Saviranna küla arengukava aastateks 2012-2016 küla arengukava aastateks 2012-2016 on kinnitanud külakoosolek 15.05.2012

Arengukava on kättesaadav ka valla koduleheküljel joelahtme.kovtp.ee/et/kulad

Kaanepilt: Maa-ameti kaardiserver

Saviranna küla tänab arengukava koostamise toetamise eest:

Kohaliku Omaalgatuse Programmi

2 Jõelähtme VallavalitsustEESSÕNA

Arengut kavandades saab küla ise oma elukorraldust kujundada.

Saviranna küla taasloomise idee teostamine võttis aega ligi viis aastat. Täna on meil olemas arengukava, kus on kirjas meie ühine arusaamine küla tänasest olukorrast ja tulevikust.

Käesolev küla arengukava on meie inimeste omavaheline kokkulepe, mis valmis ühise töö tulemusena. Suutlikkus ühistes eesmärkides ja tegevustes kokku leppida on külakogukonna arukuse märk, toimiv arengukava on tõend küla tugevusest ja arengusuutlikkusest. Ühiselt kavandatud ja elluviidud ettevõtmistest sünnib inimesi siduv ajalugu ja väärtused.

Suur tänu kõigile, kes osalesid käesoleva arengukava loomisel.

Merike Metstak

Saviranna küla külavanem

15.mai 2012

3 SISUKORD Küla kirjeldus ja tänane olukord...... 5 Ajalugu...... 5 Küla paiknemine ja asustus...... 5 Rahvastik...... 6 Loodus...... 6 Taristu...... 7 Külaelanike koostöö...... 7 Küsimustike kokkuvõte...... 7 Väliskeskkonna kirjeldus...... 11 Maakondliku ja kohaliku tasandi arengudokumendid...... 11 „Harju maakonna arengustrateegia aastani 2025“...... 11 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“...... 11 Jõelähtme valla arengukava 2007-2018...... 12 Muud arengudokumendid...... 12 Küla arengut mõjutavad majanduslikud tegurid...... 13 Toetusvõimalused külaelu edendamiseks...... 13 Jõelähtme valla investeeringuvõime...... 14 Eesti Riigi investeeringuvõime ja -prioriteedid...... 14 Sotsiaalsed mõjutegurid...... 14 Rahvastiku- ja rändeprotsessid...... 14 Teenuste kättesaadavus...... 15 Elukoha registreerimine rahvastikuregistris...... 15 Kohaspetsiifilised mõjutegurid...... 16 Muuga sadam...... 16 Maavarade kaevandamine...... 16 Küla tulevikupilt ja sihid...... 17 Ettevõtmised aastatel 2012-2015...... 18 Arengukava uuendamine...... 20

4 5 Küla kirjeldus ja tänane olukord:

AJALUGU Kõige varasem fakt Saviranna nimelise küla eksisteerimise kohta on Ajalooarhiivist leitud alles 1923. aastast. See oli rannaküla, kus kalapüügi kõrval tegeleti ka põlluharimisega. Merest pisut eemal paiknesid Nuudi, Kivimäe, Auamäe, Jäätma ja Räästu talud. Rannaküla miljöö on täielikult hävinenud, sest 70-ndate aastate keskel alguse saanud hoogne suvilate ehitus sulges juurdepääsu mereranda. Kolme tiheasustuse grupina rajati endistele talumaadele Väike- ja Suur-Saviranna ning Tiiru suvilakooperatiivid. Räästu lähedale tammikusse oli juba rajatud Kodumaa ühistu. Ajalooline asustusstruktuur lõhuti ja praeguseks on paljud suvilad ümber ehitatud aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Viimane muinsuskaitselist väärtust omav Kivimäe talu põles maha 2011. aastal.

1997. aasta külanimede ennistamise käigus jäi Saviranna küla määratlemata. Praegune Saviranna küla oli küla koosseisus kuni 2010 aastani. Põliselanike ja 70-ndatel aastatel rajatud suvilateala rahva ühise identiteedi otsimise protsessis tekkis 2006. aastal idee, et Saviranna küla tuleb ennistada. Regionaalministri 19.aprilli 2010 aasta määruse nr. 6 kohaselt kanti asustusüksuste nimistusse Saviranna küla. Esimesel külakoosolekul valiti külavanemaks Merike Metstak. Oma küla loomine andis inimestele lootust ja lisas koostöötahet.

KÜLA PAIKNEMINE JA ASUSTUS Saviranna küla paikneb Harju maakonnas, Tallinnast ida pool asuvas Jõelähtme vallas, olles üks selle 35 asustusüksusest. Ühine piir on kagus Ülgase ja edelas Kallavere külaga ning läänes Uuskülaga. Põhjas piirneb küla lahega, kus saviseid randu uhuvad Läänemere lained.

Kaugus olulisematest kohtadest:

 vallakeskus Jõelähtme -13 km  teenuskeskus – 4 km  teenuskeskus - 22 km

Kuigi küla kuulub Jõelähtme valda, paikneb vallakeskus Jõelähtme eemal peamistest liikumissuundadest ning peamiseks tõmbekeskuseks on ligikaudu 16000 elanikuga Maardu linn.

Küla on sisemiselt jagatud viieks piirkonnaks. Tiheasustusega endiste suvilakoperatiivide alad Suur-Saviranna, Väike-Saviranna, Tiiru, Kodumaa ja hajaasutsusega Nuudi (vaata kaarti).

