DOCSLIB.ORG

Kaardistamine 2006-2007

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaardistamine 2006-2007 TARTU ÜLIKOOLI KOLLEKTSIOONIDE KAARDISTAMINE 2006-2007 Mapping of the collections of the University of Tartu in 2006-2007 SISSEJUHATUS 5 Ajaloolineülevaade 5 Kaasaegneolukordjatulevikuperspektiivid 11 INTRODUCTION 16 Historicaloverview: 16 Thepresentsituationandthefutureperspectives 21 TARTUÜLIKOOLIAJALOOMUUSEUM 24 UNIVERSITYOFTARTUHISTORYMUSEUM 27 TARTUÜLIKOOLIKUNSTIMUUSEUM 31 UNIVERSITYOFTARTUARTMUSEUM 35 TÜGEOLOOGIAMUUSEUM 40 UTGEOLOGICALMUSEUM 42 TÜBOTAANIKA-JAMÜKOLOOGIAMUUSEUM 46 UTBOTANICALANDMYCOLOGICALMUSEUM 46 SOONTAIMEDEHERBAARIUM 47 HERBARIUMOFVASCULARPLANTS 51 SAMMALDEHERBAARIUM 54 BRYOPHYTEHERBARIUM 55 SAMBLIKE(LIHHENOLOOGILINE)HERBAARIUM 57 THELICHENOLOGICALHERBARIUM 58 FÜKOLOOGILINEE.ALGOLOOGILINEKOGU(VETIKAD) 61 THEALGOLOGICALCOLLECTION 62 MÜKOLOOGILINEE.SEENTEKOGU 64 THEFUNGALCOLLECTION 65 TÜZOOLOOGIAMUUSEUM 67 UTZOOLOGICALMUSEUM 70 *TARTUÜLIKOOLIBOTAANIKAAED 74 *BOTANICALGARDENOFTHEUNIVERSITYOFTARTU 76 TÜARSTITEADUSKONNAMEDITSIINIKOLLEKTSIOONID 79 MEDICALCOLLECTIONSOFTHEUTFACULTYOFMEDICINE 80 *ANATOOMIAINSTITUUDIÕPPEMUUSEUM 82 *THESTUDYMUSEUMOFTHEINSTITUTEOFANATOMY 82 *KOHTUARSTITEADUSEÕPPEMATERJALID 84 *TEACHINGMATERIALSOFFORENSICMEDICINE 84 *PATOANATOOMIAMAKROPREPARAADID 86 *MACROPREPARATIONSOFPATHOLOGICALANATOMY 86 MIKROOBITÜVEDEKOLLEKTSIOONID 88 THECOLLECTIONSOFMICROBESTEMS 90 LOODUSLIKEJALABORATOORSETEMIKROOBITÜVEDEKOLLEKTSIOON 95 THECOLLECTIONOFNATURALANDLABORATORYMICROBESTEMS 95 EUKARÜOOTSETEMIKROORGANISMIDE,LOOMSETERAKUKUDEDEJATRANSGEENSETE EMBRÜONAALSETETÜVIRAKKUDEKOLLEKTSIOONe.RAKUPANK 97 THECOLLECTIONOFEUKARYOTICMICROORGANISMS,ANIMALCELLTISSUESANDTRANSGENIC EMBRYONICSTEMCELLS 97 BIOMEDITSIINIRAKUPANK 99 THECELLBANKOFBIOMEDICINE 99 *TÜEESTIGEENIVARAMU 101 *UTESTONIANGENOMEPROJECT 101 *DNAKOLLEKTSIOON 103 *THEDNACOLLECTION 103 *LÄÄNEMERESUURSELGROOTUTELIIGID 105 *SPECIESOFBIGINVERTEBRATESOFTHEBALTICSEA 105 TÜRAAMATUKOGUKÄSIKIRJAKOGU 107 THEMANUSCRIPTCOLLECTIONOFTHEUTLIBRARY 110 TÜRAAMATUKOGUKUNSTIKOGU 116 THEARTCOLLECTIONOFTHEUTLIBRARY 118 *TÜRAAMATUKOGUNOODIKOGU 123 *THECOLLECTIONOFMUSICALNOTESOFTHEUTLIBRARY 124 METEOROLOOGIAOBSERVATOORIUMIKOGU 126 COLLECTIONOFTHEMETEOROLOGYOBSERVATORY 127 TÜRAAMATUKOGUFOTOKOGU 129 THEPHOTOGRAPHICCOLLECTIONOFTHEUTLIBRARY 131 TÜRAAMATUKOGUAJALOOLINEKAARDIKOGU 135 HISTORICALCOLLECTIONOFMAPSOFTHEUTLIBRARY 137 TARTUÜLIKOOLIFILMIKOGU 139 THEFILMCOLLECTIONOFTHEUNIVERSITYOFTARTU 141 *ÕPETATUDEESTISELTSIRAAMATUKOGU 144 *THELIBRARYOFTHEESTONIANLEARNEDSOCIETY 145 TARTUÜLIKOOLIARHEOLOOGIAKOGUDJA-ARHIIV 146 UNIVERSITYOFTARTUARCHAEOLOGICALCOLLECTIONSANDARCHIVES 148 KUNSTIAJALOOLINEFOTOKOGU 150 ARTHISTORYPHOTOCOLLECTION 151 EESTISOTSIAALTEADUSLIKANDMEARHIIV 154 THEESTONIANSOCIALSCIENCEDATAARCHIVE 