DOCSLIB.ORG

75 Aastat Rahvast Valgustamas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
75 Aastat Rahvast Valgustamas 75 aastat rahvast valgustamas Saku raamatukogu 1932- 2007 Saku 2008 Saateks Kalju-Olev Veskimägi, suur raamatukogu guru, on öelnud: „Raamatukogu teenib kahte jumalat. Üks on peajumal Zeus, kelle paljude ülesannete hulgas on ka igasugust kogumist ja rohkendamist kaitsta, teine on tarkusejumalanna Athena, kes võtab mõnikord öökulli kuju. Kuigi 20. sajandil hakkas kogu maailmas tarkuse taganõudmine raamatukogu kaudu pisitasa asenduma ajaviite otsimisega (selle jaoks kreeklastel- roomlastel jumalat ei olnudki), ei muuda see põhiülesannete vasturääkivust: kas koguda ja säilitada või kogutut kättesaadavaks teha”. Ei ole juhus, et esimesed raamatukogud tekkisid koolide ja seltside juurde. Õpetus nõudis ka kinnitust. Raamatukogu ajalugu on suurel määral kohaliku hariduse- ja kultuuri- ajalugu. Raamatukogu ajalugu ei saa kirjutada poliitikasse põikamata, kuigi raamatukogu hoidjad ei ole erilised poliitilised figuurid, rohkem ikka teadmiste levitajad. Poliitika ise tuleb raamatukogusse sisse, küsimata, kas ta on oodatud või mitte. Poliitiline olukord maailmas, riigis, kohalikul tasandil, mängib raamatukogu arengus tänapäeval tohutut rolli. On igal ajal mänginud. Eestikeelse kirjandusega raamatukogud algasid rahvaraamatukogudest. Raamatukapp klassinurgas, milles paarsada õhukest raamatut, neid korrastamas ja lugejatele välja andmas kooliõpetaja- rahvavalgustaja, selline oli rahvaraamatukogu algus Eestis ja ka Sakus. Kooliõpetaja Martin Ludvig, eestistatud nimega Loonde, võttis südameasjaks luua Sakku Heategeva Seltsi raamatukogu. Seltsi poolt olid ruumid, ka raamatuid aitas selts muretseda, palka tõsi küll ei makstud, kuid rahvavalgustajad on ennegi töötanud palgata. Saku raamatukogu kroonika (ajaloo) koostamisel on koostaja pööranud suurt tähelepanu poliitilisele olukorrale riigis ja isegi maailmas. Miks? Aga sellepärast, et raamatukogu töö on olnud ja on praegugi olulises sõltuvuses poliitilisest olukorrast. Nõukogude ajal kasutasid ideoloogid raamatukogu osavalt ära kommunistlike ideede propageerimiseks. Näitlik agitatsioon, loosungid, võttis lugejat juba uksel vastu. Nn. kohustuseks oli anda külastajale kaasa mõni NLKP kongressi materjale tutvustav teavik, suurte juhtide Lenini, Stalini, Breznevi jt. teoseid. Tutvustada NLKP ajalugu. Võim tahtis raamatut kontrollida raamatukogu kaudu, lubades sellesse kirjandust, mida pidas vajalikuks. Siit tulidki keelatud raamatute nimekirjad ja raamatute hävitamised. Õnneks jätkus Saku raamatukoguhoidjatel kainet mõistust raamatuid mitte hävitada, need kas peideti ära või viisid lugejad oma kodudesse varjule. Nii on raamatukogus säilinud mitmed raamatud raamatukogu algusaegadest peale. Aastate jooksul on Saku raamatukogus töötanud palju inimesi, kes vähemal või suuremal määral on raamatukogutöö kõrvalt korraldanud kultuuriüritusi. Tutvustanud teiste maade kultuurisaavutusi. Osalenud Saku valla ja külanõukogu töödes ja tegemistes. Need töötajad on salvestanud Saku asula ajaloolise mälu oma mälestustesse. Raamatukogu kroonika koostamisel olid suureks abiks Saku ajaloouurija Heino Kärblase poolt koostatud Saku ajaloo raamatud. Õnneks on säilinud raamatukogu arhiiv algusaastatest alates, hõlmates isegi sõja- aastaid. Raamatukogude statistilised aruanded on alati olnud korrektsed ja kroonika koostamisel vajalikud. Kroonikat aitasid koostada raamatukoguhoidja Pille Mägi, kes uuris raamatukogu varasemat ajalugu ja kõik raamatukogu endised töötajad, kes jätsid endast maha jälje. Aruannete ja tööplaanide näol. Kroonika I osa annab ülevaate raamatukogu ajaloost 75 aasta jooksul. Koostatavas II osas on töötajate mälestuste kõrval ka rohke pildimaterjal raamatukogu tegevustest. „Kahte kappi on ühetassa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi….Igas majas peaks ramatokappi, igas koggo majas laenoramatokoggo olema.. Teadmine on väggi, tuggevus ja se tulleb luggemisest” kirjutas Johann Voldemar Jannsen 1870 aastal. Ja nii ta on. Helle Pärlin koostaja Saku Vallaraamatukogu kroonika Sissejuhatus. Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline taust Eestis. Kolmekümnendad aastad. Suure Kriisi aastad (1930- 34) algasid rahulolematuse järk-järgulise kasvuga ning lõppesid põhiseaduse muutmisega, mis lõi eeldused üleminekuks parlamentaarselt demokraatialt autoritaarsele režiimile. Suur Kriis koosnes kolmest üksteisega läbipõimunud osast - majanduskriisist, sisepoliitilisest ja põhiseaduslikust kriisist. Novembris aastal 1929 Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930. aasta teisel poolel sisenes ka Eesti majandus kriisifaasi. Kulminatsioon saabus 1933. aastal. Esmajoones tabas kriis põllumajandust, toiduainete hinnad langesid maailmaturul väga kiiresti. Tööstustoodangu koguväärtus vähenes 20%võrra. Riigi maksebilanss muutus negatiivseks ja tekkis tõsiseid raskusi riigieelarve täitumisega. 1932.a. riigieelarvesse planeeriti tulusid 83 miljoni ulatuses, laekus aga vaid 66 miljonit. Kriisi tagajärjel tõusis plahvatuslikult töötute arv- 1932. aastaks 32 000-ni. Enneolematu tööpuudus ähvardas sotsiaalsete vapustustega, seda enam, et illegaalne kommunistlik liikumine püüdis allutada töötuid oma kontrollile. Kriisi aidanuks ületada krooni devalveerimine, kuid see samm jäi õigeaegselt astumata. 1934. aasta alguseks oli Suure Kriisi haripunkt siiski ületatud. Krooni devalveerimine oli loonud eeldused majanduskriisist väljumiseks, rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadus lõpetas kauakestvad vaidlused põhiseaduse muutmise ja riigipea ajalikkuse ümber, eelseisvad valimised lubasid loota ka sisepoliitiliste meeleolude rahunemisele. J. Tõnissoni valitsus astus tagasi ja moodustati üleminekuvalitsus eesotsas K. Pätsiga. Vaikiv ajastu . 1934.a. sügisel alustasid K. Päts ja J. Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935.a. kevadel keelustati poliitilised erakonnad. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid, pandi kehtima tsensuur ja loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles nn. rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmesuguseid kampaaniaid nagu võõrapäraste nimede eestistamist, kodukaunistamist, rahvuslippude soetamist. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade: ametiühinguliikumise, noorsooorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord Eesti Vabariigis asendunud autoritaarse diktatuuriga. 1934.a. algas majanduselus kiire areng. Peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase. Erilise arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast arenenud tööstusriigiks. Arenesid põllumajandus ja väliskaubandus. Suuremateks väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos domineerisid põllumajandussaadused (või, peekon, munad), neile järgnesid metsamaterjal, tekstiil, paber, põlevkiviõlid. 1930. aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus, kasvas inimeste sissetulek ja vähenes elukallidus. Eesti elatustase ületas mitme Lõuna- ja Idaeuroopa riikide taset. Eesti oli täielikult integreerunud Euroopa majandusruumi ning jätkas oma võimalustele vastavat suhteliselt kiiretempolist arengut. Kultuuripoliitika. Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu osaliseks. Kultuurkapital , mis oli loodud juba 1925.a. kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laienemine. Kiiresti arenes rahvakultuur. Hariduselu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline - 6-klassilisele algkoolile järgnes 5-klassiline gümnaasium. Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Mõlemad kooliastmed olid emakeelsed, sellega kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. 1934/1937.a. koolireform andis keskhariduse 9 aastaga ja gümnaasium jäi eelkõige tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistamiseks. Suurt rõhku pandi kutseharidusele. Alus eestikeelsele kõrgharidusele pandi ajal kui kestis veel Vabadussõda. 1. dets. 1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid rektorid Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938.a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada eraõppeasutusena töötavas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” ja 1938.a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Muusikat sai õppida Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, mis oli eraõppeasutus ja Tallinna Konservatooriumis. 1938.a. avati konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool. 1938.a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia . Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant . Eesti teaduselu küpsuse tõendina ilmus aastail 1932-1937 8- köiteline Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus. 1930. aastatel leidis aset suur murrang kirjanduses. Suhteliselt tagasihoidliku väärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Esikohal muidugi A. H. Tammsaare, kelle kõrvale kerkis Karl Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Seda viljelesid vanameistrid Karl-August Hindrey ja Mait Metsanurk, samuti ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis Siurulaste kõrvale „ Arbujate” ühendus: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas,
Load more

Recommended publications
  • The Implementation of Action 2 and Launching of Action 3 of the EQUAL Programme
    The implementation of Action 2 and launching of Action 3 of the EQUAL programme FINAL EVALUATION REPORT Author: InterAct Projektid & Koolitus OÜ Adamsoni 2, 10137 Tallinn Tel. 6 533 838 Fax 6 533 552 [email protected] Contact person: Annemai Mägi Date: 18.10.2007 TABLE OF CONTENTS LIST OF ACRONYMS 4 INTRODUCTION 5 1. METHODOLOGY FOR EVALUATION 6 1.1 KEY PRINCIPLES OF THE EVALUATION 6 1.2 EVALUATION TECHNIQUES 7 1.3 EVALUATION PROCESS 9 2. THE IMPLEMENTATION OF ACTION 2 AND LAUNCHING OF ACTION 3 10 2.1 INNOVATION 10 2.1.1 Definition of innovation 10 2.1.2 Innovation of products and orientation at solving the problem 12 2.1.2.1 Summary: Are the project’s products innovative and directed at finding a solution 18 for the problem? 2.1.3 Putting the developed products into practice 19 2.1.3.1 Summary: Have the developed products not been put into practice and why? 21 2.1.4 Products’ effectiveness in solving the problem 21 2.1.4.1 Summary: How effective are the created/ implemented products in solving 24 problems? 2.1.5 Products’ sustainability 25 2.1.5.1 Summary: Are the created products sustainable in a long-term perspective? 32 2.1.6 Summary of the implementation of the principle of innovation 33 2.2 MAINSTREAMING 35 2.2.1 Definition of mainstreaming 35 2.2.2 Wider applicability of products 36 2.2.2.1 Summary: Is it possible to apply created products on a wider level? 39 2.2.3 Mainstreaming mechanisms in development partnership 40 2.2.3.1 Summary: What mainstreaming mechanisms are used in the frames of development 50 partnership? What mainstreaming
    [Show full text]
  • 585404474.Pdf
