in

'"'%'•' •

Glass, Sisask ja väike korstnapühkija

.maa AJAKIRJA muusika MARIANNA TARASOVA TASUTA (metsosopran, Peterburi Mar a teater) AASTATELLIMUSE JAAKKO RYHÄNEN VÕITSID Soome) LOOSIMISEL:

Dirigent: NIKOLAI ALEKSEJEV TALLINNA NOORTE INFOKESKUS KURESSAARE MUUSIKAKOOL

дай % ••Hl PEREKOND EESMAA ЩАП TOMI RAHULA SIGRID PÕLD Kavas: Mozart, Donizetti, Verdi, Wagner, Lugupeetud virk tellija! Kui olete juba enne loosimistulemuste Saint-Saens, Tšaikovski teatamist jõudnud tellimuse eest maksta, siis tuleb teie postkasti

Piletid müügil: Internetis www.piletipunkt.ee kaks Muusikat - teine on sõbrale. Eesti Kontserdi piletikeskuses (tel. (0) 6 147 760) Piletipunkti müügikohtades üle Eesti (tel. (0) 6 400 337) KAVA SOOLO 2 Anneli Remme. Neli saksofoni - kül­ mavärinad seljal. Intervjuu Tallinna Intro 1/2004 Saksofonikvarteti liikmetega BAGATELLID Lõppenud pikk sügis oli suurkujude maaletoomise sügis. Marjade 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast noppimise aeg. Oktoobris käisid Reich ja Bryars, novembris maa- AARIA bus filmimuusika ja ooperitega laineid löönud Philip Glass. Glassi 9 Tõnis Kahu vabal teemal mõtted hajusid linnahalli kõledas avaruses, geeniuse aura lahustus IMPRESSIOON mahedamaks lummuseks. Ilmselgelt on veneaegse amfiteatri üüratu 10 Anneli Remme. Uusklassika kassi suurus liig, et meistrite (Glass ja Tüür) olek tunduks "kohaloleva­ perspektiivist. Godfrey Reggio ja Philip na", ruumi hõlmavana. Lihtsalt paar väikest punkti keset kauget Glassi filmist "Koyaanisqatsi" lava. 11 Janeli Puusaag. Rahvusooperis tegutseb väike korstnapühkija Küll aga oli liiga "kohalolev", lausa valusalt reaalne kohtumi­ 12 Gerhard Lock. Kodanikupäeva sele järgnenud linateos "Koyaanisqatsi" koos elava ansambliga. tähistati Sisaski uudisteosega Massikultuuri masinad lõikavad hinge valusa noaga. Inimkobarad 13 Mirjam Tally. Elutoamuusika. rabelevad suurlinna ummikuis. Glassi muusika rabelev kordu­ Kontsertetendusest Kirjanike Majas 14 Mai Leemet. Süvamuusika popu­ vus kattub sada protsenti massikultuuri hammasrataste rütmiga. laarsus nooruslikust vaatevinklist. Külmalt ja teravalt. Eesti Muusika Infokeskuse korraldatud Nii et "Koyaanisqatsi" mõttekobarad olid küll vaatajaile valusalt kontserdisarjast hapud. Teravust võimendas pildi ja muusika sünkroonne masinlik- 15 Ave Sopp. Oreligala "Ave Maria" kus. ühendas vastandeid BAGATELLID Mirjam Tally 16 Uudiseid Eestist

MODULATSIOON 21 Erkki Luuk. Inglismaa varjatud tagurpidikäik. Londoni kahemehebänd Peatoimetaja Anneli Remme [email protected] Cyclobe Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Toimetaja Mirjam Tally [email protected] HOMMAGE Turundusjuht Herje Tamm [email protected] 24 Tiiä Järg. Kas kontsertmeistrist jääb Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] jälg ajalukku? Sergei Mamontovist Keeletoimetaja Kulla Sisask Raamatupidaja Tambet Kuresoo 26 Alo Põldmäe. Ludvig Juht Läti ja Ameerika vahel Rahastaja EV Kultuuriministeerium JUBILATE Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn 29 Vladimir Igošev. Matti Reimann — 60 Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus POP & ROCK Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 30 Margus Kiis. Eesti pop/rock: nõnda Toimetuse telefon (0) 6675 788 pimedas ja nõnda valgel kodulehekülg: muusika.kul.ee Reprotööd КО Repro LIBER Trükikoda Printon 32 Kristel Pappel. Toomas Siitani ISSN 1406-9466 väitekiri koraalireformist läänemere © Eesti Muusikanõukogu provintsides 19. sajandil - aga mitte ainult sellest Tellimine OU Kirilind 4 f * tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 TECHNE faks (0) 640 85 98 33 Margus Kiis. Muusikaportaalist e-post: [email protected] www.mp3.com kodulehekülg: www.kirilind.ee Tellimisindeks 00679 KADENTS Otsekorraldus 21 krooni number 35 Sofia Joons. Eestirootsi rahvalikud 3 numbrit 63 krooni koraalid tänapäeval 6 numbrit 126 krooni Tallinna Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni, Saksofonikvarte MELOMAAN TO TARVO HANNO gjjsgiffilc tcllimi3eUisandub postikulu. 2 38 Heliplaatide tutvustus S=!RE S *

RAHVUSRAAMATUKOGU 40 Valik jaanuari muusikasündmusi

muusika 1/04 1 TARVO HANNO VARRES

2 muusika 1/04 Neli saksofoni - külmavärinad seljal Tallinna Saksofonikvarteti liikmed oma pillist ji esinemiselamustest

ANNELI REMME

Tallinna Saksofonikvartett on tõeliselt huvitav nähtus. Kui tatud meistrid saksofonimängu metoodika peensusi, näitavad poleks seda ansamblit, oleks eesti muusikas üsna kindlasti vähe• õppefilme. Nii näiteks demonstreeriti Montreali kongressil filmi malt nelikümmend teost vähem. Olavi Kasemaa (sopran- ja alt­ keele-, huulte- ja kurgulihaste tööst. Mikrokaameraga on puhk­ saksofon), Villu Veski (alt- ja sopransaksofon), Valdur Neumann pillimängija mänguprotsessi seestpoolt filmitud. See hõlbustab (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon) on väga puhkpilli- ja laulupedagoogide tööd, kes tahavad õpilastele sel­ paindliku meele ja värvika kontserdiminevikuga interpreedid, gitada, kuidas toimivad hingamisel ja tooni tekitamisel töötavad kes suudavad igasugusesse muusikasse sisse elada. Akadeemiline lihased. Kongress on ka mess, kauplemine, aga kõige eesmärk klassika, akadeemiline nüüdismuusika, pillieksperimendid, on siiski näidata saksofoni lõputuid võimalusi. dzäss... Kvartett suudab kõigele mõtte sisse puhuda, kui muusika on nende arvates seda väärt. Kui palju on üldse olemas originaalmuusikat saksofonikvarte­ Kvarteti asutas aastal 1983 professor Olavi Kasemaa. tile? Praeguses koosseisus tegutseb ansambel juba alates 1985. aas­ O.K.: Päris palju. Saksofoni kasutamine on aja jooksul väga tast. Hästi koos kõlav seltskond on Eestile mitu ringi peale muutunud. Eristada võib kahte suunda: üks on muusika nii­ mänginud ja teeb tõelist misjonäritööd eesti muusikaga teistes öelda tavavõtetele ja teine kaasaegne suund, milles kasutatakse maades. Kontserdireisidel, festivalidel, saksofonide maailma­ Уз, lA ja 1/5-toone, multifoone, frullato't, s/#/?-tehnika erine­ kongressidel... vaid variante, dünaamika äärmuslikke nüansse... kõike, mida on üldse võimalik saksofoniga teha. Mida kujutab endast saksofonide maailmakongress? Olavi Kasemaa: See on umbes nädalapikkune üritus, kuhu Kas efektidega trikitamine mängijale ja kuulajale tüütavaks ei koguneb maailma saksofonistide koorekiht - solistid, lähe? ansamblistid, õppejõud - ning noored, kes soovivad end väga O.K.: Pinnale jääb sellisest muusikast muidugi vähe. Ka kongres­ nõudliku publiku ees näidata. Osa võtavad pillide tootjad, noo­ sidel võib kuulda palju niisugust, kus otsitakse eelkõige efekte. tide kirjastajad, plaatide väljaandjad ja müüjad, heliloojad, tead­ V.V.: Enam ammu ei paku põnevust pelgalt nelja saksofoni lased, kollektsionäärid ja saksofonimuusika fännid. Toimuvad kokku saamine. See koosseis on muutunud standardiks. Nii te­ näitused, loengud, diskussioonid ja muidugi kontserdid, lõpu­ kibki küsimus, kuhu edasi minna, mida veel teha ja kuidas. tult palju, igal päeval neljas-viies kohas korraga. Paljudest maa­ Pisut kahju on sellest, et oleme Tallinna Saksofonikvartetiga dest tulevad kokku erinevate koolkondade esindajad, mängi­ nii vähe plaadistanud. Meil on tegutsemisaja vältel ilmunud takse standardrepertuaari ja oma maa muusikat. See on kõige kolm sooloalbumit, üks vinüül ja kaks CD-d. Eesti Raadio fono­ suurem ja kõige rohkem informatsiooni andev ettevõtmine teegis on aga salvestuste arv aukartust äratav. saksofonimuusika valdkonnas. Meistriklassid on ka, aga rõhk Eesti heliloojate originaalloomingut Tallinna Saksofoni­ on kontsertidel, mitte õpetamisel. kvartetile on peaaegu võimatu plaatidele kokku saada, sest heliloojad on seotud Te mainisite teadlasi? lepingutega, lääne kirjastajatega, kes O.K.: Jah, uuritakse saksofoni ajalugu, omakorda on seotud erinevate plaadi- repertuaari ja metoodikat ning kongress on ]^ц1 esimest hotdu kuuftetis kompaniidega. Väga oleks vaja Eesti oma uurimistulemuste tutvustamiseks see õige auväärselt label'it, mis salvestaks meie kul­ koht. mängisime, siis nelja tuuri. Praegu kisklevad teised eesti kultuuri Villu Veski: Oma olemuselt on kong­ tükkide pärast. ress festival, saksofonimuusika pidu, kus saksofoni kooskõla on kohal esindused nii riikide kui ka pilli- kuuldes... Tagantjärele Te viite eesti muusikat teistesse riikidesse firmade kaupa. Täpsema pildi saamiseks vist päris palju? tuleb öelda, et kui siiani seostavad paljud saan aru, mis tunne võis O.K.: Olenevalt esinemiskohast on meil saksofoni ikkagi eelkõige džässiga, siis ikka olnud kavas midagi kodumaist, olgu džässi osa kongressi muusikalises paletis on olla eestlastel 19. sajandil, see siis originaallooming või arranžeerin- ehk üks kümnendik. kui nad kuulsid esimest gud. Kus on rohkem erialapublikut, seal püüame pakkuda seda, mis oleks neile Õpitubades demonstreerivad tunnus- korda pasunakoori.

muusika 1/04 3 uudne. Kongressidel nii palju kui võimalik. See oleme mänginud ainult on võib-olla seniajani ini­ eesti muusikat. Ei tasu meste teadvusse jäänud. minna maailmakongressile O.K.: Siinkohal tasuks standardrepertuaariga. Siis kiirkorras meenutada sak­ peaks pakkuma erakord­ sofoni ajalugu. Saksofon selt kõrget esituskvaliteeti. sündis Belgias-Prantsusmaal, Kas te siis ei usu, et teil tema looja Adolphe Saxi ees­ on kõrge esitustase?! märk oli sulatada orkestris O.K.: Ilma selle usuta tämbriliselt puu- ja vaskpillid. oleks raske, kui mitte või­ 19. sajandi teisel poolel ja matu võõra ning asjatund­ 20. sajandi algul oli saksofon liku publiku ette minna. Euroopas peamiselt orkest­ Oleme saanud vägagi ripill, tegutsesid üksikud häid hinnanguid. Meie solistid ja ansamblid. Kujunes esimese CD valis muusika­ välja klassikaline kool, esialgu ajakirja Clarino arvustaja mängiti saksofoni nagu klar- 1994. aastal maailma netitki ilma vibrato'ta. Kui kümne tähelepanu­ Tallinna Saksofonikvartett koosseisus (vasakult) Villu Veski, Valdur Ameerikas tekkis džässmuusi- väärsema saksofonikvarteti Neumann, Olavi Kasemaa ja Hendrik Nagla Norras Telemarki platool ka, oli saksofon teisejärguline salvestuse hulka, Valencia aastal 1992. instrument, vahetuspill klar- kongressil esinesime peal­ FOTO VILLU VESKI ERAKOGUST netistide jaoks. Alles svingipe- aval, EUROCASSi nädalasel rioodil tõusis ta solistiks. konverentsil Helsingis aastal Praegu on saksofon 2001 oli meie kvarteti ette­ džässi sünonüüm. Džäss on aste inglasest kriitiku arvates üks kahest higklighfist. Ja ikkagi elitaarne muusika ja see ei ole pilli mainet rikkunud. Küll aga jään selle juurde, et rahvusvahelistel erialafoorumitel on kõige rikkus teise-kolmandajärguline kohviku- ja palaganimuusika, kindlam esineda oma maa muusikaga. mida mängisid diletandid tantsuplatsidel, tsirkuses, kabareedes V.V.: Teised saksofonikvartetid on meid kadestanud, sest ja bordellides. Jubeda vibrato'ga. See rikkuski saksofoni reno­ meil on tõesti väga palju väärt originaalrepertuaari. Koik eesti mee ja tekitas pillile "vulgaarse" maine. Selle parandamiseks on tippautorid on meile kirjutanud. On uhke tunne minna suurele tänapäeval palju tööd tehtud. Mis seal salata, meilgi valitses veel lavale ja olla kindel, et seda teost ei ole keegi varem mänginud mõni aeg tagasi selline arvamus, et ükskõik kes saksofoni kätte ja häbeneda ei ole midagi. Meeldiv on teada, et see, mis su ko­ võtab ja sellega mingisugust häält teeb, on kohe valmis pilli­ duaias kasvab, on hea ja piire ületava mõjuga. mees. V.V.: Inimkond janunes ilmselt ka ühe uue tämbri järele ja Kas te olete uued lood eesti heliloojatelt alati ise tellinud? saksofoni laialdasema levikuga Ameerikas läks see ootus täide. O.K.: Enamasti. Mõned lood on ka heliloojad ise välja Nagu elektrikitarri võidukäik kuuekümnendatel. Võiks isegi öel­ pakkunud. Meie ei ole tellinud ainult Erkki-Sven Tüürilt, Ester da, et nendest kahest instrumendist said 20. sajandi "tegijad". Mägilt ja Helena Tulvelt, seda on teinud teised kvartetid. Eesti V.N.: Samas jõudis koos sellega, et saksofoni hakati ajaveet- heliloojad on meile kirjutanud üle neljakümne teose. Seal hulgas miskohtades mängima, uue pilli tämber suurele turule. on puhtalt kvartetimuusika, aga ka saksofonikvartett solistiga, V.V.: Võib tunduda, et saksofoni on mõnevõrra kergem orkestriga, löökpillidega, koguni kammerooper saksofonidega. mängida kui mõnda teist puhkpilli. Ütleme, et saaks mängida ka sõrmkinnastega, sest saksofonil katavad auke patjadega klapid, Mis oli omal ajal kvarteti kokku kutsumise ajend? teisi puhkpille mängides tuleb osa auke väga täpselt sõrmedega O.K.: Muusika ja koosmängu võlu, samuti eeskujud. Alustasime katta. Võib-olla on selle pilli käsitsemise mugavus üks põhjusi, 1983. aastal, elasime tookord ju nagu kotis. Kotisuu avanes miks saksofon kulutulena üle maailma levis. ootamatult, kui ma läksin ajaloolasena Stockholmi ühele kon­ Olen siin-seal kuulnud arvamust, et saksofon on pärit verentsile ja sain osta noote saksofonikvarteti muusikaga. Kui Ameerikast. Millegipärast ei teata, et selle konstrueeris Pariisis esimest korda kvartetis mängisime, siis nelja saksofoni kooskõla belgia pillimeister Adolphe Sax, kes sündis Belgia-Prantsusmaa kuuldes... Tagantjärele ma saan aru, mis tunne võis olla eestlas­ piiri äärses väikelinnas Dinant'is. Kogu Dinant'i suveniirika tel 19. sajandil, kui nad kuulsid esimest korda pasunakoori. Või koosneb saksofonikujulistest asjadest - linna lipul kukuvad tae­ kui hakati neljahäälselt laulma. vast saksofonid ja poes on saiad saksofoni kujuga. V.V.: Saksofonirühma bigbändis olime ju kõik kuulnud, aga mitte sellises esinduses. Neli saksofoni perekonna esindajat, neli Seda on väga raske sõnadesse panna, aga kas te püüaksite erineva kõlaga pilli - külmavärinad jooksid üle selja. saksofoni kõla kuidagi iseloomustada? O.K.: Kvartetis on igal pillil oma funktsioon. Selles mõttes Hendrik Nagla: Saksofonil on väga palju ülemhelisid. võib saksofonikvartetti võrrelda keelpillikvartetiga. O.K.: Mina võrdleksin saksofoni naisega. Oled kogu selle Valdur Neumann: Saksofon on olnud sellise taustaga pill, et tunnete paleti küüsis. Küsimus on, milliseks ta kellegi käes muu­ näiteks seni kuni "isakene" elas, pidi selle mängimisest hoiduma tub. Džässis hakkab ego mängima: mina panen selle naise nii-

4 muusika 1/04 moodi tegutsema, niimoodi kus on kirjas midagi nii­ naeratama, rääkima, laulma, sugust, mille kohta tahaks nagu mulle meeldib, see on öelda: appi, seda ei ole ju minu ruupor. Saksofonis on võimalik mängida! nii palju kirge. Klassikalises H.N.: On ka, aga vähe. muusikas on oluline seda Üldiselt käivad heliloojad õigesti kasutada, libastumise algul meie proovides ja oht on ääretult suur. lasevad puhuda, et "kas seda on raske võtta" ja "ei, Mida libastumise all mõel­ niimoodi ei lähe". Anname da? neile juhtnööre. O.K.: Ei tohi muutuda V.N.: Teinekord kirjuta­ maneerlikuks, mängida liiga takse pilli ulatust tundmata sensuaalselt, et ei kasutataks sellised noodid sisse, mida ebapüsivat tooni, "määri­ saksofon justkui ei saaks tud" intonatsiooni, värvi­ mängida; aga tegelikult varjundeid (subtone), mis seda me just ootamegi, et on iseloomulikud näiteks heliloojad kirjutaksid mida­ džässile. Et ei tehtaks stiiliga gi, mis päästaks raamidest mitte sobivaid glissando'sid, Kvartett on esinenud lumehanges, tühja basseini põhjas, mänginud välja ja teeks meid oma­ vibrato't, ei kasutataks sobi­ "Marseljeesi" 1. mai paraadil Siberi poris ja andnud kontserte ülipeentes päraseks. Ootame muusi­ Euroopa saalides. Sel pildil presidentliku publiku ees. Kadrioru lossi aed matuid štrihhe ja nii edasi. kat, mida seni pole üheltki 1996. saksofonikvartetilt kuuldud. V.V.: Koik, kes alustavad FOTO VOLDEMAR MAASK saksofoniõpinguid, olgu siis Saksofoni tüüpiline, kõige lapsena või täiskasvanuna, parem ulatus on umbes kujutavad ette, et põhiline ongi glissando'de mängimine, sõitmi­ kaks ja pool oktaavi, kus ta hästi kõlab. Kui ainult sellega läbi ne alt üles ja ülevalt alla. Just täpselt see, mis oli omal ajal väga ajada ja mitte otsida muid väljendusvahendeid, oleks see väga populaarne (ka vastav hitt "Naerev saksofon" oli kõigi reper­ primitiivne ja kergema vastupanu teed minek. tuaaris) ja mida nüüd peetakse halvaks maitseks. Aga saksofonil V.V.: Kui oleme maailmakongressidel kuulanud, millist saab mängida ka akorde, siis kui ülemhelide rida koos heliseb. muusikat saksofonidele kirjutatakse ja mida esitatakse, siis meie Kui küsida midagi saksofoni tooni kohta, tuleks mõelda, heliloojad on täiesti haruldased. Näiteks Mati Kuulberg võttis millisesse perekonda saksofon puhkpillide hulgas kuulub. Ta eesti rahvalaulu ja kasutas seda saksofonidele kirjutades niisugu­ kuulub puupuhkpillide perekonda, kuna tooni tekitatakse pilli­ ses kontekstis, mille peale ei ole varem tulnud mitte keegi. Või roost meisterdatud keelega, mille võnkumisel tekib heli. Aga näiteks Erkki-Sven Tüüri idee kasutada saksofonikvartetti kui pilli korpus on metallist, uushõbedast. Seetõttu ongi sellel pillil elektroonilist instrumenti, mille kõla võiks olla külm ja sünteeti­ nii puu- kui ka vaskpilli kõlavõimalused. Sageli olen kuulnud, line, sisaldamata "inimlikku faktorit". Vastupidine mõte süntee­ kuidas lastele õpetatakse vääralt, et saksofon on vaskpill - on ju tiliste instrumentide loojatele, kes püüavad elektroonilistele metallist. pillidele anda võimalikult naturaalpillide lähedast kõla. O.K.: Ei ole mingi kunst mängida saksofoni väga jõuliselt. Aga niipea kui sümfooniaorkestris võtab akordi puu- ja vaskpil­ Mida olete eriti suure tahtmisega mänginud? lide rühm, sööb see saksofoni kõla ära. Mitte dünaamiliselt, aga V.V.: Sumerat. Sumera, Tüür, Tamberg, Kõrvits... Nendel on tämbriliselt lahustub täiesti. Sellepärast on ka saksofonikontser- meie arvates väga väärt teosed. Ja veel, Viktor Ignatjev, kes oli did kirjutatud keelpilliorkestri saatega. estraadimuusika helilooja, pani meile mõned lood kirja, mis Omaette teema on kvartett laulusolistiga, siin on suur oht, kõlasid neljal saksofonil erakordselt hästi. Oleme neid läbi et saksofonid katavad tämbriliselt solisti hääle. Meie kvarteti aastate mänginud ja ka lääne suured kriitikud on leidnud, et omapära ongi see, et esineme palju koos harva õnnestub nelja pilli nii hästi kõlama panna. Muidugi on lauljatega. Alustasime Helvi Raamatuga, heliloojad meile toonud ka lugusid, mis on seejärel oli aastaid meie partner Tiiu nagu bigbändi saksofoni cborus'e seaded ja Levald, nüüd teeme koostööd Pille Lillega, sellesarnast lähenemist kvartetile võib leida ühist repertuaari on ka Pirjo Levandiga. kogu maailmast. Veel on meiega laulnud Ludmilla O.K.: See nimekiri, mida Villu alus­ Dombrovska ja Annika Tõnuri. Väga oleks vaja Eesti oma tas, võiks päris pikk olla, sest igal meile auväärset labeYit, mis kirjutatud teosel on oma sõnum. Võtame Kui palju on eesti heliloojatel Vetemaa "Saami joiu" või Aare Kruusimäe saksofoninärvi, kas nad tabavad selle pilli salvestaks meie kultuuri. kantaadi meeskooriga, või Kaumanni omapära ja võimalused ära? lood, või Grigorjeva, Pertmanni... Eriline H.N.: Ülihästi. Praegu kisklevad teised on Tõnu Kõrvits. Kui toimus festival eesti kultuuri tükkide "Saxomania", tellisime temalt teose oma Kas teile sellist teost ei ole ette pandud, kvartetile ja kammerorkestrile. Uskumatu, pärast.

muusika 1/04 5 kuidas see saalis kõlama hakkas! harjumuspärane tegevus! Nii õrn ja tundlik, muusikatead­ V.V.: Nimetaksin kahte lased oskaksid ehk sel teemal sõna: inglise keeles entertainer paremini ja pikemalt ilukõnelda. ja soome keeles viihdyttäjä. Kõrvits on helilooja, kelle puhul Selline publiku meelelahuta­ võib võtta noodid ja minna üks­ ja. Võtame siinkohal julguse kõik millisele maailma lavale. kokku ja ütleme välja, et meie kontserttegevuses Eestimaal Ooper saksofonikvartetiga kõlab läheb palju muusikat vaja ini­ juba ideena väga intrigeerivalt. meste meeleolu parandamiseks. Kas Põldmäe "Depressioonil Selles mõttes on meie kavad baaris" on ka eriline osa teie vahel osaliselt ka tarbemuusika. mängu ajaloos? Inimene mõtleb pärast kontser­ O.K.: Kindlasti! Nagu ikka, ti, kas see tõstis tema meeleolu toimus esimene idee süstimine või mitte, ja kui ei tõstnud, siis Kukus. Alo Põldmäe võttis asjast öeldakse, et see ei ole üldse kinni ning leidis ka produtsendi, "tegija". NYYD-festivali korraldaja Madis Kolgi, tänu kellele see ettevõtmi­ On teil kava kokkupanekuks ne teoks sai. Põldmäe uuris väga kujunenud mõni põhimõte Saavad hästi hakkama igas olukorras. Kui jaapanlased sõitsid tähelepanelikult kvarteti kõlavõi­ või kinnisidee, millise looga malusi ning oskas kõike pakutut Schwarzwaldis Titiseel paatidega üksteisele õtsa, siis Villu Veski ja Olavi Kasemaa teenisid aerutamistehnika eest kaldal seisva peaks kontsert algama, et kasutada. Mängisime saksofoni publiku aplausi. publik nii-öelda pihku võtta? huulikuga ja ilma, samuti huuli­ FOTO VILLU VESKI ERAKOGUST O.K.: Peab see kohe esimene kul eraldi, tegime kõikvõimalikke lugu olema? Kontsert peaks hääli. Partituur sai igatahes päris minema tõusvas joones. Uut põnev. Etendus sündis heliloo­ muusikat on mõtet pakkuda ja, solistide, kvarteti, dirigendi, eelkõige Tallinnas, gurmaa­ lavastaja ja klaverisaatja koos­ nidele. On kohti, kus väga tööna. Esimest korda elus osalesi­ uudseid teoseid ei mõistetaks. me sellises põnevas loomingulises Asjatundlikku publikut leidub trupis. Tõeline teater! eelkõige seal, kus tegutsevad tugevad muusikakoolid. Meie Te olite Von Krahli Teatri baaris kontserdikavad sisaldavad val­ seda ooperit esitades ühtlasi davalt muusikat "seinast seina", näitlejad. alustame varase muusika trans­ V.V.: Jah, see ületas tavalise esine kriptsioonidega ja lõpetame misolukorra piirid. Olime kostüü džässiga. Loomulikult on ka mides, liikusime nagu lauljadki. temaatilisi kavu. Süžee oli ootamatult kosmiline. Tulnukad ja laevahukk. Kas näiteks Valgas tasuks H.N.: Laevahukk oligi meie pigem Bachi transkriptsioone asja juures kõige suurem prob­ mängida? leem. Ei osanud arvata, kuidas O.K.: Valgas saab mängida teema vastu võetakse. Koos laval ja tervise kaitsel. Aastaid Tallinna Saksofoni­ kvartetiga koos esinenud laulja Tiiu Levald (vasakul) ja Hendrik igasugust muusikat ja kindlasti V.V.: See jabur futuristlik teos Nagla Bad Krotzingeri mineraalveebasseinis. ka Bachi transkriptsioone. Seal on meie piire oma pilli mängimi­ FOTO HENDRIK NAGLA ERAKOGUST on hea publik, peab arvestama, sel palju laiendanud. Mui endal et kuulajate hulgas on suur osa on olnud veel üks kummaline muusikaõpetajaid ja -õpilasi. roll rockooperis: juudi preestri Mütsiga lööma ei saa kusagile kostüümis pidi saksofoniga mängima rockilikku soolot. Selliseid minna ja hinnaalandust kvaliteedis ei ole me endale ka lubanud. asju ei tule muidugi iga päev ette. Üldiselt tuleb publik pilli Publiku suhtes ei tohi kunagi üleolevaks muutuda. juurde tuua, mängides neile muusikat, mille nad ära tunnevad, V.V.: Arvan, et Valga Muusikakoolis võib esitada väga nõud­ ja siis neid ka millegi uuega üllatada. likku repertuaari, sealseid pikaaegseid muusikatraditsioone sil­ mas pidades pole vaja ainult "leivanumbreid" mängida. Kas te mõtlete kava koostamisel sellele, et publikut peaks Aga on ka vastupidine näide "Bachi transkriptsioonidele hästi tuttava muusikaga hellitama? Või olete kompromissitud? Valgas". Eelmisel aastal korraldati jõulukontsert Sillamäe kul­ O.K.: Ikka tuleb veidi moosida... Kava tegemine ongi kõige ras­ tuurimajas, kus meie kava oli välja müüdud nime all "Jõulud kem ja peenem osa kvarteti elust. See on nagu noateral kõndi­ Manhattanil". Suur jõulupuu keset saali pöörles elektrimoo­ mine. Kui kava on koos, siis hakkad mängima - no see on ju toriga ja saal oli täis spordiriietuses inimesi ootamas palasid