155 TARTUÜLIKOOLIEESTIMURRETEJASUGULASKEELTEARHIIV 158 THEUTARCHIVESOFESTONIANDIALECTSANDKINDREDLANGUAGES 161 *EESTIVANAKIRJAKEELESÕNAVARAKOGU 165 *THECOLLECTIONOFTHEVOCABULARYOFTHEANCIENTESTONIANLITERARYLANGUAGE165 EESTIKARTOGRAAFILINEPÄRANDKOGU 166 ESTONIANHEREDITARYCOLLECTIONOFMAPS 167 *FÜÜSIKADEMONSTRATSIOONIKABINET 168 *DEMONSTRATIONHALLFORGENERALPHYSICS 168 *MATERJALIMAAILM 170 *WORLDOFMATERIALS 170 *ARVUTIMUUSEUM 172 *THECOMPUTERMUSEUM 172 *DIGITAALNEFOTO-JAVIDEOKOGU 174 *DIGITAL PHOTO AND VIDEO COLLECTION 174 SISSEJUHATUS Teadusliku kollektsiooni all on alljärgnevalt silmas peetud teadustöö käigus ülikooli ja/või uurimisasutuse juurde kindla eesmärgiga loodud esemete või info sidusat kogumit. On ilmne, et tegemist on olulise osaga rahvuslikust ja maailma kultuuripärandist. Kollektsioone vajatakse teadusuuringute koostamiseks ja/või õppetöö läbiviimiseks. Nad vahendavad teadussaavutusi laiematele ringkondadele. Ajaloolised teaduskollektsioonid on materiaalne tõend selle kohta, kuidas me oleme teada saanud seda, mida me teame universumi, ühiskonna ja iseenda kohta. Nad p�������������������������������������������������������������������������������������eegeldavad hästi paradigmaatilisi muutusi teaduslikus uurimistöös. Euroopa ülikoolide kollektsioonides on palju sarnast, meie ühine akadeemiline pärand kannab eneses üht osa Euroopa ühisidentiteedist. Teisalt on teaduskollektsioonidel oluline roll ka eri rahvaste identiteediloomes. �������������������������������������������������������������������eda on tunnetatud kogu Euroopas ja sarnaseid teaduskollektsioonide kaardistamise projekte on just viimastel aastatel läbi viidud ka mujal. Ajalooline ülevaade Teaduslike kollektsioonide tekkimine Euroopa ülikoolide juurde sai alguse humanismi- ja valgustusajastul, mil empiiriline teadus leidis tee ülikoolidesse ja ühes sellega tekkis vajadus uurimis- ja õppebaasi järele. Varaseimad olid anatoomiateatrid ja botaanikaaiad (sageli seotud arstiteaduskonna ja apteegiga) ning pärast kopernikliku maailmasüsteemi võitu ka tähetornid. Moodne teadus arenes siiski esialgu peamiselt väljaspool ülikoole, alles 8. sajandi valgustuslikud reformid (Halle, Göttingen) tõid teaduse otsustavalt ülikoolidesse. �ee tähendas kõikjal ühtlasi teaduslike kollektsioonide rajamist. Tartu ülikooli kollektsioonide ajaloo võib jagada kolme suurde etappi. Rootsiaegne ülikool (632-70) Kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutas 632. a Tartus ülikooli (Academia Gustaviana), ei olnud sellel veel erialakabinette. Pole ka teada suuremaid õppeotstarbelisi kogusid peale raamatukogu. 