DOCSLIB.ORG

Keel Ja Kirjandus Sisukord

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keel Ja Kirjandus Sisukord KEEL JA KIRJANDUS SISUKORD I. Lehiste. Filoloogia olukorrast Eestis väljastvaataja seisukohalt («Filoloogia teelahkmel») 513 I. Vene. Vergilius eesti keeles 517 A. Vinkel. Juhan Liivi loomingu tekstoloogiline saatus 523 S. Vare. Tuletusliitest uue nurga alt 530 Zs. Oinas. Mõnest eesti j"a soome possessiivtarindist . 537 P. Kaegbein. Baltica arvelevõtmine ja koordineerimine Saksamaa Liitvabariigi raamatukogudes .... 543 A. Valmas. Edukas ja kõmuline «Orto» .... 548 MISTSELLE R. Karelson. «Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu» kõrvalt 561 PUBLIKATSIOONE A. Eelmäe (komment.). A. Adsoni ja F. Tuglase kir­ javahetus (Järg) 564 RAAMATUID H. Rebane. Elukogemuslik luulemosaiik . 570 KOLLEEGIUM: P. Künstler. Kohatud äärepealsed. Kuumenev suhe 571 P. Alvre. Soome õigekeelsusprobleeme .... 573 I. Illstc, E. Jansen, R. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, H. Rätsep, T. Seilenfhal, A. Tamm, Ü. Tedre, RINGVAADE U. Uibo, J. Undusk, T.-R. Viitso, A. Vinkel. J. Toomla. Maria Kulišova 19. VI 1903-15. IV 1993 . 576 TOIMETUS: Kaanel: Arkadio Laigo. Illustratsioon Ernst Enno luule­ A. Tamm kogule «Valitud värsid» (puugravüür, 1937). (peatoimetaja), E. Ross (tegevtoimetaja), V. Klaus (keeleteaduse osakonna toimetaja), P. Lias (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ luule osakonna toimetaja), I. Pärnapuu (toimetaja). Toimetuse aadress: EE-0100 Tallinn. Roosikrantsi 6. Telefonid 449-228, 449-126. Laduda antud 18. VI 1993. Trükkida antud 30. VIII 1993. Trükiarv 1440. Tellimus nr. 1653. OÜ «üreif» trükikoda. Tartu. Ülikooli 17/19, II. Klišeed valmistanud trükikoda «Ühiselu». © «Keel ja Kirjandus» 1993 KEEL JA KIRJANDUS 9J1993 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XXXVI AASTAKÄIK Filoloogia olukorrast Eestis väljastvaataja seisukohalt („Filoloogia teelahkmel") ILSE LEHISTE wrf raegu paistab käimas olevat diskussioon eesti humanitaarteaduste -*- staatuse üle. Olen seda huviga jälginud, mitmelt poolt on mulle ka küsimusi esitatud selle kohta, mida ma arvan filoloogia olukorrast Ees­ tis. Olen üldiselt kriitikast hoidunud, aga võib-olla on sellest kellelgi kasu, kui vastan siin avameelselt mõnele nendest küsimustest. Palun juba ette vabandust, kui mõni mu arvamustest puudutab valusat kohta. Selgitaksin alguses paari lausega, milline on minu perspektiiv, õppe­ töö kõrval professorina olen olnud üheksa aastat lingvistikaosakonna juhataja suures riiklikus ülikoolis Ohio osariigis. Olen paljude aastate jooksul olnud mitme rahvusvahelise komitee liige, olin 1980. a. Amee­ rika lingvistide seltsi president ning olen töötanud õige mitmes komis­ jonis, mille ülesandeks on stipendiumide taotlejate projektide hinda­ mine. Oma ülikoolis olin enne puhkepaigale minekut selle komitee liige, mis otsustab õppejõudude ametikõrgenduse ja nn. tenure andmise küsi­ musi (õppejõul, kellel on tenure, on tööleping pensionile minekuni; nen­ del, kellel tenure puudub, on ajutine tööleping, mida võib teatud tingi­ mustel uuendada või ka mitte). Nii et mul on õige selge ettekujutus sellest, mida siinmail õppejõult oodatakse. Kasutan terminit «õppejõud». Normaalne on siin, et teadlane töötab ülikooli juures ning teeb uurimistööd õppetöö kõrval. Selliseid instituute, kus teadlane saab ennast täie