NR 1 JAANUAR AJALEHT 2014 TASUTA Edukas ühistöö Vajangu küla veeprojekt teostatud toob kasu tervele maakonnale Aastal 2013 lõppes projekt, millega tehti Tamsalu linnas ja Sääse alevikus üle aegade kõige suurem investeering vee -ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks ja rekonstruee- erinevaid ettepanekuid ministeeriumitele nt. oma- rimiseks. Veemajandus sai oluliselt töökindlam ja ka juhitavam, vähenesid veekaod ja poolseid ettepanekud tegime transpordi arenguka- reovee puhastamise võimalused ja kvaliteet paranesid. vasse jne. Samuti korraldati erinevaid koolitusi ja Elanikud said aga kvaliteetse puhastatud joogivee. seminare kohalike omavalitsuste ametnikele. Aasta Sama aasta 18. veebruaril sõlmis Tamsalu Vesi AS aga juba järjekordse töövõtule- Maakonna arengu määrab paljuski ka see, kuidas 2014 on laulu-ja tantsupeo aasta ning toimuvad nii pingu aktsiaseltsiga Terrat, kes oli võitnud järjekordse riigihanke aga seekord juba toimib omavalitsuste koostöö konkreetses maakon- Virumaa laulupäev Rakveres, kui ka üld laulu-ja Vajangu küla ühisveevärgi – ja kanalisatsioonirajatiste, ehitiste väljaehitamiseks ja nas. Lääne-Virumaa on üks nendest, kelle koostöö tantsupidu Tallinnas. VIROL on võtnud endale ko- rekonstrueerimiseks. just läbi Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) hustuse neid mõlemat kureerida. Meie maakonnast Samal ajal kirjutati alla ka leping omanikujärelevalvet tegeva ettevõttega, milleks oli on kindlasti andnud olulise panuse meie maakonna on üleriigilisele peole registreerunud 130 kollektii- hanke võitnud Vealeidja OÜ. arengule ning kelle tegemisi tuuakse eeskujuks ka vi üle 2500 osalejaga. Ehki Vajangu vee ja kanalisatsioonitrassid olid 2 järgus juba uuendatud, vajasid veel teistele. Ühistööna saab käsitleda ka ühisasutusi nt. Oleme edukalt korraldanud ka erivajadustega las- osa trasse rekonstrueerimist ning töökindluse ja joogivee kvaliteedi kindlustamiseks Lääne-Viru Arenduskeskus (LVAK) tegutseb selle tele transporti Tartusse, mille eesmärgiks on tulla uuendamist 2 veepumplat. Kuna Vajangu reoveepuhasti oli praktiliselt amortiseeru- nimel, et nõu ja jõuga toetada erinevaid sihtrühmi vastu kõne-ja kuulmispuudega laste vanematele, et nud, siis ehitati ka täielikult uus kaasaegne reoveepuhasti. nagu, alustavad ning tegutsevad ettevõtted, koda- aidata neid transporditeenuse osutamisel vastavas- Foto: Aavo Leemets nikeühendused, investorid, ettevõtlikud noored se erikooli, 2013 aastal saime aidata selle teenuse jne. Tulemuseks oli 2013 aastal üle 300 nõustamise osutamisega 36 last. Projektidest võib lõppeval ning läbi erinevate MTÜ-de ja ettevõtluse projekti- aastal välja tuua ka mitmed Keskkonnainvestee- de ja koolitustega toodi maakonda lisaraha üle 100 ringute Keskuse (KIK) projektid, mis eelkõige olid tuhande euro. Keskuse uksed on kõikidele soovija- suunatud keskkonnateadlikuse kasvatamisele õpi- tele avatud, et aidata kaasa heade ideede realisee- lastes nt. maakonna 3. klasside õuesõppeprojekt, rumisele. Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus pakub kus osales üle 600 õpilase, gümnaasiumi õpilastele aga logopeedilist, eripedagoogilist, sotsiaalpeda- suunatud uurimusliku õppe programm, kus osaleb googilist ning psühholoogilist nõustamisteenust üle 300 maakonna gümnasisti jne. 2013 aastal ot- hariduslike ja arenguliste erivajadustega lastele, sustasime liidu tasandile, ka ühe suurema projekti nende vanematele, haridusasutuste töötajatele ning algatada. Nimelt saab 2015 aasta alguses LVAK-i kohalike omavalitsustele. Nõustamisi oli 2013 aas- koordineerimisel teoks Lääne-Viru maakonnapla- tal üle 500, mis näitab selle asutuse ja nende poolt neeringut täpsustava jalg- ja jalgrattateede teema- pakutavate teenuste suurt vajadust. Kuigi alates planeering, mille üheks eesmärgiks on kergliiklus- 2014 aasta septembrist koondatakse riigi poolt teede ja jalgrattamarsruutide kavandamine ning Puhastusseadmete avamine on tõsine asi. Kvaliteedikontrolliks tuli juua äsjapuhastatud vett. loodavatesse uutesse maakondlikesse keskustes- liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse parandamine se peale õppenõustamise ka karjäärinõustamine maakonnas, soovime, et tulevikus oleks terve maa- Märtsis alustasid ehitajad aktiivset ehitustegevust ning aasta lõpuks jõuti projekt lõpe- ning maakondlikud nõustamiskomisjonid, siis on kond kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja et tada ennetähtaegselt. Projekti käigus ehitati Vajangu külasse kanalisatsioonitorustikke see kindlasti hea lahendus, kuid kuidas see reali- neid saaksid kasutada nii liikumisharrastajad kui 2871m, millest survekanalisatsioonitorustikke 978m. seerub ning kas teenuseid saadakse sealt edaspidi ka need kes auto või ühistranspordi asemele kas Joogiveetorustikke 1798 meetrit. tasuta või tasulisena, seda kahjuks ei tea. Aeg an- siis jalgsi või rattaga ohutult tööle, koju või koo- Rekonstrueeriti kaks puurkaev – pumplat. Pumplad said täielikult uued hooned, sisus- nab arutust ja loodame, et sellega ei kannata meie li saaksid minna. Jalg-ja jalgrattateede rajamiseks tuse ja kaasaegsed seadmed ning ka kaugjuhtimissüsteemi. tulevik-nõustamist vajavad lapsed, seda enam, et annab eelduse ka see, et keskkonnasäästlik trans- Foto: Aavo Leemets lisarahastust tugispetsialistide palkamiseks koha- port on ka Euroopa Liidu üheks uue rahastamis- likud omavalitsused riigilt ilmselt ei saa. Turismi perioodi prioriteediks. Traditsiooniliselt korraldati valdkonna oleme aga katnud SA Põhja-Eesti Turis- haridusvaldkonnas veel aineolümpiaadidel käinud mi tegevuse toetamisega, mis aitab maakonda läbi õpilaste ja nende juhendajate tänuüritust nn. aine- turismiprojektide reklaamida nii Eestis kui ka väl- tundjate aupäeva ning iga aastast uut kooliaastat jaspool. Need asutused on ühed olulisemad, mille sissejuhatavat haridusseminari „Lääne-Viru hari- ühine asutamine, toetamine ja tegevustes osalemi- duse päeva“, kus peaettekandega „Haridus tulevi- ne liidu poolt on olnud meie prioriteediks juba pik- kus“ esines Kristjan Port ning seal osales üle 250 ka aega, just sellepärast, et kasusaajate sihtrühm maakonna haridusvaldkonnaga seotud inimese. on äärmiselt lai. VIROL on alates lõppevast aastast Nende ürituste raames tunnustas VIROL nii vast- maakondlik partner ka Haridus-ja teadusminis- seid pedagooge, kes meie maakonda tööle asusid teeriumile, mille tulemusena toetasime maakonna kui ka uusi haridusasutuste juhte. Samuti korraldati õpilasürituste läbiviimist, õpetajate aineühenduste koos maakonnalehe Virumaa Teatajaga juba küm- ja koolijuhtide ühistegevusi ning aineolümpiaade. nes „Lääne-Viru Aasta tegu“ konkurss ning koos 2014.aastal on teada ka see, et rahalisi vahendeid Lääne-Viru maavalitsuse ning Kultuurkapitaliga eraldatakse juurde ka lasteaiaõpetajate täiendkoo- anti välja järjekordne maakonna „Kultuuripärl“ litusteks. See, et saame seda valdkonda toetada on preemia. Tublimaid maakonna kodukaunistajaid Uute pumplatega tutvumas meile äärmiselt oluline, sest meie maakonna hari- sai aga tunnustatud konkursi „Lääne-Virumaa Pumplad on varustatud joogivee puhastusseadmetega. Pumplatesse paigaldati lisaks duse tase on olnud väga kõrge, pidades silmas just Kaunis kodu“ raames Veneveres, mis näitas veel- UV seadmed, mis võimaldavad operatiivselt ja ohutult tagada kvaliteetse joogivee ka õpitulemusi ning üleriiklikel aineolümpiaadel osa- kord, et meil on palju neid, kes oma kätega midagi siis kui joogivette peaks ootamatult tulema bakteriaalne reostus (coli jne). lemist. Meil on ka tugevad maakoolid kes annavad tahavad ära teha ning läbi selle muudavad nad pea- Uus reoveepuhasti on aktiivmuda puhasti, mis on varustatud kaasaegsete seadmete- tulemuste poolest „silmad ette“ ka Tallinna ja Tartu le oma kodu ka konkreetse paikkonna kaunimaks, ga, kus puhastusprotsess on hästi juhitav ja töötingimused väga head. Juba esimese eliitkoolidele. Kas aga riik ka nende püsimajäämist mis omakorda annab lisandväärtuse kogu meie käivitamisega saadi puhasti nõuetekohaselt tööle ja nüüd töö käigus on võimalik veel soosib, seda näitab tulevik, sest uus rahastamismu- maakonnale. protsessi igati optimeerida. del on tekitanud palju küsimusi ja segadust. Sel- Heaks näiteks ülepiirilisest koostööst naaber maa- Külasse ehitati ka uus nõuetekohase tuletõrjevee hoidla. lel aastal sai omavalitsuste vahel kokkulepitud, et konnaga on aga kindlasti Virumaa Kirjandusauhin- Kogu investeeringu maksumus oli ligikaudu 1,1 miljonit eurot. hakatakse toetama läbi Lääne-Viru Spordiliidu ka na väljaandmine, mida antakse välja koos Ida-Viru Ligikaudu 80% sellest summast rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt, maakonna koolisporti. Olen seisukohal, et noorte Omavalitsuste Liiduga ning mis sai teoks juba 25 ligikaudu 20% aga Tamsalu Vesi AS ja Tamsalu valla eelarvest.. sportlaste ja noorte spordialaste tegevuste toetami- aastat ja lõppenud aastal pälvis tunnustuse Mihkel Nüüd, kus Vajangu küla on saanud endale nõuetekohase joogiveesüsteemi, on välis- ne on nende tulevikku arvestades võtmetähtsusega. Mutt teose „Kooparahvas läheb ajalukku eest“. 