Vastu võetud Vallavolikogu 20. detsembri 2012 määrusega nr 9

KIBUNA KÜLA ARENGUKAVA 2013-2018

Kibunas, 18.09. 2012

Kibuna küla arengukava 2013-2018

Sisukord

Sissejuhatus ...... 3 Geograafiline asukoht ja iseloomustus ...... 3 Elanikud 2012 (valla elanikeregistri andmetel) ...... 3 Tänane olukord ...... 4 Üldist ...... 4 Sotsiaalne infrastruktuur ...... 5 Tehniline infrastuktuur ...... 6 Majandustegevus ...... 7 Tegevuskava lähiaastateks ...... 8 Võimaluste-puudujääkide analüüs ...... 8 Arenguks vajalikud tegevused ...... 9 Külaseltsi eestvõttel kavandatavad tegevused ...... 11 Arengukava täitmise jälgimine ...... 11

2 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Sissejuhatus

Käesolev arengukava on Kibuna elanike ja siin oma vaba aega veetvate inimeste arusaam küla soovitavatest arengutest viie aasta perspektiivis ning vajalikest tegevustest selle visiooni elluviimiseks.

Arengukava koostamisel on arvestatud • Kernu Valla üldplaneeringut • Kernu Valla arengukava • Kernu Valla piirkonna külade arengukava • Kernu Valla jäätmekava • Kernu Valla avaliku korra eeskirja • Kernu Valla heakorra eeskirja • Kibuna küla territooriumil kehtestatud detailplaneeringuid.

Geograafiline asukoht ja iseloomustus

Geograafiliselt paikneb Kibuna küla Kernu valla äärealal Tallinn- raudteest läänes, piirnedes ja Nissi vallaga. Idapoolseks naabriks on Kaasiku küla. Küla pindala on ligikaudu 11 km 2. Kibuna küla põhjapiiril voolab Vasalemma jõgi, mis suubub Paldiski lahte. Lääneküljes piirab küla oja. Piirkond, eriti aiandusühistute ümbrus, on valdavalt võsane, esineb palju loopealseid ja karstialasid. Loopealsete vahel esineb mitmeid väikeseid soolappe ja ajutisi vooluveekogusid. Õhukese pinnakatte ning sademe- ja pinnasevee kiire infiltreerumise tõttu on küla maa- alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Inim- ja majandustegevuse tagajärjel püsib suur põhjavee reostuse oht. Maavaradest leidub Kibuna karjääris kruusa ja liiva. Maa-ala Tallinn-Riisipere raudtee ja Laitse-Kibuna tee vahel on valla üldplaneeringus näidatud lubjkivimaardlana.

Elanikud 2012 (valla elanikeregistri andmetel) Mehi Naisi Kokku Kokku 61 48 109 0 - 6 1 5 6 7 – 18 10 5 15 19 – 65 44 31 75 üle 65 6 7 13

3 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Tänane olukord

Üldist

Ajalooliselt hajaasustusega küla on kiiresti muutunud pärast seda, kui 1980- ndatel aastatel asutati piirkonnas aianduskooperatiivid peaasjalikult Tallinna suurettevõtetes töötavate inimeste tarbeks. Täna on Kibuna külas on 27 põlistalukohta ja suvilapiirkond ”Linnuriik” 807 kinnistuga, kus enamike kruntide suurused jäävad vahemikku 800-1400 m². Osa suvilakrunte on jäänud erastamata ja mõned on liidetud. Kõigis talukohtades ei ole aastaringset püsiasustust.

Algselt eelkõige aianduslikel eesmärkidel rajatud suvekodud on suure osa inimeste jaoks sellisena oma tähtsuse minetanud. Üha rohkem on neid, kes on oma suvemaja kohandanud aastaringseks elamiseks ja kes elavadki püsivalt Kibunas, olgu siis registreerunud elanikuna või mitte. Sellest tulenevad Kibuna eripärad: • Suhteliselt väikesearvuline elanikkond, kes on ajalooliselt paikkonnaga seotud • Rohkearvuline, seejuures kiiresti kasvav uusasukate osakaal • Elanikkonna seotus töökohtadega eelkõige Tallinnas.

