RAE SÕNUMID 1 TÄNA LEHES:

+ UUS RÜHM LASTEAIAS PILLERPALL RAE + PÕHJAVEEVARUDEST NOVEMBER + HUVIALAKOOLI sõnumid 2003 5. AASTAPÄEVAST ÕNNITLEME NOVEMBRIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI! MARTA HOTSKI 91 VILHELMINE MOONDU 91 ALEKSANDRA RIIKOJA 88 LEIDA ELM 86 LEIDA SIHV 84 JEKATERINA DIMITRIJEVA 84 ÕIE VILLO 84 ZINAIDA BUKASHKINA 83 NADEZDA TIKKER 83 HELJA PUSTALJAKOVA 82 PELAGEJA DOLGOPOLOVA 80 VILMA GRUBE 75 ANNATIMOFEJEVA 75 GETHE-ERALDA KESKÜLA 75 VAIKE VEIL 70 PILVA REINUMÄE 70 KLAVDIA KOSUSKINA 70 HEINO VIISILEHT 70 KARL METS 70 ÜLO VAHAR 70 HELDUR VAHTRA 65 ALEKSANDER SUTTER 60 TAMARA MEINERT 65 LEA SAAVAN 65 RIINA NOOR 60 HILJA SANGLA 60

OKTOOBRIKUUS REGISTREERITUD SÜNNID:

STEN MARTIN VASEMÄGI SIIM KASEMETS KAUR KAARET MATTIS MAIDO BENJAMIN TIM EKLÖF ANTONY KALLASTE HANNA LISETTE KLOREN MARCUS FORSEL RITA TAMM KASPAR TUGEVUS TEPPO LINDMÄE HARRI HIIEVÄLI LIISA MARIA HEINSOO KRISTJAN MARKUS VAHAR 2 RAE SÕNUMID november RAE VALLAVALITSUS JA VOLIKOGU ESIMEES ASTUSID TAGASI

28. oktoobril teatas Rae Vallavalitsuse nimel vallavanem tagasiastumisest vallavolikogu esimehe kohalt Endel Tarmo Klaar vallavalitsuse tagasiastumisest. Valla- Lepik. Mõõdukate ridadesse kuuluva Endel Lepiku vanem esitas tagasiastumispalve kinnitamiseks Rae sõnul on vaja anda võimalus uuele tekkivale Vallavolikogule. Tagasiastumise põhjus on koalitsiooni koalitsioonile. lagunemine ning seetõttu valla arengu seisukohalt Endisesse vallavolikogu koalitsiooni kuulusid kaks vajaliku koostöö puudumine Rae Vallavolikoguga. erakonda - Reformierakond ja Mõõdukad ja kaks Tarmo Klaari sõnul on sellises olukorras vallavalitsusel valimisliitu - Koduvald ja Vallakodanik. Opositsiooni raske tööd jätkata ja täita kohalikule omavalitsusele moodustasid Isamaaliit, Rahvaliit, Res Publica ja pandud ülesandeid. Keskerakond. Valimisliit Vallakodanik lahkus Rae Vallavalitsusse kuulusid lisaks vallavanem Tarmo koalitsioonist 14.10.2003: Klaarile (Reformierakond) veel abivallavanemad Meelis Pärast vallavanema vabastamist peab vallavolikogu Kasemaa (Reformierakond), Vello Voog (VL Koduvald) määrama ametisse uue vallavanema, samuti tuleb ja Sven Nugis ning vallavalitsuse liikmed Helin Kangur pärast vallavolikogu esimehe vabastamist valida uus (Mõõdukad), Richard Porman (Vallakodanik), Ago volikogu esimees. Soasepp (Vallakodanik). 28. oktoobri õhtul toimunud vallavolikogu erakorralisel vallakantselei istungil esitatud pöördumises teatas oma

MAANTEEAMET KAALUB AJUTIST LAHENDUST TIHEDA LIIKLUSEGA RISTMIKULE

Tipptundidel on muutunud liiklus Aleviku tee ja Tallinna kirjaga Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse ringtee ning Põrguvälja tee ristmikul eriti tihedaks. poole. Inimesed kasutavad üha rohkem ühistranspordi asemel Kirjale vastas Maanteeameti planeeringute osakonna isiklikke sõidukeid ja nii tekibki Jüri alevikust väljasõidul juhataja kt hr. Raul Vibo. Oma vastuses teatab autodest mitme meetri pikkune järjekord. Olukord on Maanteeamet, et enne 2006. aastat ei ole võimalik vallaelanikele ebamugav ja seetõttu on vallavalitsusse ristmikku kapitaalselt ümber ehitada. pöördutud ettepanekutega tekkinud olukorrale lahendus Ühe lahendusvariandina ristmiku liikluskoormuse leida. vähendamiseks pakub Maanteeamet võimaluse Kuna tegu on riigiteega, siis vallavalitsus seda probleemi suunata liiklus Põrguvälja tootmisalalt Tartu maanteele iseseisvalt lahendada ei saa. Ristmiku liikluskorralduse Tankla eritasandilise sõlme kaudu. Selleks on vaja paremaks muutmise küsimust arutasid vallavalitsuse viitadega eelsuunamine tööstusalale ja ümber ehitada esindajad riigiteede haldaja Harju Teedevalitsuse tankla ristmiku Tallinna poolne ramp. Teiseks tuleb spetsialistidega, kes on nõus alustama vajalikke töid muuta Aleviku tee ja Tallinna ringtee ning Põrguvälja tee niipea, kui Maanteeamet on Harju TV-ile liiklusohutust ristmiku liikluskorraldust kas ajutiste valgusfooride või tagavate projektlahenduste väljatöötamiseks ja ringliiklusega. täitmiseks eraldanud vajaliku raha. Ajutise lahenduse elluviimine otsustatakse pärast tööde Ristmikuga seotud tööd on planeeritud aastaks 2006, maksumuse selgumist. mis aga kahjuks ei rahulda ei vallavalitsust ega valla elanikke. Olukorrale kiirema lahenduse leidmiseks pöördus Rae Vallavalitsus käesoleva aasta 13. oktoobril Meelis Kasemaa abivallavanem arengu- ja planeerimisalal november RAE SÕNUMID 3 LASTE TÄNAVA EHITUSEST

Käimas on Jüri aleviku Laste tänava rekonstrueerimine laiust 2,5 meetrini. Mujal on jalgtee laius 3,0m ning kõnnitee ja jalgrattatee läbimurde rajamine piki Tõrukese lasteaia ja koolimaja vahelisel lõigul läheb jalgtee tammiku serva. piki tammiku serva sellises kohas, kus tee rajamine ei Laste tänava rekonstrueerimise esimene etapi tööd ohusta ühtegi suuremat puud. peavad olema tehtud novembri lõpuks. Selleks ajaks Kahjuks peab aga märkima, et töödega seoses on kaetakse rekonstrueeritud teelõik ja rajatud teed n-ö juhtunud kahetsusväärne eksitus ning arusaamatuse tõttu freesasfaldiga, lõplikult asfalteeritakse teed kevadel. saeti maha üks saarepuu ja üks pärn Jüri Gümnaasiumi Laste tänava rekonstrueerimise projektis on lähtutud juures. Sellele eksitusele järgnes vallakodanike kiire vajadusest vähendada liiklusohtlikkust. Selleks oli vaja reageering ja vallavalitsuselt päriti toimunu kohta aru. eraldada jalakäijate ja jalgratturite liiklus autoliiklusest ning Edasiste tööde käigus tuleb maha saagida üks haavapuu kasutada autoliikluse rahustamise meetmeid. Liikluse tammiku lasteaiapoolses servas ning rohkem puid maha ei rahustamiseks on projekteeritud „tõstetud ristmikud“ Aia võeta. Tööde teostajal on kohustus samaväärsed puud tänava ja Suve tänava ristmikele, tänava kitsendused asemele istutada.Maha tuleb aga saagida veel mõned kahte kohta, kaks väikese raadiusega S-kurvi ja üks tammede madalamad oksad, mis ulatuvad välja künnis. sõiduteele. Liiklusohutuse tõstmiseks on koolimaja juures parkla ja sõidutee asukohad ära vahetatud parkla jääb koolimaja poole. Nii ei pea parklast kooli tulijad ületama sõiduteed. Tiit Korn Jalakäijatele ja jalgratturitele on projekteeritud ühiselt projekteerija kasutatav tee, mis sõiduteest on suuremas osas eraldatud haljasalaga. Kuna jalgtee läbib looduskaitse all olevat Ege Kibuspuu Lehmja tammikut on projekti tehtud muudatus arvestades Rae Vallavalitsuse Rae Vallavalitsuse ja Harjumaa Keskkonnateenistuse keskkonnaspetsialist arvamusi. Vähendatud on tammikut läbivas lõigus jalgtee

