Väljaandja: Martna Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 227, 2010
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine
Vastu võetud 22.09.2004 nr 32
Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punktist 37, Martna Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004–2007. 2.Määrus jõustub 5. oktoobril 2004. a.
Volikogu esimees Arvo NINN
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004–2007 Valminud koostöös: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala ja Varbla vald ning ERKAS SISSEJUHATUS Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis moodustab turismimajandus 8,2% sisemajanduse kogutoodangust ning 8,2% tööhõivest (Statistikaamet, 2003). Turismiteenuste käive aastal 2000 oli ligikaudu 11,5 miljardit Eesti krooni, millest siseturism moodustas 3,4% ehk 400 miljonit Eesti krooni (Statistikaamet, 2004). 2003. aastal saabus Eestisse 3,37 miljonit väliskülastajat, kellest 42% ehk 1,43 miljonit jäid ööbima ehk olid statistilises mõistes turistid (EAS Turismiarenduskeskus 2004). Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2003. aastal 417 000 ning see arv näitab aasta- aastalt üha kasvavat tendentsi.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 1 / 43 Eesti peamisteks välisturgudeks sissetulevas turismis on Soome (64% turistide koguarvust), Rootsi (6%) ja Saksamaa (6%). Külastajate saabumises domineerivad pisut teised riigid: Soome (53% kogu saabunud külastajatest), Läti (12,3%), Venemaa (8,8%) ning Rootsi (4,4%) (Ibid, 2004).
Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku ka kohalike elanike võõrustamisele. Statistikaameti andmetel (2004b) moodustasid Pärnu maakonnas (v.a Pärnu linn) ööbinud turistidest 80% siseturistid ning sama näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 46%. Viimased numbrid kinnitavad antud piirkonna jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse eesmärki silmas pidades. Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2002–2005 tuuakse arengukava peamise eesmärgina välja majanduskasvu toetamine turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu, mille aluseks on Eesti maine tõus ning turismitoodete valiku laiendamine ja kvaliteedi parandamine. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti tundmatus reisisihina nii Lääne-Euroopas kui ka kaugturgudel, selgelt väljenduva reisisihi maine puudumine, Eesti turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus, suur sõltuvus Soome turust, investeeringute vähesus turismiinfrastruktuuri (seda eriti väljapool Tallinna) ning maapiirkondades ettevõtjate ja oskusteabe puudumise. Eesmärke saavutamiseks püstitati kolm tegevussuunda: 1) suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ja parandada Eestit puudutava turismiteabe kättesaadavust nii Eestis kui ka välismaal, 2) suurendada turismitoodete valikut, laiendades turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist, ning 3) tõsta turismitoodete kvaliteeti. Hetkeolukord ei rahulda ka nelja Läänemaa (Lihula, Hanila, Martna ja Ridala vald) ja kahe Pärnumaa (Varbla, Koonga) valla nägemust piirkonna turismi- ja puhkemajanduse potentsiaali rakendamisest ning turupositsiooni tugevdamiseks moodustati koostööpiirkond, mida tinglikult nimetatakse Lihula/Matsalu mõjupiirkonnaks. Käesoleva arengukava eesmärk on töötada välja piirkonna turismiasjaliste poolt tunnustatud ja töölerakendatav Matsalu Rahvuspargi mõjupiirkonna (mis ühtlasi suuremas osas on või on olnud Lihula linna tagamaa) strateegilise arengu dokument, mis lähtub riiklikus turismiarengukavas välja toodud tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas. Metoodilised põhiprintsiibid Lihula valla arengukavas rõhutatakse, et Lihula vald koos Lihula linnaga on selgelt väljakujunenud keskus- tagamaa süsteem ning Lihula on kogu Lõuna-Läänemaa, s.o Lihula ja Hanila vald, Martna valla lõunaosa ning Pärnumaa Koonga valla lääne- ja Varbla valla põhjaosa majandus-, haridus- ja kultuurikeskus. Läänemaa valdu ühendab ühine turismitõmbetegur: Matsalu Rahvuspark ning Pärnumaa valdade lisamine annab neile valdadele võimaluse saada osa Läänemaa turismi arengust (Pärnu oma mõjudega jääb suhteliselt kaugele) ning anda Läänemaa loodusturismile lisandväärtus ajaloolise turismiga. Arengukava koostamist juhtisid Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) projektijuhid ning arengukava koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt lisa 1). Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel. Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid: 1) olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuur, 2) piirkonna tugevuste-nõrkuste-ohtude-võimaluste analüüs, 3) asjaliste nägemus piirkonnast aastal 2015, 4) võimalike kliendigruppide portfoolio koostamine, kellele piirkonna jõupingutused turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas suunatud on, 5) sihtide püstitamine aastaks 2007, 6) taktikalised eesmärgid perioodiks 2007, 7) tegevuskavad eesmärkide saavutamiseks, 8) tegevuste sidumine eelarvete ja võimalike teostajatega, 9) arengukava avalik arutelu ning 10) arengukava lõplik vormistamine. Arengukava elluviimist kajastab peatükk «Arengukava rakendamise põhimõtted». Arengukava valmimist toetati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Keskustevõrgu programmist. Mõisted Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses. Turism– mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon (Riiklik turismiarengukava… 2003): 1. majutus koos toitlustamisega;
Leht 2 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.
Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation)määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Puhkemajandus e. rekreatsioon– valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. (Ökoloogia leksikon 1992). Turistehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Ühepäevakülastaja– isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Turismiarengukava– sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide väljatoomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste väljatoomine (Godfrey, Clarke, 2002). Turismiteenus(-toode)– 1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine (turismiseadus, § 2). Siseturism– riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. Välisturism– riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. Sihtgrupp– ühiste tunnusjoontega inimgrupid. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad jne) järgi. Klientide portfoolio– sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikemate sihtgruppide väljavalimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt. Turismiressursside audit– turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002, 7).
Turismi mõjud– turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha eri keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks, sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal- kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas. Piirtaluvus (taluvuspiir)– maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja ilma et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall, 1982). Pärandkooslus– ehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad) (Talvi 2001: 5). PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 3 / 43 Piirkonna üldiseloomustus
Varbla, Koonga, Lihula, Hanila, Martna ja Ridala vald (edaspidi Matsalu mõjupiirkond) moodustab Eesti turismiruumist olulise osa (ligi 5% Eesti pindalast) hõlmates endas suurt ajaloo- ja looduspotentsiaali nii Matsalu Rahvuspargi kui ka rikkaliku ajaloopärandi näol (vt joonis 1). Samaaegselt on tegemist ajaloolise Lihula rajooniga, mis hõlmas enda alla Lihula ja Hanila valla, Martna valla lõunaosa (kuni Rõude külani), Koonga valla Oidremaa kandi ning Varbla valla põhjaosa, moodustades ka praegu Lihula linna tagamaa.
Joonis 1. Koostööpiirkonna paiknemine Eesti kaardil Piirkonnas elas seisuga 1. jaanuar 2003. a 11 655 inimest (vt tabel 1), mis moodustab Eesti kogurahvastikust 0,8% (Statistikaamet, 2004c). Tabel 1. Rahvastiku arv piirkonna omavalitsustes seisuga 1. jaanuar 2003. a. Omavalitsus Inimeste arv Hanila vald 2 099* Lihula vald 2 806 Martna vald 1 032 Ridala vald 3 337 Koonga vald 1 336 Varbla vald 1 045 KOKKU 11 655
Allikas: Statistikaamet (2004c) * seisuga 1. jaanuar 2001, Allikas: Hanila valla kodulehekülg Koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava väljatöötamise alustamise hetkel puudus valdadel eraldiseisev turismi- või puhkemajanduse arengukava, küll võis leida kõikide omavalitsuste üldistest arengukavadest punkte ja peatükke turismi arendamise kohta ning peaaegu kõik nägid selles valdkonnas võimalust omavalitsuse majanduse mitmekesistamisel ja arendamisel. Piirkond omab suurt külastatavuse potentsiaali tänu seda läbivatele suurtele magistraaltrassidele, mille kaudu toimub mandri ühendus Eesti suursaarte Hiiu- ja Saaremaaga, teisalt asub piirkond kahe tugeva turismimagneti Pärnu ja Haapsalu vahel. Esimene annab võimaluse suurendada piirkonda külastajate arvu transiitreisijate arvel, kes hetkel piirkonnast lihtsalt läbi sõidavad ning suurte suvituslinnade jaoks on piirkond heaks tagamaaks, kuhu oma külastajaid saata, et pikendada nende viibimise kestust piirkonnas. Hanila vallapeamisteks turismiressurssideks on mitmekesine loodus – kaitsealad, pikk mererand ning rikkalik ajaloopärand (piirkonnas on mitmeid varajase asutuse paiku: Vatla maalinn, Salevere salumägi, Virtsu linnus). Mõned loetletutest on juba välja arendatud külastajate vastuvõtmiseks, kuid Vatla maalinn ning Virtsu linnus vajavad head kontseptsiooni ning investeeringuid, et neist saaksid tulevikus turismiatraktsioonid. Lähemat ajalugu esindavad mitmed mõisahooned, mis hetkel on suhteliselt kehvas olukorras. Suuremat potentsiaali nähakse Vatla mõisas, kuhu soovitakse rajada seminari- ja koolituskeskus koos vajaliku inventari ja teenustega. Turismi- ja puhkeatraktsioonidena võib veel välja tuua Puhtu laiu (valmimas on viidastatud matkarada ning laiul
Leht 4 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... asub Puhtu puhkemaja) ja Laelatu puisniidu (kus on tagatud juurdepääs ka suure bussiga). Oluliseks tugevuseks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel on heal tasemel infrastruktuur (riigimaanteed, sadam) ning paiknemine suure liikumistihedusega piirkonnas (Virtsu sadamast ligipääs Saaremaale). Olemasolevaid atraktsioone aitavad elavdada mitmed piirkonnas toimuvad üritused. Kõige olulisemaks neist on Virtsu Merepäevad ning lisaks sellele veel mitmed rahvusliku taustaga üritused nagu laadad ja käsitööpäevad külades. Rahvusvahelise tuntuse on saavutanud üritused ja seminarid, mis toimuvad Polli Talu Loomingulises Keskuses ning põnevaid tegevusi ja üritusi korraldab ka Hanila muuseum. Pakutavate turismiteenuste poolest ei ole vald eriti rikas – majutust pakuvad Virtsu külalistemaja, Pivarootsi lastelaager ning Kõrtsi talu Kuke külas. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud, mis asuvad kõik Virtsus. Valla ainuke bensiinijaam asub samuti Virtsus. Hanila valla nõrkuseks on kvaliteetsete toitlustuskohtade vähesus ning äärealadel teenuste puudumine. Kuigi vallal on pikk merepiir, puudub korralik mererand, looduslikud atraktsioonid on suhteliselt kehvas olukorras ning ligipääs nendeni on raskendatud. Samuti puuduvad piirkonnas giidid, kes aitaksid orienteeruda vaatamisväärsuste osas, ning puudub ka koostöö reisikorraldajatega, kes oleksid huvitatud koostama reisipakette ning tooma külalisi Hanila valda. Lisaks eespool nimetatud arendamist vajavatele objektidele soovitakse laiemas skaalas tegeleda vallas just loodusturismi arendamise luues uusi matkaradasid, parandades ligipääsu loodusressurssidele, ning jahiturismiga – pärast Virtsu jahisadama väljaarendamist. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused:Virtsu jahisadam, Vatla seminari- ja koolituskeskus, pärandmaastike hooldus ja matkaradade väljaarendamine, Vatla maalinn, Virtsu linnus, Virtsu Merepäevad.
Lihula valdon oma pindalalt Läänemaa suurim. Vald omab suurt kultuuriloolist ja looduslikku potentsiaali, mis aitavad arendada turismi- ja puhkemajandust piirkonnas – suurem osa Matsalu Rahvuspargist asub Lihula valla territooriumil, hõlmates ligikaudu 29% valla territooriumist. Valda läbib Virtsu–Risti–Tallinn maantee, mis on väga heas seisukorras, kuid kõrvalteed on suhteliselt kehvas olukorras – teedel puudub mustkate ning nad on kitsad. Esimene toob endaga kaasa suured tolmupilved turismibusside möödumisel ning teine tähendab reisibussidele ebaturvalist liikumist. Looduslike vaatamisväärsuste paremaks kättesaamiseks on rajatud mitmed matkarajad (Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla), mis on saavutanud külastajate seas suure populaarsuse. Kultuuri- ajalooliselt on kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks Lihula linnusemägi koos Lihula mõisaga, mis vajab suuri investeeringuid, et teha sellest külastajatele atraktiivne elamuste paik. Ühtedeks omapärasemateks vaatamisväärsuseks lisaks loodusele on vallas vanad kivisillad (Kasari sild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild), mis moodustavad ühtse terviku. Lihula valla kõige olulisemateks üritusteks võib pidada augustis toimuvaid Lihula Kultuuripäevi ja sügiseti aset leidvat Matsalu loodusfilmide festivali, viimasest loodetakse arendada piirkonnale rahvusvahelist kõlapinda toovat esindusüritus. Lisaks looduslikele ja ajaloolistele ressurssidele pakutakse vallas mitmeid teenuseid, mis aitavad täiustada külastajate reisielamust. Majutusteenuseid pakub Luige hotell (Lihula kesklinnas) ning kaks külalistemaja – Penijõe ja Matsalu. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud ning piirkonna ainuke restoran – Vesiroos, mis asub Lihula linnas. Väljaspool linna on võimalik toitlustada Tuudi ja Kasari baaris. Lihula vallas tegutseb ka piirkonna ainuke sissetuleva ja siseturismiga tegelev reisikorraldaja, kes pakub soovijatele nii valmispakette, kui on valmis koostama ka täielikult külastaja erisoovidele vastava paketi. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Lihula vallas:Lihula linnusemägi ja Lihula mõis, Kasari jõe sildade ümbrus, Penijõe mõisa ümbrus, Matsalu mõis ja Keemu sadam, Saastna poolsaar, Kirbla mägi, Suitsu vaatetorni ümbrus ja Kirikuküla, Matsalu Loodusfilmide festival, Lihula Kultuuripäevad. Koonga valdasub Pärnu maakonna äärealal – olulisimateks turismiressurssideks on selles vallas looduslikud ja ajaloolised ressursid. Geograafilisest asukohast lähtuvalt ollakse pigem seotud Lihula kui Pärnu linnaga (Lihula asub vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel, Pärnu ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel). Tuntuimaks vaatamisväärsuseks on loodust ja kultuurilugu ühendavad Soontagana maalinnus, Kalli-Nedrema puisniit ja Mihkli tammik. Kaks esimest on RMK poolt hästi väljaarendatud atraktsioonid koos puhkepaikade ja matkaradadega. Piirkonna üheks kõige tuntumaks ürituseks võib pidada traditsioonilist Mihkli laata. Valla turismi- ja puhkemajanduse nõrkusteks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus (hetkel praktiliselt ainult üks teenusepakkuja, kes pakub terviklikku toodet – majutus, toitlustus, aktiivsed tegevused ja giidi teenus piirkonnas), mis teisalt on selgitatav turismi suure hooajalisusega – ainult turistidele teenuseid pakkudes ei ole võimalik ennast ära majandada. Lahendus oleks olemasolevate majapidamiste poolt turismiteenuse pakkumine lisategevusena oma põhitegevusele. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Koonga vallas:Soontagana maalinna piirkond (hõlmates sood ja soost laudtee tegemist Kurese külla ja Salumäele, Salumäel atraktiivsuse tõstmiseks
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 5 / 43 lubjaahju korrastamine ja vaatlustorni planeering sinna), Pärdimäe vaatlustorn ja laagriplatsi korrastamine, matkamarsruudi Oidrema– Soontagana tähistamine ja teiste väiksemate marsruutide väljaarendamine (Oidrema, Mihkli ja Kalli külas), jalgsimatkaradade ja objektide tähistamine Oidrema, Tõitse külas ja Tuhu soos. Üritustest Mihkli laada omapära täiendamine. Perioodiliste külapäevade korraldamine valla eri piirkonnas rotatsiooni meetodil, rahvakalendri üritused Koonga valla külades (jüripäev, jaanipäev, mihklipäev, mardipäev, jõulud mõisas). Kahe eramuuseumi toetamine. Martna vallapeamiseks turismi- ja puhkemajanduse ressursiks on looduslikud ressursid ning vallas tegutsevad aktiivsed inimesed – taastatud või taastamisel on mitmed mõisad (Suure-Lähtru mõis, Keskvere mõis), suvisel ajal on võimalus osa saada omapärasest teatriprojektist, mis toimub Saueaugu Teatritalus. Martna vald on saanud tähelepanu osaliseks, kuna selles vallas on ainuke linnuvaatlustorn Eestis, kuhu on võimalik pääseda ka ratastooliga inimestel (Rannajõe). Lähtuvalt olemasolevatest ressurssidest ning võimalustest, soovitakse vallas arendada eeskätt just loodusturismi – linnuvaatlus, matkad looduses (giidiga ja ilma).