    United Nations CRC/C/EST/2-4 Convention on the Distr.: General 30 April 2015 Rights of the Child Original: English English, French and Spanish only Committee on the Rights of the Child Consideration of reports submitted by States parties under article 44 of the Convention Combined second, third and fourth periodic reports of States parties due in 2008 Estonia* [Date received: 30 April 2013] * The present document is being issued without formal editing. GE.15-08619 (E) CRC/C/EST/2-4 Contents Paragraphs Page Introduction ............................................................................................................. 1–5 4 1. General measures of implementation (Articles 4, 42 and 44 (6)) ............................ 6–124 5 1.1. Bringing Estonian legislation into conformity with Articles of the Convention (Article 4): new laws and amendments to laws ....................................................... 6–40 5 1.2. Implementation of the Convention in case-law ....................................................... 41–51 11 1.3. International agreements ......................................................................................... 52 13 1.4. Coordination of national actions ............................................................................. 53–71 14 1.5. Institution exercising supervision over the rights of the child ................................. 72–74 17 1.6. Collection of data .................................................................................................... 75–83 18 1.7. Preparation
    [Show full text]
  • Pärnu Linna Autonoomne Hoiatussüsteem" Info Ja Registreerimine 444 8100 Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond Teatab, Et Üldhäire 2
    Pärnu linna ajaleht 31. märts 2008 Nr 24 www.parnu.ee Uudised Pärnu linna autonoomne Pärnakad soovivad liuvälja Vallikääru Pärnu Linnavalitsus korraldas 13.-16. märtsini linnarahva küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kus peaks paiknema tehisjääga liuväli ning mis kellast peaks Pärnus hoiatussüsteem lõppema alkohoolsete jookide jaemüük. Liuvälja võima- likuks asukohaks sai valida Vallikääru, Keskparki või Port iiresti arenev maailm Artur 2 ja Pika tänava vahelist maaala. Alkohoolsete jookide sisaldab endas palju jaemüügi võimalikuks müügiaja lõpuks võis valida kas kell Kriske, mis realiseeru- 20.00, 21.00 või 23.00. des võivad kaasa tuua erine- vaid õnnetusi. Tehnika areng, Liuvälja võimaliku asukoha osas kogus kõige rohkem hääli erinevate keemiliste ühendite Vallikäär, teisele kohale jäi Port Arturi ja Pika tänava vahe- laialdasem kasutuselevõtt töös- line ala ning kõige vähem hääli kogus Keskpark. Alkohool- tuses, kliima soojenemine ja sete jookide jaemüügi lõpu võimalikuks kellaajaks sooviti paljud muud inimkonna aren- enim praegu juba kehtivat kellaaega, milleks on 23.00. guga seotud tegurid toovad paratamatult meie koduõuele Küsitlusest võttis osa 2 965 hääleõiguslikku linnaelanikku. sellised ohud, mille olemas- Pärnus elab 35 609 hääleõiguslikku kodanikku, kellest olust aastakümneid tagasi rää- küsitlusel osales 8,3%. Küsitluse kuludeks planeeriti linna giti kui millestki kaugest ja eelarves 300 000 krooni. meid mittepuudutavast. Lõivu tuleb maksta ka mugavuse KÜSITLUSE TULEMUSED pealt – laialdaselt kasutatavate infotehnoloogiliste
    [Show full text]
  • TEA Publishers Catalogue 2018
