Issn 0235-0351

ISSN 0235-0351

* Ellen Niit, Anne Rände, Andres Jaaksoo jt. lapsest lugejana, * Vestlus V. Beekmaniga lastekirjanduse tõlkimisest, * Astrid Lindgreni uus lugu Pipist, * Aino Pervik almanahhist "Nukits" jm. TERE, TERE!

Infotulv on nõnda võimas, et sealt olulisemat ja vältima tut välja sõeluda muutub aina keerulisemaks. Kaks kuud, mis jääb RK numbrite ilmu mise vahele, andis rohkesti mõtlemisainet. Ja kuigi käes olev RK keskendub laste raamatukogude elu lähemalt puudutavatele küsimustele ja arvamustele, tahaksin paar mõttepudemekest teiega siis ki jagada. Esiteks ERÜ poolt korraldatud kõnekoosoleku kohta, mis arvatavasti ajas paljudki kolleegid veidi ärevile. Kuid samas sunnib meenutama, et demokraatlikus riigis on arvamuste EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU küllus teretulnud, ehkki mõnikord on seda raske uskuda. Uskuda, et võime ka oma mõtteid julgelt teiste sekka poetada. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Aga seda usku peame pidevalt süvendama. Ses mõttes on Anne Rände kirjutis "Meist enestest" kindlasti vajalik. Kui nüüd aga osutada kõnekoosolekul esinenud teh- 2/1997 nokraatlike teadlaste visioonile raamatukogude tulevikust, siis võib neid ju võtta heatahtelise provokatsiooni või intri geeriva mõttevälgatusena. Igatahes paneb meeldetuletus, et Toimetuse kolleegium: virtuaalne maailm, st. virtuaalne raamatukogu võib õige pea A. NORBERG astuda kõikvõimsaid võidusamme, meid, humanitaare ehk A. NUUT koguni rohkem oma eksistentsi eest pingutama. Loomulikult R. OLEVSOO ei usu meist keegi, et raamatukogud maa pealt kaoksid. E. RANNAP T. SOONE Tehnika on minu meelest ennekõike meie abiline, esteetilisi K. TAMMARU mõisteid ta ei asenda. Poleks paha isegi seinale teiste arukate U. TÕNNOV meeldetuletuste kõrvale kirjutada, et arvuti on vaid T VALM töövahend! Tema ees ei pea põrmu langema nagu teise A. VALMAS inimesegi ees. Tegevtoimetaja / Editor ENE RIET Teine kummitav nähe, mis end viimasel ajal jõuliselt Toimetaja ' MAIRE LIIVAMETS ilmutab, ja mitte ainult sel aastal, on meie omavaheliste Keeletoimetaja TIINA VILBERG suhete kvaliteet. See tähendab kollegiaalne käitumine, Tehniline toimetaja TIIU TALI üksteise tunnustamine ja elementaarne lugupidamine. Seda võiks nimetada kõlavamate sõnadega isegi töökollektiivi Kujundus KERSTI TORMIS auraks. On see ühtlasi ühiskonna süü - hästi ei usu. Kas te Esikaane foto TEET MALSROOS olete mõelnud selle üle, kuidas me üksteise ja iseenda tervist Tagakaanel Rapla KRK uus hoone. sellega murrame, et lisame hoolimatusega pinget niigi inimlikest muredest rikkale argipäevale? Need inimesed, kes teist ei austa, ei austa ka iseennast. See tarkus on iidne ja Aadress/ Address: juba lapsepõlvest teada. Aga hea lugeja ja ka hea raamatu EE 0100 Tallinn koguhoidja sünnib lapsena, nagu Eesti Lasteraamatukogu Tõnismägi 2 RKs kirjutab. Eesti Rahvusraamatukogu Ühtlasi tänan Eesti Lasteraamatukogu ja nende konsul «Raamatukogu» toimetus tanti Anu Kehmani, kellega tihedas koostöös seekordne RK tel. 6 307 128 teieni jõuab. faks 372+6/311410 LIelget kevadet kõigile ja ärge unustage meid lugemast! elektronpost: [email protected]

ISSN 0235- 0351 Ilmub 6 korda aastas

AS TRÜKIEKSPERT VILJANDI, '97 T 297 ISUKORD

■ AVAVEERG Laps ja raamatukogu Ellen Niit 4

■ LASTERAAMATUKOGU Iga lugeja sünnib lapsena Anne Rände 5 Eesti maaraamatukogude lapsi kummitab lugemisnälg Andres Jaaksoo 8 Väikese juubeli aasta Ädu Neemre 10 Laste arvel kokku hoida ei tasu: intervjuu Rapla KRK raamatukoguhoidja Leili Ojaga. 12 Karupoeg Puhh ja taoism Mait Talts 14 Astrid Lindgreni uus lugu Pipist 18 ■ JUTUTUBA Praegu on oluline säilitada Eesti laste lugemishuvi: intervjuu V. Beekmaniga Maire Liivamets 20

■ RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 23 Eesti lasteraamatukogud 1996. aastal 27 Eesti rahvaraamatukogud 1996. aastal 30 ■ SAAGEM TUTTAVAKS Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogu Urve Aedma 31 ■ RAAMATULUGU TÜRi haruldasi raamatuid: Litograafia tulek raamatukunsti Tiina Nurk 32

■ EESTI MÕTTELUGU Võitlus kestab edasi Hilve Rebane 34 ■ ARVUSTUS "Nukitsast" ja missioonist Aino Pervik 36 ■ LUGEJA ARVAB Meist enestest Anne Rände 37

■ PÄEVAKORRAL Märksõnastamine Tartu Ülikooli Raamatukogus Sirje Nilbe 38

■ SÕNUMID 39 Õnnitleme: Mari Kalvik - 60 45 ■ SUMMARY 46 ■ AVAVEERG niisamuti, näen Neelamas raamatus, tiigrihüpetega? saaksid elektroonilise tud kärme võtavad tega. on lugemishuvi pruukijad kui väljendavad kahanemise muretsemist tega kindel, sevad väärikasse viisakat Rahvusraamatukogu?! lubatakse kuulma meelsete Sealsamas Samas Olen

aga

kasvatuspraktikud. ELLEN

RAAMATUKOGU raamat

ümber Ja oma

seal,

võidukäik.

kui televisioon

nurisemist, korralike muidugi mitmel

jänesehaagid olen

teadustöötajate nagu lapsi

aina

ja sõna

raamatukokku teost segavad

lastelaste hoolikalt

käivad.

taganeb

kõrval

nii umbes-oletajad:

pärast. on teavitaja aps küll

lugemas

laste omapäi meie

kasvatusteadlased

NIIT langenud! ka korral teose kodanike

arvutiasjanduse

Paberile oma

et olen uurijaid

seda

nad paratamatult lugemishuvi muidu-suu- küll

Seda kuidas karja

niisugusesse

ees.

ja Nad Selles

järel.

võistelda

näinud peibutus

juhtunud kuulnud vaikset lugemas. omal raamatu kui

Kuidas ja

ja muret ninad Süüdi

trüki ja kärat

ometi

rahu

asjas laste Eesti Just

pole ajal

ja ja

lasta raamatukokku see juures, alati heinamaale maale teisel ametiasju. koos kaasatud ja on ideaali keskmiselt saada halli sest mõnigi kaasa selle tüli ses ja kujundamise hooles juurde mitte!" lauset: tahtmine institutsioone, mille tukogu sööma. ma. väike kuuskümmend koristama lutas: loen." mina kukkunud õue tööde-nõudmise tegime.

Nii Laulusse Kui ise

aatemeeste

lapsuke

laps

kui

mõjujõus,

Mina ühe

heinamaale õppust ja

suhte nii mängima

katuse või vanematega.

pole suurte

vaadata aitama. "Mina plika, olen

asendisse

kaasa

kui kord Mina

tulla kujundada palju. laste "Laske

Olen Sest

kindlad

kui määratu märksa paratamatult silmaga

kolmandal

Häll

varieerida

viin

ajama,

tülikas. vastust:

kaasa seal

mõeldav kultuuriinimene. talletatud vanemad kujunemisele

kes

alla

loen."

kui

meil.

asjadest, hoopis ja võttes pidanud

ei ja ja

Tõusku

võetud. Eesti on poolt

oma

siis lapsi heinamaal

kujunemise pea ärge

aastat samuti tõstetud - kandnud lapsukesed ja mahub

me raamatute raamatu siis

niisiis valvanud,

peale enam

Lapsed

Meie lasta "Mina

suurt Rahvusraama kuulnud

torinaga Nad peame Rahvusraama

keetmist pere

julgemini oleme

võiksime viimasel

lihtsalt keelake ringil

on üht kuigi

neid ajavad rahvatarku sest meenub

tagasi

oma Aga ka

poliitikute mitmeidki Euroopas

lastel kuu

kõigesse sööklasse

Rahvus- emad viibivad

positiiv ikka

teeb. reisivad

hoonet, kuidagi

spiraali kuulsat

pealegi

kurjaga korista,

vähegi

see

heina ka

pärast

emale suhte kodu- mida

minu õppi hälli lahti Mina

pealt

neid kuu tube omi

ajal osa viia

üks on nii ise on ka

jõuan. raamatuid lugemiskiirusele. koduse saanud poolt kust nud ja endale tus hardusest. - tuttavad. si- olemasolu ometi matuid oli maid kodus Eestis mõtteid. saab ruum, resp. tus loogi kartoteegi ükskõik, vataja ne vastutavad koolist. - Selle tukogust takse raamatukogu tust, tajuma selge vatada. kokku. eelhariduse mine on kes vad. olema nõutav, peab osakonna aegse raamatukogu ei

Tõelise kooliõpetaja

Minu nii

Teiseks Kuid ole

seletasid.

Kolmandaks ja lugejaküpsustõend vähestel

aga edaspidiseks. vastu

ise

see

raamatukogust,

lugemissaal

maailma

makstav

nagu raamatukogu kooliraamatukogude

ja küllaldaselt peaks kasvatatav kaudu. nendest

olla

kallid

Mu meil koduseid poolt lasteraamatukogu

siin

võimalus.

ühe

pühamu,

juba

alati

selgeks, Selle nõudepesu ülevaatlik lapsepõlves et veel

maailma üks

Kasvatama ka peame

Vähestel lugejakaardi arvutiekraanilt. lasteaia

Puudu

kas

tarvis, avalikustus pääseda

kaartidel lugemus oma

Aga

omaette.

ülikooligi on kodu

eeldama loeti. nii Eesti

esitatud

nagu oskavad. tülikas raamatukogul peredel. raamatukogundusliku

päris. Kõik väike eest

Või

konstruktsioone. ülevaade töötasu

raamatud abiga. lugejaid osa.

avariiuleil

raamatukogu võtma see palju

peame jäi ja ja vastu kus vaatab vabu ka raamatukogusid väikelinna Raamatukogude

Rahvusraamatu- praegugi.

Ma võimalus süsteemset

lastel

peaksid

kool. mu olid Lapsed

kooli

ja lugejaks olid oli eest raamatukogu-

jääb paikneva

Seni, kaunis riiulitäis, raamatukogu mingit

tingimused.

peavad kui

Mõelda

Meil ei teiste kasvatustöös Kasvatamine Ometi

jääb hankisin

peaks kui

ei teatavaks, ruume

ettevalmis

mulle

igapäevase võtma

olema

vanaaegse astuta

omavahel tuleb Koolipool- on

raamatud mulle katselapp. hõredaks mulle või kuni korrasta saa leiduvad

alla vaikne või

lugeda oli

sagisid

eelastet

kaudu selleks hulgas Suure hakata

olema

pääse olema peaks avali

need,

klas laste

kata kaas

osta

talu

raa meil omi kas kas aga mu ehi üks alg ma an isa On ol oli

ja mina harimatuks. Olin siis üksteist või kaksteist aastat vana, kui astusin linnaraamatukogu Iga lugeja lugejaks. Lugejaks astumise maks oli minimaalne. Noorele lugejale tutvustas raamatukoguhoidja kõige SÜNNIB LAPSENA pealt raamatukogu kasutamise korda ja siis kataloogi. Avariiuleid selles raamatukogus ei olnud. ANNE RÄNDE Ruumid olid väikesed ja avariiulid ei olnud sel ajal ka niiväga moes. Eesti Lasteraamatukogu direktor Raamatuid sai laenata koju kaheks nädalaks. Raamatute õigeaegne tagastamine oli enesestmõistetav. Olen hiljem olnud lugeja Tallinna LASTERAAMATUKOGU Linna Keskraamatukogus, Tartu ülikooli, Helsingi ülikooli, meie Tea duste Akadeemia, Venemaa mitme Balti raamatukoguhoidjate V 3. Kooliraamatukogud teenin raamatukogu ja Eesti võrratust kongressiks 1996. aasta oktoobris davad mõnel pool lisaks õpilastele võrratuma Kirjandusmuuseumi pakkus Leedu laste- ja kooliraama ja õpetajatele ka lapsevanemaid. Arhiivraamatukogu pikaajaline tukogude sektsiooni teemaks Kooliraamatukogusid on meil kasutaja. Olen näinud Soome raa- "Lasteraamatukogude areng: koos praegu ligi 600, neis töötab 1-2 matutempleid Rovaniemis, Oulus, täiskasvanutega või ilma". Eesti inimest. Tamperes, Turus, mille arhitektuu- Lasteraamatukogu kogus ankee 4. Kõiki lapsi teenindavaid rilised lahendused panevad vaatajal tide ja vestluste põhjal Eesti lapsi raamatukogusid juhendab Eesti hinge kinni ja ajavad neelatama. teenindavatelt raamatukogudelt Lasteraamatukogu (asut. 1933). Nagu terviklikud kunstiteosed seda arvamusi, mille alusel valmis Selle eelkäija, mitmes alluvuses tegema peavadki. Ja ometi kõlab mu kongressi ettekanne ja alljärgnev olnud osakond sai 1976. aastal kõrvus ikka ja aina mulle mu kirjutis. tollase üleliidulise kultuuripolii esimest lugejakaarti ulatava raama tika kohaselt iseseisvaks vaba tukoguhoidja sõbralik hääl: “Meie Teema "Lasteraamatukogude riiklikuks laste- ja noorteraama- raamatukogus on kasuta ta tud areng: koos täiskasvanutega või tukoguks. Praegu on Lasteraama kümnendsüsteemi. Et soovitut ilma" eeldab valitseva olukorra tukogu teaduslik erialane kesk leida, tuleb sul sellega tutvuda. Siin tundmist ja analüüsi. raamatukogu, mille struktuuri on meie kataloogid. Et raamatuid Tänaseks on Eestis välja kuju kuulub Eesti ainus lastekirjanduse tuleb hästi hoida, seda ei ole sulle nenud järgnev laste raamatukogu infokeskus. Raamatukogu erisu loomulikult vaja meenutada." teeninduse mudel: sest tulenevalt pakutakse konsul Võibolla õnnestub meilgi kunagi 1. Lasteosakond asub keskraa tatsioone ja täiendõpet. Eesti ehitada uus suur laste- ja noorsoo matukogu juures samas või eraldi Lasteraamatukogu külastab aastas kirjanduse raamatukogu lugemis hoones. Niimoodi töötavaid laste- 6000-7000 lugejat, ka täiskasvanud. saalide ja muinasjututubadega, osakondi on 18, neist üle poole muusikaruumide ja videokesku asuvad eraldi. Töötajate arv kõi Siinkohal mõni arvuline näitaja. sega. Aga enne seda on ju võimalik gub neis 1 ja 11 vahel. 1. jaanuaril 1996. moodustasid põhi muuta mõned mitteeluruumid 2. Iseseisvad lasteraamatukogud, kooli õpilased ja neist nooremad eluruumideks. Vabandust, see oligi kellel on kohaliku omavalitsuse lapsed meie rahvaraamatukogude vastupidi! Muuta mõned maha poolt kinnitatud eelarve ja kes on lugejaskonnast 30,3 % (108 355) - ise kantud korterid kvartaliraamatu- seega iseenda peremehed. Sellised seisvate lasteraamatukogude luge kogudeks, et iga laps võiks oma raamatukogud on välja kujunenud jate seas oli neid 81,1 %, külaraama kodu lähedalt leida raamatukogu, aastatega ning juurdunud tänaseks tukogudes 35,8 %, vallaraamatu- sest vaevalt tuleb lõppu lugemisele. Eesti 10 eri paigas. Töötajate arv kogudes 33,1 %, maakonna kesk kõigub neis 1 ja 6 vahel. raamatukogudes 22,7 % ja linna Mõlemat mainitud tüüpi raama raamatukogudes 28,2 %. Seega on tukogusid finantseerivad peami 1/3 meie rahvaraamatukogude selt kohalikud omavalitsused. Riik lugejatest lapsed. Eesti Lasteraama eraldab igal aastal trükiste komp tukogu lugejaskonnast moodusta lekteerimiseks teatud rahasumma, vad samas vanuses lapsed 70,4 %. mille suurus sõltub elanike arvust Tallinna laste puudulikku raama teeninduspiirkonnas ning mingil tukoguteenindust aitab veidi lee määral ka trükiste hinnast. 1996. vendada Eesti Rahvusraamatu aastal arvestati selleks umbes 8 kogu, mille lugejaskonnast on 17 % krooni elaniku kohta. lapsed. LASTERAAMATUKOGU üks lakse ühest valik pidada, eelist: seks. raamatukogu eraldatust osakonnana, raamatukogu peaks ko kogu pool. mõttel, suuri takse, lastekirjanduse lugeja... sam devaheüstest sõltub koguga hõlpsam kas osakond kasutuselevõtmist aitab või nii ta tama lahendust. Keskraamatukogu vastupidine jätkata peaks töötajate jagame test olgugi, nüüd keskraamatukogu aastal saare on meie edasi misviisid. põhimõtted, dus: peame. iga raamatukogu ka Nii Harju

Probleemil, gu

Võrumaa jääb Näiteks

õpib tervik välja

probleemid

lahus"

raamatukogu selgub,

tegutseda

tunduvalt

kogu

Ühisel

on, vältida lugejaskond,

leiavad, kui lugejaid nägemused seda kohast,

kuuluma Pärnu raamatukogu, tegemised liikuda, toimima lugeja olukorrast, teeme et

iseseisvunud

nii et

Eelarve või

eluajaks. laps

et raha

kujunenud leiab, Maakonnaraamatukog

seisukoht: Pärnumaa et jne.

raamatukogu

see on perega,

nagu

täiskasvanutest. on

on Ankeetidest pole Keskraamatukogu on et mis majal

igasugust lahus,

igast jaoks

peavad

maast-madalast juurde,

finantseerimisallikad, Linna nii, on suhetest. raamatukogusse et ei

rakendada on peamiselt nii,

sest ökonoomsem laiem leiab: ühtse kas et tähendaks koos

saa raskusi!". Eesti orgaaniliselt

seni, on ja

lasteraamatukogu praegu

osakonnas teisejärgulised,

vastupidised.

Saare

sinu inimestest pole kuidas on

ise komplekteerimis- lasteosakond, on

töökollektiiv jne." Koos

lapsest

kuidas nende kui

sest

meie

töötada

eraldada

"Raamatukogu

Keskraamatu lasteosakonna

ja oma Keskraamatu informatsiooni

nad tervikuna, sest kuid mille keskraamatu "Praegu Kärdla hea kahe sest ka

dubleerimist,

üldse ja ta

varem, Kõige

väga Maakonna

soovitakse väikesi veel ja töötamine mitu

saab perekesk endi see

ise

seisma, töökorral aastatega väikestki iseseisva lahenda-

arvutite vajadus, kasvaks suurema lugejaks vestlus

Hoopis

Sellist üleval

suure ühest tähtis,

"koos õigeks arva Laste

minu põhi

kasu nen-

palju laste selle täht 1993. käes, peab teist

olles tul olid

on siis

ja u et

vad primaarsed. osakond, Virumaa jaid, tukogu dust. ka majas, kus 9. on variant. osakonna arvates koguga halbade konna võimalikku kogu sesse tajad toime ei vikuna, tavad võivad kus koos on on ka tukoguks meses paikneb (98

3) 2)

1) klassini.) Lääne-Virumaa

Põhiliselt

täiskasvanutele

suudaks piiratud.

lasteosakond.

see

Kõige mitmeid: igaüks komplekteerides lasteosakond koos, Laidavad

Lasteosakond Selline vanematega perre

lasteosakond

tunnevad

kõik varianti tulla,

kuid

sõjajärgsetel

sees" külgedega. ainuõige kasutada

raamatukoguü

Narva ühes

kus

Keskraamatukogu juba

maha, otsatarbekam rajatud maailmas

jne. kuid otsib

soovijad.

teenindab "raamatukogu kõik (Teenindab lapsi

eraldi

vene kõik Kuigi

ongi

lapsed koos

kaheksa majas,

eraldi

end Keskraamatukogu siis

kuna

lahendus. lapsed

raamatukogutöö

Töötajate raamatuvara hoones,

raamatukogusse, sugupõlved mõeldud

teenindava

tegutseb

lugejaskonnaga kirjeldab kolme

praegu majanduslikult aastatel

Keskraamatu nende

keskraamatu

kõige oma. keskraamatu

kuuluvat

Lasteosakond

minimaalselt

saavad lugejaskond kõiki asuva

ritusi mis

on aastat lapsi

Õpilased kus levinum

heade

variant,

raama

Lääne- Põhjusi

arvates

kirjan raama

nende soovi

eraldi külas siiski laste

laste

kuni asub

tulla loe osa ühi ter esi

gib Ühendatud datud da, kes malt vanaviisi tõusta lase eestlaste õigustanud sunnil on täheldada nud letud täiskasvanuid koos, töötajad dub staatus. tema pakub rakendada tatud. misharjumused, vasse põlv, töötamine tukogu sustega variant lasteosakond katuse päraselt. lekteerimise kogu Arengu Nagu Tallinna Tartu

istes aga

mõistetav esialgu

või hetkekski

situatsiooniga.

lasteosakond.

mil põhiliselt st.

nuriseb keskraamatukogusse. enamasti lasteteenindusega ja

Siiski

lugejateeninduse

meie alla

sissetöötanud

oludes

praegune kõrvalt

ühes ideaalvariant mõne eelpool oma ning on Tulevik Linna

alalhoidlikkusest, lasteosakonnale

tarvis Keskraamatukogul ka

vähemalt teiste

kõiki

süsteemi

püütakse seisukohal, või raamatukogude

jms. just

hoones. samas arvab, igapäevatööd pidevalt kontraste.

iga

aasta argimõtetelt midagi

näha. rahul tuleb Keskraamatukogu

peaks

selgub, viib vähemalt tuleb seetõttu,

raamatukogu võimalusi, pärast,

reaalsete kujunevad

lasteosakonna

on Peaaegu

nad

pärast Kuid läbi jõudumööda

soov

väljakujune olema

topeltkomp-

teenindada on ümber siiralt aga

lasteraama

poolt ja et

Inimlikult

tegelevad

sobib siiski

mõelda. et

omaette

ennast lapsi

meiegi jätkata suure lähen mis kõrge võime

valmi

lendu olude

küsit lapse kahju laste- puu mida

eelis luge kõik rää sea ühe

ük see

ei ja

teeninduse tulevikuväljavaade - tähtsam ja vajalikum tegevus? vastsündinut. Meenub jutuajamine automatiseerimine. Kuidas teha seda nii, et raamatu raamatukoguhoidjaga USAst, kes Silmi ei saa sulgeda reaalsuse ees koguhoidja ei muutuks naeruväär pidas enesestmõistetavaks lapse - oleme jõudnud infoühiskonda. Ja seks õpetavaks tädikeseks, kes tun vanema soovi registreerida imik just raamatukogul on täita infoühis dub lapsele kohutavalt eluvõõras, raamatukogu lugejaks. Kolleegid konnas esmatähtis roll. Laste raama mõnikord lausa tobegi? Seegi on Rootsist ja Taanist üllatavad kinke- tukoguteenindus kui elanikkonna probleem, mille toob endaga kaasa raamatuga lapsevanemaid juba raamatukoguteeninduse alusmüür üldine arvutite rakendamine ja sünnitusmajas, meenutamaks luge peab kuuluma võrdse üksusena mida me kõik peame oma töös tõsi mise vajalikkust ja tähtsust. Juba raamatukogu kui terviku struktuuri selt arvestama. Täna ei oska keegi aastaid vüakse ellu rahvusvahelist ja seda eriti nüüd - automati meist veel öelda, kus on väära ja projekti, mis seisneb selles, et õhtuti seerimise pöördelisel ajastul. Samas, õige piir. Lisaks ei tohi me mingil istub pere 10-15 minutit koos ja eitamata raamatukogu kui info juhul unustada, et raamatukogu oli, loetakse üksteisele ette. asutuse kaasajastamise esmavaja- on ja jääb lastele suhtlemispaigaks, Pakkuda põlvkondadele ja pere

dust ja -tähtsust, peaks laste raama turvaliseks kohaks, kus on mõnus dele ühiseid lugemiselamusi taot LASTERAAMATUKOGU tukoguteenindus kohanema uue olla ja juttugi ajada. Igal juhul on leb kolm viimast aastat ka Eesti situatsiooniga nii, et elektroonilise täiesti lubamatu, kui keskraamatu Lasteraamatukogu. Tema algatuse informatsiooni ahvatlustest hooli kogude moderniseerimise kõrval kohaselt on 20. oktoober kuulutatud mata eelistaksid lapsed ikka raa imusta takse eraldi asuvad laste üle-eestiliseks ettelugemise päevaks. matu lugemist. Aga juba praegu osakonnad. Selle järjepidevuse üldist raken võime täheldada trükitud raa Muret teeb iseseisvate laste damist nö. ühise katuse all töötava matute taandumist nn. arvutikirjan raamatukogude tulevik. Kas ei pereraamatukoguga takistab prae duse ees just selle uudsuse, kiiruse, kujune iseseisvus neile hoopis gu ja ilmselt veel kaua peaasjalikult põnevuse jmt. tõttu. Aga kõik, mis tõsiseks proovikiviks teel info ruumipuudus. Kuid võib tuua ka küberruumi viib, ei pruugi olla ühiskonda, mis toob kaasa tehno vastupidiseid näiteid. Seni olude sisult kvaliteetne ja arukas. Last loogilise revolutsiooni raamatu sunnil lahus töötanud lasteosa tuleb maast-madalast õpetada infor kogunduses? konnad on ühinemas keskraamatu matsiooni leidma, valima ja kasu Piisavalt pikaajaliste isiklike koge kogudega seoses seniste ruumide tama nii elektrooniliselt kui trüki muste põhjal olen koos oma kollee omanikele tagastamisega. Seni on sõna vahendusel. Vahemärkuseks, gidega Eesti Lasteraamatukogust sel põhjusel oma lasteperega ühine et ka arenenud riikides räägitakse veendunud, et rahvaraamatukogu nud juba neli keskraamatukogu. juba kirjaoskamatuse tendentsist. peab teenindama lugejat nö. algu Üks on kindel: infoühiskonna rah Need on probleemid, mis käivad sest lõpuni. Loomulikult on selle varaamatukoguteenindus ei saa kaasas arenguga. eelduseks normaalselt arenenud, lapsi ja täiskasvanuid lahus näha. Milline võiks olla meie seisukoht tsiviliseeritud ühiskond, kus lapsed Eesti riiklikku raama tukogupolu- arvutiajastusse jõudmisel? Tähtis on selle võrdväärsed liikmed, mitte tikat järgides ei projekteerita enam on, et laps õpib korralikult emakee aga tõrjutud tülitajad - suhtumine, ühtki rahvaraamatukogu hoonet les lugema, kirjutama, loetust aru mis meil ikka veel esineb. Vestluses lastele mõtlemata. Tegelikult vastab saama ja end väljendama, enne kui erinevate maade kolleegidega sel ühtne lugejateenindus paremini asub klõpsutama arvutiklahve. gub, et arenenud maades ei kuju pideva vabahariduse põJiimõtetele Kuidas selgitada lapsele, et raamatu tata ette rahvaraamatukogude tööd - katkematu areng algusest lõpuni. lugemine on tema vaimse arengu ilma lasteteeninduseta. Informat Lihtne tõde pealkirjas “Iga lugeja jaoks arvutimängude mängimisest siooni vääriliseks peetakse seal juba sünnib lapsena" ei kehti, kui last ei juhita väiksena raamatute juurde, sest täiskasvanu ümberkujun damine on tihti tagajärjetu. Luge jaks ei saada üleöö, lugejaks kas vatakse ning see on pikk ja järje pidev protsess. Seetõttu peaks lapse esimene käik raamatukokku kujune ma suursündmuseks perele, raa matukogule, koolile. Raamatukogu, kus loevad koos erinevad põlv konnad, loob lapsele teatud turva tunde. ja võimaldab olla võrdne võrdsete seas. Et eesti rahva tradit siooniliselt kõrge lugemus info ühiskonnas ei hääbuks, peab meie laste raamatukoguteenindus nii tehniliselt tasemelt kui ka metoo Laste keskel istub Voldemar Miller. diliselt suutma ajaga sammu pidada. LASTERAAMATUKOGU maaraama sitlusest kogu Niisugune kida ostmist vallalt rahastatakse matukogus mishirtna. tusse olema. ja krooni), (so. raamatut. teabetubade raamatukogudele intelligentse olukorrale. gruppi: krooni), riigilt hankimise Uurimus raamatute uurimus tulekul raamatukogudes ning tuttavate pärale.

Küsitlus Saadeti Keskenduti IV III II I Et Miks Läinudsuvisel LAPSI Lugu E

noorsookirjanduse

grupp ANDRES

19,62

grupp

ka grupp grupp- Eesti neil

maaraamatukogude see ühe

7 Nüüd

takistavad.

selgus, kõige

Kihnus

mis krooni sai

% ja

otsustati välja tukogu. maaraamatukogude

olemasolevad osalus Selle Nende raamatukoguhoidjate hõlvas elaniku piskugi,

pidi

maaraamatukogude

võimalus) hankimisel

lugejaid, aasta

kuidas? - - - Sillutavad elanikku.

alguse kõrval. (st.

esti

igas oli

teeninduspiirkonnas teeninduspiirkonnas teeninduspiirkonnas teeninduspiirkonnas

suuremad laste-

lugejapõlvkonna

kõrval 1995. aitama

missugune

otsustati + annab raamatukogude

toodangust

kui

ligi

seast napib

kohta

perspektiivi maaraamatukoguhoidjate

raamatukogus

valla

mis

JAAKSOO maaraamatukogud

sh.

sellest, 25

ja aastal sõltub palju

lisaraha

sooviti

alust olid

KUMMITAB lapsi, noorsooraamatute % ju riigilt raamatute raha). saadakse,

nimistu, raamatud toetussumma;

probleemid, Eesti tõele

need

saadakse

eksperdid on

ilmunud elanike rahastatus teha kogumaksumusega ning et

maaraamatukogude

Loomulikult teada,

1996. saada. jääda

üldse olukorrast maaraamatukogudest. ühel

hetkeseisu silma

kaudu

üsna

raamatud kord

kuidas peaks

sünnile, muretsemiseks 1001

ei mis ja

arvust 301-600

601-1000

kuni

aasta kui

heal

eestikeelse püsima Eesti

riigilt, nende tõeseid jõua tõstnud vaadata märkida

mis

ja teada,

1996. (= sisaldas

palju ilmtingimata raamatuostu jagada 300

rohkem

(1995.

aastal päeval

paluti

kohta. teise keskmine

õigeaegselt hankimise raamatute raamatute

teed elanikku kui annavad

omanda-

üldistusi elanikku elanikku

valdade

aastal on esile et

kokku

nimis

1757,1

aastal laste poole palju

mär

1995. nelja raha maa- uue, Kü raa teha 209 sain

tulevikutunnetuses. mõnegi investeeringut tulnud 44,4 16,7 tatud sageli veel damiseks oleks olnud kirjandusest. keskmiselt lastekirjandus toon dusliku vaatlikult. ja arvan ja dus, krooni. eestikeelne nüüd masendav on liku summa, nud Kõige sema konna, Vändras paljud muretsemiseks Keskmiselt lugejaskonnast), konnast maaraamatukogus hoopis matukogu on

Sellest Eelneva Keskmises luuleraamat

koomiksivihikud. LUGEMISNÄLG lapsed.

vähem %, %,

kulutada

omaette

rahast võimalik mida on siinkohal 41 summaga,

ma,

rahasse IV

nende

Ш murelikumaks raamatukogud

Loomulikult Puhja)

taseme

teistsugune. ennast raamatukoguhoidja valik (so. tabelist mida

grupil

grupil tunnistuseks Kuid

pool

See

aga

vaid

kasutab lasteraamat kui raamatukogud eraldati I Kas

19,62

Eesti 3

grupil

41 probleem.

hoopis

lastekirjanduse aga

pole 1995".

raamatukogud läinud

aasta

krooni pidid ümber lugejaks

umbes siiski

504

tõttu. osta

38,4 L.ümatis ka neljandik omandatu 9,9 23 ühe selgub, alla mis

%) tähendab,

maaraamatukogus

vaid

mainitud

tehtud, %

krooni

98,8

115 Aga

jooksul

maaraamatukogudele %,

last nuripäine. panna mitte olid tähendab, isegi soovituslikku Suhteliselt

1995.aastal aga

tabeli lasteraamatute

(näit. 86

teeb ja 44,2 arvestada, aga

registreerinud.