665 oli ülikool sunnitud sõjategevuse tõttu oma tegevuse katkestama, kuid avati 690. aastal uuesti. Empiiriline teadus oli vahepeal suuri edusamme teinud ja Tartuski toimusid lahkamised, räägiti observatooriumi ja botaanikaaia sisseseadmisest, kuid rahutud ajad ja riigi teised prioriteedid ei lasknud selles osas kuigi palju teoks teha. 7. sajandi lõpul kinkis �tockholmi kuninglikus raamatukogus töötav Elias Brenner ülikoolile vanade müntide ja medalite kogu, 2 selle saatus pole aga teada. Kui ülikool 70. a Pärnus seoses linna kapituleerumisega Vene vägedele tegevuse lõpetas, evakueeriti raamatukogu ja arhiiv suuremalt jaolt Rootsi. Vahetult rootsi ajast meil Tartus teaduskollektsioone säilinud ei ole. Vt näiteks: Cornelia Weber. Objects from Research Travels in University Collections: The online Database “University Collections in Germany”. // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. XXXVI. Tartu, 2007. Lk 8-7. 2 Georg v. Rauch. Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland 690-70. Essen, 945. �. 373-374. Keiserlik Tartu Ülikool (802-98) Valgustusajastul jätkus teaduse võidukäik ja uurimistöö ühendamine õppetööga nõudis loomulikult ka vastavate laborite või kabinettide, nagu neid tollal nimetati, sisseseadmist ülikoolides. 802. aastal taasavatud Tartu ülikoolile oli ette nähtud füüsika-,3 loodusloo-, keemia- ja farmaatsiakabinet, observatoorium, kliinik, kunstimuuseum, raamatukogu, anatoomikum ja botaanikaaed,4 mis rahuldasid esialgu ülikooli vajadusi igati hästi. Vajalikud mudelid ja näidised mahtusid auditooriumi ja olid alati käepärast võtta. Enamasti olid õppeotstarbelised kollektsioonid ka publikule kindlatel aegadel või eelnevalt kokku leppides avatud, st tegemist oli nii õppeotstarbelise muuseumi kui laboratooriumiga. Tartu ülikoooli kollektsioonidest avati külastajatele esimesena loodusteaduslikud kogud, juba 803. a teise semestri loengukava soovitas huvilistel pöörduda professor Germanni poole, kes neile kogusid, mis siis asusid veel ajutises hoones, tutvustab. Füüsikaaparaatidega tutvumiseks tuli pöörduda professor Parroti poole. 805. a teisest semestrist, kui oli valminud esimene ülikooli enese hoone – Anatoomiateater - lisandusid anatoomilised (prof Isenflamm) ja patoloogilised (prof Balk) kogud, 806. a esimesel semestril sõjanduslike mudelite kogu (prof Elsner) ja teisel semestril keemiakabinet (prof Grindel). Tähetorni valmides avati huvilistele 809. a ka astronoomia ja rakendusmatemaatika aparaat. Tartu ülikooli vanimaks muuseumiks peetakse tavaliselt kunstimuuseumi,5 ruumide puudumise tõttu avati see vastvalminud ülikooli peahoones huvilistele siiski alles 80. a teisest semestrist (prof Morgenstern). 807. a algusest oli ametis ilmselt esimene Tartu ülikooli muuseumikogu hoidja - loodusloo kabineti inspektor Marcus Ulprecht. 