TALVINE TEEHOOLDUS RAE VALLAS

Tänavused esimesed talveilmad on juba selja taga ja Piirkond: Järveküla, alevik, Mõigu, proovile pannud nii teede hooldajad kui ka liiklejad. Peetri küla, alevik ja Kopli küla. Harju Teedevalitsusest saadud info põhjal hooldab Rae 6. Arnold Põldmäe tel. 60 48 130; 050 13 862; valda läbivaid riigiteid OÜ Üle (V. Kilp tel. 60 36 541; E. Ots tel 604 82 81 050 301 84) Piirkond: Jüri I pool, Ristiku tänav, Tammiku tee, Rae valla teid hooldamise eest vastutab vallaasutus Pildiküla, Kurna. Vaheko, kes on teehoolduseks 2003/2004. aasta 7. Arnold Põldmäe tel. 050 13 862; talveperioodiks sõlminud lepinguid nii ettevõtetega kui traktorist Noor tel 051 879 43 ka füüsilisest isikust ettevõtjatega. Piirkond: küla, Seli küla, Limu. Alljärgnevalt väike ülevaade ettevõtjatest, kellega on 8. Kaarlaid OÜ - Andres Lampe sõlmitud teede hoolduseks lepingud. tel. 60 34 168; 055 44 592; 1. Skanska EMV AS - O. Kruus, traktorist Veiko Velberk, tel. 053425009 tel. 60 34 001; 05033635; Piirkond: Soodevahe küla ja Veneküla, Lagedi traktorist K. Mardim tel. 05056710 alevik, Kopli küla. Piirkond: Jüri alevik kuni sillani ning 9. Margus Valgma - tel. 056 463 181 Jürist Lagedi raudteeni, kalmistu parkimisplatsid. Piirkond: Saare töökojast Aaviku tee Jüri sildini, 2. Raul Väinsar, tel 051 08 955; Pajupea tee, , Nabala tee, Patika Tarmo Väinsar tel. 05150355 küla, VanaTartu mnt., Atsimäe küla. Piirkond: Laasi, Kunimäe, Ruskvere teed, Kinnistute omanikele meeldetuletuseks: küla, ja küla, Ellaku- Rae Vallavolikogu 11. märtsi 2003. aasta määruse nr 9 Raasiku maantee vasak pool, ja Salu kinnitatud Rae valla heakorra eeskirja punkti 9.2 järgi küla, Anepalu, Ikaspalu ja Vaida alevik. on kinnistu omaniku kohustus koristada kinnistuga 3. OÜ Hansawerk - Jaanus Saarik, külgnevat puhastusala ning tegema seal lume- ja tel. 056 210 710 libedusetõrjet. Piirkond: Karjavere, Kesa, Nurme, Männiku ja Metsa taludeni viiv tee. Teede hooldusega seonduva täiendava informatsiooni 4. OÜ Kolde Põld - Sulev Aaslaid, tel. 052 80 309 saamiseks tuleks pöörduda VA Vaheko poole, direktor Piirkond: Salu küla, Urvaste küla, Ellaku-Raasiku Väino Orumets, tel. 605 67 68; 056 495 635, Aruküla tee maantee parem pool. 9, Jüri 75301. 5. OÜ Pihlaka Farm - Peeter Pihlakas, tel. 052 73793; Meelis Kasemaa traktorist Taivo tel. 056 667 21 abivallavanem arengu- ja planeerimisalal 4 RAE SÕNUMID november RAE VALLA LASTELE SÄILIVAD KOHAD TALLINNA LASTEAEDADES

Tallinnas käib lasteaias ligikaudu sadakond Rae Leping sõlmiti, et tagada Rae valla lastele Tallinna valla last. Sügise algul hoidis lastevanemate meeli lasteaedades käimise võimalus ning määrata ärevil teade, et Tallinna Haridusamet plaanib oma kindlaks sellega seotud kulude katmise kord. lasteaedade nimekirjadest kustuda kõik Rae valla Vastavalt lepingule võtab Tallinna linn vabade lapsed, kuna vallal oli tekkinud võlgnevus Tallinna kohtade olemasolul oma koolieelsetesse linna ees. lasteasutustesse vastu lapsi, kelle elukohana on Tänaseks on võlgnevus tasutud, kuna Rae Eesti Rahvastikuregistri andmetel registreeritud Vallavolikogu kiitis heaks Vallavalitsuse esitatud Rae vald. lisaeelarve. Samuti on tasutud kuni käesoleva Lisainfo kultuuri- ja haridusametist 605 67 53. aasta lõpuni pealinna lasteaedades käivate laste kohamaks. Rae valla ja Tallinna linna vahel sõlmiti 20. oktoobril Heli Niin 2003 koolieelsete lasteasutuste muude kulude Kultuuri- ja haridusameti juhataja katmise leping.

AVATI UUS RÜHM LASTEAIAS PILLERPALL

Novembri alguses lõppesid Vaida lasteaias alustatakse lasteaia Tõrukese ühe rühma Pillerpall remonditööd ja avati uus lasteaiarühm. remondiga. Remondi käigus said uue ilme kõikide rühmade Lisaks on välja pakutud koostööd eralaste- riietusruumid ja köögitädi ruumid, renoveeriti kogu aedadega. Alates augustist 2003 on Rae lasteaia küttesüsteem ja soojasõlm. Vallavolikogus menetlemisel “Koolieelsete era- Remonditud ruumid on värviküllased ja uue lasteasutuste toetamise kord”, mille vastuvõtmine sisustusega. Lasteaiajuhataja Ülle Alliksaare sõnul peaks samuti olukorda leevendama. hakkab uues avatud rühmas käima 18 mudilast ja Et iga lapsevanem saaks lapsele soovi korral ning sellega on suures osas tagatud lasteaiakohad lasteaiakoha, tuleb ka edaspidi otsida ja leida uusi Vaida piirkonna lastele. lahendusi. Kuid siiski on Rae vallas tervikuna jätkuvalt nõudlus lasteaiakohtadele. Hetkel ootab lasteaias käimise Heli Niin võimalust ligi kaheksakümmend last. Kultuuri- ja Ühe lahendusena plaanitakse munitsipaal- haridusameti juhataja llasteaedade edasist remontimist. Veel sellel aastal

Uued ruumid on nägusad ja hästi sisustatud. Lapsed mänguhoos. november RAE SÕNUMID 5

RAE VALLAVALITSUS teatab järgmiste detailplaneeringute algatamisest:

Lehmja küla Männi kinnistu detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 140. Patika küla Urba kinnistu detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 141. Suuresta küla Jõeääre ja Jõekääru kinnistute detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 142. Suuresta küla Vanatammi kinnistu maatüki I detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 143. Rae küla Koplipere kinnistu detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 144. Pajupea küla Leiva kinnistu detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 145. Veneküla küla Rootsi kinnistu detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 146. Karla küla Andrekse kinnistu detailplaneering Algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 147. ja järgmiste detailplaneeringute kehtestamisest:

Vaskjala küla Jõe kinnistu detailplaneering Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritavale alale 4 uut pereelamukrunti. Planeeritava ala suurus 1,14 ha. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 135.

Kopli küla Rahula kinnistu detailplaneering Detailplaneeringuga nähakse ette planeeringualale 63 uut pereelamu krunti ja 1 sotsiaalotstarbega krunt. Planeeritava ala suurus 10,2 ha. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 136.

Peetri küla Rootsi I ja Vana-Lepiku I kinnistu detailplaneering Detailplaneeringuga nähakse ette planeeringualale 7 uut äri- ja tootmismaa krunti ning 19 väikeelamu krunti. Planeeritava ala suurus on 12,4 ha. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 137.

