TamsaluTamsaluTamsalu ajalehtajalehtajaleht Nr 1 Jaanuar 2007 VVValijad saavvvad vvvalida viies vvvalimisjaoskonnas

Tamsalu valla valijad saavad valida viies valimis- jaoskonnas: linnas, Sääse alevikus, , ja Porkunis külas.

Vastavasisulise määruse Riigikogu valimiste läbiviimiseks võttis Tamsalu vallavalitsus vastu k.a 8.jaanuaril. Valimisjaoskond nr 1 on Tamsalu valimisjaoskond, mille hääletamisruum asub Tamsalu kultuurimaja ruumes Loe Tamsalu Ajalehe vahel teemalist vahelehte! aadressil Sõpruse 3 Tamsalu linnas. Tamsalu valimisjaos- konna piirkonda kuuluvad Tamsalu linna territoorium ja Ostan asfaltteega piirneva kinnistu (vähemalt 4 ha). Evely , , , Naistevälja, , Uudeküla 56 643 306. külad. Valimisjaoskond nr 2 on Sääse valimisjaoskond, mille Tamsalu Ääsi tänava kodanikke, kellelt on ajavahemi- hääletamisruum asub Sääse lasteaia ruumes Sääse alevi- kul 7.-8.detsembril 2006 varastatud kodutehnikat, palu- kus. Sääse valimisjaoskonna piirkonda kuuluvad Sääse ale- me võtta ühendust politseiga telefonil 33 72 198. Politsei vik ja Loksa, , Põdrangu, Sauvälja külad. on saanud kätte varastatud asju, mille hulgas võib olla ka Valimisjaoskond nr 3 on Vajangu valimisjaoskond, teie omi. mille hääletamisruum asub Vajangu raamatukogu ruumes Ehitusprojektid eraisikutele. Väga hea hinnaga kõikide Vajangu külas. Vajangu valimisjaoskonna piirkonda kuu- hoonete ja abihoonete projektid, joonised ja mõõtmised luvad Aavere, Järsi, , , Kursi, Türje, Vajangu, ehitusloa taotlemiseks omavalitsusele.Saunad, kuurid, Võhmuta külad. garaaxid jne. Valimisjaoskond nr 4 on Assamalla valimisjaoskond, Kontakt: 58 618 878 mille hääletamisruum asub Assamalla raamatukogu ruumes Assamalla külas. Assamalla valimisjaoskonna piirkonda Otsime toitlustajat Tamsallu Edelaraudtee raudteejaa- kuuluvad Assamalla, Koiduküla, , , ma. Rendihinnad väga soodsad. Info Toomas Uudeberg 50 Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu. 50 992, 32 28430 Valimisjaoskond nr 5 on Porkuni valimisjaoskond, mille hääletamisruum asub Porkuni Kooli ruumes Porkuni külas. Porkuni valimisjaoskonna piirkonda kuuluvad Reklaamihinnad Tamsalu Ajalehes Järvajõe, Kadapiku, Porkuni, , külad. Vastavalt Tamsalu vallavalitsuse korraldusele nr 67 21.02.2006.aastast kinnitas vallavalitsus alates 1.märtsist Vallavalitsuse 8.jaanuari k.a määrus nr 1 kehtestas 2006 järgmised reklaamihinnad Tamsalu Ajalehes reklaa- ka eelhääletamise koha ja valimisjaoskonna neile, kelle mi avaldamise eest: reklaamis suurus 1 lk - 400 krooni, elukoha aadress on antud valla täpsusega. reklaami suurus 1/2 lehekülge - 200 krooni, reklaami suu- Väljaspool elukohta saab hääletada eelhääletuse päe- rus 1/4 lehekülge - 100 krooni, reklaami suurus 1/8 lehe- vadel valimisjaoskonnas nr 1, mis asub Tamsalu linnas aad- külge - 50 krooni, reklaami suurus 1/16 lehekülge - 25 ressil Sõpruse 3 (Tamsalu kultuurimaja). Hääletajad, kelle krooni. elukoht Tamsalu vallas on märgitud valla täpsusega, saa- Valimiseelsed poliitilised reklaamihinnad on kahekord- vad hääletada samuti samas valimisjaoskonnas nr 1. se suurusega. 2 AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU

koolides kaheksa lapse eest toidupäeva maksumuse tasumist Tamsalu ja jäeti rahuldamata kolm avaldust. Vallavalitsus 10.Otsustati maksta ühekordset toetust puudega isiku hool- damisega seotud kulude kompenseerimiseks. 11.Tunnistati Tamsalu suusastaadioni ja –radade maa-ala 18.detsembril detailplaneeringu jätkamise teostaja leidmiseks küsitud pak- 1.Nõustuti kirjaliku nõusoleku andmisega elamu Sireli põik kumistest parimaks Aare Uukado Projekt pakkumine. tn 5 tehnosüsteemide muutmiseks. 12.Tunnistati Tamsalu suusastaadioni staadionimaja projek- 2.Nõustuti kasutusloa väljastamisega OÜ Põhivõrk Balti- teerija leidmiseks küsitud pakkumistest parimaks Aare Kiisa 330 kV õhuliinile asukohaga Alupere, Uudeküla, Vistla, Uukado Projekt pakkumine. Porkuni, Kullenga, Koiduküla, Savalduma külad Tamsalu 13.Kinnitati Sääse Hooldekodu toitlustusteenuse toidupäe- vallas. vamaksumuseks kakskümmend viis krooni. 