822. a oli Tartu ülikoolil loengukava kohaselt 6 õppeotstarbelist kogu, kõik põhimõtteliselt avatud ka ülikoolivälisele publikule. Kogud täienesid jõudsasti seoses läbiviidud uurimisreisidega Venemaa avarustesse ja ümber maailma, ostude teel (milleks mõnikord saadi valitsuselt toetust), kohapeal valmistatud preparaatide ja professorite isiklike, sageli �aksamaalt kaasa toodud kollektsioonide näol. Ülikoolile tegid väärtuslikke kingitusi vilistlased ja lihtsalt heasoovijad. Esimene detailne ülevaade Tartu ülikooli teaduslikest kollektsioonidest kabinettide kaupa on trükitud 827. aastal ilmunud juubelialbumis.6 Zooloogiakabinetti tabas 3. jaanuaril 829 tulekahju. �uur osa entomoloogilisest kollektsioonist põles ära, hävis ka osa Kotzebue ümbermaailmareisilt (823-26) toodud preparaate. 830. aastal kaotati sõjanduse õppetool. Vajalik materiaalosa jäeti esialgu alles, sest loodeti Läänemerekubermangude eraldi kadetikorpuse asutamist. 836. a selgus, et omaette sõjakooli siiski ei tule ja sõjateaduse õpetamisel kasutatud mudelid ja näidised tuli üle anda Peterburi Aadlipolgule, geodeesiaalased mudelid matemaatika kabinetile, kipsist medaljonid õpetajate seminarile, raamatud ja teised õppevahendid jäid raamatukokku. 92. aastal võttis Eesti ������������������������������������������������������������������������������������������������������������ Füüsikakabineti arengu ülevaade läbi seda juhatanud professorite vt: P. Prüller. Füüsika Tartu ülikoolis
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006
    Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year NAO’s report to the Parliament, Tallinn, 2007 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year Foreword by the Auditor General This overview summarises a part of the work of the National Audit Office (“NAO”) in auditing the state assets in 2006 and 2007. The overview presents a selection of problems associated with state assets and their management, which in the opinion of the NAO require special attention of the Parliament and the public. Specific information on the implementation of the 2006 budget, government accounting procedures and reporting can be obtained from the consolidated annual report of the state and the evaluation of this report by the NAO. The examples provided in the Overview are presented to illustrate the problems. The report of the NAO includes only a small part of the observations made during the audits and the ministries should not use this as a comparison base in managing state assets. The audit reports underlying this overview are available in full on our web site www.riigikontroll.ee. The aim of the NAO is to help the state to be a good manager. The independent information provided by the NAO helps the Parliament to enhance the efficiency of the parliamentary control. The need for parliamentary control has been also emphasised by the Parliament through the formation of a separate committee for cooperation with the NAO and the Government of the Republic.