9 keskeltläbi

17 IV last.

%, et Sest

järgneva praeguses kõige (46,4 last senti...

leppima

üksnes seas (täpsemalt last

raamatukogudel ühte kogu grupil

ühe II

ilmunud annab krooni, I muretsesidki Alatskivi, aga

"Maaraamatukogud

raamatute

Tegelikkus

grupil grupil (aga ankeetidest omandamisele.

professionaalsuses ise

(11,2

ühte

Nn.

et odavamad

% elaniku rahaeraldusest see kallis Miki-Hiire

1995.

luges

vaid nende leidsid

igale

need mõtiskluse

siiski on

alust väärtraamatut,

kolm

45,5 lugejaskonnast). % kullafondi keskmist

arvuti aimeraamat 61,4 26,7

laste-

ostmiseks

keskmine

lugejaskonnast), Nendest

Kambja, tulemus 21,18

6,6 oli aastal elanikule

eelpool nigela

näiteks

12,33

krooni, hinna

kahelda %, 33

kohta. %, korda

on olevat

nähtub, ja %. väga usukirjan- ja kirjanduse

värvimis-

% II noorsoo

puudub muidugi %). vihikut.

maaraa- raama- Et aluseks

% Ja

maksis kirjan oman

grupil grupil elanik pärast, 38,2 jutuks

Kihel kulu

oleks lausa raha seda väik jutu- vaja kogu Kolu Õige seda ette

47,4 pol Kui

nii on

ja et ja %

Maaraamatukogud ja lastekirjandus 1995 ti тз О л ti г ti W г ti E пЗ ti as -J '5Г и и пЗ ПЗ O « ПЗ -X ti ьо >-ч ti CL CL ti с 3 'ET ■ti IB JS 'S •g 73 JU S ai Л ti s in OI S c Ф M ja •tn E CL ‘ ti ti ti 3 ti S tn I C Ш ti o

l -2 J S in 5 S E ш tn tS Is ■S В Я •O JS ЛЪ Т-Н s ti ti E ai E i « ti С щ 03 Z

ti S "g ,£ -S ^ * .2 ti « ti § CU Л О)

СО (N СЧ O 40 ON* гН ON CN СО 40 ON н (N CN ^ IN O LO ^ CN CO CN CN CN GO CO t CN LO 40 CO CO 40 N CN CO " I o o - 3& CO n ti ч V qj S v

в- CL

bc„

(N 14

СО т CN ^ CO т LO CD Ю ON ^ in 'Ф ON

00 H ON O — > (N 00 — гн CN (N CN O O CO 40 LO 00 Cl

CO CO t lii 11 o IN -1 j bi — I I 03 с

bO ti C

j 14

00 IN 40 40 ON ОО LO СО ^ г-

00 LO ON Г-1

C4| ^ ’Ф

tN LO LT)

CN ON O xh CN CN CN CO ON 00 CO CO IN ^ CO CN .

CO O CO CN js S ti ri 3 1 O s

bC E В CL .

CN in ON 00 LO О 00 00 (N ГН 40 СО гН CO H oo 00

40 4D 00

О (N 4 гн LO CN CO гн O CO 00 N 00 CO

IN. CO “ (N 3Ž o > ^ - 3 O) G CO £ v tc^ ч

В CL

bO E

IV III II I

grupp grupp grupp grupp on vägivaldselt Ja jääb ka loetud. seda, ei aga omakorda raamatukoguhoidjate kultuuri tu tühjemaks omandamisele elanikkonna eraldusest väiksema vama, suurem võimetud kasutajaid tukogudes kesisem. muudatusteks. kõigepealt on rahastatud, järgnev omandamisest. Mida ühe

Tabel

nõukogude saagi

Tabelit Silma igast kõige vahelises

sedagi,

vald,

10.00 Laste raamatukogu et füüsilise

suurem

Ribadeks tunnistab raamatukogust

5-6

omandatud

ähvardaks säilitaja on

tabel: hakkab

osa

kohutavam

uurides

tähendab elanike ja

seda et

esmajärjekorras peaks hääbuvad on aasta nii

lapsed,

annabki lugemisest. väga

võitluses,

raamatukogude võimu vald, täiskasvanud 20.00

maaraamatukogudes et

hulgast

hakkavad

ning ka

enam

lugejate pärast näiteks

ka kulutatud arvuga kallist nagu

hakkab

see,

need seda

tohutuid nimetusest ■ □ 0 näiteks

ajal seda, sest

iga lõpuks

vahendaja

käes

Raha Lapsi Lugejaid

kogud

on on välja

30.00

skeemilt

Põhjuseks

ja vähem I raamatukogu arv muretsetud (st. mida I,

(%) aastaga ei

nende

võtmepositsioon. grupis

lugemisnälg, kaotsiminekuohus lastekirjanduse kohe see,

see

saama

lilli

võimu

lugeja

ole

anda. grupiti üldse kompaktsem) IV Eesti lugejajärjekordi, ei lugejahõivatus

raha ning

ainueksemplar

vaid

väiksema hoolitakse

püsimajäämisel et ole tühjad grupi ületab silma lugemisvara näha,

0 0 50.00 40.00

või

maa Ja jaoks aina

rahastama valla

laps (plahvatuslikult)

üks valmis

(%) raamatud. veel j lastekirjanduse

ongi

raamatukogudes

see asjaolu,

raamatukogude on

sõnad, sest kui

eksemplar. ■liii teabetoa tühjemaks

eraldatud vooruta

elanikkonnaga kogu

tähendab

lasteraamatute lugejatena

rahaliselt

on kannatajateks juba

omandamine

niisugusteks . taastootmis- emakeelse

Kui

mõnikord tus.

vald, raamatut

ribadeks

tunnistab

saanud et

Nõnda on

raama raha

kätte.

takse

kõige mida

just seda raha. See see isegi kas 60.00 ja

70.00

(Л I ш < cc < I- о < < =э * о =) —

• i ■ LASTERAAMATUKOGU toodud siiski jätsid raamatute puuduse see, ilmunud Eesti probleeme napilt Siit süklopeediad informatsioon. kättesaadavamad omadest võimalused vabalt kirjandusele kogudes liiki meil tunnil. nö. pidanud lugeja raamatukogudes napib Grupp Grupp Nagu Lõppsõna. III II rv miselt Kesk Jääb Elame mine Kesk rv III II I Ühe lugeja Raha Huvitav I Siit See

küsimus:

õige tingraamat. maigutama on

maaraamatu üksnes maaraamatukogud omandades

hakkame küsimus, ja lasteraamatuid. tabel kartused jaoks

eelpool Sest

rahastatud. infosajandil.

üldse raamatute pärast. kulutamine samm?... vajalikuks raskusteta kirjandus

lugejatest hankimisel

lasteraamatute 79,82 80,44 77,29 81,25 83,00 % 1995 34,00 28,31 82 30.56 38,23 38,04 39,83

on on

kümnendik kinnitab Ilu üks arvutimaailm kas lapsi

või

Nii Olgu palju

jaoks teiste seegi,

kas eraldatud üldse öeldud,

Ju koos

Teiste

keskmise

on aimekirjandust, kogudest. ikkagi

jääda... on muud mõneski

Võib

seda proportsioonid on

kohta, siis

informatsiooni kirjandus Lapsele

piiratumad.

ikka Aime- need 43.89 50.29 Ka 24.91 28.82 veel

piirkondade 16,45 16,23 18,02 15,26 14,76 ülearused? lisarahast leitud kulutatud kuidas edasi Kuid

liigiti

kurtis

gruppide riigimeestel

ääremaadel teha. vastas raamatud,

olla 1996. hankimisel. teavet

õige, kord,

veel siis

hinnaga

Vaid summast

mõtlema. kes oma võimalus olid

Miks? informatsiooni

Täiskas vanule

ühte mõttes perioodilised)

61.98 43.92 76.13

04 100.96 70.40 74.64

aasta aimeraamatud, (%)

miksid

vähem ankeedile Koo

ilma. et on pakkuvad

Nii

jääb

3,57

3,16 4,51 3,34 2,24 minu kümnendik raha tiigrihüppega meie laste raamatukogud

maaraamatukogudes

või ligi. raamatutest kogu (vt.

süüdi? oli

peab

et teisel

Kõige

laps Või ikka

(va. osta

kurb selle Üldse temale ja 0.627,86 103.46 hädaldad maaraamatu- 0.741,46 105.87 101.04 enda teist eelpool) õigus, Tema 94.21

laps kohe

täiskasvanute

infost umbes ei päris

poolel

laste Vaid

veidram väljaanded. iga

loo

puudumist

olnud kirjandus

tahtel,

kirjandus tunnistas on liikumis Usu- pääsema kui

lasteent- % täna,

alguses õiged. 0,16 0,17 0,15 füüsilise 0

ilma? 53,38 30,27 lastele saadav 0,18 raamat, 24,65

I ei

rahast

25 laste raha kõige ei grupi

nad

see

lase

so. oli ole sel %

jahil?" Sirje vene kuid. rahvaste suvelgi võimalusega. nub siis Maikuu tutvustame kogu Sel jälle raamatukogu poistest raamatukoguhoidja ekskursiooni, nud sest muudame Treffneri siinkohal jate on nid tundidest kirjandusega kogudki. senisest keskraamatukogu sime kallakuga andsime oli et kujunes osakonnale tõepoolest Seitsmel Nüüd

Mis Aastat 1996.

raamatute Õigustanud ajal jäänud

lõppema.

lugemissaali

lasteosakonna O. ÄDU V AASTA

pole ei teatmeraamatute seas me Peegli aga JUUBELI Oleme

"Maikuus..." puudutavale õpilastele

läbi

tea kutsume siis

avatud

Lutsu esimese see valisime teab

aasta

gümnaasiumi,

muinasjutte"

püüdnud jälle Kesklinna, ka juubelihõngulisena entusiaste,

ühest otstarbekam Lasteosakonna kojulaenutusosakonda, korral suurt

kõik 14. meil Qn laste- pidevalt kokkupandud

uudiskirjandust

turumajanduse huvitavaks

tädile.

enda

Õpetajatel seisab

üldarvu

NEEMRE keskkoolile.

Neile on rõõm oli raamatukogu nim.

ÄIKESE

asjast külla

vaid

midagi. toimus?

käisid ja teatmestu

kauakestnud mõeldud

ja seetõttu, ootab ennast

Tartu

teise infole vahetuskogu,

arvates said oma

juhataja

ja Veeriku, ilukirjanduse. Tartu tõdeda,

aga tuleb sest

õpilasi 9.

huvitatud

valik kaks nukuetenduse,

ja on eesti

klassi klassi juba tunde

teenitult

lugemishuvil 6.

rohkem Tasakaalustaja

veel ja Kogusid Linna pakume "Maikuu

raamatukogu "Miks ilu-

võimalik

läbivaatamine. Kojulaenutusosakonnas

teemahommikut Linna meelde, et poisinaga raamatukogust eripalgeliseks.

funktsionaalsem, lapsed uueneb.

nukunäidendid

1.-4. et

tingimustes 45. Karlova,

ees. me ja

oma ametlik ja arvestustöö raamatukogutunniks pidevalt

Tartus keskkooli.

Keskraamatukogu lastekirjanduse töölõigust kaasalööjad.

tööaasta. krokodill korraldame

vaba klassini. publikumenu

Kesklinna Keskraamatukogu

vaadata üle osa kuulamas

- Sealt saja planeerinud,

vähendada. et

Tänavu

raamatukogukuu".

isi leidub Kommerts-

kooliaasta vaadates aega.

uuendada. kirjandust

Juku raamatukogu ja kus

tutvustavad

erineva poisse

Lisaks kadunud. said Hulk

selgitaja

küsimustikku, ei nukuetendust kõike

Lastele kool ja

"Oska

tänini -

ja tegelasteks ei Nimetaksin

käi "Maailma

viktoriine.

Miku.

raamatuid

vaatamas raamatuid raamatu-

töö korralda osaliseks ja

valik leidsime, raamatu

Suur

küll valiku hakkab ja ja ja metsas

Näiteks tüdru kunsti-

roll

õpeta

vaata Hugo näha mee mitte haru- laste Alles teine liigi-

Üks tun

aga

on töö jäi on

ja kuulata", mis tutvustas sõnas, helis nistada ja kirjutada oma neljajalgse Baeri muuseumis ja K. Ristikivi muu ja pildis linde: kuldnokka, toone test lemmikutest Neljajalgsetel aga ei seumis ei olnud sellist lasteseltskonda kurge, lõokest, vana varest ja ööbikut pruukinud olla muud kui nemad ise, enne nähtudki. Laagri lõpetasime Lisaks tellisid klassid uudiskirjan sest nende fotod korjasid stendide ühise käiguga lõbustusteparki, kus nii duse tutvustusi. Uudishimulikele peal laste hääli. Igatahes 6. novembril mõnigi tüdruk sai kriitvalge näo ja räägiti jalgratta ajaloost selgusid nii usinamad kahejalgsed kui poiss külma tunde südame ligi. 1996. aasta oli nii raamatukogu kui pilkupüüdvamad neljajalgsed. Infor Mida oleme veel teinud? Ilmus meie laste jaoks paljude kohtumiste aasta. matsiooni edastamisel ürituse kohta oma ajaleht Mõtte algataja ja nö. Oma sünnipäeva tuli meie juurde aitas meid ajaleht "Russkajagazeta". ärategija oli Epp Nõges. Ajaleht näeb pidama Jaan Kaplinski, kellele lapsed Järg on jõudnud kahe päris uue ette välja nagu päris. Tal on juhtkiri, lugesid luuletusi, laulsid ja mängisid võtmiseni. Esimene neist on laste toimetajaveerg ja hulk erinevaid rub pilli. suvine lugemislaager, mille initsiaator riike: "Kutsume raamatukokku", Tüa Toomet käis raamatukogus oli siinkirjutaja. Selle eesmärk seostus "Lugeja arvamus", "Lugejate edetabel", oma uue raamatuga "Kaltsutitt ja raamatu ja lugemisega. Infot aitas 'Uusi raamatuid", "Tähelepanelik lu puuhobune". Ta kõneles lastele raa levitada linna haridusosakond. Meiega geja" jt Ajalehel on oma logo ja teda LASTERAAMATUKOGU matu tegelastest ja kutsus osalejaid kontakteerusid nii lapsevanemad kui illustreerivad fotod. Levitame seda Mänguasjamuuseumi. Raamatukogu õpetajad. koolides ja teistes lastega seotud koh ga leppis ta aga kokku, et teeme Nädalapikkuse laagri läbiviimine tades. Põhjus, miks me oma lehte lastele koos veel mõnegi ürituse. kujunes kaunis keeruliseks. Arva tegema hakkasime, on siiski infor Tartus tunnevad raamatukest sime, et lapsed vahetuvad, raama matsiooni kiire levik õige aadressaa- "Banaanil on nohu" kõik vähegi tukogu juures käisid aga kuu aega dini - koolidesse õpilaste ja õpetajateni. kooliharidust nuusutanud lapsed ja peaaegu needsamad. Tuli tublisti Kui jutt juba koolide informeerimise paljud täiskasvanudki. Kuidas raamat vaeva näha, et neil igav ei hakkaks ja peale läks, tahaks nimetada sedagi, et koostati ja kes joonistas pildid, et nad ühtlasi areneksid. juba teist aastat koostame Tartu koolide jutustas kokkutulnuile Kirjandus Kodukord nägi ette hommikul luge tarbeks lasteraamatukokku saabunud muuseumi teadur Eda Kalmre. mise ja joonistamise. Vanemad õpila uudiskirjanduse annoteeritud nimes Kokkusaamine lõppes vastastikuse sed lugesid meelsasti nn. kohustus tikke. Seega oleme meie küll omalt poolt anekdootide rääkimise ja üksteisele likke raamatuid, nooremad valisid teinud kõik, et koolid oleksid teadlikud, keerdküsimuste esitamisega. Enne tekste oma äranägemise järgi. Luge mis meie kogudesse tuleb ning mida kohtumisi viidi läbi viktoriin "Tähele- sime raamatutest üksteisele valjusti huvitavat raamatukogus tehakse. panelik lugeja" ning võitjaid au ette, tegime ümberjutustusi, proovisime Ongi heidetud linnulennuline pilk tasustas Tiia Toomet oma teostega. luuletada ja juttudele uusi lõppe aastale ühe raamatukogu elus. Kuid Nüüd on aeg rääkida suurematest mõelda. see nägemus oleks puudulik ilma nn. ülelinnalistest tegemistest Õhtupoolik kulus silmaringi avar lugejata. Arvud räägivad meie tööst Veebruaris pidasime vendadele damisele. Käisime kuu aja jooksul läbi ainult head. Aasta lõpuks oli lugejaid Grimmidele pühendatud muinasjutu- peaaegu kõik Tartu linna muuseumid. 6521, külastusi 61122, laenutusi 189 964. festivall Lõpuõhtu peeti raamatukogu Juhtus sedagi, et muuseumionud olid Juba 16. oktoobril õnnitlesime pidu neljanda korruse saalis, mis oli pilgeni meid nähes päris üllatunud, E. von likult oma 1996. aasta 5000. lugejat. lapsi täis. Kaks nõida kontrollisid laste teadmisi muinasjutuvestjatest ja nende lugude kangelaste käekäigust 30. aprill oli üle-eestiline koo- miksipäev. Laste huvi oli väga suur, nii et koomiksiviktoriinist osavõtjate äramahutamisega oli lausa tegemist Üritusele lisasid põnevust kaks soliidset härrasmeest kirjastusest "Egmont Estonia", kes võitjaid au- tasustasid. Kel oli rohkem raha kaasas, võis samas osta populaarse kirjastuse raamatuid, kilekotte ja kleepsualbumeid. Lapsed said katsu da Pluutot ja Minni-Hiiret ja koos nendega mälestuseks piltigi teha. "Miki-Hiire" juuninumbris ilmus teade koomiksipäevast ja võitjate loetelu teistegi Eestimaa laste tarvis. Meie, suured inimesed, aga leppisime omavahel kokku, et pakume lastele koomiksilusti edaspidigi. Suur menu oli meie koerakon- kursil. Võistlejad olid nii kahe- kui Fotol teotahtelised, uudishimulikud ning naerusuised Tartu laste neljajalgsed. Kahejalgsed võisid joo raamatukogu raamatukoguhoidjad Adu Neemre, Epp Nõges ja Sirje Peegel. ■ LASTERAAMATUKOGU töö lugejad uksi kohallugejaid lastele, lugemisruume kult kasvanute kui ja oli kus nüüd arvel? seepärast kõike, teha tega võitu, oli vastu päris lapsed napilt. rahuldatud. da kalliks. tulema. siis enamat... vastu, kogu teostuski Lasteraamatukogul ja ja oli veel - Missugused asjade poolt aasta ühisest raamatukoguteenindus

Majale Oli Praegu

projekteerija vähe... Olime Rapla

käigus täiskasvanud

kõiki

ruume õpetlik. palju lapsed neid

sinna selgus,

kokku pidada El

L plaaniti sai? ühises

ruumi oma

küll

noorukid.

ülal see praegu 1.-4. mis sest

otsa on on aga käik,

Uus,

Ega aastast?

laste

me huvitavat

tehti Ehk vahele Kõigepealt

neile varem laste

kaotamas. ühises seetõttu, Aga pind, kohta. Rapla hakkavad

suur

laste

pidada

klassini, et see

lootsime raamatukogutunde. ümberehitatud

siin Kuidas ruumi

ei koos TASU jätkunud, keegi

raamatukogus. vajadusi, ilus

nii Kaotajad

teisele teisalt pinda

sai

aga nii päris nagunii aste meeldibki on

osatud

kui

tänapäeval enam saal, küsis

lugejale palju siis

ja Lasteraamatukogus

ruumis. Võitnud eraldi

ühine tagastatavas ja

täiskasvanutele oludes ühes

võivad olnudki

uhke

esimesed kellel oleks

vajame.

omaette on

ehitamiseks et

kirjandust see aga

pandi kõik ülejäänu. korrusele Ühinemise

aga

puudused täiskasvanute ei

tuleb.

mis

selge tegelikult kaht oleks

juurdeehitust

ette aga hoones.

hea on

tehtud otsus kahes

maja polegi

ikka on

täiskasvanu

üldse läinud Nii

ikka parim, pole

on nad

varem paika

ühinemise kõigepealt

nüüd just

Aga keskkogu olemine.

näha,

raamatu Lükand- korteris.

Meil kaduski

tavaline sõnaga, aga ei veel

esialgu

sündis?

muljed

Tegeli

praegu natuke ja

kohta, valida paigas

eraldi HOIDA rahul

vähe

majas on

plaan

laste Ühelt raha kõik üsna

väga

täis läks, juba esile

see mis olid kui

uus

on et arvel ja

kogusse lugemissaali. klubitööl. osakonnas mulle lastega? lastega tööjaotust kaks neljast võetud nile see ühendati "kaasavara" nudki vanute raske ja töötajate Üldse kõik kirjandusega on 1.- Näiteks juhtub luseks inimeste edaspidi Laps naljakas, Aga kirjandusega. kenduda. et lugemistuba hoobilt lugejaid, õpilast tagasi, raskendatud. tulla Alustasin Kui Missuguseid Kui

Varem Ehk Praegu

on sinna

meil 4.

jäi

sujuvalt teenindavad

laps

hiljem,

tunneb,

määratleda laste mõned

klassile algas

enam

tooksite suur veel dubleerima.

täis. koguni vanemraamatukoguhoidjast enam kirjandusest,

või mõne astu ja

kuidagi

riiulite

kui

ühisesse vastavalt

Pärast

hulka.

samas

oli rakendamisel? on küll noorsookirjandust pakuti siis nii

saab enam

päralt? Varem

vanast

lahkus, 1985.

koondamiste Kui

pildiraamatute palju

eest

140 siis on üle ju õhtune

kedagi. 5.- Täitsin see maha riiulid,

et nii Ega Rahvas

iseloomustava ta pole,

mitu

laste

vana

häälekas.

ei valutult.

vahel

õpetaja

lugemissaal

täiskasvanute ta

kohta

Teie on 7. m naerab. läks. muudatusi ära ja aastal. umbes

lapsi. ruumi ei

saa

vaimust.

põrandapinda

keegi

kasutajale. ei klassile oli sündi

selle aga eristada ei märkust Liitumisel

nende ringis,

aga me trügigi

mitmeid töö. Kojulaenutuse

kuulu ja

nad

Sattusin

kantud, segavad töökogemus voorib lasteraamatu

meil

Päris uue

tahab

kõrvale...

mina

edasi siis tulla

Varem Kes

küll

asemele 30

Kui

Ja ei laine,

Kultuuri ka

mõeldud vastuvõtt

elu nüüd

sobinud sinna,

ei m

omaette täiskas

kindlat pensio järjest... kui

praegu

ise teatme kell suurte

ei lastega ei jätkan

pilt

jaoks. edasi- haka arvu? üles läheb tööle tehti . võrd

meie vaid

läks

tohi. ütle, olin Seal kes teisi

siis oli on

on 30 ei 11 ja

kõigile võiks lapsega Aga range siis läbi, kasvanud lauamänge arvestama. koos. tulevad nüüd raamatukogu... võimalused. aga palju mille tavad mene palju koos jäänud. suvad kujunenud. kogult lasteraamatukogudele. osakonna Peale maluste hoolitseb teerima. hättagi asju andeid, mida tellimisplaane Teenindusosakonna on komplekteerimise uues Kojulaenutuses tundmatus teenindusele tööjõudu Nii Kuid Leian, Ühised asjad Kuidas

täiskasvanu

suhted

vähem.

nüüd

ekskursioone.

järgi organiseerida... see teha. sõna uudishimu rohkem, olla pilgu. Ainult ka soovime.

oid ühises selle küll

hea!

koos jäänud.

eks

täiskasvanu piires,

raamatukogusse vahel Ometi Nii et on.

lasteteeninduse

uues on kooliga? ikka ja

pean

otseses lugejadki Kui näiteks vahel koostöö juhataja

või Algklasside

vahendavad infot Sellega Kui uus oleme Mul Meile

olema.

kohas Keskraamatukogu et

maakonnas?

tähelepanu

raamatukogus? külastusi

mis

kujunenud

oli

uus laabuvad viskab sumisevad

Muidugi avarust... majas täites nüüd oli

raugema. ehk küll

aeg vaatama, endalgi lapsed

teistele

vaja mõttes meeldib,

ikka eest? Nüüd raamatukogul

kooliga see

maja Ja lastekirjanduse tahan

ja vette oleksin peaks lapsi

Ega tõi sellega juhataja

nendele

peaksid uutes alati

õpetajad ka saanud

pearaamatu

täiesti ja

Kas

hakkab

mängivad

käib jälle nende

päris lapsi maakonna teenindus- avati, Seda näitarvud,

kogupere-

see

mind tihtipeale töösuhted

keelama. et ka öelda, erinevaid

laenutusi

niisama, visatud. on Millised et

õppima

konsul

alguses oludes

midagi

jätkub

pered enam jõnks

oleks kajas laste

kirjas soiku kohe hästi.

tuleb uued

välja

kõik,

täis kut

käis

Kes või just

esi on. on et

laste arvel kokku hoida küll ei tasu. Algul oli natuke kõhe, sest puudus surutakse raamidesse. Eks ühistes Oleme tähele pannud, et kui mõni "suurtega" koos töötamise kogemus. raamatukogudeski peaks suhtumine lapsevanem märkab teisi lapsi seal Olime harjunud kolmekesi ja omaette lastesse muutuma. Et kasvatada lapsi, samas kõrval, lükkab ta ka oma 2aas- töötama. Ei, pettunud me nüüd küll võiksime ise ka pisut ümber kasvada. tase nende hulka - võtku ja vaadaku ei ole, aga vanast on alati raske loobuda. Milliseid ajamärke võib täheldada raamatuid. Teeninduse seisukohalt on Ehk on selle leevenduseks nüüd seoses lapse lugemisega? niimoodi muidugi tunduvalt raskem. paremaid võimalusi arendada teisigi Kui arvuliselt hinnata, siis laste lu Kas praegune ühine teenindus ei töösuundi, näiteks teostada mõni gemise maht pole vähenenud. Teine tähenda paremal juhul keskpärasust ammune unistus? asi on, et laps tahab nüüd rohkem nö. kummalgi poolel? Üldjuhul on Minu arvamus on, et raamatukogu kerget lugemist. Palju loetakse koomik lastega töötav raamatukoguhoidja ei pea olema ainult raamatukogu. Ta seid. Arvan, et lugegu siis pealegi kas tark omal alal ning muu ei lähe talle peaks olema ühtlasi vaba aja veetmise või disnikaid, see on parem, kui üldse korda, ja vastupidi. paik. Raamat tuleb teha nö. isuärata midagi ei loeta. Õpetajad leiavad, et Eks täiskasvanute teenindajad on vaks. Näiteks muinasjutuhommikul laste õigekeel on üsna vilets just selle oma valdkonnas endiselt tugevad, võib mõni järsku avastada, et raa liiga lihtsa ja vähese lugemise pärast. lasteraamatukoguhoidjad tunnevad matu lugemine on väga hea ja huvi Peale selle arvutimelu ja lõpmata LASTERAAMATUKOGU jälle lastekirjandust. Hätta pole keegi tav toiming kõige muu kõrval. Mujal kaabeltelevisioon... Laps nagu ei tahagi kummalgi poolel jäänud. See on tõesti maailmas käib vaimuelu ikka raa enam raamatutega vaeva näha. Tal huvitav kogemus, uus situatsioon matukogu kaudu. on niivõrd palju muid võimalusi, et laiendab pidevalt endagi teadmisi. Vanasti korraldas keskraamatu aegagi ei jätku. Lisaks väljamaa action'id Kui pööraksime nüüd pilgu aasta- kogu kaminasaalis mõnusaid õhtuid. - see ohustab lapsi ja lugemishuvi. jagu tagasi. Mida teeksite tänase Need jätkuvad ka uues majas. Suures Täiskasvanulgi on raske selles infotulvas tarkusega teisiti? saalis toimub mitmeid sariüritusi, orienteeruda, lapsel seda enam. Meie endine lasteosakonna juha näiteks tore muusikasari jm. Rahva- Teismelise eas on malliks kõike taja on nüüd lugemissaalis biblio õpistu abiga korraldame ka muinas- teiste järgi teha. Ega laps ise tõesti graaf. Hiljuti arutasime koos uue jutuhommikuid. veel ei tea, mida just vajab. Tuleks maja häid ja halbu külgi ning leid Ka näitustega on avaram, pealegi ikka lubada tal oma nina igale poole sime, et ainuke vajakajäämine on on meil nüüd uued stendid. toppida, siis võibolla õpib ta kiiremini lastele omaette ruumi puudumine, Kust ammutate uusi ideid? Kas oma valikut tegema. kus võiksime korraldada üritusi, suhted välismaaga kestavad edasi? Lastel on praegu raske, ma vaatan mängida ja niisama olla. Kestavad küll. Isiklikud kontaktid seda oma laste pealt,' kes on 14 ja 12. Olen küsinud, kuidas lastele siin on kasvanud tööalasteks. Näiteks on Kõikjal piiravad neid mingid käsud, meeldib. Kõik peavad raamatukogu meile abi osutanud meiekandist pärit keelud, barjäärid... Nende eest kiputakse väga ilusaks, aga neil olevat igav. Last rootsieestlane Eda Ekendahl Skaraborgi ära otsustama. Parem siis juba keva ei saa ju panna akadeemilisse ruumi Lääniraamatukogust, kes Lindgreni juu dine vasikavaimustus, küll tulevad istuma. Meelsamini tahab ta kasvõi beli ettevalmistamiseks saadab meile varem-hiljem rahulikult koplisse sealsamas riiulite vahel põrandal isegi noote Lindgreni-filmide muusi tagasi. raamatut lugeda... Väike laps vajab kaga jms. Head suhted on Anne-Lisa Kas raamatukogu peaks endiselt loomulikku keskkonda ega talu kõiki Fäldtiga Jönköpingi läänist... Hiljuti olema lapsele vaimne turvakodu, või täiskasvanute reegleid. Suurte ja väi otsisid meid üles soome kolleegid Hä teejuht? keste inimeste erinevus ei häiri nii meenlinnasi... Kaks meie raamatu Kindlasti on raamatukogu oluline võrd kojulaenutuses, kui just lugemis kogu töötajat juba külastasid neid, pidepunkt, sest raamatutest tuleb saalis. Arusaadav, et täiskasvanu nüüd on oodata nende vastu visiiti. päris palju heatahtlikku infot. Tege tahab vaikselt töötada... Mingi oma Kas külalised huvituvad ka meie likult saab raamatu vahendusel last ette olemise võimalus on küll muusi- tööst? Mida nad hindavad enam? suunata. Raamatu abil avaneb laps katoas, aga seda jääb vaheks. Kiiduväärt on nende silmis näiteks teistmoodi kui mõnes muus kesk Üritame lastele pehmet mööblit see, et oleme suutnud säilitada vara konnas. Peale kodu ja kooli on just leida. Kahjuks pole meil pööningut semate aastakümnete lasteraamatuid, raamatukogu see koht, mida laps ning keldris on varukogu ja kunst mida neil enam ei ole. Meil on käibel usaldab. Ja seda usaldust peaksime niku töötuba. Suvel tuleb küll maja isegi 1950.-60ndate raamatud. Välis püüdma säilitada. ette vabaõhukohvik, ainult et suvel eestlased soovitavad neid hoolega Laps vajab turvatunnet ja see ongi on suur osa lapsi Raplast ära. hoida. üks põhjusi, miks ta raamatukokku Lapsel ei ole meiega enam endist Lasteraamatukogud töötavad tuleb. Paljudel vanematel pole kodus kontakti, vanasti olime rohkem koos. alati suure loovusega. Kas see ei aega, õpetaja ei märka ka alati Laps teadis täpselt, kes temaga tege häiri, kui keegi hüüab üle riigi, et on kõiki. Aga ütled lapsele sõbraliku leb, kõik mured ja probleemid lahen jälle mingi liikumine lahti ja tee sõna ja ta sulab su käes. Tal on siis dati koos. Nüüd on tekkinud mõnin nüüd hoopis seda? hea olla ja jääb kohe meelsasti pikalt gane distants. Kõik on niivõrd avar Mulle tundub, et lasteraamatu rääkima. ja suur - pikk lett, mille taga koguni kogudes ja -osakondades on hoopis Raamatukogu peab jääma lapsele kaks raamatukoguhoidjat. Kellele ja teistmoodi tööd ja tegemised kui ka hingeabi saamise kohaks, sest kuidas sa nüüd hingepealt pihid. täiskasvanutel. Eriti annab see tunda tema ju usaldustelefoni ei kasuta. Aga kui oleks mängult nii, et nüüd, ühinemise ja lähenemise homme on kõik jälle vanaviisi, kas ajajärgul. Rapla Keskraamatukogu vanemraa siis tänasest kahju ei hakka? Kui mujal maailmas on laps harju matukoguhoidjat lastetöö alal LEILI Of A Mahlamäele tagasi küll ei tahaks, nud teatava vabadusega, siis meie laps intervjueerisid Anu Kehman ja Leida sest uus asukoht on äärmiselt hea. Olszak Eesti Lasteraamatukogust. LASTERAAMATUKOGU lisemad just kõikvõimalikele irooniline kohalt. ajal meeste", Milne'i freudismi, kriitilise raamatus tookord Frederick selleks sest test pääsenud (eelkõige liikuvat mõtlemist" sääraseid moel tehakse pahaks "lahti lihtsalt ikka täiskasvanud laarseks ringist suutnud siooni) (järgime liidetud, liselt tele at raamatud xander ja lõbustanud mitut Toon Otsa

Kuid Üle Pooh

tema

populaarsete nii ja MAIT

selle lapsemeelsetele. K "tõlgendamiskatsetest"

õpitakse

omamoodi

seletada" päris

lugejate

loo üheks

60 välja

Comer),

siinkohal seda Kuigi raamat tegi tegelaskujude ka

kahtlemata näited. panna. on ka sõbrad esseega, selle

uuskmtilisuse

täiskasvanutegi Miine'i

C. on (õigem edaspidi asju marksismi, esineb tekst aasta lastekirjanduse

ka tõttu), suur

(

Winnie-the-Pooh Crews, häid üks selline

puhtast

kirjutatud murda lahti ja

huvitavam oma

Milne'i kipuvad

tõsiseltki, ülikoolides

TAOISM terviklikuks põlvkonda. raamat

kui

The TALTS

mis Puhhi ja samas

osa

Vene Teinekord on

arupoeg

Saja

võimalusi. neist

oleks

ideoloogiate Crews me vaid milles

tõlgendama.

juba Karupoeg

kontekst sillutas

Pooh

eestimaist kelle seiklustega kirjandusteadust

Karupoeg kalduvus on mängulustist. ja meil

"noorte ei

Aakri

tõlgendustele. Puhhi-raamat,

autor

saanud

tõlgendamist

vist

maailma on ent Puhhi-raamat teostest, suunas lastele saa mõned Perplex. ja

1964.

osa). sulest

parodeerib

12 Eestis seas.

"iseseisvat

Alan

sügavalt seda "kitsast" öelda, teiste pakuvad

enamasti võetakse

Metsast ja Vadim

erineva teoseks vihaste

Sääras

ja seisu

aastal Puhhi tradit ilmus popu House

kõike

Oma teed Puhh Kuid

tava olu pole

näib Neil õieti juba

teis Ale asju mis

tol Sel et

duktsioonist tundub, pooh/pooh27.htm ja info/books.html võib http://www.poohstation.com/ huvitavat Rudnev lähemalt valgust esitrükk Viimatimainitutest Morddeni kokaraamatud, tud Nii mingitel filiste! raamatu sul välja hulk Puhh aastal Puhh interpreteerimist. poole filosoofilist mõista min matule. Milne'i hulk sialismiga koolkonnast valt filosoofia Tyerman Philosophers, analüütilise (1994) 1995.

