Panin tähele: metskits ujus kaasneva optilise nähtuse Saaremaale, ohtene tarn on tekkepõhjusi ja vorme üllatavalt laialdaselt levinud, 27 Kirikuraba looduskaitseala sinihall luga on Eestis taasleitud, süsikad Saaremaal Reigo Roasto viib lugeja Jõgevamaal Puurmani ja Tabivere 55 Raamatud valla piirile, kus hoitakse metsa- 56 In memoriam: Hella Kink ja rabakooslusi ning metsise ja 40 57 Kroonika kanakulli elupaiku 62 Mikroskoop 30 Tiit Kändleri essee: See võrratu võsa 63 Ristsõna 32 Poster: Aimar Säärits 64 Ajalugu, sünnipäevad 34 Intervjuu: Murueide tütred ja pojad on püganud liigirikka lilleaasa roheliseks kõrbeks Literaadi ja rännumehe, loodusfilosoofi ja hobiaedniku 52

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I417I 1 | TOIMETAJA VEERG | FOTO: PEEDU SAAR FOTO:

65. aastakäik Nr 8, august 2014

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected]

Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel) 529 4033, [email protected]

Nabala ja haruldased taimed Toimetaja Juhan Javoiš oodav Nabala looduskaitseala piirkonnas Eesti mõistes väga suur 5661 0851, [email protected] kütab kuumal suveajal kirgi. ja ka mitme teise kaitsealuse liigi Toimetaja Katre Palo LMillegi võtmine looduskaitse jaoks on loodav kaitseala väga olu- 742 1143, [email protected] alla tekitab mõistagi küsimusi nii line. Tuleb nõustuda Kalev Sepa ja Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado maa- ja metsaomanikes, kaevanda- Urmas Tartese väitega (EL 2014, nr 1, 742 1143, [email protected] jates kui ka muidu loodushuvilistes. lk 57–58), et Nabalas on kindlaks Kõnealune piirkond on suur ja kee- tehtud aukartust äratav hulk loo- Keeletoimetaja Monika Salo 742 1186, [email protected] rukas ning selle loodusväärtusi ja dusväärtusi ning üsna tõenäoliselt võimalikke sotsiaalseid või majan- täieneb kaitsealuste ja ohustatud lii- Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ duslikke mõjusid ei jõuaks ilmselt ka kide nimekiri lähiaastatel veelgi, kui [email protected] erinumbris ammendavalt käsitleda. loodusteadlased saavad ala uurimisse Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Jaanuarinumbris on ilmunud rahulikult süveneda. Endla 3, 10122 Tallinn lühikokkuvõte loodava kaitseala Lõppev suvi on olnud botaani- Vastutav väljaandja Tiina Talvi põhiväärtustest. Üks vaidlusaluseid kutele rõõmustavalt leiduderohke. [email protected] teemasid on Nabala–Tuhala karstiala: Augustinumbris on juttu näiteks mõne autori arvates siin karst üldse sinihalli loa taasleiust ja ohtese tarna Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] puudub või leidub vaid ebaolulisi uutest leiukohtadest. Järgmises numb- karstinähtusi. Siinsest ajakirjast saab ris kirjutame Eestile uuest taimeliigist Tellimine ja info: tel 610 4105 lugeda hüdrogeoloog Leo Vallneri muda-nõmmkannist (Androsace fili- e-post [email protected] põhjalikku artiklit (lk 13–19) karsti formis), kes avastati Mõniste kandist olemusest ja selle leidumisest Nabala kavandatava Kalkahju lubjakivi kae- piirkonnas. Loodetavasti kummutab vandusala lähedalt. kirjutis vähemasti kahtlused, nagu Eesti maaülikool ja pärandkoos- Nabala piirkonnas karst puuduks. luste kaitse ühing on asunud Eesti Hiljuti meie seast lahkunud Hella taimede uue levikuatlase tarvis and- Kink on Eesti ürglooduse raamatus meid koguma. Eks taimeleidude roh- piiritlenud 8080 hektari suuruse kus on otseses seoses välitööpäevade Nabala karstiala. Kavandatav kait- arvuga ja küllap saab nii seletada sel- Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute seala hõlmab vaid 4664 hektarit, lesuviste avastuste rohkust. keskuse toetusel peamiselt mitmesuguseid metsi ja Üks esimese atlaseaasta oluli- sooalasid. Võib väita, et loodav kait- semaid tulemusi on tõdemus, et © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO seala võiks olla isegi suurem ning teadmised Eesti taimede levikust M M A Ä articles can be found J R H G I kavandatav kaitsekord rangem: suur on kohati üllatavalt puudulikud. Õ S at our web site P osa looduskaitsealast on tsoneeritud Küllap pole botaanikud varem kõik- www.eestiloodus.ee piiranguvööndisse, mis metsandus- jale jõudnud ja taimestik areneb 541 787 Trükitud trükikojas töid nagunii oluliselt ei pidurda ning omasoodu. Püüame Eesti Looduse Trükitoode segab omanikke väga vähe. lugejatele edaspidigi tutvustada täht- Kroonpress Kavandatava Nabala kaitseala samaid uudiseid taime- ja loomariigi piirest on leitud kümme teise kait- kohta. ■ sekategooria taimeliiki. Neist näi- teks kuldkinga populatsioon on siin

2 I418I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SÕNUMID |

Eestist sai kaheks aastaks HELCOM-i eesistuja 8. juulil tähistati pidulikult Eesti eesistujarolli algust teid, tähelepanu tuleb pöörata Läänemere keskkonna kaitse rahvusvahelises komisjonis ohtlikele ainetele. Võrreldes ehk Helsingi komisjonis (HELCOM). Eelmine HELCOM-i praegusega peab kümne aasta eesistuja oli Taani. pärast olema Läänemeres Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tunduvalt vähem mereprügi. keskenduvad Läänemere-äärsed riigid nende kahe aasta Hoolega tuleb analüüsida, kus jooksul esmajoones saaste ohjeldamisele, merealade pla- ja millises mahus milline tege- neerimisele, kaitsealadele ning andmete usaldusväärsusele. vus meres on lubatud. Läänemeri on väga aeglase veevahetusega vähesoolane Parimate otsuste tegemine eeldab täpseid ja usaldus- väga aktiivse laevaliiklusega meri. Kõik, mis Läänemerre väärseid andmeid. Seetõttu on üks Eesti eesistumise sihte jõuab, jääb sinna pikaks ajaks. Seetõttu on Läänemeri parandada meie suutlikkust teavet koguda ja keskkonna- mistahes reostuse suhtes äärmiselt tundlik. Läänemerd seisundit hinnata ehk edendada mereseiret ning paran- ümbritseb 9 riiki, selle vesikonda kuulub 14 riiki. Ükski dada andmete kättesaadavust. riik ei saavuta eraldi pingutades mere hoidmisel märki- Eesti on seni olnud tubli: viimase kümne aastaga on misväärseid tulemusi, kui teised jätkavad vanaviisi. Läänemere seisundi parandamisse investeeritud 600 Praeguseks juba ligi 40 aastat on HELCOM ühenda- miljonit eurot. Tänu sellele on vesi puhtam, tagasi on nud riikide huvid ning üheskoos on tehtud olulisi samme merikotkad, hallhülged ja mitu vee kvaliteedi suhtes ühise mere kaitsel. Kõige olulisem on ohjeldada mere- tundlikku kalaliiki. saastet. Tähtis on rajada ja parandada reoveepuhas- Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

Juunis selgusid konkursi „Keskkonnakäpp 2014” võitjad 10. juunil kuulutati galal Tallinna reaalkoolis välja keskkonnaameti keskkonnahariduskonkursi „Keskkonnakäpp” võit- jad. Kuues eri kategoorias jagati kokku 26 auhinda; üle Eesti oli esitatud kokku 187 algatust ja tegu. Võistlusega tõsteti esile neid, kes on jätnud positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või panusta- nud hariduse edendamisse. Auhinnad jagati välja kuues kategoorias: tubli tegutseja, tark tarbija, õnnelik õppija, kogukonna kaasaja, innukas innovaator ja rahva lemmik. FOTO: INDREKFOTO: ARULA / KESKKONNAAMET Edukaimaks osutus Räpina aianduskool, kes sai oma sõb- rapäeva tomatiprojektiga parima kooli auhinna nii kogu- Sellised plaadid jäid laureaatidele tunnustust meenutama konna kaasaja kui ka rahva lemmiku kategoorias. Innuka innovaatori tiitli sai Viljandi huvikooli loodusring, kelle süs- lisi üritusi. Lii Sepp pälvis tunnustuse kogukonna kaasaja teemiväline kätepesusüsteem sai žürii maksimumpunktid ja rahva lemmiku kategoorias. oma tõeliselt uuendusliku lahenduse eest: vee filtreerimi- Kõigi auhinnasaajate nimed leiate võrgupaigast www. seks kasutati vana külmikut ja nelja kihti turvast. keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/selgusid-keskkon- Õpetajatest hinnati Keskkonnakäpa tiitliga Keila kooli nasobraliku-haridustegevuse-konkursi-keskkonnakapp- õpetajat Lii Seppa, kes on kümne aasta jooksul koos õpi- 2014-voitjad/. lastega algatanud ja juhtinud paljusid keskkonnateema- Keskkonnaamet/Loodusajakiri

Mahukas raamat meenutab Veljo Rannikut 17. juunil peeti keskkonnaministeeriumis tuntud Eesti Mart Herman, omaaegsete Vikerraadio muusikamängude looduskaitseametniku Veljo Ranniku mälestusseminar. ekskursioonide korraldaja, toonane „Muusikalise tunni” Ranniku sünnist möödus 27. juunil 80 aastat. toimetaja Helve Võsamäe ja kunstiajaloolane Ants Hein. Mälestusüritusel, mida juhatas ministeeriumi nõunik Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva tutvustas Veljo Hanno Zingel, meenutasid Ranniku rolli Eesti loodus- meenutuseks koostatud mälestusteraamatut „Veljo kaitses, muinsuskaitses ning matkajate ja raadiokuula- Ranniku – Eesti looduskaitse legend”, mille vahel on jate loodushariduses keskkonnaministeeriumi kantsler ka mehe osalusel tehtud raadiosaadete valikuga CD ja Andres Talijärv, Ranniku kolleeg ministeeriumi loodus- telesaadetega DVD. Esiotsa üsna õblukesena kavandatud kaitseosakonnast Tiit Sillaots, akadeemik Anto Raukas, kogumik kujunes lõpuks 352-leheküljeliseks. muinsuskaitsjad Ants Kraut ja Jaan Tamm, looduskaitsja Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I419I 3 | SÕNUMID |

Tartu loodusmajast sai näituseeksponaat 12. juunil avati Tartu loodusmajas näitus „Läbipaistev loodusmaja”, mis jutustab maja ehitusest ja igapäevasest toi- mimisest ning toob esile meie sõltuvuse loodusvaradest. Näitus on sündinud rahvusvahelise koostööprojekti „People with Nature” raames ning tutvustab hoone ehi- tus- ja viimistlusmaterjale, vee-, energia- ja jäätmeringlust, JÜRIADOTOOMAS FOTO: talveaeda ja pargirajatisi. Vaataja, esmajoones looduskooli õpilane, aga ka iga teine majja sattuv inimene, saab teada, kuidas loodusvaradest valmivad ehitusmaterjalid, kuidas kogutakse ja kasutatakse sadevett, mida tehakse jäätme- tega ja kas midagi neist ka loodusmajja tagasi jõuab, kuidas on saavutatud maja energiatõhusus ning palju muud põnevat. Stende täiendavad mängud, mis pakuvad nupu- tamist ja avastamisrõõmu ka lastele. „Selle näituse abil muudame oma maja läbipaistvaks ja näitame, mis on seinte sees ja põranda all ning kust Näituse koostajad Maris Mägi ja Annelie Ehlvest see kõik pärit on,” ütleb näituse koostaja Maris Mägi. Tegemist on Tartu loodusmaja püsinäitusega, mida saab projektipiirkonnas ning arendada projektis osalevaid vaadata maja lahtiolekuaegadel. Suvekuudel on loodus- keskkonnahariduskeskusi. Projekti kogumaksumus on maja lahti E–R 10–18 ja L 11–16. ligi 1,5 miljonit eurot, millest 240 000 on mõeldud Eesti Koostööprojekti „People with Nature” eesmärk on partnerite tegevuste elluviimiseks. Peale Eesti-Läti-Vene ühistegevuste kaudu parandada inimeste teadlikkust programmi toetab tegevusi KIK. säästvast arengust ja looduskaitsest Eesti-Läti-Vene Tartu keskkonnahariduskeskus / Loodusajakiri

Pestitsiidid kahandavad kimalaste õpioskusi Londoni Royal Holloway ülikooli teadlaste uuringutest dele just nimelt suhkruveega, püretroid oli aga pritsitud on selgunud, et pestitsiid imidaklopriidi pikaajaline toime filterpaberile, millest üle minnes jõudsid kimalased pärsib mesilase võimet leida õietolmu ja võib muuta toidunõu juurde. Tibatilluke RFID andis võimaluse luua eelistusi, millistel lilledel tolmeldajad käivad. detailne pilt iga isendi käitumise kohta. Peale otsingu Briti ökoloogiaühingu ajakirjas avaldatud uurimistöös aktiivsuse sai mõõta kogutud õietolmu hulka ja selle jälgiti raadiosagedusmärgistega (RFID) kimalaste käitu- värvuse kaudu määrata kogumistaime liigi. mist. Märgised sarnanevad nendega, mida kasutavad kul- Kolooniates, mille liikmed jäid pestitsiidimõjuta, ede- lerifirmad, et seirata pakkide liikumist. Nelja nädala vältel nes kõik ladusalt: kimalased õppisid edukalt õietolmu- olid vaatluse all neljakümnest kolooniast pärit kimala- korjeks sobivamaid õisi valima. Seevastu neonikotinoidi sed. Uuriti kahe pestitsiidi, neonikotinoid imidaklopriidi toimel kahanes putukate edukus aja jooksul. Et naasnud ja püretroid lambda-tsühalotriini toimet. kaaslaste edutust ja kehva saaki kompenseerida, saadeti Kimalased said looduses vabalt õietolmu ja nektarit välja üha uusi õietolmukütte. korjata, aga peale lillevaliku oli nende päralt ka tehisnek- Üks uurimuse autor professor Nigel Raine ütles, et tar ehk suhkruvesi. Neonikotinoidi manustati mesilindu- mesilased on looduses väga edukad õppijad ja saavad kiiresti selgeks ka õietolmu kogumise eri liiki õitelt. Aga neonikotinoid ilmselt pärsib seda loomupärast võimet. Ühelt poolt kogunes vähem saaki, teiselt poolt oli mõjus- tatud kolooniate õievalik teistsugune kui pestitsiidi toimeta tolmeldajatel.

FOTO: SIRLEY/WIKIPEDIAFOTO: Teine põhiautor Richard Gill rõhutas, et neist katsetest tuleneb otsene vajadus muuta senist pestitsiidide kesk- konnamõju hindamist. Esiteks on vaja uurida väikese pestitsiiditaseme pikaajalist mõju ning teiseks võtta mee- mesilaste kõrval kindlasti vaatluse alla ka teised olulised tolmeldajad, näiteks kimalased ja erakmesilased. Kuna kimalasepere saab korjele saata vaid mõnisada töölist, võib pestitsiidide mõju nende kolooniale olla hoopis suurem kui mesilasperes, kus on kümneid tuhandeid töömesilasi. Karukimalane (Bombus terrestris) äiatari õisikul AlphaGalileo/Loodusajakiri

4 I420I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SÕNUMID |

Maailma loodus võib pakkuda suuri üllatusi Rahvusvahelise sookaitse töörühma IMCG veebibül- letään on vahendanud BBC põnevat uudist: Aafrikas Kongos on avastatud Inglismaa-suurune sooala. Töid juhtinud Simon Lewisil Leedsi ülikoolist jäi üle vaid pead vangutada: „On tähelepanuväärne, et meie planeedil on veel nii suuri kaardistamata alasid”. Tegelikult olid satelliidifotod andnud vihjeid, et soometsa varjus võib peituda hiiglaslik troopiline turbaala. Seepärast läks aprillis neid paiku uurima Leedsi ülikooli, Kongo loo- duskaitseühingu ja Congo-Brazzaville’i Marien Ngouabi ülikooli ühisekspeditsioon. Kohati tuli neil ette ohtlikke kohtumisi kääbuskrokodillide, gorillade ja elevantidega.

Kolmenädalase retke kõige suurem proovikivi oli siiski Uurimisrühm sumpas Kongo vesistel aladel kolm nädalat SIMON / AFRICAJOURNALISMTHEWORLD.COM LEWIS FOTO: vesimärg jalgealune, mis laseb inimesel seal liikuda ainult paaril kuul aastas ja ikka ainult sumpamisi. Muidugi võeti sellest haruldusest rohkesti proove, et neid Rühma hinnangul on otsati Kongo demokraatlikku hiljem Ühendkuningriigis uurida. vabariiki ulatuva turbaala suurus 100 000 kuni 200 000 km2, Pole saladus, et paljud maailma turbaalad on ohusta- turbakihi paksus küünib seitsme meetrini. Sellest saab tud, eelkõige seetõttu, et neid kuivendatakse põllumaa- teadlaste kinnitusel põnevat teavet selle uurimata piir- deks. Avastatud sool vähemalt esialgu seda ohtu ei ole: konna viimase 10 000 aasta keskkonna- ja kliimamuu- teda kaitseb esmajoones eraldatus, aga ta on ka kohaliku tuste kohta. Soo turbavarud ulatuvad miljardite tonnideni. tähtsusega kaitseala, mida majandavad kindla kava järgi Turbasood on iseloomulikud pigem külmadele aladele, ühiselt Kongo looduskaitseühing, valitsus ja kohalikud kus taimede lagunemine on aeglasem. Väga veerohkes inimesed. ja kuumas troopikas on selline avastus üpris ebatavaline. IMCG/BBC/Loodusajakiri

Laevasõit muutub keskkonnahoidlikumaks Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb Läänemerel, Põhjamerel tahked peenosakesed võivad põhjustada südamehaigusi, ja Inglise kanalis kasutada laevakütuseid, mille väävli kopsuvähki ja kroonilisi hingamisteede haigusi ning sisaldus on kümme korda väiksem kui praeguste ette- enneaegset surma. kirjutuste järgi. Üleminek karmimatele keskkonnanõuetele on laevandussektorile teada olnud aastast 2008, kui rahvus- Nõuded laevakütustele muutuvad uuest vaheline mereorganisatsioon IMO määras kindlaks uued aastast senisest tublisti karmimaks laevakütuste keskkonnanõuded. 2012. aastal võeti vastu nn väävlidirektiiv. Laevaomanikel on väikese väävlisisaldusega kütuse

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: asemel võimalik kasutada biokütuseid, veeldatud maa- gaasi või heitgaaside puhastussüsteemi, mis tagab sama- väärse või väiksema õhusaaste kui väävlivaene kütus. Peale selle annab direktiiv võimaluse katsetada uusi hei- tevähendusmeetodeid. Uusi nõudeid järgides peaks vähenema eutrofeerumist Uute nõuete rakendamise tõttu hakkab keskkonna ja hapestumist põhjustav õhusaaste, seda eeskätt tiheda inspektsioon tegema senisest ulatuslikumat ja põhjalikumat laevaliiklusega Läänemerel. Muidugi väheneb seeläbi ka järelevalvet laevakütuste kvaliteedi üle. oht inimese tervisele: on ju teada, et väävliühendid ja Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

Bulgaaria pealinna ühissõidukid saavad ristmikel eesõiguse Bulgaaria valitsus kavatseb muuta Sofia keskosa liiklus- des automaatselt liikluskeskusega. Seal paiknev peaarvuti skeemi, et vähendada ummikuid ja edendada ühissõi- hoolitseb selle eest, et roheline tuli süttiks bussile, trollile dukite liiklust. või trammile võimalikult ruttu. Süsteemi keskne idee on anda paarikümnel ristteel Eeldatavalt 4,2 miljonit eurot maksva minevat projekti valgusfooride abil eelis ühissõidukitele. 750 ühissõidukile rahastatakse Euroopa regionaalarengufondi abiga. paigaldatakse saatjad, mis ühenduvad ristmikule lähene- ELTIS/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I421I 5 | SÕNUMID |

Järgmise aasta linnud on viud Jaanikuu viimasel nädalavahetusel, Eesti ornitoloo- giaühingu (EOÜ) avatud suvepäevadel, tehti teatavaks 2015. aasta lind: viu. Sageli võib kulle näha näha istumas puudel, postidel ja heinapallidel või keerlemas taevas. Kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja pal- DICK DANIELSWIKIMEDIA / FOTO: judele teistele küsimustele saab vastused tuleval aastal ehk viuaastal. Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu (Buteo buteo), põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu (Pernis apivorus) ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on välimuselt väga sarnased, aga eluviisilt küllaltki erinevad linnuliigid. Seetõttu pööratakse järgmisel aastal tähelepanu nii viude eluviisile kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest. Eesti ornitoloogiaühing on aasta lindu valinud alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne Taliviu jalad on sulestunud esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada lehel www.eoy.ee/aastalind. Tänavuse aasta linnu jää- avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma ning linnu projektis saab kaasa lüüa veebilehe www.eoy.ee/ kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimisse ja kaitsesse. jaalind vahendusel. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda ühingu kodu EOÜ/Loodusajakiri

Kas tulevikuveinid on sulfitivabad? Et vältida veini riknemist, lisab suurem osa veinitootjaid oksüdant, mis aitab säilitada veini aroomi ja värvust. neile jookidele sulfiteid. Paraku pole need inimesele päris Mikroorganismide vastu aitaksid ka mõned füüsikalised ohutud: mõnel joojal võivad nad esile kutsuda allergilisi meetodid, näiteks filtreerimine, aga selle kasutus on pii- reaktsioone, näiteks astmat. Sestap nõuab EL, et sulfiti ratud, et mitte rikkuda joogi lõhna ja värvust. Kõrgel sisaldust vähendataks, samuti tuleb see märkida veini temperatuuril töötlemine, näiteks pastöriseerimine, hävi- etiketile. Mõistagi oleksid veinimeistrid ja -tarbijad rahul, tab soojustundlikke osiseid. kui saaks läbi päris ilma sulfitilisandita. Saksamaa Fraunhoferi piirpindade- ja biotehnoloo- Sulfiti positiivne roll on kahetine. Ühelt poolt desakti- gia instituudi IGB teadlased püüavad nüüd veini mõõ- veerib ta ebasoodsalt toimivaid mikroorganisme: pärme, dukal temperatuuril töödelda tehnoloogiaga, mille on äädika- ja piimhappebakterid; teiselt poolt on aga anti- välja arendanud ja patentinud Dresdeni firma Edecto. See firma on külmpastöriseerimiseks või rõhuvahetus- tehnoloogiaks kutsutud meetodit rakendanud puuvilja- mahlade töötluses: mikroorganismide rakud purustatakse mehaaniliselt, hapendusprotsesse pärsitakse inertgaasiga. Valminud on katseseade, milles saab tunni jooksul

FOTO: FRAUNHOFERFOTO: IGB 250–500-baarise rõhuga temperatuuril alla 40 kraadi töö- delda kuni 120 liitrit veini. Surve all lahustatakse veinis keemiliselt inertne gaas, kas lämmastik või argoon. Rõhu all gaasi lahustuvus suureneb ja see tungib ka mikroobide rakkudesse. Kui siis rõhku järsult alandatakse, gaas paisub – ka rakkude sees, nii et need lõhkevad. Gaas vabaneb ja seda saab taas kasutada. Esimesed tulemused tekitavad optimismi: meetod tun- dub sobivat nii valgete kui ka punaste veinide töötluseks, kusjuures seda võib rakendada veinitootmise eri faasides. Nüüd tahetakse katset laiendada tööstusesse, luua mobiilne töötlusseade, mida saaks kasutada eri veini- kodades, ning muidugi tuleb küsida ka veinisõprade EL rahastatud PreserveWine-DEMO projektis teeb Fraunhofer IGB arvamust. koostööd Edecto ja teiste veinitootjatega IGB/AlphaGalileo/Loodusajakiri

6 I422I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | VEEBIVALVUR| SÕNUMID |

LIFE-i programmi projektidele saab jälle raha küsida Võrgupaigast ec.europa.eu/environ- teemis eProposal esitada hiljemalt ja jagada sellekohast teavet. ment/life/funding/life2014/index.htm 16. oktoobril kell 17 Eesti aja järgi. Taotlusvoorust tohivad osa võtta saab täpsemat infot Euroopa Liidu Programmi raames rahastatakse mittetulundusühingud, kohalikud LIFE-i programmi 2014–2020 prog- projekte, mis edendavad loodus- omavalitsused, riigiasutused, avalik- rammi ja sellest raha taotlemise kohta. kaitset ja aitavad hoida elurikkust, õiguslikud juriidilised isikud ja äri- Nimelt algas 18. juunil LIFE-i töötavad välja ja rakendavad kesk- ühingud. Taotleja kaasrahastusmäär programmi tavaprojektide esimene konnapoliitikat, teevad keskkonna- on 40%, erandjuhtudel aga 25%: kui taotlusvoor. Vormikohased pro- teavitust ning aitavad leevendada projektid käsitlevad Euroopa seisu- jektitaotlused tuleb e-taotluse süs- kliimamuutusi, nendega kohaneda kohalt esmatähtsaid liike ja elupaiku.

Ilmateenistuse uuelt veebilehelt saab lugeda laulupidude ilmast Senine riigi ilmateenistuse koduleht teoroloogilist teavet sisaldav lehekülg www.emhi.ee asendati juunis uuega: www.lennuilm.ee. www.ilmateenistus.ee. Peale vajalike andmete leiab Kolmes keeles (eesti, vene ja inglise) sealt asjakohast taustteavet. Näiteks

veebilehel on uue kujunduse saanud saab aadressilt www.ilmateenis- ERIKAFOTO: JÜRIADO nii ilmakaardid, -graafikud, -tabelid tus.ee/2014/07/varasemate-laulu- kui ka prognoosmudelid HIRLAM pidude-ilmast põhjaliku ülevaate (ilm) ning HIROMB (mereilm). varasemate laulupidude ilmast. Nii Olulisim uuendus on asukohapõhine selgub, et vaid üheksa üldlaulu- prognoos, mis võimaldab otsingumoo- pidu on täielikult pääsenud vihmast tori kaudu saada prognoositavat ilma ning et kõige suurem laulupeoaegne infot iga Eesti küla või linna kohta. õhusoojus – 28,6 kraadi – mõõdeti Üks tänavusest laulupeost meelde jäänud Rööbiti ilmateenistuse veebilehega 1894. aastal, kõige väiksem – 16,3 ilmastikunähtus oli laupäeval proovide ajal on avatud ka operatiivset lennume- kraadi – aga 1938. aastal. merelt lauluväljakule kerkinud paks udu

Samblaid ja samblikke aitab nüüd määrata e-abimees Sambla- ja samblikuhuvilistel sed, ohustatud ja tunnusliigid” raames. Projekt kestis 17 kuud; peale lii- on nüüd kasutada tõhus abima- Koostatud on 327 digiteabelehte, mis kide infolehtede valmis kaks uut terjal aadressidel http://esamba. tutvustavad liikide määramistunnuseid, digimäärajat (Eesti turbasammalde bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte- sarnaste liikide erinevusi, kasvukohti/ määraja, http://efloora.ut.ee/sphag- samblad&-loadframes ja http:// kasvupinda, levikut ja sagedust Eestis, num/turbasamblad.htm ja Eesti kivi- esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?- samuti ohustatud liikide ohutegureid del kasvavate suursamblike määraja, db=vte-samblikud&-loadframes. ning kaitsealuste liikide kaitsesoovi- http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/ Need on valminud TÜ ökoloogia- tusi. Teabelehed on illustreeritud liikide cgi?-db=lichen_key&-loadframes) ja maateaduste instituudi botaanika- fotode, jooniste ja levikukaartidega; ning korraldati kaks koolituspäeva, osakonna töötajate töö viljana KIK-i lisatud on hulk linke teistele elektroo- mille jooksul tutvustati looduskaitse- rahastatud projekti „Vähetuntud elurik- nilistele vahenditele, sh tunnustatud ja metsandustöötajatele uusi töö kus – sammalde ja samblike kaitsealu- pildigaleriidele. vahendeid ja nende kasutamist.

Jälle on valminud aasta linnu animafilm Aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/ elu alustamisel. Kuigi tegemist on jaalind saab vaadata Eesti ornitoloo- kunstniku humoorika tõlgendusega, giaühingu (EOÜ) tellimusel ja KIK-i annab film siiski vihjeid jäälinnu elu toetusel valminud lõbusat joonis- tähtsamate ja huvitavamate seikade filmi „Jäälind”. See on juba kolmas kohta. Filmi muusika on loonud ALLIKAS:WWW.EOY.EE Eesti kunstniku ja animaatori Chintis Henrik Malmgren, filmi on aida- Lundgreni aasta linnu joonisfilm. nud toimetada Horvaatia kunstnik Film pajatab ühe noore jäälinnu Draško Ivezič. Filmi saab vaadata ka Kaader filmist seiklustest ja raskustest iseseisva Youtube’is, Vimeos ja Facebookis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I423I 7 | TEOD | FOTO: KAIRI-KRISTIINEFOTO: HALLER

Kukehari kiritigude embuses Tigu lähäb küll tasa, aga vaadake, kui rasvane ta ise on

Liina Remm

Pealkirjana esitatud eesti vanasõna võiksime tõlgendada nii, et hoolimata näilisest kohmakusest on tigude tasa ja targu kulgev eluviis end pikas evolutsioonilises minevikus õigustanud, lubades sel loomarühmal täna- päevani kesta ning õige paljudeks isemoodi liikideks eristuda.

8 I424I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | TEOD |

iljuti ilmunud teomäärajast [5] võib lugeda, et Eestist on Hleitud 85 maismaateo liiki, neist 71 kojaga. Ülejäänud on nälk- jad ehk kojata teod. Eesti mage- veekogudes leidub umbes 40 liiki tigusid. Maailma maismaatigude liikide arvuks on aga hinnatud umbes FOTO: KRSTNN HRMNSNFOTO: / FOTER.COM 35 000. Limused on lülijalgsete järel SIMON BRADSHAW / FOTER.COM FOTO: liigirikkaim loomahõimkond.

