Maalijaid 19. sajandi Tartust Epp Preem

Eesti rahvusliku kunsti juuri tuleb loomingust. Sel kombel on kunsti otsida 19. sajandi baltisakslaste kunstist. hiilgavamat perioodi – 19. sajandit – Meie, eesti esimesed maalijad ja skulp- muuseumis suuremas plaanis näidatud torid said esmase eeskuju ja kunstiõpe- juba rohkem kui 20 aastat tagasi. 2003. tuse siinsetelt baltisaksa kunsti kandjailt. aasta suvel toimunud näitus püüdis Seega on ilmselge, et tundmata neid ees- nende vahepealsete aastate jooksul kujusid, ei tea me omaenda kujutava peale kasvanud uuele publikule, vanema kunsti tekkelugu. Tartu Kunstimuuseum kunsti alalistele austajatele ja linna küla- on püüdnud eriti viimasel kümnendil listele arvukamalt tutvustada käsitletava varasemat, üpris hõredat näitusetege- sajandi maalijaid.1 Graafikute suurem vust baltisaksa kunsti alal elavdada. eksponeerimine seisab veel ees. Enamuses on näitused siiski olnud Tartu toibus 18. sajandi vapustustest väheste eksponaatide arvuga ja eesti väga visalt. Vene vägede poolt 1707 ja kunsti põhiväljapanekust on baltisaksa 1708 küüditatud tartlased võisid oma kunstnikud puudunud kas üldse või sõjas purustatud linna tagasi tulla alles esindatud minimaalselt. Muidugi ei saa 1714 ja linna uuesti üles ehitama haka- põhjendada baltisaksa kultuuriga kursis ta. 1735. a. oli linnas vaid 69 maja, neist olemist pelgalt vajadusega teadmaks enamik õlgkatusega. 1775. aasta suures eesti kultuuri tekkelugu, selle omalaadse tulekahjus hävis juba 290 hoonet. Keis- rahvakillu kultuuri tundmine ja mõist- rinna Katariina II annetas linna taasta- mine on igaühele vaimseks rikkuseks miseks 100 000 rubla, millega alustati omaettegi. esmakordselt Tartu plaanipärast ehita- Viimaseks suuremaks ülevaateks 19. mist. Kaunite kunstide tõsiseltvõetav il- sajandi Tartu kunstist oli 156 teosest mumine paljukannatanud linna sai al- koosnenud näitus 1980. aastal. Järgmine guse Tartu ülikooli taasavamisega 1802. suurem näitus oli 1994. aastal maali- aastal. kunstnik Julie Hagen-Schwarzi töödest, 1803. a. nimetati ülikooli kuraatoriks mida eksponeeriti ka Saksamaal. Vahe- Friedrich Maximilian Klinger2 , laialdaste pealsetel aastatel on olnud väikesi vaimsete huvidega inimene. Tema draa- juubeleid äramärkivaid väljapanekuid K. ma “Torm ja tung” andis nime säravale A. Senffi, J. Kleveri, A. M. Hageni jt. ajastule saksa luules. Ta lävis vene kul-