6 muusika 1/04 stiilis "New York, mis võib asendada New York", aga loo orelit kirikus. Peale "Jõulud Manhattanil" selle ei ole saksofoni­ oli kirjutanud Tõnis kvarteti puhul nii Kaumann... Edasi po­ oluline, kas tegemist le vist mõtet rääkida, on väli- või sisekont- et kui me seda teost serdiga. Me ei vaja mängima hakkasime, võimendust, saame siis... Sellised küsi­ pillid mahutada ühte vad silmad vaatasid sõiduautosse. Selles saalist: mispärast mõttes väga paindlik siis meiega nüüd nii koosseis. tehti?! Aga sellesama Oleme sattunud kuuse all oli teiste imekohtadesse esine­ hulgas juhuslikult üks ma. Näiteks oleme itaalia dirigent, kes teinud kontserdi rõõmustas uudisteose Norras jaanilaupäeva üle. õhtul kaheksa meetri H.N.: Selle kahe­ kõrguses lumehan­ kümne aasta jooksul ges, saksa turistid ei ole veel olnud Põldmäe ooper Niagaral? Kes nägi ja kuulis kunagi NYYD-festivalil saksofoni- vaatavad gabriolett- juhust, et õpime ühe ooperit "Depressioon baaris", sellel peaks tekkima visuaalne otseühendus ooperi Mercedestest, kuidas kava ära ja teeme, kostüümide ja Niagara vee eest kaitsvate turisti vihmamantlite vahel. Pildistavat Villut paistavad kollased ütleme, 15 kontserti. asendab Tiit Kalluste (paremal). saksofonid lume taus­ FOTO VILLU VESKI O.K.: Päris raske tal. Keelpillikvartett ei on igal aastal ette saa väljas külma käes valmistada mitu uut mängida. On tulnud kava. Euroopasse min­ esineda tühja basseini nes tuleb peale kõige muu arvestada veel sellega, et eksisteerib põhjas, kuna kuulajad olid ummistanud kogu põranda ja lava ei kaks rivaalitsevat kultuuri, saksa ja prantsuse oma. olnud. Täpselt silmade kõrgusel oli publiku kingade rivi, justkui hauas. Väga hästi kõlas muuseas. Igasugust tsirkust oleme läbi Kes teie kontserte korraldab? Kas peate vaeva nägema, et elanud ja see on meie emotsionaalse skaala väga avaraks teinud. endale esinemisvõimalused välja rääkida? Kui me esinesime ühes Siberi naftaleiukohas, anti meile üles­ O.K.: See on võrdlemisi delikaatne teema. anne 1. mai paraadil rongkäigus "Marseljeesi" mängida. Punane H.N.: Ei tohi leivaisade aadressil kriitikat teha! lipp lehvis kõige ees ja "proletariaat" marssis jalgupidi pori sees. O.K.: Eesti on ikkagi väga väike, oleme sellele ei tea kui Jalas olid meil kummikud, ei mäleta, kust muretsetud. Samas mitu ringi peale teinud. Ja meile on ka järgijaid tekkinud - Sax vaatad Strassbourg'i kõige peenemas, Europarlamendi hoone Quatuor Tallinnas, Rakvere Saksofonikvartett ja kuuldavasti ka kõrval asuvas saalis esinedes, kas lakk-kingale on ikka viimane Tartu oma. Kui meie mängime nii-öelda seinast seina muusikat, läige antud. Peab olema väga peen olukorra taju. siis Sax Quatuor püüdis vähemalt algul esitada eelkõige klassi­ O.K.: Siberis mängisime korra ka sauna eeskojas, Norras kat, Rakvere kvartett kaldub jälle rohkem džässiliku muusika jällegi hiigelsuurel staadionil, festivalil, kus meie olime välja poole. kuulutatud kui absolutely europe topi Pidev koostööpartner on olnud Eesti Interpreet peab olema võimeline esinema Kontsert. Juba kakskümmend aastat oleme kõikjal: imepisikeses salongis või Valencia meie suutnud välja pakkuda ja nemad müüa 4000-kohalises saalis. Tänu kvartetile on erinevaid kavu. Turumajandus. Kunagi ei tea, meil elamusi, mida meenutada. Tavaliselt milline projekt produtsentide poolt vastu Meil on väga palju väärt pole aega seda teha, mikrofoni ümber istu­ võetakse. Aga meil on õnne olnud ja palju originaalrepertuaari. Koik des on päris hea rääkida, mis kõik on läbi esinemisvõimalusi on tulnud ka mitmete elatud. On väga vähe ansambleid, kes nii teiste muusikaorganisaatorite kaudu. Sageli 66SZI TlppUtitOYlCl Oti ifl6ll6 kaua samas koosseisus mänginud. kasvab üks esinemine välja teisest: vajalik V.V.: Meil on avatud kummaliste esi­ inimene kuuleb, jätab meelde ja... Meie kirjutanud. Uhke tunne on nemiste Iist ja aina väärtuslikumaid juurde heaks on töötanud oskuslikult impressaariod minna ükskõik millisele tuleb. Suurem osa ajast kulub muidugi siin­ välismaal, kes on korraldanud põnevaid ja samas klassiruumis, et tundide kaupa lihvi­ vastutusrikkaid kontserdireise. Neli korda maailma lavale ja teada, da omavahelist koosmängu. Kui meil peaks on meid välismaale vahendanud ka Eesti et see, mis su koduaias koosseisus kas või üks inimene vahetuma, Kontsert. tuleks kõike täiesti otsast peale alustada. V.V.: Neli saksofoni mängimas Bachi kasvab, on hea ja piire transkriptsioone on suurepärane koosseis, ületava mõjuga.

muusika 1/04 7 BAGATELLID*MAAILM MAILIS PÕLD

Uus kontserdimaja Tenerifel * Rostropovitš viib vene muusikat La Seälasse * Mis on projekt 46664? * Rahvusvahelisel plaaditurul edukatest lapslauljatest * Leiti Vivaldi senitundmatu teos

Maailm on ühe kontserdimaja võrra pöördus ta rockmuusikute poole abi­ rikkam: Kanaaridel, Tenerifel, õtse Santa palvega ja "kinkis" projektile numbri Cruzi sadama vastas õnnistati sisse uus 46664 - vangikongi numbri, kus ta kontserdikeskus. Keskuse rajamisega oli viibinud 27 aastast 18. Esimesena alustati 1997. aasta kevadel, esialgse toetasid Mandela üleskutset Bono, Dave kava kohaselt pidi auditoorium valmima Stewart ja Joe Strummer, luues hümni aastaks 2002. Tenerife kontserdimaja "46664 - Long walk to freedom". projekteerija on Valencia lähistelt pärit Helistades Live-AicFi numbril insener-arhitekt Santiago Calatrava Vodafone 46664, on igaühel võimalik (s 1951), kelle kuulsaimad tööd asuvad midagi ära teha võitluses Hl-viiruse levi­ Zürichis, Bilbaos, Barcelonas, Montrealis ku vastu. ja Luzernis. Praegu põhiliselt Zürichis ja Pariisis töötava Calatrava projektid mee­ Kes on hetkel need teismelised, kelle nutavad taime- ja loomariigist tuttavaid tähelennule meedia kaasa elab, kelle elusaid, tukslevaid vorme; samavõrd kui tuleviku ja saatuse pärast muretseb? Üks arhitekti fantaasialend, suunab Calatrava Kanaari saared ei ole ainult kena päevita- on kindlasti inglise neiu Joss Stone, kes teoste lahendusi ka mehaanikaseadusi miskoht, näiteks kõlas aastal 1999 Pärdi pärit soliidsest briti keskklassi perest. Ta austava inseneri silm. Tenerife auditoo­ "Como anhela la cierva" esiettekanne just on "valgenahaline, nägus nagu Britney riumi väliskuju meenutab rannakarpi; sealsel suurel festivalil. Tenerife saarel Spears, ent hoopis erinev, sest temale on saab nüüdsest Parti esitada uues kontser­ vastset rajatist võrreldakse nägemusliku hingelähedane soul". Ameerika turg on dimajas. Sydney ooperimaja ja avangardistliku Stone'il vallutatud; kriitikud nimetavad Guggenheimi keskusega. Koonusekujuline teda "uueks Aretha Frankliniks". Peatselt suur saal mahutab 1700-1800 kuulajat Ikka ja jälle seisab kuueteistkümneaastasel Stone'il ees ja paikneb kolmel tasapinnal (pindala satub muusika- kodune tuleproov debüütalbumiga "Soul 6700 ruutmeetrit), kontserdipaiga lagi uurija õnnelik Sessions". on kui palmileht, mis valmis kuulajaid käsi mõne klas­ Teine, kellest kuidagi mööda ei saa kaitsma halastamatu päikesevalguse eest. siku senitund­ minna, on Uus-Meremaal sündinud Kontserdimajas on ka 400-kohaline kam- matule käsikir­ Hayley Westenra. Ka Westenra on kuue­ mersaal, konverentsi-kongresside jutu­ jale. Hiljuti teistkümneaastane ning ta laulule reagee­ toad, kohta näituste jaoks. rikastus maailm ühe Antonio ritakse umbes nagu Andrea Boccellilegi Vivaldi teose - vaimustuse ja heldimuspisaratega. New Aastal 1997 debüteeris Mstislav võrra. York Times on Westenra tituleerinud Rostropovitš La Seälas, dirigeerides "inglihääleks". Mis on "inglihäälel" re­ Piermarini teatris Pjotr Tšaikovski aastat). Maestro unistab kontserdist, pertuaaris? Westenra alustas tänavamuu­ ooperit "Mazepa". 24. novembril oli kus lööks kaasa kogu see meeletu hulk sikuna; koos õega esitasid nad klassikat, Rostropovitš üle viie aasta jälle La Seälas muusikuid, keda ta peab oma õpilasteks; Uus-Meremaa rahvamuusikat, lugusid - koos Baieri Ringhäälingu orkestri ja aastal 2005 kavatseb ta dirigendi rollis Bee Geesi ja Andrea Boccelli repertuaa­ pianist Tatjana Mitškoga, järjekordse La Seälasse tagasi tulla - vene muusikaga. rist. Boccelli leivanumbrid olidki need, andega, keda tuleb maailmale tutvustada. mille peale tänaval tõttaja sammu aeglus­ Seal, kus on Rostropovitš, räägitakse 29. novembril esinesid Kaplinnas Bono tas, seisma jäi ja rahakoti avas. Tänaval hingelisest ja moraalsest toest. Maestro, Vox, Peter Gabriel, Eurythmics, Brian teenituga lindistas Westenra oma esimese kes musitseeris lammutatud Berliini May, Roger Taylor, Paul Oakenfold..., plaadi. Plaati saatis Uus-Meremaal teatav edu, mis ei jäänud märkamata kompaniile müüri ääres, aitab täna kaasa koolide Yussuf Islam ja hulk Aafrika muusikuid. Universal. Universal ei üritanud last kau­ avamisele Kambodžas, toetab keskkonna­ Megakontserdi eesmärk on toetada getele turgudele sokutada, aitas tal kahe kaitset, teatrite ümberehitamist, vastavaks AIDSivastast võitlust. Projekt 46664 albumiga hoopis kodumaal jalad alla nüüdisaja nõuetele. Rostropovitši rajatud "Give 1 minute of your life to stop saada. Rahvusvahelise läbimurde jaoks noorte talentide fondil on Venemaal AIDS" on Lõuna-Aafrika Vabariigi liidri loodud plaadil "Pure", kus kaastegev praegu 40 stipendiaati (vanuses 10-26 Nelson Mandela algatus. Aasta tagasi

8 muusika, 1/04 Londoni Royal Philharmonic Orchestra, AARIA kõlavad Vivaldi, Orff ("Carmina burana") ja eksootilised mauri viisid. Westenra soovib laulda duetti Boccelliga ning ta TÕNIS KAHU lemmikoopereiks on "Madama Butterfly" ja "Boheem". len peatoimetajale ikka tahtnud üht ideed rääkida ja siis alati ära unustanud. Räägin siis nüüd. Mis oleks, kui hakkaks õige ajakirjas avaldama kir­ "Madama Butterfly"? Nagu ka seits­ O jutajate lemmikmuusika loetelusid, omamoodi edetabeleid? Eks ole, meteistkümneaastasel Charlotte Churchil. kui saame teada, milline on kellegi märtsikuu soovituslik top 5, siis Walesist sirgunud Charlotte Church oskame temast ja tema arvamustest rohkem taibata. Ja vastupidi piloteeriti ennenägematult kõrgele kahe­ ka - kui teile läheb korda mõni mõte, mida äsja lugesite, siis teistkümneaastasena. Debüütplaadile miks mitte piiluda, mis täpselt asub millisel kohal tolle mõtte "Voice of an Angel" (1998) järgnesid esi­ autori plaadikogus? nemised pühadel puhkudel (jõulukontsert Vatikanis) vägevas seltskonnas (Placido Nimetame nood edetabelid eneseväljenduseks. Ma usun Domingo, Vanessa Williams) ja plaat pea­ igati briti muusikateoreetikut Simon Frithi, kes väitis, et plaati­ aegu igal hooajal: "Charlotte Church" de mängimine on täpselt samamoodi muusika esitamine, nagu (1999), "Dream a Dream" (2000), on klaverimäng. Diskor tuleb selge seosena kohe meelde - ka "Enchantement" (2001). Nooruke sopran seal on ju omad esituslikud konventsioonid, ka seal on lava ja püsib pilvitul horisondil ja kerkib edeta­ publik. Aga see ei pea toimuma tingimata avalikus ruumis. Võib beleis. Kerkib ka Ühendatud Kuningriigi ka kodus. Ütleme, et ma kutsun teid külla. Ja ma tean, mis siis rikkurite nimistus, kus ta hõivab kohta juhtub. Ma võtan oma riiulist plaate ja mängin neid teile järjest ette, esimese kahekümne hulgas. räägin neist, väidan midagi, näitan ära, mida täpselt te peaksite kuulama, mis on tõeliselt oluline... Ma ju tahaksin teid veenda. Mitte just selles, et minu maitse on parem kui teie oma. Pigem soovin, et nagu ma isegi, ei suudaks ka teie Liverpooli ülikooli professor Michael helidele vastu panna ja armuksite just nagu mina. Talbot on Dresdeni Landesbiblioteki arhii­ Edetabelid on selle protsessi kvintessents. Kui ma oma isikliku feesf-o/^-nimekirja vist leidnud Antonio Vivaldi psalmikogu siinsamas ette loeksin, oleksin samuti esitaja. Ma looksin kultuurilisse kaosesse aju­ "Nisi Dominus" käsikirja. Selgub, et tise ja väga isikliku süsteemi ning kui te sooviksite seda dekodeerida, sünniks meie tänini tundmatu teos on kirjutatud vahel kommunikatsioon. Mäletate Nick Hornby raamatut "Elu edetabelid"? Seal Veneetsias ning käsikiri müüdud halastus- räägiti sellestsamast, ehkki üldisemalt ka paljust muust. Et kuidas ikkagi saab isikli­ organisatsioonile Ospedale della Pietä, kest edetabelitest isikliku elu aseaine. Kuidas, suutmata luua päris reaalseid suhteid, mis sajandeid hoolitses orbude, kerjuste, loovad solipsistlikud fännid fiktiivseid maailmu, kus popkultuuri klišeed elavad pidalitõbiste, sõjainvaliidide, näljahäda­ nende elu nende eneste eest. des kannatanute ja paranemislootuseta haigete eest. Hoolekandekeskuse arhiiv, Kui te arvate, et ma ei tea, kui vulgaarne see kõik on, siis te eksite. Ja vulgaarne mis sisaldab dokumente aastaist 1340- on see sellepärast, et edetabeleid koostades näitab inimene, et muusika läheb talle 1807, läks kaduma Teise maailmasõja korda. Ja uskuge mind, on suur hulk inimesi - ja veidral kombel eriti just niinime­ päevil. Seitsmekümnendate aastate kes­ tatud muusikaekspertide seas -, kes hoopiski ei taha seda näidata. On olemas terve kel, Veneetsia Chiesa della Pietä restau­ hästi välja arendatud maailm, mis ütleb, et isiklik suhe muusikasse pole üleüldse reerimistööde ajal ilmus osa materjali taas tõsine suhe. Et meie maitse on kõrvaline. Vaadake õppeasutusi, kus muusikat või päevavalgele. Barokkmuusika spetsialisti teisi kauneid kunste ja nende mõistmist õpetatakse. Seal ju tavaliselt ei õpetata ke­ Talboti leid lubab loota, et väljapoole dagi väärtustama, väärtusi avastama. Seal ei Õpetata kedagi oma maitset peale suru­ Itaaliat toimetatud materjali hulgast võib ma ja seda kaitsma. Seal ei õpetata plaadimängijaga muusikat esitama. Beethoven ja vaimulikule muusikale veelgi täiendust biitlid olid ju väärtuslikud juba enne seda, kui meie nende juurde jõudsime. Nende leida. väärtus ei ole asi, mille üle meie vahetu naudingu põhjal tohiksime otsustada. On olemas kunstimõistmine, mis ütleb ju, et suur kunst on suur just sellepärast, et on meist enestestki suurem, et ta ei mahu kellegi personaalsesse maailma ära. 14. detsembril tõusis Veneetsia teatri La Minusugune on aga teist meelt - kõik mahub ära. Mis tahes ajatugi kunst on nüüd, Fenice grande sipario - suur eesriie, mis siin ja kohe meie ees ja me võime temaga teha kõike, mida tahame. Küsite kus? on taastatud esialgsel kujul tänu stilist Kaupluses loomulikult, kus kõik üksteise kõrval reas. Ja sul on pisut raha ja pisut Laura Biagiottile. Eesriie on 13 meetrit aega, et otsustada. See on just see koht, kus meil on võimalik oma personaalsusi, kõrge ja 18,36 meetrit lai ning sametkan- oma edetabeleid kokku panna. Vahel pisut valetades, vahel tõtt rääkides ja alati gal helkleb 1084 kullavette kastetud mõeldes sellele, mida teised võiksid meist arvata. nahast karikakraõit. Eesriie läks maksma üle 100 000 dollari, annetajaks Laura Biagiotti Parfums. Minu hetke top 5: JOHN CALE: Caravan FLEETWOOD MAC: Come KEITH JARRETT: Munich Concert, Part IV UNDERWORLD: Sky m M.WARD: Let's Dance

muusika 1/04 9 IMPRESSIOONID

nüüd ja igavesti. Sellist pisihetke sünkro- hait oli bändi tegevus eesti muusikaelu Uusklassika nismi on filmis rohkesti ning see esindab ajalukku jäädvustuv sündmus. Esitus ei teemat "Inimese irvitus iseenda üle". tundunud nõudvat näppemurdvaid teh­ kassi Teema "Maailm on looduse looming ja nilisi ponnistusi ning üksteise ja linal lii­ inimlagastamise objekt" on esitatud mõel­ kuvaga enam-vähem sünkroonis olemine perspektiivist dava, nähtava ja kuuldava pikameelses toimus kuninglikus rahus. koosolemises, mis ei tunne kella. Teades, Arvan, et kui "Koyaanisqatsi" esitaja kui kergesti läheb filmitud maastikust ANNELI REMME ei põe liialt maailmavalu ega nuta selle suure ruumi tunne kaduma, on Reggio pärast, et kogu hullumeelsus ja ilmarik- linditulemus imetlusväärne. Samas, tema kumine, millele selles ammu tehtud filmis Godfrey Reggio ja Philip Glassi film jäädvustatud pinnad võivad originaalis näpuga näidatakse, käib veel suurema "Koyaanisqatsi" Tallinna linnahallis 2. olla nii mikro- kui ka makromõõtmetes. hooga edasi, siis võiks isegi saada rahul­ detsembril Imetillukesestatud vulkaanikraater või duse, mängides kõrghoonete massilise üles suurendatud vaibakarv. plahvatamise vaatemängu juurde paras­ unnistan, et suhtusin kuuldustes- "Koyaanisqatsit" tasus jälgida kassi tavalt mažoorseid akorde. Kahju, mul ei se Steve Reichi ja Philip Glassi perspektiivist. Seda õpetas mulle üks tule meelde, kas "Koyaanisqatsi" ikka oli T tulemisest Eestisse nirutava eelar­ Vormel 1 ülekannet vaatav kõuts. See, pärast New Yorgi terroriseerimist Eesti vamusega. Kuna mõlemad heliloojad on mida tema ekraanil käppadega tagus, ei Ekspressis avaldatud "poliitiliselt ebakor­ üsnagi Madonna-Jacksoni-Rollingute olnud kihutav auto, sest kassi teadvuses rektsete" teoste nimekirjas. sarnases staatuses, kippus nende siia puudub ralliauto mõiste ja liikuv raudko- Mantlisabas kuulsin sellist dialoogi: toomisele külge kleepuma liisunud la ei ole tema jaoks üldse oluline objekt "Ma alguses mõtlesin, et terve filmi peab staaride maitse. Vaatamata vaimustusele, (kuni ta selle alla ei ole jäänud, aga siis mingeid loodusfotosid vahtima!" - "No mida olen kunagi nende härrade loomin­ on hilja looma usutlema hakata). Kassi oli ikka muud ka, vähemalt see majade gu vastu tundnud. tähelepanu köidavad detailid, mida meie plahvatamine oli päris lahe." Nõndaks, Filmiõhtul "Koyaanisqatsi Iive'''' istus ei märka, sest meil on kultuuriline ko­ ka filmi sihtgrupp oli saalis täiesti esinda­ Philip Glass oma ansambli koosseisus hustus vaadata autot, - detailid ekraani tud... ja lahkus sealt rikkumatult. süntesaatoriga laval (äkki mängis eesku­ nurkades, meie mõistes "tausta" põnevad Reggio filmi- ja Glassi muusika keel julikult live'i imiteeriv lint?). Kuna ta ei liikumised. Reggio pildi nurgad ja taustad on selles mõttes väga sarnased, et mõle­ üritanud kolmekümne aasta taguse hääle­ on erakordselt inforikkad. mad tegelevad hästi selgete ja kergesti ga laulda, tegemist oli uuema aja klassika Usun, et suurem osa saalis istujatest haaratavate kujundite hästi selge ja ker­ normaalselt klassikalise taasesitusega ja filmi ajal ansamblit kuigi palju ei jälginud gesti haaratava varieerimisega. Üks ja see­ film on hea, võis kunstist rõõmu tunda. - magusalt suur ekraan ju silma ees ja sama eri nurga alt, erinevad asjad sama Glass on ka ideaalne PR-tegelane, kes film on ju eelkõige linal liikuv pilt, eks nurga alt. Sarnane kujund erinevatest räägib endast ja oma muusikast lahkelt ole? Elav ansambel jääb ekraanil ekspo­ materjalidest, erinevad materjalid kujult ja lihtsalt. Kaks kohtumist temaga samal neeritavate megavaadete kõrval sekun­ sarnaseks. Ja Glassi geniaalsus ning kuul­ päeval tegid põhjaliku positiivse ajupesu. daarseks, aga kassi, muusikut või Glassi sus ei seisne ju eriti milleski muus, kui Just nii räägibki ajakirjanike ja muu pub­ iidoliks pidava publikuosakese seisuko- oskuses panna (Viini) klassikalisest har­ likuga helilooja, kes on näinud mooniast tuntud akorde ebaklas- vaeva, et konsonantsidele dis­ sikalisse järjekorda, tekitada mõni sonantside kõrvale eluõigust nihe helide paigutuses ja lükata võita. kõik käima inimese organismi peäl Ooperilavastust kommen­ hästi toimivas rütmis. teerides tekib sageli probleem, Selle filmi sõnumit peaks et peatähelepanu on visuaalsel ametlikult võtma väga tõsiselt, aga (eriti siis, kui see on hästi maailm on juba nii hukas ja nii to­ nigel) ja helipool paikneb re, et nutt ei tule enam peale. Ma sellest vaeslapsena eraldi. ise ei tegele tuumakatsetustega, ei "Koyaanisqatsis" on pildi vorbi vabrikus viinereid ja püüan kujundid ja muusika harva esi­ võimalikult "Grüne Punkti" ela­ nevas tihkes kooselus. Juustu da, ju mul on siis õigus pisarateni ja akordide sünkronism on naerda, kui inimmasside näitamine lausa ideaalne, pakikesed kon­ kiirendatult tundub nii totralt veieril ja naishäälte nõelterava naljakas. rütmiga kooskõlad sümbioosis Philip Glass Ensemble peaproovil Linnahallis. FOTO TIIT BUVAT/EESTI EKSPRESS