Hetkel pakutakse vallas turismi spetsiifilisi ja toetavaid teenuseid piiratult – täielikult puuduvad majutusteenused, toitlustusteenust on võimalik saada ettetellimisel Suure-Lähtru mõisast ning aktiivsete tegevustega on võimalik tegeleda Kirsioja talus. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Martna vallas:loodusturismi arendamine Kasari jõe piirkonnas (nii infrastruktuur kui ka teenused), laagriplatsi/piknikukoha väljaehitamine Rannajõe linnuvaatlustorni juurde, turismitalude tekkimise soodustamine. Ridala valdon nn rõngasvald ümber Haapsalu linna. Vald on rikas oma loodusressursside poolest ning valla koosseisu kuulub 78 saart ja laidu. Matsalu mõjupiirkonda jääb territoriaalselt pool valla pindalast – teine pool on juba rohkem Haapsalu linna turismi mõjualas.
Piirkonna olulisimateks ressurssideks on looduslikud ressursid – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar) ning ka kultuurilised ressursid (näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades).
Ridala vald on käesoleva arengukavaga kaetud valdadest üks enim arenenud turismiteenuste võrgustikuga – vallas pakutakse mitmekesiseid majutus- ja toitlustusteenuseid ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks ning kuna vald ümbritseb Haapsalu linna, siis leiavad Haapsalu linna külalised endale soodsama hinnaga majutust just väljaspool linna. Vallas on ka suhteliselt hästi arenenud infrastruktuur – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel, Ridala valda läbivad kaks riigi tugimaanteed (Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ning Haapsalu– Laiküla) ning rakendust ootab Kiltsi lennuväli. Turismi- ja puhkemajanduse puudustena tooks välja puuduliku külade ja teede tähistamise ning ebapiisaval hulgal ja kvaliteediga jalgratta- ja matkaradade olemasolu. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele pääsemise küsimus (laiud on kaitse all, kuid soovitakse mõõdukat ja kontrollitud saarte külastamise võimalust) ning kuidas leida tasakaal külastajate voogude ning kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Veel oleks vaja suurendada kohalike elanike osalust turismiteenuste pakkumisel – kasvõi lisategevusena oma põhitegevusele. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Ridala vallas:Külade ja külateede viidastamine, Ungru loodusraja väljaarendamine (marsruudil Ungru tammed–Ungru mõisamaja varemed–Ungru vana sild– Peetri kivi), Pullapää neeme matkaraja väljaarendamine ning Ridala omakultuuripäev – külamess (valla eri piirkondade väärtusi tutvustav suveprojekt). Pärnumaal asuv Varbla valdon tuntud suvituspiirkond juba aastakümneid ning seda peegeldab ka hästiarenenud turismiteenuste (eriti just majutusasutuste) võrk. Varbla vallas võib lugeda ühtekokku ligi 500–600 voodikohta (enamus neist asub puhkekülades ja -laagrites). Majutusasutuste juures pakutakse ka toitlustamise ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Peamiseks atraktsiooniks, mis tõmbavad inimesi Varbla valda oma vaba aega veetma, on mererand (Matsi rand, Varbla rand, Paatsalu-Pivarootsi rand), mis on ühelt poolt hinnatud puhkeala ning teisalt meelispaik loodushuvilistele, kuna pakub võimaluse jälgida linde ning uurida liigirikast taimestikku. Piirkonna puudusteks peetakse väikeste majutusasutuste puudumist, mis võimaldaksid puhkust veeta ka väiksema seltskonnaga või perega (hetkel olemasolevad majutusasutused on suhteliselt suured – paljude voodikohtadega – kaob privaatsuse tunne). Puuduvad väljatöötatud ja viidastatud jalgratta- ja matakarajad, samuti ei ole piirkonnas pakkuda kvaliteetset giiditeenust. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Varbla vallas:Matsiranna puhkeala, Matsi sadam, matkaradade ja jalgrattamarsruutide arendamine (Illussaare kaitsemets ja kallas, Kolga oja luited, Sõmeri- Raespa rannikumaastik). Järgnevalt on toodud ülevaade piirkonnast kui tervikust turismiressursside ja -toodete kaupa, põhinedes valdade poolt läbiviidud inventuurile.
Leht 6 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Loodusressursid
Üheks kõige olulisemaks looduslikuks ressursiks antud piirkonnas on Matsalu Rahvuspark (edaspidi Matsalu RP) (vt joonis 2). Looduskaitseala loodi 1957. aastal selleks, et kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde (Matsalu Rahvuspark 2004). 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks ning lisaks linnuseirele tegeletakse rahvuspargis loodushariduse edendamisega. Looduskaitseala administratsioon on aastaid toimetanud piirkonna turismimajanduse ohjajana, pakkudes piirkonna turismiettevõtjatele vajalikku informatsiooni rahvuspargi territooriumil tegutsemiseks, töötades välja matkaradasid ning paigaldades vaatlustorne, selleks et piirkonna külastajad saaksid osa imepärasest loodusest, jätmata maha nähtavaid jälgi enda sealviibimisest.
Joonis 2. Matsalu Rahvuspargi paiknemine piirkonnas Allikas: Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Lisaks Matsalu RP-le on piirkonnas mitmeid loodusressursse, mida on võimalik kasutada turismitoote baasina. Siia hulka kuuluvad supelsuvitajatele mõeldud liivarannad Varbla vallas, suur hulk ettevalmistatud matkaradasid Hanila ja Koonga vallas, Matsalu RP-l paiknevad linnuvaatlustornid ning puisniidud, mis on üheaegselt nii loodus- kui ka kultuuripärandi kandjad (vt lisa 2).
Suurem osa ressurssidest on keskmise või hea kvaliteediga, kuid on hulk objekte ja vaatamisväärusi, mis vajavad arenguprojekte selleks, et neid saaks külalistele näidata. Aktiivsed tegevused Aktiivsete tegevuste pakkumises kerkivad esile Lihula, Varbla ja Ridala vald, ülejäänud vallad on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud (vt lisa 3). Piirkonnas pakutakse laia valikut tegevusi alustades rohkearvuliste linnuvaatlustornidega, mis on ka kõik teedelt viidatud (või saavad seda lähiajal). Lisaks on võimalik tellida Matsalu piirkonnas paadisõitu jõgedel ning Lihula vallas kanuusõitu. Ridala vallas pakutakse lisaks Matsalu lahe paadireisidele ka reise Väinamerel, jahisporti ja laskesporti lasketiirudes, giidiga matku loodusrajal ning jalgrattalaenutust. Telkimis- või laagriplatsidega on varustatud neli valda (Lihula, Varbla, Koonga ja Ridala). Kalastamisvõimalused (teenust ei pakuta) on Varbla vallas Paadrema jõel, Ridala vallas Topu lahel ning Lihula vallas Kasari jõel – allpool silda jääb jõgi juba kaitsealale. Ratsutamiselamust pakutakse Lihulas, Ridalas ja Varblas ning lisaks on Lihulas ja Ridala vallas mitmeid pallimänguväljakuid, mida saaks kasutada ka piirkonna külalised. Erinevused seisnevad selles, et Ridala vallas
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 7 / 43 on tagatud ka pesemisvõimalused (spordiväljakud asuvad majutusteenust pakkuvate ettevõtete ja seltsimajade juures – Tooraku Külalistemaja, Lauri-Antsu talumaadel ning Kiideva seltsimaja), kuid Lihulas puuduvad toetavad teenused (pesemisvõimalused jne). Enamus aktiivsetest tegevustest toimuvad värskes õhus, mis tähendab tegevuste peatumist või suhteliselt ebamugavat läbiviimist vihmastes tingimustes või külmema ilmaga. Kultuuri- ja ajalooressursid ning üritused Kuigi piirkonna suurimaks tugevuseks on rikkalik looduspärand (nii nagu paljudes teistes maapiirkondades Eestimaal), on ka kultuuri ja ajaloo vaatenurgast piirkonnal väga palju pakkuda (vt lisa 4): alates linnamägede ja maalinnustega ning lõpetades kaluriküladega, mis toimivad tänasel päeval sama mudeli järgi kui veel 20. sajandi alguses. Lisaks on pakkuda omapäraseid ja pika ajalooga sakraalseid ehitisi (Mihkli, Kirbla, Hanila, Ridala, Varbla-Urbanuse, Martna kirik), põnevaid sildu (Lihula vallas asuvad Kasari, Vanamõisa, Rumba sild) ning suur hulk mõisahooneid, millest mõned on saanud tagasi oma endise hiilguse, kuid paljud ootavad siiski «peremehe» investeeringuid. Piirkonnast on pärit mitmed kuulsad mehed: Kristjan Palusalu ja Karl Ristikivi (Varbla vald), Ridala vallas on sündinud Cyrillius Kreek ning Lihula vallas on elanud rahvusvaheliselt tuntud ornitoloog Erik Kumari. Omalaadne on Lihula 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit linnasüda. Ülevaadet piirkonna ajaloost pakuvad mitmed muuseumid ning lisaks nendele on ka mõned spetsiifilisemat teemat kajastavad muuseumid (Penijõel olev Matsalu RP muuseum, Ridala vallas asuv Kiideva külamuuseum, mis tutvustab Eesti ühe ehedama kaluriküla elu-olu).
Pärast ajaloolise pärandiga tutvumist on võimalik saada osa ka tänapäevastest kultuurisündmustest – üheks omapärasemaks on Martna vallas toimetav Saueaugu Teatritalu ning piiramatuid ürituste korraldamise võimalusi pakub Lihula kultuurimaja koos laululavaga. Põnevaid enesetäiendamise kursusi pakub piirkonnas Polli Talu Loominguline Keskus, mille suvine ürituste kava on mitmekesine, ning Lihulas tegutsev Lihula Rahvaülikool, mis pakub eri kursusi terve aasta jooksul. Lisaks eespool analüüsitule pakutakse piirkonnas suurt hulka kultuurilooga seotud rahvuslikke üritusi (küla jaanipäevad, vastlapäevad, käsitöölaadad jne), tänapäevaseid autode võidusõidu üritusi, kontserte ning spetsiaalset loodusfilmide filmifestivali Lihulas, mis aitab pikendada piirkonna turismihooaega, kuna leiab aset sügisel oktoobrikuus (vt lisa 5). Turismispetsiifilised ja toetavad teenused Kui puhkemajandust saab edendada ja arendada ilma turismispetsiifiliste teenusteta (st majutus, reisikorraldus, mõningal määral toitlustamine), siis turismimajanduse edukusest ilma majutuse, toitlustuse, transpordi ja reisikorraldaja teenusteta rääkida ei saa. Majutusteenust pakutakse piirkonnas ühtekokku umbes 900 inimesele, millest suurema osa moodustavad Varbla vallas asuvad puhkekülad ja -laagrid (ligi 500–600 kohta) (vt lisa 6). Suhteliselt hästi on majutusteenusega kaetud lisaks Varbla vallale ka Ridala vald (asub ringjalt ümber Haapsalu), kuid majutus puudub või on seda väga vähesel määral Martna, Koonga ja Hanila vallas. Majutusteenuse liike on alates hotellist kuni lõpetades kodumajutusega ning nagu eespool öeldud, on kõige rohkem voodikohti puhkekülades ja -laagrites. Lisaks kuues vallas pakutavatele võimalustele on külaliste kasutada ka Pärnu ja Haapsalu majutusvõimalused, kuna mõlemad suured suvituslinnad jäävad kuni tunnise autosõidu kaugusele. Toitlustusteenuseid pakutakse Lihulas, Virtsus ning veel mõnes väiksemas kohalikus baaris või kohvikus. Lisaks spetsiifilistele toitlustusasutustele on toitlustada võimalik ka peaaegu kõikide majutusasutuste juures (NB! Sageli toimub toitlustamine ainult ettetellimisel). Kõige rohkem külastajaid suudab vastu võtta Lihulas asuv restoran Vesiroos – kuni 110 inimest, teised kohad on kõik väiksemad, mahutades 20–40 inimest. Ostuvõimalused on piirkonnas rahuldava taseme ja tihedusega. Toiduainete kauplusi leiab kõikidest valdadest ning lisaks on suuremates keskustes (Lihula ja Virtsu) võimalik osta ka kohalikke suveniire ning oma panuse kaubandusse annab Haapsalu. Individuaalreisijad, kes eelistavad reisida oma transpordiga, vajavad kindlasti ka bensiinijaamu ning autoremonditöökodasid. Bensiinijaamasid võib piirkonnas leida Hanila, Ridala ja Lihula vallas ning nende tase on täiesti vastav nõudliku külastaja vajadustele. Lisaks on Ridala vallas võimalik saada professionaalset abi sõiduvahendi remontimisel. Isikuteenustest pakutakse külastajatele vajadusel esmaabi (kõikides vallakeskustes) ning suurematest keskustest võib leida ka apteegi (Virtsu, Lihula, Martna). Külastajate informatsioonivajadust aitavad leevendada keskuste raamatukogud–avalikud internetipunktid (AIP), kuid hetkel ei ole piirkonnas ühtegi ametlikku turismiinfopunkti (tühimikku aitavad täita Matsalu RP keskuses Penijõel olev muuseum-infotuba ning Haapsalu ja Pärnu turismiinfopunktid).
