SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Rein Ramst Heli Milvek Mall Orru
SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMISMAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu
Tallinn 2013
1 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
ANNOTATSIOON
R. Ramst, H. Milvek, M. Orru. „Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne”. Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia osakond. Tallinn, 2013. Tekst 88 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa. (AS Sangla Turvas, Keskkonnaministeerium, EGF).
Tööde käigus hinnati kavandatava tegevuse, Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasnevat keskkonnamõju ümbritsevale keskkonnale. Uuriti mõju põhja- ja pinnaveele, millest selgus, et kaevandamine ei mõjuta ümbruskonna salvkaevude veetaset (lähimad majapidamised paiknevad umbes 1 km kaugusel). Kaevandamine planeeritud sügavuseni on võimalik ilma eesvoolu (Sangla peakraavi) süvendamata, seega kavandatav tegevus ei halvenda Emajõe kvaliteeti.
KMH läbiviimise käigus hinnati mõju Natura 2000 aladele, kus mõjupiirkonna määramisel lähtuti eeskätt Alam-Pedja linnuala kaitsealuste liikide liigispetsiifilisest vajadusest ja tundlikkusest häirimise suhtes ning elupaigatüüpide säilimiseks vajalikest keskkonnatingimustest. KMH tulemusena soovitavad eksperdid võtta kasutusele 259,80 ha. Kaevandusloa taotlus oli esitatud 453,92 ha-le, mis seoses Natura 2000 ala hindamise tulemusena väheneb 43%.
Läbiviidud keskkonnamõju hindamise tulemusena osutus kõige sobilikumaks alternatiiv 2, mis sai alternatiivide võrdluses viie kriteeriumi järgi hindeks 0,382 ning alternatiivide paremusjärjestuses esimese koha. Selle alternatiivi puhul kaevandatakse Sangla III turbatootmisala 259,80 ha suuruselt mäeeraldiselt 30 aasta jooksul 446,2 tuh t vähelagunenud turvast ja 546,7 tuh t hästilagunenud turvast. Teenindusmaa pindala on 311,62 ha. Alternatiiv 2 puhul jääb mäeeraldise ja Alam-Pedja looduskaitse vahele 1 km laiune kaitsetsoon.
Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõdud on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20 m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3. Turba kaevandamise käigus on vaja rajada vähemalt 2 settebasseini.
Tegutsevate turbatootmisalade ekspluateerimise kogemused näitavad, et settebasseinidest väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt ha-lt freesväljakult juhitakse 2 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Seega juhitakse rajatavalt Sangla III mäeeraldiselt Sangla peakraavi 19,5 tonni heljumit aastas.
Märksõnad: turbatootmisala kasutuselevõtt, kaevud, turbaheljum, Natura 2000
Juhtivekspert: Rein Ramst
3 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Sisukord Annotatsioon ...... 2
Sissejuhatus ...... 10
1. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise meetodid ja alusdokumendid ...... 11
2. Mõju Natura 2000 aladele (Natura hindamine) ...... 12
2.1 Üldteave (sh kaasatud spetsialistid) ...... 12
2.2 Mõjuala piiritlemine ja ulatus ning kavandatav tegevus (sh alternatiivid) ...... 13
2.3 Mõjutatavate Natura 2000 liikide ja elupaigatüüpide kirjeldus ...... 16
2.4 Kavandatava tegevuse seos Natura-alade kaitse korraldamisega ...... 23
2.5 Mõju Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ...... 24
2.5.1 Mõju Alam-Pedja linnualale ja loodusalale ...... 25
2.6 Kokkuvõte – Natura hindamine (sh leevendavad meetmed) ...... 28
3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 29
4. Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtu ja Sangla turbatootmisala kaevandamismahtude vähendamise põhjendus ...... 31
5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 32
5.1 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ...... 32
5.2 Turbavarud ...... 34
5.3 Turba iseloomustus ja kasutusalad ...... 35
5.4 Põhja- ja pinnavee seisund ...... 35
5.5 Vee kvaliteedi näitajad ...... 35
5.6 Taimestik ...... 39
5.7 Loomastik ja linnustik ...... 43
5.8 Kaitstavad loodusobjektid ...... 55