6 RAHVASTIK Seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmetel külas 69 inimest (arvestades, et küla on alles hiljuti loodud, varasema aja kohta andmed puuduvad).

80+ 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 Mehed 35-39 Naised 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4

0 1 2 3 4 5 6 7

Valdava osa registreeritud elanikkonnast (74%) moodustavad tööealised. Samas on oluline arvestada, et suur osa majapidamisi ei ole aastaringse kasutusega ning suveperioodil reaalne rahvaarv külas mitmekordistub.

7 LOODUS Mere poolt ääristab küla valdavas osas kahe kilomeetri pikkune Saviranna klint. See on mere murrutusel Kambriumi ajastu savikivimitesse tekkinud järsak, mille suurim kõrgus ulatub 6 meetrini. Klindilt võib leida kivistisi. Klindipealsel on valdav osa küla territooriumist kaetud hoonestusega, mis sisemaa poole asendub metsaga

Aastal 2005 loodi Ülgase-Saviranna hoiuala. Selle kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide - rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade), lubjakivipaljandite, liivaste ja mudaste pagurandade, rannaniitude ning püsitaimestuga kivirandade - kaitse. Hoiuala hõlmad 13,2 hektari suuruse maaala. Valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

Tehisobjektidest asub küla territooriumil 1986.a. rajatud Kallavere liitsihi alumine tulepaak. Ehitis on rannajoonest 200 meetrit lõunas ja liitsihi ülemisest tulepaagist 1,3 kilomeetrit põhjas. Torn on valmistatud metallist ja värvitud valgeks. Külgedel on mustad ristkülikud.

TARISTU Külale on üks ligipääs. Kallavere–Ülgase teelt (riigi kõrvalmaantee 11101) tuleb sõita põhja poole mööda Saviranna teed. Viimane nagu ka külasisesed teed (Kalda, Mäeotsa, Mere ja Saviranna põik) on Jõelähtme vallale kuuluvad. Valdav osa küla teedest on mustkatte all. Ühistute sisesed teed asuvad reformimata riigimaal.

Tiiru ja Väike-Saviranna ühistute ning Haavmäe sissepääs on piiratud väravatega.

Ühisveevarustust ühistute territooriumitel korraldavad vastavaks tegevuseks loodud mittetulundusühingud, kelle valduses on puurkaev- pumplast lähtuvad trassid. Ühiskanalisatsioon puudub. Reovete ärajuhtimine on lahendatud osaliselt kogumispaakide ja imbkaevudega, täies ulatuses aga nõuetekohaselt lahendamata.

KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ MTÜ Saviranna Külaselts loodi 12.märtsil 2008 ja see etendas oma küla loomise protsessis peamist osa. Külaelu aktiviseerus, kui Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu võttis menetlusse Kallavere küla mereäärse ala omaette Saviranna külaks nimetamise. Selts on korraldanud mitmeid ühisüritusi, 2009.a. esitati taotlus külaplatsile.

Teised külas tegutsevad juriidilised isikud on ühistute territooriumil veevõrkude valdajad, kommunaalteenuste jms ühistusisese tegevuse organiseerijad:

 MTÜ Saviranna Tehnovõrgud

8  MTÜ Saviranna  MTÜ Tiiru  MTÜ Kodumaa

KÜSIMUSTIKE KOKKUVÕTE 2010.a. läbi viidud esimene äsjaloodud Saviranna küla elanike küsitlus näitas selgesti, millised on inimeste ootused ja soovid edasise arengu suhtes. Prioriteetideks nimetati teedevõrku, ÜVK ja tuletõrje veevõtukohtade rajamist, matkarada ja kaldakindlustust.

2012.a. käesoleva arengukava koostamisel läbi viidud külaelanike küsitluse eesmärgiks oli jõuda arengukava koostamisel maksimaalselt kogukonna soove arvestava tulemuseni, mistõttu küsiti külaelanike arvamusi Saviranna väärtustest, lahendust vajavatest probleemidest ning ühtlasi ka seda, kas ja kuidas elanikud ise saavad kaasa aidata parema külakogukonna loomisele ja hoidmisele.

Küsitluse näol on tegemist kvalitatiivse ankeetküsitlusega 12 küsimusega. Küsitlus viidi läbi perioodil 23. veebruar kuni 22. märts 2012, ankeedid edastati külaelanikele läbi e-posti loendi ja paberkandjal. Ankeedid tagastati elektrooniliselt ja paberkandjal. Kokku tagastati 19 ankeeti, lisaks vastas üks külaelanik mõningatele antud küsitluses esitatud küsimustele vabas vormis. Antud küsitlusega esindatakse 52 külaelanikku, kelledest vähemalt 47% elavad Savirannas aastaringselt.

Väärtused Külaelanikel paluti nimetada kolm Saviranna küla kõige suuremat väärtust.

Üle poolte vastajate nimetas üheks suurimaks väärtuseks loodust ning samamoodi nimetati üle poolte vastajate poolt merd, mere lähedust. Ligi pooled nimetasid Savirannas elamise väärtuseks privaatsuse ja rahu ning samamoodi eristus väärtusena Saviranna asukoha lähedus Tallinnale ja Maardule.

Väärtusena eristus ka Saviranna staatus areneva ajaloolise külana, kus on inimväärne elukeskkond heade naabritega.