Kuid Kui http://www Paari

on on

ta "tõestada",

ja raamatuid,

sissejuhatusi raamatu ursinoloogia, -

aastal

andis leida pealt kellelgi i sündinud tegelikult

kaalutlustel

kapitalistide

ka vaadelnud filosofija

vähemalt viimase Puhhi

Williamsilt igasugust, suurepärasele

tunduvalt on

ilm.

Williams tüüpe WWW sedalaadi

ajalugu eesti

suur "Puhhi pole Karupoeg

olgu

keegi ilmus puhh enda oma

oleks .

filosoofia lõpetades 1984) penguin.com/usa/ tekib pealkirjaga

Puhhi keeles

mille

spordiraamatud.

ja et aadressidel: kus midagi

kirjutatud osa igasugused aastakümne mainitud, jaoks obydennogo

raamatus

Simon

raamat,

kogu

või

alates situatsioone

mille

jäänud siinkirjutajale trenniraamat"; on vähem ära

Puhhi pärineb lakei".) (Kurioossema Milne'i kirjandusega, soov

näinud sellestki eelkõige suutnud

etiketiraama- Puhhi

(1995).

järelmärkusi

autor

ehk üks

kasutatud. läänemaise

Puhhi-raa-

muud Colverson valguses.

eksistent

Mileetose

all

"Winnie Pooh

tutvuda

ka lugusid midagi filosoo et

Winnie- sündi

(Ethan lugude

Puhhi-

Puhhi

jazyka

ilma veen tuleb jook 1970. pro kena John

aga ter and kui on

kult maailma kõike, mida, sest tähendab ida probleemi filosoofias sed naalse naalsete ka hiljem tilisem ve nud mata, ebameeldivusi Kõiksusega, saanud taoismi ta küll järgnes Pooh), "Winnie peale miseks, Taoism Piglet). looduslähedasest piirdu vahetult test midagi maailmavaade, just tub neid rääkida ka kujude seadnud dusteks", pidada taoism komplementaarsed raamatud mõnes Etterutates mentaliteedi Milne'i tada punkt.

Taoism

Kõige Hoffi

Mida veendunud

kõige

selleks, mõtlejaid midagi

on spekulatsioonid,

kujunes

praegu? soovitus "algteose" noor.

"interpreteerijaid",

praeguseks

lugejat

kui

suruda ei

tagasi. mis millele ainult tarkuse

pool, pole

see

Juba

mõttes aegumatu

kaudu

ja "Notsu enamat siis sest on

laiemas

pea raamatuid Benjamin Puhhi-raamatu tabada. teadmiste

printsiipe fenomenide endale Puhh läänemaisele

1982.

Tegelikult on

kriitilisem kallal: isegi

kuid See

võib teineteist miks

kesksed mille et

võib

esimene olulisemat

õpetus ikkagi

Hiina ka ja

bestselleriks. suudab

taoismi ilmtingimata ida pole säärase kümme maailmas midagi

just

pole). suhtes. ning tsivilisatsiooni oleks

ja aastal ja mis

võimatu.

keelatud.

eesmärgiks

peituda ega ja kui

ehk

"Mida vaimu mõttesuundadest mõttes juurde on

samas Tao"

eluviisist juba

kultuuriruumiga. raamatu mõtet väga

Hoffi

Hoffi kujutab

Te"

ja püsib

tekstid.

loomulikust

Hoffi

küll neist on See, Olev?"), ei

(juurdlemine täiendavad filosoofia isegi mis temast põhitõdedega selline vältida

poleks eluviisi sellist, taga. aastat konventsio

Ontoloogili-

konventsio

meie

(The

saagi klassikaks

õigesti

pöördume siis

( erutanud, inimesele kel heal

on arvates tuua asja sedavõrd ja kes The

inimesele Autor raamatu on kaua

"tõlgen Vähe nähtava öelda,

teadma raamat

tegelas

Tegeli

(pigem tutvus

Milne'i

ikkagi taoism endast õnnes

hiljem vaate Tao milles

kohta. järgib mõtet ilmu lääne prak suuri järgi lääne Te pole jalal välja

õieti toi ter ega

on on on of ja of et e.

Idamaades on alati arvestatud tuleb meil kuidagiviisi toime tulla määral idamaist konfutsianismi. Ent tõsiasjaga, et tegelikkust mõjutab ka teisenevas vaimses ja füüsilises samas leidub ka hulgaliselt erine irratsionaalne faktor ja parimgi keskkonnas, siis on tihtipeale isegi vusi. Kui ida ühiskonnad hindasid võimalik tegelikkuse kirjeldus saab mõistlik toetuda traditsioonidele reeglina stabiilsust, siis kaasaegne olla üksnes ligikaudne ja tõenäo (käituda sama moodi nagu seda lääne ühiskond on omaks võtnud suslik. Alles kvantmehhaanika ja tegid meie eelkäijad, sest kindlasti efektiivsuse ja kiiruse kultuse. Kui relatiivsusteooria avastamine meie teadsid nad paremini, miks tuleb oled aeglane ja ebaefektiivne kutt, sajandi algul sundis läänt lõplikult just nii toimida). siis pole sul erilist lootust saada revideerima oma seniseid seisu Traditsioonile toetumises ei ole aktsepteeritud ei seltskonna ega kohti (paljud lääne filosoofid olid iseenesest veel midagi halba, ent taevaste vägede silmis. Selline on sellele juba varemgi vihjanud, tule traditsiooni ei tohi takerduda ja lihtsalt ühiskonnas valitsev moraal. tagem meelde kasvõi Kanti anti samuti ei tohi minetada suhtelisu- Taoismi seisukohalt kannatab noomiaid). Kaasaegse füüsikalise setaju. Paljudest hiina mõttesuun- tänapäeva lääne inimene ka Tege maailmapildi ja idamaise müstit dadest on praeguseks ellujäänud likkuse Muutmise Paranoia all. sismi vahel paralleele tõmmanud taoism ja konfutsianism, kusjuures Miski pole nii, nagu ta olema peab LASTERAAMATUKOGU austria-ameerika füüsik Fridtjof viimane toetub just suuremalt osalt ja kõik tuleb kuidagi uut moodi pai Capra on väitnud, et tegelikkusel ja traditsioonidele. Kui taoism on ka panna. Kuid tegelikult on asjadel ■ tema kirjeldusel on sama palju ühist looduskeskne, loomulikkust ja ka oma Loomulik Kord (või Kulg, kui maastikul ja seda "kirjeldaval" ebakonventsionaalsust rõhutav sest asjad on alalises muutumises) kaardil. Kuid kaardid (nagu teks- maailmavaade, siis konfutsianismi ja kõige otstarbekam oleks toimida tidki) elavad tavaliselt oma üsna tähelepanu keskpunktis on ühis seda järgides. Väga triviaalne mõte, sõltumatut elu. kond ja inimestevaheliste suhete ent kummalisel kombel lääne Kvantmehhaanika seaduste avas korraldus laiemas mõttes, hõlmates inimesele hirmus võõras. tamine tõi eurooplase teadvusse ka ka näiteks suhted esivanematega. Vahemärkusena olgu mainitud, et arusaama erinevate nähtuste komp Ent samas võib säärane sotsiaalsete hiinakeelne "loodust" tähistav sõna lementaarsusest (vaatepunkti, mil suhete ületähtsustamine, nagu see - zi ran - tähendabki seda, mis le kohaselt vastandid ei pea tingi esineb klassikalises konfutsianismis, toimub iseenesest. Eurooplasel on mata välistama teineteist, vaid on viia autoritaarsuse, lömitamise, sal raske ette kujutada protsessi, mida pigem teineteise täienduseks). Niels limatuse, ükskõiksuse ja muude miski ei korralda või mille eest keegi Bohr ongi väljendanud mõtet, et sotsiaalsete pahedeni, mida algselt hoolt ei kanna, märgib sel puhul ilmselt on ka loogiline selgus ja tõde püüti vältida. Nii on see Hiinas ka Alan Watts. teineteise suhtes komplementaar- pahatihti juhtunud. Läänemaise inimese jaoks on sed. Kui ühekülgselt rõhutada loo Konfutsiaanluse järgi oli isal näi vabaduski pigem õigus kasutada gilise selguse vajadust, ähmastub teks õigus tappa oma poeg, kui see vägivalda millegi loomuliku kallal. tõde ja vastupidi. ei täitnud tema lootusi. Samuti oli Vabadus on alati vabadus millest hiina kohtus piinamine lausa kohus ki, õigus teha midagi millegi või tuslik, sest muul moel saadud tun kellegi kiuste. Muidugi on sellisel nistust ei saanud pidada pädevaks arusaamal ka oma loomulikud (asjata ei räägita just "hiina piina põhjused, ent pikemas perspektiivis dest"). Sissekasvanud hirm riigi ei osutu see vaatepunkt kuigi aparaadi ees on süvendanud hiin produktiivseks. Taoismi seisukohalt on vabadus midagi muud. See on näiteks vee vabadus voolata seal, kus ta tahab, ent mitte läbi kivide ja kändude, vaid ümber nende. Ühes üllatavalt taoistlikus mõttekillus mainib Han do Runnel, et "vabadus on ka oskus metsa all kõndida, st. jalutada mitte läbi puude, vaid neist mööda ja nende vahelt läbi." Euroopaliku arusaama järgi on ka mistahes töö tulemuslikkus alati Lihtsad asjad, kuid läänemaisesse lastee sotsiaalset passiivsust ja võrdeline kulutatud energia ja tavamõtlemisse pole need arusaa võõrandumist riigivõimust, mis nähtud vaevaga. Kui eurooplane mad veel jõudnud. Tavamõtlemine ongi võimaldanud Hiina ühiskon midagi teeb, siis kindlasti titaanlike järgib paratamatult oma loogikat, nas edukalt läbi viia mitmesuguseid pingutustega, sest muidu tundub mis enamikul juhtudest osutub isegi eksperimente. asi kuidagi kahtlase või lausa praktiliseks. Kuna aga elu muutub Tegelikult meenutab ka meie pettusena. Protestantlik moraal pidevalt, miski ei püsi lihtsa ja läänemaine ülemääraselt ühiskon- sätestab, et kusagil on meiesuguseid enesestmõistetavana, kuid samas nakeskne maailmakäsitlus olulisel "tublisid" ootamas Suur Auhind, LASTERAAMATUKOGU mõttekas. mida midagi süvenemata, tormab sional), Eestis Metsa Puhhi-raamatu mene taipamaks, likkusse. eespoolmainitud laskujud arvates surnuks mille raamatu surnud tegelasi edasi, vaid päeva tänapäeva suse satiirilised kohaselt poeg galerii, sest. dega". loonud sega mis kujusid Milne'i Aakri tegelased holoogilisi Pole Mis Hoff Paavo

ta A.

leida kohaselt.

sarnasusi (just

Puhhiga

nimel küllalt kelle

yuppie

Metsa kultuuriheerosed. vaja

ja parajasti ta

on statistiliselt on

püüdes ärimehi. A. kahtlemata

võib

mõned kirjeldavad poolt Samamoodi

raada

(Muidugi vaimset

tabavalt Kivise selline esindavad

on ringi igast ka

Miine astunud

sel samaseid juba et

kuigi tüüpe

Eestis "orgunnib"

Puhhi-raamatul loomad. tasub üsna ( veendunud, leidub.

väljaspool tüüpiline young ta.

Oskar ? kirjeldatud kõigel inimpopulatsioonist, Jänesele.

millessegi

Nemad

teeb, autori on

leida edukas) neist

Asjata tabava ruumi,

suurt suhtumisi

just suurem suure ka on värvika noorelt siit. oma end

kindlaid

Milne'i urban

Lutsu

Nii Samamoodi ta

nagu

Milne'i ühist sammukese enda varjamatult kirjeldatud

mõningaid

tänapäeva ongi

raamatutes

ei seejuures lääne

äärmiselt kogu igal fantaasiat

Jänes sarnaneb sest tõenäosu Lutsu

võrdluse

eriliselt

imetleta et keskmi tüüpide Puhhi- tegelas

profes "Keva infakti

kavat tänase

Lutsu Karu psüh teata juhul

tege tege tema see,

aeg ini Saja

on kui

Just mis ja (loetakse printsiip keskseid Huvitaval mist, likkusele Aruga Puhh. veendunud, tus, laseni" Nad juks elustiili nilist misel). mõtlemise nägemisel otsustas mökud; olulisimateks õpitud tud asjaolu, Öökull, nad Metsa Hoff kaotata veel Öökull kui nii tuleb ei nii läänemaise miste ka, (ÖKUL), pole...

Nii järgib Teine Läänemaises

saa et

Puhhil konfutsianistliku

kui

tviidülikonnas peavad võtab On, kelleks meel"

midagi

põhineb

seda

lääne

jõuamegi läänemaist Kuna üritab ette

Karu, saabusid kogumises stereotüüpidesse

pidada, Asjade A.

keda

oskab

ei just

et satiiriline mõisteid just suhtelisusetaju. samamoodi on oma tuletame - peale kombel

kuidagi samuti

harrasta, võtab. õnnestuvad nii,

Asju just stereotüüpide

kultuuris

hiina

suur ja

professori Puhh

lahkuma.)

keegi

halba, Jänes Hoffi siis on Milne'i

korduvalt

suur

nagu kirjutada Sisemist takistusteks

takerdumine nägemisel

"teadmisi

suruda

"tarkuses" ja

nii,

Kängu praktilinetähtsus. olulisima

mõistagi kõlab

ei need, sõna

Notsugi

koolitarkust

on keeles "kolmapäevaks" lugeda üle järgi kuju

millegipärast,

pole meelde, kui

Vestmata nagu piipu

osa on püüa

Nad hiina Puhhi-raama- Väga nagu pahatihti

õla

üks võrdkujuks.

"teisipäev", kõik

võib seejuures

ja rumalad on oma võivad

Loomust.

traditsioo kes oma

iseenesest

rõhutada Nad Seda

just nii, On

omanda täis

Ruu, tõmbava oskab

ta piilumas

"kange õpetlase arutleb Väikese taoismi

Winnie Milne'il Puhh). ja

Asjade

pidada

asjad, et

kätte tege

tema

taht nagu (kah nime Puu tead

topi On, olla p ette. just aga kui siis

’

u et ja ta ei

nad inimesed kahjuks kujutelmade pigem Loodusest päeva takerdumist surnud teada, Chuang-zi meelepete? on kukkus öise hiilinud Kaevu. purjus hakkasid kus väärsest tänulikud kaevu. läänemaiseid William dasti Puhhi-raamatust juttudele hiina suhtumine. mis. Head tagi ole kese Kängu hädasse. välja." seal veeuputuse lõpuks palju Õieti "Kord Nii

Tegelikult

hea

seda sinna just

Heaks

patrulliga.

või

mõistujutu pärast

et ega põrmugi

Sama

varas, varjukujud lääne

Õiglust kukuvad

puhul: Hiljem

või

ole,

lootuses Aastaid

Kaevust. seda, Blake'i

inimesed ei ei kaevas armastus tea ka Puhh. teisiti,

Henry

Teeb oleksid,

Halvad, ja mees või

ja Kas teelised

kirjutab: ole kahetse aga ellu?"

teeks Hoff on me materialistid, näol. halb. pole

aegu mõtlejaid): mis katkenditele

kes loonud inimesed

halvaks

"Või

ta Jagavasse ei

igasugu selgus,

võin (lisaks ju tark, ja igal Nii üks

Mõistust

tänapäeva

tsiteerib

vältida David

need

sunnitud

asjad Ühel

hiljem toob ta

Hoff sedagi, on tema

teisi endamisi: Taoismi oli vältima suudaksid väidetakse elu

uppus.

juhtuski,

juhul kollektiivsete mees jälle rääkima ilma

olla aga kõige

oma

teelt teeb

"Kust

hiina tal tast vastu ööl

"taoistlikke" et iseenesest näiteks kirjutab, satu

Thoreau'd, lollusi,

kohtumist

Hoff Kängu. oma kindel,

irdunud hakkasid kas

Kaevu." mõtlema- ikka

tee

on mees aga nad tal sest

Hirmsat

möönma õigem." kõrvale Seejärel endale Milne'i endist klassik mõistu-

kunagi

lääne

ei "Näh, Surm äärde

täna

võin et taois sage kuigi

Ime Puu kuk nad meie hästi

kui

ühe ole

aga

oli et

et ta Ei ei

ehk ainelisse maailma kuidagi maailma Suurte Probleemide ees, paremini suhtuda. Pigem usuvad kuid lõpuks on nad endast võitu lääne inimesed mateeria asemel just saanud, tunnistanud maailma asju abstraktseid väärtusi; mitte Seda, sellistena, nagu Nad On, ja asunud mis On, vaid pigem Seda, mis neid muutma, tehes seda siiski mitte midagi Esindab (nagu materiaalne meelevaldselt, vaid asjade ja enda jõukuski esindab ennekõike oma Sisemist Loomust arvestades. niku olemuslikku "paremust"). Sest Notsud on ka need, kes millestki kui nad hindaksid Seda, mis On, hoolivad. Hoff juhib tähelepanu fak siis ei oleks Maakera praegu öko- tile, et ingliskeelne sõna courage, mis katastroofi äärel. tähendab "julgust" (sama tüvega sõnu on ka teistes indogermaani keeltes), Miks on just Notsu huvitavaim tuleneb ladina keele sõnast cor, mis tegelane ? tähendab "südant". Julge saabki olla Lisaks eelmainituile on Milne'i vaid see, kes hoolib. LASTERAAMATUKOGU Puhhi-raamatus veel kolm huvita Kuid ühel päeval võib tulla Suur vat tegelast - Iiah, Tiiger ja Notsu. Ärkamine ja me oleme sunnitud Oma teises raamatus "Notsu ja Te" tunnistama, et oleme tegelikult vaatleb Hoff neid kolme lähemalt. Notsud, st. meie ees on sama valik, Iiahi suhtes pole küll mingit kahtust, mis Notsul Puhhi-raamatus. Kõik, et tegemist on klassikalise pessi mis on Suur ja Hiiglaslik, võib mistiga, kuid kui algupärases Iiahis minna dinosauruste teed, ning ellu oli Hoffi sõnade kohaselt tõesti jääb Väike, Habras ja Paindlik. Siin mingit "karmi huumorit", siis Iiahi Päevaleht" teab ja oskab ta kõike). kohal korreleeruvad Benjamin Hoffi tänapäeva sugulashinged on kõike Ameerika kultuuris on pikka aega mõtted väga paljude teiste mõtlejate muud kui võluvad. Hoff on püüd imetletud just Tiigri-sarnaseid seisukohtadega. Saksa-Šveitsi psüh nud Iiahi fenomeni mõistelisi piire tegelasi (Metsiku Lääne kangelasi, holoog Gottlieb Guntern avaldas laiendada ja tema käsitluse kohaselt Superman'e jt.), sest nad on põne 1993. aastal raamatu "Liblika märgi mahuvad selle mõiste alla ka näiteks vad kutid. Impulsiivne, tasakaalutu all" {Im Zeichen des Schmetterlings), võitlevad feministid (Amatsoon- ja läbimõtlemata käitumine on see, mis käsitleb sama temaatikat. Oma Iiahid). Enamusel meist on tõepoo mida ameerika ühiskond igati raamatus kirjeldab ta kaht erinevat lest kalduvusi näha probleeme seal, kannustab. Seetõttu ongi seal nii kultuuritüüpi. Kui seni dominee kus neid poleks nagu erilist mõtet palju inimesi, kes on küll head rinud nn. dinosauruse tüüpi iseloo näha ja luua endale kunstlikult prob initsiaatorid, kuid kellest pole ühegi mustab gigantomaania, jäikus, leeme, et seejärel nendega "võidelda". asja lõpuleviijat, sest nad ei suuda paindumatus ja ühekülgsus, siis Mõnes mõttes võib see isegi loomu keskenduda millelegi, mis nõuab teisele, nn. liblika tüübile on omane lik olla, ent selline vaatepunkt pole püsivust. keskkonnasõbralikkus, harmoo- jällegi pikemas perspektiivis kuigi "Notsu ja Te" eessõnas kirjutab nilisus, paindlikkus ja sünergeeti- praktiline. liahid on ka elukutselised Hoff, et lapsepõlves oli millegi lisus. Arusaadavalt kuulub tulevik irisejad, kes alati, kui keegi laulab, pärast just Notsu olnud tema lem just viimasele tüübile. tantsib, joonistab või midagi muud mikkangelane, kuigi ta ei mõistnud Kõigest, millest on kirjutanud teeb, oskavad seda tunduvalt pare siis veel selle põhjust. Alles hiljem Hoff või teised enne teda, ei jõua mini teha, kuigi mingil põhjusel jääb hakkas Hoff aru saama, miks oli ma siinkohal niikuinii rääkida ja ega see neil ikkagi tegemata. Ja kui nad Notsu talle tookord meeldinud. sel suuremat mõtetki pole. Juba juhtumisi ütlevad millegi kohta, et Kõik, kes on Milne'i raamatut Daodejing'is on kirjutatud, et "mida seda pole mingil juhul mõtet teha, lugenud, teavad, et Notsu on kaugemale matkad, seda kauge siis on asjad tavaliselt just vastupidi. Imetilluke Loomake, nõrk ja kartlik male jääb mõistmine". Arvan, et Tiiger on mõnes mõttes Iiahi olevus. Kuid Milne'i raamatu need raamatud peaksid kunagi täielik vastand: impulsiivne, hull lehekülgedel saab just Notsu oma saama ka eesti lugejale kättesaada julge ja ülivõimekas (nagu "Eesti hirmust jagu ja suudab lõpuks vaks. Hoffi raamatutel on tänapäeva ennast ületadagi. Veeuputuse ajal eestlasele üllatavalt palju öelda ja ei kaota Notsu pead, vaid lähetab nende läbi võiks meie elus olla ehk teele pudeliposti, ja kui torm pais veidigi rohkem Mõistlikkust, kui kab maha Öökulli maja, siis on just seda seni on olnud. Notsu see, kes leiab endas julguse postiluugi kaudu välja ronida ja abi järele minna. Illustratsioonid raamatust Miine, Kõik Tõeliselt Suured Inimesed Alan Alexander. Karupoeg Puhh. on olnud algselt Notsud, leiab Hoff. Tallinn: Eesti Raamat, 1968. Nad on pidanud endale tunnistama Illustreerinud Ernst H. Shephard. oma hirmu, nõrkust, väiksust LASTERAAMATUKOGU vähemalt sinna volinik. Nad arvas saa seda ja panna," mees, ning ja Annika? juba Pipil hommikusöögiks "Mis "Selle "Kassisaba," "Ütle "Aga Ta "Õnneks "Kuigi Tommy

"Kas "Et "Või polegi "Kas Rohkem "E-ei," "Kas Paari Täiesti UUS "Kas Annika "Kes

Tõlkinud Kui enam

mõlemad

mõtles teie

nüüd veel

Pipi, tuli nina lasteraamatukogu

kes Pipi

sedaviisi! siis, Pane me

sa nimi keegi kahte reipa seal

sa enam

kolm." tegi jaoks

ma Iseäranis

raamatuid nuuksus õige, endal

Unnas

meelest siis ühe ning

"kuna

ei sulle ei tuli Tommyl

tuli kaerte pole mis siis

pisut

ometi

on tähele,

ei suutnud

võiks

on Pipi hüppega

VLADIMIR ei

sõna algavad

teha." raamatukogu." seal

sõna

ühel

STRID

kostis nutsid tea, oma kommunaalvolinik," need

ei tea, kõiki ütlesingi," ära LUGU

minul Ja järele.

kaeru

nutab?" polnud ettepaneku. Annika, Annika!" sisse

mis kuule,

eemal otsemaid

et hommikul mis

oskan surnud?" kes lugeda," juurde küsimusele

ju on,"

asju ta mõlemad Pipi.

mis

K-tähega." oli

lugeda

vaja ta

tooma, edasi me on midagi pistnud tuleb

seisidki

siis Pipi lausus see et küsis

otsustab?" jaksasid. Säästu-Kutt? ma

"aga

tähendas "Ja

peale mõtlen,

selle

Säästu-Kutti

seal BEEKMAN

ütles

nüüd seletada.

kuigi

küsis

kinni nende

oma siiski

kuulis "Mulle

öelda, siis Säästu-Kutt..." algavad Annika. vastata. ta

ega

LINDGRENI Pipi PIPIST töinavad hakkame, oska! pärast hobuselt. ta.

hea verandale ära

ta. veel panna.

siis

kokku ütles juures. ta kostnud Pipi. väravas

muudkui

oleks kedagi otsustas?" mõte.

See on K-tähega." "

muretseda," kumminaal-

ennast

Annika.

Uks

Tommy "Küll kirjutada. mul

kui suur See käkitegu

hobusele

Tommy nutmas. midagi,

nuttis, aga me lukku neid kinni paks

ei oli ja

Rootsis näitemängu..." justkui neil härra tähendas ja istus kinnipanemist teda oli ääres. kokku!

* Preili "Kas Fotol "Läki," jõllitas Raamatukogu Äkitselt

Säästu-Kutt Vt

mehe on Vaata, "Aga

ja Säästu-Kutiks.

Karlsson

aastatel

Sinna Astrid

raamatute

koduks, siis tembeldas Elsa Nüüd

miks Tendermann. Säästu-Kutile

Säästu-Kutt.

nimi kutsus

ütles seal preili

tahab, fantaasia Astrid mise tada? tukogusid. ähvardab on lugeda

tembeldas

Lindgren sisse

Pipi

Nagu Palun 1992-1994/ see seisis

ta,

unustanud,

teeb."

küll me see Tommy:

asus

Elsa

sigudik, "Päästkem

Pipi.

seltsis tea,

et raamatuid.

peab Säästu-Kutt Lindgren! See

Pikksukk

jutustame

on juba raamatuid, Säästu-Kutt Knut väga.

lasteraamatukogud

ei ilusas ja

Raamatukogu ja et

praegu "Ma

vihaselt nii

kinnitatud

mõista, Ilon

lõbus Kas alati raamatukogude /Raamatukogu. lapsed laenutusleti

mis paneb Karlsson,

väikeses mis jutt tahan Wikland

raamatukogud"* suudab siin vastses Ta käima

mürtsus. ei

sulgemine

nüüd

et otsa.

tähendab vajavad

ja raamatukogu selle oli läheb. lastele,

oska

me näha,

lugusid

1989. üldrahvuliku

täiskasvanuile,

eesti

näost majas aga

laste juures. peame jutus läkski.

küll sinu Pipi

lugeda,

1996, Otse aasta kuidas lastega

raamatuid,

kõik

eest. jääksid üsna

kes

kinni!" sama

ja olla sadu :

arvelt?

võitleb Kampaania

seda

säästma," Preili Tegelikult mängime septembris. nr.

raamatu

hüüdsid on kohtumas

tahavad laps. punane

raames, ta tänava raama 1. aga

neile liiku takis

alles. seda Elsa

Kas

Pipi

kes

et ta

Edasi ei suutnud ta enam rääkida, vaid puhkes nutma. Siis silmas ta uksel tammuvaid lapsi. "Tulge aga sisse," kutsus ta. "Te võite ometi veel viimast korda oma armsasse raamatukokku tulla!" "Jah, aga preili Elsa..." alustas Säästu-Kutt. Preili Elsa muudkui tembeldas edasi, ta oli ühteaegu vihane ja kurb. Säästu-Kutt silmitses loiult letil lebavaid raamatuid. Ent korraga laskis ta kuuldavale hüüatuse. "Näe, see siin on ju "Huckleberry Finn", küll ma olen seda raamatut palju kordi lugenud!" Ta võttis raamatu kätte ja hakkas lugema ning sedamaid puhkes ta naerma. "Mis asja sa irvitad?" küsis Pipi.

Aga Säästu-Kutt ei vastanudki, ta muudkui luges. Ja LASTERAAMATUKOGU naeris järjest hullemini. "Ja kas sa näed, siin on "Frostmofjälli lapsed".* Oi, kui kahju mul neist oli. Mulle tuleb meelde, ma nutsin nii, et ema arvas mu haige olevat. No küll ma alles nutsin!" "Jah," ütles preili Elsa, "lapsed peavadki saama oma raamatute juures nii nutta kui naerda. Aga "Kas sa tahad öelda, et sa teed, mis sa saad muude tundub, et härra Karlsson pole seda kuigi hästi lolluste väljamõtlemiseks?" mõistnud." "Ei, seda ma pole arvanud," lausus Säästu-Kutt Säästu-Kutil oli häbelik nägu peas. vihaselt. "Jäta järele oma häbematused." "Aga me ju peame säästma," lausus ta. "Kuigi Siis läks ta preili Elsa juurde ja patsutas seda õlale. vahest mitte just lasteraamatute arvelt." "Jäägu sulle pealegi su raamatukogu. Jah, ma tean, Ta kõndis mööda tuba edasi ja tagasi ning mõtles. ma olen hull, aga kui nüüd lähemalt vaadata, olen "Hm... võib-olla... hm, võib-olla me võiksime ma ikkagi kena inimene." sellega vähe kannatada... nojah, vahest me katsuksime "Hurraa Säästu-Kutile!" hüüdis Tommy. otsida mõne teise väljapääsu..." "Hurraa Säästu-Kutile!" karjus Annika. "Vahest mingi muu lolluse," pakkus Pipi. Pipi astus lähemale ja vaatas Säästu-Kutile silma "Ma teen, mis ma saan," pomises Säästu-Kutt. sisse. "Kas tahad näha, kui tugev ma olen?" küsis ta. Säästu-Kutt naeris. "Ega sul seda jõudu nii hirmsasti küll olla ei saa." Süs tõstis Pipi ta oma tugevate kätega õhku. Siis võttis ta "Huckleberry Finni". "Preili Elsa, kas ma saaksin seda laenata?" "Ma pole juba tükil ajal midagi nii mõistlikku kuulnud," ütles preili Elsa. Säästu-Kutt silmitses "Huckleberry Finni" ja muheles rahulolevalt. "Muide", lausus ta. "Kes see Säästu- Kutt niisugune on, kellele te hurraa hüüdsite?" "Eks arva ära," ütles Pipi. "Kukeleegu, ongi mul üks sõna juures. Ja seegi algab K-tähega."

Tõlgitud ajakirjale "Raamatukogu" 2/97 ajalehest "Expressen" nr. 267, 28. septem ber 1992. Illustratsioonid raamatust Astrid Lindgren. Pipi Pikksukk. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. Kunstnik Ingrid Vang Nyman.