25 tatud, et selles süsteemis oleks võimalik joogivee kvaliteedi halvenemine. Küll aga Kokku finantseerisime 2013.aastal haridusvaldkon- aastapäeva puhuks korraldati ka auhinnale logo ja peaks kohalikud elanikud ja ka ettevõtjad kandma hoolt selle eest, et nende hoolimatu da üle 70 tuhande euro ning maakondlikesse ühis- eksliibrise konkurss, mille võitis Rakvere linna- tegevuse tulemusena ei saaks reostatud põhjavesi. Kindlasti peaks külas üle vaatama tegevustesse üle 25 tuhande euro s.h tegevustoetusi kunstnik Teet Suur. Logo hakkab ehtima kõiki 25 läga – ja sõnnikuhoidlad ja nende ümbrused, sest kui hoidlad ei ole vettpidavad ja läga anti traditsiooniliselt Virumaa Poistekoorile, Viru- aasta jooksul selle preemiaga pärjatud raamatuid satub hoidlatest maapinnale, siis liigub see sealt koos pinnavetega karsti kaudu otse maa tütarlaste koorile, Lääne-Viru suurteperede meie maakonna raamatukogudes. põhjavette. Kõige kiiremini saavad reostatud sellisel juhul aga kohalikud joogivee- ühendusele, Lääne-Viru pensionäride ühingule jpt. Tänan siinkohal kõiki koostööpartnereid ja ko- kaevud. Kindlasti ei tohiks ka omavoliliselt juhtida sadevett kanalisatsioonitrassides- Kuid liidu eesmärgiks ei ole pelgalt raha jagamine, halikke omavalitsusi, tänu kellele oleme suutnud se, mis võib reoveepuhasti puhastusprotsessi tugevasti halvendada. vaid lõppenud aasta sisse mahtus ka maakonna kul- arendada maakonda ja loonud lisandväärtusi meie Järjekordne suurinvesteering on edukalt lõpule viidud ja üks valla küla on saanud tuurivaldkonna edendamine, milledest võiks välja maakonna inimestele. Edukat uut koostöö aastat! endale kvaliteetse joogivee ja ka puhtama elukeskkonna. tuua lisaks erinevate maakondlike kultuuriürituste Kuid sellega ei ole veel Tamsalu vallas väikekülade veeprojektid lõppenud, järge oo- korraldamisele, ka maakonna kultuuri-ja suurü- Sven Hõbemägi tab peatselt küla vee - ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. rituste kalendri koostamine ja levitamine, kui ka Lääne-Viru Omavalitsuste Liit poiss-solistide ja laulukarusselli piirkonnavoorude tegevdirektor Arvi Põldaas läbiviimine maakonnas. Lõppeval aastal tehti ka Tamsalu Vesi AS projektijuht JAANUAR 2014 TAMSALU AJALEHT 2 Kultuurikalender, veebruar Taidlejate jõulukontsert „Jõulud üle maa“ 14. detsembril oli taas vallaelanikel põhjust giks oli meil Eesti. Eesti oli meil valinud nais- 4.02(T) kell 11.00-14.30 DOONORIPÄEV tulla kultuurimajja. Kell 18.00 algas jõulu- koor ja kapell „Lustpill“. 9.02(T) kell 9.00-15.00 SÕBRALAAT. Korraldaja Silvi Pärn. Tel 580 50167 kontsert taidlejatelt, mille teemaks oli jõulude Nüüd jõudis kätte aega külastada meie naa- 12.02(K) kell 18.00 KINO: MUDILASTELE: „SUUR MAALRITÖÖ jt uued Eesti tähistamine erinevates maailma riikides. berriike Soomet ja Rootsit. Rootsit esindas multifilmid. Pääse 2€ Suure töö oli ärateinud lastenäiteringi juhen- tantsurühm „Kuldne Iga“. Rootsis algavad 12.02(K) kell 19.00 KINO: KOGUPEREFILM „VÄIKELINNA DETEKTIIVID ja daja Tiina Õunapuu, kes saatis kõigile huvi- jõulud 13. detsembril rongkäiguga, valgetesse VALGE DAAMI SALADUS“ Pääse 2€ ringide juhendajatele koguka materjali erine- riietesse riietatuna, küünlad käes ning kõige 12.02(K) kell 20.30 KINO: SEIKLUSFILM „KON TIKI“. Pääse 2€ vate riikide kohta. Huviringid said ise valida, ees käib Lucia, peas küünaldest kroon. 14.02(R) kell 18.00-21.30 LASTELE (5-15aastat) SÕBRAPÄEVA DISCO. millist riiki nad esindavad ning vastavalt sel- Soomes elab jõuluvana Joulupukki alates Diskorid Silver aka Boizu ja Sulo Särkinen (tre.ee). Pääse 2€ lele valmistati kostüümid ning valiti laulud ja 1985.a., enne seda elas ta põhjapoolusel. Pä- 15.02(L) kell 16.45 Väljasõit Vanemuisesse ETENDUSELE “PAPLID TUULES”. tantsud. kapikud on tal väga töökad ning mõnikord ka Pileti raha (16€/12.80€) tuua kultuurimajja hiljemalt 10.02.2014.a. Kandev osa oli seekord kanda näiteringil „At- nemad krutskeid täis. Hoogsa ja lustaka tant- Info tel 323 0968. sike“. Väikesed näitlejad olid riietatud päka- suga esinesid poiste tantsuring koos väikeste 15.02(L) kell 14.30-17.15 Tantsupeo 1. ülevaatus tantsurühmadele. Rakveres pikkudeks, kes hakkasid jõuluvana loal pii- võimlejatega. 20.02(N) kell 10.30 OÜ Silmarõõm. Silmade kontroll, prillid, prillide remont, luma, mis teistes riikides toimub, kuidas seal Kreeka oli endale valinud tüdrukute tantsuring silmarõhu mõõtmine INFO ja etteregistreerimine tähistatakse jõulusid. „154R“. Nende esituses saime näha hoogsat telefonil: 5219014 Segarühm „Tuhkatrallad“ viis meid Jaapanis- kreeka tantsu, mis peletab eemale kurja vai- 22.02(L) kell 19.00 VABARIIGI 96. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE. se, kus jõulud ei ole perekondlik koosviibimi- mu, Kallikantzardi. Päkapikud viisid meid ka KONTSERT-AKTUS. PIDU. Tantsuks eriti mõnus retrobänd ne vaid aega veedetakse mõnusalt kahekesi Aafrikasse, neiud tantsurühmast „KSK“, esi- „REGATT“ 70-80ndate aastate muusikaga. Pääse 5€. koos. tasid tõeliselt hoogsa ning kuuma pärismaa- 24.02(E) kell 07.32 Lipu heiskamine vallamaja ees. „Kairee“ väikesed tantsijad külastasid Hiinat. lastetantsu ümber lõkke. Tantsurühma „Val- kell 9.20 Mälestuskimbu panek Assamalla mälestustahvli juures Hiinas valmistatakse peamiselt kõik meie jõu- latud kurvid“ poolt esitatud vene tants tekitas kell 9.30 Mälestuskimbu asetamine kalmistule lukaunistused ja mänguasjad ning lava täitus- aga saalis tõelist elevust. kell 9.40 Mälestuskimbu asetamine Loksa kalmistule ki erinevate jõulumänguasjadega, kes meile Linetantsijatega käisime külas ameeriklastel. kell 10.00 Mälestuskimbu asetamine represseeritute mälestuskivi juurde tantsisid. Hiinast viisid päkapikud meid Un- Seal on kombeks peita ära pisike päkapikk, Tamsalus garisse. iga päev erinevasse kohta. Nii tuligi tantsijatel 24.02(E) kell 10.00-15.00 Vabariigi aastapäeval MATK ÜMBER MAAILMA. Sihtpunkt Laste muusika mängu ring „Tõruke“ esines koos tantsuga otsida kingutusi ja päkapikke. Kool. meile ungari jõululauludega. Järgmiseks rii- 28.02(R) kell 19.00 KONTSERT. Lauluklassi nooremad lauljad laulavad omi lemmiklaule. Pildil 13 vahvat ja 01-28.02 NÄITUS: Jaan Poska ja Tartu rahu (Eesti Rahvusraamatukogult) rahulolevat ringide juhendajat, puudub 4. Kõik kultuurimaja 1-2.03 (L-P) EESTI NOORED TANTSUTREENERID TAMSALU taidlus- ja harrastusrin- tantsurühmadele trenne tegemas ja tantse õpetamas. gide juhendajad teevad Korraldaja Egert Eenmaa. koos rühmadega tublit 06.03(N) kell 19.00 KONTSERT: Laulame seda laulu jälle- lauluklassi noored tööd. Neid töötulemusi lauljad. Pääse € oleme saanud nautida 07.03(R) kell 19.00 SALONGIÕHTU KÜÜNLAVALGUSE, LUULE, MUUSIKA erinevatel kontsertidel, JA HEA VEINIGA. Luulet loeb kirjanik TIINA EHIN. etendustel, näitustel. Kitarril Mart Soo, löökriistadel Brian Melvin Pääse 3€ Foto: Aavo Leemets ENNÄE INIMEST! Kõhutantsuring „Leyla“ tutvustas meile Egip- Vallavanem kinkis juhendajatele kommikarbi Sokratese õpilane Diogenes käis Ateena tänavatel südapäeval laternaga ringi ja otsis inimest... tuse jõule. Egiptuses on jõulude ajal suur pi- ning väikese ebaküpressi, aga kultuurimaja Naatsareti Jeesus otsis inimest ilma irooniata... dusööming, ilutulestik ning piknikud. Lastele poolt oli väike kingitusekott igale rühmale. Kuidas on täna? antakse väike rahasumma, mille eest saavad Kingikotis oli midagi söödavat, mis on iseloo- Mõnikord vastatakse küsimusele: kes sa oled? osta maiustusi, mänguasju ja jäätist. mulik riigile, mille jõulukombeid nad meile ...INIMENE Oma reisi lõpetasid päkapikud Itaalias. Itaa- tutvustasid läbi laulu, tantsu ja pillimängu. Tamsalu Kultuurimajas 19. veebruar kell 19.00 lia lapsed ootavad oma kingitusi 6. jaanuarini, need toob neile jõulumoor LaBefana. Itaalia Täname kõiki pealtvaatajaid, kes leidsid aega INIMESE RADA – KAOTATUD JA LEITUD tantsu esitas meile „Kairee“ põhirühm. koos päkapikkude ja taidlejatega teha jõulu- Teeviita seab Tamsalu Lunastaja koguduse õpetaja Tauno Kibur Itaaliast tulime koos päkapikkudega tagasi reis mööda erinevaid riike. koju, et tänada kõiki taidlejaid ning juhenda- jaid tehtud töö eest. Kultuurimaja taidlejad Aasta lõpus oli