Nr 6 (823) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 November 2010

1 Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tööstuskoja projekt “Talendid koju!” projekt “Talendid koju!” Jõululugu

Kes vähegi maailmas ringi liigub, Toimetaja veerg 2 saab kodustele reisimuljeid rää- Tasub teada kides tsiteerida Ameerika kirja- ●●Pidevalt õpib välismaal Esinduskogu koosolek niku Ernest Hemingwayd: “Igast 4000 kuni 4500 Eesti noort. Annabergis maailma sadamast võib leida vä- ●●Projekti meeskonna tehtud hemalt kaks eestlast.” Nüüd on küsitlus näitas, et kõige roh- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kem vajavad siinsed tööand- algatanud projekti “Talendid ko- jad spetsialiste ja keskastme ju!”, mis peaks kodumaale tagasi 3 juhte, samuti insenerieriala- Eesti majanduskriis – meelitama välismaal töötavaid ja kõik, mis ei tapa, teeb õppivaid Eesti noori. de esindajaid. Mujal õppiva 500 noore küsitlemine näitas, tugevaks Projekti raames avati oktoobri alul et riiklikul tasemel pole seni internetiportaal, kus välismaal õp- keegi nende sealse käekäigu ERSO juhi pivad andekad noored leiavad infot vastu huvi tundnud ja kontakt vallandamine ähvardab kodumaistest töö- ja praktikapakku- Eestiga piirdub põhiliselt uu- orkestrilt dirigendi viia mistest ning ettevõtted saavad tööta- disportaalide lugemisega. ja otsingul kasutada välismaal õppi- KAMA ●●89 protsenti praegu välis- jate kontaktvõrgustikku. Projekti et- maal õppivatest noortest on tevalmistamisele kulus pea 18 kuud valmis Eestisse tagasi tulema Eesti muusika õhtu 4 ja tõuke sellise lehekülje loomiseks ja vaid 11 protsenti on ennast andis nelja piiri taga õppinud noor- jäävalt mõne teise riigiga si- “Peegel peeglis” mehe mure, et välismaal ülikooli lõ- dunud. Tagasi tulema ajendaks petanutel on vähe infot töövõimalus- konkurentsivõimelise palga Badeni test Eestis. kõrval ka eneseteostuse või- koorimuusikapäevad Kaubandus-tööstuskoja peadirek- malus, kusjuures ei motiveeri Karlsruhes tori Siim Raie sõnul räägitakse palju mitte niivõrd konkreetne palk sellest, et ettevõtted võiksid olla rah- kui üldine elatustase. vusvahelisemad, kuid siis tekib kohe ●●Informatsiooni projekti küsimus, kuidas seda saavutada. kohta leiab aadressilt www. Nädalavahetus 5 “Ei saa olla nii, et meil on väga Joonistas Kaja Põder talendidkoju.ee Annabergi lossis rahvusvahelised ettevõtted ainult ko- haliku kogemuse põhjal. Tegelikult on tarvis ka väliskogemusega inime- Eesti koolide õpetajate si ning Eestist pärit välismaale elama firmadel on puudus just nendest ini- Raie aga rõhutas, et Eesti ei ta- kule mõtlema paneb see kampaania mõttetalgud Münchenis ja õppima läinud inimesed olid kõi- mestest, kes oleksid head müügime- ha kutsuda inimesi tagasi ainult tööd kindlasti. ge esmane grupp, kelle poole pöördu- hed välisturgudel ning tooksid meile võtma, vaid neid oodatakse ka tööd “Lisaväärtus, mida talendid Ees- da,” selgitas Raie. sisse uusi oskusi, teadmisi ja värsket andma, kuna tingimused ettevõtlu- tile saavad anda, on Eesti konteks- mõtlemist. “Eriti nõutud on tehnika- sega alustamiseks on siin head. “Nad tis niivõrd palju suurem kui näiteks Stalini ohvrite 6 Koju naasmist takistab kõige ja täppisteaduste alal hariduse oman- ei pea ilmtingimata füüsiliselt tagasi USAs või Saksamaal. Kui sa oled nu- mälestamine Levašovo rohkem madal palgatase danud inimesed,” lisas Raie tudengite pöörduma, aga nad saavad Eesti ette- tikas tegelane USAs, siis sa oled üks memoriaalkalmistul Raie sõnul on “Talendid koju!” suu- ja ettevõtjate seas korraldatud küsit- võtteid aidata, olles oma sihtriigis,” nutikas tegelane sadade seas,” rääkis natud eeskätt noortele, kes omanda- lusele tuginedes. lisas Raie. Raudla Postimees.ee’le. Tema hin- Ameerika eestlased vad teadmisi Põhja-Ameerika, Eu- Raie tunnistas, et paljudele ini- President Toomas Hendrik Ilves nangul saab Eestis riigi arengut mõ- valisid esindajaid roopa ja Aasia ülikoolides või on se- mestele on kodumaale naasmisel ta- ütles New Yorki eestlaskonda külas- jutada märgatavalt rohkem kui suur- da juba varem teinud. “Küsimus on kistuseks madal palk ning Eesti ette- tades, et nad vaataksid “Talendid ko- riikides. selles, et neile välismaal olles tehak- võtted ei suuda tõepoolest võistelda ju!” programmi kui võimalust. “See Kampaania korraldajad on luba- “Anna andeks, anna se kooli lõpetades väga palju pakku- Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika pole enam abstraktne üleskutse oma nud projekti rahastavale riigikantse- andeks, et armastan misi kohapeal. Meie ülesanne praegu palgatasemega. “Nominaalis on meil ajaloolisele kodumaale naasmiseks. leile saavutada tuhandeid kontakte sind” on teha alternatiivne pakkumine Ees- palgad kindlasti madalamad kui lää- Programmi sihiks on vahendada Eesti välismaal töötavate eestlastega. Sa- tist,” selgitas ta. nes,” nentis ta. ettevõtjate tööpakkumisi ja koostöö- mas reaalselt tagasi on oodata palju Projekti idee on ju ilus ja juba paa- Vestlussaates “Vabariigi kodani- võimalusi kõigile neile, kes tahaksid vähem rahvuskaaslasi. “Me oleme ri esimese päevaga, mil portaal avalik kud” esinenud kirurgi Tiit Mereni oma oskusi ja teadmisi Eesti huvides ka tõesti lubanud 25 inimest tagasi Jõulud nii ja teisiti 7 oli, külastas seda tuhandeid inimesi sõnul võiks tippspetsialistide koju kasutada,” ütles president Ilves. tuua,” märkis Raie hommikuprog- sadakonnast erinevast maailma pai- meelitamisel “präänikuna” kasutada rammis “Terevisioon”. Raamatusoovitused gast, tööd otsivate talentidena on üle oma erialal parimaks saamise võima- Eestis on suurem võimalus Ehkki projekti idee on hea, jääb maailma laiali pillutud Eesti noored luse rõhutamist, kuna välismaal on oma alal esiviiuliks tõusta siiski küsitavaks, kui palju noori õn- end samuti hoogsalt “üles andnud”. võõrsilt tulnutel pea võimatu esimese Neli aastat Saksamaal Erfurdi ülikoo- nestub sellega kodumaale tagasi mee- Leheküljel on ka foorum, kus saab ise viiuli rolli pääseda. Oma valdkonnas li doktorantuuris õppinud riigi rahan- litada. Kõigepealt tuleks lahendada 8 teemasid algatada ja küsimustele vas- tippu tõusmine korvaks Mereni hin- duse doktor Ringa Raudla sõnul ei tea küsimus, kuidas teha talentidele Ees- Kuulutused ja teated tust paluda. nangul ka väiksema palga. “Esimese ta oma sõpruskonnas kedagi, kes just tis töötamine ja ka elamine väljakut- Raie sõnul selgus Eesti ettevõ- pauguga on selge, et palgaga me neid “Talendid koju!” kampaania pärast suvaks. tete eksporditakistuste uuringust, et meelitada ei saa,” tõdes ta. Eestisse tagasi tuleks, kuid kojutule- ER

Jõululugu “Nikolaus, Nikolaus, tule meie majja!” Lugupeetud lugejad! Soovime kõigile “Nikolaus, tule meie majja,” kõ- li kontrollida, kas lapsed olid olnud keti ja vitsaga ning toppis üleanne- habeme, punase mantli ja kapuutsi- rõõmsaid jõulupühi ja lab siinmail 6. detsembril ja mõnus kuulekad ja õppinud pähe oma pal- tuid lapsi kotti! Kohutav! ga. Nii sai minust ikka enam ja enam õnnerikast uut aastat! lastepidu hakkab jälle pihta. Kuid ved. Iga palve eest tehti sälk puitu, Ilus muudatus oli see, kui luter- kingitusteonu, kes nikolausipäeva ja see peopäev on võrreldes endise aja- nii et usinatel lastel oli eriti palju säl- lased hakkasid kingitusi jagama ni- jõulude vahel isegi kaubamajade ees EÜSL ja ga palju muutunud. Alguses oli minu ke, ja neid tasutati. kolausipäeva asemel jõuluõhtul. seisab, et inimesi ajendada aina roh- Eesti Rada nimepäev koolipidu. Kooliõpilaste Siis tuli veel lisaks sulane Ru- Sealjuures meenutasid nad eelkõi- kem ostma. Sellel pole aga nüüd küll seast valiti piiskop, kes korjas kooli precht ehk Krampus. See oli alul rae- ge jõululapsukest, jumala suurimat midagi pistmist minuga! tarvis annetusi, lisaks kandis ette las- vukas vanamees, kes pidi õnnistatud kingitust inimestele. Sellest ma sain Tähistage nikolausipäeva mõel- te kaebusi õpetajate kohta. vitsaga hirmutama paha vaime, nii et hästi aru. Aga mind pani küll imes- des minule ja jagades seda nendega, Kuid hiljem moonutasid mind inimesed ei pidanud neid enam kart- tama, kui hakati mind kujutama mit- kes seda ootavad. õpetajad ja vanemad omapäraseks ma. Ja nüüd sai minu riietesse mää- te kui noort piiskopi piiskopimütsi ja kasvatusabiliseks. Nüüd mul tu- situst saatjast lastehirmutis, kes tuli sauga, vaid vana jõulumehena suure Teie piiskop Nikolaus 2 arvamused Nr 6 (823) November 2010 Toimetaja veerg EÜSLi Esinduskogu koosolek älle on üks aastaring läbi saamas – on jäänud veel mõned nädalad jõulu- 13. novembril Annabergis Jajani ja õige pea tulebki uude, 2011. aastasse astuda. Loodan, et paljude jaoks Esinduskogu tööpäev kujunes on lõppev aasta olnud tegus ja soov sirge küll pingutavaks, kuid tänu osa- seljaga edasi marssida pole millessegi ta- võtjate distsiplineeritud käitu- misele ja asjalikule arutlemise- kerdunud. le jõuti ettenähtust kellaajast Eesti riigi ja iga siin elava inimese jaoks varemgi lõpule. 12-liikmelisest algab aga juba uue aasta esimene päev suu- Esinduskogust võtsid koosole- re muutusega – võetakse ju Eestis 1. jaanua- kust osa 9 liiget. ril 2011 kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Hästi ettevalmistatud koosoleku- euro. Pärast seda, kui Euroopa Liidu rahandusministrid tänavu mapp, millega osavõtjad said tutvuda 13. juulil kinnitasid lõpliku otsuse Eesti liitumise kohta eu- juba kodus, säästis aega tulevaste te- rotsooniga, on ühisraha kasutuselevõtust juttu palju, ja mitte gevuste arutamisel. Alljärgnevalt edastame lühidalt alati just positiivses võtmes. Oktoobri lõpus läbiviidud küsit- tähtsamad uudised. luses selgus, et eurole ülemineku vastaseid on enam kui pool EÜSLi juhatus on jälle komplekt- Eesti elanikest. ne, uuteks juhatuse liikmeteks valiti: Eks majanduskriis on Eesti inimesed rahaküsimustes hellaks ●●abiesimehe asendaja – Sulo Ro- teinud ja kõik, mis finantssfääris muutub, teeb juba ette skepti- senthal Aachenist liseks ja ettevaatlikuks. Ja juba on ka hoiatavaid märke näha. ●●sekretär – Tiina Kälissaar Ham- burgist Kaupmehed, kes küll ausa hinnastamise leppega liitudes anna- ●●laekur – Karin Ladva-Zoller EÜSLi Esinduskogu tööhoos. Foto: Karin Rumming vad sõna, et euro hindu ei tõsta, on kaupade hindu tõstnud juba Münchenist ette, väites, et selle taga on toorainete hinnatõus, mitte ühisra- haga liitumine. Kaubad olid eelmise aasta oktoobriga võrreldes Suurimad majanduslikud raskused se aasta märksõnaks saab olema ran- ●●24.06.