Nr. 6(25) Kuidas Me Norras Mmil Käisime

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Nr. 6(25) Kuidas Me Norras Mmil Käisime 25. august 1997 Nr. 6(25) Kuidas me Norras MMil käisime MMil 10.-16. Aug Grimstadis (Norra) käis uit üks (lätlane Janis Ozolins!), naistest kolm MM-kullad 1989 (tavarada ja teade), 1991 16 eestlast: Mall Alev, Külli Kaljus, Elo Saue, mittepõhjamaalast. hõbeda teates, 1993 kulla lühirajal ja pronksi Maret Vaher, Ruth Vaher, Erik Aibast, Tarvo Teine võistluspäev - tavaraja finaal tavarajal, 1994 võitis MK-sarja, parandas Avaste, Armo Hiie, Rene Ottesson, Kalle (M13,8 km 24 KP, N 8,7 km 17 KP). Kuum 1995 ja 96 tervist ning on praegu jälle hoos. Luuk, Leho Haldna, Tõnu Raid, Madis Oras, nagu ikka, ärev nagu ikka. Ruth ja Maret Kolmas võistluspäev - lühiraja kva­ Juta Ainlo, Mati Kalve ja Milvi Kivistik. olid alguses oma 4nda kilomeetri vaheae­ lifikatsioon ja finaal. Võistluste kõige Kohapeal ootasid meid üllatused: Kor­ gadega üsna ees, Kullil oli pressipunkti raskem päev, mis algas lootusrikkalt: kõik raldajad olid lubanud, et kõik majutuspaigad läbimise ajal koguni teine aeg. Nii et - pildil. eestlased võitlesid ennast finaali (võistles on keskusest jalgsikäigu, st kõige rohkem Ka meeste vaheajad tulid ilusad. Ainult et 139 meest ja 108 naist). Ka finaalis olime paari kilomeetri kaugusel. Tuli aga välja, et tugevamad startisid lõpus ja tõeliselt head päris mitu korda pildil: pressipunkti-ajad (odavamat) kämpingumajutust telliti oota­ ajad tulid siis. olid meie omadel päris head ja neid loeti matult palju ning kümnele võistkonnale, Ajakirjanikud nimetasid seda Norra-Rootsi korduvalt ette, Ruth startis eesotsas ja tema sealhulgas meile jätkus kämpingumajutust maavõistluseks, mille võitis Norra: nii tulemus oli mõnda aega parim (lõpuks jäi alles 12 km kaugusel. Kui välja arvata see, meeste kui naiste osas Norrale I ja III koht, ta 17ndaks). Tarvoja Erik startisid lõpu - et Kalle ja Leho pidid võistlejatele võistlus­ Rootsile IL Kui jälgida võistluste käiku poole ning nende ajad jäid lõpuni tulemus- päevadel vajaliku transpordi ja igapäevase etapiaegade tabeli kaudu, siis selgus, et terea esimesse tulpa: Tarvo 15., Erik 18. duööi eraldi välja kauplema ning et duõõika- maavõistlusse sekkus oluliselt ka Soome, Nagu ikka oli lühiraja finaal põnev. Petter Thoresen: Tegin oma elu parima jooksu sutamise pärast oli majaperenaisega pide­ vähemalt naiste rajal. Kirsi Tiira juhtis Tugevamad startisid lõpus ja viimaste valt lahkarvamusi, oli elu ilus. Asusime 100 võistlust 3ndast 8nda KPni, tegi siis ligi 2- finišeerijate puhul loeti igaühele valjusti m kugusel merest 5kesi 41istes majakestes, minutise vea, jooksis lõpu küll hästi, aga sekundeid, kas tuleb medalikoht või mitte. tegime ise süüa ja nautisime norra suve, st enamat kui 4ndaks kohaks seda ei jätkunud. See valjustilugemine aga lõppes sellega, et võistlesime, vaatasime võistlust 25-29 Tema moto enne võistlusi oli; Tahan olla šveitslased esitasid spiikeri vastu protesti. kraadises kuumuses, päike paistams rahul oma sooritusega. Kas ta on? Teiseks Nimelt hoidis Hanne Staffi (Norra) finišeeri- lagipähe, ujusime meie jaoks harjumatult tulnud Katarina Borg (Rootsi) alustas mise ajal kolmandat kohta šveitslanna soolases Skagerraki vees, ronisime kaljudel, sõjakalt, juhtis 2 esimest KPd enne Kirsi Marie-Luce Romanens ning spiikeri kõlava sõitsime laevaga ja püüdsime seda ühiselu Tiira tõusu ja natuke aega ka pärast Kirsi innustamise saatel jooksis Hanne Staff võimaluse piirides inimsõbraliku hoida, kes Tiira langust, siis aga jõudis etteotsa Hanne finišiotsa kiiremini kui Romanenc, ning tõu­ kuidas. Staff. Borg võitis