Vajangu Küla Veeprojekt Teostatud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vajangu Küla Veeprojekt Teostatud TAMSALU NR 1 JAANUAR AJALEHT 2014 TASUTA Edukas ühistöö Vajangu küla veeprojekt teostatud toob kasu tervele maakonnale Aastal 2013 lõppes projekt, millega tehti Tamsalu linnas ja Sääse alevikus üle aegade kõige suurem investeering vee -ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks ja rekonstruee- erinevaid ettepanekuid ministeeriumitele nt. oma- rimiseks. Veemajandus sai oluliselt töökindlam ja ka juhitavam, vähenesid veekaod ja poolseid ettepanekud tegime transpordi arenguka- reovee puhastamise võimalused ja kvaliteet paranesid. vasse jne. Samuti korraldati erinevaid koolitusi ja Elanikud said aga kvaliteetse puhastatud joogivee. seminare kohalike omavalitsuste ametnikele. Aasta Sama aasta 18. veebruaril sõlmis Tamsalu Vesi AS aga juba järjekordse töövõtule- Maakonna arengu määrab paljuski ka see, kuidas 2014 on laulu-ja tantsupeo aasta ning toimuvad nii pingu aktsiaseltsiga Terrat, kes oli võitnud järjekordse riigihanke aga seekord juba toimib omavalitsuste koostöö konkreetses maakon- Virumaa laulupäev Rakveres, kui ka üld laulu-ja Vajangu küla ühisveevärgi – ja kanalisatsioonirajatiste, ehitiste väljaehitamiseks ja nas. Lääne-Virumaa on üks nendest, kelle koostöö tantsupidu Tallinnas. VIROL on võtnud endale ko- rekonstrueerimiseks. just läbi Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) hustuse neid mõlemat kureerida. Meie maakonnast Samal ajal kirjutati alla ka leping omanikujärelevalvet tegeva ettevõttega, milleks oli on kindlasti andnud olulise panuse meie maakonna on üleriigilisele peole registreerunud 130 kollektii- hanke võitnud Vealeidja OÜ. arengule ning kelle tegemisi tuuakse eeskujuks ka vi üle 2500 osalejaga. Ehki Vajangu vee ja kanalisatsioonitrassid olid 2 järgus juba uuendatud, vajasid veel teistele. Ühistööna saab käsitleda ka ühisasutusi nt. Oleme edukalt korraldanud ka erivajadustega las- osa trasse rekonstrueerimist ning töökindluse ja joogivee kvaliteedi kindlustamiseks Lääne-Viru Arenduskeskus (LVAK) tegutseb selle tele transporti Tartusse, mille eesmärgiks on tulla uuendamist 2 veepumplat. Kuna Vajangu reoveepuhasti oli praktiliselt amortiseeru- nimel, et nõu ja jõuga toetada erinevaid sihtrühmi vastu kõne-ja kuulmispuudega laste vanematele, et nud, siis ehitati ka täielikult uus kaasaegne reoveepuhasti. nagu, alustavad ning tegutsevad ettevõtted, koda- aidata neid transporditeenuse osutamisel vastavas- Foto: Aavo Leemets nikeühendused, investorid, ettevõtlikud noored se erikooli, 2013 aastal saime aidata selle teenuse jne. Tulemuseks oli 2013 aastal üle 300 nõustamise osutamisega 36 last. Projektidest võib lõppeval ning läbi erinevate MTÜ-de ja ettevõtluse projekti- aastal välja tuua ka mitmed Keskkonnainvestee- de ja koolitustega toodi maakonda lisaraha üle 100 ringute Keskuse (KIK) projektid, mis eelkõige olid tuhande euro. Keskuse uksed on kõikidele soovija- suunatud keskkonnateadlikuse kasvatamisele õpi- tele avatud, et aidata kaasa heade ideede realisee- lastes nt. maakonna 3. klasside õuesõppeprojekt, rumisele. Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus pakub kus osales üle 600 õpilase, gümnaasiumi õpilastele aga logopeedilist, eripedagoogilist, sotsiaalpeda- suunatud uurimusliku õppe programm, kus osaleb googilist ning psühholoogilist nõustamisteenust üle 300 maakonna gümnasisti jne. 2013 aastal ot- hariduslike ja arenguliste erivajadustega lastele, sustasime liidu tasandile, ka ühe suurema projekti nende vanematele, haridusasutuste töötajatele ning algatada. Nimelt saab 2015 aasta alguses LVAK-i kohalike omavalitsustele. Nõustamisi oli 2013 aas- koordineerimisel teoks Lääne-Viru maakonnapla- tal üle 500, mis näitab selle asutuse ja nende poolt neeringut täpsustava jalg- ja jalgrattateede teema- pakutavate teenuste suurt vajadust. Kuigi alates planeering, mille üheks eesmärgiks on kergliiklus- 2014 aasta septembrist koondatakse riigi poolt teede ja jalgrattamarsruutide kavandamine ning Puhastusseadmete avamine on tõsine asi. Kvaliteedikontrolliks tuli juua äsjapuhastatud vett. loodavatesse uutesse maakondlikesse keskustes- liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse parandamine se peale õppenõustamise ka karjäärinõustamine maakonnas, soovime, et tulevikus oleks terve maa- Märtsis alustasid ehitajad aktiivset ehitustegevust ning aasta lõpuks jõuti projekt lõpe- ning maakondlikud nõustamiskomisjonid, siis on kond kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja et tada ennetähtaegselt. Projekti käigus ehitati Vajangu külasse kanalisatsioonitorustikke see kindlasti hea lahendus, kuid kuidas see reali- neid saaksid kasutada nii liikumisharrastajad kui 2871m, millest survekanalisatsioonitorustikke 978m. seerub ning kas teenuseid saadakse sealt edaspidi ka need kes auto või ühistranspordi asemele kas Joogiveetorustikke 1798 meetrit. tasuta või tasulisena, seda kahjuks ei tea. Aeg an- siis jalgsi või rattaga ohutult tööle, koju või koo- Rekonstrueeriti kaks puurkaev – pumplat. Pumplad said täielikult uued hooned, sisus- nab arutust ja loodame, et sellega ei kannata meie li saaksid minna. Jalg-ja jalgrattateede rajamiseks tuse ja kaasaegsed seadmed ning ka kaugjuhtimissüsteemi. tulevik-nõustamist vajavad lapsed, seda enam, et annab eelduse ka see, et keskkonnasäästlik trans- Foto: Aavo Leemets lisarahastust tugispetsialistide palkamiseks koha- port on ka Euroopa Liidu üheks uue rahastamis- likud omavalitsused riigilt ilmselt ei saa. Turismi perioodi prioriteediks. Traditsiooniliselt korraldati valdkonna oleme aga katnud SA Põhja-Eesti Turis- haridusvaldkonnas veel aineolümpiaadidel käinud mi tegevuse toetamisega, mis aitab maakonda läbi õpilaste ja nende juhendajate tänuüritust nn. aine- turismiprojektide reklaamida nii Eestis kui ka väl- tundjate aupäeva ning iga aastast uut kooliaastat jaspool. Need asutused on ühed olulisemad, mille sissejuhatavat haridusseminari „Lääne-Viru hari- ühine asutamine, toetamine ja tegevustes osalemi- duse päeva“, kus peaettekandega „Haridus tulevi- ne