Lisaks Puurmani Alevikule on Vallas 12 Küla

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lisaks Puurmani Alevikule on Vallas 12 Küla Puurmani valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030 KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963 Puurmani vald 30.11.2016 Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................5 1. PUURMANI VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...................................................................6 1.1. Geograafiline asetus........................................................................................................6 1.2. Demograafiline olukord..................................................................................................7 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord...........................................................................................9 1.3.1. Tööealised inimesed................................................................................................9 1.3.2. Palgatöötajad..........................................................................................................10 1.3.3. Töötus....................................................................................................................11 1.4. Ettevõtluse olukord........................................................................................................11 1.4.1. Eesmärgid..............................................................................................................12 1.5. Elamumajanduse olukord..............................................................................................12 1.6. Soojusmajanduse olukord..............................................................................................13 1.6.1. Soojuse hind..........................................................................................................14 2. TARBIJAD...........................................................................................................................15 2.1. Kaugküttevõrgu tarbijad................................................................................................15 2.1.1. Kaugküttevõrguga ühendatud................................................................................17 2.2. Soojuse tarbimine..........................................................................................................19 2.3. Kulutused soojuse tarbimisele.......................................................................................22 3. TOOTMINE........................................................................................................................25 3.1. Tootmise tehniline olukord............................................................................................25 3.2. Katlamaja kütusemajandus............................................................................................27 3.3. Soojuse hind..................................................................................................................28 3.4. Keskkonnakaitse............................................................................................................30 4. PUURMANI KAUGKÜTTEVÕRK.................................................................................31 4.1. Kaugküttevõrgu tehniline seisukord..............................................................................31 4.2. Kaugküttevõrgu analüüs................................................................................................32 5. ANALÜÜS............................................................................................................................34 5.1. Paralleeltarbimine..........................................................................................................34 5.2. Energiasäästumeetmed..................................................................................................36 5.3. Soe tarbevesi..................................................................................................................39 5.3.1. Hetkeseis................................................................................................................39 5.3.2. Sooja tarbevee tarbimine.......................................................................................39 5.3.3. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel......................................................................40 5.4. Kaugküttevõrk...............................................................................................................42 5.5. Potentsiaalsed uued tarbijad..........................................................................................43 5.6. Tootmise jätkusuutlikkus...............................................................................................46 5.6.1. Hetkeseis................................................................................................................47 5.6.2. Paraleeltarbimise lõppedes....................................................................................47 5.6.3. Energiasäästumeetmete rakendamisel...................................................................48 6. KOKKUVÕTE....................................................................................................................51 Puurmani valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 2/53 6.1. Järeldused......................................................................................................................51 6.2. Puurmani aleviku kaugküttevõrk...................................................................................51 6.3. Ettepanekud...................................................................................................................52 