Kõik Kaubad -20 % [email protected] Info Tel 508 9375 [email protected] ROHIAIA 15A, RAKVERE • Kümblustünni Rent

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kõik Kaubad -20 % Vassivere.Traktor@Gmail.Com Info Tel 508 9375 Info.Reinexkatused@Gmail.Com ROHIAIA 15A, RAKVERE • Kümblustünni Rent LK 2-3KESKKOND LK 6 TÖÖPAKKUMISED HELISTA! LÜHINUMBER 1300 17227 PÕHINUMBER 515 0068 22. märts 2019 Nr. 11 (1043) Tasuta nädalaleht JETOIL RAKVERE 23.-24. märts TANKLA osta ka KÕIK e-poest! UUS TANKLA NÜÜD AVATUD! KAUBAD SOODSAIM KÜTUS ERA- JA ÄRIKLIENTIDELE NARVA tn 30 -25% RAKVERES Kampaania tingimused: www.ehituseabc.ee www.facebook.com/EhituseABC AUTOMAATKÄIGUKASTIDE DÜNAAMILINE ÕLIVAHETUS! REHVIDE SOODSAD HINNAD, MÜÜK JA [email protected] KÜSI PAKKUMIST VAHETUS, BRONEERI AEG SÕIDU- JA PAKIAUTODE www.stik.ee REMONDI NING VARUOSADE STIK Rakvere MÜÜGI KOGEMUST ENAM KUI Vabaduse tn 12, Rakvere [email protected] 322 3855 www.stik.ee 26 AASTAT 520 5245 Stik Autoremont 2 KESKKOND Kuulutaja reede, 22. märts 2019 Täna võideldakse kogu maailmas puhta joogivee eest MÕNE REAGA uuringute kohaselt vaevleb helise kümneaastaku säästva muvad aktsioonid puhta joo- Millal saabub Iga aasta 22. märtsil tä- umbes miljard inimest ehk arengu vee kaitseks, mis kes- givee kaitsmiseks, keskkon- Eestimaale kevad? histatakse rahvusvahe- iga kuues inimene veepuu- tab aastatel 2018–2028. natehnoloogianäitused jne. Kalendri järgi algas kolma- list veepäeva, mille pea- duses. Sama uuringu koha- Veepäeva tähistamise pea- Eestis on veepäeva tähistatud päeva hilisõhtul kell 23.58 miseks eesmärgiks on selt elab aastal 2025 ligikaudu misteks eesmärkideks on alates 1995. aastast Eesti Vee- kevad. Seda nimetatakse ast- propageerida veevarude 1800 miljonit inimest sellistes juhtida üldsuse tähelepa- ühingu ja Eesti Vee-ettevõte- ronoomilise kevade saabumi- riikides või piirkondades, kus nu aktuaalsetele veealastele te Liidu organiseerimisel. seks, kuna on seotud põhja- säästvat tarbimist ja ma- on absoluutne veepuudus. probleemidele ja püüda neid Igal aastal valitakse vee- poolkeral kevadise pööripäe- jandamist. Veepäev on Lisaks on umbes 25 prot- lahendada, propageerida päevale mingi teema, millele vaga. olnud rahvusvahelises senti maailma mageveeva- säästvat ja mõistlikku veeres- pühendatakse vastaval aastal Sünoptikute ja ilmaennus- rudest tervisele ohtlikult sursside ning eeskätt mage- enim tähelepanu. Kui esime- tajate jaoks on olemas aga ka kalendris juba viimased saastunud. Igal aastal sureb vee tarbimist ja majandamist, sel veepäeval 1993. aastal veel teisi kevade definitsioone ja 27 aastat. maailmas ligi kaks miljonit kaasata veepäeva tähistamisse päevateemat ei olnud, siis ala- mõisteid. Üks neist on näi- Allan Espenberg last reostunud veest põhjusta- valitsusi, rahvusvahelisi orga- tes järgmisest aastast on see teks klimaatiline kevad, mis tud haigustesse. Ülemaailmse nisatsioone ja eraettevõtteid alati olemas olnud. saabub siis, kui ööpäeva kesk- Tervishoiuorganisatsioo- ning teadvustada seda, kuidas Tänase veepäeva ehk 2019. mine õhutemperatuur tõuseb Suurem osa ehk 71 protsenti ni andmetel on 80 protsenti majanduslik tootlikkus ja sot- aasta teemaks on „Kedagi ei püsivalt üle +5 °C. Maa pinnast on kaetud vee- maailmas levinud haigustest siaalse heaolu kasv mõjutavad hüljata“ („Leaving no one be- Heidamegi korraks pilgu, ga, kuid magevett on umbes seotud vee madala kvalitee- veevarude vähenemist. hind“), millega juhitakse veel- millal püsiva plussiga kli- kolm protsenti, millest ena- diga. Igal aastal saab üks ÜRO kord tähelepanu vee tähtsu- maatiline kevad meile vara- mus (70 protsenti) on kül- Seetõttu