21 Maalijaid 19. sajandi Tartust tuuriilmas selliste suurkujudega nagu kollektsiooni ja kuulsa kunstiteadlase luuletaja Krõlov3 , ajaloolane Karamzin4 Johann Winckelmanni10 tõttu eriti ning luuletaja ja kunstnik Žukovski5. külgetõmbav. Dresdeni maalikoolkond Goethe6 hindas kõrgelt Klingeri libe- oli tolleaegse Saksamaa mõjukamaid ja raalset hoiakut. Sellise kultuurilis-vaimse kuulsamaid. Senffi õpetajaks sai silma- pagasi ja eluhoiaku tõi kuraator kaasa paistev kunstnik Anton Graff11, kelle Tartu ülikooli. Tema mõju ulatus ka tööd olid kantud realistlikust vaimust ja 1803. aastal ülikooli juurde loodud joo- kes oli tuntud ennekõike portretistina. nistuskooli, kuhu peale pikki otsinguid ja Siin õppides kujunes Senffist arvestatav põhjalikku kaalumist kinnitati ametisse meister joonistamises, graafikatehnikais saksa päritoluga ja pastellmaalis. (1770–1838). 1803. aasta sügisest algas tema kunst- Senffi panust Tartu kunstielu loomi- nikukarjäär Tartus, kus ta oli kinnitatud sel ja arendamisel kõrgel professionaalsel siseminister Sadovski käskkirjaga (kuraa- tasemel on võimatu ülehinnata. Teda tor Klingeri ettepanekul) “joonistus- soovitas ülikoolile õemees, tähetorni ju- kunsti ja vaselõike õpetajaks” ülikooli. hataja ja matemaatika professor Chris- Sellel ametikohal tuli tal õpetada noori toph Friedrich Knorre7, kes oli sugulast inimesi, kes pidid väga erinevatel põh- ka kunstiõpinguis toetanud. Juba varem, justel õppima joonistamist. Anatoomidel, aastal 1793, käis kunstnik Tartus õel botaanikutel ja geograafidel oli vaja külas, kuid leidmata tookord siin sobivat uuringutest ülestähendusi joonistada, rakendust, sõitis tagasi kodumaale. ning joonistusõpetajad pidid oskama õpilasi juhendada. 1804. a. rajati Tartu Karl August Senff sündis 12. märtsil ülikooli juurde pedagoogiline instituut 1770 Merzeburgi lähedal, hilisema kesk-kooliõpetajate väljakoolitamiseks. Halle konsistooriuminõuniku dr. Karl Sellega laienes Senffi tegevusala veelgi. Friedrich Senffi ja tema abikaasa Rosina Vaatamata õppetöö pragmaatilisele kül- peres. Ka Karl Augusti vennast Karl jele, arenes õpilastes õpetaja eeskujul Adolfist sai nimekas kunstnik. Vanemad natuurist joonistamise ja maalimise soovisid pojast meedikut koolitada, aga rõõm. Joonistusoskus oli osa 19. sajandi Karl August asus Leipzigis kunsti õppi- haridusest, sest haritud inimese juures ma. Ta alustas oma õpinguid maalija peeti käelist väljendusoskust sama täht- Oeseri8 juures, aga tööd õnnestusid tal saks kui kirjalikku või suulist. Joonistus- enam graafikatehnikas. Juba Leipzigis kooli õpetaja otseseks ülesandeks kujunes täitis ta raamatukaupluste tellimusi ak- näidislehtede valmistamine; kogu joonis- vatintas linnavaadetele. 1795. a. suun- tamise algõpetus põhines kopeerimisel. dus noor kunstnik edasi õppima Dresde- Senff valmistas joonistamise õppi- nisse, mis tundus talle August Tugeva9 miseks 7 vihikut - neid oli nii algajaile poolt kogutud suurepärase kunsti- kui edasijõudnuile. Veel andis ta välja 22 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9 geomeetrilise joonistamise õpiku. Kunst- vene-preisi vägesid Napoleoni vastu. nik illustreeris ülikooli õpetlaste töid ja Senff saadeti tookord isiklikult Dessau- viis erinevatesse graafikatehnikatesse sse seda portreed tegema. Portree kuju- teiste kunstnike joonistusi. Näiteks üli- tas ilmekalt uljast marssalit; pärast kooli arhitekti Johann Krause12 poolt ebaedu Lützeni ja Bautzeni all vahetati “Keiserliku ülikooli albumi” jaoks joonis- ta vürst Barclay de Tolly15 vastu välja ja tatud lehti akvatintasse viies, oskas Senff Senff tegi vürstistki portree. See sai ees- elustada Krause kuiva joonistust, lisades kujuks ka skulptor Demuth-Mali- neile imetlusväärselt valgust ja varju. novskile16 Barclay de Tolly mäles- Pärast pikki akadeemilise kraadi tusmärgi rajamisel Tartusse. taotlusaastaid sai Senffist 1818. a. pro- Senff valmistas veel arvukalt hiljem fessor. Õpetajatöö kohustused võtsid tuntuks saanud portreid. Vähem Senffil esimestel aastatel Tartus kogu teatakse tema väikeseformaadilisi maas- jõu. Ta oli tookord siin veel ainukene tikke seepias ja tušis. Ta oli kindlasti üks kunstnik ja kindlasti väsitas teda selline 19. sajandi paremiku hulka kuuluvaist ilma tagasisideta töö. 1820 saabusid kunstnikest Baltimail. välismaalt täienduselt tagasi Senffi 1830. aastail hakkas tema energia mõned andekamad õpilased ning lõid otsa saama. Ta enda haigus, poeg Ju- siin kunstile laialdasema kandepinna, liuse17 surm 1832 Milaanos, samuti pal- millele Senff oli eelduse loonud oma jär- jude kunstiliselt andekate õpilaste al- jekindla tööga. Ta oli graafikatehnikais lakäik tegid oma töö. Kogu Tartus vee- tõesti suur meister, isegi hiljaaegu detud aja oli Senff elavalt osa võtnud Seenefelderi poolt leiutatud litograafias siinsest seltsielust, aidanud organiseeri- oli ta edukas. Samuti akvarellis, pastellis, da Tartu esimest kunstinäitust 1835. seepia- ja guašijoonistuses. Kaasaegsed kirjeldavad Senffi kui Tema õlimaale oli käesolevale näi- abivalmist ja tarka kolleegi. Tema kodus tusele raske saada, sest neid on säilinud kogunes igal nädalal kindlal päeval väga vähe, Eesti Kunstimuuseumis asuv teatud ülikooli õppejõudude seltskond, portree professor Eversist13 on Eestis aga samuti kunsti- ja kirjandushuvilisi asuvaist õlitehnikais portreedest üks hu- linnakodanikke. Sinna kuulus ka vitavamaid. Mitmed teadaolevad Senffi Friedrich Robert Faehlmann18, kes mee- poolt maalitud õliportreed asuvad nutab, kuidas koos kogu selle seltskon- järeltulijate valduses Saksamaal. Senffi naga Senffi aias õitsvate õunapuude all põhižanriks oligi portree. Üks tema sil- tuldi 1837. a. mõttele asutada Õpetatud mapaistvamaid ja tuntumaid töid on Eesti Selts. Selle tegelikust asutamisest punktiirmaneeris tehtud portree vene- 1838. aasta 30. märtsil ei saanud Senff saksa feldmarssal Ludwig Adolf Peter enam osa võtta, sest kui sõbrad harjunud krahv von Sayn-Wittgensteinist14, kes nädalapäeval 2. märtsil läksid Senffi juhtis 1813. a. kevadisel pealetungil külastama, pidid nad vastu võtma kurva 23 Maalijaid 19. sajandi Tartust teate meistri surmast. käealusena töötama. Samadest mäles- Selleks ajaks oli Tartu kunstielu jalad tustest selgub, et Hagen omandas õige alla saanud. Kogu sajandi jäid Tartu tu- ruttu pikkade tööpäevadega haisvate gevamateks kunstnikeks enamasti galvaanivannide juures õpetaja poolt pa- graafikud: 1832. a asutas G. Fr. Schlater kutavad graafikatehnikad.20 1813. a. lõ- litograafia trükikoja ning 1835. a. Senffi petas ta õpingud Senffi juures, mida oli õpilased L. Maydell ja W. Krüger kumb- niigi terveks talveks katkestanud Napo- ki oma ksülograafia töökoja. Neist said leoni sissetung Venemaale. Ka noor produktiivsed raamatute ja ajakirjanduse Hagen kavatses sõtta minna, aga kui ta illustraatorid. Muuseas tõmbasid uued esmakordselt kodukoha ligidalt möö- töökojad ligi kunstiõppureid. Nii moo- dasõitvaid haavatute voore nägi, siis kus- dustus Krügeri ja Maydelli ümber tus sõdimislust õige ruttu.21 Teinud veel omamoodi kunstiühing, mis küll 1846. a. mõned tööd Tartus Senffi juures, lahkus laiali läks. Selts asendati aga kiiresti uue- Hagen, rahulolematu oma kunstihari- ga, mis hakkas koos käima kunstiasja- duse üle, 1813. a. õpetaja juurest. 1820. tundja ja kollektsionäär Karl Eduard von aasta septembris suundus ta, õpetaja Lipharti juures Raadi mõisas. Kunsti- Senffi soovitused taskus, end täiendama liseks juhiks oli seal Woldemar Krüger ja Saksamaale, käis ära ka Šveitsis ja Aust- selles nn. pühapäevaakadeemias käis rias ning saabus Tartusse tagasi 1824. koos kogu Tartu vaimne eliit. Temast oli selleks ajaks saanud tubli Tugevas ja tasavägises konkurentsis maalija, abielumees ja väikese poja isa. Hageni ja Maydelli vahel sai 1838. a. Hageni hilisemast kümnelapselisest pe- Senffi järglaseks joonistuskooli juhata- rest olid silmapaistva kunstnikuandega misel A. M. Hagen. poeg Alexander22 ja tütar Julie. Wilhelm Göpel on pidanud A. M. August Matthias Hagen Hagenit oma generatsiooni kõige ande- (1794–1878), ülikooli esimene kohaliku kamaks peisažistiks.23 päritoluga joonistusõppejõud, sündis Hageni klassitsistliku vormikäsitluse- Liivimaal 12. veebruaril 1794 Valga lin- ga joonistused on väga detailsed ja na lähedal Vijciemsi mõisas rendiveski peened. Neis on meeleolukust ja biider- möldri pojana. Hageni pere vahetas küll meierlikku intiimsust. Samamoodi võib mitmeid kordi elukohti, kuid kunstniku iseloomustada Hageni reisipäevikuid, enda käsikirjaliste mälestuste järgi19, mis mida ta oma rännakutel pidas ning roh- on Tartu Kunstimuuseumis hoiul, olid kete joonistuste ja akvarellidega illust- kõik paigad tema lapsepõlvekodude üm- reeris.24 ber looduskaunid ja talle esmaseks ins- Tema õppemeetodid ülikoolis olid piratsiooniallikaks kunsti juurde jõud- samasugused nagu Senffilgi – tegeldi misel. Noormees tuli 1811. a. Tartusse palju eeskujude järgi joonistamisega, aga Senffi juurde õppima ja ka meistri Hageni huvi kuulus eelkõige maastiku- 24 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9 maalile. On teada, et ta saatis Saksa- Läänemaal Teenuse mõisa omaniku po- maalt kodumaale mitukümmend õliteh- jana. Tallinnas asutatud vene-saksa lee- nikas maastikuvaadet. 