Leht 8 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Reisiteenuste vahendamise ning pakettimisega tegeleb piirkonnas üks kohalik reisikorraldaja ning kõikidel piirkonnast huvitatud reisikorraldajatel (nii Eestis kui ka välismaal) on võimalik võtta otse kontakti konkreetsete teenuste pakkujatega. ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS Suundumused Euroopa turismis
Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) koostatud uuringus «Trendid Euroopa turismis» on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission, 2004). Kõige tugevamini mõjutavad reisimise tavasid muutused ühiskonnas. Kui varasematel aegadel dikteeris turismi arengut pigem pakkumise pool, siis tänasel päeval võib rääkida nõudluse juhitud turismiturust – turg on küllastumas ning saavutamas küpsusfaasi, tarbijad muutuvad üha rohkem teadlikumaks ning neil on rohkem kohustustest vaba raha ja aega. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis ning vaba aja ja reisikogemuse kasv. Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel (just uuenduste kasutusele võtmine reisi- ja turismitööstuse poolt), transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse pärast ning üha kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elanike kui ka külastajate turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt. Demograafilistest muutustest peab tähelepanu pööramavanemaealiste inimeste arvu kasvule ning keskmise majapidamise liikmete arvu vähenemisele. Esimene neist toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. Viimane tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele. Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem. Teine oluline demograafiline trend – keskmise majapidamise liikmete arvu vähenemine – tõstab keskmist sissetulekut ning ostujõudu ühe inimese kohta. Turismi jaoks tähendab see nõudluse suurenemist luksustoodete järele ning soovi osta väiksematele sihtgruppidele suunatud spetsiaalhuvitooteid, mis on turu väiksuse tõttu kallimad traditsiooniliselt «päikeseturismitootest». Oluliseks suundumuseks on ka inimeste terviseteadlikkuse kasv. Kuigi viimane ei mõjuta nõudluse mahtu, on sel mõju sihtkoha valikul ning inimese käitumisele puhkuse ajal. Ebatervislikuna tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus ning suureneb nõudlus « wellness» toodete järele (spad ja muud tervisekeskused). Lisaks terviseteadlikkusele kasvab ka klientide keskmine haridustase, mis omakorda tähendab suuremat huvi kunsti, kultuuri ja ajaloo järele – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning prognoositakse nõudluse kasvu Kesk- ja Ida-Euroopa sihtkohtade järele. Ka külastajate kasvav reisikogemusmõjutab turismiturgu: inimesed on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist suhtumist kvaliteeti ning hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele, kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat suhtumist võltstoodetesse ning eelistavad autentseid tooteid, mis pakuvad suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järele kasvab. Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringu järgi suureneb nõudlus väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi tooteid, teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest, sellega seoses kasvab ka vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele. Lisaks eespool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised arengudning eriti just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel peab suurt tähelepanu pöörama e-turundusele ehk hästitoimivale ja efektiivsele koduleheküljele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem hirmutavad potentsiaalsed külastajad eemale, kui sunnivad edasisele informatsiooniotsingule. Kasvab ka külastajate mure keskkonna pärast, mis turismis väljendub nõudluses jätkusuutlike sihtkohtade järele, ning terrorismiaktid, regionaalsed sõjad, reostus ja muud kriisid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades vajadust turvalisuse tunde järele. Turismis tähendab see vajadust pöörata rohkem tähelepanu külastajate turvalisusele ja ohutusele sihtkohas. Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio Matsalu Rahvuspark toob oma kaitsekorralduskavas (Matsalu LKA, 1996) välja, et looduskaitseala külastavate inimeste maksimum langes 1960-ndate keskpaiku, sealtpeale on külastajate arv langenud. Esimesed
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 9 / 43 arvestatavad väliskülalised saabusid looduskaitsealale 1990. aastal. 1992.–93. aastal oli külastajate arv suurimas madalseisus (kõigest tuhat külastajat, põhiliselt välismaalased), tingituna sisemajanduslikest raskustest. 1994.– 95. aastal toimus kiire tõus. Vaadeldes külastajate arvu dünaamikat viimastel aastatel, on märgata, et sisemaise turismi osakaal on suurenemas (vt joonis 3). Läbimõeldud planeerimise ja investeeringute olemasolul oleks võimalik külastajate/turistide arvu tunduvalt suurendada. Matsalu RP töötajate hinnangul oleks normaalne välis- ja sisekülastajate suhe 1:2 ning turismi heal tasemel organiseerimise korral võimalik taluvuspiir vähemalt 15– 20 tuhat inimest aastas. Praegusel hetkel käib kaitseala keskuses aastas üle 5000 külastaja, kuid hinnanguline rahvuspargi kogukülastus võib ulatuda 10 000 külastajani ning lisaks kaitsealast väljaspool asuvatel aladel ligi 5000–-6000 inimest.
Joonis 3. Matsalu LKA külastuskeskuse külastuste arv perioodil 1995–2003*
* 1998. aasta andmed puuduvad ning 1999. aasta kohta puuduvad detailsed andmed Arengukava asjaliste tehtud analüüsist võib välja tuua, et hetkel moodustavad mitmepäevased ööbimisega külastajadehk turistid koguklientuurist 10%ningühepäevased külastajad 90%külastajatest. Erandlikum on olukord Varbla vallas, kus ühepäevakülastajaid ja mitmepäevaseid külastajaid on võrdselt (50:50). 90:10 proportsioon on hinnanguliselt ka piirkonna eestimaiste ning rahvusvaheliste külastajate seas: 90%külalistest on Eesti päritoluganing 10% rahvusvahelise päritoluga. Väike erinevus on selles jaotusgrupis Matsalu Rahvuspargis, kus välismaise päritoluga külastajad moodustavad klientuurist ligi 1/3, mis on kolm korda rohkem kui piirkonna keskmine. Jagades külastajad gruppidesse vastavalt nende reisieesmärgile, võib välja tuua järgmised grupid: puhkajad (iseseisvad turistid), üldisema huviga loodusvaatlejad, seminaridest ja üritustest osavõtjad ning spetsiifilise huviga linnuturistid. Proportsioone nende sihtgruppide seas välja tuua ei ole väga lihtne, kuna valdades on situatsioonid erinevad – Ridala vallas moodustavad erinevalt teistest piirkonna valdadest suhteliselt suure sihtgrupi külastajad, kelle eesmärk on osaleda üritustel ja seminaridel (oma roll on Haapsalu lähedusel ning samuti tullakse Haapsalust välja ööbima, kui linnas toimuvad suured üritused). Ligi 70–80% piirkonna sihtgruppidest moodustavad laiema huviga loodusvaatlejad, kes vajavad giidi abi (ehk ekskursandid) ning umbes 1% külalistest on tõsise spetsiifilise huviga linnuvaatlejad. Varbla valla külastajategrupp on suhteliselt ühene – enamvähem kõik külastajad on individuaalsed puhkajad või ettevõtete suvepäevadest osavõtjad.
Analüüsides proportsioone organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalreisijate vahel, on suhe 80:20või 70:30ning just rõhuga pakettreisijate kasuks. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused Matsalu mõjupiirkond on olnud populaarne puhke- ja ekskursioonide piirkond juba aastakümneid. Eespool esitatud turismiressursside inventuuris oli välja toodud valdade peamine potentsiaal ning viimase viie aasta peamisteks positiivseteks arenguteks pidasid arengukava koostamise töörühm mitmeid sisemisi ning väliskeskkonnast tulenevaid protsesse. Üheks oluliseks tugevuseks peeti infrastruktuuri head seisukorda– piirkonda läbivad trassid, mis võimaldavad linnalistelt aladelt kiiret juurdepääsu maapiirkondadele (loodus on kaugel ja samas nii lähedal). Kuna tegemist on riiklike teedega, siis on riigil kohustus investeerida infrastruktuuri ning hetkel on riiklikud põhitrassid väga heas korras. Teiseks oluliseks toetavaks teguriks piirkonna arendamisel on olnud Matsalu Rahvuspargi tuntus inimeste seas, mis annab võimaluse ülejäänud piirkonnal siduda end juba hästi tuntud ja «müüva» sihtkohaga. Omavalitsuste tasandil peeti märkimisväärseks protsessiks üldplaneeringute ja arengukavade koostamist, mis annab piirkonna omavalitsuste tegevustele väga selged sihid ja eesmärgid ning võimaldab optimaalse ressursside kasutuse. Varbla vald on välja töötanud isegi puhkepiirkonna (Matsiranna) osaüldplaneeringu, mis määratleb ruumi kasutuse ning milles on ettepanekud piirkonna väljaarendamiseks, vähendades koormust õrnadele aladele.
Leht 10 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Üheks sisemiseks arenguprotsessiks, mis toetab antud arengukavas püstitatud eesmärke, on valdade omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega(RMK) (eriti Varbla ja Koonga vallas), mis on riigi suurim puhkealade haldaja ja arendaja. Lisaks sisemine valmisolek uute toodete arendamiseks, mis aitaksid mitmekesistada piirkonnas pakutavate toodete valikut ning ühes sellega ka pikendada turismi- ja puhkemajanduse hooaega. Kuigi majutusasutuste atesteerimise kohta võib kohata kriitikat (nõuded liiga karmid jne), tõid arengukava töörühma liikmed esile, et tänu atesteerimise protsessile on piirkonna majutusasutuste tase tõusnud, mis on oluline selleks, et pakkuda kvaliteetset puhkeelamust. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest peeti oluliseks inimeste teadlikkuse kasvu loodushoiustning vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud elukeskkonnast.Nii esimest kui ka teist vajadust saab väga hästi rahuldada antud piirkonnas: loodushoiu kasvatust viib läbi Matsalu Rahvuspark ning puutumatut looduskeskkonda koos suurepärase kultuuri- ja ajaloopärandiga pakuvad kõik koostööpiirkonna vallad.
Lisaks positiivsetele trendidele toodi välja ka negatiivseid suundumusi ning enamus neist on sisemist päritolu ning peaksid olema lahendatavad. Kui ühelt poolt toodi välja tugevusena, et Matsalu nimi on hästi tuntud, siis ülejäänud piirkonna kohta praktiliselt informatsioon puudubning inimesed ei tea ega tunne neid ressursse, mida tegelikult terve piirkond endas peidab. Tootearenduseson teatud areng toiminud, kuid selle suund ja kiirus ei rahulda hetkel piirkonna asjalisi:puudu on teeäärsed «pesad» ehk toetav infrastruktuur, mida teelised vajavad (puhkekohad, söögikohad, tualetid, telkimisplatsid), piirkonnas ei pakuta veel piisavalt atraktiivseid tegevusi, vähe on peremajutuseks sobivaid turismitalusid. Veel toodi välja kõhklus, kas maaelanik on ikka hea teenindaja? Lisaks tõdeti tugistruktuuri puudumist või selle mittetoimimist puhke- ja turismimajanduse arendamisel nii omavalitsuse kui ka riigi tasandilning et sageli on keskkonnakaitsel tavaelaniku silmis negatiivne maine – paneb suured piirangud ettevõtlusele.
Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused Kõige suuremat muutust kliendiportfoolios soovitakse näha ühepäevaste ja mitmepäevaste külastajate grupis – kui hetkel on suhe 90:10 (ühepäevakülastajate kasuks), siis aastaks 2015 soovitakse, et suureneks mitmepäevaste külastajate hulk ning nende suhe ühepäevaste külastajatega oleks 50:50. Suuremat muudatust soovitakse näha ka kodumaiste ja rahvusvaheliste külastajate osakaaludes – soovitud situatsioon oleks selline, kusrahvusvaheliste külastajate hulk moodustaks 40% külastajate koguarvust(hetkel hinnanguliselt 10%). Külastajate reisieesmärgi järgi jaotamisel soovitakse piirkonda rohkemmitme-eesmärgiga külastajaid, kes jääksid siis ka pikemalt piirkonda peatuma (50%külastajate koguarvust), loodusvaatlejaid- linnuturisteligikaudu 20%ning puhkajaid 30%. Valdade kaupa on portfoolio pisut erinev, kuna valdade ressursid on erinevad – Ridala vald soovib näha suurenemist seminaridest ja üritustest osavõtjate seas, mis omakorda loob turismitaludele võimaluse end majandada ka madal- ja üleminekuperioodil. Proportsioon organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalkülastajate seas rahuldab piirkonna asjaliste vajadusi(70:30 pakettreisijate kasuks) – kuna organiseeritud reiside kaudu on võimalik suunata paremini külastajate voogusid. Iseloomustades täpsemalt piirkonda soovitud külastajat, peaks ta olema loodus-, ajaloo- ja kultuurihuviline. Demograafilisest segmentimisest lähtudes soovitakse näha nii koolilapsi (kes jätavad küll hetkel suhteliselt vähe raha piirkonda, kuid on nn tuleviku turg lootusega, et täiskasvanuks saades tulevad nad sõprade ja perekonnaga tagasi) kui ka perekondi. Külastussageduseks võiks olla kord paari aasta jooksul 2–3-päevane reis. Toode, mida külastajatele pakutakse, sisaldab nii kohalikku loodust kui ka ajalugu. Kindlasti peab toode sisaldama piisavalt informatsiooni, et paljud esialgu «mittekõnelevad» asjad, ressursid hakkaksid külastajatega «kõnelema» – suur roll on giidil ja ekskursioonijuhtidel ning piirkonna infol. Üheks piirkonna tugevuseks on vaikus – pakutakse urbaniseerunud inimestele vaikust ja rahu, mis kosutavad hinge, ning kohalikku toitu, mis kosutab väsinud inimese keha. Külastajaid soovitakse näha nii linnas, looduses, metsas kui ka mere ääres, uudistamas kaitsealadel pakutavat ning ajaloolisi vaatamisväärsusi (mõisad, linnusemäed jne). Transpordivahenditest soovitakse näha piirkonnas kõiki loodust säästvaid vahendeid, nagu jalgratas ja hobuveokid. Vee peal liikumiseks paadid ja kanuud ning muidugi ei saa keelata grupireisidele liikumiseks busse ning individuaalreisijatele autosid, kuid eelistatud on esimesena mainitud «rohelised» transpordivahendid. Piirkonnas pakutav toode on suhteliselt hooajaline: kõrghooaeg on aprillist oktoobrini (langusega kuumadel suvekuudel), mis on tunduvalt pikem, kui seda on tavalise rannapuhkust pakkuva sihtkoha hooaeg, kuid samas lühem, kui aastaringselt kultuuriprogrammi ja põnevaid vaatamisväärsusi pakkuva sihtkoha hooaeg. Kevadel ja sügisel, kui toimub lindude ränne, on põhiliseks sihtgrupiks linnuhuvilised külastajad. Talvekuudel võiks hooaega pikendada seminaride korraldamisega ning kalastamise pakkumisega.