–26.06.2011 Laste kultuuri- 5,6% ja teenused 3,2% kallimad, teatas statistikaamet. Lisaks on meil esialgu ületatud tänu äärmi- ge kokkuhoid. päevad koos jaaniõhtuga emotsionaalne pool – on ju raske loobuda 18 aastat meie käte sele kokkuhoiule sellel aastal, seetõt- ●●11.11.–13.11.2011 Koroona-jak- tu osutus siiski võimalikuks toetada Toetust saavad EÜSLi traditsioo- kolo võistlused koos mardiõhtuga vahel olnud päris oma Eesti rahast. Koidula ja Jakobson on li- EÜSLi allorganisatsioonide jõulupi- nilised üritused: Probleeme jätkub edaspidisekski, saks oma kirjanduslikele väärtustele armsaks saanud ka raha- dude korraldamist ka tänavu. ●●01.04.–03.04.2011 Kultuuripäe- kuid üheskoos loodame neid lahen- koti vahel olijatena. Arvatakse ka, et inimesi võib tabada šokk Kõik toetusavaldused 2011. aas- vad dada! esimesel euro-palgapäeval, sest arvestades Eesti krooni kurssi taks rahuldatakse, kuigi siin-seal tegi ●●22.05.–27.05.2011 Kultuuripäe- Esinduskogu nimel, euro suhtes (15,6466 krooni ühe euro eest), muutub meie pal- Esinduskogu kärpeid, sest ka järgmi- vad 55+ Maie Kisis-Vainumäe ganumber hirmuäratavalt tillukeseks. Kuid eks ole hullemaidki asju juhtunud, millega tuleb kohaneda. Ja arvatavasti juba paa- ri aasta pärast ajavad need praegused hirmud meid muigama. MAKSUD Kaine mõistus ütleb, et euro teeb kokkuvõttes meie elu hoo- pis lihtsamaks. Toetab see ju majanduse arengut, soodustades ●●Palume lugejaid, kellel on veel 2010. aastakäigu ●●Samuti palume, kellel on 2010. aasta eest tasumata kaubavahetust ja muidki valdkondi, näiteks turismi. Tuleb mee- Eesti Raja eest tasumata, teha ülekanne kontole EÜSLi liiikmemaks, teha ülekanne kontole: nutada, et kutse eurotsooni on ikkagi tunnustus Eesti rahva pin- Estn. Volksgem. in der BRD Eesti Rada Estn. Volksgem. in der BRD gutustele ja riigi rahanduspoliitikale. Eks me siis püüame selle Deutsche Bank Hamburg Postbank Hannover BLZ 20070024 BLZ 25020030 tunnustuse vääriliselt ka edaspidi olla ja tegutseda. Konto 440011504 Konto 148818301 Karin Aanja Koodid ülekande tegemiseks välismaalt: Verwendungszweck. Mitgliedsbeitrag 2010 IBAN: DE64200700240440011504 Liikmemaks aastas on € 20,00; BIC: DEUTDEDBHAM pensionäridele ja üliõpilastele € 10,00 Verwendungszweck. Abo Eesti Rada 2010 Aastatellimus maksab € 25,00 EÜSLi laekur

Eesti Rada Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja Lugeja arvab Vanim väliseesti väljaanne Ilves: Tartu ja Tallinna Asutatud 1945. aastal “Anna minu titelapid siia, mina ülikoolid pangu seljad kokku sinuga enam edasi ei mängi!” Nii Peatoimetaja/Chefredakteur: Piret Suidt / München kõ1as vanasti laste omavaheline Eestis on viimasel ajal kõneainet miseks tuleb Tartul ja Tallinnal seljad Karin Aanja kaklemine. Samal tasemel tülitse- pakkunud teema, kuida rahasta- kokku panna ja unustada konkurents, Tellimine/Abonnement: misest saime lugeda eelmise Eesti da kõrgharidust, et see püsiks kus ka võimalik võitja on suures mas- Vastutav toimetaja Saksamaal/ Aastatellimus Raja veergudel. Et tülile kaaluka- kvaliteetsena. taabis hale kaotaja.” Verantwortlicher Redakteur Euroopas 25 EUR mat pilti anda, astus ka jurist oma Haridusminister Tõnis Lukas pa- “Siit lähtudes kutsun järele mõt- Deutschland: Väljaspool Euroopat 28 EUR paragrahvidega päevavalgele. kub üheks võimaluseks, kuidas säi- lema neidki, kes on sattunud hoogu Maie Kisis-Vainumäe Tudengitele 15 EUR Tagasiastumissoovi esitanud litada tasuta kõrgharidus, luua kõrg- debati üle, kas kõrgharidus peab Ees- EÜSLi juhatuse liikmete avaldu- hariduskassa, kuhu maksaksid väike- tis olema tasuta või tasuline. See dis- Kaastöötaja/Mitarbeiter: Eesti Raja konto: sest selgub, et Saksamaal tegutse- se osa oma palgast tasuta ülikooli lõ- kussioon on mõttetu hetkeni, kuni me Meeli Bagger Estnische Volksgemeinschaft val eestlaste ühendusel on kaks ju- petanud ja keskmisest enam teenivad pole kokku leppinud, mis on kõrgha- in der BRD hatust: viieliikmeline juhatus juhib endised üliõpilased. riduse sisu ja mõte 21. sajandi konku- Toimetus Saksamaal/ EESTI RADA Deutsche Bank, ja kaheliikmeline juhatus vastutab. President Toomas Hendrik Ilves rentsitihedas maailmas,” rääkis Ilves. Redaktion Deutschland: Hamburg BLZ: 20070024 Kuid siia juurde veel lisatakse, et arvab, et meil pole mõtet võrrelda, “Iga üliõpilane peab mingil etapil EESTI RADA Konto nr 440011504 kaheliikmelist juhatust võib esin- kas Tartus on parem õpe kui Tallin- veetma kas või ühe semestri, parem Maie Kisis-Vainumäe IBAN: dada ka ainult üks isik, kes siis nas või vastupidi. Meie võrdlusalus aga mitu mõnes välisülikoolis, et end In der Gracht 10 DE64200700240440011504 vastutab kogu oma vara ja vaimu- on see, kas Eestis antav infotehnoloo- teiste keelte ja kultuuride alal hari- D-51105 Köln BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM ga. gia-haridus on parem või halvem kui da, uute kogemuste võrra rikkamaks tel: 0221/83 47 03 Tagasiastunud kolmeliikmeli- Rootsis, Saksamaal, Shanghais, Sin- saada. Ja samas peab kodune koolita- faks: 0221/830 31 03 Kuulutused, reklaam/ ne juhatus paneb pahaks, et senine gapuris või Californias,” ütles presi- se nad ka siia kõhklusteta tagasi too- e-mail: [email protected] Anzeigen, Reklame: kaheliikmeline juhatus liiga aegla- dent. “Selles võrdlussüsteemis püsi- ma.” ER 1,00 EUR/cm2 selt tegutseb. Ei tea, kuhu neil kii- Toimetus Eestis/ alates 50 cm2 – 0,80 EUR/cm2 ret peaks olema? Või ajab neid ta- Redaktion Estland: alates 100 cm2 – 0,70 EUR/cm2 ga kodumaal sissekasvanud plaa- Karin Aanja alates 200 cm2 – 0,60 EUR/cm2 nimajandus? San Francisco Eesti Selts Tallinna mnt 24a–11, üle 300 cm2 – 0,50 EUR/cm2 Jäägu nüüd siiapaika kogu huu- 75201 Aruküla, Harjumaa mor ja juhatuse virrvarr. Tõsiasi kaalub ESTO korraldamist tel: (+372) 53 929 684 Leinakuulutused: on see, et meil siin Saksamaal on Küljendaja: Karin Aanja Kahe veeru laiuselt: meie endi valitud ning kõigiti usal- San Francisco Eesti Selts on simus: kas peaksime selle ühendama Trükikoda: Bookmill 1 cm kahel veerul – 5 EUR datud ja lugupeetud juhatuse esi- korraldanud välismaal elavate ülemaailmse ESTOga, et eestlased mees Maie Kisis-Vainumäe. Oma eestlaste seas küsitluse, et uu- igalt poolt maailmast saaksid meiega rida, mida arvatakse sellest, et Toimetus jätab endale õiguse pika meelega ja kaaluka tegutse- pidustustel ühineda,” teatas selts vä- Kirjasaatjad: ühendada 2013. aastal kaks vä- toimetada ja lühendada kaastöid misega, siin Saksamaal sündinud liseesti ajalehtedele saadetud kirjas. liseesti üritust – Ameerika Lää- Vilma Brinkmann / Hamburg ning kirju nende selguse huvides. ja üles kasvanud, on ta kõigi poolt Palume neil, kes tahavad oma ar- neranniku Päevad ja ESTO. Vally Heikkonen / Duisburg Avaldatud artiklite sisu eest hinnatud Saksamaa eestlaskonna vamust järgmise ESTO kohta avalda- Kristel Neitsov / Hofheim vastutavad allakirjutanud. esindaja. “Alustades Ameerika Lääneranni- da, küsida ankeeti meie lehe toimetu- Aho Rebas / Tallinn V. Heikkonen ku Päevade korraldamist, mis toimub selt. EÜSLi liige, Eesti Raja lugeja aastal 2013 San Franciscos, tekkis kü- ER November 2010 Nr 6 (823) sündmuste kroonika 3 Eesti majanduskriis – kõik, Lühidalt ●●Ettevõtluse Arendamise Sihtasutu- se (EAS) andmetel oli Eestit külasta- vate välisturistide arv selle aasta esi- mis ei tapa, teeb tugevaks mesel poolel rekordkõrge. Selle aasta jaanuarist juulini ööbis Eesti majutus- ettevõtetes 902 738 välisturisti. Nen- Eesti majandus on vaatamata de arv kasvas 13% ehk 103 620 võr- hiljutistele maailmalõpukuulu- ●●Septembris kasvas kau- ra võrreldes 2009. aasta sama perioo- tustele taas hoogu sisse saa- pade eksport 40% ja import diga. Kuigi kasvuprotsendid on nii mas. Sellest annavad tunnistust 35% võrreldes eelmise aas- suured osalt seetõttu, et võrdlusbaas nii tõusnud tööstustoodangu, ta sama perioodiga. Eks- 2009. aasta alguses oli suhteliselt ma- ekspordimahu kui ka üldise ma- port suurenes eelmise aasta dal, ületab välisturistide 2010. aasta janduskasvu numbrid. Selle aas- septembriga võrreldes 3,7 jaanuari-juuli ööbimiste arv ka 2008. ta kolmandas kvartalis oli Eesti miljardit krooni (239 mil- aasta sama perioodi taset 7% võrra. oma 4,7protsendilise kasvuga (eelmise aasta sama kvartaliga jonit eurot) ning import 3,5 See tähendab EASi andmetel, et tege- võrreldes) jälle Euroopa kiireima miljardit krooni (223 miljonit mist on kõigi aegade rekordiga. kasvuga riigiks. Põhi on käes eurot). ning ühtlasi sobiv hetk vaadata ●●Valitsuskoalitsioon leppis kokku tagasi kriisi põhjustele ja kulge- toimetulekupiiri tõstmises seniselt misele. 1000 kroonilt 1200 kroonini. Otsus tähendab automaatselt ka toimetule- Hakatuseks tuleb aga õiendada kupiiri tõusu laste puhul 800 kroonilt üks väärarusaam. Eesti esimene ma- 960 kroonini. Muudatuse hind on 64 su tekitas kurje ja sarkastilisi viiteid miljonit krooni. Oktoobris alustas rii- majandusteadlastele, kes polevat gikogu liige Heimar Lenk katset, kui- suutnud ei kriisi ära hoida ega seda das 1000kroonise toimetulekutoetu- ette ennustada. Ka käesoleva artikli sega kuu aega söönuks saada. Lengi autor kirjutas 2007. aasta Postimehes üleelamised pälvisid tähelepanu ka artikli pealkirjaga “Kriisi kuuldused Soome ja Norra meedias, Prantsu- liialdatud”. Kurb tõsiasi on see, et se uudisteagentuuri AFP kaudu levis vaatamata hulgalistele teadusartik- aga lugu üle maailma. Lenk kirjel- litele ja saadud Nobeli preemiatele das AFP-le, kuidas ta toitus kuu ae- on tänapäevane makromajandustea- ga pudrust ja leivast, et näidata, kui dus endiselt n-ö tagantjärele teadus. raske on Eestis hakkama saada toi- Kahjuks ei suuda teadlased siiani ette Andres Arrak on Mainori Kõrgkooli metulekutoetusega. “Ma kasutasin ennustada ei tsükli ülemist ega alu- Ettevõtluse Instituudi direktor. 