tööjõuga teadusele pühendada, praktiliselt ei ole olemas. Muidugi on üksikuid, väga prestiižikaid erandeid, mõned neist riiklikud (mitte osariigi, vaid föderaalvalitsuse eelarvel), teised erakapitali poolt finantseeritud. Üldjuhul tegelevad need täppis­ teaduste ja mitte humanitaarteadustega. Väljastvaataja vaatevinklist oli lausa utoopiline Eestis valitsev seisukord, kus sai täie ajaga, ilma loen­ gute ettevalmistuseta ning üliõpilaste juhendamiseta, uurimistööd teha — nagu see Eestis näiteks kas või Keele ja Kirjanduse Instituudis või­ malik oli. (Ma ei kõnele siin poliitilistest ega majanduslikkudest olukor­ dadest, vaid teadlasele teadustöö tegemiseks kasutada olevast ajast.) 33 Keel ja Kirjandus nr. 9. 1993. UEST» 513 RAHVUS­ RAAMATU KGOU Suur osa ajast läheb siin õppetööle, aga selle kõrval oodatakse õige produktiivset publitseerimist. Küsimus on nüüd selles, kuidas produktiivsust defineerida. Ja kuulen juba vastuväidet, et ega kvantiteet ei loe, loeb ainult kvaliteet. See argu­ ment lonkab: kvantiteet ja kvaliteet pole pöördvõrdelises vahekorras. Koik neli võimalust on kvantiteedi ja kvaliteedi kombineerimisel olemas. Esitaksin primitiivse tabeli, milles plussmärk tähendab kõrget positsiooni vastaval skaalal ja miinusmärk madalat positsiooni: Kvantiteet Kvaliteet 1. + + 2. + 3. - + 4. — — Nendes tingimustes, milles mina olen töötanud, loetakse normaalseks esimesse gruppi kuulumist. Normaalne produktiivsus on siin vähemalt 2—3 teaduslikku artiklit aastas; mõni kolleeg, kes on .'kiiremini ameti­ redelil professoriks tõusnud, produtseerib 4—5 artiklit (mis omakorda selgitab, miks ta on kiiremini professoriks saanud). Kvantiteeti on lihtne mõõta, aga kuidas hinnata kvaliteeti? Iseäranis, kui hindaja eriala ei kattu kandidaadi omaga, kui näiteks lingvist peab hindama ajaloolase teaduslikku taset? Komitee, kus otsustatakse, kas kandidaadile anda pidev tööleping (tenure) või mitte, võtab arvesse seda, millises teaduslikus ajakirjas tema artiklid on ilmunud. Oma instituudi publikatsioonid lihtsalt ei loe. Seda nimetatakse in-house publication, ning teatakse kogemustest, et niimoodi on palju kergem trükki pääseda kui siis, kui artikkel peab läbi käima tavapärasest retsenseerimisprotsessist. Teadusliku ajakirja toime­ taja saadab sissetulnud käsikirja tavaliselt kolmele spetsialistile kom­ menteerimiseks ja hindamiseks ning võtab nende kommentaarid arvesse otsuse tegemisel, kas võtta käsikiri muutmata kujul vastu, saata tagasi paranduste tegemiseks või hoopis tagasi lükata. Kui artikkel on sellises ajakirjas ilmunud, võib hindamiskomitee selle kvaliteedis kindel olla ka siis, kui komitee liikmed pole vastava ala asjatundjad. Lehekülgede arv on suhteliselt vähem tähtis; aga on üldiselt teada, et keerukamat ja põhjalikumat argumentatsiooni paari lehekülje peäl esitada on raske, kui üldse võimalik. Kui kõik kandidaadi artiklid on paari-kolme lehekülje pikkused, siis tekib mulje, et kandidaat ei ole või­ meline probleeme sügavuti käsitama. Vaadatakse ka üldiselt artiklite laadi: analüüs ja süntees peaks ideaaljuhul olema tasakaalus. õppejõu töökoormus on siin kaunis suur. Meie osakonnas on see keskmiselt 250 loengutundi õppeaastas (kolm veerandaastat, igaüks kes­ tab kümme nädalat; kahel veerandaastal on kaks loenguseeriat, kumbki viis tundi nädalas, kokku 2X2X5X10 = 200 tundi, ning ühel, nn. kergel veerandaastal, üks loenguseeria: 