Staffi küll mitmel etapil, sis sellega kolmandaks. Kas kõrvalise abi Esimene võistluspäev - tavaraja kuid oli üldjärjestuses stabiilselt teine. Kol­ kasutamine või vähemalt võistlusväline kavalifikatsioon (M 8,4 km 13 KP, N 5,2 mandaks jäänud norralane Hanne Sandsad informatsioon? Protest rahuldati, Hanne km 13 KP) - möödus keskmiselt kurvalt: ei kaotanud võitjale ühelgi etapil üle Staff ja Marie-Luce Romanec jagasid kol­ kaks meest - Rene ja Erik - pääsesid finaali, kolmveerand minuti, võitis teda või oli mandat kohta. Võrdsuse rõhutamiseks pani kaks mitte (Tasrvo ja Armo). Naised oli võrdne 8-1 etapil. Esimese punktis oli ta 17., IOFi president Susan Harvey autasustamisel edukamad: Külli, Maret ja Ruth võitlesid alustas siis ühtlases joones tõusu ja oli kol­ medalid mõlemale korraga kaela, ühele finaalikoha kätte, Mall jäi välja (Nii kahju! mas juba lOndast KPst alates, ei juhtinud vasaku, teisele parema käega. Etapitabeli Käikiaks nii hästi ja üks 10-mindine viga... kordagi ega teinud ka ühtegi tagasilangust. järgi oli Romanenc 2. või 3. kohal kokku Nii kahju!) Rada oli tehniline, maastik mit- Võitja Hanne Staff- 25-aastane Norra 9 KPs. Staff oli valdavalt 4s ning tõepoolest tepõhjamaalastele raske, ilm kuum. Meestest üliõpilane, kelle parimaks tulemuseka on - kolmandaks tõusis ta alles viimasel etapil suutis ennast 10 parema hulka suruda ain- seni MK üldvõit 1996, oli raja esimeses enne finišit. Hõbemedalist, nüüd juba 2 pooles 5-7s, tõusis liidriks hõbemedali omanik Hanne Sandstad Hanne Staff: See on teisipäev, mis jääb meelde Undas KPs ega andnud enam (Norra) alustas vahelduva eduga, tõustes juhtpositsiooni käest. lõplikult teiseks alles 1 Ondas punktis. Võitja Meestest juhtis esimestes Lucie Böhm (Austria) juhtis võistlust juba KPdes kokkuvõttes 7ndaks 3 KPst alates. Lucie Böhm on 32 aastane jäänud Johan Ivarsson Salzburgi tüdruk, kes õpib Stockholmi (Rootsi), siis läks järg peafa- kõrgkoolis, tema senine parim tulemus on voriidi Jörgen Märtensoni üliõpilaste MM-võit 1994. Austerlanna kätte (liider 3-7 KP), hetkeks võitu nimetas kohalik ajakirjandus sensat­ (8-9 KP) sai otsa omale 3nda siooniliseks, pole ju Austria enne orien­ koha mees Kjctil Björlo teerumises medaleid saanud. 10 parema hul­ (Norra), siis aga jõudis kohale gas oli 2 soomlast, 2 rootslast, 2 norralast ja võitja Petter Thoresen (Norra), koguni 3 šveitslast. Naiste rada: 3,1 km 14 võttis liidrikoha ja hoidis seda KP. Meeste rajal - 4,2 km 16 KP - oli lõpuni. Lõpus oli ta koguni nii seekord Norra maavõistluspartneriks kindel, et lubas endale tõste­ Soome. Võit läks soomlastele: Janne Salmi tud kätega võitjajooksu juba ja Timo Karppise kaksikvõit tasus meie põh­ eelviimasest KPst alates (pub­ janaabritele kõik saamatajäämised tavara­ likut, kellele seda demon­ jal. Need kaks soomlast võidutseid terve raja streerida, jagus sinnani). Pet­ ulatuses, 1-13 KPni juhtis Karppinen ja alles ter Thoresen on 31-aastane Janne Salmi: Medalid on need, Järg lk 2 Lucie Böhm tõi Austriale esimese MM-medali Fotod: T.Raid insener, kes sai oma esimesed mis meeldejäävad -**i 2 .: 25. august 14ndast lõpuni Salmi. Kas valjuhäälne km 17 KP, IV 6,6 km 20 KP; Mehed: LII pärast püüdsin ennst korrale kutsuda. spiiker ka teda abistas, on teadmata. 10,6 km 28 KP, IILIV 7,9 km 23 KP. Maret (22. tavaraja eeljooksus, 45. Soomalsed igal juhul protesti ei esitanud, Ootustest ja lootustest finaalis; 6. lühiraja eeljooksus, 40. finaalis): head mehed mõlemad. Kolmandaks tul­ Enne võistlust teatasid norralased ajakir­ Keeruline oli, ei saanud ilma veata. Võib­ nud Björnar Valstad (Norra) oli kolmas jandusele, et nad loodavad saada 5 medalit, olla jooksin kiiresti, vaatasin vähe kaarti. juba 8ndast KPst alates. 