64 eurot ainult toidu ostmiseks, kuid mist pöördepunkti, ei tõusu ega lan- Foto: erakogu selle raha eest peaks tegelikult ost- guse keskust. ma ka näiteks seepi ja käima juuk- Kahtlemata tekib siinkohal kü- ei ole rumalus mingi ugrimugrilik Kümnete tuhandete kaupa jätsid teistes Balti riikides allapoole paind- suri juures,” lausus riigikogulane. simus, mille eest majandusteadla- privileeg, vaid on üsna ühtlase ki- noored eesti mehed koolid poole- likuks. Tipphetkel 2008. aasta teises sed (allakirjutanu sealhulgas) palka hina mööda maailma laiali jaotatud. li ja tormasid (välismaale) ehitama. kvartalis oli Eesti keskmine palk 13 ●●Statistikaameti andmetel oli Eestis saavad? Selgitus on järgmine. Ma- Laenuvõtjad ja -andjad ning tarbi- Igaüks, kellel kaine hetk trehvas ole- 306 krooni. 2009. aasta kolmandaks teise kvartali seisuga 128 000 töötut jandusteadus on nii mikro- kui ka jad läksid lolliks nii Euroopas kui ka ma ja haamrivars peos püsis, sai ehi- kvartaliks oli see alanenud 11 770 ning neist 45 protsenti oli tööd otsi- makrotasandil komakohaga ära kir- Eestis. Eestlased tormasid ostma üha tusobjektil tööd. Tänane eesti töötu kroonini ehk 11,5%. Eesti on seega nud vähemalt aasta. 64 protsenti pi- jeldanud need käitumismudelid, mis suurema diagonaaliga lametelekaid (neid on üle saja tuhande) on väga meist lääne- ja põhjapool asuvatele kaajalistest töötutest tulevad enda sõ- paratamatult viivad kriisi. Ent mille- ja üha pikemaid turismireise. Kulud eesti noore mehe nägu, kellel pole stagneerunud riikidele tõestanud, et nul toime suurte raskustega. Sotsiaal- ga majandusteadus hakkama ei saa, ületasid tulusid üha kasvavas ulatu- isegi mitte lõpetatud keskharidust. paindlikud tööturud on võimalikud ministeeriumi nõuniku Ülle Marksoo on panna inimesed hoiduma neid ses ehk siis riigi jooksevkonto mii- Haridusministeerium nuputab, kui- ka 21. sajandi Euroopas. sõnul kasvab pikaajaliste töötute arv mudeleid järgimast. Vaba mees va- nus aina kasvas. das neid kümneid tuhandeid kooli- ilmselt järgmistes kvartalites edasi, bal maal on vaba tegema nii õigeid Rootsi pankade kaudu Eestisse pinki tagasi saada. Eeliseks on olematu riigivõlg kuigi lühiajaliste töötute hulk on ma- kui valesid otsuseid. Majanduslik voolanud rootsi pensionäride säästud Nagu öeldud, loksutavad majan- Eesti majanduse kiirest kohanemis- janduse taastudes hakanud langema. vabadus just seda tähendabki. Hea- omandasid enneolematud mõõtmed. duskriisid inimesi ja raha valedest võimest annab tunnistust ja lisab op- del aegadel tekib nn valede majan- 2006. ja 2007. aasta teatud kvartali- kohtadest uutesse. Aastaga sai Ees- timismi ekspordisektori ülikiire taas- ●●Rahvusvaheline majandusväl- dusotsuste akumulatsioon, mis viibki tes toodi Eestisse 16 ja 17 miljardit ti lahti 35%st oma töötlevast töös- tumine. Eksport saavutas oma käi- jaanne Emerging Markets nimetas kriisini. Buumiaastatel (2004–2008) odavat laenukrooni. Et see tohutu tusest. 2008. aasta teises kvartalis belt lae 2008. aasta kolmandas kvar- areneva Euroopa 2010. aasta pari- tegid valesid otsuseid nii tarbijad kui raha välja laenata, pidi intressi loo- oli selle käive 9,9 miljardit, 2009. talis – 47,7 miljardit krooni. Poole maks rahandusministriks Jürgen Li- ka tootjad, töövõtjad kui ka tööand- mulikult ülimadalale viima. Krediit- aasta teise kvartalis vaid 6,5 mil- aastaga kahanes see kolmandiku gi. Auhind anti Ligile üle Washing- jad, laenuvõtjad kui ka laenuandjad, kaarte ja laene pakuti neile, kellele jardit krooni. Tänaseks on jõutud võrra. Ent viimased uudised räägi- tonis toimunud Maailmapanga ja avalik sektor ja erasektor. normaalsetes tingimuses ei oleks ku- tagasi 8,2 miljardi krooni tasemel. vad sellest, et septembris õnnestus Rahvusvahelise Valuutafondi aas- Mis siis ikkagi tekitas viimase nagi tohtinud laenu anda. Ja tagajär- Kusjuures majanduse korrektsiooni meil kriisieelne ekspordi tase juba takoosolekul. Emerging Markets saja aasta ühe olulisima tagasilöö- jed ei lasknud ennast kaua oodata. ning ümber struktureerumist ei va- ületada. Eesti on ennast koos põhi- kirjeldab Ligi kui rahandusminist- gi Suure depressiooni (1929–1933) janud mitte ainult Eesti. Ka Soome liste kaubanduspartneritega august rit, kes suunas Eesti majanduse rän- järel? Teatavasti algas uus aastatu- Iga kaheksas inimene ehitaja ja Rootsi said 2009. aastal lahti ligi välja eksportimas. gast langusest tõusule ja euroalasse. hat järjekordse kollektiivse masuga. 2007. aasta esimeses kvartalis ku- viiendikust oma töötlevast tööstu- Kokkuvõtteks võib eestlane en- Ameerika Föderaalreserv (keskpank) lutasid eestlased 13 miljardit krooni sest. Ent korrektsioon ja kohandumi- da selja uhkelt sirgu ajada ja lootus- ●●Kreenholmi tehas peatas töö ja reageeris sellele alandades pikka ae- rohkem, kui nad olid teeninud. Sa- ne nendes riikides on palju raskem ja rikkalt tulevikku vaadata. Paindlik taotleb pankrotti. Endise tekstiilitöös- ga ülikõrgena püsinud intressimäära mas kvartalis moodustas jooksev- valulisem, kuna ametiühingute tuge- reageerimine kõigi jaoks ootamatult tuse lipulaeva Kreenholmi sulgmine (6,5%) viiekümne aasta madalaimale konto miinus 23% sisemajanduse va positsiooni tõttu ei ole palk alla- saabunud kriisile on tõestanud Eesti toob töökohtadega niigi kitsasse Ida- tasemele – ühele protsendile. Kui ra- kogutoodangust. Majanduslangused poole paindlik. ettevõtjate nutikust ja tööturu paind- Virumaale 500 uut töötut. Ametiühin- ha on liiga odav, siis lähevad inime- on ka selle pärast head, et nad pidur- Eesti keskmine palk oli kasvanud likkust. Eestil on ka unikaalne pika- gu hinnangul oli pankrott etteaima- sed peast lolliks samamoodi kui lii- davad arutut ületarbimist. 1999. aas- alates 2006. aasta algusest tootlikku- ajaline eelis võrreldes teiste rikka- tav, sest 150aastase ajalooga ettevõte godava viina puhul. See, mis toimus ta majanduskriis suutis jooksevkon- sest kiiremini. Buumiaastatel kasvas mate Euroopa riikidega – meie avali- töötas seisakutega ja tellimusi peaae- Ameerika kinnisvaraturul, on mul- to plussi viia kolmandaks kvartaliks. reaalpalk 15% aastas, tootlikkus aga ku sektori võlg on peaaegu olematu. gu enam polnudki. Kreenholm Val- jetavaldav. Viiskümmend aastat suh- Uuesti saabus välisbilansi ülejääk 5%. Igasugune majanduslik loogika Ettevõtlust soosiva makrokeskkonna duse emafirma Borås Wäfveri -taot teliselt stabiilsena püsinud kinnisva- 2009. aasta esimeses kvartalis ja on ütleb, et kaua ei saa selline asi kes- jätkusuutlikkus võiks ja peaks taga- leb Rootsi kohtus ka enda pankrotti. rahinnad hüppasid tänu suurenenud seal püsinud tänini. ta. Selline tendents kahjustab riigi ma ka sisenõudluse kasvu ning töö- nõudlusele lakke. Laenu- ja kinnisvarabuum tähen- konkurentsivõimet väga kiires tem- puuduse kahanemise saabuvaks ke- ●●Vabariigi presidendi Toomas Arutult tõusnud kinnisvara hind das ühtlasi seda, et üha rohkem eest- pos. Eesti tööjõud kallines ka suh- vadeks, mis on oluline majanduskas- Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõ- muutis üleöö rikkas miljoneid inime- lasi ehitas. 1995. aastal töötas ehi- teliselt Euroopaga võrreldes. Ent vu stabiilsuse seisukohalt. navõistlus on lõppenud. Esialgsetel si, kes täiendava laenugarantii arvel tuses 5,5% kõigist hõivatuist, 2007. õnneks osutus palk (kõige tähtsam andmetel laekus võistlusele 2030 sõ- tormasid uusi laene võtma. Õnneks aastal 12,5% ehk siis iga kaheksas. hind ühiskonnas) nii Eestis kui ka Andres Arrak na, millest kasutamiskõlblikud valib välja žürii. Sõnavõistlusele esitas ee- teid 567 erinevat sõnapakkujat. Peale kodumaa tegeleti uudissõnade välja- ERSO juhi vallandamine ähvardab orkestrilt dirigendi viia mõtlemisega ka välismaal. Sõnu saa- deti enim Soomest (5 pakkujat), aga Eesti Riiklik Sümfooniaorkester SO-le väga keerulise majandusliku Et protestida kultuuriministri ot- malik jätkata. “Ma ei taha, aga pean ka USAst, Rootsist ja Suurbritanniast on finantskriisis, mille eest kul- olukorra tekitamises. suse vastu teatas ERSO peadirigent lahkuma ERSO peadirigendi kohalt. (igast 2) ning Belgiast, Iirimaalt, Iis- tuuriminister Laine Jänese sõ- Jänes lükkas kõik Siitani süüdis- Neeme Järvi 18. novembril oma ta- See on olnud minu elu unistus, kuid raelist, Šveitsist, Taanist ja Ungarist nul lasub vastutus ERSO juhil. tused tagasi ja ütles, et Siitan ei soo- gasiastumisest ERSO kunstilise juhi see on suudetud ära rikkuda ning vii- (igast 1 pakkumine). Pakutud uudis- vinudki teiste asutustega koostööd kohalt. Vastavasisulise pöördumise dud Laine Jänese poolt võiduka lõ- sõnu veel avaldada ei saa, sest enne ERSO juht Andres Siitan saatis teha, vaid lappida lisarahaga ERSO saatis ta riigikogu kultuurikomisjoni puni,” olid Järvi sõnad. žürii otsust ei tohi võistluse tulemu- ostoobris avaliku kirja kultuurimi- eelarve puudujääke. esimehele Peeter Kreitzbergile. Praegu on ERSO kollektiiv pal- si ega sõnu avalikustada. Parimad sõ- nister Laine Jänesele, milles süüdis- Tüli päädis sellega, et kultuurimi- Järvi kirjutas, et teda valdab nör- gata puhkusel. nad tehakse avalikuks detsembri al- tas teda “äpardunud” refomiga ER- nister vallandas Siitani. dimuse tunne ning seetõttu ei ole või- ER guses toimuval üritusel. 4 sündmuste kroonika Nr 6 (823) November 2010 Eesti muusika õhtu “Peegel peeglis” Karlsruhe Saksa-Eesti Selts kor- raldas koostöös muusikaülikooli ja Euroopa Liiduga 5. novembril Karlsruhe Muusikaülikooli Velte saalis eesti kaasaegset muusi- kat tutvustava õhtu pealkirjaga “Spiegel im Spiegel”.