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 11 / 43 Raha, mida külastajad piirkonnas kulutavad, võiks olla suurusjärgus 150–1000 krooni inimese kohta päevas, olenevalt kasutatud teenuste hulgast (majutus 250–300 krooni inimene, toit 50–120 krooni inimese kohta päevas, lisaks muuseumite piletid ja giididele makstavad tasud). Kohad, kust külastaja peaks saama informatsiooni piirkonna kohta, on enne reisi internet (võiks kasutada kohe- kohe tekkivat Läänemaa portaali), meedia, reisibürood, sõbrad ning suust-suhu informatsioon. Kohapeal peaks külastajate infovajadus saama rahuldatud kohalike turismiinfopunktidega (potentsiaalsed kohad on Lihula linn ja Virtsu sadam, Rohuküla sadam, kaitsealakeskused) ning infotahvlitega. Piirkonna seni kasutamata turismi- ja puhkemajanduse potentsiaalina toodi väljavajadus kaasata kohalikud elanikud rohkem otsustusprotsessidessening selle kaudu äratada nende huvi teenuse pakkumise vastu. Lisaks loodetakse suurt kasutegurit koostöö parendamisest ning koostöövõrgustiku loomisest(mingil määral toimib juba Matsalu RP mail).
Tootearendusesnähakse suurt potentsiaali vanade traditsioonide elluäratamisesja nende tutvustamises külalistele (traditsioonilised töövõtted – roo töötlemine, käsitöötoad, -aidad koos tegutsemisvõimalustega, heinategemine, hobustega tegelemine, kiviaia ja kaevu tegemise õpetamine), eesmärgiga pakkuda neile elamusi. Oma panuse annab piirkonna kättesaadavusele ning ka turundusele Eurovelo läbimine piirkonnas– rattaturist on loodusturist, kes on valmis jääma piirkonda pikemaks ajaks, kui talle pakutakse huvitavaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja teenuseid. Tootepaketi laiendamisel peaks suur potentsiaal olema Virtsu Jahisadama ning Matsi jahi- ja kalasadamavälja- arendamisel tekkivatel uutel teenustel. Kuna piirkonnas on palju vett, siis oleks vaja pakkuda rohkem teenuseid, mis kasutaksid ära olemaolevat ressurssi – kanuu-, süsta- ja kajakimatkad, hetkel Matsallu kontsentreerunud linnuturismilon laienemise potentsiaalika teistes valdades. Piirkonna rohket kultuuripärandit peaksid aitama avastada kohalikud giidid, kelle juhtimisel saab vältida õrnade piirkondade vähemintensiivset kasutamist ning külastajatele ettenähtud vajaliku infrastruktuuriga piirkondade kasutamist. SWOT -analüüsi tulemused
Piirkonna tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüs valmis kahes etapis: 1) omavalitsused koostasid iseseisvalt oma valla ja piirkonna analüüsi, 2) üksikud analüüsid koondati üheks ning tegurid prioritiseeriti (kõige tugevam tegur omas valdkonnas – 10 punkti jne kuni kõige nõrgem tegur 1 punkt, maksimaalne punktide summa oleks igas valdkonnas 110). Järgnevalt leiavad kajastamist iga valdkonna viis kõige suurema punktiskoori saanud tegurit (vt tabel 2) ning täielik tegurite loetelu on lisades (vt lisa 7). Tabel 2. Piirkonna SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärandkooslused, Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste looduskaitsealad vähesus Matsalu kui kaubamärk on tuntud Teede, eriti kohalike teede halb seisukord Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi ja olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand puhkemajanduse vallas Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka Tundmatus turismipiirkonnana kohalikule Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine/kehvus põhimaanteed, mille ääres korralik infrastruktuur VÕIMALUSED OHUD «Tagasi loodusesse», «linnakärast ära» trend Riigi infrastruktuuri aeglane areng Spetsiaalhuviturismi kasv – turismitoote valiku Ökoloogilise taluvuspiiri ületamine laienemine Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) Haavatavus majanduslikust langusest tulenevana ning osatähtsuse kasv Eesti majanduses muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi Avanevad uued potentsiaalsed turud ja uued segmendid Koostöö mittesujumine EL struktuurifondide avanemine Potentsiaalsete investorite huvi puudus
Piirkonna lipulaevaks on vaieldamatult puhas ja mitmekesine loodus – Matsalu Rahvuspark seisab hea pärandmaastike säilitamise eest ning panuse maastike hooldusesse annab ka RMK. Suuruselt järgmise skoori sai Matsalu kaubamärgi tuntus, mis annab piirkonnale hea eelduse turule minekuks – ei ole vaja hakata turule tutvustama uut kaubamärki, vaid tuleb ennast oskuslikult siduda olemasolevaga. Kolmandale kohale tõusis piirkonna ajalooline ressurss, mis annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Veel toodi prioriteetse tugevusena välja hõre inimasustus, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Viimase, viienda tugevusena võib välja tuua hästi arenenud ja korras infrastruktuuri ning seda just piirkonda läbivaid tugimaanteid silmas pidades.
Leht 12 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Peamise nõrkusena toodi välja turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähesus – avaldati kahtlust, kas maainimene on hea teenindaja. Kui tugevuste all oli väga kõrgel kohal infrastruktuur ning seda just riigimaanteede osas, siis kohalikud teed on väga halvas olukorras ning turismi arendamise seisukohalt vajaksid teed tolmuvaba katet, et suvistes tingimustes oleks võimalik ilma kohalikke elanikke häirimata külastajaid teenindada (hetkel on paljudel teedel reisibusside ja autode möödumisel suured tolmupilved). Nõrkusena leidis kõrge prioriteetsuse ka tõdemus, et piirkonnas on turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas vähene juhtimisoskus ja ka kogemus – turismi kui majandusvaldkonnaga on omavalitsuste tasandil hakatud tegelema alles hiljaaegu ning omavalitsuse struktuurides puuduvad ametikohad, mis tegeleksid selle valdkonnaga. Hetkel on ülesanne pandud kas arengu- või kultuurinõunikele. Kui tugevuste all tõdeti, et Matsalu on kaubamärgina hästi tuntud, siis piirkond turismipiirkonnana on vähe tuntud – piirkonna asjaliste arvates ei seota linnuvaatlejaid ja muid loodushuvilisi, kes piirkonda külastavad, eriti turismiga ning eesmärgipärast piirkonna turundust külastajate juurdemeelitamiseks seni tehtud ei ole. Viienda nõrkusena toodi välja puhke- ja turismimajanduse infrastruktuuri puudumine või selle kehv areng. See puudutab just puhke- ja turismimajanduse sihtotstarbeliste ehitiste ning vahendite nappust. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest, mis võiksid mõjutada piirkonna arengut positiivselt, sai kõige suurema skoori urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Teisele kohale tuli nõudluse suurenemine just spetsiaalhuvitoodete järele (masspuhkus mere ääres ei kaota oma populaarsust, kuid kasvavad need sihtgrupid, kes soovivad avastada midagi uut ning puhata väljaspool masse). Veel uskus arengukava koostajate grupp sellesse, et turismimajandus on kasvav valdkond majanduses, seda nii maailmas kui ka Eestis ning sellel on positiivne mõju Matsalu mõjupiirkonna arendamisele. Neljandale kohale tõusis trend, et avanevad uued potentsiaalsed sihtturud seda nii geograafilises kui ka demograafilises mõttes – ühinemine Euroopa Liiduga on andnud tõukejõu nn vana-Euroopa jaoks leida enda jaoks veel seni avastamata Kesk- ja Ida-Euroopa, kuhu kuulub ka Eesti. Kuna piirkonna enda finantseerimisvahendid on suhteliselt piiratud, siis tõusis viiendale kohale võimalus taotleda projektide rahastamiseks lisafinantse Euroopa Liidu tõukefondidest. Piirkonna arengut takistavateks väliskeskkonnast tulenevatest teguritest sai kõige kõrgema skoori oht, et riik ei suuda piisaval määral finantseerida infrastruktuuri arendamist (eriti just maanteed ja teed). Viimane pidurdab piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut, kuna ilma korralike teedeta puudub ligipääs unikaalsetele vaatamisväärsustele. Teise ohuna toodi välja vastupidiselt eelmisele (et külastajad ei saa piirkonnale ligi) võimalus, et külastajaid saabub piirkonda nii palju, et ületatakse ökoloogilise keskkonna piirtaluvus. Nagu juba eespool välja toodi, on looduskeskkond piirkonna üks peamisi ressursse ning selle ressursi halvenedes või veelgi halvemal juhul hävimine paneb piirkonna turismimajanduse arendamise kahtluse alla. Järjekorras kolmas ohutegur oli, et üldine majanduslik langus võib mõjutada turismimajanduse edasist arengut – maailma praktika näitab, et kui riigi majandusolukord halveneb, siis riigi residendid vaatavad üle oma kulutuste tüübid ning vähendavad nn luksusteenuste või igapäevaeluks mittevajalike teenuste tarbimist, sh ka välisreiside ostu. Neljanda ja viienda ohutegurina toodi välja võimaliku koostöö mittesujumine ning potentsiaalsete investorite huvi puudumine. Koostöö all mõeldakse ühistegevust piirkonna eri institutsioonide, muude asjaliste, maakondlike ning riiklike institutsioonidega. Käesolevast SWOT-analüüsist lähtuvad piirkonna visioon, missioon ning arengustrateegiad, selleks et suurendada tugevuste ning võimaluste ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale. ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2004–2007 Arenguvisioon ja -eesmärgid Visioon aastaks 2015: Aastal 2015 moodustavad Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala ja Varbla vald Matsalu turismi- ja puhkepiirkonna, mis on tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis, kus on: • püsima jäänud aastasadadega väljakujunenud asustus, • säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud; • loodud mugav juurdepääs vaatamisväärsustele; • arenenud turismiettevõtlus ning • kohalikel hea elada. Missioon:
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 13 / 43 Matsalu turismi- ja puhkepiirkond seisab hea jätkusuutliku loodus- ja pärandikasutuse edendamise ning loodushuvilise, puhkaja ja kohaliku kogukonna loodusteadlikkuse tõstmise eest. Visiooni saavutamiseks vajalikud üldised sihidaastaks 2007 on: • piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; • piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul; • toote kättesaadavuse parandamine; • turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine. Sihtidest tulenevad eesmärgidaastaks 2007: 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine • Piirkonnas viiakse aastasläbi vähemalt kaksühist turismialast infopäevaja üks turismialane koolitus •On loodud ja toimib piirkonna turismiasjaliste võrgustik«infolisti» ja regulaarsete kokkusaamiste näol • Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turismialane uuring • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta 2) Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul •Piirkondaon hakatud käsitlema ühtse turismi- ja puhkemajanduse ruuminaning välja on töötatud piirkonna kaubamärk • Toimib piirkonnaprofessionaalne turundamine(püsiv ja süsteemne) 3) Toote kättesaadavuse parandamine •Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info • Avaldatakse vähemalt kaks turismialast infokandjat •Turismiobjektidon tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine • Välja on töötatud eetilise käitumise reeglistik (hea käitumise reeglistik): kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale, kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele • Kõigil piirkonna valdadel onolemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri
Arengukava rakendamise põhimõtted Üheks peamiseks kitsaskohaks piirkonna turismi arendamisel on hetkel tooteportfelli arendamine ning selle mitmekesistamine. Arengukava valmimise käigus leiti, et eelisarendatavad tooted peaksid olema «rohelise» iseloomuga, st et nende pakkumine ei tohiks vähendada vajalike sisendite (loodus-, kultuuri- ja inimressursi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Pigem peaksid nad olemasolevatele ressurssidele andma juurde lisandväärtust, mis eristaks toodet teistest sarnastest Eestis. Selleks et toodet just eespool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – nemad on need meediumid, kes saavad tooteid arendada ning turule viia. Omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja tausta nende jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade läbiviimist terves regioonis, korraldada koolitusi ja seminare (nii üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on vaja jällegi kõikide osapoolte (kohalik kogukond, omavalitsused, ettevõtjad, mittetulundusühingud ning ka kaitsealad) osalust, on piirkonna ühtne turundus sise- ja välisturul. Esialgu on optimaalsem töötada siseturuga ning edu saavutades liikuda ka tugevamalt välisturule. Siseturu turunduskontseptsioon võiks järgida EAS Turismiarenduskeskuse ning Eesti Ökoturismi Ühenduse poolt kunagi välja pakutud Eesti jaotamist viieks regiooniks, kus käesoleva regiooni alad jäävad nii väina- kui ka rannamaa aladele (Eesti Ökoturismi Ühendus, 2004). Kui need kaks piirkonda omavahel ühendada, siis ühiseks nimetajaks jääb meri ja maa. Arengukavaliste poolt on piirkonna teemaks pakutud «Maa mere ääres» ehk ladina keeles «Terra Maritima». Kontseptsioon ei pane piiranguid ka neile valdadele, millel ei ole otsest väljapääsu merele.