Väljakutsed Sisuliselt kõik külaelanikud nimetasid peamiseks praeguseks Saviranna suurimaks probleemiks (küsimus: „Millised on kolm kõige suuremat ja lahendamist vajavat väljakutset tänasel päeval?“) liikumisvõimaluste ja transpordiga seonduva – teede korda tegemine, kergliiklusteed, tänavavalgustus, ühistransport. Ligi pooled mainisid tänase päeva väljakutseks küla ühtsuse tugevdamise vajaduse – ühistegevuste

9 korraldamine ja selleks koha loomine (külaväljak, mänguväljak), külavanema valimise vajaduse. Probleemidena eristus ka ranna korrashoid ja kalda kindlustamine; kaabelvõrguühenduse vajadus ning postiteenuse parem korraldamine ning vee ja kanalisatsiooniga seonduvate kommunikatsioonide korda tegemine.

Pikema ajalise väljakutsena (küsimus: „Millised on kolm kõige suuremat ja lahendamist vajavat väljakutset pikemas perspektiivis?“) eristus võrreldes tänase probleemistikuga sarnaste probleemide rõhuasetus. Sarnaselt nimetati üle poolte külaelanike poolt probleemina liikumise ja transpordiga, eriti teede korrashoiuga seonduv, kuid sama suureks väljakutseks nimetati ka vee ja kanalisatsiooniga seonduvat. Rannaga ja küla ühtsusega seonduv nimetati ära nagu eelmises küsimuseski, kuid selgelt eristus ka mure olemasoleva keskkonna säili(ta)mise osas.

Külaelanikelt küsiti ka nende omapoolset valmisolekut küla arengusse panustada ning enamused külaelanikud on nõus osalema teiste poolt juhitud projektides või ühistegevustes, samuti ollakse meelsasti nõus osalema talgutel. Viiel juhul, mis on küsitlust silmas pidades kvalitatiivselt piisavalt eristuv, olid vastajad nõus kas esindama küla ametiasutustes, korraldama asjaajamist või suhtlema muude oluliste inimestega. Muid täpsemaid näiteid kuidas ise küla arengusse panustada ei tehtud.

Külaelu Küsitlusega sooviti teada elanike arvamust tähtsaimatest pidepunktidest, millega saaks küla elukeskkonda paremaks muuta. Üle poolte vastajatest nimetasid selleks koostööd külaelanike vahel nii ühisürituste korraldamisega kui probleemide lahendamisel ja asjaajamise parendamisel, samuti vajadust leida „eestvedajad“. Samuti nimetasid pooled vastajad infrastruktuuriga seotud probleemide lahendamist, mis on eelpool väljakutsete alapunktis juba nimetatud (teed, muud kommunikatsioonid). Väga oluliseks pidasid vastajad ka puhtust ja korda külas – nii kodude ümbrus kui ranna ja metsa puhtus, aga ka keskkonnaga seotud probleemide lahendamist (reovee kanaliseerimine, prügila haisu ära hoidmine).

Külaelu edendamiseks ellu kutsutud külaseltsi tegevussuundadeks pakuti (enim nimetatu järjekorras): ühismajandamist, demokraatlikuks esindusorganiks olemist, arengu planeerimist ja ühisürituste korraldamist.

Külaseltsi tegevustes osaluse aktiivsuse tõstmiseks leidsid üle pooled vastajad, et „keegi kuskil peaks paremini organiseerima ja rohkem teavitama ning ühisüritusi korraldama“. Ära mainiti ka üleüldine rohkema suhtlemise- ja selleks füüsilise koha olemasolu vajadus.

10 Külaelanikud pakkusid, et koos võiks tähistada tähtpäevi ning korraldada muid ühisüritusi, s.h. eraldi mainiti mitmel korral talguid. Enamus külaelanikke oleksid nõus rahaliselt külaellu vastavalt võimalustele ning sõltuvalt otstarbest panustama. Üle poolte vastajatest ei ole hetkel väljaspool küla muudes tegevustes aktiivselt osaline ehk ajalist ressurssi võiks külaelanikelt leida. Spetsiifilisi oskusi millega külaelu arengusse panustada nimetasid 7 inimest, pooled vastajatest oleksid nõus panustama teiste poolt juhitud projektides erinevate kergemate ülesannete täitmisel või talgutöödel.

Infovahetus Külaelu edendamiseks ja hoidmiseks on oluline jagada ning saada informatsiooni. Selleks küsiti peamiste infokanalite kohta praegu ja eelistatavate infokanalite kohta. Üle poolte vastajatest nimetasid peamiseks infokanaliks hetkel omavahelist suhtlemist ning pea sama palju pidasid seda oluliseks ka tulevikus. Samuti nimetasid üle pooled vastajatest praegu kasutatavaks infokanaliks elektronposti, eelistusena oli see kanal tuleviku mõttes kõige soositum. Eristus veel ka külas olemas olevad infotahvlid, seda infokanalit nähti tuleviku mõttes üle poolte vastajate poolt olulisemana.

Kokkuvõte Külaelanikud pidasid Saviranna küla privaatseks arenevaks ajalooliseks külaks, kus on hea inimväärne elukeskkond heade naabritega. Suurimaks väärtuseks peeti loodust, eriti mere lähedust. Suurimaks lahendust vajaks teemaks aga liikumisvõimaluste parandamist nii teede korrashoiu kui ka ühistranspordi korraldamise näol ning pikemas perspektiivis vee ja kanalisatsiooniga seonduvate kommunikatsioonide väljaehitamist. Sama oluliseks peetakse küla ühtsuse tugevdamist ja esines selge valmisolek osaleda küla ühistegevustes ning ka ise nii aja kui rahaga panustada. Negatiivsena võib esile tuua, et enamus vastajaid leidsid, et keegi teine peaks need ühistegevused korraldama ja olema eestvedaja. Eestvedaja(te)l on tulevikus oluline panustada info paremasse edastamisesse, kasutades selleks võimalusel enam elektronposti ja külas olemas olevaid infotahvleid.

