Glass, Sisask Ja Väike Korstnapühkija .Maa
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
in '"'%'•' • Glass, Sisask ja väike korstnapühkija .maa AJAKIRJA muusika MARIANNA TARASOVA TASUTA (metsosopran, Peterburi Mar a teater) AASTATELLIMUSE JAAKKO RYHÄNEN VÕITSID Soome) LOOSIMISEL: Dirigent: NIKOLAI ALEKSEJEV TALLINNA NOORTE INFOKESKUS KURESSAARE MUUSIKAKOOL дай % ••Hl PEREKOND EESMAA ЩАП TOMI RAHULA SIGRID PÕLD Kavas: Mozart, Donizetti, Verdi, Wagner, Lugupeetud virk tellija! Kui olete juba enne loosimistulemuste Saint-Saens, Tšaikovski teatamist jõudnud tellimuse eest maksta, siis tuleb teie postkasti Piletid müügil: Internetis www.piletipunkt.ee kaks Muusikat - teine on sõbrale. Eesti Kontserdi piletikeskuses (tel. (0) 6 147 760) Piletipunkti müügikohtades üle Eesti (tel. (0) 6 400 337) KAVA SOOLO 2 Anneli Remme. Neli saksofoni - kül mavärinad seljal. Intervjuu Tallinna Intro 1/2004 Saksofonikvarteti liikmetega BAGATELLID Lõppenud pikk sügis oli suurkujude maaletoomise sügis. Marjade 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast noppimise aeg. Oktoobris käisid Reich ja Bryars, novembris maa- AARIA bus filmimuusika ja ooperitega laineid löönud Philip Glass. Glassi 9 Tõnis Kahu vabal teemal mõtted hajusid linnahalli kõledas avaruses, geeniuse aura lahustus IMPRESSIOON mahedamaks lummuseks. Ilmselgelt on veneaegse amfiteatri üüratu 10 Anneli Remme. Uusklassika kassi suurus liig, et meistrite (Glass ja Tüür) olek tunduks "kohaloleva perspektiivist. Godfrey Reggio ja Philip na", ruumi hõlmavana. Lihtsalt paar väikest punkti keset kauget Glassi filmist "Koyaanisqatsi" lava. 11 Janeli Puusaag. Rahvusooperis tegutseb väike korstnapühkija Küll aga oli liiga "kohalolev", lausa valusalt reaalne kohtumi 12 Gerhard Lock. Kodanikupäeva sele järgnenud linateos "Koyaanisqatsi" koos elava ansambliga. tähistati Sisaski uudisteosega Massikultuuri masinad lõikavad hinge valusa noaga. Inimkobarad 13 Mirjam Tally. Elutoamuusika. rabelevad suurlinna ummikuis. Glassi muusika rabelev kordu Kontsertetendusest Kirjanike Majas 14 Mai Leemet. Süvamuusika popu vus kattub sada protsenti massikultuuri hammasrataste rütmiga. laarsus nooruslikust vaatevinklist. Külmalt ja teravalt. Eesti Muusika Infokeskuse korraldatud Nii et "Koyaanisqatsi" mõttekobarad olid küll vaatajaile valusalt kontserdisarjast hapud. Teravust võimendas pildi ja muusika sünkroonne masinlik- 15 Ave Sopp. Oreligala "Ave Maria" kus. ühendas vastandeid BAGATELLID Mirjam Tally 16 Uudiseid Eestist MODULATSIOON 21 Erkki Luuk. Inglismaa varjatud tagurpidikäik. Londoni kahemehebänd Peatoimetaja Anneli Remme [email protected] Cyclobe Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Toimetaja Mirjam Tally [email protected] HOMMAGE Turundusjuht Herje Tamm [email protected] 24 Tiiä Järg. Kas kontsertmeistrist jääb Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] jälg ajalukku? Sergei Mamontovist Keeletoimetaja Kulla Sisask Raamatupidaja Tambet Kuresoo 26 Alo Põldmäe. Ludvig Juht Läti ja Ameerika vahel Rahastaja EV Kultuuriministeerium JUBILATE Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn 29 Vladimir Igošev. Matti Reimann — 60 Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus POP & ROCK Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 30 Margus Kiis. Eesti pop/rock: nõnda Toimetuse telefon (0) 6675 788 pimedas ja nõnda valgel kodulehekülg: muusika.kul.ee Reprotööd КО Repro LIBER Trükikoda Printon 32 Kristel Pappel. Toomas Siitani ISSN 1406-9466 väitekiri koraalireformist läänemere © Eesti Muusikanõukogu provintsides 19. sajandil - aga mitte ainult sellest Tellimine OU Kirilind 4 f * tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 TECHNE faks (0) 640 85 98 33 Margus Kiis. Muusikaportaalist e-post: [email protected] www.mp3.com kodulehekülg: www.kirilind.ee Tellimisindeks 00679 KADENTS Otsekorraldus 21 krooni number 35 Sofia Joons. Eestirootsi rahvalikud 3 numbrit 63 krooni koraalid tänapäeval 6 numbrit 126 krooni Tallinna Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni, Saksofonikvarte MELOMAAN TO TARVO HANNO gjjsgiffilc tcllimi3eUisandub postikulu. 2 38 Heliplaatide tutvustus S=!RE S * RAHVUSRAAMATUKOGU 40 Valik jaanuari muusikasündmusi muusika 1/04 1 TARVO HANNO VARRES 2 muusika 1/04 Neli saksofoni - külmavärinad seljal Tallinna Saksofonikvarteti liikmed oma pillist ji esinemiselamustest ANNELI REMME Tallinna Saksofonikvartett on tõeliselt huvitav nähtus. Kui tatud meistrid saksofonimängu metoodika peensusi, näitavad poleks seda ansamblit, oleks eesti muusikas üsna kindlasti vähe• õppefilme. Nii näiteks demonstreeriti Montreali kongressil filmi malt nelikümmend teost vähem. Olavi Kasemaa (sopran- ja alt keele-, huulte- ja kurgulihaste tööst. Mikrokaameraga on puhk saksofon), Villu Veski (alt- ja sopransaksofon), Valdur Neumann pillimängija mänguprotsessi seestpoolt filmitud. See hõlbustab (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon) on väga puhkpilli- ja laulupedagoogide tööd, kes tahavad õpilastele sel paindliku meele ja värvika kontserdiminevikuga interpreedid, gitada, kuidas toimivad hingamisel ja tooni tekitamisel töötavad kes suudavad igasugusesse muusikasse sisse elada. Akadeemiline lihased. Kongress on ka mess, kauplemine, aga kõige eesmärk klassika, akadeemiline nüüdismuusika, pillieksperimendid, on siiski näidata saksofoni lõputuid võimalusi. dzäss... Kvartett suudab kõigele mõtte sisse puhuda, kui muusika on nende arvates seda väärt. Kui palju on üldse olemas originaalmuusikat saksofonikvarte Kvarteti asutas aastal 1983 professor Olavi Kasemaa. tile? Praeguses koosseisus tegutseb ansambel juba alates 1985. aas O.K.: Päris palju. Saksofoni kasutamine on aja jooksul väga tast. Hästi koos kõlav seltskond on Eestile mitu ringi peale muutunud. Eristada võib kahte suunda: üks on muusika nii mänginud ja teeb tõelist misjonäritööd eesti muusikaga teistes öelda tavavõtetele ja teine kaasaegne suund, milles kasutatakse maades. Kontserdireisidel, festivalidel, saksofonide maailma Уз, lA ja 1/5-toone, multifoone, frullato't, s/#/?