DOCSLIB.ORG

Saviranna Küla Arengukava Aastateks 2012-2016 Saviranna Küla Arengukava Aastateks 2012-2016 on Kinnitanud Külakoosolek 15.05.2012

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saviranna Küla Arengukava Aastateks 2012-2016 Saviranna Küla Arengukava Aastateks 2012-2016 on Kinnitanud Külakoosolek 15.05.2012 Saviranna küla arengukava aastateks 2012-2016 Saviranna küla arengukava aastateks 2012-2016 on kinnitanud külakoosolek 15.05.2012 Arengukava on kättesaadav ka valla koduleheküljel joelahtme.kovtp.ee/et/kulad Kaanepilt: Maa-ameti kaardiserver Saviranna küla tänab arengukava koostamise toetamise eest: Kohaliku Omaalgatuse Programmi 2 Jõelähtme VallavalitsustEESSÕNA Arengut kavandades saab küla ise oma elukorraldust kujundada. Saviranna küla taasloomise idee teostamine võttis aega ligi viis aastat. Täna on meil olemas arengukava, kus on kirjas meie ühine arusaamine küla tänasest olukorrast ja tulevikust. Käesolev küla arengukava on meie inimeste omavaheline kokkulepe, mis valmis ühise töö tulemusena. Suutlikkus ühistes eesmärkides ja tegevustes kokku leppida on külakogukonna arukuse märk, toimiv arengukava on tõend küla tugevusest ja arengusuutlikkusest. Ühiselt kavandatud ja elluviidud ettevõtmistest sünnib inimesi siduv ajalugu ja väärtused. Suur tänu kõigile, kes osalesid käesoleva arengukava loomisel. Merike Metstak Saviranna küla külavanem 15.mai 2012 3 SISUKORD Küla kirjeldus ja tänane olukord...................................................................5 Ajalugu......................................................................................................5 Küla paiknemine ja asustus......................................................................5 Rahvastik..................................................................................................6 Loodus......................................................................................................6 Taristu.......................................................................................................7 Külaelanike koostöö..................................................................................7 Küsimustike kokkuvõte.............................................................................7 Väliskeskkonna kirjeldus............................................................................11 Maakondliku ja kohaliku tasandi arengudokumendid..............................11 „Harju maakonna arengustrateegia aastani 2025“.............................11 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“...................................................................11 Jõelähtme valla arengukava 2007-2018..............................................12 Muud arengudokumendid....................................................................12 Küla arengut mõjutavad majanduslikud tegurid.....................................13 Toetusvõimalused külaelu edendamiseks............................................13 Jõelähtme valla investeeringuvõime....................................................14 Eesti Riigi investeeringuvõime ja -prioriteedid....................................14 Sotsiaalsed mõjutegurid.........................................................................14 Rahvastiku- ja rändeprotsessid............................................................14 Teenuste kättesaadavus......................................................................15 Elukoha registreerimine rahvastikuregistris.........................................15 Kohaspetsiifilised mõjutegurid................................................................16 Muuga sadam......................................................................................16 Maavarade kaevandamine...................................................................16 Küla tulevikupilt ja