liidu poolt on olnud meie prioriteediks juba pik- kus“ esines Kristjan Port ning seal osales üle 250 ka aega, just sellepärast, et kasusaajate sihtrühm maakonna haridusvaldkonnaga seotud inimese. on äärmiselt lai. VIROL on alates lõppevast aastast Nende ürituste raames tunnustas VIROL nii vast- maakondlik partner ka Haridus-ja teadusminis- seid pedagooge, kes meie maakonda tööle asusid teeriumile, mille tulemusena toetasime maakonna kui ka uusi haridusasutuste juhte. Samuti korraldati õpilasürituste läbiviimist, õpetajate aineühenduste koos maakonnalehe Virumaa Teatajaga juba küm- ja koolijuhtide ühistegevusi ning aineolümpiaade. nes „Lääne-Viru Aasta tegu“ konkurss ning koos 2014.aastal on teada ka see, et rahalisi vahendeid Lääne-Viru maavalitsuse ning Kultuurkapitaliga eraldatakse juurde ka lasteaiaõpetajate täiendkoo- anti välja järjekordne maakonna „Kultuuripärl“ litusteks. See, et saame seda valdkonda toetada on preemia. Tublimaid maakonna kodukaunistajaid Uute pumplatega tutvumas meile äärmiselt oluline, sest meie maakonna hari- sai aga tunnustatud konkursi „Lääne-Virumaa Pumplad on varustatud joogivee puhastusseadmetega. Pumplatesse paigaldati lisaks duse tase on olnud väga kõrge, pidades silmas just Kaunis kodu“ raames Veneveres, mis näitas veel- UV seadmed, mis võimaldavad operatiivselt ja ohutult tagada kvaliteetse joogivee ka õpitulemusi ning üleriiklikel aineolümpiaadel osa- kord, et meil on palju neid, kes oma kätega midagi siis kui joogivette peaks ootamatult tulema bakteriaalne reostus (coli jne). lemist. Meil on ka tugevad maakoolid kes annavad tahavad ära teha ning läbi selle muudavad nad pea- Uus reoveepuhasti on aktiivmuda puhasti, mis on varustatud kaasaegsete seadmete- tulemuste poolest „silmad ette“ ka Tallinna ja Tartu le oma kodu ka konkreetse paikkonna kaunimaks, ga, kus puhastusprotsess on hästi juhitav ja töötingimused väga head. Juba esimese eliitkoolidele. Kas aga riik ka nende püsimajäämist mis omakorda annab lisandväärtuse kogu meie käivitamisega saadi puhasti nõuetekohaselt tööle ja nüüd töö käigus on võimalik veel soosib, seda näitab tulevik, sest uus rahastamismu- maakonnale. protsessi igati optimeerida. del on tekitanud palju küsimusi ja segadust. Sel- Heaks näiteks ülepiirilisest koostööst naaber maa- Külasse ehitati ka uus nõuetekohase tuletõrjevee hoidla. lel aastal sai omavalitsuste vahel kokkulepitud, et konnaga on aga kindlasti Virumaa Kirjandusauhin- Kogu investeeringu maksumus oli ligikaudu 1,1 miljonit eurot. hakatakse toetama läbi Lääne-Viru Spordiliidu ka na väljaandmine, mida antakse välja koos Ida-Viru Ligikaudu 80% sellest summast rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt, maakonna koolisporti. Olen seisukohal, et noorte Omavalitsuste Liiduga ning mis sai teoks juba 25 ligikaudu 20% aga Tamsalu Vesi AS ja Tamsalu valla eelarvest.. sportlaste ja noorte spordialaste tegevuste toetami- aastat ja lõppenud aastal pälvis tunnustuse Mihkel Nüüd, kus Vajangu küla on saanud endale nõuetekohase joogiveesüsteemi, on välis- ne on nende tulevikku arvestades võtmetähtsusega. Mutt teose „Kooparahvas läheb ajalukku eest“. 