3.Eraldati Tamsalu valla 2006.a eelarves sotsiaalhoolekande 14.Kinnitati Tamsalu Vallavalitsuse transpordivahendiga eelarvesse planeeritud vahenditest ühekordset toetust kol- osutatud tervislikel näidustusel vajaliku transporditeenuse mekümne kahele abivajajale ja jäeti rahuldamata kaks taot- hinnaks kaks krooni ja viiskümmend senti krooni läbitud lust. kilomeetri eest. 4.Otsustati maksta vallavalitsuse hallatavate asutuste juhti- 15.Kooskõlastati riigihanke “Tamsalu linna keskosa arhitek- dele lisatasu tulemusliku töö eest 2006.aastal. tuurivõistlus” pakkumise kutsedokumendid. 21.detsembril Vallasekretär Elvi Astok 1.Anti nõusolek eestkostetava pangaarve kasutamiseks eest- kostetava huvides. 2.Kinnitati Tamsalu Kalor AS ettepanek korterite eraldamiseks Tamsalu üürilepingu alusel kasutamiseks kaheteistkümnele perele. 3.Kinnitati toimetulekutoetuse saajate nimekiri ja toimetuleku- Vaavolikogu toetuseks detsembrikuus väljamaksmisele kuuluv summa. 4.Arutati valimisjaoskondade piiride muutmist. 20.detsembri istungilt 2.jaanuaril Kuulati Aivar Niinemägi ettekannet MTÜ Pandivere Aren- 1.Tunnistati Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni dus-ja Inkubatsioonikeskuse tegevusest. arendamise kava koostaja leidmiseks küsitud pakkumistest Kinnitati Tamsalu Lasteaia Krõll arengukava aastateks parimaks SWEKO Eesti AS pakkumine. 2007-2009. 2.Anti nõusolek AS-le Võhmuta PM vee erikasutusloa väl- Kinnitati Tamsalu valla 2006.a. IV lisaeelarve. jastamiseks Tamsalu vallas Vajangu ja Võhmuta külas. Otsustati algatada Tamsalu valla ühisveevärgi ja -kanali- 3.Anti nõusolek AS-le Tamsalu Kalor jäätmeloa väljastami- satsiooni arendamise kava koostamine. seks jäätmete taaskasutamiseks ja jäätmete tekitamiseks. Otsustati kehtestada Tamsalu linna Raudtee tn. 4 hoone- 8.jaanauril te maa-ala detailplaneering. 1.Moodustati valimisjaoskonnad ja määrati valimisjaoskon- Määrati Tamsalu valla 2006.a. majandusaruande dade piirid. auditeerijaks BDO Eesti AS. 2.Kooskõlastati lasteaedade kollektiivpuhkuste aja taotlu- Kinnitati kohanime määramise kord, mis sätestab koha- sed ja lubati sulgeda lasteaiad kollektiivpuhuse ajaks järg- nime määramise, muutmise ja tühistamise Tamsalu vallas. miselt: Tamsalu Lasteaed Krõll alates 11.06. kuni Kuulati vallavanem Toomas Uudebergi infot Majandus- 13.07.2007.a. Sääse Lasteaed alates 16.07. kuni 14.08.2007.a. ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osa- Kollektiivpuhkuse ajal on lapsevanemal võimalus paiguta- konna poolt esitatud raudteeõnnetuse uurimisaruandest. da laps naaberlasteaeda. Ursula Saar, vallasekretäri abi 3.Kinnitati Tamsalu ajalehes Riigikogu valimistega seotud reklaami avaldamise tasu suurus. 4.Nõustuti maaüksuse ostueesõigusega erastamisega Kuie Tänuavaldus külas Leopold Viidemannile kuuluvate hoonete juurde. Oleme väga tänulikud valla sotsiaaltöö spetsialist Milvi 5.Volitati lastekaitsespetsialist Tuuli Lindre esindama eest- Veebelile, kes oli meile abiks ja toeks raske haigega toi- kosteasutust eestkostetavale pangakonto avamisel ja panga- metulemisel. Täname kiire tegutsemise eest asjaajamis- kaardi kättesaamisel. tes ning tõsise ja südamliku suhtumise eest inimestesse. 6.Anti nõusolek eestkostetava pangaarve kasutamiseks eest- Jõudu Teile Teie töös! kostetavale väärteoasjas määratud rahatrahvi tasumiseks. Maie ja Maire Steinberg 7.Eraldati Tamsalu vallale toimetulekutoetusteks eraldatud vahenditest toetust kahekümne seitsmele abivajajale ja jäeti rahuldamata üks taotlus. Kallis Kaili Sirge! 8.Otsustati kompenseerida Tamsalu vallale toimetulekutoe- Õnnitleme Sind tubli sõidu puhul Torinos tusteks eraldatud vahenditest lasteaedades kuuekümne ka- taliuniversiaadil! heksa lapse eest toidupäeva maksumuse tasumist ja jäeti ra- Oleme uhked Sinu saavutuste üle! huldamata kuus avaldust. Kiireid suusasõite, palju tervist ja vastupidamist, õnne 9.Otsustati kompenseerida Tamsalu vallale toimetulekutoe- ja edu! tusteks eraldatud vahenditest gümnaasiumides ja kutsekesk- Sulle pöialt hoidev Tamsalu rahvas TAMSALU AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU 3