10 muusika 1/04 Rahvusooperis tegutseb väike korstnapühkija

JANELI PUUSAAG, 15-aastane

Benjamin Britteni lasteooper sai publikust ooperikoor. "Väike korstnapühkija". "Öölaulus", "Sõidulaulus" Esietendus 6. detsembril ja "Korstnapühkija laulus" Rahvusooperis Estonia. said kaasa laulda nii noored Dirigent Hirvo Surva kui vanad, isegi noodid olid või Priit Aimla, lavastaja kavalehele trükitud. Kõige Jaanus Rohumaa, kunst­ ootamatum ja naljakam nik Ann Lumiste. Peaosas oli linnuhäälte matkimine Christopher Carr või Oliver "Öölaulus", mis põhjustas Valdmaa, teistes osades publiku seas suurt elevust. Rahvusooperi solistid ning Nii saavutati saali ja lava teised lapsed. vahel hea kontakt. Osatäitjatest meeldis ahvusooperis Estonia mulle kõige enam Vaike pole vist hulk aega Kiik (Milda ja preili Bagotti R nii palju noori ja roll), kel peale lauluoskuse lapseeas külastajaid olnud ja maheda hääle oli ka näit­ kui 7. detsembril Britteni lejaannet. Just preil Bagotti lasteooperi "Väike korstna­ karakter oli kõige täpsemini pühkija" etendusel. Britten tabatud ja humoorikalt välja on 20. sajandi kuulsaim mängitud. Ka teiste laste inglise helilooja, ka pianist kohta saab öelda, et nad ja dirigent, kelle nime teab olid tõesti tublid, et selle kogu maailm. Tema muusi­ suure ja raske tükiga hakka­ ka on väga isikupärane ning ma said. Pisut võiks küll nu­ teistest kaasaegsetest üsna riseda napi näitlemisoskuse erinev. Britteni loomingus­ üle, kuid ega nii noortelt se kuulub kontsertteoste saagi kõike nõuda, eriti siis, kõrval ka palju teatrimuu- kui neil ka väike närv sees sikat, samuti lastele loodud on. Priit Aimla mängitud teoseid, millest üks tuntu­ dirigendi ja lavastaja Taaveti maid ja huvitavamaid ongi roll jäi aga minu jaoks liiga "Väike korstnapühkija". väheütlevaks. Teos koosneb kahest poo­ Kogu ooperi juures lest: esimene on etendus haaras mind kõige rohkem "Me teeme ooperit", kus muusikaline pool. Lauludel lastele tutvustatakse ooperi olid kaunid ja huvitavad valmimise ja lavastamise meloodiad, mitmekülgselt käiku; teises pooles eten- Tallinna Muusikakeskkooli II klassi poiss Christopher Carr väikese korst oli kasutatud löökpille, dubki ooper ise. napühkija Sammy rollis Rahvusooperi uues lasteetenduses. mis andsid nii mõneski FOTO HARRI ROSPU Lavateose tegevus kohas sündmustele palju toimub Inglismaal umbes puhastamisest päästa. värvi juurde. Orkestris oli kakssada aastat tagasi ning räägib loo Etenduse algul ilmusid lavale neli täis­ väike rühm keelpille, löökpillid ja klaver. lastest, kes päästavad kurja korstna­ kasvanut, kes arutasid isekeskis, et teeks Muusikute omavaheline klapp oli hea pühkija Musta-Matsi käest ära tema õige ooperit. Peaosalised otsustati kutsu­ ning dirigent Priit Aimla juhatamisel suu­ noore õpipoisi Sammy (Oliver Valdmaa). da publiku seast (tegelikult olid etenduses tis orkester Britteni muusika kuulajatele Nimelt jääb poisike korstnat puhastades osalevad lapsed meelega publiku hulgas) hästi edasi anda. Kunstnik Ann Lumiste sinna kinni (tol ajal oli väga tavaline, et ning kui küsiti, kes tahaksid veel kaasa dekoratsioonid ja kostüümid olid valitud korstnate puhastamiseks aeti nende sisse teha, tõusis saalis mustmiljon väikest lihtsad ja tabavad. väikseid poisse), kuid lapsed aitavad ta kätt ning peaaegu kõik suud hüüdsid Kokku võttes üks igavesti tore lugu, sealt välja, pesevad puhtaks, kuulavad vaimustunult: "Mina! Mina!" Väga po­ mille peamine idee - et lapse esimene ära tema kurva loo ning suudavad tänu sitiivselt üllatas see, et ooperi tegevuses kokkupuude ooperiga oleks positiivne nutikusele Sammy edaspidisest korstnate leidus kohta ka publiku jaoks, nimelt - teostus kindlasti.

muusika 1/04 11 Kodanikupäeva tähistati Sisaski uudisteosega

GERHARD LOCK

Kodanikupäeva pidulik kontsert 26. novembril Estonia kontserdisaalis. Esines Eesti jõustruktuuride ühendorkester: Eesti Kaitseväe Orkester, dirigent Peeter Saan; Piirivalve Orkester, dirigent Arvi Miido; Politseiorkester, dirigent Kaido Kodumäe. Urmas Sisask näitas osavalt oma kuuluvust eesti muusikasse. f t • ч esti kodanik on Euroopa FOTO ANNELI REMME l"H kodanik" - see oli kontserdi л. J\a ühtlasi kodanikupreemia Iise hoiaku poolest. Selline tuline he­ üleandmise tseremoonia moto. Preemia roilisus jääb ajalooliseks dokumendiks, anti kauaaegsele Eesti Vabariigi presi­ sest müüdid on konstrueeritud, kuid dendile Lennart Merile. just luuletaja keel on niivõrd poeetiline Muusikateoste valik kajastas mõjuvalt ja kaasakiskuv, et ükski helilooja sulg ei Eesti kuuluvust Euroopasse: kõrvuti eesti jääks "külmaks". heliloojate Sisaski, Tobiase ja Lindjärve Sisaski uudisteose dramaturgiline muusikaga kõlasid šotlase Malcholm ülesehitus oli mõjuv. Heliloojal on suu­ Arnoldi avamäng "Tarn O'Shanter", Guy repärane orkestrikäsitlus, sest muusika Luypaertsi süit "Evergreen" ning prants­ kõlas, nagu oleks see kirjutatud suu­ lase Michel Legrand'i "Cherbourg'i vih­ rele sümfooniaorkestrile. Algul Raveli mavarjud", mis on popurrii samanimelise "Booleroga" tekkinud kõlastruktuuri muusikali filmimuusikast. Kontserdi teist paralleel (kordusfaktuuri ja väikese poolt alustati eesti muusikaga, Rudolf trummi kasutamise tõttu) kadus aga Tobiase avamänguga "Julius Caesar". varsti ära ja Sisask näitas osavalt oma Eesti Piirivalve Orkestri dirigendi Arvi kuuluvust eesti muusikasse. Tubina, Miido tehtud suurepärane seade sellest Tormise ja Sumera traditsiooni sisaldav teosest oli vägagi nauditav. Kontserdi teos on inspireeritud nii eesti rahva­ lõpetas Harald Lindjärve seni esitamata muusika intonatsioonidest ja kordustest teos "Järelkajad Võnnu lahingust", mis üldiselt kui ka otseselt vanast regiviisist oli mõeldud Võidupüha tähistamiseks. (näiteks tekstile "Üles, üles, vereven- Spetsiaalselt kodanikupäeva piduli­ nad"). Samas on Sisaskile allikaks ka kuks tähistamiseks oli tellitud uudisteos keskaja muusika. Sisaski muusika on Urmas Sisaskilt. Kahtlemata oli oratoo­ ehtne eesti muusika, mida demonstree­ riumi "Pro Patria" esiettekanne kontserdi risid võimsalt ja professionaalselt sop­ tippelamus. Seda kinnitasid publiku tor­ ran Pirjo Levandi, lugeja Priit Pedajas, miline aplaus ja standing ovations. Mitte Rahvusooperi Estonia poistekoor, ainult oratooriumi pealkiri "Pro Patria" EMLS üle-eestiline poistekoor "Kalev", ("Isamaale"), vaid ka teksti sisu andis Revalia Kammermeeskoor (koormeis- edasi rahvuslikku atmosfääri. Sõnade ter Hirvo Surva) ning Eesti Kaitseväe autori Jaan Lõo (1872 -1939) luuletused Orkester Peeter Saani juhatusel. ilmusid 1916. aastal tema ainsa värsi­ koguna "Nägemised". Kõrgelt haritud Eesti Kaitseväe Orkestri eesotsas kaitseb Lõo isiksust ja loomingut teatakse palju Eesti Vabariiki dirigent-major Peeter Saan. vähem kui enamikku tema põlvkonna­ FOTO ERAKOGUST kaaslase Eluajal oli ta tuntud oma heroi-

12 muusika 1/04 Elutoamuusika

MIRJAM TALLY

Kontsertetendus "Elutoamuusika" 3. det­ sembril Kirjanike Majas. Lavastaja Kadi Tudre, näitlejad Katrin Essenson ja Ardo Ran Varres; Duo PAUKENFEST (Vambola Krigul ja Anto Õnnis).

imedus. Keegi krõbistab tikutop­ siga. Küünal süttib. Seejärel juba P ka suurem valgus. Kontserdisaali argimiljöösse on toodud üks peredraama. Perekond kui institutsioon. Soorollid. Mees ja naine tülitsevad. Kas teha aborti või mitte? Kas on armastus või mitte? Või käibki paljudes elutubades säärane igaõhtune madin? Steve Reichi teose "Nagoya marimbad" saatel oli sellist abi- Uks improviseeritud elutoas tegutsejaid, tantsija Katrin Essenson. Foto eluvärki üsna kentsakas kuulata. Anders ürituselt Tallinn Underground. Koppeli "Toccata" valsikeerutustega FOTO PELLE KALMO lõike ilmestasid näitlejate "perekonna- Bergmani ja Ionesco tekstidest ja piiblist. aktsendid": sõnad põrkasid lauses nagu Piibliga ehk seostus (vähemalt osa­ pingpongipallid ühelt teisele, ka intonat­ liselt) spetsiaalselt selleks kontserdiks sioonilt omal kombel üksteisele läheneda kirjutatud Lauri Jõelehe uudisteos püüdes. Sõnaline puäntillism perekonna­ "Sõnumitooja", milles võis kuulda ka draamast, ja vahel valsirütmis. Huvitav. lõike, kus otseselt kangastus kirikukellade Aga "elutoakontseptsioon" tervikuna helin. Enamalt jaolt aeglane ja tasane, mõjus siin sügiseses pimeduses ometi vaikust ja nüansipeenust hindav muusika elavdavalt. Selletaolisi kontsertetendusi sundis löökpillimängijaid eri detailide just väga tihti ei näe. Võib-olla see, et täpseks esiletoomiseks vahetama pulki- nn mehe-naise argielu duett oli aeg-ajalt poognaid akrobaadi osavuse ja kiirusega. kohakuti muusikateostega, asetas kogu elutoa kuidagi nihestatud, ebareaalsesse valgusse. Nelinurkne tuba venib ruumis. Ehk siis selles virtuaalses vaimuruumis, mille moodustab meie kujutlusvõime. Ainus asi, mida sellele juba niigi vai­ mukale kontseptsioonile oleks võinud veel lisada, on lavaline liikumine (või isegi tants). Katrin Essensonilt seda ehk oodanukski. See, et näitlejatel olid noodi­ puldid ees ja seisti seljaga publiku poole, asetas nad sisuliselt samale tasapinnale muusikutega ja eraldas kuulajaist; kerge Häälitsused, surrid s/?OM/-element oleks teinud etteaste värvi­ kamaks. lausekatked, rütmiline Mõningane sisuline lavalisus oli just­ koputamine lillepoti, kui sisse kodeeritud John Cage'i teosesse "Living Room" (löökpilli- ja kõnekvar- Lauri Jõelehe uudisteos "Sõnumitooja" raamatute ja muu träniga tetile). Häälitsused, surrid lausekatked, sundis löökpillimängijaid pulki vahetama rütmiline koputamine lillepoti, raamatute akrobaadi osavuse ja kiirusega. ning loomulikult ka löök- ja muu träniga ning loomulikult ka löök- pillimängija Vambola pillimängija Vambola Kriguli üllatuslik klarnetimänguoskus tõid "elutuppa" pisut John Cage'i teost "Living Room". Siit Kriguli üllatuslik klar­ elevust. kontserdi pealkirigi. Muusikateostele li­ netimänguoskus tõid Kontserdisarja produtsendi Tarmo sandusid lavastaja Kadi Tudre valitud kat­ Johannese sõnul oli tema algidee esitada kendid Liivi, Woolfi, Kaplinski, Kareva, "elutuppa" pisut elevust.

muusika 1/04 13 Süvamuusika populaarsus nooruslikust vaatevinklist

MAI LEEMET

uidas levib popkultuur? Täna­ päeval on parimaks ja mõjuka­ K maks levitajaks meedia - pop­ bändide promootorid kulutavad uute artistide reklaamimiseks väga suuri sum­ masid. Kuid kes levitab eesti klassikalist muusikat? Eesti Muusika Infokeskus (EMIK) on ellu kutsunud ülimalt tänuväärse projekti "Eesti muusika Eesti kooli­ des". Nimelt leidis Eesti Kultuurkapitali toetusel 10. novembrist 1. detsemb­ rini aset kuuest kontserdist koosnev Päkapikkudeks maskeerunud sarvikud, tegelikult noored tšellistid Andreas Lend ja Villu kontserdisari, mille kavas oli rohkesti Vihermäe. eesti süvamuusikat, nii klassikat kui FOTO TAAVI KULL ka nüüdisteoseid. Kontserdid toimusid Kuusalu Keskkoolis, Kolga Keskkoolis, "vajaliku kõrguseni" tõsta, selle asemel et kontsertidel sai publik sedagi teha. Igaks Märjamaa Gümnaasiumis, Lihula kul­ minna kergema vastupanu teed ja muusi­ kontserdisarjaks valmib EMIKi tellimusel tuurimajas, Kadrina Keskkoolis ning ka latt alla lasta? EMIKi algatatud projekt üks uudisteos ning seekord oli selleks Haljala rahvamajas. Esinesid Tallinna on ideaalne vahend tekitamaks süva­ Mirjam Tally "Sarvikud sõnelevad" ka­ Muusikakeskkooli, Tallinna Muusikakooli muusika vastu laiemat huvi just noortes hele tšellole, mille olemust helilooja ka ja Nõmme Muusikakooli õpilased, tšel- inimestes, kes võib-olla ainuüksi vähese omalt poolt kirjeldas. Tally teoses kasuta­ listid Andreas Lend ja Villu Vihermäe reklaami ja teadmatuse tõttu klassikalist tud efektsed võtted glissando ja pizzicato Eesti Muusikaakadeemiast ning lastekoor muusikat taunivad. Oma eakaaslase mu­ olid publikule uudsed ning tekitasid saalis Ellerhein (dirigendid Anneli Mäeots sitseerimist nähes/kuuldes saab ka n-ö naerukihinat, imiteerivaid hääli ja teisi ja Ingrid Kõrvits). Kava voolis ühtseks mittemuusik juurde enesekindlust, julgust positiivseid emotsioone. Oli selge, et tervikuks Olav Ehala, kelle huvitavad ja püüda süvamuusikat mõista ja miks mitte muusika mõjus! samas inforikkad kommentaarid esitusele ka seda viljelda. Tänuväärne on seegi, et kontserdisari tulnud heliloojate kohta muutsid kont­ Projekti teine oluline eesmärk on annab muusikaõpilastele esinemisvõima­ serdi justkui põnevaks ja näideterohkeks lusi üle Eesti. Ning ehkki ka heliredelite muusikaajaloo tunniks. (Ilmselt oligi see tutvustada eesti heliloojaid ja nende arvestus on kahtlemata oluline lavako- korraldajate taotlus, kontserdi pikkuski loomingut. Vaevalt et raadiost mõnd gemus, tõstab eakaaslaste ees esinemine oli 45 minutit.) hetke kuumimat hitti kuulates noor muu­ sikahuviline ka selle loo autori ja teose noore muusiku enesehinnangut kindlasti Milleks ja kellele on sellist üritust ülesehituse peale mõtleb. Kuid EMIKi rohkem. Klassikaline muusika on noorte vaja? Korraldajate sõnul on üheks ees­ seas in, seda võis tunda ka kontserdil tek­ märgiks näidata põhikooli õpilastele, kinud energiavahetusest. Ja loomulikult et kergemini kättesaadva popmuusika on in ka popmuusika, sest see kuulub kõrval eksisteerib ka süvamuusika, mille­ tahes-tahtmata meie igapäevasesse heli- ga tegelevad ka kuulajate endi eakaasla­ keskkonda. sed. Eesti muusikateaduse suurkuju Karl Toimunud kontserdisari oli esimene Leichter arutles umbes seitsekümmend Vaevalt et raadiost mõnd hooajal 2003/04 planeeritud kolmest sar­ aastat tagasi moodsa kunsti ja rahva vahe­ jast, märtsis ja mais on koolinoortel taas korra üle, nii küsin ka mina: kas klassika­ hetke kuumimat bitti kuu­ võimalus kuulda ja nautida eesti profes­ line ja modernne süvamuusika on noor­ sionaalset heliloomingut. Sügav kummar­ tele võõras nende endi piiratuse tõttu või lates noor muusikahuviline dus EMIKile, kes väärt mõtte teoks tegi. hoopis selle muusika esitajate ja levitajate ka selle loo autori ja teose Noore, kuid kauaaegse muusikasõbrana pärast? Kas poleks targem noort publikut olin seda laadi üritust juba ammu ooda­ selles vallas järjepidevalt harida ja nad ülesehituse peale mõtleb. nud.

14 muusika 1/04 Kuigi oli tegu pillide kuningaga, polnud Ilmselget kergendust nii esinejatele Oreligala seekord sellegi pilli "elu" kerge. Nii on kui ka publikule tõi kontserdi viimane vägagi arusaadav korraldaja püüd pakku­ osa, kus peategelaseks Silvi Vrait ning da publikule ka raskekaalulisemat reper­ "Ave Mariad". Loomulikult on Vrait "Ave Maria" tuaari. Positiivseimana mõjus tolles hetkes fenomen, väga hea muusik, kes oma Peeter Süda meistriteos. enesekindluse ja sugestiivsusega veab ühendas Kontserdi keskmes õilmitses Toomas välja ka siis, kui muusika erineb tema Trassi uudisteos Jõulukontsertiino "Ma tava-ampluaast. Kahtlema intrigeeriv ko­ tulen taevast ülevalt" kolmele orelile ja gemus... Ja tõestus, et ime võib sündida vastandeid häälele, esitajateks autor, Merle Kollom, väga vähesest. Sama võib öelda ka Lembit AVE SOPP Urmas Taniloo ja Silvi Vrait. Tegu oli Saarsalu mängu kohta, mis ilmestas kui­ spetsiaalse tellimustööga, mis antud dagi rahutoovalt viimaseid "ametlikke" £C "1~^V etsember, see on lõikuskuu,' kontekstis end õigustas. Meisterlikult palu, Caccini ja lätlase Aivis Altmanise \ on ühe Eesti muusikatöös­ oli ära kasutatud kolme pilli, sealhulgas "Ave Mariasid" (hea leid). Dtus e tegija vägevad sõnad. hämmondoreli kõla ja võimalused, mi­ Kaks numbrit esitasid saarlased Tiit Kahtlemata on tal õigus. Aasta-aastalt nimalistlikus stiilis kirjutatud teoses oli Paulus kitarril ja lauljatar Maria Väli. suureneb muusikaelamuste hulk, mida mõjuv faasinihke efekt. Kõrgpunktina Hoolimata Maria nimemaagiast jäigi pakutakse. Tegijategi hämmastuseks kas­ mõeldud vokaali sisseastumine (Silvi duo lihtsalt armsaks vahemärkuseks. Aga vab ka kontserdisaalide täituvus. Vrait) mõjus oma rabedusega pigem kui eesmärk oli noor anne lihtsalt tuua Vanemuise Kontserdimaja kontsert vastupidiselt, või oli tegu hoopis ülimeis­ suurema publiku ette, siis see oli küllaga "Ave Maria" Pärnu Kontserdimajas terliku nihkega?! Kokkuvõetuna põnev, täidetud. 13. detsembril oli viljakuu täistabamuse aga loodetud "iva" jäi küll olemata. Kuigi Idee ühendada klaaspärlimäng ja rah­ supernäide: absoluutne täismaja. nurin on pigem tingitud ümbritsevast vahulkadele hoomatavam, on kahtlemata Kontserdi idee oli ühendada vastan­ taustast kui muusikast enesest. õilis. Aga hämming valdas ikkagi kõiki. deid, mis iseenesest pole ju uus mõte. Käesoleval juhul olid kõige intrigeeriva­ mateks vastandpoolusteks ilmselt Silvi Vrait ja Schuberti "Ave Maria". Viimane sõnapaar toimib ilma kontrastidetagi, te­ kitab pehme ja sooja tunde, mida vajame iseäranis külmakuudel. Kolmas vaal prog­ rammis, mis toimis eriti Pärnus, oli orel. Kontserdi nimigi, nagu kohapeal selgus, oreligala "Ave Maria". Hämar saal, küünlasilmad, inglitiivad, soe värviline valgus... Imed võivad sündi­ da: nüüd tule paganate päästja ("Nun komm, der Heiden Heiland") ning on rahu maa peäl. Laval toimuv tõi paraku ruttu alla reaalsusse. Õhtu oli jagatud mõtteliselt kolmeks osaks. Alustas paar aastat tagasi eesti muusikamaastikul säranud kooslus: orel, trompet, elektrikitarr, toona vastavalt: Andres Uibo, Jüri Leiten, Ain Varts. Viimane oli seekord asendatud kahe me­ hega: Heiki Mätlik klassikalisel kitarril ja Tõnis Leemets elektrikitarril. Koik oli ju kena, Bach-Gounod' "Ave Maria" ja Adami "Jõuluöö" mõjusid igal juhul. Aga kuidagi kahju oli tõdeda, et muud nagu polnudki. Ei veenvaid arranžeeringuid, ei korralikku kokkumängu, ei sisemist tahet. Isegi Leiteni paitav sound ei leevendanud traagelniite. Kontserdi keskmine osa koosnes n-ö ilma trikkideta muusikast, kavas Bachi Silvi Vrait veab oma sugestiivsusega välja ka siis, kui muusika on tema tava-ampluaast Fantaasia G-Duur BWV 572, Peeter erinev. Siin: Lauluväljaku miitingul koos Henry Laksi ja Alo Mattiiseniga 17. juunil 1988. Süda "Ave Maria", esitaja Urmas Taniloo. aastal. FOTO KALJU SUUR

muusika 1/04 15 ВAGATELLID*EESTI Koolimuusika päev Eesti Muusikaakadeemias 18. novembril, Heino Kaljuste sünniaastapäeval toimus EMA kammersaalis kooli­ muusika päev, mille raames kuulutati välja Heino Kaljuste Fondi stipendiaadid. Sel aastal pälvisid preemia muusikaõpetaja ja kauaaegne "Ellerheina" dirigent Tiia-Ester Loitme ning koolimuusika üliõpilane Kätlin Puhmaste. Ene Üleoja: "See preemia antakse silmapaistvale õpetajale. Tiia-Ester Loitme on töötanud ligi nelikümmend aastat õpetajana ja 1989. aastast "Ellerheina" peadirigen­ dina. Kätlin Puhmaste on edukas koolimuusika üliõpilane, kes töötab juba kolm aastat Kalamaja Põhikooli muusikaõpetajana ja on motiveeritud oma erialal, olles aktiivne kultuurielu edendaja oma kodukohas Järvamaal, Kõigis. Koolimuusika päevaga on ühendatud Heino Kaljuste Fondi stipendiumid. Ürituse eesmärk on teadvustada koolimuusika eriala olemasolu ja tähtsust, sest koolide põhi­ hariduse tasemest oleneb ka kõrgkultuuri tase. Kui tahame arendada tippkultuuri, pea­ me alustama seda n-ö rohujuure tasandilt. Koolimuusika päeva eesmärk on jäädvustada ja teadvustada Heino Kaljuste rolli koolimuusika arengus. Kõrvuti Riho Pätsiga oli Kaljuste selles vallas üks koloriitse­ maid ja rohkeid uuendusi toonud persoone. "Ellerheingi" poleks sündinud ilma tema­ ta. Seda suurem rõõm on tõdeda, et selle aasta üks stipendiaate, Tiia-Ester Loitme, on suutnud selle koori taset edasi viia." Sel aastal pälvis Heino Kaljuste Fondi sti- Vahendanud Mirjam Tally pendiumi tütarlastekoori "Ellerhein" juht ja hing Tiia-Ester Loitme, kes 19. detsembril tähistas oma 70-aasta juubelit. FOTO ERAKOGUST

Orelipalade konkurss 17. novembril toimus Niguliste kirikus Artur Kapi muusikanädala raames uute oreliteoste konkurss. Uudisloomingut ' V esitasid Aare-Paul Lattik, Ulla Villenthal, Kristel Aer ja Andres Uibo. Nii publiku kui ka žürii preemia pälvis "üllatus- heliloojana" Andres Uibo palaga "Then I Saw". Veel osalesid konkursil Mart Sumeri, Ulo Kriguli, Urmas Lattikase, Helmut Rosenvaldi, Enn Vetemaa ja Anti Marguste orelipalad. Teist ja kol­ mandat kohta jagasid Urmas Lattikase "Puudutus" ja Ülo Kriguli "Over-tour". Züriisse kuulusid Tiiä Teder, Ines Maidre, Toomas Trass, Igor Garšnek, Andres Mustonen ja Tõnu Kõrvits.

