Arheoloogiakeskus MTÜ

Aruanne arheoloogilistest järeluuringutest Kuusna asulakohal (9644; Tarma kinnistu, Kuusna küla, Järva vald/Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa) 2018. aastal

Koostaja: Gurly Vedru, arheoloog

Tallinn 2018

Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1.

Loa number: 21250 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: 9644 Asulakoht

Aadress (uuringu objekti asukoht): Järva maakond, Järva-Jaani vald, Kuusna küla, Tarma (31401:001:0135)

Koordinaadid: X: 6541789, Y: 611136; X: 6541751, Y: 611148; X: 6541711, Y: 611133; X: 6541681, Y: 611093; X: 6541744, Y: 611064; X: 6541766, Y: 611106 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogilised järeleuuringud Tarma kinnistul paikneva hoone ümbruses, kus oli ilma eeluuringuteta teostatud pinnase- ja kaevetöid. Selgus, et hoone ümber laiali planeeritud täitekihi all on algne kultuurkiht säilinud peaaegu kõikjal, erandiks vaid trasside asukohad ning sissekaeve hoonest lõunakagu pool. Kuna kraavidest väljatõstetud pinnas on samasse laiali planeeritud, siis on leiud segatud kihis alles. Elamust lõuna pool on kõrge pinnasevall, milles on samuti asulakohale iseloomulikke leide. Asulakiht levib ka hoonest kaugemal lõunaedela pool paikneva allikakoha ümber. Kultuurkihi paksus on 30–50 cm, asulakoht on alguse saanud nooremal rauaajal.

Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud:

14C Välitööde juhataja ja asutus: Gurly Vedru, Arheoloogiakeskus dendro MTÜ Toimumisaeg:

22.11.2018 luu Tööde tellija:

muu Kaevandi või uuritud ala pindala: U 5590 m2 Leiud (peanumber): AI 8029

Märkused: Tarma kinnistul tuvastati 30–50 cm paksune asulakoha kultuurkiht, mille vanimad leiud pärinevad nooremast rauaajast. Edasiste pinnasetööde on vajalikud arheoloogilised uuringud.

Kuupäev Allkiri 23.11.2018

2

Aruanne arheoloogilistest järeluuringutest Kuusna asulakohal (9644; Kuusna küla, Järva vald/Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa) 2018. aastal

Sissejuhatus 2018. aasta 22. novembril toimusid arheoloogilised järeleuuringud Kuusna külas teadaoleval asulakohal (9644, Järva vald/Järva-Jaani kihelkond Järvamaa; (joonis 1, 2), kus uuringute objektiks oli Tarma kinnistu (31401:001:0135; tahvel I, II). Uuringud olid põhjustatud kinnistul Muinsuskaitseameti loata teostatud kaevetöödest, mille käigus olid kaevatud kraavid kinnistul paiknevast hoonest põhjaloode- ja idakirde pool. Samuti oli hoonest lõunakagu poole kaevatud süvend juurdeehituse vundamendi jaoks. Arheoloogiliste järeluuringute eesmärgiks oli välja selgitada asulakoha kultuurkihi olemasolu ja iseloom lõhutud ala ümbruses ning koguda täiendavaid leide. Tööd tellis ja tasustas kinnistu omanik , uuringud viis läbi Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru juhatusel.

Asukoht, loodus ja kohakasutuse ajalugu Kuusna küla asub Järva valla idapoolse osa keskel, jäädes praegusest valla- ja omaaegsest kihelkonnakeskusest Järva-Jaanist u 4,8 km kagu poole ning naaberkihelkonna keskusest u 8,3 km kirde poole. Kaitsealune asulakoht paikneb Kuusna küla keskosa idakirdepoolsel küljel, sellest 10–104 m kirde- ja põhja poole jääb antud kohas lääneloode–idakagu-suunaline Tartu–Jõgeva– tee (riigitee 39), mis on ajaloolise Piibe maantee osa. Väiksem –Kuusna tee (25501:001:0077), mis asulakoha juures on peamiselt idakirde–lääneloode-suunaline, kulgeb mälestisest vahetult põhja-, põhjaloode- ja loode pool (joonis 2). Võimalik, et seegi tee on üsna vana ning Kuusna asulakoha tekkimisel ongi üheks oluliseks teguriks olnud asukoht oluliste teede ristumiskohal. Kuusna asulakohast vahetult lääneloode- ja loode poole ning kaugemale lääne poole jäävad ajaloolise Kuusna mõisa hooned ning park. Iseseisev mõis loodi siia alles 1843. aastal, mil see eraldati mõisast (http://www.mois.ee/jarva/kuusna.shtml). Samas on Kuusna mõisahooned näidatud juba 1828. aasta kaartidel (joonis 2, 5; vt ka nt EAA.1354.1.26, leht 1). Mõisahooned on osaliselt ümberehitatud kujul säilinud praeguseni.