Kurna küla OÜ Transient tootmisbaasi detailplaneering. Detailplaneeringuga nähakse ette krundile tootmis-, äri--ja elamu sihtotstarbega kuni 4-korruseline hoonestus. Planeeritava ala suurus 2,1 ha. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 otsusega nr 138. 6 RAE SÕNUMID november PÕHJAVEEVARUD JA VEEVARUSTUSE ARENGUKAVA RAE VALLAS

Mitmetes Eesti päevalehtedes on ilmunud artiklid AS-I VEETARBIMINE EI AMMENDA (29.09.2003 ÄP “Napp põhjaveevaru pärsib Tallinna VALLALE KINNITATUD PÕHJAVEEVARU ümbruse arengut”, 10. oktoobril 2003 Harjumaa, AS-ile Kalev lubatud veetarbimise koguse 20.10.2003 EPL “Kalev ammendas Jüri aleviku kogu määramisel arvestas Rae Vallavalitsus varem vallale veevaru vaevu kahe kuuga), mis käsitlevad Rae valla määratud põhjaveevaruga. AS Kalev tarbib praegu põhjaveevaru. Kahjuks on olnud ebatäpne ja keskmiselt 1112 m³/kuus, kusjuures lubatud vee tegelikkusele mittevastav probleemi esitus, nagu tarbimine on 6000 m³ kuus. Selline veetarbimine on oleks Rae vallas põhjavesi otsa lõppemas, mille praegu kohalikele võimalustele vastav. Võrdluseks peamiseks põhjuseks olevat AS-i Kalevi tootmis- võiks veel tuua, et 2002. aastal tarbis Tallinnas ettevõtte ja teiste ettevõtete kolimine Rae valda. asunud kommivabrik keskmiselt 10250 m³ kuus, kus veevarustuse allikaks olid samuti põhjavee puurkaevud. Praegu on Rae vallal Jüri aleviku PÕHJAVEEST JA PÕHJAVEEVARUDE veehaardel vaba kambrium-vendi veekihi põhjavee- KINNITAMISEST RAE VALLA NÄITEL varu ning samuti on saadud Keskkonnaministeeriumi Põhjavesi on riigi omanduses olev taastuv maapõue- Harjumaa Keskkonnateenistuselt luba uue puur- vara ning jaguneb sügavuti kolme kihti - ordoviitsiumi, kaevu rajamiseks Põrguvälja tööstusrajooni, vee- ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi kihti. võtuga 160 m³ ööpäevas. Rajatav puurkaev on Keskkonnaministeeriumi 1999. aastal tellitud uurin- planeeritud ühendada Jüri aleviku ühisveevärgiga. guga määrati Harju maakonna ordoviitsiumi- kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekside tarbevaru ja hinnati ümber olemasolevad põhjavee- RAE VALLA VEEVARUSTUSE ARENGUKAVA varud kuni aastani 2030. Uuringu ning Keskkonna- NÄEB ETTE PÕHJAVEE KASUTAMIST ministeeriumi põhjaveekomisjoni ettepaneku alusel Valla alevike ja külade veevarustuse arengukava kuni kinnitas keskkonnaminister 13. jaanuari 2000 määru- aastani 2015 järgi kasutatakse veevarustuseks Rae sega nr 5 põhjaveevarud 30-aastase kasutusajaga vallas põhjavett. ka Rae valla veehaaretel. Põhjaveevarude kinnita- Näiteks võrreldi Rae valla alevike ja külade mine tähendab sisuliselt seda, et määratakse, kui veevarustuse arengukava koostamise käigus palju üks või teine piirkond põhjavett võib kasutada, Tallinna lähistel paikneva Peetri küla veega et tagada loodusvara otstarbekas kasutamine. varustamise võimalusi nii pinnavee kui ka põhjavee 1999. aastal määratud põhjaveevarud rahuldasid osas. Kui piirkonda oleks hakanud varustama AS Rae valla vajadusi ning tollal polnud Rae Valla- Tallinna Vesi veepuhastusjaamast tuleva pinna- valitsusel põhjust lisataotlusi esitada. veega, siis kulunuks vajalikele investeeringutele 62,3 Küll on aga muutunud olukord praegu, kus vallas, eriti mln krooni, et ehitada välja ühisveevärk. Piirkonna Peetri küla ja Jüri aleviku piirkonnas, on nii elamu- veega varustamiseks puurkaevude baasil oli ehituse kui ka ettevõtluse areng läbi aegade kiireim. samasuguste investeeringute vajadus 68,3 mln 8. oktoobril 2002. on Rae Vallavolikogu otsusega nr krooni. 373 kinnitatud valla alevike ja külade veevarustuse Majanduslikult kasulikum variant selgunuks, kui AS arengukava kuni aastani 2015. Juba arengukava Tallinna Vesi oleks andnud teada müüdava vee hinna koostades ilmnes, et Rae valda kinnitatud liitumispunktis ja liitumistingimused. Kahjuks ei põhjaveevaru ei rahulda ning seetõttu oli vaja vastanud AS Tallinna Vesi Rae Vallavalitsuse ja algatada põhjaveevarude ümberjagamine Harju arengukava koostajate sellesisulistele järele- maakonnas. Kuna sama probleem on ka pärimistele. naabervaldadel, siis oleme pöördunud ka Harjumaa Põhjavee kasutamise kasuks rääkisid arengukava Omavalitsuste Liidu poole ettepanekuga algatada kinnitamisel veel asjaolud, et põhjaveel põhinev olemasolevate põhjaveevarude ümberhindamine ja ühisveevärk on lokaalselt arendatav ja kriisiolukorras nõutavate analüüside tegemine. Rae Vallavalitsus kindlalt toimiv. teavitas põhjaveevarude ümberhindamise vajadus- test ka EV Keskkonnaministeeriumi põhjavee- Praegu ei suuda vald ainuüksi oma kuluga rajada komisjoni, näidates ära valla vajadused järgmiseks puurkaeve ja torustikke ning välja ehitada 30 aastaks. Komisjon arutas küsimust 3. septembril ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Veevarustuse, 2003 toimunud koosolekul ning otsustas toetada samuti ka kanalisatsiooni arengukava elluviimiseks valla taotlust põhjaveevaru suurendamiseks ja taotleb Rae vald ühiselt 10 Harjumaa omavalitsusega soovitas protsessi kiirendamiseks teha vajalikud rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ISPA fondist. veeanalüüsid valla oma finantseerimisel. Seega toimub tõenäoliselt põhjaveevarude ümberjagamine Lembit Vares lähimas tulevikus. arengu- ja planeerimisameti vaneminsener november RAE SÕNUMID 7 KOKKUVÕTE VALLAVOLIKOGU OKTOOBRIKUU TÖÖST