1834/1835 saa- gioni vabatahtlikuna sõdis ta Vene- deti Tartust luuletaja Žukovski vahen- Prantsuse sõjas, kus leitnandiks ülenda- dusel Peterburi õukonda 29 Hageni õli- tuna jõudis Pariisi vallutamiseni. 1820 maali. Ilmselt andis ta Tartus ka maali- astus ta isa soovil Tartu ülikooli õigus- õpet, aga kahjuks on tema maaliõpilas- teaduskonda. Peatselt viis kunstihuvi test vähe teada ja meieni säilinud Hageni Maydelli Senffi juurde õppima. Jällegi oli maale on samuti vähevõitu. Mõned Senff selleks meheks, kes nagu ka Hage- kaunimad näited tema maalidest, mida ni puhul, ergutas andekat noormeest mainib ka “Inland” Tartu 1851. a. kuns- end välismaal täiendama. Maydell tinäituse arvustuses25, olid esindatud täiendaski end Berliinis, Dresdenis, kõne all oleval näitusel (nt “Talvemaas- Stuttgardis. Roomas tutvus ta nat- tik Suursaarelt” EKM-i kogust). sareenlaste vaimsusega.29 Lõpetanud Kuigi kunstniku laad muutus kunstiõpingud, asus ta 1828 Tartusse, ajapikku vabamaks ja realistlikumaks, kuhu jäi elama kuni oma elu lõpuni. siiski hindab kunstiteadlaneVoldemar Tutvunud 1835. aastal Berliinis Vaga26 Hageni maalikunsti madalamalt sealse elavnenud huviga puulõikekunsti kui tema joonistusi. Vaga ütleb A. M. vastu, avas ta Tartus juba eespool maini- Hageni maalide kohta järgmist: ”Kõiki tud ksülograafia töökoja, mis oli tollal neid maale iseloomustab asjalik, peen, Vene tsaaririigis esimene. Maydell oli detaile toonitav, aga võrdlemisi kuiv ja siin mitmeid aastaid Piibliühingu puine pintslitöö. Koloriidilt on nad kõik sekretär, Vaeste Abistamise Seltsi ju- tumedad ja sünged; õhu ja valguse hataja, Õpetatud Eesti Seltsi liige ja probleem ei huvitanud Hagenit.”27 1842. a. seltsi kogude konservaator. 1851. a. halvenes Hageni silmahai- Kunstnikul oli suur pere ning ta elas gus niivõrd, et ta pidi ülikoolist pensio- pidevas majanduslikus kitsikuses, ainult nile jääma. Ta töötas kunstnikuna halva kunstist elatuda oli väga raske. L. May- nägemise kiuste kuni oma surmani Tar- dell tegeles innukalt maali, joonistuse ja tus 20. novembril 1878. graafikaga, tegi kavandeid kunstkäsitöö esemete jaoks ja harrastas isegi skulp- Hageniga tasavägist duelli joonis- tuuri. Eriti suur oli tema tähtsus raama- tuskooli juhataja koha pärast pidanud tuillustraatorina. 1846. aasta sügisel Friedrich Ludwig von Maydell külastas ta Tallinnas koolerasse haiges- (1795–1846) on Ervin Pütsepa arvates tunud isa ja suri ise samasse haigusesse esimene Senffi õpilastest, kes Tartus kaheksa päeva hiljem. klassitsismi seljataha jättis ja romantilise Maydelli maaliloomingu monumen- käsitluslaadi juurde asus.28 taalsemaks osaks on tema altarimaalid. Ludwig Maydell sündis 1795 Tema poolt loodud Tartu Jaani kiriku al- 25 Maalijaid 19. sajandi Tartust tarimaal hävis 1944. a. tulekahjus. maali ”Emajõe üleveokoht Annemõisa Saarde kiriku maal (1835) kujutab Kris- juures” eest anti talle Peterburi Kunstide tust Õlimäel. Sellele järgnesid Rūjiena Akadeemia vabakunstniku nimetus. kiriku altaripilt Kristusest ristil (1837) ja Tema kunsti alal tegutsemine lõppes an- altarimaal Põlva kirikus (1845), mis ku- tud ajale sümboolselt – 1857. a. müüs ta jutab Kristust madu tallamas. Tema vii- oma litopressi ja pühendus edukalt fo- mane altarimaal oli mõeldud Vastseliina tograafiale. kiriku jaoks; selle ülestõusnud Kristust kujutava maali lõpetas juba peale kunst- Hermann Eduard Hartmann niku surma W. Fr. Krüger. (1817–1880) oli August Hageni Maydelli portreeloomingut on säili- õpilane. Aastatel 1836–1848 täiendas nud vähe, siiski sai näitusel näha May- ta ennast Düsseldorfis ja Münchenis. delli varast autoportreed (EKM) ning 1848 tuli ta tagasi ja jäi oma elu lõpuni mehe ja naise portreed - oletatavasti kodulinna. Ka Hartmann töötas kunstniku isa ja võõrasema (EKM). V. Õpetatud Eesti Seltsi konservaatorina, Vaga annab kunstniku autoportreele samuti Tartu koolides kunstiõpetajana. kõrge hinnangu, iseloomustades seda kui Ta tegi puulõikeid, joonistas ja maalis meistriteost, mida ilmestab vaba sundi- Tartu vaateid, eesti maastikke, talupoegi matu käsitlus, loomulikkus ja elavus ning nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestist, rahva- värske mahlakas maalimisviis.30 riietes Pihkva eestlasi, Tartu üliõpilasi, Narva ja Valga vaateid, Vastseliina lossi- Tähtis kunstnik sellest perioodist on varemeid jaanitule paistel. Tema loomin- kindlasti Georg Friedrich Schlater gulaad on asjalik, detailirikas.32 Tema (1804–1870). Schlateri tööd on kunsti- väikseformaadilised graafilised teosed teostena ka tähelepanuväärsed kultuuri- avaldati Tartu Laakmanni 1857.-1859. ajaloolised dokumendid – käsitletaval a. väljaannetes “Maarahva kalender” ja näitusel oli neist eksponeeritud “Vaade “Tallorahva Postimees” ning Lätimaal Tartu Emajõele” (TKM). Tervikliku pildi ajakirjas “Pasaule un Daba” (Maailm ja linnast annavad aastatel 1830–1850 Loodus). Schlateri loodud Tartu vaated. Schlater asus Tartusse elama Huvitavaimaks ja edukaimaks Tartu 1828.31 Algul trükkis ta oma litograafia- 19. sajandi maalikunstnikuks oli kindlas- pressiga teiste kunstnike töid, kuid ti A. M. Hageni tütar Juliane Emilie 1832–1835 avaldas ta juba omaloomin- Wilhelmine Hagen-Schwarz guna viis seeriat ümbrust kujutavatest (1824–1902).33 litodest. Neile järgnes veel hulgaliselt Julie Hagen-Schwarz sündis 14. ok- graafilisi vaateid ja portreid. Vähemal toobril 1824 Väike-Prangli mõisas. Ta oli määral tegutses Schlater maalikunstni- August Matthias Hageni ja tema naise kuna. On teada, et 1835. a. maalitud õli- Johanna pere kümnest lapsest kolmas ja 26 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9 tütardeist vanim. 1826 kolis pere Tar- looming täienes moesoleva sentimen- tusse, kus isa sai joonistusõpetaja koha. taal-salongliku temaatikaga (“Kerjus- Julie Hagen õppis erakoolis ja lõpe- tüdruk”, “Surev ohvitser ja kaks nunna”). tas kodukooliõpetaja eksamiga. Tütarlaps Enamus valminud töid olid aga ikkagi ilmutas juba varakult silmapaistvat kuns- portreed. Kunsti armastav ja hinnata os- tiannet, kuid kohustused suure pere kav Müncheni publik hoolitses ka telli- vanima tütrena ei lubanud tal joonista- muste eest. Tartus sai Julie Hageni töö- mise ja maalimisega nii intensiivselt dest näha suurt väljapanekut 1850. aas- tegelda, kui ta seda oleks soovinud. ta sügisel, kus Liphartide linnamajas Tema esimeseks õpetajaks oli isa, kelle peetud kunstinäitusel 51st väljapandud seisukoht oli, et õpilasel pole kunagi liiga tööst olid 41 noore kunstniku omad. vara õlivärvide, pintsli ja paletiga tutvust Järgmise aasta alguses korrati näitust teha ning vajalikku joonistamisoskust juba rohkemate töödega. Münchenist võib ka maalides omandada. 1845. a. õnnestus kunstnikul teha ka reise Riias toimunud “kirjanduslik-praktilise” Salzburgi, Ostendesse, Strassburgi, seltsi näitusel oli J. Hagenil väljas 5 maa- Marseillesse, Pariisi, Veneetsiasse ja Mi- li, millest eriti kiita sai üks lillemaal. Isa laanosse. vahendusel õnnestus tal saada Villebois M. Rugendase soovitusel siirdus kunstistipendium34 - 1000 bankorubla. Julie Hagen Itaaliasse, Rooma. Kunstnik Stipendium ja loteriil müüdud piltide sai Peterburi Kunstide Akadeemia pre- eest saadud summa võimaldasid tal sidendilt (ja Leuchtenbergi hertsoginna minna välismaale kunsti õppima. Maria Nikolajevna abil) toetust keisri 1847. a. sõitis Julie Hagen koos isaga kabineti summadest ja vaatamata isa Dresdenisse. Kuna talle naisterahvana vastuseisule, kes soovis tütart tagasi Tar- kunstiakadeemias õppimine ei olnud lu- tusse, asus neiu Roomas elama saksa batud, siis pühendus ta täielikult Dres- kunstiajaloos kuulsaks saanud Villa deni kuulsas kunstigaleriis vanade meist- Maltasse ja hakkas õppima tookord väga rite kopeerimisele. Ajal, mil galerii oli sul- moes olnud portretisti, kunstnik Riedeli38 etud, harjutas noor kunstiõpilane joonis- juures. tamist. Siin õppis ta vähest aega Chr. Fr. Itaalias töötas Julie Hagen väga Gonne35 juhendamisel ja pani valminud pingsalt ja siin valmisid ka tema loomin- portreed akadeemia näitusele välja. gu tippteosed. Rooma oli neil aastail 1847. a. oli J. Hagenil võimalik oma kunstnikele kohustuslikuks täiendusko- õpinguid Münchenis jätkata. Ta õppis haks ja eriti palju kogunes sinna saksa portreemaali Joseph Bernhardti36 juhen- kunstnikke. Õige varsti sai värskema damisel ja täiendas end ka M. Rugen- vaimu ja uuenduslikuma suuna otsi- dase37 käe all. Rugendase õpetuse läbi jatele kunstikeskuseks Rooma asemel sai Julie Hagen oma loomingusse juurde Pariis. tugevaid dekoratiivseid noote, tema Oma juhendaja Riedeliga kujunes 27 Maalijaid 19. sajandi Tartust