Kuusna asulakoht paikneb loode ja põhja suunas tõusval maal, kõrguste vahe mälestise kagu- ja loodepoolse osa vahel ulatub nelja meetrini. Maapind tõuseb eelmainitud suundades väljaspool asulakohaala veelgi ning just seal paiknevad Kuusna mõisa hooned. Asulakoha edela-, lääne-, loode- ja põhjapoolne osa jääb leostunud mullaga alale (joonis 3: Ko), kus põhilõimiseks on liivsavi. Sama muld levib ka kõrgemal alal mõisahoonete ümbruses. Seda tüüpi mullad on Eesti ala parimad põllumullad, mis sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks. Ülejäänud asulakohta iseloomustab leostunud gleimuld (joonis 3: Go). See muld on alaliselt ja/või keskmiselt liigniiske, viimast põhjustab antud kohas pidevalt mullaprofiili ulatuv põhjavesi (alus: Maa-ameti mullakaardirakendus). Leostunud gleimullaga madalal alal on allikakoht ning selle läheduses ka ristkülikukujulise põhiplaaniga tiik. Võimalik, et viimane on kaevatud liigse vee kogumiseks. Asulakoha läheduses leidub veel gleistunud leostunud mulda (joonis 3: Kog) ja gleistunud koreserikast leostunud mulda (joonis 3: Korg), mis on niiskusrežiimilt ajutiselt ja/või nõrgalt liigniisked. Lisaks eelkirjeldatutele esineb piiratud aladel veel rähkmulda (joonis 3: K) ja gleistunud rähkmulda (joonis 3: Kg). Neist viimane on taas ajutiselt ja/või nõrgalt liigniiske (alus: Maa-ameti mullakaardirakendus).

Tarma kinnistu on pikikülgedega orienteeritud ligilähedaselt loode–kagu-suunaliselt, kus selle suurim ulatus on u 179 m. Kinnistu suurim laius on 161 m. Nagu ülejäänud asulakohal, nii

3 tõuseb maapind ka Tarma kinnistul loode- ja põhja suunas, kõrguste vahe kinnistu eri osades ulatub nelja meetrini. Tarma kinnistu keskosa edelapoolsel küljel on praeguseks suuresti kinni kasvanud allikakoht, mida ümbritseb raudkividest ring. Kinnistu idapoolsel küljel on aga ristkülikukujulise põhiplaaniga tiik.