5.9 Kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid ...... 56
5.10 Inimasustus ja maaomand ...... 60
4 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
5.11 Kommunikatsioonid ...... 61
5.12 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldisel toimunud turbakaevandamise senine mõju keskkonna seisundile ...... 61
5.13 Majandustegevus ...... 62
5.13.1 Puhja vald ...... 62
5.13.2 Rannu vald ...... 63
6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid ...... 63
6.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ...... 63
6.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ...... 64
6.2.1 Alternatiiv 1. Nullvariant ehk Sangla III turbatootmisala mäeeraldist ei võeta kasutusele ...... 64
6.2.2 Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt ...... 64
6.2.3 Alternatiiv 3. Kaevandamine kavandatust väiksema kihipaksusega ...... 65
6.2.4 Alternatiiv 4. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus ...... 65
7. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju ...... 65
7.1 Mõju põhja- ja pinnaveele...... 65
7.2 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 66
7.3 Mõju kaitstavate liikide seisundile ...... 67
7.4 Mõju inimeste tervisele ning heaolule ...... 67
7.4.1 Tolm ...... 67
7.4.2 Müra ...... 70
7.4.3 Kokkuvõte tervisemõjuritest ...... 71
7.5 Mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvara hindadele ...... 72
8. Taotletava mäeeraldise ja olemasoleva Sangla kütteturba tootmisala koosmõju ...... 73
9. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele ...... 75
10. Alternatiivsete tegevuskavade võrdlev hinnang ...... 77
10.1 Kavandatav tegevus ...... 77
5 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
10.2 Alternatiivide võrdlemine ...... 77
10.3 Alternatiiv 1. Nullvariant ehk uut Sangla III turbatootmisala mäeeraldist ei võeta kasutusele ...... 79
10.4 Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt ...... 80
10.5 Alternatiiv 3. Kaevandamine kavandatust väiksema kihipaksusega ...... 80
10.6 Alternatiiv 4. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus ...... 80
11. Leevendavad meetmed ...... 81
11.1 Mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele ...... 81
11.2 Mõju vähendamine taimestikule ja loomastikule...... 82
11.3 Mõju vähendamine kaitstavate liikide seisundile ...... 82
11.4 Negatiivse mõju vähendamine inimeste tervisele ning heaolule ...... 82
11.4.1 Tolm ...... 82
11.4.2 Müra ...... 83
11.5 Negatiivse mõju vähendamine piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvara hindadele ...... 83
11.6 Muude negatiivsete mõjude vähendamine ...... 83
12. Kaevandamisjäätmekava ja kaevandatud ala korrastamine ...... 83
13. KMH avalikustamine ja kavandatav keskkonnaseire ...... 84
Hindamistulemuste kokkuvõte, järeldused ja soovitused ...... 85
Kirjanduse loetelu ...... 88
Joonised
Joonis 1. Kavandatava tegevuse arendamine täismahus e „Suur kaeveala“, alus Maa-amet, 2013 ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur), 04.11.2013. a ...... 14 Joonis 2. Kavandatava tegevuse arendamine väiksemas mahus e „Väike kaeveala“, alus Maa- amet, 2013 ja EELIS, 04.11.2013. a ...... 15 Joonis 3. Kavandatav väljaveotee ...... 30
6 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Joonis 4. Mõõdetud kaevude asukohad ...... 38 Joonis 5. Kaitsealuste taimeliikide leiukohad taotletava Sangla III turbatootmisala piirkonnas ...... 43 Joonis 6. Kavandatav Sangla III turbatootmisala ...... 45 Joonis 7. Metsise püsielupaiga soodsa seisundi tagamiseks vajalik täielik puhvertsoon ...... 54 Joonis 8. Väljavõtted tööst „Valgamaal asuvas Palupera maardlas Miti kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine“ (OÜ Alkranel, 2012) ...... 71