kõigil kultuurimajas kibekiire Kergemuusikakoor viis külakosti Tapa Kultuurikotta, esime- Kaire Kaljuvee– järjepidevuse preemia, Tõnu Sepp- parim sel advendil esineti koos Sirje Luige kombikellade ansambliga taustajõud, Tiiu Mürk- kultuuripärl. Tamsalu laulu- ja tantsu- Tamsalu kirikus ja advendiküünalde süütamisel Tamsalu valla peod said rahvakunsti preemia ja 2013nda aasta parimaks kul- jõulukuuse juures. Värskelt sadanud lumele tantsisid oma ja- tuurisündmuseks tunnistati rockkontsert „Mida iganes“. Kuid lajäljed poiste tantsurühm ja 154 R tantsijad. Jõulukuuse tuled inimesi ja kultuurisündmusi on meil palju rohkem, kes või mis süttisid traditsiooniliselt laulu „Oh, kuusepuu“ saatel. Lustiti tunnustamist vääriksid. Suured aitäh teile kõigile. üheskoos ümber tuleehtes jõulupuu Kaunist jõulukuud soovi- Peo teemaks oli „karneval“. Tõeliselt hea meel oli näha nii pal- sid vallarahvale kogudese vaimulik Tauno Kibur, volikogu esi- ju ja väga leidlikke kostüüme. mees Vardo Arusaar ja vallavanem Toomas Uudeberg. Kontserdi ühes osas astusid üles kultuurimaja rühmad kel- Koduste laste jõulupuul esinesid väikesed võimlejad ja lauljad, mikate tantsude ja lauludega, teine osa kuulus tantsuteatrile mängiti kombikelli. Lapimaalt oli kohale jõudnud jõuluvana. Dance Spirit kavaga „Spirit of Broadway“. Peale kultuurimaja kontsertide pakkusid jõulukuul kauneid Pätsi Sahver oli küpsetanud sünnipäevalapsele väga maitsva elamusi noored muusikud käsikellade ansamblist „Arsis“ Ai- vaarikatordi, mida jagus tänu väga oskuslikule tükeldamisele var Mäe dirigeerimisel. kõigile külalistele. Kui enamus kultuurimaja rühmi astusid üles ühise jõulukont- Peo osas tantsitas külalisi ansambel The Moon koos Gerli Pa- serdiga „Jõulud üle maa“, siis Tamsalu kergemuusikakoor ja “Valge Gospel” tõi terve lava lauljaid täis dariga. Kogu lustaka karnevaliõhtu sidus tervikuks õhtujuht kultuurimaja lauluklass rõõmustasid tamsalulasi kontserdiga Meelis Sarv. „Valge Gospel“. Kadri koos kontsertmeister Tiina ja lauljatega Südaööl võttis peoseltskond maskid maha ja stiilsematele kos- olid teinud ära suure töö. Kontserdil lauldi nii gospelmuusikat töömidele olid mõned auhinnadki. Kellele auhindu ei jagunud kui ka uues ja huvitavas seades tuntud hitte lootusest, pettu- jagus mõnusaid kontsertelamusi ja head tuju veel mitmeks päe- mustest, usust ja armastusest Suurepärast kontserti täiendas vaks. Tänud kõigile pidulistele toreda peo eest! Kohtumiseni. kaunis lava- ja helikujundus. Uus aasta algas tervituskontserdiga kirikus. Laulsid lauluklassi Kuigi õues oli maa must, langesid kultuurimaja lavale valged solistid ja kergemuusikakoor. lumeräitsakad: just sel ajal algas astronoomiline talv. Lauluklassi vanemad solistid tulid jaanuarikuu keskel publiku 28ndal detsembril, 33 aastat tagasi avati pidulikult Tamsalu ette kontserdiga ansambel ABBA lauludest. Kõlasid tuttavad kultuurimaja. Kaheksa aastat pole me kultuurimaja sünnipäeva SOS, Ring, ring, ring ümber kahvatu kuu, Waterloo jpt. tähistanud. Sel aastal andis tähistamiseks põhjust kultuurimaja Jaanuari viimasel päeval kell 19.00 saab lauluklassi kõiki laul- ringide, rühmajuhtide, personali tubli töö ja maakonna säde- jaid kuulata kontsert-eksamil. meorganisatsiooni tiitel ning muidugi ka toredad kultuurisõb- Kultuurimajal on tulemas väga tihe ja mitmepalgeline kultuu- rad lähedalt ja kaugemalt. riaasta, ootame kõigi vallakodanike häid ettepanekuid ja kaa- Õhtu algas Kultuuriministeeriumi tänukirja üleandmisega Sir- salöömist meie toimetustes-tegemistes. je Luigele, 40-aastase kapelli „Lustpill“ loojale ja juhendajale. Virveringi tantsijad olid karnevaliks hästi valmistunud Kultuurimaja meened kingiti: Kaja - missioonipremia, Fotod: Aavo Leemets Täpsem info Tamsalu kultuurimaja kodulehel ja Facebook’is. 3 TAMSALU AJALEHT JAANUAR 2014 Iga laps on eriline Tamsalu Gümnaasiumi abiturient Eva Jänes Lahendades samu intelligentsusteste, on vajalik tööhoiak, õpivalmidus ja distsipliin, oli edukas Riigikohtu poolt korraldatud iga järgnev põlvkond saanud tunduvalt pa- kuidas tundide jooksul toolile istuma jääda, remaid tulemusi kui eelnev. Testitulemuste kuidas suuta järgida õpetaja poolt määratle- kaasuskonkursil ning tänapäevaste normide järgi oleks suur tud tööülesandeid, kuidas järgida koolipäe- osa meie esiisadest olnud vaimse puudega. va reegleid. 14. jaanuaril toimus Riigikohtus pidulik tänuak- ja muu lisamaterjali otsimine. Ilma naljata. Intelligentsust määravad nii Kasvatusteadlane Mare Leino kirjeldab tus, kus tunnustati parimate õigusteemaliste õpi- Kuna 2013. aasta oli pühendatud kultuuripäran- geenid kui ka keskkond. Kumbki neist ei olukorda, kus viimasel ajal kasvab nö tui- lastööde autoreid. dile, siis koostöös Muinsuskaitseametiga olid saa avaldada oma mõju teisest sõltumatult made laste osakaal – nad vaatavad õpetajale Noortele õigusemõistjatele andsid auhinnad üle selle aasta haldus- ja eraõiguse kaasused seo- ja keskkonda parandades saab intelligentsu- tühja pilguga otsa, ei huvitu millestki ega Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, konkursi žü- tud kultuuripärandiga - need olid “Ristipuude se taset ilmselt märgatavalt tõsta. Inimesed reageeri millelegi. Õpetaja võib teha sadu rii esimees riigikohtunik Indrek Koolmeister ja kaasus” ja “Laulumemm Luule talgulaul” on erinevad, kuid nad sobituvad osakestena imesid ja kasvõi klassi ees tantsida – neil Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. Konkursile laekus 69 tööd. Töid hinnati neljas ühiskonnaks nimetatavasse puslepilti. Pusle on „suva“. vanuserühmas: 9., 10., 11. ja 12. klasside arves- on väikestest osadest koosnev tervik, mil- Üheks tänapäeva tõsiseks probleemiks on Riigikohus on juba üheksa aastat andnud 9.-12. tuses. le kõrvutiasetsevad osad peavad omavahel eriline tühjus – nn tühi depressioon, millest klasside õpilastele võimaluse lahendada kohtu- täpselt sobituma. ometigi puudub afektiivne kurvameelsus. praktikas ettetulevaid tüüpilisi juhtumeid ehk Eva Jänes sai 12. klassi õpilaste arvestuses I Laps on kui pusletükk, mis peab sobituma Laps pole kogenud erilist kaotust, teda pole kaasusi. Ka seekord pidid õpilased valima la- koha ja lisaks Muinsuskaitseameti eriauhinna oma pereringi ja eakaaslaste hulka, leidma hüljatud ega halvasti koheldud ning mate- hendamiseks ühe Riigikohtu poolt väljapakutud Ristipuude kaasuse lahendamise eest. sobiliku koha haridussüsteemis ja mõni- riaalsed tingimusedki võivad peres olla lau- kolme kaasuse seast. kord ka sotsiaalsüsteemis. Kool on koht, sa suurepärased. Valida sai tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguse Žüriisse kuulusid riigikohtunik Indrek Kool- kus koolilaps peab ärksama osa päevast vii- Tegemist on fantaasiamaailma tühjusega, probleeme sisaldava juhtumi. meister, ringkonnakohtunik Kai Kullerkupp, bima. Ta on sunnitud toime tulema nende st kujutluste ja mängu puudumisega. Mo- Valitud kaasus tuli lahendada justkui kohtus: esi- prokurör Marek Vahing, advokaat Alo Noormets, inimeste keskel ja selles keskkonnas, kuhu raali areng on algfaasis, mõttetegevus on tades mõlema poole argumendid ning kohtuniku Mart Reiniku Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ta on sattunud. kuidagi abitu ja loid ning asjade väärtust põhjendatud otsuse. õpetaja Karolina Antons, Haridus-ja Teadusmi- Üldiselt vajab inimene enda ümber kaasla- mõõdetakse rahas. See tühjus ei kao kallite Juhtumi lahendamisel on olnud kõige olulisem, nisteeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutte- si, lähedasemaid ja ka vähem lähedasi ning esemete ega luksusreiside abil. Enesetunne et õpilane lähtuks omaenda õiglustundest ja loo- rus ja ERR-i ajakirjanik Piret Ehrenpreis. tema rahulolu endaga ja oma olemisega paraneb ehk hetkeks, aga peagi on mõtted mulikult ka Eesti Vabariigi põhiseadusest. Ka- oleneb suures osas sellest, kuidas ta hindab endiselt tühjemad ja rahulolematus kasvab. suks tuleb kindlasti tutvumine teiste seadustega Maie Nõmmik oma suhteid teiste inimestega. Oma piira- Materiaalne heaolu võib vaimset tervist küll tud elukogemuse tõttu laps ei tea, ei suuda parandada, aga ainult teatud piirini. Seejärel ennustada ja otsustada, mida ta võib vajada, asjad, uusimad elektroonikaseadmed ja kal- mis võib talle hea olla ülehomme, paari või lid firmariided enam rõõmustada ei suuda. kümne aasta pärast. Laps on spontaanne, loov, püüab end häs- Mis see rõõm siis tegelikult on? Jagamise ti tunda siin ja praegu. Kui aga lapsel on ja tõelise koosolemise hetked – need, mis ei mingeid suhtlemise eripärasid, kas kaasa- maksa midagi. Soomlased kasutavad mõis- sündinud või mingil põhjusel varase arengu tet „õngitsemine“ - lapsevanemad peavad käigus kujunenud, siis on tal õnne, kui teda oma järeltulijast välja meelitama tema te- ümbritsevad inimesed oskavad seda märga- geliku olemuse. Õngitsemine nõuab aega ja ta, mõista ning vajadusel teda asjakohaselt koosolemist. Ilma vestluseta ega teise mõt- aidata, mis on sellele lapsele jõukohane või temaailmaga tutvumata ei saa kuidagi tea- oluline. da, mis seal toimub. Lapse kasvatamisest ja Hinnang lapse olukorrale sõltub hinda- õpetamisest oluliselt tähtsam on soov oma jast, igaüks arvab erinevalt: järeltulijat mõista – saada teada, mida ta *Tal on õpiraskused, käitumine tunnis on tunneb ja mõtleb. kohutav – õpetaja Laps peab tundma, et teda armastatakse just * Me ei saa enam kontakti, ta ei kuula mind sellisena, nagu ta on – ilma eriliste saavu- – lapsevanem tustetagi. *Tal on funktsionaalsed kaebused – pere- Me ei tea iialgi, millist mõju me midagi te- arst hes või tegemata jättes kellelegi avaldame. Hetk tänuaktuselt: õpilased, õpetajad, juhendajad, tunnustajad. Foto: Kadri Audova * On fikseeritud suitsetamine kooli territoo- Mõelgem alati enne, kui midagi teeme või riumil – politsei ütleme, tegemata või ütlemata jätame. * Tal on depressioon – psühhiaater * Olen väsinud, keegi ei mõista mind - Lõpuks üks mõte Ruth Bebermeyer`lt: 7. jaanuar 2014 – siberlased Tamsalu raamatukogus laps Ma ei ole kunagi näinud rumalat last, Käitumisprobleemidega laste arv kasvab ma olen näinud last, kes mõnikord Toimus tavapärane siberlaste talvine kokkusaa- esmaspäeviti kella 14 – 17-ni. Kontaktisik on kohutavalt kogu maailmas, nii ka Eestis. tegi asju, mida ma ei mõistnud, mine Tamsalu raamatukogus, et meenutada-mä- Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo Käitumishäire korral suunab laps oma halva või asju, mida ma ei olnud planeerinud, lestada, rääkida elust-olust, anda ja saada vaja- (tel.53853941). enesetunde väljapoole, käitumisse. Käitu- ma olen näinud last, kes ei olnud likku nõu. Olgem vajadusel julged nõu ja abi küsima. mishäireid on võrreldud palavikuga, põhju- näinud samu kohti, mida mina, Seekordseteks tähtsamateks külalisteks olid hr. seid on palju, tuleb leida õige ravi. Halvasti aga ta ei olnud rumal laps. Enno Uibo Murtud Rukkilille Ühingust ja Tam- Täpsemalt saab sellest ja represseeritute õigus- käituv laps koolis on nuhtlus nii õpetajale Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, salu vallavanem hr. Toomas Uudeberg. test lugeda Murtud Rukkilille Ühingu teatajast kui kaaslastele. Kõige rohkem kannatab aga mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta Otseselt teate saanud 18-st siberlasest said kah- RUKKILILL (detsember 2013). Leiate Tamsalu laps ise - saadav tagasiside on valdavalt ne- lihtsalt teadis teis asju kui sina? juks kohale tulla vaid pooled. Noorimad on seo- raamatukogust. gatiivne ja see omakorda toob kaasa enese- tud tööga, eakamatel raske kodust välja tulla. Suur tänu õpetaja Sirje Luigele ja tema õpilas- hinnangu languse. Elle Reinike On ka neid, kes polegi söendanud kokkusaamis- tele, kes meile meeldiva muusikalise külakosti Päris paljudel õpilastel puudub õppimiseks koolipsühholoog-sotsiaalpedagoog tele tulla, sest ei taha (jaksa) neid süngeid aegu tõid. meelde tuletada. Hoiame pöialt, et te ikka suurele peole pääsek- Parim uudis on see, et Tallinna Kesklinna Sot- site. Olgem terved ja nautigem aega, mis meile siaalkeskuses (Liivalaia tn 32) on avatud nõus- antud. Hooldekodus jõulumeeleolu loomas tamispunkt represseeritutele. Vastuvõtt toimub Malle Annus Foto: Aavo Leemets

20. detsembril käis Tamsalu valla Sääse hooldekodu elanikel külas jõulumeeleolu loomas ja kallistuste, pillimängu ning lauluga jõulurõõmu toomas Kaitseliidu Viru Maleva Kodu- tütarde Väike-Maarja rühm ringkonnavanem Ellen Sepa juhtimisel. Ja loomulikult jagati ka kommipakke. Foto: Aavo Leemets JAANUAR 2014 TAMSALU AJALEHT 4 3. Tunnistati valla munitsipaalmaal sanitaarraie Vallavalitsus tööde teostamiseks esitatud pakkumistest parimaks Valla elanike muutus aastal 2013 27.12.2013 OÜ Iriscorp Transport pakkumus. Nagu kõigi L-Viru maakonna(v.a V-Nigula+4) omavalitsustel, oli ka Tamsalu 1. Nõustuti kasutuslubade väljastamisega: 4. Kehtestati alates 01.01.2014.a Tamsalu Sää- valla 2013 aasta elanike muutus negatiivne. Kokku vähenes valla rahvaarv 76 • Elektrilevi OÜ-le 35/10kV alajaama püstita- se Lasteaias õppetöövälise tasulise lasteringi teenuse inimese võrra. misel aadressil: Paide mnt 30, Tamsalu linnas; hinnad. Võrdluseks lisan juurde graafi ku, mis näitab meie valla seisu teiste omavalitsus- • Elektrilevi OÜ-le maakaabelliini püstitami- 5. Kehtestati alates 01.01.2014.a Tamsalu Las- tega võrreldes, vähenemine oli järgmine: sel aadressidel: Tihnu, Tamsalu linnas ja Ülase, teaia Krõll õppetöövälise tasulise lasteringi teenuse külas; hind. • Famulor OÜ-le sigala rekonstrueerimisel 6. Otsustati kompenseerida 2013/2014 õppe- aadressil: Metsaääre, Kursi külas; aasta II poolaastal kümne lapse lasteaia toidupäeva • kõrvalhoone püstitamisel aadressil: Mäe tn maksumus ja kolme gümnaasiumiõpilase koolilõuna 2, Porkuni külas; maksumus. • Tamsalu Vesi AS-le puurkaev-pumpla re- 7. Eraldati ühekordset sotsiaaltoetust Tamsalu konstrueerimisel aadressil: Pärna tn 17, Vajangu kü- valla 2014.a eelarve eelnõus sotsiaaltoetuste maksmi- las; seks planeeritud vahenditest kahele vähekindlustatud • Tamsalu Vesi AS-le puurkaev-pumpla re- või puudega isikule. konstrueerimisel aadressil: Kooli tn 13, Vajangu kü- las; 21.01.2014 • Tamsalu Vesi AS-le reoveepuhasti püstitami- 1. Otsustati sõlmida leping tänavalõigu vallale sel aadressil: Rammo tee 5, Vajangu külas; üleandmiseks. • Tamsalu Vesi AS-le vee- ja kanalisatsiooni- 2. Nõustuti maa riigi omandisse jätmisega ja torustike rekonstrueerimisel aadressil: Vajangu küla. määrati maaüksustele sihtotstarve ja koha-aadressid. 2. Nõustuti kahe katastriüksuse jagamisega ja 3. Nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega määrati moodustatud katastriüksuste koha-aadressid plaani- ja kaardimaterjali alusel Naistevälja külas. ning sihtotstarve. 4. Anti luba Tamsalu Sääse Lasteaia kollektiiv- 3. Kinnitati Tamsalu Kalor AS ettepanek kor- puhkuse ajal, ajavahemikul 16.06.-18.07.2014.a, sul- terite eraldamise kohta üürilepingu alusel kasutami- gemiseks Samas ka võrdluseks vähenemine suhtarvudes 2013 aastal Lääne-Virumaa seks. 5. Kehtestati Porkuni Paemuuseumi õppeprog- omavalitsustes: 4. Nimetati Lasila kruusakarjääri, kaevandami- rammide hinnad alates 01.05.2014.a. sega rikutud, korrastatud maa korrastamistööde vastu- 6. Otsustati tunnistada kehtetuks 27.12.2013 võtu- ja kaevandamise lõpetamise komisjoni Tamsalu korraldus Mertigrupp OÜ-ga rendilepingu lõpetamise vallavalitsuse esindaja. kohta ja sõlmida Mertigrupp OÜ-ga 26.07.2011.a sõl- 5. Otsustati lõpetada vallale kuuluva vara ren- mitud rendilepingu lisa. dileping Mertigrupp OÜ-ga. 7. Seoses Tamsalu-Neeruti suusamaratoni kor- 6. Tunnistati Tamsalu kultuurimaja baariruumi raldamisega 02.02.2014.a anti nõusolek valla teede kasutusse andmisel otsustuskorras edukaks Timtar (Uudeküla-Naistevälja; Järvajõe-Naistevälja ja Uude- Grupp OÜ pakkumine ja otsustati sõlmida rendileping küla-) ajavahemikul 11:00-16:00 ajutiseks kolmeks aastaks. sulgemiseks. 7. Kinnitati Sääse alevikus Tamsalu valla mu- 8. Tunnistati lootusetuteks nõuded valla kasuks, nitsipaalomandisse taotletava tee uueks nimeks Üla- millede suhtes puuduvad võimalused nõuete kogumi- se. seks. 8. Määrati Sääse alevikus Sääse tn 14 uueks ko- 9. Loeti üks jäätmetekkekoht korraldatud jäät- ha-aadressiks Sääse alevik, Ülase tänav 14. meveoga mitteliitunuks. 9. Kinnitati Tamsalu vallas toimetulekutoetuse 10. Määrati hooldaja ühele raske puudega isiku- eraldus detsembri kuus kogusummas 17173,36 eurot. le. 10. Eraldati 2013.a eelarves toimetulekutoetuste 11. Otsustati kompenseerida 2013/2014 õppe- määramiseks ettenähtud vahendite ülejäägi arvelt toe- aasta II poolaastal kuue lapse lasteaia toidupäeva tusi kahekümne üheksale vähekindlustatud perele ja maksumus ja kolme õpilase kooli pikapäevarühma jäeti rahuldamata üksteist avaldust. toidu maksumus. 11. Eraldati koht Sääse Hooldekodusse kahele 12. Eraldati ühekordset sotsiaaltoetust Tamsalu koha taotlejale. valla 2014.a eelarve eelnõus sotsiaaltoetuste maksmi- seks planeeritud vahenditest viiele vähekindlustatud Tamsalu vallas sündis 2013 aastal 43 last(19 poissi ja 24 tüdrukut), manalateele 07.01.2014 või puudega isikule ja jäeti rahuldamata üks avaldus. läks 55 inimest. Vallast lahkus 175 inimest ja valda asus elama 111 inimest. 