Välisturule mineku kontseptsioon peaks olema spetsiifilisem keskendudes piirkonna eripäradele Euroopa kontekstis ning siin võiks keskseks teemaks olla lindude ränne ning rahvuspark. Turundusplaani väljatöötamisel peaks alustama ühtse infoportaali koostamisest, mis aitaks viia ühtset sõnumit potentsiaalsetele sihtgruppidele (kui rääkida benchmarking’ust, siis võiks järgida portaali Põgeneme sohu – Soomaa.com), kus on võimalik avaldada ajakohast ja kiiret informatsiooni linnurände kohta ja muude põnevate ürituste kohta, mis piirkonnas toimuvad. Kindlasti peab tunduvalt rohkem tööd tegema pressi ja reisikorraldajatega – korraldama tutvumisreise piirkonda (nii ajakirjanikele kui ka reisikorraldajatele), sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel. Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele, mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima ühtset kontseptsiooni ning vallati koostatavatele trükistele peaks lisanduma ka üldine piirkonda tutvustav trükis. Piirkond vajab ka oma «märki», mis aitaks seda eksimatult eristada teistest sarnast loodustoodet pakkuvatest regioonidest. Arengukava koostamise alguses jõuti äratundmisele, et turismitoote loomisel kasutatakse väga õrnu ressursse (loodust) ning et eduka turundustegevuse korral tekib küsimus piirkonna piirtaluvuse ületamisel. Selleks et teada saada piirkonna piirtaluvusi (nii sotsiaal-kultuurilisi kui ka looduslikke), on vaja teostada mõningaid uuringud, mis kas lükkavad kartused ümber või annavad neile kinnitust, mis omakorda on aluseks edasiste preventiivsete
Leht 14 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... sammude astumiseks. Esialgu planeeritakse kahte uuringut – üks oleks kohaliku turismiettevõtluse uuring, mille tulemusena selguksid kitsaskohad turismitoote arendamises ettevõtluse vaatenurgast ning võimalikud meetmed, kuidas neid ületada. Teine uuring oleks külastajauuring, mis aitaks välja selgitada külastaja ootused ja kogetu piirkonna suhtes, mis omakorda loob baasi nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks edasiste tegevuste arendamisel ja otsuste langetamisel. Üks sihtidest oli välja töötada eetilise käitumise reeglistik nii ettevõtjatele, omavalitsustele, kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele. Viimane nõuab tihedat koostööd, et kõikide osapoolte arvamusega saaks arvestatud. Koostöö tõhustamiseks valdade tasandil soovitakse sõlmida valdadevaheline pikaajaline koostööleping turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas, mis paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas. Ühistegevus sellel tasandil on vajalik just eelkõige infrastruktuuri arendamisel, kuna teede kehv olukord leidis arengukava valmimise protsessis mitmeid kordi äramärkimist ning lobby-töö Riigikogus ning muudes vajalikes institutsioonides nõuab laiemat tugipinda, kui üks vald seda teha suudab. Koostöölepingust peaks välja kasvama valdu ühendav sihtasutus, mille ülesanne oleks arengukava elluviimine ning tegevuste eest vastutamine. Esialgse plaani järgi rakenduks täiskohaga tööle üks inimene, kes oleks võimeline arengukava ellu viima kui ka seda edaspidi arendama. Üheks konkreetseks ülesandeks oleks ka piirkondliku turismiinfopunkti töölerakendamine. Käesolevast arengukava valmimise protsessist on omakorda tõuget saamas ka Põhja-Läänemaa valdade soov tegutseda üheskoos ning koostada turismi- ja puhkemajanduse arengukava, mis aitaks prioritiseerida tegevusi ning kasutada piiratud ressursse optimaalsemalt. Protsessi käivitumisel võiks nn lõuna-Läänemaa ehk Matsalu mõjupiirkonna vallad teha koostööd selle piirkonnaga, et suurendada oma mõju Eesti turul. Arengukava vaadatakse üle kord aastas eelarve täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ning vajadusel paranduste ja muudatuste tegemiseks. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused 1. Siht Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine Eesmärk – • Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt kaks ühist turismialast infopäeva ja üks indikaatorid turismialane koolitus. • Aastaks 2007 on loodud ja toimib piirkonna turismiasjaliste võrgustik «infolisti» ja regulaarsete kokkusaamiste näol • Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turismialane uuring • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta 1.1. Valdkond Koolitus- ja arendustegevus Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad Piirkonna Omavalitsused 2005 kevad Osalustasu + Teadmiste turismialane + ettevõtjad + valdade eelarved värskendamine (aasta)konverents Matsalu RP ning uuendamine, suhete loomine ja tugevdamine TootetutvustusüritusedOmavalitsused Vara- … Kulud Paraneb teadmine (kohapeal – kevad 2005 ringsõiduks – teiste toodetest ringsõidud) (nn buss jne matkapäevad) Väike osalustasu Seminarid Ettevõtjad + 2005 2007 Osalustasu Ühes suunas loodussõbralike omavalitsused + + Interregi liikumine, turismitoodete turismispetsialistid projektid (IIIA) teadmiste arendamisest kasv, teiste kogemustest õppimine Ettevõtjate ja Ettevõtjad + 2005 2007 EAS Suureneb töötajate koolitus sihtasutus* koolitustoetus, ettevõtjate – suund turismile MAK teadlikkus ja teenindusele turismist ning turismiteenuste pakkumise spetsiifikast EASi infopäev Ettevõtjad + 2005 2007 Kokkuleppel Suureneb turismiettevõtjatelesihtasutus EAS’ga teadlikkus Eesti turismi olukorrast
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 15 / 43 ning piirkonna positsioonist Eestis Loodusgiidide Lihula 2006 Osalustasu Piirkonnas (täiendus)koolitus Rahvaülikool + on rohkem Matsalu RP + loodusgiide sihtasutus 1.2. Valdkond Infovahetus ja arenduskava rakendus Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad Valdadevahelise Omavalitsused 2004 Valdade eelarve Arengukava pikaajalise elluviimise koostöölepingu kindlustamine sõlmimine turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas Infopäevad Looduskaitsealade2005 2007 Rahaline Info liikumine, kaks korda administratsioon osalustasu, inimeste aastas (käivad + omavalitsused valla eelarve, teavitamine, külakorda vallast + ettevõtjad korraldamise uute toodete valda) koht ettevõtjate tutvustamine poolt Listi Sihtasutus + 2005 Listi haldamine; Toimib [email protected] RP + SA eelarve regulaarne tööle- omavalitsused teavitamine rakendamine + ettevõtjad + B la Soomaa RMK + MTÜ Haapsalu Turism Tegevuskava Sihtasutus + 2005 2007 SA eelarve Piirkonna hooaja ettevõtjad hooajalisuse pikendamise mudeli kohta – tasandamine olemasolevate tegevuste laiendamine piirkonnale Hooajaväliste Omavalitsused + 2005 Valdade eelarved Ka hooajavälisel ürituste toetamine ettevõtted ajal on külalisel mõte piirkonda külastada Koostööpartnerite Ettevõtjad, EAS, 2005 2007 SA eelarve Ühes suunas andmebaasi sihtasutus liikuvate koostamine ettevõtete arv optimeeritud Piirkondliku Omavalitsused 2006 Valdade eelarved, Piirkonnas turismiinfopunkti + ettevõtjad + ettevõtete tervikliku info loomine Matsalu RP + osalustasud nt edastamine sihtasutus reklaamitasuna (?) 1.3. Valdkond Uuringud Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad Uuringu Sihtasutus + 2006 suvi Omavalitsused Teatakse, mida läbiviimine ettevõtjad + ettevõtjate külastaja soovib piirkonna osalus + EAS piirkonnas teha/ külastajate ja nõustamistoetus näha ja mida potentsiaalsete selleks tuleb ette külastajate seas võtta Ettevõtjate Sihtasutus + Sügis/talv Omavalitsused Ülevaade seas uuringu ettevõtjad 2005/2006 + EAS ettevõtjate läbiviimine – nõustamistoetus vajadustest, mille põhjal soovidest, töötakse välja
Leht 16 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... infopäevade ja ootustest ja koolituste kava kitsaskohtadest
* nüüd ja edaspidi, juhul kui sihtasutuse loomine takerdub mingitel põhjustel, jäävad ülesanded omavalitsuste kanda 2. Siht Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul Eesmärk – • Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turismi- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on indikaatorid töötatud piirkonna kaubamärk • Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne) 2.1. Valdkond Turundus siseturul Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad TurunduskontseptsiooniOmavalitsused, 2005 talv/kevad SA eelarve Ühtne väljatöötamine Matsalu RP, turunduskontseptsioon siseturu jaoks – ettevõtjad, on välja töötatud maa mere ääres sihtasutus ning selle sõnumit on võimalik jagada huvigruppidele Piirkonna Konkurss + Kevad 2005 SA eelarve Märk ja kaubamärgi sihtasutus tunnuslause väljatöötamine Matsalu turismipiirkonnale Infokandjate/ Ettevõtjad, EAS, 2006 2007 Infokandjad turundusmaterjalidesihtasutus iseseisvalt ja koostamine ja organiseeritult väljaandmine matkajale Messidel Ettevõtjad, EAS, 2006 2007 EAS + ettevõtjad Piirkonda osalemine: OV-te projekt, + OV tuntakse hästi TourEst ning sihtasutus siseturismi- ja käsitöölaat Ehe Eesti Ajakirjanikele, Ettevõtjad + 2005 2007 EAS Piirkond leiab reisikorraldajatele rahvuspargi turundustoetus ajakirjanduses ja TIKi administratsioon ettevõtjatele + rohkem töötajatele + omavalitsused omavalitsuste kajastamist ning tutvustusreiside + sihtasutus eelarved tuntus kasvab korraldamine piirkonnas 2.2. Valdkond Turundus välisturul TurunduskontseptisooniEttevõtjad, 2006 EAS Ühtne täiendamine sihtasutus, nõustamistoetus, turunduskontseptsioon välisturule–Terra Matsalu RP, EAS turismi on välja töötatud Maritima ettevõtjad turundustoetus, ning selle Interreg sõnumit on võimalik jagada huvigruppidele Koostöö Ettevõtjad, 2005 2007 Suureneb erialaliitudega Matsalu RP, teadlikkus ja (linnuvaatlejad) sihtasutus huvi piirkonna vastu spetsiifiliste huvigruppide seas Infokandjate/ Ettevõtjad, EAS, 2006 2007 EAS Infokandjad turundusmaterjalidesihtasutus turundustoetus iseseisvalt ja koostamine ja ettevõtjatele + organiseeritult väljaandmine omavalitsuste matkajale eelarved Ajakirjanikele, Ettevõtjad + 2005 2007 EAS Piirkond leiab reisikorraldajatele rahvuspargi turundustoetus ajakirjanduses ja TIKi administratsioon ettevõtjatele + rohkem
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 17 / 43 töötajatele + omavalitsused omavalitsuste kajastamist ning tutvustusreiside + sihtasutus eelarved tuntus kasvab korraldamine piirkonnas 3. Siht Toote kättesaadavuse parandamine Eesmärk– • Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info indikaatorid • Avaldatakse vähemalt kaks turismialast infokandjat • Turismiobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad 3.1. Valdkond Informatsioon Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad Lõpptarbijale Sihtasutus + Pidevalt SA eelarve Paraneb mõeldud ettevõtjad + potentsiaalsete turismialase Matsalu RP külastajate andmebaasi teadlikkus koostamine piirkonna Matsalu võimalustest ja leheküljel ressurssidest (majutus, ning neil on teenused, võimalik ühest vaatamis- allikast saada väärsused) kogu vajalik info Külastajate Sihtasutus Pidevalt SA eelarve Piirkonna tagasiside asjalistel on kogumine võimalik kodulehekülje tagasisidest kaudu järelduvalt teha otsuseid, mis parendavad piirkonna toodet Ettevõtjate Ettevõtjad, Pidevalt TIK-i töötajad koostöö TIK- sihtasutus, TIK’d oskavad dega, uutest soovitada toodetest külastajatele teavitamine piirkonna tooteid 3.2. Valdkond Infrastruktuur Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad Lobby-töö Omavalitsused + 2004 2007 Otsus pinnata Riigikogus ettevõtjad teed Olulisemate Sihtasutus, 2005 SA eelarve Tekib teelõikude Matsalu RP, prioriteetide väljaselgitamine, ettevõtjad, nimekiri puhkekohtade, külaseltsid WC-de jne asukohtade ja vajaduse pingerea koostamine Teelõikude, Sihtasutus, 2005 2007 Projektid Korrastatud puhkekohtade, omavalitsused, (ettevõtjatele teelõigud, mis WC-de jne külaseltsid meede 2.2 ja parandavad ehitamine ja OV-dele meede vaatamisväärsuste korrastamine 4.6.2), valla kättesaadavust. eelarved, riigi On olemas eelarve kohad, kus külalised saavad peatuda ja puhata Objektide Omavalitsused, 2004 OV-d, Korrastatud (vaatamisväärsuste)külaseltsid, külaseltside turismiobjektid korrastamine objektide projektidest (Ov- valdajad, dele meede 4.6.2 sihtasutus ja külaseltsidele meede 3.3)