sihid.............................................................................17 Ettevõtmised aastatel 2012-2015..............................................................18 Arengukava uuendamine...........................................................................20 4 5 Küla kirjeldus ja tänane olukord: AJALUGU Kõige varasem fakt Saviranna nimelise küla eksisteerimise kohta on Ajalooarhiivist leitud alles 1923. aastast. See oli rannaküla, kus kalapüügi kõrval tegeleti ka põlluharimisega. Merest pisut eemal paiknesid Nuudi, Kivimäe, Auamäe, Jäätma ja Räästu talud. Rannaküla miljöö on täielikult hävinenud, sest 70-ndate aastate keskel alguse saanud hoogne suvilate ehitus sulges juurdepääsu mereranda. Kolme tiheasustuse grupina rajati endistele talumaadele Väike- ja Suur-Saviranna ning Tiiru suvilakooperatiivid. Räästu lähedale tammikusse oli juba rajatud Kodumaa ühistu. Ajalooline asustusstruktuur lõhuti ja praeguseks on paljud suvilad ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Viimane muinsuskaitselist väärtust omav Kivimäe talu põles maha 2011. aastal. 1997. aasta külanimede ennistamise käigus jäi Saviranna küla määratlemata. Praegune Saviranna küla oli Kallavere küla koosseisus kuni 2010 aastani. Põliselanike ja 70-ndatel aastatel rajatud suvilateala rahva ühise identiteedi otsimise protsessis tekkis 2006. aastal idee, et Saviranna küla tuleb ennistada. Regionaalministri 19.aprilli 2010 aasta määruse nr. 6 kohaselt kanti asustusüksuste nimistusse Saviranna küla. Esimesel külakoosolekul valiti külavanemaks Merike Metstak. Oma küla loomine andis inimestele lootust ja lisas koostöötahet. KÜLA PAIKNEMINE JA ASUSTUS Saviranna küla paikneb Harju maakonnas, Tallinnast ida pool asuvas Jõelähtme vallas, olles üks selle 35 asustusüksusest. Ühine piir on kagus Ülgase ja edelas Kallavere külaga ning läänes Uuskülaga. Põhjas piirneb küla Ihasalu lahega, kus saviseid randu uhuvad Läänemere lained. Kaugus olulisematest kohtadest: vallakeskus Jõelähtme -13 km teenuskeskus Maardu – 4 km teenuskeskus Tallinn - 22 km Kuigi küla kuulub Jõelähtme valda, paikneb vallakeskus Jõelähtme eemal peamistest liikumissuundadest ning peamiseks tõmbekeskuseks on ligikaudu 16000 elanikuga Maardu linn. Küla on sisemiselt jagatud viieks piirkonnaks. Tiheasustusega endiste suvilakoperatiivide alad Suur-Saviranna, Väike-Saviranna, Tiiru, Kodumaa ja hajaasutsusega Nuudi (vaata kaarti). 6 RAHVASTIK Seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmetel külas 69 inimest (arvestades, et küla on alles hiljuti loodud, varasema aja kohta andmed puuduvad). 80+ 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 Mehed 35-39 Naised 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 0 1 2 3 4 5 6 7 Valdava osa registreeritud elanikkonnast (74%) moodustavad tööealised. Samas on oluline arvestada, et suur osa majapidamisi ei ole aastaringse kasutusega ning suveperioodil reaalne rahvaarv külas mitmekordistub. 7 LOODUS Mere poolt ääristab küla valdavas osas kahe kilomeetri pikkune Saviranna klint. See on mere murrutusel Kambriumi ajastu savikivimitesse tekkinud järsak, mille suurim kõrgus ulatub 6 meetrini. Klindilt võib leida kivistisi. Klindipealsel on valdav osa küla territooriumist kaetud hoonestusega, mis sisemaa poole asendub metsaga Aastal 2005 loodi Ülgase-Saviranna hoiuala. Selle kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide - rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade), lubjakivipaljandite, liivaste ja mudaste pagurandade, rannaniitude ning püsitaimestuga kivirandade - kaitse. Hoiuala hõlmad 13,2 hektari suuruse maaala. Valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Tehisobjektidest asub küla territooriumil 1986.a. rajatud Kallavere liitsihi alumine tulepaak. Ehitis on rannajoonest 200 meetrit lõunas ja liitsihi ülemisest tulepaagist 1,3 kilomeetrit põhjas. Torn on valmistatud metallist ja värvitud