TTToimiv klasttter tõstttab firirirma konkurentsi võimet ja piirkkkonna mainettt

Pandivere arendus- ja inkubatsioo- ne turule ümber orienteerida. leb üks eluline koostöövajadus kutse- nikeskus (PAIK) korraldas jaanuari “Klastriarendus on Soomes riiklik prio- haridusasutuste ja ettevõtete vahel, et keskel ettevõtjatele suunatud riteet,” ütles Ülo Kannelmäe. kutset andev kool õpetaks välja neid, klastriteemalise seminaride sarja. “Koostöövajadus tuleneb info- kelle järele vajadus on, leidis ka Ma- Seminarid toimusid eri paigus ja kol- ühiskonnast, globaliseerumisest, vaja- dis Võõras EAS-st. mes erinevas valdkonnas – puidu-, dusest olla üha tihenevas konkurentsi Seminaridel toodi välja ka vaja- metalli, põllumajandusklastris. konkurentssõimelisemad. Ressursid ja dus alustada kutsenõustamisega juba hinnad kallinevad, tellijate ootused lasteaias või siis hiljemalt algklassi- Kokkuvõtval seminaril Tamsalus kvaliteedile, hinnale ja täpsusele aina des. Meil aga koolid omavahel ei suht- kiitsid kõik kohaletulnud Pandivere kasvavad. Samas on järjest vähem aega le, selle asemel käib kooli ellujäämise arenduskeskuse väärt algatust. Kah- tellimuste täitmiseks,” rääkis koostöö- nimel iga õpilase pea pärast konku- juks oli ettevõtjaid osalemas vähe. vajadusest Eesti Masinatööstuse Lii- rents. Toimunud seminaride suurimaks du juhatuse esimees Jüri Riives. Ainult koostöös saab ellu viia suu- plussiks pidas Ülo Kannelmäe A&L Ta tõi näiteks tavalise 50-60 töö- remahulisi arendusprojekte, millest Managemendist ennekõike altpoolt tajaga ettevõtte, kus ettevõtte “aju” üksikute ettevõtete jõud üle ei käi. tulevat initsiatiivi ja seda, et suudeti moodustavad lisaks ettevõtte juhile Suuremahulisi arendusprojekte eelis- leida nn ankurettevõtted, kelle ümber üks arendus-, üks turundus- ja üks toot- tab ka EL ning ka EAS. edaspidi klastreid arendada. misjuht. Selle meeskonna teadmisest Kust alustada kohapeal? Aivar Niinemäe sõnul ettevõtja il- jääb tänapäeval väheseks võtmaks Jüri Riives andis kohalolijale sel- maasjata välja ei tule - talle peab ole- vastu sisulisi otsuseid. le kohta oma retsepti. Esimeses etapis ma midagi pakkuda. Kas oli põhjus pa- Nii kummitab ühelt poolt ettevõt- tuleb saada läbilõige kohalikest või- kutavas – klastri teema on tuttav vaid teid nende väiksus, teisest küljest va- malustest. Kaardistamise järel on vaja osadele ettevõtjatele, kes ise otsapidi javad Eesti ettevõtete juhid tõsist ma- teha analüüs, mille käigus tuleb sel- klastritegevuses sees, ei olegi selle jutu jandusalast koolitust, leidis ka EASi geks saada, kas alustada piirkonna eesmärk arutada. Paljudele osapoolte- direktor tehnoloogia arendamise alal maine tõstmisest või 2-3 ettevõtte üles- le, rääkimata laiemast avalikkusest, on Madis Võõras. upitamisest. Edasi tuleb määratleda aga klaster ja sellest saadav kasutegur Olemaks konkurentsivõimeline, ülesanded, vastutajad, tähtajad, samuti veel üsna udune. Sellest nüüd juttu on tungivalt vaja tegelda võrgustike algse rahasüsti vajadus ja võimalus, teemegi. ja klastriarendusega, nentis Jüri Rii- näiteks EAS-st, Interreg programmist Mis siis on klaster? ves. vms. Mõisteid on mitmeid. 90-aastate lõpul Oluline on klastriarendamisel luua Tea Danilov Majandus- ja Kom- sai majandusteadlastele selgeks, et eri- esmalt regionaalne koostöövõrgustik, munikatsiooniministeeriumist rääkis, nevaid majandusprotsesse kirjeldades kuhu on kaasatud avalik ja erasektor, et ministeeriumil on kavas välja töö- ei piisa ainult tööstusharude kitsast MTÜ-d ja kõik teised, kes on huvita- tada klastrikoordinaatorite koolitamis- sektoraalsest analüüsist, vaid arvesta- tud regiooni arengust. Ega’s asjata öel- programm, esialgu küll pilootprojek- da tuleb ka paljude teiste elementide- da, et piirkonna hea maine on esimene tina. ga, mis tööstusharu mõjutavad. investorit meelitav tegur. Madis