Esitusele tulid teosed heliloojatelt, kel kõigil oli sel aastal ümmargune sünnipäev: Arvo Pärt 75, Lepo Sume- ra 60 ning Urmas Sisask 50. Helilooja Sisask oli õhtul ka kohal, osales kont- sertosas ja vastas pärast kontserti los- si keldrisaalis toimunud vastuvõtul kuulajate küsimustele. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tun- nustatuim eesti helilooja. Pärdi muu- sikat iseloomustab tugev konstrukt- siooniloogika ja sakraalne atmosfäär. Juba 1960. aastate julgeima uuenda- jana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad mo- dernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks oma meditatiivse tintinnabu- li-stiiliga (tintinnabuli – lad k kel- lukesed), kus põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabulihääl. Kontserdi avalugu oli pala “Peegel Helilooja Urmas Sisask (vasakul) koos 18 esinejaga publiku tunnustust vastu võtmas. Foto: Meeli Bagger peeglis”, tintinnabulistiili tüüpiline näide, kus kolmkõlade eest vastuta- mera oli EV kultuuriminister aastatel rile (Boris Bagger) ja klaverile (Kalle Tutvustatavatest heliloojatest on helikõrgustega. Sisaski huvi astro- sid viiul ja klaver – ülesanne, millega 1988–1992, Eesti Muusikaakadee- Randalu). Kontserdi lõpetas aga Su- Urmas Sisask noorim, tähistades noomia vastu on sama vana kui tema Kalle Randalu (klaver) ja Valentina mia professor, aastaid Eesti Heliloo- mera teos “Mäng kümnele” – “Cano- 9. septembril oma 50. sünnipäeva. tegevus heliloojana – esimesed tä- Busso (viiul) suurepäraselt hakkama jate Liidu esimees jpm, aga eelkõige ne terrible, alla diavola”. Nagu peal- Sisask on kirjutanud väga eriilmelist histaeva-teemalised teosed klaverile said. ikkagi väga viljakas helilooja. Tema kirigi juba viitab, on teos kirjutatud muusikat erinevates žanrites. Tema sündisid juba helilooja lapsepõlves Mängutehniliselt väga nõudlik on mitmekülgsesse ja rikkalikku loo- kümnele instrumendile: flööt, oboe, loominguline väljund ulatub vaimu- tähistaevast uurides ja klaveril imp- Sonatiin nr 2 op 1, mille põhiosa oma mingu loetelusse kuuluvad muu hul- klarnet, fagott, metsasarv, klaver, likust muusikast rahvapäraste laulude roviseerides. Alates sellest ajast on massiivsete akordidega ja jõuliste rõ- gas kuus suurt sümfooniat, millest viiul, vioola, tšello ja kontrabass. ja isegi räpini ning sisaldab kooriteo- astronoomia olnud Sisaski muusika huasetustega meenutab Prokofjewi sümfoonia nr 4 on pühendatud Karls- Teos on üles ehitatud kolme kii- seid, klaverimuusikat, kammermuu- põhiline allikas. helistiili. Pianist Toomas Vana sai aga ruhe linnale. re, vahelduvate rütmidega “kohuta- sikat ja orkestriteoseid. Rahvusvahe- Kontserdil tulid ettekandele ää- oma hoogsa mängustiiliga selle üles- Sumera oli uuendustele aldis heli- va, saatanliku” kaanoni ja kahe aeg- liselt tuntakse Sisaskit kõige enam te- retut virtuoosust nõudvad palad: andega suurepäraselt hakkama. looja. Elektroonilised vahendid tulid lase lõigu vaheldumisele, tegemist ma koorimuusika kaudu. “Vähk” tsüklist “Uus sodiaak” flöö- Kontserdi teises pooles tuli He- tema loomingusse 1980. aastatel (fil- on justkui sportliku võistlusega kahe dile ja kitarrile ning neli osa “Spiraa- lenos Quarteti esituses kuuldavale mimuusikas juba varemgi) ning aja pilligrupi vahel, mis nõuab mängijailt Mõjutused astronoomiast lsest sümfooniast” op 68 kahele kla- “Summa” – neljahäälne kreedo keel- jooksul muutusid need talle aina olu- tehniliselt suurt vastupidavust. “Män- Sisaski stiil tundub esmapilgul ek- verile. Peale täheteaduse on Sisaski pillikvartetile ning Kalle Randalu esi- lisemaks. gus kümnele” ei ole tegemist üksnes lektiline: ikka ja jälle on kuulda me- loomingut mõjutanud ka huvi šama- tuses klaveripala “Variatsioonid Ari- esinejate huumoririkka, ebatavali- loodiaid, harmoonikäike, kõlavärve, nistlike kultuuride ja eesti runolaulu nuška tervenemise puhul”. Laval ülirikkalik koosseis se käitumisega laval, vaid huumor mis kuskilt juba tuttavad on. Selle vastu. Šamaanitrummi või klaverit Helilooja Lepo Sumera oleks sel- Sumera on kirjutanud teoseid väga väljendub ka humoorikate tämbrite pealispinna taga peitub aga süsteem, mängides astub helilooja sageli ise lel aastal saanud 60aastaseks. Kah- mitmesugustele koosseisudele. Kont- ja rütmide ning tempode, dünaami- mis põhineb kas euroopa vaimuliku oma teoste ettekannetel üles. Karls- juks kustus tema eluküünal liialt vara, serdil Velte saalis tulid ettekandele ka, harmoonia ja faktuuri kontrasti- muusika traditsioonil alates gregoori- ruhe publikul oli võimalik kuulata kümme aastat tagasi. Karlsruhes tun- “Für den Freund” – flöödil Mihkel de mänguna. Teose väline teatraalsus use laulust ja rangest kontrapunktist heliloojat klaveril, kus ta esitas kaks takse Sumerat väga hästi 1992. aastal Peäske ja kitarril Boris Bagger, “In mõjus kuulajaile kahtlemata ootama- ning lõpetades luterliku koraalihar- klaveripala tsüklist “Linnutee”, mis toimunud Euroopa Kultuuripäevade Es” kahele klaverile (Piret ja Kalle tu koomilise vaatemänguna ning sai mooniaga või taevakehade liikumise pälvis publiku marulise aplausi. ajast, mille üks initsiaator ta oli. Su- Randalu), “Quasi improvisata” kitar- kauakestva aplausi osaliseks. matemaatilise seostamisega kindlate Meeli Bagger

Kultuuriparlamendi 9. sessioon Ateenas 16.–19. septembrini toimus Atee- Badeni koorimuusikapäevad Karlsruhes nas Euroopa Kultuuriparlamendi Badeni Kooriühing korraldas Leštšinski. Sel hooajal on Tallinna nimetab koori Rahulate poistekoo- koorimuusika midagi uut ja tõeliselt (ECP) 9. sessioon. Seekordne tee- 25.–26. septembrini Karlsruhes Kammerkoori dirigentid Darja Seli- riks. Ema ja poeg pühendavad suu- huvitavat, ning publiku entusiasm ma oli ”Europe and it’s Greek Le- esimesed Badeni koorimuusika- vanova ja Kaspar Mänd. Kõik kolm re osa oma tähelepanust muusikat ja kandus automaatselt ka lauljatele üle. gacy” ehk Euroopa ja tema Kreeka päevad. Ürituste raames oli diri- eelpoolnimetatut dirigeerisid ka ette- koorilaulu õppivatele poistele. Harva Tulemuseks oli tõeliselt soe ja vahetu pärand. gentidel, koorilauljatel ja kooride asteid Karlsruhes. on emal võimalus teha tööd käsikäes õhkkond ning parima võimaliku kva- ECP ühendab kultuuritegelasi funktsionääridel võimalus osale- Tallinna Kammerkoori repertuaari oma pojaga. Lydia Rahula puhul on liteediga kontsert,” kinnitas Leštšins- ja teadlasi, kes tunnevad huvi ja da 13 workshop’is ning kuulata kuulub palju erinevat muusikat. Laul- see igapäevane, sest koormeistri ja ki. ettekandeid oma ala renomeeri- muret Euroopa kultuuri oleviku dakse nii ilmalikku kui ka vaimulikku dirigenditööd teeb tema poeg Tomi Kontsertreisi käigus andis Tallin- tud spetsialistidelt. ja tuleviku vastu. 25 aastat tagasi muusikat: kaasaegset ja klassikalist, Rahula. na Kammerkoor veel 24. septembril pandi sealsamas Ateenas alus Eu- Kooripäevade teema oli Eesti koo- eestlaste heliloomingut ja välisautori- Et koor pole poistele pelgalt aja- kirikukontserdi Karlsruhes, Durlachi roopa kultuuripealinnade tradit- rimuusika, mida praktiliselt ning teo- te teoseid, ei puudu ka rahvalaulud ja veetmise koht, sellest annab tunnis- St. Peteri ja Pauli kirikus ning koori- sioonile. Seetõttu oli üks oluline reetiliselt tutvustasid kaks koori Ees- meelelahutuslikud lood. Väga sageli tust koori rikkalik noodimapp. Re- muusikapäevade lõppakordina toimus teema Euroopa Kultuuripealinna- tist – Tallinna Kammerkoor ja Tallin- on just Tallinna Kammerkoori esitu- pertuaar on laiahaardeline: gregoo- nõudliku koorijuhtidest ja -lauljatest de minevik, olevik ja tulevik. na Poistekoor. ses kõlanud eesti heliloojate koori- riuse koraalist vokaal-polüfooniani, publiku ees ühiskontsert koos Tallin- Eestist oli kohal Euroopa kul- Tallinna Kammerkoor loodi Uno teoste esmaettekanded ning kooril on eesti heliloomingust neegrispirituaa- na Poistekooriga. Mõlema kontserdi tuuripealinna Tallinn 2011 prog- Naissoo algatusel eksperimentaal- olnud edu mitmetel Eesti ja rahvus- lideni. kava koosnes loomulikult eesti heli- rammidirektor Jaanus Rohumaa. koorina 1962. aastal eesti heliloojate vahelistel konkurssidel. Badeni Kooriühingu president Jo- loojate (C. Kreek, M. Saar, A. Pärt, Kolme päeva jooksul peeti ette- uudisloomingu esitamiseks ja tutvus- Tallinna Poistekoori asutas 1988. sef Offele jäi esimese taolise