Väljaandja: Martna Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 227, 2010 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Vastu võetud 22.09.2004 nr 32 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punktist 37, Martna Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004–2007. 2.Määrus jõustub 5. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Arvo NINN Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004–2007 Valminud koostöös: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala ja Varbla vald ning ERKAS SISSEJUHATUS Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis moodustab turismimajandus 8,2% sisemajanduse kogutoodangust ning 8,2% tööhõivest (Statistikaamet, 2003). Turismiteenuste käive aastal 2000 oli ligikaudu 11,5 miljardit Eesti krooni, millest siseturism moodustas 3,4% ehk 400 miljonit Eesti krooni (Statistikaamet, 2004). 2003. aastal saabus Eestisse 3,37 miljonit väliskülastajat, kellest 42% ehk 1,43 miljonit jäid ööbima ehk olid statistilises mõistes turistid (EAS Turismiarenduskeskus 2004). Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2003. aastal 417 000 ning see arv näitab aasta- aastalt üha kasvavat tendentsi. Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... Leht 1 / 43 Eesti peamisteks välisturgudeks sissetulevas turismis on Soome (64% turistide koguarvust), Rootsi (6%) ja Saksamaa (6%). Külastajate saabumises domineerivad pisut teised riigid: Soome (53% kogu saabunud külastajatest), Läti (12,3%), Venemaa (8,8%) ning Rootsi (4,4%) (Ibid, 2004). Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku ka kohalike elanike võõrustamisele. Statistikaameti andmetel (2004b) moodustasid Pärnu maakonnas (v.a Pärnu linn) ööbinud turistidest 80% siseturistid ning sama näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 46%. Viimased numbrid kinnitavad antud piirkonna jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse eesmärki silmas pidades. Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2002–2005 tuuakse arengukava peamise eesmärgina välja majanduskasvu toetamine turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu, mille aluseks on Eesti maine tõus ning turismitoodete valiku laiendamine ja kvaliteedi parandamine. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti tundmatus reisisihina nii Lääne-Euroopas kui ka kaugturgudel, selgelt väljenduva reisisihi maine puudumine, Eesti turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus, suur sõltuvus Soome turust, investeeringute vähesus turismiinfrastruktuuri (seda eriti väljapool Tallinna) ning maapiirkondades ettevõtjate ja oskusteabe puudumise. Eesmärke saavutamiseks püstitati kolm tegevussuunda: 1) suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ja parandada Eestit puudutava turismiteabe kättesaadavust nii Eestis kui ka välismaal, 2) suurendada turismitoodete valikut, laiendades turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist, ning 3) tõsta turismitoodete kvaliteeti. Hetkeolukord ei rahulda ka nelja Läänemaa (Lihula, Hanila, Martna ja Ridala vald) ja kahe Pärnumaa (Varbla, Koonga) valla nägemust piirkonna turismi- ja puhkemajanduse potentsiaali rakendamisest ning turupositsiooni tugevdamiseks moodustati koostööpiirkond, mida tinglikult nimetatakse Lihula/Matsalu mõjupiirkonnaks. Käesoleva arengukava eesmärk on töötada välja piirkonna turismiasjaliste poolt tunnustatud ja töölerakendatav Matsalu Rahvuspargi mõjupiirkonna (mis ühtlasi suuremas osas on või on olnud Lihula linna tagamaa) strateegilise arengu dokument, mis lähtub riiklikus turismiarengukavas välja toodud tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas. Metoodilised põhiprintsiibid Lihula valla arengukavas rõhutatakse, et Lihula vald koos Lihula linnaga on selgelt väljakujunenud keskus- tagamaa süsteem ning Lihula on kogu Lõuna-Läänemaa, s.o Lihula ja Hanila vald, Martna valla lõunaosa ning Pärnumaa Koonga valla lääne- ja Varbla valla põhjaosa majandus-, haridus- ja kultuurikeskus. Läänemaa valdu ühendab ühine turismitõmbetegur: Matsalu Rahvuspark ning Pärnumaa valdade lisamine annab neile valdadele võimaluse saada osa Läänemaa turismi arengust (Pärnu oma mõjudega jääb suhteliselt kaugele) ning anda Läänemaa loodusturismile lisandväärtus ajaloolise turismiga. Arengukava koostamist juhtisid Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) projektijuhid ning arengukava koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt lisa 1). Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel. Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid: 1) olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuur, 2) piirkonna tugevuste-nõrkuste-ohtude-võimaluste analüüs, 3) asjaliste nägemus piirkonnast aastal 2015, 4) võimalike kliendigruppide portfoolio koostamine, kellele piirkonna jõupingutused turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas suunatud on, 5) sihtide püstitamine aastaks 2007, 6) taktikalised eesmärgid perioodiks 2007, 7) tegevuskavad eesmärkide saavutamiseks, 8) tegevuste sidumine eelarvete ja võimalike teostajatega, 9) arengukava avalik arutelu ning 10) arengukava lõplik vormistamine. Arengukava elluviimist kajastab peatükk «Arengukava rakendamise põhimõtted». Arengukava valmimist toetati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Keskustevõrgu programmist. Mõisted Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses. Turism– mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon (Riiklik turismiarengukava… 2003): 1. majutus koos toitlustamisega; Leht 2 / 43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-20... 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation)määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Puhkemajandus e. rekreatsioon– valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. (Ökoloogia leksikon 1992). Turistehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Ühepäevakülastaja– isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Turismiarengukava– sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide väljatoomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste väljatoomine (Godfrey, Clarke, 2002). Turismiteenus(-toode)– 1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine (turismiseadus, § 2). Siseturism– riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. Välisturism– riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. Sihtgrupp– ühiste tunnusjoontega inimgrupid. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad jne) järgi. Klientide portfoolio– sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikemate sihtgruppide väljavalimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt. Turismiressursside audit– turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002, 7). Turismi mõjud– turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha eri keskkondadele. Tavapäraselt