6.4. Tegevuskava..................................................................................................................53 JOONISED Joonis 1.1. Puurmani vald ja Jõgeva maakond...........................................................................6 Joonis 1.2. Puurmani valla rahvastikutiheduse ruutkaart (2011)................................................8 Joonis 1.3. Puurmani valla rahvastikupüramiid..........................................................................9 Joonis 2.1. Ülejõe tänav 29.......................................................................................................15 Joonis 2.2. Lokaalne katel Viadrus U22....................................................................................15 Joonis 2.3. Ülejõe tänav 32.......................................................................................................16 Joonis 2.4. Ülejõe tänav 33.......................................................................................................17 Joonis 2.5. Ülejõe tänav 34.......................................................................................................17 Joonis 2.6. Ülejõe tänav 37.......................................................................................................17 Joonis 2.7. Lokaalne katel Molle..............................................................................................17 Joonis 2.8. Ülejõe tänav 36.......................................................................................................18 Joonis 2.9. Laotud lokaalne ahi.................................................................................................18 Joonis 2.10. Kaugküttega ühendamata soojussõlm...................................................................18 Joonis 2.11. Ülejõe tänav 35.....................................................................................................18 Joonis 2.12. Puurmani aleviku soojuse tarbimine.....................................................................20 Joonis 2.13. Puurmani aleviku kaugkütte koormusgraafik (normaalaasta)..............................20 Joonis 2.14. Puurmani aleviku soojuse võimsuse ja välisõhutemperatuuri suhe......................21 Joonis 2.15. Puurmani aleviku hoonete kulutused soojusele aastas..........................................23 Joonis 2.16. Puurmani aleviku tarbijate igakuine kulutus soojusele.........................................23 Joonis 3.1. Puurmani kaltamaja (Ülejõe tn 38).........................................................................25 Joonis 3.2. Põhikatel Kalvis K-500M-1....................................................................................26 Joonis 3.3. Reservkatel Parca Norrahammar............................................................................27 Joonis 3.4. Soojuse piirhinna komponendid.............................................................................29 Joonis 3.5. Soojuse piirhinna kulutuste jaotus..........................................................................29 Joonis 4.1. Puurmani kaugküttevõrgu skitseering.....................................................................31 Joonis 5.1. Paralleeltarbimise mahu primaarenergia kogus......................................................41 Joonis 5.2. Ülejõe tänav 26.......................................................................................................44 Joonis 5.3. Ülejõe tänav 24.......................................................................................................44 Joonis 5.4. Ülejõe tänav 30.......................................................................................................44 Joonis 5.5. Ülejõe tänav 40.......................................................................................................44
Recommended publications
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011
    JÕGEVAMAA AASTARAAMAT 2011 Jõgevamaa Aastaraamat 2011 Koostaja ja väljaandja: Jõgeva Maavalitsus Täname kõiki kaasautoreid. Küljendaja Katrin Põdra Trükk: OÜ Vali Press 3 HEA JÕGEVAMAALANE! Aastatepikkust traditsiooni järgides an- name välja järjekordset maakonna aasta- raamatut. Sündmused, millest kirjutame, ja tublid inimesed, kelle tegudest räägime – kõik see oli justkui alles eile. Siiski lisan- dub pidevalt juurde uut ja huvitavat ning varasem vajub tahes või tahtmata mine- vikku. Aastaraamatu väärtus ilmneb aga just aja möödudes, kui on võimalik võr- relda ja analüüsida paljude aastate jooksul sarnase ülesehitusega esitatud andmeid. Raamat on hea materjal üldistuste tegemi- seks ja tagasivaatamiseks. 2011. aasta augustikuus tähistasime 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest. Pea sama kaua on kodupiirkonna heaolu eest hoolitsenud meie omavalitsused. Oleme kahe aastakümne jooksul tööku- sega silma paistes ehitanud üles oma maad, muutes ta omanäoliseks ja kauniks. Oleme püüelnud hariduse kui valguse poole, mis on olnud alati meie rahval au sees. Õnne- tunne vabadusest oli stiimuliks uue suure põlvkonna laste sünnile. Rahvastiku kasv ja huvi teadmiste vastu tingis vajaduse uute koolimajade ja haritud pedagoogide järele. Heaolu tõus ja avaramad võimalused elukoha valikuks on aga viimastel aastatel väljarände ja vähese sündivuse tõttu põhjustanud elanikkonna kahanemise. Oleme tänaseks jõudnud seisu, kus ei jätku enam piisavalt õpilasi senini hästi toiminud koolivõrguga jätkamiseks. Jõgevamaal elas 2011. aasta lõpus 34 331 elanikku, mis on nelja- ja poolesaja võrra vähem kui aasta varem ning statistika näitab jätkuvalt langevat trendi. Rahvaarvu vähenemine annab ennast tunda mitte ainult hariduses, vaid ka ühiskondlikus transpordis, tööturul ja elukeskkonna kvaliteedis võrrelduna suuremate keskustega. Valus löök tabas reformi tõttu Palamuse päästekomandot ja seeläbi kogu selle piirkonna elanikkon- na turvalisust.