Kuusna vanim kujutis pärineb 18. sajandi lõpul–19. sajandi algul Ludwig August Mellini poolt koostatud atlase Paide (Weisenstein) kreisi kaardilehelt. Kasutatud nimevormiks on seal Kusua ning see tähistab mõisa. Mõisast põhja- ja kirde poolt möödus postimaantee ning viimase ääres oli postijaam ja/või kõrts. Kuusna küla sellel kaardil märgitud ei ole, kuigi mõisast kaugemal lääne- ja loode pool paiknes mitmeid nimeta üksiktalusid. Lähimaks suuremaks asustusüksuseks oli Salutaguse küla mõisast kaugemal kagu pool (joonis 4). Tõsi küll, Mellini atlas on kohati ebatäpne ning kaardil kujutatu lihtsustatud ning seetõttu on võimalik, et mõnetaluline Kuusna küla eksisteeris siiski ka sellel ajal. Hilisemal ajal on Kuusna küla kantud juba mitmetele kaartidele. Üheks selliseks on juba eelpool mainitud 1828. aasta kaart (joonis 5), millel kujutatakse nii Kuusna mõisa kui ka selle juures paiknenud asustusüksust. Viimane oli väike ning koosnes vaid kolmest majapidamisest, mis jäid mõisahoonetest kaugemale edela poole. Praegu kaitse all oleva asulakoha ala oli siis kasutusel heinamaana (joonis 4: Heuscheune), olemas oli ka ristkülikukujuline tiik. Tolleaegne tee kulges ligilähedaselt samas, kus praegune Tartu–Jõgeva–Aravete teegi, Kuusna mõisa juures tegi see suurema lõunasuunalise kurvi1. Tartu poole liikudes jäi kurvist väljudes teest edela poole kõrts. Tolleaegsed põllumaad jäid kõrgematele aladele mõisakompleksist lääneedela-, edela-, lääne-, põhja- ja kirde poole ning samuti kaugemale ida- ja kagu poole, kus maapind hakkab jälle tõusma. Teisel, samuti 1828. aastast pärineval kaardil kujutatud asustuspilt oli samasugune (EAA.1354.1.26, leht 1). Sellel kaardil on märgitud, et heinamaa keskel paiknenud hoone oli küün ning nüüdsel Tarma kinnistul asus siis kaev. Kinnistul praegu asuv meiereihoone on ehitatud ilmselt hiljem.

Kuusna asulakoha avastas 1976. aastal arheoloog Vello Lõugas. Kultuurkiht lokaliseeriti Kuusna meierei ja kõrtsi vahelisel alal praegusest Tudre–Kuusna teest lõuna pool. Asulakiht oli süsimust ning sisaldas põlenud kive. Leidudeks olid savinõude killud ja šlakitükid. Mälestis dateeriti keraamika põhjal II aastatuhande algusesse (Lõugas 1976).

Praegu Maa-ameti kaardile märgitud mälestise piir ulatub vähesel määral ka mainitud teest loode- ja põhjaloode poole, kuid see ei vasta mälestiseks tunnistamise alusmaterjalidele: nii mälestise passi kui ka nõukogude perioodil muististe asukoha märkimiseks kasutatud majandiplaanil2 on piiriks tee, sest asulakohale iseloomulikku kultuurkihti teisel maanteeküljel ei tuvastatud. Ilmselt on tegu eksitusega või on mälestise kujutis kaardirakenduses nihkunud. Igatahes peab Muinsuskaitseamet mälestise kuva kaardil korrigeerima vastavalt neile materjalidele. Ülalnimetatud allikate põhjal peaks mälestise piir olema nagu on kujutatud joonisel 7.

2018. aasta välitööde metoodika Välitööde metoodika tulenes kohapealsest olukorrast ning kasutatud uuringumeetodid erinesid mõnevõrra algselt kavandatust. Uuringud keskendusid Tarma kinnistu sellele osale, kus oli tehtud pinnasetöid, kuid lisaks kontrolliti ka allikakoha ümbrust (tahvel III: 1). Mainitud ala

1 Põhitee on mainitud kurvi kohal nõukogude perioodil õgvendatud, kuid vana kurvjas teelõik on samuti alles ja kannabki Vana-Kuusna tee nime. 2 Kuusna asulakoha piirid on kantud kolhoosi Majak maakasutusplaanile, mida säilitatakse Muinsuskaitseameti arhiivis. 4 kontrolliti metallidetektoriga ning kultuurkihi olemasolu ja iseloomu väljaselgitamiseks kaevati ka šurfe. Pärast kultuurkihi olemasolu tuvastamist šurfimine lõpetati. Allikakoha juures kasutati kultuurkihi olemasolu väljaselgitamiseks ja selle piiride määramiseks ka mullapuuri. Lisaks kontrolliti ka elamu taha kaevatud vundamendisüvendi seinu ning kinnistule kuhjatud pinnasevalli. Kaevatud šurfid ning vundamendisissekaeve seinad pildistati, mõõdeti ja kirjeldati. Koordinaadid võeti gps-iga Garmin Oregon 600, mille mõõtmistäpsus antud objektil oli ±2 m.