Julie Hageni suhe üpris pealiskaudseks, et aastatel 1872-1898 maalis ta umbes aga ta omandas viimaselt siiski selgelt 500 portreed. Alahinnata ei saa nende äratuntava efektitaotluse ja mõningase portreede kultuuriloolist tähtsust. koloriidimagususe. Roomas ja linna ümb- Suurem osa neil kujutatud isikuist ruses tutvus kunstnik esmakordselt siin mängisid ülemöödunud sajandi Tartu inglaste eeskujul moodi läinud vabas kultuuri- ja teaduselus märkimisväärset õhus maastikuetüüdide tegemisega. rolli. Sageli kasutas kunstnik portree Itaalias valminud väikesed õlitehnikas valmimisel foto abi. Julie Hagen- maalitud looduseskiisid on tema kogu Schwarz töötas ka kunsti eratundide loomingu meisterlikumad, täis valgust ja andjana. Tema tuntuimaks õpilaseks oli elurõõmu. Siin valmisid ka mitmed itaa- hiljem Tartust Itaaliasse elama asunud lia rahvatüüpe kujutavad maalid ja vär- Sally von Kügelgen.40 Samuti on maali- vikais itaalia rahvariietes modellidest ak- nud kunstnik altarimaale – tuntuks sai varellietüüdid. Ta sai palju portreetelli- ülikooli kiriku altarimaal, mis nüüd asub musi - eriti moodsaks muutus ta laste- Põltsamaa kirikus. Kunstniku loomejõud portretistina. Nii teenitud raha ja stipen- oli hämmastav. Kuigi ta pidevalt sil- diumid aitasid noorel naisel kallis madega hädas oli, töötas ta tugevate Itaalias ära elada. Aja möödudes said prillide abil kuni oma viimsete elupäe- stipendiumid otsa, Rooma elukallidus vadeni. Tartus muutus tema laad vähem tõusis ning isa nõudis juba ammu, et dekoratiivseks ja säravaks, salongiroman- tütar tuleks tagasi Tartusse. Lõpuks tika asemele ilmus loomingusse asjalik 1854. aastal, igati vastu tahtmist, pöör- realism. Kogu Tartu perioodi võttis ta dus Julie Hagen tagasi koju. 1855 abiel- agaralt osa siinsest kultuurielust, kor- lus ta siin ülikooli õppejõu, astronoomi ja raldades koos W. Krügeri ja teistega siin- matemaatiku Ludvig Schwarziga.39 seid kunstinäitusi, esinedes ise aktiivselt 1855-1858 saatis Julie Hagen-Schwarz oma töödega nii kodulinnas kui ka väl- abikaasat tema teaduslikul uurimisreisil jaspool. Siberisse. Pärast naasmist Tartusse, nüüd juba kahe väikse lapse emana, esi- Kui A. M. Hageni tööd olid kantud tas ta Peterburi Kunstide akadeemia enamasti klassitsismiideaalidest, siis näitusele neli portreed, millede eest tema järglane joonistuskooli juhataja ko- omistati talle akadeemiku tiitel. Nüüd- hal Woldemar Friedrich Krüger sest signeeris kunstnik oma töid nimega (1808–1894) oli Tartu vararealismi edu- Hagen-Schwarz. kaim esindaja. Alates aastast 1858, välja arvatud W. Fr. Krüger sündis 1808. a. Tartu- mõned puhkuse- ja terviseparandusrei- maal Laiuse kihelkonnas Kaave mõisas. sid välismaale, elas ta Tartus kuni oma Krügeri isa oli mõisa aidamees, varemalt surmani 1902. Tartu periood oli tema töötas kõrtsmikuna – sellest perekonna elus viljakas, ühes erakirjas mainis ta ise, nimi Krüger, tema ema oli rahvuselt 28 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9 sakslanna. Septi algkooli läinud kaheksa- täiendas hoolsalt kooli kunsti- ja raama- aastase Woldemari võttis Raadi mõisa- tukogu; antud ajajärgule oli iseloomulik, proua von Liphart kaaslaseks oma pojale et Krüger muretses koolile üle viie tu- Carl Eduardile. Poisid elasid kunsti- hande pildiga fototeegi. Tema oli ka vii- kogude poolest tuntud Raadi mõisas ja maseks kooli juhatajaks – aastast 1865 õppisid koos kuni Krügeri 16-aastaseks vähendati joonistuskooli eelarvet tundu- saamiseni, mil ta läks mõisast Tartusse valt. Selleks ajaks oli fotograafia areng gümnaasiumi. 1827. a. astus ta Tartu graafika senise rolli ühiskonnast välja ülikooli filosoofia teaduskonda. Tema tõrjunud - nii muutus joonistuskooli algne kunstiõpingud Tartus algasid gümnaa- ülesanne ajapikku mõttetuks. Ülikooli siumis Hageni ja jätkusid ülikoolis Senffi joonistuskool lõpetas oma tegevuse 28. juures. Nii nagu Hagengi pidas Krüger detsembril 1891, mil Krüger palus end Senffi juhendamist maalimise alal nõr- juhataja kohalt 1. jaanuariks 1892 vabas- gaks ja ta suundus end täiendama välis- tada - ka Krügerit oli tabanud raske sil- maale. 1830 õppis Krüger von Lipharti mahaigus nagu ta eelkäijat Hagenit. majanduslikul toetusel Saksamaal, W. Fr. Krügeri pikas kunstnikuelus peamiselt Münchenis ja 1834. a. valmis hulgaliselt töid, millest suure osa Itaalias. 1835. aastast töötas kunstnik moodustasid koopiad, ta kasutas nende Tartus, kus, nagu eespool mainitud, avas tegemiseks sageli nii gravüüre kui fotosid. litograafia töökoja, tegeles maastiku- Maalikunstniku enda loodud portreed ja maalija ja portretistina. Oma litotöökoja maastikumaalid on võrreldes vanameist- sisseseade müüs ta küll õige ruttu Schla- rite tööde koopiatega vähemõnnestunud, terile – Tartus oli selleks ajaks juba kaks neid iseloomustav maalilaad on segu heal järjel trükiäri ja ilmselt ei oleks väike saksa biidermeierlikust vararealismist ja linn tellimusi kolmele kindlustanud. vanast hollandi maalikunstist. Ta oli usin 1847 käis ta õppereisil Hollandis ja Bel- Tartu kunstielu arendaja, võttis osa nn. gias, kus temast sai suurepärane vana pühapäevaakadeemia tegemistest, kor- Hollandi maalikoolkonna tööde kopeerija. raldas kunstinäitusi, töötas ka eraõpeta- 1857. a. anti Krügerile maali eest, mis jana. Neist eraviisi õpetatud õpilastest kujutas rannamaastikku päikeseloojan- on tuntumad Ernst Friedrich von Liphart gul, Peterburi Kunstide Akadeemia aka- ja Reinhold von Möller. W. Fr. Krüger oli deemiku nimetus. Tartu ülikooli esimene, kuigi täielikult Kuigi kunstnik oli ülikooli joonistus- saksastunud, eesti päritoluga kunsti- kooli juhataja olnud juba 1851. aastast, õppejõud. sai temast täieõiguslik õppejõud alles 1881. a. asutatud Tartu Saksa pärast akadeemilise kraadi omandamist. Käsitööliste Seltsi joonistuskursused Kui Senff ja Hagen olid olnud vaselõike Rudolf von zur Mühleni juhatusel jät- ja joonistamise õpetajad, siis Krüger kin- kasid mõningal määral ülikooli joonis- nitati vaid joonistusõpetaja kohale. Ta tuskooli tööd. 29 Maalijaid 19. sajandi Tartust