Võõras tõi näiteks, et Klaster majandusteaduses tähen- Tugevate firmade järgi teatakse ka klastrite suurust väljendatakse teine- dab Michael Porteri järgi geograafili- regiooni. Nii on Rakverele on aastaid kord ka ajas, et väärtustada suhtlust ja selt lähestikku paiknevate ühe vald- tuntust toonud Rakvere lihakombi- kommunikatsiooni. Klaster peaks tema konna tootmisele spetsialiseerunud naat. sõnul mahtuma ühe tunni autosõidu ettevõtete ja institutsioonide (ülikoo- Klastriarendamise altpoolt tuleva kaugusele. Suurusest olulisem on siis- lide, agentuuride, kaubanduskodade initsiatiivi näiteks tõi Jüri Riives Vil- ki toimivus ja saadav lisandväärtus jt) kooslust, mis teeb koostööd ja sa- jandi metallitööstuse koostöövõrgus- ettevõtjatele. mas konkureerib sisemiselt. tiku. Selle ellukutsumine on toonud Ida-Virumaa tööstuspargid on Viimastel aastatel on klastri-aren- neile edu. Areng on kolmel viimasel näide regionaalsest klastrist dus plahvatuslikult kasvanud kogu aastal olnud lausa hüppeline. Konkreetse näite, kus erinevad osapoo- maailmas. Ülo Kannelmäe A&L Ants Arukuusk nentis, et Tamsalu led ühe laua taha saadi ja otsustati Managemendist tõi näiteks Soome, EPT on püüdnud klastrit arendada, ühiselt asuda tööstusalasid turusta- kus suudeti paljuski tänu koostöövõr- kuid eriliste tulemusteta. Suurima puu- ma, tõi SA Jõhvi tööstuspargi juhataja gustikele ja klastritele omaaegse N dusena tõi ta välja inseneride nappu- Teet Kuusmik. Liidu turu ärakukkumise järel vaid se, mis tuleneb insenerieriala vähesest Ida-Virumaa kuue tööstusala ees- poolteise aastaga oma majandus lää- populaarsusest noorte hulgas. Siit tu- märk on meelitada haritumat tööjõu- 4 AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU

du vajavaid ettevõtteid. Tööstusalade gamise kõige olulisemaks teguriks vajaduse Ida-Virumaal tingis kõrge kompetentsust, erioskusi, spetsialisee- Klastri stimuleeriv mõju: töötuse tase, madalad palgad, tootmis- rumist, tootlikkuse kasvu. Selleks on Parem tööjõu- ja partnerivalik ettevõtete vähene koostöö ning info- vaja nende arvates sihipärasust, põh- Ligipääs spetsiifilisele infor- vahetuse madal tase, puudulik töös- jalikkust, asjatundlikkust ning süga- matsioonile Toetus innovatsioonile ja tussektori planeerimine, oli palju vabu vat huvi oma töö vastu. täiendavus, pidev tootmisprot- rakendamata ressursse, aga ka regioo- Samapalju ettevõtteid pidas olu- sessi arendamine ni halb maine. liseks toodangu konkurentsivõimet, Ligipääs institutsioonidele ja Keskuse käivitamiseks panid mille tagab kvaliteet, hind, tarnekind- avalikele hüvistele 2004.a sügisel oma toetava õla alla lus ja arenguvõime. Parem motivatsioon ja tule- Kiviõli, Püssi, K-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Ettevõtlikkus ja innovaatilisus on muste hindamine Narva linn, Ida-Viru maavalitsus ja oluline 65% ettevõtete arvates. Siin Uute töökohtade loomine ettevõtluskeskus. tõid ettevõtjad teguritena välja tuge- Suurem tootlikkus läbi uute Ühine turundus annab suurema vad baasteadmised ja -oskused, uute pakkujate, tootjate, oskuste ja konkurentsieelise sihtturgudel ja vä- lahenduste leidmine. Töötajad, kes informatsiooni hendab sisekonkurentsi. Koos on oda- teevad n-ö ratsettepanekuid, saavad Parem kvaliteet. Firmad, töö- vam ja mõjusam, saab ellu viia suure- selle eest ka vastavalt premeeritud. tades klastri sees, suudavad ma mõjuga arendusprojekte. Efektiivseks müügitööks ja mar- paremini vastata klientide soo- Juba praegu on Kuusmiku sõnul ketingiks, mis on oluline 80% vasta- videle näha paremat koordineeritust, tööstus- nute arvates, on vaja tunda tellija va- Regiooni maine kasv alade spetsialiseerumist (konkureeri- jadusi, saavutada tuntus, osata võõr- mise asemel). Käib aktiivne osalemi- keeli, teha aktiivset müügitööd, käia damise alal Madis Võõras. ne ka tööjõu ettevalmistamisel - üks messidel. “Just müügitöös jääb eesti Aleksei Hõbemäe arvates on mei- kutsekool on toomas oma tootmisbaa- ettevõtja tihtilugu hätta, kuna ta ei le parim reklaam meie edukad, nõuta- si tööstusalale, et olla ettevõtjale lä- valda võõrkeeli,” selgitas Hõbemägi. vat toodangut valmistavad, kaasaeg- hemal. 