Nagu me kõigi, on ka maismaatigude juured vees. Evolutsiooni jooksul on mõned varem merelised rühmad kohastunud elama maismaal. Mõne praeguse maismaateo- liigi esivanemad elutsesid vahepeal magevees, teised kolisid kuivale maale otse merest. Meeldival pinnal kulgedes hoiavad teod laia joont (vasakul), ebameeldival, s.o liiga kuival, Üks maismaal iseäranis tarvilik imaval või halvamaitselisel, liiguvad ettevaatlikult „astudes” (paremal) kohastumus on oskus valida sobiv elupaik. Inimese mõõteskaala järgi Ilmnes, et kui tigu on leidnud Miks on liikumine kulukas? Nimelt võib teo elupaika nimetada mik- meeldiva elupaiga, jääb ta väga seetõttu, et tigu peab oma liikumis- roelupaigaks. Igal liigil on see veidi paikseks. 80% tigusid leiti alla 5 cm teele pidevalt eritama lima. Siiski, erisugune. Teomääraja liigikirjeldus- kaugusel kohast, kus nad olid viibi- tigudel leidub limakulu vähenda- tes on elupaiku lühidalt iseloomus- nud mitu kuud tagasi. Ega neil pol- miseks üks nipp. Nad otsekui astu- tatud, kuid ega iga liigi kohta polegi nudki eriti kuhugi minna, sest sobiv vad: ei toetu maapinnale mitte kogu see üksipulgi teada. mikroelupaik polnud laialt levinud. jalaga, vaid tõstavad osa sellest kaa- Luha-pisiteo elupaiganõudlusi Sobivaks pidasid luha-pisiteod rekujuliselt üles. Niiviisi katkestab on uuritud väga põhjalikult [7]. See väikeste tarnade poolkõdunenud tigu pideva limaraja (vt fotot). liik on Euroopas arvatud ohustatud lii- märgade juurte massi ja sammalt, Ühest küljest aitab seesugune kide hulka ja ka Eestis võetud kaitse alla. kus veetase oli suvel maapinnast astuv liikumisviis lima kokku hoida, Uuring korraldati Iirimaal, selleks keskmiselt kuni 10 cm sügavusel teisalt arvatakse, et teod püüavad ehitati Pollardstowni madalsohu eri- ning kõige rohkem 20 cm sügavusel. nõnda oma vaenlasi kannult maha raudtee, mille peal said teadlased Kuni 20 cm kaugusel teo asupaigast raputada. Katkendlikku limarada on vagonetiga liikuda ning teha vaat- pidi leiduma lahtist seisvat vett. tigusid otsivatel röövloomadel, näi- lusi ilma maastikku vähimalgi määral Võib järeldada, et luha-pisitigu teks jaanimardikavastsetel, raskem muutmata ja sooelanikke häirimata. vajab eluks väga eriomast paika. jälgida kui pidevat. Pealegi saab tigu Raudteeäärsed soomättad kaardistati Ent kui ta on sellise leidnud, siis ta sedasi vähendada kokkupuudet eba- 2 cm täpsusega, kirjeldati ja mõõdeti kuigi palju ringi ei uita. Ühelt poolt meeldivate pindadega. sealseid elupaigatingimusi. Seejärel pole ju põhjustki, kui ühes kohas jälgisid teadlased paari aasta jook- on hea, teisalt on liikumine tigude Vaadelgem lähemalt seda lima, mis sul tähelepanelikult, kus luha-pisi- jaoks küllaltki kulukas ettevõt- tekitab nii mõneski inimeses tülgas- teod viibisid, kasutades selleks 5 cm mine ja eks seepärast nad nii „tasa tust. Teolima koosneb suuresti veest, silmasuurusega ruutvõrku. lähävadki”. aga sisaldab ka elastiini ja teisi valke ning glükoolhappeid. Need ained kaitsevad tigusid kuivamise eest. Lima on hügroskoopne: see imab, mitte ei tõrju vett. Niisiis, isegi miljo- neid aastaid pärast esivanemate lah- kumist veest kannavad maismaateod enda ümber veeülikonda. Lima kaitseb tigu ka röövloo- made, haiguste ja ultraviolettkiirguse eest. Näiteks karihiired söövad meelsasti nälkjaid, kellelt lima on Luha-pisitigu elab millimeeterskaalal: koja läbimõõt on tal veidi üle millimeetri; elu jooksul eemaldatud, kuid põlgavad ära lima- sed nälkjad [8]. FOTO: FRANCISCO WELTER SCHULTES / WIKIMEDIA / SCHULTES FRANCISCOWELTER COMMONS FOTO: rändab see tigu kodukohast harilikult vaid paari sentimeetri kaugusele

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I425I 9 | TEOD | FOTO: DLUOGS/FOTER.COM FOTO: FOTO: HANS HILLEWAERTWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS

Katkendlik limarada aitab tigudel kannult raputada ka selliseid koletuid röövloomi nagu jaanimardika vastne (vasakul) ja teotapik (paremal) Inimesed on avastanud, et teolima Miks tigudele maitsevad just kul- Kolmandaks, sageli kasvatatakse võib neid kaitsta kortsude eest. Sellist tuurtaimed? Esiteks on inimesed kultuurtaimi monokultuuridena. Kui imevahendit kasutasid juba vanad need ju maitsvaks aretanud. Aretuse põllul leidub vaid üht liiki taimi, ei olegi kreeklased. Hippokrates olevat soo- käigus on vähendatud nn sekundaar- sealsetel tigudel muud valikut. Kui ka vitanud määrida purustatud tigusid sete metaboliitide, s.o mürgiste või vanad lehed ja varis mulda küntakse põletikulisele nahale leevenduseks. eemaletõukavate ainete hulka, mida või koguni põllult minema viiakse, kit- Paarikümne aasta eest aga avas- taimed toodavad taimtoiduliste loo- seneb valikuvõimalus veelgi. tasid Tšiili teokasvatajad, kasvatades made ehk herbivooride tõrjeks. Neljandaks külvatakse kultuur- karedat viinamäetigu (Cornu asper- Teiseks on kultuurtaimed sageli taimi alati tunduvalt hõredamalt, sum) delikatessina Prantsuse toi- väetatud ja seetõttu sisaldavad roh- kui tekib idandeid looduslikus tai- duturule, et teolimaga määrdunud kem lämmastikku. Just lämmastik on mekoosluses. Looduslikus pinnases nahk paranes ruttu ja vigastustest ei üks põhilisi aineid, millest herbivoo- leidub tavaliselt tohutult palju roh- jäänud arme. Sellest sündis äriidee: rid puudust tunnevad. Taimed sisal- kem seemneid, kui taimi kasvama samast liigist hakkasid nad tootma davad lämmastikku keskmiselt 4%, mahub. Hulk neist kaob tigude ja teolimakreemi, mis on jõudnud loomad aga umbes 10%. Et lämmas- muude herbivooride kõhtu, ilma et Eesti turulegi. tikku juurde hankida, otsivad teod inimene seda üldse märkaks. Muide, teod on inimese organis- lämmastikurikkamaid taimi ega ütle Arusaadavalt hukkuks suur osa mile väga väärtuslik toit: neis on ära ka loomset päritolu suupistest. noori taimi paratamatult ka siis, palju valke ja rauda. Rasvu sisaldavad nad vähe (siinse kirjutise pealkir- jast nähtub küll, et eesti vanarahvas seda ei teadnud). Teoliha koostis on võrreldav kanamunaga ja sobib eriti hästi diabeetikutele. See sisaldab palju magneesiumi ja E-vitamiini, FOTO: TAMORLAN/FOTER.COM FOTO: vähe rasva ning võrreldes näiteks sea- ja veiselihaga suhteliselt vähe kolesterooli [6, 10].

Sedasama karedat viinamäetigu, keda süüakse ja kelle lima nahale määritakse, peetakse suureks aia- kahjuriks, nagu paljusid teisigi teo- liike. Eestis on vast kõige tüütum kiritigu. Sageli ongi nii, et kui ütlen, et uurin tigusid, siis küsitakse esma- järjekorras, kuidas neist hirmsatest Palume lauda! Karedast viinamäeteost valmistatud Hispaania hõrgutis Caracoles-Cascorro söödikutest lahti saada. tekitab eestlases ilmselt vastakaid tundeid

10 I426I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | TEOD | kui looduslikke harvendajaid ei lei- duks, lihtsalt omavahelise konkurentsi tõttu. Katsed on näidanud, et kui seemneid on külvatud tihedasti, võib tigude herbivooria taimede ellu- jäämust koguni suurendada. Näiteks külvati hiirekõrva seemneid ja võr- ERUTUON / FOTER.COM FOTO: reldi nende ellujäämist koos ja ilma kirju nälkjata (Deroceras reticulatum) [3]. Ilma nälkjateta alal sai puhta konkurentsi tõttu hukka rohkem tär- ganud taimi kui teisel alal, kus nälk- jad matti võtsid. Kui aga seemneid külvatakse nii- võrd vähe, et taimedel ruumikonku- rentsi ei tekigi, vähendab igasugune ärasöömine mõistagi saagikust. Šveitsis uuriti, kas ja kuidas kujundab nälkjate herbivooria õits- vaid roheribasid põlluservades. Neil Hariliku vereurmarohu seemned: hele osa ei ole mitte idu, vaid elaiosoom, toiterikas kude, ribadel püütakse kasvatada taimi, mis ahvatleb sipelgaid ja muid oleseid seemet nahka pistma või kaasa vedama ja nõndaviisi mis meelitavad kohale putukaliike, levitama. Elaiosoomist üle jääv kõvakestaline seeme jääb harilikult söömata või seedimata kes hävitavad taimekahjureid ja tol- ning tal on lootust uues paigas idanema hakata meldavad kultuurtaimi [4]. Selgus, et nälkjad tõepoolest vähendavad tea- lisse mingite kindlate meelisliikide 50%. Seega tegelesid enamiku seem- tud taimede arvukust. Eriti maitse- vast tärganud idandid, nagu nägime netega just teod, mitte putukad. sid neile tatar ja rukkilill. Seepärast rukkilille ja tatra puhul põlluserva Mürmekohoorsete taimede seem- soovitasid uurijad tatart ja rukkilille roheribades. Värsked idandid, nagu nete küljes leidub nn elaiosoom, õli- külvata suure liiaga, et hoolimata kultuurtaimedki, sisaldavad vähem rikas lise, mis ahvatleb loomi seemet tigudest suudaks osa taimi siiski õit- tõrjuvaid ja mürgiseid aineid ning nahka pistma või kaasa vedama. sema minna. Eriti oluline on see ruk- sobivad seetõttu tigude toidulauale Väiksemad teoliigid ja nooremad kilille puhul, mis meeldib paljudele paremini kui täiskasvanud elujõuli- isendid aga ei suuda süüa kogu see- kasulikele putukatele. sed taimed. Kui mõni liik on tigudele met ning söövad ainult elaiosoomi. Viimaks tasub mainida, et vahest eriti mokkamööda, võib selle osakaal Taime jaoks on see puhas parasiitlus, meile ainult näib, nagu kimbutaksid koosluses tigude tõttu tõepoolest sest seeme jääb levitamata. Seevastu teod rohkem kultuurtaimi kui loo- väheneda. suurtel tigudel on tihtipeale lihtsam duslikke. Loodusliku taime võib tigu Samas võivad teod aidata taimedel kogu seeme nahka panna, kui hakata üsna auklikuks järada, enne kui see levida. On avastatud, et suured teod selle küljest elaiosoomi ära järama. hukkub, kultuurtaime puhul aga söövad selliste taimede seemneid, keda Nõnda toimivad nad taimega vas- rikub juba tagasihoidlik näkitsemine üldiselt peetakse mürmekohoorideks tastikku kasulikult ehk mutualistli- välimuse ja kaubandusliku väärtuse. ehk sipelgate vahendusel levijateks kult. Kukub välja, et mõnigi teoliik Pealegi on vigastatud kultuurtaimed [9], ning osa seemneid läbib tigude on noores eas parasiit ning vanemaks haigustele märksa vastuvõtlikumad seedekulgla idanemisvõimelistena. saades muutub mutualistiks. Säärane kui looduslikud. Teod, nagu teada, ei liigu kuigi kooselu vormi muutus eluea jooksul kaugele. Taimeliikidele, kes on kohas- on üsna haruldane nähtus. Nagu nägime, mõjutavad teod kul- tunud levima tuule ja selgroogsetega tuurtaimi, kuid kas nad suudavad pikki vahemaid, pole tigudest ilmselt Jätkame veel veidi tigude söömise kujundada ka looduslikke taime- märkimisväärset abimeest. Võrreldes teemal, sest see on nende põhi- kooslusi? Tuleb arvestada, et kõigile sipelgatega aga võib suur nälkjas tai- tegevus ärkveloleku ajal. Kas teo teoliikidele ei maitsegi elusad taimed: meseemne transportida küllaltki kau- maitse-eelistused võivad aja jooksul mõned eelistavad hoopis puitu, seeni gele. Eriti suurt rolli mängivad teod muutuda, mõni toit ebameeldivaks või vanadel lehtedel kasvavaid veti- seal, kus sipelgaid on vähe. muutuda nagu inimestel? kaid. Kokkuvõttes söövad ja mõju- Saksamaal võrreldi mürmeko- Ilmselt igaüks meist on tähele tavad teod elusaid taimi vähem kui hoorse metspipra seemnete saatust pannud, et mõni toit paneb kõhu suured rohusööjad, näiteks sõralised. olenevalt sellest, kas alale oli ligi- valutama või jätab „kere heledaks”, Sellegipoolest võivad teod taime- pääs üksnes putukatel või ka tigudel. teine aga annab jõudu tegutseda. kooslust kujundada. Nimelt juhul, Putukad eemaldasid 10% seemneid, Toit võib pärast seedimist põhjus- kui nad pistavad sihipäraselt pints- putukad ja teod koos aga koguni tada organismis kasulikke või kah-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I427I 11 | TEOD |

Mulda jõudnud, tõmbab see kirja- tükk otsad kokku ja soovitab lugejal võtta hoopis pihku uus teomääraja ning minna õue, tigudega tutvust sobitama ja nende elu jälgima. ■

1. Coulis, Mathieu et al. 2009. The fate of con- densed tannins during litter consumption by soil animals. – Soil Biology & Biochemistry 41: 2573–2578. 2. Delaney, Kerry R; Gelperin, Alan 1986. Post- ingestive food-aversion learning to amino acid deficient diets by the terrestrial slug Limax maximus. – Journal of Comparative FOTO: MAXIMILIANWIKIMEDIA / FOTO: PARADIZ COMMONS Physiology 159A: 281–295. Hispaania teetigu, hiljuti Eestisse toodud ohtlik võõrliik, laseb hea maitsta vihmaussi maistel 3. Dirzo, Rodolfo; Harper, John L. 1980. jäänustel Experimental studies on slug-plant interactions II. The effect of grazing by slugs on high density monocultures of Capsella bursa-pastoralis and Poa julikke tagajärgi, mida me süües ei tesaadavust ning ensüümide aktiiv- annua. – Journal of Ecology 68: 999–1011. oska ette aimata. Tagantjärele aga sust. See aga aeglustab lagunemist ja 4. Frank, Thomas D. 2003. Influence of slug her- bivory on the vegetation development in an ex- kujuneb vastumeelsus või hoo- pidurdab mullateket. perimental wildflower strip. – Basic and Applied pis suurem isu selle toidu suhtes. Eesti taimedest leidub rohkelt Ecology 4 (2): 139–147. 5. Kiristaja, Piret; Ehlvest, Annelie; Remm, Liina Samamoodi on tigudel. tanniine näiteks tammes. See on 2014. Eesti kojaga maismaatigude määraja. Näiteks tehti katse, kus suurele üks põhjusi, miks tammelehed nii MTÜ Loodusajakiri. 6. Kokassaar, Urmas 2002. Tigu kahvli otsas. – seateole anti toitu, mis sisaldas kõiki aeglaselt lagunevad. Siin tulevad Eesti Loodus 53 (7/8): 26–27. asendamatuid aminohappeid peale appi mullaloomad, teiste seas teod. 7. Kuczyńska, A.; Moorkens, E. 2010. Micro- hydrological and micro-meteorological cont- metioniini. Esimesel korral sõid Teod sünteesivad väga mitmekesi- rols on survival and population growth of the nälkjad seda toitu meelsasti, metio- seid ensüüme, tänu sellele on nende whorl snail Vertigo geyeri Lindholm, 1925 in groundwater fed wetlands. – Biological niini puudumine neid ei häirinud. assimilatsioonitõhusus väga suur. Conservation 143: 1868–1875. Edaspidi aga vältisid nad seda toitu Maakeeli öeldes: nad suudavad see- 8. Rudge, M. R. 1968. The Food of the Common Shrew Sorex araneus L. (Insectivora: Soricidae) täielikult. Kui aga vahetult pärast dida kõikmõeldavat kraami. On lei- in Britain. – Journal of Animal Ecology 37 ( 3): söömist süstiti nälkjate hemolümfi tud, et tigude läbiseeditud lehekõdus 565–581. 9. Türke, Manfred et al. 2012. Are gastropods, metioniini, ei kujunenud mingit vas- on tanniine jäänud palju vähemaks rather than ants, important dispersers of seeds tumeelsust [2]. või on need sootuks kadunud. Seega of myrmecochorous forest herbs? – American Naturalist 179 (1): 124–131. Tigude maitse-eelistused kuju- on järgmistel mullatekitajatel juba 10. Udofia, U. S. 2009. Snail Archachatina( margi- nevad juba varases nooruses, ent palju hõlpsam edasi toimetada [1]. nata) pie: a nutrient rich snack for school-age children and young mothers. – International on kogu aeg altid muutuma, kui Ka tigude lima on väärt ollus, Journal of Food Safety, Nutrition and Public toit põhjustab ootamatuid taga- millel mulla pisiolesed meelsasti Health 2: 125–130. järgi. See on vajalik, kuna taimede kosuvad ja paljunevad, et siis uue Liina Remm on Tartu ülikooli looduskaitsebioloo- koostis – nende toiteväärtus ja mür- innuga mulla tekitamise raske töö gia töörühma doktorant. Artikkel põhineb ettekan- gisus – muutub aja jooksul. käsile võtta. del, mis peeti tänavu 8. mail teomääraja esitlusel.

Ühelt poolt söövad teod taimi, mis aednikele ja põllumeestele ei meeldi. Teisalt aga aitavad teod kaasa taimede kasvule, kuna on osa- lised mullatekkes. Kuidas täpselt? Üldiselt öeldes on teod lagundajad FOTO: COSHIPI/FOTER.COM FOTO: ja mulla taastekitajad. Üks nende oluline teene on näiteks tanniinide lagundamine. Tanniinid on polü- fenoolid, mida taimed kasutavad herbivooride ja haigustekitajate tõr- jeks, kaitseks ultraviolettkiirguse ja oksüdatiivse stressi vastu. Ent kui tanniinid koos surnud taimega või langenud lehtedega mulda jõua- vad, on neil seal hoopis teistsugu- sed rollid. Näiteks võivad nad siduda lehtede valke või mulla mikroorganismide rakuväliseid ensüüme ja nõnda vähendada lämmastiku kät- Kes ütles, et tigudel pole kunstimeelt? Teo toitumisjäljed vetikasel betoonpinnal

12 I428I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | NABALA KAITSEALA | Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal

Leo Vallner

Keskkonnaministeerium on algatanud 4664 ha suuruse Nabala looduskaitseala loomise. Nõnda tahetakse kaitsta nii elusloodust kui ka karstivorme ja nendega seotud maa-aluste jõgede, allikate, allikasoode, karstijärvede ja ainulaadse Tuhala Nõiakaevu veerežiimi.

arstinähtuste põhitunnused. Karstimassiivis eristuvad karstivee lik [26]. Näiteks Pandivere kõrgustikku Karst on nähtuste kompleks, toite- ja väljealad koos iseloomulike piiravate karstiallikate toiteala läbi- Kmis tuleneb keemiliselt agres- vöönditega. Toiteala neeldumisvöön- mõõt on 20–40 km ja pindala kokku siivse pinna- või põhjavee kivi- dis tungib kogunev vihma- ja sula- ligikaudu 1000 km2. Mida intensiiv- mit lahustavast toimest [7, 8, 16]. misvesi üldiselt kiiresti aluspõhja sem on olnud karstumine, seda ava- Suhteliselt kergesti alluvad säärasele kurisutes ja karstinõgudes avanevate ramad on karstiõõnsused, suurem nii lahustumisele ehk karstumisele pae- vooluteede kaudu. Suhteliselt väik- kivimi veejuhtivus kui ka karstiallikate lasundeid moodustavad lubjakivid ja sema läbilaskvusega kurisute puhul deebit. dolomiidid. Seepärast on need kõik- võib sulamisperioodil karstinõos tek- Seal, kus reljeefi iseärasuste tõttu jal alati suuremal või vähemal määral kida ajutine veekogu – karstijärvik. ei saa karstiallikate vesi vabalt ära karstumisjälgedega. Karstumist näi- Toiteala imbevööndis tungib voolata, võib kujuneda allikasoo. tavad iseloomulikud reljeefivormid pinnavesi aluspõhja läbi pinna- Samal põhjusel tekitab aluspõhjakivi- ja maa-alused õõned ning põhjavee katte hajusa filtratsioonivooluna. mite peenematest pragudest hajuta- kujunemise ja liikumise iseärasused. Kujunenud karstivesi liigub toiteala tuna pinnakattesse imbuv karstivesi Karstunud kivimites sisalduvat põh- kivimimassiivis peamiselt karstu- tümakoha või madalsoo. Karstivesi javett võib täpsustavalt nimetada ka misega avardunud lõhesüsteemides võib sängisetete kaudu hajusalt tun- karstiveeks. hüdraulilise rõhu langu poole reljeefi gida ka otse jõevõrku. Eesti karstimaastike tunnuslikud kõrgematelt aladelt madalamatele. Üldiselt on tugevasti karstunud pinnavormid on maapinna umbloh- Maa-alustest veelahkmetest alguse kivimimassiivid tervikuna võrdle- kudena leiduvad karstilehtrid ehk saanud arvukad üksikvoolud liituvad misi suure läbilaskvusega. Neisse kurisud ja nende liitumisest tekki- järk-järgult üksteisega. Kõige tugeva- tuleb maapinnalt rohkem vihma- ja nud karstinõod, kuhu kevadel voolab mad neist tungivad lõpuks maapin- sulamisvett kui vähe karstunud või ümbrusest kokku lumesulamisvesi. nale karstivee väljealadel langu- ja karstumata kivimitesse. Seetõttu Kurisute läbimõõt kõigub mõnest tõusuallikatena, mis võivad moodus- eristuvad karstipiirkonnad aladena, kuni sadakonna meetrini ja suhteline tada iseloomulikke allikavööndeid. kus põhjavee toitumine on keskmi- sügavus ei ületa enamasti viit meetrit. Osa tõusuallikatest avaneb jõgede sest tunduvalt ohtram. Maa-alustest karstinähtustest on ülemjooksul vee all. Kevadise lumesulamise ja kestvate kõige ilmekamad koopad paekihti- Igale karstiallikale vastab kindel sügisvihmade tõttu täituvad karsti- des (Kuimetsa–Iida, Kata, Kostivere), põhjavee pealispinna kõrgustega mää- õõned veega peaaegu täielikult. kindlalt tuvastatud maa-alused vee- ratud maa-alune valgala. Seal tekki- Põua- või külmaperioodidel, kui vooluteed (Jõelähtme, Kuivajõe, nud kontsentreeritud põhjaveevoolu põhjavee toitumine lakkab, ala- Tuhala, Erra, Salajõe) ja hulk alus- hulk avanemiskohas on sama suur kui neb karstivee pealispind suhteliselt põhjatühemikke, mis on avastatud allika deebit (väljavool). Karstimassiivi sügavale. Siis juurdevool enam ei kaeve rajades. allikate toiteala võib olla üsna ulatus- kompenseeri kivimite heast veejuh-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I429I 13 | NABALA KAITSEALA | FOTO: JAAK KADARIK FOTO:

Arusta küla lähedusse jääv Tagalepa karstijärvik on iseloomulikult veega täitunud varakevadisel ajal

tivusest tingitud tugevat äravoolu. võib igasugune maapinnalt karsti- Karst Nabala looduskaitsealal. Seepärast on karstipiirkondadele ise- vette tunginud reostus karstiõõntes Karsti arengutingimuste tõttu on loomulik põhjavee pealispinna suur väga kiiresti edasi liikuda ja ulatus- selle territoriaalne levik ebaühtlane. aastaajaline kõikumine. likult levida. Vee väljapumpamine Põhja-Eestis kerkivad esile kolm Maa-aluste karstiõõnsuste juhus- karstialale rajatud karjääridest võib ala, kus karstinähtusi leidub palju liku jaotumuse tõttu on karstunud kuivaks jätta paljud ümbruskonna rohkem kui mujal. Ülo Heinsalu kivimimassiivi läbilaskvus väga eba- kaevud. Üldiselt on karstivesi väga on nimetanud need Kohtla-Järve, ühtlane. Avaramates karstiõõntes ja tundlik igasuguste tehismõjutuste Pandivere ja Kohila karstivaldkon- nende vastastikku seostatud süsteemi- suhtes ja nende toimet on raske naks [9]. Kohila karstivaldkonna des saab vesi edasi liikuda mitu kilo- usaldusväärselt ennustada, kui maa- piirides eraldas Hella Kink [11, 12] meetrit päevas, ent kitsastes lõhedes aluste vooluteede paigutus pole omakorda 8080 ha hõlmava Nabala ja pragudes võib filtratsioonivool olla kindlalt teada [6]. karstiala (¥ 1), mis on kaitstava väga aeglane: alla ühe meetri päevas. Praegusajal üritatakse karstivee objektina kantud Eesti ürglooduse Seda väljendavad kujukalt proo- dünaamikat prognoosida digitaalse raamatusse. vipumpamiste tulemused. Kui proo- modelleerimisega, tuginedes kak- Keskkonnaministeeriumi kavan- vikaev avab üksteisega ühendunud sikpoorsuse (ingl dual porosity) kont- datud 4664 ha suurune Nabala loo- karstiõõnte süsteemi, on vee välja- septsioonile [2, 3, 21, 27]. Sel puhul duskaitseala ühtib suures osas Hella pumpamishulk suur ja kivimi arvuta- eeldatakse, et turbulentse voolami- Kingu piiritletud Nabala karstiala tav läbilaskvus tuleb samuti suur. Kui sega karstilõhedes ja -õõntes kaasneb kesk- ja loodeosaga ning hõlmab ka aga proovikaev satub karstiõõntest karstunud kivimi poorides ja mikro varasema Tuhala maastikukaitseala. eemale, näitab proovipumpamine pragudes tavapärane filtratsioon. Et mõista Nabala looduskaitseala palju väiksemat, mittekarstunud Konkreetse karstipiirkonna kak- tähtsust üldisemas karstinähtuste kivimile omast läbilaskvust. sikpoorsust on keeruline katseliselt kompleksis, tuleb vaadelda pind- Kõikide kirjeldatud tunnusmär- uurida: see nõuab head teoreetilist alalt ligikaudu kaks korda suuremat kide koosesinemine mingis paikkon- ettevalmistust ja kvaliteetset kat- paikkonda: Kohila – Tõdva – Vaida nas ning nende analüüs annab aluse sevarustust. Häid tulemusi sel alal – Väike-Särge vahemikku. Seal on eristada karstipiirkond ja tõlgendada võib saada, jälgides karstivette lastud kujunenud kõik klassikalised karsti- seal levivaid karstinähtusi. värvus- ja isotoopindikaatorite lii- vormid ning karstivee liikumissüstee- kumist ning ühtlasi rakendades mid nende vastastikuses seostatuses Karstiga seotud keskkonnariskid ja mitmesuguseid geofüüsika mee- (¥ 1, 2, 3). nende prognoosimine. Karstialade todeid ja reljeefi aeroskaneerimist Nimetatud piirkonnas on levinud keskkonnariskid tulenevad karstu- [5]. Eestis pole karstunud põhjavee suletud ehk vene tüüpi karst, mille nud kivimite reeglipäratult jaotu- kihtide kaksikpoorsust senini väli puhul aluspõhja katavad enamasti nud suurest läbilaskvusest. Seepärast katsetega määratud. kuni viie meetri paksused mittekars-

14 I430I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | NABALA KAITSEALA | tuvad kvaternaarisetted. Seepärast pole siin näha avakarsti maastikule iseloomulikke pisilohke aluspõhja pealispinnal (karre) ega avalõhesid. Tõenäoliselt on suur osa kvater- naarieelsel ajal moodustunud kuri- sutest mattunud pinnakatte alla. Karstumine jätkub ka nüüdisajal: uued karstilehtrid tekkisid 1955. ja 1962. aastal Kuristiku ja Kuivajõe talu lähedal ja Kata karstiväljale ilmus seitsme meetri sügavune kars- tilehter 1972. aastal [9]. Karstivee peamised toitealad on kõrgendikud, mille tuumadeks on aluspõhja paekihtidest kõvikute ehk künniste pealmised osad. Toitealadel levib enamasti karstivee imbevöönd. Karstivee pealispind on kõige kõrge- mal Prillimäe ja Pahkla vahel, ulatu- des 60–70 meetrini ümp. Sealt liigub karstivesi peamiselt põhja ja kirde suunas Nabala looduskaitseala poole (¥ 2, 3). Tõdva–Vaida vahemikus ja samuti Keila ja Vääna jõe veelahk- mel Prillimäelt Tagadi poole levivad imbevööndi suhteliselt madalamad osad, kus karstivee pealispind on ¥ 1. Kavandatava looduskaitseala maastikest hõlmavad suurema osa metsad, madalsood ja 35–55 meetrit ü.m.p. rabad, vähem on niite ja põllumaid Prillimäe ja Pahkla veelahkmest mõni kilomeeter loode ja kirde üle neeldumisvööndiks. Seda tähis- 100 ja 30 l/s. Allikakohal paikneb poole jääb hulk umblohke, kurisuid, tab hulk karstinõgusid ja -järvikuid, ka Eesti kõige populaarsem loodus- karstijärvikuid ja -orge, kus pinna- sh Kõrgemäe, Tagalepa, Tõnuri, turismiobjekt: survelist karstivett vesi kaob silmanähtavalt maapõue. Kuristiku, Möldri (Vääna jõe neel- avav Tuhala Nõiakaev [25]. Need asuvad Nabala looduskaitse- dumispaik) jt. Samasse allikavööndisse kuulub ala lõunapoolse välispiiri ümbruses. Alates Kureverest kuni Paeknani veel mitu allikasood (Paistaru, Übina Üks neeldumisvöönd hulga kuri- kulgeb Kuivajõe karstiorg koos jt) ja hulk karstiveest altpoolt toitu- sute ja Paeri karstijärvikuga paikneb arvukate kurisutega. Nende neeldu- vaid soostunud elupaiku: loodus- Angerja–Metsaküla joonel. misvõime on nii tugev, et karstioru direktiiviga tähtsustatud liigirikkad Teine neeldumisvöönd on tähel- piirides voolab Vääna jõgi 2,5 km madalsood, soostuvad ning soo-leht- datav Tammiku–Kata–Tuhala lähi- maa all. Üks väiksem eraldisei- metsad, siirdesoometsad, lamminii- konnas: Visja karstijärvik, Ämmaauk sev neeldumisvöönd paikneb veel dud, niiskuslembelised kõrgrohustud ja Äiaauk Tuhala jõe neeldumispai- Sõmerus, kust võib leida ka seda ja sinihelmikakooslused [13, 23]. gas, Virulase karstiorg 80 kurisuga, tõestava Hundikurgu kurisu. Loode poole liikuvate karstivee- ligikaudu poole kilomeetri pikkune Toitealade vahele jääb karstivee voolude kohalikel toitealadel kuju- Vanakubja karstiorg jt. Siin asub ka väljeala. Sinna on koondunud ena- nenud harud tungivad maapinnale Eesti pikim, Virulase karstikoobas [25]. mik jõevõrgust koos arvukate kui- Sõmeru allikavööndis. Nii kujuneb Kata külast põhja pool voolab venduskraavidega. Kõige ilmekam mitu nähtava äravooluta tümakohta Tuhala jõgi 1,5 km maa all. Jõe maa- on karstivee välje Nabala looduskait- (Väljataguse, Lutsa jt). Avaneb ka väik- pealne, harilikult kuiv säng täitub seala kagunurka jäävas Tammiku– semaid allikaid, mille deebit pole üle veega vaid erakordselt veerikkal ajal, Tuhala allikavööndis, kus asuvad 10 l/s (Haljamardi, Jaanisoo, Sagri). kui kogu pinnavesi ei mahu enam Möllu, Rahkvälja kraavi, Alliku, Vääna maa-aluse jõe vesi tuleb maa-alustesse õõntesse. Nõmme, Tervise-, Silma-, Vähi, päevavalgele Paekna orundis, kus Veetõusme, Kataveski jt allikad. varem olevat avanenud kuus suurt Nabala looduskaitseala loodeosas Nimetatute hulgast on suurima karstiallikat kogudeebitiga kuni hõlmab Tagadi–Kirdalu–Sookaera– deebitiga Veetõusme allikas (200 l/s 200 l/s kuival ajal. Praegu on nende Arusta vahemiku peamiselt karsti- kuival ajal), Nõmme ja Silmaallika väljavoolutee tõkestatud paisuga ja vee imbevöönd, mis ida pool läheb deebit oli 18. mail 2014. vastavalt orundisse on tekkinud väike järv.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I431I 15 | NABALA KAITSEALA |

Vaadeldava ala kirdenurgas asub looduskaitseala piiride lähistes neel- lab peale kindlalt teada oleva Vääna Sõgula–Metsanurga allikavöönd, dumisvööndites Angerja–Metsaküla, ja Tuhala maa-aluse jõe veel vähe- mis hõlmab mitu väiksemat allikat Tammiku–Kata–Tuhala ja Arusta– malt seitse salajõge pikkusega kuni (Allika, Palkaru jt) ja tümakohta, Kurevere vahemikus ning Sõmeru 9,7 km (¥ 2). mis saavad vee põhja poole jäävatelt ümbruses. Silmapaistev karstialli- Seda kontseptsiooni on tunnus- kohalikelt toitealadelt. kate vöönd paikneb Nabala loodus- tanud ka Hella Kink oma uuringus Ligikaudu kolmveerandil Nabala kaitseala idaosas Tammiku–Tuhala [11] ja Anto Raukas kui mainitud töö looduskaitseala pindalast väljub lähikonnas. kinnitaja. Samal eeldusel on Nabala karstivesi hajusalt, kas perioodiliselt Suurema osa Nabala looduskaitseala karstiala kantud Eesti ürglooduse või pidevalt, jõevõrku. Perioodiline pindalast hõlmab karstivee hajusa välje raamatusse [12]. välje on teada peamiselt looduskait- vöönd, kus karstimaastiku väliseid Mõned teised geoloogid peavad seala lääneosa jõevõrgu ülemjook- tunnuseid on vähe. Siiski ei tähenda aga pendlivõngetega kindlaks tehtud sudel. Sealt pinnavesi põua ajal ära see karsti puudumist: vesi liigub siin maa-aluseid jõgesid šarlatanlikeks ei voola. See tähendab, et karstivee samuti karstumisega ebaühtlaselt väljamõeldisteks, mis kuidagi ei mahu hajus tõusuvool soostunud aladesse avardanud paelõhedes, nagu näitavad teaduslikku maailmapilti [1, 24]. pole kohati isegi looduslikes oludes proovipumpamised ja veetaseme suur Neid vastakaid arvamusi hinna- pidev. Karstivee pideva hajusa välje sesoonne kõikumine. Karstivee toite- tes tuleks silmas pidada, et karstivee vööndisse kuulub Nabala looduskait- ja väljeala on ühtne tervik: üks ei saa liikumise suund mingis punktis on seala kesk- ja kirdeosa. eksisteerida ilma teiseta. alati risti vee pealispinna samakõr- gusjoonega, mis läbib seda punkti. Käsitletava ala intensiivset karstu- Salajõed ja geobioloogid. Seniajani Säärase põhimõtte alusel konstruee- mist kinnitab veenvalt ka Eesti tea- põhjustavad ägedaid vaidlusi end riti joonisel 2 näidatud karstivee duste akadeemia geoloogia instituudis geobioloogideks nimetavate uurijate üldistatud liikumissuunad toiteala- tehtud põhjavee miinimumäravoolu kaardistatud maa-alused salajõed. delt väljealadele. kaardistamine ja põhjavee looduslike Nõiavitsa- ja pendlimehed väidavad Samas esitatud karstivee pealis- varude määramine [28, 30]. [17, 18, 19], et Nabala karstialal voo- pinna samakõrgusjooned määrati Nende uurimistööde alusel on selgunud, et Prillimäe, Vaida ja Kose- Kuivajõe vahemikus on pinnavee instrumentaalselt mõõdetud ja statis- tiliselt hinnatud keskmine miinimum- äravool 5–7 l/(s × km2), seega kuni kolm korda suurem kui Põhja-Eesti paeplatool harilikult. Sademevee aasta keskmine infiltratsioon maa- põue on 210–240 mm. Põhja-Eesti paealal on 210 mm ületav infiltratsioon teada vaid Pandivere karsti- valdkonnas, kusjuures keskmine infiltratsioon kogu Eesti territooriu- mil on vaid 75 mm. Karstialale omast suurt aluspõh- jakivimite läbilaskvuse muutlikkust väljendavad Eesti geoloogiakeskuse korraldatud 18 proovipumpamist [22]. Ülemiste paekihtide filtrat- sioonikoefitsiendi väärtus oli seejuures viiel juhul 0,8–2,7 m/h (väga suur läbilaskvus) ja neljal juhul 0,1–0,2 m/h (väike läbilaskvus). Karstivee pealispinna sesoonse kõi- kumise amplituud ulatub kolme- nelja meetrini ja veevaesel ajal jäävad paljud madalad kaevud kuivaks. Ülalkirjeldatud nähtuste kompleks tunnistab, et vaadeldud piirkond on tüüpiline karstiala. Intensiivne kars- ¥ 2. Karstivee liikumissuunad kavandatava Nabala looduskaitseala piires ja vahetus tivee toitumine leiab aset Nabala ümbruses

16 I432I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | NABALA KAITSEALA | kaevude veetasemete varasemate mõõtmiste järgi [11, 22]. Kahjuks on need samakõrgusjooned siiski vaid skemaatilised, sest nende täpsemaks kujutamiseks nappis korrektseid läh- teandmeid. Siin kirjeldatud klassikalise hüdro- geoloogia meetodiga saadud tulemused sobivad enam-vähem Pärtlimäe, Kiriku ja Nõiakaevu salajõega Kata– Tuhala piirkonnas ning Kassaru salajõe põhja poole kulgeva haruga [19]. Põhimõttelised vastuolud tulevad esile Kirdalu, Lutsa ja Tammiku salajõe puhul. Neid eristades oleks tulnud kontrolliks kasutada ka veetaseme mõõdetud kõrgusi ja silmas pidada paekihtide lõhesüsteemide põhilisi suundi. Pendliga kaardistatud Nabala karstiala salajõgesid tuleks pidada hüpoteetilisteks nii- kaua, kuni nende olemasolu tõesta- takse ka teiste meetoditega.