    [Show full text]
  • Programme Handbook 1
    Tartu, Estonia 8 - 10 August 2017 Programme handbook 1 Contents Programme ............................................................................................................................................. 2 Abstracts ................................................................................................................................................. 6 Invited speakers .................................................................................................................................. 6 Participants ....................................................................................................................................... 17 Practical information ............................................................................................................................ 38 Directions .............................................................................................................................................. 44 Contacts of local organizers .................................................................................................................. 46 Maps of Tartu ........................................................................................................................................ 47 Programme Monday, August 7th 16:00 – 20:00 Registration of participants Estonian Biocentre, Riia 23b 20:00 – 22:00 Welcome reception & BBQ Vilde Ja Vine restaurant, Vallikraavi 4 Tuesday, August 8th 08:45 – 09:35 Registration of participants Estonian Biocentre, Riia 23b 9:35
    [Show full text]
  • Concept Competition for the Raadi Area
    Concept competition for the Raadi area Terms of the competition Tartu City Government Department of Architecture and Building 2020 Table of contents 1. Objective, competition area and contact area of the concept competition .......................................................... 3 2. History .................................................................................................................................................................... 5 3. Detailed plans and architectural plans in effect for the area ................................................................................. 7 4. Streets of the competition area ........................................................................................................................... 11 5. Environment and landscaping .............................................................................................................................. 12 6. Competition task by properties ........................................................................................................................... 13 7. Organisation of the competition .......................................................................................................................... 17 7.1 Organiser of the competition ........................................................................................................................ 17 7.2 Competition format ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Sõjateadlane 15/2020 | Laiapindne Riigikaitse Ja Olukorrateadlikkus
    SÕJATEADLANE Estonian Journal of Military Studies 15 / 2020 CULTURAL, PEACE AND CONFLICT STUDIES SERIES Volume I Religion and Politics in Multicultural Europe: Perspectives and Challenges Edited by Alar Kilp and Andres Saumets Volume II Extremism Within and Around Us Edited by Alar Kilp and Andres Saumets Volume III The Law of Armed Conflict: Historical and Contemporary Perspectives Edited by Rain Liivoja and Andres Saumets Volume IV Sõna sõjast ja sõda sõnast. Tekste ja tõlgendusi War of Words, Words of War. Texts and Interpretations Edited by Andres Saumets and Vladimir Sazonov Volume V Operatsioon „Iraagi vabadus“: kümme aastat hiljem Operation “Iraqi Freedom”: Ten Years Later Edited by Andres Saumets, Holger Mölder and René Värk Volume VI The Crisis in Ukraine and Information Operations of the Russian Federation Edited by Vladimir Sazonov, Andres Saumets and Holger Mölder Volume VII Kümme aastat Vene-Georgia 2008. aasta sõjast: peegeldusi hübriidsõjast ja Venemaa poliiti- listest ambitsioonidest Ten Years after the Russo-Georgian War of 2008: Reflections on Hybrid Warfare and Russia's Political Ambitions Edited by Karl Salum and Andres Saumets Volume VIII Zapad 2017 infosõja vaatepunktist Zapad 2017 from the Perspective of Information Warfare Edited by Andreas Ventsel, Vladimir Sazonov and Andres Saumets Volume IX Russia, Syria and the West: From the Aftermath of the Arab Spring in the Middle East to Radicalization and Immigration Issues in Europe Edited by Vladimir Sazonov, Illimar Ploom and Andres Saumets Volume X Laiapindne riigikaitse
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • R&D in Estonia 1996-1999 Fin Printreal.Indd
    Research and Development Council RESEARCH AND DEVELOPMENT IN ESTONIA 1996 - 1999 STRUCTURE AND TRENDS Tallinn 2001 Secretariat of the Research and Development Council State Chancellery The Stenbock House,3 Rahukohtu St. 15161 Tallinn, ESTONIA http://www.tan.ee Fax: (372) 693 5704 Phone: (372) 693 5702 [email protected] Compilers: Dr. Rein Kaarli Dr. Tiit Laasberg Translator: Juta Reiska Language editor: Eda Tammelo ISBN 9985-50-327-9 I have persistently kept asking what Estonia’s Nokia could be. This has even become part of local folklore. Yet the conclusion drawn by many Estonians, including several prominent gures, that the Presi- dent is looking for one single product like Pippi Longstocking once looked for Spunk - is somewhat unexpected. As a matter of fact, the President of Estonia is not supposed to seek Estonia’s Nokia. I am seeking it for you. For those who are too lazy to do it themselves. However, it is every Estonian proprietor’s task to look for their own so-called Nokias, and nd at least six of them annually. The key factor to innovation is man. I have used this example of Nokia to draw attention to the product that Estonia does not make in large quantities - this is world-class labour force. A study loan taken with the intention to get proper education and training would consti- tute a safe investment in any case, for the borrowers will, sooner or later, rise to such high and well-paid positions that returning the loan is as easy as anything. Having adopted Western-type business culture and well functioning marketing mechanisms, it is now primarily in the eld of intellectual property that Estonia, in order to survive in the third round, needs to be able to create surplus value.