Rudolf Julius von zur Mühlen kaasa pisut üliasjaliku ja kuiva tõetruu- (1845–1913) sündis Aru mõisas Tartu- duse taotluse. Elavamad on tema nii maal. Aastail 1866–1869 õppis Dresde- portree- kui maastikuetüüdid. Varase- nis, 1869–1870 Belgias Antverpeni mast Tartus tehtud töödest said kuul- kunstiakadeemias maalikunsti. sateks joonistused Tartu elu ja vaateid 1871–1875 jätkas ta õpinguid Münche- kujutavast 1883-1885 valminud sarjast. ni akadeemias Otto Seitzi41 juhatusel ja Need anekdootlikud, huumoriga kuju- 1876–1877 von Gebhardti42 juhen- tatud stseenid väikelinna argisest elust- damisel Düsseldorfi akadeemias. Eesti- olust annavad ajastust küllaltki tõese ku- maalt pärit Gebhardti juurde leidsid tee jutuse. Sellised kergelt groteski kalduvad ka teised siit pärit kunstnikud nagu O. pildikesed olid eriti Saksamaal, kust Hoffmann, Paul Raud, Tõnis Grenzstein Mühlengi ilmselt inspiratsiooni sai, üsna ja Ants Laikmaa. Gebhardti mõju Düs- moes. Selleks ajaks, kui Mühlen Tartusse seldorfis on hinnatud selliselt, et mood- elama ja tööle tagasi tuli, oli linna kul- sal saksa kunstil ei jäänud Gebhardti tuurielu tasapisi oma kõrgtaset kaota- ranguse tõttu muud üle, kui kolida Düs- mas. Kunstielu, mille Senff oli sajandi seldorfi akadeemiast kaugemale. Eriliselt esimesel kolmandikul tugevale profes- uuenduslikke noote sealt Eestimaale sionaalsele tasemele tõstnud ja vaimu- kaasa ei toodud. elulikule vilkusele viinud, säilis sellisena 1877 tuli ta tagasi Tartusse ja jäi siia 1860. aastateni. Aastatel 1870, 1871, elu lõpuni. Kunstnik töötas enamasti 1895 ja 1896 organiseeriti siin kunsti- kunstiõpetajana ja portreemaalijana. näitusi, kus kohalike kunstnike ülekaal Eesti rahvusliku kunsti alusepanijatele osavõtjate seas oli märkimisväärne, aga sai tähtsaks tema poolt juhendatud Tar- žanriliselt kippus loodu ometi taanduma tu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskur- pelgalt vaid portreeks või maastikuks, sus. Tema käest said kunsti alal algõpe- erandiks siin vaid zur Mühlen. 20. sa- tust eestlased Märt Pukits, Konrad jandi alguseks oli ta üks viimaseid balti- Mägi, Jaan Koort ja Aleksander Tassa. sakslastest maalijaid, kes kodulinnas veel Von zur Mühlen töötas ka eratundide tegutses. andjana, eratunde võttis temalt näiteks Kristjan Raud. 1901. aastal andis Peter- 19. sajandi Tartu on seotud veel mit- buri Kunstide Akadeemia talle vaba- mete nimekate kunstnikega. Küll viis aga kunstniku nimetuse. nende elutee neid elama Tartust kauge- Mühleni maalidel on lai žanriline male ja seotus linnaga on põgus, kuid skaala. Ta maalis ühtviisi edukalt nii algtõuke kunstile pühendumiseks said portreed, maastikku kui natüürmorti. needki mehed oma sünnikodust. Siin on Kunstnik on loonud ka altari- ja ajaloolisi sündinud kunstnikud E. Fr. von Liphart, maale. Mühlen on oma maalikäsitluselt O. Hoffmann ja J. S. Klever. Vanemas järjekindel realist, toonud Saksamaalt põlves töötas Tartus R. von Möller 30 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9