Ohud karstiala veerežiimile. Nabala karstiala veerežiimi ohustab kõige rohkem killustiku tootmine lubja- kivist, mida taotleb mitu kaevanda- misfirmat. Sellega kaasnevaid riske on omal ajal hinnanud Anto Raukas (kirjaviis muutmata): „Teatavasti kavandatakse Tuhala maastiku- ¥ 3. Karstivee toite- ja väljealad jäävad suures osas looduskaitseala naabrusesse, seetõttu kaitseala ja ühtlasi Eesti suurima võiks kaitseala pindala olla kavandatust suurem karstiala vahetus läheduses (L. Vallneri esiletõst) asuvas Nabala puhul klassikalised mudelid ei pruugi tivee pealispind liiga palju alaneda lubjakivimaardlas rajada seitse kar- toimida” [11]. ja paljud karstiallikad kuivada ning jääri. Paekaevandamisel kavatsetakse Samas uurimuses, kust päri- soostunud elupaigad kahjustuda. rakendada veealust kaevandamist ja neb eespool esitatud tsitaat, too- Eriti tundlikud mis tahes kuiven- minna kuni 25 m sügavusele, mil- nitab Hella Kink, et karjäärivett ei damise suhtes on Natura-alad, mis les Eestis seni kogemus puudub. ole võimalik juhtida Pirita ja Vääna asuvad karstivee perioodilise hajusa Põhjavee taset kavatsetakse alan- jõkke sotsiaal-majanduslike põh- välje vööndis. dada ligikaudu 20 m, millega seon- juste tõttu. Häviksid allikaalad ning duvaid keskkonnamuutusi on raske nendega seotud kaitsealused taimed Modelleerimise usaldusväärsus. ette prognoosida, sest tegu on kee- ja loomad. Kui muudetakse veere- Et hinnata põhjavee taseme ala- ruka vetevõrgu karstialaga. Üheks žiimi, kaotavad elanikud senise vee- nemist väljaspool karjääre, tellisid võimalikuks tulemiks võib olla uni- varustuse [11]. Ühtlasi tasub silmas Paekivitoodete Tehase OÜ, AS Kiir- kaalse Nõiakaevu hävimine, kuivõrd pidada, et kui soovee tase on vaid viis kandur ja OÜ Merko Kaevandused maa-aluste jõgede kaudu tõmma- aastat järjest alanenud 20 cm, võivad Eesti geoloogiakeskuselt kaevan- takse osa suurvett Tuhala jõest veel taimekooslused suuresti muutuda damispiirkonna hüdrogeoloogilise enne ära, kui see jõuab Nõiakaevu [31]. See võib ilmselt juhtuda kar- modelleerimise. Tööülesandes nähti alla. Reaalsesse ohtu võivad sattuda jääride kuivendamise tõttu. ette rajada neli karjääri Nabala kars- ka maardla ümbruskonda jääva 16 Kavandatava Balti kiirraudtee ehi- tialale ja alandada neis põhjavee taset küla elanike kaevud. Alanduslehtri tus muudab tõenäoliselt samuti kars- kuni 22 meetri võrra. mõju võib avalduda kuni 15 km raa- tiala veerežiimi. Kuigi praegu pole Modelleerimistulemuste kok- diuses, kuhu jääb vähemalt tuhat veel teada, mil moel täpselt, raja- kuvõttes [22] väidetakse, et elani- üheperekaevu. Väide, et alandus- takse raudteetrassi kaitseks liigvee kel, kes kasutavad Nabala–Rakvere lehtri mõju ulatub vaid 3,5 km kau- eest tõenäoliselt ulatuslikke drenaa- veekihi põhjavett, tuleb karjääride gusele, vajab kontrollimist, sest karsti žisüsteeme. Nende toimel võib kars- kuivendamise tõttu vaid üksikjuh-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I433I 17 | NABALA KAITSEALA |

tus kohtuhagis, millega taotleti, et keskkonnaministeerium tühis- taks kaevandamislubade menetluse peatamise.

FOTO: MATS KANGUR MATS FOTO: Kirjutise autorid on üritanud tões- tada, et Eesti ürglooduse raamatusse ja Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud 8080 ha suurusel Nabala karstialal „karstinähtused praktiliselt puuduvad” (lk 20). Seatakse kahtluse alla eksper- tide soovitatud eluslooduse kaitse printsiibid [23] ning väidetakse, et karjääride kuivendamisel pole nimetamisväärselt kahjulikku mõju keskkonnale. Niimoodi tahetakse diskrediteerida Nabala looduskaitseala ideed ja luua kaevandamist soosiv üldsuse meelsus. Karsti eitajate kilda on viimasel ajal astunud ka Anto Raukas [20]. Ta kirjutab: „Nabala piirkonnas esi- Nabala piirkonnas elab Muhu järel üks Eesti suurimaid ja ulatuslikumaid kuldkinga neb vaid üksikuid ja üsna manne- populatsioone tuid karstivorme. Neid esineb näiteks tudel lasta pumbad sügavamale. Kui parameetrite ruumilist jaotumust ja Paekna allikajärve ja sellest 1,5 km karjäärid töötavat ekstreemtingimus- tulemuste tõepärasust. Puudub auto- lõuna pool paikneva Kurevere küla tes (pole selgitatud, mida on selle all rite erialast kompetentsust näitav vahel, kus avardunud lõhesüsteemi mõeldud) ei kaasnevat suuri vee kasutatud kirjanduse loetelu. kaudu toimub maa-alune veevool. varustusprobleeme. Siinse artikli autor on teinud Samuti on paar madalat karstilehtrit Põhjavee taseme alanemine ei ülalmainitud nelja lubjakivikarjääri teada Kurevere kulas. Üksik madal mõjutavat looduskaitsealade taim- hüdrodünaamilise mõju provisoorse karsti langatuslehter on veel regist- katet, sest vegetatsiooniperioodil modelleeringu, kasutades kaksik- reeritud Tuhala–Nabala tee ääres püsivat looduslik põhjaveetase üle poorsuse kontseptsiooni järgi [2, 3, Sõmeru külas”. Samas teeb ta järel- kahe meetri sügavusel väljaspool 10, 21] modifitseeritud Eesti hüdro- duse: „Kuivõrd Nabala karstiala ei juurekava. See väide pole põhjen- geoloogilist regionaalmudelit [29]. ole olemas, siis ei saa me enam rää- datud, isegi kui silmas pidada vaid Seejuures lähtuti samasugustest kae- kida karstikaitsealast ja sellest on allikasoid. Modelleerimistulemuste vandamisstsenaariumidest kui Eesti Keskkonnaministeeriumi töötajad kokkuvõttes ei käsitleta Nõiakaevu geoloogiakeskuse töös [22]. ka ise aru saanud”. seisundi võimalikke muutusi. Kaksikpoorsuse parameetrid määrati Koostatud mudeli seletuskirjas kirjanduse alusel, tuginedes hüdrog- Loodetavasti võimaldab siinne pole selgitatud modelleerimisel kasu- eoloogilisele analoogiale. Parameetreid artikkel argumenteeritult vastu tatud rajatingimusi [14] ega näida- varieeriti nende reaalselt võimalikus seista Nabala looduskaitseala karsti- tud, kuidas ruumis jaotuvad kihtide muutumisvahemikus [4, 10, 15 jt]. nähtuste paljasõnalisele eitamisele. filtratsiooniparameetrid. Puuduvad Modelleerimine näitas, et karjääride Kokku võttes jääb üle nentida, et andmed mudeli kalibreerimise veetaseme suure alanemise korral lak- keskkonnaministeeriumi algatatud kohta. Pole koostatud ala veebilanssi kab vee väljavool Nõiakaevust. Nabala looduskaitseala loomine on eri modelleerimisstsenaariumide igati põhjendatud ja aitab tõhusalt puhuks. Kordagi pole mainitud mõis- Karsti eitajad. Kuna üldiselt tea- kaasa terve elukeskkonna hoidmisele teid „karst” ega „kaksikpoorsus”. takse, et kaevandamine karstialal on ja arendamisele Eestis. ■ Kasutatud kirjanduse nimestikus on keskkonnaohtlik, püütakse üldsuse vaid kuus maardla varude hindamise vastuseisust üle saada karsti eitades. Autor tänab Salme Väljataga, Ants tehnilist aruannet. Pole karsti, pole probleemi! Talioja ja Uudo Timmi, kes jagasid kirja- Kuna seletuskiri ei järgi model- Säärasena on õpetlik Heikki likke andmeid käsitletava ala karstinäh- leerimise head tava, ei saa koostatud Bauerti ja Rein Perensi kirjutis tuste kohta ning aitasid neid looduses üle mudeli tulemusi pidada usaldus- (2012) paekivi kaevandamise mõju- vaadata. väärseteks. Seletuskirjas ei ole põh- dest Nabala lubjakivimaardlas [1]. jendatud imitatsioonimudeli valikut, Seda kasutati 2013. aastal põhiar- 1. Bauert, Heikki; Perens, Rein 2012. Paekivi kaevandamise mõjud Nabala lubjakivimaardlas. rajatingimusi ega kihtide juhtivus- gumendina kaevandusfirmade edu- MTÜ Geoeducation Center.

18 I434I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | NABALA KAITSEALA / EL KÜSIB |

2. Cheng, J. M.; Chen, C. X. 2004. An integrated Teaduste Akadeemia Kirjastus. 5-2.1/13/10048-2. linear-non-linear flowmodel for the conduit-fis- 13. Kivistik, Arne 2013. Nabala maastikukaitseala 24. Suuroja, Kalle jt 2012. Baaskaardi Kohila (6332) sure-pore media in the karst triple-void aquifer ettepaneku allikate, allikasoode, lubjarikas- lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja system. Environ. – Geology 47: 163–174. te soode ja karstinõgude inventuur. Tuhala. digitaalse andmebaasi loomine. Eesti geoloogia- 3. Cornaton, Fabien; Perrochet, Pierre 2002. Keskkonnaministeerium. keskus, Tallinn. Analytical 1D dual porosity equivalent solution 14. Marandi, Andres 2010. Kas Tuhala Nõiakaev 25. Talioja, Ants 2012. Tuhala radadel. Kadmirell, to 3D discrete single continuum models: app- voolab või vuliseb? – Keskkonnatehnika 7/10: Tallinn. lication to karstic spring hydrograph modelling. 17–22. 26. Taylor, Charles J.; Greene, Earl A. 2007. – Journal Hydrol., 262: 165–175. 15. Mohrlok, Ulf et al. 1997. Parameter identi- Hydrogeologic Characterization and Methods 4. Couturier, Bernard; Forneaux, Jeanclaude 1988. fication in double-continuum models applied Used in the Investigation of Karst Hydrology. Les relations karst rivière dans les calcaires in karst aquifers. Proceedings of the 12th U.S. Department of the Interior, U.S. Geological bédouliens du Diois (Drôme France) exemple International Congress of Speleology, vol. 2. La Survey. de la Gervanne. – Bull Eng Geol Environ 57: Chaux-de-Fonds, Switzerland: 163–166. 27. Teutsch, Georg 1993. An extended double po- 207–212. 16. Pirrus, Enn (koost). 2007. Karst Eestis. MTÜ rosity concept as a practical modelling approach 5. DeMeritt, Matthew 2012. Modeling the terrain GEOGuide Baltoscandia, Tallinn. for a karst terrain. – Cutekin, G.; Johnson, A. below. Creating dynamic subsurface perspectives 17. Potter, Heiki 2008a. Tuhala-Nabala salajõed: I.; Back, W. (eds.). Hydrogeological processes in in ArcScene. Esri Writer. kas vitsameetod valetab? – Eesti Loodus 59 (7): karst terrains. IAHS Spec Publ 207, Wallingford, 6. Drew, David; Hötzl, Heinz 1999, Karst 400–402. UK, IAHS: 281–292. Hydrogeology and Human Activities: Impacts, 18. Potter, Heiki 2008b. Kus voolavad Tuhala- 28. Vallner, Leo 1997. Groundwater flow. – Raukas, Consequences and Implications. Brookfield, VT: Nabala piirkonna salajõed? – Eesti Loodus 59 A., Teedumäe, A., (eds.). Geology and Mineral A. A. Balkema Publishers. (3): 158–162. Resources of Estonia. Estonian Academy 7. Ford, Derek C.; Williams, Paul D. 2007. Karst 19. Potter, Heiki 2014. Nabala-Tuhala piirkonna Publishers, Tallinn: 137–152. hydrogeology and geomorphology. John Wiley maasisesed vooluteed on tundliku keskkonna 29. Vallner, Leo 2003. Hydrogeological model of and Sons Ltd. tundemärgid. – Eesti Loodus 65 (3): 23–27. Estonia and its applications. – Proc. Estonian 8. Gunn, John (ed.) 2004. Encyclopedia of Caves 20. Raukas, Anto 2014. Nabala paemaardlast, Acad. Sci. Geol. 52 (3): 179–192. and Karst Science. New York: Fitzroy Dearborn. karstist ja kaitsealast. – XXII aprillikonverents, 30. Vallner, Leo; Metslang, Toomas 1970. Intensiivse 9. Heinsalu, Ülo 1977. Karst ja looduskeskkond Geoloogialt ühiskonnale teesid. Eesti geoloogia- veevahetuse tsooni põhjavete miinimumäravool Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn. keskus, Tallinn: 21–23. ja piesomeetriline režiim Eestis. ENSV TA geo- 10. Joodi, Ali Salim et al. 2010. Development of a 21. Ronayne, Mike 2013. Modeling coupled conduit loogia instituut, Eesti geoloogiafond. Tallinn. Darcy-Brinkman model to simulate water flow matrix flow in karst aquifers. CSU Water Center. 31. Weltzin, Jake F. et al. 2000. Response of bog and and tracer transport in a heterogeneous karstic Interdiscipline Water Resources Seminar. fen plant communities to warming and water- aquifer (Val d’Orléans, France). – Hydrogeol. 22. Savitski, Leonid; Savva, Valeri 2008. Nabala lub- table manipulations. – Ecology 81: 3464–4378. J. 18 (2): 295–309. jakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhja- 11. Kink, Hella 2007. Keskkonna-uuringud Nabala vee seisundile. Eesti geoloogiakeskus. lubjakivimaardla piirkonnas. MTÜ Pakri 23. Sepp, Kalev 2013. Ekspertiis Nabala loodus- Leo Vallner (1934) töötab Tallinna tehnikaülikooli Looduskeskus. kaitseala moodustamise põhjendatusele ja geoloogiainstituudis. Üle 150 hüdrogeoloogia prob- 12. Kink, Hella (koost) 2008. Loodusmälestised 18. kavandatavate piirangute otstarbekusele. leeme käsitleva teadusliku uurimuse autor. Loonud Harjumaa. Kiili, Rae, Saku ja Saue vald. Tallinn, EV Keskkonnaministeeriumi tellimus nr Eesti arteesiabasseini arvutimudeli.

Mida kujutab endast Aafrika seakatk? Kui ohtlik on see metssigadele? ERAKOGU FOTO: Ainike Nõmmisto, veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo juhataja

igade Aafrika katk on äärmiselt seetõttu võivad erineda ka haigus- üliägeda kulu tõttu väheoluline ning kergesti nakkav, ägedalt kul- tunnused. ohtlik nakkus levib nii kodu- kui ka Sgev sigade viirushaigus, mida Praegusel ajal Lätis (sh Valka piir- metssigade populatsioonis eelkõige iseloomustab palavik, verejooks ja kond), Leedus, Poolas, Ukrainas, Vene siiski inimtegevuse kaasabil. suur suremus (kuni 100%). Taud on maal (sh Pihkva oblast) ja Valgevenes Praeguste andmete kohaselt naka- võrdselt ohtlik nii kodu- kui ka mets- korduvalt diagnoositud Aafrika sea- tuvad metssead enamasti metsa sigadele, kuid teistele loomaliikidele katkule on iseloomulik haiguse üliäge viidud kodusigade korjuste, tapajäät- ja inimesele see haigus endast mingit vorm, mida iseloomustab mõne päe- mete või toidujäätmete vahendusel. ohtu ei kujuta. vaga saabuv sigade äkksurm ja muude Nakkuse ülekandumisele aitab kaasa Haigustekitaja viirus avastati esi- haigustunnuste puudumine. asjaolu, et viirus on välistingimustele mest korda Aafrikas, kus ta loodus- Nakatunud loomad eritavad vii- väga vastupidav ning võib näiteks koldelisena ohustab sealseid sigalasi. rust kõigi eritistega ning peami- mullas ja pinnases säilida üle poole Need on aga viirusega kohastunud, sed taudi leviku teed ongi loomade aasta, loomakorjustel kuni kaks kuud nii et Aafrika looduses elavatel liikidel omavahelised kokkupuuted või ja lihatoodetes kuid. ta haigestumist ei põhjusta. Väljaspool kokkupuuted nakatunud loomade Ohtlike loomataudide ulatus- Aafrikat elavatel liikidel sellist kaitse- korjuste või selliste loomade lihaga. liku leviku tõkestamisel on üliolu- mehhanismi pole ja kokkupuude vii- Mõningates piirkondades levib hai- line, et taud avastataks võimalikult rusega tingib haigestumise. gus ka teatud liiki puukide vahendu- kiiresti, mistõttu tuleb veterinaar- 2007. aastal diagnoositi tõbi sel, kuid Eestis selliseid liike ei ela. ja toiduametit kohe teavitada, kui Kaukasuse piirkonnas ning paraku Metssigade rolli kohta haiguse täheldatakse suurenenud suremust. pole tema ulatuslikku levikut suude- levitajana on uurijatel vastakaid Lisainformatsiooni haiguse kohta tud senini piisavalt tõkestada. Viirus arvamusi, enamik kaldub siiski ja VTA kontaktid leiate interneti võib oma omadustelt varieeruda ning arvama, et metssigade roll on haiguse aadressilt www.vet.agri.ee. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I435I 19 | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED | Tuntud ja tundmatu vikerkaar

Jüri Kamenik

Märtsinumbris tutvustatud halod on ühed sagedamad optilised nähtused, mida saab taevalaotusel näha ja imetleda. Ent märksa tuntum, kuigi haruldasem optiliste nähtuste rühm on vikerkaared. Vikerkaar ja selle eri vormid pakuvad rohkelt silmailu ja võivad mõnikord olla üsna üllatuslikud.

ärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar Pon üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida

seostatakse peamiselt suvega. Vähem JÜRI KAMENIKFOTO: teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Niisama vähe tuntud on öösel kuuvalguses ilmuv vikerkaar. Tuleb ette ka eksiarvamusi, näiteks peetakse mõnikord värvilisi halosid vikerkaarteks.

Miks tekib vikerkaar? Harilik vikerkaar ilmub taevafoonile suurema või väiksema värvilise kaarena. Selle teke eeldab aga mitme asjaolu kok- kulangemist. Esimene eeldus on valgusallikas, enamasti päike, harvem kuu. Ent udukaari võivad tekitada ka näiteks autotuled. Igal juhul peab tegu olema ¥ 1. Sajuhoo taustal nähtav selgete värvidega kaar on kõige klassikalisem vikerkaar. Selle otsekiirgusega, mille korral kujune- tähelepanuväärseim omadus on asjaolu, et värvide tugevusest hoolimata ei ole näha teist kaart vad täisvarjud, mitte hajusvalgusega, mis tekitab poolvarje. õhtupoolikuga või õhtuga soojal Vikerkaar ilmub enamasti päeva Teine eeltingimus on vedelad aastaajal, sest selleks ajaks on rünk- teisel poolel, sest kõige sagedamini sademed ehk vihm, harvem udu- sajupilved välja kujunenud või juba leidub rünksajupilvi pärastlõunasel vihm. Kolmandaks on vaja vaatlejat, hakanud hajuma. Just rünksajupil- ja õhtusel ajal, kui aluspind on enim nagu halode puhulgi. vede, s.o tugeva vertikaalse arenguga soojenenud ja konvektsioon on tuge- Kõige sagedamini tekib vikerkaar konvektsioonipilvede korral on viker- vaim (ent vikerkaari näeb ka öösel, siis, kui päike on võrdlemisi madalal kaar kõige sagedam. Need on tihti- eriti suve lõpu poole). horisondi kohal ja paistab sadu and- peale väikese pindalaga, sestap pääseb Peale rünksajupilvede võib vate pilvede alla (sajuloorile) ning otsene päikesevalgus pilvetompude vikerkaar kujuneda kihtrünk- ja vaatleja on suunanud pilgu päikese vahelt ikkagi paistma, erinevalt kiht- kõrgrünkpilvede korral. Vahel anna- vastassuunda ehk antisolaarsesse sajupilvedest, mis annavad küll alati vad need vedelaid sademeid, olles ise punkti, mille ümber võib tekkida sademeid, kuid katavad terve taeva- üsna pisikesed pilved, mille alla saab vikerkaar (¥ 2). Tavaliselt on tegu laotuse läbipaistmatu kihina. päike hõlpsasti paista. Hoopis harva

20 I436I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED | võib vikerkaar ilmuda rünkpilvede alla, sest need ei anna enamasti sademeid. Samuti on vikerkaared harvad kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede korral, sest esimesed neist on sademeteks tavaliselt liiga õhukesed ja väikese JANEK LAANEMÄEFOTO: veesisaldusega, teised aga otsekiir- guse läbitungimiseks liiga paksud, ühtlasi katavad need tihti kogu tae- valaotuse. Mõnikord võivad päike- sekiired päikesetõusu või -loojangu ajal siiski tungida kaugele kõrgkiht- pilvede alla, tekitades kahvatu, sageli punase ülekaaluga vikerkaare. Peale kolme põhieelduse on tähtis veel mõni asjaolu. Kui vaatleja asub maapinnal, peab päikeseketta kõrgus horisondist olema alla 42°. Muidu jääb kogu vikerkaar horisondist ¥ 3. Kui päike tõuseb või loojub, paistab maapealsele vaatlejale vikerkaar kõige kõrgem, sest madalamale ja näha pole midagi. Kui täisringist on näha täpselt pool. Loojuva päikese valguse tõttu domineerib vikerkaares punane, aga tõusta näiteks kõrghoone katu- kuna seda tekitav valgus on atmosfäärse selektiivse hajumise tõttu punanenud sele või mõne kalju otsa, võib näha vikerkaart enda jalge all isegi siis, gast kõrgemal. Siinjuures oleks hea, saja kuni mõne kilomeetri kaugusel. kui päikeseketas on sellest piirnur- kui sajuloor asuks vaatlejast mõne- Kui vaatleja seisab sajuhoo sees, jääb vikerkaar enamasti märkamatuks, kuigi erandeid võib ette tulla.

Kuidas käitub valgus veetilgas? Hariliku vikerkaare tekitavad võrdle- misi suured veepiisad, mille diameeter on enamasti üle 0,5 mm, harvem otsekiirgus Päikeselt 0,1–0,5 mm (uduvihm). Seega, difraktsioon on tühine ning saab lähtuda geomeetrilisest ehk kiirte optikast, st ei ilmne kvantmehaanilisi efekte või on need liiga nõrgad ega tule arvesse. Niisiis, hariliku viker- 42° kaare puhul võib jälgida valguskiirte trajektoore. Kõige lihtsamalt öeldes on vikerkaar optiline nähtus, mille põhjustab valguse murdumine ja peegeldumine 42° vihmapiiskades, mis asuvad antiso- laarse punkti suhtes 40,6º ja 42º vahel (vt ¥ 2, 7). Antisolaarne punkt on koht, mis jääb täpselt päikeseketta vastassuunda. Meieni jõuavad vee- tilkadest vaid need valguskiired, mis jäävad sellest kohast 40,6–42º kau- antisolaarne gusele. Ülejäänud valgusvilked lähe- vad konkreetsest vaatlejast mööda ja ehk võivad jõuda mõne teiseni. Nii näeb vaatajale nähtamatu osa Päikese vastaspunkt igaüks vikerkaart isemoodi. Mis siis valgusega veetilkades ¥ 2. Hariliku vikerkaare põhimõtteline tekkeskeem: päikese otsekiirgus paistab sajuloorile, juhtub? Tilka sisenev valgus esmalt millelt teatud suundadest saabuvad valgusvilked loovad vaatleja tajus värvilise kaare. murdub, seejärel peegeldub ja mur- Valguskiirte teekondadest tekib koonus, mille tipp asub vaatleja silmas ja mille telg on dub väljudes uuesti, sest õhu ja vee valguskiirtega paralleelne, olles suunatud antisolaarsesse punkti murdumisnäitaja on erinev. Kuna

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I437I 21 | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED |

väikese nurga alt, st tilga keskosa lähedalt, või hoopis suure nurga alt. Sedamööda muutub ka peegeldumise koht piisa tagaseinal. Kui valgus peegeldub tagasi piisa tagakülje FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: keskkoha lähedalt, muudab see suunda peaaegu 180°. Mida rohkem eemaldub see keskkohast, seda enam läheneb kiire suunamuutus kõrvale- kalde piirnurgale, kuni lõpuks ühtib sellega. Vaatlejani jõuavad ainult piir- nurga võrra suunda muutnud valguskiired. Need teekonnad tekitavad kujutletava koonuse, mille tipp asub vaatleja silmas ja mille telg on valguskiirtega paralleelne, olles suunatud antisolaarsesse punkti. Vikerkaare tekitavad koonuse ¥ 4. Sageli võime vikerkaarenähtust silmata jugade juures, kus värvikaar tekib pihustunud pinna lähedal olevad veetilgad, sest veetolmus. Pildil on üks Euroopa võimsaim kosk Gullfoss Islandil neis murdunud ja peegeldunud valgus jõuab vaatlejani, ülejäänu läheb mööda. Seetõttu on võimalik näha ainult vikerkaare ülemist kaareosa, kuid alumine jääb horisondist madalamale ja muutub nähtavaks üksnes FOTO: JÜRI KAMENIK FOTO: siis, kui seista piisavalt kõrgel. Kui vaatleja asub aluspinnal (maapinnal) ja valgusallikas on kõrgemal kui 42°, siis vikerkaart ei näe: see jääb täielikult horisondist madalamale. Nimetatud nurk on vikerkaare raadius ja tuleneb kiirte kõrvalekal- dest. Et koonus on igal vaatlejal

¥ 5. Harva juhtub, et sajuhoos, mida valgustab päikese otsekiirgus, on vikerkaar väga intensiivne, sest enamasti ei liida vaatleja taju üksikuid valgussähvakaid terviklikuks kaareks. Siin aga on vihm tihe, piisad suured ja päikesevalgus ere, seetõttu on olukord erandlik. Tegu on ühekordse vikerkaarega vee ja jää murdumisnäitaja oleneb Veetilkades on valguse kõrva- ka valguse lainepikkusest (disper- lekalde piirnurk umbes 138° (ehk sioon), lahutubki valge valgus spekt- 180° – 138° = 42° antisolaarsest rivärvideks. Siin on oluline piiskade punktist), kuid selle täpne väärtus suurus, sest värvid tulevad selgelt oleneb lainepikkusest ja seetõttu esile suurte, vähemalt mitme küm- näeme vikerkaart erivärvilise lindina, ¥ 6. Nulljärgu vikerkaar tekib siis, kui nendiku millimeetrise läbimõõduga mitte kriipsuna. Piirnurk tähendab, valgus läbib veepiisa ega peegeldu (ülal). veetilkade korral. Väiksemate puhul et valguskiired ei saa vähem suunda Kolmanda järgu vikerkaart saame jälgida hakkavad domineerima kvantme- muuta, ent võivad seda teha suu- aga juhul, kui valgus peegeldub tilgas kolm haanilised efektid (difraktsioon) ja rema nurga all. korda, kusjuures väljudes suunatakse see näeme ainult laia valget kaart: udu- Kõrvalekaldenurk oleneb sel- valgusallikast eemale (alumine). Järkude kaart ja pilvekaart. lest, kust valgus tilka siseneb: kas puhul erineb valguse sisenemiskoht tilka

22 I438I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED | ainulaadne, näeb igaüks eriomast vikerkaart. veepiisk päikesevalgus Ent kui tõusta piisavalt kõrgele, näiteks olla võimsa kõrghoone katu- 52° sel, mõne mäe tipus või lennukis, võib näha täisringikujulist viker- 54° kaart. See ongi tegelikult vikerkaare t järku v päikesevalgus eis ike t rk täielik kuju. a a Ideaalselt ringi- või kaarekujuline r 40° nähtub vikerkaar siis, kui veetilgad veepiisk on sfäärilised. Väikesed veetilgad 42° (uduvihma korral) ongi sfäärilised ja vikerkaar on ideaalne kaar. Ent suu- 52° u vikerka remad, mitmemillimeetrise diameet- rk ar jä e t h riga veetilgad muutuvad langemisel 54° s k e õhutakistuse tõttu kuklikujuliseks, m p i e s a e tugeva tuule korral ja üksteisega 40° k 52° a põrkudes on nad ebakorrapärased. 42° a r Seetõttu võiks arvata, et ka vikerkaar 42° on sel juhul teatud määral ebasüm- meetriline, kuid enamasti ei ole sellised kõrvalekalded tajutavad. antisolaarne ehk Mitu kaart korraga. Küllap enamik vaatleja Päikese vastaspunkt teab, et vikerkaar võib-olla nii ühe- kui ka kahekordne. Ometi on olemas veelgi rohkemakordseid kaari, kuid ¥ 7. Kahekordse vikerkaare tekke skeem. Kuna peakaare puhul on tegu vaid ühe need on haruldasemad ja jäävad tihti peegeldumisega, on see tunduvalt eredam kui teine kaar. Samuti on teise kaare raadius märkamatuks. suurem, mistõttu jääb see väljapoole ning selle värvide järjestus on peakaarega võrreldes Vikerkaare kordsus ehk järk on vastupidine määratud peegeldumiste arvuga veetilgas (vt ¥ 6, 7). Iga peegeldumisega kaar. Kuna nii ühe- kui ka kahe- kaarest väljapoole (vt ¥ 7, 8). Tasub pääseb osa valgust välja, nii et igaks kordse peegeldumise korral suuna- tähele panna, et värvide järjestus järgnevaks peegeldumiseks ja seega takse valgus tilgast väljudes tagasi on vastupidine. Iga vähegi eredam kaare tekkeks jätkub üha vähem val- valgusallika poole, jagavad need vikerkaar ongi tavaliselt kahekordne, gust. Samuti siseneb valgus tilka roh- ühist antisolaarset punkti. Nõnda kuid teise järgu kaar on sageli kem serva pool, sestap on tekkiv kaar näeb vaatleja mõlemaid vikerkaari kahvatu, seepärast seda sageli ei laiem ja kahvatum. Mõlemal põhju- valgusallika, enamasti päikese vas- märgata. sel on teist järku kaar üle poole kah- tas. Teise järgu vikerkaare raadius on Tuleb ette ka nulljärgu vikerkaari, vatum kui peakaar ehk esimest järku umbes 51–54°, mistõttu see jääb pea- mille puhul valgus ei peegeldu, vaid EK Č FOTO: SVEN ZA FOTO:

¥ 8. Kahekordne vikerkaar: selgesti on näha heledam ala peakaarest sissepoole jäävas alas, halvemini teisest kaarest väljapoole jäävas alas ja kaartevaheline Aleksandri tume vöö

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I439I 23 | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED |

seda enam seletada geomeetrilise optikaga, vaid peame appi võtma kvantmehaanika. Seega ilmneb siin valguse lainelisus.