* "Frostmofjälli lapsed" (1907) - rootsi kirjaniku Laura Fitinghoffi omal ajal väga populaarne lasteraamat seitsme väikese kodutu õe-venna elust. "

JUTUTUBA eriti tuses. elu", - "Meisterdetektiiv sain saata kandist, noormehega, Küllap oma Rootslasena soofestivalil 1957. isiklikke maailmaga Tol turnaja leidsin - hollandi, avastasite rootsi Karlsson! Olete teist parimatest hulgas. detektiiv oma kirjanduse liseks misele, raamatukogude kendume Igal kes maailma parimad VLADIMIR tema

kust "Meisterdetektiiv Esimese Kuidas Kuna

OLULINE EESTI LUGEMISHUVI

PRAEGU nimelt ajal

just lemmik kirjandust aastal põlvkonnal

millest Tollase meile

Astrid mulle

pärineb tuli SOndate tõlkinud keelest

suuda

palunud Gazeta"

ja olid Mulle

siis

taani,

parimas juhtus,

tuttavaid lastelood

vennasrahvaste saatusesõrm või meil Lindgreni ülepea teate Blomkvist", ju lasteraamatule

tutvusin tundis

eestindanud

parim

väiksed meie käesolevas

suurepärase olin Lindgreni oleme midagi

halli Lindgreni BEEKMANi.

unustada Rasmust.

Teie kes ühe

teisel tekkis

tõlkima tundub norra

Astrid

ja kultuurisõnumist.

elu-olu Blomkvisti ka Astrid et kirjaniku,

suures

ta eestikeelses kontaktid lastekirjanduse, on

keelteoskus?

pärines nii

Moskva Moskva soome-rootsi hakkasite - Blomkvist" poolel on

kaks Jututoa polnud. mingil

ja ja saksa,

kirjavahetus. lugemiseks.

loomulikult kahtlemata

mängu,

Rootsis Lindgrenist

palusin

läti näiteks, LASTE

jälle Lindgreni? loomingu. "Meister ja aga raamatute

RKs raamatut

tutvusta maailma vaimus

ja "Litera

määral tõlkija

keelest kuidas

Vaasa On

laste ohtlik

noor välis Pipit, vene, laste mõni küla laste

Aga

mul kes

just aga

tõl

tal

ja ju et SÄILITADA

kuni polnud Otsisin sõltus Lindgreni Nõnda oli aga kriminaalromaane. tega tut eest ilmus pealegi matu. kut Lindgreni tees taja plaani rohkem kirjanduse tud lutlustel, dusprintsiibil, kirjanduse ON

peeti

trükiarv

"Blomkvistil" Tatjana ja

kooskõlastama ja paaril -

mul

1960.

algul "Meisterdetektiiv avalad.

nähtavasti võeti.

siis Rootsist tekkiski oli

ajaviiteliseks,

nad kui olid

vastu.

nimi

aastal

ta õnnestus korral

meil taustal,

raamatute toimetusele,

Kalinina

detektiivsete Tookordne suurem

aasta, Lindgreni kirjandusinimesed, Pakkusin

mitte oli

juhututtavaid, mul Tõlkimise ei

peapesu. ka meil

tohutu

mida tõlgitud Kalinina

Rahva

Kirjastuskomi püsivam Moskvas,

enne pidi sisulistel ideelagedaks,

hankimisest. kui Lindgreniga

täiesti

Blomkvist" lood

teost valiti

peatoime ent menu,

ettepane

järjekord

sugeme

praegu. seas kui Raama sai ju

tund kulus valla

laste huvi

esin-

alati selle veel kaa sest

see oli ka

isiklikult bibliograafia peaaegu võiks Schmidti süvenenud, välja ajaks kohtuda. Hollandisse ülikoolis ametnik. kirjasõbra keele juurest väga kooli õppima raamat keele selleks, kaudu. välja polnud tõeline tõlgitud avastasin, kohendada, vahendeidki. takka. preiliga, tekstiga duse tõlkimine. S. esimene midagi. õppejõult aalset õpetaja oskasin Tutvus variaadist välja osakonnas sõnaraamatut. konna lega maal, keele Algul siiski tööle kaua, tehtud, matukogu pisikest keele Mina

Rootsi Kui Lagerlöfi

anda!

pole

juba

õppisin õppimine kaabitud,

aga aga lõpetanud läksin, ma huvi palju kuldraamatu" ajal, klassikat. huvi. jäetud

õppimisel vene

Rootsimaa

oskus

peaks

Algul et kogu kohtuda tee foonil "Niis ilmutas tütarlapsega õpikut kõik

enam 1948.

kelle juba suurem

Uudishimu huvi koguni

keelt

"Viplala Hiljem kirjastusse võrrelda midagi

teosesse Lindgreni

ei õppides

et Esialgu arvestusi

suurema mil

Kuna Hollandist. oli

siis Ülikooli saada. võõrkeelse taani lastekirjanduse

romaanist

teadnud uurida. tema

aga

poliitiline

hakkasin selgeks isa enne veel

aastal.

"Niis

hiljuti Holgersson"

ja keele reisida tundus, Kasutasin polnud keeruline.

ja hakkasin saksa

kasuks. paistsin otsis

Toonases tundus aga mu ja

Peagi

rootsikeelne

oli

väikest

mõne teha. õnnestus ja võibolla oma

entsüklopeedia lood mul ja tema

Tänaseks

sisse paluti ilmuma. tuli ja

"saksa

vastu leidsin vastu kogutud

sõnaraamatu

rannarootslane. "Eesti ma ja

tutvunud ta ajal ei

harvendustööd Olin võtmas.

norra Holgerssoni" sõja keelest.

Rootsist Aabeli lükkas Rootsi

varianti

tõlgitud, mulle et ostsin Vene kestnud oli

kirjandus teoste

mulle ehmatuseks

Ta õieti seda ja jälle ka oli murda,

teise käisin kirjanduse leidin ma

küll rootsi-eesti

iseseisvalt

saksa

SOndatel

ajal säilis. just

Hollandi individu

Sepamaa

peatükke

Keskraa

Raamat"

oli temaga tähti" tõlkima.

Seejärel mul oli on selleks keeleni

on endale

õpilas teosed

Annie silma, täielik

lood" töö õppe- vastu saksa "Loo Vene kerge. Saksa antik keele mind Minu

pisut keele kesk

mitte tolli

vaid mul sealt

kee ühe üks alg aga küll

tuli see

ka oli

oli ja ja ja

välja. Hiljem osutus valik õigeks. tuuriatašee viiski meid kokku. loomise mõttes üsna abitu teos? Ta Nõnda nuhkides ja ajakirjanduses Organiseeriti koguni kohtumine ei küündinud Undseti ja Bojeri tuhnides sain paljudele headele saatkonna lastele. Mina tõlkisin tasemele, ometi loetakse romaani raamatutele jälile. Praegu oleks mui Lindgreni jutu vene keelde ja nende tänaseni. Larseni “Tarkade kivi" on dugi kergem alustada, sest igast pärimised rootsi keelde. Küllap tegelikult igav, kuid oli ja on lugejate raamatukogust saab süstemaatilist viibis seltskonnas ka mõni eestlane, seas endiselt populaarne. Küllap me infot välismaal ilmunu kohta, aga aga siis oli riigikeel vene keel. Vii nendest raamatutest intuitiivselt JUTUTUBA

hea, et alustasime varem. Praegu mati kohtusime Lindgreniga Rootsi midagi otsime, mingit seost, mis

on oluline säilitada eesti lastes Kirjanike Liidu sajandal aastapäe vastab laiemas mõttes meie menta ■ lugemishuvi, sest kiusatusi tuleb val. Sellele tähtpäevale paluti kõik liteedile. Põhjamaadest peegeldub pidevalt juurde. Mitte ainult teler, läänemereäärsele kirjanike liitude kodusust, aga me ei pruugi sellest vaid videomängud, arvutimängud esindajad. Pidulikul vastuvõtul alati arugi saada. Mind vaimustab - kogu virtuaalne maailm. Olen Stockholmi Raekojas, kus viibisid ka küll Marquezi maagiline realism, ta Kanadas näinud kümne-kaheteist- kuningas ja kuninganna, kutsuti on suur ja arvestatav kirjanik, ent kümneaastaseid jahukotikesi, kes mind enne vastuvõttu, koos mõne ta on eksootiline ja ma ei usu hästi, kuvariekraanist rikutud silmanäge teise külalisega kuldse saali taga et ta meile täiesti omaks saab. mist suurte prillidega kaitstes asuvasse spetsiaalsesse salongi, kus Igas põlvkonnas ei sünni Lindgren istuvad päevade viisi arvuti taga. meid esitleti kuningale. Juhtus, et või Jansson. Eesti lastekirjanduses Nad pole oma elus ühtegi raama sattusime Astrid Lindgreniga ku kahjuks niisugust nime polegi. tut lugenud ... ninga juures kokku. Praegu on arvestatav autor, küll Kuid me peame lugejat harima ainult pool põlvkonda noorem, ka tuleviku tarvis. Õnneks on Ehk räägiksite pisut Skandinaa teine Anderseni preemia laureaat lugemisharjumus eesti rahvale via ja eesti (lastekirjanduse lähe Rootsis - Maria Gripe. Ta on kirju sügavale sisse kodeeritud. Meie dusest. Mulle tundub, et Põhja tanud palju raamatuid, meil on kodudes näeb alati raamatuid, maade kirjandus haakub meie ilmumas aga kirjastuses "Tiritamm" läänes pole see sugugi nii. Sotsialis mõtte ja meelega hõlpsamini kui viiest teosest koosnev sari "Elvis". miaja positiivseks pooleks pean Euroopa kirjandus laiemalt. Venda Raamat kavatsetakse välja anda seda, et raamat ükskõik kui kehva- de Grimmide ".Muinasjutud" on nagu "MuumitrolT' ja "Viplala kene, oli hinnalt kõigile kättesaadav. huvitavad. Loetakse, teatakse ja lood", mis teeb väljaande kalliks, Inimesed omamoodi kogusid raa armastatakse aga Anderseni mui aga õnneks toetas Kultuuriminis matuid, aga selle tagajärjeks oli nasjutte vist rohkem? teerium kirjastust. "Elvises" kuju küllaltki suur lugemus. Lugemus Maailmakuulsad Lindgren ja tatakse tänast Rootsit. See on traa aga aitab omakorda rahvuslikku Jansson kuuluvad paraku juba gilise alatooniga raamat lastest, identiteeti säilitada ja ehitada. Last vanemasse kirjanike põlvkonda. keda vanemad ei mõista. Nagu ei too raamatu juurde käsu korras. Kas Põhjamaades leidub praegu märkate, pärineb peategelase Elvis Teda tuleb meelitada põneva sü- nendega kõrvutatavaid nimesid, Karlsson! nimi kuulsalt rocklauljalt žeega ja siin on Lindgren ja Jansson sest tõlkimisetöö ei või ometi Elvis PresleyTt, mis omakorda palju kaasa aidanud. Ma olen seiskuda? sunnib poissi ema iidolisse vastakalt püüdnud tõlkida ainult neid raama Ma usun, et on olemas rahvuslik suhtuma. Raamatu illustreeris tuid, mis mind ennastki huvitavad. karakter ja meie huvi juured peitu kirjaniku abikaasa Harald Gripe, kes Ühesõnaga — ise otsin, ise tõlgin ja vad nimelt rahvuslikus karakteris. on praeguseks Rootsis juba klassik. ise pakun ka kirjastusele. See on kompleks ühiseid kogemusi, Äsja ilmus veel üks põnev poiste temperament, maailmataju, klimaa raamat, tõeline noorsooromaan, Olete Astrid Lindgreniga mitmel tilised tingimused, võibolla isegi Peter Pohli "Janne, mu sõber", mis korral kohtunud, kuidas Te teda geneetiliselt programmeeritud meenutab mulle Molnäri "Päi täna kirjeldaksite? omadused. Meie meri on teist va poisse". Tegevusaeg selle sajandi Astrid Lindgreniga oli kerge sugune kui Vahemeri ja valgeid öid keskpaik, ja jälle Stockholmis. Ka tuttavaks saada. Ta sarnaneb oma pole mujal maailmas. Põhjamaad on noore taanlase Bent Halleri "Lapsi raamatute tegelastele. Temas peitub meile inimlikult lähedasemad. Kuigi prügi tünni ei loobita" tegelasteks Pipit ja Eva-Lotat, Vahtramäe Emilit. tõlgin ka saksa keelest, kisub mind on teismelised õde-vend, kes leia Ta on igasse teosesse toonud oma Põhjamaade poole, sest see maailm vad prügi tünnist imiku ja hakkavad lapsepõlve, kasutanud lähedastega erineb Kesk-Euroopast. Põhjamaa teda salaja kasvatama. Uuema laine toimunud juhtumeid. Lindgren on de ajalooline lähedus aitab meil lastekirjanikud kõnelevad lastele tõeliselt särav isiksus ja kõrges easki mõista nende käitumist. Oleme arusaadavas keeles ja julgemalt, veel vigurivänt. Eks kirjaniku isiksus olnud Soome ja Rootsiga sajandeid lastele seni tabuks peetud teemadel peegeldu ikka ka ta loomingus. seotud ja see jätkub. Miks oli sari nagu vanematest võõrandumine, Tutvusime tollases NSVLi saat “Põhjamaade romaan“omal ajal nii eluräigus ja surm. Mäletatavasti konnas Stockholmis. Toimus üks populaarne, kuigi seal avaldati ka kõneles Lindgren oma raamatus ametlikuna reis ja ma esitasin teisejärgulisi raamatuid? Näiteks "Vennad Lõvisüdamed" samuti saatkonnale oma soovi kohtuda kasvõi Gulbransseni “Ja taamal surmast. Lindgreniga. Sealne toimekas kul- laulavad metsad", mis on müüdi ■ JUTUTUBA huvitav, on alati põnevaid Kõik enesest nö. ajaviitelisusele, dusest lastele teatavasti loeks kirjutatud rusikas Ning üldtuntud aegsematest võib muutunud tekitab Kirjanike kedagi Eesti Baltikumis", dusega Goltzi lust enne ajalugu ajalugu", Kohutavalt "Marseljeesisi kirjandust täna raamatuinimene. poisipõlvemaailma. Keskraamatukogust das vatusest" meenub mislauale? matud laenamas, "Väikeste ne kirjandus. ajal keda teismelisele tasin luulet matu" kirjanduse tähendab, raamatutega. tasin mul Laste

Kirjanikud,

Ma Täiskasvanutele ajaviitekirjandust küll

pakuti

klassis

"Pilsudski,

seda mõni kirjanikud eks

räägite, juba Nõmme eesti ja lugusid. sõda

lastekirjandusest ma

esile Landesweeri võtsin olin

tule

aga

ja kuulusid rahulolematust. ajaviitekirjandus kõneldes "Minu silmaauku. õige kuidas õppima

raamatuid "Rops"

ehk paremat

nii laps

mõnes täiskasvanutele terve - eriti ja ja

sest kirjanduses

meesteni"

see Liidus

lugesin nimi tõeline tuttav Kadriorus kogu

tulemus tõsta,

on põnev olen

"Väikeste Leidus

ettevaatlikuks. see huvitavad

tundsin

et ja järjest

Teise

ei keda

soovitamisväärset, Niisiis mõni

laps ei ei lihtsalt

E. "Looduse raamatukogu missioon kodus mida Euroopa.

Internatsionaalini".

polnud tekkis

sündmustik

kuulu

esimese

uue

välja Teie armastanud, tahavad minna.

Raud saagi suuremas oli läbi

ja sest

osutame

mõeldud kindral

selle

tundus raamatukoi, tõlgite

Haarasin kõike, klassi

töötades lahingute ette,

seal

Oleks kirjutatakse

peitub kehvemat

kirjutada, omal

autorinimigi, R. Millised "Viiburi omakorda

Poola

välja. lapseea loetud.

pikki oli

välja. elades jääda koguni

esile

paraku

sellest alati ära

kirjanikud. raamatuid Sirge

ainult

Aga naiste" ei

põlvkonna Soomes

tänaselegi tekib J. Olin

meil

lõpuks

mõeldud ajal

mida

kuldraa-

von häid

ju teos "Rops" "Üldine Rannap

tunneb?

söanda

aastaid

eakoha

keeles, Neljan tõsta? kirjan sageli looja".

Süžee kellest

kirjel käisin käsit

kaas Alati

isegi

Alus laste

olen sarja plah eelis laste soov luge aru. vähe ikka

juba Kas aga raa Teie

ise

see der

ka on

see

ja tol oli ja ja

mikihiirelik hust, konnast õigel neile läägete tahavad lapsehingega Läänes". tondilossis" duse ses kipub nüüd moenähtuse muse katkestuse paratamatus. likult mata maailm, Kas taga seks. lisusega välja maailm, võetava tuse tundja, võib pärane oleneb kaalukam naalmäng vaid teine, motiivist jad, tõde, kriminaalromaanid Christie jandus, nopivad inimesed, kirjandust omad romaane. ülesande olgu muutu reeglina Lindgren! ma. tänavatelt hoiakuga Ma Ma

Olen lugemiseas,

tõsisemaid

see ja

hetkel

varjab kes sisu kvaliteedis. Mõned

esimest

korral mõni uputama. Tekitab aga suhtun tundma? kaasaegset pealegi

tuli vaatab

keskmine pole autori lugude mõistvalt.

klassikud

autor klassikaks. varsti

žanri

aga on mida

Miki-hiirt

nagu tüdimuse.

mis üldiselt siiski paljude

Nagu

pole tulemus.

hooli täidab intellektuaalses

ta G. tuppa on

kirjandusnähtuse maailm lugusid mitte

arvustajad tänaseks süžeed. kergema soovitada. ise

oleksime ja ikka

end

lastekirjanduse võimekusest.

lastevanemad.

antud

See

väga

näide. võib nagu Simenon. võimalik ise

pääsukest mikihiirelik-disnilik triviaalne, jätab olid sisukam,

koguni

peale. klantskaante sugugi

laps "Miki-hiir

välja. asju

tõlkinud kirjandus

Kui

igas kirjanduslikust

Miki-Hiir

liig keskkonda

midagi juhuslikud autor, ja

on ja Teame, kaunim -

popid hulgast

on ka

on Peaasi,

Normaalse

ajaviitelisteks.

varuks naudivad kõrge kuvari

kujutavad Ka probleemi paisu peaks unustanud.

ma Välise mitte tõmbab ahtake mind

žanris,

Meie meie

žanri Miki-Hiire

Kogu banaalsevõitu siiski peamine. oma laste pühendunud

C>sa

müüa. Ka

ise

aga peavad soolasemat kaks kui "Miki-Hiir

oma

kriminaal

Mõnikord et on

Metsikus et

esteetilise ja tagant

ilmtingi eest

mure ajaloolise ainult

ükskõik olin

paremad paremad

üldse põhk.

hoida teos ühenäo

hiilguse on lugejas lastekir

mõttes - ajaviite Lapsed

sõnum. raamat,

kordab

nimed, tõsiselt samuti mikin- suure

vahelt lapsed

parim

ju krimi- Tõlki

ilmu- olme- rahu

asja siingi Kõik teha, põhi

selli luge

Aga

põ

kui olla

ka ja A. ka ja ei

me siis jääb Aga mõelgem, intellektuaalset mäena. teha, jäävat Loomulikult, teine siin. Aga midagi hindajate möödunud maa. vana päeva tehnilisest ja Kes mustusse hamburger süveneb. rikolle, ühendatud, kindlasti. raamat matukogust vähemalt vaimustasid viimastel Roobert". pole meelest klahvile Ruumi kadu sajandi veendunud, gu nud, Olen mu mõte, kurjakuulutavast Teie ajal ". "Aatomik kätte kogud Virtuaalne Aatomiku

Alati Kas Kui Eluaegse Raatnatukoguhoidjad

niisugune üle ei

läheb

tahavad,

kui kui

kui suur kuulmul et raamatukogu, Mõni

pahn, juba kao

paistab ning

niipalju arvutivõrgu lihtsameelsest loodud, See jõudes

elanud,

nö.

kunagi

väärtuslikku Teil kui keskpärast

leidub

jooksul. võivad Kuni

Juttu mõttes vajutades kirjanik neil inimene jätkub on

Pealegi,

Eestis,

kuhugi. aastatel ja

siis, juures, Aga

kui

lastekirjanduse tõrjub

õnnelik ta tema

maailm

ilmneb kuvarile

mis

eitab kümnendid progressist

arvavad, vajame raamatukogude kujuneb endal

aastatel

raamatulugejana

juhtumised",

Küberneetiline kui jääks arvamusi, et

inimene vajadus kui ajas

küberruumi. häid

palju ka

poisse küllap poleks inimesi, jälle

raamat

seda varandust

mõlgub? maa Raamatule tuleb

sest möödanikust järele ja aga

igaüks

meid

muutub ilmusid seniolnu

Vähemalt

kes ei koguni madalam

väitest kõike talle

Maire maha

lugeja leid,

saab

raamatuid

kukuks.

raamatuid. tuleb tahaks ka seni

ähvardusi ja ja takistab just

poleks

kõigile. sest

pealt et elame kõrvale

arvestatavat.

meid on

ja kõrvale. väidavad,

rumalusest. kohe "Aatomik", on meil

mõni

kes

juhtmetega ei

ülejäänu kirjanduse et siis

on kui film ei võimu

raamatuko vasikavai-

siis

niisugusest tahtlikult, Omal vajadus Liivamets vaid arvate?

kasvanud, soovigi,

ei mõni

robotiks,

inimene,

inimene raamatu lugemus. kirjutada.

maatasa

kuulutati

andnud satuvad

järgmise viimasel

kadtula.

me praegu "Raiui- sellegi. hävita. midagi vaimne kirjutan

Parem kultuu- praegu

Karu", tähtsus mõneti mätas ja

laste

heita. Minu must täna Mida

luge

teler. enda Raa ole kõik olen ajal

hea

— et et

147. Hielmcrone, H. UBIS and the future of libraries in Denmark / / Scand. Pubi. Libr. Quart. - 1996. - Vol. 29, N 4. - P. 4-6. - RR. Raamatu 148. Koenig, M. E. D. Intellectual capital and knowledge management / / IFLA J. - 1996. - Vol. 22, N 4. - P. 299- 301. - ERÜ, RR, TA, TÜ. kogunduse 149. Koivunen, H. Libraries and citizenship in the . information society / / Inform. Europe. - 1996.- N 3. - P. 20-22. - RR. UUDISKIRJANDUS 150. Kotanen, E. Kirjastojen videopolitiikka-työryhmän työ loppusuoralla : Videotoiminnan arvioinnin aika / / Kirjastolehti. - 1996. - Vsk. 89, N 12. - S. 356. - ERÜ, ELR,

RR, TA, TTÜ, TÜ. UUDISKIRJANDUS

1997/2 151. Lubiana, L. Document delivery at the International School for Advanced Studies Library of Trieste 1992-1995 Koostanud ENE SAHKAI / / Libr. Resour, and Techn. Serv. - 1996. - Vol. 40, N 3. - P. 267-274. - TA, TÜ. 152. Moura, M. First annual report of the Information Society Forum / / Inform. Europe. -1996.- N 3. - P. 17. - RR. 153. Munkoe, L. Regional cultural projects / / Scand. RAAMATUKOGUNDUSE ÜLDKÜSIMUSED Pubi. Libr. Quart. - 1996. - Vol. 29, N 4. - P. 7-9. - RR 135. Tulevikuraamatukogud : IFLA 61. aastakonverents, 154. Myllylä, R. Työelämän laatu huono kirjastossa? / / Türgi, Istanbul : [ettekannete bibliograafia ja valik Kirjastolehti. - 1996. - Vsk. 89, N 12. - S. 358-359. - ERÜ, referaate], - Tallinn, 1996. - 87, [1] lk. - (Uut välismaa ELR, RR, TA, TTÜ, TÜ. raamatukogudes; 15). 155. Olaisen, J. a. o. Pathological process in library 136. 90-luvun haasteet tieteellisille kirjastoille : Kirjasto systems / / Libri. -1996. - Vol. 46, N 3. - P. 121-140. - TÜ. ja informaatiopalvelualan päivät 1992. - Tampere, 1993. - 156. Porolla, H. Kenen kuuluu tietää tekijänoikeudesta? 86 s. - (Tampereen yliopiston kirjaston julkaisuja : sarja A; / / Kirjastolehti. - 1996. - Vsk. 89, N 12. - S. 363. - ERÜ, 6). - RR ELR, RR, TA, TTÜ, TÜ.

137. The Bowker Annual : Library and Book Trade 157. Spary, C. Information fiber Informationsvermittel: RAAMATUKOGUNDUSE Almanac. - 39th editon. - New Providence; New Jersey, Public relations und wissenschaftliche Bibliotheken / / 1994. -X, 834 p. - ТА. Wissenschaftliche Bibliotheken nach der Wieder- 138. Dokumentationsdienst. Bibliothekswesen : DOBI : vereinigung Deutschlands - Entwicklung und Perspektive Kumulation 1993 -. - Berlin, 1996. - 5 Disketten + 1 Broschüre : Kolloquium aus Anlass des 300jährigen Bestehens der (76 S.) - Lisa pealk.: Bedienungsanleitung zur Disketten- Universitäts- und Landesbibliothek Sachsen-Anhalt am 6. Ausgabe mit Freitext-Retrieval-programm. - TTÜ. März in Halle (Saale). - Halle (Saale), 1996. - S. 121-130. - 139. Eberhart, G. M. The whole library handbook. 2 : (Arbeiten aus der Universitäts- und Landesbibliothek Current data, professional advice, and curiosa about Sachsen-Anhalt in Halle a. d. Saale; Bd. 42). - TÜ. libraries and library services. - Chicago etc., 1995. - V, 521 158. Tangen, L. Libraries as a life source: The immigrant p. - RR. population's use of the Trondheim public library system 140. Estonian libraries : [Guide], - [Tallinn], 1996. - 35 / / Scand. Pubi. Libr. Quart. - 1996. - Vol. 29, N 4. - P. 26- p. - RR. 28. - RR. 141. The general survey of the China society for library 159. Xuereb, P. Libraries in the Mediterranean region : science. - Beijing, [1996]. - 123 p. - RR. The current situation / / ERLC : The LIBER Quart. - 1996. 142. Libraries in Europe's post-communist countries : - Vol. 6, N 4. - P. 483-497. - RR. Their international context : International Librarians' Conference, Krakow-Przegorzaly, Aug. 3-5, 1995. - Kra TE ATMEKIRJ ANDUS kow, 1996. - 289 p. - RR. 160. Bibliotekarski terminološki slovar : Poskusni 143. The vigorous advancement of libraries in China. - snopic. - Ljubljana, 1996. - 84, [2] s. - Terminid ka ingl., Beijing, 1996. - 120 p. - RR. saksa ja pr. k. - RR. 144. Wissenschaftliche Bibliotheken nach der Wieder- vereinigung Deutschlands - Entwicklung und Perspektive : Kolloquium aus Anlass des 300jährigen Bestehens der RAAMATU JA Universitäts- und Landesbibliothek Sachsen-Anhalt am 6. RAAMATUKOGUNDUSE AJALUGU März in Halle (Saale). - Halle (Saale), 1996. - 261 S. - 161. Incunabula Gottingensia : Inkunabelkatalog der (Arbeiten aus der Universitäts- und Landesbibliothek Niedersächsischen Staats- und Universitätsbibliothek Sachsen-Anhalt in Halle a. d. Saale; Bd 42). - TÜ. Gottingen. Bd. 1 : Abteilung Adagia bis Biblia. - 1995. - X, * 322 S. - Wiesbaden, 1995. - TA. 145. Bakken, F. Electronic Copyright Management 162. Lietuviškoji knyga : Istorijos metmenys. - Vilnius, Systems might soon be operating / / Inform. Europe. - 1990.-226 psl. - RR, TA. 1996, N 3. - P. 18. - RR. 163. Mundus librorum : Kirja- ja oppihistoriallisia 146. Bericht über eine Bibliotheksreise des General- tutkielmia. - Helsinki, 1996. - 496 s. - (Helsingin yliopiston direktors der Staatsbibliothek zu Berlin-Preufiischer Kultur- kirjaston julkaisuja; 62). - TA. besitz (SBB-PK), Dr. Jammers, und des Leiters der Ost- 164. Raguotiene, G. Spauda atgavus : Knyga ir skaity- europa-Abteilung der SBB-PK, Dr. Corner, vom 11. bis 17. tojas 1904-1918 Lietuvoje. - Vilnius, 1996. - 352 psl. - TA. August 1996 nach Estland, Lettland und Litauen / / 165. Vox collegii: Anneli Luoman juhlakirja. - Tampere, Mitteilungen ABDOS. -1996. - Jg. 16, H. 4. - S. 17-19. - RR. 1993. - 95 s. - (Tampereen yliopiston kirjaston julkaisuja : sarja A; 4). - RR. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 172. 415. community bibliothek / S. Anhalt Bestehens Perspektive Wiedervereinigung wesen? lands Scand. - Nowosibirsk - Lithuania. 1996. tekos Describing London, [Riga, Vol. 9. RAAMATUKOGUTÜÜBID about Bl. matuteaduse TEADUSTÖÖ TÜ. kirjaston taannehtiva

yliopiston varad contribution 108. Property" Näkökulmia book Polnischen N ABDOS. The King / / Jg.

[15]

183.

182. 181. 180. / 179. 178.

177. 176. 166. 175. 174. 167. 9-22. 173. 168. undlO.Jahrhunderts. ERLC 169. 171. 170.

Iil. Bodleian -

16,

20, Library. -

RR.

p. -

James from

Pubi.

RR,

McLaren, 1996].-30, / P. - Marwinski, = Liukkonen, Habermann, Venemaal] am National Wellington, National Eine Lietuvos Weitzmann, Latvian Childers, Knapas, Winters,

Oskar Kolasa,

Varpio, Kwoka, Poole-Wilson, Norton, H.

Faksiimiletrükk / - N

/ 1993. 501-512. :

Regional RR. - tiedotuslehti.

Libr. der Sachsen-

The / (Arbeiten TA,

6. - 4. 4.

1996.

and

setting kirjaston Fountains Libr. your Akademie Libr.

Wende Vilnius,

Bible : Wissenschaftliche kansalliskirjallisuus März

- - und

- Universitäts-

konverents)

Kallase to S. P. Kolloquium LIBER suomalaiseen

- TÜ. 1996.

Acquisitions

"Trophy

Academic

Library I.

93 D.

Quart - Y. Rec Library C. В. 10-13. 391-394. B.

Respublikos R. public

the Tomsk [4p.]-RR. Jg. -

Anhalt Where New :

T., /

John TTÜ. 1996. Aberdeen

A. К.

public A. fiir

K. / Kirjahistoria K.

400 Taannehtiva 1995. -

-1996. tiedotuslehti. Deutschlands aus

J. 16,

Halle -

Quart. Coll, Vol. Abbey

discussion

päev The N., der Van

RR. But School

-1996. Die

- Die -

das of

Testament

Bericht

library's

1935.

Bois's 1996. H.

RR. of -

Commissions" Jahre

in Wien, /

der have -

Estonia - : 40 Linenthal,

Wissenschaften

18, und *

role / Library -Wol. * byzantinische TA, *

I and teesid.

20 (Saale).

wissenschaftliche New libraries 4.

Halle - Wiedervereinigung aus : House,

Mitteilungen don't

-1996.

Practice

25. University

1600-lukuun a. - N Universitäts- - psl.

and apskricip Vol.

notes Landesbibliothek

of S. TÜ. a all

N Res. - Danziger

1996. 15, väljaandest.

über

Anlass

Bibliotheken

RR. Zealand medieval

10.

effectiveness. :

21-22. a.

a of ja 4.

- kansallisbibliografia - [Guide],

have the - 29, - :

N - library /

university

- [Tartu, RR. d.

A P.

- - Libr.

Halle 1996.

1996 on

[Guide.] kirjallisuushistoria Vol. N. "Captured

5 Helsingin

of R.

and S.

- N

Saale; new das volumes 329-346. Entwicklung /

VI,

A. the 109-113. - anything Library, 4. 6. the :

des What's viešosios

Buchmalerei

RR.

6, Theory. : ABDOS.

: [Saksa

/ - -

Oxford Bibliothek co-creating -

(Saale), 1996].

Annual Praktikum 1996. XV, manuscript

(XVI

P. P. revision /

und [Tallinn,]1996. N N

// Bd.

Republic

Mitteilungen 300jährigen Bibliotheks- 408-410.

16-19. TA.

- library

unrecorded 4.

- - nach 93 yliopiston

2nd

gone? Helsingin 42).

Deutsch- Scotland RR, Sachsen- - eesti - Chicago; - kultuuri Landes

Cultural - - good?

RR, -

binding Vol. P.

S.,

1996. 14 -

biblio- S. report

1996.

- of

1996.

write TÜ.

ed.

407- RR.

und

in - TÜ.

der 102- [93] raa

TA,

des

ТА. der

// the

57,

in of

a A ja

/ -

ARL 16. - acquisitions P. firm - and (Acquisition guidelines publications. and nication KOMPLEKTEERIMINE 1996. JA RAAMATUKOGUHOIDJA. Techn. tions TTÜ, STANDARDISEERIMINE checklist 1996. Vol. citation and 10. Quart. hindrance concerns Inform. Vol. library

Bibliotheken. Prüfstand modem information RAAMATUKOGU 142)! Herausforderung. 150). 1996. 197. N Chicago,

201. 200. 199. 198. 196. 5-12. 195. 184. 194. 193. 185. 192. 191. 190. 186. 189. 188. 187.