Tabelid Tabel 1. Kavandatava tegevusega seostatavad ja Alam-Pedja linnualal kaitstavad linnuliigid18 Tabel 2. Tegevusega seostatavad Alam-Pedja loodusala elupaigatüübid ...... 21 Tabel 3. Kavandatava tegevusega seostatavad ja Alam-Pedja loodusala kaitstavad liigid ...... 22 Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju metsisele ja must-toonekurele (linnuala) ...... 26 Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju elupaigatüüpidele „jõed ja ojad“, „rabad“ ja „rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad“ (loodusala)...... 27 Tabel 6. Kavandatava tegevuse mõju - vingerjas, tõugjas, hink ja võldas (loodusala) ...... 28 Tabel 7. Kaevude ja eesvoolu andmestik ...... 36 Tabel 8. Sangla III planeeritava turbamaardla haudelinnustiku liigiline ja arvuline koosseis . 50 Tabel 9. Turbamaardla rajamise mõju kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele ...... 51 Tabel 10. Kriteeriumite suhtelise tähtsuse määramine ...... 78 Tabel 11. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel ...... 78 Tabel 12. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel ...... 78 Tabel 13. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel ...... 79 Tabel 14. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel ...... 79 Tabel 15. Alternatiivide kaalutud hinded ...... 79
Fotod
Foto 1. Puisraba taotletava Sangla III mäeeraldise keskosas ...... 40 Foto 2. Raba lagedam keskosa on ümbritsetud 200 - 300 m laiuse rabamänniku vööndiga ... 41 Foto 3. Puis-siirdesoo taotletava Sangla III mäeeraldise läänepiiril ...... 41 Foto 4. Madalsookaasik taotletava Sangla III turbatootmisala idaserval ...... 42 Foto 5. Niidu-kuremõõga kasvukoht taotletavast mäeeraldisest 0,5 km lääne pool ...... 42 Foto 6. Asulakoha arheoloogiamälestis ...... 56
7 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 7. Kultusekivi arheoloogiamälestis ...... 57 Foto 8. Ohvrikivi "Heavaimu kivi" arheoloogiamälestis ...... 58 Foto 9. Ohvrikivi "Kurjavaimu kivi" arheoloogiamälestis ...... 59 Foto 10. Kultusekivi arheoloogiamälestis ...... 60
Tekstilisad
Lisa 1. Sangla III maavara kaevandamise loa taotlus ...... 90 Lisa 2. Sangla kütteturba tootmisala maavara kaevandamise loa taotlus ...... 92 Lisa 3. Sangla kütteturba tootmisala maavara kaevandamise luba (KMIN-071)...... 94 Lisa 4. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ...... 96 Lisa 5. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes ...... 98 Lisa 6. Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud keskkonnamõju hindamise täiendatud (KMH) programm ...... 99 Lisa 7. Sangla III turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll ...... 108 Lisa 8. Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtu ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamise keskkonnamõju hindamise programmi tingimusega heakskiitmine ...... 113 Lisa 9. Margus Otsa ekspertarvamus kavandatava tegevuse mõjust Sangla soo linnustikule 117 Lisa 10. Sangla Soo turbamaardla laiendamise mõju linnustikule (Tarvo Valker) ...... 122 Lisa 11. Mõõdetud kaevude aktid ...... 129 Lisa 12. Sangla peakraavi eesvoolust võetud veeproovi üldanalüüs...... 141 Lisa 13. Keressaare turbavälja õhu aerosooliosakeste masskontsentratsiooni määramine õhus (30.08.2007) ...... 142 Lisa 14. Mürataseme mõõdistamine Keressaare turbavälja turbatootmispiirkonna ümbruses ...... 151 Lisa 15. Ekspertarvamus kavandatava tegevuse mõjust kinnisvara hindadele ...... 158
Graafilised lisad
Graafiline lisa 1. Sangla III turbatootmisala mäeeraldise plaan. M 1:10 000
Graafiline lisa 2. Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise plaan. M 1:10 000
8 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Graafiline lisa 3. Sangla turbamaardla tootmisalade ja veevõrgu asend. M 1:30 000
9 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
SISSEJUHATUS
Käesolev töö käsitleb keskkonnamõju hindamist (edaspidi KMH) seoses Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ning Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega. Keskkonnaministeeriumi 28.04.2011.a. otsusega nr 12-9/2042-6 algatati Tartu maakonnas Puhja ja Rannu vallas asuval Sangla III turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine tuginedes KeHJS § 3 punktile 1, § 5 ja § 6 lõike punktile 28, § 11 lõikele 3 ja sama seaduse § 6 lõike 1 punktile 35.