-tehnika erine kongressidel... vaid variante, dünaamika äärmuslikke nüansse... kõike, mida on üldse võimalik saksofoniga teha. Mida kujutab endast saksofonide maailmakongress? Olavi Kasemaa: See on umbes nädalapikkune üritus, kuhu Kas efektidega trikitamine mängijale ja kuulajale tüütavaks ei koguneb maailma saksofonistide koorekiht - solistid, lähe? ansamblistid, õppejõud - ning noored, kes soovivad end väga O.K.: Pinnale jääb sellisest muusikast muidugi vähe. Ka kongres nõudliku publiku ees näidata. Osa võtavad pillide tootjad, noo sidel võib kuulda palju niisugust, kus otsitakse eelkõige efekte. tide kirjastajad, plaatide väljaandjad ja müüjad, heliloojad, tead V.V.: Enam ammu ei paku põnevust pelgalt nelja saksofoni lased, kollektsionäärid ja saksofonimuusika fännid. Toimuvad kokku saamine. See koosseis on muutunud standardiks. Nii te näitused, loengud, diskussioonid ja muidugi kontserdid, lõpu kibki küsimus, kuhu edasi minna, mida veel teha ja kuidas. tult palju, igal päeval neljas-viies kohas korraga. Paljudest maa Pisut kahju on sellest, et oleme Tallinna Saksofonikvartetiga dest tulevad kokku erinevate koolkondade esindajad, mängi nii vähe plaadistanud. Meil on tegutsemisaja vältel ilmunud takse standardrepertuaari ja oma maa muusikat. See on kõige kolm sooloalbumit, üks vinüül ja kaks CD-d. Eesti Raadio fono suurem ja kõige rohkem informatsiooni andev ettevõtmine teegis on aga salvestuste arv aukartust äratav. saksofonimuusika valdkonnas. Meistriklassid on ka, aga rõhk Eesti heliloojate originaalloomingut Tallinna Saksofoni on kontsertidel, mitte õpetamisel. kvartetile on peaaegu võimatu plaatidele kokku saada, sest heliloojad on seotud Te mainisite teadlasi? lepingutega, lääne kirjastajatega, kes O.K.: Jah, uuritakse saksofoni ajalugu, omakorda on seotud erinevate plaadi- repertuaari ja metoodikat ning kongress on ]^ц1 esimest hotdu kuuftetis kompaniidega. Väga oleks vaja Eesti oma uurimistulemuste tutvustamiseks see õige auväärselt label'it, mis salvestaks meie kul koht. mängisime, siis nelja tuuri. Praegu kisklevad teised eesti kultuuri Villu Veski: Oma olemuselt on kong tükkide pärast. ress festival, saksofonimuusika pidu, kus saksofoni kooskõla on kohal esindused nii riikide kui ka pilli- kuuldes... Tagantjärele Te viite eesti muusikat teistesse riikidesse firmade kaupa. Täpsema pildi saamiseks vist päris palju? tuleb öelda, et kui siiani seostavad paljud saan aru, mis tunne võis O.K.: Olenevalt esinemiskohast on meil saksofoni ikkagi eelkõige džässiga, siis ikka olnud kavas midagi kodumaist, olgu džässi osa kongressi muusikalises paletis on olla eestlastel 19. sajandil, see siis originaallooming või arranžeerin- ehk üks kümnendik. kui nad kuulsid esimest gud. Kus on rohkem erialapublikut, seal püüame pakkuda seda, mis oleks neile Õpitubades demonstreerivad tunnus- korda pasunakoori. muusika 1/04 3 uudne. Kongressidel nii palju kui võimalik. See oleme mänginud ainult on võib-olla seniajani ini eesti muusikat. Ei tasu meste teadvusse jäänud. minna maailmakongressile O.K.: Siinkohal tasuks standardrepertuaariga. Siis kiirkorras meenutada sak peaks pakkuma erakord sofoni ajalugu. Saksofon selt kõrget esituskvaliteeti. sündis Belgias-Prantsusmaal, Kas te siis ei usu, et teil tema looja Adolphe Saxi ees on kõrge esitustase?! märk oli sulatada orkestris O.K.: Ilma selle usuta tämbriliselt puu- ja vaskpillid. oleks raske, kui mitte või 19. sajandi teisel poolel ja matu võõra ning asjatund 20. sajandi algul oli saksofon liku publiku ette minna. Euroopas peamiselt orkest Oleme saanud vägagi ripill, tegutsesid üksikud häid hinnanguid. Meie solistid ja ansamblid. Kujunes esimese CD valis muusika