FOTO: JÜRI KAMENIK FOTO: Soodsamad olud lisakaarte tekkeks on siis, kui piisad on väikesed ja ühe- suguse suurusega: diameeter umbes millimeeter või vähem, erinevused piiskade vahel 5–10%. Mida väikse- mad on piisad ja ühetaolisem nende suurus, seda erksamad ja selgemad on lisakaared, ent samas muutub peakaar kahvatumaks ja laiemaks. Vihm ei koosne aga sugugi alati sama suurusega väikestest piiskadest, mis- tõttu pole ka lisakaari kuigi sageli võimalik näha. Vahel harva võime näha veelgi keerukamaid vikerkaaresüsteeme, näiteks üksteise kõrval asub mitu vikerkaart või paikneb kahekordse ¥ 9. Peakaare all võib märgata lisakaari, kus vikerkaare värvijärjestus kordub. Lisakaarte vikerkaare vahel Aleksandri vöös põhjal saab järeldada, et vihmapiisad on võrdlemisi väikesed ja ühesuguse suurusega horisontaalne kaar. Niisugust olukorda saab selgitada veelt või muult läbib piisa, luues valgusallika värvi isegi mitte siis, kui peakaar on väga märjalt pinnalt peegeldunud val- sära või hiilguse. See on nähtav val- ere ja küllastunud toonidega. Harva gusega, mis on tekitanud viker- gusallikaga samal pool. ja väga nõrgalt võivad lisakaared tek- kaare esialgu ebaloogilises kohas. Kolmanda järgu kaare puhul pee- kida teise järgu kaarele, antisolaar- Sealjuures on oluline, et veepind geldub valgus tilgas kolm korda ja sest punktist eemale. oleks võimalikult tasane, sest muidu suunatakse väljudes valgusallikast Lisakaared tekivad valguse interfe- peegelduks valgus laineliselt veepin- samuti eemale, mistõttu vaatleja rentsi tõttu, mis ilmneb siis, kui val- nalt eri suundadesse ning uusi viker- näeb seda valgusallikaga samal pool. guslainete teed piiskades pisut, kuid kaari ilmselt ei tekiks. Selliste vikerkaarte kohta on maa- sobivalt erinevad, tekitades tõusu- Mõnikord võib märgata viker- ilmast tehtud vaid mõned vähesed ja mõõnainterferentsi. Nõnda ei saa kaari ilmestavaid videvikuvastaseid fotod.

Aleksandri vöö ja lisakaared. Kahe kordse vikerkaare kaarte vahele jääb tume ala, mida tuntakse Aleksandri

tumeda vööna (¥ 8). Nähtus on saa- JÜRI KAMENIK FOTO: nud nime antiikkreeklase Aphrodisia Alexandri järgi, kes kirjeldas nähtust esimesena aastal 200. Sellise tumeda ala tekkepõhjus on üsna lihtne. Osa valgust läbib veetilga ühekordse peegeldusena ja valgustab peakaarest sissepoole jää- vat ala. Teine osa valgusest peegeldub veetilgas kaks korda ja valgustab teise järgu kaarest väljapoole jäävat ala. Nii jääb kahe kaare vaheline osa valgustamata, õigemini ei tule sealt valgust vaatlejani, ja seepärast on ala tumedam. Vahel võib peakaare all näha lisakaari, kus vikerkaare värvijärjestus kordub uuesti, kuigi palju kitsamalt ¥ 10. Pildil olev udukaar ilmus udu hajumisel, kuid ei olnud kuigi intensiivne, seepärast ei ole (¥ 9). Sellist olukorda ei näe alati, ka lisakaari näha. Siiski on tegu üsna tüüpilise udukaarega: see on lai ja valkjas

24 I440I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED | kiiri (anticrepuscular rays). Need tekivad valguse läbimisel suspensioonis – kolloidsüsteemis. Sel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeeru- nud aineosakestel, mis muudab val- FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: gusvihu tee keskkonnas nähtavaks – tekivad kiired. Samal põhimõttel näeme toas tolmust õhku läbivaid valgusvihke. Sellised videvikuvasta- sed kiired näivad perspektiivi tõttu koonduvat antisolaarses punktis ja loovad huvitava lisandi vikerkaarele.

Öine vikerkaar – kuukaar. Vikerkaart seostatakse eelkõige päikese ja vih- maga, mis loovad tema tekkeks sobivad olud. Ometi võib vikerkaar ilmuda ka öösel, kuuvalguse toel. Kuukaar on tegelikult sama mis harilik vikerkaar, kuid tekib pime- dal ajal kuuvalguse tõttu. See ei saa ilmuda kuuloomise või noorkuu ajal, vaid Kuu peaks olema vähemalt vee- randfaasis. Mida lähemal on faas täis- kuule, seda paremad on valgusolud öise vikerkaare jaoks. Eesti ei ole kuukaarele kuigi soodne koht maailmas. Harilikud vikerkaared, sh kuukaared, ilmu- vad enamjaolt hoogsademete korral. Need on omakorda seotud peamiselt rünksajupilvedega, mis arenevad aga tavaliselt sooja aluspinna kohal, nagu soe meri või päeval soojenenud maa- pind. Eestis valitsevad sellised olud peamiselt suve teisel poolel ja sügisel. Loomulikult oleneb nähtus ka ¥ 11. Vikerkaarejupis on selgelt eristatav värvide järjestus: punane, oranž, kollane, roheline, ilmast. Öise vikerkaare teke on või- sinine ja violett malik ka talvel, näiteks siis, kui on piisavalt suur kuufaas ning Eesti Udu- ja pilvekaar. Peale hariliku jektoore ehk valguskiirte teekondi, kohal laiub mõni intensiivne tsüklon vikerkaare on veel kaks vormi: udu- kuid uduvikerkaar tekib palju väik- ja samal ajal on sula. kaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on semate tilgakeste puhul, mis ei allu Niisiis on suurim võimalus meil vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeet- difraktsiooonile, sest eri lainepikku- kuuvikerkaart näha suve lõpus ja rise diameetriga veepiisku ehk udu sega valguskiired kattuvad suuresti. sügisel täiskuuöödel merel, saartel, või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on Harva võib siiski näha ühes servas rannikul ja selle lähedal: vesi on veel tähtis valguse lainelisus. Kiired haju- punakat või sinakat varjundit. Üsna soe ja konvektsiooni võib ette tulla vad ja difrageeruvad (difraktsioon tüüpilised on lisakaared, mille põh- ööpäev ringi. Kuid maailmas on see on lainete paindumine tõkete taha) justab interferents. nähtus tavaline suurte jugade ja joas- kõigis suundades, kuid kõige enam Udukaar on võrdlemisi tavaline tike lähedal, kus alati leidub pihus- kontsentriliste rõngastena. nähe (¥ 10). Selleks peab olema läbi- tunud vett, näiteks Niagara USA-s Need nähtused tekivad sama- paistva taevaga udu, et päikese otse- või Victoria juga Lõuna-Aafrikas. moodi kui tavaline vikerkaar: valgus kiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte Maailmakuulus kuuvikerkaarte koht peegeldub veetilga seest ja tekitab tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul on Cumberlandi juga USA-s: seal tar- suure rõnga valgusallikast vastas- võib näha laia valget kaart, sageli lisa- vitseb vaid oodata kuupaistelist ööd. suunas. Peamine erinevus seisneb kaartega. Kõige sagedamini õnnes- Teine koht on niiske troopika, näi- selles, et hariliku vikerkaare puhul tub udukaari pildistada hommikuses teks Hawaii saartel, kus öised rünk- võib vihmapiiskade korral jälgida rabas, kus hõredad ja madalad (selge sajupilved on väga tavalised. selgeid „geomeetrilise optika” tra- taevaga) udud on tavaliselt. Udukaar

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I441I 25 | ATMOSFÄÄRINÄHTUSED |

huvitav, miks nähtus on nii haruldane, kuigi piisapilvi on peaaegu alati taevas. Sama nimega, ent teisi nähtusi leiab internetist palju, õige

FOTOD: JÜRI KAMENIKFOTOD: pilvevikerkaare fotot olen seni leidnud vaid veel ühe!” (vt www.hot.ee/ her/taevas.html).

Vikerkaare abil saab ilma ennustada, kuid siinjuures tuleb olukorda oskuslikult tõlgendada. Öeldakse, et kui vikerkaart näha hommikul, siis tuleb vihma, kui õhtul, siis kuiv ilm. See on üldiselt õige, sest Eestis on õhuvoolu suund aastas keskmiselt edelast kirdesse. Seda järgivad hoovihmad liiguvad sageli üle Eesti. Seega: et suvel asub päike hommikul kirdes, tähistab edelas olev vikerkaar lähenevaid sademeid, kuid vahel ka sajupilvede kogunemist, sest kõrge- male tõusev päike soodustab kon- vektsioonivoolusid. Õhtul on päike läänes või loodes ja pilved liiguvad tõenäoliselt ida poole. Nõnda viitab õhtune viker- FOTOD: PRIIT RETSEPFOTOD: kaar lahkuvale sajualale ja pigem paranevale ilmale. Seda toetab ka asjaolu, et öösel konvektsioonivoo- lud tavaliselt hääbuvad ja nii ongi 6–12 tunniks suure tõenäosusega oodata head ilma. Lõpetuseks mõelgem, mis juh- tuks siis, kui päikesevalgus polekski liitvalgus, vaid näiteks roheline või sinine. Sel juhul oleks vikerkaargi vastavat värvi, kuid ilmselt mitte täiesti ühtlase värvusega, vaid ühest servast veidi heledam kui teisest, või varieeruks põhivärvi varjund. Täiesti ühtlase värvusega vikerkaar tekiks vaid monokromaatilise val- ¥ 12. Mõnikord peetakse värvilisi halosid (ülal) ekslikult vikerkaarteks. Seda juhtub guse puhul, kuid sellist valgusallikat sagedamini seniidikaare või 22-kraadise eredate fragmentide korral. Siinjuures tasub looduses pole. Isegi laser ei ole täie- meenutada, et vikerkaar saab tekkida vaid siis, kui otsene valgus paistab vihmapiiskadele, likult monokromaatiline. kuid halod kujunevad valguse murdumisel ja peegeldumisel jääkristallidel. Nähtusi on Seega peitub looduse ehteks pee- kõige lihtsam eristada selle järgi, kas õhus hõljub jääkristalle: kui hõljub, siis ei ole tegu vikerkaarega. Ühtlasi on määrav nähtuse asukoht: kui see jääb valgusallikaga samale poole tavas vikerkaares mõndagi üllatavat. või seniidi lähedale ja kui päikeseketas on võrdlemisi kõrgel, siis ei ole tegu vikerkaarega Iga kord, kui õnnestub värvikaart (erandlike olukordade, nagu kolmanda järgu kaare korral on ikkagi olemas ka peakaar) näha, vaadake, kas märkate ka teist või kolmandat kaart või hoopis lisa- ilmub üldjuhul enne udu hajumist, on võimalik näha lisakaari. Ent sel- kaari. Huvi pärast tasub teha ka sest siis pääseb päikese otsekiirgus legipoolest on pilvekaared äärmiselt märkmeid, kas vikerkaare järgi saab hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab haruldased. Mulle teadaolevalt on ilma ennustada. ■ udukaari tekitada autotuledega. Eestis õnnestunud seda pildistada

Udukaarest hoopis harvem saame kunstnik Hermes Sarapuul, kes on Jüri Kamenik (1988) on Tartu ülikooli geograafia näha pilvekaart. Seda tekitavad kirjutanud nõnda: „Pilvevikerkaar, üliõpilane ja vabakutseline ilmahuviline. Teinud ilmavaatlusi 1998. aasta veebruarist, enim pakuvad samuti väikesed piisad, ühtlasi on samasugune valge nagu uduviker- huvi äike ning pilved. Alates 2009. aastast on koos- tegu laia valkja kaarega, millel tihti kaargi. 27. jaanuar, 2011, Tallinn. On tanud ja toimetanud ilmaportaali www.ilm.ee.

26 I442I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KAITSEALA |

S IS G /x G e .e e me t a aa

KirikumetsKirir kuummetst a pvpv aa a m s. m i KursiKuurrsi :// xg tt p h : :h t t: http://xgis.maaamet.ee/xGIS rt ar a

i sk õg u j Al Aluskaar ja d e P KiKiririkurikikuu raababa

i KiKKirikririkuuvallavalllla skkv g

õ j KiriKirikurabakuraabaa sskvkvv

e v a a K KirikKirKirikukuvallavaallla KiKirikuvallarikuikik valvaa la KKiKirikurabrikurar baba skskvkv PuPPuurmaniururmaanin looduskaitseallooodo usskaitseeala a

010,5 2 km Kirikuraba looduskaitseala

Reigo Roasto

Jõgevamaal Puurmani ja Tabivere valla piiril on võrdlemisi uus Kirikuraba looduskaitseala, kus kaitstakse Kiriku raba ja lähikonna mitmekesiseid metsi ning teise kaitsekategooriasse kuuluvate linnuliikide elupaiku.

irikuraba looduskaitseala sai Kirikuraba mullu 9. novembril, nud piisavalt kindlust, et Kirikuraba jääb Võrtsjärve madaliku ja ent juba alates 2005. aastast on siin metsade looduslikkus ja puutu- KVooremaa maastikurajooni kantud hoolt teise kaitsekategooria matu seisund säiliks pikka aega [3]. piirialale, hõlmates Puurmani val- liigi metsise püsielupaiga eest, mis Muutused metsakoosluses, s.o puistu las Kirikuvalla ja Tõrve külas ning võttis enda alla praegusest mõne- vanuses, koosseisus ja täiuses, alus- Tabivere vallas Sortsi külas 446,7 võrra väiksema ala. Kaitseala raja- metsa tiheduses ja kõrguses, mõjuk- hektari suuruse ala. Kirikuvalla mine oli üsna loogiline jätk, sest sid metsise arvukusele halvasti [1]. külla saab Tallinna–Tartu maantee piirkond on suure looduväärtusega: Nõnda kätkeb sihtkaitsevöönd vara- Puurmani ristmikult, seejuures ei siia kuulub nii metsise mänguala ja semast märksa suurema ala, seevastu tule sõita mitte läbi Puurmani asula, pesitsuspaik kui ka ümbruskonna on vähendatud piiranguvööndit: see vaid valida teisel pool Pedja jõge kul- eri vanuse ja koosseisuga metsad ja võtab enda alla nüüd ainult 58 hek- gev kitsas külavahetee. rabakooslused. Pealegi ajendas muu- tarit [2]. datust tegema püsielupaiga ulatuslik Kaitse vajaduse on tinginud met- piiranguvöönd, mis toona hõlmas Metsakaitse aitab hoida kanakulli sise elupaik, väärtuslikud metsad 223 hektarit, sihtkaitsevöönd aga ja metsist. Kaitseala väärtused on ja rabakooslused. Looduskaitsealaks vaid 126 hektarit [2]. See ei and- Kiriku raba ja seda ümbritsevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I443I 27 | KAITSEALA |

Intensiivsed metsaraied mõjuvad kanakullidele üsna halvasti [4], ka seetõttu peeti vajalikuks luua siia sihtkaitsevöönd.

FOTO: REIGO ROASTO FOTO: Kaitseala piiresse jääb veel kaks vääriselupaiga tunnustele vastavat metsaosa. Maha langenud eri jäme- dusega puutüved, aukude ja õõnsus- tega puud ning umbes 150-aastased männid loovad koosluse, mis on meelepärane elupaik põlise metsa tunnusliikidele. Näiteks on siin leitud okaspuu lamapuidul ja kändudel kasvavat samblaliiki kännukatikut (Nowellia curvifolia) [2]; puutüvedel võib aga märgata kolmanda kaitsekategooria samblaliiki sulgjat õhikut Mullu novembrikuus loodud Kirikuraba looduskaitseala tuumik on Kiriku raba (Neckera pennata).

metsad. Euroopa tähtsusega elupai- gatüüpidest leidub siin vana loo- dusmetsa, rohundirikast kuusikut, soostuvat ja soo-lehtmetsa, siirde-

sooja rabametsa ning rikutud, kuid REIGO ROASTO FOTO: taastumisvõimelist sooala. Kaitseala südamik on rabad ning siirdesoo- ja rabametsad; need hõlmavad üle saja hektari. Metsis, Eesti suurim kanaline, on inimpelglik ja inimtegevuse suhtes tundlik liik, kelle kaitset ei ole või- malik tagada majandusmetsades ega kultuurmaastikes. Metsise mänguala registreeriti Kiriku rabas 1998. aastal; 2010. aasta inventuuri käigus loendati seal neli metsisekukke [2]. See on üsna arvukas seltskond, mistõttu võib siinset piirkonda pidada väga väärtuslikuks elupaigaks. Sestap on kaitse vajalik, liiatigi on tegu hästi säilinud vana raba- ja metsakooslu- sega, mis pakub sellele linnuliigile häid mängu- ja toitumisvõimalusi. See omakorda on eduka sigimise eeldus [1]. Peale metsise on tähelepanu- väärne ka kanakull, kes samuti on teise kaitsekategooria linnuliik. Esmakanne Eesti põlise rööv- linnu kanakulli elutsemise kohta Kirikuraba looduskaitsealal pärineb 2010. aastast [2]. Kanakull eelistab pesapaigana vanu okas- ja segapuistuid, mida kaitsealal leidub piisavalt. Ta ehitab pesa enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa ning hoiab üldjuhul eemale met- Sellised vanad loodusmetsad kuuluvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi ohustatud saservadest ja noortest metsadest. elupaigatüüpide alla. Tegu on vähese inimmõjuga või täiesti inimmõjuta vanade metsadega

28 I444I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KAITSEALA | FOTO: JAAK SARV FOTO:

Esialgu oli Kiriku raba kaitse all metsise püsielupaigana. Teise kaitsekategooriasse kuuluva metsise mängu märgati siin esimest korda 1998. aastal; 2010. aastal loendati mänguplatsil neli metsisekukke

Juhiseid looduses tegutsejale. EK Č Kirikuraba looduskaitseala jaguneb kolmeks: kaks sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd. Inimesed võivad kaitsealal jalgsi liikuda ning korjata marju, SVEN ZA FOTO: seeni ja muid metsaande. Kaitseala keskmes Kirikuraba sihtkaitsevööndis on liikumine siiski piiratud: sinna ei ole lubatud uudistama minna 1. veebruarist 30. juunini. Seevastu sügisel ja talvel, 1. septembrist kuni 31. jaanua- rini, võib alal isegi jahti pidada. Tasub meeles pidada, et kogu kaitsealal ei tohi telkida ega lõket teha: lõkketegemine on ohtlik siin levivate väga tulekartlike turvasmuldade ja ka muude võimalike halbade kõr- valmõjude tõttu. Omal ajal on Kirikuraba piirkonda rajatud kuivenduskraavistik, mis on siinseid kooslusi üksjagu mõjutanud. Et kanda hoolt raba- ja soometsa- koosluste loodusliku arengu eest, on kaitseala valitseja ehk keskkonnaameti nõusolekul võimalik taastada Kirikuraba looduskaitsealal elav kanakull on teise kategooria linnuliik. Ta eelistab pesapaigana looduslik veerežiim kogu kaitsealal. vanu okas- ja segapuistuid, mida siinsel kaitsealal leidub piisavalt Kirikuraba looduskaitsealal kehtiva 1. Baines, David; Moss, Robert; Dugan, Desmond püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmine” kaitsekorraga saab põhjalikumalt 2004. Capercaillie breeding success in relation eelnõu seletuskiri. tutvuda Riigi Teataja kodulehel. to forest habitat and predator abundance. – 4. Nellis, Renno; Lelov, Eedi 2005. Kanakull vajab Journal of Appleid Ecology 41: 59–71. metsarahu. – Eesti Loodus 56 (3): 118–124. Koostamisel on Kirikuraba loodus- 2. EELIS. Eesti looduse infosüsteem – http://loo- kaitseala kaitsekorralduskava aasta- dus.keskkonnainfo.ee/eelis. 3. Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri Reigo Roasto (1983) on keskkonnaagentuuri loo- teks 2014–2023. ■ 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise duskaitseosakonna juhtspetsialist.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I445I 29 | ESSEE |

Brüsseli botaanikaia võsa pakub peitu nii inimesele kui ka linnule See võrratu võsa

Tiit Kändler

Vahel jääb õu mõttesse. Võibolla saab temalegi selgeks, et kohutav ja kes teab kust saabunud vääritu varakevadine palavus, millele järgneb hirmutav külm, ei ole enam väärikas viis end ülal pidada. Kuid ööbik laksutab ometi kusagil Treppoja kallaste ääres kasvavas toomingavõsas. Temal on seal hea olla – võsas, millesse tungib vaid harva inimese jalg.

õsa on muutunud eesti keeles Eesti parkides on viimastel aega- maid tunda linnaliiklusest eraldatult, justkui millekski pahaks ja del peetud ägedat võitlust võsa vastu. visata muruplatsile pikali või istuda Vkurjaks, hooletuse ja räpakuse Pole siis ime, et linnades jääb linnu- pingile, mida jätkub nii varju kui ka sünonüümiks. Ent võsa on õuele laulu üha vähemaks. Saue tammi- päikese kätte. Abiks tulevad hulgali- hädavalik nagu inimesele kapuuts kus võeti aastate eest harvemaks sed põõsad, võsa, mis siin on kenasti või lohmakas mantel, kuhu saab tammede sõprade sarapuude võsa. alles hoitud. peita oma pea. Võsas juhtub asju, Üksi jäänud tammed hakkasid kur- Isegi Brüsseli botaanikaaed, mis mitte lagedal! Öeldakse, et inimese valt kuivama. on umbes Tartu botaanikaaia suu- jalg on maismaal astunud nüüdseks Seevastu näiteks Brüsseli linnas rune ja surutud liiklusmagistraali igasse paika. Mulle meeldib mõtelda, on iga natukese maa tagant pargike kõrvale ning sellest madalamale et mõnes võsas pole veel ükski ini- – suuri muidugi ka, aga väikesed on ja mida läbib veel väiksemat sorti mene käinud. eriti ilmekad ja võib isegi ütelda, et autoteegi ja ümbritsevad kõrg- Võsas elab linde ja luusib loomi. mahlakad. Tavaliselt on need pargi- hooned, on kui looduse kingi- Võssa saab minna oma plaanidega kesed isegi raudvõreaiaga piiratud ja tus siin suurlinna rahutuse vahel. ja unistustega. Ning võsast välja tul- ööseks luku taha pandud. Kõik tänu võsale. Samalaadi aed on les need kenasti kas ellu viia või ära Kuid sellisel pargikesel on ime- ka näiteks Hamburgis. Otse kesk- unistada. pärane mõju. Siin sa saad end otse- linnas.

30 I446I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | ESSEE |

Linnud laulavad ja rahvas puh- kab. Päise päeva ja tippliikluse ajal ja kõrval.

Võsa saab inimene maha lõigata või TIIT KÄNDLER FOTOD: välja juurida või lõigata geomeetri- liseks korrapäraseks stereomeetria- maaks. Kuidas võsaga askeldatakse, see peegeldab rahva hinge samuti nagu see, kuidas rahvas joogi- ja söö- gimajades käitub. Prantsusmaal on au sees võsakää- rid, seal naljalt muud peale regulaar- parkide ei näe. Pariisi park näeb pingil istuja jaoks välja nagu porisevõitu savi- mulla sisse pistetud puunottide sega- dik. Kuid nendegi hing ihkab võsa. Aastate eest käisime rühma keskkon- naajakirjanikega Prantsusmaal. Meid viidi Versailles’sse. Kuid mitte lossi Regulaarparki on kallis hooldada ja nõnda on see isegi rahvalikus Brüsseli botaanikaaias aia lõpmatult kulgevasse geomeetrilisse taha suletud aeda, vaid kilomeetrike eemale, kel- järsult muutuma, kadus tihe mets võsa lõksu sattunu. Alati leiad mõne legi Louis’ käsul kastmise tarbeks rajaja tekkis laiguline võsa ehk savann. ebaausa augu selles hekimüüris ja tud tehisjärve äärde. Seal oli lapike Inimene, see kõigist kiskjatest kõige pääsed välja regulaarvõsa embusest. maad piiratud üsna kõrge võrkaiaga, nõrgem, pidi õppima pikamaajooks- Jah, võsast võib röövel välja karata. mille värav meile pidulikult avati. jaks. Tal tuli jälitada saakloomi ühe Kuid võsas saavad mehed õlut tinis- Sattusime maastikule, mis meenutas võsa vahelt teise vahele ning kui keegi tada, võsas saab suurlinnas häda mulle hoobilt korralikku Eesti prügi- geenius leiutas esimese mehhanismi korral keha kergendada, võsa on ka mäge. Künkakesed, mille peal ja nõl- – kiilu – ja sidus selle puutoki külge, omamoodi armastusetempel. Võsa vadel kasvas võsa. Säravi silmi näitasid oli jahimees valmis ning tee aju pai- peidab meteoriidikraatreid ja varan- prantsuse kolleegid meile seda imet – sumiseks ja nutitelefonideks avatud. dusekirste. Võsa on visa, sellest saab võsa looduskaitseala. Tänu üksteisest eraldunud võsadele. lahti vaid vägevate töömasinate abil. Valloonidki armastavad võsa pügada, kuid on laisemad, lasevad Eestis on võsa märk millestki hää- Millal tegi inimene võsast esimese parkides rohkem vabapõõsaid kas- buvast. Satud ühekorraga sõitma teid heki? Ma arvan, et see oli kusagil vada. Nüüdseks on linnud nende palistavate kuusehekkide vahele ja Iirimaal Newgrange’i asualal, kus pargid vallutanud. sa ei või olla kindel, et kusagilt heki siiani on säilinud vaid hiiglaslik, 5200 Iirimaal mööda teid sõites näeb vaid tagant ei ilmu välja talumees, seljas aasta vanune küngas, mille sisse läheb tee kõrvalt laugjalt tõusvate rohu- vikat, või vähemalt hobuse taga vee- kitsas käik ja selle lõpust saab talvisel maade ülaosi. Sest teed palistab võsa, tava looreha otsas. Satud uusmajade pööripäeval näha ukse kohale uuris- mis kord-korralt on enam või vähem sekka, ja sa ei näe seal vähimatki märki tatud pilu kaudu sisse pääsevat päike- pügatud. Eri otstarbega ja eri omanike mingist võsast, isegi üksikuid võsa sekiirt. See kosmiline geomeetria võis põllulapid on eranditult piiratud hek- seemneid, põõsaid on raske märgata. suunata geometriseerima võsa, nii kidega, lineaarsete võsadega. Kadriorus on käinud aastatepik- nagu püsttriibuline särk seljas paneb On ju Eestiski põllumaid piiravad kune võitlus võsa vastu. Lossi taga meid instinktiivselt raamatuid riiulis aiad või kraavid kasvanud võssa. olnud mõnus põõsaline skulptuu- kenasti püstloodi tõstma. Venemaal isegi mööda nende Kuldset ripark on asendunud geomeetrilise Kõik see näitab, et võsa ülendab Ringi sõites ei näe bussiaknast palju moodustisega, mis ajab oma eba- hinge. Võssa kasvanud põld ei pruugi muud kui võsa. Vaid sadakonna kilo- sõbralikkusega hirmu peale, aga on tähendada midagi muud kui tulevast meetri kaugusel Moskva linnaäärest samas nii hädine, et ei inspireeriks suureks kasvanud metsa. Vahel on on võsa võtnud Emakese Venemaa isegi nii suure kujutlusvõimega ini- vaja, et mõtted võssa lähevad. Nii nagu üle täieliku võimuse. See katab nii mest nagu Salvador Dalí. kevadel pärast lume sulamist võib laps põlde kui ka majaümbrusi. Vaid kiri- Dalí kodumaast Katalooniast aianurga võsast leida kadunud palli- kute ümber on võsa taandunud. lõuna pool Hispaanias armastatakse kese, nii võime mõttevõsast ootama- Vene õigeusk polegi praegu enam võsast välja lõigata inimesest kõrge- tult leida mõne mõtte, mis hakkab miskit muud kui võitlus võsaga. maid labürinte. Sukeldud selle teede- iseenesest pallina veerema. ■ Kui umbes kolme miljoni aasta võrgustikku, ja sinna sa jääksid, kuni eest hakkas Aafrika kliima suhteliselt lahkub su buss, kui sa oleks esimene Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I447I 31 | POSTER |

32 I448I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri D700, makroobjektiiv AF-S Micro kasvanud meheleikkasobiliktege putukaid jaseenekesi!Onseetäis säri 1/125,ISO800. mõnikord, midaseemulle on mindsügavalthaaranud.Küsin retkedest loobuda.Seeonkirg,mis aastal ei ole ma suutnud loodus vus? Ilmseltmitte.Võisiiski? K õhtuhämaruses Ussilakk Nikkor 105 puude vahelttulevatviimast valgust. ussilaka lehele, justkui naudiks ta putukas ennast just klõpsu hetkel rasuse hõngu. Õnneks sättis ka pisike tema õitsemise ajal mai lõpus salapä- See annabsellelemürgiseletaimele puude vaheltpaistvadvalguslaigud. tänu madalaltpildistamiselekätte ( madal võttenurk. Nii ka selle ussilaka pildistamisel onolulinevõimalikult siooni ja majanduse arengu nime all. gusid” looduseanastamiseltsivilisat kurbust, nähesinimsoo„kangelaste tust, alandlikkust,imetlust.Sagelika kõigega seotud,seetekitabaukar kan hoomama,etloodusesonkõik selles vallas jätkub. Ja vaikselt hak taimede ja putukate nimed, kuigi töö märgata. Puukeiolelihtsalttabatav. mene, kessuudabloodusespuuki nud, etmakropildistajakssaabini hea märkamisvõime.Olennaljata on? Seeonkindlastiandnudväga Paris quadrifolia)pildipuhul.Sain Pärast fotoaparaadisaamist2008. Kasutatud fotoseadmed: Nikon Olen avastanud,etpaljudetaimede Olen õppinudselgekskapaljude AUGUST 2014 2014 AUGUST olnud, etpildistadataimija viimasel paarilaastalkõhuli õhuli. Jälle.Kuipaljuolenma

mm 1:2,8GED.Ava 3,5, EESTI

■

LOODUS Aimar Säärits | POSTER | | POSTER andnud

I449I ------FOTO: ERAKOGU 33 | INTERVJUU |

Murueide tütred ja ALDO LUUD FOTO: pojad on püganud liigirikka lilleaasa roheliseks kõrbeks

Literaadi ja rännumehe, loodusfi losoofi ja hobiaedniku Jaan Kaplinski on sündinud 22. jaanuaril Jaan Kaplinskiga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest 1941. aastal Tartus. Lõpetas Tartu ülikooli 1964. aastal prantsuse fi loloogina. Muu hulgas on ta töötanud Tallinna botaanikaaias – seal tegeles ka mõttematkadega inimese ja looduse vahekorra mõistmiseks. Tegelenud kirjandusteadusega ja avaldanud selles vallas mitmeid uurimusi. Oli 1980 üks 40 kirja autoreid ja allakirjutajaid. Rohkem tuntud siiski kirjaniku, poeedi, esseisti ja tõlkijana; vahendanud eesti keelde tekste prantsuse, hispaania, inglise, poola, hiina, tšehhi ja rootsi keelest ning tema teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Pälvinud Riigivapi IV klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi III klassi teenetemärgi (2006).

34 I450I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | INTERVJUU |

Te olete oma hoovi peal muru täiesti käest lasknud, koguni mingid kõr- red turritavad välja. Ala, kus on palju käimist, niidan küll, aga praegu ma ei raatsi valget risti- ALDO LUUD FOTOD: kut maha niita, sest ta on ilus vaadata ja mesilastel hää võtta. Lisaks tulid just tiigist välja konnapojad, vist kärnkonna omad (vestleme südajuulis – R. K.) – no ma ei saa niita praegu masinaga! Katsun siin-seal vikatiga – kui väga vaja.

Muruniitmisest on kujunenud uus rahvussport. Tee ääres näeb alatasa mitme hektari suuruseid peaaegu golfiväljakuks kärbitud muruplatse. Minu meelest on see natuke mõt- „Oleks ma mesilane, ma käiks küll pärnaõitel”, ei mõista Jaan Kaplinski, miks mesilinnud sel tetu tegevus. Ma saan aru, et sa nii- suvel tema õitsevad pärnapuud ära põlgasid dad madalaks ja sageli muru, kus sa tõesti mängid golfi või sulgpalli lihvib – ja nii edasi, lõputult. Muruga maa minu maja ümber elab suu- või kus lapsed jooksevad, aga palju teeme me umbes sedasama. res osas oma elu, ma ei viitsi seda rohkem peaks looma ja kujundama Nukker on vaadata põlde, kus ei isegi kaks korda aastas niita. lilleaasasid. Mis on Eestis praegu ole ühtegi lille, kus ei ela enam eriti Kunagisest põllust on saanud vägev juhtunud? Mitme hektari suurused linde, ja samal ajal teeb inimene raagremmelgavõsa. alad niidetakse murutraktoriga liht- endale veel ka hektarilise niidetud See on esimene staadium, kuidas salt roheliseks vaibaks; või nagu üks muruplatsi – kus ta golfi ei mängi ja põld kinni kasvab. Luua mees ütles: roheliseks kõrbeks. kus keegi ka võib-olla ei jookse ega Kui meie siia (Põlvamaale elama – Lillelised liigirikkad niidud on kadu- käi –, sest nii on lihtsalt korralik ja R. K.) tulime, oli see mets, mis seal mas ja arvatavasti ei tähenda sõna ilus: ei tolgenda mingisuguseid kõrsi. taga paistab, madalavõitu lepa-paju- „põllulill” noorele inimesele midagi, Iseenesest on muidugi maitseasi, kasevõsa. Aegamööda on sellest saa- sest põllul enam lilli ei ole. kas lilled või ühtlane muru, aga see nud mets. Ma olen muidugi aidanud tähendab ju, et üks põline kooslus teda: männid olen välja puhastanud ja Metsatukkadevahelisi nii poole hek- hakkab Eestis kaduma või jääma kaitsnud neid põtrade eest. Ega metsa tari suuruseid niidukooslusi hoidis väga haruldaseks. saa istutada – praegu räägitakse metsa üleval väiketalundus, mõnelehma- Samas – kui lilleaasasid jääb väga istutamisest! –, puid saab istutada… pidamine. Nüüd on meil suurfarmid väheks, juhtub see, et kuskilt ei tule suurte heinamaadega ja niidud, ka enam uuendust, liigirikas kooslus ei … muu hulgas ka nii, et nende puude rannaniidud kasvavad kinni. saagi enam taastuda, sest kusagilt ei vahel loom ei ela. Seda ka. Lisaks on vana loodusliku tule seemet peale. Mis tähendab, et Jah! Tuleb selline kuusemets, kus niidu asemel nüüd kultuurrohumaa, kaovad ära ka putukad, kes seal ela- puud on sirges reas ja ei ole mitte sisuliselt monokultuur, võib-olla duo- sid ja muu hulgas ka tolmeldasid. midagi peale kuuskede. Sääraseid kultuur: sisaldab kahte liiki heina. Minul on siin konnade ja kimalaste metsakultuure ja istandusi olen Tulemus on see, et Eestimaa muutub kaitseala, nagu ma ise olen poolnal- ma näinud mitmel pool Euroopas. väga ühetooniliseks ja vaeseks – mis jaga öelnud. Selliseid peab olema. Niisuguseid võib olla, aga nende läheb ehk kokku Eesti kuulsa korra- Ma esitasin Tõnu Kaljuste laulu- kõrval peavad olema… Metsadega likkusega, aga mis on looduse seisu- peol rahva ees mõtte: kellel on maad on Eestis siiski parem lugu, õnneks kohalt peaaegu kuritegu. või aeda, suuremat või väiksemat, ei ole igale raielangile istutatud uusi siis – kui on vähegi võimalik – jätta puid asemele ja mets saab taastuda Mida tähendab: Eesti kuulsa korra- osa sellest poolmetsikuks. Mitte niita metsikul ja looduslikul viisil, ja ikka likkusega? teda iga nädal või kaks korda näda- küllalt palju metsi on meil kaitse all, Kadunud kolleeg ja tuttav Uno las, vaid võib-olla kaks korda suve soid niisamuti. Mereste, majandusteadlane ja poliitik, jooksul ja lasta seal kasvada, mis seal Kõige nukram lugu ongi rohu- rääkis kunagi, kuidas eestlane – see oli kasvab: heinputked, isegi nõgesed. maadega või lilleaasadega, kui öelda siis veel nõuka-aja lõpus – remondib poeetilisemalt. Need on kadunud. oma korterit: kuidas ta lihvib ja pah- Ma pean tunnistama, et eneselegi Ehk on üks märk ka see, et ma teldab, pahteldab ja lihvib; krundib ja teadmata olen ma aastaid olnud pole rukkilille, meie rahvuslille, igi- värvib, värvib ja krundib; pahteldab ja teie usin õpilane. Kunagine heina- ammu põldudel näinud.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I451I 35 | INTERVJUU |

… aga kuna see oli juhtunud Hiinas, leiti lihtsalt inimesed, kes ronisid puude otsa ja tegid vatitikkudega ära mesilaste töö. Mulle just Vello Salo kirjutas nukralt Piritalt, et ta ei ole tänavu veel mesilasi näinud ja mina vastasin, et mul on siin mesilasi küll. Tänas siis hää uudise eest. Aga mesilasi jääb vähe- maks tõesti. Arvatavasti need neoni- kotinoidid – neist on nüüd kirjutatud siin-seal – löövad mesilase orientee- rumisvõime segamini, ta ei leia enam koduteed.