25 tatud, et selles süsteemis oleks võimalik joogivee kvaliteedi halvenemine. Küll aga Kokku finantseerisime 2013.aastal haridusvaldkon- aastapäeva puhuks korraldati ka auhinnale logo ja peaks kohalikud elanikud ja ka ettevõtjad kandma hoolt selle eest, et nende hoolimatu da üle 70 tuhande euro ning maakondlikesse ühis- eksliibrise konkurss, mille võitis Rakvere linna- tegevuse tulemusena ei saaks reostatud põhjavesi. Kindlasti peaks külas üle vaatama tegevustesse üle 25 tuhande euro s.h tegevustoetusi kunstnik Teet Suur. Logo hakkab ehtima kõiki 25 läga – ja sõnnikuhoidlad ja nende ümbrused, sest
Recommended publications
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • EELNÕU 03.03.2021 Nr 1-4/21/134 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS
    EELNÕU 03.03.2021 nr 1-4/21/134 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS Tapa Vajangu Põhikooli tegevuse ümberkorraldamine Vajangu Põhikool on lasteaed-põhikoolina tegutsev Tapa valla munitsipaalkool, kus 2020/2021 õppeaastal õpib lasteaiarühmas 10 last ning I ja II kooliastmes 10 õpilast. Kool koos lasteaiaga paikneb Vajangu keskusehoones, mis on algselt projekteeritud oluliselt suuremale õpilaste arvule. Elanikkonna vähenemine koos laste arvu vähenemisega nii kooli kui lasteaiaosas, tingivad muudatused kooli senises tegevuses ja Vajangu keskusehoone kasutuses. Ümberkorraldustega luuakse eeldused Tapa valla hariduse- ja noorsootöö arengukavas 2025 sõnastatud eesmärkide (võimalus põhihariduse omandamiseks paikkondades; motiveeritud, kvalifikatsiooniga õpetajaskonna ning tugipersonal tagamine; laste võimalused saada võimetekohane üld- ja huviharidus; hariduse omandamine turvalises, kvaliteetses ja kaasaegses õpikeskkonnas) saavutamiseks. Tagamaks võimalust põhihariduse omandamiseks Vajangu paikkonnas, säilitada kohapeal senised lasteaia- ning õppekohad I ja II kooliastmes. Motiveeritud kvalifikatsiooniga õpetajaskonna ning tugipersonal tagamiseks liita Vajangu kool Tamsalu gümnaasiumi ja lasteaiaosa Tamsalu lasteaiaga „Krõll“. Nii lasteaia kui koolilaste arv Vajangul ei võimalda täiskoha koormust enamikele õpetajatest ning tugispetsialistidest. Koolide ja lasteaia liitmisel tekiks tööandja, kel on võimalik tagada töötajatele nende vajadustele sobiv töökoormus, jagades personaliressurssi mitme õppekoha vahel. Paranevad ka võimalused töötajate asendamiseks,
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR Rakvere 2009
    Maakonna sotsiaalne infrastruktuur LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2009-2015 Rakvere 2009 Maakonna sotsiaalne infrastruktuur Sisukord 1 Kantide määratlemine ja tüpoloogia - 8 - 2 Teenuste kättesaadavus - 11 - 2.1 Esmatasandi teenused - 11 - 2.2 Täiendavalt käsitletud teenused - 11 - 2.3 Maakonnakesksed teenused - 12 - 3 Probleemsete teenuste ja kantide määramise kriteeriumid - 12 - 4 Probleemsed teenused - 13 - 5 Probleemsed kandid - 14 - 5.1 Ääremaalised kandid - 14 - 5.2 Maalised kandid - 14 - 5.3 Saarelised kandid - 15 - 5.4 Ühistranspordi suhtes erandolukorras olevad kandid - 15 - 5.5 Linnalähedased kandid - 15 - 6 Keskuskandid/keskused - 15 - Joonis 2. Rahvastiku trendid aastani 2015 - 17 - 7 Teenuste kättesaadavuse parandamise meetmed maakonna kantides - 18 - 7.1 Linnade lähiümbrus - 18 - 7.1.1 Lepna kant - 18 - 7.1.2 Tamsalu kant - 18 - 7.1.3 Piira kant - 19 - 7.2 Linnalähedased keskuskandid - 20 - 7.2.1 Sõmeru kant - 20 - 7.2.2 Vinni-Pajusti kant - 20 - 7.3 Linnalähedased kandid - 21 - 7.3.1 Hulja kant - 21 - 7.3.2 Arkna kant - 23 - 7.3.3 Karitsa kant - 24 - 7.3.4 Veltsi kant - 24 - 7.3.5 Karkuse kant - 25 - 7.3.6 Saksi kant - 25 - 7.3.7 Kunda kant - 26 - 7.4 Maalised keskuskandid - 27 - 7.4.1 Haljala kant - 27 - 7.4.2 Kadrina kant - 29 - 7.4.3 Lehtse kant - 29 - 7.4.4 Laekvere kant - 30 - 7.4.5 Rakke kant - 31 - 7.4.6 Ulvi kant - 32 - 7.4.7 Võsu kant - 32 - 7.4.8 Roela kant - 34 - 7.4.9 Tudu kant - 34 - 7.4.10 Viru-Nigula kant - 35 - 7.4.11 Simuna kant -
    [Show full text]
  • Päikseline Päev Ja Säravad Inimesed Saarel
    TAMSALU NR 7 AUGUST 2013AJALEHT TASUTA Päikseline päev ja säravad inimesed saarel. Ilus ilm oli korraldajatel juba varakult durõõmu saanud maitsta Uudeküla, Porkuni vaid ikka külaelu elavdamine ja elanike oma- tellitud. Mõnusad soojakraadid õhus ja vees ja Vajangu. Sel aastal võidutses Naistevälja vahelise koostöö parandamine. Miski ei liida tegid olemise mõnusaks nii Porkuni päeva kü- küla. Võistluse uustulnukad, Tamsalu „Tim- inimesi rohkem kui oma küla eest võistlemine lalistel, esinejatel kui korraldajatel. tar“ ja Sauvälja külad, said vastavalt teise ja ja omadele kaasaelamine. Tore oli võistlustel Eriliselt mõnu tundsid soojast veest ja järve kolmanda koha. Uus tulija oli ka Järsi ja Võh- näha nii lapsi, noori kui juba kogemustega ini- kõrgest veetasemest tünnisõiduvõistlusel osa- muta koondvõistkond, Tamsalul oli väljas ka mesi. Külade võistluseks, aga ka lastele ja las- Juba 13ndat korda korraldati Porkunis Tam- lejad. Rahvusvahelise maigu võistlustele an- 2. võistkond. Endistest tegijatest olid kohal temeelsetele oli Airfun toonud kaasa mitmed salu valla vapiüritust. Kultuurisündmuse läbi- dis Soome tünnisõidu koondis. Porkuni, Loksa, Uudeküla. Kõiki üksikalade atraktsioonid: XL batuut, sky-jump, ronimis- viimise kohti oli sel korral jälle viis: Kaieal- Alates südapäevast sai osaleda kõiksugu mee- ja külade viievõistluse kolme paremat auta- torn, rodeohärg, „rajalt maha“ vallatud pallid. lika, Külmaallika, kohvik „Kullese“ rand, lelahutustel ja võistlustel. Viiendat aastat jär- sustati toredate auhindadega, aukirjade ja ka- Atraktsioonidel lustimine oli Porkuni päeval Porkuni rahvamaja ja Paemuuseum Lossi- jest toimus külade viievõistlus. Seni olid või- rikaga. Ega auhinnad ei olegi kõige tähtsam, osalejatele tasuta. Lapsed said vaadata õpetlikku nukuetendust kontserdi andsid Maarja-Liis Ilus ja Peeter li korraldusmeeskonnale, Porkuni rahvamaja 13ndad Porkuni päevad ja selle aasta tünnisõi- „Eeslike Eedu“, laste ristsõnu lahendada ja Rebane.