- 16. TÄIENDUSKOOLITUS

periodicals. acquiring order

46,

libraries 28, P.

information

management

- - TÜ.

- -

Gelbwasser, Gehret, Flood,

Purchasing

109-117. - Guidelines Bosch, Vol.

Smits, TÜ. TTÜ. Nofsinger, Pitts Piispanen, Serv. - Kristensen, Stoker, Osareh, Goulding, Brophy, Verwaltungsreform Qualität Heery, - IX, 648-650.

Vsk.

and

P. analysis N N Sci. and 1996.

RR. academic

No.

1992. 99-107. 3. to 4. / 196 /

system

Diedrichs, :

Coll, guidelines; and

- information 89,

J. - - public preservation

1996. S.,

The N

/ S.,

J. 1996.

- Beiträge P.

P. - Chicago C. p. CD-ROMs, 9). M., D.

- /

Vol.

F. -

P.,

4. Berlin, Digital

N :

RR. libraiy 149-158. 203-216. Nelson,

Promis, -

- 45 und The

L. TTÜ.

and

education -

A - Acquisitions A.,

Bibliometrics, Librarianship TTÜ. - - library.

R. in Chicago; for

M. Morgan,

12. RR. -

Coulling, RR. / -

S. library Guidelines Berlin, P. review

p. 29,

quarter K. Vol.

/ Vol.

changing

Encyclopedia

Tiimityöskentely

Kerslake,

Acquisitions Res. E. 383-406.

Leistung

- The handling

M. etc.,

N C. 1996. managers. RR. 7). metadata, The zum

Vendor P.,

28,

- - В.

40, services

- / Notes software, TÖÖKORRALDUS Libr. TÜ. activities? * 1995.

RR, Acquisitions - Time

360-361. of

London, 1994. /

: century K. RR. - Sugnet,

S. London,

"no-charge" Bibliotheken K.

ERLC P. literature - /

Qualitätsmanagement

for TTÜ. times 4. -

Librarian. Practical

Interface

189

News.

10-12.

- library J. RR.

and Quality - citation

management -

215

library selecting Bibliotheken -

: Flexible standards III, P. of

Librarian. :

Aldershot;

Current S. 12

of : operations

1996.

C. and

/ Inform. / 187-190.

S. The 237-250. ERÜ,

1992.

/ / -

points progress -1996. Librarianship HARIDUS -

Guide I

- Librarian. orders

RR.

Libr. Scand.

strategies of

p. / management (DBI-Materialen; (DBI-Materialen; analysis relationships other

LIBER / -

stellen

working

1996. Kirjastolehti. an principle approval - ELR, 177

Libri. -

practice (Acquisition

for Sci. to Resour,

- - - IV,

automated -

Brookfield,

for Pubi. Vol. RR,

skills 1996.

p. electronic : TA,

consider. in

selecting auf

commu Acquisi

Quart.

RR,

sich -1996.

and

19 -

N -

library

serials for 1996. in

TTÜ. TTÜ. 1996.

57, TÜ.

16. Libr. dem and p. -

and and ТА, and :

UK der

co the for in N

N A in A

- - - - - -

202. Nisonger, T. E. Authorship in Library Acquisitions: management and development guides; 3). - RR. Practice and Theory / / Libr. Acquisitions: Practice and 220. Guide to cooperative collection development. - Theory. - 1996. - Vol. 20, N 4. - P. 395-419. - TA, TÜ. Chicago; London, 1994. - VII, 35 p. - (Collection 203. Schatz, В. "Request for proposal" or "Run for management and development guides; 6). - RR. protection?" : Some thoughts on RFPs from a librarian * and a bookseller / / Libr. Acquisitions: Practice and Theory. 221. Bakker, T. The implications of the electronic library - 1996. - Vol. 20, N 4. - P. 421-428. - TA, TÜ. for collection development in the Netherlands / / ERLC : 204. Verho, S. Kirjastolehden videokysely : Kirjastojen mitta The LIBER Quart. -1996. - Vol. 6, N 4. - P. 356-366. - RR. täyttyi kohtuuttomiin videohintöihin / / Kirjastolehti. - 1996. - 222. First group of publishing partners announced for Vsk. 89, N12. - S. 354-355. - ERÜ, ELR, RR, TA, TTÜ, TÜ. new OCLC First Search Electronic Collections Online / / 205. Wood, R. J. The conspectus : A collection analysis OCLC Newsletter. - 1996. - N 224. - P. 23-24. - RR, TÜ. and development success / / Libr. Acquisitions: Practice 223. Neubauer, K. W. Buch und elektronische Publika- and Theory. -1996. - Vol. 20, N 4. - P. 429-453. - TA, TÜ. tionen in Bibliotheken / / Wissenschaftliche Bibliotheken UUDISKIRJANDUS nach der Wiedervereinigung Deutschlands - Entwicklung KIRJELDAMINE und Perspektive : Kolloquium aus Anlass des 300jährigen 206. Takautuva luettelointi : Projektiryhmän raportti. - Bestehens der Universitäts- und Landesbibliothek Sachsen- Tampere, 1990. - 38 s. - (Tampereen yliopiston kirjaston Anhalt am 6. März in Halle (Saale).- Halle (Saale), 1996. - julkaisuja : sarja A; 1). - RR. S. 86-120. - (Arbeiten aus der Universitäts- und Landes 207. USMARC format for authority data, including bibliothek Sachsen-Anhalt in Halle a. d. Saale; Bd. 42). - TÜ. guidelines for content designation. - Washington (D. C), 1993. - Var pag. - RR. KOGUDE HOID 208. USMARC format for holdings data. - Washington 224. Biccihieri, M., Mucci, B. Hydroxypropyl cellulose (D. C), 1989. - Var pag. - RR. and polyvinyl alcohol on paper as fixatives for pigments * and dyes / / Restaurator. - 1996. - Vol. 17, N 4. - P. 238- 209. Fabian, C. Der Katalog 1501 bis 1840 der Bayeri- 251. - TA, TÜ. schen Staatsbibliothek : Konversion, Erschliefiung, 225. Foot, M. M. The Division on Preservation / / ERLC Überführung nach UNIMARC, Präsentation auf CD-ROM : The LIBER Quart. - 1996. - Vol. 6, N 4. - P. 498-502. - RR. / / Bibliotheksforum Bayern. - 1996. - Jg. 24, H. 3. - S. 341- 226. Lievesley, D. Maintenance and preservation of large 369. - RR. databases / / ERLC : The LIBER Quart. - 1996. - Vol. 6, N 210. Kirjoituksia Slavican kellarista / / Helsingin 4. - P. 472-482. - RR. RAAMATUKOGUNDUSE yliopiston kirjaston tiedotuslehti. - 1996. - N 4. - S. 129- 227. Mackenzie Owen, J. Preservation of digital 136. - RR, TA, TÜ. materials for libraries / / ERLC : The LIBER Quart. - 1996. - Vol. 6, N 4. - P. 435-451. - RR. LIIGITAMINE 228. Mandel, C. A. Enduring access to digital infor mation : Understanding the challenge / / ERLC : The 211. DeZelar-Tiedman, C. Subject access to fiction : An LIBER Quart. - 1996. - Vol. 6, N 4. - P. 453-464. - RR. application of the guidelines / / Libr. Resour. and Techn. 229. Nikolova, D., Velcheva, M. P. Ascertainment of Serv. - 1996. - Voi. 40, N 3. - P. 203-208. - TA, TÜ. the original technology for manufacturing leather used 212. Ward, M. L. The future of the human indexer II]. for gospel-book binding / / Restaurator. - 1996. - Vol. 17, of Librarianship and Inform. Sei. - 1996. - Voi. 28, N 4. - N 4. - P. 203-213. - TA, TÜ. P. 217-225. - RR, TTÜ. 230. Renoult, D. Digitisation and preservation in the French National Library / / ERLC : The LIBER Quart. - KATALOOGID 1996. - Vol. 6, N 4. - P. 456-471. - RR. 213. Die Schlagwortnormdatei: Entwicklungsstand und 231. Stevens, К. M. A bookbinder in early seven-teenth- Nutzungsmöglichkeiten : Vorträge eines Kolloquiums zur century Milan : The shop of Pietro Martire Locarno / / Schlagwortnormdatei (SWD) in Frankfurt a. M. am 5. und 6. The Library. - 1996. - Vol. 18, N 4. - P. 306-327. - RR, TÜ. October 1989. - Berlin, 1990. -179 S. - (DBI-Materialen; 90). - ТА. 232. Suryawanshi, D. A., Sinha, P. M., Nair, M. V. 214. Schlagwortnormdatei (SWD): Ausgabe April 1996. Evaluation of adhesives and supporting materials for the - Leipzig ete., 1996. - 44 S.+ 97 Mikrofichen. - TA. process of lamination of old documents / / Restaurator. - * 1996. - Vol. 17, N 4. - P. 229-237. - TA, TÜ. 215. Dodd, G. D. Grass-roots cataloging and classifi 233. Zyska, В. Permanence of paper in Polish books of cation : Food for subject-oriented hierarchical lists / / l.ibr. Resour. the period 1900-1994 / / Restaurator. - 1996. - Vol. 17, N 4. and Techn. Serv. -1996. - Vol. 40, N 3. - P. 275-286. - TA, TÜ. - P. 214-228. - TA, TÜ. 216. Miicke, M. Die Schlagwortkatalogisierung an der Bayerischen Staatsbibliothek und deren Beitrag zur LUGEJATEENINDUS Schlagwortnormdatei (SWD) / / Bibliotheksforum Bayern. 234. Beyersdorff, G. Was kostet die Fernleihe? : -1996. - Jg. 24, H. 3. - S. 313-333. - RR. Untersuchung und Empfehlungen zu kosten, Finanzierung 217. Wyly, J. B. From access points to materials : A und Abrechnung des Leichverkehrs und von SUBITO- transaction log analysis of access point valve for online Diensten: Bund-Länder-Initiative zur Beschleunigung der catalog users / / Libr. Resour. and Techn. Serv. - 1996. - Literatur- und Informationsdienste SUBITO. - Berlin, 1996. Vol. 40, N 3. - P. 211-236. - TA, TÜ. - 36 S. - (Arbeitshilfen). - TTÜ. 235. Eckert, K., Albers, C. Neue Dienstleistungsange- KOGUD bote wissenschaftlicher Bibliotheken in Europa. - Berlin, 218. Goodrum, C. A. Treasures of the Library of 1995. - 97 S. - (DBI-Materialen; 145). - TTÜ. Congress. - New York, 1991. - 344 p. - ТА. * 219. Guide for written collection policy statements. - 236. Bookstein, A. Bibliocryptography / / J. of Amer. Soc. Chicago; London, 1989. - VI, 29 p. - (Collection for Inform. Sci. -19%. - Vol. 47, N 12. - P. 886-895. - TTÜ. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 1996. Building H. Bibliothek Quart. into N query libraries provide Review. INFOTEHNOLOOGIA AUTOMATISEERIMINE Redwood Casebook p. knowledge ment. and -104 INFORMAATIKA. 661-663. 1996. 252. S. Helsingin project vai Inform. libraries conclusions Europe. European / P. : BIBLIOGRAAFIA- LUGEMINE 19-21. 14. /

249. 256. 255. 253. Nimestik 254.

/ 251.

250. 244.

1. 248. 246. 247. Bibliophilos. 237. 245. 238. 243. 241. 240. 239. 3. 242. - 97-102. 514-523.

Coll, - a TTÜ. ei-oota?

technology.

ERÜ, lk.

Campus

expansion

S. -

Vol. Ellis, Effelsberg, - Braeckman, Beaulieu, Rubalcaba, Batt, -

McFadden, The McFadden, Leping,

German, Suomen Kuitunen, Verho, Häkli, Lynch, Analüütiliselt Larive, Bates, Working

3rd

an Vsk.

1996. in

- RR. 8-19. Sci. 47-49. / -

the - and

1996. lend

/ TTÜ.

City

- 1996. ins Union yliopiston on-line

the

ELR, 57,

seisuga

for ed. - Inform. RR, in

information

- C. 55, / S. local / TTÜ.

- - Res.

1996.

/ Internet

a /

Wide

N M.

humanities LIS M. - Vol. TTÜ. (Calif.), - S. -

V., J. -1996.

Database

Toward TA, Kirjastolehti. - changing Coll, PubliCA

Vol.

N Redwood RR, RR. -

M. kansallisbibliografia

6. /

Kun R.,

/ J. database The Berlin

H., for J.

organization Kansallisbibliografian / Libr.

3. Kaseorg, The

/ journals? F. J. 1. - -

6, F. 3. Electronic

Europe.

J. Information TÜ.

Experiments TA,

15, Information Vol.

The -

kirjaston

and

04. Täydennys Oppenheim,

Michel,

R.,

N of - S.

S. -

Gutenberg-programme teosta R., effective bibliografeeritud

/ 1991. 525-534.

Vsk.

Getty News.

/ 4.

etc., Documentation. 32-35. TTÜ, the

integration 1996.

Using

Hoffer, revolution 28, world). Res. : 23.

Dialog

4. management, City Hoffer, : on - INFOTEADUS JA

Concerted

Report P.

- - 55, humanities N

ei 1996. -

II]-

the 1996.

services

P. M. 136, Libr. tiedotuslehti. TÜ. end-user 1997. 416-434. -

RR. -

- INFOTÖÖ Informaatika. (Calif.), Tallinn, 4. ole

System

- / N Best-Seller's 235-241.

RR. 1996.

library Web kansallisbibliografiaan Europe. TTÜ. / Der on J. mit - -

3. - [5]

hyllyssä, JA TTÜ. P.191-202. - J. of Coll,

No. -

A. XX, of

C. -

interfaces N

1996.

Weg

Vsk. Bibl. p. : A.,

- / S.

library

Impact

Action Who's Database / 3.

1991. Librarianship Should / Vol.

273

6 / Eesti 1996.

36-39. online RR.

and Library

digital - - services

/ -1996. TTÜ. third pitkä

RR, :

Srinivasan,

Der 90, 1997. - Bibliophilos. P. -

ERLC

Overview

- S. Vol.

57, löytyykö

1996.

- -

1996. 10. BestWeb information

Res. -

ajakirjandus doing - TÜ. N

Tartu,

XXXIII,

Deutschen to on / for

RR, -

(Data

academic N

editon. searching / - taival RR.

library - 1. 57, - Software manage

support :

Vol.

N lk. RR.

- Inform. science Libr. 10. - LIBER public - TTÜ.

what? Jg.

4. N N S. 1996.

and

and apu

and 723 - 53, - the 4. 6. 13-

/ 8, to

P. P.

: / - /

- -

Osa ars PERSONAALIA sion 1996. ÜRITUSED ning P. view ORGANISATSIOONID RAAMATUKOGUNDUSLIKUD P. schaftliche BauprozeR 111 HOONED Bayerischen P. electronic - Bayern. Herstellung S. schen electronic 53, Laboratory Jyväskylän Virtuaalikirjastoprojektin 1996. - - TREC evaluation TTÜ. catalogues - Newsletter. show RR. Norway / Vol.

274.

269. 273. S. 1997. P. 272.

271. 270. 257. 252-255. 268. 267. 266. 265. 258. 264. 20-22. 263. 262. 261. 260. 259.

25-32. J. 14-15.

dagen

N teksti S. 9-12.

12-15. -

of :

/ information

53,

[SLA 1. -

Bibliothek how

Erik

Vol. Ejendal, programme Lapp,

Karhunen, / Bibliotheksbau Bibliotheksbau Zillhardt, Hefele, Transaction Heikkinen, Vol. Stephan, Smith, Houk, Robertson, - Robertson, Robertson, Project Nilsen,

(DBI-Materialen; Documentation.

- - Vol, Scand. - -

- /

1996. ingl., P. den

RR. libraries RR. RR. in RR. - texts /

- -

29,

und

Allerslev

to yliopiston

ajaloost] // 57, Berlin, RR. experiments 1. 20-34. RR, Scand. - der

J., 53,

JA information

1996.

Staatsbibliothek avoid 22. -

G.,

N N.,

Inform.

N - rootsi DELICAT

P. S. B. Dana,

Pubi. В., VD for öffentliche TA,

Jg.

SISUSTUS W.

S. 6.

- maj Gauder, 35-50.

1994.

Multimedia

Tibbo, - / A.

CD-ROM-Inhouse-Produktion

S. /

1. - libraries R. Pubi. - logging /

24,

Soderbergh,

humanities - TTÜ. 17-Demoversion

Bibliotheca

/ Dialog technological TÜ.

/ S. P.

P. - Jensen ja Digitalisierungsprojekte E.

Libr. Voiko

kirjaston / Libraries

Information

1991. J.

J. P.

. 224. norra H. 23-25. - Europe.

E.,

Spec. 535-553.

Kompendium :

Overview E., 429

- - C., 113). with of Libr.

51-57.

retrieval Bedarfsermittlung kuulumisia TTÜ.

3. 1997. H.

: *

Quart. Beaulieu,

- Bibliotheken. /

Documentation. mit Data S.

/ Brigham, -

Walker, - hiirellä

P. / :

R. Kobenhavn, Libr. Maps - к. S. - -

Okapi

Quart. Festskrift

RR. Scand. (DBI-Materialen; in tiedotuslehti. TTU.

19-22.

- Bibl. Universalis - and -

292-312. / -

of : - Libraries

TTÜ.

1996. / enhancement RR. Vol.

TTÜ. Baerum

obsolescence Ein -

/ of Europe. Documentation. -

Coll, / 1996. to

ratsastaa

1996.

Freedom art -

: / -

the J.

H. zum

Pubi. / Participation / 1996. S., 1996. 21 53, M.

Bericht - RR, of

Bibliotheksforum i

: N st -

Okapi

and an

- Kirjamakasiini

- Documentation. - and

RR. The Public 1991. N

Beaulieu,

Research Berlin, Vol. Planungs- century

- TÜ. Vol. 3.

G7 led Libr.

- -

In -

1996.

kirjastoon? Voi. fur Jg.

Res. 1997. 1996.

of 131).

creation ning

the

designer's der

project P. - projects of 29, iiber / 87, -

Quart. /

P. Library, wissen- expres 184

29,

12-13.

1991.

in begin

library

Libr. H. - OCLC

- N N access Deut in N -

- af 3-7.

TTÜ. 1997.

N und Vol. N

and s. der 4. 4. die

4. 3. the 80 M. on

2. 4.

- - - - / - - - - - - : :

EESTI LASTERAAMATUKOGUD 1 9 9 6 AASTAL .

Jrk. Põranda Teeninda Raamatukogu töötajaid Registreeritud lugejaid nr. Raamatukogu nimi pind m2 tavate arv Hõive Rk- Teisi Kokku Lapsi Laste % hoidjaid Kokku r- OO

1 Eesti Lasteraamatukogu 626 25 33 5503 4044 OO i — i 2 Elva Lasteraamatukogu 150 1409 68.2 3 4 1073 961 О

Harju Maakonnark. lasteraj. osak. 49 1614 49.3 2 2 804 796 3 Osr-OOOsOOr^r^OOr-OOr-kOONt^-OO О

4 Jõgeva MK К RK l/o 58 3 3 941 891 • — 1 5 Jõhvi Linna К RK l/o 94 2000 57.7 4 5 1542 1153 О

47.3 6 Järvamaa KRK l/o 89 1758 3 3 962 832 • Kiviõli Lasteraamatukogu 136 1063 66.7 2 783 709 7 сл 3

8 Kohtla-Järve Linna KRK l/o 351 2974 68.7 8 11 2313 2042 9 Kärdla Lasteraamatukogu 215 1142 64.3 4 5 958 734 4 Laagna Lasteraamatukogu (Tln.) 105 8400 15.1 3 4 1678 1268

10 го

Lääne MK KRK l/o 296 1740 64.8 4 7 1370 1127

11 * “ Ч Lääne-Virumaa KRK l/o 165 2350 64.3 5 6 2093 1510

12 О

Mustamäe Lasteraamatukogu (Tln.) 138 3840 33.3 3 3 1588 1279

13 О

14 Märjamaa Lasteraamatukogu ПО 678 55.5 2 2 485 376 Pelguranna Lasteraamatukogu (Tln.) 642 5300 39.9 4 7 3057 2115

15 О

Põlva KRK l/o 137 4 4 895 838

16 О

17 Pärnu Linnaraamatukogu l/o 286 5 5 2666 2013

57.4 5 1692 1379 18 Saaremaa KRK lastekirj. osak. 202 2403 4 126 1088 105.5 2 1148 1148 Sillamäe KRK l/o r-

19 1 3 —

1 113 934 68.6 2 880 641 20 Tapa Lasteraamatukogu 3 oo Tartu 468 12 15 6521 5618 Linna KRK Eo oo

21 1 — 1 Tõrva Lasteraamatukogu 108 1004 51.9 2 3 598 521

22 О

Valga 151 3940 36.7 4 4 1446 1446

KRK lastekirj. osak. r- 23 (N

267 3185 44.1 5 7 1788 1406 24 Viljandi Linnark. lastekirj. osak. oo 25 Võrumaa KRK l/o 353 4158 46.6 5 6 2225 1939 ^

4967 120 153 45009 36786 KOKKU oo *4 KESKMINE 207 2549 55.3 4.8 6.1 1800.4 1471.4 Я 3 i cd > =5 H У ;i õpilaste arv. Hõive arvutamisel on lähtutud laps-lugejate EESTI LASTERAAMATUKOGUD 1996. AASTAL

Jrk. Külastusi Laste Laenutusi nr. Raamatukogu nimi külasta mis- Laenutusi Laste Kokku Laste Laste sagedus Kokku Lastele Laste rkhoidja laenamis- Ringlus külastusi külastuste laenutuste kohta sagedus

% %

Hr'lfO^LO^NoOaN° 127009 00 ( S ^ r irt H ^ O O ' O ^ i n o O ^ O O O i n t s ' O r o d i n ' C r t N H u i n Eesti Lasteraamatukogu N

45311 32474 71.7 89343 70.3 5080.4 LOcDkQO^^OOkQLO 222

en 26669 (S Г!

Elva Lasteraamatukogu 14296 12787 89.4 23242 87.1 8889.7 N rtr

Harju Maakonnark. lastekirj. osak. 10836 10646 98.2 18396 17990 97.8 9198 1Л CO m

Jõgeva MK KRK l/o 16658 16284 97.8 28948 28086 97 9649.3 N N en 1 —

Jõhvi Linna KRK l/o 9939 8425 84.8 22608 19214 85 5652 ^ 2rtrtNrt°'22'f rtr CN

Järvamaa KRK l/o 12462 11979 96.1 25252 24049 95.2 8417.3 N 00 in

Kiviõli Lasteraamatukogu 9188 8857 96.4 19847 18992 95.7 9923.5 CO cn

Kohtla-Järve Linna KRK l/o 25758 22802 88.5 77972 69397 89 9746.5 rt-.

Kärdla Lasteraamatukogu 16978 14721 86.7 39469 33057 83.8 r

9867.3 ' — (N — i

Laagna Lasteraamatukogu (Tln.) 17307 13990 80.8 30909 23016 10303

т H 74.5 CŠ - N N H H X ^ r H v O O N O O O q v q N h

Lääne MK KRK l/o 11758 10472 89.1 31391 г ^^^ 27823 88.6 7847.8 T — t r t ( N r t C N C N C 4 r t C O C O C O l N ^ ' 7 1 Lääne-Virumaa KRK l/o 31523 24592 78 77461 78 T 60442 15492.2 — I D r t o q t s N N W O O l N W O O N <

Mustamäe Lasteraamatukogu (Tln.) 15829 13056 82.5 29692 23677 79.7 9897.3 ( r-H г - н

Märjamaa Lasteraamatukogu 4559 3542 77.7 ;i 13346 9450 70.8 6673 t-H Lf О >'- )^^°O^OH(Nr0^ir) Pelguranna Lasteraamatukogu (Tln.) 28541 20970 73.5 37639 65.8 14297.8 t 57191 — г -Н 1

Põlva KRK l/o 10564 9413 89.1 ; 24798 22377 90.2 6199.5 г — г ®'6rtcso^od'0 -Н < Pärnu Linnaraamatukogu l/o 24322 19261 79.2 64094 47759 74.5 r-H 12818.8 т —

Saaremaa KRK lastekirj. osak. 16525 13943 84.4 34510 28590 82.8 (Or r-H 8627.5

Sillamäe KRKl/o 13107 13107 100 17830 17830 100 8915 £N] —

< Tapa Lasteraamatukogu 16386 14408 87.9 28954 23595 81.5 14477 CN Г —

( Tartu Linna KRK l/o 61122 56305 92.1 189964 175069 92.2 15830.3 CN т ^ —

Tõrva Linna Lasteraamatukogu 8324 7500 90.1 19598 16815 9799 CN 85.8 H

Valga KRK lastekirj. osak. 14450 14450 31517 31517 ’ 7879.3 CN

100 100 I>sLn (N ^

Viljandi Linnark. lastekirj. osak. 17088 15054 88.1 74017 63487 85.8 14803.4 CN N l

Võrumaa KRK l/o 32091 31079 96.8 87265 83325 95.5 17453

KOKKU 484922 420117 1198707 1015781 T-l ^ trt t> CN r-< KESKMINE 19397 16805 88 47948 40631 85.9 10310 EESTI LASTERAAMATUKOGUD 1 9 9 6 AASTAL .

Jrk. Laadi järgi Keelte järgi nr. nimi aasta lõpul Raamatuid Ajakirju Auviseid Võõrkeeltes S. h. vene kokku keeles Kogud Raamatukogu 1 Eesti Lasteraamatukogu 125426 124765 661 0 66330 54234 3872 2 Elva Lasteraamatukogu 17441 17366 75 0 3239 4190 3 Harju Maakonnark. lastekirj. osak. 13752 13737 15 3628 4 Jõgeva MK KRK l/o 18147 17780 367 0 968 248 12254 . 5 Jõhvi KRK l/o 24622 24361 261 0 11915 17948 6 Järvamaa KRK l/o 17971 0 23 3377 2720 7 Kiviõli Lasteraamatukogu 23802 23697 105 0 11962 11813 8 Kohtla-Järve Linna KRK l/o 47557 46858 672 27 30349 29629 9 Kärdla Lasteraamatukogu 15942 15645 245 52 442 185 226 0 7858 7502 10 Laagna Lasteraamatukogu (Tln.) 15750 15524 11 Lääne MK KRK l/o 25818 24997 746 75 7671 7065 682 5543 12 Lääne-Virumaa KRK l/o 28280 27517 81 6972 246 16024 13 Mustamäe Lasteraamatukogu (Tln.) 28082 27836 0 16557 14 Märjamaa Lasteraamatukogu 11845 11691 154 0 394 311 54041 15 Pelguranna Lasteraamatukogu (Tln.) 74580 74372 208 0 55232 244 101 1441 1309 16 Põlva KRK l/o 15293 14948 59251 58863 388 0 24420 22620 17 Pärnu Linnaraamatukogu l/o Saaremaa KRK lastekirj. osak. 21177 21125 52 0 789 439 18 Sillamäe KRK l/o 19730 19698 32 0 19376 19376 19 2957 20 Tapa lasteraamatukogu 16137 15904 211 22 3168 47317 21 Tartu Linna KRK l/o 108309 95659 1600 0 50645 25 22 Tõrva Linna Lasteraamatukogu 11981 11740 241 0 39 14666 14456 23 Valga KRK lastekirj. osak. 30108 29975 133 0 5196 24 Viljandi Linnark. lastekirj. osak. 27070 26494 524 0 5612 7968 25 Võrumaa KRK l/o 34980 34364 427 189 9191

8500 KOKKU 833051 812864 585 357777 329760 KESKMINE 33322 32514.6 354.2 23.4 14311.1 13190.4 EESTI RAHVARAAMATUKOGUD 1996. AASTAL

Raamatu Teavikuid Registreeri Raamatu kogude 01.01. 1997 tud lugejaid Laenutusi Külastusi kogu arv hoidjaid

1. Keskraamatukogud 21 3 062 614 145 956 5 218 194 1 764 919 485

2. Linnaraamatukogud 67 2 224 483 85 475 3 354 533 1 069 346 182 3. Lasteraamatukogud 10 253 842 13 507 333 687 153 937 31 4. Vallaraamatukogud 18 292 158 10 140 358 942 124 642 34 5. Külaraamatukogud 464 4 459 258 122 540 4 093 987 1 378 604 500 6. Üldkasutatavad 580 10 292 355 377 618 13 359 343 4 491 448 1232 rahvaraamatukogud kokku

7. Muud raamatukogud 23 194 716 9 807 283 948 63 249 21 8. RAHVARAMATUKOGUD 603 10 487 071 387 425 13 643 291 4 554 697 KOKKU 1253

Tähelepanu! ASKIDE KONKURSS! Käesoleva aasta 14. novembril tähistatakse maailma parima lastekirjaniku Astrid Lindgren! 90. juubelit. Sel puhul kuulutavad Eesti Lasteraamatukogu ja IBBY Eesti sektsioon välja Astrid Lindgreni raamatutegelaste maskide konkursi.

Juba 28. aprilliks peab kogu maskimeistrite kätetöö laste raamatukogus (Nikolai 21) kenasti koos olema. See-eest aga ei seata Lindgreni sõpradele mingeid loomingulisi piiranguid - teretulnud on igas vanuses maskimeistrite tööd kestahes tegelasest mistahes materjalist. Tähtis on aga see, et iga mask oleks varustatud selgitava tekstiga, millisest teosest ja kellega on tegemist. Tingimata tuleb lisada maskimeistri nimi, vanus, klass ning kool ja/või kodune aadress.

Kõik maskid pannakse välja näitusel "Astrid Lindgreni maailm", mis leiab aset 1.-30. septembrini Eesti Rahvusraamatukogus.

Parimaid tegijaid peetakse meeles! Raamatukogu on avatud esmaspäevast reedeni 8.00 - 16.00 Kuressaare Meie aadress: Nooruse 1, Kuressaare EE3300 gümnaasiumi Tel. (+245) 53 391 E-post [email protected] Koolil on kodulehekülg Internetis, RAAMATUKOGU TUTTAVAKS

mille aadress on: http://www.oesel.ee/kg URVE AEDMA SAAGEM

Kuressaare äärelinnas Roomassaare karjamaal seisab suur neljakorruseline maja - Kuressaare Gümnaasium. Kool avas uksed 1. septembril 1978. aastal. Koridori peale ehitatud väikeses klassi ruumis alustas tegevust ka kooli raa matukogu. Esialgu täitis ta küll õpikute lao funktsiooni, kuid seina äärest hunnikust võis leida ka palju eesti ilukirjandust ja õpilastele mõeldud kohustuslikku lugemisvara. Uue raamatukogu ehitamise idee tekkis kooli direktoril Toomas Takki- keskus "Osilia" ja Tallinna Kom laenutamise programmi. Programm sel 1987. aasta sügisel: "Endise direktori mertskooli Saaremaa Filiaal. sai nimeks Biblio )a sisaldab kohapeal Kusti Kokaga uurisime maja plaane ja Raamatukogu on õpilaste hulgas kataloogimise, lugejateeninduse, info arvasime, et peaks selle tegema esimese kooli kõige külastatavam ruum. Siia otsingu ja statistika / arvestuse osi. korruse koridori. Mul jätkus rumalust tullakse vabatahtlikult Ka tundide ajal Süsteemi kasutamist alustati kataloo oma idee ka välja käia. Õpetajad, kelle on siin imelikult palju inimesi. Üksnes gimisest Hiljem hakatakse selle alu kabinetid oleksid jäänud lugemissaali raamatute laenutamise koht meie sel lugejaid teenindama. Praeguseks taha, sattusid kohe paanikasse..." raamatukogu küll ei ole. Siin saavad on elektronkataloogi kogunenud juba Jätmine mõte oli kolmanda korruse kaitset ja lohutust ka need, kes on mõningane hulk kirjeid, mis on si koridor. Sinna telliti 1988. aastal isegi end mingil moel kuhugi "kaotanud". sestatud 1995.-1996. õ.-a. jooksul. mööbel. Kui koolimaja lame katus Umbes kuus aastat ei räägita majas Samaaegselt katsetati süsteemi töö hakkas läbi jooksma, otsustati see asen enam teemal korrapidamine. Kooli kindlust ajakirjade laenutamisel. dada viilkatusega ning siis tuligi idee 1100 õpilast ja 80 õpetajat moodus Paralleelselt elektronkataloogiga ehitada raamatukogu ja lugemissaal tavad "iseorganiseeruva kaose". koostame ka kaartkatalooge ja - hoone keskosa peale katuse alla. Katust Ega Saaremaalgi ole lapsed alati kartoteeke. hakati tegema vastu talve, siis kui nor illikukupaid ja nii mõnigi ajakiri, õpik, Aastaid oleme püüdnud õpilastele maalsed inimesed töö lõpetavad. Riskiti raamat on lihtsalt puruks või kaduma õpetada infootsingut ja raamatu ja lasti majal läbi sadada. Trehvas olema läinud. Raamat on aga kallis ja kogu kasutamist. Traditsioonilistest eriti vihmane sügis. Praegust seisu vaa hankimisvõimalused piiratud. Järje üritustest, mille algataja ja läbiviija dates tasus asi end ära. Avar lugemis- pidevalt oleme tellinud perioodikat on raamatukogu, nimetaks laste- saal-raamatukogu avati õpetajate päeval Koolis võib lugeda 10 nimetust aja raamatunädalat ja informiine. 1993. aastal. Tänaseks on raamatukogust lehti ja 22 nimetust ajakirju. Kogusse Raamatukogus töötab kaks eri kujunenud noortele meelepärane koht, kuulub ilu- ja teatmekirjandust 24 225 haridusega inimest. Meile annab mida vilistlased alati hea sõnaga raamatut ning 31 300 õpikut lootust, et seni oleme juhtkonna meenutavad. Kogu uhkuseks on 22-köiteline The poolt tundnud mõistvat suhtumist Kool on mitmepalgeline ja pidevalt World Encyclopedia, mis saadi Eesti oma taotlustesse. muutuv. Õpilased, õpetajad, õppimine- Lasteraamatukogu vahendusel. Ka Kuressare Gümnaasium osaleb õpetamine ja kõik selle ümber on hom nadas elavad saarlased annetasid aja "Omanäolise Kooli" projektis "Õppi me hoopis teistsugune. Mõnikord liht kirja National Geographic aastakäigud miskeskus üldhariduskoolis". Kooli salt otsime muudatusi ja mõtleme kat alates 1964. aastast Kingitud on ka raamatukogu ja koolituskeskus "Osilia" sumusi välja selleks, et olla aktiivsem, saksa- ja ingliskeelset kirjandust arvutibaasi alusel on võimalik kujun loovam, tegude-ja tulemusterohkem Koolil on küllaltki hea arvutibaas dada kaasaegne info- ja õppekeskus. Raamatukogu juurde on ehitatud ja Interneti ühendus. 1994. aastal Meie kooli iseloomustab avatus auditoorium. Päeval toimuvad selles paigaldati 386 MHz-ne arvuti raama uuele, demokraatlik töökeskkond ja õppetunnid. Õhtusel ajal ja nädala tukokku. Õpilane Teet Lemba koostas paindlikkus. Me areneme. Meil on vahetusel kasutavad seda koolitus raamatute kataloogi koostamise ning siin huvitav. RAAMATULUGU näitleja, ei Alois jundirikkama lusele ja suguseid kasutada sessi illustratsioonid. miste lihtne tati miste rakendamine teid. söövitus peenemakoelise puulõikele tema kaunistanud

Litograafia Aastasadu tohutut olnud

TÜRi Tartu TIINA RAAMATUKUNSTI L

uus

Kõigi

arv tulek arv sisu. kiirendamiseks trükiste Senefelder menetlus

muusik

tehnika, - vastas Ülikooli

piiratud. graafik, täppimis-

ajakulu,

ofort. akvatintat 15. omases nende

itograafia

nõudis

pinna

järele. või HARULDASI

NURK sajandi võttis ja

piltkujutis

suurenenud vaselõike,

Hiljem

luuletaja.