Oktoobris kogunes volikogu neljal korral. Korraline istung Pillerpall remonttööde lõpetamiseks, eraldati rahalisi toimus 14. oktoobril järgmise päevakorraga: vahendeid tsentraalse gaasitrassiga liitumiseks Assakul 1. Volikogu aseesimehe vabastamine; asuvate vallale kuuluvate hoonete jaoks. Raha eraldati 2. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe vabasta- Lagedi raamatukogu ja meditsiinipunkti veevarustuse ja mine ja uue esimehe valimine; kanalisatsiooni ehitamiseks ning samuti planeeriti 3. Arengukomisjoni aseesimehe vabastamine ja uue täiendavaid vahendeid Lagedi põhikooli söökla komisjoni aseesimehe valimine; renoveerimiseks. 4. Peetri küla, Järveküla küla, Rae ja Lehmja küla Kuuenda päevakorrapunktina lõpetati eralasteasutuse ning Assaku aleviku vee-ettevõtja määramine ja toetamise korra II lugemine ning suunati eelarve- ja tegevuspiirkonna kehtestamine; majanduskomisjoni ettepanekul kolmandale lugemisele. 5. Rae valla 2003. aasta teise lisaeelarve kinni- tamine; Seitsmenda päevakorrapunktis delegeeris vallavolikogu 6. Koolieelsete eralasteasutuste toetamise korra II vallavalitsusele turismiseadusest tulenevate ülesannete lugemise jätkamine; täitmise. 7. Turismiseaduses kohalikule omavalitsusele Kaheksandast kuni üheteistkümnenda päevakorra- pandud ülesannete delegeerimine; punktina kehtestas volikogu Vaskjala küla Jõe kinnistu, 8. Vaskjala küla Jõe kinnistu detailplaneeringu Kopli küla Rahula kinnistu, Peetri küla Rootsi II ja Vana kehtestamine; Lepiku I kinnistu detailplaneeringu ning Kurna küla OÜ 9. Kopli küla Rahula kinnistu detailplaneeringu Transient detailplaneeringu. kehtestamine; Kaheteistkümnenda päevakorrapunktina muutis volikogu 10. Peetri küla Rootsi II kinnistu ja Vana-Lepiku I Järveküla küla Turu III kinnistu maatükk I detail- kinnistu detailplaneeringu kehtestamine; planeeringu algatamist. 11. Kurna küla OÜ Transient tootmisbaasi detail- planeeringu kehtestamine; Kolmeteistkümnendast päevakorrapunktist kuni kahe- 12. Rae Vallavolikogu 13. mai 2003 otsuse nr 73 kümnenda päevakorrapunktini algatas vallavolikogu “Järveküla küla Turu III kinnistu maatükk I seitse detailplaneeringut. Detailplaneeringud algatati detailplaneeringu algatamine” muutmine; Lehmja küla Männi kinnistul, Patika küla Urba kinnistul, 13. Lehmja küla Männi kinnistu detailplaneeringu Suuresta küla Jõeääre ja Jõekääru kinnistul, Suuresta algatamine; küla Vanatammi kinnistul, Rae küla Koplipere kinnistul, 14. Patika küla Urba kinnistu detailplaneeringu Pajupea küla Leiva kinnistul, Veneküla küla Rootsi algatamine; kinnistul, Karla küla Andrekse kinnistul. 15. Suuresta küla Jõeääre ja Jõekääru kinnistute 21. oktoobril kogunes volikogu oktoobris teist korda. detailplaneeringu algatamine; Päevakorras olid kaks punkti: 16. Suuresta küla Vanatammi kinnistu maatüki I 1. umbusaldusavaldus vallavolikogu keskkonna- detailplaneeringu algatamine; komisjoni esimehele; 17. Rae küla Koplipere kinnistu detailplaneeringu 2. umbusaldusavaldus haridus- ja kultuuri- algatamine; komisjoni esimehele. 18. Pajupea küla Leiva kinnistu detailplaneeringu Esimese päevakorrapunktis leidis vallavolikogu algatamine; opositsioon, et keskkonnakomisjoni esimees hr Gutmann 19. Veneküla küla Rootsi kinnistu detailplaneeringu on kaotanud volikogu usalduse ning kahjustanud Rae algatamine; valla mainet. Vallavolikogu vabastas Veigo Gutmanni 20. Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detail- keskkonnakomisjoni esimehe ametist. planeeringu algatamine; 21. Volikogule laekunud informatsioonid. Teise päevakorrapunktina käsitles volikogu umbusal- dusavaldust haridus- ja kultuurikomisjoni esimehele Esimesed kolm päevakorra punkti olid seotud volikogu töö Endel Lepikule. Opositsioon põhjendas oma sammu korraldamisega. Esimeses päevakorrapunktis rahuldas komisjoni esimehe saamatusega juhtida haridus- ja vallavolikogu Kaarel Tamme avalduse, vabastada teda kultuurikomisjoni tööd ning käitumisega Lehmja Põhikooli volikogu aseesimehe kohalt valimisliidu Vallakodanik hoolekogu 08.10.2003 koosolekul, kus haridus- ja lahkumisega koalitsioonist. kultuurikomisjoni esimees olles ise ka volikogu esimees, Teine päevakorrapunkt oli tingitud sotsiaalkomisjoni põhjendas koalitsiooni nõrku töötulemusi (sh hariduse esimehe Reet Raudkepa lahkumisega volikogust. valdkonnas) möödunud kalendriaasta jooksul volikogu Kolmandas päevakorrapunktis vabastati Arno Kelnik mittetöötamisega. arengukomisjoni aseesimehe kohustest, kuna temast oli Volikogu vabastas Endel Lepiku haridus- ja kultuuri- saanud vahepeal sama komisjoni esimees ning volikogu komisjoni esimehe kohalt. valis uueks aseesimeheks Raivo Uukkivi. Kolmandat korda kogunes volikogu samal päeval veel Neljandas päevakorrapunktis leidis käsitlemist Peetri küla, teist korda ning päevakorras oli Peetri küla, Järveküla Järveküla küla Rae ja Lehmja küla ning Assaku aleviku vee- küla, Rae ja Lehmja küla ning Assaku aleviku vee- ettevõtja määramine ja tegevuspiirkonna kehtestamine. ettevõtja määramine ja tegevuspiirkonna kehtestamine Vallavolikogu katkestas ülalnimetatud päevakorrapunkti jätkamine. menetlemise Peeter Nõmmiku ettepanekul, et saada antud küsimuses vallavalitsuselt täiendavat informatsiooni. Kuna antud punkt on ülalnimetatud piirkonna arenguks otsustava tähtsusega, siis püüdis vallavalitsus koos Viiendas päevakorrapunktis kinnitas volikogu lisaeelarve, veeettevõtja kandidaadiga veenda volikogu liikmeid antud millega eraldati täiendavaid vahendeid Vaida lasteaia otsuse vajalikkuses küsimus lahendada. Kuid 8 RAE SÕNUMID november vallavolikogu opositsioon, eesotsas Raivo Uukkiviga seda 1. Rae Vallavolikogu 12. 10.1999 määruse siiski ei teinud ning jättis teist korda vee- ettevõtja nr 94 kehtetuks tunnistamine määramata. 2. Rae Vallavolikogu 23. 05.2001 määruse Selgituseks niipalju, et minu kui haridus- ja kultuurikomisjoni nr 48 kehtetuks tunnistamine esimehe sõnavõtt Lehmja kooli hoolekogus oli kantud Antud eelnõud käsitlesid volikogu poolt valitavate sõnumist, et kogu antud piirkonna areng sõltub ametnike sotsiaalseid garantiisid. Vallavolikogu otsustas vallavolikogu lähiaja otsustest. Peetri kooli ehitamist ei saa ülalnimetatud määrused tühistada. enne asja, kuni piirkonnas puudub vesi ja kanalisatsioon. Opositsiooni huvi on aga kahjuks antud piirkonna arengut takistada, süüdistades koalitsiooni saamatuses. Endel Lepik Neljandat korda kogunes vallavolikogu 28. oktoobril, Vallavolikogu esimees päevakorras oli kaks punkti:

RAE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Jüri 14. oktoober 2003 nr 20

Rae valla 2003. aasta II lisaeelarve kinnitamine

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22) § 22 lõike 1 punktist 1 ja § 38, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 1998, 30, 410; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) § 12 lõikest 1, § 24 ja § 25, Rae valla põhimääruse § 60, Rae Vallavolikogu 22. augusti 2000 määrusega nr 25 kinnitatud eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktidest 43, 44, 45 ja 46, ära kuulanud Vallavalitsuse ettekande, Rae Vallavolikogu

määrab:

1. Suurendada 2003. aasta eelarve tulusid 940 000 krooni võrra alljärgnevalt: Osa 131 ptk 3 - tulu maa müügist 850 000 krooni Osa 131 ptk 1 - tulu hoonete müügist 90 000 krooni

2. Suunata vahendid 2003. aasta eelarve kuludesse summas 940 000 krooni alljärgnevalt:

Osa Ptk Prg Nimetus / krediidi käsutaja Tegevuskulud Muud kulud Kulud kokku 403 2 Päästeteenused 23111 Rajatiste soetamine 200 000 200 000 Päästeteenused kokku 200 000 200 000 406 6 Elamu- ja komm.maj. 406 6 1 Vaheko 23121 Hoonete renoveerimine 100 000 100 000 Elamu- ja komm.maj. kokku: 100 000 100 000 409 Haridus 409 1 12 Lasteaed Taaramäe 211 Personalikulud 40 000 40 000 409 1 13 Lasteaed Pillerpall 23121 Hoonete renoveerimine 300 000 300 000 409 2 12 Lagedi PK 23121 Hoonete renoveerimine 300 000 300 000 Haridus kokku: 640 000 640 000 KÕIK KOKKU 940 000 940 000 3. Käesolev määrus jõustub 18. oktoober 2003.

Endel Lepik Volikogu esimees november RAE SÕNUMID 9

RAE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Jüri 28. oktoober 2003 nr 21

Rae Vallavolikogu 12. oktoobri 1999 määruse nr 94 kehtetuks tunnistamine

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22) § 22 lõike 1 punktist 37, Rae valla põhimääruse § 19 lõike 1 punktist 37 ja volikogu liikmete ettepanekust, Rae Vallavolikogu

määrab:

1. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 12. oktoobri 1999 määrus nr 94 “Rae Vallavolikogu poolt ametisse valitud ja nimetatud isikute sotsiaalsete garantiide kinnitamine ja Rae Vallavolikogu 18.10.1994.a. määrusega nr 31 kehtestatud Rae vallavanema statuudi osaline muutmine”. 2. Käesolev määrus jõustub 03. november 2003.