ürituse- T. Vettik, A. Marguste, V. Tormis jt) kandeid ja debatte erinevatel tee- tamiseks. Koor oli esimene kammer- aastal koori kunstiline juht ja peadi- ga väga rahule. Oma lõppsõnas ütles loomingust. madel, mille läbivaks punaseks koor endises NSV Liidus. Lauljateks rigent Lydia Rahula. Kooril on oma ta muu hulgas: “Kes kohal ei olnud Lisaks kontsertidele astusid Ba- niidiks oli ikka Euroopa ja tema olid tol ajal peamiselt professionaal- stuudio, kus õpib ligi 130 poissi. ja kaasa ei teinud, jäi kindlasti paljust deni koorimuusikapäevade raames Kreeka pärand. Lisaks toimus neli sed muusikud – heliloojad, kooriju- Kontsertkoori kõrval tegutseb kaks ilma.” seminariettekannetega üles mõlema töötuba, millest üks oli Youth-ECP hid, muusikaõpetajad ja -üliõpilased. ettevalmistuskoori Primo (6–7aasta- Tallinna Kammerkoori dirigent koori dirigendid. Lydia Rahula tut- loomine. Kohal oli ligi 15 noort Praegune kammerkoor koosneb sed poisid) ja Secundo (8–9aastased Aivar Leštšinski ütles pärast koori- vustas Eesti koolimuusikat ning Ai- üle Euroopa: üks grupp oli tulnud eranditult amatööridest. Koori liik- poisid). päevi, et Tallinna kooride ühine kont- var Leštšinski tutvustas Eesti laulu- suvel toimunud ECP korraldatud mete arv on aastate jooksul olnud 30 Kontsertkoor on klassikaline se- sertreis Saksamaale, Karlsruhesse pidude traditsiooni ning Eesti koori- seminarilt ”Soul for Europe”, li- laulja piires. Tallinna Kammerkoori gakoor, kus laulavad 10–15aastased läks 100%-liselt korda. Tema sõnul muusikat. Workshop’is oli huvitatutel saks MitOsti esindajad. Samuti audirigent on professor Kuno Areng, poisid ja 16–35 aasta vanused noor- andsid sellest märku nii antud kont- võimalik selgeks õppida paar lihtsa- oli noorteparlamendi loomise juu- kes on koori juhatanud selle asuta- mehed. Kontsertkoosseisus laulab serditel pälvitud palav aplaus ja kii- mat Eesti koorilaulu ning oma koo- res kreeka noori ja moraalset tuge misest kuni 1992. aastani ja kes ka vastavalt kavale 35–60 lauljat. Ena- duhüüded kui ka lauljate ja dirigenti- ride repertuaari tarvis leida huvitavat andmas ka vanemad ECP liikmed. koori reisil Karlsruhesse saatis. Ala- mik poisse õpib ja mängib ka mõnd de lavalt saadud emotsioon. “Oli tun- Eesti koorimuusika varasalvest. Susan Lahesalu tes 1994. aastast on peadirigent Aivar pilli. Ei eksi see, kes igapäevakõnes da, et kohaliku publiku jaoks oli Eesti Meeli Bagger November 2010 Nr 6 (823) sündmuste kroonika 5 Eesti muusika õhtu “Peegel peeglis” Mardihõnguline ja mitmekesine nädalavahetus Annabergi lossis

Sportlik ja vaheldusrikas nädala- vahetus möödus kiiresti ning sel- le aasta viimane ülesaksamaali- ne üritus on selja taga. Üle pool- esaja osavõtja igast vanusest ja soost lahkusid Annabergist ühe naerva ja ühe nutva silmaga. Sel aastal oli programm eriti tihe. Koroona- ja jakkolovõistluste kõrval õppisid lapsed ja noored Mari Tompi professionaalsel juhendamisel eesti rahvatantse ning kõik sattusid niivõrd hoogu, et isegi emad-isad-kohalviibi- jad jalga kaasa keerutasid. Koroonamängust võtsid osa 19 mängijat. Rändkarika võis järjekord- selt koju viia Mati Küngas, teisele ko- hale tuli Marek Telpt ja kolmanda ko- ha saavutas Paula Beitner. Jakkoloturniiris osales 19 täiskas- vanut ja 15 last. Võitjateks olid täis- Üritusel osalejad pühapäeva lõunal, kümmekond inimest oli juba koduteel. kasvanute hulgas: 1. koht – Paula Beitner, 2. koht – Ilmar Kisis, 3. koht – Andres Vainumäe. Laste kategoorias võitis karika kolmandat korda järjest Malte Vai- numäe ja jääb seega alaliseks karika- omanikuks, teise koha saavutas Mag- nus Balzer ja kolmas koht läks Tiit Õpetaja Kristel Neitsov ja praost Michael Schümers ning leeritatud Elina Tomp juuniorile. Laanes ja Andres Tupits. Fotod: Karin Rumming Päevasele sportlikule tegevuse- le järgnes pidulik õhtune ristimis- ja on. Ning jällegi algas väsimatu tants, jakkolomängu, aitäh Lembit Vainu- leerijumalateenistus koos armulaua- alul traditsionaalsed mardiõhtu hüü- mäele koroonaturniiri korraldamise ga, kus teenisid praost Micheal Schü- ded-laulud-tantsud, millele järgnesid eest! mers ja õpetaja Kristel Neitsov. Lee- Mari õpetusel paljud teised põnevad Kahjuks jäi traditsiooniline ühis- ritatud said Elina Laanes ja Andres seltskonnatantsud. Heas tujus istuti pilt õigeaegselt tegemata, sest laupäe- Tupits Frankfurdist. hommikuni koos. val valas vihma ja nii see ununeski. “Tööpäev” lõppes väga maitsva Täname kõiki kohaltulijaid, kuid Kuid väikestel organisatoorsetel puu- ühise mardiõhtusöögiga. Vahepeal eriline tänu kuulub agaratele läbi- dustel on see hea omadus, et lasevad olid kohalviibijad jõudnud end mas- viijatele-korraldajatele. Aitäh Mari end – loodetavasti – järgmisel korral keerida ning raske oli öelda, kellel Tompile tantsude õpetamise eest, ai- parandada! kõige ilusam või huvitavam kostüüm täh Laine Vainumäele, kes viis läbi ER Noorem generatsioon mardiõhtulisi. Eesti koolide õpetajate mõttetalgud Münchenis 13.–14. novembrini toimusid Münchenis Hollandis ja Saksa- maal tegutsevate eesti koolide õpetajate mõttetalgud teemal “Eesti keele ja kultuuri õpetami- ne Hollandis ja Saksamaal elava- tele eesti juurtega lastele”. Kokkusaamise eesmärk oli ees- ti koolide/laupäevakoolide tegevuse parem korraldamine, kogemuste va- hetamine ja koostöövõimaluste leid- mine ning enesetäiendamine. Mõtte- talgul osalejatele esines koolitusfirma LogoServ Koolitused OÜ koolitaja ja projektijuht Ervin Laanvee Eestist. Münchenisse saabunud õpetajaid võttis vastu üllatavalt soe ja päike- sepaisteline ilm. Laupäeva hommi- kul koguneti Müncheni Eesti Kooli, et omavahel tuttavaks saada ja tun- de külastada. Hollandi, Berliini ja Hamburgi koolide õpetajad said osa Müncheni koolirahva mardipäevast ning Laanvee vestlusest lastevane- matega. Koos söödi lõunat ja vahetati mõtteid Eesti kooli arengut ning kee- leõpet puudutavatel teemadel. Pärast õpetajate tutvumisringi jätkusid mõt- tetalgud koolide tegevuse ja õppetöö esitlustega. Põhjalikke tutvustusi jäl- Õpetajad neljast Hollandis ja Saksamaal tegutsevast eesti koolist. Foto: Ave Vals gides said osalejad hea ülevaate teiste eesti koolide tegevusest ja arengust. li keeleõppimise protsessis. Paljude tusi eestikeelses meedias ja otsustati Nelja kooli õpetajate kokkusaami- da üheskoos eesti koolide tegevusega Isiklike kontaktide loomine ning elav õpetajate arvates on selliseid koolitu- edaspidi panna rohkem rõhku Euroo- ne Münchenis andis osalejaile palju seotud probleeme ja tulevikuplaane. mõttevahetus jätkus ka ühist õhtusöö- si hädasti vaja, et uusi ideid koguda pas tegutsevate eesti koolide tegevu- jõudu ja energiat. Koostöö arendami- Ümarlaua korrladamise ettepanek sai ki nautides. ning nende abil keelt huvitavalt ja pä- se tutvustamisele ning ühiste ettevõt- ne on eriti oluline nn laupäevakoolide üldise toetuse osaliseks ja sellega oli Mõttetalgute teine päev algas rimuskultuuriga seotult õpetada. miste korraldamisele. õpetajatele, kes õpetavad eesti juurte- õpetajate kokkusaamine täitnud oma Laanvee õpitoaga. Koolitaja positiiv- Pühapäeval diskuteeriti veel ka Mõttetalgud lõpetas Müncheni ga lapsi suures osas entusiasmist ja eesmärgi: pärast kolleegide tööga tut- ne ja hoogne häälestus pani õpetajad elavalt eesti koolide tegevuse ees- Eesti Kooli õpetaja Piret Paal oma heast tahtest. Müncheni Eesti Kooli vumist ning tulevikuplaanide kooskõ- salme lugema, hüppama ja näitlema – märkide, koostöövõimaluste ja pro- ettekandega, milles ta tutvustas vä- õpetajad pakkusid välja idee korral- lastamist võidi rahulolu tundes asuda isetegemise ja katsetamise käigus ta- jektide kirjutamise ning toetuste taot- lismaal elavate eestlaste mälestuste dada 2011. aasta suvel ümarlaud, ku- koduteele. jus iga osaleja rütmi, liikumise ning lemise teemade üle. Puudutati kodu- kogumise ja talletamisega seotud ar- hu kutsuda ka Eesti Instituudi ja hari- Järgmised mõttetalgud toimuvad kõigi meelte kasutamise olulist rol- ja väliseestlaste kohta ilmunud kajas- hiiviprojekti. dusministeeriumi esindajad, et aruta- Hollandis. Piret Suidt 6 sündmuste kroonika Nr 6 (823) November 2010 “Anna andeks, anna andeks, et armastan sind” Hamburgi Rahvuskoondise koosviibimisel St. Jakobi kogu- duse saalis 31. oktoobril kõne- les Kaja Telschow väga huvita- valt eesti luuletaja Anna Haava elust.