(Moeller) ja mõnda aega elas Tartus H. tema töödes avaldub Düsseldorfi von Schrenck. Kunstnikke, kes on loo- koolkonna realistide mõju. minguliselt Tartuga seotud, leiaks 19. sa- jandist ju veelgi, aga piirdume siiski Ernst Friedrich von Liphart nimekamatega. (1847–1932) sündis 3. septembril 1847 Tartus Raadi mõisas kuulsa kunstikol- Reinhold von Möller (1847–1918) lektsionääri ja kunstiajaloolase Karl sündis 11. aprillil 1847 Võrumaal Eduard von Lipharti pojana. Tema ema Sõmerpalus.1867–1870 õppis ta Tartu oli Caroline Wilhelmine Catharine, ülikoolis zooloogiat ja stuudiumi jätka- krahvitar Bylandt-Rheydt Kölnist. Isa miseks siirdus Müncheni ülikooli, kus ta sõber ja ülikooli joonistuskooli juhataja aga oma õpingud katkestas, et astuda kunstnik Woldemar Krüger oli poisi Müncheni Kunstiakadeemiasse. Seal esimeseks kunstiõpetajaks. Kunstniku õppis ta kuni 1875. aastani ja pärast seotus Tartuga jäi lühiajaliseks, peami- akadeemiat täiendas end veel eraviisi- selt vaid sündimine ja kooliaeg kuni liselt professor Baitschi43 ateljees. 1879- 1863. aastani. Järgnesid välismaised 1888 viibis Möller mitmetel kaugetel enesetäiendusaastad kunsti alal rännakutel Alžeerias, Süürias, 1863–1873 peamiselt Itaalias, aga ka Palestiinas, Egiptuses jm. Aastal 1892 Hispaanias, 1873 ja 1875-1886 Pariisis. asus ta elama Tartusse, kus tegeles 1886 sai temast Peterburis Ermitaaži ja innukalt kunstiga. Eluloolisi andmeid teiste keiserlike kunstikogude arhivaar ja tema kohta on vähe, samuti on tema 1906-1929 Ermitaaži maaligalerii kon- siiani kättesaadav looming väikesear- servaator. Kunstnik jäi oma elu lõpuni vuline. Ta juures arvatakse äratuntavat Venemaale, kus suri 1932. a. represseeri- õpetaja Baitschi mõju, kelle eeskujul ka tuna ja maeti Smolenskisse. Mölleri maastikumaalides esineb Ernst von Liphart oli suur renes- horisontaalsuse toonitamist, õhuruumi sansskunsti asjatundja. 1928. aastal domineerimist ja avaruse taotlust.44 avaldati tema teos “Leonardo da Vinci ja tema koolkond”. Tema enda töödest on Hermann Friedrich von Schrenck enimtuntud portreed ja altarimaalid. (1847–1897) sündis Tartus 2. juulil Eestis on tema altarimaal “Kolgata” 1847. Aastatel 1866-1867 õppis Tartu Väike-Maarja kirikus ja “Madonna” ülikoolis keemiat, siis, tundes üha enam Tartu katoliku kirikus. Silmapaistvate huvi kunsti vastu, siirdus ta Saksamaale tööde hulka Peterburis on loetud altari- kunsti õppima. Algul õppis ta Weimari maale luterlikule Püha Anna kirikule ja kunstikoolis, seejärel elas 1880–1890 prantsuse kirikule, kaunistusi Jussupovi mõned aastad Berliinis. 1876-1877 oli palee koduteatrile 1899. aastast. Tartus poiste erakoolis joonistusõpetaja. 1893 sai von Liphart akadeemikuks, Andmeid tema kohta on samuti vähe, 1909. aastast valiti ta Peterburi Kuns- 31 Maalijaid 19. sajandi Tartust tide Akadeemia tegevliikmeks. Teda efekte.”45 Tema tööd saavutasid ruttu hinnati Prantsuse Auleegioni Ordu suure publikumenu ja nende järele oli aumärgiga. suur nõudmine, neist tehti abiliste tööga juba tema enda ateljees palju koopiaid. Sünnilt tartlane oli ka Venemaal oma kunstiga suurt huvi tekitanud Julius Oskar Georg Adolf Hoffmann Sergius Klever (1850–1924). Ta sündis (1851–1912) sündis 5. veebruaril 1851 31. jaanuaril 1850. aastal Tartus veteri- Tartus pagari pojana. Algõpetuse kunsti naariakooli farmakoloogi peres. Üldhari- alal sai ta Tartus Konstantin von Kügel- duse omandas Tartus 1859–1866. genilt.46 Oma kunstiõpinguid jätkas Temagi Tartu aastad piirduvad 16-aas- Hoffmann Düsseldorfis (1872–1877) taseks saamisega, misjärel pärast pikki E. von Gebhardti õpilasena (1874) ja E. vaidlusi vanematega, kes ei tahtnud last Dückeri (1875)47 juures. Lühiajaliselt kunstnikuks koolitada, sõitis Klever Vene- viibis ka Pariisis. Mõned aastad maale. Tal oli kaasas kompromisslahen- 1880ndate alguses seovad teda veel dus – hakata õppima arhitektuuri. Ta lõ- Tartuga, et siis 1884. aastal Peterburi petas 1876. a. Keiserliku Kunstide Aka- asuda, kuhu jäi elu lõpuni. Kunstnik deemia siiski maalijana ja sai juba 1878 külastas sageli kodumaad ning maalis maali ”Vene park” eest akadeemiku tiitli. siinseid maastikke ja inimtüüpe. Nii 1881. aastal nimetati ta professoriks, sest nagu kogu Düsseldorfi koolkonnale on ajast algasid tema edukad esinemised omane pruunikashall tonaalsus, esineb välisnäitustel. Klever elas peamiselt see koos rembrandtiliku heleduse-tume- Venemaal, lühikest aega ka Berliinis ja duse kasutamisega ka Hoffmanni Riias. Tartut külastas ta vaid senikaua, töödes. 1884. aastast sai kunstnikust Pe- kuni vanemad siin elasid (hiljem kolisid terburi Kunstide Akadeemia vabaauliik- nad Tsarskoje Seloosse), tehes sel ajal me nimetuse. O. Hoffmann suri 3. märt- Tartust ka mõned maalid. Üks õnnes- sil 1912 Peterburi lähedal Novaja tunumaid neist - “Koltunud lehed” ehk Derevnja külakeses. “Pargitee Ressource aias” - on maalitud tookordsete tartlaste armastatud jalu- 19. sajand tähendab Tartu linna tuskohast Narva mäel. jaoks erilist ajajärku. Ennekõike oli 1884. aastal tõsteti Julius Klever muidugi ülikooli taasavamine selleks pärandatavasse aadliseisusesse. E. Püt- tõukejõuks, mis määras kogu linna ole- sep kirjutab: “Kuigi von Kleveri teoste muse ja üldilme. Maalikunsti areng Tar- hulgas on värskeid, poeetilisi ja tõepära- tus on vaadeldav siinse 19. sajandi balti- seid maastikke..., esineb tema loomingus saksluse arengulooga selgelt sünkroonis. palju konventsionaalset poeetikat, sab- Areng toimus kuni sajandi keskpaigani loonsust, salonglikku ilutsemist, veidra- selges tõusujoones, nii nagu ka saksa- võitu, isegi lamedussekalduvaid keelse ja -meelse ülikooli puhul. Ena- 32 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9 masti kõik käsitletud sajandi Tartus 11. W. Krüger. Maastik. Õli, lõuend. tegutsenud kunstnikud olid baltisaksa EKM päritolu. Sajandi teine pool tõi kaasa tu- 12. W. Krüger. Jõgi. Õli, lõuend. geva venestuslaine, mis võttis ka ülikoo- TKM lieluga tihedalt seotud kunstilt palju 13. W. Krüger. Mägimaastik veekoguga. tema vaimsest kandepinnast. Parema Õli, lõuend. TKM koolituse saanud kunstnikud otsisid 14. J. Hagen-Schwarz. Itaalia maastik. endile rakendust välismaal või ka või- Õli, lõuend. EKM malust end kunstist paremini ära elatada 15. J. Hagen-Schwarz. Lilled vaasis. pigem Tallinnas kui Tartus. Sajandi lõpul 1845. Õli, lõuend. EKM ei kerkinud siin esile enam ühtegi silma- 16. J. Hagen-Schwarz. Itaalia maastik paistvat baltisaksa meistrit; juhtiv roll eesliga. Õli, lõuend. TKM kunstielus oli nii Tartus kui kogu Eestis 17. J. Hagen-Schwarz. Mägimaastik telgiga. Õli, lõuend. TKM selleks ajaks juba eestlaste käes. 18. J. Hagen-Schwarz. Autoportree. Õli, lõuend. TKM Tartu Kunstimuuseumi näituse 19. J. Hagen-Schwarz. A. M. Hageni Tartu Kunstimuuseumi näituse portree. Õli, lõuend. TKM “XIX sajandi Tartu maalijaid” nimestiknimestik 20. J. Hagen-Schwarz. Itaallanna korviga. Õli, lõuend. TKM 1. K. A. Senff. Prof. L. Fr. Eversi portree. 21. J. Hagen-Schwarz. M. Kelleri Õli, lõuend. EKM portree. Õli, lõuend. TKM 2. A. M. Hagen. Talvemaastik. 1834? 22. J. Hagen-Schwarz. Pr. Baumgarteni Õli, lõuend. EKM portree. Õli, lõuend. TKM 3. A. M. Hagen. Maastik ränduriga. Õli, 23. H. Hartmann. Mehe portree. Õli, lõuend. EKM lõuend. TKM 4. A. M. Hagen. Itaalia maastik. Õli, 24. H. Hartmann. Talvemaastik. Õli, lõuend. TKM lõuend. EKM 5. L. Maydell. Mehe portree. Õli, 25. H. Hartmann. Pühajärv. Õli, lõuend. lõuend. EKM EKM 6. L. Maydell. Daami portree. Õli, 26. H. Hartmann. Daami portree. Õli, lõuend. EKM lõuend. TKM 7. L. Maydell. Autoportree. Õli, lõuend. 27. H. Hartmann. Kieseritzkyte EKM perekond. Õli, lõuend. TKM 8. W. Krüger. Autoportree. 1876. Õli, 28. G. Fr. Schlater. Vaade Tartu papp. EKM, nr 61 Emajõele. Õli, lõuend. TKM 9. W. Krüger. Maastik. 1862. Õli, paber. 29. O. Hoffmann. Tartu turg. Õli, EKM lõuend. EKM 10. W. Krüger. Pr. Krügeri portree. 1846. 30. O. Hoffmann. Emajõgi. 1885. Õli, Õli, lõuend. EKM lõuend. EKM