Arendajaks Sangla kütteturba tootmisalal ja taotletaval Sangla III turbatootmisala mäeeraldistel on AS Sangla Turvas, kes esitas EV Keskkonnaministeeriumile taotluse (12.08.2010, reg nr 59189) turba kaevandamise alustamiseks Sangla III turbatootmisalalt 453,92 ha suuruselt pinnalt koguses keskmiselt 60 tuh t aastas (Lisa 1).
Samuti esitas AS Sangla Turvas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa KMIN-71 muutmise taotluse (10.03.2011, reg nr 1930), millega soovitakse vähendada Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise pindala 40,46 ha ja maksimaalset aastast kaevandamismäära 61 tuh t võrra (Lisa 2). Uueks aastaseks maksimaalseks kasutusmääraks oleks 50 tuh t aastas. Muud kaevandamise loa tingimused jäävad samaks.
AS Sangla Turvas kavandatava tegevuse eesmärgiks on alustada lähiajal Sangla III turbatootmisalalt freesturba kaevandamist katlamajade ja aiandite tarbeks ning turbabriketi valmistamiseks. Koos kõikide huvigruppidega toimus keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu 18.08.2011 kell 16.00 Rannu rahvamajas Rannu alevikus Tartumaal (Lisa 7). Keskkonnamõju hindamine teostati vastavalt programmile, mille kiitis heaks Keskkonnaministeerium. Sangla uuringuala (2512,34 ha) varud kinnitati Keskkonnaministri käskkirjaga nr 276 05.04.2004.a. Turba aktiivne tarbevaru taotletaval 2512,34 ha suurusel mäeeraldisel on 1697,3 tuh t, sh vähelagunenud turvast 883,2 tuh t ja hästilagunenud turvast 814,1 tuh t.
Keskkonnamõju hindamise viis läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskus töögrupp, kuhu kuulusid juhtivekspert Rein Ramst, litsents KMH 0146; geoloogiatehnik Heli Milvek ja vanemgeoloog Mall Orru.
Ekspertarvamuse seoses kinnisvara hindade muutumisega koostas Aarete Kinnisvara OÜ juhatuse liige Silvi Merilo (atesteeritud kinnisvarahindaja, EKHÜ liige) (Lisa 15).
10 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Kaevude veetasemeid (Lisa 11) mõõtis 25.11.2013. a sügis-talvisel miinimumperioodil OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna vanemgeoloog Andreas Schmied. OÜ Eesti Geoloogiakeskusel on veetaseme ja -kvaliteedi mõõtmiseks vastav litsents nr 362 (välja antud 19.06.2013, kehtib kaks aastat). Kevadise perioodi veetasemete kohta tehti 25.11.2013. a veetasemete mõõtmiste käigus küsitlused, et välja selgitada kaevude veetasemed sellel ajal. Kohalike elanike vastuste põhjal ei ole kaevude veetasemetes aastaringselt täheldatud olulisi veetasemete kõikumisi. Kuna kaevud ei ole kunagi sügis-talvistel miinimumperioodidel kuivaks jäänud, siis kevadisel suurvee ajal ei ole ka sellega kindlasti probleeme.
Natura 2000 alade hindamise koordineerimine ja ka teabe lõplik analüüs ning müra ja tolmu hindamine tehti OÜ Alkranel poolt ((Elar Põldvere (KMH0118, muuhulgas veesaaste ja -tase) ja Reet Kivisild (keskkonnaspetsialist)). Taimestiku hindamise teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskuse Rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna juhataja botaanik Rein Ramst.
Linnustikku hindasid linnustiku eksperdid Margus Ots (Lisa 9) (Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige) ja Tarvo Valker (Lisa 10) (OÜ Naturewalk).