Siia sõites oli tee ääres küll võimas tarula, paar talu eemal. Indrek on, jah, päris mesinik, tal on mesindustalu, tal on veel mitmel pool tarusid. Meile huvitav uudis, aga temale muidugi murettekitav on see, et meie kanti on karu ilmunud, karu jälgi on nähtud.

Siberis hoiti vanasti head karu nagu silmatera. Hea karu oli see, kes ei murdnud väga kariloomi ja ei käi- nud väga tarude kallal; ma küll ei tea, kui hoogne Siberis mesindus oli või on. Kui keegi aga hea karu koge- mata maha laskis või loom muidu otsa sai, tuli teinekord aastaid või- delda halbade karudega, kuni jälle hea karu kodu lähedale kolis. Vikat on võimas riist, teab Kaplinski, kes enne mõtleb, kui vikatit kasutab. Rääkimata Oi, Lõuna-Siberis on küll mesin- muruniidukist dust! Üks minu kauge sugulane oli seal väljasaadetu. Ta hakkas kolhoosi Just sõitsin Viljandist Tartusse ja liblikate pärast nüüd nii palju vaeva mesinikuks ja mesindas nii edukalt, vahetult enne Tartut oli viljapõld nägema, aga need asjad on märgid. Ka et sai suuri preemiaid, tagasi tulles sinilille üleni täis. meie kuulume sellesse suurde võrku ehitas Sauele maja. Vanasti oli teda igal pool! Meil pani siia või nagu nüüd armastatakse öelda – Mul endal on ka mesilased ja… Tiia (Toomet, Jaan Kaplinski abikaasa – võrgustikku – ja kui me sellelt kogu näis. Kuni naaber on ökotalunik, R. K.) rukkilille seemnest peenra peale. aeg sõlmi ära võtame, siis ühel hetkel pole veel häda. Moon on samamoodi kadunud. see võrk võib-olla enam ei toimi. Meie Meil on siin üks lapp kuiva niitu, ökosüsteem hakkab streikima, ei tööta Kuuldes sõna „öko”, muutun ma kus on äiatari, karikakart, naistepuna enam. Mis võib tähendada igasuguseid alati pisut valvsaks. Ma teen nüüd ja muidugi maasikat. asju. Näiteks: kimalasi ei ole, mõned kindlasti kellelegi liiga, aga sageli kultuurid jäävad tolmeldamata; mesi- sõidavad nii-öelda õnnelike kanade Rannaniite praegu majandatakse lased saavad hukka ja mingid kahjurid mune eelistavad inimesed nendele süsteemselt. Need sõltusid kah levivad plahvatuslikult. munadele kahe maakonna taha kunagi karjatamisest, aga kuna järele autoga, mis võtab kütust nüüd seda enam pole, siis neid nii- Eelmisel suvel vaatasin filmi „Roh nagu Teise maailmasõja aegne dii- detakse vajadust mööda ja hoitakse kem kui mesi”, kus näidati, kuidas selallveelaev. Ühelt poolt ollakse puhtana kõrele vajalikud madalad Hiinas olid tohututel aladel mesila- looduslähedased, teisalt raisatakse lombikesed. sed välja surnud… ressurssi topelt. Ja-jah! See võib tunduda meile nal- Hiina on ju äärmiselt saastunud Tõnu Õnnepalu, kes on ikka bioloogi jakas: hakata mingisuguse konna või piirkond. haridusega inimene, ütles kuskil väga

36 I452I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | INTERVJUU | ilusti, et tegelikult on kõige ökoloo- gilisem elada Mustamäel. See ei ole küll võib-olla päris õige, sest seal on majad väga halvasti soojustatud. Kui meie maja Tartus ära soojus- tati, siis minu meelest läks kütuse- kulu väiksemaks 40 protsenti, aga no see maja on ehitatud ka väga õnnetul ajal: 1989 – väga lohakalt. See aga, kuidas meie siin elame – sõidame autoga poodi ja nii edasi –, ei ole muidugi eriti öko.

Mis teiselt poolt ei tähenda ikkagi ka seda, et kõik inimesed peaksid käima üksnes jala ja sööma käbisid. Käbidest ei saa ju söönuks. Ma ei tea, kuidas on seedermänni seemnetega. Muidugi peaks nägema tervikpilti. Nii-öelda õnnelike kanade puhul on Aus angervaks aianurgas! „Nukker on vaadata põlde, kus ei ole ühtegi lille, kus ei ela enam küsimus pigem eetikas. Võib-olla linde, ja samal ajal teeb inimene endale veel ka hektarilise niidetud muruplatsi – kus ta golfi suurfarmid on isegi ökomad – kor- ei mängi ja kus keegi ka ei jookse ega käi –, sest nii on lihtsalt korralik ja ilus: ei tolgenda ralikud puhastusseadmed ja kõik on mingisuguseid kõrsi”, ei mõista Jaan Kaplinski, miks hoiavad inimesed rohumaa maja ümber neil olemas –, aga mulle ei meeldi murustki madalama loomadega selline ümberkäimine, kus loom on muudetud masinavärgi suhteliselt hõredalt asustatud – miks Ma söön küll palju piima- osaks, mis kulub kiiresti läbi. mitte seda võimalust kasutada. Me ei toite: kohupiima ja juustu ja piima Minia ja tema lapsed ostsid maha- pea elama nagu Shanghais, kus on iga ennast ka. kantud kanu üks euro tükk; need ruutsentimeeter arvel. Aastavahetuse kanad munesid enam-vähem iga paiku olin ma Hongkongis – seal vist Maitse üle on keeruline väidelda. päev muna. Ma ei tea, palju nad ei tohi ehitada maju, kus on vähem Kõige parem söök, mida ma üldse enne seda munesid! Räägitakse veel, kui 30 korrust. kunagi maitsnud olen, on hobuse- et mõnel pool farmides kasutatakse Aga meie võime elada küll sihu- sink – Karl Martin Sinijärv pakkus, kunstlikku valgust nii, et ööpäev keses majas (Kaplinski paitab pilguga vist kuskilt Helsingi turult oli saanud. tehakse lühemaks. Põlvamaa metsade vahel kükitavat talu- No Karl Martin on ju tõeline gur- maja, mille hoovist annab naabri elami- maan, tema juures võiks juba huvi Inimene teeb mitte ainult kõhutäie, seni ikka astuda – R. K.). pärast midagi maitsta. vaid ka maitseelamuse nimel igasu- Ma olen väga vähenõudlik, ma guseid asju. Kuulsa foie gras’ saa- Eestlane elab praegu 19. sajandi elan ära piimast-juustust ja rahvus- miseks pumbatakse pardi või hane lõpu jõuka mõisahärra elu, kellel toidust – leivast, õigemini põhiliselt makku toidukogus, mida lind elu on linnas maja, maal mõis või suve- sepikust ja täisterast sarvesaiadest. sees vabatahtlikult endale korraga maja… sisse ei sööks. Hobuseid – kui võtta hobujõude – on Sääse suudate ikka maha lüüa, kui Jah, nii on. Niisugused asjad on meil praegu rohkem. Eriti korralikul ta kallale tuleb? Siin te südametun- mulle lapsest peale olnud väga vas- põllumehel. nistusega vastuollu ei lähe? tumeelsed. Enam-vähem. Eks meil on kah min- Räägime õnnelikest kanadest korra gid õigused ennast kaitsta. Kopra Teisest küljest – kuskilt peab ini- veel. Te selle kana muna sööte küll laseks kah maha, kui saaks. Nad tule- mene linnu ja tema muna kätte ära, aga linnu enda jätate eetilistel vad tiikidesse ja… olgu nendel oma saama, muidu me sureme ise nälga. kaalutlustel puutumata? maa, aga kui ta tuleb minu tiiki ja Meid on siin planeedil juba kaugelt Mulle ei ole liha lapsest peale maitse- sööb ära minu vesiroosid ja ma pean üle seitsme miljardi. nud ja lõplik loobumine oli seetõttu kopra sita sees ujuma, siis see ei ole Meie Eestis ei peaks nii palju muret- väga lihtne. Ma ei hakka muidugi kah eriti meeldiv. Mingid õigused sema nende mõnede miljardite pärast tegema stseeni, kui mulle kuskil võiks ju ka meil olla. maades, kus ei osata oma arvukust külas või vastuvõtul liha pakutakse: vaos hoida. Meie võiksime elada siin kenad inimesed on teinud süüa, ma Siin on hea koht naasta selle ime- Eestis siiski kuidagi leebemalt ja loo- ei hakka nendega õiendama. Aga kauni võrgukujundi juurde, mida dusega rohkem kooskõlas. Eesti on üldiselt ma ei söö liha. te enne planeedi ökosüsteemi kir-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I453I 37 | INTERVJUU |

Laua ümber on ruumi laialt! „Eesti on suhteliselt hõredalt asustatud – miks mitte seda võimalust kasutada,” arutleb Jaan Kaplinski

jeldamiseks kasutasite. Võib-olla tus. Vene tuntud süsteemianalüütik uskuda, et ta saaks väga kaua edasi tõesti lähevad – ka inimese kaas- Nikita Moissejev hoiatab oma viima- kesta. abil – ühest otsast mingid sõlmed ses raamatus, nii-öelda oma teadus- natuke lahti, aga kuskil seal kõrval lik-filosoofilises testamendis, et kui Teisest küljest räägib Stephen seob mõni teine sõlm ennast jälle me jätkame samas laadis, siis läheb Hawking täiesti tõsimeeli kosmose ise kokku. Hiljuti oli suur arutelu, väga lühikese aja jooksul biosfäär koloniseerimisest. kas šaakali tulek Eestisse on märk teise seisundisse, mis ei ole prae- See on kah tore! Lagastame ja saas- pahupidi keeratud loodusest: kui- gusele tsivilisatsioonile sellisel viisil tame siin kõik ära ja läheme… no ma das saab meil elada niisugune loom! kestmiseks enam sobiv. ei tea… Sealjuures unustati ära, et näiteks Moissejev oli omas valdkonnas Steven Weinberg – on üks selline metssiga jõudis pärast vahepeal- tippmees, ta tegeles palju just suurte vanahärra, Nobeli laureaat, füüsik seid külmi sajandeid uuesti Eestisse süsteemide modelleerimisega. – kirjutab ka, kuivõrd utoopiline ja pärast Vabadussõda. Liikide areaa- jabur on niisugustest asjadest rää- lid ikka muutuvad; samamoodi on Elu kui selline on Maal üle elanud kida. Kaugemate taevakehade robo- liikide teke ja väljasuremine loo- kõik suured muutused: kasvõi hap- titegagi uurimine on esialgu realistlik duse loomulik osa. niku tekke atmosfääri või mitu mas- ainult Päikesesüsteemi piirides. Ning Need jutud, et liigid on alati kadu- silist väljasuremist. Võib vist tõesti roboti saatmine kuhugi on tuhat nud ja loodus muutunud – me võime olla üsna kindel: kui elu leiab, et korda odavam kui inimese saatmine. samahästi öelda, et alati on ka ini- inimkonda pole planeedile enam Kui nüüd mõelda, et inimsugu mesi ära surnud ja haigeks jäänud, üldse vaja, koristatakse meid ära peaks hakkama rändama teistele mis seal ikka. nii kiiresti ja sujuvalt, et me ei pane planeetidele, siis mitte ükski pla- Mõelda tuleb sellele, kui kiiresti on oma kadumist enne tähelegi, kui see neet Päikesesüsteemis ei ole inimese hakatud välja surema. Looduse taan- läbi on. Võib-olla siia Kagu-Eestisse eluks sobilik. See tähendab, et neid dumine ja vaesumine läheb niisugu- jääb väike asurkond. planeete tuleks kohandada või luua ses tempos, et see ilmselt ei lõpe hästi. Nojah, kuskile metsade vahele või sinna mingid oaasid… Mida see kõik Looduses pole protsessid lineaar- mõnele saarele võib-olla midagi jääb, maksma läheb – ma ei kujuta ette. sed, vaid kuskil on mingi lävi, mille jah. Aga see praegune tsivilisatsioon Realistlikult ei ole mõtet selle tee- järel tuleb väga järsk ja tõsine muu- sellisel kujul… Mul on küll raske maga praegu tegeleda. Peaks mõt-

38 I454I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | INTERVJUU | lema, kuidas siin Maa peal vältida katastroofi.

Ikkagi, mida selle vältimiseks teha? Hea küll, meie Eestis oleme eelis- seisus, meil on palju maad, sealjuures sellist, mis kannab vilja; meil on mageveevarud – meie saame siin hakkama. Aga mida peavad või peaksid tegema inimesed Bangla- deshis ja Hongkongis? Meie ei saa nende eest vastutada. Peaks katsuma ise ellu jääda, elama nii, nagu meie oludes kõige sobivam Võiksime elada siin Eestis loodusega rohkem kooskõlas, mõtleb Kaplinski ja mõistlikum oleks. Teatud asju tuleb muidugi tagasi tõmmata: vähendada Euroopas ta viimasel ajal enam suurt pärast pidin ma tegema lattidest tara hobujõudusid ja kui võimalik, teha ei kasva. ümber aia. Tulevad ja keeravad õue- rohkem käsitsi. Tsivilisatsioonis on muru nii elegantselt rulli, et pärast on vanade ja haigete jaoks palju asju sobi- Sellest hoolimata, et nõiaringist ei muruvaiba lahtirullimisega tükk tööd. likud – kasvõi muruniiduk –, aga noo- ole väljapääsu, tuleb jätta aianurka red võiksid ikka ise hakkama saada. natuke ristikut ja naati? Me alustasime juttu muruga ja lõpe- Mul on kenad rakukesed niitmi- Igaks juhuks, jah! tame. See näitab, et eestlane on sest peos. Mul ei ole vaja jõusaali, See on lausa äriidee: propageerida mururahvas, vähemalt 21. sajandil. see siin on minu jõusaal (libistab taas ja müüa loodusliku lilleniidu seem- Meil olid ju kunagi murueided ja silmadega üle õue – R. K.). Noored aga neid; et inimene teeks endale algu- murueidetütred. istuvad autosse ja sõidavad jõusaali. ses kasvõi paar korda paar meetrit lapikese ja külvaks sinna; vaataks, Kes need õigupoolest olidki? Tsivilisatsioonis on hulk mugavusi, mis sealt tuleb. Karikakar, kellukas Üks baltisakslane Õpetatud Eesti Seltsi milleta on juba päris keeruline hak- ja mitmed muud lilled külvavad end väljaannetes, mis olid ju alguses, 19. kama saada. tasapisi juba ise edasi. sajandil, kõik puhta saksakeelsed, kir- Vanas põlves hakkavad need eriti jutab, et tema meelest oli „murueit” tunda andma, jah. Nutikas on hoida, mis meil siin veel poeetiline ütlemine õuemuru jaoks, Põhihäda on ju see, et me oleme alles on… kus lapsed käperdasid põrsastega muutunud majanduse masinavärgi Meil on ikka palju olemas Eestis, võidu kanasita sees. Nii nagu see oli. rattakesteks. Mina olen ikka endine heldene aeg, mida siin kõike veel nõukogude inimene, ma siiamaani on! Igasugu orhideesid kasvab siin, Iluaed on vist üsna hiline nähtus, parandan ja kohendan igasuguseid peoleo oli tänavu-aasta ka, aga ruk- jah. Talu oli ikka tootmisüksus oma asju. Ema mul muidugi röstis lei- kirääku sel suvel ei ole kuulnud. tootmisreostusega. basid pliidi peal, meil on jälle elekt- Hiireviu just lendab seal – tema on Seal oli muru, mida pügasid haned, ririistapuu, aga see läks katki. Ma ka olemas täitsa. Kotkaid pole näi- kanad natuke, sead jõudumööda ja siis natuke surkisin ja õiendasin ja nud, ei vaata muidugi taevasse nii oma maitse järgi ja eks lammas käis õnnestus kütteniit ühendada ning palju, mõni võib-olla lendab üle ka, ka ning lapsed kakerdasid sealsamas. nüüd on röster pool aastat veel tööta- siin lähikonnas võiks neid ju olla. nud, ei ole seda ära visanud; igasugu- Haigur on meil, ja musta toone- Ja olid rõõmsad ja rõõsad, sest iga seid asju õnnestub uuesti kasutada. kurge olen ma ka näinud. bakter külge ei hakanud. Majandusele on see aga jälle Üks kevad olid meil karujäljed siin- Ostsin ja lugesin läbi Baeri „Eestlaste kahjulik. samas tiigi ääres. Mesipuude pidaja- endeemilised haigused” – seal ta just tele on see muidugi jälle kurb uudis, eestlaste tervist ei kiida. Bakteritest ei Vanasti maksid asjad rohkem ja aga no küll nad saavad hakkama. teatud tol ajal muidugi midagi, eest- neid remonditi, nüüd maksavad Naabri isa tõi Põlvast oma 10 taru laste hädasid seletab ta ikka külma ja asjad suhteliselt vähem ja kui nad siiasamasse põllu peale, siis oli seal läppunud õhu ning niisuguste asja- katki lähevad, ostetakse uus. parajasti heinamaa. Sügisel käis karu dega – mis ju ka väga vale ei ole. Jah, see hoiab tootmismasina käigus, ja võttis vist kaks mesipuud õnneks. Pisikutest ei olnud üldse juttu. inimestel on tööd – see on nõiaring, Minu lapsepõlve üks raamatuid oli millest ma ei näe realistlikku välja- See on väike hind selle eest, et meil Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil”. pääsu. Me oleme sattunud lõksu. need loomad olemas on. See oli suuresti kellegi saksa autori Peale kõige muu peab ju majandus Nojah, ma olen ju ka vihane nende pealt maha viksitud, aga igal juhul veel kasvama ka. Kuigi Ameerikas ja õnnetute kobraste peale ja metssigade kasulik lugemine. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I455I 39 | PUTUKAD | Kuidas putukat ära tunda VII Kiletiivalised

Mati Martin

Putukajuttude sarjas on veel tutvustamata mõned liikide poolest arvukaimad täismoondega putukate seltsid ja mõni väiksem selts nende sugulastega. Seekord võtame vaatluse alla kiletiivaliste seltsi, liigirikka ja omapärase putukarühma. Seltsi nimetus ei iseloomusta selle liikmeid tegelikult kuigi hästi: ka enamiku muude putukate lennutiivad on ju kilejad. Selgeid kogu seltsile iseloomulikke tunnuseid ongi kiletiivaliste puhul raske nimetada. Üldvälimuse järgi õpib neid siiski üsna kiiresti teistest putukatest eristama.

iletiivaliste (Hymenoptera) liike on väga palju. Kui palju täp- Kselt, ei tea keegi – oletused varieeruvad vahemikus 125 000 – 250 000. Ka Eesti kiletiivaliste kohta on vähe teada, meil võib neid elada umbkaudu 7000 liiki. FOTO: AUSSIEGALL / FOTER.COM FOTO: Miks neid nii vähe tuntakse?

Paljud kiletiivaliste liigid on ime- COMPUTERHOTLINE / FOTER.COM FOTO: pisikesed ja pealegi väga mitme- suguse, sageli varjatud eluviisiga. Kiletiivaliste hulka kuuluvad maailma ühed väikseimad putukad, ¥ 1. Kes on kes? Vasakul kodumesilane kiletiivaliste seltsist, paremal teda jäljendav sirelane kõigest 0,25 mm pikad. Suurimad kahetiivaliste seltsist. Kiletiivaliste tiivulistel isenditel on alati neli tiiba, kuigi paljudel liikidel kiletiivalised on aga isegi 6 cm on ees- ja tagatiivad omavahel servapidi kokku haagitud, nagu pildil näha. Kahetiivalistel on pikkused. aga alati vaid kaks tiiba

Paljudel kiletiivalistel ei olegi tiibu, servas haagikesed, mis kinnituvad nagu näiteks viigipuu ja kiletiivaliste aga kel on, sel on kindlasti kaks eestiiva kõverdunud serva taha või on mõnede liikide suhe [1]. paari. See on vääramatu tunnus, mõlemad servad rullunud ja haaku- mis eristab kiletiivalisi teisest väga vad üksteise taha, nii et ees- ja tagatiib Kiletiivaliste vastsed on enamasti suurest putukaseltsist, kahetiivalis- liiguvad ühtse tervikuna (¥ 1). jalutud vaglad, ürgsematel liikidel test (sääskedest ja kärbestest), kes Muneti on emastel kiletiivalis- ka nn ebaröövikud, kel leiduvad nii muidu näevad mõneti üsna sama tel tihti silmatorkav, mõnel liigil jalad kui ka ebajalad (¥ 6, 8). Nukk sugused välja (¥ 1). isegi väga pikk, mõnel aga muutu- on vabanuku tüüpi: tundlad, jäsemed Tõsi, kiiremini lendavatel kile nud mürginäärmetega ühendatud ning tiivaalgmed hoiavad nukukehast tiivaliste liikidel on kahte tiivapaari astlaks. eemale. Sageli koob vastne enne nuk- silma järgi raske eristada, need näivad Paljud kiletiivalised on tuntud kumist enda ümber kookoni. olevat justkui üheks tiivaks kokku õistaimede tolmeldajad. Vahel võib Paljudele kiletiivalistele on omane kleepunud. Nimelt on tagatiiva ees- see suhe olla aga väga keeruline, polümorfism: sama liigi eri soost isen-

40 I456I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PUTUKAD | FOTO: MTSOFAN / FOTER.COM MTSOFAN FOTO: FOTO: HOLGER GRÖSCHL / WIKIMEDIA HOLGER GRÖSCHL / FOTO: COMMONS

¥ 4. Inimesele ohutu kuni 4 cm pikkune hiidpuiduvaablane (Urocerus gigas) püüab oma välimusega jäljendada ohtlikku, mürgiastlaga vapsikut. Pika ja tugeva munetiga paigutab ta munad sügavale puitu, millest vastsed toituma hakkavad ¥ 2. Kiletiivaliste suised on universaalsed tööriistad, millega toituda, aga ka ehitada ühendub laialt rindmiku viimase pesa, kaitsta seda, hoolitseda järglaste lüliga nagu toruliides (¥ 4, 7). Nii eest jpm. Enamikul liikidel on suised on nende putukate keha suhteliselt haukamistüüpi, mõnelgi ühiselulisel liigil aga jäik ja tüse, sel pole iseloomulikku üsna keerulise ehitusega, nn libamistüüpi. peent taljet nagu teisel, rippkehaliste Sel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks alamseltsil. veninud ja moodustavad imikärsa (pruun Emastel pidevkehalistel on pikk „keel” pildil), millega imetakse õitest saagjas muneti, mille abil nad lõika- nektarit. Kõikidel kiletiivalistel on hästi vad taimekudedesse süvendi ja ase- arenenud ülalõuad (pildil oleval mesilasel tavad sinna muna (¥ 3). Vastsed on

mustad, kahel pool imikärssa) GEBHARDT ROLF WIKIMEDIA / FOTO: COMMONS taimtoidulised, elavad vabalt või kae- vandavad taimekudedes. Harilikult on vastsetel rindmikujalad, nende taga mõnikord ka ebajalad (¥ 6, 8). Enamik pidevkehalisi tekitab oma toidutaimele suurt kahju lehti ja

FOTO: MIKK HEIDEMAAFOTO: okkaid närides või vart seestpoolt uuristades. ¥ 3. Pidevkehalise muneti toimib üksiti Kõige suuremad pidevkehali- saena, millega saetakse taimekoesse ¥ 5. Võrgendivaablased kipuvad munade paigutamiseks sobilik avaus. Pildil sed on puiduvaablased (Siricidae). metsakahjuriteks. Pildil liigi Neurotoma lehevaablane Dolerus sp. Nende vastsed on nn kaevandava flaviventris võrgendpesa eluviisiga, elutsedes nõrgestunud did näevad välja ning tegutsevad üsna või surnud, kuid püsti seisvate puude eri moodi. Ühiselulistel kiletiivalistel – puidus. Suurim liik Eestis on hiidpui- mesilastel, herilastel, sipelgatel – on peale duvaablane (Urocerus gigas), kelle val-

suguisendite koguni kolmas, nn tööliste mik ei toitu (¥ 4). TAMM AIVO FOTO: kast, kel omakorda keerukas tööjaotus. Kaevandava eluviisiga on ka Varem jaotati kiletiivalised sel- kõrrevaablaste (Cephidae) jalutud gete välistunnuste järgi kolme alam- vastsed, nemad elutsevad rohukõr- seltsi: pidevkehalised (Symphyta, tes. Näiteks hariliku kõrrevaablase ka Phytophaga), munetilised (Cephus pygmaeus) vastsed elavad (Parasitica) ja astlalised (Aculeata). teraviljade kõrtes. Kahjustusest anna- ¥ 6. Lehevaablaste ebaröövikud toituvad Nüüdissüsteemides on kaks viimast vad märku maapinna lähedalt just- sageli mitmekesi koos. Ohu korral tõstavad rühma ühendatud alamseltsiks ripp- kui murdunud, tegelikult vastsete nad üles oma tagakeha, ehmatades nii ründajat kehalised (Apocrita). läbi näritud kõrred. Paljude pidevkehaliste vastsed aga sarnanevad nad tõeliste röövikute, st PIDEVKEHALISED elavad n-ö vabas õhus, taimelehte- liblikavastsetega. Pidevkehaliste alamseltsi kuuluvatel del või okastel. Neid on hakatud kut- Jässaka kehaga võrgendivaab- liikidel on tagakeha nn istuvat tüüpi, suma ebaröövikuteks, sest välimuselt laste (Pamphilidae) hulgas on hulk

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I457I 41 | PUTUKAD | FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: FOTO: URMASTARTES FOTO: FOTO: DANE LARSENFOTO: / FOTER.COM

¥ 7. Kollajalg-kasevaablane (Cimbex femoratus) on kasepuude nuhtlus

¥ 11. Viigipuude (pildil) tolmeldamise on enda õblukestele õlgadele võtnud FOTO: KALJOVOOLMA FOTO: imetillukesed viigikireslased. Vastutasuks ¥ 10. Juuluklase vastsed on röövikust pakub puu lennuvõimetutele isasputukatele väljunud ja oma hukkunud peremehe kestal mõnusat äraolemist viigimarjade sees nukkunud metsakahjureid, nagu nõmme-võr- pihale” on tagakeha väga liikuv, eri- gendivaablane (Acantholyda posticalis), nevalt pidevkehalistest. Nagu öel- kelle vastsed elavad koos võrgendist dud, jagunevad rippkehalised kahte pesas ja hävitavad kõik pesas olevad suurde rühma, munetilisteks ja ast- okkad (¥ 5). lalisteks. Välimuselt üsna sarnased on lehevaablased (Tenthredinioidea). MUNETILISED ¥ 8. Punaka männivaablase (Neodiprion Nendegi ebaröövikud elavad vabalt Munetilisi tuntakse ka parasiitsete sertifer) ebaröövikud teevad säru taimedel, harvem pahkades või kae- kiletiivaliste või parasitoidide nime- männiokastele vandites. Paljude vabalt elavate lii- tuse all. Miks neil nii palju nimesid kide ebaröövikud toituvad mitmekesi on? Esiteks, nende emasputukate lähestikku. Ohu korral tõstavad nad tagakeha tipus paikneb peenike, ent kõik oma tagakeha üles ja võtavad mõnikord üsna pikk muneti (¥ 9). S-kujulise kehaasendi (¥ 6). Selline Teiseks, enamiku liikide vastsed are-

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: asend on looduses ohumärk, et ära nevad teiste elusloomade, peamiselt mind puutu, ma ei ole söödav või lülijalgsete või nende vastsete sees. olen kuidagi teisiti ohtlik. Need vast- Parasiitideks nimetatakse seesugu- sed ongi ebameeldiva maitsega. seid olevusi, kes elavad teise olevuse, Lehevaablaste hulgas on palju nn peremehe pinnal või sisemuses ja taimekahjureid. Kasel elab kolla- küll kurnavad teda, kuid enamasti ei jalg-kasevaablane (Cimbex femoratus; tapa. Munetiliste vastsed aga üldju- ¥ 7), männil punakas männivaab- hul tapavad oma peremehe, pistes lane (Neodiprion sertifer; ¥ 8). Üks tema sisemuse järk-järgult nahka tähtsamaid ploomikahjureid on ploo- (¥ 10). Sellise käitumisviisiga putu- ¥ 9. Üks Eesti suurimaid käguvaablasi Ryssa mivaablane (Hoplocampa minuta). kaliike nimetatakse parasitoidideks. persuasoria on teinud kindlaks sügaval puu Karusmarjapõõsaste lehti hävitavad Mõned munetiliste liigid on siiski ka sees redutava hiid-puiduvaablase vastse, karusmarja-lehevaablase (Pteronidea taimeparasiidid, kes oma peremeest kel pole tema pika muneti eest nüüd pääsu. ribesii) ebaröövikud. Samalaadse elu- ei surma. Darwin on kirjutanud, et käguvaablaste viisiga on veel palju liike. Käguvaablased (Ichneumonidae) pealtnäha julm käitumisviis pani ta kahtlema on enamikus pika ja saleda kehaga jumala olemuses: „Ma ei suuda end veenda, et heategev ja kõikvõimas Jumal Rippkehaliste alamseltsi iseloomu- putukad, kelle vastsed elutsevad pea- oleks sihipäraselt loonud käguvaablased, lik tunnus on rindmikku tagakehaga miselt liblikaröövikutes, aga ka teiste selge plaaniga panna nad toituma elusates ühendav peenike nn varreke (peti- putukate valmikutes ja vastsetes, liblikaröövikutes” olus). Tänu seesugusele „peenele ämblikes ja hulkjalgsetes. Üks suu-

42 I458I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PUTUKAD |

rim ja pikima munetiga liik Eestis on putukad. Vastsed elavad teiste putu- Ryssa persuasoria. Ta võib oma mune- kate munades, röövikutes või taime- tiga puurida kuni 6 cm sügavusele seemnetes.