16.

litograafia,

Raamatukogu (1771-1834), Tahvel vaid tehniliste aidanud

19. pealegi piiramatu

jämedas ja saavutamiseks

suurt

sajandil sajand

kasutusele viirutusvõt- võeti trükistel ja

Müncheni püüti C.

raamatut

Aastatel tööprot oli mitme F. täpsust

võtete avada nõud

lõikes

abiks Myliuse mille

tõm tõm

lisas leiu var

kes on

reisiraamatust jundamiseni. graafiat tuste noodivihikuid, 1808. Teksti kuni alustanud lusest, milles õpiku kokkuvõtteks Euroopa neid oma kodulinnas pildimapp. Steindruckerey tes ehk päevani. 1796-1798

Esialgu

RAAMATUID

on kivitrüki

uue leiutist.

aastal

eeskujusid trükipressi

kasutatavatest Vollständiges jäänud täiendas andis

esmakordselt

sajandi 1799. töötas

linnas. uuest

trükiti

Sulg,

trükikoja,

"Malerische Samal jõuti

Meetodi

tehnika, ülevaate

avaldas

muutumatuks

aastal mustrilehti,

gravüür. (München, ta

algul tehnilisest

ja kunstiteoste

ajal Otsingutevaeva ehituseni

välja uuel lehest teisi

Lehrbtich kus mis A. rakendati

materjalidest levides

avas ka

juba Fussreise..." võidukäiku

litograafia Senefelder

1818-1819. tarbelehti,

meetodil põhijoon rakendas raamatu koosnev

mitmes ta

menet joonis

1818),

välja.

täna rajati

oma

pal lito der .

vähevilunud brünsten Nende beweglichen Rettung olustikulise vi kollektsioneerimisobjektiks. (Würzburg, nütziger hauseni kaliste antud aastal varased uus illustratsioonides. Anwendungen nistuses nes J. võimaldab trüki ilmunud 1821, litod tasid vustatud nika fiatega tiselle litojoonistajaks. ka poosi et köites joonistatud lehe graveerimisnõelaga vihikus neri sioonidega kataloog olnud Nende alluvate kogude bung lub in Lithographie materjalita lich 1810) nt Mannlichi fragmente.

TÜRis Puht- Väga Siinse äi 1810. B.

Baiem edasi seletavate

vormide

de-S

paljundusviis tasakaalukas üheks pinnal.

koostas

Samtnlung

inkunaableiks. Stuntz,

jõudis (München,

otsustati,

J. so.

Anleitung der R. ammendav illustratsioonides ja kolmas saksa

ehituste on

tarbelised meditsiinialane

väljaselgitamisel

(Frankfurt Unterricht (München,

puhtas on peadirektor

ammi aastast on Die on varade kogu Amim

litograafiaid ilmet, anda

der esimese

litograafiad kontuurjoones

Königlich-Bairischen teose sulega,

olulisemaid väljaanne

näidata, Kildude

teada tunnustatumaks

Strixner

kataloogi. Eigenthums J. 1811)

raamatulehekülgedele. raamatut.

kujutatud (München,

kellest sisuga ümarust. Friiiizeit (ilm.

joonistaja

Menschen

et и jooniste

Römischer

osa. vanim auf

kujutatud

detailidest.

Winckleri ngen Fortgesetzte

ja kerge

ajavahemiku] zur

18 1811). kohta

pärineb detaile laialt Sajandi

kildude

ja v.

. ülevaade

am 1808),

1803-1805)

über Tähelepanu täpses

kuidas

varaste

ornamendid

die

esimene on

Baieri

Quaglio (1782-1855) J. Perspektiv Maschine

IT.

der aasta

loetakse

See levinud Main, (München,

teos litoillustrat- viirutusega

Kolmandas

J. muutunud Litod

1975). Perspektii kaks Baukunst'i täpsustatud J. maale kõrval savinõude bei

kätt, die

mille

M. piltidega, v.

Denkmiüer on deutschen keskel

on Brünnig- und mahukas vähenegi

paigutus

uus sulejoo

pühaku litograa

Beschrei- Gemein-

Stricha-

jooksul Feuers- kunsti

Brüche Mann-

Poppe klassi

tunda

1815). saksa C. pildi Prak kuju kahes abiks 1856.

1796- kuid teos

ning kivi

talle

pae tut

teh zur

des mit Ge on

oli on v. ja

oluline on siiski esile toodud. täpne vasegravüüri jäljend. R. A. näitavad litotöökodade laia ringi. J. Poppe raamatukest ei ole R. A. Winckleri kataloogis registreeritud ek Steiningeri teose teine osa ei leia R. Winckler oma kataloogis regist semplaris puudus M. Parki portree, A. Winckleri kataloogis mainimist. reerinud. samuti A. Falgeri graveeritud tee Üks omapärasemaid teoseid tõen Litograafia osa trükikunstis suu konna kaart. damaks ümbertrüki võimalusi on renes kiiresti 19. sajandi teise aasta Agaralt kasutas litograafia võima orientalist O. Franki Chrestomathia kümne lõpupoole, kui jõuti veendu lusi Breslaus tegutsenud vanaajaloo ja sanskrita (München, 1820-1821), milles musele uue tehnika eelistes - et kirjanduse professor J. G. Büsching. tuuakse paralleelsetes veergudes ühel tööprotsess on kiire ja võimalik Tema teoses Der Deutschen Leben, lehel nii sanskriti tähtedes kui kõrg

tõmmiste arv suur. Seda tahtis kasu Kunst und Wissen im Mittelalter trükis laotud ladinakeelne tekst. RAAMATULUGU tada õigusteaduse doktor N. Schlich- (Breslau, 1817-1819) on rohkesti Kõiki vaadeldud trükiseid võib tegroll, kes üritas avaldada Baieri selgitavaid pilte ja tekstikoopiad, pidada üsna haruldasteks, osa neist ■ õigusajaloost tuntud, kahevõitlust mida on kivile kandnud С. E. Menzel. tõenäoliselt üliharuldasteks. Peale käsitlevat nn. Gotha koodeksit Ka sellest teosest on TÜRis R. A. selle on TÜRi kunstikogus üle 400 (1467). Ta laskis noorel litograafil Winckleri kataloogis kirjeldatust üksiklehe litograafia inkunaableid, F. S. Hanfstaenglil kanda kivile täiuslikum eksemplar. Ristimis mis on valminud aastatel 1808-1821. kuus joonistust, mis ilmusid vihikus vaagnat pattulangemise stseeniga Eesti vanimaks kivitrükis leheks Talhofer (München, 1817), et äratada fikseerib R. A. Winckler vaid raamatu peetakse C. S. Waltheri kivile huvi terviku 268 joonistuse vastu. pildinimestikule toetudes, Tartu joonistatud Kristuse pead Ecce Kopeeritud sulejoonistused jätavad eksemplaris on see olemas. Siin lei homo! (1818). Teinegi Tallinnaga väga originaalilähedase mulje. dub ka vanast käsikirjast kopeeritud seotud kunstnik K. F. v. Kügelgen Paeluvad on keskaegsete võitlejate faksiimile, mida ei ole Münchenis on tegelnud varase litograafiaga, pingelised poosid ja vanas kirjaviisis asuvas raamatus. nimelt olnud seotud selle algusega tekstid. Sellele vaatamata ei suu Teine J. G. Büschingi väljaanne Venemaal Peterburis 1817. aastal. detud koguda koodeksi suureks Die Alterthümer der heidnishen Zeit Eesti esimene litoillustratsioon ei trükiväljaandeks vajalikku 200 Schlesiens (Breslau, 1820) tutvustab pärine selle tehnika hälliajast. tellijat. ilusate kriidijoonistuste abil Sileesia Esimeseks raamatuga seotud Üks ilusamaid varase litograafia arheoloogilisi leide, et äratada huvi litoleheks loetakse "Marahwa näiteid on F. Brulliot' käsiraamat kodupaiga muinasaja vastu. Kalendri ehk Täht-ramatu 1824 Dictionnaire de Monogrammes... Raamatud nagu W. Dorow' Mor- aasta peale" lisana avaldatud Peeter (München, 1817), mille 103 tahvlil genlaendische Alterthümer (Wies I portreed, mis on arvatavasti trüki on ligi 3000 kunstnike tähe- ja baden, 1820), F. C. L. Sickleri Die tud Peterburis (vt. H. Treumann. õrna mendikombina ts iooni. Lito- Herkulanensischen Handschriften in Kivitrükikodade ajaloost Eestis graaf A. Falger (1791-p. 1850) on England (Leipzig, 1819), F. L. Sckelli 1818-1958). Võimalik, et varaseid suutnud neid vaselõikele iseloomu Beitraege zur bildenden Gartenkunst litoillust rats ioone võiks leida likus täpsuses ja peensuses edasi (München, 1819) ja J. Steiningeri Die mõnest kohalikust saksakeelsest anda. Tehnilise viimistluse poolest erloschenen Vulkane in der E if el und trükisest, mis oletatavasti trükitud on laitmatu ka A. Senefelderi õpiku am Niederrheine (Mainz, 1820-1821) Saksamaal või Peterburis. Nende mapp (1818), mille lehed peegel esindavad litograafia kasutamist rariteetide avastamine seisab veel davad kõiki kivitrüki võimalusi. korralikul käsitöölikul tasemel ning ees. Mahukaim varase litograafia illustratsioonilisa kuulub C. F.

Myliuse matkaraamatule Malerische vy*\0t*w Nrv Fussreiche durch das Südliche Frank- reich (Karlsruhe, 1818-1819), mis tutvustab Lõuna-Prantsusmaa loo dust, antiikmälestisi ning olustikku. Reisil nähtu on fikseeritud 86 tahvlil, lisaks 8 vinjetti nelja köite tiitel lehtedel. Selle teose illustreerimisel oli tegev hulk litograafe. Tartus säilitatakse sellest teosest vaid 40 sulega joonistatud või nõelaga graveeritud kivitrükis lehte. Reisikirjeldus on ka Mungo Park's zweite Reise im Innern von Afrika (Sondershausen-Nordhausen, 1821). Selle kuus võrdlemisi vilumatu käega joonistatud illustratsiooni on võetud ingliskeelsest väljaandest. Neile lisatud Mungo Parki portree on väga Kaks mõõkadega võitlevat rüütlit Gotha koodeksist (1467). Gravüür. 1817. EESTI MÕTTELUGU alguses, tegemist mis trükivigu suse). des soomekeelne Trummal) juba tajatöö tud, siooni. ühtlasi googiline. suunitlus otsima Heino võinuks on nimedele mete köited "Mäss valu" ülevaatlikkuse roll sageli tamist. hiljem lõpurubriiki kronoloogilist rist. Wuolijoele elu Luigast: nud, haigus". artiklikogumikku sarja alusepanijad, teokssaamisel. rakendanud osagi põlvkonnad üldtuntud, mõju mine Esimene Hando Saatesõnas

kõigiti Underi

HILVE EDASI joone

tegelastele

tekitab

suursarja kogumiku, miks

V Koostaja

Eesti avaraamatusse Eesti

ning ta

toetunud

koostaja Pühvel Esimeses ja (toimetajad sellest (1906) Kommentaaridest ja on Küsitav autori

Luiga olla kirjatöödest

Tänuväärne sellega

(eriti autori

all või aastatel Runneli ootuspärane

meelehaigus".

on Nii ta

koolidesse.

on varustatud avalikkusele kuigi ja köide Luiga

kerget

ekslikult

esimese temaatilist, alustas

"Pas käsitlenud ei

fraas kelle

on tüütud Tuglase

seega on "Postimehes". Tänu õhutab korrektne, ÕITLUS vaimuilma (Aino ortograafiaga? paljudele paigutus vaatevälja.) ning printsiipi,

tarvitse on tutvuma,

on esimesi "Eesti eesti mitmekülgsus REBANE

köites nooremad

koostaja kõned kahju,

nimed koondab viiteaparatuuriga, des 1900-1917, on Katre kõhklust: "Mäss vaid

mõlemas just on

hõlbustab

viite

teaduslik-peda- ja on köite Kallasele, on

- mõtteloo

saanud

see

tema

deux" pälvinud

Kirjanduskeskus

mõttekultuu neid, ilmumisand-

teada Juhan nimelt arvutivead! mitte ning mõttelugu" Ligi on teose ja artikli tutvustajaid

nagu

tutvustades (Sattus teistele) pr. on

teise

ainult

mis

artiklid on kirjandust avatsüklis põhjenda Mõlemad ja ja

rohkesti lugejate alga ^prant trükitud

sajandi seetõttu ega

Toime avaliku

erudit rangelt

suuna meele loobu sulgu murd -

köites

kurtis Juhan Luiga teine "Pää- tagab kasu suur- Hella köite Mart

kõik ta üks

vist ole see

on on

ja- ta ),

se, loojad. kaitseks, sem tel vas riseerimiseks miliseks täiendavaks ritud dust kultuurikontseptsiooni, tema asemel, ei dab samastavad Seejuures vaatepunktist. nud), valuules" vustab 1927. kaasa aastatel meelsuse: haavatav, geniaalsuse osutanud, tavaid siat kondi ja nähtusi hoolet ja ja kõnesid avatsükkel postuumselt tunnetus, Tema (hiljem meditsiiniline, entidesse tervishoid. on läinud. meditsiin

KESTAB Enamik

autori

elu- maltsvetlased), kasulikud anna

rahva jälgitakse,

oleks

isiksust, võibolla teema

aastast,

ent (rahvaluule). ühiskondlikku publitsistina arvatud

fantaasialätteid teadmised

Luiga

vaid

aktuaalsust (psüühikat), Neid

1918-1925

ja Luiga humaanne

propageerimiseks,

on vastuväiteks, et on midagi kunstialadel. välistab

raske ja individuaalne taandab

liikumisi, Luiga

artikleid, "Mäss autor Köitev

vaimuinimene

on tundlik,

võtab

suurte rahvasse huvitav

ja mis kommentaariks, ka tõestab,

erialaseid

geniaalsuse jne. austatakse, liialt

Koostaja ka

1938.

üks nende omakultuur hullumeelsuse Luigat vaid käsitlus kujutlusvõimet, ülehinnata.

ilmus

artikleid ise

Luiga praegu,

ära, juurde, on on kõige

rahvalikku

ilmunud "Meelehaigus

sammudega

teisi

meelehaigus"

vaimuhaigustele suhtumine

kõnekokkuvõte

mille (Juhan ja

seda

võtab

alles et hõlmab

Esimese

vajab ühiskondlikke huvipakkuvad kui meditsiinilisest pärsib

valgustab

(psühhiaatria)

mõtteviisi

esmakordselt arengut on

Kõige tänases

haigus teooriad, on ja selgituseks, mille teadusvald- erinevama pole

tervikusse. noore

põhiteema on saatesõnas korrigeeri tutvustab

sotsiaalne kaitstak

olgugi ja ka

Leinberg

köitnud ja Erudee ta popula loovuse. tekstid, kaitset.

kergesti

fantaa tähen

polee hullu

hinge- kitsalt

oluli

mitte

muu

patsi

suhe, köite

selle edasi sõna

kuid päe

arsti toe

rah mis tea tut

ja et

haigus Tartu: Koost. mõttelugu. Ilmamaa, (Eesti arukat toetades ni ja ja mille septsioon tatakse. pseudointematsionalismi, arvates haridusele tee sõjas võiduka võitlus läände. avarama põlgab ongi küsimuses nende võttis, ajaloole, muinasusk", riumide Luiga südamel sõda sioonidest Aino vahetuse kust Tõnisson, käigus lookäsitusega.) tollase faktitruuduse ilma praegu Rahvuslik-poliitilistest kultuuri nimetus renessansiperioodi. kiindunud malik milise põhja, faustlik rahvuslik panekud

Juhan Juhan

selle "tõumäratsejad") demokraatlikele

vabadusele,

ja ülesanne lõpliku vaatepunktist

tõotas

põhjendatav

"militaristlik"

mõttelugu.

Kallas) nagu käsituse avaldatud

ignoreerida "elulätte käib Ilmamaa, mõju võrdselt sõja nimel rahvuslust tõejanu, (Artiklid /

ühekülgse Hando

kokkuvarisemine lõpetamise

milles rinnetel taas

Luiga. uuele Luiga

Luiga. Koost. "Tartu ülikoolilinnas kontseptsioon, ja õiget väikerahvaste Villem vaimuavatusega

(artikkel

1995.

enne ja millegi ajal 6).

ka on seigad, saatuse avada

suurendamisest sõdib

aktuaalne on

kultuurile. kommentaarid

tahe võimalikke muutus

(millest tõusulainele Vabadusõjast) vastu

avardamine ühendatud

endani", omakultuuri Köidab "PõJrjavaim",

šovinismi ta natsionalismi,

Runnel.

Hingejõu originaalsed Hando - Esimest arendada Mäss

Reiman, renessanss" noorsugu.

1995.

1). olulisema ja "Õigus

496 eest:

omariiklusele, Lääne-Euroopa arusaamaga, tungida ka väikerahvastele rahvahulkadele ja ja

baltisaksa

mida

lähtudes. seisukoht kujundamisse.

rahvuslikkust,

Tema langeb bolševistlikku

korvab ta

tõsiteadusli

(liidrid lk.

poleemiline - suurimpee- Luiga ja

terminiks.

arstina ajalis-ruu- Runnel. jaatades

kontsept tulevik probleem

Selle

maailma maailma 656 -

(germaa pole

Oskar ja eksimusi ja

- nähtuste

ilmed

sajandi

meele kui

Tartu: ja

itta

kaitsta rahu") tähele antud (Eesti kõige Luiga "Eesti Luiga

on kont

maa

eesti sõja- lk. eesti

selle Eriti Jaan taas või otse eest sõja aja osa

so.

tal

ja et ja ja ja - - /

rahva poliitilist, majanduslikku ja dub igal põlvkonna vahetusel, ak et neil on iseseisev väärtus (laulupidu kultuurilist iseseisvust Aktuaalsed on tuaalne ka täna.) Vanameelsete ees on laulupüha). Tema seisukohti mak ka Luiga poliitilised artiklid ja kaitseb Luiga "Noor-Eestit" aga saks tõsiselt arvestada, kui hakkame kommentaarid Eesti Vabariigi sünni vaimuavardamise ning prantsuse muutma laulupidude struktuuri. aegadest (tsüklid "Nõrk võidab" ning esprii sissetoomise pärast. Vilde On tähelepanuväärne, et Luigal "Kohanemine ja kriis" teises köites), näidendis häiris teda tuntud kultuu pole iidoleid. Ta säilitab kriitilise mee niihästi ajalooliste paralleelide tõttu ritegelaste (Luiga kaasa arvatud) le ka nende suhtes, kellest lugu peab. tänapäevas kui ka reaalpoliitika ja mõnitav parodeerimine, mida toe Rahva ühtsustundele, isamaalisu ideaalide suhte vaagimisel ning MÕTTELUGU tasid esietenduse maskid - hoiakud. sele ja rahvuslusele on Luiga pühen demagoogia paljastamisel. Peale selle Luiga kui erudiidi vaist on õige: danud mitu ilusat kirjutist, mille pakuvad tema kui kaasaegse kirjuti tulevaste suurte loovisiksustena tähendus on avaram kui lihtsalt sed väga huvitavaid, harivaid, ajaloo tunnustab ta Gustav Suitsu ja A. H. puhtvaimne rahvuslikkus: need teadmisi rikastavaid fakte. Sümpaat Tammsaaret Viimase üliõpilasnovelle kutsuvad hoidma loomulikku elu EESTI sed on Luiga kommentaarid Eesti "Noored hinged" ja "Üle piiri" pidas keskkonda. (Ka urbaniseerunud ini lipule ja vapile. Eesti hümni teksti on ta kunstiliselt väärtuslikuks (kui ta mene peaks tunnetama essee "Isa ta pidanud, nagu kogu tollane kultuu- viimatimainitus tundiski doktor maa on lasteluule" ilu, mõistma, et riavalikkus, J. L. Runeberg! Soome Kalamaas ära omaenda karikatuuri, isamaa algab tõesti kodukasest, hümni sõnade tõlkeks, mis pole aga ei teinud ta sellest tüliküsimust). linnupesast, rukki- ja miks mitte ka õige. Nii Luigat kui ka August Seejuures jääb domineerivaks teatav kartulipõllust; kaunis on eleegiline Annistit 1937. aastal on köitnud maitsekonservatiivsus, tunnetus, et "Telliskopli viimsed päevad".) Nen Runeberg! isamaaülistus, mille kõrval eelnenud põlvede loodud geniaalne des avalduvad Luiga hingejõud ja Jannseni tekst näib kahvatu. Märka kirjandus pakub intellektuaalselt ja -ilmed ehk selgemini kui mujal. mata on jäänud inimese (kodaniku) esteetiliselt enam kui uus ja uuenev. Usuküsimustes on noor Luiga tole ja isamaa suhe meie hümnisõnades Inimlik ja omane meile kõigile. rantne, täiendades ja avardades religi (armastus, tänu ja truudusvanne) ning Köitvad, omapärased, meelde ooni mõistet usundi ja usundiloolise ilus eestpalve isamaale viimases jäävad, mitmed otse elamuslikud (dr. käsitusega. Vaenulik kõigile dogma stroofis. Mõni Luiga seisukoht võib K. A. Hermann, Rudolf Kallas) on dele, hindab ta maailmareligioonides tänaselt vaateveerult tunduda äär- Luiga portreed kultuuritegelastest leiduvaid üldinimlikke, inimsust muslikki ("Eesti sõdurite laulud" teise (Aino Kallas, Anna Haava, patsient tunnetuslikult ja moraalselt toetavaid osa tsüklist "Pas de deux"), ent selle Juhan Liiv), kirja pandud ilusa nekro ning rikastavaid tõdesid. Vananev, ajendiks on ikka omakultuuri suve loogina (nagu ütles Vfilem Reiman), väsinud ja haige Luiga on oma tole räänsus ja kohustus seda arendada mälestustena või mõnes muus seoses. rantsist küll mõndagi kaotanud. Väi ning säilitada, mitte jäljendada. Kuid Eriti väärtuslikud tunduvad praegu tes, et kristlus pole lõplik tõde, eitab ka omakultuuris taunib ta poliitilistel Luiga artiklid eesti muusikast ja ta ristiusuõpetuse vajalikkust meie eesmärkidel toodetavat pseudokul- heliloojatest (Aleksander Läte, Frits ja koolides. Nii ei satu ta ainult ise tuuri ("Kirjandus, kino, teater" teise Friedrich Saebelmann, Rudolf Tobias, endaga vastuollu, vaid on olnud osa tsüklist "Loomise joovastus"). Mart Saar) - mis puutub muusi ka- kultuuriloo seisukohalt lühinägelikuni Luiga kui esteet on palju energiat, tundmisse, oli ta ju ise rohkem kont- kui tavaliselt. Tunnustanud kristluse aega ja vaeva pühendanud kitsamas serdilkäija. Luiga oli ka üks esimesi, osa Euroopa kultuuris, soovitab ta läbi mõistes kunsti (tema termin kujun kes eesti säilinud ürgpära ja omakul lõigata selle olulise sideme eesti duse) tähendusele. Eelkõige teatrile tuuri lätteid nägi meie rahvaviisides kultuuriga. Seda enam, et just Luiga "Vanemuine" ja "Estonia", kaasa ning nõudis lugupidavat tunnustust on rõhutanud, et ainult majanduse arvatud teatrihooned kui kunstitemp rahvalaulikutele, neile Tsia Aunedele, kaudu ei saa areneda, mis tähendab lid, "Eesti majad", Menningule ja keda kaasaja snobistlikud kultuuri- ju, et inimestel peab peale ühise raha Pinnale kui teatrijuhtidele ja väga ringkonnad halvustasid nende arene olema muudki ühist. Euroopa rah paljudele näitlejaisiksustele nii meil ma tüse (primitiivsuse) pärast, sest neil vastel on selleks nende ajalugu, mil kui Soomes. Analüüs ja hinnangud puudus euroopalik kooliharidus. les kristlusel on oluline roll - ühen on pädevad ja usaldusväärsed. Luiga Kaunid on ka Luiga hinnangud dav, tasandav (mitte lihtsalt nivel- artiklid on mõnigi kord teravalt polee eesti kunsti algaegadele. Teda ei leeriv), arendav (majanduslik-tehni- milised ("Noor-Eesti", E. Vilde "Taba seganud veel moodne periodisee line progress on postkristlik, sest krist mata ime" käsitlevad), ent põhjen rimine rahvusromantikuteks, realis lus kummutas hirmu loodusvägede datult, sest küsimus on professionaal tideks, modernistideks jne., st. või ees) ja säilitav. Kristlus sulandas ju ses eetikas. Nooreestiliste noorte dujooks moodsuse pärast, tema hin endasse paljugi eri rahvaste eelkristli ambitsioonid olid algul ehk suuremad nangud lähtuvad esteetilisest, vahe kust kultuurist, säilitades samas kui kunstilised tulemused selleks tust elamusväärtusest. rahvaste, hilisemate rahvuste eripära. õigustust pakkusid. Luiga kaitseb Luiga kaitses ka meie laulupidu Kuidas võtta kokku nii mitme ärkamisaja kultuuri ja kultuuritege sid ja tunnustas isa Jannseni geniaal palgelist elu-, mõtte- ja kultuuri lasi (eriliselt austab ta Kreutzwaldi sust nende algatajana. Esimest üld tööd? Juhan Luiga pidas ülimateks ja "Kalevipoega"), keda noored laulupidu hindas temagi eelkõige kui väärtusteks inimsust ja tõde, mille surusid Noor-Eesti nõlvaku taha, rahvast organiseerivat suurüritust, nimel kirjutas ta väsimatult ikka ja pretendeerides õige, tõelise eesti hilisemaid aga ka traditsiooni ja jälle, pärandades meile deviisi: kultuuri algatajapositsioonile. (Kor kultuurikaitse seisukohalt, kinnitades, "Võitlus kestab edasi." ■ ARVUSTUS orjahäbi ometi head tavasti sisaldas vastu kadaklust. jalust lihtsameelse res tekkivaid mise kultuurikaoses. paigakese annab keset nahhiks. "Nukits", lastekirjanduse väga vikust kultuuride jälle kultuuridest, tugev eluvaate headust Sealt vaade saanutel vastupidamissõnum pidevalt väga suutma edasi elujõudu Seni, vajab kukindlust, järele olnud hajutavast inimkonna inimene korrastamata tungipaineid. Ajuti Sellest Inimene Siin, Inimene

Eesti AINO “ missioonist

iga

kosutav

sajandi väga uut

täpne

kaose

rabada. suudetud kuni kaost

loetakse koirasta

ka enam-vähem

sellele inimesena, tuttav ta see

võivad Ja eesti

omas järgi uue ka vastu, taluda saatmas. N

Vabariigis on uuskadakluse eesti Kahe põhimõttekindla võimalusest mõtisklusest juba

kesta mõtte-

tegelikult

suure

vajab on mis kaosest ja

Ja ei tal sees. ja identiteedikindlust

Aimus lõpu inimese

vajamegi jälgida

ikka kultuuri

järjest nii kultuuri

rahvuslusega. looduslikus

see Tuletagem vastupidamissõnumile. ainena. tule tusprintsiip. igatsus

pidagem rahvaste

Säilimise identiteeti

ikka

teised ja välja

PERVIK millest ka märku

nimetab leida.

ilmunud hulga Nii siin mõttekindlust,

minevikust

üsna -kultuuri ja

ja olnud

kõiki ilmale

uuesti

noort peab

käesoleva astuti veel kõikeneelavast on ukitsast on vabanenud.

juurde. hoiakukaaslust.