Endel Lepik Vallavolikogu esimees

RAE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Jüri 28. oktoober 2003 nr 22

Rae Vallavolikogu 23. mai 2001 määruse nr 48 kehtetuks tunnistamine

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22) § 22 lõike 1 punktist 35, Rae valla põhimääruse § 19 lõike 1 punktist 35 ja volikogu liikmete ettepanekust, Rae Vallavolikogu

määrab:

1. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 23. mai 2001 määrus nr 48 “Vallaametnike sotsiaalsed garantiid”. 2. Käesolev määrus jõustub 03. novembril 2003.

Endel Lepik Vallavolikogu esimees 10 RAE SÕNUMID november KURITEOD AJAVAHEMIKUL 20. SEPTEMBER KUNI 28. OKTOOBER 2003

Ajavahemikul 20.-22. septembril murti sisse AS Saku 13. oktoobril varastati Vaidas Balcas Eesti AS Metalli tööriistade hoiuruumi Lehmja külas ning varastati puidutööstuse territooriumilt pinnasetihendaja. elektrilisi tööriistu. Ööl vastu 14. oktoobrit varastati Peetri külas, Aasa 2 Ööl vastu 21. septembrit murti Jüris sisse ehitusjärgus maja ees pargitud sõiduautodelt Peugeot 307 ja BMW 325i olevasse eramusse ning varastati suur hulk tööriistu. valuveljed koos rehvidega. Ööl vastu 22. septembrit varastati Jüris Ristiku tänaval Ajavahemikul 11.-12. oktoober varastati Lagedil Tehase kaks malmist kanalisatsiooniluuki ja üks kanalisatsiooni- 5, AS Fertili tsehhi territooriumilt Tiki Treileri haagis ja kaevu kaas. fekaalimahuti. Ööl vastu 23. septembrit murti Lehmja külas, Loode 1 15. oktoobril varastati Jüris Rae Vallavalitsuse sisse kaubikusse Peugeot Boxer ning varastati automakk, lukustamata kabinetist jaki taskust rahakott, milles oli sõiduki dokumendid (registreerimistunnistus EE965914), juhiluba, pangakaart ja sularaha100 kr. tööriistu ja tühjendati pulberkustuti. 15. oktoobril varastati Pajupea külast ehituskrundilt Ööl vastu 23. septembrit varastati Suuresta külast armatuurrauarestid. Kasemetsa talu lukustatud abihoonest kolm jalgratast. Ööl vastu 16. oktoobrit varastati Suuresta külas Ajavahemikul 22.-24. september varastati Vaidas lukustamata sõiduautost VW Golf vana automakk ja eraaiamaalt värskeid juurvilju. sõiduautost Opel Rekord esituled. Ööl vastu 30. septembrit murti Peetri külas sisse AS Thom 17. oktoobril varastati Vaidas Selma kaupluse juures Tehnika kaupluse laoruumi ning varastati mootorsaage. lukustamata sõiduautost kilekott, milles oli vana kampsun, Ööl vastu 3. oktoobrit varastati Jüris, Ellemäe 7 maja rahakott 2000 krooniga, haigekassa liikmekaart, juhiluba juures sõiduautolt Opel Omega neli rehvi valuvelgedega. EE168927. 3. oktoobril varastati Kalevi parklast sõiduautost VAZ Ööl vastu 20. oktoobrit varastati Jüris, Tammiku 21 maja 2101 jope, rahakott, sularaha 400 kr, Ühispanga kaart, juurest lukustatud sõiduautost Toyota Carina automakk telefonipanga kaart, haigekassakaart, auto tehniline pass. JVC ja kaks paari jooksukingi. Auto juurest märgati öösel ära jooksmas kolme tundmatut noorukit. Ajavahemikul 4.-5. oktoober sõideti puruks Lagedil Kooli 6 rippsilla juures asuv võrkaed ja aiapost. Ööl vastu 20. oktoobrit murti sisse Jüris Ehituse 2 juures sõiduautosse Honda Civic ning varastati automakk Ööl vastu 5. oktoobrit varastati Peetri külas AS Thom Clarion. Tehnika laoruumist salaja kaks muruniidukit ja võsalõikur. 20. oktoobril varastati Vaidas Vana-Taru mnt 33 asuvast Ajavahemikul 29. september - 5. oktoober murti Vaidas korterist koduelektroonikat ja muid esemeid. sisse Vana-Tartu mnt asuvasse korterisse ning varastati televiisor, videomakk ja muid esemeid. Ajavahemikul 17.-22. oktoober murti sisse Assakul Veski teel asuvasse abihoonesse ning varastati tööriistu. Ööl vastu 5. oktoobrit murti sisse Assakul Heina teel asuvasse majja ning varastati dokumendid, sularaha Ööl vastu 27. oktoobrit varastati Peetri külas Uuetoa talu summas 2000 krooni, videomakk, kassettmagnetofon, juures sõiduautost BMW veljed koos rehvidega. telerimäng, münte ning nahkkarp. Ööl vastu 28. oktoobrit varastati Peetri külas Juhtme 23 Ajavahemikul 30. september - 6. oktoober varastati maja ees seisnud sõiduautost Ford Mondeo neli velge koos Aruvalla külas, Anepalu talu hoovist arvuti välisseadmeid. rehvidega. Ööl vastu 7. oktoobrit varastati Kadaka külas, Araka talu Isikutel, kellel on antud kuritegude kohta informatsiooni või hoovis sõiduautolt Mitsubishi Space Wagon numbrimärk teavad varastatud esemete asukohta, palume teavitada (929TDF). Rae valla konstaablit, aadress Jüri, Aruküla tee 9, tel. 6056778. Ööl vastu 7. oktoobrit varastati Järvekülas Lõuna 8 maja juures sõiduauto Fiat Marea numbrimärk 317 MBP ning lõhuti parempoolne küljepeegel. Mikk Altmets vanemkonstaabel

Rae valla konstaablite vastuvõtuajad: Esmaspäev kell 10.00 - 13.00 Teisipäev kell 18.00-20.00 Neljapäev kell 17.00 - 19.00 Reede kell 09.00-12.00 Tel. 6056778, konstaablid Kadi Kuuseoja, Mikk Altmets

Securitase patrulli lühinumber on 1660. Kutsu abi! november RAE SÕNUMID 11 LAGEDI ELUSTAB TRADITSIOONE

Kroonika leheküljed jutustavad 18.-21. maini 1972. Gunnar Otspere ja Aivar Juhanson. Võistluste aastal oli suursündmus Lagedi rahva elus. A. Som- sekretär oli Rein Karm ja veel olid asjameesteks merlingi nimeline sovhoos viis koos vabariigi abivallavanem Vello Voog (avas võistlused), Sven- maaspordiorganisatsiooniga Jõud läbi ratsavõist- Allan Sagris (rääkis jupikese ajalugu) ja hea lused. jutumehe-kommentaatorina näitleja Meelis Sekk. Kaheks päevaks saabus Lagedile 80 võistlejat 100 Nüüd siis kõige tähtsamatest võistlejatest. On üks hobusega. Võistluste läbiviimise üldjuhiks oli omapära, kus on loomad (koerad, hobused, kassid tolleaegne energiline sovhoosi direktor Olav jne), seal on tüdrukud. Miks nii, võib vaid oletada. Tamberg. Võistlejate majutamise ja toitlustamise Arvatavasti on siin oma roll emainstinktidel aitas korraldada siis ametis olnud koolidirektor (vajadus kellegi eest hoolitseda). Nii võistles Sven-Allan Sagris. Kooli staadionil raudteesilla Lagedil 48 tüdrukut ja 2 poissi. lähedastel põldudel viidi läbi rahvusvahelisse Võitjad: Üks derby oli teistest 15 m pikem. Pikema klassi kuuluv “Herdel takistussõit”. Võistlusel derby võitis Epp Keel hobusel Reesi, teiseks tuli osalesid ka kohalikud Väo talli hobused treener Lagedi poiss Tõnis Maar. Vello Viira juhendamisel. Lühema derby võitis Kusta Kaja hobusel Abbatisa, Tulgem tagasi tänapäeva. Lagedi on muutunud nii teine oli Teele Metstak hobusel Frii. Voltizeerimise kohalike kui ka pealinna noorte ratsutamispaigaks. esimesed olid Linda Ormus ja Marit Paltimäe Kohalikest ratsaspordikeskustest on üks võtnud Lagedi ratsaspordiklubist. omale väga tänuväärse ülesande aidata kaasa kogu piirkonna kultuurielu arengule. Põhiliselt Ümber tünnide galopeerisid kõige kiiremini Leelet kohaliku elaniku Ain Undi isikliku ratsabaasi põhjal Kivioja Tondi klubist ja Marit Paltimäe Lagedi moodustati kodukandiliikumise ja ratsaspordiklubi ratsaspordiklubist. abiga klubi Lagedi Kanged Kargajad. Klubi on Tore päev oli. suutnud oma töösse kaasata sellised Lagedi Piletiraha ei võetud igapäevaelus tuntud tegijad, nagu Rein Karm, Aadi ja sooja suppi Potter, Raivo Kruuk, Enn Kikas, koolidirektor Jüri sai odavalt. Järvik, Aivar Juhansoni ja veel paljud kohaliku Kangetele kodukandi elu edendajad. Kaasa löövad ka Kargajatele uusi, kohalikud kaupmehed. huvitavaid kogu Ühistöö tulemusena tervitati sügise saabumist Lagedi kultuurielu suure ratsavõistlusega. Lagedile tuli 50 võistlejat. elustavaid kargamisi. Sõideti miniderbyt, voltizeerimist ja kohapeal välja mõeldud tünnisõitu. Lugesite õigesti - tünnisõitu. Sven-Allan Sagris Seekord mitte hobusega tünnis, vaid ümber tünni sõites. Kohtunikud olid legendaarne Vello Viira,