puitu, et muneda puiduvaablase Putukamunadest toituvad ka TAMM AIVO FOTO: vastsesse (¥ 9). imepisikesed munakireslased Juuluklased (Braconidae; ¥ 10) (Trichogrammatidae; ¥ 12). Neid on on samuti suhteliselt suured putu- õpitud tehisoludes kasvatama ja pal- kaparasitoidid. Üks tuntuim aiapida- jundama ning neid kasutatakse bio- jate sõber on kapsaliblika juulukas tõrjes. Tuntuim kahjurliblikate vastu (Cotesia glomerata), kes muneb mitu kasutatav liik on trihhogramma muna ühte kapsaliblika röövikusse. (Trichogramma evanescens). Koorunud vastsed toituvad liblika- Pahkvaablased (Cynipidae) röövikus, väljuvad sellest, kui too on on väikesed, omavahel välimuselt jõudnud viimasesse vastsejärku, ja väga sarnased putukad, kes sigivad ¥ 14. Roosi-pahkvaablase (Diplolepis rosae) nukkuvad siidkookonis ohvri kõrval. sageli partenogeneetiliselt, st ilma pahad on väga omapärase välimusega Hästi on tuntud sugukond viigi- isasputuka osaluseta. Vastsed on kireslased (Agaonidae), mille mõned taimtoidulised, tekitades taimedele liigid harrastavad äärmiselt oma- ebaloomuliku välimusega moodus- pärast vastastikuse abi suhet viigi- tisi pahkasid (¥ 13, 14). Eriti meel- puudega: putukad tagavad viigipuu divad pahkvaablastele tamm, haab ja

tolmlemise, viigipuu pakub tolmel- pajud, mille lehtedelt võib leida lausa URMASTARTES FOTO: dajatele vastutasuks turvalise elu- ja mitut liiki pahkasid. söögikoha oma viljas (¥ 11) [1]. Taimekoest tekkinud pahad on Kiresvamplased (Chalcididae) on enamasti vaablaseliigile eriomase eelkirjeldatud sugukonna lähedased kujuga, nende järgi saab putukaliigi sugulased, pisikesed metallrohelised kindlaks määrata. Huvitaval kombel kasvatab taim pahka ainult nii kaua, kui selles viibib vastne. Kui vastne ¥ 15. Maakimalane silmitsi palu- väljub pahast või lõpetab seal aktiivse karukellaga. Eesti kimalaste määraja leiab tegevuse, lõpetab ka taim paha kas- veebilehelt http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/ vatamise ja see kuivab ära. Eesti_kimalased_horendatud.pdf FOTO: URMASTARTES FOTO: ASTLALISED Vist enamik lugejaid on vähemalt korra saanud mesilaselt nõelata ja

teab, kuidas mesilane välja näeb. MARTIN MATI FOTO: Niisiis, astlalised on putukad, kelle emastel on munetist kujunenud ¥ 12. Paari millimeetri pikkune mürginäärmetega astel. Sellega tor- munakireslane muneb kapsaliblika gates peletatakse vaenlasi, aga püü- munadesse. Et vastsed arenevad takse ka saaki. putukamunades, pole ka valmikud just Kindlasti on paljud pannud ¥ 16. Mõnemillimeetrise läbimõõduga ülemäära suured tähele sedagi, et herilane pistab ja kollane täpike männitüvel on erakmesilase kaob üsna kiiresti, mesilane aga jääb pesa uks nahale kohmitsema. Mesilase astel ei tule nahast välja, sest sellel leiduvad õõnsuse ise. Palju on ühiselulisi liike. pisikesed kidakesed justkui harpuu- Astlaliste vastsed on silmade ja jalga-

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: nil. Pigem eraldub astel hoopis mesi- deta, sageli umbse sooltoruga tegela- lase kehast koos mürginäärmetega ja sed, keda toidavad ema või töölised. mesilane hukkub. Kui nahale jäänud mesilase kehaosa tähelepanelikult Mesilased (Apoidea) on karvased vaadelda, ilmneb, et mürginäärmete astlalised, kel enamiku liikide tagaja- lihased pumpavad endiselt mürki lad on muutunud nn korjejalgadeks: ohvri kehasse. nende külge saab koguda õietolmu, ¥ 13. Tamme lehtedelt leiab väga mitme Enamik astlaliste liike rajab oma et toimetada see tarusse või pessa. suguse kujuga pahkasid. Tammelehe-pahk vastsete tarbeks pesa. Selle jaoks Vastseid toidetakse õietolmu ja meega. vaablase (Diplolepis quercus-folii) pahad on otsivad nad sobiliku õõnsuse või Ühiselulised mesilased pesitse- ühed suurimad ehitavad, kaevavad või närivad selle vad suure perena, perre kuuluvad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I459I 43 | PUTUKAD |

elada vaid tarudes ning looduslikes ulualustes hakkama ei saa. Kunagi aga oli metsmesindus – looduses

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: elutsevate mesilasliikide mee kogumine – levinud ka meie mail. Suured ühiselulised mesilased on kimalased (¥ 15). Ka nendest on üsna palju kirjutatud [2, 6]. FOTO: GAILHAMPSHIREFOTO: / FOTER.COM Kimalaste seas leidub päris palju liike, kes ise pesa ei ehita, vaid munevad oma ühiseluliste suguvendade pessa ja lasevad noil ka oma järglased üles kasvatada. Neid nimetatakse kägu ¥ 20. Puidumesilane Xylocopa violacea, üks kimalasteks. Samasuguseid pesapa- Euroopa suurimaid mesilasi rasiitidest suguvendi leidub ka teistel ¥ 17. Isase pikktundelmesilase (Eucera ühiselulistel mesilastel, neid nimeta- longicornis) tunneme ära … mõistagi tema takse kägumesilasteks. pikkade tundlate järgi Ühiseluliste mesilaste kõrval elab meie looduses veel palju teistsuguse ELMO SEPP FOTO: eluviisiga mesilasi, keda kutsutakse erakmesilasteks. Töölisi neil pole, ema kogub järglastele toitu üksi. Oma pesauru uuristavad erakmesilased liivasesse pinnasesse kusagil päikesele avatud kohas või asutavad pesa mõnda jämedasse kuivanud taimevarde või teiste putukate puitu vm näritud käiku (¥ 16). Pessa tas- ¥ 21. Eesti Looduse lugeja saadetud pilt erakordselt suurest ja kunstipärasest ¥ 18. Püksmesilase (Dasypoda altercator) sivad nad vastse toidu ja munevad tunneb ära iseloomulike karupükste järgi herilasepesast. Herilasepesa ehitatakse

FOTO: CHRISTIAN FISCHERFOTO: WIKIMEDIA / COMMONS muna, ent järglase eest hoolitsema ei tagajalgadel vaid üheks suveks, järgmisel aastal samasse jää, vaid siirduvad uusi pesi rajama. pessa ei asuta Paljude erakmesilaste lemmikelu- paik on rookatused, sest õõnsad roo- mesilast ennast ei pane tähelegi, kõrred on neile ideaalsed pesapaigad. näha on vaid „lendav” lehetükike. Kellel on võimalus suvel rookatusega Nende tükikestega vooderdab lehe- FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: hoonete läheduses viibida, saavad mesilane kusagil taimevarres oleva seda ise kogeda. õõnsuse seinad ja ehitatab ka kamb- Paljud erakmesilaste liigid on rite vaheseinad. Nii mahub pessa pealtnäha üsna sarnased. Hästi tun- palju vastseid. neb ära pikktundelmesilase (Eucera Väga omapärase välimusega on longicornis) isased, kel on silmatorka- soojemates maades elavad suu- valt pikad tundlad (¥ 17). Pikkade red puidumesilased (Xylocopidae) värviliste jalakarvade järgi tunneb (¥ 20). Need suured metallsiniselt aga ära püksmesilase (Dasypoda helkivad mesilased teevad oma pesad altercator) (¥ 18). jalal kuivanud puude tüvedesse. ¥ 19. Niisugused ümarad augud lehes Lehemesilased (Megachilidae) annavad märku, et siit on pesamaterjali sarnanevad erakmesilastega. Nemad Herilased (Vespidae) on muidugi lõiganud lehemesilane kasutavad pesaõõnsuse ära mitme teine tuntud ühiseluliste astlaliste vastse kasvatamiseks, jaotades ruumi rühm. Eluviisi järgi jaotatakse heri- välimuselt erinevad emamesilane, pesakambriteks. Küllap on nii mõnigi lasi voltherilasteks (ühiselulised; isasmesilased ja töölised ehk sugu- roosihuviline aiapidaja märganud, et nimetus tuleneb sellest, et puhke- võimetud emased, kõik tiibadega. roosi lehest on välja lõigatud peaaegu olekus tiivad on pikisuunas kokku Töölisi on peres kõige rohkem. ümmargune lehetükike või isegi volditud) ja erakherilasteks Eelkõige seostub nimetus mesila- mitu (¥ 19). See on kindel märk, et (üksikelulised). Voltherilased meis- sed mõistagi kodumesilasega (Apis kusagil lähedal ehitab pesa leheme- terdavad oma pesa ise, kõdupuidust mellifera; ¥ 1), kellest on palju kir- silane. Too võtab väljalõigatud lehe- ja süljest (¥ 21) [4]. Vapsikud kasu- jutatud. Praegu Eestis elavad kodu- tükikese jalgade vahele ja lend algab. tavad vahel pesaehituseks ka elus- mesilase tõud suudavad meie kliimas Inimsilmale näib see üsna kentsakas: puude, eriti kaskede koort.

44 I460I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PUTUKAD | FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: FOTO: MGJEFFERIESFOTO: / FOTER.COM

¥ 25. Emane sipelgherilane on tiivutu, isane tiibadega

Esimese, väikese pesa ehitab alati tatud vedelikku, seetõttu tasuks emaherilane, kes on veetnud talve näiteks pööningul asuva pesa alla kusagil varjulises paigas. Esimestesse paigutada midagi, mis selle vedeliku kärjekannudesse munetud munadest kokku korjaks ega laseks imbuda ehi- koorunud vastsed on ka tema hoole tise konstruktsioonidesse, kus see on ¥ 22. Peigu oodates. Mõnede ogaherilase all. Hiljem, kui esimene järglaste hea kasvukoht seentele. liikide emased on tiivutud ja isastest märksa põlvkond on üles kasvatatud, jätab Millegipärast on inimesed muutu- väiksemad. Paarumise ajal kannavad isased emaherilane järglaste eest hoolitse- nud vapsikumürgi suhtes tundliku- emase lennule kaasa, aidates neil niiviisi mise nende hooleks ja keskendub ise maks ja viimastel aastatel on vapsiku levida ainult munemisele. nõelamise tagajärjel Eestiski ette tul- Pere suurenedes laiendavad töö- nud surmajuhtumeid. lised alatasa pesa. Tihti leiab heri- lasepesi pööningutelt, aga sageli Astlaliste seas on veel palju rühmi, ehitatakse pesa hoopis tihedasse põõ- kelle nimetuses leidub sõnaosa

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: sasse või koguni maa sisse, näiteks „herilased”, kuid kes tegelikult ei hiireurgu. Kärjeherilane teeb oma kuulu ei mesilaste ega herilaste sugu- pesa aga hoopis rohukõrre külge [5]. konda. Ka välimuselt ei meenuta nad Voltherilased toidavad oma poegi kuigivõrd ei mesilasi ega ühiselulisi suus pehmeks muljutud putuka- herilasi, sageli on nende välimust massiga. Seega on nad inimesele raske kirjeldada. kasulikud, hoides meie kodu juures Nii on näiteks ogaherilaste ¥ 23. Röövikuhunt (Ammophila kärbeste jt tülikate putukate arvu- (Tiphiidae) puhul (¥ 22). Nende sabulosa) veab oma urgu liblikaröövikut. kuse vaos. vastsed arenevad mardikavastse- Nagu paljudele parasitoidse eluviisiga kiletiivalistele omane, ei tapeta vastsetele Voltherilased elavad ainult ühe tes. Emaherilane otsib mardika- varutud saaklooma, vaid üksnes halvatakse, suve. Suve teisel poolel lendavad vastseid mullas kaevates. Leidnud et toit püsiks värskena pesast välja isas- ja emasherilased, pea- saagi, halvab ta selle astlatorkega ja vad pulmad ega pöördugi enam pessa muneb tema tagakehale ühe muna. tagasi. Isased hukkuvad, emased aga Koorunud vastne toitub umbes otsivad talvituskoha, et siis järgmisel kahe nädala jooksul mardikavastse aastal alustada kõigega otsast peale. hemolümfist ja seejärel hävitab kogu Pärast suguisendite väljalendu vastse. Üks Eestis levinud ogaheri- herilaspere ühistegevus katkeb. Pesa lane on näiteks Tiphia femorata, kelle töölised lendavad veel mõnda aega vastne elab viljapõrnika ja juunipõr- FOTO: EL CHIP EL / FOTER.COM FOTO: sihitult ringi, näiteks on nad aga- nika vastsetes. ralt jaol, kui sügisel moosi keeta. Kaevurherilased (Sphecidae) on Esimeste külmadega need veteranid röövtoidulised üksikult elavad putu- hukkuvad. kad. Vastseid toidavad nad elusate või Kõige suurem voltherilane on surmatud putukatega. Pesaõõnsuse vapsik (Vespa crabro), keda rahvasuu kaevavad nad liivasesse pinnasesse kutsub ka vaablaseks. Putukapudru või rajavad pesa puidu-uuretesse. kõrval pakuvad vapsikud oma Kaevurherilased on väga spetsialisee- ¥ 24. Surmasuudlus: mesilasehunt oma vastsetele taimemahla ja -vilju. runud, iga liik tarvitab vastsete toi- saagiga Vapsikupesast tilgub vastsete teki- duks vaid kindlat lülijalgsete rühma,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I461I 45 | PUTUKAD | FOTO: ANTO AASA ANTO FOTO: FOTOD: URMASTARTES FOTOD:

¥ 29. Eesti sipelgad jagunevad kahte suurde rühma: rautsiklased ja kuklaslased. Rahvasuus „punaste sipelgate” nime all tuntud rautsiklased (vasakul pildil tavarautsik) nõelavad üsna valusasti, nendega pealtnäha üpris sarnased murelased (paremal pildil niidumurelane) aga kuuluvad hoopis kuklaslaste hulka, kel astelt ei ole

vaksiklaste röövikuid (¥ 23), pere- sesse või kõdupuitu rajatud pesades. kond Sphex ritsikaid ja rohutirtse, Sipelgate eluviisis on palju põnevat, ¥ 26. Kuldherilane ootab kannatlikult, mesilasehunt (Philanthus triangulum) nad hävitavad palju metsakahjureid, kuni tema peremees on vastse arenemiseks aga mesilasi, tehes tüli mesitarude kasvatavad lehetäisid ja mõjutavad vajaliku toidu kokku kogunud ja munadki läheduses (¥ 24). oma elupaiga ökosüsteemi tugevasti munenud, et siis poetada oma „käomunad” Sipelgherilased (Mutillidae) on mitmel muul moel. neile seltsiks. Pildil sätib ta end külla mesilaste ja kaevurherilaste parasii- Troopikasipelgad käituvad sageli müüriherilase pessa did, kes välimuselt meenutavad veidi iseäranis keeruliselt, näiteks aednik- sipelgaid. Isased on tiibadega, emased sipelgad valmistavad taimelehtedest aga tiivutud ja võivad nõelata. Harilik komposti ja kasvatavad sellel toiduks sipelgherilane (Mutilla europaea) võib seeni (¥ 28). Troopikas elavad ränd- teha häält partneri leidmiseks või kui sipelgad on aga pideval röövretkel ja ta ise ohtu satub (¥ 25). hävitavad oma teel kõik väiksed loo- FOTO: URMASTARTES FOTO: Väga ilusad metalse helgiga, sageli mad. Isegi inimesed eelistavad nende punakasrohelised putukad on kuld- eest põgeneda, võttes kaasa ka kodu- herilased (Chrysididae). Nemad loomad. parasiteerivad peamiselt kaevurhe- Vaaraosipelgas (Monomorium pha- rilastel, saviherilastel, erakmesilastel, raonis) kirjeldati Egiptusest, tema ¥ 27. Niidumurelaste tööliste valvsa pilgu aga ka liblikatel või hoopis putuka- päriskodumaa on aga India või isegi all asuvad suguisendid pulmalennule munade kookonites. Palju kuldhe- Sunda saared. Maailmas on ta levi- rilasi on nn kleptoparasitoidid (kr nud peamiselt laevade abiga. Meie kleptēs ’varas’), kes seavad oma järg- teame teda kui tülikat kaaslast oma lased toituma peremehe vastse jaoks elamutes. varutud toidust, surmates seejuures Perekonda kuklane (Formica) kuu- peremehe vastse kui toidukonku- luvad Eesti suurimad sipelgad, üks

FOTO: DENNIS PEDERSENFOTO: rendi, tihti pistes ta tagatipuks ka tavalisematest nende seas on laane- nahka (¥ 26). Mõne peremeesliigi kuklane (Formica aquilonia). Kõige emaputukas varub aga nii palju toitu, suuremad sipelgad Eestis on aga kuni et sellest jätkub nii oma kui ka para- 17 mm pikkused hobusipelgad pere- sitoidi vastsele ja mõlemad teevad konnast Camponotus. ■ oma arengu läbi teineteist segamata.

1. How fig trees are pollinated. www.figweb.org/ Sipelglased (Formicidae) on kolmas Interaction/How_do_fig_wasps_pollinate/. 2. Diaz Forero, Isabel 2011. Influence of abiotic hästi tuntud astlaliste sugukond. and biotic factors at patch and landscape scale Tõsi, paljudel liikidel astelt ei olegi, on bumblebees (Bombus spp.) in semi-natural meadows. Estonian University of Life Scineces. vaenlase peletamiseks pritsivad nad 3. Kalev, Meelis 2010. Müüriherilane, korstnapitsi ärritavat sipelghapet oma hammus- ehitusmeister. – Eesti Loodus 61 (8): 380–383. ¥ 28. Aedniksipelgad lehetükikesega. tusele või lihtsalt vaenlase poole. Ka 4. Luig, Jaan 2006. Tiivulised paberivalmistajad. – Lehetükikesel kükitajad pole muidusõitjad, Loodus 6: 7. vaid turvamehed: tassijal endale pole mahti sipelgatele on omane suguline polü- 5. Martin, Mati; Luig, Jaan 2008. Soo- kärjeherilane oma majale katust ei ehita. – Eesti ümbrust jälgida ega end kaitsta morfism: suguisendid on suuremad Loodus 59 (7): 376–378. ja tiibadega, töölised väiksemad ja 6. Mänd, Marika 1999. Kimalane – teda me teame ning nende käitumine on väga kee- tiivutud (¥ 27). küll... – Eesti Loodus 50 (4): 141–144. rukas. Näiteks perekond Ammophila Kõik sipelglased on ühiseluli- Mati Martin (1951) on zooloog, töötab Tartu üli- kasutab vastsete toiduks öölaste ja sed, elades suurte peredena pinna- kooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis.

46 I462I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | LOODUSHARIDUS SOOMES | Haltia, Soome moodsaim looduskeskus

Peep Tobreluts

Käisin hiljaaegu Soome kõige uuemas, kallimas ja uhkemas looduskeskuses Haltias. Kohaliku giidi saatel saime sellest muljet avaldava ülevaate, mistõttu julgen põhjanaabrite moodsat keskust soovitada kõigile loodusharidushuvilistele.

oomes on 37 rahvusparki, rahvamuusikakeskus ning Poola juu- Hoones on kasutatud ohtralt puitu. millest enamikul on oma kes- dimuuseum. Keskus on väljast koorepruun ja Skus või infopaviljon. Neid Looduskeskuse hoonet kavanda- seest hele. Põhikonstruktsioonide haldab riigiasutus Metsähallitus. des paelus Mahlamäkit esmalt kahe materjal on Stora Ensos valmistatud Sellegipoolest oli vaja Soomest ja raku kuju, seejärel loomade välis- 40 cm paksune kuusepuust massiiv- kaugemalt pärit loodushuvilistele laad ja lõpuks mütoloogia. Kuna puit ja pinnakattes valdavad kiht- luua uks või värav, mis aitab juha- Põhjamaade legendides on palju vee- puitpaneelid Viljandi firmast Dold. tada kaitsealade, nende iseärasuste linnutemaatikat (luiged, pardid, var- Hoones on maaküte ja päikesepanee- ja matkavõimaluste juurde. Nõnda did), jõudis ta vardikaela ja -pesani. lid. Muidugi aitab sooja kokku hoida valmis mullu maikuus Helsingist „Kalevala” järgi sündis maailm vardi ajakohane ventilatsioon koos soo- 30 kilomeetri kaugusel Nuuksio või sõtka munast. Keskuse katu- jusvahetiga; maja halduses on üldse rahvuspargi serval uhke Haltia loo- sel paiknebki vaatetorn, milles võib palju funktsioone automatiseeritud. duskeskus, parandamaks keskkonna- aimata stiliseeritud veelinnu kaela Sellise suure projekti puhul on ka hariduse kättesaadavust. ja pead. Nii väljas kui ka sees leidub maja hind muljet avaldav. Kokku Keskuse on projekteerinud palju kumeraid pindu. Neist aimub läks keskus maksma 18 miljonit Rainer Mahlamäki, tuntud arhitekt linnu muna, tiibu või keha, samuti eurot, millest ainuüksi ekspositsiooni nii Soomes kui ka mujal maailmas. loodusele omaseid vorme, nagu risu- maksumus ulatus 3,5 miljoni euroni. Tema planeeritud on näiteks Austria pesa, õõs või koobas. Eeldati, et keskusesse tuleb kuni 150 000 inimest aastas, kuid ava- misest märtsini ehk esimese üheksa kuuga käis seal juba 90 000 inimest. Majas töötab paarkümmend inimest, nendest kolm on looduskooli õpetajad, kes korraldavad õuesõppe- programme. Hoonel on kolm korrust. Põhi korrusel asuvad garderoob, tualetid,

FOTO: METSÄHALLITUS / MIKAFOTO: HUISMAN infokiosk, meenepood, ajutise näi- tuse ja põhiekspositsiooni osakonnad. Infokioski kõrvalt pääseb suurde semi- narisaali, mis mahutab kuni kakssada pealtvaatajat. Saali tagumine ots paikneb samal tasandil teise korrusega, kus on söökla-restoran koos vabaõhuter- rassiga: sealt avaneb lummav vaade Nuuksio rahvuspargile. Keskuse keldrikorrusel asuvad ¥ 1. Soome moodsaima looduskeskuse Haltia väliskuju, sissepääs ja vaatetorn kolm koolitusruumi (üks neist koos

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I463I 47 | LOODUSHARIDUS SOOMES |

raga kasutada tosin uudistajat ja mis juhatab huvilisi ligi 80 kaitseala või üksikobjekti juurde (¥ 2). Kaardus seinale näidatakse 18 meetri laiu- selt katkematut videot Soome loo- FOTO: PEEPTOBRELUTS FOTO: dusest ühe aasta jooksul. Ruumi nurgast algab salapärane maailm, mis küllap meeldib ennekõike lastele ja lapsemeelsetele. Seal on kamber, kus tunned end nagu veekogu põhjas. Videos liiguvad kalad, kahepaiksed ja õngekonks. Kui pugeda sisse järgmisest avast, pääseb rebaseurgu. Selles näeb videot metsast: rebane ajab seal vaheteva- hel oma asju. Seejärel juhatatakse ¥ 2. Looduskeskuse põhiekspositsiooni keskmes paikneb virtuaalgiidiga Soome kaart. Ruumi tagaseina ilmestab aga 18 meetri pikkune panoraampilt: 12 minuti jooksul saab sellelt ülevaate Soome looduse aastaringist, aastaaegade vaheldumisest (kaadritel on üks ja seesama koht) saunaga), matkavarustuse ladu ja

tehnoruumid. Kõigi kolme korruse METSÄHALLITUS / JARI KOSTET FOTO: vahel saab liikuda treppe mööda, kuid olemas on ka invalift ja suur, 33 inimest mahutav rühmalift. Muide, selle pidurdusenergia salvestatakse. Üldse on hoones rohkesti raken- datud ökoehituse lahendusi. Enamik aknaid paikne hoone lõunaküljes, terrass varjutab aga kesksuvist päi- keselõõska. Energia kasutuse poolest kuulub kompleks väikese energiaku- luga hoonete hulka ehk B-klassi.

Põhiekspositsiooniga soovitakse pakkuda turvatunnet, soojust ja uusi teadmisi. Kohe pärast piletite ostu satub huviline tunnelisse, kus on nii jalge all kui ka külgseinas kujutatud lumist metsaelu (¥ 4). Nugisetopis jälitab oravat, rebane sööstab hiirt püüdma, lemmingud elavad urus jne. Tunnelist väljudes avaneb hämar maailm, mille serval on puit- sõrestikust muna. Sõrestikmuna sees paikneb Osmo Rauhala valgus- ja videoinstallatsioon „Mänguteooria” (¥ 3). Taiese sügava mõtte tabami- seks tasub varuda aega, istuda pingile ning jälgida ainulaadset vaatemängu. Peanäituse keskmes on virtuaalgiidiga Soome kaart, mida saab kor-

¥ 3. Veelinnu muna kujutav ehitis, mille sees on taies „Mänguteooria”

48 I464I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | LOODUSHARIDUS SOOMES |

karukoopasse, kus hämaras magava karu topis üllatab lapsi ja ehmatab täiskasvanuid. Lõpuks võib astuda puutüve sisse ja vaadata oksaaugust välja. Kord uudistab õõnt tihane, siis aga orav. Mõistagi on ka see pelgalt PEEPTOBRELUTS FOTO: video, kuigi mulje on üpris ehtne. Kokku on Haltias umbes kolm tosinat videoprojektorit. Asjakohast miljööd loovad veel prožektorid ja valgustid. Kõike seda juhib ajakohane ning võimas arvutipark. See omakorda tõstatab küsimuse: kas pole vastuoluline, et loodust eks- poneeritakse kõrgtehnoloogia abil? „Päris loodusest” on vaid paarküm- mend topist ja puit. Kõike muud näeme kas projektoripildil või paaril tosinal puuteekraanil. Teiselt poolt on isegi hea, et Haltia ei püüa võluda klassikaliste puust ja punaseks tehtud eksponaatidega. Keskuse mõte ongi juhatada inimesi välja, päris looduse rüppe. Seepärast käivad Haltias Lõuna-Soome põhi- ¥ 4. Talvine olustik sissepääsugalerii seinas kooli teise ja kolmanda astme klas- sid, kusjuures mitte ainult näitusel ruumid, panipaigad ja vaade aken- muutuv näitus ja teises tutvustatakse ja sööklas, vaid kümmekonnal piir- dest tegi kadedaks. Laos oli näha kõigi Helsingi rohevööndit. Parasjagu sai konna matkarajal. Looduskooli gii- matkaliikide varustus ning matkarii- vaadata loodusfotograaf Hannu did pakuvad viienda kuni üheksanda ded rühmadele. Õppevahendid olid Hautala näitust: tema iga aasta pari- klassi õppuritele kuut programmi. soetatud koos uue keskuse valmimi- maid pilte, seega elutööd. Ühtlasi Nähtud õppeklassid ning kesk sega. Osa varustust saab laenutada. andis väljapanek läbilõike Soome konnahariduse tarvikute ladu jäi Keskuse põhiväljapaneku kõr- loodusfoto arengust. kauaks kripeldama. Läbimõeldud val on veel kaks saali: ühes paiknev Haltia looduskeskus on täiuslik. Sinna pääseb nii auto kui ka ühis- sõidukiga. Keskus jääb Helsingi kesklinnast veidi üle 30 kilomeetri kaugusele. Aasta ringi saab kohale, sõites rongiga Espoosse ja sealt bussiga FOTO: PEEPTOBRELUTS FOTO: looduskeskusesse. Kevadest sügiseni väljub kaks korda päevas ka otsebuss Helsingi keskusest Kiasmast. Küllap tiheneb bussiühendus sedamööda, kuidas suureneb Haltia menu. Igal juhul on selles palju avasta- misväärset nii soomlastele endile kui ka eestlastele. Kui lisada veel mõned aastad tagasi täielikult reno- veeritud Helsingi loodusmuuseum ja teaduskeskus Heureka, köidab see paikkond kindlasti Eesti loodus- ja teadushuvilisi. Teavet Haltia looduskeskuse kohta saab veebilehelt www.haltia.com. ■

Peep Tobreluts (1970) on Viljandi huvikooli ¥ 5. Matkaonni imitatsioon. Aknast paistab tundramaastik, teises nurgas praksub väga loodusringi õpetaja ja MTÜ Eesti loodushariduse usutavalt plekkahi, laual on külalisraamat seltsi juhatuse liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I465I 49 | HUVITAV EESTI | Vaatetorn Eesti kõrgeima mäe lael

Katre Palo Mis on absoluutse kõrguse poolest Eesti kõrgeim TIMO PALO FOTO: mägi? Kui kõrge see on ja kus see asub? Küllap enamik ei jää vastamisega hätta. Vähem teatakse aga selle tipus kõrguva torni sünnilugu.

esti kõrgeim osa on Haanja kõr- gustiku ala Kagu-Eestis, mis Evabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi. Toona mõneks ajaks toppama jäänud jääserv kuhjas piirkonda hulgaliselt setteid ja kujun- das pinnavorme, järgides seejuures ka vana reljeefi. Nõnda kujunesid Haanjamaale keerulise struktuuriga moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad. Nii mõnigi neist meenutab kujult muna. Küllap selle võrdluse järgi ongi nime saanud kõrgustiku suurim kühm, ühtlasi Eesti ja Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi (Eesti põhikaardi järgi 317,2 m ü.m). See munakujuline mägi äratas tähe- lepanu juba ammustel aegadel ning on alati olnud hea maamärk ja suurepä- rane koht, kus kaugeid vaateid imetleda ja ümbruskonda jälgida. See on andnud ajendi ehitada mäele torne; neid on eri aegadel olnud kokku kuus, õigemini teadaolevalt kuus. Ligi 346 meetri kõrgusele viiv Suure Munamäe vaatetorn sai tänavu 75-aastaseks. Siinsete Paraku pole täpselt teada, millal ja kõrgete kuuskedega mõõtu võttev betoonehitis kerkis mäele sõjaeelse Eesti vabariigi ajal milline torn rajati künka laele kõige 1939. aastal. Hiljem on seda mõnevõrra täiendatud, näiteks on ehitatud juurde lisakorrus ja lift esimesena. Päris kindlasti pidi seda Nende tornide kohta ei ole kuigi mõndagi. Huvilisi käis torni juures laadi ehitis siin olema Friedrich Georg palju teavet säilinud, kuid 1870. aastal omajagu ja see aitas kõrtsipidajal oma Wilhelm Struve astronoomilis-trigo- valmis saanud ehitisest osatakse rää- õlle- ja viinaäri edukalt pidada. nomeetriliste mõõdistuste ajal aastatel kida mõnevõrra rohkem. Nimelt lasi Umbes kümmekonna aasta jooksul 1816–1819. Rahvapärimuse järgi ole- kohaliku mõisa kõrtsmik Tuule ehi- olid kuused sirgunud juba nii kõrgeks, vat vene soldatid ka mõni aasta enne tada Munamäele kaheksa meetri kõr- et hakkasid madalast tornist avane- seda, umbes aastal 1812, ohvitseri guse torni. Tol ajal oli mets veel hõre vat vaadet segama. Nõnda sai Suur käsul siia torni püsti ajanud. ja madal, mistõttu ehitise otsast nägi Munamägi kohalike meeste eestvõt-

50 I466I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | HUVITAV EESTI / PANIN TÄHELE | tel ja Haanja mõisa rentniku Jaan tal: Haanja seltskonnaelu edendavad torn märksa moodsam: sinna oli kavan- Sprenki toel senisest kolmandiku ühendused koostasid ja saatsid laiali datud isegi lift, kuigi toona seda siiski ei võrra kõrgema, 12 meetri kõrguse arvukalt toetuspalveid. Nõnda neli tulnud. Mõnevõrra sai ehitis kõrgust puittorni. Külarahval meeldis siin aastat, ent tulutult. Viimaks, 1925. aas- juurde 1969. aastal, sest laoti peale veel rahvapidusid pidada ja jaanilaupäeval tal, võeti nende abipalvet kuulda ning üks korrus. Just selline väljanägemine ümbruskonnas leegitsevaid lõkkeid Võru maavalitsuse ja metsade peava- ja kõrgus – 29,1 meetrit – on vaate- lugeda. Kohalike meenutuste järgi litsuse toetusel valmis samal aastal 17 tornil ka tänapäeval. Veelgi uudsema võis igas ilmakaares näha ühtekokku meetri kõrgune vaatetorn, taas puidust. ilme sai betoontorn umbes kümme isegi seitsetkümmet tulukest [1]. See Rajatis avati huvilistele pidulikult ja aastat tagasi tehtud renoveerimise käi- vaatepilt oli ilmselgelt võimas! seda päeva, 19. juulit, peetakse vaate- gus, sealhulgas ehitati lõpuks ka lift. Ajapikku lagunes seegi puitehitis, torni sünnipäevaks. Seega, tänavu täi- Seega saab Suurel Munamäel sest vaatetorni eest ei kantud hoolt tus meie kõrgeima mäe tornil 75 aastat. tõusta ühtekokku 346,7 meetri ja puitrajatise eluiga hakkas samuti Võib öelda, et sellest ajast alates kõrgusele üle merepinna ja uudis- ümber saama. Kirjandusallikate järgi on Suur Munamägi olnud üks Eesti tada pilvepiirilt ümbruskonda lausa sai Suur Munamägi järgmise torni turismi meelissihtkohti, sest koos tor- poolesaja kilomeetri raadiuses. pärast Esimest maailmasõda. See pol- niehitusega on korrastatud ümbrust, Need vaated on Eesti kauneimad nud mõeldud niivõrd kodumaastike rajatud jalgteed ja toodud istepingid, ja lummavaimad. Loodushuvilise imetlemiseks, vaid palju praktilisemaks ametisse on asunud tornivaht ja sea- poeedi Juhan Kunderi luuletuse otstarbeks: tegu oli taas maamõõdu tud sisse külalisraamat. „Munamäel” järgi võib ikka tõdeda, tarvis rajatud triangulatsioonitorniga. Järgmine ulatuslikum muutus Suurel et „Siin on ilus elada!”. ■ Siiski, julgemad ja kangemad ronisid Munamäel leidis aset 1939. aastal, kui 1. Narusk, Endel 1968. Suure Munamäe vaatetor- ka selle otsa vaateid nautima. senise puutorni asemel sai valmis raud nide ajalugu. – Eesti Loodus 19 (4): 206–207. Agaram asjaajamine vaatetorni betoonist 25,7 meetri kõrgune vaate- Katre Palo (1978) on geograaf, Eesti Looduse ehitamise nimel hakkas 1921. aas- torn. Varasemate ehitiste kõrval oli see toimetaja.

