DOCSLIB.ORG

Kibuna Küla Arengukava 2013-2018

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kibuna Küla Arengukava 2013-2018 Vastu võetud Kernu Vallavolikogu 20. detsembri 2012 määrusega nr 9 KIBUNA KÜLA ARENGUKAVA 2013-2018 Kibunas, 18.09. 2012 Kibuna küla arengukava 2013-2018 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Geograafiline asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 3 Elanikud 2012 (valla elanikeregistri andmetel) ................................................................ 3 Tänane olukord ................................................................................................................ 4 Üldist ............................................................................................................................... 4 Sotsiaalne infrastruktuur .................................................................................................. 5 Tehniline infrastuktuur ..................................................................................................... 6 Majandustegevus ............................................................................................................ 7 Tegevuskava lähiaastateks .............................................................................................. 8 Võimaluste-puudujääkide analüüs .................................................................................. 8 Arenguks vajalikud tegevused ......................................................................................... 9 Külaseltsi eestvõttel kavandatavad tegevused ............................................................... 11 Arengukava täitmise jälgimine ........................................................................................ 11 2 Kibuna küla arengukava 2013-2018 Sissejuhatus Käesolev arengukava on Kibuna elanike ja siin oma vaba aega veetvate inimeste arusaam küla soovitavatest arengutest viie aasta perspektiivis ning vajalikest tegevustest selle visiooni elluviimiseks. Arengukava koostamisel on arvestatud • Kernu Valla üldplaneeringut • Kernu Valla arengukava • Kernu Valla Laitse piirkonna külade arengukava • Kernu Valla jäätmekava • Kernu Valla avaliku korra eeskirja • Kernu Valla heakorra eeskirja • Kibuna küla territooriumil kehtestatud detailplaneeringuid. Geograafiline asukoht ja iseloomustus Geograafiliselt paikneb Kibuna küla Kernu valla äärealal Tallinn-Riisipere raudteest läänes, piirnedes Vasalemma ja Nissi vallaga. Idapoolseks naabriks on Kaasiku küla. Küla pindala on ligikaudu 11 km 2. Kibuna küla põhjapiiril voolab Vasalemma jõgi, mis suubub Paldiski lahte. Lääneküljes piirab küla Munalaskme oja. Piirkond, eriti aiandusühistute ümbrus, on valdavalt võsane, esineb palju loopealseid ja karstialasid. Loopealsete vahel esineb mitmeid väikeseid soolappe ja ajutisi vooluveekogusid. Õhukese pinnakatte ning sademe- ja pinnasevee kiire infiltreerumise tõttu on küla maa- alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Inim- ja majandustegevuse tagajärjel püsib suur põhjavee reostuse oht. Maavaradest