10 parema hul­ sh 4 kulda. Medaleid said nad rohkemgi Ruth (29. tavaraja eeljooksus, 46. finaalis; gas olid kõik 4 soomalst ja kõik 4 nor­ kui 5, aga mitte 4 kuldset. 13. lühiraja eeljooksus, 17. finaalis): Läksin ralast. Ruumi jätkus veel 2 rootslase jaoks, Jörgen Märtenson on praegu ilmselt kõige hästi rahulikult, et vigu ei tuleks. Enne lõppu kaugemalt meestele sinna asja ei olnud. enam fotograafide tähelepanu pälvinud ori­ sain teada, et võin tõusta liidriks, see võttis Teade. Rootslaste õnn ja õnnetus. enteeruja, tema pilte avaldasid nii enne mõistuse korraks kinni. Naiste rajal juhtisid rootslannad algusest võistlust kui võistluste ajal Soome ja Norra Teatenaiskond - Mall, Ruth, Maret, Külli lõpuni ja said kaela kuldmedalid. ajalehed, Rootsi omadest rääkimata. On ka - on oma 7nda kohaga rahul. Kõik teised Esimesed kaks vahetust olid teisel, kohal põhjust: JM tegi seekord oma lOnda MMi, ka. (Naiskonna tulemusega oli segadusi: šveitslannad, kolmandal Norra naiskond. tema medalikogus oli enne Grimstadi 2 ühele tabloole tuli algusest peale õige aeg Kolmandas ja neljandas vahetuses panid MM-kulda, 7 muud MM-medalit ning 9 ja koht, teisel aga jagasime järsku 7.-8. aga kahekordsed MM-medalistid Hanne Rootsi MV kulda. Kohta Venemaa naiskonnaga. Esindaja Sandstad ja Hanne Staff ennast maksma Meie mehed platsil protesi peale pidi kõik korda saama. Aga ja hõbemedal läks Norrale, Šveits pidi lep­ Armo (31. tavararaja eeljooksus; 14. lühi­ kui õhtul protokolle välja jagati, oli asi ikka pima pronksmedaliga. Tiitlikaitsja Soome raja eeljooksus, 30. finaalis): Palju õpetliku parandamata. Õiged protokollid küll tehti, oli neljas. Naiste teates jätkus rõõmu ka oli Märtensoni jooksus, nägin esimest korda seekord ajakirjanike proetesti peale, aga meile - Eesti naiskond (Mall Alev, Ruth sellise klassi mehe jooksu metsas. suur hulk ebaõigeid oli juba välja jagatud. Vaher, Maret Vaher, Külli Kaljus) alus­ Erik (22. tavaraja eeljooksus, 44. finaalis; Pressikeskuse arvutites oli õige variant.) tas 9nda kohaga, jätkas 8ndanaja lõpetas 8. lühiraja eeljooksus, 18. finaalis): See Kalle: Lühiraja-päev ja naiste teade tee­ 7nda kohaga. Hea koht esmakordselt maastik ei võimalda kiirustada, oleksin vad rõõmu. Muu vähem. Võib-olla on asi MMil startinud naiskonnale. saanud (lühiraja finaalis) kiiremini küll, aga keskendumises, häälestamises stardi eel. Meeste
Recommended publications
  • PREHĽAD PRETEKOV a PODUJATÍ (Ktorých Propozície Si Môžete Vyžiadať Na Sekretariáte SZOŠ)
    Tieto informácie boli skompletované 7/2006 2. 10. 2006 Adresa redakcie: Slovenský zväz orientaèných športov, Junácka 6, 832 80 Bratislava, tel., fax 02-49249207, e-mail: [email protected] www.orienteering.sk PREH¼AD PRETEKOV A PODUJATÍ (ktorých propozície si môete vyiada na sekretariáte SZOŠ) 2. - 8. 10. 2006 - Svetový pohár v OB (finále) - Auvergne, Francúzsko 5. - 8. 10. 2006 - EP juniorov v orientaènom behu - Spiez, Švajèiarsko 7. - 8. 10. 2006 - Oblastný rebríèek VÝCHOD v OB - Kaveèany, Èerme¾, TKE 14. - 15. 10. 2006 - LIMANOWA CUP - 3-etapový OB - Laskowa/Limanowa, Po¾sko 15. 10. 2006 - Jesenná cena Rapidu - oblastný OB ZÁPAD - Bratislava, RBA 15. 10. 2006 - Zagreb open - WRE v OB, middle - Záhreb, Chorvátsko 22. 10. 2006 - Majstrovstvá oblasti ZÁPAD v OB - skr. trate - Bratislava, VBA 28. 10. 2006 - BIKO ADNATURA ´06, bodovacie preteky dvojíc v OC - Králiky, BBB 11. - 12. 11. 2006 - OB maratón - KT (v meste) + DT - Györ - Pápalátókö, HUN 24. 12. - 1. 1. 2007 - Ázijské pacifické majstrovstvá v OB (šprint, stredná, dlhá, noèný OB, štafety) - Hong Kong 2. - 14. 1. 2007 - Aussie Granite 07 Tour - (8 dní OB) - Sydney, Canbera, Austrália 11. - 14. 1. 2007 - Majstrovstvá sveta veteránov v lyiarskom OB - Asarna, Švédsko 3. - 4. 2. 2007 - CPOC´s MTB-O - 2 dni MTBO, WRE - Alenquer, Portugalsko 17. - 20. 2. 2007 - Portugal O Meeting - 4 dni OB, WRE, middle, long, NOB, middle - Sao Pedro do Sul, Portugalsko 23. 2. - 3. 3. 2007 - Majstrovstvá sveta v lyiarskom OB - Krasnogorsk, Rusko 6. - 9. 4. 2007 - JK 2007 (4x OB) - Speech House, GBR 4. - 9. 6. 2007 - 2. majstrovstvá Európy v OC 2007 - Tuscany, Taliansko 21.