1X5X10=50 loengutundi). Tegemist pole mitte õpiku abil peetavate klassitundidega (nagu näiteks mõne võõrkeele õpetamisel), vaid iseseisvalt ettevalmistatud loengutega. Eda­ sijõudnute seminaridel kõnelevad õppejõud omaenda jooksvast uurimis­ tööst, mis sageli pole veel trükis ilmunud. (Seminariistungid on tavali­ selt kaks korda nädalas ä kaks tundi, nii et sellistel kursustel on neli kontaktitundi nädalas, mitte viis.) Sellele lisanduvad eksamid, magistri- ja doktorikandidaatide juhendamine, töö mitmesugustes komiteedes. Uuri­ mistööd tehakse õhtuti, nädalalõppudel, «kerge» veerandaasta jooksul ja suvevaheajal. Ning administratsioon ootab vähemalt kahte-kolme artiklit aastas, ja veel parem, kui iga kolme-nelja aasta tagant lisandub nendele raamat. Väljastvaataja seisukohalt on Eesti humanitaarteadustel liiga vähe ette näidata, õppetöö koormust Eesti kõrgkoolides ma ei tea, aga vaevalt 514 on see palju suurem Ühendriikide ülikoolides valitsevast koormusest. (Ma ei võta siinjuures arvesse praktilise keeleõpetamise tunde, mida vanasti nimetati lektorikursuseks ning mille tase vastas enam-vähem humanitaargümnaasiumi kõrgemate klasside tundidele.) Oletades, et Tartu Ülikoolis on kümme filoloogi, võiks nendelt oodata 20—30 artiklit aastas õppetöö kõrval. Akadeemia instituutides minu mulje järele korra­ pärast loengute pidamist üldse ei ole, nii et kogu iaeg, mis läheks loen­ gute ettevalmistamiseks, jääb üle teadusliku töö jaoks. Instituutides töötavatelt teadlastelt võiks õigusega oodata kaks korda nii suurt pro­ duktiivsust kui kõrgkoolides töötavatelt. Kolmkümmend teaduslikku töö­ tajat peaksid produtseerima aastas umbes 2X60 kuni 2X90 artiklit, mis võiks avaldada teaduslikkudes ajakirjades pärast seda, kui nad on läbi teinud üldiselt tunnustatud retsensiooniprotsessi. On selge, et tegelikult saavutatu on sellest suurusjärgu võrra madalam. Nii et ülal esitatud pri­ mitiivse tabeli kohaselt peaks eesti filoloogide tööd paigutama kvanti­ teedi ja kvaliteedi kombinatsioonide lahtritesse 3 või 4. Küsida tuleb nüüd, miks on humanitaarteadlaste/filoloogide produk­ tiivsus Eestis nii madal. (Alati on erandeid, aga ma kõnelen üldisest muljest — väljastvaataja perspektiivist.) Ning miks seda probleemi juba ammu pole üles tõstetud, miks kohalik teadlaskond sellest ei paista tead­ lik olevat. On üldinimlik omadus, et mingi omaduse voi oskuse puudumist õigustatakse selle halvustamisega, mida endal ei ole. Minu teadlasekar- jääri jooksul toimus arvutirevolutsiooni tunnen paljusid kaasaegseid, kes suhtuvad halvustavalt arvuti kasutamisse keeleteaduslikus uurimistöös. Kui ise ei oska arvutit kasutada, siis on kõige lihtsam ennast veenda, et arvutit ei ole tarvis. Kujutlen nüüd vastuväidet minu nendingule, et eesti teadlaste produktiivsus on madal, vastuväidet, et 1) see pole õige, et produktiivsus on madal, ning 2) produktiivsust pole tarviski. Peaasi on kvaliteet, kvantiteet ei loe. Soovitan ennast minu kriitikat kuuldes
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Poetry by Juhan Liiv