otsustatigi rah- asutustest ülemaailmse vee- sele. Selle päevateemaga an- sematel aegadel kohale on munud olekus ehk liustikena. vusvaheliselt hakata pöö- päeva ettevõtmiste koor- takse märku, et iga inimene jõudnud. Kuupäevaliselt on Kõigest üks protsent kogu rama suuremat tähelepanu dinaatoriks, kellena juhib peab jõukohaselt panustama ajaloos kõige varem klimaati- sellest veest kõlbab joogiks. veeprobleemidele. Veepäeva päevateema tutvustamist. ja tooma oma võimete järgi line kevad saabunud meile 16. Samal ajal kasvab vee tar- tähistamise mõte käidi välja Nii koordineeris 2010. aas- kasu selleks, et 2030. aastaks aprillil 1990 (Tartus ja Võrus) bimine kaks korda kiiremini ning kõige hiljem 24. mail 1992. aasta juunis Rio de Ja- tal näiteks veepäeva tähista- oleks kõik planeedi inimesed 1942 Pakril. Kui võtta arvesse kui rahvastik – vee tarbimi- neiros toimunud Ühinenud mist ÜRO arenguprogramm, ja asutused (koolid, farmid, kogu Eesti, on varajasim ke- ne maailmas kahekordistub Rahvaste Organisatsiooni 2011. aastal ÜRO inimasus- vabrikud) varustatud korrali- vad saabunud 6. aprillil 2008. iga kahekümne aasta järel ja keskkonna- ja arengukon- tuse programm, 2012. aastal ku veega. aastal ja kõige hiljem 17. mail juba 2025. aastaks prognoo- verentsil, mille eesmärgiks side päevaks, siis praegu on ÜRO Toidu- ja Põllumajan- Tähelepanu suunatakse ka 1941. aastal. Eelmisel aastal sitakse, et nõudlus vee järele oli kokku leppida koostöös selle nimeks ülemaailmne dusorganisatsioon, 2013. aas- murekohale, et mitmed rah- saabus kevad näiteks 10. ap- ületab pakkumist 56 protsen- maailma säästva ja elukestva veepäev. tal Ühinenud Rahvaste Ha- vakihid (sealhulgas naised, rillil. di võrra. Nõudlust vee järele arengu kaitsmisel. Lisaks kuulutas ÜRO riduse, Teaduse ja Kultuuri lapsed, pagulased, invaliidid, Sel aastal on klimaatiline suurendavateks teguriteks on 22. detsembril 1992. aastal Peaassamblee 2003. aastal Organisatsioon jne. põlisrahvad) on jäetud unus- kevad veel saabumata. Küll rahvastiku suurenemine ja kinnitas ÜRO Peaassamblee välja rahvusvahelise vee- Veepäeval viiakse läbi kon- tuse hõlma ja nende veeva- on enamuses Eestis kohale elatustaseme kasv, põud ning rahvusvaheliseks veepäevaks aktsioonide kümneaastaku verentse ja seminare, kor- jaduste eest ei võidelda kuigi jõudnud aga varakevad. Va- keskkonnaalased probleemid. 22. märtsi ning esimest vee- 2005–2015, mille alguskuu- raldatakse festivale ja pidu- aktiivselt. Lisaks diskrimi- rakevadeks nimetatakse aega, Kuigi maailmas on praegu päeva tähistati juba järgmisel päevaks määrati 22. märts sid, demonstreeritakse vee- neeritakse nende vajadusi mis algab pärast lumikatte veel kasutamiseks piisavalt aastal, 22. märtsil 1993. Kui 2005. Pärast selle lõppemist eksperimente, näidatakse fil- mõnikord lausa teadlikult. lõplikku kadumist. sobivat magedat vett, on see alguses nimetati tähtpäeva kuulutas ÜRO Peaassamblee me, käiakse loodusretkedel, ebaühtlaselt jaotunud. ÜRO rahvusvaheliseks veeressurs- välja uue dekaadi – rahvusva- külastatakse veeasutusi, toi- Kuulutaja VEGA sari GOROD narivoodi SAMI DUET-5 kummut MADRATSID GAMMA-15 sektsioon puitvoodi al. 77€ madratsid ei kuulu komplekti madratsid 85€ 519€ 419€ AL.95€ AL.59€ PROVANS köök 240* DIPLOMAT diivanvoodi 599€ diivanvoodi diivanvoodi KROKUS köök 180* 188*85*90 (120*188) 175€ 552€ 255*190 (126*182) 899€ al.359€ LADOGA MAESTRO ROKO komplekt ROZALIA köök diivanvoodi diivanvoodi 170* 249€ 669€ 187€ KÕIKIDELE DIIVANITELE LISATUD VEDRUPLOKK! LISATUD DIIVANITELE KÕIKIDELE 699€ RAKVERE • NIINE 4A • tel: +372 53 031 718 LIHTNE JA MUGAV JÄRELMAKS! • E-R: 10.00-19.00 • L-P: 10.00-16.00 