leidub Kibuna karjääris kruusa ja liiva. Maa-ala Tallinn-Riisipere raudtee ja Laitse-Kibuna tee vahel on valla üldplaneeringus näidatud lubjkivimaardlana. Elanikud 2012 (valla elanikeregistri andmetel) Mehi Naisi Kokku Kokku 61 48 109 0 - 6 1 5 6 7 – 18 10 5 15 19 – 65 44 31 75 üle 65 6 7 13 3 Kibuna küla arengukava 2013-2018 Tänane olukord Üldist Ajalooliselt hajaasustusega küla on kiiresti muutunud pärast seda, kui 1980- ndatel aastatel asutati piirkonnas aianduskooperatiivid peaasjalikult Tallinna suurettevõtetes töötavate inimeste tarbeks. Täna on Kibuna külas on 27 põlistalukohta ja suvilapiirkond ”Linnuriik” 807 kinnistuga, kus enamike kruntide suurused jäävad vahemikku 800-1400 m². Osa suvilakrunte on jäänud erastamata ja mõned on liidetud. Kõigis talukohtades ei ole aastaringset püsiasustust. Algselt eelkõige aianduslikel eesmärkidel rajatud suvekodud on suure osa inimeste jaoks sellisena oma tähtsuse minetanud. Üha rohkem on neid, kes on oma suvemaja kohandanud aastaringseks elamiseks ja kes elavadki püsivalt Kibunas, olgu siis registreerunud elanikuna või mitte. Sellest tulenevad Kibuna eripärad: • Suhteliselt väikesearvuline elanikkond, kes on ajalooliselt paikkonnaga seotud • Rohkearvuline, seejuures kiiresti kasvav uusasukate osakaal • Elanikkonna seotus töökohtadega eelkõige Tallinnas. Positiivseks saab siinjuures lugeda asjaolu, et töölkäimist Tallinnas ja Keilas hõlbustab korralik raudteeühendus. Negatiivsena tuleb käsitleda tõsiasja, et külaelanike vahel puuduvad väljakujunenud kontaktid ja seni ei ole ka ühtki põhjust, miks need oleks pidanud tekkima. Lisaks ilmneb juba praegu tendents aiandusühistute tegevuse lõppemise suunas. Praeguseks on Äriregistri andmetel Kibunas üheksa ühistut varasema kahekümne kahe asemel. Paljud endiste ühistute liikmed on müünud oma kinnistud uutele omanikele, kel puudub seos asutajaliikmeid ühendanud ettevõtetega. Seega puudub tihtipeale seotus ka uutel asukatel omavahel. Kibunasse on elama asunud noori peresid lastega, samuti keskealisi peresid (suuremad lapsed jäävad linna). Noored eeldavad hästi funktsioneerivat keskkonda, mille eest on nad nõus ka rohkem investeerima. Samas asuvad piirkonda elama ka eakamad inimesed, kes jätavad linnakorteri noortele. See viitab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajaduse kasvule. 4 Kibuna küla arengukava 2013-2018 Lähiperspektiivis tuleb küla arengut vaadelda kahes jaos: • põlisasukate väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja parendamine • aiandusühistute piirkonnas sidususe ja vastuvõetava elukeskkonna loomine Tegevused ühiste eesmärkide nimel aitavad luua nn. külatunnet ja loovad võimaluse kontaktide tekkeks endiste ja uute külaelanike vahel. Meeldiva elukeskkonna toel on aga rohkem loota tööjõuliste elanike lisandumist ja sedakaudu kohaliku omavalitsuse maksubaasi tugevnemist. Sotsiaalne infrastruktuur Turvalisus Valda teenindab Harju Politseiprefektuuri konstaablijaoskond. Jaoskonna keskus asub Sauel. Vallas töötab üks konstaabel. Päästeteenust pakub Harjumaa Päästeteenistuse Keila komando, kus