Lagedi Derbi 2003 teise koha omanik Voltizeerimisvõistluse LagediVolt 2003 Lagedil elav ja Kurna tallides treeniv Tõnis Maar. esikolmik: vasakult Marit Paltimäe, võistluse võitja Linda Ormus ja Ann-Riin Ridbeck. Kõik on Lagedi Ratsaspordikooli õpilased. 12 RAE SÕNUMID november RAE HUVIALAKOOL TÄHISTAS 5. AASTAPÄEVA

Rae Huvialakooli 5. aastapäeva tähistati 24. oktoobril piduliku kontsert- aktusega Rae Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid huvialakooli muusikaosakonna õpilased ja õpetajad, neidude liikumisrühm ja rahva- tantsurühm. Samuti oli üles pandud näitus kunstiosakonna õpilaste töödest. Rae Huvialakooli tervitasid aastapäeva Tarmo Johannes juhatamas orkestrit. puhul koostööpartnerid ja naabrid. Rae Vallavalitsus andis üle tänukirjad neljale huvialakooli õpetajale. Tänukirjad said Külli Lepland, Silvi Kruuk, Marje Tahk ja Siiri Laid. Samuti anti tänukiri kooli hoolekogu endisele esimehele Sirje- Ann Reile. Rae Huvialakool on tegutsenud juba viis aastat. Rae Huvialakooli asutamise otsus langetati Rae Vallavolikogus 1997. aasta sügisel. Kooli ise hakkas tegutsema 1998. aasta 1. septembril. Tookord avati kolm osakonda: muusikaosakond 44 õpilasega, kunstiosakond alustas 156 õpilasega Esineb plokkflöödiansambel (näiteringid, rahvatantsu 5 rühma, liikumisrühm, kunsti eel- ja I klass) ning spordiosakond 63 õpilasega (üldfüüsi- lise ettevalmistuse ring ja korvpalliring). Praegu on põhitegevuseks muusikaõpe - õpetatakse 85 õpilasele klaverit, flööti, plokkflööti, viiulit, kitarri, kannelt ning trompetit. Kunstiosakonnas on kunsti- klassid 46 õpilasega. Veel tegutseb rahvatantsurühm 16 õpilasega ning liikumisrühm 47 õpilasega. Kokku on koolis 187 õpilast ja 20 õpetajat, kellest 7 töötab koolis, selle asutamisest Esineb Innar Tumm saadik. Tulevikuks on kooli direktori Siiri Laidi sõnul plaane mitmeid - jätkatakse juba tuntud erialadega, samuti soovitakse alustatakse süntesaatoriõppega. Huvi- alakool soovib olla paindlik ning arvestada plaane tehes õpilaste soovidega. RS

Kandlel mängib Katrin Leppik november RAE SÕNUMID 13

Ootame Vaida kooli

Kontserdile oli kogunenud palju kuulajaid-vaatajaid. endisi õpetajaid ja vilistlasi KOOLI 140. AASTAPÄEVA ÜRITUSELE 6. detsembril 2003. aastal kell 14.00 koolimajas. Osamaks 50 krooni tasuda kohapeal. Info telefonil 60 35 232

Viiuliga esineb Anett Kämara. TULE TANTSIMA! Rae Kultuurikeskuses algasid novembrikuust seltskonnatantsukursused täiskasvanutele. Õpime valsse, tangot, foxi, salsat, rocki. Esineb rahvapilliansambel. Treeningud toimuvad kolmapäeviti 19.30 - 21.00. Kaasa võta sõber ja hea tuju! Tantsuõpetaja, Eve Aunver

15. novembril kell 12.00 7. klassi tüdrukute liikumisrühm EXIT. Rae Kultuurikeskuses

PETERBURI LOOMADE TSIRKUS pilet 25.- Tüdrukute liikumisrühm esitas tantsu “KUNG-FU”. 14 RAE SÕNUMID november MUISTNE VASKJALA KÜLA Muinasajast keskajani