Leht 18 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Turismi- ja Omavalitsused Valdade eelarve Piirkonna puhkemajanduse eesmärgipärasem infrastruktuuri arendamine käsitlemine turismi- ja valdade puhkemajanduse üldplaneeringutes valdkonnas 4. Siht Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine Eesmärk– • Välja on töötatud eetilised mängureeglid (hea käitumise reeglistik): kohalikule ettevõtjale, indikaatorid loodusressursi valdajale, kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele • Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri 4.1. Valdkond Turismi jätkusuutlik areng Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud Tulemus ressursid/ võimalikud allikad Piirkonna Sihtasutus + 2005 2006 KIKi Taluvuspiirid, taluvuspiiri omavalitsused + keskkonnateadlikkusemille järgi uuring ning selle kaitsealad programm saavad ettevõtjad väljaarvutamine turismi loogiliselt arendada Mängureeglite Omavalitsused, 2005 2006 KIKi Kokkulepe ühiste väljatöötamine, kaitsealad, keskkonnateadlikkusereeglite üle; nende ettevõtjad programm infovoldikud, tutvustamise kodulehed teabepäev Mängureeglite Omavalitsused, 2006 2007 Kõikide panus Kõik asjalised tutvustamine/ kaitsealad, hakkavad teavitamine ettevõtjad, toimima reeglite avalikkusele sihtasutus, TIK-d järgi – väheneb oht ületada piirkonna taluvuspiire Temaatiliste Omavalitsused + 2005 2007 OV-de eelarved teemaplaneeringutekaitsealad koostamine
Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega Eesti turismi arendamise riiklikuks dokumendiks on hetkel riiklik turismiarengukava aastateks 2002–2005, mille põhjal on koostatud ka Eesti riikliku arengukava 2004–2006 (edaspidi RAK) turismi osa (Eesti riiklik arengukava... 2004). Maakonna tasandil on turismi alapeatükk olemas nii Pärnu kui ka Lääne maakonna planeeringus ning omavalitsuse tasandil võib peaaegu kõikide käesoleva koostööpiirkonna lokaalsetes arengukavades leida viiteid turismi- ja puhkemajanduse suurele potentsiaalile omavalitsuse territooriumil. Riikliku turismiarengukavajärgi on Eesti turismi tugevuseks või konkurentsieeliseks kiiresti areneva riigi maine. Kitsaskohti tuuakse välja tunduvalt rohkem: Eesti on Lääne-Euroopas ja kaugturgudel reisisihina tundmatu; puudub selgelt väljendatud reisisihi maine; halva maine võimendumine seoses kuritegevuse kasvuga; Eesti turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus; suur lühikülastuste osatähtsus, valdavalt Tallinnas; suur sõltuvus Soome turust; turismiinfrastruktuuri investeeritakse vähe, eriti väljapoole Tallinna; ettevõtjate ja oskusteabe puudumine maapiirkondades. RAK’stuuakse välja, et turism on Eestis kujunenud arvestatavaks majandusharuks, samas on turismi kasv pidurdumas. Peamiseks kasvu reserviks on parem turundus, uute toodete pakkumine ning turistide külastuskestuse pikendamine. Nende sihtide saavutamine on tihedalt seotud turismivoo suunamisega kasvaval määral pealinnast kaugemale, mida soodustavad ajaloomälestised, arhitektuuripärand, traditsioonidel põhinev kultuurilelu ning puhas loodus. Lääne maakonna planeeringus(Lääne Maavalitsus, 1998) tuuakse välja piirkonna peamised tugevused turismi valdkonnas ning nendeks on looduskaitsealad, looduslikud kooslused (Lõuna-Läänemaa märgalad ja linnuriik, Põhja-Läänemaa metsad ja samblikud), rannad (puhas vesi endistes suletud randades, madal vesi tingib varase sooja merevee), arhitektuurilised ja kultuurilised vaatamisväärsused (kirikud, Haapsalu linnus, Lihula linnuse varemed, muuseumid, kultuuriüritused). Probleemidena tuuakse välja toodete vähesus väljaspool traditsioonilist turismihooaega (külastajate ligitõmbamiseks on oluline eri ürituste pakkumine kevadel ja talvel), paljud pakutavad tooted ei jõua turistini, sest puudub koostöö eri pakkujate (majutaja, muuseum, looduskaitseala)
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 19 / 43 ja müüja vahel, toodete puudulik turunduskontseptsioon (toodet välja töötades ei mõelda, kuidas seda müüa ning kellele see on suunatud), toodete ebapiisav reklaam, nt linnuvaatlusvõimaluste info peaks minema turisti kodumaale, ta ei peaks ta alles siin teada saama, et Läänemaa on pesitsevate ja läbirändavate lindude poolest Euroopa liigirikkamaid paiku, ning välja on arendamata võimalikud nišiturismi tooted, nt rongivaatlejad, linnuvaatlejad jne. Pärnu maakonna planeeringus(Pärnu Maavalitsus, 1999) tuuakse turismi valdkonna peamisteks tugevustena välja hea potentsiaal eriilmeliste turismitoodete arendamiseks – rikkalik kultuuripärand ja traditsiooniline elulaad, vaheldusrikas maastik alates saartest ja mererannikust, lõpetades sisemaa ürgmetsade ning läbipääsmatute rabadega, hulk maaelanikke on heade võimetega tegutsemaks turismiettevõtjana (haritus, avatus, ettevõtlikkus), turismimajandusega alustamine ei nõua alati koheseid suuremahulisi investeeringuid tootmisvahenditesse ega toormesse (tootmisvahendid on juba eksisteerivad vaatamisväärsused ja objektid, toode on kohalikul tasemel pakutav elamus tervikuna ja tarbija tuleb ise toote juurde), turismiturul kasvab nõudlus veeta puhkus eemal ülerahvastatud piirkondadest ja näha-kogeda reisides midagi tavaoludest ja - keskkonnast erinevat ning ehedat, kasvab siseturism – suurlinnade elanike hulgas on populaarne puhata maal ning välisturistid avastavad enda jaoks üha rohkem väljapoole Tallinna jäävat Eestit. Arengut takistavate probleemidena toodi välja organisatsioonilised probleemid (era- ja avaliku sektori nõrk koostöö, tegijate ebapiisav kompetentsus ning olematu statistika), tootearendusega seotud kitsaskohad (sesoonsus, erasektorisisene koostöö on nõrk, nišitoodete vähesus ning potentsiaalsete investorite halb informeeritus võimalustest) ning turunduse puudujäägid (vähene ja kohati ebaefektiivne reklaam, vähene PR- töö, puudulikud turu-uuringud).v Käesoleva arengukava rakendudes saab piirkond anda oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse vähendamisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna-regiooni. Lisaks eespool toodule peaks paranema ettevõtjate oskusteave ning suurenema ettevõtjate arv turismi valdkonnas. Siseriikliku turismi valdkonnas aitab käesolev arengukava viia ellu Eesti siseturismikontseptsiooni, mis jagab maa viiendikeks – Mäe-, Väina-, Ranna-, Metsa- ja Jõemaa. Regiooni tasandil tõhustatakse planeeringutes välja toodud koostööd eri asjaliste vahel, töötatakse välja ühtne turunduskontseptsioon (Maa mere ääres, Terra Maritima) ning suunatakse suurem rõhk spetsiifiliste ja hooajaväliste toodete arendamisse. Lisaks sellele suunatakse tähelepanu võimalikele infrastruktuuri arendamise projektidele – suurendades piirkonna atraktsioonide atraktiivsust ja kättesaadavust. KASUTATUD KIRJANDUS 1) EAS Turismiarenduskeskus (2004) Eesti turismistatistika põhinäitajad 1993–2003 [http:// public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turismistatistika 1993_2003.pdf] 19.05.2004 2) Eesti riiklik arengukava 2004–2006 [http://www.struktuurifondid.ee/ RAK_final.pdf] 06.07.2004 3) Eesti Ökoturismi Ühendus (2004) Maaviiendikud [http://www.ecotourism.ee/?lk=lingid&id=73&uid=37] 07.07.2004 4) European Travel Commission (2004) Tourism Trends for Europe. [http://www.etc-corporate.org] 06.07.2004 5) Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical Approachto Planning and Marketing. Continuum: London, New York. 232 p. 6) Hanila vald. Kodulehekülg [http://www.hanila.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 7) Koonga vald. Kodulehekülg [http://www.koonga.parnumaa.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 8) Lihula vald. Kodulehekülg [http://www.lihula.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 9) Lääne Maavalitsus (1998) Lääne maakonna planeering [http://www.lmv.ee/planeering/planeering.pdf] 06.07.2004 10) Läänemaa portaal. [http://portaal.laanemaa.ee] Perioodil märts–juuli 2004 11) Martna vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 12) Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p. 13) Matsalu LKA (1996) Matsalu piirkonna integreeritud kaitsekorralduskava (käsikiri) 14) Matsalu Rahvuspargi kodulehekülg (2004) Matsalu Rahvuspark [http://www.matsalu.ee/] 19.05.2004 15) Pärnu Maavalitsus (1999) Pärnu maakonna planeering [http://www.mv.parnumaa.ee/?page=553] 06.07.2004 16) Ridala vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 17) Riiklik turismiarengukava aastateks 2002–2005 (2003) [http://www.mkm.ee/dokumendid/ Riiklik_turismiarengukava[2002–2005].pdf] 15.03.2003 18) Statistikaamet (2003) Turismi mõju Eesti majandusele on stabiilne [http://www.stat.ee/121747] 19.05.2004 19) Statistikaamet (2004a) Turismi mõju Eesti majandusele 1997–2000 [http://www.stat.ee/files/eva2004/ turismi_moju_eesti_majandusele_1997_2000.pdf] 19.05.2004 20) Statistikaamet (2004b) Eesti majutusettevõtete statistika maakonniti, 2002–2003 (koos sanatooriumidega). [http://public.visitestonia.com/files/statistika/majutusstatistika_maakonniti2002_03.pdf] 19.05.2004 21) Statistikaamet (2004c) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar 2003. a. [http://pub.stat.ee] 30.05.2004 22) Talvi, T. (2001) Pool-looduslikud kooslused. Puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu, 26 lk. 23) Turismiseadus. Vastu võetud Riigikogus 15. 11. 2000. a. – Riigi Teataja I osa 2000, nr 95, art 607. 24) Varbla vald. Kodulehekülg [http://www.varbla.parnumaa.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 25) Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus Lisa 1. Töörühma liikmed Aavik, Tiiu Martna vald, maakorraldaja Erismaa, Riho Koonga vald, ettevõtja, Oidrema Mõis
Leht 20 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Huul, Heli MTÜ Haapsalu Turism Källe, Margus Lihula vald, arendusnõunik Kärme, Liis Varbla vald, arengu- ja keskkonnanõunik Lotman, Kaja Matsalu Looduskaitseala, asedirektor Mann, Marika ettevõtja, OÜ Kumari Reisid Paas, Marju Riigimetsa Majandamise Keskus Pajumets, Marju Matsalu Looduskaitseala, loodushariduse spetsialist Täht, Kersti Hanila vald, ettevõtja, Virtsu Külalistemaja Vilbas, Maire Ridala vald, haridus- ja kultuurinõunik
Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur
NimetusVald AsukohtOlulisus * Kvaliteet** Hinnang 4 3 2 1 5 4 3 2 1 ressursile *** Rand Matsi Varbla Matsi x x 3 rand küla Varbla Varbla Rannaküla x x 3 rand Paatsalu-Varbla Paatsalu x x 2 Pivarootsi küla rand Tamba Varbla Tamba x x 1 poolsaare küla rand Puise Ridala Puise x x 3 nina poolsaar rand Uisu- Hanila Kuke x x 3 Kuke küla Rand Lihula x x 3 Näärikivide juures (vaade, mitte suplus) Topu Ridala Topu x x 3 rand lahe rannajoon LinnuvaatVarblalusalaVarbla Mereäärse x x 3 laiud ja Kadaka küla Sõmeri-Varbla Sõmeri x x 3 Raespa ja Raespa ps vaheline ala PaatsaluVarbla Paatsalu, x x 2 lahe Muriste, rannik Hõbesalu küla Haeska Ridala Haeska x x 3 küla RannajõeMartna Rannajõe x x 2 küla Puhtu- Hanila Puhtu x x 3 Laelatu
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 21 / 43 JugassaareRidala Puise x x 2 poolsaar Põgari- Ridala Puise x x 2 Sassi poolsaar KiidevaRidala Kiideva x x 2 KalastusaladPaatsalu-Varbla x x 3 Pivarootsi rand PaadremaVarbla x x 3 jõgi Varbla Varbla x x 3 rand Kasari Lihula Rumba, x x 2 jõgi Seira, Kloostri Topu Ridala x x 3 laht GeoloogilisedSalevereHanila Salevere 3 moodustisedSalumägi (pinnavormid)Mõisaküla Hanila Mõisaküla 2 pank Uisu Hanila 2 pank Vatla Hanila 2 linnamäe neemik Koeri Varbla Koeri x x 3 seljak küla Kolga Varbla Kolga x x 3 luited oja kaldal Kirbla Lihula x x 3 astang PorimägiLihula Saastna x x 3 NäärikividLihula Metsküla x x 2 PullapääRidala Pullapää x x 2 pankkallas neem (Paadi)sadamadRooglaiuHanila Rannaküla sadam Matsi Varbla Matsi x x 1 sadam küla Virtsu Hanila Virtsu x x 3 praamisadam Keemu Lihula Matsalu x x 2 Saastna Lihula Saastna x x 2 uus ja vana sadam RohukülaRidala Rohukülax x 3 praami- ja jahisadam Topu Ridala Topu x x 2 sadam Puise Ridala Puise x x 2 sadam poolsaar KiidevaRidala Kiideva x x 2 paadisadam JugassaareRidala Puise x x 2 sadam poolsaar MatkarajadOidrema–KoongaOidrema x x 3 Mihkli– küla Soontagana jalgrattarada