on ööpäevane valve, ning Lootuse küla vabatahtlik pritsumeeste ühing. Tulekustutusveevõtukohti on praegu üheksa, kusjuures ükski neist ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kiirabi/tervishoid Vallas tööle rakendunud perearstide süsteem võimaldab elanikele esmast arstiabi. Tervishoiuasutustest on vallas perearsti vastuvõtupunktid kord nädalas Laitses ja Nissis. Lähim teise astme meditsiiniline teenindus asub Tallinnas, kus on haigla ja kiirabi. Haridus/huviharidus Valla ainuke tegutsev lasteaed asub Haibas. Laste arv on viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid näitab tõusutrendi, mistõttu on hädavajalik avada uus lasteaed kiirestikasvavas Laitse suvilapiirkonnas, kuhu kuulub ka Kibuna küla. Kibuna on Ruila põhikooli teenindussfääris. Keskharidust omandatakse väljaspool valda: Keilas, Sauel või Tallinnas. Lapsed pääsevad kooli koolibussiga. Koolis tegutseb mitmeid huvi-ja spordiringe, mis on kõigile õpilastele tasuta. Auto- ja motospordihuvilistel on võimalus tehnikaspordi aladega tegeleda LaitseRallyPargi keskuses. 5 Kibuna küla arengukava 2013-2018 Kultuur Laitse seltsimaja (valmis 1998.a.) on piirkonna kultuurielu keskuseks. Seal toimuvad mitmed huvialaringid - naiste käsitöötuba, laste mängutoad jms. Laitse külas on üks raamatukogu, lisaks tegutseb raamatukogu kord nädalas Laitse Seltsimaja ruumides. Kaasiku külas asub ka MTÜ Ladise Arendusühing. Tehniline infrastruktuur Teed Õnnelikult paikneb Kibuna küla kohas, kust on kiiresti võimalik pääseda suurtele maanteedele: Tallinn-Haapsalu mnt. on külast ~6 km. kaugusel ja Keila-Haapsalu mnt. (Vana-Haapsalu) ~5 km. Küla idapoolses küljes kulgeb Tallinn-Riisipere raudtee. „Linnuriigi“ elanike jaoks on sobiv Kibuna peatus, küla lõunapoolsele osale on lähemal Laitse peatus Kaasiku külas. Jalgsiteekonna maksimaalseks pikkuseks on mõlemal juhul kuni 2.5km. Külasisesed teed on vastavalt teeseaduse määrusele neljanda (autode liikumissagedus ööpäevas üle 200) või viienda klassi teed (autode liikumissagedus ööpäevas kuni 200). Riigiteed on Laitse-Kibuna, Munalaskme-Laitse ning Kibuna Jaama tee. Lähemas perspektiivis on tähtis kohalike teeolude parandamine, olulisemate teede muutmine tolmuvabaks ning tee-äärsete korrastamine. Elekter Kibuna elektrivarustuse kõrgepinge alajaam (110/10 kV) paikneb Vasalemmas, keskpinge alajaamad (35/10 kV) asuvad Haibas ja Laitses. Kandevõrgu moodustavad 110 kV ja 35 kV liinid, jaotusvõrgu 10kV liinid ning madalpinge õhuliinid 0,4 kV. Elektrisüsteem kuulub Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tallinn-Harju piirkonda, liine teenindab Keila meistripiirkond. Seoses varasemalt aiandusühistutele kuulunud jaotusvõrgu üleandmisega Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tallinn-Harju piirkonnale on voolukõikumised ja avariiolukorrad oluliselt vähenenud ja elektrivarustuse taset saab lugeda täiesti rahuldavaks. Side Üldkasutatavat telefonside võrku haldab AS Elion Ettevõtted. Mobiilsides toimivad kõik Eestis levivad võrgud. Internet on kättesaadav kogu küla territooriumil. Vallas on üks sidejaoskond, mis asub Haibas, postiteenus toimib korralikult. 