Ekspertgrupp tänab koostöö eest Keskkonnaministeeriumi, Rannu Vallavalitsust, Puhja Vallavalitsust ning AS-i Sangla Turvas.
Samuti saime igakülgset informatsiooni taotletava mäeeraldise ümbruskonnas olevate talude omanikelt, kes osalesid KMH käigus kaevude aktide ja piirkonna situatsiooni iseloomustavate küsitluslehtede täitmisel.
Keskkonnamõju hindamise läbiviimisel ja aruande koostamisel arvestati erinevate huvigruppide, ümbruskonna talude ja arendaja seisukohtadega.
1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE LÄBIVIIMISE MEETODID JA ALUSDOKUMENDID
Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaministeerium (kiri nr 28.04.2011 nr 12-9/2042- 6) seoses kaevandamisloa taotlemisega Sangla III turbatootmisalal. Maavara kaevandamise luba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise teenindusmaa pindala on 522,81 ha, sealhulgas mäeeraldise pindala on 453,92 ha; mäeeraldise piiridesse jääb 1697,3 tuh t aktiivset tarbevaru, millest kaevandatavat varu on 1592,5 tuh t; maavara kaevandamise maksimaalne aastamäär on 70 tuh t; loa kehtivusaeg on 30 aastat. 11 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Teade kavandatava tegevuse KMH algatamise kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes 12.05.2011 (Lisa 5). Maavara kaevandamise loa taotlusega ning keskkonnamõju hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonnas (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn) või Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil: http://www.envir.ee/1162765 ja http://www.envir.ee/1162760.
Keskkonnamõjude hindamise metoodiliseks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (VV, RT I, 24.03.2005, 15, 87). Lisaks kasutatakse järgmistes õigusaktides ja normatiivdokumentides saadud nõudeid: Looduskaitseseadus (RK, RT I, 18.07.2004., 38, 258), Maapõueseadus (RK, RT I, 16.12.2004, 84, 572), Jäätmeseadus (RK, RT I, 28.02.2004., 9, 52), Veeseadus (RK, RT I, 01.07.2006., 28, 211), Välisõhu kaitse seadus (RK, RT I, 19.05.2004., 43, 298), Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (KM, RTL, 12.04.2006., 33, 591), Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 04.03.2002., 38, 511), Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (VV, RT I, 16.02.2006, 10, 67).
KMH metoodika seisneb keskkonna praeguse seisundi kaardistamises, kavandatava tegevuse ning selle alternatiivide prognoositava keskkonnamõju võrdlemises ja selle alusel optimaalse tegevusvariandi soovitamises. Uurimismeetodina kasutatakse mõjutatava keskkonna parameetrite (veetasemed ja vee kvaliteet kaevudes ning Sangla peakraavis) ning toimivate mõjutegurite (müratugevus, õhu tolmusisaldus, heljumi sisaldus veevastuvõtjasse juhitud kuivendusvees) intensiivsuse mõõtmise andmeid, vaatlusi, küsitlusi, ekspertarvamusi. Arvesse võetakse KMH protsessi käigus laekunud informatsiooni, arvamusi ja ettepanekuid.
2. MÕJU NATURA 2000 ALADELE (NATURA HINDAMINE)
2.1 ÜLDTEAVE (SH KAASATUD SPETSIALISTID)
Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud, tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.
Natura hindamine viidi läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000 aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on metoodilisteks alusteks juhendmaterjal „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel 12 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2013) ning Euroopa Komisjoni juhend „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).
Natura 2000 alade hindamisel on protsessi kaasatud linnustiku ekspert Tarvo Valker (OÜ Naturewalk) ning ekspert Rein Ramst (OÜ Eesti Geoloogiakeskus; KMH0146, maismaa taimestik ja kaitstavad loodusobjektid). Hindamisel lähtuti eksperthinnangutest, varemteostatud inventuuridest ja uuringutest ning neid koondavatest materjalidest (nt kaitsekorralduskavad) ja välitööde käigus saadud infost. Natura 2000 alade hindamise koordineerimine ja ka teabe lõplik analüüs toimus OÜ Alkranel poolt (Elar Põldvere (KMH0118, mh veesaaste ja -tase) ja Reet Kivisild (keskkonnaspetsialist).
