Mõisnike Kahjud 1905. Aastal Eestis Ja Nende Hüvitamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
KÄSITLUSED Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine Toomas Karjahärm Sissejuhatuseks 1905. aasta revolutsiooni üks silmatorkava- ris oma kõrgpunkti.2 Miks pöördus vägivald maid jooni ja eripärasid Balti kubermangu- just baltisaksa aadlile kuulunud rüütlimõisate des oli moodsal ajal ennenägematu ulatusega vastu? Mõis oli pikki sajandeid olnud maa- mõisahoonete põletamiste, lõhkumiste ja rahvale oluline ja mitmetähenduslik mõjur, rüüstamiste laine, millega lätlased ja eestla- mis kujundas nii elulaadi kui vaimsust. Võõr- sed said kuulsaks nii kogu impeeriumis kui päritolu ülemkihi asupaiga rollis vastandus ka välismaal. Põletamine oli 1905. aastal mõis talule ja külale kui eesti rahva kodule Balti kubermangudes moes. Põletati lin- ning see vastuolu püsis kuni 1919. aastani, nas ja maal. Põlesid pordumajad ja kõrtsid, kui Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maa- kauplused ja saksa teater Tallinnas, vabriku- seaduse. Maata ja vähese maaga talupojad ja mõisahooned, vili, hein, põhk ja piiritus. ihkasid saada peremeesteks, mis oli võimalik Kui kuni detsembrikuuni tegutsesid süütajad vaid mõisate arvel. Mõisa kadumisest olid Eesti alal valdavalt ööpimeduses ja salaja, siis huvitatud ka päriskohaomanikud, keda mõis jõulukuu teisel dekaadil hakati Harjumaal, mitmesugusel viisil ahistas. Mõisate uurija Läänemaal ja Pärnumaal mõisavara (peami- Ants Heina sõnade järgi „Mõisad kehastasid selt peahooneid ja piiritusevabrikuid) suure justkui archimedeslikku punkti, millele toetus hooga hävitama täiesti avalikult, massiliselt terve siinne ühiskond: kuigi kaalukangi ühele ja kollektiivselt salkade poolt, kuhu kuulus nii otsale jäänud aadlikud hõlmasid elanikkon- Tallinnast tulnud linnatöölisi kui ka kohalikke nast üksnes tühise vähemuse, vaevalt pool maainimesi kõigist ühiskonnakihtidest.1 protsenti,3 oli tegemist siiski elitaarse vähe- Põletamise ja lõhkumisega kaasnes vägi- musega, sest nende kätte polnud koondunud vald mõisnike ja mõisaametnike (mõisavalit- mitte üksnes enamjagu rikkusi, vaid ka kont- sejad, metsaülemad) suhtes ning nii jõudis roll ühiskondliku elu üle”.4 revolutsiooniline terror 1905. aasta detsemb- N.-ö. tavalisel või rahulikul ajal olid alam- 1 Tallinna tööliste maalemineku tausta vt.: K. Jaanson. Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku. – Tuna 2005, nr. 4, lk. 35–51; T. Karjahärm. Eestimaa talurahva kongress ja Volta koosolek: massiliikumine Balti provintsides 1905. – Tuna 2012, nr. 4, lk. 28–52. Lätis algas mõisate ulatuslik massiline põletamine ja rüüstamine mõnevõrra varem, novembrikuu teisel poolel. 2 Mõisate põletamist Eestis, Lätis ja mujal impeeriumis 1905. aastal on nimetatud allikates ja kirjanduses mitmeti: revolutsioon maal, agraarrahutused, talurahvamäss, talurahvasõda, ülestõus, kodusõda, terror. 3 1916. aasta põllumajandusloenduse andmeil oli mõisnikke (nende seas oli ka eestlasi ja teistest rahvustest inimesi) koos perekonnaliikmetega loendatud u. 4000, mis moodustas 0,7% põllumajandusega tegelevast rahvastikust, maarahvastikust u. 0,5%. (A. Köörna. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni majanduslikud eeldused Eestis. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1961, lk. 125.) Eesti mõisate omanduses oli üle poole kogu maast ja seal oli tööjõuna hõivatud üle 100 000 inimese. (A. Andresen, E. Jansen, T. Karjahärm, M. Laar, M. Laur, L. Leppik, T. Rosenberg, T. Tannberg, S. Vahtre. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõja- ni. Peatoim. S. Vahtre, tegevtoim. T. Karjahärm ja T. Rosenberg. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2010, lk. 124–125. Mõisate kohta vt. lähemalt T. Rosenberg. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. – Eesti mõisad. Teaduslikult toim. ja eessõna T. Oja. Eesti Ajalooarhiiv, Olion, Tallinn, 1994, lk. 7–55. 4 A. Hein. Sagadi mõis. Sagadi a Country Manor in Estonia. Hattorpe, Tallinn, 2011, lk. 195. Tuna 2/2013 57 KÄSITLUSED kihid sunnitud leppima niisuguse ebavõrdse esinev nähtus, kui põlesid peamiselt mõi- ja ebaõiglase „tasakaaluga”. Ent ebatavali- sasüdamest eemal asunud vilja-, heina- ja sel, revolutsioonilisel ajal ületas vastuolude põhuküünid ning -kuhjad. Selle kohta on umbsõlme pinge alamkihtide taluvuse läve ja rohkesti teavet maakonnapolitsei raportites „ajaloolisest” vihast ajendatud vägivald pää- ja sõnumeid ajalehtedes hiljemalt 1905. aasta ses ohjeldamatult valla. Uhked häärberid, märtsikuust alates. Võimatu on tuvastada, kui mis tuleroaks said, olid Balti ülemkihtide palju niisuguseid episoode jõudis üldse amet- heaolu märgilised sümbolid, mis kehastasid likku kuritegude statistikasse.7 Konkreetseid rikkuse ja võimu kontsentratsiooni. Masside süüdlasi sageli ei leitud, süütamisi ei saadud psühholoogi Gustave Le Boni kuulus „revo- kohtus juriidiliselt tõendada, kuigi kohtuasju lutsioon kui hetkeline vihapurse” on sobiv algatati palju, ja enamasti korvasid kindlus- öelda ka 1905. aasta lõpu sündmuste kohta tusseltsid, esmajoones kinnisvaraomanike Balti kubermangudes. vastastikused (tule)kindlustusseltsid esialgu Jätan selles kirjutises lähema vaatluseta mõisnike suhteliselt väikesed (hilisemaga võr- mõisnike vara kahjustamise sügavamad taga- reldes) kahjud. Ent mõisatööliste kevadsuvi- maad ja sündmuste kulgemise (need küsimu- sed streigid ja süütamiste sagenemine tegid sed väärivad eraldi esitamist) ning keskendun suurpõllumehed murelikuks. üksnes lõpptulemusele, s. o. mõisnike kahju- Nähes senise kindlustussüsteemi vähest dele. Ametlikes dokumentides ja kirjanduses võimekust, töötasid Liivimaa rüütelkonna on selle kohta esitatud tunduvalt erinevaid arve juhid 1905. aasta juulis välja mõisnike vastas- nii kahjustatud mõisate hulga kui ka mõisnikele tikuse abistamise uued tingimused igasuguste tekitatud kahjude iseloomu, ulatuse ja hüvita- võimalike kahjude (kinnis- ja vallasvara hävi- mise kohta. Need arvud sõltuvad sellest, millist tamine, tootmise katkemine) korvamiseks, päritolu allikatega on tegu ja milliseid objekte milleks tuli luua garantiifond, kuhu liikmed on võetud kahjude arvestamisel aluseks. Kas maksid sisse 2% kindlustussummast. Selle on silmas peetud üksnes peahoone ehk härras- ettevõtmise raames loodi Liivimaa kuber- temaja (mõisniku pere elumaja – mõisahoone, mangu maakondades kõrgetasemelised mõisahäärber, loss) ja selle interjööri või ka hindamiskomisjonid (Schätzungskommissio- mõisakompleksi kuulunud kõrvalhooneid,5 