11 Väliskeskkonna kirjeldus

Väliskeskkonna kirjelduses on käsitletud küla arengu seisukohalt olulisi näitajaid hinnates neist tulenevaid võimalusi või ohte.

MAAKONDLIKU JA KOHALIKU TASANDI ARENGUDOKUMENDID Küla kui madalama taseme organiseerunud asustusüksus oma toimekontekstis peab paratamatult arvestama asjolusid, mis on tulenevad seadusandlusest, riikliku, maakondliku ja kohaliku tasandi olulistest strateegilistest suundumustest hetkeolukorra hindamisel ja tulevikuarengute planeerimisel. Eelkõige seisneb see küla jaoks vajaduses arvestada olulisi maakondliku ja kohaliku tasandi strateegiadokumente, millega küla poolt valla või riigi toel teostatavad tegevused peavad olema vastavuses.

„Harju maakonna arengustrateegia aastani 2025“ (www.harju.ee) Strateegia on koostatud maakonna arengu osas ühise nägemuse kujundamiseks. Välja on töötatud nii riiklikul, maakondliku koostöö kui ka kohalike omavalitsuse tasandil teostamist vajavad tegevused ja järgmist vajavad põhimõtted, mis on eelduseks järgnevalt välja toodud kolme peamise arengueesmärgi saavutamisele:

 Tegus rahvas - Harju maakonnas elavad inimesed on teotahtelised ja hoolivad oma elukeskkonnast. Peale tööaega on neil soov ja võimalused tegeleda kodanikualgatuslike ettevõtmistega. Maakonna rahvastik on tasakaalustatud ja seda nii vanuselise koosseisu kui paiknemise osas.  Kvaliteetne elukeskkond - Harju maakonna elukeskkond on selline, mis pakub inimestele võimalusi valida kodukohaks nii suurlinna melu kui maakoha vaikuse. Sõltumata inimese elukohast on talle tagatud kõik vajalikud teenused võrdse kvaliteediga. Harju maakonna elanik saab tarbida avalikke teenuseid, veeta vaba aega ja käia tööl oma elukoha läheduses.  Tasakaalustatur ruumimuster - Harju maakonnas on logistika, teenuste ja töökoha kättesaadavuse seisukohalt läbimõeldud ja efektiivne ruumimuster, mis võimaldab elanikel ja ettevõtjatel plaanida oma toimetamist pikaajaliselt ja säästlikult. Harju maakonnas on saavutatud tasakaalustatud ja siduv ruumiplaneerimine riigi, maakonna- ja omavalitsustasandi koostöös.

12 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ (www.harju.ee) Planeeringu koostamise eesmärgiks oli seisukohtade määratlemine esmavajalike teenuste kättesaadavuse osas piirkonniti ning ettepanekute tegemine teenuste kättesaadavuse ja paiknemisega seotud probleemide lahendamiseks maakonnas. Planeeringu järgi paikneb Saviranna küla Kallavere paikkonnas (kandis), kuhu kuuluvad veel Kallavere, , Uusküla ja Ülgase külad (koostamise hetkel küla eraldiseisvana ei eksisteerinud). Kandisisene tõmbekeskus (asula, mille esmane funktsioon on tagada ümberkaudsete piirkondade elanike varustamine nii era- kui ka avalike teenuste ja kaupadega) puudub, selleks on Maardu linn. Probleemsete teenustena on välja toodud vajadustele mittevastav ühistransport ja spordiväljaku puudumine. Kuigi planeering näeb rahvastikumuutuse trendi pigem kahanevana, sisaldub seal siiski piirkonna jätkuva kasvamise korral soovitus avada kandis seltsimaja

Jõelähtme valla arengukava 2007-2018 (www.joelahtme.ee) Arengukava strateegiaosa määratleb olulisemad põhimõtted erinevate valdkondade kestlikul ja lisandväärtust looval korraldamisel vallas, tähtsustades eelkõige hariduse ja taristu (teed jm kommunikatsioonid) väljaarendamist kui valla eduka toimimise alust. Külaliikumise osas välja toodud strateegia põhineb lähenemisel, kus hoogsa külaliikumise toimimisel ja külaelu edendamisel kannavad põhirolli külaseltsid, toimub aktiivne koostöö valla ja külade vahel ning igas külas on valitud oma külavanem. Kirjeldatud olukorra saavutamisele aitab kaasa:

• Külade säilimisele ja arengule kaasa aitamine läbi külaseltside investeeringute kaasfinantseerimise • Tihe koostöö külavanemate, külaseltside ja omavalitsuse vahel, külavanemate koostöökogu moodustamine • Külaplatside rajamiseks vajalike maaüksuste munitsipaliseerimine • Külade taristu (ühistegevuse- ja sportimisvõimalused) rajamine ja korrastamine ning naaberküladega ühiskasutamise korraldamine • Rannakalanduse ja rannakülade elukeskkonna väärtustamine

Eelneval põhinevalt konkreetsete tegevuste kavandamise lähteks on tegevuskava, milles otseselt Saviranna küla puudutavaid tegevusi mainitud ei ole. Samas pidades silmas küla arengut ja toimimist on oluline arvestada, et külades paiknevate avalike teede ehitamine, katete uuendamine ja hooldus on ette nähtud vastavalt valla teehoiukavas paika pandud investeeringu põhimõtetele ja järjekorrale (sama ka tänavavalguse osas). Koostamisele tuleb uus üldplaneering ja ülevaatamisele läheb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava.