33 Maalijaid 19. sajandi Tartust

31. O. Hoffmann. Ajalehte lugev mees. 43. R. von zur Mühlen. Parun Õli, lõuend. TKM Engelhardti portree. Õli, lõuend. 32. O. Hoffmann. Vanamehe pea. Õli, TKM lõuend. TKM 44. R. von zur Mühlen. Vana eestlane. 33. O. Hoffmann. Piibuga vanamees. Õli, lõuend. TKM Õli, lõuend. TKM 45. J. Klever. Metsamaastik. Õli, lõuend. 34. O. Hoffmann. Eesti naine. Õli, EKM lõuend. TKM 46. J. Klever. Maja pargis. 1910. Õli, 35. O. Hoffmann. Talu õu. Õli, lõuend. lõuend. EKM TKM 47. J. Klever. Maastik. Õli, lõuend. 36. O. Hoffmann. Naissaare rand. Õli, TKM lõuend. TKM 48. J. Klever. Sügismaastik. Õli, lõuend. 37. R. von zur Mühlen. Daami portree. TKM Õli, papp. EKM 49. J. Klever. Kuldne sügis. Õli, lõuend. 38. R. von zur Mühlen. Rannal. 1883. TKM Õli, lõuend. EKM 50. E. Fr. von Liphart. Peterhofi loss. Õli, 39. R. von zur Mühlen. Naine lõuend. EKM viinamarjadega. Õli, lõuend. 51. E. Fr. von Liphart. Kunstniku EKM perekond. Õli, lõuend. EKM 40. R. von zur Mühlen. Tütarlapse 52. E. Fr. von Liphart. Tütarlapse portree. Õli, lõuend. TKM portree. Õli, lõuend. TKM 41. R. von zur Mühlen. Eesti maastik. 53. H. von Schrenck. Emajõgi. Õli, Õli, lõuend. TKM lõuend. TKM 42. R. von zur Mühlen. Ranna vaade. 54. R. Moeller. Bretagne’i kalurid. Õli, Õli, lõuend. TKM lõuend. EKM