Positiivseks saab siinjuures lugeda asjaolu, et töölkäimist Tallinnas ja Keilas hõlbustab korralik raudteeühendus. Negatiivsena tuleb käsitleda tõsiasja, et külaelanike vahel puuduvad väljakujunenud kontaktid ja seni ei ole ka ühtki põhjust, miks need oleks pidanud tekkima. Lisaks ilmneb juba praegu tendents aiandusühistute tegevuse lõppemise suunas. Praeguseks on Äriregistri andmetel Kibunas üheksa ühistut varasema kahekümne kahe asemel. Paljud endiste ühistute liikmed on müünud oma kinnistud uutele omanikele, kel puudub seos asutajaliikmeid ühendanud ettevõtetega. Seega puudub tihtipeale seotus ka uutel asukatel omavahel.

Kibunasse on elama asunud noori peresid lastega, samuti keskealisi peresid (suuremad lapsed jäävad linna). Noored eeldavad hästi funktsioneerivat keskkonda, mille eest on nad nõus ka rohkem investeerima. Samas asuvad piirkonda elama ka eakamad inimesed, kes jätavad linnakorteri noortele. See viitab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajaduse kasvule. .

4 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Lähiperspektiivis tuleb küla arengut vaadelda kahes jaos: • põlisasukate väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja parendamine • aiandusühistute piirkonnas sidususe ja vastuvõetava elukeskkonna loomine

Tegevused ühiste eesmärkide nimel aitavad luua nn. külatunnet ja loovad võimaluse kontaktide tekkeks endiste ja uute külaelanike vahel. Meeldiva elukeskkonna toel on aga rohkem loota tööjõuliste elanike lisandumist ja sedakaudu kohaliku omavalitsuse maksubaasi tugevnemist.

Sotsiaalne infrastruktuur

Turvalisus

Valda teenindab Harju Politseiprefektuuri konstaablijaoskond. Jaoskonna keskus asub Sauel. Vallas töötab üks konstaabel. Päästeteenust pakub Harjumaa Päästeteenistuse Keila komando, kus on ööpäevane valve, ning Lootuse küla vabatahtlik pritsumeeste ühing. Tulekustutusveevõtukohti on praegu üheksa, kusjuures ükski neist ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Kiirabi/tervishoid

Vallas tööle rakendunud perearstide süsteem võimaldab elanikele esmast arstiabi. Tervishoiuasutustest on vallas perearsti vastuvõtupunktid kord nädalas Laitses ja Nissis. Lähim teise astme meditsiiniline teenindus asub Tallinnas, kus on haigla ja kiirabi.

Haridus/huviharidus

Valla ainuke tegutsev lasteaed asub Haibas. Laste arv on viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid näitab tõusutrendi, mistõttu on hädavajalik avada uus lasteaed kiirestikasvavas Laitse suvilapiirkonnas, kuhu kuulub ka Kibuna küla. Kibuna on põhikooli teenindussfääris. Keskharidust omandatakse väljaspool valda: Keilas, Sauel või Tallinnas. Lapsed pääsevad kooli koolibussiga. Koolis tegutseb mitmeid huvi-ja spordiringe, mis on kõigile õpilastele tasuta. Auto- ja motospordihuvilistel on võimalus tehnikaspordi aladega tegeleda LaitseRallyPargi keskuses.

5 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Kultuur

Laitse seltsimaja (valmis 1998.a.) on piirkonna kultuurielu keskuseks. Seal toimuvad mitmed huvialaringid - naiste käsitöötuba, laste mängutoad jms. Laitse külas on üks raamatukogu, lisaks tegutseb raamatukogu kord nädalas Laitse Seltsimaja ruumides. Kaasiku külas asub ka MTÜ Ladise Arendusühing.

Tehniline infrastruktuur

Teed

Õnnelikult paikneb Kibuna küla kohas, kust on kiiresti võimalik pääseda suurtele maanteedele: Tallinn-Haapsalu mnt. on külast ~6 km. kaugusel ja Keila-Haapsalu mnt. (Vana-Haapsalu) ~5 km. Küla idapoolses küljes kulgeb Tallinn-Riisipere raudtee. „Linnuriigi“ elanike jaoks on sobiv Kibuna peatus, küla lõunapoolsele osale on lähemal Laitse peatus Kaasiku külas. Jalgsiteekonna maksimaalseks pikkuseks on mõlemal juhul kuni 2.5km. Külasisesed teed on vastavalt teeseaduse määrusele neljanda (autode liikumissagedus ööpäevas üle 200) või viienda klassi teed (autode liikumissagedus ööpäevas kuni 200). Riigiteed on Laitse-Kibuna, Munalaskme-Laitse ning Kibuna Jaama tee. Lähemas perspektiivis on tähtis kohalike teeolude parandamine, olulisemate teede muutmine tolmuvabaks ning tee-äärsete korrastamine.