Haava sündis 15. oktoobril 1864. aastal Haavakivi veskitoas Koda- vere kihelkonnas talupidaja pere- konnas. Haridustee algas tal Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeel- ses erakoolis. Seejärel õppis ta Tar- tus Hoffmanni erakoolis ning aasta- tel 1880–1884 Tartu Kõrgemas Tü- tarlastekoolis. Pärast kooli lõpetamist töötas ta pedagoogi ja halastajaõena ning ala- Anna Haava 1876. aastal. tes 1906. aastast oli ta vabakutseli- ne tõlkija ja kirjanik. Haava suri 13. Meie märtsil 1957. aastal Tartus, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. Meie ei taha olla, ei ole Haava esimene luuletus ilmus vaikiv, ununev lehekülg Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Aho Rebas (esiplaanil) repressioonide ohvriks langenud eestlastele pühendatud aastal 1886. Haava luuletused on aegade raamatus: mälestusmärgi juures kõnelemas. koondatud üheksasse luulekogusse, meie otsaette on kirjutatud millest tähtsamateks peetakse kogu- elusõna! mikke “Põhjamaa lapsed” (1913), “Siiski on elu ilus” (1930) ja “Lau- Meie silmades säravad sädemed, Stalini ohvrite mälestamine lan vana eesti laulu” (1935). meie põues lainetab julgus ja jõud, Kaja kandis ette mõningaid Haa- hoovab elu! va luuletusi. Äratundmisrõõmu pak- Levašovo memoriaalkalmistul kus luuletus “Anna andeks, et ar- Meie ulatame käed pilvede poole! mastan sind” – kui palju oleme selle Meie sammume suure sihi poole: 1989. aastal avati üldsusele Le- reise Eestist korraldab ja toetab Rah- läbiviimist toetab, on kohutav. “Siin luuletuse sõnadele tehtud laulu järgi meie tahame elada ja kirjutada ningradi (praeguse Peterburi) lin- vuskaaslaste programmi nõukogu. Levašovos tapetud ja maetud süütu- tantsinud... aegade raamatusse... napea Sobtjaki algatusel Levašo- Laupäeval, 30. oktoobril kogunes te inimeste arv on mõistmatult suur. “Anna andeks, et armastan sind vo memoriaalkalmistu, mis asub eestlaste mälestuskivi ümber Leva- Paljud olid meie rahvuskaaslased ja ja sinule ainult veel tuksub mu rind. paarkümmend kilomeetrit Peter- šovos sadakond hukatute sugulast ja sugulased,” rääkis Rebas. Kui tahad mind põlata, põlga siis burist Viipuri suunas, Nõukogu- nende sõpra. “Stalini veretöid teostas tema jul- mind, ma lähen ja laulan, et armas- Pärast loengut laulsime Larissa de ajal oli massihaud salajane. Tseremooniat alustati Eesti hümni geolekuorgan NKVD, hiljem KGB, tan sind.” Nitzkeri klaverimängu saatel vii- laulmisega. Päevakohase palvuse pi- mis praegu kannab nime FSB. On tõ- See on esimene salm, mil- sistatud laule Anna Haava sõnade- Nõukogude Liidu diktaatori Jos- das Eesti Kaitseväe peakaplan emee- siselt murettekitav, et endised KGB le Haava kirjutas oma suurele ar- le “Ei saa mitte vaiki olla”, “Ööbi- sif Vissarionovitš Stalini korraldatud ritus Tõnis Nõmmik, laulis Peterburi julgeolekutöötajad juhivad praegu mastusele Jaan Lellepile (sündinud ku surm”, “Minu vanaema” jt. Väga massirepressioonide käigus hukati ja eesti laulukoor. tervet Venemaad,” lisas ta. 17.01.1864). Ta tutvus Lellepiga paljud tema luuletused on rahvali- maeti aastatel 1937–1938 Levašovo Sõnavõttudega esinesid Tallinna “Olgu Levašovo sünge minevik Hermanni laulukooris, olles tema ke lauludena populaarsed tänaseni küla lähedal metsatukas suure plan- linnapea Edgar Savisaar, koorijuht maailmale hoiatuseks selle eest, kui õpilane. Lellep lõpetas 1891. aas- ja kuuluvad laulupidude püsireper- gu taga NKVD poolt kokku 46 711 Viktoria Jagomägi, ühe hukatu poeg madalale võib diktatuuris langeda tal Tartu ülikooli ja oli pärast seda tuaari. inimest, nende hulgas ligi 1000 süü- Richard Otstavel, Venemaa eestlaste süütute inimväärtus ja rõhujate inim- Peterburis Jakob Hurda juures abi- Haava luule kohta on öeldud, et tut eestlast. Repressioonide ohvriks nimel Külli Sulg, ajalooprofessor Aa- väärikus. On tähtis tulla siia ja siin õpetajaks. Lellep haigestus, oli ra- ta oli üks esimesi luuletajaid, kes langenud eestlastele pühendatud mä- du Must, Eesti Vabariigi peakonsul toimepandud kuritegudest maailma vil Šveitsis, suri 1898. aastal. 1899. väljendas armastust niivõrd otse- lestusmärk avati 30. oktoobril 1999. Peterburis Tiina Maiberg, Eesti Vaba- informeerida,” ütles Rebas. aastal kirjutas Haava luuletuse “Sa koheselt. Ta tõi eesti luulesse oma- aastal. riigi Haridus- ja Teadusministeeriumi Hukatute omaksed Eestist külasta- oled suurem kui mu saatus”. näolise romantilise armastuslüürika, Venemaal on sarnaseid kohti palju, nõunik Aho Rebas ja välisministee- sid nädalalõpu jooksul ka varsti taas- Pärast Lellepi surma lootis Haa- mida iseloomustas tundeehtsus ja aga Levašovo on erand selle poolest, riumi nõunik Jüri Trei. Teadustajaks tatud Peterburi eestlaste ajaloolist va kodu luua Lellepi sõbra Heinrich musikaalsus, rahvalaululika disk- et see on avatud ja et seal korraldatak- ja korraldajaks oli giid Boris Gorbu- keskust Jaani kirikut, Eesti Vabariigi Koppeliga, kuid viimane, olles just reetsus vahetus. se iga aasta oktoobri viimasel laupäe- nov. peakonsulaati, Lydia Koidula elukoh- kaotanud oma abikaasa, oli nõus Suur tänu Kaja Telschowile põ- val ametlikke mälestustseremooniad. Sõnavõtud olid võrdlemisi sar- ta Kroonlinnas ja Kasaani kirikut. Haavale pakkuma ainult sõprust, ei neva ettekande eest, järgmisel aastal Viimased 11 aastat on ka eestlased nased. Aho Rebas ütles, et põhjus, midagi enamat. Haava oli sellest vä- kuuleme kindlasti veel Eesti luuleta- Peterburist ja Eestist korraldanud ühi- miks igal aastal Levašovosse tullak- Aho Rebas ga pettunud, ta jäigi oma surmani jatest ja heliloojatest. se mälestusürituse Levašovos. Bussi- se ja miks Eesti Vabariik selle ürituse ÜEKNi esindaja Eestis üksinda. Vilma Brinkmann

ÜEKN kuulutas välja stipendiumisaajad AJALUGU KORDUB... Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Ameerika eestlased (ÜEKN) juhatus on interneti kaudu Kummalisel kombel võime tõ- des Kennedyt loobuda Dallase rei- informeerinud 40 õpilast, kellele deda, et ajaloos tuleb sageli sist. President ei hoolinud sekretäri ÜEKNi komisjon määras käesole- valisid esindajaid ette sündmuste ja juhtumiste hoiatusest ning ta mõrvati Dallases vaks õppeaastaks stipendiumi. Na- kordumist. Seda esineb nii riigi- 21. novembril 1963. aastal. gu eelmisel aastal, on stripendiumi Suvekuudel Ühendriikide eest- Ameerika Komitee juhatusse kinni- meeste elulugudes kui ka nen- ●●1939. aastal sõlmisid Saksamaa suurus 1500 dollarit. laskonna valitud Eesti Rahvus- tati Lya Karm ja Jaak Pedak, asemik de tegudes. välisminister Ribbentrop ning NSV Kokku vaadati läbi ja hinna- komitee Ühendriikides (ERKÜ) Siret Kork. Eesti Arhiivis esindavad Liidu välisminister Molotov salaja- ti 203 taotlust. Möödunud aastal XX Esinduskogu koosneb 35 ERKÜd Juhan Simonson ja Marju ●●Napoleon kuulutas ennast prants- se lepingu, mille järgi pidid Soome saabus 123 taotlust, neist rahulda- esindajast. Rink-Abel, asemik Krista Altok Tas- laste ja Prantsusmaa keisriks 1804. ja Baltimaad, ka Poola jt Ida-Euroo- ti 32. sa. Kesk-ja Ida-Euroopa Koalitisoo- aastal; Hitler sai riigikantsleriks, st pa riigid, loovutatama Venemaa või- Sel aastal paistis silma stipen- Oma esimesel koosolekul Was- nis on juhatuses Marju Rink-Abel, Saksamaa riigipeaks 1933. aastal. mu alla. Peaaegu seitse aastakümnet diumitaotlejate väga kõrge aka- hingtonis valis Esinduskogu ERKÜ asemik Eliko Pedastsaar. Balti Insti- Aastate vahe on 129 aastat. hiljem kirjutasid alla kokkuleppele deemiline tase. Kaheksa 40 stipen- esimeheks taas ühel meelel Mar- tuudis on juhatuses Ilmar Vanderer, ●●Napoleon tungis Venemaale kal- Saksamaa kantsler Schröder ning diumisaajast olid lõpetanud kesk- ju Rink-Abeli. Juhatusse valiti Ülle Marju Rink-Abel, Mare Saar, asemik lale 1812. aastal, Hitler alustas sõda Venemaa riigipea Putin, mis ohustab kooli kuldmedaliga. Kõrgemate Ederma, Arne Kalm, Gilda Karu, Si- Eliko Pedastsaar. Venemaa vastu 1941. aastal. Aastate kogu Läänemere ümbruses asuvate akadeemiliste kraadide kandidaa- ret Kork, Eliko Pedastsaar, Erik Pus- Arutati ka keeleküsimust ja toi- vahe on 129 aastat. Neile mõlemi- riikide olemasolu venelaste veealu- tidest olid seitse lõpetanud eelne- kar, Siiri Sutt, Eric Suuberg, Ilmar mingu muutmist ingliskeelseks, kuid le sai saatuslikuks Venemaa – mõle- se gaasijuhtme tõttu. On ju teada, et va kraadi töö cum laude’ga. Vanderer, Viiu Vanderer ja Airi Vaga. leiti, et praegu on veel küllalt ees- mad kaotasid nii sõja kui ka võimu Läänemeri on suhteliselt madal meri Omapärane on õpilaste kõrg- Asemikkudeks Arved Plaks, Krista ti keelest arusaavaid ja eesti keeles ja trooni. – ainult 80 meetrit sügav. Taas kor- koolide valik. Kuigi väljaspoole Altok Tassa, Monika Orumaa Craig. end väljendavaid väliseestlasi, keda ●●USA president Lincolnil (1809– dub ajalugu. Eestit siirduvad kümme õpilast, on ERKÜ kuulub mitmesse orga- ERKÜ esindab. 1865) oli Kennedy-nimeline sekre- ●●Rootsi kuningas Carl XVI Gus- Tartu Ülikool eelistatuim. Üheksa nisatsiooni, millele valiti või mää- USA eestlaskonna valitud ERKÜ tär, kes hoiatas presidenti 15. april- tav krooniti Rootsimaa kuningaks siirduvad arstiteaduskonda ja me- rati esindajaid: Ülemaailmse Eesti Esinduskogu ehk USA eestlaste par- lil 1865. aastal minemast teatrisse. 