6 Kibuna küla arengukava 2013-2018 Vesi- ja kanalisatsioon Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon puudub kõikjal. Ühistutes on valdavalt puurkaevud, paljud neist on rajatud omavoliliselt. Tulenevalt ala aluspõhjast ja pinnasest (lubjane, paene, savine, soine) on vee kvaliteet väga varieeruv. Vee kvaliteeti iseloomustab suur karedus, palju kaltsiumi ja nitraatühendeid, soistel aladel on vees palju humiinaineid. Reoveed kogutakse lokaalsetesse
Load more

Recommended publications
  • Kernu Talimängud 2017.A. Kõrgushüpe Topispallivise
    Kernu Talimängud 2017.a. Kõrgushüpe Naised: 1 Evert Reine Haiba k. 1,35 21p. 2 Sonn Kristin-Kairit Laitse k. 1,30 19p. 3 Tombak Mirje Kohatu k. 1,25 18p. 4 Edovald Enge Kaasiku k. 1,20 17p. Mehed: 1 Petoffer Martin Ruila k. 1,85 21p. 2 Meer Joonas Laitse k. 1,80 19p. 3 Jersman Arp Kohatu k. 1,70 18p. 4 Paju Kuldar Haiba k. 1,65 17p. 5 Kõresoo Risto Kohatu k. 1,65 16p. 6 Upan Madis Kibuna k. 1,60 15p. 7 Pangsepp Robert I. Ruila k. 1,60 14p. 8 Viidik Jüri Ruila k. 1,55 13p. 9.-10. Bürkland Reino Mõnuste k. 1,55 11,5p. 9.-10. Möll Henri Haiba k. 1,55 11,5p. 11 Loorents Madis Haiba k. 1,45 10p. 12 Kukk Christopher Laitse k. 1,45 9p. 13 Fuks Kristjan Kernu k. 1,40 8p. Topispallivise Naisveteranid: 3kg 1 Abel Liivi Haiba k. 10,00 21p. 2 Unas Kaidi Laitse k. 9,05 19p. 3 Lähker Karin Kaasiku k. 7,55 18p. 4 Leiten-Kukk Ester Laitse k. 7,30 17p. 5 Aas Anneli Mõnuste k. 6,70 16p. 6 Kolk Annela Ruila k. 6,40 15p. Naised: 1 Mätlik Marilin Kibuna 13,36 21p. 2 Sonn Kristin-Kairit Laitse 11,00 19p. 3 Evert Reine Haiba 10,69 18p. 4 Tombak Mirje Kohatu 10,36 17p. 5 Lillemäe Maarja Mõnuste 9,44 16p. 6 Saaring Annika Mõnuste 8,03 15p. 7 Pihlakas Katrin Kernu 7,50 14p. 8 Oks Epp Laitse 7,50 13p. 9 Salutee Sille Muusika 6,80 12p.
    [Show full text]
  • Kernu Valla Talimängud Kabe – Mehed Osaleja Punkte Koefitsient Küla 1
    Kernu valla talimängud Kabe – mehed Osaleja Punkte Koefitsient Küla 1. Urmo Melis 5,5 23.0 Kibuna 2. Toomas Õispuu 5,5 20.0 Kernu-Kohatu 3. Andres Aljaste 5,5 19.5 Ruila 4. Tarmo Tõnismägi 5 22.5 Haiba 5. Kaljo Põldaru 5 19.5 Haiba 6. Riho Kraam 5 16.5 Muusika 7. Jaanus Põldver 5 16.0 Ruila 8. Jaanus Järvela 4,5 21.5 Muusika 9. Risto Tedremets 4,5 21.0 Mõnuste 10. Andres Sikka 4,5 18.0 Metsanurga-Allika 11. Anatoli Netšeburenko 4 21.0 Haiba 12. Lauri Kaasik 4 18.5 Haiba 13. Rain Tombak 4 18.0 Kernu-Kohatu 14. Ullo Melis 4 18.0 Kibuna 15. Raul Vahar 4 17.5 Ruila 16. Karla Vahar 4 16.5 Ruila 17. Uno Melis 3,5 20.0 Kibuna 18. Janar Laanemets 3,5 18.0 Haiba 19. Gennadi Liidig 3,5 17.5 Haiba 20. Armo Aas 3,5 16.5 Mõnuste 21. Tiit Ploompuu 3,5 16.0 Kibuna 22. Peeter Vahar 3,5 15.5 Ruila 23. Kristjan Fuks 3,5 13.5 Haiba 24. Raido Kase 3 24.0 Muusika 25. Rainer Kukk 3 19.0 Laitse 26. Ragnar Kase 3 17.0 Muusika 27. Marko Ojaveer 3 16.5 Ruila 28. Sten Tief 3 15.0 Kaasiku 29. Egert Möll 2,5 18.5 Haiba 30. Ugo Melis 2,5 18.0 Kibuna 31. Kristjan Krimberg 2,5 17.5 Laitse 32. Sander Saaring 2,5 15.5 Mõnuste 33. Olev Vaim 2,5 14.5 Kaasiku 34.