valgeks. Külgedel on mustad ristkülikud. TARISTU Külale on üks ligipääs. Kallavere–Ülgase teelt (riigi kõrvalmaantee 11101) tuleb sõita põhja poole mööda Saviranna teed. Viimane nagu ka külasisesed teed (Kalda, Mäeotsa, Mere ja Saviranna põik) on Jõelähtme vallale kuuluvad. Valdav osa küla teedest on mustkatte all. Ühistute sisesed teed asuvad reformimata riigimaal. Tiiru ja Väike-Saviranna ühistute ning Haavmäe sissepääs on piiratud väravatega. Ühisveevarustust ühistute territooriumitel korraldavad vastavaks tegevuseks loodud mittetulundusühingud, kelle valduses on puurkaev- pumplast lähtuvad trassid. Ühiskanalisatsioon puudub. Reovete ärajuhtimine on lahendatud osaliselt kogumispaakide ja imbkaevudega, täies ulatuses aga nõuetekohaselt lahendamata. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ MTÜ Saviranna Külaselts loodi 12.märtsil 2008 ja see etendas oma küla loomise protsessis peamist osa. Külaelu aktiviseerus, kui Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu võttis menetlusse Kallavere küla mereäärse ala omaette Saviranna külaks nimetamise. Selts on korraldanud mitmeid ühisüritusi, 2009.a. esitati taotlus külaplatsile. Teised külas tegutsevad juriidilised isikud on ühistute territooriumil veevõrkude valdajad, kommunaalteenuste jms ühistusisese tegevuse organiseerijad: MTÜ Saviranna Tehnovõrgud 8 MTÜ Saviranna MTÜ Tiiru MTÜ Kodumaa KÜSIMUSTIKE KOKKUVÕTE 2010.a. läbi viidud esimene äsjaloodud Saviranna küla elanike küsitlus näitas selgesti, millised on inimeste ootused ja soovid edasise arengu suhtes. Prioriteetideks nimetati teedevõrku, ÜVK ja tuletõrje veevõtukohtade rajamist, matkarada ja kaldakindlustust. 2012.a. käesoleva arengukava koostamisel läbi viidud külaelanike küsitluse eesmärgiks oli jõuda arengukava koostamisel maksimaalselt kogukonna soove arvestava tulemuseni, mistõttu küsiti külaelanike arvamusi Saviranna väärtustest, lahendust vajavatest probleemidest ning ühtlasi ka seda, kas ja kuidas elanikud ise saavad kaasa aidata parema külakogukonna loomisele ja hoidmisele. Küsitluse näol on tegemist kvalitatiivse ankeetküsitlusega 12 küsimusega. Küsitlus viidi läbi perioodil 23. veebruar kuni 22. märts 2012, ankeedid edastati külaelanikele läbi e-posti loendi ja paberkandjal. Ankeedid tagastati
Load more

Recommended publications
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12
    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
    Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked
    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
    [Show full text]
  • Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
    Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Iru - Loo Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Reis Nr. Peatus 01 03 J3-01 J3-02 1 Noorte 08:15 11:15 2 Mäeotsa 08:16 11:16 3 Kallavere 08:20 11:20 4 Kallavere kauplus 08:21 11:21 5 Orumetsa 08:22 11:21 6 Uuevälja 08:23 11:23 7 Lepalinnu ühistu 08:24 11:23 8 Kroodi oja 08:25 11:24 9 Maardu veehoidla 08:27 11:26 10 Uus-Muuga 08:28 11:27 11 Kabelikivi 08:29 11:28 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 08:31 11:30 13 Altmetsa 08:34 11:33 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 08:36 11:34 15 Vasar 08:39 11:38 16 Põllu 08:42 11:40 17 Iru küla 08:42 11:41 18 Nurme 08:44 11:42 19 Loo tee 08:47 11:46 20 Loo 08:50 11:50 Töötamise päevad 1 1 Veootsa pikkus (km) 18,0 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:35 0:33 Reisi kiirus (km/h) 30,9 32,3 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 08:55 2 *Vanasauna tee 08:57 3 *Saha 08:59 4 *Maardu mõis 09:02 5 *Veski põik 09:04 6 *Kurgla 09:15 7 *Teeristi 09:19 8 *Kostivere 09:20 9 *Kostivere kool 09:21 Töötamise päevad 1 Veootsa pikkus (km) 21,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:25 Reisi kiirus (km/h) 50,3 Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Jägala - Haljava - Raasiku - Kostivere Sõiduplaan kehtib 18.05.2020 Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering
    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Märts 2018 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering Ruumilise Keskonna Analüüs
    JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERING RUUMILISE KESKONNA ANALÜÜS OÜ Hendrikson & Ko Jõelähtme Vallavalitsus Raekoja plats 8, Tartu Postijaama tee 7 Lennuki 22 Tallinn Jõelähtme küla www.hendrikson.ee Tel. 605 4887, [email protected] Tartu/Tallinn 2014/2015 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 2. Väärtused ............................................................................................................................. 5 3. Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna analüüs ja ruumilise arengu suunad .... 9 3.1 Rahvastiku suundumused ................................................................................................... 9 3.2 Asustusstruktuur ............................................................................................................... 15 3.3 Maakasutuse struktuur ja maaomand ............................................................................... 19 3.4 Ettevõtlus .................................................................................................................... 22 3.5 Sotsiaalobjektid (külakogukonnad) ............................................................................ 29 4. Transpordiühenduste analüüs ........................................................................................... 34 5. Maardlate analüüs ............................................................................................................. 37 6. Suurõnnetusohuga
    [Show full text]
  • Puhtama Elu Nimel 20 Aastat Tagasi Kogunes Enneolematu Hulk Eesti Rahvast Tallinna Lauluväljakule, Et Nõuda Vabadust
    Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 3 3 M A I 2 0 0 8 Sisukord Sel aastal täitub 100 aas- tat emadepäeva esma- kordsest tähistamisest Vallavanem Ardo Lass tänas abipolitseinikke Dr. Ester Sassi, ema, vanaema ja arst Persoon - Hugo Nigol Peokutse kõigile - Jõe- 2 x Liis Truubon lähtme Laulupäev 23 Valla külavanemad hüüdsid riigikogu ja valitsust appi Viikingite veri pole kadunud Kallaveres külas tehti ajalugu Vandjala küla sai infokaardi Enne ja nüüd. Nii jääbki. Külaseltse ja külavane- maid tuleb aina juurde Puhtama elu nimel 20 aastat tagasi kogunes enneolematu hulk eesti rahvast Tallinna lauluväljakule, et nõuda vabadust. See oli võimas Riigimets on rahva ühisvara idee – vabaduse idee. 3. mail kogunes 50 000 inimest üle Eesti, et meie maa prügist puhtaks teha. Jõelähtme4 Puhtama elu nimel pidi olema see Seekord oli hakkamas ka meie nö. üle kogu Eesti ja nüüd oli aeg küps Masendavad arvud. Kogu selle laga suur idee, mis sellise hulga rahvast lii- suur vend, AS Tallinna Sadama mit- suuraktsiooni läbiviimiseks. keskel, kiviviske kaugusel troonib aga Kolm olupilti tis. Mitte juhuslikult ei ole mõtte sünni mekümnepealine töötajate vägi kraa- Jõelähtme valla ebameeldiv visiit- Tallinna prügila 32 meetri kõrgune juures Eesti Looduse Fondi inimesed. mis Klauksest kuni Saviranna majaka- kaart – Põhjakarjäär on pärast 3. maid mägi – otsekui majakas mitte millestki prügitalgutelt See näitab, et puhta elukeskkonna ni puhtaks mereranna ja metsaalused. prügist peaaegu puhas. Tõsi, selle hoolivatele prügi loodusesse sokutaja- idee on uue ajastu probleem number Nüüd on järgmine suur ülesanne, hiiglasliku isetekkelise prügila koris- tele. Eriti piinlikuks teeb olukorra see, 1. Kuid 50 000 inimest näitas ka seda, kuidas hoida valda puhtana, et ille- tamiseks ei piisanud ainult kodaniku- et Põhjakarjäär on riigimaa ja lisaks Laatu peeti juba et hoolimatute lagastajate suhtes võib gaalsed prügimäed uuesti ei tekiks.
    [Show full text]