15. septembril 1973. aastal. Tema ditsiinialale, neli on huvitatud neu- Kesknõukogu juhatusse valiti Marju lament, nagu oleme mõnikord seda President ei hoolinud oma sekretäri tütar kroonprintsess Victoria abiel- ro- ja geeniteadusest. Rink-Abel ja Ülle Ederma, asemik kogu nimetanud, oli uues koosseisus hoiatusest ning ta mõrvati samal õh- lus oma pikaajalise sõbra Danieli- ÜEKNi juhatus õnnitleb stipen- Aleksandr Lamvol, lisaks kolm esin- tegevustahteline, tähelepanelik, arva- tul teatris. ga, kes on sündinud 15. septembril diaate ja soovib edu õpingutel. dajat – Juhan Simonson, Jüri Linask musi avalikult ja julgelt avaldav ning ●●Usa president Kennedyl (1917– 1973. aastal, kuninga kroonimise Ylo Anson ja Maia Linask, asemikud Kersti Li- eriti head nelja-aastast tegevust tõo- 1963) oli Lincolni-nimeline sekre- päeval. ÜEKNi asepresident nask ja Kärt Ulman. Ühendatud Balti tav. Airi Vaga tär, ka tema hoiatas presidenti, palu- Vally Heikkonen November 2010 Nr 6 (823) seda ja teist 7 Kutse Saksamaal elavatele eestlastele Juubilarid! osalemiseks projekti ELDIA küsitluses Elumere tuules-tormis Rahvusvahelise teadusprojek- Tartu Ülikooli töörühma ülesanne eesmärkidel. Kõrvalistel, uuringuga ti ELDIA Tartu Ülikooli uurimis- on kirjeldada eestikeelsete kogukon- mitteseotud isikutel puudub andme- püsi ikka heas vormis, rühm pöördub Saksamaal elava- dade keelelist situatsiooni Saksamaal tele juurdepääs. Uuringu läbiviimisel naerata, kui elu valus, te eestlaste poole palvega osale- ja Soomes. Sellega seoses otsime lähtub ELDIA teaduses üldtunnusta- tuju hea on õnne alus! da projekti uuringus. Saksamaal elavaid eestlasi, kes soo- tud põhimõtetest, andmekaitsest ning Ole ikka virk ja kraps, viksid arvamusküsitlusest osa võtta. vastajate isikliku sfääri kaitsest, nagu Teadusprojekt ELDIA (European Küsitlus puudutab keelevalikuid, ees- näevad ette vastavate riikide seadu- palju õnne, hällilaps! Language Diversity for All, eesti kee- ti ja saksa keele kasutust ning Saksa- sed ja Euroopa Komisjoni seatud tin- November les Euroopa keeleline mitmekeelsus maa (keele)seadusandlust. gimused. Andmete kasutamine kom- kõigile) käsitleb keelte mitmekeel- Küsimustikule vastajad peaksid mertslikel, poliitilistel või muudel Heljo Hauck sust tänapäeva Euroopas. Projekti olema vanemad kui 18aastased ning mitteteaduslikel eesmärkidel on ran- käigus kogutakse samaaegselt teavet elanud Saksamaal püsivalt vähemalt gelt keelatud. Detsember 14 keelekogukonna kohta kaheksas alates 01.01.2009. Kui soovite meie uuringust osa Asta Olthoff Euroopa riigis: võrukestest ja setu- Küsimustikud saadab vastajatele võtta, palume Teil ühendust võt- Irmgard Rehe dest Eestis, vepslastest, karjalastest ja Mainzi ülikool. Küsimustikud saade- ta Tartu Ülikooli uurimisrühma tea- setudest Venemaal, eestlastest ja kar- takse paberkandjal kas kodu- või töö- duri Kristiina Praakliga (kristiina. Edda Schneider jalastest Soomes, meä- ja soome kee- aadressile. Samuti tuleb küsimustik [email protected]). Aadi Kaert le kõnelejatest Rootsis, kveenidest ja pärast täitmist Mainzi ülikoolile taga- Vastame meeleldi kõikidele küsi- Willy Michel põhjasaamidest Norras, ungarlastest si saata. Küsimustiku tagasisaatmine mustele uuringu kohta. Lisainformat- Tiit Tukk Austrias ja Sloveenias ning eestlas- on tasuta, selleks on ümbrikusse lisa- siooni uuringu kohta leiate projekti test Saksamaal. ELDIA on suurim tud teine ümbrik, mille postikulud on kodulehelt www.eldia-project.org. soome-ugri keeli ja keelekogukondi juba tasutud. Tänades ja meeldivat koostööd Õnnitlevad Eesti Ühiskond Saksamaa uuriv teadusprojekt läbi aegade. Pro- Uuringus osalemine on vabataht- soovides, Liitvabariigis ja Eesti Rada jekti rahastab Euroopa Komisjoni 7. lik ning konfidentsiaalne. Isiklikke Tartu Ülikooli ELDIA projekti uu- raamprogramm. andmeid kasutatakse ainult uuringu rimisrühm

Jõulud nii ja teisiti RAAMATUSOOVITUSED Jõulud tulevad teatavasti igal Tegemist oli ühe jõuluaegse õh- aastal jälle ja niisamuti mõte, tuse teenistusega ühes maakogu- “Eestlased ja eesti keel välismaal” et mis võiks sellel aastal teisiti duses, mitte tema enda omas, vaid olla. Mõnikord on uue inspirat- ühes asendatavas, kuhu ei tulnud Kogumik “Eestlased ja eesti keel vä- gulaslaste eesti keele omandamine), siooni leidmine kergem, mõ- väga palju rahvast. lismaal” (koostajad Kristiina Praakli teise poole moodustavad aga juba nikord raskem, aga mõnikord Kiriku uksed olid seal pärani lah- ja Jüri Viikberg) on mahukas ja laia- konkreetsemad kirjutised eestlastest pakub elu ise juhtumeid, mis ti, sest nii oli jõuluajal kombeks – et haardeline raamat, mis koondab oma ja eesti keelest eri maades (Ameeri- jõulud unustamatuks teevad. igaüks saaks tulla. Noor kirikuõpe- kaante vahele ajaloolis-statistilised ka Ühendriigid, Argentina, Austraa- Juba klassikaks on saanud lugu, taja tegi armulauaga jumalateenis- ülevaated eri mandritel ja riikides lia, Brasiilia, Inglismaa, Kanada, Lä- kuidas ühes koguduses jõulude eel tuse ja kutsus rahvast lauale. Kas ei elavatest eestlastest, pakkudes lisaks ti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja uued väikesed mikrofonid kasutuse- olnud inimesed (Lõuna-Eesti rah- väliseestlaskonna kujunemisloole ka Venemaa). Autorid on leitud oma ala le võeti, mis siis krae külge kinnita- vas on natuke skeptiline ka vast...) süvendatud käsitlusi nende keeleka- asjatundjate seast. Artiklid ei ole ühe- ti. Need pisikesed vidinad tuli enne uue kirikuõpetajaga harjunud või ei sutuse kohta. taolised ega -pikkused. Mõnes (lähe- kõnelemist ise sisse ja pärast jälle olnud seal kombeks tihti armulaual Väliseesti keel on üks eesti kee- mas) välisriigis on eestlasi elanud ja välja lülitada. Selles koguduses läks käia, igatahes oli pärast armulaua- le erikujusid, mis on saanud mõju- eesti keelt rääkinud juba mitu põlv- sellel jõulueelsel teenistusel kõik kutset tükk tühja vaikust kirikus ol- tusi ümbritsevatest keeltest ning esi- konda, mõnes teises on eestlased hi- kenasti, õpetaja tuli altarisse, lüli- nud. Ning siis – enne veel, kui põ- tab mitmesugustest keelekeskkonda- lisemad uusasukad. Väljarändamise tas mikrofoni kenasti sisse ja pidas hiliselt vanematest inimestest ju- dest tingituna huvitavat variatiivsust. põhjusi, motiive ja ajendeid on kire- Ilmumisaasta: 2010 teenistuse ära. Kõik oligi kena kuni malateenistuse külastajad kiriku va- Teose esimesse poolde on paiguta- valt mitmesuguseid. Usutavasti leia- Lehekülgi: 559 selle hetkeni, mil koguduse õpetaja hekäiku jõudsid astuda, jalutas üks tud tausta loovad üldkäsitlused (ees- vad sellest koguteosest lugemisväär- Ostuvõimalused: vahetult pärast teenistust, kui kirik suur segavereline koer uhkelt saba ti diasporaa kujunemine, keel ja ühis- set nii eestlased Eestis kui ka eestla- www.apollo.ee veel rahvast täis oli, tualetti läks. liputades altari juurde. Tulge kõik, kond, keel ja poliitika, keel ja identi- sed välismaal, nii keeleuurijad kui ka www.raamatukoi.ee Sest ärevuses oli ta unustanud oma on ju öeldud! Koera siiski armu- teet, kontaktid ja keelemuutused, pa- kõik huvilised. www.rahvaraamat.ee mikrofoni jälle välja lülitada... lauale ei võetud, aga selle eest tulid Muide, praeguseks on Eestis nii- kõik kirikusviibijad. sugused mikrofonid jälle kasutuselt Minu enda kõige eredam mä- kõrvaldatud. lestus oli päris esimestest jõuludest Armand Trei “Unustatud rügement” Aga lugusid ei pea mitte kuskilt kiriku kaastöölisena – muusikuna. Peatselt saabub hetk, kui me jälle mä- loll, siis Landeswehrist pole midagi lasi või vähemalt Eestimaa huvilisi. kaugelt otsima – praost Michael Sc- Tavaliselt käib ju inimene ühel jõu- lestame oma rahva ajaloolist suur- kuulnud! Teatage neile, et baltisakslaste õilsad hümersil tuli silmitsi seista järgmis- luteenistusel, nii ka mina, ning see- päeva – esimest Eesti riigi loomist 93 Ilmus raamat “Unustatud rüge- teod Eestimaa heaks on nüüd kirja te raskustega. tõttu ei olnud mul aimugi, mida tä- aastat tagasi ja Vabadussõda. ment”, kus on kõik õigesti kirjas, kui- pandud raamatus “Unustatud rüge- Ühel teenistusel, kus ta kohalik- hendab jõuluaegne kirikutöö. Kui Vabadussõjast on räägitud ja kir- das baltisakslased koos eestlastega ment”. ku koguduse õpetajat asendas, pidi ma siis aga organisti ja koorijuhina jutatud palju – nagu ei olekski enam Vabadussõjas sõdisid. Nüüd seda rah- Head lugemist! jagatama ka armulauda. Kui Mic- ühel ilusal päeval tööle hakkasin, midagi lisada. Kuid millegipärast on vuskildu meie kodumaal enam pole. Armand Trei, hael oli altarisse läinud ja teenis- siis nägi minu 24. detsember väl- kiivalt vaikitud sakslaste, õigemini Ei ole enam, kes nende tõe eest siin “Unustatud rügemendi” autor tus juba peale alanud, avastas ta, ja nii – kell 14 lastekoori saatmine baltisakslaste osalemisest Vabadus- võitleks. Viimased nende järglased Raamat on 319-leheküljeline tava- et kuigi armulaud oli ettevalmista- klaveril Pärnus, sealt koos praosti- sõjas. Sakslasi on nagu peetud meie võivad elada veel Saksamaal, kuid formaadis ja kõvas köites. Väljaandja tud, oli karikas tühi – veini seal ei ga autoga Sinti (umbes 15 km), kus rahva nr 1 vaenlasteks, venelasi vast vaevalt, et nad teavad, milliseid vägi- kirjastus Grenader. Ilmunud 2010. a. olnud. Armulaua ajal läks õpetaja pidin teenistusel liturgiat ja laule teiseks. Seda on meile koolipõlves tegusid nende isad või vanaisad siin Raamatut saab osta näiteks inter- kooriruumi, kus pudel kenasti laua mängima. Selle järel uuesti Pärnu, pähe taotud ja ega ka meie vabariigi Eestimaal aastatel 1918—1920 korda netipoest (www.raamatukoi.ee), hind peal seisis, oli aga avamata. Pudeli kus toimus proov segakooriga (mi- eesotsas seisjad varem ega ka nüüd saatsid. 278 krooni (17,77 eurot) või auto- kõrval laual lebas küll ka korgitser, da ma küll ei juhatanud, vaid kus pole seda ümber lükanud. Ja kes Kallid, eestlased Saksamaal! Teil ri kaudu: Armand Trei, Pärnu mnt kuid millisel momendil pudel ava- ma laulsin), et sellega siis kella 18 püüab häält tõsta ja tõde päevaval- on kindlasti häid tuttavaid-sõpru 316-3, 11614 Tallinn, tel (+372) 6770 da? Ainuke sobiv moment teha vali teenistusel laulda. gele tuua, sellele öeldakse – kas sa, sakslaste hulgas. Ehk isegi baltisaks- 363 “plumps” oli siis, kui kogudus kõi- Vahepeal oli Pärnus olnud veel ge kõvemini liturgiat laulis... üks teenistus, kuid see mind muidu- Teine ärev lugu, mis vaata et ko- gi ei puudutanud. gu jõulusündmuse ümber kirjutas, Siis kell 18 laulmine kooriga HELMI TAMBERGI NIMELINE STIPENDIUM juhtus laste jõuluetenduse ajal. Ni- ning siis alles koju – bussiga, na- melt mängis näidendis võõrastema- gu see siis ikka tavaliselt kombeks Võimalus taotleda stipendiumi su- kasvanud ja Saksamaal õppivad Ees- ●●Üksikasjalik kirjalik taotlus koos ja peremeest üks väike poiss, kelle oli. Selleks et bussile jõuda, pidin vesemestriks 2011 ja talvesemest- ti päritoluga tudengid. kõrgkoolis õppimist tõendavate do- jaoks lavakujundus ja kostüümid viimase koguduselaulu ajal ära mi- riks 2011/12. EÜSLi stipendiumiko- ●●Stipendiumi taotleja peab olema kumentidega tuleb esitada EÜSLi loo nii ehtsaks tegid, et ta end tõesti nema. Kui ma juba natuke mureli- misjon võtab taotlusi vastu kuni 31. EÜSLi liige. stipendiumikomisjoni esimehele. Jeesuse-aegsesse olustikku kujutas. kult kella vaadates rõdult alla trügi- detsembrini 2010. ●●Üliõpilane ei tohi olla stipendiu- Ja kui siis väsinud rändajad Maarja sin (rahvast oli ju palju!), pidas üks Stipendiumitaotlus tuleb saata mi taotluse esitamisel vanem kui 27 Stipendiumikomisjon avalikustab ja Joosep ulualust tulid paluma, ei mees mind veel viimasel trepiast- aadressil: eluaastat. stipendiaatide nimed 24. veebruaril olnud poisil, erinevalt evangeeliu- mel kinni ja ütles väga karmi hää- Maie Kisis-Vainumäe ●●Stipendiumi taotleja peab olema 2011 EÜSLi koduleheküljel ja ajale- mist tuttavale loole, südant neile ära lega – “Aga teenistus ei ole ju veel In der Gracht 10 edukalt läbinud vähemalt kaks kõrg- hes Eesti Rada. öelda ning kutsus nad lahkesti sis- läbi!” Selle peale ei osanud ma küll 51105 Köln koolisemestrit. se sooja... Järgmises etenduses tuli enam mitte midagi öelda. Küll oli ●●Stipendiumi saab taotleda ai- EÜSLi stipendiumikomisjoni kuu- poisil kohustuslikus korras ingli rol- mul aga korraga tunne, nagu oleks Kriteeriumid stipendiumi taolte- nult esimese akadeemilise hariduse luvad: li täita. pikk päev füüsilist tööd seljataga – jale: omandamiseks. Maie Kisis-Vainumäe (esimees) Minu ühel kursusevennal juhtus esimesed jõulud. ●●Stipendiumi võivad taotleda eesti ●●Stipendium eraldatakse üheks õp- Tiina Kälissaar aga jõulude ajal järgmine lugu. Kristel Neitsov üliõpilased, kes on Saksamaal üles peaastaks. Karin Ladva-Zoller 8 kuulutused ja teated Nr 6 (823) November 2010 Pilk ette Viimane veerg Mälestame meie hulgast igavikku lahkunuid

