9644; Tarma Kinnistu, Kuusna Küla, Järva Vald/Järva-Jaani Kihelkond, Järvamaa) 2018
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Arheoloogiakeskus MTÜ Aruanne arheoloogilistest järeluuringutest Kuusna asulakohal (9644; Tarma kinnistu, Kuusna küla, Järva vald/Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa) 2018. aastal Koostaja: Gurly Vedru, arheoloog Tallinn 2018 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 21250 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: 9644 Asulakoht Aadress (uuringu objekti asukoht): Järva maakond, Järva-Jaani vald, Kuusna küla, Tarma (31401:001:0135) Koordinaadid: X: 6541789, Y: 611136; X: 6541751, Y: 611148; X: 6541711, Y: 611133; X: 6541681, Y: 611093; X: 6541744, Y: 611064; X: 6541766, Y: 611106 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogilised järeleuuringud Tarma kinnistul paikneva hoone ümbruses, kus oli ilma eeluuringuteta teostatud pinnase- ja kaevetöid. Selgus, et hoone ümber laiali planeeritud täitekihi all on algne kultuurkiht säilinud peaaegu kõikjal, erandiks vaid trasside asukohad ning sissekaeve hoonest lõunakagu pool. Kuna kraavidest väljatõstetud pinnas on samasse laiali planeeritud, siis on leiud segatud kihis alles. Elamust lõuna pool on kõrge pinnasevall, milles on samuti asulakohale iseloomulikke leide. Asulakiht levib ka hoonest kaugemal lõunaedela pool paikneva allikakoha ümber. Kultuurkihi paksus on 30–50 cm, asulakoht on alguse saanud nooremal rauaajal. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14C Välitööde juhataja ja asutus: Gurly Vedru, Arheoloogiakeskus dendro MTÜ Toimumisaeg: 22.11.2018 luu Tööde tellija: muu Kaevandi või uuritud ala pindala: U 5590 m2 Leiud (peanumber): AI 8029 Märkused: Tarma kinnistul tuvastati 30–50 cm paksune asulakoha kultuurkiht, mille vanimad leiud pärinevad nooremast rauaajast. Edasiste pinnasetööde on vajalikud arheoloogilised uuringud. Kuupäev Allkiri 23.11.2018 2 Aruanne arheoloogilistest järeluuringutest Kuusna asulakohal (9644; Kuusna küla, Järva vald/Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa) 2018. aastal Sissejuhatus 2018. aasta 22. novembril toimusid arheoloogilised järeleuuringud Kuusna külas teadaoleval asulakohal (9644, Järva vald/Järva-Jaani kihelkond Järvamaa; (joonis 1, 2), kus uuringute objektiks oli Tarma kinnistu (31401:001:0135; tahvel I, II). Uuringud olid põhjustatud kinnistul Muinsuskaitseameti loata teostatud kaevetöödest, mille käigus olid kaevatud kraavid kinnistul paiknevast hoonest põhjaloode- ja idakirde pool. Samuti oli hoonest lõunakagu poole kaevatud süvend juurdeehituse vundamendi jaoks. Arheoloogiliste järeluuringute eesmärgiks oli välja selgitada asulakoha kultuurkihi olemasolu ja iseloom lõhutud ala ümbruses ning koguda täiendavaid leide. Tööd tellis ja tasustas kinnistu omanik , uuringud viis läbi Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru juhatusel. Asukoht, loodus ja kohakasutuse ajalugu Kuusna küla asub Järva valla idapoolse osa keskel, jäädes praegusest valla- ja omaaegsest kihelkonnakeskusest Järva-Jaanist u 4,8 km kagu poole ning naaberkihelkonna Peetri keskusest u 8,3 km kirde poole. Kaitsealune asulakoht paikneb Kuusna küla keskosa idakirdepoolsel küljel, sellest 10–104 m kirde- ja põhja poole jääb antud kohas lääneloode–idakagu-suunaline Tartu–Jõgeva–Aravete tee (riigitee 39), mis on ajaloolise Piibe maantee osa. Väiksem Tudre–Kuusna tee (25501:001:0077), mis asulakoha juures on peamiselt idakirde–lääneloode-suunaline, kulgeb mälestisest vahetult põhja-, põhjaloode- ja loode pool (joonis 2). Võimalik, et seegi tee on üsna vana ning Kuusna asulakoha tekkimisel ongi üheks oluliseks teguriks olnud asukoht oluliste teede ristumiskohal. Kuusna asulakohast vahetult lääneloode- ja loode poole ning kaugemale lääne poole jäävad ajaloolise Kuusna mõisa hooned ning park. Iseseisev mõis loodi siia alles 1843. aastal, mil see eraldati Karinu mõisast (http://www.mois.ee/jarva/kuusna.shtml). Samas on Kuusna mõisahooned näidatud juba 1828. aasta kaartidel (joonis 2, 5; vt ka nt EAA.1354.1.26, leht 1). Mõisahooned on osaliselt ümberehitatud kujul säilinud praeguseni. Kuusna asulakoht paikneb loode ja põhja suunas tõusval maal, kõrguste vahe mälestise kagu- ja loodepoolse osa vahel ulatub nelja meetrini. Maapind tõuseb eelmainitud suundades väljaspool asulakohaala veelgi ning just seal paiknevad Kuusna mõisa hooned. Asulakoha edela-, lääne-, loode- ja põhjapoolne osa jääb leostunud mullaga alale (joonis 3: Ko), kus põhilõimiseks on liivsavi. Sama muld levib ka kõrgemal alal mõisahoonete ümbruses. Seda tüüpi mullad on Eesti ala parimad põllumullad, mis sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks. Ülejäänud asulakohta iseloomustab leostunud gleimuld (joonis 3: Go). See muld on alaliselt ja/või keskmiselt liigniiske, viimast põhjustab antud kohas pidevalt mullaprofiili ulatuv põhjavesi (alus: Maa-ameti mullakaardirakendus). Leostunud gleimullaga madalal alal on allikakoht ning selle läheduses ka ristkülikukujulise põhiplaaniga tiik. Võimalik, et viimane on kaevatud liigse vee kogumiseks. Asulakoha läheduses leidub veel gleistunud leostunud mulda (joonis 3: Kog) ja gleistunud koreserikast leostunud mulda (joonis 3: Korg), mis on niiskusrežiimilt ajutiselt ja/või nõrgalt liigniisked. Lisaks eelkirjeldatutele esineb piiratud aladel veel rähkmulda (joonis 3: K) ja gleistunud rähkmulda (joonis 3: Kg). Neist viimane on taas ajutiselt ja/või nõrgalt liigniiske (alus: Maa-ameti mullakaardirakendus). Tarma kinnistu on pikikülgedega orienteeritud ligilähedaselt loode–kagu-suunaliselt, kus selle suurim ulatus on u 179 m. Kinnistu suurim laius on 161 m. Nagu ülejäänud asulakohal, nii 3 tõuseb maapind ka Tarma kinnistul loode- ja põhja suunas, kõrguste vahe kinnistu eri osades ulatub nelja meetrini. Tarma kinnistu keskosa edelapoolsel küljel on praeguseks suuresti kinni kasvanud allikakoht, mida ümbritseb raudkividest ring. Kinnistu idapoolsel küljel on aga ristkülikukujulise põhiplaaniga tiik. Kuusna vanim kujutis pärineb 18. sajandi lõpul–19. sajandi algul Ludwig August Mellini poolt koostatud atlase Paide (Weisenstein) kreisi kaardilehelt. Kasutatud nimevormiks on seal Kusua ning see tähistab mõisa. Mõisast põhja- ja kirde poolt möödus postimaantee ning viimase ääres oli postijaam ja/või kõrts. Kuusna küla sellel kaardil märgitud ei ole, kuigi mõisast kaugemal lääne- ja loode pool paiknes mitmeid nimeta üksiktalusid. Lähimaks suuremaks asustusüksuseks oli Salutaguse küla mõisast kaugemal kagu pool (joonis 4). Tõsi küll, Mellini atlas on kohati ebatäpne ning kaardil kujutatu lihtsustatud ning seetõttu on võimalik, et mõnetaluline Kuusna küla eksisteeris siiski ka sellel ajal. Hilisemal ajal on Kuusna küla kantud juba mitmetele kaartidele. Üheks selliseks on juba eelpool mainitud 1828. aasta kaart (joonis 5), millel kujutatakse nii Kuusna mõisa kui ka selle juures paiknenud asustusüksust. Viimane oli väike ning koosnes vaid kolmest majapidamisest, mis jäid mõisahoonetest kaugemale edela poole. Praegu kaitse all oleva asulakoha ala oli siis kasutusel heinamaana (joonis 4: Heuscheune), olemas oli ka ristkülikukujuline tiik. Tolleaegne tee kulges ligilähedaselt samas, kus praegune Tartu–Jõgeva–Aravete teegi, Kuusna mõisa juures tegi see suurema lõunasuunalise kurvi1. Tartu poole liikudes jäi kurvist väljudes teest edela poole kõrts. Tolleaegsed põllumaad jäid kõrgematele aladele mõisakompleksist lääneedela-, edela-, lääne-, põhja- ja kirde poole ning samuti kaugemale ida- ja kagu poole, kus maapind hakkab jälle tõusma. Teisel, samuti 1828. aastast pärineval kaardil kujutatud asustuspilt oli samasugune (EAA.1354.1.26, leht 1). Sellel kaardil on märgitud, et heinamaa keskel paiknenud hoone oli küün ning nüüdsel Tarma kinnistul asus siis kaev. Kinnistul praegu asuv meiereihoone on ehitatud ilmselt hiljem. Kuusna asulakoha avastas 1976. aastal arheoloog Vello Lõugas. Kultuurkiht lokaliseeriti Kuusna meierei ja kõrtsi vahelisel alal praegusest Tudre–Kuusna teest lõuna pool. Asulakiht oli süsimust ning sisaldas põlenud kive. Leidudeks olid savinõude killud ja šlakitükid. Mälestis dateeriti keraamika põhjal II aastatuhande algusesse (Lõugas 1976). Praegu Maa-ameti kaardile märgitud mälestise piir ulatub vähesel määral ka mainitud teest loode- ja põhjaloode poole, kuid see ei vasta mälestiseks tunnistamise alusmaterjalidele: nii mälestise passi kui ka nõukogude perioodil muististe asukoha märkimiseks kasutatud majandiplaanil2 on piiriks tee, sest asulakohale iseloomulikku kultuurkihti teisel maanteeküljel ei tuvastatud. Ilmselt on tegu eksitusega või on mälestise kujutis kaardirakenduses nihkunud. Igatahes peab Muinsuskaitseamet mälestise kuva kaardil korrigeerima vastavalt neile materjalidele. Ülalnimetatud allikate põhjal peaks mälestise piir olema nagu on kujutatud joonisel 7. 2018. aasta välitööde metoodika Välitööde metoodika tulenes kohapealsest olukorrast ning kasutatud uuringumeetodid erinesid mõnevõrra algselt kavandatust. Uuringud keskendusid Tarma kinnistu sellele osale, kus oli tehtud pinnasetöid, kuid lisaks kontrolliti ka allikakoha ümbrust (tahvel III: 1). Mainitud ala 1 Põhitee on mainitud kurvi kohal nõukogude perioodil õgvendatud, kuid vana kurvjas teelõik on samuti alles ja kannabki Vana-Kuusna tee nime. 2 Kuusna asulakoha piirid on kantud kolhoosi Majak maakasutusplaanile, mida säilitatakse Muinsuskaitseameti arhiivis. 4 kontrolliti metallidetektoriga ning kultuurkihi olemasolu ja iseloomu väljaselgitamiseks kaevati ka šurfe. Pärast kultuurkihi olemasolu tuvastamist šurfimine lõpetati. Allikakoha juures kasutati kultuurkihi olemasolu väljaselgitamiseks ja selle piiride määramiseks ka mullapuuri. Lisaks kontrolliti ka elamu taha kaevatud vundamendisüvendi seinu ning kinnistule kuhjatud pinnasevalli. Kaevatud šurfid ning vundamendisissekaeve seinad pildistati,