1. Nõustuti katastriüksuse jagamisega ja mää- 13. Kinnitati Tamsalu vallas toimetulekutoetuse Suuremad väljaränded olid Tallinnasse 68, Lääne-Viru maakonda 38, välis- rati moodustatud katastriüksuste koha-aadressid ning eraldus jaanuari kuus kogusummas 21610,56 eurot. maale 32, mujale Eestis 21, Harju maakonda 9, Tartusse 6, dokument aegus 1. sihtotstarve. 2. Anti nõusolek raieloa väljastamiseks kinnis- Elvi Astok Valda asus elama 111 inimest. Saabuti Lääne-Viru maakonnast 36, mujalt Ees- tul elamule liiga ligidal asuva ja ohtlikuks muutunud Vallasekretär tist 31, Tallinnast 19, dokumendid said korda 10, Harju maakonnast 9, Tarust kase raiumiseks Porkuni külas. 3, välismaalt 3. Lahkujatest oli tööeas inimesi (25-60a.) 113 inimest, saabujatest samas vanuse- grupis 52 inimest. Valla suuremates asulates oli muutus Tamsalus- 42(2268 ela- nikku), Sääse- 2(423), Vajangu- 15(325), Porkuni- 4(167), Assamalla- 5(106), Vallavolikogu la kohalike teede ja tänavate nimekirja täiendamine ja Uudeküla+ 7(105), Põdrangu- 3(69). korrigeerimine ja lisati Teeregistrisse Raudtee põik ja Nagu eeltoodust järeldada, on Tamsalu valla elanike liikumise võrdlus Lääne- 22.01.2014 Nõlva tänav. Virus tasakaalus, küll aga on oluline liikumine Tallinna ja välismaa suunas. 1. Jätkati Tamsalu valla 2014.a. eelarve eelnõu 6. Nimetati Tamsalu Gümnaasiumi hooleko- I lugemist, otsustati I lugemine lõpetada ja viia eelnõu gusse Tamsalu Vallavolikogu esindajaks volikogu Elanike arv Lääne-Viru maakonna valdades seisuga 01.01.2014: II lugemisele volikogu veebruarikuu istungile. liikme volituste kehtivuse ajaks Andrus Freienthal. 2. Tunnistati külas peremehetuteks 7. Nimetati Eesti Linnade Liidu üldkoosole- ehitisteks Kaljula ja Marko kinnistute vahelisel maa- kule Tamsalu valla esindajateks volikogu esimees alal paiknevad elamu ja laut. Vallavalitsus alustas Vardo Arusaar ja vallavanem Toomas Uudeberg ning 29.10.2013.a peremehetute ehitiste hõivamise menet- asendajateks volikogu aseesimees Andres Rammul ja luse nimetatud hoonete osas ja vastuväidete esitamise abivallavanem Riho Tell. Eesti Linnade Liidu voliko- tähtaeg oli 31.detsember 2013.a. Ühtegi vastuväidet ei gusse nimetati Tamsalu valla esindajaks vallavanem esitatud. Toomas Uudeberg ja asendajaks abivallavanem Riho 3. Otsustati taotleda tasuta munitsipaaloman- Tell. Tamsalu vald on üleriigilise kohaliku omava- disse Tamsalu vallas asuvate Loksa sisetee-, Põdran- litsuse üksuste liidu (MTÜ Eesti Linnade Liit) liige. gu tee-, Tamsalu-Põdrangu tee-, -Põdrangu tee-, Esindajad nimetatakse liidu üldkoosolekule kohaliku Sandre tee-, Töökoja tee-, Munakivi tänava- (lõik 1 ja omavalitsuse volikogu volituste tähtajaks. 2), Sääse tänava- (lõik 1, 2 ja 3), Ülase tänava- (lõik 8. Kinnitati täiendavalt volikogu alatise eelar- 1 ja 2), Raudtee põik-, Nõlva tänava- ja Niidu tänava ve- ja majanduskomisjoni liikmeks Andres Rammul. alune ning neid teenindav maa. 9. Arvati volikogu kultuuri- ja spordikomisjo- 4. Kooskõlastati Tamsalu valla territooriumil ni koosseisust välja Kaja Hallik ja kinnitati volikogu asuva, riiklikus teeregistris registreeritud Põdrangu alatise kultuuri- ja spordikomisjoni liikmeks Ingrita tee osas sisalduv Põdrangu metsatee. Et metsatee lõi- Retsold. kude osas oleks RMK-l võimalik metsateede andmeid 10. Kinnitati Tamsalu Sääse Lasteaia arenguka- hallata, esitas RMK Lääne-Virumaa metskond Tam- va aastateks 2014-2016 (saab tutvuda Tamsalu Sääse salu Vallavalitsusele ettevalmistatud teeregistri and- Lasteaed koduleheküljel). med Põdrangu tee kohta, mis omab ka RMK metsatee Toomas Uudeberg lõiku. Ursula Saar vallavanem 5. Kinnitati Teeregistrisse kantud Tamsalu val- Vallasekretäri abi 5 TAMSALU AJALEHT JAANUAR 2014 Talvised talgud Porkuni energiarajal JÄÄLE MINNES OSKA LUGEDA JÄÄD Porkunis on hoogu on võtmas kepikõnd. Uus matka- ei olnudki enam rohetavaid oksi, okkaid, olid vaid (eskimote kõnekäänd) rada põimub juba rajatud energiarajaga. Energiarada paralleelselt kasvanud kuivanud oksad. Ja see enam piirdub mõisa ajal rajatud pargiga, mille üheks vaata- parki ja energiaraja peatuskohta ei kaunistanud. Töö- Veekogud hakkavad jäätuma, kui õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi Celsiuse misväärsuseks oli peksukuusk. mehed langetasid tüve ja koristasid puidu. Oksarisu järgi. Pärast esimesi külmasid tekkinud õhuke jääkord ei kanna inimest, mistõttu Peksukuusk oli Porkuni kõrgeim kuusk, mis kasvas aga jäi vedelema. Vana aasta tugevad tuuled murdsid võib jääle minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm. mõisapargi kagutipus karstilehtri augus. Selle all ole- nõrgemaid puid juurde. Vaatamisväärsusest oli saa- Külmal talvel on veekogud jäätunud kuni varakevadeni. Sel perioodil liiguvad vat mõisaajal süüdlasi nuheldud. nud risuhunnik. inimesed tihti jääl- uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jääkattega veekogu üle- „Sügavasse auku, tuuletusse paika, teedest kõrvale Selle aasta algul tulid kohalikud ja korrastasid plat- tatakse isegi autoga. jäävad ikka asjad, mõtted ja energiad pikalt pidama,“ si. Rassimist oli mitu päeva. Okste tükeldamiseks Hinda veekogu katva jääkihi tugevust põhjendas legendi teket ja püsivust geobioloog Enn oli vaja lausa mootorsaagi. Kokku korjati oksarisu ja Jää tugevust saab hinnata nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Parve. põletati. Energiarajal käijaid ootab nüüd kena koht. Teoreetiliselt me teame, et kui õhutemperatuur on olnud vähemalt kaks nädalat Enn Parve kommenteeris, et kunagise tee ja silla ra- Korda tehtud paika tutvustav stend on nähtav ja kut- alla -20 kraadi, siis see jää peaks olema küllalt tugev. Kuid tugev milleks? Kas jamisega mõisapargist saarele moodustus voogavate- sub lugema. jääkaanel uisutamiseks, jääd kaudu jõe ületamiseks jalgsi või hoopis ATVga? le Porkuni järvedele otsekui kinnine kurk, kuhu siis Looduses toimunud muudatused ei kustuta paigaga Praktiline jää hindamine tähendab sisuliselt selle mõõtmist näiteks jääpuuriga. maakiirgusväljade energiate eripolaarsed mõjud ja seotud legende ja lugusid. Need püsivad seni kuni on Meeles tuleb pidada, et inimest kannab vähemalt 10 cm paksune lõhede, pra- kohapeal toimunud sündmuste sõnumid - informat- teadjaid ja rääkijaid ning hooldajaid-hoolijaid. gude ja lahvandusteta jääkiht. Samas võib jääkatte paksus ühe veekogu piires siooni mälu - koonduvad, sopistuvad ja jäävad pike- olla erinev. Statistika järgi toimuvad enamus õnnetusi jäätunud veekogul külma maks ajaks tunnetuslikult tajutavaks. “Tekib otsekui Täname tublisid talgulisi! Nendeks olid Õie Mati- perioodi alguses ja selle lõpus ehk ajal, mil jää on nõrk. hea ja kurja kohtumispaik,” kirjeldas karstilehtrit ja kainen, Kaljo Pilt, Reet Künnapas, Laine Roots, Leo Jääl viibides pane hoolega tähele ohu märke kuuske geobioloog Parve. Roots, Ester Vain. Ohtlikud kohad jäätunud veekogudel, kus tasub olla eriti ettevaatlik või neid üld- Mõned aastat tagasi hakkas kuusk kuivama. Kuni Ella Vikk se vältida, on kõrkjate kasvukohad, koolmekohad, allikakohad (lumekatteta jääl näha tumedate laikudena) ja vette langenud puuvõrade ümbrus. Teadma peab, et jää on alati nõrgem vooluveekogudes, suudmekohtades, paadisildade postide ümbruses ja kohtades, kus veekogud kitsenevad. Näiteks jääs olevad tumedad Koduseinte toetusel võidukalt! kohad näitavad tavaliselt õhema jääga kohti - jää ise on hele, kuid läbi kumav vesi tume. Kuuldes kerget raginat, lahku jäält - see on signaal, et kusagil on Viimase kodumängu eel (10. jaanuar) polnud meil raseid sooritusi ka nooremate mängijate poolt. Pea- jäässe tekkinud praod. Lahku jäält tuldud rada pidi - nii võid kindel olla, et jää enda motiveerimisega probleeme. Kõigil oli veel le mängu tunnustas meie ilmset ülekaalu ka vastaste kannab sind. meeles hooaja avamängus Simunas saadud valus treener. Mõningad soovitused talvisel veekogul liikumiseks 50:67 kaotus. Hea mängu tegi vastastel Margo Klaa- Suurima punktisaagi kogus Mairold (27 punkti, sh 8! Enne jääle minekut teavita oma lähedasi, võimalusel kutsu kaasa sõber. Jäätunud simägi (25 p ) ja ka noor nr 9 Sillamaa üllatas meid kolmest). Kiitma peab aga kogu meeskonna hingesta- veekogule minnes võta endaga kaasa jäänaasklid, mille abil saad külma vette va- oma läbimurrete ja kiirusega. Meil aga ei õnnestunud tud ja võitluslikku mängu. Loomulikult on sellele vii- judes jääaugust välja ronida. Kindlasti tuleb need riputada kaela, kõige pealmise midagi ja visked lihtsalt korvi ei läinud. mastes kodumängudes tublisti tuge lisanud tantsutüd- riietuse peale, kust vajadusel lihtsalt kätte saaks. Lisaks võta kaasa ühest otsast Võistlusele eelneval treeningul oli kohal ka „vana“ rukute värvikad vaheajaesinemised ja rohkearvulise terava metallotsikuga puust jääkepp. Sellega saab kontrollida jää tugevust või Los Torose raudvara Livar Liblik, kellega koos te- pealtvaatajaskonna tormiline kaasaelamine., mistõttu siis läbi jää vajudes toetuspinna suurendamiseks jääaugu servadele toetada. gime läbi mitmeid võimalikke liikumisi, arutasime Spordihoones tõelist suurvõistluse hõngugi tunda on Turvalisuse suurendamiseks kanna päästevesti, mida saab valmistada ka ise. puudujääke eelnevates mängudes. Treeningul saadud olnud. Aitäh teile ja tulge ka edaspidi meid toetama! Selleks pane seljakotti veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriided (fliis. sokid, hea emotsioon kandus ka mängule. Viimane kodumäng on meeskonnal 14. veebruaril kindad, müts). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott hoiab sind läbi jää Kohe esimesel minutil üllatas vastaseid kolmesega Hulja vastu (kaotasime neile võõrsil 87:92). vajumise korral veepinnal, ühtlasi on pärast jäist suplust kuivad vahetusriided Jaano Konnapere, sellele lisas veel kolm Mairold Tänavune maakonna esiliiga on äärmiselt ebaühtla- väga vajalikud. Veetemperatuur Eesti oludes jää all on umbes 4°C ja seal puudub Silberfeldt. Võrdset mängu jätkus esimese veerandi se koosseisuga. Haljala mängitab 15 – 16 aastaseid ka tuul. Saades tagasi jääle, peab arvestama ka tuule ja temperatuuri koosmõju. viimaste minutiteni, siis sopsas Tõnis Vainus veel noormehi, kes seni saanud ainult ühe võidu Rakvere Näiteks õhutemperatuuril -10°C ja tuulekiirusel 10 m/s peab arvestama 31°C kaks kolmest ja vaheajale läksime seisult 28:21. Tei- Ametikooli üle. Viimati nimetatu sai esimeses män- külmaga. sel veerandil jätkasid meie mängijad ennastsalgavat gus võidu Hulja üle, edaspidi on saadud ainult üks Tegutsemine läbi jää vajumisel võitlust, vastastelt võeti käest mitmed pallid, ei lastud võit nõrgestatud koosseisus mänginud Simuna üle. Kui vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele oled siiski läbi jää vajunud, anna neil vabalt toimetada ei korvi all ega kaugemal. Pool- Meeskonna kokkusaamisega on probleeme olnud ka oma hättasattumisest hääle või vilega märku. Jääaugust väljaronimiseks pööra ajavileks juhtisime juba 49:35. (Simunas viskasime Aasperel ja Simunal. Tabelit juhivad hetkel Rakke ja end alati näoga tuldud suunda (tulles jää ju kandis). Toeta käed (peopesad, sõr- kogu mänguga 50 punkti, Aaspere vastu kodus 48). Hulja. Eeldatav võit Haljala üle 22.01. jätab meid ta- med harali) koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuk- Mängu saatuse otsustas seisult 51:36 meie vahespurt beli kolmandale reale. Esimese kahe hulka tulek, mis sid jääle. Tõsta jalad võimalikult veepinnale. Kui sul on jäänaasklid, siis suru 13:0, millest vastased enam ei toibunudki. Mängu annaks kohe koha poolfinaalides on raske aga mitte nende teravikud jäässe. Jääle saades rooma või rulli end tuldud teed tagasi. Ära lõpp oli ainult vormistamise küsimus, platsile pää- võimatu, kui ka edaspidi samasugust mängu näitaksi- tõuse püsti enne, kui oled veendunud, et jää sind kannab. Saanud turvaliselt ohu- sesid kõik 12 meest, kellest 11 ka käe valgeks said. me, kui viimases kodumängus. tusse kohta, tee kõik selleks, et ruttu sooja saada. Kokku tabas meskond 15 kolmest, lõppskooriks jäi Ain Aasa Tegutsemine läbi jää vajunud inimest päästes 103:64. Hea emotsiooni pealt tehti mitmeid suurepä- Kui märkad läbi jää vajunud inimest kutsu abi! Hüüa appi ja helista hädaabi- numbrile 112. Hättasattunu abistamiseks on vähe aega- jääaluses külmas vees kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed varem. Ennast ohtu seadmata lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, kus- juures viimased kümme meetrit rooma või kasuta oma toetuspinna suurendami- seks kelku või suuski. Jäta enda ja jääaugu vahele umbes inimesepikkune vahe- maa, kuhu saad tõmmata abivajaja. Ulata veesolijale niinimetatud käepikendus, olgu selleks siis suusakepp, kelk, puuoks või jopevarrukas. NB! Vette kukkunule ei tohi ulatada kätt! Kuni kindlale pinnasele jõudmiseni jäta enda ja kannatanu vahele inimesepikkune turvatsoon, et jää teie kahe raskuse all ei murduks. Tootsi lugu See juhtus ühes ilusas Eestimaa linnakeses. Toots (nimi muudetud) oli siis ka- heksa-aastane, talle meeldis nagu teistele lastelegi jää peal liugu lasta ja jalutada. Uues elamurajoonis oli tee kõrvale kaevatud sügav, vett täis kraav, mis külma saabudes jäätus. Ühel päeval, veidi kevade poole, oli jääkiht õhem ja Toots va- jus läbi jää. Nüüd juba täiskasvanud mees meenutab, et esimene tunne oli šokk, kraav oli väga sügav ja ta vajus üle pea vette. Edasi tegutses külma vette sattunu pigem instinktiivselt, leides jääserva sirutas ta käe välja, hüppas kõhuga jääle ja roomas kraavi ääre poole. Välja saades jooksis ta kiiresti-kiiresti koju. „Külma ei mäleta, ilmselt andis mulle sooja hirmutunne, et saan kodus emalt karistada“, Võidukas kodumeeskond vahetult enne mängu meenutab Toots täna ja ei soovita kasutada jääpinda talvisel veekogul liikumi- seks, kui on võimalik kasutada teed või kõnniteed. Õnnetusi on kergem ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida Soovitan veekogudel liikumisel mõtelda alati „üks samm ette“ - enne veel, kui Tamsalu Suusatalv 2014 lähed jäätunud järvele, jõele või tiigile, mängi mõttes läbi stsenaarium, mis saab II etapp 05.02 vaba sõiduviisi distantsid + Lääne-Viru täiskasvanute meistrivõistlused siis, kui läbi jää vajud ja külma vette kukud. III etapp 19.02 “Talukartuli” suusakross IV etapp 22.02 klassikalise sõiduviisi distantsid + Lääne-Viru täiskasvanute meistrivõistlused. Lapsevanemad ja vanavanemad! Osake märgata ohtusid oma kodu ümbruses, isegi vett täis jääkattega kraav võib teie lapsele ohtlik olla! Rääkige oma lähedas- Stardid avatud kell 16:30-18:30 Tamsalu valgustatud suusaraja alguses. tele ohtudest jäätunud veekogudel! Uisutamiseks soovitame kasutada jäähalli või Täpsem info: www.aosuusaklubi.ee selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohta. 17. TAMSALU-NEERUTI MARATON toimub 16.03.2014 Täpsemalt, kuidas ennast kaitsta ja teisi aidata, loe veebilehtedelt www.kustuti. 46 km ühisstart kell 11.00 ee/paasterongas/ ja www.veeohutus.ee 25 km ühisstart kell 11.15 Ohutut viibimist veekogudel! Lastesõidud kell 11:30 Tamsalu suusastaadionil. Liina Järvi Täpsem info: http://www.estoloppet.ee/et/etapid?competition_id=87 Ida päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist JAANUAR 2014 TAMSALU AJALEHT 6 Ujumistulemusi möödunud aasta lõpust Suusatamine • 23. novembril toimus Türil Järvamaa seeriavõistluse II etapp: Novo Mesto MK vabatehnika suusasprint oli järjekordseks katsevõistluseks 50m vabalt 50m liblikat 50m rinnuli 10m rinnuli taliolümpiale pääsemiseks. Eestlastest oli taas parim Peeter Kümmel 29. ko- Cärolin Rattasepp 34,71 III 43,73 (4.-5.) 1.41,38 III haga. Siim Sellis 41., Timo Simonlatser 65. ja pärast pikka vigastust esimest Anne Kunder 38,69 (8.) 47,53 (7.) 1.41,88 (4.) korda võistelnud Anti Saarepuu 81. kohal. 50m vabalt 50m liblikat 50m rinnuli 100m rinnuli Viimasel katsevõistlusel MK etapil Poolas Szklarska Porebas kinnitas koon- Rhonda Rannamets 37,58 (7.) 2.04,85 dise esinumbri kohta Peeter Kümmel, saavutades 16. koha. Siim Tellis oli Alex Ahtiainen 30,53 (4.) 32,96 II 1.31,57 III 35., Raido Ränkel 40. ja Timo Simonlatser 41. kohal. Norra, Rootsi ja Soo- Brita Rannamets 39,76 (9.)nn 53,01 (11.) me sprinterid kaasa ei teinud. Juhan Uudeküll 35,77 (4.-6.) 50,08 (8.) Murdmaasuusatajatest teenisid olümpiapääsme Triin Ojaste, Aivar Rehe- Lauri Eerits 45,29 (18.) 1.12,27 (19.) maa, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv ja Algo Kärp. Lisaks on veel ka teo- reetiline võimalus, et Eesti koondis saab ühe koha juurde murdmaasuusata- • 7. detsembril toimusid Tamsalus Lääne-Virumaa meistrivõistlused: mises. Suure tõenäosusega oleks siis liitujaks Raido Ränkel. 50m vabalt 50m rinnuli 50m selili 50m liblikat 100m kompl. ------Tony Brei Vilbiks 29,33 (4.) 37,20 III 37,01 (4.) Taliolümpia eel eelmisele aastale tagasi vaadates oli meie edukaim rah- Cärolin Rattasepp 34,60 (7.) 44,48 (4.) 41,09 (6.) 49,97 (6.) 1.35,87 (7.) vusvahelises konkurentsis Kaarel Nurmsalu, kes maailmameistrivõistlustel Alex Ahtiainen 29,82 (4.) 38,69 II 35,86 (6.) 31,81 I 1.17,54 (4.) saavutas kaks 26. kohta ning MK-l saavutas 13. koha ja suvisel MK-l 19. Anne Kunder 39,32 I 50,39 I 45,94 I 57,97 I 1.42,87 I koha. Juhan Uudeküll 35,04 II 50,74 (4.) 41,81 II 46,22 II 1.33,82 II Vabariigi suusakoondisesse kuulunud Timo Simonlatseri parimateks tule- Rhonda Rannamets 36,15 (8.) 52,41 (5.) 43,61 (7.) musteks olid MK Lahti etapil 44. koht (eestlastest parim) ning Sotši MK 25m rinnuli 25m selili etapil 54. koht (eestlastest teine).Eestlastest parim oli ta Davosi MK eta- Brita Rannamets 37,57 I 22,86 I 21,14 I pil. Edukas oli Timo ka sprinterite rahvusvahelisel suusatuuril saavutatud Liilia Kinsiveer 45,02 III 35,45 (4.) 22,49 (4.) kuuenda kohaga. Vabariiklikul tasandil võitis Timo Tallinna maratoni ning Laura Janis 1.02,95 (6.) 43,11 (5.) 29,73 (6.) oli vabariigi meistrivõistlustel 50km suusamaratonil kolmas. Mõlema suus- Sergei Int 42,47 I 27,78 II 22,77 I amehe esimeseks treeneriks oli kahekordne meistersportlane Arvo Orupõld, Lauri Eerits 44,55 II 30,86 III 23,55 II kelle lahkumisest möödub märtsikuus kaheksa aastat. Vabariiklikul tasandil võib veel ära märkida Tamsalu LOS TOROS’e vete- • Järvamaa seeriavõistluse III etapp peeti Paides 14. detsembril: ranidest harrastussuusatajate osalemist Marcialonga maratonil Itaalias. 100m vabalt 50m rinnuli 50m selili 200m kompleksi ------Kert-Taniel Kesküll 1.02,13 III 37,38 (7.) 33,06 (4.) 2.31,67 (4.) Vabariiklikul tasandil oli meie edukaim mees veteraniikka jõudnud Ago Alex Ahtiainen 1.06,51 II 39,25 II 35,51 II 2.48,06 II Veilberg, kes tuli Eesti meistriks, oli parim Estoloppeti arvestuses, võitis Cärolin Rattasepp 1.23,56 (5.) 45,80 III 42,59 III 3.32,22 (4.) maakonnamängudel ning Tartu suusamaratonil, seda kõike M-50 vanuse- 50m vabalt 25m rinnuli 25m selili klassis.Ei tulegi meelde, et Ago oleks kusagil võistlustel suusatamises oma Brita Rannamets 37,58 (10.) 23,84 (11.) 46,29 (11.) vanuseklassis esikohast ilma jäänud. Auhinnalistele kohtadele jõudsid veel Liilia Kinsiveer 43,54 (19.) 30,70 (18.) 49,88 (15.) Estoloppetil Meelis Rebane ja Meelis Veilberg ning Aili Siht Eesti maamän- Juhan Uudeküll 36,48 (8.) 22,88 (8.) 43,81 (5.) gudel ja Risto Roonet Tamsalu-Neeruti maratonil. Lauri Eerits 43,04 (18.) 28,71 (25.) 51,22 (19.) ------Sergei Int 27,95 (23.) 50,41 (17.) Kohalikul tasandil avati nimelised pingid Tamsalu EPT tuntud majandusjuh- tidele ja spordiorganisaatoritele Sergei Kurotškinile ning Ants Arukuusele. • 19.-21. detsembril peeti Eesti lühiraja meistrivõistlused Tallinnas. ------Noorte arvestuses, 1998 s.a. ja nooremad saavutatud tulemused: Suurepäraseks saavutuseks oli ka liuvälja ja hokiväljaku avamine Uude- Kert-Taniel Kesküll (99) - 50m vabalt 28,35 (42.), 100m selili 1.07,98 (12.), 50m selili 32,08 (21.), külas ning hokimeeskonna moodustamine, mille initsiaatoriks oli Tamsalu 200m vabalt 2.15,06 (23.), 100m vabalt 1.02,16 (34.), 100m kompleksi 1.08,50 (22.) valla kunagise suusakoondise liige Martin Uudeküll. Teateujumised Ujumise Spordiklubi koosseisus: 4x50m vabalt 10. koht, 4x50m kombin. 10 koht, Rein Tops 4x100m kombineeritud 8. koht. Alex Ahtiainen (01) – 50m vabalt 29,99 (66.), 100m selili 1.16,58 (38.), 50m selili 34,82 (47.), 50m liblikat 31,89 (32.), 100m kompleksi 1.15,00 (58.) Suusahüpped Mare Järv Kaarel Nurmsalu tegi pärast õnnestunud operatsiooni ning pikka võistlus- pausi Seefeldis esimesed seitse hüpet. Postimehele antud intervjuus ütles Kaarel: „Selg pidas vastu, aga väsitas räigelt. Nagu oleksin esimest korda 67:69. Seekord oli meie parim Aron Kuusik 17 punk- 90m mäel hüpanud”. Korvpall tiga, vabavisked 5/4 ja seitse resultatiivset söötu. Priit Alati optimistlikult meelestatud sportlane alustaski hüppamist nelja hüppe- Vabariigi esiliiga meistrivõistlustel võttis Tamsalu LOS Pihela viskas 12 punkti ning võttis 8 lauda. Leho Kraav mäe turnee avaetapil Oberstorfis 121,5m hüppega, mis andis kokkuvõttes TOROS/MINU VINE kodusaalis vastu I ringi viimases 11 punkti, vabavisked 6/6. Raido Villersi arvele jäi 8 59. koha. Teisel etapil Garmisch Partenkirchenis hüppas Kaarel 118,5m mängus Audentese SG/Noortekoondise. Pärast viimast punkti, kolmesed 3/2 ja viis lauda. Kahjuks ei saanud ning sai 65. koha. Kolmandal etapil Innsbrukis hüppas Kaarel 101,5m mis kaotust Saaremaal oli võitu hädasti vaja. Seekord oli kaasa teha Sven Pegonen. andis 69. koha. Viimasest etapist otsustas ta treeningute kasuks loobuda. puudu Sven Pegonen, pärast pikka vigastusperioodi oli Alanud aastal võõrustati viimases kodusaali mängus Oma võimeid proovis ta ka Kulmi lennumäel, kus hüppe pikkuseks mõõdeti taas rivis Raido Villers. alagrupiturniiril Puukeskus/Herentese meeskonda Tal- 165,5m (40. koht). Lõppvõistlustele pääses 29 meest, kellele lisandus 11 Kodumeeskond sai mängu kohe käima ning I veerand linnast, kellele avaringis kaotati 69:71. Mõlemal mees- paremat maailma karikavõistlustel kogutud punktide alusel. 25:17, poolaeg 43:32. Kuigi kolmanda võitsid külalised konnal oli kirjas viis võitu, kuid külalistel varuks veel Viimasel MK etapil Zakopanes andis 111m pikkune hüpe 50. koha. Artikli 23:20 ja neljanda 19:18, kuulus võit meile 81:74. kaks mängu. Väljakuperemeestel oli kõik selge, jätkata kirjutamise ajal jääb olümpia alguseni pisut rohkem kui kaks nädalat. Pari- Tõusude ja mõõnadega kulgenud mäng oli kogu aeg tuleb II finaalgrupis. Külalistel oli aga kindlasti võitu mate edusoovidega ühinevad kindlasti ka paljud spordisõbrad. meie meeste kontrolli all ning väga vajalik võit oli igati vaja jätkamiseks I finaalgrupis. Meie elu tegi raskeks teenitud. Noored vastased esitasid südi partii, kasutades Pihela ja Kraavi puudumine. Mäng kulgeski külaliste Rein Tops üleväljapressingut, visates hästi vabaviskeid ning rea- väikese edu tähe all. Teisel poolajal mindi küll korraks liseerides seitsmest kiirrünnakust kuus. Visketabavus juhtima 60:53, aga anti eduseis jälle lihtsate vigadega meil 47,7 ja vastastel 41,4 protsenti. Nagu tavaliselt käest. Kaotusnumbrid lõpuks 60:66. meie parimana vis- Verekeskus kutsub Tamsalu kogusid suurema punktisumma Leho Kraav 22 punkti- kas Raido Villers 15 punkti ja võttis 12 lauda. Alo Põld- doonoripäevale ga, vabavisked 5/5, lisaks seitse lauda ja Priit Pihela 20 maa viskas 11 ja Aron Kuusik 10 punkti. punktiga, vabavisked 5/4 ja üheksa lauda. Neid toeta- Teise finaalgruppi võetakse kaasa esikoht oma alagru- sid Alo Põldmaa, Aron Kuusik ja Mihkel Mager üheksa pist viie võiduga. Vastasteks on esimesest alagrupist Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui punktiga. Raido Villers kogus viis punkti. TTÜ SK, BC Kalev II ja Põlva/Kala. Mängitakse kuus ka püsidoonoreid verd loovutama 4. veebruaril Tamsalu Viimases lõppenud aasta kodusaali alagrupimängus oli mängu, nendest kolm kodusaalis. Jälgige reklaami! kultuurimajja (Sõpruse 3) kell 11.00-14.30. vastaseks Tartu Kalev/Estiko, kellele esimeses ringis ------kaotati 71:87. Esimesse finaalgruppi pääsuks oleks vaja Tartu vallas Kõrvekülas vabariigi valdade 22. tali- „Suur aitäh kõigile Tamsalu doonoritele möödunud aastal tehtud heategu- olnud vähemalt 19-punktilist võitu. Vastaste algrivistu- mängude alagrupiturniiril korvpallis saavutas Tamsalu de eest ja jätkuvaid regulaarseid vereloovutusi ka sellesse aastasse,“ sõnas ses alustasid Joosep Kivimäe ja Rein Raam, kes veel meeskond esikoha. Viimati alistati Tartu valla mees- PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. eelmisel hooajal mängisid meie meeskonnas. Tõusude kond. Kaks paremat pääsesid finaali, mis toimub Jõhvis ja mõõnadega kulgenud mäng oli väga pingeline. Esi- 1-2 märtsil. Alagrupi paremusjärjestus: Tamsalu, Tartu, Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv ini- mene veerand 21:19, teine koguni 9:20, kolmas 22:14 Saku, Rae, Lüganuse, Viljandi. mene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud ning viimane 15:16. Kokku järjekordne napp kaotus Rein Tops Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd ------loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Viimane Tamsalu korvpallimeeskonna mäng maakonna Mees jagab mängu hästi ja võistkond teab, mis peab te- esiliiga meistrivõistlustel Simuna Artistoniga jättis väga gema. Arvan, et vahetustega on vahel mööda pandud. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsien- sümpaatse mulje. Kaob hea mängu rütm ja sellega ka mängus on palju tide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksa- Noored mehed on korralikult trenni teinud. Tabati hästi praaki. haiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on kaugelt ja mängiti kaitses hästi. Võistkonnas on palju Meeskond on perspektiivikas, kuid tööd on veel palju võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure ve- noori pikki poisse ja mehi. teha, et hästi mängida. Korralikult trennis käia. Edu tei- rekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Koosseisu mängimapanemisel on suure töö teinud tree- le selleks! Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ja Facebooki ner ja kapten Jaano Konnapere, kes ka ise võistkonnas. Alo Relli fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”. 7 TAMSALU AJALEHT JAANUAR 2014