nen), mida reeglina juhtisid maanõunikud.8 majandustegevuseks vajalikku inventari, põllu- Autorile pole teada, kui kaugele Liivimaa majandussaadusi, toorainet ja muud vallasvara, mõisnikud niisuguse vastastikuse abistamise majandustegevuse häirumisest (nt. mõisatöö- süsteemi ülesehitamisega 1905. aasta teisel liste streigid, piiritusetootmise katkemine)6 poolel jõudsid, sest vähem kui poole aasta tingitud otseseid ja kaudseid kahjusid. pärast saabus tõeline katastroof, mis lisaks Mõisniku vara hävitamine oli enne suurt olemasolevatele nõudis kahjude korvamiseks põletamiste lainet (detsembris) üsna sageli erakorralisi lisameetmeid. 5 Kõrvalhooned olid kontorid, mõisaametnike (valitsejad, metsaülemad, aednikud jt.), teenijate ja tööliste (moonakate) ja teenijate elumajad, meiereid, piiritusevabrikud ja õllepruulimiskojad, õllekõrtsid, tallid, tõllakuurid, laudad, viljaaidad, telliselöövid, sepikojad, saeveskid ja puulaod, kaalukojad, viljakuivatid, triip- hooned, supelmajad ja paadisillad jm. Näiteks oli Alatskivi mõisaansamblis 57 hoonet. (www.alatskiviloss. ee/est/loss/ajalooline-mõis/) 6 Mõisatööliste streikidest vt. T. Karjahärm, R. Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905–1907. Eesti Raamat, Tallinn, 1975, lk. 73–75. 7 Kubermangude ametlikes koondkokkuvõtetes kuritegude kohta 1905. aastal pole mõisnike vara kahjustamise „kergemaid” vorme üldse eraldi mainitud, sest need jäid poliitiliste kuritegude, massirahutuste, relvastatud kokkupõrgete, tapmiste, röövimiste, ametiasutuste rüüstamise, sideliinide kahjustamise ja mõisate peahoonete hävitamise varju. Ka maakonnaülemate aastaaruanded ei anna selle kohta kõikehõlmavat teavet. 8 Bedingungen für die Beteiligung an der gegenseitingen Hülfeleistung der Rittergutsbesitzer bei durch Gewaltakte verursachten Sachschäden 15.07.1905. Pečatano po rasporjaženiju očerednogo landrata fon Èttingen. Druck von W. F. Häcker in Riga. Ajalooarhiiv (EAA), f. 1400, n. 1, s. 178, pagineerimata. 58 Tuna 2/2013 Toomas Karjahärm / Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine Mõisnike kahjude arvelevõtmine dustasid spetsiaalsed komisjonid (allkomis- jonidega kihelkondades), kelle ülesandeks oli Balti kubermangudes mõisatele tekitatud kahjude kindlakstegemine ja arvelevõtmine kahjude suuremastaabiline hüvitamine kerkis (nimekirjade koostamine) ning kannatanutele päevakorda 1905. aasta novembris-detsemb- võimalikult odava laenuraha muretsemine loo- ris. Asi oli selles, et mõisahooned, nende dava rüütelkonna laenufondi (Ritterschaftlichen sisustus ja majandamiseks vajalik inventar Darlehnfond) vahendite jaotamisega.11 Esmalt olid enamasti küll suuremal või vähemal keskendusid komisjonid suuremate kahjude, määral kindlustatud, kuid kindlustusseltsid s. o. mahapõletatud peahoonete ja nende väär- polnud põhikirja järgi kohustatud hüvitama tusliku sisustuse arvelevõtmisele. Juba 24. det- tõestatud süütamiste, sõdade ja vägivalla sembril saatis Liivimaa resideeriv maanõunik (nasilie) tagajärjel tekkinud kahjusid.9 Isegi Heinrich von Tiesenhausen-Inzeem Liivimaa pealinna suured kindlustusseltsid polnud kubernerile Nikolai Zvegintsovile kirja koos suutelised hüvitama riigis, sh. sisekuberman- kahjustatud (sožženy ili razrušeny) mõisate gudes järsult sagenenud