55% pidas oluliseks ettevõtete sete tootmisseadmetega ja tehnoloo- Valminud on tööstusalade turun- koostööd – ühisoste, turundust, spet- giaga varustatud ettevõtte ja nende dusplaan aastani 2010 (loe ka sialistide koolitust jms. kvalifitseeritud, tootlikku tööd tegev www.ivia.ee). Innovatsioonijuhtimisega on Eesti ja vastavast tasustatud töötajaskond Tänaseks on jõutud sinnamaale, et Euroopa innovatsiooni paremusjärjes- ning hea töökeskkond. tööstuspark ehitab ka tootmishooneid tuses ühes ringis Bulgaariaga. “Oleme Klaster on üks võimalus selleni jõuda. pangalaenude abil. nüüd järelejõudjatele järele jõudnud,” Kokkuvõtte seminaridest tegi Hilje Tööstusalade eesmärk Soomes on nentis EASi direktor tehnoloogia aren- Pakkanen kinnistada piirkonda ettevõtlust. Töös- tusala ei tähenda ammu enam territoo- riumi eraldamist, vaid kõiki kommu- nikatsioone, angaaride, hoonete, üha enam ka laborite olemasolu. Madis Võõras EASist ütles, et pole vaja oodata riiklikku initsiatiivi töös- tusalade väljaehitamiseks. Ta oli enne Tamsallu tulekut uurinud ka Lääne- Viru omavalitsuste kodulehti, kust ta leidis kõike muud, v.a teavet tööstus- alade kohta. Meeldiva erandina tõi ta välja Tamsalu. Parim reklaam paikkonnale on Pangabuss peatub Tamsalu kultuurimajas edukas ettevõte, kvalifitseeritud 30.jaanuaril, 13. ja 27.veebruaril kella 9-10. töötaja ja hea töökeskkond Eesti Masinaehitajate Liidu aren- dusdirektor Aleksei Hõbemägi tõi näi- Olete oodatud! te Soomest, kus iga väiksemgi metal- liettevõtte teeb koostööd teistega: ühiselt soetatakse kallis pink, tehakse ühisturundust, käiakse messidel. Ta tõi Soome metallitöötlevate et- tevõtete edukuse faktorid, mis koos- tati ettevõtete küsitluse põhjal. 87% vastanuist pidas edukuse ta- TAMSALU AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU 5

Lähevvvad nooremad, tulevvvad vanemad

1.jaanuari seisuga elas Lääne-Viru Virumaa. Palju minnakse Rakvere lä- vivad eakad õigustatult, et neilgi oleks rahvastikuregistri andmeil Tamsalu hivaldadesse, kus eluruum odavam kui oma kooskäimiskohad - päevakesku- vallas 4471 inimest ehk 173 vähem Rakveres, samal ajal aga hea ühendus sed. kui 2005.aastal. Tamsalu linnas elas linnaga olemas. Töökäte lahkumine mujale muu- 2586 inimest. Elanike arv vähenes Eraldi vaadeldav vanusegrupp dab pingeliseks ka ettevõtete elu. kõige enam Tamsalu linnas - 76, Sääse rändeuuringus olid ka pensionieali- Just rahvastikunumbrid näitavad alevikus - 35 ja Vajangul -28 inimese sed, kontrollimaks püstitatud hüpotee- selgesti, et lihtsast euroraha pumpami- võrra. Väiksemate külade elanike arv si, kas on nii, et noored lahkuvad lin- sest piirkondadesse jääb väheseks. Kas aasta jooksul püsis enam-vähem samal na ja vanemad inimesed kolivad lin- rahvast tuleb juurde, kui näiteks olu- tasemel, Vistlas, Türjel, Sauväljala, nast maale. Tamsalu valda saabus line objekt, nt kool saab remondiks 10 Metskaevul ja Naisteväljal isegi veidi 2006.a mujalt kokku 13 ja lahkus miljonit krooni? Vaevalt. Kuid koha- kasvas. mujale üheksa 64-aastast ja vanemat liku rahva jaoks on elukeskkonna pa- Naisi oli nimetatud seisuga vallas inimest. Ehkki see number pole valla ranemine suur asi. Samas kui kiire ja 2373, mehi 275 võrra vähem ehk 2098. jaoks iseenesest suur, on sama trend paindlik bussiühendus, mis on üks Kuhu kadus vallast ühe tubli küla täheldatav ka maakonna teistes oma- olemise või minemise tegureid, sellest jagu inimesi? Möödunud aastal sün- valitsustes. veel ei parane. dis vallas 30 ja suri kokku 72 inimest, Valla tulubaasi üksikisiku tulu- On selge, et kohalik sotsiaalne inf- mujale lahkus 27 inimest. Peamine maksu laekumise näol selline liikumi- rastruktuur vajab optimeerimist ehk põhjus rahvastiku vähenemises on ne muidugi ei suurenda. Esialgu pole vastavusse viimist kohalike oludega madalal sündivusel. See ei saagi