13 Samuti on kolmanda sektori organisatsioonidel on võimalus esitada oma projekt arengukava ametlikku lisasse, „Riigi, era- ja kolmanda sektori initsiatiivid“, kus on esitatud valla arengu seisukohalt olulised tegevused, mille elluviimisel Jõelähtme Vallavalitsus näeb oma rolli koostööpartnerina.

Muud arengudokumendid Kuigi Saviranna külas on mitu tiheasustusala, siis küla „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas“ (www.joelahtme.ee) käsitletavate piirkondade hulka küla arvatud ei ole.

Saviranna küla kuulub Rebala muinsuskaitseala koosseisu. Samas vastavalt teemaplaneeringule "Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused" (kehtestamata, www.joelahtme.ee) on kavandatud muinsuskaitseala piiride vähendamine, mis vabastab ka Saviranna küla alaga kaasnevatest piirangutest.

Maakonna teemaplaneeringu Harjumaa kergliiklusteed peamiseks eesmärgiks on Harju maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine. Selle raames on ette nähtud ka Maardu linna ühendamine Jõelähtme külaga läbi Kallavere tee. Tee väljaehitamise perspektiiv on hetkel ebaselge.

KÜLA ARENGUT MÕJUTAVAD MAJANDUSLIKUD TEGURID Majanduslik olukord ja trendid nii maailmas kui ka Eestis, on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Tulenevalt väliskeskkonna survest, on varasemale ajale omane pidevale ja katkematule kasvule orienteeritud suhtumine sunnitud asenduma pigem konservatiivse riskide hindamisega ning ressursside efektiivsele kasutamisele suunatud mõtlemise ja tegutsemisega.

Toetusvõimalused külaelu edendamiseks Külaelu paremaks korraldamiseks, ühistegevuse läbiviimiseks ja tarvilike investeeringute teostamiseks on määrava tähtusega kaasrahastuse kättesaadavus. Kuigi Eestis on avatud mitmeid mittetulundustegevust rahastavaid fonde, on järgnevalt välja toodud kaks olulisemat, mis on otseselt suunatud külaelu edendamiseks.

Kohaliku omaalgatuse programm

(www.eas.ee) Toetuse andmise eesmärgiks on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Mittetulundusühingust taotlejal on võimalik toetust taotledes saada tuge oma kavandatud tegevuste elluviimiseks järgnevates valdkondades:

14 • kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine • kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine (üritused, vahendid) • kohaliku elukeskkonna parandamine (heakord, ehitised, tegevusvahendid)

Programmist toetust taotledes on võimalik saada rahastust kuni 1600 eurot 10% omaosalusega kahel korral aastal. Alates 2001.a. rakendatud programm on tõestanud oma vajalikkust ja hetkel on planeeritud jätkuma.

Põhja-Harju Koostöökogu meetmed

(www.leaderph.eu) Põhja-Harju Koostöökogus (PHKK) on Leader meetme rakendaja Jõelähtme, Rae ja Viimsi valdade territooriumil. Meetme eesmärgiks on toetada kohalikku initsiatiivi, edendades külaelu kohaliku partnerluse ja koostöö kaudu. PHKK rahastab hetkel kuni aastani 2015.a. koostatud strateegia alusel nelja valdkonna projekte:

• külakogukondade ühendamine ja arendamine • ettevõtlus ja puhkemajandus • koostöökogu tegevuspiirkonna noored • ranna-alade ja väikesaarte arendamine

Toetuse kogumahud ja eeldatav omafinantseering varieerub olenevalt tegevusest, kuid valdavas osas on mittetulundusühendusele kuni 90% projekti kogumahust. Arvestades, et Leader meedet on Euroopa Liidu riikides edukalt rakendatud juba alates 1991. aastast, jätkub selle rahastamine ka uuel programmiperioodil 2014-2020.

Jõelähtme valla investeeringuvõime Jõelähtme valla investeeringute vajadused ületavad valla arengukava alusel perioodil 2012-2015 enam kuni 4 miljonit eurot. Kuid soodsatel sündmuste arengul, kaasates struktuurfondide vahendeid, peaks vald eelarvestrateegia alusel olema võimeline need investeeringud ka ära tegema. Mida enam suuremahulisemaid kitsakohti on vald võimeline ära lahendama, leides tuge välisrahastusest, seda enam tähelepanu ja ressursse on võimalik panustada külade tasandi probleemide lahendamiseks, sh arengukavas välja lubatud külaseltside toetamine läbi rahalise abi projektide omafinantseeringute katmiseks.

Eesti Riigi investeeringuvõime ja -prioriteedid Lähiperspektiivis valdav osa Jõelähtme valla (jt omavalitsusüksuste) teede rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks kuluvast rahast laekub riigieelarvest.