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Jukolan Viestin Tarina 1989-2006
    JUKOLAN VIESTIEN TARINA II Vuodet 1989- Kaukametsäläiset ry 2006 Jukolan viestin tarina II Vuodet 1989- 2 Jukolan viestin tarina II Vuodet 1989- 3 ALKUSANAT Vuonna 1989 ilmestyi 40:nnen Jukolan jälkeen Matti Salmenkylän toimittamana mainio Jukolan viestien historiateos ’Jukolan viestin tarina 1949-1988’. Siinä kerrotaan mm. viestien perustamisesta, alkuvaiheista, tärkeistä henkilöistä matkan varrella ja tietysti kustakin viestistä parhaine tuloksineen, kuvineen ja karttoineen. Nyt tehty ’jatko-osa’ kuvaa lähinnä kirjan jälkeisiä vuosia. Koska toivomuksia kirjankin vuosien lisäkartoista ja kaikista tuloksista on tullut runsaasti, on tähän pyritty vastaamaan. Aivan kaikkia tuloksia ei kuitenkaan alkuvuosilta ole löytynyt. Näiden lisäksi sivuilla esitellään jälleen eräitä avainhenkilöitä sekä esitettyjen toiveiden mukaisesti myös eräitä tausta-asioita. Viestien kuvauksissa kilpailujen selostusten osuus on kirjaa laajempi, koska 1 sivun tilarajoitusta ei ole. Jatko-osa ilmestyy kirjanomaisena netti-versiona. Siitä jokainen voi vapaasti tulostaa itse ei-kaupallisiin tarkoituksiin joko kaikki tai vain haluamansa osat ja vaikka sidotuttaa ne kirjaksi. Tähän on päädytty lähinnä taloudellisista syistä. Painettuna Tarina II:n kustannus olisi noussut niin korkeaksi erittäinkin, kun kokemusten valossa sen painos olisi ollut pieni, että sellaisen tekeminen ei ollut järkevää. Projekti on kaikkiaan kestänyt kolmisen vuotta. Kun aiotut ammattikirjoittajat eivät lopulta odottelujen jälkeenkään kiireiltään ehtineet kilpailukuvauksia kirjoittaa eikä vuoden
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu Määrusega Nr 57 10
    Lisa Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 57 10. oktoober 2012.a. VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012- 2017 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG .......................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ....................................................................... 3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG ........................................................................................ 4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA ............... 4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND .......................................................................................................... 4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS ................................................................................................... 5 1. 3 VALLA OMAPÄRA ................................................................................................................ 5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA ....................................................................................................... 8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID ................................................................................................. 9
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz.