    [Show full text]
  • Haldusreformi Teostamise Võimalused Puurmani Valla Näitel
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Triin Kaarepere HALDUSREFORMI TEOSTAMISE VÕIMALUSED PUURMANI VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Juta Sikk Tartu 2012 Soovitan suunata kaitsmisele ………………………………….. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “ “........................ 2012. a. Majanduse modelleerimise õppetooli juhataja ………………………… prof. Tiiu Paas Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………….. (töö autori allkiri) SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 4 1. HALDUSREFORMI TEOREETILISED ALUSED.............................................. 7 1.1. Kohalike omavalitsuste olemus, ülesanded ja funktsioonid................................. 7 1.2. Haldusreformi teostamise eesmärgid ja põhimõtted.......................................... 15 1.3. Kohalike omavalitsuste roll haldusreformis ...................................................... 23 2. HALDUSREFORMI TEOSTAMINE PUURMANI VALLAS........................... 30 2.1. Puurmani ja Laeva valdade üldiseloomustus..................................................... 30 2.2. Puurmani valla elanike arvamused ühinemisvariantide kohta............................ 45 2.3. Haldusreformist Eestis Puurmani valla põhjal..................................................
    [Show full text]
  • Puurmani Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise
    PUURMANI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE A R U A N N E Juhtekspert: Arvo Järvet Tellija: Puurmani Vallavalitsus Tartu 2009 Puurmani valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÜLEVAADE KSH KORRALDAMISEST 5 2.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käik ˇ 5 2.2 KSH osapooled 8 2.3 Kasutatud materjalid 9 2.4 Puurmani valla üldplaneeringu ka KSH eesmärgid 12 3. LOODUSLIKUD JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD TINGIMUSED 14 3.1. Looduslikud tingimused 15 3.1.1 Aluspõhi ja pinnamood 15 3.1.2 Kohakliima 16 3.1.3 Veestik ning veeolud 18 3.1.4 Maastik ja maakasutus 23 3.1.5 Väärtuslikud maastikud 24 3.1.6 Kaitstavad loodusobjektid 25 3.1.6.1 Kaitsealad 26 3.1.6.2 Natura 2000 võrgustiku alad 30 3.1.6.3 Kaitstavad looduse üksikobjektid 32 3.1.6.4 Püsielupaigad 33 3.1.6.5 Kaitsealuse liigi leiukohad 34 3.1.6.6 Vääriselupaigad 35 3.2 Sotsiaalmajanduslikud tingimused 38 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU 41 4.1. Maakasutus 42 4.1.1 Elamualad 42 4.1.2 Tootmisalad 43 4.2. Põllumajandus 45 4.3 Miljööväärtuslikud alad 49 4.4 Sotsiaalmajanduslikud mõjud 50 4.5 Veevarustus, kanalisatsioon ja reoveepuhastus 52 4.5.1 Veevarustus 52 4.5.2 Reoveepuhastus ja heitvesi 54 4.6 Jäätmekäitlus 56 4.7 Maavarade kaevandamine 56 5. SOOVITUSED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS 61 6. ALTERNATIIVSED VARIANDID 62 6.1 Alternatiivsete variantide valik 62 6.2 Alternatiivsete variantide võrdlus 63 7. SOOVITUSED KESKKONNASEIRE KORRALDAMISEKS 65 8. KOKKUVÕTE 69 LISAD 71 2 Puurmani valla üldplaneeringu KSH aruanne 1.