Leht 22 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Soontagana–KoongaKurese x x 3 Kurese küla laudtee Avaste KoongaKurese x x 3 soo küla suur õpperada Avaste KoongaKurese x x 3 soo küla väike õpperada Nedrema–KoongaNedremax x 3 Kalli küla puisniidu suur õpperada Nedrema–KoongaNedremax x 3 Kalli küla puisniidu väike õpperada SalevereHanila Salevere x x 3 Salumägi Tuhu Hanila Tuhu x x 3 soo Kirikuküla,Lihula x x 2 Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla Kiideva–Ridala Kiideva– x x 2 Puise Puise loodusrada PotentsiaalsedPuhtu Hanila Puhtu matkarajadmatkarada IllussaareVarbla Paatsalu x x 1 kaitsemets küla ja kallas Kolga Varbla Maade x x 3 oja küla luited Sõmeri–Varbla Sõmeri, x x 3 Raespa Raespa rannikumaastik küla ParalepaRidala Paralepa x x 2 parkmets PullapääRidala Pullapää x x 2 neem AllikadKilgimetsaVarbla Kilgi x x 2 allikad küla PaadremaVarbla Paadrema x x 2 ohvriallikas küla OhvriallikasKoongaKõima x x 3 «Teetsi küla allikas» OhvriallikasKoongaPaimvere x x 3 «Hiieallikas» küla OhvriallikasKoongaTarva x x 3 «Hiieallikas» küla
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 23 / 43 OhvriallikasKoongaOidrema x x 3 «Seaallikas» küla OhvriallikasKoongaTõitse x x 3 «Väljasõõru küla allikas» OhvriallikasKoongaTõitse x x 3 küla SalevereHanila Salevere x x 3 Tohtriallikas Saared Laiud Hanila Hanila rannavees Varbla Varbla x x 3 laiud SauemeriLihula Saastna x x 3 TeoreheLihula Metsaküla x x 3 HobulaiuRidala Hobulaiu x x 3 Järved Nehatu Hanila Nehatu soojärved LKA JäänukjärvedVarbla x 2 NedremaKoongaNedrema x x 3 järv küla Mäed PärdimägiKoongaKalli x x 3 küla SalumägiKoongaKurese x x 3 küla Kirbla Lihula Kirbla x x 2 mägi Lihula Lihula x x 2 linnusemägi RahvusparkMatsalu 3 Rahvuspark PiknikualaHanila Hanila Hanila 2 muuseum SoontaganaKoongaKurese x x 3 Maalinn küla Nedremaa-KoongaNedremax x 3 Kalli küla puisniit Nina Ridala Puise x x 2 Talu küla KiidevaRidala Kiideva x x 2 koduloomuuseumküla AllikadKilgimetsaVarbla Kilgi x x 2 allikad küla Jõed Kolga Varbla x x 3 oja PaadremaVarbla x x 3 jõgi Kasari Lihula, x x 3 + Martna Vigala Tuudi Lihula x x 1 (Suitsu), Vanamõisa, Allika, Penijõgi SuusanõlvadLihula Lihula Lihula x x 1 linnusemägi Vaated Uisu Hanila 2 pank Salvere Hanila Salevere 3 Salumägi
Leht 24 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Tuhu Hanila Tuhu 3 soo MKA matkaraja vaatetorn Illuste Varbla Paatsalu x x 1 ps tipp küla Paagi Varbla Mereäärse x x 3 säär küla SoontaganaKoongaKurese x x 3 Maalinna küla vaatetorn Kurese KoongaKurese x x 3 küla küla kiviaiad Vatla Hanila x x 3 linnamägi Kirbla Lihula Kirbla x x 3 mägi Lihula Lihula Lihula x x 2 linnusemägi Kirbla- Lihula Pagasi x x 1 Kloostri maanteelt Kasari jõe luhale Tuudi- Lihula Petaaluse x x 1 Saastna teelt Petaaluse ahelkülale ja lavarile KloostriLihula Kloostri x x 1 küla – vaade Matsalu lahele Meelva Lihula Lihula- x x 2 teeristist Hälvati Matsalu lahele RannajõeMartna Rannajõe x x 3 vaatlustorn PullapääRidala x x 2 vaade Haapsalu panoraamile muu 1. Jaagu- Hanila Ridase RändrahnudMihkli hiiekivi UssikiviHanila Hanila Massu Hanila Massu rändrahn SoomadiseHanila Massu rändrahn Vaiste Varbla Vaiste x x 1 Ohvrikivi küla OhvrikiviVarbla Saare x x 2 Pühakivi küla
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 25 / 43 Õhu Varbla Õhu x x 2 ohvrikivi küla Aadu Varbla Rannaküla x x 3 suurkivi Koeri Varbla Koeri x x 2 rändrahnud küla NõmmekülaVarbla Allika x x 3 rahapajakivi küla Varbla Varbla Tamba x x 3 suurkivi küla Haeska Ridala Haeska x x 3 rändrahnud 2. Vatla Hanila Vatla Pargid mõisapark Varbla Varbla Varbla x x 3 mõisa küla park Illuste Varbla Paatsalu x x 3 mõisa küla park Mõtsu Varbla Tõusi x x 3 park küla Veltsa KoongaVeltsa x x 3 park küla Kõima KoongaKõima x x 3 park küla OidremaKoongaOidrema x x 3 park küla KoongaKoongaKoonga x x 3 mõisa küla park Mihkli KoongaMihkli x x 3 pastoraadi küla park UuemõisaRidala Uuemõisax x 3 park 3. Nehatu Hanila x x 3 Kaitsealadlooduskaitseala Puhtu- Hanila x x 3 Laelatu looduskaitseala Varbla Varbla x x 3 laidude kaitseala PaadremaVarbla x x 3 looduskaitseala MarimetsaMartna Kaasikux x 3 looduskaitseala Silma Ridala Herjavax x 3 Looduskaitseala 4. Polli Hanila Üksikobjektidkadakad TammariHanila Nehatu tammed LKA Kopli Hanila Karuse tammed Laane Hanila Voose tammed Puhtu Hanila Puhtu tamm LKA ja mänd
Leht 26 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Pikavere KoongaPikaverex x 3 küla ja küla kiviaiad Panga KoongaKarinõmmex x 3 tamm küla Uduna KoongaPaimverex x 3 tamm küla Sööni- KoongaKalli x x 3 Möldri küla tamm Mihkli KoongaMihkli x x 3 kiriku küla pärnad RehekiviKoongaPaimvere x x 3 küla Ungru Ridala Ungru x x 3 tammed Lõpre Ridala Puise x x 3 tamm 5. Koonga Piisu x x 3 Looduslikudtammik küla kooslusedNaissoo KoongaKõima x x 3 tammik küla KoongaKoongaPiisu x x 3 tammik küla Lihula Lihula Lihula- x x 2 raba Hälvati Järise- Lihula x x 2 Poanse maastik KirikukülaLihula Kirikuküla x x 3 maastik Tuhu Lihula Tuhu x x 1 küla suured kadakad UuemõisaRidala Uuemõisax x 2 tammik
* 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1– palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 – ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur
NimetusVald AsukohtOlulisus * Kvaliteet** Hinnang 4 3 2 1 5 4 3 2 1 ressursile *** LinnuvaatlusalaPuhtu Hanila Puhtu x x 3 poolsaar MatsaluLihula x 3 RP Raespa-Varbla Matsi, x x 3 Sõmeri Saulepi, ps. Raespa külad Varbla Varbla Mereäärse, x x 3 laiud Kadaka küla
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 27 / 43 Paatsalu-Varbla Paatsalu, x x 2 Pivarootsi Hõbesalu, rannik Muriste külad RannajõeMartna Rannajõe x x 3 vaatlustorn Haeska Ridala Haeska x x 3 Silma Ridala Herjavax x 3 looduskaitseala Põgari- Ridala Puise x x 3 Sassi poolsaar JugassaareRidala Puise x x 2 poolsaar KiidevaRidala Kiidevax x 2 PaadisõitRanna Varbla Mereäärse x x 2 motell küla (paadilaenutus) Kasari Lihula Kasari/ x 2 jõgi Kirbla/ Seira KiidevaRidala Kiideva x x 2 sadam (paadireisid) Nina Ridala Puise x x 2 talu poolsaar (paadireisid) JugassaareRidala Puise x x 2 sadam poolsaar (paadilaenutus, paadireisid) Mihkli Ridala Mäeküla x x 3 Külalistemaja (paadireisid) Lauri- Ridala Kiviküla x x 3 Antsu turismitalu (paadireisid) ToorakuRidala Pusku x x 3 turismitalu (paadilaenutus) PullapääRidala Pullapää x x 2 sadam neem Reisid Ridala Kiideva, x x 2 Väinamerel Haapsalu Laagriplats,VoosemetsaHanila Voose telkiminetalu Matsi Varbla Matsi x x 3 rand küla SoontaganaKoongaKurese x x 3 maalinn küla Nedrema-KoongaNedrema x x 2 Kalli küla puisniit KirikukülaLihula Kirikuküla x 2 KirsiojaMartna Jõesse x x 2 talu küla ToorakuRidala Pusku x x 2 külalistemaja Nina Ridala Puise x x 2 turismitalu poolsaar Mihkli Ridala Mäeküla x x 2 külalistemaja
Leht 28 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Lauri- Ridala Kiviküla x x 2 Antsu turismitalu KiidevaRidala Kiideva x x 2 koduloomuuseum PullapääRidala Pullapää x x 2 KanuusõitKasari- Lihula x 2 Vigala jõgi Laste Lihula Lihula Lihula x 2 mänguväljaklasteaed KalastaminePaatsalu- Varbla Paatsalu x x 2 Pivarootsi rand PaadremaVarbla x x 2 jõgi Kasari Lihula x 2 jõgi Golf RatsutamineRanna Varbla Mereäärse x x 2 motell, ja Saarma Saare puhkemaja, külad Saare hostel Topi Lihula Seira x 2 talu (Rootsi) Võnnu Ridala Võnnu x x 2 tall park JahipidamineVarbla Varbla x x 2 riigijahipiirkond Käbi Ridala Herjava x x 3 Külalistemaja (jahiturismi korraldamine) Suusatamine UjumineUisu Hanila panga rand Matsi Varbla Matsi x x 3 rand küla Paagi Varbla Mereäärse x x 2 rand küla Kasari Lihula 200 m x 2 jõgi sildadest ülesvoolu; Matsalu Tuudi Lihula Alaküla x 2 jõe pais NäärikividLihula Metsküla x 2 Suitsu Lihula Kirikuküla x 2 onnid Puise Ridala Puise x x 2 rand LaomäeRidala Varni x x 2 Topu Ridala Topu x x 1 Tennis Lihula x 1 UuemõisaRidala Uuemõisa x x 2 tenniseväljak
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 29 / 43 muu 1. EuroVeloVarbla Audru- x x 3 Rattasõit Tõstamaa- Nurmsi mnt. 2. Kõmsi Hanila Kõmsi Spordisaalid,plats - Virtsu Hanila Virtsu platsid plats Lihula Lihula Lihula x x 3 ja ja Kasari Kasari kooli puust välisväljakud VõrkpalliplatsLihula OÜ x x 2 Särts Lihula x x 2 kooli spordisaal Tuudi Lihula Tuudi x x 1 ja ja Kirbla Kirbla võrkpalliplatsid Rõude Martna Rõude x x 2 kooli saal KadanikuRidala Kiviküla, x x 2 spordiplats Lauri- Antsu turismitalu ToorakuRidala Tooraku x x 2 turismitalu turismitalu (võrkpalli- ja spordiplatsid) 3. Kõmsi Hanila Kõmsi Saalid rahvamaja Vatla Hanila Vatla rahvamaja Lihula Lihula Lihula x x 3 Kultuurimaja Lihula Lihula Lihula x x 1 mõisa saal UuemõisaRidala Uuemõisa x x 1 Valge saal
* 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1– palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 – ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur NimetusVald AsukohtOlulisus * Kvaliteet** Hinnang 4 3 2 1 5 4 3 2 1 ressursile *** AjaloolisedRidala Ridala x x 3 kirikudkirik XIII saj VarajaneEsivere,Hanila asustus Hanila, Karuse, Kaseküla (IV at
Leht 30 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... e.m.a), Kiska, Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu, Nehatu, Nurmis, Pajumaa, Rame, Salevere, Vatla AsulakohtKoongaUra x x 3 II at. küla AsulakohtKoongaHõbeda x x 2 II at. küla AsulakohtKoongaKõima x x 2 II at. küla AsulakohtKoongaRabavere x x 2 II at. küla AsulakohtKoongaSalevere x x 2 II at. küla Kirbla, Lihula x x 2 Lihula, Poanse, Järise, Petaaluse, Tuudi, Parivere, Alaküla, Kelu Tubri Ridala x x 2 maalinn Martna,Martna x x 1 Putkaste, Kirna, Vanaküla, Keskvere, Keravere, Kabeli, Rõude, Laiküla, Kasari AsulakohtRidala Jõõdre x x 2 I at AsulakohtRidala Vilkla x x 2 I at AsulakohtRidala Ahli x x 2 II at AsulakohtRidala Mägari x x 2 II at AsulakohtRidala x x 2 II at lisakus 6 nimetust NäitusedVirtsu Hanila Virtsu 2 koduloomuuseum Hanila Hanila Hanila 3 muuseum Lihula Lihula x x 2 mõis (MTÜ
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 31 / 43 Keskaegne Lihula) Lihula Lihula x x 2 kultuurimaja KiidevaRidala Kiideva x x 3 koduloomuuseum KuulsadVatla Hanila Vatla 3 ajaloolisedmõis ehitisedHanila Hanila Hanila kirik Karuse Hanila Karuse kirik PikavereKoonga Pikavere x x 3 palvemaja küla Kasari Lihula Kasari x x 3 vana sild (betoonsild, ehitatud 1903, renoveeritud 2000– 2001) VanamõisaLihula Vanamõisa x x 3 kivisild (Seira) Lihula, Lihula x x 3 Rumba, Tuudi raudteejaamahooned (30ndate raudtee arhitektuur) Jaagu Lihula Kelu x x 3 talu (terviklikult säilinud XIX– XX saj talukompleks) Jaani Lihula Lihula x x 3 kõrts (XIX saj alevi kõrts) NõukogudeRidala Kiltsi x x 2 Liidu lennuväli AjaloolineKaruse Karuse x x 2 raudteerdtjm Rapla- x 3 Virtsu raudtee ase MälestusmärgidSchilleriHanila Puhtu mälestuskivi Kumari Hanila Puhtu kivi Karl Varbla Varbla x x 3 Ristikivi keskus mälestuskivi KristjanVarbla Varbla x x 3 Palusalu keskus mälestuskivi VabadussõjaKoongaMihkli x x 3 mälestussammaskalmistu
Leht 32 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Saksa KoongaKiisamaa x x 3 sõjavangide küla haud VabadussõdaLihula x x 1 Kumari Lihula Kirbla x x 3 kivi 1941 Lihula Kasari hävituspataljonikoolimaja poolt juures hukatud Vanamõisa meeste mäelstuskivi BudbergideLihula Seira x x 1 hauakamber (Vanamõisa) Lihula, x x 1 Kirbla ja Tuudi 1941– 1945 sõja vene sõdurite mälestuskivid AleksanderRidala Pullapää x x 2 III neem ausammas Kumari Ridala Puise x x 2 mälestuskivi poolsaar BabtistideRidala Ungru x x 2 mälestuskivi jõe ääres KaevandusKurevere x x 2 karjäär Paekivi Ridala x x 3 karjäär MuuseumidVarbla Varbla Raheste x x 3 muuseum küla Hanila Hanila x x 3 muuseum Jürna KoongaVõitra x x 3 talu küla muuseum Lihula Lihula x x 2 muuseum MatsaluLihula Penijõe x x 3 RP muusuem KiidevaRidala Kiideva x x 3 koduloomuuseum VaremedVirtsu Hanila Virtsu ordulinnus Massu Hanila Massu mõisa peahoone Uue- Hanila Virtsu õigeusu kirik PaatsaluVarbla Paatsalu x x 1 viina- küla