ſSILMADE KONTROLL ſSILMARÕHU MÕÕTMINE ſPRILLIDE MÜÜK ſPRILLIDE PISIREMONT ſOPTILISED PÄIKESEPRILLID TIMTAR GRUPP OÜ 20. February 2014. a. PAKUME EHITUSTEENUSENA: ELU-JA MITTEELUHOONETE EHITAMIST (VUNDAMENDID, FASSAADID, KATU- SED, TEHNOSÜSTEEMID, KINNISTUSISESED VEE-JA KANALISATSIOONISÜS- KELLA 10:00-st TEEMID, VIIMISTLUS) HOONETE -, KINNISTUTE- JA RAJATISTE HOOLDUST JA REMONTI ALUMIINIUMI-JA RAUA KEEVITUSTÖID TAMSALU EHITUSE OMANIKUJÄRELEVALVET, PROJEKTEERIMIST, DETAIL- PLANEERIMIST ÜLESMÕÕDISTUSPROJEKTIDE JA JOONISTE KOOSTAMIST KULTUURIMAJAS EHITUS-JA PROJEKTEERIMISHANGETE LÄBI VIIMIST PARIMA TEENUSEPAK- KUJA LEIDMISEKS Silmade kontroll maksab 6€. Prillitellijale on kontroll TASUTA. JURIIDILIST KONSULTATSIOONI JA EHITUSVAIDLUSTE LAHENDUSI ENNE EHI- TUST, EHITUSE AJAL NING GARANTIIPERIOODIL INFO ja etteregistreerimine LISATEENUSTENA PAKUME: RAAMATUPIDAMIST, ÄRIPLAANIDE KOOSTAMIST, KINNISVARA OSTUEELSET telefonil: 5219014 ÜLEVAATUST MÜÜME: KIVEX FASSAADI-JA SOKLIPLAATE, KRUVE, LINTE JA LIISTE EHITUSMATERJALI HULGI HINNAGA RENDIME: SÕIDUAUTO B-KATEGOORIA JÄRELHAAGIST TENDIGA (kaubaruumi laius 1,5m, pikkus 3,5m ja kõrgus 1,8m) OTSIME: ERINEVA VALDKONNA EHITUSTÖÖLISI OSALISE TÖÖAJAGA B-PÄDEVUSKLASSI OMAVAT ELEKTRIKUT OSALISE TÖÖAJAGA ARHITEKTI JA INSENERI JURIIDILISI ISIKUID KOOSTÖÖPARTNERITEKS ERINEVATE EHITUS- JA PRO- JEKTEERIMISTÖÖDE TEOSTAMISEL

Asume Tamsalus Kontakt: tel: 58167712 Timo Tiisler Tegevjuht [email protected] www.timtar.edicypages.com

 LiinaJärviIdapäästekeskuseennetustööbüroopeaspetsialist Väike- Maarja Õppekeskuses toimuvad ajavahemikul  jaanuar – juuni 2014. a Euroopa Sotsiaalfondi programmi 6.01.2014 hukkus Väike-Maarjas Jaama tn kortermaja üürikorteris „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ hooletusest suitsetamisel puhkenud raames 2014. a I poolaasta tulekahjus meesterahvas 07:14 teatati häirekeskusele, et Väike- Maarja alevikus Jaama tn kortermaja 3. RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE KURSUSED korruse ventilatsiooniavast tuleb suitsu ja terve trepikoda on suitsu täis; (Tellitud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning finantseeritakse 07:42 leiti korterist tulekahjus hukkunud  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest). meesterahvas. 2014. aastal külastavad päästjad, Kursuste sihtgrupiks on täiskasvanud elanikkond, kursus on osalejatele TASUTA. Tulekahjus hävis magamistuba, ülejäänud komandopealikud ja ennetustöö büroo (Kursustel ei saa osaleda koolikohustuslikud ja kutse- või kõrgkoolis tasemeõppes korter sai kuuma- ja tahmakahjustusi. töötajad Virumaal üle 1000 kodu riigieelarvelisel kohal õppijad). Alumine korter sai veekahjustusi. Ida-päästekeskuse menetlusbüroo Külastuste eesmärk on muuta IdaͲVirumaa elamud tuleohutumaks, et inimesed jääksid Kursuse nimetus Tundide arv Toimumise aeg Grupi suurus inspektori Tanel Sepajõe hinnangul sai Arvutiõpe kohalikule ettevõtjale 40 tundi 12.02.-02.04.2014 12 tulekahju alguse hooletusest terveksjanendevaraalles. Liharoogade valmistamine 60 tundi 19.02 – 16.04.2014 10 suitsetamisel. Korteris puudus Elanikega vesteldakseteemal, kuidas kaitsta Puu- ja köögiviljad toitude ja suitsuandur! majapidamist võimaliku tulekahju korral, kui kiiresti jõuab nende koju päästeauto ja kui peolaua kaunistusena 64 tundi 15.04- 03.06.2014 10 VÄIKE ELUPÄÄSTJA- Eritoiduvaliku menüüd  SUITSUANDUR kiirestivõiblevidatuli.Kodukülastustekäigus kedagi ei trahvita, vaid fikseeritakse toitlustamises 64 tundi 23.04 – 11.06.2014 10 Alates 2009. aastast on suitsuandur tuleohutuse olukord ja arutatakse, milliseid kohustuslik igas eluruumis. lahendusi saab kasutada kodu võimalikult Õppetöö toimub kell 9.00 – 15.50 § 32. (3) Elamu või korteri omanik tuleohutumaksmuutmisel. Info ja registreerimine: 3261 892 peab elamu või korteri vähemalt ühe Kodukülastusesaabtellidapäästeinfotelefonil e-post: [email protected] ruumi varustama autonoomse 1524. Kodulehekülg: www.v-maarja.ee/vmok (õppetöö/täiendõpe/tasuta kursused) tulekahjusignalisatsioonianduriga Ennetustöö büroo spetsialist võtab (Tuleohutuse seadus). registreeritud inimesega ise telefoni teel Tulekahju suits sisaldab vingugaasi ja on ühendustjalepibkokkukülastusaja. väga mürgine. Kahjutule puhkedes Müüa 3-toaline täielikult renoveeritud korter muutub ruumis viibimine eluohtlikuks KodukülastuseläbiviijalonkaasasPäästeameti juba mõne minutiga. Toa lakke töötõendvõivabatahtlikupäästjatunnistus. Kesk tn.12. Hind 25000 eurot (tingi). paigaldatud suitsuandur avastab tulekahju Telef: 5182940 juba esimesel minutil. JAANUAR 2014 TAMSALU AJALEHT 8

Tamsalu valla eakad Vastsündinud vallakodanikud sünnipäevalapsed TERO LAHT 12.12.2013 veebruarikuus HELEMAI HEIN 19.12.2013

OÜ0B MARTEX KOPAD Hermine Lille 98 ANDERO JAAGO 23.12.2013 ™KAEVETÖÖDLAADURͲ,JAMINIEKSKAVAATORIGA Johanna Kalla 96 JOHANNES KLAASIMÄE 27.12.2013 ™VEEͲJAKANALISATSIOONITRASSIDEEHITUS Artur Lõomets 92 Õnnitleme emasid-isasid! ™PLANEERIMISTÖÖD Arnold Kalvik 91 ™TÖÖDHÜDROHAAMRIGA(ROKSON) Leida Mühlberg 88 ™VEOTEENUSKALLURIGA Valve Vildersen 87 ™TÕSTETÖÖDMADELKRAANAGA Aleksandra Kustova 87 ™OHTLIKEPUUDELANGETUS Helga Truupõld 87 ™KORVTÕSTUKIRENT Hannele Aruoja 87 Info:www.martexkopad.eeHU U Pangabuss eͲmail:[email protected] U Heldur Pütsepp 86 tel:56488916 Arnold Saart 86 Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! 

Leida Mei 86 Pangabussi peatused:  Asta Pedanik 86 Tamsalu I kvartalis kultuurimaja juures 5. ja 19. veebruaril Helgi Mamai 86 kell 15.00–16.00 5. ja 19. märtsil Veera Imala 86 Enda Metslaid 85 Ambla I kvartalis Endel Siiber 84 kultuurimaja juures 14. veebruaril kell 13.00–14.00 14. märtsil Valve Tamjärv 84 Ülo Roosla 82 Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tel- Autoremont lida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist Linda Hiiemaa 82 oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja Karl Abel 81 sõlmida muid lepinguid. • Rehvide müük ja paigaldus Mikalina Aleknaviciene 81 Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil (Müügil Vallai taastatud rehvid) www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi Olaf Mangus 80 teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. • Auto- ja majaklaaside kiletamine Malle Põldmaa 75 toon-ja turvakiledega Mare Mäe 75 • Autoklaaside müük ja paigaldamine Vladimir Ilichev 75 • Klaasikindlustuskahjude käsitlus Vello Kesküll 75 ROSTALEKS OÜ • Müügil suur valik autoakusid Ülo Püss 75 Paide mnt. 16 (Tamsalu tankla) Ivan Lisitski 75 Valdur Lehtlaan 75 Sillastend, autoremont, Asukoht Uudeküla Tamsalu vald Johannes Novikov 70 Avatud E-R 08.00-17.00 Nadezhda Guseva 65 rehvitööd L.P Kokkuleppel Anna Tanel 65 Tel 5222511 Vello Palmits 65 avatud 9.00 - 18.00 Virve Niitsalu 60 info tel: 3225165 Olev Vask 60 soodustused, kaardimakse Õnne ja tervist! võimalus Varsti avatakse sõidukite Soodustuusikud tehnoülevaatuspunkt lastelaagrisse

Tamsalu Vallavalitsusel on välja pakkuda 7 soodustuusikut Kloogaranna TULE UUDISTAMA TAMSALU LUNASTAJA KOGUDUSE noortelaagrisse perioodil 06.07-12.07.2014 (eesti keel, vanus 10–14 aastat). Raudtee 5, Tamsalus avatud JUMALATEENISTUS TOIMUB Kui on soov laps panna laagrisse, siis palun MARIKA ILUTUBA! 9. veebruaril kell 14.00 esitada 30. aprilliks 2014 Tamsalu valla lastekaitsespetsialistile avaldus Pakun: lapse laagris osalemise kohta. *klassikalist maniküüri, pediküüri; MEELI KUNTUR 16.12.1939-20.12.2013 Küsimuste tekkimisel ja *geelküüsi, geellakkimist, striplaci; lisainformatsiooni saamiseks tuleb *silmade ja kulmude värvimist, korrigeerimist; HILLAR OKKAS 30.05.1952-23.12.2013 ühendust võtta Tamsalu valla *depilatsiooni ja palju muud! AINO KÕRE 02.10.1929-20.01.2014 lastekaitsespetsialist Sille Sõmermaaga. Kontaktandmed: [email protected] TULE UUDISTAMA OMA SILMAGA! Meie hulgast on lahkunud tel 32 28 441; 53 041 992 Marika: 56 152 763

TAMSALU AJALEHT lutused on oodatud 20. veebruariks, soovitavalt e-postile. Fotod saata töötle- Väljaandja: Tamsalu Vallavalitsus, Tamsalu, Tehnika 1A, 46107, info mata/muutmata. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. tel. 3228431, e-post: [email protected], koduleht: http://www.tamsalu.ee/ Trükikoda Trükis, trükiarv 1700. Lehte levitatakse tasuta valla sidejaoskon- Toimetaja: Aavo Leemets, tel. 5644965, e-post: [email protected] dade kaudu ja see on saadaval vallamajas. Leht on üleval ka valla kodulehel. Toimetaja on vallamajas 17.02 kell 10.30-11.30. Kaastööd, reklaamid ja kuu- Järgmine leht ilmub märtsi alguses. Head lugemist!