Nii publiku kui ka žürii preemia võitis Andres Uibo teos "Then I Saw". FOTO ANNE-MALLE HALLIK

16 muusika 1/04 Sada aastat eesti suurmehe Peeter Jürgensoni surmast 2. jaanuaril 1904 suri Moskvas 1836. aastal Tallinnas sündinud Hiiumaa juur­ tega mees - muusikakirjastaja Peeter Jürgenson. 26. jaanuaril kell 16 toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis selle maailmamehe mälestuseks sümpoosion. Jürgensoni õhtu, nagu ka TMMi põhi- asutajale August Pulstile pühendatud õhtu, kuulub TMMi 80. aastapäevaga seotud ürituste sarja. Kokku tulevad praegu Eestis tegutsevate muusikakirjas­ tuste ja -kogude esindajad. Räägitakse omamaisest noodikirjasta- misest, koostööst välismaa kolleegidega, Jürgensoni kirjastuse nootide olemasolust ning tema elutöö olulisemate näidiste tervikkoguks koondamisest. Sellise kogu olemasolu aitaks väärtustada Jürgensoni Hetk Peeter Talve klavessiini "sisseõnnistamise" kontserdilt TMMis 27. jaanuaril 2003: tähendust eesti muusikale ning muusika­ Ene Nael, Imbi Tarum, Marju Riisikamp ja Reinut Tepp. kultuuri levikule FOTO TIIU TOSSO laiemalt. Kogu loomi­ ne pole lihtne, sest Jürgensoni kirjastus, mis oli Bachi maraton Teatri- ja Venemaa tähtsaim ja maailma suurim, on andnud välja 35 300 noodi­ 17. ja 18. novembril leidis TMMi saalis aset tähelepanuväärne muusikasündmus trükist, neist 28 - ettekandele tulid J. S. Bachi "Hästitempereeritud klaviiri" esimese vihiku kõik lavateose parti­ prelüüdid ja fuugad. Mõtte algataja oli muuseumi muusikaosakonna juhataja Alo tuuri, 90 ooperi Põldmäe ja teostaja Eesti Klavessiinisõprade Tsunft. Maratonil osales seitse eesti klaviiri, 300 suurt klavessinisti: tsunfti esinaine Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Ene Nael, Kristiina Aer, orkestriteost, ligi Saale Metsar (EMA II kursuse klavessiinieriala üliõpilane), Anu Randma ja Anneli 2200 vaimuliku Peeter Jürgenson. Tanksimäe. muusika suur­ FOTO TMMi ARHIIVIST Bachi HTK on teos, mida esitatakse nii klaveril kui klavessiinil. Klaveri dünaa- vormi, üle 2000 mikanüansside ja polüfoonia sügavama reljeefsuse kõrvale on klavessiinil välja pan­ kooriteose jpm. na tämbri võlu ja salapära. Muuseumi saalis oli sel korral koguni kaks klavessiini: Esmaväljaandes ilmus hulk Mendelssohni, muuseumi oma pill, mille valmistas 2002. aastal muuseumi tellimusel Eesti ainus Schumanni ja Chopini klaveriteoseid ning klavessiinimeister, Jänedal tegutsev Peeter Talve, ja Eesti Muusikaakadeemiale kuu­ üle 500 uudisteose vene heliloojatelt, sh luv Soomes valmistatud saksa tüüpi kahe manuaaliga klavessiin (meister Henk van enamik Tšaikovski teoseid. Schevikhoven, 2000). Jürgensoni elutööd pole suudetud Muuseumi klavessiin on Põhja-Saksa koolkonna meistri Christian Vateri 1738. vääriliselt hinnata. Nõukogude ajal püüti aastal Hannoveris valmistatud pilli täpne koopia (originaal asub Nürnbergis). See teda kui suurettevõtjat igati halvustada, on Talve kaheksas suurem klavessiin. Vaatamata sellele, et mõlemad maratonil ka­ kuigi ta tõi Venemaa kultuurile palju sutatud pillid on nn saksa tüüpi, oli selgelt kuuldav kõlaline ja tämbriline erinevus. kuulsust. Tänini pole Jürgensonist mono­ Klavessinistide sõnul on Talve kõrgetasemeline klavessiinimeister, kelle instrumendil graafiat. Esimese sammu tegi 2001. aastal on "sümpaatne puudutus". Peterburi muusikateadlane Sergei Belov, Klavessiinisõpradel on kavas järgmisel sügisel maratoni jätkata ning esitada kelle sulest ilmus väike raamat "Peeter TMMis ka НТК teine vihik. Jürgensoni muusikakirjastus".

Tiiu Tosso Alo Põldmäe

muusika 1/04 17 Tüüri "Exodus" kogub kiidusõnu

Novembris avaldas nüüdismuusikale liselt veelgi intensiivsemad ja tihedama kammer-rockansamblis In Spe. orienteeritud mainekas netiväljaanne orkestrikoega: "Viiulikontserdis võib Kiidusõnu jätkub ka esitajate aad­ Sequenza 21 üsna ulatusliku arvus­ motiivitöötluse asemel kuulda pigem ressil: "Isabelle van Keulen musitseerib tuse Erkki-Sven Tüüri uusimast ECMi erinevate energiatasandite vaheldumist ja hiilgavalt, Viiulikontserdi passaaže kord märgi all salvestatud plaadist "Exodus". lausa füüsilist kõlastruktuuri - need võik­ rünnates, kord hellitledes. Birminghami Plaadil kõlavad Tüüri Viiulikontsert sid olla märksõnadeks kogu selle plaadi sümfooniaorkester ulja ja meisterliku Isabelle van Keuleni soleerimisel ning kuulamisel." Paavo Järvi juhatusel võlub oma mahlaka "Aditus" ja "Exodus" Birminghami süm­ Lepo Sumerale pühendatud orkestri­ tooni ja ühtse kõlaga. Järvi mõistab Tüüri fooniaorkestri ja Paavo Järvi esituses. teoses "Aditus" on Granti sõnul ühenda­ muusikat ilmselt paremini kui ükski teine Muusikakriitik ja ajakirja üks asutajaid tud seisundid ja liikumisenergia, toores dirigent!" Duane Harper Grant märgib oma artik­ kõla ja orkestritämbrite rikkalik värvi­ Sequenza 21 toimetusele on Erkki- lis, et CD "Exodus" on täiesti uus kva­ palett, mille võimalusi Tüür oskuslikult Sven Tüüri muusika ja isiksus varemgi liteet helilooja arengus ning süvendab kasutab. Plaadi haripunktiks peab kriitik huvi pakkunud, rubriigis "Elektroonilised veelgi Tüüri senist n-ö kaubamärki, aga Paavo Järvile pühendatud orkestri­ dialoogid" ilmus heliloojaga pikk interv­ milleks on väga erinevate muusikaliste teost "Exodus", mille keerukas rütmikeel juu. ideede ja struktuuride kõrvutamine ja ja jõuline kõla seostub eelkõige rockmuu­ Kel huvi, lugegu ajakirja aadressil vastandamine. Plaadil kõlavad teosed sika energia ja tundlikkusega ning seeläbi www.sequenza21.com on Granti hinnangul senikuuldust kõla­ ka Tüüri minevikuga kunagises proge-

RETRO Muusikasündmusi Eestis sada aastat tagasi

7. jaanuaril prooviti Haapsalus Kungla 15. jaanuaril sõitsid fanaatilised Eesti seltsi uut harmooniumi, mis osteti 300 muusikahuvilised Riiga, et saada osa rubla eest lauluseltsi tarbeks. Instrument helilooja ja dirigendi Pietro Mascagni oli Postimehe andmetel "18 registriga ooperist "Cavalleria rusticana" autori ja nelja keelereaga. Harmooniumi mäng juhatusel. hr Tomberg! osavatel näppudel avaldas 22. jaanuaril avaldas Artur Kapp mõju". Tallinna ajalehes Teataja järgmise kuulu­ 10. jaanuaril avas Tallinna Ajutise tuse: "Peterburist Astrahani asudes jätan Teatri laulja-näitleja Marie Schäfer-Kruse kõiki sõpru ja tuttavaid jumalaga! Arthur daamidele Teatri Ettevalmistuskooli Kapp." (Tbeater-Vorbereitungs-Schule) noorte 25. jaanuaril laulis Estonia seltsi lau­ ooperilauljate ja näitlejate koolitamiseks. lukoor võõrastemaja "Kuld Lõvi" saalis 11. jaanuaril toimus Tartus plaadile 15 eesti rahvalaulu ja Aleksander Bürgermusse saalis "muusikaline ja Thomsoni koorilaulu "Kannel". kirjandusline õhtu ühendatud kirikliku 26. jaanuaril plaadistati samas Paula waeste-hoolekandmise hääks", kus esi­ Brehmi esinemist, kus suurema tähele­ nes meeskoor Aleksander Sprenk-Läte panu osaliseks sai Mart Saare värskelt juhatusel, "Kalevala" meeskvartett, valminud lõbus soololaul "Hoia vahel puhkpillikvartett ja loeti katkendeid aken lahti". "Kalevipojast". 31. jaanuaril otsustasid Tallinna 14. jaanuaril edastas Endla seltsi Mereväe klubi ja Tallinna Vene klubi eestseisus kõigile 1903. aasta laulupeost Vene-Jaapani sõja alguse puhul kõik peo­ osa võtnud Pärnu kooridele "Keiserliku õhtud ära jätta. Majesteedi Keisri Ema Maria Feodorovna Astrahani muusikakooli vastne direktor kõigekõrgema tänu truualamliste tund­ Artur Kapp 1904. aastal. Koostanud Heino Rannap muste avaldamise eest laulupeol".

18 muusika 1/04 Viis miljonit kui tunnistus mõistmisest

Kaks ja pool aastat tagasi alustas Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatus läbirääkimisi valitsuse ja parlamendi kultuurikomisjoniga, et muuta üht absurdset olukorda. Nimelt teeb suur osa eesti muusikaõpetajatest tööd kooli koori või orkestriga oma vabast tahtest ja missioonitundest, väikese summa eest vastavalt linna või valla võimalustele, või üldse tasu saamata. 1. detsembril 2003 kirjutasid haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ning Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees Elin Ots alla koostöölepin­ Kooriühing tähistas gule, mille järgi jagatakse liidu kaudu muusikaõpetajate vahel viis miljonit krooni. Gustav Ernesaksa See summa on ühekordne toetus ja mõeldud kooliõpetajatele, kelle juubelit koor või orkester sai jaanuarist 2002 kuni juunini 2003 toimunud "kate­ gooriatesse laulmisel ja mängimisel" taset tõestava tunnistuse. Viie miljoni 12. detsembril saanuks Gustav Ernesaks 95- jagamisel tähendab I kategooria 9500 krooni, II kategooria 8000 krooni aastaseks. ja III kategooria 7000 Laupäeval, 13. detsembril korraldas krooni. Raha tuleb riigi­ Kooriühing Estonia kontserdisaalis Laulutaadi eelarvest, huvialahariduse sünniaastapäevale pühendatud koori kontserdi, toetuseks määratud sum­ kus anti üle ka Ernesaksa-nimelise sihtfondi mast. stipendiumid. Eesti Muusika­ "Ernesaks on laulupeo võrdkuju, eestlase akadeemia õppejõud ühtehoidmise sümbol," ütles kontserdi kunstiline ja muusikaõpetajate juht Olev Oja (pildil). "Mingil hetkel koondus liidu juhatuse liige Ene kogu rahvas tema ümber, ta suutis sisendada ini­ Kangron osales kõigis mestesse olemasolemise vajadust." läbirääkimisvoorudes Estonia kontserdisaalis esines 15 koori, ning tema arvates on neist enamik noortekoorid, kes kohale tulnud kooli muusikaõpetajale väljastpoolt Tallinna. Ridala Põhikooli poiste­ võib-olla rahast tähtsamgi koor, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi teadmine, et õpetaja tööd segakoor, Tartu neidudekoor Kurekell, Rapla märgatakse ja tunnusta­ Leping on alla kirjutatud. Eesti Muusika­ Laulustuudio mudilaskoor või Virumaa Noorte takse. Läbirääkimiste ajal õpetajate Liidu juhatuse esimees Elin Ots (ees vahetus kolm haridusmi­ Meeskoor ei satu Estonia kontserdisaali lavale vasakul), juhatuse liige Ene Kangron (ees pare­ nistrit. Ene Kangron leiab, just tihti, ehkki kontserdikuulaja jaoks oleks see mal), tagareas (vasakult) juhatuse liikmed Külli kindlasti positiivne. Et igal kooril oli kohustus et palju oleneb ministri Puhkim ja Inge Raudsepp, Anne Kivimäe hari­ esitada oma kavas vähemalt üks Ernesaksa laul, soovist probleemi näha dus- ja teadusministeeriumist ning eriti mõistev andis kontsert ka Laulutaadi loomingust hea ja mõista. Mõistsid kõik minister Mailis Reps (Rand). läbilõike. Video vahendusel said saalisolijad ka ministrid, tegudeni jõudis FOTO ENE KANGRONI ERAKOGUST Ernesaksa dirigeerimise järgi laulda: kontserdi Mailis Rand, kes kirjutas lõpuks kõlas "Mu isamaa on minu arm". Nii na­ 27. märtsil 2003 alla gu iga laulupeo lõpus. Nii nagu alati. määrusele raha eraldami­ "Ernesaks oli meloodiate ja miniatuuride seks. Sügise jooksul lepiti kokku ja pandi kirja põhimõtted, kellele ja kuidas meister, tema laulude hulgas on tõelisi pärle," toetust makstakse. Minister Maimetsa lauale jõudnud koostöölepingu täie­ arvab Olev Oja. "Ja vaevalt, et ilma tema loodud likul ettevalmistamisel ja viimistlemisel aitas muusikaõpetajaid haridus- ja Rahvusmeeskoorita oleks eesti meeskoorilaul teadusministeeriumi noorsootöö spetsialist Anne Kivimäe. liedertafeГitest Tormise suurte kompositsioonide­ Mis on selle toetuse juures kõige olulisem? Loomulikult on näiteks ni jõudnud." 8000 krooni üldhariduskooli õpetajale oluline sissetulek, aga eelkõige on Kontserdil anti üle ka Gustav Ernesaksa see tunnistus õpetaja töö tähele panemisest ja mõistmisest. Samuti on te­ nimelise sihtfondi stipendiumid, mille said see­ gemist nii-öelda kvaliteeditasuga, mis motiveerib õpetajat veel kõrgemaid kord mitmete laulupidude üldjuht Vaike Uibopuu eesmärke seadma, sest toetuse maksmise aluseks on koos lastega kätte või­ (koorimuusika peastipendium), kauaaegne Elva detud kategooriatunnistus. muusikaõpetaja ja koorijuht Maimu-Koidula Sirel Ene Kangron arvab, et kui Eestis tahetakse laulupidude kultuuri säili­ (koorimuusika edendamise stipendium) ning noor tada, siis tuleks mõelda sellele, et laulupeole pannakse alus koolis ja peol dirigent Risto Joost (õppestipendium). osalevate lastekooride arv on suur. Eesti Muusikaõpetajate Liit tahab tar­ kadele hariduspoliitilistele otsustele lootes ka pärast seekordset viie miljoni Kaie Tanner jagamist olla ministeeriumile hea koostööpartner.

muusika 1/04 19 Kadrioru loss Laupäev, 24. jaanuar 2004 kell 17.00

Marin Marais Antonie Forqneray

Markku Luolajan-Mikkola, viola aa gamba Mika Suihkonen, viola da gamba Elina Mustonen, cembalo

У

CONCERTOGROSSO

20 muusika 1/04 MODULATSIOON Inglismaa varjatud tagurpidikäik

ERKKI LUUK

ondoni ümbruses ja mujalgi Niipalju siis teooriast, nüüd aga mõned asub üks üleilmses kontekstis küsimused Cyclobe'ile. See on kahemehe­ L küllaltki tähelepanuväärne seene. bänd Londonist, mõlemad mehed on Muusikaliselt võiks seda kirjeldada kui n-ö täiskohaga muusikud, kes on olnud ambient industrial experimental (Coil, nii enne kui ka praegu tihedalt seotud Cyclobe, Thighpaulsandra) või umb­ Coiliga. Stephen Thrower on minevikus määrasemalt darkwave (Antony and mänginud Coilis (juba 1980ndatel ja the Johnsons, Current 93, Nurse with 1990ndate algul), Ossian Brown (vana Wound). Nende kahe vahele ei saa mui­ nimega Simon Norris) on viimasel ajal dugi tõmmata kindlat piiri. Et see kõik sageli esinenud koos Coiliga Uve'deL Coil on väheütlev, lisatakse vahel veel üks on ilmselt ka kogu selle liikumise (antud sõna, ritual, mis tekitab eriti palju aru­ juhul see tegelikult polegi nii liialdatud saamatusi ja paksu verd. Paljud lihtsalt ei sõna) tuntuimaks, n-ö kaanebändiks. taha, et neid seostataks mingi "posimise- Nüüd aga küsimused ja vastused. Kuna ga", mis on enam-vähem esimene asi, mis intervjuu on tehtud juba pool aastat taga­ seoses sõnaga "rituaal" pähe turgatab. si, kuid ilmub mitmesugustel põhjustel Teiseks on sel sõnal (üldisest kristlikust alles praegu, on selle lõppu lisatud uudi­ kontekstist tulenevalt) tume, peaaegu sed ka viimastest arengutest. satanismile viitav kõrvalvarjund, mis valdavat enamikku sellest scene'ist jällegi Millega te praegu tegelete? otseselt ei huvita (kuigi seosed okultismi Ossian Brown alias Simon Norris usub, et Ossian Brown: Esimeste Cyclobe'i EP- ja Alastair Crowley õpetusega on neil Uakari ahv inspireerib teda samavõrd kui dega, aga need võivad muutuda millekski maalid, uudiste katked, unenäod, kiriku­ samas täiesti olemas). Kusagil taamal võib muuks, millekski suuremaks. Kui me uute orelite pildid, taimed ja majade varjud. üht üldisemat ideoloogiat, neopaganismi, paladega tööd alustame, on raske ennus­ täheldada küll, kuid seda tuleks mõista P tada, millega see kõik lõpeb. Tegelikult "tagasipöördumisena" Kristuse-eelsesse ma usun, et on parem mitte ennustada, aega, mis iseenesest on ju täiesti neut­ jätame selle jumalate otsustada. Eelmisel raalne tegevus (automaatne tume varjund aastal (2002) käisin Coiliga tihedalt omistatakse sellele alles kristluse kriitval­ live'del, sel aastal aga palju vähem: on get vääritimõistmise taustal). ainult mõned esinemised, milleks praegu See rituaalne alge, mille olemasolu valmistume. Hetkel tegutseb Cyclobe ja võimalikkuse üle muusikas (ja eriti ainult stuudios. Lisaks EP-dele lõpetasime muusikateoorias) on erakordselt pal­ just heliriba ühele väga hämarale ja kum­ ju "janutud", toimib siin ehk eelkõige malisele Ameerika filmile nimega "Death oma teatava suguluse tõttu muudetud Bed" (valmis 1970ndate lõpul, kuid seda teadvuseseisunditega (ja neile muusika­ pole tänaseni ametlikult näidatud), mis lise ekvivalendi otsimisega). Selle peale nüüd uuesti välja anti. mõeldakse muidugi kohe: narkootiku­ Stephen Thrower: Viimasel ajal on mid, "hüpnootilisus" jne, just nagu muid põhiline olnud muusika tegemine "Death muudetud teadvuseseisundeid polekski. Bedile". See on hämmastav film. DVD Enamik inimesi elab oma elu nii ära, et peaks välja tulema juulis 2003. Praegu teab ainult kolme teadvuse seisundit, aga kuulan läbi viimase kolme aasta visandeid tegelikult on neid muidugi äraarvamatu ja avaldamata materjali. Seal on palju lu­ hulk. Mingis mõttes tõhusamate ja huvi­ gusid, mida saaks laiendada. Mind mõju­ pakkuvamate kaardistamise või pigem tab uus armatuurvalgusti, mis Ossianile neile muusikalise väljenduse otsimisega Stephen Thrower: eelistan muusikast anti, ruum tundub teistsugune ja ma tun­ see hämaravõitu seene ehk tegelebki. mõelda kui hetke intensiivistamise viisist. nen end mõjutatavana... FOTOD ERAKOGU Cyclobe - kahemehebänd Londonist Kuidas te töötate? On teil välja kujune-

muusika 1/04 21 Kuidas te töötate? On teil välja kujune­ Inspiratsioon on imelik joonistatud jänesed, räpp, brit art, ham- nud tööjaotus? bahügieen, avalikes kohtades mängitav Ossian: Me teeme mõlemad kõike, mida asi, see ei ole download muusika... Osa muusikast on inspireeriv, pala arendamiseks ja lõpetamiseks vaja. kuid mitte nii, et ma reageerin teiste kir­ Ei saa rääkida mingist kindlast tööjao­ või kättetoimetatav pakk. jutatud muusikale ja siis lähen ja loon ise tusest. Otsime helisid, tutvustame neid See on rohkem nagu var­ midagi, reaktsioonina millelegi, mis mind juba olemasolevale "perekonnale" ja liigutas. Loodus on väga oluline käivitaja, vaatame, kuidas nad sinna "sisse elavad": jatud mäng, kus sa seisad usk... Kui ma kuulan muusikat, tahan vahel nad vihkavad üksteist, sülitavad reisida. Ma ei taha, et muusika kõlaks ja pipardavad, vahel on õnnelikud nagu seljaga inimeste poole, kes mõistliku või realistlikuna, mul on selle lihavõttejänkud. Mind isiklikult tabab püüavad sulle Ugi hiilida ja sõna suhtes suuri kahtlusi. Tahan, et see loovus lainetena. Mõned inimesed, näi­ mind liigutaks, tõstaks, viskaks auku, hei­ teks Thighpaulsandra, töötavad stuudios puudutada sind enne, kui daks kosmosesse, lõhe lõpuste vahele... pidevalt. Kui oleme plaadi lõpetanud, Ükskõik mida, ainult mitte midagi ette­ pean pisut vahet pidama ja asja seedima, sa ümber pöörad. aimatavat ja mõistlikku. Cyclobe'i muusi­ enne kui suudan jälle keskenduda mille­ ka võiks olla ebanormaalne kuulamis- ja legi uuele. Tähendab, iga kord, kui uuesti elukogemus. Helisid, mida teeme, teeme alustame, pean pingutama, kuid minu selleks, et läbi tungida meid rõhuvast scene'i olemasolu tajuvad ja seda kirjel­ jaoks on see asjade loomulik kulg. lamedusest, igapäevasest venivast triviaal­ dada soovivad. Me kõik elame oma elu susest, normaalsuse jubedusest. Stephen: Praegu tegelen kõvasti kirju­ koos ja oleme selle üle väga õnnelikud. tamisega [Steve on alternatiivse, kultus- ja Muusikaliselt oleme üksteisest väga Stephen: Inspiratsioon on imelik asi, art house'i filmide ajakirja Eyeball toime­ erinevad. Me ei kuula peaaegu üldse see ei ole download või kättetoimeta­ taja ja raamatu "Beyond Terror" autor. nüüdisaegset muusikat, õieti mitte ühtki tav pakk, see on rohkem nagu varjatud - E. L.]. Minu loomingulise elu muusi­ elektroonilist gruppi, nii et ma ei teagi, mäng, kus sa seisad seljaga inimeste poo­ kalist poolt ootab peatselt ees uuendus. kes veel midagi sellesarnast teha võiks. le, kes püüavad sulle ligi hiilida ja sind Tavaliselt alustame uusi lugusid eraldi, Meile meeldib väga Boards of Canada, puudutada, enne kui sa ümber pöörad. Sa üks meist veedab päeva millegi kallal aga kompositsiooniliselt on meil nendega pöörled ringi, püüdes tabada midagi, mis omaette töötades, paneb kiiresti paika vähe ühist. toimub su selja taga, aga kui taha vaatad, alguspunkti ja algstruktuurid. Pärast an­ Stephen: Oleme hajus kogum sõpru ja on seal kõik paigal ja vaikne. Idee puudu­ name mõlemad sellesse oma panuse, kuni tuttavaid, kellel on mõned ühised huvid tab sind siis, kui sa ei vaata, aga mängu lõpuks töötame loo kallal pidevalt koos. ja palju erinevusi. Inimesed, kes on juhtu­ mängides ja seda protsessi alustades oled Meil mõlemal on tugevaid külgi, mida misi pärit muusikaliselt samast põlvkon­ sa astunud teele, mis viib lõpuks väljen­ teine vajab. nast [Inglismaal] ja kes soovivad jätkata duseni. Vahel tuleb teha pealtnäha seo­ muusika tegemist, minemata vastuollu setu algus ja seejärel otsida struktuure ja Olete oma scene'iga rahul? oma väärtushinnangutega, ignoreerides mustreid. Vahel on struktuur alguses väga Ossian: Ma pole päris kindel, millisest paljusid pealiskaudseid trende, mis on siit selgelt paigas ja kogu trikk on selle häiri­ seenelist on jutt. viimase kahekümne aastaga üle käinud. mises ja moonutamises. Või teed seosetut Stephen: Ühe scene'iga seotud olek müra ja armud sellesse meeletult, seisad on alati nii õnnistus kui ka needus. Nagu Kui suur oli teie viimase plaadi läbi­ vastu katsetele seda mustritega rikkuda. teistegi asjade puhul, tekitab kindlate ka­ müük? tegooriatega identifitseerimine vastuolu­ Ossian: Kui palju sa nädalas teenid? Kas te peate muusikat peamiseks ees­ lisi tundeid. Olen rõõmus, et olen seotud Stephen: Pool nõelava nõgese nõelas märgiks või on see mõne suurema ees­ osaga nendest inimestest, kuid samas ta­ olevate aatomite arvust korda kuupjuur märgi teenistuses? haks jõuda ka publikuni väljaspool seda, 26st astmes 8, jagatud pii ligikaudse Stephen: Eelistan muusikast mõelda kui ilma et peaksin oma muusikat muutma. väärtusega. Teisisõnu, umbes neli, kuigi hetke intensiivistamise viisist. Eesmärk loodame sel aastal müüa veel kaks plaati. on elada head elu praegu, mitte hiljem. Kirjeldage pisut oma scene'i. Kunstnikel on vahel kirg midagi paljas­ Ossian: Ma ei tea, kas seene, millest sa Mis teid inspireerib? tada, levitada informatsiooni või külvata räägid, on ansamblid Current 93, Nurse Ossian: Uakari ahv inspireerib mind segadust. Ma ei arva, et oleks enam või­ with Wound, Antony and the Johnsons, samavõrd kui William Lawesi etendus malik kodanlust epateerida, pretendeeri­ Coil jne... Nad kõik on meie läheda­ või Moondogi plaat. Minu sõbrad inspi­ da maailma muutmisele või muule sellise­ sed sõbrad, mina olen Coilis, Steve oli reerivad ja motiveerivad mind, paljude le. Eelistan neisse võimalustesse suhtuda 1980ndatel Coilis, mina mängisin David kunstnike maalid, uudiste katked, une­ sama nihilistlikult kui kõigisse teistessegi. Tibetiga [Current 93-e juhtfiguur. - E. näod, kirikuorelite pildid, taimed, majade Sõnumi otsimine ei anna meie muusika L.] 1990ndate algul samas bändis, me varjud. See kõik tuleb igalt poolt, nähtud puhul midagi. Tunded on sõnum. Arvan, kohtume tihti ja vestleme temaga regu­ ja nägemata asjadest, ja toidab kõike, et meie muusika on väga tundeline, mitte laarselt. Seestpoolt on seda scene'i raske mis ma teen. Lihtsam oleks öelda, mis nagu Barry White (kuigi ta on minu arva­ kirjeldada, seda peaksid tegema inimesed, mind ei inspireeri: kaubanduskeskustes tes fantastiline) või selle sõna sow/'ilikus kes on sellest väljaspool, kui nad selle kisendavad tited, reklaamid, halvasti tähenduses, kindlasti mitte гпЬЛе. iseloo-