edas- sest suuremat ka mitmesuguste teenus- niiapalju, kui võimalik. Teisest küljest pidi palju tõusta, sest sünnitamiseas te osutajaile, kel n-ö klientide arv ei vajame ka muutusi seadusandluses. Ka naiste arv väheneb pisitasa, ent järje- vähene, nagu kommunaalettevõtted, Eestis tuleks ükskord ometi vastu võt- kindlalt. tervishoiuasutused jms. ta seadus, mis maksustaks sarnaselt Maavalitsuses nüüd juba kolman- Valla eelarve muudab rahvastiku teiste Euroopa riikidega inimesi nen- dat korda läbiviidud rahvastiku põh- vähenemine ja vanuseline koosseis aga de reaalse eri elukohtades viibitud aja jalikumad uuringud on näidanud, et aina pingelisemaks: väheneva rahva- alusel. Sellest võidaksid ennekõike aktiivsemad lahkujad ongi uuritud arvu juures tuleb suuta ülal hoida las- puhkepiirkonnad. Kuid sellest või- aastail olnud noored naised. (Vahemär- teaedu ja koole, noortekeskusi, spor- daksid ka Tamsalu-sugused vallad, kuseks, et üleriigiliste uuringute põh- disaale ja klubisid ning tegevusi ja kuhu inimesed liiguvad vaikuse ja jal on naised ümbritseva suhtes kriiti- töötajaid neis, korrastada teid ja täna- puhtama elukeskkonna järele. lisemalt meelestatud juba üsna vara- vaid, arendada sotsiaalhoolekannet ja sest ajast peale. St, et noorte maale mee- üldist elukeskkonda. Samal ajal soo- Hilje Pakkanen litamist tuleb alustada maast-madalast ja tüdrukutest!) Ka 2006.aasta andmed kinnitavad Tamsalu vallas sündis 2006.aastal 30 last - 11 poissi ja 19 tüdrukut. seda: 18-23aastaste vanusegrupis saa- Poistele pandud nimenäited: Edvard, Maik, Jako, Ragmar, Ruben, Gennet- bus Tamsalu valda kokku 9 meest- Rait, Marten. naist, lahkus aga 26, kellest koguni 23 Tüdrukutele pandud nimenäited: Kädi, Sofia, Liselle, Kamilla, Stellah, Jessika, olid naised. On kindlaks tehtud, et selle Maribel, Susanna, Kirke. vanusegrupi andmeid moonutavad mitmed soodustused, mistõttu elukoht Tamsalu rahvastik vanuskoosseisu järgi 2005-2006 registreeritakse sinna, kus inimesele on kasulik. Üheks selliseks soodustu- 450 seks on (üli)õpilaste ühistranspordi- 400 kompensatsioon. Oma mõju elukoha registreerimisele avaldab ka kohaliku 350 omavalitsuse sünnitoetus jm toetused. 300 Vanem vanuserühm on ses mõttes tõe- 250 sem. 24-45-aastaste vanusegrupis saa- 200 bus möödunud aastal valda 20 meest 150 ja 20 naist, lahkus aga 26 meest ja 30 100 naist. (NB! neis rändearvudes pole ar- 50 vestatud detsembrikuus Soome tööle 0 läinud inimeste väljaregistreerimist, a a a a 4 4a 4a 4a 4a 0- 5-9a 1 3 -49 5 -69 7 80+ mis Tamsalu mail oli 70 ümber.) 5-19a 0-24a 5-29 5-39a 0-44a 5 5-59a 0-64a 5 5-79a Peamised tõmbekeskused 10- 1 2 2 30- 3 4 4 50- 5 6 6 70- 7 tamsalulaste jaoks, aga läänevirulaste 2006 2005 jaoks on Tallinn-Harju ja muu Lääne- 6 AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU

Sääse lasttteaia tagasivaade aastttasse 2006

Oleme kõik õnnelikult uude aastasse Need ruumid on tänu töötajate fantaa- va- kui vallapäeva. Igatahes oli südam- jõudnud ja õppeaastast on pool läbi siale ja ehitajate osavatele kätele, saa- lik ja tore pidu. saanud. Vaheajal uniseks jäänud lap- nud imeilusa näo. Loomulikult ei puu- Mardipäevgi puges isadepäeva rüppe. sed on üles ärganud ja sagimist jätkub du neist uus mööbel. Sai maskis saalis oldud ja pärast koos nii koolis kui lasteaias. Järgmisel trepiastmel on momendil isadega meisterdatud ning kooki tühjalt seis- maitstud. Tore oli vaadata, et isad leid- vad rühma- sid laste jaoks aega ja olid nendega ruumid, poo- ühiselt töötades põnevil ja hoos. Eks leli jäänud isadelgi meeldi vahel laps olla! koridor, rüh- Jõuluhommikud olid meil sel aastal maruumide luulelised. Luuletusi lugesid nii lap- katusealused sed kui ka õpetajad. Need hetked pa- ja köögi nid hinge helisema. elektrisüs- Elevust tekitas teist aastat korraldatud teem. Viima- jõululaat. See näitab, et meil on palju sele astmele tublisid lapsevanemaid. (Järg lk 13) tahame jõuda (Algus lk 6) Oli tehtud käsitööd, hoi- 2009.aastaks. diseid, küpsetisi ja jõulukaunistusi.