    spring Elmestonian literary magazine 2013 Elm More information sources: Eesti Kirjanike Liit Estonian Writers’ Union Estnischer Schriftstellerverband 4 From enfant terrible to heavy artillery man by Peeter Helme Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone and fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 e-mail [email protected] www.ekl.ee Tartu branch: Vanemuise 19, 51014 Tartu Phone and fax: 07 341 073 [email protected] Estonian Literature Centre Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia 8 Jüri Talvet on Juhan Liiv www.estlit.ee/ and his poetry by Rein Veidemann The Estonian Institute would like to thank the Estonian Ministry of Culture for their support. www.estinst.ee contents no 36. Spring 2013 12 Poetry by Juhan Liiv 16 Maarja Pärtna – thresholds and possibilities by Jayde Will 18 Poetry by Maarja Pärtna 22 Russians in Estonia, and the town of Sillamäe. Andrei Hvostov’s passion and misery by Sirje Olesk 26 HeadRead 27 A new book by Kristiina Ehin 28 Short outlines of books by Estonian authors by Rutt Hinrikus, Brita Melts and Janika Kronberg 42 Estonian literature in translation 2012 Compiled by the Estonian Literature Centre © 2013 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14 10140 Tallinn Estonia; ISSN 1406-0345 email:[email protected] www.estinst.ee phone: (372) 631 43 55 fax: (372) 631 43 56 Editorial Board: Peeter Helme, Mati Sirkel, Jaanus Vaiksoo, Piret Viires Editor: Tiina Randviir Translators: H. L. Hix, Marika Liivamagi, Tiina Randviir, Juri Talvet, Jayde Will © Language editor: Richard Adang Layout: Marius Peterson Cover photo: (:)kivisildnik (Scanpix) Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center (:)kivisildnik by Peeter Helme One of the first times (:)kivisildnik (49) was mentioned in the Estonian Literary Magazine was in 1999, when an article about someone else dryly noted that (:)kivisildnik was an author who used “obscene language”.
    [Show full text]
  • About the Authors About the Authors
    INTERLITT ERA RIA 2018, 23/1: 203–208 203 About the Authors About the Authors About the Authors SAMUEL BIDAUD has a PhD in Romance Linguistics (2014) from the University of Burgundy (France). After being Assistant Teacher at the University of Burgundy from 2011 to 2014 and then at the University of Reims Champagne-Ardenne from 2014 to 2015, he is now a Postdoctoral Researcher at the University Palacký of Olomouc (Czech Republic), where he also teaches French language. He has written a book (La vicariance en français et dans les langues romanes (italien, espagnol, portugais)) and several articles about Romance languages and literatures, comparative literature, and cinema. He is especially interested in Marcel Proust and Hergé. CAMELIA BUNEA is a PhD candidate at Transylvania University of Brasov (Romania). Her academic experience started in Brasov, at the Faculty of Letters, where she first studied Romanian and English Literature for her BA (2009– 2012) and Creative Writing for her master’s degree (2012–2014). Her doctoral research focuses mainly on the matters of shame and pornography as depicted in the Post-World War I prose of East-European writers from countries such as Poland, Hungary, Czech Republic and Romania. PAULS DAIJA, Dr. philol., is senior researcher at the Institute of Literature, Folklore and Art of the University of Latvia, Riga, and editor-in-chief of the journal of humanities Letonica. He has published articles on Baltic German cultural history and Latvian literary culture in the 18th and 19th centuries, is co-editor of several books in Latvian and author of Apgaismība un kultūrpārnese (Riga, 2013) and Literary History and Popular Enlightenment in Latvian Culture (Newcastle, 2017).