22 muusika 1/04 mulikus laiatarbe softcore-seksi tähendu­ Stephen: The Fall, Roxy Music, The Ossian: Silmade pilgutamine. ses. Ma mõtlen, tundeline selles mõttes, Residents, Yes, Sun Ra, No New York, Stephen: Olen seitsmeaastane ja et ta haarab su vaimu ja tähelepanu kol­ Can, BBC Radiophonic Workshop. Ja: vaatan päikeseloojangut. Ma ei tea, see memõõtmeliselt. Miles Davis (1967-1975), Beefheart, on kõige imelikum elu, mida ma kunagi Pole mõtet otsida meie tegevusest Early Chrome, Butthole Surfers, elanud olen... hämaraid vihjeid ja sõnumeid. See oleks Ennio Morricone, Radiohead, Bernard taandav kuulamisviis, kus muusika on Parmegiani, Tod Dockstader, Karlheinz Paar uudist vahepeal mahamagatud vaid keeruline tapeet, mille sisse on Stockhausen, Robert Wyatt, Pere Ubu, ajast... peidetud sõnum, mis muudab tapeedi György Ligeti, Krzystof Penderecki, Fabio 2003. aastal saatis Steve Stapleton (Nurse enese üsna ülearuseks. Varjatud sõnumid Frizzi, Faust. With Wound) Cyclobe'ile oma pooleli on naljanumber. Paremal juhul on nad Ossian: Yes, Van Der Graf Generator, oleva albumi materjali, paludes sellega vahend igavuse peletamiseks, halvemal ai­ Shirley Collins, Nico, Stockhausen, midagi ette võtta. Tulemuseks on kolmik- nult tõend, et geenius, kes need sinna pa­ Riebel, Zanesi, Bayle ja Bernard album, lisaks NWW ja Cyclobe'i koos­ ni, soovib näidata end millegi muuna, kui Parmegiani. tööle veel NWW ja Jim 0'Rourke ning ta tegelikult on. Ja see on artisti ja kuu­ NWW ja Irr. App. (Ext), mis peaks kuu­ laja vahelise suhte reetmine. Mõistatusi Kuidas te võrdleksite oma kaht eelmist lajateni jõudma 2004. aasta algul. on tore teha seni, kuni on oluline nende albumit järgmisega (kui see tuleb)? Käesoleva aasta novembris ilmus äraarvamine, mitte lõppjäreldus. Ossian: Ma ei taha kirjeldada meie eel­ müügile ka kauaoodatud (1977. aastast) misi albumeid. Tegime need kuulamiseks, "Death Bed: The Beat That Eats" DVD, Veel mingeid märkusi oma muusika mitte arusaamiseks. Tahame teha muu­ mille heliriba autor on Cyclobe. kohta? Üldisi põhimõtteid? sikat, mitte definitsioone ja loodame, et Sel sügisel ilmus tuntud muusika- Stephen: Nagu juba öeldud, meie muu­ muusika, mida me teeme, pole sõnasta­ ajakirjaniku David Keenani raamat sika ei allu mingile sõnumile või ideele. tav. Uued lood on pooleli ja võivad veel "Englands hidden reverse", mille peal­ Unustage sõnumid ja keskenduge teadlik­ dramaatiliselt muutuda. Loodan, et jõua­ kirjast ma oma ideedevaesuses "liisisin" kusele antud hetkest. me nendega rohkem keskendunud ja kee­ ka selle artikli pealkirja. Raamat käsitleb Tegin oma esimese lindistuse hilistel rulisemasse maailma. Esimese kahe plaadi kolme ansamblit: Coil, Current 93 ja 1970ndatel. Tollal ja ka hiljem oli palju üle olen enamasti väga uhke, kuigi loo­ Nurse With Wound ja nendega seotud manifeste ja teese - pungist ja uuest lai­ minguliselt olen väga kriitiline. Mõlemal scene'i, Ossiani, Steve'i, ansamblit Psychic nest lähtuval tohutul sotsiaalse ja kultuu­ on minu arust paar säravat lugu. TV, millega Steve 1980ndate keskel seo­ rilise teadlikkuse tõusul oli neil otsene tud oli, jpm, lisaks näited kõigi kolme tähtsus. Kuid üht ja sama revolutsiooni Kõige imelikum asi, mis teiega kunagi ansambli muusikast CD-1 ei tehta kaks korda. Tollaste loosungite on juhtunud? naiivoptimismi, situatsionistide-anarhisti- de perioodi propagandat ei saa taaselus­ tada. Nägin hiljuti Kanada filmi noorte, Cyclobe'i seniilmunud plaatidest 15-17-aastaste punkbändidest, kes Sex Pistolsi ja Throbbing Gristle'i ajal polnud "Luminous Darkness" isegi veel sündinud, ja nad üritasid end Phantom Code 1999 väljendada samade meetoditega nagu See, nagu brainwashecTi veebileheküljelt lugeda võime, "pööraselt edukas debüüt" punk. Ise tehtud fanzine'id, kolme-akor- kujutab endast kuutteist lühikest eksperimenteerivat instrumentaalpala. Mõni di-garaažirokk, harjassoengud, seksuaalne lugu (näiteks "Big Animal", "Strange Hotel", "Nightcap with Nadir", "Genius ambivalents jne. Seda oli väga masendav Loki") on tõesti väga hea, ja kõik on väga erinevad. Esimest korda kuulates tundus vaadata. Me elame tollasest väga erineval plaat eriti huvitav, praeguseks on palju võrdlusmaterjali kõrvale ladestunud. Lood ajal. Mäss, rahulolematus, erinevus, vas­ peegeldavad/väljendavad mingit erilist emotsiooni või objekti, ja nagu Cyclobe'il tuseis peab leidma endale väljendusviisi, ikka, on põhirõhk kompositsioonil. Ambient, darkwave ja industrial - stiilid, mis mis ei imiteeri varem olnut. Muidu on sellele kõige lähedasemad võiksid olla, on esindatud pigem vihjena kui reaalselt. see vaid retro-moetööstuse järjekordne Tontide paraad. röögatus. Arvan, et teooria peaks tekkima mi­ "Visitors" dagi muud tehes, samas kui konventsioon Phantom Code 2001 nõuab, et see tegevusele eelneks. Alati, Kompositsioonid on pikemad ja koormavamad ja see teeb kuulamise pisut "vähem kui alustan teooriast, jõuan välja surnud lennukaks". Muidu on ta nagu nad ikka - süsimust, segane, veider... Viited mis punkti. Eelistan praktikat, teooria sündi­ tahes stiilile on veelgi taandunud, andes maad raskepärastele ja võigastele kompo­ gu tegevuse kaudu. sitsioonidele. Viiul ja tšello on saabunud, ülim hullus ("Strix Nebulosa") säilinud. Põhimõtted: keegi on sust alati suu­ Arvestage, et Cyclobe pole ei müra ega elektroonika, ja mingi enam-vähem usku­ rem, keegi on sust alati väiksem, kui häda matu pik hakkab teil ehk juba kuduma. Siin on ka üks mu nende all-time-favoriite käes, pole keegi sulle lähem. "Replaced by his Constellation": ajatu, võidukas ja irreaalne matusemuusika.

Muusikalised eeskujud?

muusika 1/04 23 HOMMAGE Kas kontsertmeistrist jääb jälg ajalukku? Sergei Mamontovile mõeldes (1. 10. 1877 - 30. 12. 1938)

allinna Slaavi Kultuuriühing isa lellepoeg. Mamontovi Moskvast lahkumise põhjus. korraldas 1. novembril Estonia Sergei Mamontov sündis Moskvas Mamontov lõpetas õpingud 1901. aas­ T Talveaias meenutusõhtu, kus palu­ 1. oktoobril 1877. aastal kaupmees tal Peterburi konservatooriumis Anna ti kõnelda Sergei Mamontovist, kelle sur­ Ivan Mamontovi peres. Õpingute algus Jessipova klaveriklassis. mast möödub 30. detsembril 65 aastat. Moskva konservatooriumis ei ole täpselt Anna Jessipova (1851-1914) oh Teadsin, et Mamontov töötas Estonia kirjas, aga ankeedis on esimese lavaesi- Peterburi konservatooriumi kasvandik, teatris kontsertmeistrina. Mäletan lugu­ nemise kohta märgitud: "12-aastasena Theodor Leszetycki õpilane ja abikaasa. pidavat tooni, kui konservatooriumi konservatooriumi õpilasõhtul." Nii on 19. sajandi viimasel kolmandikul klaveripedagoog Vera Lensin rääkis tõenäoline, et Mamontov astub Moskva Euroopa kontserdilavadel väga tuntud kontsertmeistri klassi tööst oma õpingute konservatooriumi nooremasse osakonda pianist pühendas oma elu viimased ajal. Mamontov oli 1920.-1930. aastatel 1888. või 1889. aastal. Tema klaveri­ kümnendid pedagoogilisele tööle (üks te­ vokalistide autoriteetseim kontsertmeister pedagoogina nimetatakse Pabsti. ma viimaseid õpilasi oli teatavasti Sergei Tallinnas. Paul Pabst (1854-1897) õpetas Prokofjev). Jessipova oli ühe suurima Lugesin, mis tema kohta on trükitud. Moskva konservatooriumis 1878. aastast vene klaverikoolkonna rajaja. Lõpetas 1901. aastal klaverierialal kuni elu lõpuni. Teatmeteostes tõste­ Mamontovi puhul on tähendusri­ (juhendaja Paul Pabst) Peterburi konserva­ takse esile Pabsti kui hiilgavat Liszti ja kas, et ta sai pianistliku koolituse väga tooriumi, õppides seal ühtlasi komposit­ Schumanni interpreeti, kelle esitust ise­ tugevate pedagoogide käe all, ja mis siooni. (EMBL, Tallinn, 1990, lk 139.) loomustasid ratsionaalsus, tugev vormi­ eriti oluline, ta õppis nii Moskvas kui tunne ja artikulatsioonitäpsus. ka Peterburis kompositsiooniteooriat. Lõpetanud Moskva konservatooriumi Muide, 1894. aasta jaanuaris Lugedes iseloomustusi, mida tema tööle professor Paul Pabsti klaveriklassi 1901. Rahmaninovi esimesel autorikontserdil on andnud teatrirahvas, kujuneb arva­ aastal. (Virve Lippus. Eesti pianistliku osales Pabst noore helilooja Fantaasia mus, et Mamontovi hinnati eelkõige kui kultuuri kujunemine. Tallinn, 1997, lk op 5 (I süit kahele klaverile) ettekan­ kõrgetasemelist muusikut. Tema ette­ 117.) des. Võimalik, et "Salongpalade" op 10 kujutus lavateose terviklikkusest kandus pühendus Pabstile oli Rahmaninovi tänu­ ta igapäevase kontsertmeistritöö kaudu ...Peterburi konservatooriumis õppis likkuse väljenduseks. Pabst tegeles pisut vältimatult lauljateni, kelle jaoks hea klaverit ja kompositsiooni. (Märt Kraav. komponeerimisega, ka on temalt hulk kontsertmeister teeb partituuri lahti Vt "Estonia lauluteatri rajajaid", Tallinn, Tšaikovski lavateoste ainelisi parafraase mõtestades ära väga suure osa tööst rolli 1981, lk 80.) klaverile. On võimalik, et just Pabsti muusikalisel kujundamisel. soovitusel õppis noor Mamontov Sergei 1903.-1906. aastani töötas Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosa­ Tanejevi juures kompositsiooniteooriat. Mamontov Moskva filharmoonia muu­ konnas olev Sergei Mamontovi fond on Professor Pabst suri Moskvas 28. mail sikakoolis klaveriõpetajana, seejärel aga üsna napp, aga seal leidub Estonia teatri 1897. aastal. Võib oletada, et see oli sai Moskva Suure Teatri orkestripianistiks arhiivi jaoks 15. septembril 1938. aastal (muide, sealse dirigendi Rahmaninovi täidetud ankeet (kolm ja pool kuud enne soovitusel). 1911-1920 oli Mamontov surma!) Mamontovi allkirjaga. Estonia teatri jaoks Suure Teatri ooperitrupi kontsertmeister. Vene kultuuriloost on hästi tuntud Suurimaks loominguliseks õnnestumi­ Savva Mamontov (1841-1918), teatri- ja "avastas" Sergei seks pidas Mamontov aga oma dirigendi- muusikategelane, metseen, kes 1885. Mamontovi Dmitri tööd Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja" aastal rajas Moskvas vene eraooperi, kus lavastuses. Tema muusikalisele arengule algas Sergei Rahmaninovi dirigenditege- Smirnov, on ta enda sõnul kõige rohkem kaasa ai­ vus ja kus valmisid Fjodor Saljapini hiil­ danud tšehhi päritolu viiuldaja ja dirigent gerollid Boriss Godunov ja Mefistofeles. maailmanimega Vjatšeslav Suk. Savva Mamontov oli Sergei Mamontovi vene tenor.

24 muusika 1/04 krooni kuus. Tänasele lugejale võrdlu­ seks: või kilo maksis kaks krooni; poe­ müüja kuupalk umbes 80 krooni. Valter Ojakääru isa teenistus ettevõtte raama­ tupidajana oli 145 krooni ja seda peeti heaks palgaks. Heino Eller üüris 1928. aasta suvel kolmetoalise korteri 6000 marga (so 60 krooni) eest, Elleri Esimese keelpillikvar­ teti ostis Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital 1929. aastal 850 krooni eest ja Seitse prelüüdi klaverile 700 krooni eest. 1924. aastast alates juhendas Mamontov ooperiansambli klassi Tallinna konservatooriumis; ka oli tal erastuudio, kus õppisid nii Miliza Korjus kui ka Meta Kodanipork. Üheksa aasta jooksul, mil Mamontov Estonias töötas, osales ta kol­ mekümne nelja ooperi ettevalmistamisel, lisaks tosina jagu operette. Mamontovi tööaastad Estonias on teatri muusika­ lavastuste tõusuaeg. Avarduv ooperire- pertuaar ja lavastusliku külje paranemine on eelkõige Hanno Kompuse teene. "Selle perioodi üheks nõudlikumaks ja sisukamaks lavastuseks kujunes Wagneri "Lohengrin" 1927. aastal. Kriitika tõstis eriti esile muusikalist teostust." (Viima Paalma. "Estonia lauluteatri rajajaid", lk 18.) Ehk tohime seda panna ka Mamontovi arvele. 5. oktoobril 1927. aastal mängiti "Lohengrini" ooperitrupi kontsertmeistri juubeliks. Mamontovi muusikalistest eelistustest ei anna teatri repertuaar selget pilti, küll aga võib uskuda kaasaegseid, et ta hindas Kontsertmeister Sergei Mamontovi hinnati eelkõige kui kõrgetasemelist muusikut. eriti vene muusikat. 1932. aastal, oma FOTO TMMi ARHIIVIST juubelietenduseks, dirigeeris ta Borodini "Vürst Igorit". Vladimiri partiid laulis Eestisse! klaverimängust loobuma. mõistagi Dmitri Smirnov. Aga tema teat­ Kodusõja keeris paiskas paljud vene intel­ Mamontovi fondis (TMM T 268) on ritöö juubelit 1926. aastal tähistati kont­ ligendid emigratsiooni. Et Mamontovi säilinud üks leping, mille sõlmis Estonia serdiga, kus esitati katkendeid Wagneri teine naine Paula Gerberson oli eestlan­ Seltsi juhatus Sergei Mamontoviga "Valküüridest" ja vene heliloojate oope­ na, otsustati Eesti kasuks. 31. mail 1924. aastal. Selle kohaselt tuli ritest. 1920. aastast sai Mamontovist tal­ Mamontovil: Sergei Mamontov suri 30. detsembril linlane, kes teenis klaverimängijana leiba Õpetada solistidele osi, repeteerida 1938. aastal maovähki. Vene Teatri- ja restoranis "Birža". 24 tundi nädalas, Muusika Selts korraldas 17. veebruaril Estonia teatri jaoks "avastas" balleti ja plastika harjutamine 6 tundi 1939 mälestuskontserdi, mille tulu läks Mamontovi Dmitri Smirnov, maailmani­ nädalas, Mamontovi hauasamba püstitamiseks. mega vene tenor, kes tundis teda ühistest täita orkestri kohustusi ooperiproo­ Kavas oli vene muusika. tööaastatest Moskva Suures Teatris ja videl, kes, nagu Mamontov, oli emigreerunud täita näitelava klaverimängu ooperis, Kontsertmeister - pianist, kes abistab 1920. aastal. 1923. aastal tuli Smirnov operetis, balletis ja draamas. lauljat, instrumentalisti või balletitantsijat Estoniasse "Traviata" külalisetendusele ja Mamontovi palgaks määrati 12 000 mar­ pala õppimisel ja saadab tema esinemist palus Mamontovi oma kontsertmeistriks. ka kuus. 1919-1928 oli Eesti Vabariigis (ENE, 4. köide). Kas kontsertmeistrist 1923. aastal asus Mamontov tööle käibel mark, mis 1928. aastal vahe­ jääb jälg ajalukku? Estonia teatrisse, kus ta töötas 1932. aas­ tati Eesti krooni vastu kursiga 100:1. tani, mil haige käsi sundis teda aktiivsest Mamontovi palk oli siis vähemalt 120

muusika 1/04 25 HOMMAGE Ludvig Juht Läti ja Ameerika vahel seitsekümmend aastat tagasi

jaanuaril täitub 70 aastat tigi Juhtile kodakondsust, kuid Juht ei hetkest, mil hiiglaslik võtnud seda vastu ja tuli tagasi Eestisse. • ookeaniaurik "Europa" viis Ameerika mandrile eesti ühe kõigi Edasi Lätti aegade suurima lennutrajektooriga Eesti jäi seegi kord Juhtile kitsaks. Erilist muusiku - kontrabassikunstniku Ludvig väljavaadet polnud siin ei solisti ega ka Juhti (1894 Väägvere - 1957 Boston). pedagoogina, sest Eestis oli vaid üksikuid Ameerikasse jäi ta oma elu lõpuni, töötas kontrabassihuvilisi. kontrabassistina Bostoni sümfoonia­ Sellest aspektist on huvitav jälgida, orkestris, sooritas mitmeid suurejoonelisi kuidas Läti muutus Juhtile järjest läheda­ kontsertreise Euroopasse ja saavutas semaks maaks ning kuidas ta pühendas kontrabassisolistina taseme, mis lubas peaaegu kogu kunstnikuenergia esinemis­ kriitikutel asetada ta ühte ritta selliste tele Läti linnades ja alevites. Lätisse kiin­ kontrabassi maailma suurnimedega nagu dumise põhjus oli ehk seegi, et kusagil Bottesini, Dragonetti ja Kussewitzky. ei võetud tema esinemisi vastu nii suure Selle saavutamiseks pidi aga visa ja vaimustuse ja soojusega. Peaaegu iga erakordse tahtejõuga Juht koguma loo­ kontserdi lõpp kujunes triumfiks, mõni­ mingulist kapitali Soomes (1916-1918), kord kanti teda koguni kätel saalist välja. Saksamaal (1921-1927), Inglismaal Erinevalt Eesti ajalehtede toonist, püüdis (1930-1932) ja Lätis (1932-1934). Läti press rõhutada Juhti erakordsust. Kuna läti muusikute seas ei olnud kontra­ London ja "Savoy" orkester Ludvig (vasakul) hea sõbra ja kauaaegse bassi alal sellise kaliibriga meest, siis, pilt­ Londonis asus Juht tööle üleeuroopali­ klaverisaatja Vladimir Padvaga 1931. likult öeldes, "kodustati" Juht ära siira ja se tuntusega hotelliketi "Savoy & Co" aastal Londonis. selge poolehoiuga. orkestris. Firmale kuulusid ka luksus­ Alates aprillist 1932 hakkas Juht hotellid "Claridge" ja "Barkley", kus 1932. aasta algul, läheneva majandus­ sõitma Riia vahet ja alates augustist asus peatusid kõrgema seltskonna esindajad kriisi oludes, hakati nõudma, et lepingu­ sinna elama, sest ta oli vastu võtnud läti alates kuningatest ja lõpetades suurlin­ listel kohtadel oleksid Inglise kodakond­ organisti ja Riia Rahvakonservatooriumi nade linnapeadega. Juhti üheks vahen­ susega inimesed. Kompromissina paku- direktori Nikolajs Vanadzinši pakkumise dajaks ja soovitajaks oli eesti lavastaja asuda kontrabassipedagoogi ametisse. Karl Menning, kes oli sel ajal Eesti saadik Muusikaleht ohkab sel puhul: "...jälle üks Saksamaal. tüsedamaid muusikajõude on lastud min­ Juht pidi lisaks orkestranditööle na võõrsile!" (1932, nr 10). regulaarselt üles astuma ka solistina. Lätis töötamise aeg oli Juhtile üks Nimetatud hotellide restoranides esi­ Erinevalt Eesti ajalehtede õnnelikumaid. Sealt sai ta endale palju nesid tihti maailmanimega solistid, näi­ sõpru, kes teda hiljem USA päevil ka ra­ teks Fjodor Šaljapin või Fritz Kreisler. toonist, püüdis Läti press haliselt aitasid, eelkõige 1936. aastal kalli "Claridge'it" nimetati aristokraatide klu­ Ruggeri kontrabassi ostmisel. Juht võlus biks ja Juhti esinemist kuulnud eesti näit­ rõhutada juhti erakordsust. inimesi oma otsekohese ja südamliku ole­ lejatar Liina Reiman nimetas seda paika Kuna läti muusikute seas kuga ning loomuliku musitseerimisega. "pühakojaks". Ta ei võlunud mitte ainult muusikuid, Londonis sai Juht tunda suurilma ei olnud kontrabassi alal vaid ka paljusid teiste alade esindajaid, muusikasalongide mõjujõudu, esinemiste sellise kaliibriga meest, juhtivad poliitikud kaasa arvatud. Juhti ajal tekkis arvukalt tutvusi saatkondade suvekontsertidel Riia rannas viibisid nii diplomaatiliste korpuste tasandil. Üks siis, piltlikult öeldes, mõnigi kord Läti poliitikud, näiteks pre­ olulisemaid kontserte toimus kuulsaima sident Ulmanis ja haridusminister Kenius. inglise dirigendi Sir Thomas Beechami "kodustati" Juht ära siira Suur sõprus kujunes Vanadzinšiga, kelle abikaasa perekonna muusikasalongis. ja selge poolehoiuga. orelimängu saatel esines Juht sageli kiri-

26 muusika 1/04 Br ^ ( .^ у f? •J ""*1н1 Я0Ч1

ъ& 4» If ll * '

Ludvig Juht (keskel) kolleegidega Riia Rahvakonservatooriumist 1933. aastal. kutes. Tema sõpradeks said ka kunagine kitsukesed. Kindlustunde saavutamine Vastuseis Kultuurkapitalis imelapsest viiuldaja Rudolfs Mikelsons, kontserdilaval veenis Juhti üha enam, et USAsse mineku eel kerkisid Juhti ette tenor A. Vetras, dirigendid Teodors tema ambitsioonide rahuldamise koht ootamatud takistused. Nimelt esitas Juht Reiters, Teodors Vejš ja Leonids Vlgners, saab olla vaid Uus Maailm. Ta teadis, et Kultuurkapitalile taotluse helitööde ost­ läti kuulsaim helilooja Jazeps Vltols. sinna minek on riskantne, kuid sisetunde miseks. Oma loomingut oli ta varemgi Nüüdseks läti muusika klassikud heli­ ajel pidi ta selle sammu astuma. Kultuurkapitalile esitanud ja seda oli ka loojad Janis Zälitis ja Jekabs Medinš kir­ USAsse mineku tõukejõuks võis olla ostetud. Loomulikult lootis Juht seekord­ jutasid Juhti esinemistest mitmeid peene aasta varem seal end sisse seadnud Juhti se osturahaga USAsse sõita. Osturaha väljenduslaadiga tunnustavaid artikleid. parima sõbra, kauaaegse klaverisaatja eraldati Ellerile, Aavikule, Artur Lembale, Pikaajaline sõprus arenes vene päritolu Vladimir Padva eeskuju või koguni init­ Artur Kapile, Vedrole ja Leemetsale, poola dirigendi Valeri Berdjajeviga, kes siatiiv. Võis hakata toimima ka mingi va­ Juhtile aga mitte. Juht oli väga sol­ oli mitu hooaega Riia sümfooniaorkestri rasem kontakt või vihje Bostoni sümfoo­ vunud ja tõlgendas seda keeldumisena dirigent. niaorkestri peadirigendilt ja kuulsalt toetada Ameerika sõitu. Ajakirjandus oli Väike õppekoormus (neli õpilast) ja kontrabassisolistilt Sergei Kussewitzkylt, väga terav. 1933. aasta 13. detsembri küllaldane palk Riia Rahvakonservatoo- kes oli Juhtile tema karjääri algaastatest Päevaleht avaldas sarkastilise artikli, riumis võimaldasid arendada intensiivset alates lausa iidoliks. milles justkui Juht ise jutustaks ümber kontserttegevust, hooajal 1932/33 andis Juhti Bostoni orkestrisse saabudes seda, mis temaga toimus: "...mõtlen just Juht 32 soolokontserti üle terve Läti. oli sealse sümfooniaorkestri kontsert­ meie helikunsti sihtkapitali valitsuse meistriks tema orkestrikaaslane Helsingi imelisele kodusele ähmasele tegevusele ja Miks just USAsse? Linnaorkestri päevilt Richard Burgin. meelsusele: seal on põhikiri, mille järele Lätis süveneski Juhtil arusaamine, et ta Kogu Juhti edasine tegevus tõestab siiski, vägagi peab hoolitsetama meie muusika jõulised püüdlused tõestamaks kontra­ et olulisim põhjus maailma ühe juht- propageerimise ja populariseerimise eest, bassi kui soolopilli võiksid teostuda orkestri esimeseks bassistiks saamisel oli kuid seal selleks ei astuta õigeid samme veelgi laiemal tööpõllul. Kodused (ka Juhti bassimängu tase. ka siis, kui asi võõrsil juba kõigiti küpseks Läti) väikesed mastaabid olid selle suure­ ette valmistatud..." joonelise eesmärgi elluviimiseks liiga Kultuurkapital reageeris süüdistustele