    [Show full text]
  • 1 Aastaaruanne 2016 Vajangu Raamatukogu Elanike Arv 450 1.Põhilised Tegevussuunad • Vajangu Raamatukogu Jätkas Oma Tegutsem
    1 Aastaaruanne 2016 Vajangu Raamatukogu Elanike arv 450 1.Põhilised tegevussuunad Vajangu Raamatukogu jätkas oma tegutsemist väljakujunenud rütmis. Jätkusid tavapärased üritused ja tegevused raamatukogus. Huvitavaks kujunes koostõõ Vajangu Tervisekeskusega. Aprillis- südamekuul oli raamatukogus võimalik mõõta vererõhku ja veresuhkrut. Mõõtmisi teostas Vajangu Tervisekeskuses praktikal olnud praktikant. Võimalik oli saada tervete eluviiside kohta ka teabematerjali. Aasta lõpus ostis Vajangu Noortekeskus paberilõikamise masina ja pakkus raamatukogule võimalust sellega külarahvale kaardimeisterdamist õpetada. Esimesed jõulukaardid valmisidki detsembri lõpus. Kavas on uuel aastal ettevõtmist jätkata. Pikki aastaid üleval olnud Vajangu Põhikooli küsimus sai 2016/17 õppeaastaks lahenduse. Põhikoolist sai kuueklassiline algkool-lasteaed. Koolis olevate laste arv vähenes poole võrra. Positiivne oli see, et Vajangule on kolinud viimastel aastatel mõned uued pered ja tänu sellele on lasteaias käivate laste arv kasvanud. See annab lootust, et Vajangu kool ikka püsib edaspidigi. Merekultuuri aastal korraldati Vajangu Raamatukogus näitus Meri ja mehed. Läbi aegade on meie rannaäärsete piirkondade elust kirjutanud mitmed kirjanikud: Juhan Smuul, Albert Uustulnd, Jüri Tuulik jt. Lasteaias käis raamatukogu töötaja ette lugemas juttu vaalapere vahvatest tegemistest. Pärast meisterdasid lapsed paberist põneva vaala. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud: Muudatusi raamatukogu võrgus ei toimunud. Muudatusi lahtiolekuaegades ei toimunud.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Tapa Valla Sääse Aleviku Liitmine Tamsalu Linnaga
    TAPA VALLA SÄÄSE ALEVIKU LIITMINE TAMSALU LINNAGA Asustusjaotuse muutmise taotlemine SELETUSKIRI Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Asustusjaotuse muutmise“ juurde Ühendatavate asulate iseloomustus (rahvaarv, koosseis, paiknemine, sotsiaal-majanduslik olukord, arenguvõimalused, kooskõla planeeringute ja arengukavadega jms) Tapa vald on kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas, mille keskus on Tapa linn . Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald, mis piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga. Tapa vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel. Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks: • Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla; • Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla; • Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla; • Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla; • Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla; • Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla; • Tamsalu – Tamsalu linn, Sääse alevik, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla; • Tapa linn; • Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla. Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ”Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009- 2015” järgi jagunes Tamsalu vald neljaks kandiks: 1) Tamsalu kant (Sääse, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa,
    [Show full text]
  • EELNÕU 05.08.2020 Nr 1-4/20/91 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS
    EELNÕU 05.08.2020 nr 1-4/20/91 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS Tapa Asustusjaotuse muutmise algatamine Tapa Vallavolikogu 17. juuni 2019 istungil toimus arutelu majandus- ja ettevõtluskomisjoni ettepaneku üle ühendada Sääse alevik Tamsalu linnaga. Tapa Vallavolikogu toetas esitatud ettepanekut Tamsalu linna ja Sääse aleviku asumijaotuse muutmiseks ja delegeeris eelnõu ettevalmistamise Tapa vallavalitsusele. Majandus- ja ettevõtluskomisjoni 04.06.2019 koosolekul tegi komisjon ettepaneku volikogule võimalikuks piiride muutmiseks - Sääse aleviku liitumiseks Tamsalu linnaga. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5 ja 51 ning Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004 määruse nr 355 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ § 10 lõike 1: 1. Algatada Tapa valla asustusjaotuse muutmine, mille tulemusena liidetakse Sääse alevik Tamsalu linnaga ning Tamsalu linn suureneb Sääse aleviku võrra. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva otsuse peale võib esitada Tapa Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Maksim Butšenkov volikogu esimees Seletuskiri Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Asustusjaotuse
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]