    [Show full text]
  • Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the “Other”
    Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the “Other” Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the “Other” By Jüri Talvet Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the “Other” By Jüri Talvet This book first published 2019 Cambridge Scholars Publishing Lady Stephenson Library, Newcastle upon Tyne, NE6 2PA, UK British Library Cataloguing in Publication Data A catalogue record for this book is available from the British Library Copyright © 2019 by Jüri Talvet All rights for this book reserved. No part of this book may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted, in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise, without the prior permission of the copyright owner. ISBN (10): 1-5275-3868-0 ISBN (13): 978-1-5275-3868-9 CONTENTS Acknowledgements .................................................................................. vii Author's Preface ...................................................................................... viii Chapter I .................................................................................................... 1 Edaphos and Episteme of Comparative Literature Chapter II .................................................................................................. 11 Comparative Literature and World Literature: Towards a Symbiotic Coexistence Chapter III ............................................................................................... 27 Between Dreams and Reality: The
    [Show full text]
  • 154745802.Pdf
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Birgit Kerb HARIDUSPROGRAMMID JUHAN LIIVI ELU JA LOOMINGU KÄSITLEMISEKS Magistritöö Juhendajad Tanar Kirs Maigi Vija TARTU 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 1. Juhan Liivi elulugu ja looming .............................................................................................. 5 1.1. Elulugu .......................................................................................................................... 5 1.2. Looming ........................................................................................................................ 8 2. Juhan Liivi käsitlemine ....................................................................................................... 11 2.1. Üldised taustad kirjanduskaanonis ............................................................................ 11 2.2. Juhan Liivi käsitlemine kooliõpikutes ........................................................................ 14 2.2.1. Kirjastuse Koolibri õpikud .................................................................................. 15 2.2.2. Kirjastuse Avita õpikud ...................................................................................... 18 2.3. Abiturientide teadmiste kaardistamine Juhan
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Table of Contents.Pdf
    Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe
    [Show full text]
  • Contents 2 a Perfect Day by Veronika Kivisilla
    Contents 2 A Perfect Day by Veronika Kivisilla 6 5+5. A conversation between writers Viivi Luik and Tõnu Õnnepalu 15 Acre by Tõnu Õnnepalu 18 EWOD: A major new ongoing Estonian literary-cultural project by Sven Vabar 20 The greatness of little things. An interview with Birgita Bonde Hansen by Eva Velsker 28 Jaan Kross: When Prison is the Price of Existence by Ian Thomson 32 Allan Cameron: “There can never be too many books!” by Lea Kreinin 36 Juhan Liiv: A Search for the Pure Word by Mathura 40 You’ll never tire of boring things. An interview with Meelis Friedenthal by Mihkel Kunnus 46 Anti Saar’s recipe for a great children’s book by Jaanika Palm 49 Pärt and the Plums by Anti Saar 52 The Mystery of Andres Allan Ellmann by Lauri Sommer 55 Poetry by Andres Allan 56 Book reviews by Taavi Hallimäe, Krista Kumberg, Siim Lill, Maarja Helena Meriste, Mari Niitra, Aare Pilv, Aro Velmet, Piret Viires 70 Selected translations A perfect day by Veronika Kivisilla A perfect day naturally begins early in the wrapped up and delivered to my new home morning. That is my time! I hope I never any day now. All I can envision is arranging learn to sleep in! I’d never exchange the my books on the shelves and being awash promising silence of early mornings for with blissful satisfaction. anything else. In winter, I light a fire; on warmer days, I take a stroll around the yard Books. All those that are unfinished, and or occasionally, if I’ve time aplenty, go on a those I plan to read.