2.2 MÕJUALA PIIRITLEMINE JA ULATUS NING KAVANDATAV TEGEVUS (SH ALTERNATIIVID)
Tegevuse mõjupiirkonna määramisel on lähtutud eeskätt Alam-Pedja linnuala kaitsealuste liikide liigispetsiifilistest vajadustest ja tundlikkusest häirimise suhtes ning elupaigatüüpide kasvuks vajalikest keskkonnatingimustest.
Linnustikule avalduda võivat mõju vaadeldakse 1 km raadiuses väljaspool kavandatava tegevuse ala (tegemist on maksimaalse, häirimisele alti alaga), tuginedes Tarvo Valkeri tööle „Sangla soo turbamaardla laiendamise mõju linnustikule“ (Lisa 10). Pinnaseveetaseme alandusest tingitud veerežiimi muutuse mõju jääb 200 m piiresse (arvestades kõiki ja käesoleval juhul võimalikke kaevesügavusi). Mäeeraldiselt kokkukogutav kuivendusvesi suunatakse Sangla peakraavi (VEE1036100; Keskkonnaregister, 2013) ca 5 km pikkuse lõigu kaudu Emajõkke (VEE1023600).
Kaevandusalaga seonduv transport toimuks teadaolevalt mäeeraldise idasuunalt (eeldatavalt kirdenurk), võrreldes varasemaga on hetkel valitud siiski autotranspordi kasutus. Taotletava Sangla III turbatootmisala kirdenurga kasutus ei sea samuti ohtu Natura 2000 alasid, sarnaselt T. Valkeri töös (Lisa 10) antud soovituslikule suunale. Seadmete hooldus toimub selleks ettenähtud aladel ja olemas on asjakohased reostustõrjevahendid avariiolukordade esinemise (vähetõenäoline) tarbeks. Mäeeraldise puhul on arvestatud ka tuleohu minimeerimisega, kasutusel on mh 50 m tulekaitseribad (sh piirdekraavid) ja tuletõrje veevõtukohad.
13 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et kavandatava tegevuse alternatiividena käsitletakse antud keskkonnamõju hindamise aruandes mh nii täismahulist arendamist kui vähendatud pindalaga kavandatava tegevuse elluviimist, hinnatakse mõjusid Natura aladele kahe alljärgneva alternatiivi kohaselt (määratlemaks sisulist mõju). Natura hindamise osas kasutatakse edaspidi mõisteid „suur kaeveala“ ja „väike kaeveala“, täpsemalt kirjeldatud allpool.
„Suur kaeveala“ (nimetust kasutatakse ka edaspidi) – kavandatav tegevus viiakse ellu täismahus. Sangla III turbatootmisalal kaevandatakse turvast 453,92 ha suuruselt maa-alalt. Mäeeraldise lähialasse (50 m kaugusel läänes) jääb Alam-Pedja loodus- ja linnuala (Joonis 1), piirnedes ka metsise elupaigaga.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse arendamine täismahus e „Suur kaeveala“, alus Maa-amet, 2013 ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur), 04.11.2013. a 14 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
„Väike kaeveala“ (nimetust kasutatakse ka edaspidi) – kavandatav tegevus viiakse ellu Sangla III turbatootmisalal vähendatud pindalal. Turvast kaevandatakse ca 259,80 ha suuruselt alalt. Mäeeraldise (Joonis 2) ja läänesuunal asuva Alam-Pedja linnuala (sh metsise elupaiga) vahele jääb 1 km laiune puhvertsoon (sh ilma täiendava kraavituseta ja teenindusmaata), mh metsise elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks (T. Valker, 2013 (Lisa 10)).
Joonis 2. Kavandatava tegevuse arendamine väiksemas mahus e „Väike kaeveala“, alus Maa-amet, 2013 ja EELIS, 04.11.2013. a
Nii „suure kaevala“ kui ka „väikese kaevala“ puhul saab sedastada, et soo pole täiesti looduslikus seisundis, st alal on üksikuid kraave. Sangla soos ulatub pinnaseveetase kevadel maapinnani, suvel 0,25‒1,0 m sügavuseni. Kõige ülemine vabapinnaline veekiht, s.o soosetete
15 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE kiht (Kvaternaari veekompleks), on alumistest põhjaveekihtidest eraldatud moreeni ja savikate jääjärvesetetega.