Elekter

Kibuna elektrivarustuse kõrgepinge alajaam (110/10 kV) paikneb Vasalemmas, keskpinge alajaamad (35/10 kV) asuvad Haibas ja Laitses. Kandevõrgu moodustavad 110 kV ja 35 kV liinid, jaotusvõrgu 10kV liinid ning madalpinge õhuliinid 0,4 kV. Elektrisüsteem kuulub Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tallinn-Harju piirkonda, liine teenindab Keila meistripiirkond. Seoses varasemalt aiandusühistutele kuulunud jaotusvõrgu üleandmisega Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tallinn-Harju piirkonnale on voolukõikumised ja avariiolukorrad oluliselt vähenenud ja elektrivarustuse taset saab lugeda täiesti rahuldavaks.

Side

Üldkasutatavat telefonside võrku haldab AS Elion Ettevõtted. Mobiilsides toimivad kõik Eestis levivad võrgud. Internet on kättesaadav kogu küla territooriumil. Vallas on üks sidejaoskond, mis asub Haibas, postiteenus toimib korralikult.

6 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Vesi- ja kanalisatsioon

Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon puudub kõikjal. Ühistutes on valdavalt puurkaevud, paljud neist on rajatud omavoliliselt. Tulenevalt ala aluspõhjast ja pinnasest (lubjane, paene, savine, soine) on vee kvaliteet väga varieeruv. Vee kvaliteeti iseloomustab suur karedus, palju kaltsiumi ja nitraatühendeid, soistel aladel on vees palju humiinaineid. Reoveed kogutakse lokaalsetesse mahutitesse, mis täitumisel tühjendatakse.

Jäätmekäitlus

Kernu ja Nissi valla ühise jäätmekava on koostanud Erkas Valduse OÜ aastal 2011. Jäätmemajandus on vallas suhteliselt hästi korraldatud. 99% jäätmevaldajatest omavad kehtivaid lepinguid vastavalt Jäätmeseadusele. Lisaks korraldab Kernu Vallavalitsus regulaarseid reide suuremõõtmelise ning ohtlike ja teiste mitteolmejäätmete äraveoks. Tulevikus on oodata elanike juurdevoolu ning ehitustegevuse hoogustumist, mistõttu suureneb ka prügitoodang.

Majandustegevus

Kibuna külas tegutsevad autospordi ja autoremondiga tegelev MTÜ Spordiklubi Villu, MTÜ Lootuse küla ja Nõmmiku Talu Meierei. Olulise panuse annab Lootuse küla oma puidutööstusega, müües elanikkonnale ehituspuitu ja küttematerjali. Samuti on Lootuse küla valmis pakkuma valveteenust. Mitmed elanikud tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena. Kaasiku külas asub Keila TÜ kauplus, mis on piirkonna lähim. Majandustegevuse hoogustumine Kibuna külas ei ole lähiajal tõenäoline, mistõttu tuleb eeldada, et suure osa elanike töökohad asuvad kodukohast kaugemal.

Kibuna küla ettevõtjad:

FIE Kersti Mättiku, Männiku talu, Kibuna, Kernu vald, 76302 Harju mk. FIE, Nõmmiku talu, Nõmmiku talu, Kibuna, Kernu vald, 76302 Harju mk. 6078127 FIE, Kalle Muts, AÜ Kibuna 35-39, Kibuna, Kernu vald, 76302 Harju mk. [email protected] ; 55546433 CORDEIRO, OÜ, Aune Sullakatko, juhatuse liige, AÜ Kibuna 31-35, Kibuna, Kernu vald, Harju mk. [email protected]; 53409859

7 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Nord Direct OÜ, Ari Mikael, Valdemar Westerlund, juhatuse liige, Maja 19-3, Kibuna, Kernu vald, Harju mk. +358-50036162; [email protected] KMG, TÜ, Kaidi Rinaldo-Laane, täisosanik, Kibuna 23-23, Kibuna, Kernu vald, Harju mk, [email protected]; 53000224, 58217101 SixtenElement OÜ, Ranno Kadarik, juhatuse liige, Maja 19-3, Kibuna, Kernu vald, Harju mk, 53437976