    [Show full text]
  • Impeeriumi Viimane Autovõistlus
    THE LAST MOTOR RACE OF THE EMPIRE The Third Baltic Automobile and Aero Club Competition for the Grand Duchess Victoria Feodorovna Prize Tallinn 2014 Text and design: Rene Levoll ISBN 978-9949-38-060-2 Copyright © 2014 Rene Levoll Estonian Old Technics Museum Foundation CONTENTS CONTENTS .......................................................................... 3 FOREWORD ......................................................................... 5 The Baltic Automobile and Aero Club ................................... 7 Rules of the race ...................................................................... 11 Day 1: 11/24 July ................................................................... 13 The evening of the previous day, July 10/23 ................................. 26 The Morning of the first day of the Victoria Race 27 ..................... 27 Day 2: 12/25 July 28 .............................................................. 28 On the same day ...................................................................... 33 Day 3: 13/26 July ................................................................... 34 On the same day ...................................................................... 41 Day 4: 14/27 July ................................................................... 41 On the same day ...................................................................... 49 Day 5: 15/28 July ................................................................... 50 On the same day .....................................................................
    [Show full text]
  • Download Download
    12 ERMi aastaraamat 52, lk 12–29 Matthias Johann Eisen kui Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimees Piret Õunapuu Matthias Johann Eisen on olnud üks omanäolisemaid ja markantsemaid tegelasi meie kultuuriloos. Oma pika elu (1857–1934) jooksul jõudis ta tegeleda paljude as- jadega, kirjutada hulga raamatuid ja olla aktiivne avaliku elu tegelane ning suure- pärane kõnemees. 18. mail 1926 valiti M. J. Eisen Eesti Rahva Muuseumi direktori Ilmari Mannineni ettepanekul ühel häälel muuseumi auliikmeks tema teenete eest rahvateaduse alal. Seni on käsitletud Eiseni ja Eesti Rahva Muuseumi vahekorda vähe ja vigadega. Kõige põhjalikum on Helmi Kurriku suhteliselt lühike artikkel 1938. aastal ilmu- nud raamatus M. J. Eiseni elu ja töö. Põgusalt käsitleb ERMi osa Eiseni elus ka Karl Eduard Sööt oma artiklis „M. J. Eiseni elust ja tegevusest“ Eiseni 70. sünnipäeva juubelialbumis (1927). Alljärgnevalt püüan anda ülevaate Eiseni tegevusest seoses Eesti Rahva Muu- seumi ja sealsete inimestega, kasutades eelkõige arhiivimaterjale ja Eesti Kirjandus- muuseumis hoitavaid Eiseni päevikuid. Käsitlen teda pigem inimesena ja ametni- kuna, ERMi juhatuse esimehena, mitte aga teadlasena seotuna üksikute ERMi all- üksustega. Algusaastad M. J. Eisen on olnud seotud Eesti Rahva Muuseumiga selle asutamisplaanidest saa- dik. Eesti muuseumi asutamise otseseks ajendiks oli dr Jakob Hurda surm 1906. aasta viimasel päeval. See oli tõeline ehmatus eesti rahvale ja kurb sündmus suutis koondada tolle aja ärksamad mehed ühise idee nimel. Hurda matusepäeval, 4. jaa- nuaril (17. jaanuar ukj) kell 7 õhtul kogunes Vanemuise väiksesse saali Eesti vai- mueliit. Koosolekut juhtinud Jaan Tõnissoni sõnul tekkinud tal matuserongis mõte „Dr. Hurti mälestust… jäädawamalt auustada“ ja seetõttu kutsus ta kokku need, keda õnnestus kätte saada.