2018. aasta välitööd Põhiliseks ülesandeks oli kontrollida asulakoha kultuurkihi olemasolu Tarma kinnistu selles osas, kus oli teostatud pinnasetöid (tahvel I: 2; tahvel II). Kuna trasside rajamisega olid vastavad kohad lõhutud, siis keskenduti trassidevahelisele alale. Vaatlusega tuvastati, et hoonest kirde-, idakirde-, ida- ja kagu poole jäävale alale on laiali planeeritud pruuni värvusega kivine ja tihke konsistentsiga pinnas, mis sisaldas mitmekesist nõukogudeaegset prahti. Selle tõttu oli hooviala tõstetud kaugemale ida poole jäävast puutumata alast 20–30 cm kõrgemale. Kinnistu omaniku sõnade kohaselt oli tegu hoone ümbert ärakaevatud pinnasega, mis eeldatavalt oli täitelise iseloomuga. Viimast asjaolu kinnitas ka selle erinevus kohapealsest algsest pinnasest. Pruun mullakiht ning ümbritsevast alast kõrgem pinnas oli ka hoonest lõunakagu pool. Ilmselt oli sealgi tegu varasemal ajal sinna planeeritud täitega. Viimast tõendasid vundamendisüvendi seintes nähtavad rohkem kui kümneaastaste puude juured (tahvel VI). Kultuurkihi olemasolu kindlakstegemiseks kaevati kinnistule kuus šurfi (tabel 1; tahvel III: 1; tahvel IV–V). Saadud leiud pärinevad ajavahemikust muinasaja lõpust kuni uusajani (tabel 2).

Tabel 1. Tarma kinnistule 2018. aastal kaevatud šurfid ja kirjeldatud profiil. Šurfi number vastab šurfile joonisel 6 Šurfi Koordinaadid Mõõtmed Kirjeldus Märkused Leiud nr 1 X: 6541783 50 x 40 x 90 Peal maja ümbert Tume kiht Y: 611137 cm3 toodud täide eristus selgesti paksusega 30–35 pealmisest cm. See sisaldas täitekihist heledat koredat jämedateralist liiva, kruusa, pae- ja raudkivitükke ning punaste telliste tükikesi. Selle alla jäi must tihke mulla kiht paksusega 30 cm, millest omakorda allapoole jäi u 10 cm paksune kiht põlenud raudkive. Nende alt läks pinnas heledamaks.

3 Pikkus x laius x sügavus 5

2 X: 6541770 40 x 40 x 60 Peal 5 cm paksune Paiknes algse Savinõukillud Y: 611144 cm mättakiht, selle all pinnasega alal, AI 8029: 1–3 tume täitepinnasega savinõukildude ja osast 30 cm loomaluudega idakirde pool asulakiht. Kultuurkihi paksus oli u 50 cm. 28 cm sügavusel jäi šurfiseina põlenud kivi. Põhjaks hele kore liiv. 3 X: 6541770 50 x 50 x 70 Peal 45 cm Pealmine Savinõukild Y: 611141 cm paksune täitekiht. täitekiht sisaldas tumedast Selle all oli tihke muuhulgas kihist 30 cm paksune nõukogudeaegse AI 8029: 5 musta värvi lüliti, kuullaagri, mullakiht punaste telliste paksusega 30 cm. tükke, Põhi heledam ahjupotikatkeid, pruunikas. traati jms materjali. 4 X: 6541754 50 x 60 x 90 Peal 40–45 cm Ka šurfi põhjas Y: 611132 cm paksune täitekiht olid kivid – rohke prahiga, koldekoht? selle all asulakoha tume kultuurkiht, milles alates 60 cm sügavuselt oli väga rohkelt põlenud raudkive. 5 X: 6541724 40 x 40 x 50 Peal 5 cm paksune Šurf rajati Y: 611112 cm mättakiht, selle all allikakoha must muld ning juurde. kohe ka üksikud Asulakoha ala põlenud raudkivid. Põlenud raudkivide tihe kiht algas 20 cm sügavusel. 6 X: 6541709 40 x 40 x 55 Must muld algas Veise selgroolüli Y: 611115 cm kohe 5 cm paksuse Asulakoha ala mättakihi alt. Rohkelt põlenud raudkivide tükke. P X: 6541759 Kõrgus 110 Pealmine osa Y: 611118 cm võimalik varasem täitekiht. Asulakoha kultuurkiht algas

6

praegusest maapinnast u 80 sügavusel.