Ioodushoidu

maamuna jõudma kultuurid teateid

tolerantne sees

kaitstud Elav Hing üha trotsi

ometi

oleme inimesele

ühest

vorme. meile suhtes.

salvestatud lähtudes

kaose silmas

nimel loomuses

meelde oma

on ei perioodilist tekkiv kaootiliselt end ja

ta numbriga väljaannet süvenevas kadakluse

inimeseks

mureliku loodus ka

ihkab ole

muudest

soovi kui

Ilmselt

ilmselt

inimest

kindla ikka omane loode

küllalt alguse

kindel

peale-

alma

Ent

paiga Noo

meid

Oma hoia- teiste peab meil

aina kord

peal ikka

Ent ole eel

on ju on

ta ja ja ja ja ja

ja tada misi, Ühelt ülevaade Krusten, Müürsepp, mõndagi. maailmas. lastekirjanduse mist selle jöör" võimalus. konnale Raamatu tuuriilm anda kogemuse. järgimine. lemmikraamatuid tavatult mikraamatud moodustavad teed selle kajastaval Ühel nõuab See väga suunas väikerahvast pidevas sisemist kaasas kahekümnendal olema ees missõnum tuultes näinud tunnetust, midagi. mingid tud täiel

Pärast Tuntav Lasteraamatukogude Kunstlikku -preemiatest

oht

vajame seisab ja määral

esile

ennast teiselt rolli poolt erinevate lastekirjandust oluline, "Nukitsa"

kitsas, käinud.

missioonitunnet

oluline ka kadakakompleksid.

aidanud Krista on "Nukits" oluline

Meie tugeva pikka

läheduses lapse

tugevust, kaudu

on aastast suuri tõhus

lastekirjandusauhindadest Kristjan "Nukitsal" edukalt

Raamatu ju pakuvad

kaasaegset sissevaateid, ei poolt

kuid tööpõld, Ühised

eesti Andres väljaandel

kõige

identiteedi olemas.

et ”

võimuses

siit

jääks

on kokku ühise ja areng Kumberg), kaetud häid Kunstlik

ühise

ühendavad sidemega. Eesti põlvkondade roll

õnnetusi,

kulgeb emotsionaalne vastu

teises sajandil lapsevanema

(Andres

1934. raamatu aga päris just

lõikavates

Tedre kanda

oma ja

kõik

selle

juurde mida need

varju lapsepõlve

ole

artikleid ja

samal

mille oma mõtlemisruumi ja

Jaaksoo, ja aitavad

silmadega tegutsebki.

numbris pidada.

kuidas

"Nukits" loomist lastekultuuri on avatud on

kindlasti

ka lastele meil

pakkuda see, maal ja

vaated

kogenud, hulka,

võtnud.

on traditsiooni ja

mis peab vastupida ei

lapse

Soov Jaaksoo). ikka aga ajal üks teadmisi. harimine meeldiva jõudmise

põhjalik

koolide inimesi mis kõiguta

"Inter

õppida tõmbe

sellega paigu kulges

(Mare

vahel. mälus

enese mujal oleme

hoida

Selles

piira pere edasi

tead Reet toob lem oma eest kul

mis siin

ela

üht On nii

on ka ja

Sigmund aga Tomband: ööpimeduseni hulgas kitsa" on inimkonna ja kultuuri edukuse sedagi mist, kes netis mitte küllalt kogema. kuidagi väga midagi maailma koski Arrakoski kirjastus sookirjanduse kusest inimesena maailmas" öelda, kohta. Asumets, korüfeena aja sugugi toimub maailmas manni" "Nukitsas" osakondades, dustegevusega. tuntavat lasteraamatukogude Sümpaatne tust, on tõttu tavate

Ka nende Tulevikuperspektiivegi Sest Olen

janduse vene - almanahh. Lasteraamatukogu raamatukogu, võiks pärast ilmunud ju

võib

väärtuslikud. tegelikult Nukits luuletust, mina

kui Kokkuv.

niivõrd

liikujad

tänane

mitte veergudel punastama

seisukohti.

et raamatukogude

ega kohmakas

minagi

Siinkohal tunnetuse silmi kogu muud

räägivad

nimel. huviline sügavustesse

edaspidis

ilmuda Freud

Kuid "Tammi"

"Nukits" k. alahinnata välja sidemed

"Raamatukogu infovajaduse

seost

ma toodud Paljude

arvan säilimise eesti

niivõrd "Raamat vahepeal

("Nukits"

kogunisti

laps,

aeg valitud maha

lugeda, loomulikult Instituudis,

1995 infotehnoloogia lahti viibinud

arvuti

ja samuti Oluline

seesama, tulevikuinimese ja on näidendit

kõik, sagedamini.

lastekirjandus

Reet

soome järele, kõigi oma

üha - lugeja

nähtus, ingl., elus. sobib 2). ei -

autorite

Edgar Voldemar Soomega

mõne paraku Ometi

lastekultuuri tegevdirektor

olema." nagu

lööma ja

ja seisukohalt.

pea

Väikese Eesti

1996.

et asemele,

tungimise

arvuti

edasi. suletuses Tomband. elektroonilises

mis

soome on

nende nelisada

uute Võib-olla teiste Soome toimunud las

olemasolu. Soome Edgar 2). 1996:

millest äri peaks ma

märkida

lastekirjan- Valter lausub

hoopis olen

saksa teki ja

nagu

jagan

ei hulgast tean avama lastekir

kirjutatud

Raamatu ja

või sunnitud teadmiste

"Nukits"

- on

lühipala. oluliseks

viperuse

Laste autorite

rjandus- hoidjate asendit saa

Valterilt

piinlik Miller,

"Onni vapus ilmselt

valda mis autor:

panga ei Noor elatud Eesti

jaoks, "Nu järele tuleb jutus Arra seega Inter meile (Aidi

nälg Reet Mis

Olli pea

ma lk.

ja on on ka Ja ju ja

NII ON? Ühelt poolt peetakse meie elukutse esindajaid tarkadeks, teiselt eist enestest poolt veidi imelikeks! Mul on oma M versioonid, mis ajapikku kogunenud

ning mida tahan järgnevalt teiega ARVAB ANNE RÄNDE jagada. Kui ümber lükkate, tunnistan end eksinuks, kui kinnitate, oskate Eesti Lasteraamatukogu direktor ehk anda nõu, kuidas olukorda paran dada (muuta). 1. versioon: Kas võib see olla tin Jätkaks peaasjalikult laste raamatu seal kobaras on nagu raamatukogu gitud kopitanud maiguga, pikast ja LUGEJA koguteenindusele pühendatud numb hoidjad!" lohisevast, infoühiskonda mittesobi rit veidi teisiti kui tavaliselt suhteliselt 4. LUGU vast ametinimetusest? Olen kuulnud, tõsimeelses ja akadeemilises "Raa Minu käest on küsitud, miks raa et noored, kes ala õpivad, ei olevat matukogus". Nimelt - intrigeeriks matukoguhoidjate, tarkade naiste samuti vaimustatud sõnaühendist - pisut ja räägiks meist enestest. Itaal hulgas, on nii palju üksikuid! Ja RAAMATUKOGUHOIDJA - ja eel lane Giuseppe Arcimboldi, kes elas arutelu käigus on arvatud, et mehed kõige just seetõttu, et noored ei taha 16. sajandil ja oli Prahas kauaaegne pelgavad tarku naisi, kes esmapilgul hoida, vaid pigem infot jagada. Tege õukonnakunstnik, valis raamatu millegi muu kui teadmistega eriti ei likult väga ilus ja õige põhjendus! koguhoidja kujutamiseks erineva hiilga. Pidavat puudu jääma seksa 2. versioon: Või on see tingitud formaadiga raamatuid ja tolmuharja piilsusest, armsast alt üles silmavaa meie riigi raamatukoguhoidjate kõr (vt. "Nukits" 1996). Millised me test, pikkadest siredatest säärtest - gest keskmisest vanusest? Ikka eriala oleme aga 20. sajandi lõpus? ühesõnaga sellest, mis kõigepealt koosviibimistel samad näod, aastaid, Niisiis: silma hakkab. aastakümneid! Igal aastal käivad meie 1. LUGU 5. LUGU raamatukoguga tutvumas Viljandi Mõni aeg tagasi arendasid kaks Alles neli-viis aastat tagasi, kui Kultuurikolledzi tudengid. Minu väikemeest järgmist vestlust mu meie raamatukogusse tulid praktikale arvamust mööda, mida aasta edasi, tööruumi akna all: Pedagoogikaülikooli tudengid, olid seda asjalikumaks kursus läheb. - Kuhu lähed? nad meeldivalt jahmunud, sest nagu Nende küsimused on professionaal - Raamatukokku. nad ise väitsid, kartsid järjekordselt semad, silmadest on kadunud hall - Miks? eest leida tuimade nägudega kuivu ükskõiksus, välimuselt annavad nii - Seal on mõnna olla! Kasvõi sest krõbisevaid raamatukogu tädisid, mõnedki pealinna beibedele silmad niisama. Tule ka! üllatusid aga kohtudes rõõmsameel ette. Noored kurdavad, et sooviksid - Mina küll lugeda ei viitsi. Äkki sete elus inimestega, just sellistega, küll erialast tööd teha, kuid maakoh aetakse välja, kui raamatut ei võta? kes töötavad enamuses meie lasteraa tades on tädid ees, kellel vaja pension - Loll oled või! Seal on nad nor matukogudes. välja teenida. Niisiis on need noored maalsed. Ei õienda alalõpmata nagu 6. LUGU mures oma erialase tuleviku pärast N raamatukogus, kus midagi teha ei Kõigile teada-tuntud meespromi- Pealinna pilt on kõigile teadaolevalt lubata. Tädid vahivad vihaste nägu nent ütles äsja lõppenud aasta kul teine - noored ja edukad lõpetanud dega jne. jne. tuuriüritusel käteldes, et kui ta peab leiavad väga tasuvad st igati IN-töö- Äga too poiss ei tulnud ikkagi. tööasjus minema raamatukogusse ja kohad väljaspool raamatukogusid. 2. LUGU kohtuma raamatukoguhoidjaga, Nii et tegelikult nokk kinni, saba lahti! Mu tutvusringkonnas (väljaspool tulevat talle astmahoog peale! Ei Mida teha tohutu armee pensioni eeli raamatukogu) on mitmeid kauneid, aidanud minu make-up, seksikas kleit kutest, kuid kogemuste ja hea töö intelligentseid ja heal elujärjel olevaid ega võluv naeratus... võimega tädidega ning kuidas raken prouasid, kellega on meeldiv lobi dada noori, kaasaegselt (loe: keeled, seda. Kui aeg-ajalt kohtume, ei jõuta Võiksin neid lugusid jätkata ja arvutioskus) haritud spetsialiste, kes ära imestada, et ma ikka veel raama jätkata... Kuid arvatavasti olen nen kasvataksid kahtlemata raamatu tukogus töötan! Seal istuvat ju nii- ja degagi nii mõnelgi teist kopsu üle kogule kui infoasutusele mainet! naasugused vanamutid... Sorin mälus maksa ajanud! Tegelikult see mu 3. versioon: Või tekitavad teatud ja vaidlen neile mõttes vastu: Tiiu eesmärk ongi. Kui kutsusin sama mõttes negatiivset aurat sajandite Valm, Aira Lepik, Sirje Virkus, Mall ajakirja veergudel mõni aasta tagasi vanused trükiste korralikud rivid, Saul, aga neid nad ju ei tunne. Ja siis arutlema teemal "Lastekirjanduse levitades nii enda kui meie ümber käin välja trumbi: lvi Eenmaa! See on leidumus meie raamatukogudes", ei tolmu ja kopituse hõngu? Ja seda nii võimas, et daamid vakatavad võtnud keegi vedu. Ehk seekord enam ajal, mil maailm on ühinemas hetkeks, siis ei jõua aga ära imestada, õnnestub! Oleme ju kõik inimesed - üha modernsematesse NETidesse! miks küll TEMA raamatukogu oma mõtete, emotsioonide, rõõmude 4. versioon: Või on see tingitud nii hoidjaks õppis! Ütlen ainult, et tean, ja muredega! Peksupinkki sobiks mõnegi raamatukoguhoidja väli kuidas ta oma tööd armastab. mulle, kui vaid ärgitan teid sõna musest, mis noorte arvates võib olla 3. LUGU võtma. Oma pika tööaja jooksul olen täitsa OUT? Olen lugenud Soome Ühel kirikukontserdil viibis väliselt näinud ja kõrva taha pannud nii raamatukoguhoidjatele tehtud küsit nii peent kui mitte nii peent selts mõndagi ning raamatukoguhoidja lust, kus üks küsimus puudutas konda. Enne kontserdi algust sosis kohta kuulnud rohkem just selliseid raamatukogu juhi välimust Sealsed tasid esimesed viimastest "Näe, need arvamusteavaldusi. MIKS SEE SIIS töötajad ei pidanud seda oluliseks. PÄEVAKORRAL kuulun jagama! imelike läheb, püüdsin pahmaka aga vanadest raamatukoguhoidja, minu näen. saaksid panna "Dekameroni"! suure ise lugejakaarte. suhelda sain koguhoidjaks täitumine matu, tukoguhoidja. Helmi sed? mul aga kena, vastu. toodud kogu valtvaataja Mina ... elurõõmsad kritiseeriti tera vaesusest vaadet silmas tähtis, tõele nr. üks öeldut tegelikult mõttes juhuslikult nosib, kas Arvan Mina mises tädi mulje

Autori Kus 5. Eva Niipalju

tädi

külarahvas 4, suhteliselt lugeda

seda,

me istuda tõtt

kaks

tädidest

au, asjalikul vaidlen kotid raamatu

kui

inimesest 1995

suureks Mis Lille

ümberringi Välimus siis Puur

olin reas et silmas hulka. aga

ilusaid versioon: arvamustele-oletustele on olen juba

imetleda, pean ikka kas

Sest inimestega On

- tekst igati eks

see et selle

ja tehtud. oli

unistust:

meis naeratust

on jäi siis raamatuid laua ajast

artikkel ei pahandas sest, tegelikult visioonid juba

kõiki väga oma (loe:

neid

kolleege seda

oleme pr. inimesed. pole pikka

alles tedretähnidega, vähemalt

võta

tol näe. riigi Ja

pidades.

muutmata

siin ju Uhke Muide, väga matkida, alles saaks

minu

tahtsin

Kuna tuntud

töökoosolekul rääkis:

on Mulle

ja avaldub taga, riideid, eeskujuks

ikka Lille 7-aastase ja

baleriin)

need

ajal

et kotist

ongi? kui

vaesus,

veelgi,

valitsejana, Või

pahane piiludes, meie raamatuid,

Loomulikult või tihtigi

arust lisaks "Raamatukogus"

imelik!" kõige kas

aega ning teine. kenad,

kõik ära punase oletustest ja

veel oli

tähtsa

maakohas kirjutises täis,

esimese

kena Eesti peituvad meist

meeldis tema raamatukogu- "Näe, Pärnust, esialgu seepärast, on

jäta,

Aga lahket

Ei vaikselt ümber? minust keelata! kelle

just

tunda et

täita

see kuna

või otsustavalt vaesemad? meeldib! ise plikana kui küla Küll olid

Raamatu riietusele see

tea! ja

ma raamatu ega

olekuga, kohalik

paljusid.

toredad, lugejad kui

andkem esimene

eelpool juukse

väljend jälle sain raama nende

näiteks nende Nüüd

teatud

kohta vastu

silma sellele

peale soovi

keda

on tingitud selga selles isegi oleks tagu välja keegi

Tean ema

saab ülal

end või kõr Aga saia kes

oli

ka oli ta ka et

sõnakataloog gu viimistlusjärgus, Michelson. loogis. uuema ilmumisaastaga Estica võõrkeelset tulemused märksõnastatud ühtsetes geldada sed Trikkant set jandust. gitud valt kataloogid raamatukokku tähestikulised märksõnaloendid. kui ma Trikkant, neid põhjaliku märksõna keelse loogis 1944. raamatuid sõnakataloogidele, gustele katalooge. koostama mil kahekümnendate märksõnastamisega TARTU Pikka Vanema

RAAMATUKOGUS Tartu pearaamatukoguhoidja SIRJE M üle

kirjandust liigitajad. enne koostatud

F. märksõnastajaid

raamatute katalooge

Eestikeelse

sõnastikkataloogis

kirjanduse 700

on Puksoo

vanema

Ülikooli kogu

Viimast Estica märksõnakataloogides. aega

Lisa

üksi,

1945.

rubriiki.

kes

redigeerimistööga. Need Estica täienevad

praegu peegelduvad kirjanduse käsikogude rubriigi. ilmumisaastaga NILBE kirjandust.

täieneb vanem

Eesmärgiks

tuleb ärksõnastamine on

on võõrkeelset aastat märksõna

ja on

hulgast.

hangitakse

initsiatiivil kirjanduse

korraldanud Raamatukogus

said märksõnakata-

sisaldades märksõnastik

kirjanduse aastate lõpule süstemaatilised koostab kuni

Hulk kataloogis raamatukogus ka Eesti-ainelist

1100 mis ka

tegeldud

Estica raamatuvara pidevalt,

aluseks ilmunud nii

nii

märksõna-

rekataloo- abistavad aastaid hõlmavad

Eestikeel Selle 1944) sõnastik-

ÜLIKOOLI stab saabuva jõudmas algusest,

vanema ja

lugejaid on (teosed

ka märk-

hakati jätku märk-

prae Ruth võõr

prae kata

kuni 3600 pee

juba sest Lea

on kir töö Lea tei Te

on on ja

(humanitaarteadused) mist tesauruse sed uusi Käesoleva keelsed jadaväljaandeid taja valdkonna on terminit, ligi allakirjutanu. elektronkataloogis aastast ladina novembris. sim INGRID, baaside mused kogul loogidest. samuti teadusbibliograafia liograafia kirjad, fia daste kogudes või Praegu dab sõjajärgse märksõnastavad teoseid kataloogi, kui INGRIDi Seni

Peale Teatmekirjanduse

temaatilisi

seosed töökartoteegid, 12 on Ljudmila neist ka ja märksõnu,

on raamatute

kirjas

000

suures

fotod). on 000 vasted, ka märksõnastamisega. toimetamist 1948.

nimetatute lisanud

1990.

varem

juba ning

mis

süstemaatilist ja

mida

Tartu

aasta

kirjanduse

kataloogis

vahel.

jutt elektrooniliste mis on teiste nimetust

Eesti tesauruses

deskriptorit

väljaanded

Sinna

jagunevad küllalt aastast käsikirjade Dubjeva. osas katalooge

Tartu

elektronkataloog

Märksõnastamist alustati käinud peegeldab loonud algusest ja komplekteeritud Ülikooli

oma

ajaloo osakonnas Märksõnastatud

leidnud

märksõnadega. kaarte.

erialaliigitajad. on

märksõnalised.

osakonnas,

suured sisestatakse

1400 Ülikooli Mare mis

alates, põhjal. juhendanud raamatuid,

valdkonda

märksõna-

1994. märksõna- bibliograa semantili läbivaata

kaartkata Teavikuid

on veel

Raamatu alustasid

ilmumis

49 Iga ja

ja ja rubriiki. andme

asuvad teatme

inglis

hetkel

Onga harul

Oluli

koge viite- (käsi aasta aine haru hool Tiiu liigi

bib

Tarkpea (reaalteadused). Paljude 23. jaanuaril toimus Tartu Üli matest seisukohtadest teadusraama valdkondade jaoks ei leidu raama kooli Raamatukogus järjekordne tukogude ülesannete kohta ning tukogus siiski erialainimesi, kes FRIEDRICH PUKSOO PÄEV. raamatukogude rollist teadlaste vabalt orienteeruksid kaasaja tea uurimistöös. Pikemalt peatus ta Puk duses ja selle mõistestikus. Üksik soo tööl kataloogimisjuhiste koosta Raamatukogu vastremonditud i küsimustes on konsulteeritud (kuigi veel vajaliku tehnikaga sisusta misel, märksõnastamise algatamisel, ülikooli õppejõudude ja teaduri mata) saali koguneti õnnitlema F. Puk- oskussõnavara loomisel, raamatu- SÕNUMID tega, kuid nende pikemaajalisem soo preemia laureaate ja kuulama ette- kogundushariduse arendamisel jm. kaasamine vajaks lisarahastamist. kandeid eesti raamatu ajaloost. Huvitav oli Tiiu Reimo ettekanne Lugejad saavad kasutada INGRTOi Üritust avades rõhutas TÜRi direktor "Baltica leide Briti Raamatuko tesaurus! kataloogiotsingu käigus Peeter Olesk, et 1997. aastal on olu gus". P. Oleski hinnangul on see töö abimenüüna. line Eesti sundeksemplariseaduse teedrajava tähtsusega, sest nüüd, kui Ülikooli raamatukogu osaleb vastuvõtmine: "Riigikogugi peaks meil on võimalus käia uurimistööd rahvusvahelises soome-ugri keele lõpuks taipama kui oluline on OMA tegemas maailma suuremates raa teaduse bibliograafia projektis - EESTI RAAMAT!". Ta soovis raa matukogudes, saame käsile võtta URBIS. Tema ülesanne on koguda matu- ja raamatukogu-uurijaile kannat ülevaatlikuma ja sügavama töö eesti andmeid endise Nõukogude Liidu likkust, huumorimeelt ja avastusi nii raamatu arenguloo uurimisel. Briti aladel ilmuva fennougristikaalase inimeste kui raamatute vallas. Akadeemia stipendiaadina viis kirjanduse kohta (ilmumisaastast Friedrich Puksoo preemia, viima nädalat Briti Raamatukogus tööta 1988). Kogutud kirjed sisestatakse sel aastal trükis ilmunud parima nud T. Reimo tegi huvitavaid leide andmebaasi ja märksõnastatakse raamatuloo, raamatuteaduse, raa nii Eestis trükitud kui Eestiga seotud URBISe märksõnastiku järgi. See on matukogunduse ja bibliograafiaalase 16.-18. sajandi trükiste osas. Mõned tesauruse vormis käsikirjaline märk kirjutise või bibliograafia autorile ettekandes käsitletud intrigeeriva sõnastik, millest on ühilduvad va määratava preemia saamiseks oli mad väljaanded: Tallinnas 1723. riandid eesti, soome, ungari, inglise, esitatud 10 tööd. Parimaks tunnistati aastal trükitud 7 rootsikeelset pietist saksa ja vene keeles. Tartu kirjed Kaljo-Olev Veskimägi raamat likku raamatukest sisaldav konvo- luut; vanim Eestit käsitlev teos Briti märksõnastatakse eesti, inglise ja "Nõukogude unelaadne elu: Tsen Raamatukogus, Strasbourgis 1571. vene keeles. URBISe andmebaasi, suur Eesti NSV-s ja tema pere aastal trükitud viieleheküljeline milles praegu on ligikaudu 2000 mehed" (Tallinn, 1996). Žürii esi luuletus vene sõdalaste metsikustest kirjet, koostab Mare Qnga. naine Mare Lott põhjendas preemiat Tallinnas 1571. aasta mihklipäeval; Teadusbibliograafia osakonnas üle andes otsust nii: "Uudsel teemal Westphalist pärit Christophorus sisestatakse arvutiandmebaasi ka valminud uurimus toob teaduslikku ringlusesse ulatusliku seni kasuta Dudulaeusele omistatud raamat iga Eesti ajaloo bibliograafia (aastad mata arhiivimaterjali, analüüsib fak- vesest juudist Ahasveerusest, mis 1918-1944) kartoteeki. Märksõnas tiandmetele tuginedes tsensuuri Euroopas 17. sajandil rahvaraamatuna tamisel kasutatakse kartoteegi toimemehhanisme ja vaimuelu ohja mitmetes trükkides levis ja mida Briti rubriike ja vabu märksõnu. And mise nõukogulikku süsteemi." Li Raamatukogus on koguni kolm mebaasis on u. 9000 kirjet. Ajaloo- saks preemiale sai K.-O. Veskimägi väljaannet bibliograafiat koostab neli inimest teise nummerdatud eksemplari ERÜ Kersti Pedak rääkis Tartu Ülikooli Kersti Taali juhtimisel. poolt välja antud sajaeksemplarilisest Raamatukogu komplekteerimispõhi- Seega on märksõnastustöö üli faksiimiletrükist F. Puksoo "Raa mõtetest aastatel 1919-1940, Kiira kooli raamatukogus küllalt mitme ma tuharastusest ja Jaan Roosist kui Schmidt saksa 17. sajandi raama palgeline. Koostatakse ja kasuta bibliofiilist". (Väljaande esimene tust Tartu Ülikooli Raamatukogus, takse mitmeid eri märksõnastikke eksemplar kingiti TÜRile.) Esitatud Sulo Lembinen TÜRi fotokogust. ja erinevaid märksõnastuse metoo töödest märgiti ära Arvo Teringu Peeter Oleski "Estica - mis see dikaid lähtudes andmekogu sisust stiilne uurimus "Descartes ja tema praegu on ja kuidas seda Tartus ja kujunenud traditsioonist. See on ideede jõudmine Baltimaile 17. saj. õpetada" käsitles termineid rahvus- paratamatu. Sellist metoodikat, ja 18. saj. algul", mis käsitleb filo trükis, estica, estonica (Kaja Noodla mis annaks igas olukorras ühtviisi soofia ajaloo ühte sõlmpunkti - uus lisas ka termini estonistica) ja nende häid tulemusi, pole tõenäoliselt aja filosoofia kujundaja Rene Des sisulisi erisusi. Põhimõtteline prob olemas, samuti pole ka võimalik cartes'! retseptsiooni Lääne-Euroopas leem on, kuidas esticat määratleda koostada kõikehõlmavat märk- ja Baltimaades. Autorit auhinnati ja ammendavalt koguda. P. Oleski sõnastikku. eelnimetatud faksiimiletrüki kol arvates tuleks seda teha sarnaselt manda eksemplariga. soomlaste fennicale. Teaduspäeva ettekanded olid Eesti Konverentsi materjalid on saada raamatust ja raamatukogundusest val RRi ja TÜRi raamatukogunduse Marje Aasmetsa käsitlus "Friedrich teabetoas ning ETARi raamatu Puksoo - eesti raamatukogunduse kogunduse lugemissaalis. rajajaid") andis F. Puksoo 1930. Teaduspäev lõppes küünalde aastate II poolel avaldatud artiklite süütamisega F. Puksoo haual. põhjal ülevaate F. Puksoo huvitava Ene Riet SÕNUMID vusraamatukogu Ühingu Kalju Koosolekut toimus järgmiseks jonikomisjoni olulist rõhutas raamatukogu hääled): peamiste pani kogude ÜHINGU Mari finantsaruande dada ühiskonda hoidja ettevõtlikkusest sõltub mele, uues ressi, Balti tegelikku misvõimeline tööd tõlkimisega E Juhatuse - Eelmisest Eelmisest - - Juhatuse Üldkogu Malle Jüri Kalju

vormis Sibul esti A. Tammaru. raamatukoguhoidjate peab väärtustada.

et ERÜ

Järs,

paljuski seekord

sündmust: esinaine 555

Valmas automatiseerimisprotsessi

ürituste raamatukogu Ermel,

alustamist,

(RR).

Tammaru,

koosseisust aastaks

kuulas juhatas koosseisu aastast olema

liikmekandidaadiks aastaraamatu liikmest TTÜR jm.

lõpusirgele

(183)

ning

raamatukoguhoidjate

18.

Tulevikust enese raamatukoguhoidja Anne TÜR aruande,

AASTAKOOSOLEK ja koosolijatele kava. ja

konverentsisaalis.

oppimis-

kokkuvõtet

(183) ja veebruaril

(sulgudes ERÜ

järgmise rahvaraamatu oskusest Raamatukogu oskama

olid

kinnitas

(157)

ümber.

UDK Valmas jätkavad: valiti Eesti hea

aseesimees kohal

jõudmist,

ilmumist

kõneldes

V ja ühingu

käekäik

tabelite kaheks ERÜ

kujun

Hoiu arene- poolt-

kong enese revis mitut süda aasta

tehes Rah

Anu 197.

jäi

teenetepreemia

Nestor, Veskus, daadina akadeemik huvilised nud Anne jäävad, ja avas ootab avaldama ta pidama koostamise professor peakoordinaator Aira sama infokandja M. tukogust, musele, roonilise mama lugeda tehnoloogilised A. Unt Paalalinna Riigikogu Haridusosakonna mets, raamatut

Enne Nii rõhutas

Tarand nõuab Heidmets

kõnekoosolekul"Mida Lepik ja

Küberneetika palju Valmas. palju TTU

tuid".

raamatukogult?". seda

talle

aastakoosolekut Aira

ja kuid lvi

Maire

mis trükise ja Vahur paneeldiskussioonina

liige

Gümnaasiumi leidis

sai TPÜ sellega vastavate normatiivaktide

teatud ka

leidis, professor Oma

oli on vajalikkust Ülo juhatas Tingre.

kui

armsaid

Lepik, Ü.

saab tulevased

Elfriede arvas,

ka Andres peavad

ebademokraatlik,

Mägi, oli Killer. Jaaksoo professor Jaaksoo, autentsuse ta, arvamust

vahendid

erinevaid

Piibe koos

sisekeskkonda

ERÜ inimesi humanitaarainete Instituudi tulevikus Esinaisena et Ilme

kaasaegsed "Looduse et Leo

arst

Tarand,

raamatukogud Kristal.

ajaga Liikmekandi elektrooniline põlved Vastates ka

osalesid direktor Leiger, juhatuse vaagis Võhandu. Sepp,

Tartu

Virve

Mati Koosoleku olid

muutuma.

probleemi arvamusi. laua ühiskond ei

direktor sammu Viljandi

raama

ohusta

saavad tulnud toimu jätkab

Meeli

Siirak, Linna Heid- elekt

kui

Vello küsi taga, TTÜ

info kõik liige sest

ri ja

küljest vahendeid, handu sioon lugeda virtuaalraamatukoguga. kadumas suurkasutajaks, kogus traditsiooniline ning da täiuslik vaadatakse Internetti, vältimatuks. kasutamist kogudest, ja naiskoori V. raamatukogu ning raamatuloterii, sisse oluka koht sadu me meediavahendi menti. test tunneb matukoguhoidjate raamatukogu tusta olla on

P. Aastakoosoleku

Mägi

olnud tänapäeva

oleme kindel.

inimese Leiger sootuks peaauhinnaks

raamatukoguhoidja Koolijuht harjunud muudetav

koosviibimisega,

Eesti kasutatav V. UDK on peab

igaüks muret, mõttega,

ERÜ ja

Siirak ja õpetaja

elektrooniline

kus esinemine. kokkuleppeliselt raamatut asendumas kõnelesid

Fikseeritud hariduse

läbi on Kõnekoosoleku liigitussüsteem teadvuse Rahvusraamatukogu mugavam

kasutajana ennast

suhetest. aastapreemia infootsingu nimetama

kus ja pidas ka kus

päringule kuid rääkis ERÜ saavutustele

10 ning raamatukogu kohmakas kahjustatav. päev

ühiskond

suurt tulevikus

oli

Interneti iganes.

iga miljonit

raamatukogu seevastu

kooliraamatu büroo on kujundamisel. omandamisel EE

õpilase raamatukogu

lõppes

ühiskonna

Reet mille

Helje digitaal-

sõnal, Toimus koormust tööd.

näeb

Regulaarse pilet 9.

raamatuks, Raamatu kindel, informat kasutada

vajadusi

vastates

köide.

ei juhataja

laureaat ei Olevsoo

kui Teisest lõpetas ja juhatas

Riives. V. kindel meele ootus ta doku L. rahul

aasta ei

võitis mida väär saab

eba

raa uue Unt Võ või

saa on

et ja ja

EESTI RAAMATUKOGU TAAS KOHTUSID EESTI, Eestlastelt oli konverentsil kuus HOIDJATE ÜHINGU LÄTI JA LEEDU RAAMATU ettekannet: Tiiu Valm "Eesti AASTA- ja TEENETE- KOGUHOIDJAD rahvaraamatukogude tegevus ja areng", Jüri Järs "Raamatukogu PREEMIA anti üle ERÜ de automatiseerimisest Raamatu aastakoosolekul 18. veeb 22.-23. jaanuarini 1997 peeti Lee kogusüsteemid INNOPAC JA SÕNUMID ruaril 1997. dumaal Kretingas konverents KIRJASTO-3000", Rutt Enok

“Rahvaraamatukogude areng Balti "Rahvaraamatukogu komplek ■ Aastapreemia sai Tallinna Teh riikides". Tõuke selle korraldami teerimise probleemidest", Ingrid nikaülikooli Raamatukogu biblio- seks andis 1996. aastal algatatud Erilaid "Raamatukogu koostöö graafiasektori juhataja Helje rahvusvaheline rahvaraamatu omavalitsustega", Krista Talvi Riives. kogude arenguprojekt (PLDP), "Raamatukoguhoidjate täiendus H. Riives on ERÜ 1995. aasta kuhu kuuluvad 14 Kesk- ja Ida- koolituse süsteemist Eestis" ja aastaraamatu (ilm. 1996) koostaja Euroopa riiki, teiste hulgas Eesti, Maia Kolk "Viljandi Linnaraa ja toimetaja. See oli suur töö. Läti ja Leedu. matukogu ja raamatukogude Aastaraamat sisaldab lisaks artik Kretinga asub Läänemere ran juhendamine". Delegatsiooni litele biograafilisi lühiandmeid nikul, 10 kilomeetri kaugusel kuulusid veel Ilme Sepp ja sajakonna oma tegevuse või ame Palangast. Linnas elab 24 000, Katrin Niklus. tikoha poolest 1995. aastal silma kogu rajoonis 44 000 inimest. Kõige enam arutleti kogude paistnud Eesti raamatukoguhoidja Kretinga Rajooniraamatukogul komplekteerimise, raamatukogu kohta. Sellega on tehtud esma on 24 küla- ja 1 linnaharukogu. hoidjate palga ning raamatukogu kordne katse esitada isikuandmed Kogu suurus on 299 000 teavikut, de automatiseerimisega seonduva nii suure hulga raamatukogun lugejaid 9700, külastusi aastas 57 üle. duse alal tegutsevate või tegutse 000 ja laenutusi 204 000. Kõik osavõtjad olid kindlal arva nud isikute kohta. Julge idee kor Kahel konverentsipäeval käsit musel, et koostöösuhted peavad rektne teostus väärib tunnustamist leti mitut raamatukogusid puudu jätkuma. ja edasiarendamist. Helje Riives tavat teemat: rahvaraamatukogu Teatavasti peeti eelmine, Balti osaleb aktiivselt ERÜ biblio- de tegevuse ja arengu üldisi prob riikide rahvaraamatukogude 3. graafiatoimkorma tegevuses. leeme; raamatukogude automati kokkusaamine 1994. aasta det seerimist; kogude komplektee sembris Soomes Hansasaaris, kus Teenetepreemia sai Elfriede rimist, vähemusrahvuste teenin põhiliselt arutati lugejaga seotud Kristal, Kabemeeme raamatukogu damist; raamatukogude koostööd küsimusi. See ettevõtmine oli juhataja aastatel 1966-1996. oma piirkonna teiste asutustega; Kultuuri- ja Soome Haridusminis Et Kabemeeme rannakülas Har raamatukogude juhendamisega teeriumi koostöö tulemus. jumaal on läbi aegade olnud kesk seonduvat ja raamatukoguhoidjate Millal jälle kokku saadakse, veel seks kultuurikoldeks raamatu täienduskoolitust. täpselt ei tea, kuid selleks on kogu, on Elfriede Kristall teene. Konverentsil osales umbes 40 kindel kavatsus ja tahe. Küla kultuuriellu on ta kaasanud raamatukogutöötajat, Eesti dele nii kohaliku rahva kui ka piirkon gatsioon oli kaheksaliikmeline. Krista Talvi nas suvekodusid pidavad kultuu ri- ja avaliku elu tegelased. Sidet on hoitud raamatukogu asutaja, * * * * * Kabemeeme koolijuhataja Karl Tuuliku poegade Jüri ja Ülo Tuuli kuga. Kabemeeme ajaloo uurimise tulemusi tutvustati Kabemeeme 27. VEEBRUARIL 1997 külastab päevas ligi 2500 inimest. küla 620. aastapäeva pidustustel REGISTREERITI EESTI Uue maja neljandat sünnipäeva 1995. aasta juulis. Kõik huvi RAHVUSRAAMATUKOGU tähistati RRis 100 000 lugejapileti pakkuv on aastate jooksul kogu 100 000 lugeja. ülendamisega. Selle omanikuks tud, talletatud albumitesse ja map osutus Tallinna Tehnikaülikooli pidesse. Suur kultuuriväärtus on 27. veebruaril möödub neli aastat esimese kursuse ma j andusüliõpi- raamatukogu külalisraamatud. päevast, mil Eesti Rahvusraama lane Ave Lindma. Rakverest pärit ERÜ teenetepreemia on tunnustus tukogu alustas uues, veel pooleli neiule kingiti lilled, RRi raamatud aastakümnetepikkuse sisuka, pal olevas hoones lugejate teenindamist. "Eesti rahvusraamatukogu ja tema judele lugejatele rõõmu ja tulu Tänaseks on RRist kujunenud üks raamatud" ja "Eesti Rahvusraama toonud töö eest. juhtivamaid raamatukogusid ning tukogu/National Library of Esto suuremaid ja arvestatavamaid info nia" ning raamatukogu sümboo Soovime premeer itu tele jätkuvat ja kultuurikeskusi Eestis, mida likaga tass. töö- ja elurõõmu! Triin Soone, Urve Pais SÕNUMID gia õppe töötajate tatud infotehnoloogiavahenditega Eesti juurutamine damise põhitehnoloogias. infosüsteem" riikliku kavas rammile rammi riikliku mis käivitamine loogia kogu- Avatud vajaduse jate tamiseks meetodil. tukogu tehnoloogia töötajate õppekeskuses TPÜ Lepik kes infoteaduste teaduste koguhoidjatele mais Sirje alustanud tal ses saa filistel, raamatukogu- maldab koolitusprotsessi info- raldamist töötajate nikatsioonitehnoloogia tusvorm Kaugkoolitus “ KAUGKOOLITUSPROJEKT RAAMATUKOGU R Eelpoolöeldu Vastavalt 1996. Tallinna

Projekti INFOTEHNOLOOGIA

võimaluste

avatud

infotehnoloogia perekondlikel, osaleda

pilootprojekt tagaks

järele

infoteaduste eri töökohta. Virkus, käivitus

aamatukogu

ja alase

eduka ja infotehnoloogiavahendite

töös", hariduse tervislikel tulemusena Eesti infosüsteemi infosüsteemi

aasta tüüpi

pidev-, kaugkoolitusprojekt

täiend- rahuldamist Elviine osakonna

"Eesti ja infotöötajate

taotleti

eesmärgiks kaasaegse Koolitusprojekti infotöö

kaugkoolitusmeetodil.

raamatukogu-

Eesti Eesti kaugkoolitusmeetodil, Pedagoogikaülikooli täiend- lähiõppes.