15 Keskpikas perspektiivi osas on lisaks üldisest maailmamajanduse olukorrast sõltuvale riigi tulude kujunemisele külaelalu edendamise seisukohalt olulised eelkõige kaks aspekti:

• millise suunitlusega ja millises mahus kavandatakse programmiperioodi 2014-2020 kohalikele omavalitsustele suunatud rahastusmeetmed; • kas ja millistele administratiivsete ja/või territoriaalsetele lähtealustele tuginedes toimub haldusreform.

Nimetatutest lähtub otseselt ka omavalitsuse võimekus kohaliku elukeskkonna kestlikul arendamisel ja teenuste kättesaadavuse tagamisel elanikkonnale.

SOTSIAALSED MÕJUTEGURID Inimeste elukoha valikut mõjutavad lisaks majanduslikele aspektidele ka sotsiaalsed tegurid, nt rahvastikuarengud ning erinevate teenuste ja soodustuste kättesaadavus

Rahvastiku- ja rändeprotsessid Kuigi Eestis rahvaarv on viimasel kahel aastakümnel järjest vähenenud, siis Harjumaa osas on olnud trend vastupidine. Toimunud on kasv ülejäänud Eesti arvelt ja viimase 10-15 aasta jooksul on olulisel määral muutunud ka maakonnasisene asustuse ruumiline jaotumine. Tallinna kui Eesti suurima linna ja tugeva tõmbekeskuse elamispindade puuduse, üldise elatustaseme kasvu ning turu poolt suunatava kinnisvaraarenduse kombinatsioonis on asustatud alad Harjumaal (eelkõige Tallinna ümbruses) ruumiliselt laienenud. Seejuures on üheks oluliseks trendiks rahvaarvu kasv suvilapiirkondades, kus paiknevad hooned ehitatakse ümber aastaringseks kasutamiseks.

Teenuste kättesaadavus Olulist rolli elukeskkonna kvaliteedis, mugavuses ja turvatunde kujunemisel mängib teenuste kättesaadavus. Kui kogukonnateenuste pakkumist saab korraldada küla ise, siis valdavat osa igapäevaelus tarvilike teenuseid pakuvad riigi- ja kohaliku omavalitsuse institutsioonid ning erasektor.

Riigi kohaolek piirkonnas on tuntav. Turvatunde seisukohalt olulised teenused on kõik küla lähedal (4-5 km) esindatud. Maardus paikneb Päästeteenistuse Muuga Päästekomando ning Politsei ja Piirivalveameti Ida-Harju Politseiosakonna Maardu Konstaablipunkt.

Erakorralise meditsiini teenus ja ka kiirabibrigaad on olemas AS Kallavere Haigla koosseisus. Haigla pakub olulisemates valdkondades ambulatoorset ravi, osalt ka statsionaarset ravi (www.kh.ee). Spetsiifilisemad (eriarstid,

16 uuringud) meditsiiniteenused on kättesaadavad lähedal Tallinnas. Maardus tegutsevad mitmed hambaravikabinetid.

Lähimad võimalused hariduse omandamiseks on Maardu linnas. Eestikeelset haridust annavad Kallavere Keskkool ja Maardu Gümnaasium, venekeelset Maardu Põhikool ja Maardu Gümnaasium. Huviharidust pakub Maardu kunstide kool. Jõelähtme valla koolidest on Loo Keskkooli ja Põhikooliga Kallavere teelt tagatud ühistranspordi ühendus liinidega J3, J6 ja J9.

Eelpool välja toodud Jõelähtme valla poolt doteeritud ühistransporti maakonnas korraldab MTÜ Harjumaa Ühistrakspordikeskus (www.harjuytk.ee). Saviranna külas ühistranspordiühendus puudub. Tallinnasse on võimalik liikuda kas siis Kallaverest või Maardust. Kallaveres mõned korrad päevas, Maardust tiheda graafiku ja suure hulga liinidega. Vedu nendest kohtadest korraldavad erinevad eraõiguslikud kommertsliinid.

Maardu linnas on esindatud mitmekesiselt nii kaubandus- ja kui ka teenuseid pakkuvad ettevõtted. Lisaks perspektiivselt on vastavalt Jõelähtme valla üldplaneeringule ja kehtestatud detailplaneeringutele võimalused suures mahus kaubanduspindade väljaarendamiseks ka Peterburi mnt ääres Loo ja Maardu vahelisel lõigul.

Elukoha registreerimine rahvastikuregistris Elukoha registreerimise näol on tegemist seadusest tuleva kohustusega. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 40 on isik kohustatud kirjalikult esitama elukohateate kohalikule omavalitsusele, milles ta elab. Registreering omavalitsuses annab õiguse kandideerida ja hääletada vallas kohalike omavalitsuste valimistel. Samuti on see nii soodustuste kui ka maksulaekumise alus - tagab vallas pakutavate sotsiaalsete garantiide saamise ning suurendab valla eelarvet, mistõttu paranevad võimalused pakkuda valla elanikele (sh Saviranna küla) kvaliteetsemaid teenuseid.

Kuigi seadus on üks asi, siis olulisel määral mõjutavad nn registreerimiskäitumist erinevad soodustused. Käesoleval hetkel on veel keeruline prognoosida, kuidas muutub külas elukoha registreerinute arv tulenevalt kahest 2013. aasta algusest rakenduvast poliitilisest initsatiivist. 1) Riigi poolt juba vastu võetud seadusega kavandatud maamaksu vabastus kodualuselt maalt. 2) Tallinna linna plaan oma residentidele tasuta ühistranspordi pakkumiseks. Esimene on pigem motivaator (kasvõi ühe pereliikme) elukoha registreerimiseks Saviranna külasse, teine vastupidi.