muusika 1/04 27 kiiresti ja Theodor Lemba sulest Tempokas karjääritõus USAs ilmus Päevalehes rahajagamise 19. jaanuaril 1934 väljus põhjalik selgitus: hindamisko­ Saksamaalt Bremenist kiirlaev misjon ei pea Juhti loomingut nii "Europa". Juht kasutas sõiduaega väärtuslikuks, et rahavaesel ajal pilliharjutamiseks. Varsti levis aga selle eest maksta, arvamusest jäi sõnum, et laeval sõidab üks suure kõlama seisukoht, et Juht on üks pilliga mees ja Juhtil soovitati "har­ erandlik nähtus ja selliste puhul jutada" publiku ees. Talle pakuti ongi otsustusi raskem teha. Rahast eraldi kontserti, millega ta nõustus. ilmajätmise põhjendus oli siiski Kava oli soliidne ja Juht sai suure ootamatu: "...vaevalt tohiks sihtka­ menu osaliseks, tal tuli anda palju pitali eesmärgiks olla meie parima­ lisapalu. Mõnedki laevas viibinud te kunstnike (üks neist on kindlasti ameeriklased ennustasid talle uuel L. Juht) toetamine nende ärasõi­ mandril kindlat edu. duks, võibolla isegi väga pikaks 25. jaanuaril saabus laev New ajaks, välismaale. ...vastuoksa, meie Yorgi sadamasse, kus Juhti ootas orkestrid, teatrid, asutised peaksid ees vana sõber Padva ja Eesti kon­ igapidi selleks samme astuma, et sul USAs Karl Kuusik. Juht sukel­ seesugused nagu L. Juht, omal alal dus kohe aktiivsesse muusikaellu. väljapaistvad helikunstnikud, leiak­ Selleks oli Padva olulist eeltööd sid teenistusvõimaluse kodumaal. teinud. 10. märtsil sai teoks üks ...kui oleks toimitud Juhti soovil, Juhti eluunistusi, mis määras kogu siis just oleks ülekohut tehtud tema edasise tegevuse: ta kohtus teistele heliloojatele, kes ei kavatse Bostonis sealse sümfooniaorkestri raputada jalult kodumaa mulda, peadirigendi Sergei Kussewitzkyga. vaid tahavad meeleldi edasi tööta­ Bostoni sümfooniaorkestri da kodumaa pinnal ning kodumaa Väike viiul ja suur viiul: maailmakuulsa kontrabassivir- kontserdimajas toimus ette- muusika rikastamiseks." tuoosiga mängib duetti Tõnu Kalam, praegu USAs elav mäng, Juht esitas Kussewitzky Juht oli kindlasti erandlik eesti viiuldaja ja dirigent. Boston, 1952. Kontrabassikontserdi ja ka katken­ isiksus erandlike ambitsioonide­ FOTOD TMMi ARHIIVIST deid enda Kontserdist. Südamliku ga. Nii arvasid ka mitmed teised kohtumise lõpul vihjas maestro, et kuigi tema orkestris on kaheksa muusikud. Kontrabassi kõrgele seaded ja üldtuntud Hanseni laulu "Ema kontrabassisti kohta täidetud, oodaku pjedestaalile tõstmise püüet peeti ülepin- süda" seade bassile. Viimase mängis Juht Juht peatselt temalt kirja. Juht vihjas gutatuks ja isegi mõttetuks. Heino Eller Eesti pagulaste südamesse ja sellest lau­ omalt poolt, et tema suureks lootuseks kirjutas Kultuurkapitali liikmele Emil lust sai eesti vabadusvõitluse üks sümbo­ on mängida maestro juhatamise all. Ruuberile: "Esiteks, kus on tema kunsti- leid. Ka Eller kirjutas 1933. aastal Juhti väärtuslik programm, mis võiks ka meie tellimusel kontrabassipala "Meditation", Edasised sündmused arenesid väga muusika kohta midagi ütelda; teiseks, mida Juht oma kahel lahkumiskontserdil kiiresti. Mõne päeva pärast saabus Juhtile kontrabass kui niisugune ei võimalda ju ka ette kandis. Siiski, nii väikese eesti New Yorki telegramm, milles seisis kutse midagi, mis väljendaks meie kõrgemate muusika pagasiga maailma vallutama esineda solistina Bostoni orkestri ees. püüete saavutamist. Nii arvan, et selles minna tundus Ellerile "kunstiväärtusliku Kussewitzky palus Juhtil esitada oma suhtes tema esinemised meie loomingule programmi" puudumisena. Kontrabassikontserti talle kuuluval üliha­ on ainult negatiivsed. Oma egoistliku ruldasel Amati kontrabassil. tahte rahuldamiseks võib tema ju seda Vastutusrikas debüütkontsert toimus teha." 10. aprillil 1934. Bostoni Symphony Hall Eller, kelle pühaks pilliks oli viiul, oli publikust tulvil. Kontserdikülastajad pidas muidugi otstarbekamaks toetada lootsid viimse minutini, et üle hulga aja viiuldajaist, pianistidest ja lauljaist kam- "...vaevalt tohiks esineb kontrabassisoologa Kussewitzky mermuusikuid, mitte aga kohmakaks ise. Lavale astunud Kussewitzky aga peetaval kontrabassil mängijat. Ta viitas Kultuurkapitali eesmärgiks teatas, et tal on õnn esitleda uut fenome­ õtse eesti muusika vähesele osale Juhti naalset kontrabassimeistrit Ludvig Juhti, repertuaaris. olla meie parimate kunst­ kes on pärit Eestist. "Mui ei ole kunagi Kuigi Juht püüdis kogu oma tegevu­ nike (üks neist on kindlasti olnud juhust kuulda omaloodud kontserti se jooksul laiendada nappi kontrabassi ja sellepärast lubage, et istun saali seda soolorepertuaari, jäi autorite ring üsna L. Juht) toetamine nende kuulama," oli maestro lausunud publi­ kitsaks. Eesti muusikast olid tal kavas sa­ ärasõiduks, võibolla isegi kule. geli tema enda komponeeritud "Legend", Nii algas uus etapp Ludvig Juhti suu­ "Souvenir", "Scherzo" ja "Eesti tants", väga pikaks ajaks, välis• res kunstnikuelus. Padva teosed, mõned eesti rahvaviiside maale. "

28 muusika 1/04 JUBILATE Matti Reimann 60 VLADIMIR IGOŠEV • • liõpilastega töötades püüab Eesti Muusikaakadeemia kammer­ Ümuusika osakonna professor Matti Reimann saavutada seda, et nad mõistaksid: muusika on tähendusrikas ja sakraalne keel, milles iga heli kannab endas olemuslikku teavet. Selleks, et olla muusik, tuleb kõigepealt endale esitada küsimusi: "Mispärast ma seda teen? Mida tahan öelda? Miks on see muusika kir­ jutatud just nõnda? Kuidas nimelt pean seda mängima?" Pideva küsimuste esita­ mise tulemusel tekib tunne, et see pole mitte Mozarti- või Sostakovitši-nimeline inimmonument, kes on andnud ülesande Mitmekülgne Matti Reimann: pianist, kes on õppinud ka löökpille ja dirigeerimist ning nimetusega "Sonaat viiulile ja klaverile", juhtinud muusikasaateid ETVs. vaid mina ise olen see, kes kuuleb neid FOTO TMMi ARHIIVIST helisid, elab läbi hingeseisundeid, "voo­ lib" kujundeid. ärkamishetk. kogemusi: esines ansamblistina, solistina Hiljuti viibis professor oma üliõpi­ Palju väärtuslikku ammutas Matti ja dirigendina. Tema elu suursündmuseks lastega Berliinis järjekordsel kammer­ Reimann kaks aastat (1967-1969) välda­ kujunes Herbert von Kärajani meistri­ muusika festivalil. Tema üliõpilased nud õpingutest Leningradi konservatoo­ klassi külastamine Leningradis. esinesid seal edukalt, esitades Schuberti, riumis. Nadežda Golubovskaja valmistas Juba muusikakoolis õppides köitis Boulezi ja Tüüri teoseid. Professorile teda ette vabariiklikuks konkursiks Matti Reimanni koostöö instrumenta­ tehti ettepanek viia läbi meistriklass tu­ Tallinnas (1968), kus ta sai teise pree­ listide ja lauljatega. Ta mängis ka löök­ dengitele Austriast (teemaks Raveli Trio) mia ja laureaaditiitli. Kahe aasta jooksul pille (vibrafoni, ksülofoni jm) mitmes ja Sibeliuse Akadeemiast (Brahmsi klave­ Golubovskajalt saadud kolmetunniseid estraadi- ja džässansamblis. Muusikakooli ritrio). Sellistes pedagoogilistes olukor­ "tunde" meenutab Matti Reimann siiani lõpetaski Matti Reimann kahel erialal: dades toetub Matti Reimann suurepärase sügava tänutundega. Palju väärtuslikku klaveri Linda Tambergi ja löökpillide eri­ pianisti ja pedagoogi Petras Geniušase omandas ta ka professor Bruno Lükilt, ala Kristjan Vestre ning Kalju Terasmaa sõnadele: "Peaasi - mitte kahjustada, mit­ kelle õpilane ta oli Tallinna konservatoo­ klassis. te langeda kompleksidesse! Mitte purus­ riumis. Golubovskaja lihvis tema oskusi Eesti Raadio fonoteegis on tohutu tada loodud muusikalist arhitektoonikat! veelgi. hulk helisalvestusi, milles osaleb Matti Arendada head, pakkuda ettevaatlikult Paralleelselt klaveriõpingutega õppis Reimann. Siin on salvestusi nii solistina välja mõningaid variante neis episoodi­ Matti Reimann Nikolai Rabinovitši diri- kui ka koostöös erinevate orkestrite ja di­ des, kus tekib kahtlus." geerimisklassis ning külastas professor Ilja rigentidega ning kammerkoosseisudega. Lõpliku lihvi kammeransambli eri­ Mussini dirigeerimistunde. Leningradis 1970.-1980. aastail esines Matti alal sai Matti Reimann Moskva kon­ omandas Matti Reimann ka praktilisi Reimann tihti Eesti Televisioonis. Koos servatooriumi assistentuuris-stažuuris oma venna, viiuldaja Tõnu Reimanniga (1973-1975). Tema juhendaja oli tun­ juhtis ta mitut saatesarja. tud pianist ja ansamblimängija Valeri Pärast Samoljotovi tunde Professor Reimanni kammeransambli- Samoljotov, tänu kellele Matti Reimann avastas Matti Reimann klassist on välja kasvanud palju tugevaid sai tõelise 20. sajandi muusika "pisiku". ansambliste. Olgu siin nimetatud vaid Nüüdismuusikast olid haaratud kõik klassikas selle, mis oli mõned: dotsent Nata-Ly Sakkos, pro­ Samoljotovi üliõpilased ja assistendid. fessor Olavi Kasemaa, Lembit Orgse, Pärast Samoljotovi tunde avastas Matti olnud tema eest varjatud Egmont Välja, Part Tarvas, Elar Kuiv. Reimann hämmastusega klassikas selle, sajanditetaguste puuderda­ Klaveriduoga Kai Ratassepp - Mati mis oli olnud tema eest varjatud sajan- Mikalai töötas Matti Reimann kolm aas­ ditetaguste puuderdatud parukate ja tud parukate ja tolmuste tat, tulemuseks oli võit rahvusvahelisel tolmuste õpikutega. See oli tema jaoks õpikutega. konkursil Saksamaal.

muusika 1/04 29 POP JA ROCK Eesti pop/rock: nõnda pimedas ja nõnda valgel

MARGUS KIIS 2003. aasta paar viimast kuud tundusid ZLO, Anarch, Psychoterror (suhteliselt eriliselt pimedatena. Lumi oli laisk maha lühike ja üsna jokkis esinemine), Nyrok tulema, ilmad sompus ning päevavalgust City (ei huvita enam skinhead's:), Kohu kohe eriti lühidalt. Inimesed tusased ja 63 (Soome raskekaalulised), Velikije mossis. Luki (selgelt vasakbänd on millegipärast natside-skinnide uus lemmik!? Veteranid Mätas nr 8 - Polümeeri tondiloss, esitasid uue loo "Milleks meile vaja!?"), "laibad", neonats. Migreen (väga logisev esitus) ja Kurjam Eelmises "Muusika" numbris mainisin, (esinesid duona, kuid siiski lõbusalt). et sügis on väikefestivalide sigimisaeg. Nimekirjas oli ka Madame Germen Mainimata jäi aga üks omamoodi suur Hispaaniast ning Remains of the Day "pidu" - Mätta mälestuskontsert, mis USAst, kuid need loobusid kategooriliselt on kujunenud iga-aastaseks suurimaks lavale minemast, nähes "saalis" punti punkide ja nende bändide kogunemis- skinhead 'e ja haakriista-sümboolikat kohaks. Mätas oli kunagine Vennaskonna müütavat Kojameest. Pealegi ronis just enne neid püünele üks blondeeritud akordionist ja muidu teenekas punk Ülari Urmas Alender oli ühelt poolt kõva staarit- peaga neonats, kes sülitas mikrofoni ja Ollik, kes 1996. aastal auto alla jäi ja seja, teisalt laskis ennast autoriteetsetel hukka sai. Tema mälestuseks on olemas bändikaaslastel üsna kergesti lükata-tõu- teatas: "Siin värvilised ei mängi!" Hiljem, nn Mätta fond, antakse välja kassetti gata. Kurjami loo "Mees, sa ei tea, kui kiiresti "Mätta Fondi 25 kuldset lööklaulu" ning FOTO KALJU SUUR ma löön" ajal üritas ta laulu sõnumit novembriti peetakse see punk-kogune- rakendada ühe prillitatud pikajuukselise mine. peäl, õnneks sekkus siiski turvamees. heitsid mõned bändid üle parda igasuguse Peakorraldaja Villu Tamme leiab pillikäsitsustehnika ja kokkumängu ning Polümeeri "Mätas" kestis peaaegu kaheksa tundi ja seetõttu väsisid pungid nendeks kogunemisteks üsna omapära­ rõõmustasid muusikakriitiku kõrva päris lausa massiliselt ära. Nii vedeles lõpuks seid kohti: sel aastal valis ta välja kuna­ avangardsete helidega. Aknool paistis sil­ igal pool nende lausa klassitsistlikesse gise plastitehase Polümeer mahajäetud ma vitaalse "lavalise" liikumise ja muidu poosidesse vajunud kehasid. Tehase vähe­ hoone, täpsemalt selle viimase korruse. dadaistliku olemisega. Jõgeva kuulsus sed terved aknad peksti puruks ja Villu Vabrikuhoone on muidugi stiilselt squat, Saast ja vist mõni teinegi nimekirjas olija koli täis, sodine ja jõle ning meenutab Tammel jäi vaid õnne tänada, et keegi keeldus aga üldse B-staar olemast. labürinti. sealt viisteist meetrit allapoole ei soovi­ A-lava lisfis olid Soterios, Protest, nud liikuda. 8. novembri pärastlõunal, väikese Off Season, Soulout (endistest Nädal hiljem, 15. novembril toimus punkturu pidamise järel lasti ka vool hardcore'idest saanud igatmooditegijad), võimenditesse ja asi võis alata. Uhkelt ka Pärnu "Mätas", sealses Soola Aidas. oli "püsti pandud" kaks lava. Üks suur, Üles astusid (vähemalt kirjade järgi) põrandast kõrgem, mõeldud muidugi JMKE, IQ Zero, Ainus Seadus, Aknool, kuulsatele bändidele, ja ühes endises Soulout, Saast, Lonni ja isegi tartu-rocki elutoasuuruses pesuruumis "B-lava" nn Polümeeri "Mätas" kestis viljelev Tora Bora. algajatele (st puntidele, kes pole Tallinnas eriti kuulsad). Kuna keegi bände välja peaaegu kaheksa tundi ja Urmas Alender (oleks saanud) 50 ei kuulutanud ning enamasti oli neil seetõttu väsisid pungid Sel aastal jõudsid oma esimese juubelini vahetegemine raskendatud, siis tuleb maestrod Rein Rannap, Paul Mägi, Tõnu uskuda ametlikku kava, kus on kirjas, lausa massiliselt ära. Nii Kaljuste. Oleks tõenäoliselt saanud ka et B-bändideks olid Beedies, Sinuema, nende sõber Urmas Alender, kui ta poleks Crazy Shotgun, Censored, Respire, vedeles lõpuks igal pool üheksa aastat tagasi võtnud vastu pak­ Totally Obnoxious, Crazy Corova, Puuk, nende lausa klassitsist­ kumist minna laevamuusikuks. 28. sep­ My Eye Hurts, Homod Ojas, IQ Zero, tembril oli ta parvlaeval Estonia, aga see Lonni jt. Et poleks liiga ühtlane-igav likesse poosidesse vajunud uppus öösel Rootsi poole kihutades. müristamine ja "tapke mente"-karjumine, kehasid. 22. novembril 1953 sündinud Urmas

30 muusika 1/04 Alender oli karismaatiline rockvokalist Plaat ise on väga huvitav. Chalice on (ansamblites Shades elik Varjud 1968- hip-hop'i lahti võtnud ja selle "valesti" 1971, Ruja 1971-1988, Andromeeda kokku pannud. Oma kiire, veidi kime­ 1971-1973, Teravik 1974-1977, Pro­ da häälega vuristab ta täiesti tavalistest peller 1979-1980, Data 1988-1989); elulistest asjadest, aga läheb sellega oma­ folklaulja-kitarrist-helilooja-poeet ja moodi sürrealistlikuks kätte. Ning tema näitleja (õppis lavakunstikateedris 1974- omapärane sämpli- jm instrumentalistika 1978, näitles Eesti Riiklikus Nukuteatris eirab kommertsi. kuni 80ndate keskpaigani). 1989 -1994 Selles mõttes on LP "Ühendatud töötas muusikuna peamiselt Rootsis. Ta inimesed" kiitmine loogiline. Aga kui oli problemaatiline ja vastuoluline isik: eesti muusikakriitikud, sh Siim Nestor, ühelt poolt kõva staaritseja, teisalt laskis Vainer Valme ja isegi küünilisemad Mart ennast autoriteetsetel bändikaaslastel Juur ja Mihkel Raud kirjutavad nagu üsna kergesti lükata-tõugata. Teatavad ühest sõrmest mehest sõna otseses mõttes inimlikud nõrkused ei teinud temasse nii, nagu oleks J. Lunastaja maa peale suhtumist paremaks. Rujas ei hinnatud sattunud (ei mingeid erandeid, ainult üli­ eriti tema annet luua lihtsaid meloodilisi võrded), siis on asi juba üsna kahtlane. viise lüürilistele tekstidele, neid hakati ka­ sutama alles 1985-1986, kui teistel olid Midagi kingikotti! ideed otsas. Tema mitmekesist poeesiat Samal ajal kui ajakiri Muusika üritab oskas peaaegu ainsana hinnata ansambli oma tuhandelise tiraažiga propageerida viimase kolme aasta liider Igor Garšnek. kõrget kultuuri, on Eestis inimesi, kellel Tõsimeelsetes folgiringkondades peeti Tõnis Mägi - elav ausammas iseendale. nõudmised on tagasihoidlikumad, kuid teda rohkem poosetajaks ning seda külge Taamal skulptor Mare Mikof. ostujõud kokku väga suur. Eesti profes­ avas ta enam alles Rootsis olles. FOTO KALJU SUUR sionaalsed popmuusikud ei teeni leiba Nüüd on Alenderist saanud legend. ei oma loominguvabaduse ega üllaste Sünniaastapäeval ilmus temast ka do­ publikule meeldida, vaid teha oma maitse ideedega, vaid igal nädalavahetusel või kumentaalfilm "Teisel pool vett" (autor järgi. See on õnnestunud, isegi väga. sagedaminigi joomas publikule meele­ Lii Sakkos), kus demonstreeriti seni Plaadile tehti ka väike tuur, sealjuures ka­ lahutuseks labaseid lugusid esitades ja laiale publikule tundmatuid dokumen­ sutati omapärast tehnoloogiat, kus kõla­ neid ka lindistades. taalkaadreid, Alenderi ema ja kolleegide rid paigutati nii publiku ette kui ka taha Niisiis, kui te ei tea, mida kinkida vei­ mälestusi. Järgneb ka uus kogumikplaat, tekitamaks täiuslikku ruumilist kõlaefekti. di n-ö lihtsama olemisega onudele ja tädi­ kus kajastub Alenderi tegevus ansamblites dele, siis siin on mõned plaadipealkirjad: Varjud, Teravik jt. Gunnar Graps ka sadulasse saamas "Lihtsad läbu laulud", "Läbu laulud", Mägiga sama teenekas GG tegeleb ka üle "Eriti ropud laulud", "Parimad ropud Tõnis Mägi 55 ja täies loomejõus hulga aja muusikaga. Ta on moodustanud laulud" jne. Või siis "Rahvalik tümakas". Urmas Alenderiga peaaegu samal ajal läks uue taustabändi ja ähvardab isegi uue Kindlasti oodatud kettad nii mõneski Rootsi "pakku" veidi vanem rockimees materjaliga lagedale tulla. See on küll jõulupakis! Tõnis Mägi. Tema naasis enne nooremat juba paras ime, sest viimati kostitas Graps kolleegi lõplikult Eestisse. Laevale tööle oma fänne millegi värskega peaaegu viis­ Vanilla Ninjad ohustavad Euroopat ei läinud ning on siiamaani elus. Vahepeal teist aastat tagasi. Gunnar jätkab talle 2003. aasta algul toimunud Eurovisiooni- on Mägi teinud karjääri draamanäitlejana 1980ndatel kultusisiku staatuse toonud kampaanias oleks tümpsuveterani Sven ning viimastel aastatel tundus, et muusika hevi ehk meloodilise hard-rocki liini, Lõhmuse kokku pandud inimnukkude jääbki rohkem kõrvalhobiks, nostalgiliste- kuid seni ilmunud uued laulud, nagu näi­ komplekt nimega Vanilla Ninja tekitanud tulusate suvetuuride ja eksklusiivkontser- teks "Kaotan kõik" annavad kõva lootust, peaaegu kodusõja Eestis. Nüüd on seesama tide jaoks. Õnneks nii pole päris läinud. et pikajuukseline peenikese häälega vana­ nelik ohustamas kogu Euroopat. Mingil Sel sügisel sai Tõnis Mägi jälle tütre meister on uuesti head vormi saavutamas. moel jäid nad silma halva maitse kodumaa ja nagu sellest veel vähe oleks, ilmutas Saksamaa produtsendile David Brandesile, ootamatult ka uue CD. Ja veel millise! Chalice-hullus kriitikute seas kes kutsus nad Lõhmuse juurest ära Katsetaja ja stiilivahetaja maine on Chalice naiseliku nime taha peidab ennast enda juurde, kus salvestati singel "Tough Mägil olnud juba veerand sajandit, kuid 20-aastane hästi süüa armastav Tartu Enough". Novembris sõideti Austriasse, nüüd on Mägi vist otsustanud näidata räppar, õige nimega Jarek Kasar ja paa­ Viini, et seal Sugababesi ja Blu Cantrelliga oma tõelist artistlikku vabadust. Tartus, rikümneliikmeline taustatrupp. Aastaid samal laval üles astuda. Põhjalikud sakslased on juba asunud stuudios Forwards lindistatud "Siirius" ei teadnud neist eriti mitte keegi peale tootma igasugust Vanilla Ninja nänni ja sisaldab peaaegu kõike ebapoppi: ret­ sõprade. Siis avastati Chalice Tallinna muidugi ka jäätist. Kuid see pole kõige sitatiivselt esitatud teksti, ilma rütmita Umblu Recordsi tegijate poolt, kes kohe hullem. Brandes on endale pähe võtnud, lugusid, kummalisi elektronefekte, eri- hakkasid ülivõrdeid loopima. Novembris et tuleb tibid kitarresid mängima õpeta­ päraseid kompositsioonivõtteid jms. Mägi ilmus lõpuks plaat "Ühendatud da. On karta kõige hullemat! on ka ise väitnud, et ei taha spetsiaalselt inimesed".

muusika 1/04 31 LIBER Toomas väitekiri koraalireformist läänemere provintsides 19. sajandil - aga mitte ainult sellest

KRISTEL PAPPEL

Toomas Siitan. Die Choralreform in reformiideed nii, nagu need Saksamaal tele keskendumine eeldab seda, et enne den Ostseeprovinzen in der ersten alles hiljem realiseeriti. Punschel püüdis antakse ülevaade varasematest Eesti- ja Hälfte des 19. Jahrbunderts. Ein Beitrag taastada viiside ajaloolist kuju, kiriku­ Liivimaal ilmunud koraaliraamatutest. zur Geschichte des protestantischen laulu n-ö restaureerimine oli 19. sajandile Siitani väitekirja üks liin ongi nende Kirchengesangs in Estland und Livland. vägagi iseloomulik nähtus. Punschel pani analüüs. Ent see pole eesmärk omaette: Edition IME (Institut für deutsche oma koraaliraamatu kokku varasematest koraaliraamatute vaatluse seostab töö Musikkultur im östlichen Europa, Bonn). saksa lauluraamatutest, arvestamata ko­ autor kontekstiga, ajaloolise tagaplaaniga. Bd. 10. Sinzig, Studio, 2003. 326 lk. halikku traditsiooni ja kohalikke variante Selleks on nii muusikaesteetiline ja kultuu­ viisidest, samuti pööras ta väga vähe ripoliitiline vaatenurk kui ka rahvuse ja esti Muusikaakadeemia dotsent tähelepanu kohalikule repertuaarile. religiooni ideoloogia - võtmeküsimused Toomas Siitan kaitses oma raama­ Seevastu Hagen lähtus hoopis rohkem 19. sajandi muusikaajaloo uurijale. Siitan Etuna ilmunud doktoritööd 2003. elavast traditsioonist, kohalikest viisi- nendib põhjendatult, et kuni 19. sajandi aasta juunis Lundi ülikooli juures. Tema variantidest ja laulueelistustest, samuti lõpuni on meie piirkonna muusikaajalugu juhendaja oli prof emer dr Folke Bohlin, leidub ta koraaliraamatus hernhuutlikke esmajoones muusikaelu ajalugu (lk 33), tunnustatud koori- ja koguduselaulu uuri­ laule, mida Punschel teadlikult vältis. ja koraaliraamatud on üks osa sellest. ja, kes on palju kordi käinud ka Eestis Võiks öelda, et Punschel tegeles lauluraa­ Väitekirja lõpp-peatükis jõuab ta muu ning ühel või teisel moel kaasa aidanud matuga vaimuliku seisukohast, Hagen aga hulgas ka järelduseni, et 19. sajandi esi­ Eesti Muusikateaduse Seltsi tegevusele ja muusiku ja muusikaõpetajana, kes seostas mesel poolel, mil runolaul hakkas eest­ laiemalt meie muusikateaduse edendami­ lauluraamatu üldise muusikaõpetuse ja laste seast kaduma, hakkasid eestlased sele. Komisjon hindas Siitani väitekirja muusikaviljelemisega. õppima uut muusikalist emakeelt, mis tuli väga kõrgelt. Niisugune problemaatika tõi Siitani sakslaste kaudu ja saksakesksena, nii et selles suhtes võiks rääkida muusikalisest Siitani uurimuse keskmes on kaks töösse kaasa veel ühe uue tahu, nimelt germaniseerimisest (lk 214). Eriti suur 19. sajandi keskpaiku ilmunud koraali- koguduselaulu uurimise, mida seni­ tähtsus oli siinjuures koraalireformil. raamatut, Liivimaa pastori Punscheli ja ni on tehtud väga vähe. 19. sajandil Tallinna kirikumuusiku Hageni oma, ning elujõus olnud laulmisviisi nimetab ta Siitani väitekirja lugedes saab põhjali­ nende abil läbiviidud koraalireform Eesti- "vanaks laulmisviisiks" (alte Singweise, ku ja asjatundliku pildi nii koraaliraama­ ja Liivimaa luterlikes kirikutes. Sellest ingl к old way of singing), mis on rahva­ tute ja koguduselaulu problemaatikast kui keskpunktist hargnevad paljud üldisemad pärane, vabalt kaunistatud, rikkalikult ka Eesti- ja Liivimaa muusikaelust laie­ teemad ja probleemid. heterofooniline ja tavaliselt väga aeglases malt. Siitan esitab keerulist materjali väga Koraalireform ei olnud kaugeltki tempos. Koraalireformi üks eesmärke selgelt ja rahulikult, raamatut on kerge ja ainult siinse piirkonna nähtus, vaid väga oli selline laulmisviis välja tõrjuda. Uus põnev lugeda, sest autor tõmbab lugeja tugevasti seotud baltisakslaste emamaa, ideaal oli pehmelt kõlav unisoonis laul­ märkamatult oma arutlustesse kaasa. st Saksamaa luterlikes ringkondades mine, mida juhib eeslaulja või orel ning Seetõttu võiks raamatut lugeda kaugelt tärganud püüdlustega ühtse ja univer­ mis järgib kirjalikku (enamasti trükitud) laiem seltskond kui 19. sajandi muusika saalse, võimalikult "vana" eeskujuks nooditeksti. Niisugust laulmismaneeri uurijad. Raamatu lõpus on väärtuslikud võtva kirikulaulu poole. Samas avaldasid tähistatakse mõistega "nooditruu laulmi­ Punscheli ja Hageni kirjutiste ning koraa- suurt mõju kunstmuusika kriteeriumid ne" (notengetreuer Gesang, ingl к regular liviiside nimekirjad. ja ideaalid. Nagu Siitan märgib (lk 19), singing). teostas Punscheli koraaliraamat uusimad Punscheli ja Hageni koraaliraamatu-