Ujuv metskits Lugupeetud Eesti Looduse toimetus! Kas te oskate mulle selgitada, miks ühel kenal juunikuu varahommi- ERAKOGU FOTO: kul seitsme paiku, pärast äikeselist ööd, ujub üks noo- remapoolne kitseke keset väina Muhust Koguva poolt Orissaare suunas? Mis asi sunnib loomi selliseid tempe tegema? Kui paat lähenes, olevat loomake hirmsa häälega ka inimloomade peletamiseks karjunud. Kahjuks suures elevuses kalamehele ei meenunud, et pildi kõrval saab telefoniga ka heliga filmijuppi teha. Igal juhul mu kalamehed ehmatasid mind ära, öeldes naasnuna, et siiga ei saanud, aga saime kitse! Õnneks küll jäi kits merre ojoma (nagu Muhus öelse). Signe Siim

Kommenteerib sõraliste tundja Tiit Randveer: Teadaolevalt ujuvad põdrad ja metssead (küllap ka Miks see kitseke just hommikul ja just nimelt Koguva metskitsed) suviti sageli väikesaartele ja vaevalt et neid poolt Orissaare poole ujus, ei oska siinkohal arvata. selleks sunnib hirmutamine. Küllap see on nende vaba Metskitsed nagu teisedki sõralised ja üleüldse paljud tahe. Maikuu lõpus nähti karu ujumas Vormsilt mand- maismaaimetajad on head ujujad: mõne kilomeetri pik- rile; seegi loom on jäädvustatud fotole. Usun, et see oli kune distants on neile kindlasti jõukohane. Seega pole juba karu tagasitee, küllap ta käis seal midagi või kedagi niisugune mereretk midagi harukordset. otsimas. Mais-juunis on teatavasti karu jooksuaeg ja eks Samas, veekeskkond pole metskitse päriskodu ja uju- seegi ole motivatsioon midagi tavatut ette võtta. Kas see mine tavapärane kulgemisviis. Küllap on selliseks tava- just vaba tahe on, ei oska arvata. tuks ettevõtmiseks vaja mingit motiivi. Olen näinud kassi Lõpetuseks niipalju, et nähes metskitse, põtra või keda ujumas üle Anne kanali. Motiiv suure koera kujul pat- iganes ujumas, olge rõõmsad, et silmasite midagi tavatut, rullis Annelinna-poolsel kaldal ja oli täiesti piisav selleks, aga ärge teda häirige. Kujutan ette, et lähenevat inimest/ et mitte kuigi veelembene loom märja matka ette võttis. paati nähes valdavad looma umbes samasugused tunded, Võib-olla põgenes ka fotole jäänud kitseke kurja küla- nagu valdaksid teid, kui te meres ujudes hai uime ligine- koera eest? mas märkaksite. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I467I 51 | PANIN TÄHELE | Ohtene tarn on üllatavalt laialt levinud

Thea Kull, Meeli Mesipuu

htene tarn (Carex atherodes 180180° Spreng. sün. Carex aristata 14014140°40 114140°40 OR. Br.) on suur, sageli üle 50°50 meetri kõrgune taim, kes moodustab

risoomide abil ulatuslikke kogumikke. 60°606 Eemalt vaadates võib ta sassi minna

lünktarnaga, sest talle on samuti 7070° omased kõrged lehistunud tarnavar- red. Aga lähemalt uurides selgub, et 880°0 ohtese tarna lehed ja tuped on erinevalt lünktarnast üleni karvased. Peale selle on ohtese tarna alumised lehetu- 90°990 W 90°9090°E E ped punakat tooni ja võrkkiududega. Teine tarn, kellega on ohtest tarna veelgi lihtsam segi ajada, on karvane tarn, kes on samuti üleni karvane. Ent siin tuleb märgata olulist eri- nevust: karvasel tarnal on karvased ka põisikud (viljad), ohtesel tarnal on põisikud paljad või harva ainult veidi ja hõredalt karvased. Ka paiknevad ohtese tarna pähikud kenasti põhilevila üksteise ligi varte tippudes, kuid kar- osalevila vase tarna õisikud hoiduvad ükstei- 00° 4040°0 sest eemale ja alumised emaspähikud paiknevad enamasti juba varre alu- Ohtese tarna üldlevila [2]. Maailmas on liik levinud tsirkumpolaarselt, nii Euraasias kui ka Ameerikas, ent areaal on katkendlik ning ilmselt pole levikut piisavalt uuritud mises kolmandikus. Ohtene tarn armastab märgi kas- Eesti taimestikus oli ohtene tarn Kogu tarnamassiivis polnud ühtegi vukohti, peamiselt jõekaldaid ja 2008. aastani teada üksnes Leonid generatiivset isendit. Külaaseme luhti. Karvast tarna võib leida pigem Enari teosest „Eesti tarnad” (1943) taimi herbariseerides tulid need pik- kohtades, kus jalad jäävad kuivaks, [1]. Enari on märkinud, et ohtest kuse tõttu paigutada tükkidena kol- kuigi ta saab hakkama ka märjemates tarna on senini leitud vaid Abrukalt. mele eraldi herbaarlehele. paikades. „Balti floora” (2003) järgi kasvab Samal aastal leiti luhaseire käigus ohtest tarna Baltimaades harva kõnealust liiki veel kahelt niidult ainult Kirde-Lätis. Elva jõe ääres Elva-Vitipalu kaitse- Esimene tõendusmaterjaliga leid alalt. Alati kasvasid taimed murusalt Eestist saadi 2008. aasta 23. juu- suure kogumina, ent ühegi gene- lil, kui Meeli Mesipuu koos Bert ratiivse isendita. Tänavu oli ohtest Holmiga seiras Keeri-Karijärve loo- tarna kõigis kolmes kohas ohtrasti ( duskaitseala lamminiite Elva jõe alles, aga taas peamiselt vegetatiiv- ( ääres Külaaseme külas. Märjas liigi- selt. Vaid ühes kohas leidus seekord

( ( vaeses rohustus hakkas silma suur ka üksikuid pähikutega taimi. ( ühtlase kõrgtarnastikuga piirkond, 2011. aastal leidis Meeli Mesipuu Ohtese tarna tõendatud leiukohad Eestis kus taimed meenutasid haabituselt ohtese tarna Illi oja märjalt lammilt, (pärast 2008. aastat) lünktarna, kuid olid palju kõrgemad. mis jääb samuti Elva jõe vesikonda.

52 I468I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PANIN TÄHELE |

Seal ja naabruse kruusatee kraavides kasvas ohtest tarna väga palju ning seejuures oli rohkesti ka generatiivseid isendeid. Need leiud viisid mõttele, et ehk on ohtene tarn meil

levinudki vaid Elva jõe vesikonnas ja liigile sobivad bio- KUKKTOOMAS FOTO: toobid on luhad. Ilmselt ei ole lamminiite selles piirkonnas pikka aega botaaniliselt uuritud. Kuidas muidu seletada, et silmatorkavat tarnaliiki ei ole märgatud.

2012. aastal täienes leiukohtade nimistu kolme uue alaga Haanja looduspargist, mis lõi Elva jõe vesikonna teooria sassi. Ka seekord leiti liiki pärandkoosluste kaitse ühingu (PKÜ) niiduinventuuri raames, leidjaiks olid botaanikud Ott Luuk, Maret Gerz, Thea Kull ja Meeli Mesipuu. Ohtese tarna kasvukohad olid seekord üsna raskesti ligipääsetavad soised oja- ning järvelammid. 2014. aasta juunis tegid PKÜ botaanikud välitöid Mõniste lähedal Karisöödi ümbruses kavandataval Kalkahju kaevandusalal. Ohtest tarna leiti kahest kohast, mis paiknesid üksteisest eemal paariruutmeetrise laiguna ja 50–60 meetri pikkuse tiheda väljana piki traktoriroo- bastega segi pööratud soist metsasihti. Võib väita, et lam- miniitudega selle liigi levik meil siiski ei piirdu. Kolleegidega vesteldes selgus, et Mõniste kandist, kuid teisest kohast, oli 2013. aastal ohtest tarna leidnud ka Tõnu Ploompuu ja Mari Reitalu, samuti mõneruutmeet- rise laiguna soisel niidul.

Ohtene tarn on Eestis kindlasti laiemalt levinud, kui Ohtese tarna pähikud on koondunud varre tippu, lehed on karvased ja senini teada. Tänavusest aastast alates on Eesti maaüli- viljad (põisikud) paljad. Pilt on tehtud Karisöödi lähedal metsasihil kooli ja PKÜ botaanikud asunud koguma andmeid ja tegema välitöid uue Eesti taimede levikuatlase jaoks. 1. Enari, Leonid 1943. Eesti tarnad. – Looduseuurijate seltsi aruanded 47 Oleme huvitatud mis tahes teadetest ohtese tarna, aga (3–4): 405–432. 2. Hultén, Erik; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants. ka teiste huvipakkuvate taimede leidude kohta; palume North of the Tropic of Cancer. 1–3. Koeltz Scientific Books, Königstein. need saata aadressil [email protected] või Eesti Looduse Thea Kull (1966) töötab botaanikuna Eesti maaülikoolis ja Meeli Mesipuu toimetusele. ■ (1975) pärandkoosluste kaitse ühingus.

Sinihall luga on Eestist taasleitud

Sinihalli loa (Juncus inflexus) avastas Linda Viljasoo 1982. aastal Jõhvi prügi- mäe lähedalt niiskelt niidult. Haruldusena oli sinihall luga esimese kategooria FOTO: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTO: liigina kaitse all kuni selle aasta juulini. Lähimad leiukohad on Loode-Lätis ja Leedus, Eestis on liik oma areaali kirdepiiril. Jõhvi leiukohta on käidud kontrollimas 1984 ja 1987, mil seal kasvasid mõned taimed. 2000. aastal oli leiukoht täis kasvanud pajuvõsa ja pilliroogu ning seetõttu tehti ettepanek kõnealune liik kaitse alt välja arvata kui Eestis hävinud. Vaatasime juulis sinihalli loa varasema leiukoha üle. Thea Kull avastas maanteekraavist esimesed taimed. Edasistel otsingutel leidsime sadu taimi, kes kasvasid nii kraavides kui ka niisketel sihtidel, kokkuvõttes küll suhteliselt väikesel maa-alal. Sinihall luga kasvab mätastena nagu harilik või keraluga, ent neist erinevalt on ta varred sinihallid ja õied kollakasrohelised. Samamoodi kui teised load eelistab ta niiskeid päikesele avatud kasvukohti. Ilmselt võiks sinihall luga olla Eestis laiemalt levinud, kui on teada. ■ Toomas Kukk

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I469I 53 | PANIN TÄHELE | Süsikad Saaremaalt Aare Verliin

Eelmisel sügisel saadi lõpuks kindlaid tõendeid põhjaatlandi süsika (Pollachius virens) kuulumise kohta Eesti kalastiku hulka.

artu ülikooli Eesti mereins- selt oliivikarva rohekaspruun, ilma tituudi teadlased tabasid tursale iseloomulike täppideta. Tigasügiseste külmaveeliste Lähedasest sugulasest pollakist seirepüükide käigus 12. oktoob- (Pollachius pollachius) eristab teda ril 2013 Saaremaal Küdema lahest väike kurgualune pois (pollakit on võrguga 18 m sügavuselt noore mit- samuti üks kord Eesti vetest püütud: tesuguküpse emase süsika, kelle üld- 1962. aastal Väinamerest Muhu põh- pikkus oli 356 mm ja mass 460,1 g. jarannikult). Süsika mõlemad lõuad Pollaki (pildil) püügi kohta Eesti vetest Kala oli äsja ära söönud ühe 120 mm on enam-vähem ühepikkused, polla- on vaid üks teade, 1962. aastast Muhu pikkuse kilu. Teise, väiksema süsika kil ulatub alalõug pikemalt ettepoole. põhjarannikult püüdis mullu 31. oktoobril mõr- Hea eristustunnus on ka küljejoon, raga Kuressaare lähedalt Suurest mis on süsikal suhteliselt sirge ja hele, vad Põhjameres, aga süsikas on kül- ARNSTEINFOTO: RØNNINGWIKIMEDIA / COMMONS Katlast kolme meetri sügavuselt Jüri pollakil aga tume ja kaarjalt kõverdu- lalt tavaline elanik ka lõunapoolsemas Poopuu. Selle kala üldpikkus oli nud teise seljauime alguse juures. Läänemeres. Eluviisilt on tegu aktiivse, 262 mm ja mass 140,8 g; kala magu Süsikas on levinud Atlandi ookeani parvedes liikuva röövkalaga. oli toidust tühi. põhjaosas nii Euroopa kui ka Ameerika rannikul. Põhja-Atlandi ühe olulisema Mitme varasema teate põhjal on Süsikas kuulub tursklaste (Gadidae) töönduskalana on ta saagid viimas- tõenäoliselt üksikuid süsikaid meilt sugukonda ja sarnaneb kehakujult tel aastatel püsinud umbes 400 000 püütud varemgi, kuid senini puu- tursaga, kuid tema värvus on ühtla- tonni piirides. Lähimad koelmud asu- dus nende kohta teaduslik kinnitus. Näiteks on ajakirja Eesti Kalandus 1939. aasta viiendas numbris ilmunud järgmine teade: „Püüti süsikas (Gadus virens L)? 13. aprillil k.a. said Turja küla kalu- FOTO: ANETT REILENTFOTO: rid muttvõrgust tursataolise kala, kes oli mustjasrohelist värvi. Kala kaalus 4,1 kg ja sisaldas suguküpset marja 750 g. Kalurites äratas imestust kalas leiduva marja rohkus ja nii varane suguküpsus. Kalurite poolt kirjeldatud tundemärkide järgi võib arvata, et oli tegemist süsikuga (roheline tursk), kes kuulub tursklaste sugukonda ja on meie vetes kaunis haruldane”. Samuti on Neeme Mikelsaar „Eesti NSV kalades” (1984) märkinud „suure, musta suuga (üldse musta) tursalaadse kala” püüki samast Kõi guste-Siiksaare piirkonnast Saare maal, mainides ka võimalikke süsika- või pollakipüüke Muhus Pädaste-Suurlaiu piirkonnas, Saare Küdema lahest püütud süsikas. Allpool paistab võrdlusena tursa täpiline külg. Lähedasest maal Kübassaares ja Ruhnus. ■ sugulasest pollakist eristab süsikat aga kurgualune pois ning suhteliselt sirge küljejoon: Aare Verliin (1973) on Tartu ülikooli Eesti mere- pollakil on see kaarjas instituudi teadur.

54 I470I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | RAAMATUD |

jõllitavad need lihtsast inimesest lugejat ja küsivad, kas Uus Loomade elu sul on ikka piisavalt mõistust, et minust aru saada. “Loomade elu” ei ole lihtne teos. Iga teine arvustaja Loomade elu ütleks nüüd, et raamat on mitmekihiline, aga mina seda Ahto Muld. ei ütle. Ma ei teagi, miks. Illustreerinud Jüri Mildeberg. Mulla „Loomade elu” suurim väärtus on kirjeldused, Ema ja Isa OÜ, 2014. 127 lk kuidas erinevad taksonid looduses omavahel suhtlevad, kusjuures ei jäeta kõrvale ka eri kutsealade inimesi. See Brehmi teost „Tierleben” pole eesti keelde tõlgitud, küll valdkond on senini olnud Tartu biosemiootikute pärus- aga vene autorite „Loomade elu”, kokku seitse osa. maa ja tuleb tõdeda, et Mullale võrdväärset väljamarssi Nende köidete ümbrispaber kipub usinate kasutajate käes pole me sellest valdkonnast siiani näinud. juba hullusti narmendama, sest viimane jagu ilmus 1980. Ja veel, ei saa ütlemata jätta, et Muld oleks oma mono- aastate teisel poolel. graafias jätnud tähelepanuta dimensiooni, mis loomade Pärast seda on olnud aeg ootusest tiine: millal ilmub puhul on paraku olulisimast veidi olulisem. Loomade meie oma, maakeelne ja eestimeelne „Loomade elu”? väline pale. Mulla “Loomade elu” suurepärased, Jüri On vahetatud pilke ja meile, kuid julgust rindu pole võt- Mildebergi tehtud, illustratsioonid süvenevad, nii nagu nud ükski autorite kollektiiv. Eesti rahva ajaloos on aga autori tekstki, loomi katva karvakuue, sulgede, kitiin- tihtipeale nõnda, et kui asjad on kõige hullemad, ilmub kesta jne alla. välja sangar, keda vähemalt alguses kõik usuvad. Ahto Lõpetuseks paar stiilinäidet Ahto Mulla lahkel loal. Muld, üksinduses, aga samas meie kõigi peale mõteldes, on kirjutanud uue ja täiesti originaalse „Loomade elu”! JÄNES: Näe, tigu, täiskuu! Ilmselt juhuslikult sattus käsikirja lugema Aleksei TIGU: Ongi! Turovski, kes ei suutnud küünalt vaka all hoida ja kir- JÄNES: Ulume! jutas eessõna, mille avaldamisest Muld stoilise rahuga TIGU: Ulume! ei keeldunud, sest ta teadis ette, et Turovski libastub ja soovitab raamatut ka teistel lugeda. Ja teine: Aga läheme nüüd teose analüüsi juurde. Kui Brehmi „Loomade elus” oli narratiiv keskne dispositsioon, siis KOER: Kes teist malet mängib? Muld, eremiitliku geeniusena, asub narratiivi tükeldama, USS: Mina ei oska! võib isegi ütelda, et väänama. Ta ei üritagi kirjeldada KOER: (kergendatult) Hüva, õpeta mulle ka! looma, kellel on tunnuseks saba pikkus ja hambaindeks, ta läheneb loomale uusfreudistlikult, rebides maha nii Ilmar Laaban igal juhul rõõmustaks. Head uut loo- suled kui ka karvad, nõnda et lugeja näeb looma kõige made elu! ■ salajasemaid tunge. Vahel on need lihtsad, siis aga järsku Heinrich Grasswald

Käoraamat. Orhideeaasta 2013 Eesti teedeatlas 1 : 150 000. Koostajad Rainar Kurbel ja 2014–2015 Toomas Hirse. MTÜ Käoraamat, Toimetanud Merle Annov, Kadri Digimap OÜ, 2014. 48 lk Kurrel ja Leida Lepik. 19. trükk. Regio, 2014. 288 lk + Eesti maan- Eesti käpalised võivad tunda rahul- teede voldikkaart olu: Eesti orhideekaitse klubi kõrvale on astunud noori orhideehuvilisi Tuntud headuses Eesti maanteede koondav MTÜ Käoraamat, kes ühe atlas, mille kohta on raske midagi esimese ettevõttena on üllitanud uut ja veelgi säravamat esile tuua. värvitrükis sisuka ülevaate mullusest orhideeuurijate ja Sisulisi muutusi võib leida ees- -kaitsjate tööaastast. Tore, et sellist tähelepanu on vääri- kätt atlase eri trükke kõrvutades. nud vähemasti üks taimesugukond! Kui teil on aga varasem kui 18. trükk, siis tuleb Eestis Kogumik sisaldab andmeid uus- ja taasleidude ning sõitmiseks ja looduses käimiseks kindlasti soetada uus populatsioonide seisundi kohta ja piirkondlikke ülevaa- trükk. teid (Kihnu ja Manija orhideed jt), üht-teist käpaliste Uusim atlas sisaldab kõige värskemat teavet näiteks bioloogiast ja taksonoomiast (kui kiiresti orhideed kas- teekatte, kaitsealade, majutus- ja söögikohtade jms vavad, kollaseõielise tolmpea uuringud jne), aga ka selts- kohta; siit leiab kõikide Eesti linnade kaardid. kondlikku kroonikat. Maastikul on kõige parem liikuda kõige ajakohasema Üksiti tuntakse muret orhideede kadumise pärast kar- kaardi järgi, kasutades klassikaks muutunud Regio teede jatamise tõttu. atlast.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I471I 55 | IN MEMORIAM / RAAMATUD |

Hella Kink 26. aprill 1933 – 9. juuni 2014

ärast pikka ja rasket haigust Krasnojarski geoloogiavalitsuses, kus lahkus Kumari looduskaitse- ta sai tugeva väligeoloogi karastuse. Ppreemia laureaat Hella Kink, Kodumaale naasnuna oli ta 1962– kelle kompromissitust võitlusest 1965 insener Eesti Põllumajandus- keskkonnakaitse vallas teatakse projektis ja 1970–1973 teadur Eesti

legende. maaviljeluse ja maaparanduse tea- INSTITUUDITTÜ GEOLOOGIA FOTOKOGU FOTO: Eesti ühe silmapaistvama tehnika- dusliku uurimise instituudis. teadlase ja Eesti-Vene rahuläbirääki- Edasine teadustegevus oli kuni miste olulise korraldaja Aleksander 2006. aastani seotud Eesti teaduste Kingu peres Tallinnas sündinud Hella akadeemia geoloogia instituudiga lõpetas 1951. aastal Tartu 2. kesk- (nüüdne TTÜ geoloogia instituut). kooli, 1956. aastal Tartu ülikooli Hella oli seal ametis noorem- ja geoloogiaosakonna ja 1968. aastal vanemteaduri, nõuniku ja veesaaste Moskva üleliidulise ehitusgeoloo- uuringute töörühma juhatajana. Ta gia instituudi kaugõppeaspirantuuri. tegi arvukaid rakendusgeoloogilisi Viimane päädis kaks aastat hiljem uuringuid üle Eesti. sarja väljaandmine. Püsiväärtus on geoloogia-mineraloogiateaduste kan- Hellale oli südamelähedane peda- ka tema rohketel publikatsioonidel didaadi väitekirja kaitsmisega. googitöö ja noorte kasvatamine. (kokku üle 200 nimetuse). Tema väitekiri käsitles Eesti kui- Aastail 1968–1978 õpetas ta üld- ja On korduvalt väidetud, et ini- vendatavate madalsoode geoloogiat hüdrogeoloogiat Eesti põllumajan- mestel on tegelikult kaks elu: üks ja hüdrogeoloogiat ning geofüüsi- duse akadeemias ning aastail 1978– on tema enda elu, teine tema elu kaliste meetodite kasutamisvõima- 1998 melioratiivset hüdrogeoloogiat vastuhelk kaasinimestes. See teine lusi. Melioratiivne hüdrogeoloogia ja hüdrogeoökoloogiat Tartu ülikoo- elu kestab ikka esimesest kauem: ja hüdrogeo-ökoloogia olid tema lis. Ta on kuulunud Eesti looduse seda kauem, mida sisukam ja vilja- teadusuuringute meelisteemad kuni uurijate seltsi ja Tallinna looduskaitse kam on olnud esimene elu – inimese surmani. seltsi juhatusse. töö ja tegevus. Hella Kink elas sisu- Aastail 1956–1962 töötas Hella Tema elutöö suurim tähis on isale kat ja viljakat elu ning tema tegusid nagu enamik tollaseid Tartu üli- Vabadussõjas üles näidatud teenete meenutatakse kahtlemata aasta- kooli geoloogiaosakonna lõpeta- eest kingitud maale Pakri looduskes- kümneid. ■ jaid Venemaal. Ta töötas geoloogina kuse loomine ja „Loodusmälestiste” Anto Raukas

Mänd Eestis Eesti päevaliblikad Koostaja ja toimetaja Malle Kurm. Erki Õunap, Urmas Tartes. Roheline Tehniline toimetaja Piret Trei. Eesti. Toimetanud Marika Mikli, Kujundanud Katrin Põdra. Eesti kujundanud Päivi Palts. Varrak, maaülikool, Vali Press OÜ, 2014. 2014. 295 lk 521 lk Üle aastakümnete on ilmunud tõsiselt Kollektiivmonograafia valmimisel võetav liblikaraamat, mille nägemine on osalenud 25 autorit ja 13 retsen- teeb heameelt isegi botaanikust luge- senti. Teos käsitleb männi perekonna jale. Raamat tutvustab kõiki meil elavaid päevaliblikaid süstemaatikat, selektsiooni ja dendrokliimauuringuid. (peale selle neid naaberalade liblikaid, kes võiksid meile Vaatluse all on männikute uuenemine ja uuendamine, sattuda), nende elukäiku ja elupaiku. kaitse ja uurimislugu, moodused, kuidas suunata män- Liike aitavad ära tunda fototahvlid ja liigikirjeldused, nikute kasvu hooldusraietega, metsapõlengute mõju ja samuti looduses tehtud fotod ja ülesvõtted teaduslike puistute majanduslik tasuvus. Teosest saab teada män- kogude eksemplaridest. nipuidu omadustest ja ehitusest, männikute seisundist, Olulise osa raamatust hõlmab liblikate tutvustus: ulukitest ja entomofaunast männikultuurides jne. nomenklatuur ja süsteem, eristamine teistest putuka- See on ilmselt kõige põhjalikum kogumik, mis on eesti test, liblikate talitlus ja käitumine, elutsükkel, ränded ja keeles ühele liigile ja puistule pühendatud. Väljaandmist liblikafauna kujunemine Eestis, leviku iseärasused, seire, on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus, seetõttu kaitse, kogumine ja vaatlemine jne. jaotatakse teost tasuta, jaotuskava järgi. Raamatut saab Ladusast tekstist peaksid aru saama ka bioloogi kasutada meie olulisemates raamatukogudes. erihariduseta lugejad.

56 I472I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KROONIKA |

Riik renoveeris energiasäästlikuks Jaheda-, pilvise- 543 avalikku hoonet üle Eesti Aastatel 2011–2013 renoveeris riik ja vihmasevõitu Uuendatud Tartu Kivilinna gümnaasium energiasäästlikuks 543 avalikku hoonet üle Eesti, mille tulemusena väheneb juuni hoonete energiatarbimine ja CO2 heide. Lehekuu lõpu jahedus tuli paariks päevaks jaani- „Projektiga saavutatud energia- kuusse kaasa; 3. juunil naasis suvesoe, millega tarbimise kokkuhoid säästab raha ja JÜRIADOTOOMAS FOTO: käisid siin-seal kaasas hoovihmad, haruldane aitab viia avalikud hooned Euroopa polnud äike. Paraku sai taevase katlamaja küt- Liidu energiatõhususe miinimum- teramm kümmekonna päevaga otsa ja kuni kuu nõuetega vastavusse aastaks 2020,” lõpuni jäi püsima pigem jahe, sagedaste hoovih- ütles rahandusminister Jürgen Ligi. madega ilm. Kõige hullem oli 17. juunil, kui mõ- nes kohas tuli maha koguni lumememme jagu Valitsus kiitis 3. juulil heaks rahandusministeeriumi aruande Eesti vaba- lund. Võidupühal sadas vihma hooti, aga tuge- riigi ja nelja Jaapani korporatsiooni vahel sõlmitud heitekvootide ostu-müügi valt, jaanipäev oli ivake kuivem. kokkulepete alusel saadud finantsvahendite kasutamise kohta 2013. ja 2014. Ilmateenistuse rehkendused kinnitavad, et aastal. Riik kasutas heitekaubanduse 13 kokkuleppe alusel laekunud raha juuni oli pikaajalisest keskmisest mõneti jahedam täielikult ära. Investeeringuid jagus üle Eesti kõikidesse maakondadesse. (13,2° vs. 14,5°) ja sajusem (88 mm vs. 61 mm); Kõige suuremas mahus renoveeriti hooneid Harjumaal (132 objekti 54,5 mln päikest nägi tavalisest tublisti vähem (206 tundi euro eest, Tartumaal (52 objekti, 25,8 mln eurot) ning Ida-Virumaal (70 vs. 280 tundi). Kõige suurem temperatuur mõõ- deti 5. juunil Narvas ja Valgas (29,0°), väikseim objekti, 15,3 mln eurot). Kõige rohkem investeeringuid inimese kohta tehti 17. juunil Väike-Maarjas (0,3°). Suurim ööpäevane maakonniti Läänemaal, Raplamaal ja Valgamaal. sajuhulk, 57 mm, mõõdeti 12. juunil Pakril. Renoveeriti 267 kohaliku omavalitsuse hoonet, sh koole, rahvamaju ja lasteaedu, näiteks Sillamäe kutsekool ja Noarootsi lasteaed, ning seitse üli- 01., 05.–11., 08., 12., 15., 22., 28., 28.–29. koolihoonet, näiteks Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti maaülikooli õppe- ja 29.06. Looduse Omnibussi ret- hoone. Veel uuendati 267 riigihoonet, sh hooldekodusid ning haiglaid, ked Tallinnast: Käru metsadesse ja näiteks Sõmera hooldekodu ja PERH-i Mustamäe B-korpus. Mukri rappa; kontserdiretked Käsmu; Projekti viis ellu rahandusministeerium koostöös aktsiaseltsiga Riigi Soomaale kanuutama ja Türi kevad- Kinnisvara. Neli projektis osalenud Jaapani korporatsiooni olid Sumitomo festivalile; õhtusele orhideeretkele Nabalasse; lodjasõidule mööda Mitsui Banking Corporation, Marubeni Corporation, Mitsubishi Corporation Emajõge Peipsini; teatriretk Hüüru ja Sumitomo Corporation. mõisa; laevaga Naissaare I laulupeole; Rahandusministeerium/Loodusajakiri „Liivlased ja lätlased, kauged ja lähe- dased II” ning Muhumaale festivalile „Juu Jääb” (ka Tartust). 02.–06.06 Jäälinnumäng raadios Elmar. TÜ botaanikaaed ehitab 110-aastase 02.–03.06 Keskkonnaagentuuri teabepäevadel tutvustati Euroopa keskkonnaagentuuri palmi ümber uue kasvuhoone ja keskkonnavaatluse ning -infovahetu- Tartu ülikooli botaanikaaed sulges 1. juunil palmihoone remondiks. 110-aas- se võrgustikku EIONET. tase kanaari datlipalmi ja veel mitmesaja soojalembese taime ümber ehita- 03.–05.06 Peipsi järve võrkudest puhastamise teine etapp, mille korraldas keskkonna- takse uus, energiasäästlikum kasvuhoone. inspektsioon. Arhitekt Ingrid Mardi kujundatud ja 1984. aastal valminud palmihoone klaas- 04.06 Esimene töötuba puhta vee teemapargi katted olid hakanud mõranema ja suure niiskuse tõttu on kahjustada saanud hiljuti avatud õppeklassis Tamsalu vallas. küttesüsteem. Et parandada taimede kasvuolusid ja luua huvilistele mõnusam keskkond, puhastatakse rauast konstruktsioonielemendid, vanad klaaskatted asendatakse alumiiniumtarinditel plastkatetega ning välja vahetatakse kogu küt- tesüsteem. Uus hoone on arvestuslikult 25–30% energiasäästlikum. Palmimaja teisaldatavad taimed on leidnud ajutise kodu botaanikaaia ava-

maakollektsioonide vahel. Suuremad juurdunud taimed on kaetud võrgu ja JÜRIADOTOOMAS FOTO: kilega, et kaitsta neid kahjustuste eest. „Loodetavasti peab remondile vastu ka meie 110-aastane kanaari datlipalm, mis on üle elanud kaks maailmasõda ja hoone pommitabamuse 1943. aastal,” ütles botaanikaaia juhataja Jüri Sild. TÜ botaanikaaia palmihoone jääb suletuks septembri lõpuni. Endiselt on võimalik näha sukulentide- ja troopikakasvuhooneid ning avamaakollekt- Alatskivi looduskeskuses avati 4. juunil sioone. Uuendatud palmihoone avatakse tänavu oktoobris. LIFE-i projekti Dragonlife raames Eesti Palmihoone remonditööd teeb aktsiaselts EVIKO ja rahastab Tartu ülikool. kahepaikseid tutvustavad põhjalikud TÜ botaanikaaed / Loodusajakiri stendid. Räägib Annelie Ehlvest

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I473I 57 | KROONIKA |

05.06 Väikelaste loodushommikute sarja Keskkonnaharidus saab 1,8 miljonit eurot hooaja Tartu loodusmajas lõpetas pargipiknik. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas keskkonnahariduse tege- 07.06 Tartu ülikooli botaanikaaia aiapäev. vuskava, mille järgi panustatakse tänavu 1,8 miljonit eurot õpetajate ja kesk- 07.06 Keskkonnaamet korraldas Alam-Pedja konnahariduse spetsialistide koolitusse, luuakse uusi näitlikke õppevahendeid looduskaitseala 20. aastapäeva puhul keskkonnahariduskeskustele ning põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. matka Kirna matkarajal. Minister kiidab ja tänab Eesti õpetajaid, kes on suutnud oma innukuse ja 08.06 Lahtiste uste päev Endla looduskeskuses. motiveeritusega ka õpilastes suurt loodushuvi tekitada. „Õpetajatel on oma- 09.06 Keskkonnahariduse ümarlaud Otepää korda vaja kvaliteetseid ja põnevaid õppevahendeid, mis ka kõige suuremaid looduskeskuses. rüblikuid köita suudaks,” lisab Pentus-Rosimannus. 10.–19.06 UNESCO ja rahvusvahelise geotea- Põhiosa keskkonnahariduse tegevuskava eelarvest läheb koolituse tarbeks. duste ühenduse peaaegu tervet Eestit hõlmanud teaduskonverents „Vara- ja Tartu ülikoolis saab täienduskoolitust kokku 140 alushariduse pedagoogi ja Kesk-Paleosoikumi revolutsioon”. 60 õpetajakoolituse õppejõudu. Tallinna ülikoolis koolitatakse 275 õpetajat 11.06 Tallinnas peeti konverents „Näiteid ja ning 150 mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialisti. Valmivad elektroo- kogemusi keskkonnajuhtimisest avali- nilised kogumikud, mis sisaldavad koolitustel läbitud teemade teoreetilisi kus sektoris”. käsitlusi, metoodikajuhendeid, õppetegevuste kirjeldusi ning parimaid näiteid 11.–12.06 Keskkonnaministeerium korraldas iseseisvate tööde kohta koos kommentaaridega. Muhu saarel ajakirjanikele looduskooli Suur osa eelarvest kulub keskkonnahariduskeskuste tarbeks õppevahen- Eesti pärandkoosluste kohta. dite loomisele. Uuenduslikud õppevahendid valmivad 2015. aasta märtsiks. 12.06 TÜ botaanikaaias avati Eesti-Soome Õpitu kinnistamiseks valmib kooliõpilastele 50 videoklippi, mis ühendavad keskkonnakunsti näitus „Vaba aeg”. looduskaitse ja jätkusuutliku arengu teemad. 13.06 MTÜ Ökokratt korraldas Eestis esimese Sügisel peetakse piirkondlikud konverentsid, kus keskkonnahariduse kursuse loodusgiididele, kes vahenda- vad loodust puuetega inimestele. edendajad ja õpetajad saavad uut teavet, vahetada teadmisi ning täiendada oma oskusi. Senised konverentsid on olnud väga menukad, neist on võtnud osa keskmiselt 700 inimest. Nagu varemgi, korraldatakse igas maakonnas keskkonnaharidusvõrgustiku infopäevi ja ümarlaudu. 85% keskkonna hariduse arendamise programmi rahastusest tuleb Euroopa sotsiaalfondist ja 15% panustab Eesti riik.