    TEA TEA Publishers Catalogue 2018 Dictionaries Language Learning Reference www.tea.ee TEA Introduction TEA Publishers is one of the oldest publishing houses in Estonia. TEA started its business producing high quality language learning materials and dictionaries, and has remained faithful to its core business to this day. The portfolio expanded by launching children’s fi ction and non-fi ction titles. 10 years ago was launched the national online encyclopedia, which will be completed by 2018. This encyclopedia has been an important source for different kind of lexicons, smaller and bigger encyclopedias and various reference books. This catalogue provides the opportunity to see the wide range of languages covered by our dictionaries, and also showcases the ever expanding range of formats in which they are produced; from the handy pocket versions for travellers and the series of school dictionaries to the specialised, medium-sized and large dictionaries, most of which are accompanied by CD-ROMs. This catalogue also presents TEA’s most advanced language learning materials where traditional textbook materials and exercises are skilfully combined with audio-lessons, vocabulary training and multimedia clips, all supported by clear and concise teacher’s guides and self-study tips. We are proud to present our Estonian language textbook for beginners “Saame tuttavaks!” in 4 languages (English, German, Russian and Finnish), which is an absolute must for those who would like to give this language a good start. The book is accompanied by audio-CDs and a large range of cross-cultural texts and tests. Last but not least, TEA’s portfolio includes reference books, which are carefully selected from the catalogues of our chosen partners in Europe and beyond, and then professionally and carefully translated.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • Arvoannõ 2019
    Võru Instituudi 2019. aasta tegevusaruanne Kinnitatud 31.03.2020 teadusnõukogule koosolekul Võru Instituudi 2019. aasta TEGEVUSARUANNE Instituudi struktuur 2019. aastal Võru Instituudi struktuuris on administratsioon ning kaks osakonda: • teadus- ja arendusosakond asukohaga Võrus Tartu tn 48 ning • muuseumiosakond, mis tegutseb neljas paigas: Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1.07.2019 nimega Põlva Talurahvamuuseum, muutus jõustus direktori käskkirjaga nr 12) Karilatsi küla Põlva kihelkonnas, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru linnas Kreutzwaldi 31, Mõniste Talurahvamuuseum Kuutsi külas ja Vana-Võromaa Kultuurikoda Võru linnas Katariina allee 11. Eelarve Võru Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2019. aastal oli kokku 1 062 229 eurot, mille hulgas olid: • personalikulud 635 093 eurot + 3863 eurot 2018.a jääki; • majandamiskulud (sh museaalide soetuseks ja hoolduseks) 95 960 eurot + 357 eurot 2018.a jääki; • remondifondi toetus muuseumide remonttöödeks 12 455 eurot; • sihtotstarbeline eraldus üürimakseteks RKAS-le (Tartu 48, Katariina 11) 136 042 eurot ; • investeeringud Kreutzwaldi muuseumi kahe hoone ja Mõniste muuseumi ühe hoone renoveerimiseks 168 000 eurot; • põhivara amortisatsioon 10 459 eurot. Omatulu nii teadus- ja arendusosakonna kui muuseumiosakonna peale kokku oli 2019. aastaks kavandatud teenida 50 000 eurot, kuid teeniti 63 674 eurot. 2018. a omatulude jäägina kanti 2019. a eelarvesse üle 17 655 eurot. Erinevate sihtotstarbeliste toetustena oli kavandatud 75 000 eurot, kuid vastavalt taotlustele eraldati kokku 90 284 eurot. Eelmise aasta toetuste jääk 2019.a tegevusteks oli 11 060 eurot. Võru Instituudi 2019.a kogueelarve koos riigieelarvelise finantseerimise, eelmisest aastast ülekantud jääkidega, kavandatavate omatulude ja sihtotstarbeliste toetustega ning põhivara amortisatsiooniga oli kavandatud kokku 1 215 944 eurot, kuid tegelikkuses kujunes mõnevõrra suuremaks 1 244 901 eurot. (LISA 1. VI 2019.a eelarve täitmine).