32 muusika 1/04 TECHNE Muusikaportaalist www.mp3.com

MARGUS KIIS

uusika on oma olemuselt info "m näiteks kurikuulsale Napsterile. Mõneti ja internet ongi eelkõige tea- 3 А О ~ Я ongi see pühast üritusest kantud portaal M bekeskkond. jäänud veidi varju. Tänapäeval on muusika võrgus Olen ka ise olnud aastaid mp3.com-i nii laialt levinud, et see tekitab juba klient ning saan üldistavalt kokku võtta probleeme, kuna muusika soodsa kätte­ ьт. selle n-ö sisu. Peale mp3.com-i portaali saadavuse tõttu vähenevad plaadimüügi I.e. Jj.lt loojate ei tea keegi, kui palju on seal arvud, jäävad kätte saamata autoritasud Linkin Park' i lood peaksid siiamaani tegelikult artiste ja nende muusikat. jne. Tasuta muusika- ja filmivahetusprog- mp3.com' is saadaval olema, kuigi bändi Esimesi on seal kindlasti kümneid tu­ rammid (Kazaa jt) valmistavad plaadi­ plaate müüakse miljoneid. handeid, kui mitte rohkem. Ja totaalselt firmadele jätkuvalt peavalu ning sunnivad erisuguseid. Kõnepidajatest, koomikutest, rakendama mitmesugust strateegiat, mis Kõike väga lihtsalt. Looja mure on vaid müraesteetikutest sümfooniaorkestriteni. muutub sageli ebamugavaks nii tegijatele osata elementaarsel tasemel kasutada Valik on megasuur, kuid siin on omad kui ka tarbijatele. Kuna loojate sisse­ netiühenduses arvutit ja inglise keelt "aga-d". Võin kohe öelda, et vähemalt tulekud salvestamise ja tiražeerimise ning transformeerida oma teosed mp3- seitsekümmend viis protsenti helimater­ pealt on oluliselt vähenenud, on taas üle formaati. Aja jooksul tekkis teenuseid jalist on kui mitte rämps, siis vähemalt hulga aja tähtsustunud tulud kontsertidelt järjest juurde. Soovija võib luua mp3.com igav. Enne selle maailma muusika tõelise ning suurenenud vastavad tasud. See on raames oma internetiraadiojaama ja täita kogumikuga tutvumist on raske kujutle­ kaasa toonud olukorra, et suuri staare selle playlisfi. Artist võib uurida oma da, et on nii palju halbu ja ideevabasid Eestisse niipea ei tule, kuna siinne rahvas helindite kuulamise statistikat, panna "helikunstnikke" ning tegeldakse nii palju ei suuda kinni maksta lisaks (varasemale) allalaadimisele rahalisi piiranguid ning lihtsalt plagieerimise ja imiteerimisega. sümboolsele tasule artisti plaadi reklaami piisava kuulatavuse korral ka ilma selleta Eriti rohkesti leidub "jura" jaotuste rock, eest ka tema elulisi vajadusi. vähemalt teoreetiliselt raha teenida. urban/rap alt. Üllatavat, huvitavat ja liht­ 1990ndate keskel, kui internet muu­ Ka tarbija jaoks on kõik tehtud salt intrigeerivat muusikat võib leida aga tus laiadele massidele kättesaadavaks ning väga lihtsaks. Portaali esileheküljel on näiteks jaotusest others (eriti koomikute paranenud tehnilised tingimused lubasid peamiselt erinevate žanrite kuulamis- seast). üle kanda ka muud peale teksti, oldi in­ edetabelid (kui artist oma mp3-sid üles Nii mõnedki tänased kuulsused on terneti tuleviku ja selle mõju suhtes väga laeb, siis on tal kohustus need stiililiselt kunagi üritanud mp3.com-is end maa­ idealistlikult ja optimistlikult meelestatud. ära määrata: ülemjaotuses on alternative, ilmale tutvustada. Näiteks Linkin Parki Oldi kindlad, et internet muudab maa­ pop, classical, rock, metal, urban/rap, varasemad lood peaksid siiamaani seal ilma ainult paremuse suunas. Mõnuga r'n'b, others, millel kõigil on omad ala­ saadaval olema, punkpoppijad Blink-182 ennustati traditsioonilise kapitalistliku jaotused). Artisti lehekülge saab leida laevad seal senini oma lugusid tasuta meelelahutustööstuse hukku ja loodeti otsingumootori abil ning ka näiteks te­ kuulamiseks, kuigi nende plaate müüak­ selle asendumist (internetipõhise) süstee­ ma asukohamaa jt tunnuste järgi. Kõige se miljoneid. Üldiselt aga kipuvad juba miga, kus kõik bändid ja muusikud on enam on levinud mp3-e "ajalehe" teenus: plaadistuslepingu sõlminud bändid oma kuulaja ees võrdsed ja saab lihtsalt, ilma mp3.com-i esileheküljel saab tellida oma lood mp3.com-ist ära korjama. Ka ena­ rahameeste selekteeriva mõjuta, valida e-maifi postkasti portaali poolt (tõenäo­ mik enesest lugupidavaid eesti muusikuid just seda muusikat, mida tahetakse. Kust liselt juhumeetodil) välja valitud lugusid on mp3.com-i võimalused avastanud. aga hakkavad tulema muusikute sisse­ soovitud žanrites. Kuulamiseks peab Võttes eeskujuks mp3.com' i, võiks ka tulekud, oli tollastes lillelistes visioonides arvutis olema mp3-mängimisprogramm Eesti ansamblite andmebaas võimaldada kõrvaline probleem. ning muidugi küljes kõlarid ja kõrva­ ansamblitel helindeid EAAB lehekülgede­ Just selliste roosade perspektiivide klapid. Portaal alustas piisavalt varakult, le panna. teostamiseks loodigi 1997. aastal portaal seetõttu on helindid välja pandud ka lo-fi Nii või teisiti on mp3.com-i näide www.mp3.com. Süsteem on väga lihtne. variandis, mis ei nõua "kuulamisarvutilt" interneti-idealismi realiseerumisest, pak­ Iga helisid tekitav looja (kes ei pea ole­ erilist võimsust. Ka saab laule õtse oma kudes kõigile soovijatele, nii rohkem kui ma üldse muusik) võib portaali raames kompuutrisse maha laadida. vähem võimekatele, võimaluse oma heli­ teha tasuta oma kodulehekülje, kuhu Kuna artistid on mp3.com-i liikmeks loomingut kogu võrgustatud maailmale saab mp3-formaadis kergesti üles laadida astunud vabatahtlikult, ei seostu portaali­ tutvustada. Kuid aeg on näidanud, et oma teoseid. Lisaks oma pilte, plaadi- ga ka mingeid suuri skandaale, mp3.com sellest ei pruugi väga palju tolku olla, kui ümbriste kujundusi, teavet artisti kohta, on jäänud oma legendaarsuselt alla sind ei aita peale andekuse veel näiteks laulutekste, ideoloogilisi statement'e jne. Suur Juhus.

muusika 1/04 33 Isamaaliste koorilaulude konkurss "Armastan Sind, Eestimaa!' #

Eesti Kooriühing ja Kultuuriselts Hirvepark kuulutavad välja ISAMAALISTE KOORILAULUDE VÕISTLUSE "Armastan sind, Eestimaa"

Võistluse eesmärk on saada uusi koorilaule, mis seostuvad Eestimaa, eesti keele, kodu, pere, vabaduse jt sümboolsete sõnadega. Oodatud on teosed kõigile kooriliikidele (segakoor, naiskoor, meeskoor, poistekoor, lastekoor, mudilaskoor), nii saatega kui ka a cat

Võistluse tingimused Võistlustele esitatud laulud ei tohi olla varem trükis ilmunud või avalikkusele esitatud. Võistlustööd peavad olema varustatud märgusõnaga. Andmed helilooja ja teksti autori kohta (nimi, sünniaasta, postiaadress, telefon) lisada tööle sama märgusõnaga varustatud kinnises ümbrikus. Varem avaldatud lauluteksti autori nimi märkida võistlustööle. Instrumentaalsaatega teos tuleb esitada partituurina. Kontsertvooru jõudnud teose puhul annab autor Kooriühingule üle ka faili teose arvutigraafikaga (partituur ja partiid). Võistlustööd toimetada Eesti Kooriühingusse (Tallinn, Suur-Karja 23, 10148) hiljemalt 16. veebruariks 2004 kell 12.00.

Teoseid hindab kuni viieliikmeline žürii. Parimaid töid premeeritakse neljas kategoorias: nais-, mees-, segakooride ning laste- ja poistekooride kategoorias.

Meeskoorid Naiskoorid luiste-ja poistekoorid J koht- 10 000 kr I koht- 10 000 kr I koht- 10 000 kr I koht-8000 kr II koht - 8000 kr II koht - 8000 kr II koht - 8000 kr II koht - 6000 kr III koht - 6000 kr III koht - 6000 kr III koht - 6000 kr III koht - 4000 kr

Žüriil on õigus nõutava tasemega tööde puudumisel preemiasumma ümber jagada või välja andmata jätta. Trükis avaldamata ja/või spetsiaalselt loodud teksti autorit/autoreid premeeritakse eraldi fondist vastavalt auhinnatud teose kohale. Kontsertvooru jõudnud teosed avaldatakse trükis (autor annab korraldajale ühekordse trükiõiguse). Žürii teeb kontsertvooru vali­ tud teosed teatavaks hiljemalt 23. veebruaril 2004. Pärast seda on autoritel võimalus oma auhindamata tööd tagasi saada.

Parimad teosed kantakse ette võistluse lõppkontserdil 2. mail 2004 Estonia kontserdisaalis.

Info ia kontakt:

Eesti Kooriühing Suur-Karja 23 10K8 Tallinn telefon: (372) 6441 849 MtÜ Kultuuriselts Hirvepark S3 fax: (372) 6449 147 e-post: kooriyhingfakul.ee http://www.kooriyhing.ee

34 muusika 1/04 üsimusele, kuidas ma iseloomus­ taksin eestirootslaste rahvalikke Kkoraale kui muusikalist ja kultuu­ rilist fenomeni, vastan tavaliselt, et nad ületavad mitmesuguseid piire: kodu ja kiriku, maa ja taeva, Rootsi ja Eesti, ning miks mitte ka piire mineviku ja oleviku vahel. Eestirootslaste rahvalike koraalide kogumik ilmus Rootsis esmakordselt 1945. aastal, koraalide kogujad olid Olof Andersson ja Cyrillus Kreek. Tänavu on päevavalgust näinud juba selle raamatu teine trükk, millega seoses on Svenskt Visarkiv (Rootsi Rahvaluule Arhiiv) haka­ nud huvi tundma eestirootsi alade vastu. Aprilli lõpul kohtusin Rootsi Rahvaluule Arhiivi direktori Dan Lundbergiga. Rannarootsi alad ei ole mulle võõrad: ühel ilusal kevadpäeval sõitsime rin­ gi Riguldis, Noarootsis, ja käisime ka Rannarootsi Muuseumis. Dan Lundbergi küsimused olid mulle väljakutseks ja mi­ nu jaoks oli ka uus mu enda positsioon. Nimelt olin esimest korda elus pärimuse kandja - Rootsi Rahvaluule Arhiivi ja Dan Lundbergi kui etnomusikoloogi jaoks. Hiljem olen artikli vormis otsinud vastust küsimusele kust see laps need laulud saanud? Järgnevalt toon välja paar allikat, mida see laulutraditsioon on mul­ le pakkunud, ja teisalt asjaolusid, mis on olnud moraalseks/muusikaliseks toeks.

Misjonärid ja õpetajad Olof Andersson ja Cyrillus Kreek kogusid eestirootsi rahvalikke koraale aastatel 1921-1931. Olulisel kohal on muidugi eestirootslasi käsitlevad ajaloolised alli­ kad, et end kokku viia ammu unarusse jäänud hetkedega. 1990. aastate algul äsja Eestisse jõudnuna huvitasid mind hiiu kannel ja eestirootslaste varasemad muusikatra- ditsioonid. Tundus, et 19. sajandi lõpu kooliõpetajad ja misjonärid ei olnud selle traditsiooni edendajad, vaid pigem takis­ tajad. Otto Andersson kirjeldab Vormsi KADENTS muusikaelu 1903. aastal, mil ta kogus siin hiiu kandle lugusid. Üks vana hiiu kandle mängija vastas küsimusele, et kas ta võiks mängida paar leiki, et kord nägin Eestirootsi rahvalikud Jeesust, ja seda ma Hal unusta, mille pea­ le hiiu kandle mängija lahkus. Ühes teises koraalid tänapäeval kohas oli hiiu kandle mängija vaikne ega tahtnud mängida. Lõpuks teatas mehe abikaasa, et ta mängib vaid Jumala auks. Tol ajal tähendasid koraalid minu arvates SOFIA JOONS

muusika 1/04 35 võimu, mille mõjul hiiu kandled "pandi nurka". 1870. aastatel saatis Evangeeliumi Kodumaa Sihtasutus õpetajad eestirootsi koolidesse. Peale ilmaliku valgustamise tegelesid nad ka usukuulutamisega, mis tekitas eestirootsi aladel uusi usuliiku­ mise 1870ndatel oli Vormsil õpetaja Osterblom, kes peale hariduse andmise ja usukuulutamise võttis enda kanda ka rahvakultuuri edendamise. Ühes kirjas aastast 1873 kirjutab ta: ...täna on saarel ainult kaks maja, mõisniku ja kirikuõpe­ taja omad, mis meenutavad meie maju Rootsis, kõik teised on haletsusväärsed onnid, enamasti ilma põrandata ja need onnid on täis mehi, mutte, lapsi, sigu ja kanu.

1930. aastad ja Sven Danell Hiljem tutvusin Sven Danelli raamatuga "Kuldrannake", kus on kirjeldatud tema elu eestirootslaste juures 1930. aastatel. Hoopis teine aeg. Oli möödunud kuus­ Eestirootslase Sofia Joonsi pärimused jõuavad Tallinna ladina kvartalist Rootsi kümmend aastat ning Danelli lähenemine Rahvaluule Arhiivi. on tulvil respekti ja humanismi. Kui lähtuda Anderssoni ja Kreegi kogutud ei hakka ma käsitlema rannarootslaste koraalidest, võime öelda, et Danell jõudis algusranda/päritolu/ajalugu, vaid tõden, Eestisse ajaks, mil Anderssoni ja Kreegi et iga kultuur on omamoodi iseseisev ja rahvaviiside kogumine oli lõppemas. samas ka mõjutatav. Ise olen mõtisklenud Danell näeb siin kultuuri, milles usul rahvalike koraalide ajaloolise konteksti on igapäevaelus iseenesestmõistetavalt üle järgmistel tasanditel: koraalide sõnad, keskne koht. Matuserongid laulavad tun­ meloodiad ja käitumuslik kontekst. dide viisi koraal koraali järel, kogudustel on isegi lemmikkoraalid. Danell ei olnud Eestirootslased ja rootsi keeled õpetaja samal moel kui 1870ndate õpeta­ Eestirootslaste kohta on üldiselt teada, et jad: ühepoolse jutlustamise on asendanud erinevates piirkondades olid oma murded dialoog. Seda kirjeldab ilmekalt järgmine ja et inimeste suhtumine rootsi riigikeelde Muusikakonservid ootavad avamist. lugu. Ühel pühapäeval Noarootsis avastas oli mitmeski mõttes sarnane. Osterblom vokitisler, et kogudus ei tea ühte Danelli kirjutab, et vormsirootslased ei saanud üles kirjutatud koraalimeloodiat. Keset riigikeelest aru ja et ta sai kohalikega hääldati, nii nagu kirjas oli ja nagu osati. teenistust teatas vokitisleri hääl rõdult, et kontakti alles siis, kui hakkas õppima Koraale ei hakatud laulma oma murdes. rahvas ei taha seda laulu laulda, mis pas­ nende murret. Danelli ajal oli keeleline tor jutluse lõppu pani, mille peale Danell olukord pisut teine. Temast saadi aru Eestirootslaste suhtumine usku pidi kiiresti lauluraamatut lehitsema ja küll, kui ta rääkis riigikeelt ja mitte oma Olen tihti kuulnud rahvalikke koraale vastama võimalikult pühalikul toonil, et läänerootsi murret. Danell toob välja, et tundvate eestlaste käest, et eestirootslaste siis laulame hoopis laulu number see ja eestirootslastel oli raske temast aru saada, koraalimeloodiad on skandinaaviapära- see. Juhtus ka, et vokitisler teatas keset kui ta kõneles liiga abstraktselt, ja oletas, sed. Oleks huvitav teada, kuidas näiteks koraali, et järgmiseks võtame salmi num­ et see on seotud erineva haridustausta, Danell oleks neid iseloomustanud. Tema ber see ja see. mitte keelega. Riigikeele suurenev oskus kirjeldas pigem laulmist kui meloodiaid: oli kindlasti seotud rootsikeelsete kooli­ lauldi kandvate häältega, palju ja kaua, Eestirootsi koraalid eesti või rootsi dega ja sellega, et õppematerjal oli riigi­ ning absoluutselt mitte pühadust teesel­ moodi? keeles. Keelemurded olid suulised, mitte des. Üks oluline küsimus eestirootsi kultuuri kirjalikud. Danell võrdles eestirootslaste usulist juures on: mida meenutavad nende rah- Samas on koraalide keel alati olnud käitumist rootslaste ja eestlaste omaga, vakildude kultuurilised väljundid? Kust oma aja n-ö kõrgkeel, millesse on suh­ üldistades, et eestirootslaste matusekom­ on need pärit? Tihti küsitakse ka, kui tutud respekti ja austusega, kuid seda bed olid kristlikumad kui selle aja rootsi vana see kultuur on ja kuidas see on seo­ ei osatud alati hääldada või mõista. matused. Ta tõi põhjustena välja vaesuse tud rootsi või eesti kultuuriga. Siinkohal Probleem lahendati tavaliselt lihtsalt: ja laulud eesti kiriklikest kommetest. Nimelt oli matustel väga suur osa laulul,

36 muusika 1/04 jumalasõnal ja naabrite sõbrateenetel, äkki mina saan. Proovisin ja üritan ikka rootsi matustele omasest ülemäärasest veel. söömisest ja joomisest polnud märkigi. Kui maja vanaperemees suri, asus poeg Kuidas pärida siis, kui kandjat pole? höövelpingi taha ja valmistas kirstu. Ta Dan Lundberg küsis aprillis, kust või tegi ka risti, vahel koguni paari meetri kelle käest olen õppinud neid koraale, kõrguse. Danell kirjutab, et rist oli raske, mida ma laulan. Õige küsimus oleks ehkki palju, palju kergem kui see, mida olnud mitte kes õpetas, vaid kes või mis kord kandis meie Lunastaja. julgustas üles võtma ununenud viisid. Olen mitu korda püüdnud võrrel­ Rootsilikkuse taastamine eesti moodi da pärimusmuusika olukorda Rootsis Rootsi poolt vaadates on vahest raske ja Eestis. Suurim vahe on minu arva­ aru saada, millega eestirootslased said tes see, et pärimusmuusika-Rootsi oli hakkama 20. sajandi alguses, sest selle aja täis õpetajaid ja elavaid eeskujusid. rootsi kontekst oli mõnevõrra teistsugu­ Pärimusmuusika-Eesti on pigem arhiivi- ne. Eestirootslasi mõjutas eelkõige Eesti Cyrillus Kreegi reisipäevik ja eks­ keskne kui tegijakeskne. Arvan, et Rootsis riigi loomine. Eestirootslaste kultuuris peditsiooni raamatupidamine jõuavad toimusid protsessid, mis sarnanevad toimusid radikaalsed muutused paral­ Rootsimaale. arengusuundadega Eestis, aga juba varem, leelselt eestlaste omaga. Eestirootslastel FOTOD DAN LUNDBERG JA MATHIAS BOSTRÖM, 1970. aastatel. Mu rootsi õpetajad ja ees­ olid omad rootsikeelsed koolid, kirikud, ROOTSI RAHVALUULE ARHIIV kujud jutustasid taastamisest ja arendami­ seltsid ja ka laulupeod. Unistused kultuu­ sest ajal, mil pärimus oli justkui kadunud/ rilisest autonoomiast teostusid siiski vaid surnud. Sarnased mõtted on vägagi levi­ osaliselt. nud tänases pärimusmuusika-Eestis. 1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse jaoks millekski muuks, kui see oli enne. Üks oluline küsimus minu jaoks Eesti püüdlused tagasi saada iseseisvust Olen ise saanud osaleda aruteludes eestirootslaste koraalide väljal on see, ja hoida/taastada oma kultuuri sobisid ka Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK) kuidas üldse on reaalselt võimalik üles eestirootslastele: neilgi olid organisatsioo­ ja Muusikamajas. Seal tutvusin eesti rah­ võtta midagi muud, kui need õpetajad nid, mida taastada ja luua. Kolm olulist valike koraalidega. Mind huvitas kom­ ja eeskujud, kellega ma harjusin ära oma organisatsiooni sellest ajast on Haapsalu binatsioon kristlik usk - folkloor - kool (muusika)nooruspõlves Rootsis. Ei ole. Rannarootsi Muuseum, Rootsi Kirik - vanamuusika. Suurteks inspiratsiooni­ 2001. aasta suvel salvestasime Tallinnas ja Rootsi Kultuuriselts. Nende allikateks on olnud mu VHK kolleegid, Meelika Hainsoo ja Toivo Sõmeriga organisatsioonide kaudu said muuseas Linnamuusikud, Miikaeli Poistekoor, Vormsi kirikus eestirootsi koraale. Samal eestirootslased kokku oma juurtega. Pirgu Mälusektor ja ka Triskele. Tutvusin ajal kohtusime ka Maria Murmaniga, kes Paljud Rootsi põgenenud eestirootslased algul eesti koraalidega, siis sain teada, on põline vormsirootslane. Me laulsime tulid tagasi taastutvuma kodukandi ja et on olemas ka eestirootslaste koraalid. talle koraale ette, mille peale ta ütles, et sugulastega. Nendega kokku saada oli Sain aru, et keelebarjäär takistab eestlasi tema nooruses laulsid selliseid koraale ai­ äärmiselt emotsionaalne. Sel ajal ei ol­ laulmast rootsikeelseid koraale. Lõpuks nult vanad mutid. Ise laulab ta uuemaid. nud mul endal mingeid plaane üles võtta tuli Toivo Sõmer välja ideega, et kuna Ainult vanad mutid... Siinkohal on eestirootslaste kunagist muusikatradit- Triskele ei oska laulda rootsi keeles, siis huvitav see, et Maria Murman on esi­ siooni. Ma nautisin hoopis ühtekuuluvus­ mene inimene, kellega mina olen kokku tunnet, tähtsad olid mu enda juured ja saanud, kes kohe, ilma sissejuhatuseta, lood nendest. Koraalid jõudsid minuni oskas ajalooliselt ja kultuuriliselt meie hiljem, hoopis teises kontekstis. koraalilaulmist määratleda. Olen mitu korda püüd• Usu taastulek - intensiivseks Kasutatud kirjandus: saamine nud võrrelda pärimus• Aman, Viktor (1992). En bok on Estlandssvenskar - kulturhistorisk översikt, nr 4. Stockholm. Mäletan, et minu käest küsiti minu muusika olukorda Rootsis Andersson, Otto (1923). Sträkharpan - en studie i usulise kuuluvuse kohta, kui 1990. aas­ nordisk instrumenthistoria, Helsingfors. tatel külastasin Eestit. Kas olen ristitud ja Eestis. Suurim vabe on Danell, Sven (1999). Kuldrannake. Ilmamaa, Tartu. ja leeris käinud? Vastasin jaatavalt ja (Tõlgitud rootsikeelsest "Guldstrand - Minnen frän sain küsimusi, millele ei olnud kerge minu jaoks see, et pärimus- sju är i Estland", teise trüki ilmumisaasta on 1952.) vastata: miks? Vastasin, et meil Rootsis muusika-Rootsi oli täis Internetiallikad: on sellised traditsioonid ja et mul oleks www.aiboland.ee raskem vastata küsimusele miks mitte? õpetajaid ja elavaid ees­ www.eelk.ee/tallinna.rootsi http://www.eelk.ee/ kui minna leeriõpetaja juurde. Ikka kujusid. Pärimusmuusika- tallinna.rootsi tajusin, et ei saadud aru mu leigest suh­ tumisest, nagu ma ei tunneks, mis need Eesti on pigem arhiivi- rituaalid tähendavad. Arvan, et Eestis olles on religioon muutunud minu enda keskne kui tegijakeskne.