Meie lasteaed muutub iga aastaga järk- Selleks ajaks peaks järgult kenamaks, ikka nagu treppi maja saama nii seest kui mööda üles. Meile see meeldib. Nii väljast ilusaks. saame me mõelda kõik pisidetailideni Meie ühiseid pingutu- läbi ja siis oma soovid ehitajale edasi si on märgatud ka kau- öelda. Siiani on nad meiega ja meie gemal. Nimelt saime me nendega rahul olnud. 2006.a peaminister 2006/2007. õppeaasta alguseks said Andrus Ansipilt Kauni remonditud kabinetid, fuajee, pesupe- Eesti kodu tänukirja ja mastivimpli. Heiskasime selle koos las- tega õppeaas- ta esimesel päeval. Sügisest tal- veni on meil toimunud pea- Hea oli asju välja ladudes kuulda, kui le õppimise ka hulga huvi- õpetajad tagasihoidlikult ütlesid, et tavaid üritusi. Sügise sünni- need asjad on meie oma tehtud. Sel päeva tähistasime tänavu aastal meeldis külastajatele eriti tee- koos looduspäevaga. Õpeta- tuba. Sai mõnusalt istuda, juttu ajada, jad valmistasid ette toreda vahepeal vaadata, et mida võiks veel näidendi, millele järgnesid osta. Tuhat tänu lapsevanematele, kes mängud looduses. Tuli otsi- algul asjad laadale tõid ja siis ka ise da, leida ja ülesandeid la- ostjateks olid! Saadud raha eest osta- hendada. Põnevust oskas me lastele mänguasju. pakkuda päris seeneke, mis Jõulupeod aitas meil tänavu läbi viia oli oma kübara mullakama- nukuteater Nipitiri. Etendus, mida neil semisruumid, abitöölise ruum, kokka- rast just sel päeval välja pistnud ja oli tuli kaks korda mängida, oli nii lusta- de puhkeruum, personali tualettruum täpselt samasugune kui ühe õpetaja kas, et kaasas lapsevanemadki, rääki- ja pool koridorist. Kõige rohkem on näidendikostüüm ja kasutatav deko- mata lastest, kes sulandusid sellesse muutust märgata pesupesemistoas. ratsioon. Algul tundus, et see on sinna täielikult. Meeldiv oli seegi, et lapsed Seal on nüüd ka põrandaküte, et saaks pandud, aga oh imet, loodus oli selle said koos nukkudega jõululaule laul- pesu kuivatada. Ostsime uued pesu- meile kinkinud ja otse lavale. On, mida da. Loodan, et lastele jääb sellest kau- pesemismasinad. Septembrikuu lõ- mäletada! nis mälestus. puks said oma pesasse tagasi minna Kuna vallal oli sügisel sünnipäev, siis Suhtlemine toimub meil ka Tamsalu meie kõige väiksemad – sõimelapsed. tähistasime perepäevana koos nii lei- lasteaiaga Krõll. Nemad käisid meil TAMSALU AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT AJALEHT TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU TAMSALU 7

sed on juba manalateele läinud. Ehk Siberlased käisid koos on neil noori järeltulijaid, kes valmis esivanemate mälestust jäädvustama. See Siberisõit nii kole, nii hirmus, maale ning vaatasime kaasavõetud Ka on muuseum tänulik iga eseme eest, veel hirmsam kui sunnitöö sõit, fotosid. Veidi oli juttu ka represseeri- mis selle perioodiga seotud ja millest mida väikesed lapsed tutele ettenähtud soodustustest. Leid- pole kahju loobuda. Teretulnud on ka ja surevad raugad sime, et on vaja käia koos, olla ükstei- päevikud, laulikud, salmikud, miks loomavaguneis algasid kõik. sele toeks ning tunda rõõmu, et oleme mitte ka kirjad, fotod jms. Viimastest (salm küüditatute laulust) ikka veel olemas. on võimalik teha koopiad ning origi- Otsustasime kanda hoolt selle eest, naalid tagastada. Möödunud aasta 13. detsembril said et noorem põlvkond teadvustaks, mil- Järgmise kohtumise kavatseme Tamsalu muuseumis kokku repressee- liste eluhammasrataste vahelt oleme korraldada 28. märtsil. Kõik saatuse- ritud. Kavandasime kokkusaamist läbi käinud. kaaslased ja asjasthuvitatud on tere- juba