    [Show full text]
  • Geopolitical Themes of Estonian National Identity Through Song Festivals
    Utah State University DigitalCommons@USU All Graduate Theses and Dissertations Graduate Studies 5-2016 “Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals Mandy L. Hoggard Utah State University Follow this and additional works at: https://digitalcommons.usu.edu/etd Part of the Political Science Commons Recommended Citation Hoggard, Mandy L., "“Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals" (2016). All Graduate Theses and Dissertations. 4911. https://digitalcommons.usu.edu/etd/4911 This Thesis is brought to you for free and open access by the Graduate Studies at DigitalCommons@USU. It has been accepted for inclusion in All Graduate Theses and Dissertations by an authorized administrator of DigitalCommons@USU. For more information, please contact [email protected]. “TOUCHED BY TIME”: GEOPOLITICAL THEMES OF ESTONIAN NATIONAL IDENTITY THROUGH FOLKLORE AND SONG FESTIVALS by Mandy L. Hoggard A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of MASTER OF SCIENCE in Political Science Approved: ____________________________ _____________________________ Colin Flint Robert Nalbandov Major Professor Committee Member ____________________________ _____________________________ Lynne S. McNeill Mark R. McLellan Committee Member Vice President for Research and Dean of Graduate Studies UTAH STATE UNIVERSITY Logan, Utah 2016 ii Copyright © Mandy L. Hoggard 2016 All Rights Reserved iii ABSTRACT “Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals by Mandy L. Hoggard, Master of Science Utah State University, 2016 Major Professor: Dr. Colin Flint Department: Political Science Estonian national identity is defined by its centuries-long struggle for independence and autonomy. This thesis examines this struggle and resulting identity through the lens of the laulupidu , or song festival, and its employment as a vehicle of political mobilization and re-constructor of Estonian history.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Spring 2019
    Estonian Literary Magazine Spring 2019 73 Nº48 elm.estinst.ee MORE INFORMATION: ESTONIAN INSTITUTE Eesti Instituut Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia Phone: +372 631 4355 www.estinst.ee ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee ESTonian Writers’ UNION Eesti Kirjanike Liit Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee The current issue of ELM was supported by the Cultural Endowment of Estonia. © 2019 by the Estonian Institute. ISSN 1406-0345 Editorial Board: Tiit Aleksejev, Adam Cullen, Peeter Helme, Ilvi Liive, Helena Läks, Piret Viires Editor: Berit Kaschan · Translator: Adam Cullen · Language editor: Robyn Laider Layout: Piia Ruber On the Cover: Eda Ahi. Photo by Piia Ruber Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center. Contents 2 Places of writing by Tiit Aleksejev 5 Hortus Conclusus by Tiit Aleksejev 8 Warmth and Peturbation. An interview with Eda Ahi by ELM 16 Poetry by Eda Ahi 20 A Brief Guide to Toomas Nipernaadi's Estonia by Jason Finch 24 The 2018 Turku Book Fair: Notes from the organiser by Sanna Immanen 28 Translator Danutė Giraitė: work = hobby = lifestyle. An interview by Pille-Riin Larm 34 Poète maudit? An interview with Kristjan Haljak by Siim Lill 40 Poetry by Kristjan Haljak 42 Lyrikline – Listen to the poet. 20 years of spoken poetry by Elle-Mari Talivee 44 Reeli Reinaus: From competition writer to true author by Jaanika Palm 48 Marius, Magic and Lisa the Werewolf by Reeli Reinaus 52 Ene Mihkelson: “How to become a person? How to be a person?” by Aija Sakova 56 Book reviews by Peeter Helme, Krista Kumberg, Elisa-Johanna Liiv, Siim Lill, Maarja Helena Meriste, and Tiina Undrits 70 Selected translations 2018 Places of writing by Tiit Aleksejev Places of writing can be divided into two: the ancient Antioch, which I had been those where writing is possible in general, attempting, unsuccessfully, to recreate for and those that have a direct connection to quite a long time already.
    [Show full text]
  • Cornelius Hasselblatt Kalevipoeg Studies the Creation and Reception of an Epic
    cornelius hasselblatt Kalevipoeg Studies The Creation and Reception of an Epic Studia Fennica Folkloristica THE FINNISH LITERATURE SOCIETY (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. STUDIA FENNICA EDITORIAL BOARD Pasi Ihalainen, Professor, University of Jyväskylä, Finland Timo Kaartinen, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Taru Nordlund, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Riikka Rossi, Title of Docent, Researcher, University of Helsinki, Finland Katriina Siivonen, University Teacher, University of Helsinki, Finland Lotte Tarkka, Professor, University of Helsinki, Finland Tuomas M. S. Lehtonen, Secretary General, Dr. Phil., Finnish Literature Society, Finland Tero Norkola, Publishing Director, Finnish Literature Society, Finland Kati Romppanen, Secretary of the Board, Finnish Literature Society, Finland Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Cornelius Hasselblatt Kalevipoeg Studies The Creation and Reception of an Epic Finnish Literature Society • SKS • Helsinki Studia Fennica Folkloristica 21 The publication has undergone a peer review. The open access publication of this volume has received part funding via a Jane and Aatos Erkko Foundation grant.
    [Show full text]