Tegevuskava lähiaastateks

Valla üldplaneeringu kohaselt on Kibuna küla ette nähtud välja arendada tiheasustusalana, millest kujuneb eeskätt elamurajooni funktsiooni täitev hea mainega aedlinn. Vastavalt Kernu valla finantsvõimekuse arenemisele ja Kibuna Külaseltsi ettevõtlikkuse ning kogemuste kasvule on võimalik küla muuta peagi atraktiivseks paigaks Tallinna ja Keila lähedal. Siia tulevad meelsasti elama aktiivse eluhoiakuga inimesed, kes hea meelega panevad käe külge ka eluruumi kujundamisele üldisemalt. Et täita piirkonna kehtivate arengukavade eesmärke on oluline töötada sihiteadlikult tulemuste saavutamise nimel.

Võimaluste-puudujääkide analüüs

Hästi Halvasti

Puhas ja rahulik looduskeskkond Liigniisked metsad, umbekasvanud või rikutud kuivendussüsteemid Hea teedevõrk Sõiduteede kehv olukord, olematu viidastus, korrastamata bussipeatused Raudteeühendus Tallinnaga ja Oluliste teede valgustatuse ja turvalise sedakaudu kättesaadavad töökohad parkla puudumine raudteejaamas Ühistutes suhteliselt suured krundid – Palju aktiivse kasutuseta krunte, mis perspektiiv elanike lisandumiseks võimaldab pesitseda asotsiaalsetel inimestel Puudu on nõuetekohastest tuletõrje veevõtukohtadest Heatasemeline põhikool Ruilas Seltsielu arendamise võimalus Laitse Seltsimajas

8 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Arenguks vajalikud tegevused

Keskkond

Looduskeskkonna parandamiseks on MTÜ Kibuna Maaparandusühistu eestvõttel alustatud metsade kuivendustöödega, mis eeldatavasti peagi hakkavad ka tulemust andma. Vaja on ka suvila- ja elamukruntide omanikele selgitada ühistutesiseste ja –vaheliste kuivenduskraavide vajalikkust ning nõuda nende regulaarset hooldamist, samuti teeäärte pidevat puhastamist võsast.

Viidastamine

Esimesi ülesandeid saab olema kogu küla viidastamine. Kuna aina rohkem inimesi asub siia elama on tõenäoline, et ka üha rohkem erinevaid teenuseid hakatakse siin vajama – küttepuude kohaletoomine, fekaali- ja jäätmevedu, kiirabi, päästeteenistus jne. Teenuste kättesaadavuse kiirus paraneb oluliselt suunaviitade olemasolul. Lisaks muudab tähistuse olemasolu ebamugavamaks ka selliste inimeste liikumise, kes kellegi otsimise sildi all lihtsalt ringi luusivad ja vaatavad, kust ”midagi näppu jääb”. Viidastamist peame otstarbekaks korraldada mitte iga küla omaette, vaid vallavalitsuse eestvedamisel ja koordineerimisel kogu valla ulatuses korraga. Selline lahendus võimaldab luua nn. ühtse valla ilme, pakkudes ühtlasi ka võimalusi rahaliseks kokkuhoiuks. Siinjuures võib kaaluda külaseltside jt. kvalifitseeruvate juriidiliste isikute võimalikku tuge finantside hankimisel.

Teed, bussipeatused, parkla

Et töökohad jäävad peaasjalikult Keilasse ja Tallinna on küla arendamisel oluline pöörata tähelepanu teede korrashoiule ja valgustatusele. Laitse-Kibuna ja Kibuna Jaama tee on vaja viia mustkatte alla. Bussiliikluse taastumisel on vajalikud korralikud pingid ja varjualused bussipeatustes. Esimeses järjekorras vajab korrastamist ja liiklejatele ohutuks muutmist just Laitse- Kibuna tee, mis on igapäevaseks kuni rohkem kui kahe kilomeetri pikkuseks kooliteeks Kibuna lastele, kes jalgsi kõnnivad koolibussile. Ühistutevahelised ringteed muudetakse samuti tolmuvabaks, sest vastasel korral langeb kuival ajal sõiduteel üleskeerutatud tolm piirnevatel kinnistutel piltlikult öeldes ”otse söögilauale”. Tuleb soodustada võimalikult palju raudtee kasutamist. See aitab vähendada sõiduteede koormust ja vähendab nende hoolduskulusid. Raudteepeatusesse rajatakse turvaline parkimisvõimalus sõiduautodele ja jalgratastele. Võimaluse avanedes varustatakse suuremad teed valgustusega. Ohutu ja mugavalt läbitav tee raudteejaamani kallutab paljusid kasutama töölkäimiseks just rongi.

9 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Päästealane turvalisus

Väga tähtis on pöörata tähelepanu tiheasustusala päästealasele turvalisusele. Lähiaastatel korrastatakse/rajatakse tulekustutusvee võtmise kohad ja nõuetekohased juurdepääsud neile. Oluline on, et oleks välja ehitatud kõik planeeringukohased läbipääsud päästemasinate tarbeks. Tulekustutusveevõtukohtade puudumine on oluliseks takistuseks kasutuslubade väljaandmisel uutele ja olemasolevatele elamutele ning suvilatele, mis omakorda seab takistusi uute elanike (teisisõnu maksumaksjate) lisandumisele. Teede korrastamise ja hooldamise, samuti tulekustutusveevõtukohtade väljaehitamise puhul ootame Kernu valla rahaliste võimaluste paranemisel tähelepanu koondumist kiirestiarenevatele tiheasustuspiirkondadele, sealhulgas Kibuna külale.

Heakorratööd ja talgud

Kõige lihtsam ja samuti vajalik tegevus on külainimeste hoolitsemine oma kodukoha heakorra eest. Lisaks oma koduõue ja majapidamise hooldamisele on vaja ühendada meie kõigi jõud, et Kibuna küla sildi taga algaks puhas ja korrastatud territoorium. Iga-aastased ühised talgud peaks tagama, et ka meie teeääred ja metsaveered oleksid puhtad. Ühtlasi looks talgute ja teiste ühisettevõtmiste korraldamine eeldused elanikevaheliste sidemete tekkeks ja tugevnemiseks. Tuleb tõsisemalt jälgida Kernu Valla Heakorraeeskirja täitmist. Pidevate rikkumiste puhul on võimalik juhtida valla korrakaitseametniku tähelepanu puudustele ja nõuda temalt seadustes ette nähtud vastavate meetmete kasutuselevõttu mõjutamaks eeskirjade vastu eksijaid. Vajalik on ka ehitusjärelevalve tõhustamine. Kui tahame elada kaunis külas peame olema ise aktiivselt nõudlikud eneste ja kaaskodanike suhtes.

Infovahetus

Olulise meetmena elanike suhtluse tihendamisel tuleb käsitleda infovõrgustiku loomist. Portaal internetis, samuti teadetetahvlid aitavad levitada teavet külas ja vallas toimuva kohta, samuti vahendada kohapeal pakutavaid tooteid-teenuseid. Vallaelu kohta käiva teabe vahetus peab olema kahepoolne – külaelanikelt vallavalitsusele ja vastupidi. Erinevate teemade aruteluks kokku kutsutud külakoosolekul saab tavapäraseks ka vastava ala vallaametniku või volikogu liikme osavõtt.

10 Kibuna küla arengukava 2013-2018

Külaseltsi eestvõttel kavandatavad tegevused

tegevus aasta korraldaja eeldatav finants 1 Heakorratalgud Vastavalt Külaselts, vajadusele ühistud fondid 2 Infokeskkonna loomine 2013 Külaselts, (internetiportaal + teadetetahvlid) ühistud fondid 3 Viidastamine 2014 Külaselts, ühistud fondid 4 Parkla rajamine 2015 Külaselts, raudeejaamas ühistud fondid 5 Bussipeatuste korrastamine Vastavalt Külaselts, vajadusele ühistud fondid

Arengukava täitmise jälgimine

Kibuna küla arengukava 2013-2018 on koostatud külaelanike arutelude ja ettepanekute tulemusena ning vastu võetud Kibuna külaelanike Üldkoosolekul 18.septembril 2012.a.

Arengukava eesmärkide täitmist tutvustab külavanem külaelanike koosolekutel. Arengukava ülevaatamine ja vajadusel täiendamine toimub külaelanike Üldkoosolekul.

Kibuna küla eesmärgid ja arengusoovid ühtivad Kernu Valla arengukava eesmärkidega ja on sellele täienduseks.

11