17 KOHASPETSIIFILISED MÕJUTEGURID Saviranna küla olevik ja tulevik on tulevevalt küla asukohast olulisel määral mõjutatud mitmete suurettevõtete tegevusest ja arenguplaanidest ning hetkel kavandatavate suurte ettevõtmiste edukusest.

Muuga sadam (www.portoftallinn.com, http://www.ts.ee/muuga-arendusplaanid) Saviranna küla igapäevast elu mõjutab paratamatult lähedal paiknevad AS-le Tallinna Sadam kuuluva Muuga sadama igapäevane tegevus ja areng. Tegemist on Eesti suurima ja sügavaima kaubasadamaga, kus on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti (sh kivisüsi) ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Muuga sadama kaubakäive moodustab umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on kavandatud tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Sadama tegevusega kaasnevad küla jaoks eelkõige müra raudteelt ja tolm söeterminalist.

Maavarade kaevandamine (www.energiasalv.ee) Saviranna küla territooriumil kattub osaliselt kahe maavara maardlaga. Esiteks Kallavere-Ülgase savimaardla, mille osas on tegemist prognoosvaruga (enne kasutuselevõtmist tarvilik muuta aktiiv-varuks).

Teiseks Maardu kristalliinse ehituskivi maardla aktiivne tarbevaru, mille kasutuselevõtmise osas esitas OÜ Maardu Graniidikaevandus 2007.a. maavara kaevandamise taotluse ehituskivi killustiku ja graniittoodete valmistamiseks ja teostatas keskkonnamõju strateegiline hindamise. Projekti edasiarenduseks on Muuga sadama territooriumile kavandatav 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama rajamine. Sellekohase kavatsuste protokolli sõlmisid 2010 aasta märtsis Muuga sadama omanik AS Tallinna Sadam ja projekti arendaja Energiasalv OÜ. Hetkel (kevad 2012) on käimas detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kuigi otsene ehitustegevus on kavandatud Uusküla küla territooriumine, jääb Saviranna küla projekti mõjutsooni. Arvestades projekti mastaapsust ja kavandatud 6. aasta pikkust ehitusaega, omab see võimalikul rakendumisel kindlasti mõju küla elukeskkonnale, eeldatavalt selle halvenemisele. Kaevandamisega kaasneb eeldatav tulu ettevõttele ja maa-ainese kaevandamise tasu Jõelähtme vallale. Küla jaoks on loomulik eeldada kompensatsioonimehhanisme Saviranna küla elanike elukeskkonna ja heaolu säilitamiseks.

18 19 Küla tulevikupilt ja sihid

Aastal 2021 on Saviranna mereäärne looduskauni, puhta ja turvalise elukeskkonnaga küla, mis on hõlpsasti ligipääsetav nii maalt kui ka merelt ning kus tegusad külaelanikud väärtustavad kohaliku kogukonda ja ühiseid ettevõtmisi.

Külaelanike seisukohalt on tulevikupilt saavutatav järgnevate eelduste täitumisega:

 puhta elu ja looduskeskkonna ning privaatsuse säilitamine;  küla noorte ja vanade ühistegevuseks sobiliku kogunemiskoha rajamine;  aktiivselt ja kestlikult toimivad küla mittetulundusühendused;  valgustatud ja kergliiklusteega Saviranna tee rajamine;  küla avamine läbimurdega Nuudi teele;  tiheasustuses toimiv ühisveevärk ja –kanalisatsioon;  rannaala heakorrastamine ja varustamine paadisadamaga;  vähemalt suvine regulaarne ühistranspordiühendus.

Küla lähimate aastate sihtide seadmise aluseks on külaelanike hulgas läbi viidud ankeetküsitluste tulemused ja arengukava koostamise koosolekute rühmatööd ning arutelud. Liikumaks lähemale küla tulevikupildisaavutamisele on püstitatud kolm omavahel tihedalt seotud ja olemuslikult üksteise saavutamist toetavat arengueesmärki:

Ettevõtlikud ja kogukonna ühistegevust väärtustavad külaelanikud – elanike kooskäimisvõimaluste parendamine ja tõhusalt korraldatud külasisene info liikumine on loonud olukorra, kus külaelanikud on initsatiivikad, osalevad meeleldi ühistel üritustel ja nende korraldamisel, välja on kujunenud toimivad koostöösuhted.

Puhas ja turvaline elukeskkond – hoolitsemine personaalse ja ühiskasutatava vara eest ning aktiivne võimaluste otsimine küla taristu parendamiseks on muutnud küla aastaringselt veel meeldivamaks elukohaks ja suviseks puhkepaigaks.

Külaselts on toimiv, kestlik ja koostööaldis külaelanike esindav organisatsioon – aktiivsus ja avatus nii külasisesel kui ka –välisel suhtlusel ja asjaajamises, on võimaldanud realiseerida külaelanike huve omavalitsuses ning kaasata kogukonnaväliseid ressursse küla arenguvajaduste katteks.

20 21 Ettevõtmised aastatel 2012-2015

Kavandatud tegevused põhinevad küla elanike seas korraldatud ankeetküsitluse tulemustel, arengukava koostamise koosolekute rühmatöödest ja aruteludest ning valla ja maakonna arengudokumentide analüüsist. Välja on toodud nii tegijad, ajaline raamistik kui ka võimalikud koostööpartnerid.

Tähtae Soovitud Teosta Koostööpart Tegevus g olukord ja ner Ettevõtlikud ja kogukonna ühistegevust väärtustavad külaelanikud Muinastulede öö iga Läbiviidud üritus Külaselt tähistamine aasta s Mere- maa lepitamine iga Läbiviidud üritus Külaselt aasta s Külapäeva tähistamine iga Läbiviidud üritus Külaselt aasta s Küla suvepäevad iga Läbiviidud üritus Külaselt aasta s Jaanipäeva tähistamine iga Läbiviidud üritus Külaselt aasta s Aastavahetuse iga Läbiviidud üritus Külaselt tähistamine aasta s Küla ühistegevuseks vastaval Olemas vahendid Külaselt tarvilike vahendite t tarvilike s soetused vajadus tegevuste ele teostamiseks Suurendada iga Registreeritud Küla Veel mitte rahvasatikuregistris aasta elanike arv elaniku registreeritud registreeritud külaelanike ületab varasema d külaelnik - arvu aasta üleaedne Läbirääkimised Seli 2012 Külaplatsi Külaselt Riigimetsa kinnistule külaplatsi rajamine s Majandamise rajamiseks kinnistule on Keskus võimalik Laste mänguväljaku 2013 Olemas on maa Külaselt kavandamine ja projekt s Laste mänguväljaku 2015 Valminud ja Külaselt rajamine kasutatav s mänguväljak Küla spordiplatsi 2014 Olemas on maa Külaselt kavandamine ja projekt s Küla spordiplatsi 2015 Valminud ja Külaselt rajamine kasutatav s spordiplats Küla paadisadama 2013+ Valminud on Erainitsatiiv rajamne paadisadam

22 Puhas ja turvaline elukeskkond Rannaala ja teeäärte 2 Puhtad teeääred Külaselts koristustalgud korda ja rannaala aastas Tiikide puhastamine 2013 Projekt on ellu Külaselts viidud Mereranna pidev Tagatud on Piirkondliku juurdepääsuteede turvaline pääs d MTÜ-d korrastamine kallasrajale Küla teede hooldamise ja 2012, Küla teed on Külaselts Jõelähtme mustkatte alla viimise iga liiklemiseks Vallavalitsu taotlemine aasta mugavad ja s turvalised Saviranna tee kõrvale 2014 Objekt on Külaselts Jõelähtme valgustatud lülitatud valla Vallavalitsu kergliiklustee rajamise investeeringu- s taotlemine plaanidesse Nuudi tee pikenduse 2013 Nuudi tee Külaselts Jõelähtme rajamise taotlemine pikenduse Vallavalitsu projekteerimistö s öd on teostatud Ühiskanalisatsiooni 2012- Saviranna külale Külaselts, Jõelähtme väljaehitamise 2013 on määratud Piirkondliku Vallavalitsu taotlemine reovee d MTÜ-d s kogumisala

Ühisveevärgi 2012- Kvaliteetne vesi Piirkondliku rekonstrueerimine 2016 jõuab kõigi d MTÜ-d külaelanikeni Aktiivne osalemine 2012 Olemas on pidev Külaselts Muuga sadama ja + ülevaade elektrijaama protsessist, kavandamisprotsessis vajadusel sekkutud

Külaselts on toimiv, kestlik ja koostööaldis külaelanike esindav organisatsioon. MTÜ juhatuse valimine Vastaval Külaselt ja rollide määratlemine t s vajadus ele MTÜ aasta eelneva Kavandatud on Külaselt tegevusplaani aasta uue aasta s koostamine oktoobe tegevused r Projekttaotluste iga Esitatud on Külaselt koostamine kohaliku aasta vähemalt üks s omaalgatuse programmi taotlus

23 Projektide omaosaluste iga Iga esitatud Külaselt Jõelähtme taotlemine aasta projekti osas on s Vallavalitsus vallavalitsuselt esitatud taotlus Jõelähtme valla iga Valla esindaja on Külaselt Jõelähtme kaasamine küla arengu aasta kutsutud ja s Vallavalitsus kavandamisse osalenud külakoosolekul Osalemine valla iga Esitatud on küla Külaselt Jõelähtme arengukava koostamisel aasta ettepanekud s Vallavalitsus ja muutmisel Liitumine Põhja-Harju 2012 Liitumisavaldus Külaselt Koostöökoguga on rahuldatud s Osalemine Põhja-Harju iga Osalemine Külaselt Koostöökogu töös aasta koosolekutel ja s tegevustes Osalemine Jõelähtme iga Küla esindus on Külaselt kihelkonnapäeval aasta osalenud üritusel s

Arengukava uuendamine

Saviranna küla arengukava elluviimise eest vastutab MTÜ Saviranna Külaselts juhatus. Arengukava tegevuste elluviimisesse kaasatakse küla elanikud, külas tegutsevad mittetulundusühingud ja vajaduse korral partnereid. MTÜ Saviranna Külaselts juhatus koostab iga aasta oktoobris järgneva aasta tööplaani arengukava tegevuste elluviimiseks. MTÜ juhatus jälgib arengukava rakendamist ja vastavust seatud eesmärkidele ja algatab vajaduse korral koostöös külavanemaga arengukava täiendamise ja muutmise ettevalmistamise. Külaseltsi juhatus võtab iga aasta jaanuaris kokku eelneva aasta tegevused ja annab hinnangu ellu viidud tegevuste vastavuse kohta arengukavas püstitatud eesmärkidele.

24