Novembrikuu vinge ja varajane talv võimutseb Vaskjala on muistne eesti nimetus. Taani kolme küla välja viljapõldudel, kus hindamisraamat ei tunne Jüri kihelkonda ega kokkusaamispaik Vaskjala, Pajupea ja Limu küla kirikut, küll aga Vaskjala kihelkonda. Oli Vaskjala nõidadel. Nende pärusmaa on tikitud täis kivikülvi, kihelkond ja ka samanimeline küla. Vaid korra on niiskeid hõredaid metsasalusid, kaunistuseks enne Jüri kirikukihelkonna moodustamist mainitud üksikud tammehiiglased. Igal pool künkad, millele Ocrielae muinaskihelkonda. J. Põldmäe oma aegade hämaruses nimed pandud. Nõiad on raamatus “Jüri kihelkond + Minevik ja tänapäev” on teadjad, on siin kohal olnud. Nad on tassinud andnud nimele omapoolse seletuse. Muistse riitusekive inimeste ligi, ütelnud ette loitsusõnu, Vaskjala kihelkonna inimesed sulatasid rauda kalmetele kivisid ladunud. On Limu või Rae rabast kollakast soomaagist. Taani preestrite tassinud ookerkollast soomaaki saviahjudesse ristimiskäigul 1219. - 1220. aasta talvehakul olid hõõguma, olnud nõuandjateks sahkade, relvade sulatusahjud parajasti suitsemas ja preestrid panid sepitsemisel. Nad on lood minevikust mällu kihelkonnale, mille keskuses rauda sulatati, talletanud, kuid kirja panemata jätnud. nimeks Ocrielae rauasulatamise kihelkond. Ehk tänagi loevad üle kõik kraavipervede ja 1219. aasta juunis vallutas Taani kuningas aiataguste kivide märgid ja palveraamatud, Valdemar Põhja-Eesti. Asehalduriks sai Lundi tohtrikivide haiguseretseptid. Asetavad panipaika- peapiiskop Andreas Sunesen (Sunepoja). Alustati desse uute kodurajajate poolt korjamata uue Taani linna Tallinna ehitamist. Tallinna lähim muinasesemed ja leidmata rahapajad. Puistavad ümbrus kuulus Rävala maakonnale, kuhu kuulusid kauneid tammelehti muistsetele kalmetele ka Vaskjala maa-alad. lugupidamises esivanemate vastu. “Taani hindamisraamatu” andmeil oli 13. sajandi Toimetagu nõiad või õigemini külahaldjad oma keskpaiku Vaskjala küla ja selle juurde kuulunud toimetamisi. Vana aja lood on olemas, manalasse härra kuninga mõisas kokku 27 adramaad ning varisenud on neid kümneid kordi teisiti rääkinud ja sellisena perederikkaim kogu Tallinna ümbruses. uut juurde lisanud, kirjaoskuse tulekuga kirja Oma valduse rajamine just Vaskjala maile kõneleb pannud ja tänastele lugemiseks jätnud. võõraste erilisest tähelepanust selle paikkonna 14-aastase tüdrukuna kingiti selle loo kirjutajale M. vastu. Muinasaja uurija Oskar Raudmets on J. Eiseni “Esivanemate varandus” külarahva andnud sellele omapoolse seletuse.Vaskjala laulude üleskirjutamise eest. Paelus muistend põlisrahval oli paindumatult jonnakas hoiak ja “Vaskjala silla piigast”. vastumeelsus väevõimuga pealesunnitud ristiusu See noorte neidude hullutaja Kuu sai mõrsja kommete vastu. O. Raudmetsa leitud ja omale Vaskjalast! Mis imeline koht Eestimaal! märgistatud kultusekivid igivanast asustusest (I aastatuhat Ekr, võimalik, et veelgi varasematest See piiga oli läinud suplema hämaratest aegadest), on sõnatud tunnistajad jõkke, Vaskjala silla alla. muistsete Vaskjala elanike pühaks peetud Ning tundes end vaba riietest kombetalitustest. lasknud piimvalged juuksed valla... Kivid vaikivad, kuid on olemas ja mäletavad. Kivihunnikutesse ja sealt taluperede Kuu, vanapoiss, piilunud pilvede alt kiviaedadesse on kadunud Vaskjala silla juurest ja imetlend tüdruku pärga, Naanu pere maadelt kaks madala lohuga ta lahtisi juukseid, ta põski ja suud, kultusekivi, alles on Mustimäe künkal Musti ta pronkspruuni rinda märga... Suurkivi, mille kallakust külalapsed vanasti liugu lasksid. Esku pere õuel kaevu lähedal on madal Ja äkki ta jalad on lahti maast, suure lohuga kultusekivi. Pole enam Raudsepa kui kiiguks ta kallima süles õueveerel asunud Palvekivi, mille kõrvale olevat ja tundes, et jõud käib ta liikmetest, ehitatud esimene kristlik kirik. Ka Keldrimäe külje ta kõrgusse lendamas üles. all Ussiaugu talu juures pole enam kultusekivi. Pirita-Ülemiste kanali lähedal Tohtrikivimäel asub Katkend Julius Põldmäe Tohtrikivi, mille väikesest lohust koguti kastet ja "Kolm ballaadi", Vaskjala silla piiga vihmavett haiguste ravimiseks. Piigakivi asub vanas jõe üleminekukohas Naanu ja Otsa perede ligidal, terav nukk veest välja paistmas. november RAE SÕNUMID 15 Elanikkonna ristimisega kaasnes esimese kiriku ehitatud maja. Usside eest pääsemiseks ehitas ta ehitamine just Vaskjala külla. Üleskirjutatud uue mõisa Raele (Johannishof, Rae mõis). Maod rahvapärimused on kolme küla väljal jälitasid mõisnikku ka seal. Kääbastemäge ja Ussiaugu lähedal Surnumäge Jumala poole palveid saates pääsemaks usside muistseteks matmispaikadeks nimetanud vihast, laskis ta ehitada Tallinna Jaani vaestemaja oletusega, et kristlased oma kirikud just muistsete ja sinna juurde kiriku. Ussid jätsid ta rahule. Rahvas eestlaste riituspaikade asemele või lähemasse aga hakkas teda pühaks Johanneseks nimetama. ümbrusesse ehitasid. 1224. aastal mainitakse ürikutes Vaskjala kirikut Ta saatjaks saab igal pool usside parv, (Else kabel), mis kandis oma nime 1418. aastani, ehk olgu see majas või aasal, mil ta nimetati Jüri kirikuks Jüri kirikukihelkonna üks vingerdab põllu peal, teine on toas, järgi asukohaga praegusesse kohta. Kirik suur usside parv käib tal kaasas..... pühendati Pühale Jürile (Georgios, pärimuste järgi keiser Diocletianuse ajal aastal 303 märtrina Nüüd viimases hädas saks von Johanson surnud Rooma sõdur. Ratsanikuna olevat peab pöörduma Jumala poole. sangarlikult tapnud lohemao, kes ähvardanud Ta tunnistab patte, ta kahetseb neid, süütut tütarlast). end usaldab Kõikvõimsa hoolde.... Maade läänistamisel tekkisid ka esimesed mõisad. Kirjalikud ülestähendused Vaskjala külas asuvast Katkendid J.Põldmäe mõisast on saadud Jaani seegi vakuraamatutest "Kolm ballaadi Ussiaugu talu" (1435-1507), varasemad lood põhinevad oletustel ja legendidel. Rahvajutu järgi asetsenud esimene Hobunurme mõisa asemele tekkis VäikeVaskjala mõis Vaskjala ja külade vahelisel Pirita jõe küla viie taluga, tuntum neist Ussiaugu. kaldal. Üks legendidest räägib kurjast Hobunurme Külarahva ütlemiste järgi on Vaskjala jaotatud (1325 “Taani hindamisraamat”) mõisnikust, kes kolmeks piirkonnaks Suur-Vaskjala asub ida pool vihasena alati talupogi sajatas: Söögu teid ussid! Pirita jõge, VäikeVaskjala lääne pool Pirita jõge ja Kui mõisateolised vihma eest küünis varju otsisid, Vaskjala Saunaküla Vaskjala ja Pajupea küla siis süütas ta küüni ütlemisega: Vingerdage nüüd karjamaade vahel. nagu ussid! Hiljem olevat ussid teda igal pool jälitanud. Ei aidanud ka Pirita jõele tammepostidele Varje Malsroos

3. detsembril kell 18—20

Rae Kultuurikeskuse Kaaretoas

Lasteriiete

ost—müük—vahetus

OODATUD KÕIK, KEL HUVI OSTA, MÜÜA VÕI VAHETADA VÄHEKASUTATUD VÄIKELASTE RIIDEID

HUVI KORRAL VÕTTA ÜHENDUST TEL 6056759 052 25478 16 RAE SÕNUMID november MILLIST ABI VAJAB INIMENE, KELLEL ON VALU?

Selle teemal ajendas mind kirjutama Eha piirkonnas. Oleme ravinud selliseid noori heade Laanpere artikkel septembrikuises “Kodutohtris“, tulemustega. Teismeline inimene ei ole veel küps, kus ta vahendas dr. Katrin Gross-Paju mõtteid et oma probleemidega laiutada, rääkida neist seljavalust. avalalt ja otsida aktiivselt abi. Helimassaaþivoodi Pärast viirushaiguste põdemist pöördub kõige on koht, kuhu ta võiks minna, tundmata piinlikkust rohkem patsiente arstide poole lülisamba selle pärast, et keegi tahaks temalt saada piirkonnas esinevate lihas-närvi valudega. Need informatsiooni, mille jagamiseks ta pole valmis. valud piiravad inimese töövõimet ja panevad Selleks ajaks, kui ta on valmis, võib olla hilja. muretsema, et kas tema lülisambaga pole midagi Olen oponeerinud üht magistritööd, mis käsitles tõsist juhtunud? vibroakustilise teraapia kasutamist laste stressi ja Ajaga on ka meditsiin arenenud ja võime öelda, et lihaspingete vähendamiseks. Tööst selgus, et seljavalu on tõesti normaalne nähtus, mis on tulemused selle teraapia kasutamisel olid väga inimest saatnud ajast, mil ta hakkas kahel jalal head. kõndima. Dr. Katrin Gross-Paju andmetel Mulle tundub, et sellise vibreeriva ravivoodi põhjustab ainult 5 protsenti juhtudest valu olemasolu koolides tuleks kasuks nendele lastele, selgrookanali ahenemine või närvijuurte kes on vaimselt ja füüsiliselt koormatud ja kes ei kahjustus. suuda tekkinud pingele vastu panna ning pahatihti Kindlasti mõtlevad paljud patsiendid kohe, aga pöörduvad lihtsama vastupanu poole, nagu järsku olen just mina oma valuga selle 5 protsendi narkootikumid ja alkohol. Ükski laps ei peaks oma sees? Siin tuleb appi arst! Selleks olemegi depressiooniga üksi olema. Koolipsühholoogid õppinud, et teha vahet tõsist sekkumist vajava saaksid kasutades n-ö ravivat voodit kergemini haiguse ja valu vahel, mis paraneb ise. Uskuge või kontakti kinnise lapsega, sest ma pole veel näinud mitte, aga väga paljud valudega seotud seisundid last, kellele see ravi ei sobiks või ei meeldiks. paranevad ka ilma tõsise ravita. Arthur Bloch on Raske on vaadata, mis toimub meie noortega, kuid oma raamatus „Murphy seadused meedikutele“ veel raskem on välja mõelda universaalset ravi, mis toonud välja Voltaire'i tähelepaneku: aitaks kõiki. Pealegi on inimese hingevalu meditsiinikunst eksisteerib selleks, et patsiendil leevendamine tunduvalt raskem, kui konkreetse meelt lahutada, kuni loodus haiguse füüsilise valu ravimine. parandab.“(Muidugi ei kehti see iga Vibroakustiline teraapia on püüd selle poole, et haigusseisundi puhul). korraga mõjutada hinge- ja kehavalu, kuna ravil Mitmed lülisamba kaela piirkonnas esinevad valud madalsagedusliku siinusheliga on kehale tuntav on tingitud inimese psüühilisest tasakaalutusest, massaaþ ja taustmuusika mõjutab emotsioone. alaselja valud aga ülekaalust, valedest raskuste Vähemalt proovida aidata on parem, kui nõutult tõstmise võtetest tööl või kodus, rühivigadest jne. pealt vaadates asjadel allamäge lasta minna. Üks Neid alaselja valusid on harjutud nimetama rahva võimalus on soetada vibroakustiline ravivoodi seas „radikuliitideks“. koolidesse, kuid ka suurtesse ettevõtetesse, kus Asi on tihti kaugel närvijuure põletikust ehk monotoonne liinitöö väsitab ihu ja hinge. Abi oleks radikuliidist. Parim abi ongi aeg ja ravikehakultuur. lähedal! Inimene on aga loomult laisk ja kõik, mida ta peaks või võiks ISE teha, tundub talle liiga tülikas või lihtne. Selleks, et aidata inimesel valust vabaneda, Riina Raudsik on välja mõeldud lisaks valuvaigistavate- Jüri Tervisekeskuse arst põletikuvastaste ravimitega ravi ja ravikehakultuuri mitmeid varuvariante. Meie tegeleme Jüri Tervisekeskuses raviga, mis OKTOOBRIKUUS lõõgastab valulikku lihast helimassaaþiga ehk registreeritud surmad: vibroakustilise teraapiaga. Küllap seegi ravimeetod pole täiuslik, kuid inimene tunneb oma ELIZAVETA hädas, et temaga tegeletakse ja temast LIMBO hoolitakse. See polegi nii vähetähtis. Kuid hoopis rohkem teeb muret meie noorte tervis, HELLA eriti nende vaimne tervis. Ka vaimne tasakaalutus UDUSALU viib lihaspingete tekkele, eriti kaela ja õlavöötme november RAE SÕNUMID 17