34 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9

1 Näitust eksponeeriti Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis 11.07-31.08.2003. 1999.a. valmis E. Preemi ja I. Kuke koostatud andmepank Tartu muuseumides leiduvatest baltisaksa kunstnike töödest. CD “ Baltisaksa kunst Tartu muuseumides”. 2 Klinger, Friedrich Maximilian von (1752–1831) - saksa kirjanik, 1803–1817 Tartu õpperingkonna kuraator. 3 Krõlov, Ivan (1769 või 1768–1844) - vene kirjanik ja valmimeister. 4 Karamzin, Nikolai (1766-1826) – vene kirjanik ja ajaloolane, vene kirjandusliku sentimentalismi rajajaid. 5 Žukovski, Vassili (1783 - 1852) – väljapaistev lüürik vene kirjanduses, romantismi tähtsamaid esindajaid, tõlkija. Oli keiser Aleksander II kasvataja. 6 Goethe, Johann Wolfgang von (1749 – 1832 ) saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. 7 Knorre, Ernst Christoph Friedrich (1750-1810) - Tartu ülikooli esimene astronoom-vaatleja (1802). 8 Oeser, Adam Friedrich (1717 – 1799) - saksa maalija ja graafik. 9 August II Tugev (1670 – 1733) - saksi kuurvürst, Poola kuningas 1697–1706 ja 1709–1733. Arendas suurejoonelist ehitustegevust Dresdenis (Zwinger jt.), harrastas toretsevat õukonnaelu. 10 Winckelmann, Johann Jochaim (1717 – 1768) saksa kunstiteadlane. Seadis ideaaliks kreeka klassikalise ideaali ja oma kirjutistega aitas kaasa klassitsismi läbimurdele Saksamaal jm. 11 Graff, Anton (1736 – 1813) maalikunstnik, miniaturist ja graafik. Dresdeni maalikoolkonna juhtivaid figuure. 12 Krause, Johann Wilhelm (1757–1828) - saksa päritolu arhitekt ja kunstnik. Oli 1803–1828 Tartu ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilehituse professor. 13 Evers, Johann Philipp Gustav (1779–1830) - saksa päritoluga vene ajaloolane. Peterburi TA auliige 1826. Peamine uurimisala Vene riigi ja õiguse ajalugu. 1810 – 1830 Tartu ülikooli professor ja 1818–1830 rektor. 14 Sayn-Wittgenstein, Ludwig Adolf Peter von (1769–1843) - saksa päritoluga vene kindral- feldmarssal. Oli lühikest aega 1813 ja 1828/1829 vene armee ülemjuhataja. 15 Barclay de Tolly, Michael Andreas, (1761–1818 ) - vürst, vene väejuht ja kindral- feldmarssal, põlvnes šoti päritolu balti aadli perekonnast. Oli vene armee ülemjuhataja, hiljem vene-preisi armee ülemjuhataja 1813–1814 sõja ajal. 16 Demuth-Malinovski, Vassili (1779 – 1846) - vene skulptor, klassitsist. Peterburi KA akadeemik. 17 Senff, Karl Julius (1804–1832) - saksa päritolu kunstnik-graafik, K. A. Senffi poeg ja õpilane. 18 Faehlmann, Friedrich Robert (1798–1850) - eesti kirjanik ja arst. Oli eesti eepose mõtte algataja. 19 Hagen, August Matthias. Die Autobiographie. TKM TA. 20 Samas, lk. 11. 21 Samas, lk. 11. 22 Hagen, Alexander Peter (1827 - ?) baltisaksa maalija ja portretist. A. M. Hageni poeg, suri väljarännanuna Peruusse, surmaaeg teadmata. 23 Wilfried Göpel, Deutsche Maler in Reval und Dorpat. Rembrandt-Verlag. Berlin. Lk 249. 24 August Matthias Hagen. Reisetagebuch 1820-1821. Heft I-III. Käsikiri. Eravaldus. 25 Inland. 1851. 6. Lk 102. 26 Voldemar Vaga. Kunst Tartus XIX sajandil. Kirjastus ”Kunst”. , 1971. Lk 47.

35 Maalijaid 19. sajandi Tartust

27 Samas. 28 Ervin Pütsep. Kunstielu Eestimaal I. Kuni 1920. aastani. // Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 7. Stockholm, 1991. Lk 58. 29 Natsareenlased – saksa kunstnike rühm, kes pärast 1809 Viinis asutatud Luuka vennaskonna lõhkumist koondus 1810 Rooma. Vastukaaluks neoklassitsismi antiigiarmastusele võtsid natsareenlased eeskuju 15. ja 16. sajandi itaalia ning 16. sajandi saksa kunstist. 30 Voldemar Vaga. Kunst Tartus XIX sajandil. Kirjastus “Kunst”. Tallinn, 1971. Lk 31. 31 vt Epp Preem. Tartu muuseumide vaategraafika Tartu ajaloo allikana. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat II. Tartu, 1996. Lk 33-34. 32 Armin Tuulse. Tartu kunstikeskusena möödunud sajandil. // Tulimuld. 1959. Lk 12. 33 vt Epp Preem. Julie Hagen-Schwarz (1824-1902). Tartu Linnamuuseumi aastaraamat VI. Tartu, 2000. Lk 43-56. 34 Villebois, Franz Karl Theodor von (1836–1890) - Liivimaalt pärit skulptor. 35 Gonne, Christian Friedrich (1813–1906) - saksa ajaloomaalija. 36 Bernhardt, Joseph (1805–1885) - saksa maalikunstnik ja portretist. 37 Rugendas, Moritz (1802–1858) - saksa maalikunstnik, graafik ja joonistaja. 38 Riedel, Johann Friedrich (1799–1883) - saksa maalikunstnik ja portretist, üks saksa salongiromantismi tuntumaid esindajaid. 39 Schwarz, Ludwig (1822–1894) - Tartu ülikooli astronoomia ja matemaatika professor, Tartu ülikooli tähetorni direktor. 40 Kügelgen, Sally von (1860–1924) - baltisaksa portreemaalija. 41 Seitz, Otto (1846–1912) - saksa maalija, Müncheni Akadeemia õppejõud. 42 Gebhardt, Eduard Karl Franz von (1838–1925) - baltisaksa päritolu maalikunstnik. Oli Düsseldorfi Kunstide Akadeemia õppejõud. 43 Bai(t)sch, Hermann (1846–1894) - saksa silmapaistev vabaõhumaalija ja graafik. 44 Voldemar Vaga. Kunst Tartus XIX sajandil. Kirjastus “Kunst”. Tallinn, 1971. Lk 73. 45 Ervin Pütsep. Kunstielu Eestimaal I. Kuni 1920. // Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 7. Stockholm, 1991. Lk 153. 46 Kügelgen, Konstantin von (1810 – 1880) - maalija ja joonistaja. A-st 1856 Tartu kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja. Sally von Kügelgeni isa. 47 Dücker, Eugen Gustav (1841 – 1916) maalikunstnik, skulptor ja maastikumaalija. Düsseldorfi Kunstide Akadeemia õppejõud. Soosis õppejõuna realistlikku detailitruud looduskujutust, mistõttu seal viljeldud hilisromantiline maastikumaal taandus.

36 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9

O. Hoffmann. Tartu turg. Õli, lõuend. EKM

H. von Schrenk. Emajõgi. Õli, lõuend. TKM

37 Maalijaid 19. sajandi Tartust

R. Moeller. Bretagne’i kalurid. Õli, lõuend. EKM

38 Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 9

E. Fr. von Liphart. Kunstniku perekond. Õli, lõuend. EKM

R. von zur Mühlen. Daami portree. Õli, papp. EKM

39 Maalijaid 19. sajandi Tartust

L. Maydell. Autoportree. Õli, lõuend. EKM

W. Krüger. Autoportree. 1876. Õli, papp. EKM

40