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: Keskkonnaministeerium

Metsalillematkaga avati 14. juunil RMK Loodusmuuseum lõi esimesel poolaastal Oandu looduskeskuse juures taimetarga rada 14.06 Keskkonnaameti orhideeretk Järvamaal. taas vaatajarekordi 14.06 RMK putukapäev Emajõe-Suursoo loo- Eesti loodusmuuseumis käis tänavu esimesel poolaastal rekordarv huvilisi, duskeskuses Urmas Tartese juhatusel. nimelt 37 125 inimest, mis on peaaegu sama palju kui möödunud aastal kokku. 14.06 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse Loodusmuuseumi direktori Heidi Vilu sõnul on suure külastajahulga taga õppepäev „Taimed – võõrliigid Eestis”. populaarsed näitused, sh „Imelised ämblikud” ning selle tõttu korraldatud pere- 15.06 Tallinna botaanikaaia suvehooaja ava- piknik. päevad ja ämblike ööd. Kindlasti tõid publikut majja ka väikeste teadlaste klubi, 15.06 TÜ loodusmuuseumi kahepaiksete loodusõhtud ja -retked, rohkesti käis muuseumis lapsi. Turistidele mõeldes pakub huvipäev Otepääl. muuseum kasutada tasuta soome, inglise, vene ja eesti keeles audiogiide. 15.06 Tartu keskkonnahariduskeskuse kesk- Praegu saab muuseumis peale püsinäituste vaadata rahvusvahelisele konnabussi ekskursioon Tartumaale Soome lahe aastale pühendatud näitust „Soome lahe (l)ainel”, mis on lahti Jaago käsitöötallu ja Põlvamaa 31. augustini. Septembris rõõmustab muuseumilisi traditsiooniline, 52. see- Valgesoo matkarajale. nenäitus, kus tänavu on lähema vaatluse all kärbseseen. Pärast seda avatakse 16.–20.06 Projekti „People with Nature” rahvus- näitus, mis tutvustab temposid ja rütme looduses. vaheline looduslaager 13–16-aastastele Loodushuvilised lapsed ja noored on oodatud sügisel tööle hakkavatesse õpilastele Võrumaal Rogosi mõisas. huviringidesse. 1–4. klassi õpilastele on mõeldud väikeste teadlaste klubi, 18.06 Seminar „Ökodisain ja ökomärgised. 5.–8. klassi õpilasi oodatakse noorte teadlaste klubisse ning 9.–12. klassi õpi- Kas ettevõte võti eksporditurgudele?” Tartus. lased kogunevad loodusteadlaste klubis. Traditsiooniliselt on igal neljapäe- 18.06 Tõuketoetuste perioodi 2014–2020 val Öökulli akadeemia loodus- ja teadusõhtud. Uut avastamist ja rõõmu pakuvad loodusretked, perepäevad, keskkonnameetmeid tutvustav info- Eesti loodusmuuseum asub päev keskkonnaministeeriumis. Tallinnas Lai 29a töötoad jms. 18.06 Eesti maaülikoolis tutvustati mono- Eesti loodusmuuseum on lahti graafiat „Mänd Eestis”. kolmapäevast pühapäevani 10–17, 19.06 Keskkonnaministeerium korraldas aja- neljapäeviti 10–19. kirjanikele väljasõidu Nabalasse. JÜRIADOTOOMAS FOTO: Eesti loodusmuuseum / Loodusajakiri

58 I474I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KROONIKA |

Keskkonnaamet hakkab taastama 19.06 Elukeskkonna arendamise rakendus kava seirekomisjoni koosolek Tallinnas. ebapärlikarbi elupaiku 19.–20.06 Balti riikide keskkonnaministrite kohtumine Sagadis. Keskkonnaameti projekt „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine” sai Euroopa 21.06 Kalendrisuve algus kell 13.51. majanduspiirkonna toetuste programmist „Integreeritud mere ja sisevee 22.06 Aidu karjääris avastati umbes 200-ruut- kogude korraldamine” 393 800 eurot toetust. meetrine naftasaadusega reostatud Projekti siht on tunduvalt parandada ebapärlikarbi elupaikade seisundit. ala, mis oli ilmselt tekkinud vanametal- Samuti tahetakse Lahemaa rahvuspargis asuvas väikeses jõgikonnas, kus on lihankijate tegevuse tõttu. Eesti ainus ebapärlikarbi asurkond, vähendada kopra arvukust, parandada jõe 23.–25.06 Looduse Omnilaeva jaanipäeva retked Osmussaarele. veekvaliteeti ja soodustada ebapärlikarbi noorjärkude peremeesorganismide 25.–29.06 Keskkonnaamet korraldas Lahemaa, (meri- ja jõeforell) eluvõimalusi jões. Vilsandi, Matsalu ja Karula rahvuspar- Selleks on kavandatud erisuguseid taastamistöid jõgikonda suubuvatel gis kohalikele noortele looduskaitse- kraavidel: ehitatakse settelõksud, voolutakistused muudetakse kaladele läbi- kursuse Junior Ranger. tavaks ning ohjeldatakse kopra asurkonda. Peale selle jagatakse teavet, et 27.06–01.07 UNESCO Läänemere-projekti loo- rohkem kaasata kohalikku kogukonda ja jõekasutajaid ebapärlikarbi kaits- dusteaduste laager Roosta puhkekülas. misse. Ühtlasi soovitakse suurendada Eesti eksperditeadmisi selle liigi kait- Osales 50 õpilast ja õpetajat Taanist, sekorralduse kohta. Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist ja Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on väga ohustatud loomaliik: rah- Eestist. vusvahelise looduse ja loodusvarade kaitse ühingu (IUCN) punases nime- 28.06 Lahemaa kultuuripärandi mõttekoda kirjas (2010) on ta kantud eriti ohustatud (endangered) liikide hulka. Üksiti Pärispea külas. 28.–29.06 37. looduseuurijate päev Valgamaal on tegu Euroopa Liidu loodusdirektiivi teise ja viienda lisa liigiga: teises lisas Helme vallas. on liigid, kelle kaitseks tuleb luua loodusalad, viiendas lisas aga need, kes 28.–29.06 Eesti ornitoloogiaühingu lahtised hävimisohu tõttu vajavad riiklikke kaitsemeetmeid. suvepäevad Saaremaal Kihelkonnal. Kunagi leidus ebapärlikarpe Eestis mitmes piirkonnas, kuid nüüdseks on 30.06 Jõustus määrus, mis karmistab kesk- väikesearvuline ja kahanev asurkond säilinud vaid ühes jõgikonnas. Tegu on konnanõudeid vedelkütuste kohta. Eestis väljasuremise piiril oleva liigiga, seetõttu tuleb kaitsemeetmed kiiresti Juunilõpu jahedus: tarvitusele võtta. inimtühjas Anne kanali Keskkonnaamet/Loodusajakiri rannas on punane lipp

Milline on Eesti ulukiasurkondade seisund? JÜRIADOTOOMAS FOTO: Keskkonnaagentuur tutvustas 3. juulil Tartus värsket ulukiseire aruannet ja järgmise jahiperioodi küttimissoovitusi. Jahimeeste kogutud ning keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna ana- lüüsitud ja avaldatud seireandmetest selgub, et arvukusega uhkeldavad enne- kõike metssead ja kährikud. Kosuma on hakanud ka paari aasta taguste Kuum juuli lumerohkete talvede käes kannatada saanud metskitseasurkond. Veel on suurenenud tuhkrute, mäkrade, hall- ja valgejäneste arvukus. Aasta uus- Tänavusele juunile omast jahedust jätkus juu- tulnuk-uluk Eestis on šaakal. li alguses vaid paariks päevaks, siis, parajasti Soovitud langustendents iseloomustab põtrade ning saari asustavate puna- 26. üldlaulupeo ajaks, tuli palavus. Suvesoe jäi väikeste üles-alla kõikumistega püsima, ram- hirvede arvukust, kuid selle kiirust tuleb vähendada, et asurkondade jät- mestavpalavaks läks alates 24. juulist. Mitu kusuutlikkus ei satuks ohtu. 2013. aasta looma pügalat üle 30 kraadi küündinud kuumaga kaas- tiitliga pärjatud hundi arvukusele on omane nesid korduvalt suured, ajutisi uputusi tekitanud kerge langustendents, ent väiksem kui 2012. aas- vihmavalingud ja kõvad äikesehood. tal. Hundipesakondade arv võiks lähiaastail jääda Ka ilmateenistuse kokkuvõte näitab, et juuli oli 20 piirimaile. Vähenenud on ka karude arvukus, pikaajalisest keskmisest palju soojem (19,6° vs. seepärast peaks neile jahti pidama tagasihoidli- 16,7°) ja päikeselisem (357 tundi vs. 280 tundi), vihma sadas aga napilt (38 mm vs. 72 mm). Kõige kus mahus nagu eelmiselgi aastal. Ilveste arvukus kõrgem temperatuur mõõdeti 31. juulil Kundas on aga tugevamalt vähenenud. Seetõttu võiks (32,3°), madalaim 5. juulil Pärnus (7,4°). Suurim ilveseid eeloleval hooajal üldse mitte küttida või ööpäevane sajuhulk – 30 mm – tuli 1. juulil Valgas. siis küttida vaid äärmiselt vähe nagu mullu. Ülevaadet ulukiasurkondade seisundist ja 01.07 Tallinna loomaaias avati uus keskkon- 2014. aasta küttimissoovitusi saab täismahus nahariduskeskus. lugeda võrgupaigast www.keskkonnainfo.ee/ 01.07 Algas jõevähipüügi lubade taotlemine. failid/SEIREARUANNE_2014.pdf. 01.–03.07 Rahvusvaheline mobiilpositsioneeri-

FOTO: MPIET (HTTP://WWW.MINDBOX.AT/GALLERY/) / WIKIPEDIA / MPIET (HTTP://WWW.MINDBOX.AT/GALLERY/) FOTO: Ulukiseirajad kinnitavad, et ilveste miskonverents „Mobile Tartu 2014”. seisund pole Eestis praegu kiita Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I475I 59 | KROONIKA |

04.–06.07 Lõhna- ja maitsetaimede näitus Vikipeedias tuleb taas kultuurimälestiste Tallinna botaanikaaias. 04.–05. ja 18.–19. 07 Muraste suvised fotode võistlus õuesõppelaagrid vastavalt 4.–6. ja 7.–9. klassi õpilastele. Sel sügisel saab Eestis neljandat korda 05.07 Tartu loodusmajas avati esimest korda osaleda maailma suurimal fotovõist- „Loodusmängude pesa”, mis töötab lusel „Wiki Loves Monuments” ehk 23. augustini neljapäeviti ja laupäeviti. „Kultuurimälestised Vikipeediasse”, 06.07 TÜ loodusmuuseumi putukate huvipäev. mis algab 1. septembril ja lõpeb 07.07 Seminar „Kliimamuutustega kohanemi- 30. septembril. Varasematel aastatel ne ja tervis” Tallinnas. on võistluste käigus Eestist kogune- 08.07 Eesti vabaõhumuuseumi kiigeplatsil tähistati Eesti eesistumise algust nud üle 7200 foto. HELCOM-is ehk Läänemere merekesk- Osaleda võivad kõik, kes on nõus konna kaitse komisjonis. oma pildid avaldama vabakasutus- 09., 12., 16. ja 17., 19.–20., 26.–27., 30. ja 31.07 litsentsi all Wikimedia andmebaa- Looduse Omnibussi retked Tallinnast: sis Wikimedia Commons. Osaluseks õhtune orhideeretk Nabalasse; Purekkari tuleb pildistada kultuurimälestiste Mullune võidutöö: Janno Loide „Vara Brigitta neemele ja Viinistusse; laevaga Monica riiklikku registrisse kantud mälestisi kirik” Naissaarele tantsuetendusele; Hiiu ja laadida oma pildid üles septembrikuu jooksul. Ka suvel mööda Eestimaad Folgile (ka Tartust); Lahemaale (ka Tartust reisides tehtud pildid võivad olla igati sobivad. Fotode arv autori kohta ei ja 27.07 Pärnust); Nabala looduskait- ole piiratud. Fotosid hindab žürii ning parimad pälvivad auhinnad, kümme seala avalikule arutelule Oru külla ning paremat tööd pääsevad edasi rahvusvahelisse vooru. teatriretk Jänedale („Imede aasta”). 09.–13.07 RMK Elistvere loomapargis Juhised, kuidas mälestisi leida, ja võistluse reeglid leiab kodulehelt www. Jõgevamaal sai käia kella kümnest wikilovesmonuments.ee. hommikul kuni kella üheni öösel. MTÜ Wikimedia Eesti / Loodusajakiri 10.–13.07 Tallinna looduskaitse seltsi õppe ekskursioon Valgamaale „Koiva siin- ja sealpool piiri ning Karula rahvuspark”. 11.07 Elvas avati osana terviklikust vee- ja ka- Jüri Randjärv ja Heiki Tamm said nalisatsioonisüsteemide uuendamise projektist reoveepuhasti. Tartu medali 11.–13. juulil Tartus Tartu linna päeval 29. juunil on ikka kätte antud Tartu medaleid inimestele, 19. hansapäevadel kelle panus linna arengusse on olnud suur. Tänavu otsustas Tartu linna tegutsesid valitsus medaliga märkida nelja inimese teeneid. Toomemäel Üks neist neljast on Eesti maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv, kes kõrvuti teaduslinn on õpetanud EMÜ-s geodeesiat alates 1966. aastast. Randjärv on Eesti geo- FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: ja kodulooma deetide ühingu taastajaid. Tema ettepanekust sai alguse Tartu meridiaani- platsiga lastelinn kaare kandmine UNESCO maailmapärandi nimekirja. Teine medalisaaja Heiki Tamm oli aastail 2001–2013 Tartu ülikooli 11.–14.07 Fenno-Ugria asutuse ja Looduse Omnibussi ühisretk „Eestlased, ingeri- botaanikaaia direktor. 16. juunil soomlased, isurid ja vadjalased”. 2014 sai ta Tartu linna tänukirja 12.–13.07 Tallinna botaanikaaed tähistas ühena parimaist muuseumi- roosipäevadega rosaariumi avamise töötajaist botaanikaaia taristu, 50. aastapäeva. kollektsioonide, haridus- ja kul- 12. ja 13.07 MTÜ Ökokratt töötoad nii väikeste- tuuriteenuste arendamise eest. le kui ka suurtele suvitajatele Pikakaril Veel said tänavu Tartu medali ja Pirita rannas. koormeister ja muusikaõpetaja 13.07 Looduse Omnilaeva retked postipaat Ene Ahven ning Tartu täiskasva- Helgega Aksile, Kerile ja Pranglile. nute gümnaasiumi direktor, füü- 14.07 Keskkonnaministeeriumis tutvustati sika- ja keemiaõpetaja Juta Nugin. uuringut, millega pakuti lahendusi, kuidas saaks Russalka ja Pirita kandis mereõhk puhtaks. Tartu linnavalitsus / 14.–15.07 Keskkonnaameti tellimusel hakati Loodusajakiri Eesti siseveekogudesse (Võrtsjärve ning Vagula, Kuremaa, Kaiavere ja Fotomälestus aastast 2005: Heiki Tamm Saadjärve) asustama keskmiselt nelja istutab koos õpilastega botaanikaaeda grammiseid angerjamaime. puu

60 I476I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mullune võidutöö,Peeter Looritsa „Kuldne hommik” Töid hindavadloodusfotograafidArneAderjaUrmasTartes. auhinnad onElvapuhkepiirkonnastehtudfotodejatalvistekohta. on 320 euro väärtuses, vanuseklasside võitjale 64 euro väärtuses. Eraldi 17-aastased javanemad.Fotodtulebsaatahiljemalt1. täiesti eriskummalist. putukad, linnud,muudloomad,taimed,seened,marjad,lehedvõimidagi looduse elementevõimidagisellist,midatavaliselteikohata,olguneedsiis välja kuulutanudfotovõistluse„Märkamind!”. Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) on kaheksandat korda VVV jätkatakse kaühiseidkontrollreide. tegelevatel laevadel olema elektroonilised jälgimisseadmed. Teisel poolaastal eelmisel aastalpeavad mõlema riigi kõigil mutniku- ja pöörinoodapüügiga püügi pärastPeipsi,Lämmi-jaPihkvajärvel.Lepitikokku,etsamamoodikui haugi 120,särge350jarääbist25tonni. rid saavadtänavupiirijärvedestpüüdaahvenat800,koha650,latikat750, ja ahvenasurve. mas, kuidsellesuurenemistpidurdabarvukateröövkalade,peamiseltkoha särjevarud. Latika- ja kohavarud on aga kehvemad. Rääbisevaru on parane vahenditega püüdarääbist. järvel lubatudkõigipüügi Peipsi, Lämmi-jaPihkva nist kunijuulilõpuni kohaselt oli alates 21. gikomisjoni kokkuleppe sustevahelise kalapüü Eesti ja Venemaa valit Peipsil Võisteldakse kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning Võisteldakse kolmesvanuseklassis:kuni11-aastased,12–16-aastasedning Võistluse sihtonmärgatajajäädvustadaloodusesväiksemaidelusvõieluta 2014. aastapüügimahtudeslepitikokkujubamullunovembris.Eestikalu Mõlema riigiteadlastehinnangulonpraeguheasseisushaugi-,ahvena-ja Vt lähemaltwww.vvvs.ee/?484. Nii EestikuikaVenemaa delegatsiooniliikmedolidmuresebaseadusliku

ootab jällefotomärkamisi

võis taaspüüda

juu- - - - Rääbis (Coregonus albula) autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

rääbist

oktoobriks. Peaauhind oktoobriks. Peaauhind VVV SA/Loodusajakiri - - FOTO: ENCYCLOPEDIA, „PIENI TIETOSANAKIRJA” / WIKIMEDIA 26.07 24.–27.07 Viljandi pärimusmuusikafestivalil 21.–23.07 21.07 18.–20.07 18.07 Pärandkoosluste 16.–20.07 ja31.07–03.08 16.–18.07 15.07 14.–16.07 Keskkonnaameti HiiuFolgi eel- 28.07 27.07 26.–27.07 Eestilooduskaitseseltsikokkutu- 30.07 29.07 Piirissaare sibulapeenar25.juulil

AUGUST 2014 2014 AUGUST

Balticconnectori keskkonnamõjuhinda Keskkonnaminister kiitisheaks ministeeriumis. esimese etapilõpuseminarkeskkonna - Viljandi linnale. millest tehtudlillekastidkingitakse Rexest Gruppvalmib materjalPlastRex, koguti joogitopse,millestettevõttes pärandi seminar. seameti LahemaajaSoomelahemere- Omnilaeva, Kajsamoori jamuinsuskait- seltsi, Käsmumer naprogrammi teisetaotlusvooru. kuulutasvälja2014.aastakeskkon KIK Peipsi-äärsetesse vanausuliste küladesse. Keskkonnaameti väljasõitRakver Puhtus. kaitse ühingusuvepäevad jatalgud putöö” Võrumaal Pikakannukoolis. mise programmi. eesmärkidest. loodushariduskeskuse tegemistestja se KivimimajasKarin Poola ja Tiit Leito dest ningPalade loodushariduskesku- ja kaitseala- Hiiumaa loodusväärtustest rimusest loodusesningUudo Timm Villalaos rääkisMarjuKõivupuupä- sed loodusõhtudHiiumaal:Kärdlas Atlandi tuura taasasustamise projekti Kaasik ja Vladimir Mirotvortsev. Talioja, Hele Tulviste, Arne Vaik, Arne kuus uutauliiget:Rein Einasto, Ants lekul Käsmusja Viinistul valiti seltsile Puust, Karel Rüütlija Tiit Maran. Juhan Särgava, EinarPärnpuu,Margus majanduse korr tas Pihkva linnajuhtideleEestijäätme- Riigikogu keskkonnakomisjontutvus - teadlikkuse uuringut. värskeimat Eestielanikekeskkonna- Keskkonnaministeeriumis tutvustati vahelist r Soomaal tähistatimatkadegarahvus- asekantsler MarkuLamp;liikmedon loodud jahindusnõukogu,midajuhib Keskkonnaministeeriumi teatelon

Õuesõppe XI suvekooliÕuesõppe XI „P Keskkonnaameti, Eestilooduskaitse Tallinna merepäev abapäeva. EESTI aldust. emuuseumi, Looduse ad. | KROONIKA | | KROONIKA

LOODUS eenem nä- est est

I477I

- -

FOTO: TOOMAS JÜRIADO 61 62 | MIKROSKOOP | suhu pistate!Te eipruugiollaainsadmaiasmo jääb nõelatasaanudkohtveelkihelema. taandub paistetusenamastikiiresti.Mõneksajaks käepärast onjäätükkvõimõnimuukülmese,siis kes pistiskoosarbuusiviilugasuhukaherilase.Kui emaherilased, kesloovadkevadeluuepesa. seal veidimaiustada.Ületalveelavadvaidnoored veel mõndaaeganiisamaringi,ajaviiteks,etsiin- laiali ningpesajäetaksemaha.Töölisedlendavad lennule. Pärastsedatähtsatsündmustlähebpere nektarit jaküpsetepuuviljademahla. toitu, näiteksteisiputukaid.Isesöövadnadõitelt koguvad väikevendadele ja -õdedele loomset N Rivitult, vanamehed! I478I kas. Herilasetöölisedlendavadhulganaringining kad. NiijuhtusseitsmeaastaseJanSebastianiga, rilased, kestäisealisekssaadessiirduvadpulma 12. 11. 10. 9. 8. 7. 6. 4. 3. 2. 1. Möödunud 5.

Olge ettevaatlikud,ennekuimagusadviljad Sügisel sünnivadherilaseperreisa-jaemahe

Pildil onvõrktiivalise Nemoptera bipennis lõugadeainusotstar isastesuurte Mõnede suurtiivaliseliikide Võõral eramaal viibimise kohtaeiolekellaajalistpiirangut (lk Käpad petavad putukaid:meelitavad healõhnaga, kuidtoitueipaku(lk Pais muudab jõevee suvel soojemaks(lk Kirbu ogadhaagivad tahüppeltperemehe külgenagunoolekidad(lk Sammallooma tunnebära ebameeldiva lõhnajärgi (lk Korüdaliidlased elavad peamiseltlähistroopilistel jatr Saastna Porimäe võistekitadasulavjäämägivõionteguRootsi kuningahauaga (lk Vene onkanuustlühemjajässakam(lk Puugi vastsed onkollakad, nümfidtumedamad(lk Käsni söövad suitsvõrklastevastsed (lk

EESTI mis kevadelkuurikatuseallkasvamahak- lõpuks pirakakspaisunudkaherilasepesa, ii naguõunad,pirnidjaploomid,onsuve

LOODUS kuu

vastused AUGUST 2014 AUGUST 11. 10. 9. 8. 7. 6. 5. 4. 3. 2. 1. NÕEL

Kes onpildil? Mis asjadonkurisud? Mis vahet onröövikuljaebaröövikul? Kus asubAleksandrivöö?(„Aleksandripükstel”onvale vastus!) Millega toidavad omalapsiherilased? Mis asionpõllulill? Mille poolesterinevad EestijaBrüsselipargid? Kunas ilmuseestikeeles„Loomade elu”? Kui pikkirännakuidteebluha-pisitigu? Mida teha,kuiteiesigaarusaamatulpõhjuselsureb? Mida soovitas Hippokrates määridapõletikuliselenahale?

HEINAKUHJAS

63). 22). autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 27). vastne (lk

Jaanus Remm 73).

23).

oopilistel aladel(lk 27).

■

30). ve onuhkustamine(lk - - -

24). FOTOD: JAANUS REMM

11). 11).

21).

51).

21). mikr pildistage meile! Kirjutage, joonistageja auhinnapakkumised jakaastööd. Samale aadressile onteretulnud lõpus! osaleb auhindadeloosimisesaasta heinakuhjas”. Kirja teemaksmärkige„Nõel hiljemalt 1. ajakirjanumbrist ningsaatke Vastuseid [email protected]. [email protected].

otsige

septembriks aadressil

Iga

siinsest

õige vastus

| RISTSÕNA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. septembriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja Urmas Laansoo raamatu „Palmid” (2014) kirjastuselt Varrak. Eelmise ristsõna auhinna sai Maire Tühis Põlvast. Õige vastus oli „ ... tulemuslik putukapüük”. Kokku saime 37 õiget vastust.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2014 EESTI LOODUS I479I 63 | AJALUGU / SÜNNIPÄEVAD |

75 aastat tagasi

1938. aasta sügisene seentehooaeg erines mitmeti eelnenud aastate omast. Kuna ta- FOTO: VILLU ANVELT FOTO: valiselt leidub kõrgemaid seeni juba augus- tikuus võrdlemisi suurel arvul, olid 1938. aastal Tartu ligema ümbruse metsad sel ajal sõna tõsises mõttes seentest tühjad, mille tõttu näiteks seentematerjali muretsemine Tartu Põllumajanduse näitusel korraldatud seente väljapanekuks oli seotud teatavate raskustega. Augustikuu esimesel poolel pü- sisid põuailmad, mille all kannatas suuremal või väiksemal määral kogu taimkate, eriti aga seened. Huvitaval kombel ei toonud olukorda muutusi ka mitte 21. augusti otse troopiline vihmavalang. [Valter Pärtelpoeg: Tartu Lõikuskuusse jagub veel küllaga soojust ja valgust, suve lõhnu ja rohelust. Aga ei enam ümbruskonna kõrgemad seened 1938. a. ok- kauaks. Sügis on juba teel. On viimane aeg sellest kõigest heast, mida suvi on priiskavalt toobrist detsembri keskpaigani, 1939] pakkunud, veel viimast võtta, laadida endasse vitamiine ja mälestusi. Need aitavad kesta, 50 aastat tagasi ole sa siis halljänes või inimene

Tartu Veterinaariainstituudi ajaloo uurimise käigus on prof. J. Tehveril korda läinud Lõikuskuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi selgitada laialdaselt tuntud morfoloogi ja 185 (sünd 1829) 02.08 Lembit Valt, teadusloolane ja filosoof paleozooloogi A. Rosenbergi seni ebatäp- 25.08 Gustav August Adam Flor, entomoloog (surn 2008) ja arst (surn 1883) 10.08 Paul Kuldkepp, agrokeemik ja maadleja selt teada olnud surmadaatum (vt. „Eesti 165 (sünd 1849) 31.08 Tiit Kauri, zooloog Loodus”, 1963, nr. 1, lk. 33–35). Aleksander 13.08 Johann Karl Woldemar von Knieriem, 75 (sünd 1939) Rosenberg (sündinud 21. augustil 1839) suri põllumajandusteadlane (surn 1935) 01.08 Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, Tartus 27. mail 1926. Veel viimastel eluaas- 120 (sünd 1894) Eesti TA asepresident tatel austati teda teadusalaste teenete eest 29.08 Endrik Tamm, metsateadlane (surn 1988) 14.08 Urmo Kööbi, anestesioloog, haldusarst ja valiti Saksa Loodusuurijate Akadeemia 105 (sünd 1909) 23.08 Maimu Tohver, taimebiokeemik „Leopoldiana” (Halles) auliikmeks. Täien 02.08 Elmar Lemming, põllumajandusteadlane 25.08 Jüri Pere, loodusfotograaf davad andmed on saadud ajalehest „Dor (surn 1997) 27.08 Mari-Ann Kumar, põllumajandusteadlane 11.08 Uku Masing, kirjanik, usuteadlane ja 27.08 Meeme Põldme, keemik pater Zeitung” 1926. a., nr. 116, 117 ja 120. amatöörbotaanik (surn 1985) 29.08 Eini Altraja, arstiteadlane, radioloog [Kalju Paaver: Täiendusi Aleksander Rosen 19.08 Richard Härm, eesti päritolu USA 70 (sünd 1944) bergi eluloo kohta, 1964] astrofüüsik (surn 1996) 08.08 Helle Loid, rohumaateadlane (surn 1992) 100 (sünd 1914) 09.08 Katrin Aasvee, arstiteadlane 25 aastat tagasi 01.08 Mark Gubergrits, keemik (surn 1992) 09.08 Märt Aints, füüsik 16.08 Selma Elfriede Laanes, mikrobioloog 10.08 Arno Aadamsoo, arstiteadlane (surn 2006) Juhtub, et soojal talvel siil ärkab ja asub ja viroloog (surn 2004) 11.08 Uno Siitan, Eesti Looduse peatoimetaja 16.08 Boris Luik, rohuteadlane (surn 1998) 1995–2001 jahti pidama. Kuid enam ta magama ei 90 (sünd 1924) 12.08 Mart Arold, füüsik ja publitsist (surn 2014) jää ja sureb nälga. Nii juhtus see tänavu 23.08 Hinrek Neuhaus, füüsik 18.08 Evi Padu, taimefüsioloog talvel. Juba veebruaris leiti mitu siili laipa. 85 (sünd 1929) 19.08 Jakob von Uexküll, ajakirjanik, Peale kuritahtliku inimese on siili vaen- 06.08 Rudolf Karelson, keeleteadlane keskkonnakaitsja, Eesti taassünni lasteks peamiselt rebane ja kakulised, (surn 2006) auhinna (1993–1997) rajaja eriti kassikakk. Kuid kassikakk on muu- 10.08 Uuno Riispere, taimepatofüsioloog 20.08 Anne Kirk, zooloog, terioloog tunud haruldaseks linnuks, temaga ei ja taimeparasitoloog (surn 1985) 28.08 Anne Tali, matemaatik saa enam arvestada. Väga palju siile saab 13.08 Evald-Edmunt Mustjõgi, geoloog 65 (sünd 1949) (surn 1997) 04.08 Ago Ruus, filmioperaator ja -lavastaja otsa maanteedel. Nad armastavad õhtuti 16.08 Ilmar Jurna, neurofarmakoloog ja 60 (sünd 1954) ja öösel üle maantee joosta, tihti ka piki toksikoloog 20.08 Gennadi Baranov, fotograaf maanteed liikuda. Eriti palju hukkub neid 17.08 Paul Kokla, keeleteadlane 24.08 Aivar Leito, ornitoloog ja ökoloog teedel, mis kulgevad läbi metsa ja võsas- 19.08 Aino (Anu) Kalda, botaanik 28.08 Kalju Anni, keemik tunud padrikute. Huvitava välimuse ning 26.08 Hans Remm, entomoloog, (surn 1986) 29.08 Harri Valdmann, ulukibioloog eluviisi tõttu on siili kasvatatud puuriloo- 29.08 Koit Alekand, maaparandusteadlane ja 55 (sünd 1959) mana. Ta koduneb kergesti ning harjub maastikuökoloog 21.08 Rein Kuresoo, looduskaitsja ja esseist inimesega kiiresti. Toas peetud siil püüab 80 (sünd 1934) 50 (sünd 1964) 01.08 Vello Kornel, füüsik ja pedagoog 03.08 Pille Saarnits, looduskaitsja kinni kõik majahiired. Siili on õnnestunud (surn 1994) 15.08 Mait Talts, teadusloolane õpetada end käskluse peale kokku ja lah- 02.08 Ain-Elmar Kaasik, neuroloog ja 45 (sünd 1969) ti rullima. [Vadim Želnin: Siil, 1989] neurokirurg, Eesti TA liige 21.08 Aarne Luud, geograaf

64 I480I EESTI LOODUS AUGUST 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 12. MAFF 17.–21. SEPT 2014 LIHULA & HAAPSALU www.matsalufilm.ee MATSALU LOODUSFILMIDE FESTIVAL EELISTA EESTI

LOODUSAJAKIRJU!

4 1 0 2 / 1 • S T E M I T S E E

5/2014 MAI

3 / mai 2014 5/2014 MAI Hind 3.50 M E T S A N D U S A J A K I R I • I L M U N U D A A S T A S T 1 9 2 1 mahlakuu/lehekuu

K E V A D 1 / 2 0 1 4 3,50 €

(aprill/mai) Viljatuse ravi: 2/2014 mida meditsiin ja teadus võimaldavad? EESTI LOODUS Peipsimaa Ühismets pakub tuge tulekul 25. Roheliste pensionisambale RattaRetk „kuidas elad, mäRJamaa?”

UNIVERSUM

LOODUS www.horisont.ee horisontINIMENE Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast.1933. ESTCube-1 ESIMENEEksklusiivne TÖÖAASTA fotovalik

KALAHARI KASLASED Kaotame Eestis raiepiirangud? Välisturistid Eesti metsades VIKTORIIN: Rail Balticu Rööpad tunne Maad lõhuvad kaitsealasid

ESTCube-1 fotodelt Peipsimaa: vanausulised • kalapüük • Baeri uurimused • Peipsiveere kaitseala • matkarajad • maad ja rahvad Vanausulised ja rahvapärimus vihmauss koduloomaks:

ISSN0131-5862 ( trükis) ISSN2228-3692 ( võrguväljaanne) H I N D 3 . 5 0 € kompost otse köögist ja võida auhind Kalapüük ja sibulakasvatus Jäälinnu kannul

Matkarajad ja Peipsiveere kaitseala 3.50 € 3.50 Joonpilved: hirmud ja teaduslik vaatenurk

Tutvu ja telli: www.loodusajakiri.ee või tel 610 4105