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2021-2032
    Põltsamaa valla Puurmani aleviku ja Pikknurme ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 Koostaja: Põltsamaa Vallavalitsus Põltsamaa Vesi OÜ Alkranel OÜ Põltsamaa 2021 SISUKORD 1. ÜLDOSA 5 2. SISSEJUHATUS 6 3. KOKKUVÕTE 7 4. LÄHTEANDMED 9 4.1. Õiguslik baas 9 4.2. Vesikonna veemajanduskava 10 4.3. Põltsamaa valla arengukava 2040 11 4.4. Puurmani valla üldplaneering 12 4.5. Maakonnaplaneering 12 4.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 14 4.7. Puurmani piirkonna veemajandusprojektid 14 4.8. Puurmani aleviku vee-erikasutusload 14 5. KESKKONNASEISUND 15 5.1. Geoloogia ja pinnakate 15 5.2. Põhjavesi 15 5.3. Pinnavesi 16 5.4. Reoveekogumisalad 16 6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 18 6.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajad 18 6.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 19 6.3. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine 19 6.4. Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete/asutuste iseloomustus 19 6.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu 19 6.6. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuseid mittekasutav elanikkond 20 6.7. Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel 20 6.8. Omavalitsuse eelarve ja finantskohustused 20 7. ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID 22 7.1. Puurkaev-pumplad 22 7.1.1. Puurmani aleviku Suurelamute puurkaev-pumpla 22 7.1.2. Puurmani aleviku Lasteaia puurkaev-pumpla 23 7.1.3. Pikknurme küla puurkaev-pumplad 24 7.2. Survetõstepumplad ja reservuaarid 25 7.2.1. Puurmani alevik 25 7.3. Veetornid 26 7.4. Veepuhastus- või veetöötlemisjaamad 26 7.4.1. Puurmani aleviku Suurelamute puurkaev-pumpla 26 7.4.2. Puurmani aleviku Lasteaia puurkaev-pumpla 26 7.4.3. Pikknurme küla puurkaev-pumplad 27 7.5.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Pu U R M a N I V a L L a Ü L D P L a N E E R I
    PUURMANI VALLAVALITSUS PU U R M A N I V A L L A Ü L D P L A N E E R I N G SELETUSKIRI Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Planeeringute osakond Ujula 2, 51008 Tartu Telefon 372 733 7142 Faks 372 733 7141 [email protected] TARTU 2009 Puurmani valla üldplaneering SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 1.1. Üldplaneeringu sisu...............................................................................................................4 1.2. Olemasolev olukord, vallasisesed funktsionaalsed ja keskkonnaalased seosed ...................5 1.3. Üldplaneeringu koostamisel arvestatud kehtivad planeeringud............................................6 2. VALLA TERRITOORIUMI PLANEERIMINE ........................................................................ 7 2.1. Üldplaneeringu kasutamise põhimõte ...................................................................................7 2.2. Valla ruumilise arengu põhimõtted.......................................................................................7 2.3. Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine...............................................8 2.4. Ettepanekud Jõgeva maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute muutmiseks...................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • Haldusreformi Teostamise Võimalused Puurmani Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Triin Kaarepere HALDUSREFORMI TEOSTAMISE VÕIMALUSED PUURMANI VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Juta Sikk Tartu 2012 Soovitan suunata kaitsmisele ………………………………….. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “ “........................ 2012. a. Majanduse modelleerimise õppetooli juhataja ………………………… prof. Tiiu Paas Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………….. (töö autori allkiri) SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 4 1. HALDUSREFORMI TEOREETILISED ALUSED.............................................. 7 1.1. Kohalike omavalitsuste olemus, ülesanded ja funktsioonid................................. 7 1.2. Haldusreformi teostamise eesmärgid ja põhimõtted.......................................... 15 1.3. Kohalike omavalitsuste roll haldusreformis ...................................................... 23 2. HALDUSREFORMI TEOSTAMINE PUURMANI VALLAS........................... 30 2.1. Puurmani ja Laeva valdade üldiseloomustus..................................................... 30 2.2. Puurmani valla elanike arvamused ühinemisvariantide kohta............................ 45 2.3. Haldusreformist Eestis Puurmani valla põhjal................................................... 53 KOKKUVÕTE.........................................................................................................
    [Show full text]
  • PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste ja Pilistvere kihelkonnaga seoseid omanud ristivendadest (VMA 1998–2005). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Põltsamaa kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu maha- surumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti Eesti kodanikeks 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenete- märgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Et järgnevas loos on tegemist isikutega, kel mingil ajal oli sõjaväeli- ne aukraad, ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]