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • Pop-Jazzmuusika Näidisõppekava
    Kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusikakooli üleriigiline pop-jazzmuusika näidisõppekava 2005 1 Sissejuhatus pop-jazzmuusika õppekava juurde Pop-jazzmuusika mõistest Kuni 2003. aastani koondati kõik muusikastiilid väljaspool akadeemilist klassikalist muusikat ühise nimetaja „levimuusika“ alla, mille pakkus välja helilooja ja muusikaajaloolane Valter Ojakäär käibel olnud termini „kerge“ muusika asemel, millele klassikalise muusika puhul vastandati mõiste „tõsine“ muusika. Levimuusikaks loeti nii pop-, rock-, jazz-, folk- kui ka kantri- jt. muusikastiilid. Valter Ojakääru terminid „levi-“ ja „süvamuusika” olid Eestis käibel kuni 2003. aastani, mil seoses jazzialase hariduse küsimuste aktuaalseks muutumisega tuli arutlusele ka „levimuusika“ mõiste. Pop-jazzmuusika õppe- ja ainekavade väljatöötamise koosolekul Saue Muusikakoolis 22. novembril 2003. aastal tõstis töögrupp üles loodava õppekava nimega seonduvad küsimused. Ühine seisukoht oli, et õppesuunale tuleb anda rahvusvaheliselt üheselt mõistetav nimetus. Koosoleku protokollist võib lugeda, et kaaluti mitme variandi vahel: “džäss” (eestikeelne kirjapilt), “jats” (kõnekeelest tulnud ning Eesti Keelekomisjoni poolt põhimõttelise toetuse saanud mugandus), “rütmimuusika” (käibel näit. Taanis), “pop-jazz” (enim kasutuselolev termin maailmas). Küsimus jäi siis veel lahtiseks. Otsus langetati pärast küsitlust eesti jazzmuusikute hulgas ning konsulteerimist Eesti Keelekomisjoniga. 2004. aasta alguses nimetati Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna G. Otsa nim. Muusikakooli levimuusika osakonnad
    [Show full text]
  • Soviet Science Fiction Movies in the Mirror of Film Criticism and Viewers’ Opinions
    Alexander Fedorov Soviet science fiction movies in the mirror of film criticism and viewers’ opinions Moscow, 2021 Fedorov A.V. Soviet science fiction movies in the mirror of film criticism and viewers’ opinions. Moscow: Information for all, 2021. 162 p. The monograph provides a wide panorama of the opinions of film critics and viewers about Soviet movies of the fantastic genre of different years. For university students, graduate students, teachers, teachers, a wide audience interested in science fiction. Reviewer: Professor M.P. Tselysh. © Alexander Fedorov, 2021. 1 Table of Contents Introduction …………………………………………………………………………………………………………………………3 1. Soviet science fiction in the mirror of the opinions of film critics and viewers ………………………… 4 2. "The Mystery of Two Oceans": a novel and its adaptation ………………………………………………….. 117 3. "Amphibian Man": a novel and its adaptation ………………………………………………………………….. 122 3. "Hyperboloid of Engineer Garin": a novel and its adaptation …………………………………………….. 126 4. Soviet science fiction at the turn of the 1950s — 1960s and its American screen transformations……………………………………………………………………………………………………………… 130 Conclusion …………………………………………………………………………………………………………………….… 136 Filmography (Soviet fiction Sc-Fi films: 1919—1991) ……………………………………………………………. 138 About the author …………………………………………………………………………………………………………….. 150 References……………………………………………………………….……………………………………………………….. 155 2 Introduction This monograph attempts to provide a broad panorama of Soviet science fiction films (including television ones) in the mirror of
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Ja Kunstide Valdkond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut Kunstiajaloo Osakond
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Mareli Reinhold AASTATEL 1919–1943 KUNSTIKOOL PALLASE LÕPETANUD NAISKUNSTNIKE HARIDUS JA EDASINE TEGEVUS Bakalaureusetöö Juhendaja: Kadri Asmer Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 KUNSTIÕPE PALLASES ................................................................................................... 7 1.1 KUNSTIÕPE PALLASES AASTATEL 1919–1943 .................................................................. 7 1.2 ÜHISKONDLIK JA RAHVUSVAHELINE TAUSTSÜSTEEM ....................................................... 9 2 NAISKUNSTNIKE OSALEMINE KUNSTIELUS ........................................................ 15 2.1 ÕPINGUTE JÄRGNE KUNSTIALANE TEGEVUS ................................................................... 15 3 1939. AASTA KUNSTINÄITUSED .................................................................................. 28 3.1 ESIMENE NAISKUNSTNIKE NÄITUS EESTIS ....................................................................... 28 3.2 1939. AASTA KUUE KUNSTNIKU NÄITUS .......................................................................... 32 3.3 MEEDIARETSEPTSIOONI VÕRDLUS .................................................................................. 35 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]