    [Show full text]
  • Meeleolukas Küladepäev 2014 Mõnuste Külas
    O M A VA L D August 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 119 Avaaktus Meeleolukas küladepäev Kernu Põhikoolis 2014 Mõnuste külas 1. septembril kell 10.00 Koolibussid: Kaasiku peatusest 9.00 Varbolast 9.30 Tagasi lähevad mõlemad bussid 11.15 Avaaktus Ruila Põhikoolis 1. septembril kell 12.00 Külavanemad Vallo ja Raul pealike võistlustel Toimub: • pidulik aktus • klassijuhataja tund, õpilastele jagatakse õpikud, töövihikud ja koolipäevikud • pildistamine • õpilastel kohustuslik pidulik koolivorm (valge triiksärk, tumedad püksid/seelik, poistel koolilips) Buss kooli: 11.00 Kibuna 11.10 Kaasiku 11.16 Laitse Seltsimaja 26. juulil leidis aset aasta suursündmus Kernu valla küladepäev. Sellel aastal peeti pidu 11.20 Hingu Mõnuste küla kiigeplatsil. Ilma oli imeline, külalised toredad ja tegevust jätkus kõigile. Korraldati mitmeid võistlusi, lauldi, tantsiti, tehti teatrit ja pakuti maitsvaid suupisteid. Hea, et Kernu vallas on selline traditsioon, mis rahvast ühtselt tegutsema paneb. Buss viib tagasi kooli juurest orienteeruvalt 14.30 NB! Jälgige infot kooli koduleheküljelt koolivormide kättesaamise Loe lisa: Lk7 kohta! 2 AUgust 2014 OMA VALD Vallavalitsuse istungitel 3. juunil 2014 tunnistatakse edukaks hindamiskri- 10. juunil 2014 rilevi OÜ-le Klubi alajaaama maakaa- küla, Liblika. Sihtotstarve: maatulun- teeriumide suhtes kõige soodsam pak- belliini ja komplektalajaama kasutami- dusmaa (011; M) 100 %; » Korraldati jäätmevedu kumus. » Otsustati esitada volikogule mää- seks Haiba külas. ruse „Koolieelse lasteasutuse kulude 2) Vana-Ansari maaüksus. Koha-aad- » Otsustati anda raieluba kuivanud » Otsustati maksta ravimitoetust nel- » Otsustati: vanema poolt kaetava osa määr ja ress: Harju maakond, Kernu vald, Kaa- kase raiumiseks Pohla külas, Tuuliku jale taotlejale, rehabilitatsioonitoetust tasumise kord“, määruse „Avaliku siku küla, Vana-Ansari. Sihtotstarve : AÜ 30 kinnistul. 1.
    [Show full text]
  • R15 Raudtee Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    R15 raudtee sõiduplaan & liini kaart R15 Riisipere Vaata Veebilehe Režiimis R15 raudtee liinil (Riisipere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Riisipere: 6:56 - 14:52 (2) Tallinn: 8:08 - 16:06 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim R15 raudtee peatus ning et saada teada, millal järgmine R15 raudtee saabub. Suund: Riisipere R15 raudtee sõiduplaan 21 peatust Riisipere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:56 - 14:52 teisipäev 6:56 - 14:52 Tallinn 37 Toompuiestee, Tallinn kolmapäev 6:56 - 14:52 Lilleküla neljapäev 6:56 - 14:52 3 Kotkapoja, Tallinn reede 6:56 - 14:52 Tondi laupäev Ei sõida 17b Tondi Tänav, Tallinn pühapäev Ei sõida Järve 4 Alajaama, Tallinn Rahumäe 27 Rahumäe Tee, Tallinn R15 raudtee info Suund: Riisipere Nõmme Peatust: 21 2 Mai Tänav, Tallinn Reisi kestus: 60 min Liini kokkuvõte: Tallinn, Lilleküla, Tondi, Järve, Hiiu Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla, Laagri, 59a Raudtee, Tallinn Urda, Padula, Saue, Valingu, Keila, Kulna, Vasalemma, Kibuna, Laitse, Jaanika, Riisipere Kivimäe 97 Raudtee Tänav, Tallinn Pääsküla 148 Raudtee Tänav, Tallinn Laagri 552b Pärnu Maantee, Tallinn Urda Padula Laagri-Saue kergliiklustee, Estonia Saue 9 Suurevälja Tee, Saue Valingu Keila 2c Ohtu Tee, Keila Kulna Vasalemma Kibuna Laitse Jaanika Riisipere 5 Jaama Tee, Riisipere Suund: Tallinn R15 raudtee sõiduplaan 21 peatust Tallinn marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:08 - 16:06 teisipäev 8:08 - 16:06 Riisipere 5 Jaama tee, Riisipere kolmapäev 8:08 - 16:06 Jaanika neljapäev 8:08 - 16:06 Laitse
    [Show full text]