KASUTA VÕIMALUST! Kuulutaja reede, 22. märts 2019 KESKKOND 3 Rakvere linnavalitsus täitus sümboolsete kütusetünnidega Tüür nentis, et selle koosta- üks liginull-labor, mis tegeleb ja see protsess hakkab kuskil plaanitavate eeskirjade koha- tonne tünnidena. Kui ära põ- Möödunud reedel avati mise peamiseks ajendiks olid peamiselt maja sees toimuva- 20–30 aasta pärast hooga pih- selt muutub lihtsa ahjukütte- letada üks tünn kütust – need Rakvere linnavalitsuse 1. jaanuarist 2020 kehtima ga. Millised on aga seosed re- ta,“ tõdes Tüür. ga puidust elamu ehitamine tünnid siin on küll 200 liitri- fuajees Eesti Arhitektide hakkavad hoonete liginull- gionaalplaneerimisega, sellele Kui vaadata näitajaid rii- justkui illegaalseks, palkmaja sed, aga see vaat kütust peaks Liidu kuraatorinäitus energianõuded, mille eesmär- vastus puudub ning sellest giti, siis Eestis on CO2 heide kuulub küll erandi alla, kuid olema kusagil 370 liitrine giks on vähendada oluliselt lähtuvalt infot kogutigi. Euroopa riikide keskmisest selle kütmist hakatakse ran- – siis tekkib üks tonn CO2,“ „Liginull“, mille inspi- Eesti hoonete kasvuhoone- Kuraatori sõnul tuleks ehi- kaks korda suurem. „Eestla- gelt reglementeerima. selgitas arhitekt. ratsiooniallikaks olid gaasiheitmeid ja seeläbi anda tussektori ökoloogilise jala- sed kulutavad praeguste näi- „Jõudsime tulemuseni, et Kuraatorite püstitatud suu- 2020. aastast kehtima omapoolne panus katastroo- jälje puhul analüüsida kolme tajate põhjal kolme aastaga A klassi betoonhoone jalajälg reks murekohaks seoses uute hakkavad hoonete ligi- filiste kliimamuutuste ära- kihti. „Esimene ongi majasi- ära oma saja aasta ressursi, oli elukaare jooksul umbes nõuetega on ka regionaal- hoidmisse. sene – kuidas maja energiat mida tohiks kasutada, et säi- 80 tonni CO2 heidet. Aga poliitika. „Kui keerata need nullenergianõuded. „Uute regulatsioonide tarbib sel ajal, kui see juba liks praegune kliima,“ lausus puidust majal, mis kasutab reglemendid hästi põhja, siis Väljapanek on seatud 80 mõõtkavaks on üks hoone valmis on. Teine kiht puudu- kuraator, nentides ühtlasi, et kütteks kaks ja pool korda see võib muuta uusehituse vaadile, mille abil näitli- ja ajaskaalaks 30–50 aastat. tab maja ehitamist – kõik see, Eesti puhul on need näitajad rohkem energiat, sest ahju püstitamise üldse nii kalliks kustatakse CO2 mahtu- Kuraatornäitus võtab laie- mis toimub enne ja pärast küll üheselt kinni põlevkivi- aetakse kaks ja pool korda ja keeruliseks protsessiks, et ma vaatenurga, küsides, kas hoone kasutamist. Kolmas on elektris. Kui leitaks võimalus rohkem puid, on elukaare me ei saagi
Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Vallavanema Veerg Vallavolikogu 20. Detsembri Istungi Materjale
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2019 Vallavolikogu 20. detsembri istungi materjale VALLAVANEMA VEERG Volikogu istung toimus Venevere Seltsimajas. mistingimused. Toetatakse liikuvusega seotud Teise, Küti külas Aravuse tee 6 asuva kinnis- Aasta alguse üks ühisettevõtmisi Vinni valla 2019. aasta eelarve esimene toiminguid, hügieeni- ja köögitoiminguid. tu (pindalaga 790 m²) sihtotstarve on ärimaa. on Vinni valla turismi tutvustami- lugemine. Volikogu lõpetas Vinni valla 2019. Volikogu kehtestas Venevere Seltsimaja Võõrandamine toimub enampakkumise korras. ne Tallinnas messikeskuses 8.