    [Show full text]
  • Pargiterminite Seletussõnaraamat Sulev Nurme, Nele Nutt
    park (< it parco, pr parc park, tarandik) suur iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljas- ala, millele on iseloomulikud eesmärgipäraselt kujundatud maastik (mitmekesine taimestik, veekogud, muru, arhitektuursed väikevormid, paviljonid, purskkaevud) ja kunstiteosed (skulptuurid jne). Ajalooliselt oli park harilikult lossi- vm esindusliku ansambli osa. Parkide eelkäijateks olid jahimetsad, templite juures asunud hiiesalud ning suuremad aiad, mida on teada juba Babülooniast, Pärsiast, Vana-Kreekast ja Roomast. Pärast keskaega kuni 17. sajandini nimetati pargiks jahiparki (hirvepark). Pargi mõiste tuli kasutusele barokis ja tähendas siis iluaiast suuremat esteetilistel ees- märkidel rajatud haljasala (nt Versailles’ eeskujust lähtuvad pargiosad: grand parc – perifeerne aedu ümbritsev kõrghaljastusega pargiosa või metsapark, petit parc – pargi rikkalikult kujundatud keskosa). Kuni 18. sajandi teise pooleni kuulusid pargid ja aiad valdavalt kõrgklassi resident- side juurde. Avaliku pargi eelkäijad tekkisid 18.sajandi lõpul ühelt poolt Inglise pargi- stiili (eelkõige selle vormikeele) arenguga ning teisalt Volkspark’i (rahvapark) ideede levikuga. Nüüdisajal mõistetakse pargina üldiselt suuremat polüfunktsionaalset linna- haljasala. Mõne haljasala pargiks nimetamine on ajalooliselt kujunenud (nt Tähtvere park Tartus). Pargi mõistega seostuvad metsapark ja parkmets – pargilaadsed suured haljas- alad, mis on erinevate hooldus- ja kujundusviisidega loodud tavaliselt looduslikust (metsa)alast. Looduspark on maastikukaitseala tüüp, kaitse- ja
    [Show full text]
  • Stadias in Rolft Culture " "International Festschrift I
    Department of Estonian and Comparative Folklore,, ,, Department of Ethnology, ;:> U niversi ty of Tartu Stadias in Rolft Culture Volume III Everyday Life and Cultural Pattern Г1Г5Г" "International Festschrift i Studies in Folk Culture Department of Estonian and Comparative Folklore, Department of Ethnology, University of Tartu Studies in Folk Culture Volume 3 Everyday Life and Cultural Patterns International Festschrift for Elle Vunder Ed. by Ene Kõresaar & Art Leete TARTU UNIVERSITY PRESS Editorial board: Marjorie Mandelstam Balzer (Washington), Anne- Victoire Charrin (Paris), Mihâly Hoppâl (Budapest), Kristin Kuutma (Tartu) Margaret Mackay (Edinburgh), Stefano Montes (Tartu), Kjeil Olsen (Aita), Alexander Panchenko (St. Petersburg), Éva Poes (Budapest), Viktor Semyonov (Syktyvkar), Anna-Leena Siikala (Helsinki), Timothy Tangherlini (Los Angeles), Peeter Torop (Tartu), Ants Viires (Tallinn), Elle Vunder (Tartu) Editors of the series: Art Leete, Ülo Valk Editors of the volume: Ene Kõresaar, Art Leete Language editors: Epp Leete, Gordon Leman. Mall Leman, Olaf Mertelsmann Supported by the Estonian Cultural Endowment, the Development Foundation of the vice-rector of the University of Tartu, Ministry of Education and Research of Estonia (state targeted project "The Discourse of Everyday Life and the Dialogue of Cultures", and the project "Everyday Culture: Aspects of Terminology and Critics of the Sources" of the state program "Estonian Language and National Memory"). Editorial address: University of Tartu Phone: +372 7 375 654 Fax:+ 372 7 375 310 E-mail: [email protected] Copyright Authors, 2004 ISSN 1736-1192 ISBN 9985-56-978-4 Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order nr 503 Table of Contents Introduction 9 Part I. Everyday Life of Traditions Bo Lönnqvist The Renaissance of the Baltic German Estates 29 Nils-Arvid Bringéus Schwedische Baudenkmäler und Baupflege.
    [Show full text]