Mullapuuriga tehti kindlaks, et asulakoha kultuurkihti esineb allikakoha ümber, kus see hõlmab kogu mälestise edelapoolse kaitsevööndi osa.

Nagu mainitud, oli Tarma kinnistu eluhoone lõunakagupoolse seina juurde kaevatud põhjaloode–lõunakagu-suunaline vundamendisüvend. Selle mõõtmed olid ligilähedaselt 4 x 3 m ning selle keskmises osas oli pinnas eemaldatud vaid pealmises osas u 40 cm paksuse kihina. Sissekaeve servad olid siiski oluliselt sügavamad ning täidetud peamiselt punastest tellistest ja raudkivitükkidest lammutusrusuga. Profiili fikseerimiseks eemaldati täitekivid sissekaeve lõunakagupoolses nurgas (joonis 6: P) sügavuseni 1,1 m. Peal oli siin 75 cm paksune kiht tumedat kivist mulda, mis võrreldes ümbritseval alal nähtuga oli teistsuguse värviga ja koostisega ning võis olla varasem täide. Selle mullakihi alumises osas oli suuri raudkive, mille mõõtmed ulatusid kuni 35 sentimeetrini. Nende kivide all oli kuni 10 cm paksune kiht pisut liivast mulda ja selle all tume kultuurkiht paksusega 20 cm. Viimase alla jäi jälle heledam pinnas.

Tabel 2. Tarma kinnistult kogutud leiud AI 8029 Nr Leiukoha Leiukoht Leid Dateering koordinaadid 1 X: 6541770 Šurf 2 Savinõu kild, käsitsikeraamika Noorem rauaaeg Y: 611144 2 X: 6541770 Šurf 2 Savinõu kild, käsitsikeraamika Noorem rauaaeg Y: 611144 3 X: 6541770 Šurf 2 Savinõu kild, käsitsikeraamika Noorem rauaaeg Y: 611144 4 X: 6541770 Šurf 5 Savinõu kild, käsitsikeraamika Noorem rauaaeg Y: 611141 5 Pinnasevall Savinõukild, käsitsikeraamika Noorem rauaaeg 6 Pinnasevall Savinõukild, käsitsikeraamika Noorem rauaaeg 7 Pinnasevall Portselantassi serv 19.–20. sajand 8 Pinnasevall Taldriku põhjatükk, Kuznetsovi 20. sajandi I pool tehas Riias

Kokkuvõte 2018. aasta järeluuringutega selgitati välja, et Tarma kinnistul on asulakoha kultuurkiht säilinud laialiplaneeritud pinnasekihi all. Pealmise 30–45 cm paksuse täitekihi all on musta värvi asulakiht, milles leidub põlenud kive, loomaluid ning savinõude kilde. Kultuurkihi paksus on 30–50 cm. Leidude põhjal otsustades on antud kohas elatud alates muinasaja lõpust. Kuusna asulakoht tekkis arvatavasti oluliste ühendusteede ristumiskohta allika lähedusse. Hilisem Kuusna küla oli väike ning paiknes kaitse all olevast asulakohast u 150 m lääneedela pool. Lähedalasuv Kuusna mõis kasutas uuritud ala heinamaana ning ilmselt tänu sellele ongi asulakoha kultuurkiht nii hästi tänaseni säilinud. Võimalik, et asulakohaga samaaegsed kalmed paiknesid kõrgemal alal, kuhu rajati mõis. Asulakiht on trasside alal küll lõhutud, kuid kuna kraavid täideti neist väljatõstetud pinnasega, siis on leiud jätkuvalt alles. Asulakoha kultuurkihti leidub ka allikakoha ümbruses mälestise kaitsevööndis. Allika võimalikul puhastamisel tuleks tagada arheoloogiline uurimine, samuti tuleb uuringuid teostada võimalike teiste edasiste kaevetööde juures.