muusika 1/04 37 MELOMAAN

sulinad-vulinad, vee tilkumine, harmooniapildiga lõikudesse. ka aastakümneid hiljem on tal tuulepuhang, mingi sahin. Lepo Sumera teostes "Con kitarr käes ning hulk häid luule­ Viimases laulus "Liidiale" anima" ja "Lupus in fabula" on tekste käepärast. kostab vana mängutoos. Loos juba meloodiakesksemat mõtle­ "Kõlakoda" on topeltalbum, "1959" on lõik Georg Õtsa mist, kuigi saksofonide kõlavõi­ mille esimese poole moodustab hitist "Jäljed". Rockile-popile malused huvitavad ka Sumerat taasilmunud materjal vanalt nii omast rõhutatud rütmi pole silmanähtavalt (õigemini kõrva- vinüülplaadilt ning teise poole üldse, trumme jms on mini­ kuuldavalt). Tambergi "Play for valik salvestusi aastast 2003. maalselt. Five" (ehk kõige vähem huvitav Tepandi laulab ka praegu samuti Mõned laulud on õrnalt teos siinses valikus) lisab sak­ kui toona, kuigi tema uutest jazzilikud ("Palus pohli pune­ sofonikvartetile löökpillid ning lauludest ei kujune kardetavasti tab", "Surematu"), "Ena" üsna Esko Oja "Saksofonikvartett" selline krestomaatia nagu vana­ Siirius. Tõnis Mägi. valgrelik, "Kauguste kaugus" toob sisse selged jazziseosed, dest, sellistest nagu "Arkaadia ARM Music ARMCD 014 avangardne oma kummastavalt millest ükski akadeemiline sak­ teel", "Sisaliku tee" või "Süda retsitatiivse lauluga. sofonikvartett ei saa tõenäoliselt on mul vaevas". Mõnes mõttes "Siirius" on Tõnis Mägi väga Braavo, Maestro! mööda vaadata. täidab uus topeltplaat ka luu­ kirjus karjääris seni kõige erili­ Kuigi saksofonil pole lekogu rolli: kõik tekstid on sem plaat. Mitte et tema enese kunstmuusikas kaugeltki seda bukletis ära toodud ning kuigi laululooming oleks nii väga väljenduslikku paletti mis jazzis, autoreid on tosina ringis, sobi­ muutunud. Maks komponeerib on klassikalisel toonikultuuril vad need luuletused üksteise endiselt klaveril, tekst on enne ja tekstitäpsusel omad eelised, kõrvale imehästi. olemas ja sellele loob ta viisi, seda eriti juhul, kui helilooja Tepandi loomemeetod on kasutab sageli häälepaisutu- on pilli võimalustega (ka mitte­ huvitav ja seda analüüsida oleks si, ootamatuid spontaanseid konventsionaalsetega) nii hästi põnev töö, kui ta laulud sünnik­ jõnkse, rõhutatud emotsionaal­ kursis nagu viis autorit sellel sid ratsionaalselt, mitte spon­ sust. Mägi laulab üpris imelikest plaadil. Siin on, mida kas selek­ taanselt, intuitiivselt. Igatahes asjadest (Luugi, Arderi, Runneli teerivalt või järjepanu kuulata, paneb kuulama tema oskus jt tekstid). nii uue muusika gurmaanidele allutada meetrum, harmoonia Eriliseks teeb plaadi kõik kui ka saksofoni sõpradele. ja teised muusikalised väljen­ muu. Kuigi Mägi on seni sageli dusvahendid teksti loogikale. stiile vahetanud, on ta ikka Joosep Sang Tulemust lahates peaks rakenda­ Tallinn Saxophone Quartet. jäänud levimuusika piiridesse. ma etnomusikoloogias kasutata­ Estonian Contemporary Nüüd on ta hakanud sealt välju­ vaid analüüsivõtteid, mis luba­ Music. ma. "Siiriust" on üldse väga vad sellist normeerimata kunsti edition 49.0349 raske lahterdada. Ja mitte selle­ paremini mõista. Kuid Tepandit pärast, et see oleks väga kirju. kaalutlevalt kuulata oleks vale. Tallinna Saksofonikvartett teeb Ei, plaat on üks ühtlasemaid, Ta laulab õtse südamest ning oma uuel plaadil kena žesti, mida Mägi on teinud. Aga ta on tema tõlgendustes domineeri­ esitades vaid nüüdisaegset eesti loobunud end stiilidega piira­ vad märksõnad, mida nii Veljo muusikat, mis on salvestatud mast ja lihtsalt arendab oma. Tormis kui ka Riho Sibul plaadi aastatel 1997-2002. Muidu folk-rock projek­ tagakaanele trükitud soovitustes Plaati otsast lõpuni kuulata tidega seotud Alari Piispea on rõhutanud: intensiivsus ning on üsna kurnav, sest siin on (Lauri Liivaku ja Hendrik Luugi sõnum. abiga) produtseeritud plaadi kõrvuti intellektuaalselt tihedad Tõnu Tepandi. Kõlakoda. ja kõlaliselt pingelised teosed Vagabund 2003 üldkõla on väga minimalist­ Joosep Sang lik. Mägi karedale vokaalile - kuigi õnneks üsna erineva lisandub harjumatult vähe käekirjaga. Tõnu Kõrvitsa "The Tõnu Tepandi kaheksakümnen­ muid helisid. Ja need helid on Detached Bridge" saksofoni­ date hakul ilmunud plaati kuu­ erilised. Tavapillidest kohtame kvartetile ja orkestrile ning eriti lati omal ajal suure himuga, see jazzkitarri, klaverit, tšellot, Erkki-Sven Tüüri "Lamentatio" oli tolleaegse folgiliikumise üks bassi, vibrafoni, mõningaid algavad pinevate kõlaotsingu- kaunimaid õisi. Vahepeal pole löökpille. Aga muu: elektroo­ tega, suubudes alles mõne aja Tepandi häält eriti kuulda olnud nilised piiksatused-vääksatused- kuludes aktiivsema rütmi- ja ning seda suurem on rõõm, et

38 muusika 1/04 "võrgustik". Ja muusikud on tugevasti läbi, millele viitab veenda vastupidises. Tutvustus head: Dave Hollandi kiidetud muidugi juba kas või ümbrise lubab, et tegu on sensatsiooniga, kvinteti liikmed, kolleegid kujundus. Albumi "hitt", kui nii ja nii see on. Carl ja Johansson Groove Collective'ist ja keel- võib öelda, on ilmselt elektro- on koos musitseerinud juba 25 pillirühm, Mat Maneri ja Mark lugu "theory about nonpossible aastat - esimene, klarnetivir- Feldman teiste seas. eras", mida saadab (sy)bille tuoos, seekord klaveril ja trum- "Treats for the tuule hingeminev vokaalpartii migeenius Johansson laulmas, Nightwalker" on tõega värske, sellest, kuidas istutakse sõpra­ neid saadab bassist Williamson. uuenduslik ja põnev. Plaat on dega Moskva kohvikus jne. Tulemus on uskumatu. Ühest intensiivne, kuid muusikalise Kokkuvõttes on see CDR parem küljest nagu rootsi aktsendiga keelekasutuse poolest mitte kui suur hulk eksperimentaalset Sinatra, kes ei oska laulda, ülearu radikaalne ning pakub elektroonikat ja glitch,i, mida teisalt pakuvad laulude vähene Josh Roseman Unit. Treats kindlasti huvi üsna erinevate välismaa plaadifirmad välja tuntus, minimalistlik seade for the Nightwalker. eelistustega jazzisõbrale. annavad, põhjuseks õnnestunud Enja ENJ-9437 2 ja Johansson tongue-in-cheek helivalik ja ki wa meisterlik­ salongilauljana erakordselt kus (selle sõna ebatavalises vahetu ja eksootilise kuulami- Josh Roseman on trombonist, Joosep Sang tähenduses) komponeerimisel. selamuse. Seda võiks võrrelda kes on endale nime teinud Mõningane õnn tuleneb ka Sinatraga, kes, vabanenud kogu funk'i ja acid jazzi ansambli­ sellest, et kettal lasub koos nii teda ümbritsevast sädelev-müsti- tes Brooklyn Funk Essentials palju erinevaid asju. Näib, et ki fitseerivast taagast, nüüd laulu- ja Groove Collective. Tema wa on kõik avaldamist ootavad oskuse ja pretensiooni täielikult teine sooloplaat "Treats for lood ühele plaadile kokku pres- minetanuna ootamatult teie the Nightwalker" kõlab hoopis sinud, ohverdades teema-, stii­ elutoas re-debüteerib. Teisalt huvitavamalt kui nende kahe li- jm ühtsuse. Arvestades tema aga on asi märksa keerulisem. grupi muusika ning on minu käekirja suhtelist äratuntavust ja Ei saa öelda, et Johansson ei selle aasta üks suuremaid ela­ omapära isegi eksperimentaalse oska laulda, ta lihtsalt teeb seda musi jazziplaatidelt. muusika scene'i globaalses kon­ nii teistmoodi, kui me tava­ Kriitikud kasutavad liigagi tekstis, on see OK. liselt oleme harjunud kuulma, kergekäeliselt selliseid sõnu kuid seejuures hoopis suurema nagu "värske", "uuenduslik", Erkki Luuk enesestmõistetavuse ja hoo­ "põnev" (või lausa "kohus­ ki wa. hlör u fang axaxaxas letu elegantsiga, mida tavaline tuslik"), kuid Rosemani CDst mlö. estraadilaulja enesele lubada rääkides ei tahaks ühestki neist yO-yO rekords ei saa. Sinatra polnud muidugi loobuda. Plaat on nõiduslik tavaline, ses mõttes pole võrdlus segu funk'ist, rikkalikest, lausa Ki wa plaat jaguneb, nagu kõige õnnestum; kogu asja iva orkestraalsetest kõlavärvidest ümbrisest (ja kohati ka muusi­ on hoopis selles, et see täiesti ning kohati ka kaheksakümnen­ kast) aru võib saada, neljaks: teistmoodi tehtud plaat on oma date M-Base'i ja isegi popi/rocki glitch-ambient, robotik elektro, mõjult Sinatraga mingis mõttes mõjudest. Rosemani enda sõnul punkfeminism ja low-tecb gooti väga sarnane. on siin nii Hermeto Pascoali "jura". Plaadil pole erinevused kui Wayne Shorterit. Kuigi ka nende vahel muidugi nii sel­ Erkki Luuk materjal ning muusikute soolo- ged kui ümbrisel. Alustatakse mäng on huvitavad, paeluvad glitcfriga, mis on enamjaolt kuulamisel enim Rosemani väga mahe, kuulajasõbralik arranžeeringute leidlikud kõla- ja bassine - peaaegu nagu kombinatsioonid ja mitmeplaa- ambient, kuid närvilise/hullu Hudson Riv. Sven-Äke nilisus, üheaegne mäng "mitmel kompositsiooniga. Viimane näib Johansson, Rüdiger Carl, korrusel". üldse olevat ki wa kaubamärk, Joe Williamson. Nimekiri kaasamängijatest see iseloomustab isegi tema Grob GROB 542 ulatub plaadi kaanel 23-ni, elektrot, mis on peale kõige kuigi üheskoos ei musitseeri nad muu ka väga must ja glitch'ist Ma pole just suur jazzisõber, kordagi - tüüpilisem on umbes (krõbinaist, müradest) küllas­ kuid sellel plaadil õnnestus kümnest pillimehest koosnev tunud. Veaesteetika lööb niisiis mind vähemalt 33 minutiks

muusika 1/04 39 COLLAGE Jaanuar

"jura"; midagi sellist, mille eest tooniga pillile siiski enamasti Tallinnas ema teid kunagi pole hoiata- jäetud meloodia funktsioon (või 1.01 kell 18 Uusaastakontsert: nud (ega ilmselt kavatsegi seda esimene hääl), Mätlik on sage­ ERSO, Kalman Balogh (tsimbel), teha). damini saatja rollis. Olari Elts (dirigent), Indrek Tarand Repertuaar ulatub seinast (õhtu juht) Estonia kontserdisaalis Erkki Luuk seina (Pachelbelist Brouwerini). 3. 01 kell 12 Orelipooltund: Gustav- Õnnestumiste hulka kuulu­ Leo Kivirand toomkirikus vad palad, kus Sooäär oma 3. 01 kell 12 Britteni laste­ ooper "Väike korstnapühkija" džässioskust näitab: Robert Rahvusooperis Estonia Beaseri "Mägede laulud" 3. 01 kell 12 ja 14 Muusikaline jõu­ (kohe meenub, kui loomulik lunäidend "Väikese Tooma jõulud" on kantrimuusika mitme Estonia Talveaias momentandef. Körber, džässkitarristi, näiteks Pat 3. 01 kell 19 Džässiklassika: Müller, Steinbrüchel. Metheny või Bill Friselli Alexander Vinitsky (klassikaline kitarr) Vene Draamateatris Cut. Cut 010 muusikamaailma osana), ka Leo Brouweri etüüdid 3. 01 kell 19 Operetirevüü "Vahuvein ja paprika!" Eksperimentaalne elektroonika. (kus muuhulgas võib kuulda Rahvusooperis Estonia Esimene lugu on "momentani" Mätlikku läbi efektiploki mängimas) ja Celsio Machado 4. 01 kell 12 Veel kord jõululaule: Iive ja järgmised kolm Körberi, toomkiriku koor Laudate Dominum, Steinbrücheli ja Mülleri "def- choro'd; küsitavamad on Kitarr! Heiki Mätlik (klas­ Veljo Reier (dirigent) toomkirikus i" remiksid (see iseenesest nende lõpmatuseni esitatud sikaline kitarr), Jaak Sooäär 4. 01 kell 12 Tšaikovski ballett ei ütle küll palju). Live on ja plaadistatud teoste seaded "Pähklipureja" Rahvusooperis (elektrikitarr). oma olemuselt ebamäärane (Bach, Pachelbel), mille puhul Estonia Eesti Raadio / Mätlik / Sooäär helimaastik, kus segunevad klassikasõbra kõrvades kõlab 4. 01 kell 12, 14 ja 16 Muusikaline 2003 urgitsevad/kaevavad {micro- kindlasti juba mõni legendaarne jõulunäidend "Väikese Tooma jõu­ sound), kumisevad/kõmisevad esitus. Tutvuseks sümpaatse lud" Estonia Talveaias Heiki Mätlikul ja Jaak {ambient) ja sirisevad/vidisevad näppepilliduoga sobib "Kitarr!" Sooäärel on vaatamata pealt­ 6. 01 kell 19 Tähistaeva muusika: (elektroonika) helid. Et see igatahes hästi. näha erinevale taustale palju Urmas Sisask (klaver), Raivo Järvi kõik on eksperimentaalne, on ühist. Mõlemad kitarristid Estonia Talveaias selliste eelduste puhul juba Tõnis Leemets on oma valdkonnas (klassika/ 7. 01 kell 19 Lehäri operett "Lõbus enesestmõistetav. Asi on igati lesk" Rahvusooperis Estonia jazz) siinsed tipud, mõlemad normaalne, kuid kahjuks mitte 8. 01 kell 19 Tšaikovski ballett kõrgelt haritud ja rahvusva­ just eriti huvitav või intrigeeriv. "Luikede järv" Rahvusooperis heliselt tunnustatud, mõle­ Remiksid on heliliselt ühtla­ Estonia mad õpetavad praegu Eesti semad, kujutades endast masin­ 9. 01 kell 19 Operetirevüü Muusikaakadeemias. Seega likku undamist {drone), sellega "Vahuvein ja paprika!" oli nende kaks aastat tagasi Rahvusooperis Estonia üleujutatud kiiret glitch'i jne. alanud koostöö loogiline samm. 10. 01 kell 12 Orelipooltund: Kadri Aeg-ajalt sekkuvad ka muud Nüüdseks on see andnud Ploompuu toomkirikus moonutatud helid, kusagilt esimese käega katsutava vilja 10. ja 11. 01 kell 12 Tšaikovski peegelduvad mingid kauged - duo debüütplaadi, ülilakoo- ballett "Pähklipureja" Rahvusooperis solinad. Steinbrücheli remiksis Estonia nilise pealkirjaga "Kitarr!" varjutab ühtlane kumin laias 10. 01 kell 19 Eesti Kuulates tundub, et ühiseid laastus kõik muu. Mülleri oma Rahvusmeeskoori solistid ja jooni on ansamblikaaslastel on parim, täis mõistatuslikku ansamblid Niguliste kirikus veel. Märkimisväärset kontrasti nagistamist ja helisid, millest 10. 01 kell 19 Weberi ooper klassikalise ja elektrikitarri küll eriti midagi aru pole saada, "Nõidkütt" Rahvusooperis Estonia vahel ei teki, pigem kõlavad 11. 01 kell 17 Akadeemiline kam­ kuid mida on sellegipoolest nad võrdsete partneritena, mermuusika Kadrioru lossis: Tanel OK kuulata; vaheldusrikkus ka tooni tekitamise mõttes. Joamets (klaver) ja analoog-touch muudavad Kindlasti on see taotluslik; 11. 01 kell 19 Hispaania ja Ladina- remiksi meeldivamaks. See on Ameerika muusika: Patrick Zeoli kahju siiski, et Sooäär ei kasuta ka kompositsioonilt keerukaim (klassikaline kitarr) Vanalinna siin elektrikitarri kõlavõimalusi lugu. Körber on rohkem {dark) Muusikamajas sama avaralt nagu mõnes muus ambient kui teised kaks, siis aga projektis. Hoolimata "natu­ pöörab ära trafoks ja glitch'iks. 13. 01 kell 15 Lõunamuusika. Vene raalsest" kasutusviisist on elekt­ Kokku võttes formaalsevõitu talv: Aare Saal (bariton), Ralf Taal rikitarrile kui pisut kestvama (klaver) Estonia kontserdisaalis

40 muusika 1/04 14. 01 kell 19 Operetirevüü Estonia ajaloomuuseumis Kõikjal üle Eesti "Vahuvein ja paprika!" 25. 01 kell 17 Akadeemiline 22. 01 kell 19 Rossini ooper Rahvusooperis Estonia kammermuusika Kadrioru lossis: "Sevilla habemeajaja" Vanemuise 1. 01 kell 16 Haapsalu Bigband 15. 01 kell 19 Kammerkoor Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova väikeses majas Haapsalu kuursaalis BBC Singers, Eesti Filharmoonia (viiul), Toomas Nestor (vioola), 24. 01 kell 19 Balletiõhtu: 3.01 kell 19 Tallinna Kammerkoor, Stephen Gleobury Henry-David Varema (tšello) "Chopiniana" Chopini muusi­ Saksofonikvartett, Pille Lill (sopran) (dirigent) Estonia kontserdisaalis kale, Minkuse "Quiteria pulm" Keila kultuurikeskuses 15. 01 kell 19 Prokofjevi ballett 27. 01 kell 19 Klaveriduo Vanemuise suures majas 4. 01 kell 19 Džässiklassika: "Romeo ja Julia" Rahvusooperis Kai Ratassepp - Mati Mikalai, 27. ja 28. 01 kell 19 Bocki muusi­ Alexander Vinitsky (klassikaline Estonia Paukenfest Duo Estonia kontserdi­ kal "Viiuldaja katusel" Vanemuise kitarr) Otepää Lammas-galeriis 16. 01 kell 19 Ooperigala: saalis suures majas 9. 01 kell 21 Hispaania ja Ladina- Marianna Tarassova (metsosop­ 28. 01 kell 19 Lehäri operett 28. 01 kell 19 19. sajandi kuld­ Ameerika muusika: Patrick Zeoli ran), Jaakko Ryhänen (bass), "Lõbus lesk" Rahvusooperis ne flöödimuusika: Teele Jõks (klassikaline kitarr) Otepää ERSO, Nikolai Aleksejev (dirigent) Estonia (metsosopran), Neeme Punder Lammas-galeriis 15. 01 kell 17 Torisevad vana­ Estonia kontserdisaalis 29. 01 kell 19 Eesti Filharmoonia (flööt), Heli Eespere (vioola), Aare mehed: Peeter Sarapuu (fagott, 16. 01 kell 19 Orffi ooper "Tark Kammerkoor, Gregory Rose (diri­ Tammesalu (tšello), Tiit Peterson barokkfagott), Peeter Klaas naine" Rahvusooperis Estonia gent) Estonia kontserdisaalis (kitarr) Tartu raekojas (barokktšello) Jõgeva muusika­ 17. 01 kell 12 Orelipooltund: 29. ja 31. 01 kell 19 Štšedrini 29. 01 kell 19 Bachi Missa h-moll: koolis Toomas Trass toomkirikus ballett "Anna Karenina" ERSO, segakoor Latvija, Dita 17. ja 18. 01 kell 12 Britteni las­ Rahvusooperis Estonia Kalnina (sopran), Mikael Bellini 22. 01 kell 17 Tanel Joamets (kla­ teooper "Väike korstnapühkija" 30. 01 kell 19 Bachi Missa h-moll: (kontratenor), Algirdas Janutas ver) Ahtme Kunstide Koolis Rahvusooperis Estonia ERSO, segakoor Latvija, Dita (tenor), Juha Kotilainen (bass), 23. 01 kell 19 Riho Sibul - Robert 17. 01 kell 19 Elu saksofoniga: Kalnina (sopran), Mikael Bellini Andres Mustonen (dirigent) Jürjendal (akustilised kitarrid, live- Lembit Saarsalu (saksofonid), (kontratenor), Algirdas Janutas Vanemuise kontserdimajas elektroonika) Jõhvi muusikakoolis Henry Wolking (tromboon), Dave (tenor), Juha Kotilainen (bass), 31. 01 kell 19 Kalmani operett 24. 01 kell 16 Hortus Musicus Chisholm (trompet), Kristjan Andres Mustonen (dirigent) "Bajadeer" Vanemuise suures Kuressaare Kapiitlisaalis Randalu (klaver), Taavo Remmel Estonia kontserdisaalis majas 30. 01 kell 16 Eesti Rahvus­ (kontrabass), Tanel Ruben (löök­ 30. 01 kell 19 Bizet' ooper meeskoor, Anatoli Grindenko (diri­ pillid), Silvi Vrait (vokaal), Lembit "Carmen" Rahvusooperis Estonia gent) Sillamäe kultuurikeskuses Saarsalu Saksofoniorkester, 31.01 kell 12 Orelipooltund: Pärnus 30. 01 kell 19 Eesti Filharmoonia Vanemuise sümfooniaorkester, Margarita Anstal (tšello), Kadri 1. 01 kell 16 Helisev muusikal: Kammerkoor, Gregory Rose (diri­ Rauno Tikkanen (dirigent) Estonia Ploompuu (orel) toomkirikus Kaire Vilgats, Pirjo Levandi, gent) Jõhvi Mihkli kirikus kontserdisaalis 31.01 kell 12 Britteni laste­ Raimond Laikre, Kristel Laas, 31. 01 kell 16 Eesti Rahvus­ 17. 01 kell 19 Tšaikovski ballett ooper "Väike korstnapühkija" Evelin Adamson, Jüri Liiva meeskoor, Anatoli Grindenko (diri­ "Luikede järv" Rahvusooperis Rahvusooperis Estonia (vokaal); segakoor Noorus, gent) Viljandi Jaani kirikus Estonia 31. 01 kell 16 Istvan Kõnya Viljandimaa Kammerkoor, Eesti 31. 01 - 1. 02 VITohisoo 18. 01 kell 17 Hortus Musicus (renessanss- ja barokklauto) Noorte Puhkpilliorkester, neidude- klaveriansamblite festival Kohila Kadrioru lossis Väravatornis koor Argentum Vox; Ott Kask, Raul Koolituskeskuses Talmar, Toomas Voll (dirigendid), 20. 01 kell 19 Marius Järvi (tšello), Tartus Ahti Bachblum (kontsertmeister), Andmed on kontrollitud Mihkel Järvi (klaver) Mustpeade Jaan Rekkor (õhtu juht) Pärnu 13. detsembril. Majas 4. 01 kell 19 Bocki muusikal kontserdimajas Veebruarikuu kontserdiinfot 21. 01 kell 18 Musta lae kontser­ "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ 14. 01 kell 19 Kammerkoor BBC COLLAGE'is avaldamiseks ootame did. Herman Hesse maailmast ja res majas Singers, Stephen Gleobury (diri­ hiljemalt 10. jaanuariks aadressil muusikast: ansambel Resonabilis, 7. 01 kell 19 Vene talv: Aare Saal gent) Pärnu kontserdimajas [email protected] Tõnu Mikiver Kirjanike Majas (bariton), Janika Rand-Sirp (klaver) 16. 01 kell 19 Elu saksofoniga: 22. 01 kell 19 Ulla Villenthal Linnamuuseumis Lembit Saarsalu (saksofonid), Täpsem info kodulehekülgedelt: (orel), Peeter Margus (tromboon) 9. 01 kell 19 Rossini ooper Henry Wolking (tromboon), Dave Concerto Grosso: Niguliste kirikus "Sevilla habemeajaja" Vanemuise Chisholm (trompet), Kristjan www.concertogrosso.ee 22. 01 kell 19 Verdi ooper väikeses majas Randalu (klaver), Taavo Remmel Eesti Filharmoonia Kammerkoor: "Macbeth" Rahvusooperis Estonia 10. 01 kell 19 Bocki muusikal (kontrabass), Tanel Ruben (löök­ www.epcc.ee 23. ja 24. 01 kell 18 Menotti "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ pillid), Silvi Vrait (vokaal), Lembit Eesti Interpreetide Liit: lühiooper "Vanatüdruk ja varas" res majas Saarsalu Saksofoniorkester, www.interpreet.ee Estonia Talveaias 13. 01 kell 19 Kammerkoor BBC Vanemuise sümfooniaorkester, Eesti Kontsert: www.concert.ee Rauno Tikkanen (dirigent) Pärnu ERSO: www.erso.ee 23. 01 kell 19 Prokofjevi ballett Singers, Stephen Gleobury (diri­ kontserdimajas Kontserdid Tartus: www.tartu.ee "Romeo ja Julia" Rahvusooperis gent) Tartu Ülikooli aulas Pärnu kontserdimaja: Estonia 15. 01 kell 19 Elu saksofoniga: 21. 01 kell 19 Marius Järvi (tšello), pkm.concert.ee 24. 01 kell 12 Orelipooltund: Tiiä Lembit Saarsalu (saksofonid), Mihkel Järvi (klaver) Pärnu kont­ Rahvusooper Estonia: Tenno-Ratas toomkirikus Henry Wolking (tromboon), Dave serdimajas www.opera.ee 24. 01 kell 17 Pieces de Viole V. Chisholm (trompet), Kristjan 21.-25. 01 Pärnu Nüüdismuusika Tallinna Filharmoonia: Marais - Forqueray III: Markku Randalu (klaver), Taavo Remmel Päevad 2004 www.filharmoonia.ee Luolajan-Mikola (viola da gamba), (kontrabass), Tanel Ruben (löök­ 28.01 kell 19 Ulla Villenthal (orel), Teater Vanemuine: Mikko Perkola (viola da gamba), pillid), Silvi Vrait (vokaal), Lembit Peeter Margus (tromboon) Pärnu www.vanemuine.ee Elina Mustonen (tšembalo) Saarsalu Saksofoniorkester, kontserdimajas Vanemuise kontserdimaja: Kadrioru lossis Vanemuise sümfooniaorkes­ www.vkm.ee 24. 01 kell 19 Verdi ooper "La ter, Rauno Tikkanen (dirigent) traviata" Rahvusooperis Estonia Vanemuise kontserdimajas Üle-eestiline kultuuriürituste and­ 25. 01 kell 12 Tšaikovski ballett 22. 01 kell 19 Marius Järvi (tšello), mebaas: www.kultuuriinfo.ee "Luikede järv" Rahvusooperis Mihkel Järvi (klaver) Tartu Ülikooli

muusika 1/04 41 Шшт&.&тшюяжьа&ат .".", . ' !

HEA LUGEJA!

Oma soovist tellida ajakiri

palume teatada aadressil [email protected] või [email protected] Info telefonidel 640 85 97 ja 640 85 99

Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 6 numbrit 126 krooni Aastatellimus 230 krooni

NB! Nüüdsest saavad muusika õppijad ja õpetajad Muusika koju tellida soodushinnaga - 180 krooni aastas! Palun lisage tellimissoovile oma kooli nimi.

—шшншшш и ШИ1ПИШПП Timm» w———