-meetod, Eesti

rakendamine

et Fondilt.

osakonnas elluviimise.

selles raamatukogu-

tundmiseks suurendab raamatukogus infotöö on augustis

ja alustada

ja täiend- (projekti Uverskaja).

aastail

raamatukogude kaasaegne osakonna andmist

raamatukogude raamatukogude raamatukogude rahalist jm. ümberõppe Projekti

infotöötajatele, õppekeskus töistel,

kooliraamatu õppejõud alase osalevad

infotehnoloo luuakse kaugkoolitus

arenguprog

arenguprog on põhjustel õppekesku mis ümberõppe

infotehno 1996. ja 1996-2005

kavandati

ning

infotööta 1995. nõudlust kommu koolituse raamatu

geograa

juht ümber ka ja

toetust raama

infotöö kaasab

varus raken ja

päde

käivi "Info kooli-

aasta neile 1500 591 info info

info Aira TÖÖS kor aas või

on on

- ei s

ja tehnoloogia baasi ni, saadavaks tud matsiooni infoallikate selle lugejateenindust kvalifikatsioonile; misi konnas, mis damiseks miste koolitus tamine did sed, meedia), dus, erinevad side tamine, vaks liteks: (DIALOG, infootsing neti hõlmab koolitusvormide alase ritud kavandatud valdkonnas keskuste litus raamatukogusüsteemide mise, andmebaaside likuks koolitusvajadusest Raamatukoguhoidjate miseks tukogutöötajad mete 29. RAKENDAMINE Projekti * * *

* Projekt Koolituse 1996. mis

Eesti

” infotöötajate

teha

varustada suurendada

algõpetus, kiirendada

kvaliteeti; (hüpertekst, kaugkoolituse uued

genereerimine,

töötajate kasutamiseks. jne.). jaanuaril virtuaalraamatukogu raamatukogusüsteemid,

arvutivõrkude

koolituse ja võimaldas

hulgas

arvuti täiendõpet

on Fondilt võrgukeskkonnas, aastaid ja

oskustega

Eesti tihe meetodid, informatsiooni aasta Eesti

rakendamiseks võimaldab:

uues

kogu

kandjate kommertsandmebaasides

nõustamine

meediatooted Kaugkoolitusprojekt

DataStar sisu vajalik õppeklassi

esitab hulka (arvutiõppe

koostöö

mitmeetapilisena

algõpetus, koostamise infootsing tehnoloogilises läbiviidud inforessursside inforessursid

infotehnoloogilisele toetust

infotöötajaid 1997 kõrge

maailmas.

1996-2000. veebruaris

pidasid luua jaotatakse

rakendamine.

ning kõrgemaid infootsingut multi-

kättesaadavate

digitaalse läbi; tarbeks.

näitas, erinevate infotehnoloogia lugejate Infotehnoloogia teabetöö

ja jt.,

elektronkirjas ning tehnoloogilise

toimus

250

jne.). taseme integreeritud pidulik Ühingu

parandada

andmebaa

saadi

algkursus,

alane esmavaja ja

Internetis,

000 et ja analüüsi erinevate integree

küsitlus

moodu

kasuta teenin vahen hüper raama korral

tarbija

teenu nõud kätte

Inter infor

õppe kroo tead kesk Eesti info Ava taga

ava

levi koo liik

on ja ja

juhatajat Fondile andsid keskuse ja tehnoloogiadirektorit graafiku kordaseadmine kelle osakonna remondipoisse riistvara osakonna seadistamise õppemeistrit tagamisel, keskuse tehnoloogia täiendusõppekeskusest Randlat das Heidmetsa, jate teaduskonna õppeklassi siinkirjutaja, kogutöös" noloogia kõnega, Manunne Arvistot muretsemisel, Eesti seadmiseks. ja võtus, mine. õppeklassi taja TPÜ Õppeklassi dekaan vitub Fondi Hellam, Eesti Avatseremoonial kuse koolituskeskuse tukogu- õppejõud Viljandi ajakirja duste Arvisto tele. kuna Siimer meediaklass. innovaatoriks:

Tahaksin Turu kõik

õppeklassi

kaugkoolitusprojekti Elviine

juhataja Fondi,

valvas TPÜ vastas osakond ja rektoraadi

Infoteaduste Fondi

et esitatud

ja sajaprotsendilise

INFOFOORUM, soovituse

Kultuurikolledži professor raamatukogu- kohaselt. tõdes Ülikooli spetsialiste need, avatakse paigaldamise

kaugkoolituse ja

Jorma ja Tallinna TPÜ kes

projekt

üliõpilast

asjaajajat rakendamine

kordaseadmisel, tutvustas

soosiva ja informaatika veelkord sisustamiseks

kes rektor

haldusprorektorit

kes infomaailma

valikul, projekti

Uverskaja Meelis avamisest

dekaani

kõigile

professor silm

tegevdirektor eest

Sõnavõtuga

kordaseadmist, üliõpilased,

rõõmuga, rõhutas

sotsiaalteaduskonna

toetas

kes taotlusele. TPÜ toimuks igati

novembris ning Rinta-Kantot,

töös

Samuti täienduskoolitus

ülikoolis

kaasaegne sai

esindajad,

Mati

jälgis, Tehnikaülikooli professor

osales

osakonna

võrguühenduse suhtumise andsid Avatud

Mihkel Taimi Karpi toetas Erik osast tänada esitatud infotehnoloogia projekti

TPÜ professor

rektorit

Avatud

infoteaduste infoteaduste

kõneles eest, abi Sirje Evi

oma esines

võtsid

ettenähtud Heidmets.

rektor

osakonna

et tänan nüüd infotööta õppetooli

raamatu esindajad

Vallikivi ja täiendus "Infoteh

et eest

ja jätkuvalt Rannap. arvutus tarkvara toetuse,

Avatud esinesid sotsiaal

Niinet, tublisid infotea Avatud

raama

panuse

Virkus

Reialit

esitleti korda

kiiren juhina

multi- klassi

nõue Eesti sõna Vello Tõnu

Mall juha Mait Mait Mati

TPÜ Eesti

info

ava kes Enn RRi eest kes käi osa

ESTI ESIMENE INTERNETI PUNKT

Reedel, 1. veebruaril 1997 avati lehekülg aadressiga: Eesti Rahvusraamatukogus Eesti http://www.nlib.ee

Vabariigi välisministri Toomas AS Meediamaa on Interneti SÕNUMID Elendrik Ilvese ja UNDP esindaja kasutajale loonud eestikeelsete ja -

Eestis Jan Wahlbergi osavõtul meelsete Interneti ressursside ■ Eesti esimene avalik INTERNETI temaatilise kataloogi Eesti WWW PUNKT. Interneti vahendusel tervi Wärk nii eesti kui ingUse keeles, kust tas kohalviibinuid ka Eesti Vabariigi pääseb paari hiireklõpsuga ligi president Lennart Meri (vt. http:// suvalise temaatikaga WWW-lehe- www.president.ee/Tervitus.html.) küljele. Eesti WWW Wärgi eesti keelse osa avalehe aadress on

Interneti Punkt on raamatukogu http://www.ee/urww/ ja ingliskeelsel 7. korrusel asuv spetsiaalse sisse http-.llwwu\eelwwwlwelcome.html seadega ruum, kus raamatukogu Interneti punktid on praegu maa lugejad saavad (lugejakaardi alu ilma paljudes riikides. Nad asuvad sel) tasuta kasutada Internetiga raamatukogudes, kohalikes oma püsiühenduses olevat kaheksat valitsustes, postkontorites, kauba arvutit. majades ja kohvikutes (Public Access Punkt on avatud tööpäevadel Point). Rahvusraamatukogus avatud kell 12.00 -18.00. Interneti Punkt on osa ÜRO Arengu Samal ajal on võimalik ka ette programmi (UNDP) abiprojektist registreerida. Kehtestatud on aja toetamaks Eesti integreerumist info- limiit - üks kasutaja saab Inter ühikonda. Esimese Interneti kohviku netis olla tund aega, kui nõudlus Eestis loodavad asutada hiidlased, teket inimeste vahel, kellest ühed väiksem, siis ka kauem. Algajate ja sest projekt näeb ette lisaks Rahvus omavad ligipääsu elektroonilisele hättasattunute nõustamiseks töötab raamatukogule avada Interneti punk infole ja oskavad seda kasutada, ning Interneti Punktis juhendaja, ühel tid ka Hiiumaal Kärdla Kultuuri teised, kellel selleks võimalused ja päeval nädalas hakatakse algajaile keskuses, Sõra külas ja Paope külas oskused puuduvad. Müüt Interneti korraldama tasuta Interneti lühi Sepa talus. Avalike Interneti punk elitaarsusest Eestis peaks saama selle kursusi. tide loomise abil loodab ÜRO Aren projekti abil kummutatud." Interneti Eesti Rahvusraamatukogul on guprogramm ÜRO alalise esindaja punktide loomise toetamist on aruta Interneti ühendus 1993. aastast ning kohusetäitja Eestis Linnar Viigi nud ka Avatud Eesti Fondi Nõukogu, hetkel üle 100 töökoha. VVWWs on sõnul “välistada uue, infoühiskonnale kes kiitis heaks ÜRO Arenguprog avatud Rahvusraamatukogu kodu ainuomase sotsiaalse ebavõrdsuse rammi initsiatiivi kaasfinantseerimise omalt poolt ja esitas Avatud Ühis konna Instituudile ettepaneku järg miste punktide loomiseks Eestis (esialgu on kavas avada Interneti punkt Võru kesklinnas). Lisaks esimestele Interneti punk tidele Eestis rahastatakse ÜRO Arenguprojekti kaudu ka õppevara "Interneti käsiraamat koolidele" kir jastamine, sotsioloogiline uuring ja analüüs Internetist ja infotehnoloo giast Eestis, avaliku elektronposti serveri avamine ning rahvusvahe lise elektroonilise meedia ja hari dusala uudistevoo Edupage tõlki mine ja levitamine eesti keeles. Kogu projekti abisumma on 100 000 $.

Interneti punktid Eestis võib ära tunda tänavale ja tee äärde paigu tatud liiklusmärkidest. Nende amet Fotol vasakult: Eesti Vabariigi välisminister Toomas Hendrik Ilves, lik kasutuselevõtt on unikaalne UNDP esindaja Eestis Jan Whlberg, Jaak Aaviksoo ja kogu maailmas. Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor lvi Eenmaa. E. Riet SÕNUMID 1936. KIRJANDUSMUUSEUMIS näitus Arhiivraamatukogu Eesti nud. okupatsiooni trükiseid, ilmunud tele nimetusterikkama jandusest andeid. 450 guga ning Neist trükiti levipoja", Selts külgede tase raamatuaasta säilinud tuaastaks", tud. takse Mugasto lari lit. radt-Koelli pool poja" paneku Tänavu 1935. 1936. 1936.

võimaluse

trükisest

Kirjandusmuuseumi E.

eesti õppe-,

Kirjandusmuuseumis 1936. välja Kirjandusmuuseumis.

ühte iluväljaanne. kunstnike (1700

“

aasta aastal erilisele Taska Eesti Eksponeeritud

aasta faksiimiletrükk eestikeelse

sissejuhatav

AASTA ja

autogrammidega

on mida

jaanuarist

raamatu nummerdatud suureformaadilise

aasta katekismuse

millega

millest teadus-

tänaseni nim.).

üritusi nimetati

tõttu

andis raamat oli kaalukaimad vaadata algupärasest heledas

järgnenud joonistuspaberile. pool oli

raamatutoodan tähistati

Eesti

45 raamatu, Eksponeeritud ja ja

tolle säilinud andis

vähe 1936.

“

hästi

märtsini Raua esindusvälja- osa ilukirjandus,

60 olid Eesti tarberaama RAAMAT eksemplari

nahkköites 400. ja Kirjanduse

aasta

aja

alles eksemp “

400-aas- kajastas

aastal". huvilis esimese

avatud romaa Kalevi

hoitud raama sõja säilita juube ilukir välja ja

kõige Wan- lehe “

eest jää Ka

oli H. ja

vanema nid. jõudnud osa kinnitavad К. Kivikase Oma ning novellikogusid, võimaluste valikkogu 1936. sel kivi heledate kirjandus. algupärandist Tammsaare näidendiks stiile, esikkogu auhinnatud luulekogudest tika" tud lasteraamatute Kõige komöödiad. tud Kui mille ridega H. loomingus ratas".

A. Mugasto

ajal psühholoogilise

Fr. eesti palju

"Semud"

Riigivanema Eesti siis ilmekas (1-VIII). Hindrey

paremikus aastal

säravama Eesti vormistruktuuri Tuglase illustreeritud

"Nimed heale

värvikaantega rohkelt luule "Tolm

erinevaid auhinna

"Ja

olid ajaloolise virtuoossete on

Raamatufondi R.

"Kuningal

lüürika avardamise J.

ilmus

1936.

kinnitus

kunstilisele liha

osutunud

on Püsiväärtuslikuks

üldpildis

“ ja

Kiviti mälestusi, hulgas Semperi

ülekaalus moodustab esseeraamat

Urmas avaldatud

ja marmortahvlil"

oli

"Sellid". silmapaistvamad auhinnaga sai

osa

romaani tuli" aastal

suundumusi ka pälvinud peavool

eesti ainese sõnaks"

kujundatud oli

on M. 1936. puugravüü

huvitavaid "Looduse" ja

on väljendus oli vaid ilmumine.

tasemele.

B. rutiinsed reisikirju

ilmunud

Merike" K. draama

suunas, "Tuule-

romaan

Tuntud Underi

esinda kõrval. külm".

olulist Alv

Riigi

“ pärja laste liikus A.

aasta Risti Krii ning

eri

H. ja ja

autoritest saja aastal R. on Arvukalt laureaadid" ka tuntud, romaane". valt kirjanduse neeriti vanemale, te. loodusteaduse keeleõpikud, sisukad õpikutega. tõlkeid aasta aasta nõukogu gasto, teaduslike raamatud. trükise Raamatuterikas Eraldi miseks kujundust. alles säilitavatest ja Entsüklopeediat huviäratavaid Õpetatud (8) ilukirjandusele maikuus paberid. raamat tarbekirjandust, 1936. pärandeid

Maailma Teine Väljapanek

muusikaraamatuid,

Roht,

oma E.

Koolikirjandusega ja

teose).

ilmunud

eest. Kollomi peamiselt originaalkaaned E.

raamatu

raama auhindu

aastal teistesse Kirjandusmuuseumis aja

ning arengu eri

kirjanikelt. pool M. Kollom, See

oli

avaldasid valis on

Eesti

oma

ja väljaannete

tuntud

kirjandust

Ilmus Mõnusalt kes komisjonid. ja Sillaots Ilmus

Hõbedaste

"Eesti 1936.

andis

tõlkeid.

kalendreid.

raamatutest, oli

tolle "Põhjamaade

tui "Looduse näitusest

ajaloo, kujundatud

kaks toodangu

laureaadid ja

Seltsi

head Arhiivraamatukogus 1937.

sarjades (16), E. Tartu ettepanekud kogumikke, keeltesse. 1936. llustreeri jagati

(6. töövihikuid

kunstnike reaalainete võimaluse

aastal ka Järv oma aja

jt. Raamatufondi"

ja Eraldi

Lugejani

suur

toimetised) taset kujundatud teadustöödele

köidet a.

aasta

mitmesugust hulgas maateaduse, üksikteoseid 7.

ilmus algupärasele

lugemikud, jt.) Ülikooli

Heino algas ümbristega Need

ja kd.), algul haakuvate töid (üle krooniseid

ilmunud auhinda raamatu romaan". millel Eestis

kinnitas. aadress- "Nobeli

ümbris tele tõendab (H. ekspo

jälgida poole J.

jõudis

teatri- (pide õppe ja kooli 1936. Eesti algu

Räim 1936. tegid riigi

eesti Jäik,

Mu tes

(5).

on oli

60 ja ja

NÄITUS "360 AASTAT EESTI Õnnitleme NOODIKIRJANDUST" MARI KALVIK - 60 Teaduste Akadeemia Raamatu kogus võis märtsikuus vaadata

näitust, millega tähistati kahte SÕNUMID olulist tähtpäeva eesti muusi kaajaloos. Möödub ju tänavu 360 ■ aastat esimeste nootide trükki misest ning 180 aastat esimese perioodilise noodiväljaande ilmu misest Eestis. Näituse aukohal oli Stahli lauluraamat aastast 1637, kus nimetatud noodid trükival gust nägid. Vaadata sai sajandi- vanuseid koraaliraamatuid, laulu- kogumikke ja õpikuid, oluline osa väljapanekust hõlmasid koori- ja soololaulu- ning instrumentaal- muusikanoodid. Dotsent Mari Kalvik on Tallinna dil meil pikki aastaid kohustuslik S. L Pedagoogikaülikoolis töötanud biblio oli) on ta teele saatnud rohkem graafia ja raamatukogunduse õppe lõpetajaid, kui keegi teine meist. jõuna üle 30 aasta, alates 1966. aasta Rühmajuhendamine tõi õppejõule septembrist. Õpetatavad ained on palju aeganõudvaid kohustusi, aastate jooksul vaheldunud, muutu millest enamik ei läinud kuskil nud ja uuenenud nagu üliõpilasedki, "arvesse". Aga see võimaldas ka osa ent alles on jäänud ka mõndagi saada noorte inimeste tegelikust, püsivat. õppetöövälisest elust ja nende Infoteaduste osakonna praeguste probleemidest. Seda kasvõi vestlus õppejõudude hulgas on Mari Kalvik tes ühiselamutoas või ühises tege see inimene, kes kõige täielikumalt vuses igasügisestel põllumajandus valdab üld- ja erialabibliograafia likel koristustöödel. Tavaks oli probleeme nii sügavuti kui mitme rühmajuhendajaidki kutsuda meele sugustes vastastikustes seostes. olukatele üliõpilasõhtutele. Praegu Piisavalt suure igapäevatöö koor sed tudengid seda enam ei harrasta muse juures on Mari Kalvik suut (ajad on muutunud!). nud pidevalt teha ka teadustööd. Mari Kalvik on alati kõrgelt väär Temalt on ilmunud 42 tööd - tustanud kontakte raamatukogu artikleid, ettekannete teese ja dega ja raamatukogutöötajatega. Ta * * * * * õppematerjale. Teda kui teadlast on on olnud aastaid põhjalik praktika- huvitanud peamiselt kirjastus- ja juhendaja ja üliõpilaste õppekäikude bibliograafiategevus Eesti Vabariigis korraldaja. Raamatukogude prakti (1918-1940). Mari Kalviku väitekiri lise ja teadusliku tegevuse tundma TEADMISEKS käsitles Eesti Kirjanduse Seltsi õppimine on kulgenud sügavuti, 1. märtsist k. a. on ühendatud (1907-1940) osa eesti raamatu ja aastate kestel on ta osalenud mitme Pärnumaa Keskraamatukogu ja kultuuri arenguloos. Ta on teinud töökomisjoni ja ühisarutelus. Meel Pärnu Linna Keskraamatukogu. regulaarselt ettekandeid teaduskon detuletamist väärib töö, mida Mari Maakondlike funktsioone täidab verentsidel, eriti sageli raamatutea Kalvik temale omase põhjalikkusega uue nimega Pärnu Keskraama duse konverentsidel (KM Arhiiv on teinud, juhtides vabariikliku tukogu. Aadress: Rüütli 28. raamatukogus). Mari Kalvik on bibliograafiaväljaannete võistluse Eesti Teaduste Akadeemia Raa juhendanud 55 üliõpilase diplomi žürii tegevust üheksal aastal (alates matukogu kannab nüüdsest nime tööd. Paljudes neist on analüüsitud 1977). Praegugi on ta ERÜ biblio Eesti Akadeemiline Raamatu valdkonniti Eesti Vabariigi perioodi graafia komisjoni liige. kooliõpikuid (ajalugu, eesti keel, Mari Kalvik on inimlik inimene kogu (EAR). matemaatika jne.). Need teemad, oma tugevate ja nõrkade külgedega. Vastu on võetud sund ent samuti pidev tegelemine kodu- Ta otsekohesus ei pruugi igaühele eksemplari seadus (vt. Riigi loobibliograafia probleemidega aita meeltmööda olla. Aga hinnatav on, Teataja 1,1997,16, 259). sid ka Nõukogude perioodil säili et Mari Kalviku huvi ja osavõtlikkus tada Eesti Vabariigi kultuurilist kaasinimes(t)e suhtes on alati siiras järjekestvust. ja meie nii "tähtsal" ning kiirel ajal Mari Kalvik on inimene, kes on märkab ta ikka inimest enda kõrval aldis suhtlema, ka üliõpilastega. ega pea paljuks huvi tunda tolle Nõndanimetatud rühmajuhendaja probleemide vastu. rollis (nagu see varasemal perioo Marje Aasmets The interview is given by Vladimir Beekman, a writer and an SUMMARY excellent translator of children's literature. Beekman is mainly known as a translator of Astrid Lindgren's books into Estonian.. The interview "We Can't Economize at the Expense of In 1960 "Master Detective Blomkvist", translated by Vladimir Children" is given by Leili Oja. She is a children's librarian of Beekihan, was published. Even the name of Lindgren was Rapla Central Library. The librarians of the Estonian Children's unknown in the Soviet Union and in Estonia at that time. Library Anu Kehman and Leida Olszak asked her how they Beekman tells us how he has learned Swedish, German, Danish, are getting on in the new building of the central library Norwegian and Deutch and how he got acquainted with Astrid together with grown-up readers. The same topic is discussed Lindgren and her creation. He speaks about his reading books with the director of the Estonian Children's Library Anne in the years of childhood and schooltime, expresses his opinion Rande. Oja refers to the advantages and disadvantages. She of the boom of Micky Mouse and Disney literature in Estonia thinks that at the present moment children need more space and proves the statement thatlibraries will vanish to be wrong. and freedom to express themselves emotionally in the library. But it seems that the children disturb grown-ups, and perhaps ***** vice versa also. It depends on the construction of the library The article "Every Reader Is Bom in the Childhood" written building. Children need security and so they visit the library by Anne Rande. director of the Estonian Children's Library, is as before and trust the librarians. compiled by the questionnaire and conversations carried out by the Library. ***** The author is interested in the development of children's Aino Pervik, the author of children's books, in her essevistic libraries with grown-ups or without them. For today many article "About "Nukits" and the Sense of Mission" evaluates different kinds of children's library services have been initiated. "Nukits", an almanac of children's literature and culture. It is Generally a children's department is situated by a central library published by the Estonian Children's Library. She considers or in a separate building. So are functioning 18 children's it a good publication and a reliable phenomenon in the departments, more than half of them in separate buildings. deepening chaos of cultural life. She adds that schools and Some children's libraries are independent with their own children's libraries have to cultivate this field of action that budget, fixed by local authorities. That type of libraries have demands the sense of mission and knowledge. "Nukits" has been formed during several years and are 10 in number. Both taken this important role to itself. Up to now two numbers of types of children's libraries are financed by local authorities. the almanac have been published. Pervik thinks that it should Every year the state gives them money for the acquisition of be published even more frequently. publications according to the number of inhabitants in their service area, and in some extent according to the price of ***** publications. In 1996, 8 kroons per inhabitant were accounted. Urve Aedma, a librarian at Kuressaare Gymnasium in In some places readers are served besides librarians by school Saaremaa, in her short survey speaks about the founding of teachers and parents. the school library. It opened its doors on the 1st of September, There are about 600 school libraries in Estonia. All school 1978 and was situated only in one little room. In the autumn libraries are instructed by the Estonian Children's Library of 1987 the decision was made to build a new library. But the (founded in 1933). Its predecessor has been under the subjection decision was carried out only in 1993 on the Teacher's Day. of different institutions, but since 1976 it became independent The library has been remembered with a good word by the as a republican children's and youth's library. Now the Estonian school graduates. There is a lecture room by the library where Children's Library is a special research library and the only the lessons are delivered in the daytime. In the evenings and children's literature information centre is a part of its structure. weekends the room is used by the local training centre and by Every year 6,000-7,000 readers visit the Libarary, among them the Saaremaa Branch Office of Tallinn Business School. There grown-ups. The author gives numerical data about the readers. are 10 titles of newspapers, 22 titles of magazines, 24,225 She tries to find a solution to the problem if children's libraries books of fiction and reference and 31,300 textbooks in the must be together with public libraries or separately. She comes library. The school has a good computer equipment and to the conclusion that people are satisfied with the established Internet connection. Some traditional events are held there - situation. Rande herself presumes that in the automation age the week of children's books and quiz games activities. everyday work must be looked upon from the side. At the ***** same time she affirms that in modernizing central libraries one must not neglet separate children's libraries because a reader is In his article "The Year of a Little lubilee" a librarian of formed in the childhood. Children's Department at Tartu Central City Library. Ädu ***** Neemre gives a survey of the activities of her department in 1996. It was their 45th working year. They have decreased the Mait Talts's article "Winnie-the-Pooh and Taoism" deals with number of books and delivered them to school libraries. Then Alexander Milne's book "Winnie-the-Pooh" that has fascinated she gives the thorough list of their library activities in 1996. many generations of readers. It has been written for children, The Children's Department continues library lessons in schools but is gladly read by grown-ups too. M. Talts introduces the and there library activities are discussed. Very popular among different conceptions of this book. There are many different the readers and children is an event "May - the Library possibilities to analize the book from the philosophical point of Month" organized for the pupils of the first and second form. view. M. Talts interpreters the story of Winnie-the-Pooh from The department arranges meetings with writers and even a the viewpoint of Taoism. He takes the classical book of Benjamin scientist from the Literary Museum came and introduced the Hoff "The Tao of Pooh" (published in 1982) as a base to publishing principles of the book "A Banana Has a Cold in Its introduce the story of Winnie-the-Pooh. At first the author Head". The fairy tale festival, dedicated to the Brothers Grimm, introduces Taoism as a world outlook and a doctrine that is was a great success. Many children took part in the all-Estonian different from the western philosophy. Then he introduces the quiz game of comics and in the dog competition in Tartu. The characters of the book and compares them with the western Children's Department has now even a newspaper initiated and eastern way of thinking on the ground of Hoff's book. and carried out by Epp Nõges. The aim of the newspaper is Hoff s favourite character is Piglet and much attention is given to inform the schools about the library's activities more quickly to him. M. Talts thinks that Hoff's book has something to say than before. Last two years the Children's Department has to the Estonians because we should be more reasonable. compiled annotated recent additions lists for school libraries in Tartu. In her article "The Struggle Is Going on" (it is Juhan Luiga's motto) Hilve Rebane, a worker at Under and Tuglas Literature CONTENTS Centre, introduces two Juhan Luiga's collections of articles Ellen Niit 4 published in the series Eesti mõttelugu ("Estonian History of * First Column: A Child and a Library Ideas"). Juhan Luiga (1873-1927) was a well-known Estonian * CHILDREN'S LIBRARY psychiatrist, publicist and a man of culture. Luiga had a great A Reader Is Bom in the Childhood Anne Rande 5 influence on the Estonian publicity and on the well-known Readers of Estonian County Libraries Are Estonian men of culture. The first volume "Rebellion and Feeling the Hunger for Reading Andres Jaaksoo 8 Heartsickness" contains the texts written in the beginning of The Year of a Little Jubilee Ädu Neemre 10 the century (1900-1917). The main themes of these articles are psychiatry, individual and social health. Luiga was specially We Can't Economize at the Expense of interested in the difference between genius and insanity. He Children: An Interview 12 regards that an intellectual is sensitive, easily hurt in her/his Winnie-the-Pooh and Taoism Mait Talts 14 feelings and therefore needs protection. But he does not agree Astrid Lindgren's New Story about Pipi 18 with the theory that identifies insanity and genius. The second volume "The Aspects of the Strength of Soul" comprises the * INTERVIEW articles from 1918-1925, including one abstract of his speech It Is Important to Retain Children's from 1927 that was published in 1938, after his death. Most of Interest for Reading: An Interview Luiga's articles introduce social way of thinking and the with V. Beekman Maire Liivamets 20 conception of culture - we can't overestimate the meaning * NEW LITERATURE FOR LIBRARIANS 23 and importance of it in our days. The most important subject ^ * * * is our native culture and its creators. To them we dedicate our honour, they must be protected, followed and supported. Estonian Children's libraries in 1996 27 The concept of native culture is deeply connected with the Estonian Public Libraries in 1996 30 western and eastern width of mind. It is typical of Luiga to * LET'S GET ACQUAINTED penetrate into the essence of the phenomena, though he has The Library of Kuressaare been accused in the week criticism of sources and in the motivating of some hypotheses. He also considers the truth Gymnasium Urve Aedma 31 to be supreme. Luiga concerns about the future of small * BOOK HISTORY nations - this problem is also actual today. In native culture Rare Books in Tartu University Library: he condemns pseudo-culture produced for political purposes. Litography in Book Printing Tiina Nurk 32 There are many interesting descriptions of men and women * ESTONIAN HISTORY OF IDEAS of culture (K. A. Hermann, Rudolf Kallas, Aino Kallas, Anna Haava, Juhan Liiv, a. о.). Luiga appreciates our national culture The Struggle Is Going on Hilve Rebane 34 and song festivals. He was tolerant in religious problems, * CRITICAL REVIEW though in his older days he came into collision with himself. About "Nukits" and the Sense The author of this article briefly asserts that Luiga considered of Mission Aino Pervik 36 humanity and truth the highest value. Reader's Column:

***** We Are - Librarians Anne Rande 37 The publisher of children's books Andres laaksoo in his * COMMON TOPIC article "The Readers of Estonian Country Libraries Are Feeling Cataloguing by Subject Headings the Hunger for Reading" analizes the problems connected in Tartu University Libarary Sirje Nilbe 38 with providing the libraries with children's books in 1995. * NEWS 39 The financing of village libraries depends on the number of inhabitants and accordingly the libraries are devided into four Congratulations 45 groups and per cents are worked out. On an average, 33 per * SUMMARY 47 cent of the inhabitants are readers of Estonian village libraries, out of them 38.2 per cent are children. The acquisition of children's books is in bad state - for instance in 1995 half of published children's books did not reach their place in children's libraries, but in rural areas the reading of books is very essential means to get information because the level of automation in libraries is still low. ***** Tiina Nurk, a librarian at Tartu University Library, in her article "Litography in Book Printing" introduces the making use of litography in Europe and in Estonia. Alois Senefelder (1771-1834) was the founder of litography. The oldest Estonian sheet of litography is Christ's head that is painted on stone by С. V. Walter - "Ecce homo" (1818). The first sheet of litography relevant to books, is the portrait of Peter I, a supplement to the peasantry calendar of 1824.