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 33 / 43 ja villavabriku varemed Veltsa KoongaVeltsa x x 2 mõisa küla varemed TuuleveskiLihula Lihula x x 1 torn linnusemägi Lihula Lihula x x 2 linnus (XIII- XIV saj, enamus maa sees, lisaks keskaegne Lihula alev e. Eesti Pompei) KloostriLihula Kloostri x x 1 mõis Saastna Lihula Saastna x x 1 mõis VanamõisaLihula Vanamõisa x x 1 mõis (põletatud 1905. a, parun Budberg oli ainuke mõisnik, kes 1905. a sündmustes tapeti) Lihula Lihula x x 1 õigeusu kirik Väike- Martna Rõude x x 1 Rõude mõis (puudub juurdepääs) Väike- Martna Väike- x x 1 Lähtru Lähtru kirik Ungru- Ridala Ungru x x 3 Lossi varemed Kiltsi Ridala Kiltsi x x 2 mõis Vene Ridala Sinalepa x x 2 Õigeusu kirik Teater Polli Hanila Talu Loominguline Keskus Lihula Lihula x x 3 Kultuurimaja (400
Leht 34 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... kohaga saal) SaueauguMartna Ohtla x x 3 Teatritalu muu 1. MuistsedHanila üksikobjektidpõllud Hanila ja Kõmsi küla territooriumil KultusekividHanila Vatla Vatla linnamäe ümbruses KivikalmedHanila Kasekülas, Karusel ja Kõmsil Karl Varbla Paadrema x x 3 Ristikivi kiriku ema surnuaed Liisu haud Saastna Lihula Lihula, x x 3 kivitee Hanila Pihama Lihula Meelva x x 2 kõrts KirikukülaLihula Kirikuküla x x 3 vanad põllud (ringikujulised väga vanad siiani kasutatavad põllud) Põgari Ridala Põgari- x x 3 palvemaja Sassi küla Breti Ridala Ridala x x 3 kirid ParalepaRidala Paralepa x x 3 tuletornid 2. Lihula Lihula x x 3 miljööaladlinna Tallinna mnt hoonestus AlakülaLihula x x 2 ja Valuste külad Haeska Ridala Haeska x x 3 ja ja Kiideva Kiideva külad Puise Ridala Puise x x 3 nina poolsaar 3. Virtsu Hanila Virtsu mõisad mõis
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 35 / 43 Massu Hanila Massu mõis Vatla Hanila Vatla mõis Uue- Varbla Raheste x x 3 Varbla küla mõis Illuste Varbla Paatsalu x x 3 mõis küla Saulepi Varbla Raespa x x 1 mõis küla KoongaKoongaKoonga x x 2 mõisa küla peahoone Kõima KoongaKõima x x 2 mõisa küla peahoone KeblasteKoongaMihkli x x 3 mõis küla Penijõe Lihula Penijõe x x 2 mõis MatsaluLihula Matsalu x x 1 mõis Lihula Lihula x x 2 mõis Suure- Martna Suure- x x 3 Lähtru Lähtru mõis PutkasteMartna Putkaste x x 1 mõis KeskvereMartna Keskvere x 3 mõis UuemõisaRidala Uuemõisa x x 2 mõisa peahoone KiidevaRidala Kiideva x x 2 mõis Haeska Ridala Haeska x x 1 mõis
* 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1– palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 – ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur NimetusVald AsukohtOlulisus * Kvaliteet** Hinnang 4 3 2 1 5 4 3 2 1 ressursile *** Põllumajandus-Hanila Hanila Kõmsi x x 2 mess maapäev JõulufestivalJõulutuliRidala Sepaküla x x 3 metsas KostümeeritudPeeteri Ridala Ungru x x 3 üritusedpäev KäsitöölaadadMihkli KoongaMihkli x x 3 laat Ise Varbla Varbla x x 3 tehtud- keskus hästi tehtud KäsitööpäevHanila Kõmsi x x 2 KevadlaatHanila Kõmsi x x 2
Leht 36 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... KülamessRidala Koht muutub RahvuslikudMihkli KoongaMihkli x x 3 üritusedlaat küla KülapäevadKoonga Lihula Lihula x x 2 päevad (august) Hanila Hanila Hanila x x 2 muuseumis JaanipäevHanila Ridase x x 2 VastlapäevHanila Vatla x x 2 maalinn JaaniõhtuRidala Koht x x 1 muutuv JaaniõhtuMartna Koht x x 1 muutuv Elavad SoontaganaKoongaSoontagana x x 3 ajaloolisedmuusika maalinn festivalidp. Virtsu Hanila Virtsu x x 3 merepäevad FestivalidLihula Lihula x x 2 ja Laulupidu kontserdid(juuni, mitte igal aastal) Lihula Lihula x x 2 õlletelk (juuni, mitte igal aastal) MatsaluLihula x x 3 loodusfilmifestival (oktoober) HaapsaluRidala Uuemõisa viiulifestival Valge Saal VõidusõidudMetskülaLihula Metsküla x x 3 (auto, Kronu hobused)(rahvalik ratsaspordivõistlus) LumerajaralliHanila Virtsu x x 2 AmeerikaRidala Kiltsi x x 3 autode lennuväli kiiruskatsed SpordisündmusedKoongaKoonga x x 2 mängud MaadlusvõistlusVarbla Varbla x x 3 «Suure rahvamaja Kristjani jälgedes» PiljarditurniirHanila Virtsu x x 2 Külalistemaja VõrkpalliturniirHanila Virtsu x x 2 Merepäevadel Ridala Ridala Lauri- x x 2 jüriööjooks Antsu talumaad
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 37 / 43 Külade Ridala Kivikülas x x 2 mängud Kreeka-Martna Martna x x 2 rooma maadlus (noorte vabariiklikud võistlused) Muu TemaatilisedKoongaLibisevalt x x 2 naisseltsiüritusedkülades JahimeesteKoongaLõpe x x 2 pidu Emade KoongaLõpe x x 2 päev Külade KoongaLibisevalt x x 2 kokkutulekud külades KülasidRidala Külast- x x 3 tutvustav külla suveprojekt Varbla Matsi x x 3 valla rand suvepäevad
* 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1 – palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur Nimetus Kohtade Vald Asukoht Kvaliteet* arv 5 4 3 2 1 MAJUTUS Hotell Luige 34+ 2 Lihula Lihula x Villa ja suvetuba Luige Villa külalistemaja Tammiku 33 Ridala Uuemõisa x Hotell Motell Ranna 50 Varbla Rannaküla x motell KülalistemajaVirtsu 15 Hanila Virtsu x Külalistemaja Penijõe Lihula Penijõe x külalistemaja Matsalu Lihula Matsalu x külalistemaja Altmõisa 24 +(11 Ridala Tuuru x Külalistemajalisakohta) küla Käbi 22 Ridala Herjava x Külalistemaja küla Mihkli 34+ Ridala Mäeküla x Külalistemaja Tooraku 21+ Ridala Pusku x Turismitalu küla TelkimisplatsPärdi mäe Koonga Pärdi telkimisplats mägi Hostel Saare Varbla Saare küla x hostel PuhkekülaVaremurru 320 Varbla Matsi x ja - puhkekeskus küla laager Pärlselja Varbla Matsi x lastelaager küla
Leht 38 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Matsi Varbla Matsi x kämping küla (atesteerimata) Pivarootsi Hanila Pivarootsi x lastelaager Paatsalu Puhkeküla PuhkemajaSaarma 20 Varbla Rannaküla x puhkemaja Kõrtsi 24 Hanila Kuke küla x talu KodumajutusOidrema 12 Koonga Oidrema x Mõis Lauri- 5+ Ridala Kiviküla x Antsu ökoturismitalu TOITLUSTUS Restoran Vesiroos Lihula Lihula x Söökla Koonga 30 Koonga Koonga x baar Sadama 28 Hanila Virtsu x kohvik Ööklubi Baar Koonga 30 Koonga Koonga x baar Ankru Varbla Varbla x baar küla Mutionu 40 Hanila Virtsu x baar Virtsu 20 Hanila Virtsu x Külalistemaja Toidutare 10 Hanila Virtsu x Werderi 10 Hanila Virtsu x õllebaar Särts Lihula Lihula x Tuudi Lihula Tuudi x baar Kasari Lihula Lihula x baar Martna 20 Martna Martna x baar Sõstra 15 Martna Suure- x baar Lähtru KiirtoitlustusLihula Lihula Lihula x bussijaama kohvik
Nimetus Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 OSTMISVÕIMALUSED Antiigi/ Virtsu Hanila Virtsu x käsitöö lillepood pood SuveniiripoodVirtsu Hanila Virtsu x lillepood Kiideva Ridala Kiideva seltsimaja küla ToiduaineteOidrema Koonga Oidrema x pood pood
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 39 / 43 Lõpel 2 Koonga Lõpe x poodi Koonga 2 Koonga Koonga x poodi Pärnu Varbla Varbla x Majandusühistu küla, poed (3) Saulepi küla, Tõusi küla FIE Taavi Varbla Varbla x Ojala küla, poed (2) Tõusi küla Vatla Hanila Vatla x kauplus Kõmsi Hanila Kõmsi x kauplus Virtsu Hanila Virtsu x Kaubahall Virtsu Hanila Virtsu x AjaO Virtsu Hanila Virtsu x Juka kauplus Karuse Hanila Karuse x kauplus- baar MAKROS Ridala Uuemõisa x alevik HTÜ Ridala Parila x Parila küla kauplus OÜ Ridala Parila x Pedase küla Äri OÜ Ridala Panga x Estragon Sinalepa kauplus Oonga Martna Oonga x kauplus Martna Martna Martna x kauplus Rõude Martna Rõude x kauplus BensiinijaamAlexela Hanila Virtsu x tankla Randsalu Ridala Uuemõisa x tankla alevik Lukoil Tanklad OÜ Silma Ridala Herjava x Tankla küla AS Krooning Parila Ridala Jõõdre x tankla küla Lukoil Lihula x Greenoil Lihula x AutoparandusOÜ Ridala Uuemõisa x Tradilo alevik Uuemõisa Ridala Uuemõisa x Autokeskus alevik
Leht 40 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... mitu Lihula eraettevõtjat Pangad Eesti Lihula Ühispank ja Hansapank Ilusalong Oja Lihula salong MUU 1. Vatla Hanila Vatla x raamatukogu-raamatukogu interneti Kõmsi Hanila Kõmsi x kasutamiseraamatukogu võimalus Virtsu Hanila Virtsu x raamatukogu Martna Martna Martna x raamatukogu Rõude Martna Rõude x kauplus 2. Virtsu Hanila Virtsu x juuksur juuksur 3. MassaažikabinetHanila Kõmsi x massaaž 4. apteek Virtsu Hanila Virtsu x apteek Lihula Lihula x apteek Martna Martna Martna x apteek 5. Virtsu Hanila Virtsu x arstiabi ambulatoorium Kõmsi Hanila Kõmsi x arstipunkt Vatla Hanila Vatla x arstipunkt Martna Martna Martna x arstipunkt 6. pagar- KondiitriäriHanila Virtsu x kondiiter Pagariäri Hanila Voose x 7. Kõmsi Hanila Kõmsi postkontorpostkontor Vatla Hanila Vatla postkontor Virtsu Hanila Virtsu potkontor Lihula Lihula x postkontor Martna Martna Martna x postkontor Rõude Martna Rõude x postkontor
** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik Lisa 7. Piirkonna turismi- ja puhkemajanduse SWOT analüüs TUGEVUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärand-kooslused, 80 looduskaitsealad Matsalu kui kaubamärk on tuntud 58
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 41 / 43 Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste 53 olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka 28 kohalikule Rikas linnu- ja loomariik 28 Piirkond asub ligidal olulistele keskustele (Tallinn, 27 Pärnu, Haapsalu), samas on piisavalt puutumatut loodust, et tunda ennast linnast kaugel olevat Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad 27 põhimaanteed, mille ääres korralik infrastruktuur Kohalike elanike loodusthoidev mõtteviis 26 Traditsiooniline elustiil rannakülades 24 Võimalused tooteinnovatsiooniks 22 Piirkonda läbib Eurovelo 20 Rahulik keskkond ja väike kuritegevus 19 Hea koostöö RMKga 19 Spetsialistide ja entusiastide olemasolu 18 Erilised objektid. Vatla lennuväli, Rapla-Virtsu 12 raudteetamm Hea reputatsioon klientide seas 11 Piirkonnal on olemas keskne linnalise iseloomuga 10 asula Olemasolev turismi superstruktuur ja teenused 10 Tehtud turismialane töö 8
NÕRKUSED Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste 47 vähesus Teede, eriti kohalike teede halb seisukord 46 Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi ja 43 puhkemajanduse vallas (Aktiivsete) tegevusvõimaluste hooajalisus 41 Toote vähene/puudulik diferentseeritus 39 Vähesed turundusoskused 37 (Turismi)teenuste vähesus 36 Finantsressursside puudus 34 Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine/kehvus 32 Struktuurfondidest grantide taotlemiseks vajaliku 24 omafinantseerimise puudumine Tundmatus turismipiirkonnana 23 Puudub strateegiline orientatsioon – sobiliku 16 konkurentsistrateegia puudumine Hooletusse jäetud pärandmaastikud 15 Lahendamata maaküsimused 15 Halduslik ja administratiivne killustatus 13 Halb üldine heakord 12 Looduskaitseala eeskirjadest tulenevad piirangud 4 Internet ei ole kättesaadav keskustest väljaspool 2 Spetsiifiliste turismialaste oskuste puudumine 2 VÕIMALUSED «Tagasi loodusesse» trend 70 Spetsiaalhuviturismi kasv – turismitoote valiku 60 laienemine Avanevad uued potentsiaalsed turud ja uued segmendid 55 Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) 54 osatähtsuse kasv Eesti majanduses EL struktuurifondide avanemine 45 Turu kiirem kasv 39 Riiklikud investeeringud infrastruktuuri arendamisse 35
Leht 42 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Uued projektid hooajalisuse vähendamiseks 35 Kontakt konkurentidega 26 Loodushoiutoetused, toetuste mahu suurenemine 21 Koostöö rahvusvaheliste ühingutega 19 Transiitreisijate rohkus 17 Vertikaalne integratsioon 15 OHUD Riigi infrastruktuuri aeglane areng 63 Ökoloogilise taluvuspiiri ületamine 59 Koostöö mittesujumine 43 Haavatavus majanduslikust langusest tulevana ning 39 muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi Kohaliku kogukonna sotsiaalse taluvuspiiri ületamine 38 Potentsiaalsete investorite huvi puudus 34 Sihtturgude vähene huvi piirkonna vastu 33 Kuritegevuse kasv 31 Pärandi hävimine/hävitamine 25 Loodushoiutoetused vähenevad või lõppevad ning 24 poollooduslikud maastikud kaovad Hooajalisuse süvenemine 19 Üleilmastumisest tingitud Eesti ja piirkonna majanduse 18 allakäik, kohalike ettevõtete kadumine, tööpuuduse suurenemine. Negatiivsete demograafiliste muutuste tugevnemine 16 Turu kasvu aeglustumine või turu vähenemine 13 Klientide soovide ja vajaduste muutumine 13 Sõda, looduskatastroofid 11 Transiitreisijate arvu suurenemine 6 Looduskaitse piirangud LK aladel 5 Uute konkurentide turule tulek, kasvav 4 konkurentsisurve
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 43 / 43