  • S8 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    S8 buss sõiduplaan & liini kaart S8 Antsuküla Vaata Veebilehe Režiimis S8 buss liinil (Antsuküla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Antsuküla: 9:55 - 17:00 (2) Saue Jaam: 6:30 - 15:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim S8 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine S8 buss saabub. Suund: Antsuküla S8 buss sõiduplaan 42 peatust Antsuküla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:55 - 17:00 teisipäev 9:55 - 17:00 Saue Jaam 2a Kuuseheki Tänav, Saue kolmapäev 9:55 - 17:00 Pärnasalu neljapäev 9:55 - 17:00 16 Tule, Saue reede 9:55 - 17:00 Tule laupäev Ei sõida 22a Tule Tänav, Saue pühapäev Ei sõida Paulig 19 Tule Tänav, Saue Saue Tee 51 Tule, Estonia S8 buss info Suund: Antsuküla Liidumäe Peatust: 42 Reisi kestus: 85 min Mullaste Liini kokkuvõte: Saue Jaam, Pärnasalu, Tule, Paulig, 2 Mullaste Tee, Estonia Saue Tee, Liidumäe, Mullaste, Uku Tee, Jõgisoo, Harutee, Toominga, Muusika, Sinilille, Kääbastemägi, Uku Tee Kääbastemägi, Kasekännu, Ruila Kool, Ruila Kool, Ruila, Laitse Loss, Anniko Tee, Oru, Laitse Seltsimaja, Jõgisoo Nuudi Tee, Luige, Kibuna, Sepu Tee, Munalaskme, Aude, Riisipere Jaam, Jaama Tee, Nissi Kool, Nissi Harutee Kauplus, Alema, Nurme, Varese, Lehetu, Ees-Lehetu, Turba Jaam, Turba Kauplus, Turba, Antsuküla Toominga Muusika Sinilille Kääbastemägi Ääsmäe — Kernu, Estonia Kääbastemägi Kasekännu Ruila Kool Ruila Kool Ruila Laitse Loss Anniko Tee 15 Lossi tee, Estonia Oru Laitse Seltsimaja Nuudi Tee Luige Kibuna Sepu Tee Munalaskme Aude Riisipere Jaam 3 Jaama Tee, Riisipere Jaama Tee 19 Nissi
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Kooli Määramine 2021/2022 Õppeaastaks
    KORRALDUS Saue linn 17. veebruar 2021 nr 166 Elukohajärgse kooli määramine 2021./2022. õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud 10. veebruari 2021 korraldusega nr 151 nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2021./2022. õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ning Saue Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 määruse nr 5 “Elukohajärgse
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arengukava
    Projekteerimine – EEP001085 Projekteerimine – FPR000184 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine – EPE000324 Ehitiste ekspertiiside tegemine – EEK000394 Ehitusjuhtimine – EEJ001255 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Elektritööd - TEL000717 Omanikujärelevalve – EEO001272 Töö nr 16240-0067 Tellija Kernu Vallavalitsus Riisipere tee 8 Haiba küla, 76301 Harjumaa Töö nimetus Kernu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2017-2028 Objekti asukoht Kernu vald Staadium Arengukava Projektijuhi nimi ja allkiri Kristi Loog Kuupäev 23. veebruar 2017 ..bb Töö nr: 16240-0067 Töö: Kernu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava Staadium: AK Kuupäev: 23.02.2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................... 5 1.1 ARENGUKAVA KOOSTAJA ............................................................................ 5 1.2 ARENGUKAVA TELLIJA ................................................................................. 5 1.3 KERNU VALLA ASUKOHT .............................................................................. 5 1.4 ALUSDOKUMENDID ....................................................................................... 6 2 KERNU VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ..................................... 15 2.1 ÜLDINE ÜLEVAADE ...................................................................................... 15 2.2 ELANIKKOND ...............................................................................................