●●26.11–19.12.2010 Metsatöll koos ●●Saksamaal Heinrich Köhleri oks- Finntrolliga Euroopa tuuril Marie Benita Epro jonimajas toimus 22. septembril Ei- Peaesinejate Finntrolli kõrval no Kooba Elva, Otepää ja Mõisakü- möllavad laval Samael Šveitsist, Lydia Põld la margikogu oksjon. “Kogujad tões- Rotting Christ Kreekast, Erich Põks ti tahtsid neid kätte saada ning välja Nothnegal Maldiividelt ja Metsa- käidav raha ei olnud neile eriti oluli- töll Eestist Endel Stamberg ne, nagu on ka tulemustes näha,” üt- 01.12 – Ludwigsburg, Rockfab- les margikogu müügi korraldaja To- rik; 02.12 – Berlin, K17; 03.12 – Avaldame sügavat kaastunnet perele bias Huylmans. Oksjonil müüdi 4,5 Leipzig, Hellraiser; 04.12 – Lich- miljoni krooni eest filatelistliku ma- tenfels, Metal Meeting; 10.12 – Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis terjali, müüdud kraami alghinnaks München, Backstageal Meeting; Eesti Rada oli 1,93 miljonit krooni. Osa asju 19.12 – Frankfurt, Batschkapp jäid müümata. “Kooba oli väga ra- info: www.metsatoll.ee, hul oksjoni üldtulemusega,” vastas www.finntroll.net kogu oksjonile panijale tulemustest teada andnud Huylmans. “Seda oli ●●kuni 30.01.2011 – Petershagen Mälestame armsat ema, palju rohkem, kui ta oli oodanud.” Eesti klaasikunst Gernheimi klaa- vanaema, vanavanaema, ämma sitehases Lahkus kaasmaalane ●●Suurbritannia kuninganna Eliza- Eesti klaasikunst on Lääne- ja kauaaegne sõber beth II andis eesti balletitantsijatele Euroopas veel vähe tuntud. Eesti Marie Benita Eprot Toomas Edurile ja Age Oksale üle eraldatus viis kunstilise klaasi Briti impeeriumi ordeni (Commander (sündinud Arndt) autonoomsele vormideni ning Marie Benita Epro of the Order of the British Empire, need arenesid sõltumatult teistest CBE) nende panuse eest Suurbritan- Balti riikidest. 10.12.1915 – 15.09.2010 nia kunstimaailma ning Suurbritannia koht: LWL-Industriemuseum, Mälestavad leinates ja Eesti kultuurisuhete edendamisse. Glashutte Gernheim, Puhka rahus, meie südametes “Ma ei ole ammu nii närvis olnud, see Gernheim 12, 32469 Petershagen elad Sa edasi! oli nagu enne mõnda suurt esieten- Muuseum avatud teisipäevast perekond Tomingas dust,” rääkis Edur pärast autasusta- pühapäevani kella 10.00–18.00 mistseremooniat Postimehele. Kokku tütar Maria Arndt perega ja Nürnbergi E.E.L.K kogudus info: andis kuninganna ordenid 90 inimese- www.LWL-Industriemueseum.de tütar Anne Toplitsch le, neist kümmekonda peeti CBE vää- tel: 05707-93110 ja Pepo perega kõikide sugulaste nimel riliseks. “CBEsid antakse väga harva, eriti välismaalastele, nii et see on väga ●●Kuni 14.01.2011 – Hamburg suur au ja austus,” rääkis Edur, kelle Siim Tanel Annuse näitus teada ei ole ükski eestlane varem CBE “Raha ja poeesia” ordenit saanud. Age Oks ja Toomas esmasp–reede: 9.00–13.00 Kui ma ka kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, Edur tantsisid Inglismaa Rahvusli- 14.00–18.00, laup 10.00–14.00 sest sina oled minuga, su karjasekepp ja su sau, need lo- kus Balletis ligi 20 aastat ning praegu koht: Mare-Baltikum-Reisen, hutavad mind! Ps 23:4 töötab Edur Eesti rahvusballeti kuns- Eichenstr. 27, 20259 Hamburg tilise juhina ja Oks tema assistendina. tel: 040-494 111 Lydia Põld (Laas) www.mare-baltikum-reisen.de ●●Vana Tallinna liköör võitis Londo- sünd. 29.08.1918 Narvas nis rahvusvahelisel alkoholikonkursil surn. 15.07.2010 Hamburgis International Wine and Spirit Compe- EÜSLi maetud 27.10.2010 Tallinnas tition (IWSC) kõrgeima autasu – tiitli Rahumäe kalmistule oma klassi parim ja kuldmedali ning jõulupeod lisaks ka tiitli silmapaistev standardi ●●Hamburgi Eesti Kool – looja. Viru Valge võitis samal konkur- 04.12.2010 Mälestavad tütar ja tütretütar Inglismaalt sil hõbemedali Euroopas toodetud kuni algusega kell 15.00 ning sugulased ja sõbrad Eestist 40% kangusega viinade kategoorias. koht: Soome meremeeste kirikus kooli ruumides ●●Oktoobri keskel alustas tegevust info: Ave Vals Eesti omavalitsuste ajalehtede por- taal eestielu.ee, kus saab lugeda 60 ●●Hamburgi Eesti Rahvuskoon- IN MEMORIAM LYDIA PÕLD (LAAS) 29.08.1918 – 15.07.2010 omavalitsuse väljaandeid ja online- dis – 05.12.2010 teateid. “Valla- ja linnalehtedes on algusega kell 15.00 27. oktoobril sängitati Lydia Põld (Laas) oma abikaasa Naan Põllu kõrvale Tallinna Rahumäe kalmis- palju sellist materjali, mis väärib laie- koht: Nikolai kiriku koguduse tul. mat kajastamist. On sündmusi, arva- maja, Abteistr. 39, Hamburg Lydia sündis Narvas 29.08.1918. 10.07.1943 abiellus ta lauluüliõpilase Naatan Põlluga. 1944. a sügisel musi ja teemasid, mis kindlasti pa- info: Gina Bauer lahkusid nad sõjapõgenikena Eestist. Elanud mõned kuud Danzigis, kus sündis nende esimene tütar Eva- kuvad huvi ka väljaspool konkreet- Maria, tuli sealtki lahkuda. Laev, millega loodeti jõuda Lüübeki või Hamburgi, sai tabamuse, väike Eva- set kogukonda,” märkis portaali käi- ●●Baden-Württembergi Eesti Maria sai surma ning Lydia selgroovigastuse. vitaja Tanel Saarmann pressiteates. Rahvuskoondis – 11.12.2010 1947. aasta algusest õnnestus Naatan Põllul Saksamaal oma lauluõpinguid jätkata, mis põhiosas kestsid algusega kell 18.00 1952. aastani. Lydiale olid need aastad, eriti algupoolel, pingelisteks tööaastateks, et pidada ülal ennast ja ●●Nikolai Novosjolov võitis Pariisis koht: Im Gemeindezentrum abikaasat. Hiljem, kui abikaasa oli seotud intensiivse kontserttegevuse ja pedagoogilise tööga, jäid kodu- toimunud vehklemise maailmameist- Hagsfeld, Schäferstr. 15, 76139 sed mured enamasti Lydia kanda. 1956. aastal sündis Põldude perre teine tütar, Katrin-Merike. Sellest aas- rivõistlustel individuaalse epee kuld- Karlsruhe tast alates avanesid ka võimalused pidada kirjavahetust omastega kodumaal ning isegi toetada neid kodu- medali, kui alistas finaalis kodupubliku Etteteatamine kuni 05.12.2010 eestlasi, kellele see abi küllaltki oluline oli. See oli Lydia suur ettevõtmine mitme aastakümne vältel. kurvastuseks 2006. aasta võistkondli- Meeli Baggeri juures Abikaasa Naatan, kes juba 1949. aastast oli tuntud oratooriumilaulja Naantan Põlluna, alustas 1962. ku maailmameistri Gauthier Grumieri. [email protected] või aastal oma teisel põhialal – laulupedagoogina Hannoveris. 1967. aastast sai temast professor Hambur- tel 0721-38 44418 gi Muusikaülikoolis. Perekond otsustas rajada Hamburgi oma kodu. Selle maja ehituse ja sisustamisega ●●Maailma Majandusfoorumi rapor- tegelemine oli jällegi enamasti Lydia õlul. See paik Hamburgi äärelinnas Volksdorfis sai Eestiski tuntuks ti kohaselt on Eesti sugupoolte võrd- ●●Berliini eestlaste jõulupidu – kui äärmiselt külalislahke ja kaunis kodu, eriti pärast raudse eesriide langemist. õiguslikkuse poolest 134 riigi hul- 11. 12.2010 Mis oli Lydia põhikutsumus 55 oma abikaasa kõrval elatud aasta jooksul? Väga hästi on selle sõnas- gas 47. kohal, kusjuures aastatega on algusega kell 16.00 tanud Ene Pilliroog oma Naan Põllu monograafias: “Lydia Põld on kaasa elanud tervele Naan Põllu laul- Eesti koht tabelis halvenenud. Eesti Lietzensee kiriku kogudusemajas jateele, sest teineteise ellu tulid nad juba siis, kui kõik tegelikult alles algas. Kunstnikule pole suuremat kohta tõmbab allapoole naiste polii- Herbartstraße 4-6, 14057 Berliin- õnne, kui harmoonilisest kodust toitu saav loominguvalgus, mille helendusel kõrgele võib tõusta. Just sel- tikas osalemise näitaja, mille poolest Charlottenburgis liseks kujunes Naan Põllu tähelend. Jah, väga paljuski tänu perele. Pole tal olnud ausamat ega teadlikumat oleme 74. kohal. Seevastu majandus- info: [email protected] kriitikut, rahulikumat rööpaseadjat elu pöördepunktidel.” elus osalemise võimaluste võrdsuselt Seda on kinnitanud ka mitmed Naan Põllu sõnavõtud tema austamisõhtutel Eestimaal, kus ta on kuula- ja hariduselt on Eesti hinnatud 40 pa- ●●EELK Kölni koguduse jõulu- jate tähelepanu juhtinud oma kalli abikaasa olulisele osale tema kui kunstniku saavutustes. rima hulka. Eesti on üks suuremate jumalateenistus Lydia kutsuti siit ilmast ära kõrges vanuses, veidi jäi puudu 92 eluaastast. Tal oli rõõm näha ka oma sooliste palgaerinevustega riike ELis. algusega kell 11 lapselast Anna-Kristinat, kes sündis 1997. aastal. Jumalateenistus toimub Linda Tunneme südamest kaasa Katrin-Merikesele ja Anna-Kristinale ema ja vanaema kaotuse puhul. Pärteli kodus Koju Eestimaa mulda on jõudnud inimese põrm, inimese, keda tahame mälestada kui armastuse võrd- Hea teada! info: 0211-210 89 08 kuju, kes oma abikaasa kaudu on andnud Eestile ja mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopa kultuurile osa iseendast. Puhaku ta igaveses rahus! Kodu-eestlased Vaadake hiigelfotot eelmisest ●●KERKi jõulupidu – 19.12.2010 laulupeost aadressilt http:// algusega 14.30 laulupidu.ee/leia-ennast-lau- koht: Haus Annaberg (Annaberger lupeolt-2009/ Str. 400, Bonn / Bad-Godesberg) Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid Pilti saab suurendada, nii Osavõtust teatada 10. detsembrini ootame aadressile [email protected] et näeb peaaegu kõiki inimesi aadressil [email protected] nii publikus kui ka kooris. info: Mare Rahkema Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge.