Koeru Valla Jäätmekava

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Koeru Valla Jäätmekava Väljaandja: Koeru Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 239, 2515 Koeru valla jäätmekava Vastu võetud 25.08.2005 nr 8 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36 4 ja jäätmeseaduse § 59 lg 1 alusel, 1. Võtta vastu Koeru valla jäätmekava ( lisatud ). 2. Määrus jõustub 1.septembril 2005. Volikogu esimeesRiina LÄÄNE Koeru Vallavolikogu 25. augusti 2005. a määruse nr 8 lisa KOERU VALLA JÄÄTMEKAVA 2005 – 2009. a Projektijuht: Jargo Jürgens PAIDE 2005 Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Koeru vald on asutanud, koostöös teiste omavalitsustega Järvamaalt, Harjumaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt ning Pärnumaalt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi KEJHK). KEJHK on loodud omavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks, Jäätmeseadusega omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ning ühiselt piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Lähtudes eeltoodust on Koeru valla jäätmekava koostamisel arvestatud kogu KEJHK teeninduspiirkonna jäätmehooldusalaste arendamisvajaduste ja –võimalustega. Koeru valla jäätmekava on üks osa KEJHK piirkonna üldisest jäätmekavast. Koeru valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Koeru valla ja KEJHK üldised jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Riiklik Jäätmekava ja Järvamaa Jäätmekava ning koostatud jäätmekava on üheks osaks KEJHK üldisest jäätmekavast. Koeru valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh Koeru valla jäätmekava Leht 1 / 45 pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Olulisemaks muudatuseks Koeru valla jäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine ning hajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Koeru vallas korraldatakse korraldatud olmejäätmeveo raames segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete (pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, suuregabariidiliste jäätmete) liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, vastavalt KEJHK liikmetest omavalitsuste esindajate poolt heaks kiidetud lähteülesandele ja Koeru Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele. Jäätmekava koostamisel osalesid: • Jargo Jürgens, KEJHK projektijuht; • Meelis Uleksin, Koeru valla keskkonnaspetsialist. Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Käesoleva jäätmekava uuendatakse ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärast suuremaid muudatusi Koeru valla jäätmehoolduses, riiklikus ja Järvamaa maakondlikus jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Koeru Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. 1. KOERU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Koeru valla üldülevaade Koeru vald asub Järvamaa idaosas. Vald piirneb edelas Koigi, läänes Kareda, põhjas Järva-Jaani vallaga, idas Lääne-Virumaale jääva Rakke vallaga ning kagus ja lõunas Jõgeva maakonna Jõgeva ja Pajusi vallaga.Valla pindala on 236,82 km2, millest haritavat maad on 39 % ja metsa 46 %. Oma suuruselt on Koeru vald Järvamaa 16 omavalitsusüksuse seas neljandal kohal. Vallas asub 26 küla ja üks alevik – Koeru alevik, mis on vallakeskuseks. Valda läbivad suurematest maanteedest Tallinn-Tartu ehk Piibe maantee ja Mäeküla-Koeru- Kapu maantee. 1.2 Koeru valla rahvastik ja elamumajandus Koeru Vallavalitsuse andmetel on seisuga 01.09.2004 Koeru valla territooriumil elukoht registreeritud 2520 inimesel, neist tööealisi 1331, mis moodustab 54% kogu valla rahvastikust. Rahvastiku tihedus on 10,4 in/ km2, Järvamaa keskmine asustustihedus on 10,64 in/km2 ning Eesti keskmine on 33,3 in/km2. Peaaegu pool valla elanikest elab Koeru alevikus. Sündivus vallas on viimastel aastatel tõusnud. Tänu mitmetele Koerus paiknevatele tööstusettevõtetele on elanikkond suurenenud ning noorenenud. Tabel 1.Koeru valla rahvastiku jaotus asulate kaupa Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv Leht 2 / 45 Koeru valla jäätmekava KOERU VALD Abaja küla 42 Laaneotsa küla 16 Tammiku küla 17 Aruküla küla 59 Liusvere küla 12 Tudre küla 17 Ervita küla 270 Merja küla 5 Udeva küla 55 Jõeküla küla 3 Norra küla 4 Vahuküla küla 114 Kalitsa küla 65 Preedi küla 31 Valila küla 4 Kapu küla 51 Puhmu küla 32 Vao küla 246 Koeru alevik 1198 Rõhu küla 22 Visusti küla 40 Koidu-Ellavere 31 Salutaguse küla 22 Vuti küla 6 küla Kuusna küla 52 Santovi küla 37 Väinjärve küla 69 KOKKU: 2520 Tabel 2.Koeru valla leibkondade iseloomustus [1]. 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enam Keskmine liikmega KOERU VALD 344 281 143 137 42 24 12 2,37 liiget Elamumajandus Koeru vallas on kokku 812 elamut, milles on 1147 tavaelamuruumi. Kortermaju on kokku 39 tk, kus on kokku 942 tavaelamuruumi[2], kuid Koeru Vallavalitsuse andmetel kasutatakse elamiseks 25 kortermaja. Ühepereelamuid on kokku 762 tk. Valdav osa Koeru valla kortermajadest ning Koeru aleviku ühepereelamutest on ehitatud nõukogude perioodil ning ühepereelamutest väljaspool Koeru elavikku enne 1945. aastat. • 1919 – 1945.a ehitati 275 uut elamut • 1946 – 1960.a ehitati 72 uut elamut • 1961 – 1970.a ehitati 79 uut elamut • 1971 – 1980.a ehitati 36 uut elamut • 1981 – 1990.a ehitati 49 uut elamut • 1991 – 1995.a ehitati 12 uut elamut Käesoleval ajal on uuesti hoogustunud ühepereelamute ehitamine, seda seoses uute töökohtade loomisega Koeru vallas. Samuti on alustatud tühjade kortermajade korrastamist Ervita ja Vao külades. Koeru valla kortermajasid haldab AS Koeru Kommunaal. Korteriühistuid on loodud üks Koeru alevikus (6 kortermaja peale) ja Ervita külas on üks elamuühistu. Tabel 3.Koeru valla tavaelamuruumid [3] Tavaeluruumid Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterid Eramud Muu elamud KOERU VALD 385 762 - 1147 942 205 Tabel 4.Koeru valla asustatud elamud asulate lõikes [4]. Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud KOERU VALD Abaja küla 33 42 33 42 Aruküla küla 22 59 22 59 Ervita küla 66 270 4 135 62 135 Jõeküla küla 2 3 2 3 Kalitsa küla 40 65 40 65 Kapu küla 33 51 33 51 Koeru alevik 202 1198 14 900 188 298 Koidu-Ellavere 12 31 12 31 küla Kuusna küla 25 52 25 52 Laaneotsa küla 29 16 29 16 Koeru valla jäätmekava Leht 3 / 45 Liusvere küla 9 12 9 12 Merja küla 5 5 5 5 Norra küla 6 4 6 4 Preedi küla 19 31 19 31 Puhmu küla 22 32 22 32 Rõhu küla 15 22 15 22 Salutaguse 14 22 14 22 küla Santovi küla 12 37 12 37 Tammiku küla 8 17 8 17 Tudre küla 14 17 14 17 Udeva küla 20 55 20 55 Vahuküla küla 35 114 2 63 33 51 Valila küla 9 4 9 4 Vao küla 88 246 5 90 83 156 Visusti küla 14 40 14 40 Vuti küla 2 6 2 6 Väinjärve küla 31 69 31 69 KOKKU: 787 2520 25 1188 762 1332 1.3 Koeru valla haridus, kultuur ja tervishoid Haridusasutustest on vallas: •Koeru Keskkool – asukoht Koeru alevik, 372 õpilast •Koeru lasteaed «Päikeseratas»– asukoht Koeru alevik, 102 last Koeru valla kultuurielu edendavad valla allasutustena Koeru Valla Kultuurimaja ning Ervita ja Vao Rahvamajad. Lisaks tegutseb viis MTÜ-d (Vaol, Salutagusel, Ervital ja Koerus). Koeru alevikus paikneb Koeru laululava. Kõige aktiivsemateks kultuuri- ja seltsieluga tegelejateks on pensionärid. Kõige vähem leiavad tegevust keskkoolinoortest kuni 30-aastasteni. Suuremaid
Recommended publications
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Vald Liidab Nelja Firma Parimad Kogemused Toimub Sel Aastal Järva Vallas Aravetel 23
    NR 1 (14) JAANUAR 2019 Lühidalt • Järvamaa Maakaitsepäev Vald liidab nelja firma parimad kogemused toimub sel aastal Järva vallas Aravetel 23. juunil. ARNIKA TEGELMANN • Eesti Piimandusmuu- seumi juht Anneli Siimussaar ütles, et 2018. aastal külastas Järva vallavolikogu ot- muuseumi 6440 inimest, sel sustas läinud aasta vii- aastal on muuseumipere võt- masel istungil ühenda- nud sihiks 7000 külastajat. da aktsiaseltsiga Koe- Maanteeamet paigaldas • ru Kommunaal teised detsembris Jägala–Kärevete 51,5. kilomeetrile kiirustabloo. Järva valla kommu- • Järvamaa Omavalitsuste naalettevõtted, osa- Liidu välja antavatele maakonna ühingud Imavere Soo- spordi- ja kultuuripreemiatele jus, Järva-Jaani Tee- esitati kokku 11 kandidaati. Kul- nus ja Albu Teenus. tuurielu edendaja preemiale kan- See loob eelduse pal- dideerib Järva vallast Kaja Kraav, gata paremate oskus- kultuurihoidja preemiale esitati ka Eva Linno, Kersti Liivak ja tega töötajaid, misläbi Arvo Kangas. Järvamaa kultuu- peaks tõusma pakuta- ripreemiad antakse kätte 7. veeb- vate teenuste kvaliteet. ruaril Koeru kultuurimajas ning spordirahvast tunnustatakse 16. veebruaril Paide spordikeskuses. Järva valla kommunaalette- võtete juhatuste liige Andreas • Keskkonnainvesteerin- Sapas ütles, et senised ettevõt- gute Keskuse (KIK) nõukogu ted on väga erinevad ja igast otsustas toetada siseriiklikust on midagi head kaasa võtta. keskkonnaprogrammist kolme „Näiteks Koeru Kommunaal Järvamaa projekti. 19 500 eurot toodab toasooja lisaks Koerule sai Aravetel tegutsev OÜ Teras- nüüd ka Aravetel ja Järva-Jaa- man oma tehase amortiseeru- nis. Nende hallata on ka kõik nud hoonete lammutamiseks Koeru katlamaja rekonstrueeriti aastal 2012. Andreas Sapas (pildil) sülitab kolm korda üle õla, öeldes, et kuue aas- veehaarded endise Koeru valla ning valmistoodangu ladusta- piires nii joogivee kui ka reovee ta jooksul pole see kordagi alt vedanud.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Elanikud Külade Kaupa
    NR 1 (35) JAANUAR 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS Elanike arv vähenes veidi ARNIKA TEGELMANN Elanikud külade kaupa: Detsembrikuu vältel Abaja küla 60 Märjandi küla 64 kutsus Järva vald üles Ageri küla 35 Müüsleri küla 92 Ahula küla 256 Neitla küla 7 inimesi korrastama Albu küla 244 Norra küla 2 oma elukohaandmeid. Ambla alevik 330 Orgmetsa küla 54 Neid, kes registreeris Ammuta küla 22 Peedu küla 57 sel perioodil enda elu- Aravete alevik 751 Peetri alevik 187 kohaks Järva valla, oli Aruküla 47 Prandi küla 42 Ataste küla 27 Preedi küla 22 37. Nende vahel loositi Eistvere küla 34 Puhmu küla 27 vallavalitsuse 8. jaa- Ervita küla 220 Puiatu küla 39 nuari istungil Koigi tee- Esna küla 63 Pullevere küla 31 ninduskeskuses välja Hermani küla 19 Päinurme küla 137 elamumaa Imaveres. Huuksi küla 71 Pällastvere küla 5 Imavere küla 409 Pätsavere küla 2 Jalalõpe küla 29 Raka küla 44 Kui Järva valla avalike suhe- Jalametsa küla 20 Ramma küla 17 te juht Maarja Kauge õnneliku Jalgsema küla 54 Rava küla 29 võitja telefoninumbri valis, oli Jõeküla 2 Reinevere küla 60 toru teises otsas imestus suur. Jõgisoo küla 82 Roosna küla 97 „Selgus, et end Tallinnast Mets- Järavere küla 10 Rutikvere küla 22 la külla sisse kirjutanud Evelyl Järva-Jaani alev 972 Rõhu küla 25 polnud aimugi, et selline kam- Järva-Madise küla 80 Salutaguse küla 21 paania üldse toimus. Ta oli ikka Kaalepi küla 183 Santovi küla 44 väga üllatunud ja ei osanud esi- Kagavere küla 28 Seidla küla 37 mese hooga kohe öeldagi, kas Kahala küla 20 Seliküla 16 ta võtab vastu pakutud 2145 Auhindu loosida oli lihtne: vallavanem Rait Pihelgas ütles numbreid ja jurist Piia Lipp otsis Kalitsa küla 46 Silmsi küla 27 ruutmeetrise krundi Imaveres rahvastikuregistrist, kes selle numbri all on.
    [Show full text]
  • 6413 Järva-Jaani 1:50 000 Eesti Geoloogiline Baaskaart
    6413 JÄRVA-JAANI 1:50 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. GEOMORFOLOOGIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GEOMORPHOLOGY 0 5 0 5 0 0 0 1 1 2 6 25°45' 256 °50' 25°556 ' 26°0' 6 / 26°5' 6 26°10' 9 1 9 1 0 V o r s t i 0 0 0 9 ¯ ¯ ¯ ¯ A a v e r e ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 9 ~ ~ 9 ~ ~ ~ ~ ~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 9 R a i g u LE GE ND 1 1 0 9 ¯ ¯ ¯ ¯ 9 ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 9 ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ~ ~ ~ ~ ~/ ~ ~ ~ 1. HOLOTSEENI RELJEEFIVORMID K ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ uk HOLOCENE LANDFORMS se ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ m 9 11 ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ a 0 ~ ~ ~ ~ ~ ~ 100 Tehisreljeef kr ~ ~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯~ ¯~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ / ~ ¯ ~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯~ ¯~ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ Technogeneous relief /Varanduse ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 9 ~ ~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯ ~¯ ~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ~ ~ ~ ~ ~ ~ Järvenõgu 0 ~ ¯¯~¯¯~¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯~¯ ¯~¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ J a l a l õ p e 10 ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ Lacustrine depression 0 1 ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 10 0 ¯ ¯ ¯ ¯ ~ ~ ~ ~9 ~ ~ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 0 ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ P i k e v e r e I Jõeorg ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ l ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ~ ~¯ ~¯ ¯ ¯ ¯ ~¯ ~¯ ~¯ ¯~ ¯ ¯ ¯ ¯m ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ River valley 9 a 9 9 ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ¯ ¯ ¯ ¯ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯n ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ M e t s t a g u s e ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ 9 ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ d u ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯¯ ¯M¯ adalsootasandik ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ~¯ ~¯ ~¯ ¯~ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯ ¯j ¯ ¯ ¯ ¯
    [Show full text]
  • Asustuspildist Muinasaegsel Järvamaal – Asustuskeskused Ja Linnused Priit Lätti
    Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused Priit Lätti Teesid Artiklis käsitletakse asustust Järvamaal, ühes Eesti arheoloogiliselt kõige vähem uuritud piirkonnas. Keskendutakse kahele suuremale problee- mile – vaadelda asustust keskuste problemaatikast lähtuvalt ning kont- rollida senises kirjanduses esitatud oletusi Järvamaa muinasaegse hal- dusjaotuse kohta. Töö ajalisteks raamideks on rauaaja II pool ning kesk- aeg, vaadeldavaks alaks on viis kihelkonda – Ambla, Järva-Jaani, Peet- ri, Koeru ja Järva-Madise. Kuivõrd puudub Taani hindamisraamatu taoline allikas Järvamaa kohta, mis võimaldaks omaaegse halduskorralduse täpsemat uurimist, on antud juhul asustuskeskusena määratletud ümbritsevatest aladest muistiserohkuse poolest silmapaistvamad piirkonnad. Selliseid asustus- keskusi on võimalik välja tuua neljas kihelkonnas viiest. Keskustega haakub ka halduskorralduse ning võimustruktuuride uurimine. Kuivõrd muinasaegse eliidi elupaigaks on sageli peetud linnu- seid, on oluline linnuse kui keskuse roll ning suhestumine asustusega. Senises kirjanduses on esitatud oletus Järvamaa jagunemisest kolmeks muinaskihelkonnaks, samuti on – suuresti Henriku Liivimaa kroonika- le tuginedes – proovitud kindlaks teha omaaegseid muinaskihelkondade keskusi. Ilmneb, et jagunemine kolmeks kihelkonnaks on looduslikke olusid vaadeldes põhjendatud; märksa kaheldavam on aga kihelkonnakeskus- te paiknemine – kroonika põhjal tehtud järeldused ei kattu kohati muis- tiste põhjal avaneva pildiga. Märksõnad: asustus, asustuskeskused, Järvamaa,
    [Show full text]
  • Lisa 1. Järva Valla Toimekeskkonna Lühiülevaade
    LISA 1. JÄRVA VALLA TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE Sisukord Sisukord ..................................................................................................................... 2 1. Rahvastik ........................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ...................................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ......................................................................... 8 2.2. Veeteenus .......................................................................................................... 9 2.3. Energiamajandus ............................................................................................... 9 2.4. Teed ja tänavavalgustus .................................................................................. 10 2.5. Jäätmemajandus ............................................................................................. 10 2.6. Ühistransport ................................................................................................... 11 2.7 Riigi- ja erateenused ........................................................................................ 11 3. Avalikud teenused ........................................................................................... 13 3.1. Haridus ja noorsootöö ...................................................................................... 13 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ....................................................................
    [Show full text]
  • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus VTK 03.09.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Järva Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga ........................................... 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ........................................................................ 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad........................................................ 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 13 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 14 3.2.4 Rohevõrgustik .................................................................................................... 18 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 19 3.2.6 Natura 2000 alad ...............................................................................................
    [Show full text]