ammu, kuid mitmete asjaolude Tamsalu muuseumis on juba mõni tulnud. tõttu lükkus ikka edasi. Ka seekord ei seda teemat puudutav raamat ja ka Oleks väga tore, kui nii mõnigi olnud meid just palju kohal, vaid seit- õpilaste uurimistöid nende vanavane- saatuse keerdkäik oleks juba paberile se, kuid kokkusaamine oli tore. Tänu mate saatuse kohta. Poleks paha, kui pandud. Muuseumis on meil oma sah- Halliku perefirmale ja muuseumirah- saaksime kokku materjale kõigi oma tel, kuhu võib jätta materjale, teateid, vale oli kaetud kena kohvilaud. vallast represseeritute või pärast ko- küsimusi/arvamusi ja kus on infot meie Rääkisime küüditamisest, oma dumaale naasmist siia elama asunute tegemiste kohta. elust Siberis ja sellest, kuidas on läi- kohta. Kokkutulnute ja TMSS nimel nud pärast tagasipöördumist kodu- Väga paljud eakad saatusekaasla- Malle Annus

10–11-ni. Grupis on lapsed alates kol- Muusika on kõigi jaoks. mandast elukuust kuni kahe aastani. Rühma suuruseks 8–10 last, tunni pik- kuseks on 45 minutit ja see on jagatud Alustame beebimuusikast kaheks osaks. Tähtis on ka kohvi- ja Beebikoolid võidavad üha enam po- Helen, Teele, Kert-Taaniel, Eliise, jutupaus. pulaarsust, ja õigustatult. Kõige kiire- Riho. Tublid ja hakkajad lapsed ka Praegu käivad beebikoolis meie mini areneb laps esimesel eluaastal, ka koolis. Aastakese, mil ma olin tööl lasteaia lõpetanud emmed, kes on juba tema musikaalsus. Lapsega tegelemi- Rakveres, hoidsid beebikoolil “elu lapsena muusikast lugu pidanud – ne loob rõõmsa meeleolu, mis soodus- sees“ tublid emmed Eli Mätlik ja Kaja Geidi, Veronika, Triin, Kristi, Kertu. tab tema emotsionaalset arengut. Läbi Hallik. Rühmaõpetajad väidavad, et lapsed, muusika ja mängu saame aidata kaasa Tuleb tõdeda, et emmed oma tita- kes on käinud beebikoolis, on julge- lapse kehalisele arengule, kõne aren- dega ei käi koos ainult muusika ja mad ja tragimad ka lasteaeda tulles. gule, kujundada tähelepanuoskust ja mängu pärast. Noortel emadel on tore Milline on hea kasvukeskkond? keskendumisvõimet. Kuna lapsel kõne vaadata ja võrrelda oma lapsi, kuulata Rõõmu täis ja huvitav. Rõõmus õpe- puudub, on muusika heaks suhtlemis- häid mõtteid, vahetada kogemusi. Bee- taja = rõõmus laps. Meie majas on nii vahendiks lapsega. bikoolis tekib tore sõpruskond, kellel rõõmu kui huvitavat tegevust igale Alustasin oma beebikooliga ka- on koos hea olla. Lihtsalt niisama bee- lapsele. Kõik see, mida inimene ko- heksa aastat tagasi Tamsalu kultuuri- bikooli tundi tulemata ei jäeta. Noo- geb lapsepõlves, saadab teda terve elu. majas. Kuigi maja oli siis veel külm, red emad on tublid ja kohusetundli- Kõikidest lastest ei pea saama muusi- ei peletanud see emmesid koos beebi- kud, tulevad kohale olenemata ilmast kud. Tähtis on terveks eluks saadav dega kultuurimajast eemale. Puhurid või tujust. Lastevankriralli on pea igal huvi muusika ja kunsti vastu. Alusta- ja soojad südamed võimaldasid seda neljapäeval Tamsalus. gem siis beebimuusikast. ilusat tööd teha. Säravad silmad ja kil- Praegu tegutseb beebikool Krõlli Informatsiooni saate telefonil 58 14 33 ked olid selle kinnituseks. lasteaias. Soe tuba ja hea aura on soo- 43. Esimesed beebikooli lapsed käi- dustanud kohalkäimist. Koos käime Tamsalu lasteaia Krõll muusika- vad juba algklassides: Merlin, Dajana, üks kord nädalas, neljapäeval kella õpetaja Andra Vaguri

Märkkkaaavvvad inimest!t!t! seks peetakse. On lausa öeldud, et meil ka ühel aastal maakondlikku tunnus- polegi nii tublisid inimesi. Sellest on tust kohe ei järgnegi, siis ega ta tulema- Nagu