7

Kasutatud materjalid EAA.1354.1.24, leht 1. 1828. Petsch, F. Transportkarte von dem im Ost-Jerwenschen Kreise und St.-Johannischen Kirchspiele belegenen privaten Guthe Kardina. EAA.1354.1.26, leht 1. 1828. C. O. Zilchert. Charte von der zum privaten Guthe Kardina gehörigen Hoflage Kusna mit dem drey Gesinden Lõugas, V. 1976. Mälestise pass.

8

Joonised ja tahvlid

Joonis 1. Kuusna küla paiknemine. Kuusna on tähistatud punase täpikesega. Joonis 2. Kuusna asulakoht ja Tarma talu koos lähiümbrusega. Oranži ringjoonega piiratud alal paiknes Kuusna mõis. Joonis 3. Kuusna asulakoha ja selle lähiümbruse mullad. Asulakoha 9644 piirid on tähistatud punaste joontega. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru. Ko – leostunud muld, Go – leostunud gleimuld, Kog – gleistunud leostunud muld, Korg – gleistunud koreserikas leostunud muld, K – rähkmuld, Kg – gleistunud rähkmuld Joonis 4. Kuusna mõis – Kusua – Mellini atlase Weisensteini (Paide) kreisi kaardilehel (https://www.wdl.org/en/item/2571/view/1/13/). Mõisa lähedalt läks suur tee ning selle juures oli postijaam ja/või kõrts. Küla mõisa juures näidatud ei ole, kuid kaugemal lääne pool on mõned väikesed nimetud asustusüksused. Võimalik, et mõni neist on tolleaegne Kuusna küla, võimalik aga, et küla jäi mingil põhjusel kaardile märkimata. Joonis 5. Kuusna mõis ja küla 1828. aasta kaardil (EAA.1354.1.24, leht 1). Muinasaegne asulakoht ja praegune Tarma talu ala oli siis kasutusel heinamaana (Heuscheune). Maantee kulges samas, kus praegune tee, ka kaardil olev maanteekurv on alles, kuid ei ole enam põhitee osa ning kannab Vana-Kuusna tee nime. Maantee ääres oli kõrts (Krug) ning olemas oli ka ristkülikukujuline tiik tolleaegse heinamaa servas. Kuusna küla oli väike, koosnedes vaid kolmest majapidamisest, mis asusid mõisahoonetest kaugemal edela pool. Joonis 6. 2018. aastal Kuusna asulakohale Tarma kinnistul kaevatud šurfid. Number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1. P – vundamendisissekaeve nurgas fikseeritud profiil Joonis 7. Mälestise passi ja nõukogude-aegse maakasutusplaani kohaselt peaks asulakoha piir olema selline, nagu joonisel punase joonega kujutatud

Tahvel I 1. Kuusna 2018. Vaade asulakohale ja Tarma talule lääneloode poolt. 2. Kuusna 2018. Vaade Tarma talust idakirde poole jäävale asulakoha osale lõunakagu poolt. Pealmine mullakiht on maja ümbert ära kaevatud täide. Vasakul Tarma elamu, keskel trasside ala. Tahvel II 1. Kuusna 2018. Tarma elamust lõunakagu poole jääv vundamendisüvend. Vaade lõunakagu poolt. 2. Kuusna 2018. Asulakohale iseloomulikke leide koguti ka Tarma elamust lõuna pool paiknevast pinnasevallist. Vaade kagu poolt. Tahvel III 1. Kuusna 2018. Asulakoha kultuurkiht levib ka ümber kinnikasvanud allikakoha. Vaade kirde poolt. 2. Kuusna 2018. Šurf 1. Täitekihi all on asulakoha tume kultuurkiht. Tahvel IV 1. Kuusna 2018. Šurf 2. Šurfiseinas paistab põlenud kivi. 2. Kuusna 2018. Šurf 3. Šurf 3. Heledama täitekihi all on tume asulakoha kultuurkiht. Tahvel V 1. Kuusna 2018. Šurf 4. Šurf 4. Pealmise heledama täitekihi all on tume asulakiht. 2. Kuusna 2018. Šurf 5. Tumedas asulakoha kultuurkihis on põlenud raudkivid. Tahvel VI 1. Kuusna 2018. Profiil vundamendisissekaeve lõunakagupoolses nurgas. Vaade idakirde poolt. 2. Kuusna 2018. Profiil vundamendisissekaeve lõunakagupoolses nurgas. Vaade ida poolt.