    [Show full text]
  • World Championships in Park Orienteering!
    Park PWTWorld Tour NOW NEWS NOW PWT at the Olympics tions and see what it looks like", was nese orienteers, officials and media Samaranch's answer. representatives. Two hundred students Park The Park World Tour President, Anders Sepp Hartinger, in charge of the Park will run the whole 5 days of the O- World Tour Vestergård, is spending half of the year World Tour Champions' Week in Au- Ringen, while the officials will complete PWT NOW 2000 in Sydney, Australia. Based at the gust, is NOW! sending the IOC Presi- at least one race. Orienteering and OFFICIAL NEWSLETTER OF THE PARK WORLD TOUR SUPPORTERS´ CLUB • ISSUE 1/2000, APRIL Centre for Olympic Studies, University dent an invitation. The main officials mapping education, business presenta- of New South Wales, Anders is working of the Olympic Committees in Austria tions, cultural events - also with the on his Masters thesis in Social Sciences and its neighbouring countries are also Chinese performing - and tourism are entitled "What is required from a sport sure to be invited. all included in the visitors' programme, in order to be admitted to the Olympic and will be organised in co-operation PWT heads for official status in 2001 Programme?". He is NOW! studying with local universities, authorities and the formal and informal criteria requi- companies. World Champion Jörgen red for inclusion in the Olympic pro- Four babies - and at least Mårtensson and his PWT China com- gramme, and focusing on the two new two weddings! panion Gåvert Wååg will be acting as hosts for the guests from China, where World Championships sports at the Sydney Games: tae kwon- do and triathlon.
    [Show full text]
  • Paunküla Heaolukeskuses on Hea Olla!
    NädalavahetusNädalavahetus AASTAT MAJANDUSLEHTE | Reede, 30. mai 2014 | nr 103 (4997) | 3 eurot Tallinna külje all ootab Teid ilus loodus kui paradiisis z Korraldame Teile meeldejääva ja aktiivse sünnipäeva ja juubeli Oxforell Puhkekeskuses. z Võid meil süüa forelli või proovida teisi maitsvaid palu! z Tule rallita ohutult Paunküla Heaolukeskuse jäärajal! PEATSE KOHTUMISENI! Oxforell Puhkekeskus ja Paunküla Heaolukeskus OXFORELL.ee | Kose-Uuemõisa,Toominga 1, 75102 Harjumaa | tel 56 484 000 / 56 500 026 | [email protected] Paunküla Heaolukeskuses on hea olla! PAUNKÜLA HEAOLUKESKUS KUTSUB KÜLALISI: z Suvepäevad ja talvepäevad fi rmadele ja sõpruskondadele z Koosolekute ja seminaride koht ettevõtetele ja koolidele z ATVd, paintball & lumesaanid ning muud seiklused z Suplus ja saun aasta läbi z Mõnus majutus ja maitsvad eined Lisainfo tel +372 5650 0026 E-post: [email protected] Koduleht: www.paunkula.ee. Paunküla Heaolukeskuses on hea olla! ÄRIPÄEV 30. mai 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] Milleks maksta rohkem Kuumakses nii tahvelarvuti kui ka piiramatu kiirusega internet! Pakkumine kehtib