    [Show full text]
  • Kernu Valla Arengukava 2014-2020
    KINNITATUD Kernu Vallavolikogu 18. septembri 2014 määrusega nr 9 Kernu valla arengukava aastateks 2014- 2020 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 I OLULISEMAD ARENGUD PERIOODIL 2003-2014 ............................................... 4 II VÄLISKESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................ 6 3.1 Poliitilised tegurid ................................................................................................ 6 3.2 Majanduslikud tegurid ....................................................................................... 10 2.3 Sotsiaalsed tegurid ............................................................................................. 17 III VALLA ÜLDINE KIRJELDUS ............................................................................ 23 3.1 Kohaliku omavalitsuse korraldus ....................................................................... 24 3.2 Valdkondlik areng ............................................................................................. 25 3.3 Teenuste korraldus ............................................................................................ 26 IV ARENGUSTRATEEGIA ...................................................................................... 29 V TEGEVUSKAVA ................................................................................................... 33 VI ARENGUKAVA RAKENDAMINE ....................................................................
    [Show full text]
  • EEEI — Ämari Militaarlennuväli / Military Aerodrome
    eAIP Estonia AD 2.EEEI-1 ~~~eaip-amdt~~~ver-date-2021-04-09T09-04-28-78517 JUN 2021 AD 2 LENNUVÄLJAD AD 2 AERODROMES EEEI — Ämari militaarlennuväli / Military Aerodrome Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections in this chapter are intentionally left blank: AD 2.10. EEEI AD 2.1 LENNUVÄLJA EEEI AD 2.1 AERODROME LOCATION ASUKOHAINDEKS JA NIMI INDICATOR AND NAME EEEI — Ämari militaarlennuväli / Military Aerodrome EEEI AD 2.2 LENNUVÄLJA EEEI AD 2.2 AERODROME GEOGRAAFILISED JA GEOGRAPHICAL AND ADMINISTRAT- ADMINISTRATIIVANDMED IVE DATA ARP koordinaadid ja asukoht 591544N 0241307E 1 lennuväljal Raja telgjoonel, 541 m raja 24 lävest. ARP coordinates and site at AD On RWY CL, 541 M FM THR 24. Suund ja kaugus Tallinnast 20 NM SW Tallinna kesklinnast. 2 Direction and distance from (city) 20 NM SW FM centre of Tallinn. Kõrgus merepinnast / Keskmine 3 kõrgeim temperatuur 68 ft / 21.3° (JUL) Elevation / Reference temperature Geoidi hälve lennuväljal 4 63 FT Geoid undulation at AD MAG VAR / Aastane muutus 5 9° E (2020) / +0.2° MAG VAR / Annual change ← Lennuvälja haldaja, aadress, telefon, Aadress: Lennubaas Post: Ämari Airbase telefaks, e-mail, AFS, URL Ämari, Lääne-Harju vald Ämari, Lääne-Harju vald AD operator, address, telephone, 76102 Harjumaa 76102 Harjumaa telefax, e-mail, AFS, URL Tel: 717 3323, 717 3414 ESTONIA 6 E-post: [email protected] Tel: +372 717 3323, AFS: EEEIZTZX +372 717 3414 E-mail: [email protected] AFS: EEEIZTZX Lubatud liikluse liigid (IFR/VFR) 7 IFR/VFR Types of traffic permitted (IFR/VFR) Märkused Ei ole 8 Remarks NIL EEEI AD 2.3 TÖÖAJAD EEEI AD 2.3 OPERATIONAL HOURS Lennuvälja haldaja MON-THU: 0630-1430 (0530-1330) AD operator FRI: 0630-1330 (0530-1230) 1 Lennuvälja tööaeg Sama, mis lennuvälja haldajal.
    [Show full text]
  • Kernu Põhikool 2010/2011 1.Klassi Õpilased
    Nr 96 Oktoober 2010 KERNU VALLA LEHT Kernu Põhikool 2010/2011 Lapsesuu 1.klassi õpilased ei valeta! Angela: Meeldib värvida, aga numbreid oskan juba üle saja, sest olen kuuene. Loe lk.7 Laulupidu “Kui Kernu I laulupidu oli ehk arglik katsetus, siis tänavu oli meil juba julgust rohkem ja kogemusi ka”. Loe lk. 5 Esimese klassi võttis vastu õpetaja Pille Piho Ruila Põhikool 2010/2011 Kuhu minna ja mida teha Ker- nu vallas? Valminud interaktiivne 1.klassi õpilased kaart. Loe lk.3 Kinoõhtud Laitses Kinoõhtutest jäi ka õhku mõte, et sellest võiks lausa kohapealne tra- Esimese klassi võttis vastu õpetaja Karin Gustasson ditsioon saada. Loe lk.6 2 INFO OKTOOBER 2010 Vallavalitsuses 24. augusti istungil − kuuri püstitamiseks aadressil Harju maa- eelnõu kinnitamine ja avalikustamine; - puurkaevu rajamiseks aadressil Kaasiku kond Kernu vald Kaasiku küla Pajutaguse − Kernu Põhikooli arengukava tegevuska- küla, Positron AÜ 19; • Anti välja ehitusload: AÜ 12. va uuendamine. - majandushoone-kasvuhoone laiendami- – 10kV maakaabelliini asendamiseks Eesti • Otsustati taotleda Keskkonnaametilt − Kiideti heaks projekti “Laastu talu veepu- seks aadressil Kibuna küla, Luige AÜ 12; Energia Jaotusvõrk OÜ-le Kaasiku ja Ki- kooskõlastus järgmistele puurkaevu pro- hastusseadmete paigaldamine” lõpparu- - puurkaevu rajamiseks aadressil Kaasiku buna külas. jektidele: anne. küla, Maasika AÜ 12. • Kirjalikud nõusolekud: − Positron AÜ 19 • Kooskõlastati rajatava puurkaevu asu- – sauna ja kuuri ehitamiseks Kibuna külas − Maasika AÜ 12 21. septembri istungil: koht: Porri 35 kinnistul; − Vindi AÜ 7. - aadressil Kibuna küla, Hane AÜ 24; – majandushoone ehitamiseks Kibuna kü- • Otsustati maksta ravimitoetust ühele taot- • Anti välja projekteerimistingimused: - aadressil Kibuna küla, Toonekure AÜ 15; las Porri 34 kinnistul; lejale, täiendavat sotsiaaltoetust ühele • aiamaja laiendamissprojekti koostami- - aadressil Kaasiku küla, Jaanika AÜ 8.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Harjumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Loksa Loksa Viimsi TALLINN Maardu Jõelähtme Kuusalu Harku Paldiski Sommerlingi Kehra Saue Keila Aegviidu Raasiku Keila Anija Saku Vasalemma Saue Padise Kose Nissi Kõue Tallinn 2004 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Harjumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 18 Tallinn 2004 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Harjumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Harjumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-77-0 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]