9

Joonis 1

Joonis 1. Kuusna küla paiknemine. Kuusna on tähistatud punase täpikesega.

10

Joonis 2

Joonis 2. Kuusna asulakoht ja Tarma talu koos lähiümbrusega. Oranži ringjoonega piiratud alal paiknes Kuusna mõis.

11

Joonis 3

Joonis 3. Kuusna asulakoha ja selle lähiümbruse mullad. Asulakoha 9644 piir on tähistatud punase joonega. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru.

Ko – leostunud muld Go – leostunud gleimuld Kog – gleistunud leostunud muld Korg – gleistunud koreserikas leostunud muld K – rähkmuld Kg – gleistunud rähkmuld

12

Joonis 4

Joonis 4. Kuusna mõis – Kusua – Mellini atlase Weisensteini (Paide) kreisi kaardilehel (https://www.wdl.org/en/item/2571/view/1/13/). Mõisa lähedalt läks suur tee ning selle juures oli postijaam ja/või kõrts. Küla mõisa juures näidatud ei ole, kuid kaugemal lääne pool on mõned väikesed nimetud asustusüksused. Võimalik, et mõni neist on tolleaegne Kuusna küla, võimalik aga, et küla jäi mingil põhjusel kaardile märkimata.

13

Joonis 5

Joonis 5. Kuusna mõis ja küla 1828. aasta kaardil (EAA.1354.1.24, leht 1). Muinasaegne asulakoht ja praegune Tarma talu ala oli siis kasutusel heinamaana (Heuscheune). Maantee kulges samas, kus praegune tee, ka kaardil olev maanteekurv on alles, kuid ei ole enam põhitee osa ning kannab Vana-Kuusna tee nime. Maantee ääres oli kõrts (Krug) ning olemas oli ka ristkülikukujuline tiik tolleaegse heinamaa servas. Kuusna küla oli väike, koosnedes vaid kolmest majapidamisest, mis asusid mõisahoonetest kaugemal edela pool.

14

Joonis 6

Joonis 6. 2018. aastal Kuusna asulakohale Tarma kinnistul kaevatud šurfid. Number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1. P – vundamendisissekaeve nurgas fikseeritud profiil

15

Joonis 7

Joonis 7. Mälestise passi ja nõukogude-aegse maakasutusplaani kohaselt peaks asulakoha piir olema selline, nagu joonisel punase joonega kujutatud

16

Tahvel I

1. Kuusna 2018. Vaade asulakohale ja Tarma talule lääneloode poolt.

2. Kuusna 2018. Vaade Tarma talust idakirde poole jäävale asulakoha osale lõunakagu poolt. Pealmine mullakiht on maja ümbert ära kaevatud täide. Vasakul Tarma elamu, keskel trasside ala.

17

Tahvel II

1. Kuusna 2018. Tarma elamust lõunakagu poole jääv vundamendisüvend. Vaade lõunakagu poolt.

2. Kuusna 2018. Asulakohale iseloomulikke leide koguti ka Tarma elamust lõuna pool paiknevast pinnasevallist. Vaade kagu poolt.

18

Tahvel III

1. Kuusna 2018. Asulakoha kultuurkiht levib ka ümber kinnikasvanud allikakoha. Vaade kirde poolt.

2. Kuusna 2018. Šurf 1. Täitekihi all on asulakoha tume kultuurkiht.

19

Tahvel IV

1. Kuusna 2018.Šurf 2. Šurfiseinas paistab põlenud kivi.

2. Kuusna 2018. Šurf 3. Heledama täitekihi all on tume asulakoha kultuurkiht.

20

Tahvel V

1. Kuusna 2018. Šurf 4. Pealmise heledama täitekihi all on tume asulakiht.

2. Kuusna 2018. Šurf 5. Tumedas asulakoha kultuurkihis on põlenud raudkivid.

21

Tahvel VI

1. Kuusna 2018. Profiil vundamendisissekaeve lõunakagupoolses nurgas. Vaade idakirde poolt.

2. Kuusna 2018. Profiil vundamendisissekaeve lõunakagupoolses nurgas. Vaade ida poolt.

22