-10. aasta eelarve esimese lugemise. põhimääruse. Seltsimaja varasem põhimäärus Vee-ettevõtja määramine ja tegevuspiir- veebruarini toimuval turismimessil Volikogu kinnitas 2018. aasta lisaeelarve pärines aastast 2006. Uus seltsimaja põhimää- konna kehtestamine. Volikogu määras Vinni Tourest 2019. Kui üksikud tegijad kogumahuga 457 038 eurot. rus on kaasajastatum ning selles on selgemalt vallas vee-ettevõtjaks AS-i Emajõe Veevärk välja arvata, siis varem ei ole Vinni Volikogu kehtestas hooldajatoetuste mää- ja arusaadavamalt kirjas seltsimaja ülesanded tähtajaga kuni 1.01.2031, tegevuspiirkonna- vald sel Eesti suurimal turismimes- rad 2019. aastaks. Alates 1. jaanuarist 2019 on ja kohustused. ga Pajusti, Vinni ja Viru-Jaagupi alevik ning sil üldse käinudki. Nii et esmakord- Vinni vallas sügava puudega lapse hooldaja või Volikogu kehtestas ka Muuga Spordihoone Vetiku, Inju, Kadila, Kulina ja Kakumäe küla. selt oleme messil
    [Show full text]
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Laekvere Valla
    1 LAEKVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. Laekvere 2007 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 2 ARENGUKAVA TELLIJA: Laekvere Vallavalitsus Aadress: Salutaguse tee 2, 46501, Laekvere, Lääne-Virumaa Vallavanem: Aarne Laas Telefon: 3222373; 3222370 Faks: 3222380 E-post: [email protected] Majandusosakonna juhataja: Andrus Läll Telefon: 3222374; 5046009 E-post: [email protected] Kommunaaltehnik: Rein Talvis Telefon: 3222385; 5145022 E-post: [email protected] www.laekvere.ee TÖÖ TEOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Telefon: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel. 51 62476 Create PDF with GO2PDF for free, if you wish to remove this line, click here to buy Virtual PDF Printer 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Laekvere valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Laekvere valla üldplaneering 10 2.3.3. Detailplaneeringud Laekvere vallas 11 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 12 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 12 2.4.2. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 14 2.5. Muud andmed 16 2.5.1. Põhjavee uuringud 16 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 16 2.5.3. Vee erikasutusload 18 2.6. Kokkuvõte 18 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 19 3.1.
    [Show full text]
  • Vinni Valla Jäätmekava 2015 – 2020 Koostamisel on Arvestatud Kehtivatest Õigusaktidest Tulenevate Nõuete Ja Kohustustega
    Vinni valla jäätmekava 2015-2020 Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26.02.2015 määrusega nr 5 VINNI VALLA JÄÄTMEKAVA 2015 – 2020 Pajusti 2015 1 Vinni valla jäätmekava 2015-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ....................... 4 1.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ..................................................... 4 1.2. Eesti jäätmekäitluse lähiminevik .................................................................................... 4 1.3. Riigi jäätmekava ............................................................................................................. 5 2. JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ............................................................. 6 2.1. Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................6 2.2. Eesti õigusaktid ...............................................................................................................7 2.3. Vinni valla õigusaktid .....................................................................................................7 2.4. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel.............8 2.5. Vinni valla jäätmekava ulatus ning seos üleriigilise jäätmekavaga .............................. 10 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..............................................................10 3.1. Rahvaarv
    [Show full text]