liitumisel Tahvelarvuti paketiga 24-kuulise tähtajalise lepinguga. Paketis sisaldub 30 GB piiramatu kiirusega internetti. Mahu täitumisel on Tele2 õigus kiirust piirata 64 kbit/sek-ni. Lisainfo: tele2.ee. ÄRIPÄEV 30. mai 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM ÄRIPÄEV 30. mai 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] *HBEFUBJMPOPMVMJOF XXXDBEJMMBDFF $"%*--"$$54 5&-*/&-6,464,-"44* 4&%""/0/&&45*4 %JTBJO NJMMFTU´ILVCFSJMJTVTU JOUFMMJHFOUOFUJQQUBTFNFMUFIOPMPPHJB KBTVVSFQ£SBTFET´JEVPNBEVTFE4FFPOMVLTVTTFEBBO NJTPO QSFNJVNTFMMFL´JHFFIFEBNBTU£IFOEVTFT $"%*--"$$54&4*5"#7-+",654&1"3*."5&-&"650%&-&.""*-."4 UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN TUNNUSTUS Gloria – rahvaettevõttest Katusel saab tipprestoraniks kino igale VKG finantsjuht Restorani Gloria omaniku Dimitri Demjanovi sõnul pole restoranipidamine talle äri, vaid elustiil.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Smålandskavlen 1999
    Smålandskavlen 1999 Öppen Pl Stno Klubb Tid 1 260 IFK Lidingö SOK 1 317:20 Linus Kaisajuntti 67:33 Fredrik Löwegren 58:21 Martin Larbo 68:07 Asgeir Mjösund 45:31 Johan Näsman 65:21 Johan Näsman 12:27 2 106 Leksands OK 1 323:58 Anders Dahlin 63:37 Kalle Dahlin 61:12 Daniel Kaipe 72:34 Lars Kandell 47:23 Niclas Jonasson 67:10 Niclas Jonasson 12:02 3 125 OK Orion 1 324:27 Nicklas Bratt 62:47 Tobias Andersson 56:22 Henrik Berlin 75:15 Pontus Jonsson 46:35 Yuri Omeltchenko 72:16 Yuri Omeltchenko 11:12 4 101 Farum-Tisvilde OK 1 324:36 Thomas Jensen 64:13 Jesper David Jensen 62:55 Oleksandr Mykhaylov 70:10 Thomas H. Nielsen 47:12 Allan Mogensen 68:45 Allan Mogensen 11:21 5 234 Bäkkelagets SK 1 324:42 Jostein Moe 70:22 Johan Ivarsson 60:39 Holger H Johansen 67:03 Ulf Brenna 46:47 Jörgen Rostrup 68:15 Jörgen Rostrup 11:36 6 249 OK Tisaren 1 325:41 Per Anders Bergman 64:29 Joacim Carlsson 61:04 Edgaras Vovoris 67:57 Dan Larsson 51:14 Tomas Hallmén 68:19 Tomas Hallmén 12:38 7 138 IK Hakarpspojkarna 1 326:43 Stefan Sandahl 69:00 Håkan Öhlund 64:09 Matti Envall 65:58 Fridolf Eskilsson 45:35 Mattias Karlsson 68:32 Mattias Karlsson 13:29 8 250 Ronneby OK 1 328:08 Thomas Johannesson 64:31 Jon Engkvist 59:06 Torgny Lindström 73:25 Christian Håkansson 47:50 Johan Håkansson 70:27 Johan Håkansson 12:49 9 256 IFK Göteborg 1 329:00 Björn Kristiansson 63:30 Tomas Asp 64:51 Peter Miketinac 66:49 Klas Dalberg 48:22 Martin Larsson 72:24 Martin Larsson 13:04 10 210 OK Ravinen 1 329:22 Kjell Almgren 67:31 Per-Åke Olsson 63:56 Peter Svedin 67:37 Martin Andersson 45:39 Peter Jacobsson 72:03 Peter Jacobsson 12:36 11 257 Angelniemen Ankkuri 1 330:25 Janne Virtanen 59:09 Jarmo Reiman 68:47 Timo Parttimas 70:37 Juha-Pekka Andelmaa 46:10 Yuri Emaldinov 72:30 Yuri Emaldinov 13:12 12 187 Rajamäen Rykmentti 1 332:01 Jukka Erkkilä 66:40 Petri Harjamäki 65:16 Lasse Torpo 66:56 Mika Kantola 48:11 Marko Väisänen 71:14 Marko Väisänen 13:44 13 213 Lynx r.y.
    [Show full text]