Jõulumüük!

Laupäeval, 6.detsembril kell 11.00-14.00 Rae Kultuurikeskuses

HUVI KORRAL VÕTTA ÜHENDUST TEL 6056759 052 25478

17. Novembril algavad päevased Body-aeroobika tunnid Rae Kultuurikeskuses (Aruküla tee 9) esmasp, neljap 13– 14

treener Ly Sibold eelregistreerimine tel 05088838 18 RAE SÕNUMID november

RAE VALLA 137. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE

21. novembril kell 12.00 Jüri Gümnaasiumis ETTEKANDEID RAE VALLA AJALOOST kell 17.00 Rae Kultuurikeskuses DISKO õpilastele tasuta

22. novembril kell 17.00 Rae Kultuurikeskuses KONTSERT- AKTUS Esinevad valla koolide õpilased ja Kultuurikeskuse isetegevuslased. kontsert tasuta kell 19.00 Rae Kultuurikeskuses TANTSUÕHTU Tantsuks mängib ansambel NÖÖP. Vahepalad valla isetegevuslastelt. Pilet 25.- Kontserdikülastajatele ja kutsetega külalistele tasuta

Alates 26. oktoobrist 2003 jäi käigust ära elektrirong -Aegviidu E426, mis väljus Tallinnast kell 22.15.

Matkapunkt Kinnisvarabüroo ostab ja otsib maad Rae vallas. 66160 66; 056604450; [email protected]; Tallinn, Endla 23. november RAE SÕNUMID 19

PIPELIFE EESTI AS PIPELIFE EESTI AS

on plasttorusid, -toruliitmikke ja -kaevusid on plasttorusid, -toruliitmikke ja -kaevusid tootev tootev ettevõte. Oma toodangut turustame nii ettevõte. Oma toodangut turustame nii Eestis kui Eestis kui ka ekspordime Baltikumi, ka ekspordime Baltikumi, Skandinaaviasse ning Skandinaaviasse ning Venemaale. Venemaale. Pipelife Eesti kuulutab välja konkursi leidmaks Pipelife Eesti kuulutab välja konkursi leidmaks

TOOTMISTÖÖLIST LIINIOPERAATORIT PLASTTORULIITMIKE JA -KAEVUDE OSAKONDA Tööülesanded: ! Toruliini masinate ja seadmete töö juhtimine, jälgimine, seadistamine. Tööülesanded: ! Igapäevase seadmete hoolduse teostamine. ! käsitöömahukate plasttoruliitmike, ! Materjalide transportimine töökohale ja kontrollkaevude jms. valmistamine ettevalmistamine kasutamiseks. ! materjalide transportimine töökohale ja ! Toote kvaliteedi kontrollimine ja katsete ettevalmistamine kasutamiseks teostamine. ! valmistoodangu pakkimine, transport ! Valmistoodangu pakendamine. ! tootmis- ja kvaliteediraportite täitmine ! Tootmis- ja kvaliteediraportite täitmine Eeldame: Eeldame: ! keskharidus ! keskharidus (soovitavalt tehniline ! tehniline taip, täpsus ja “lahtised käed” keskeriharidus), iseseisvus ! valmidus töötamiseks nii päevases kui öises ! korrektsus materjalide ja tööaja arvestusel vahetuses, libiseva töögraafiku alusel, ja raporteerimisel ! füüsilise koormuse taluvus, ! kohusetundlikkus, vastutustundlikkus ! kohusetundlikkus, enesedistsipliin, ! valmidus meeskonnatööks ! iseseisvus, otsustusvõime, ! mõõduka füüsilise koormuse taluvus ! valmidus meeskonnatööks, ! eesti keele oskus ! eesti keele oskus, Kasuks tuleb: Kasuks tuleb: ! inglise keele oskus suhtlustasandil ! inglise keele oskus suhtlustasandil ! tõstukijuhi väljaõpe Pakume: Pakume: ! tööks vajalikku väljaõpet, ! tööks vajalikku väljaõpet ! stabiilset töökohta arenevas ettevõttes ! stabiilset töökohta arenevas ettevõttes ! kaasaegset töökeskkonda Kandideerimisavaldus ja CV saata hiljemalt 01. detsembriks 2003 Kandideerimisavaldus ja CV saata hiljemalt aadressil: Pipelife Eesti AS Mustamäe tee 24, 01. detsembriks 2003 10621 Tallinn aadressil: Pipelife Eesti AS Mustamäe tee 24, e-mail: [email protected] 10621 Tallinn Info telefonil: 032 95522 Lembit Salla e-mail: [email protected] Info telefonil: 032 95522 Lembit Salla

Seoses tootmise alustamisega Jüris, soovib Pipelife Eesti AS üürida Jüris või selle ümbruses kahte korterit. Ootame pakkumisi nii 1-, 2- kui ka 3-toalistele korteritele.

Pipelife Eesti AS Tel. 6650 191 (E-R 8.00-17.00) 20 RAE SÕNUMID november

VALVE- SIGNALISATSIOONID

-MAJALE -SUVILALE -KORTERILE -TOOTMISHOONELE

OÜ ELDAIR GRUPP TELEFON: 056474029, 05640844

Kaunid käed kogu aeg. Kangas- küünte paigaldus ja hooldus. Aasta lõpuni soodushind. Telefon 0 506 66 18, Riina

VAIDA LASTEAED PILLERPALL võtab konkursi korras tööle

lasteaia õpetaja Vajalik pedagoogiline SEOSES TOOTMISE LAIENEMISEGA keskeri-või kõrgharidus VÕTAB AS VAANIA TÖÖLE SORTEERLIINITÖÖLISI, Info tel. 6035 217, TASU TÜKITÖÖ ALUSEL. 05200556 e-post [email protected] TEL 06085321, 05030483 Vaida, Vana-Tartu mnt.34 ASSAKU, JÄRVE TEE 4 Harjumaa TOOTMISJUHT: HEINO KONT

VÄLJAANDJA: RAE VALLAVALITSUS Rae Sõnumitesse minev info saada iga kuu 17. kuupäevaks meiliaadressile [email protected] või helista telefonil 605 6762. Kujundus ja trükk: OÜ GRAFICA MALEN tel./fax 6563 604.