Pinnaseveetaset alandatakse kaevandamise käigus järk-järgult nii, et see jääks freesväljakute pinnast vähemalt 0,5 m allapoole. Sangla III turbatootmisalal läbiviidud uuringute põhjal on turba filtratsioonikoefitsient keskmiselt 0,02 m/d (tulenevalt turba lagunemisastmest). Vastavate parameetrite järgi on kuivenduse mõjuraadius keskmiselt ca 45 meetrit. Kui arvestada filtratsioonikoefitsiendina maksimaalset läbilaskvust (20%-lise turba lagunemisastme juures 0,2 m/d), kujuneb mõjuraadiuseks ca 143 m, mis on ühtlasi ka maksimaalseks mõjuraadiuseks. Kuivenduse mõju suhteliselt väike ulatus on tingitud turbalasundi väikesest veeläbilaskvusest. Vesi liigub peamiselt lasundi pealmises 1‒1,5 m paksuses kihis, alumised hästilagunenud madalsooturbast koosnevad kihid moodustavad põhimõtteliselt veepideme. Siintoodut kinnitab ka OÜ EGK, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi poolt läbiviidud uuring „Eesti soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete väljatöötamiseks” (E. Loigu jt, 2008). Vastava uuringu tulemused näitasid, et kuivenduse mõju ulatus on maksimaalselt 100‒200 m. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on Natura hindamisel aluseks võetud kuivenduse mõjuraadiuseks 200 m. Vastava parameetri puhul tuleb silmas pidada ka tulekaitseribade olemasolu. Lisaks on OÜ EGK kinnitanud, et ärajuhitava vee heljumisisaldus ei ole suurem kui 15 mg/l (suublasse juhtimisele eelnevad mh settebasseinid).
Kokkuvõtvalt käsitletakse Natura asjakohasel hindamisel kavandatava tegevuse mõjualas avalduvaid keskkonnamõjusid Alam-Pedja linnuala liikidele ja nende elupaikadele ning Alam-Pedja loodusalal esinevatele ehk muuhulgas mõjualasse hõlmatud elupaigatüüpidele ja liikidele.
2.3 MÕJUTATAVATE NATURA 2000 LIIKIDE JA ELUPAIGATÜÜPIDE KIRJELDUS
Alam-Pedja linnuala (EE0080374) ‒ vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Alam- Pedja linnuala (34 671,9 ha) võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 48 liigi ja nende elupaikade kaitseks. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: kanakull (Accipiter gentilis) rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)
16 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta) luitsnokk-part (Anas clypeata) viupart (Anas penelope) sinikael-part (Anas platyrhynchos) rägapart (Anas querquedula) kaljukotkas (Aquila chrysaetos) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) laanepüü (Bonasa bonasia) sõtkas (Bucephala clangula) öösorr (Caprimulgus europaeus) mustviires (Chlidonias niger) must-toonekurg (Ciconia nigra) roo-loorkull (Circus aeruginosus) välja-loorkull (Circus cyaneus) soo-loorkull (Circus pygargus) rukkirääk (Crex crex) väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) musträhn (Dryocopus martius) väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) rohunepp (Gallinago media) sookurg (Grus grus) merikotkas (Haliaeetus albicilla) punaselg-õgija (Lanius collurio) hallõgija (Lanius excubitor) väikekajakas (Larus minutus) vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) mustsaba-vigle (Limosa limosa) männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) väikekoovitaja (Numenius phaeopus) kalakotkas (Pandion haliaetus) 17 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
herilaseviu (Pernis apivorus) tutkas (Philomachus pugnax) laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus) rüüt (Pluvialis apricaria) täpikhuik (Porzana porzana) händkakk (Strix uralensis) vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) teder (Tetrao tetrix) metsis (Tetrao urogallus) mudatilder (Tringa glareola) heletilder (Tringa nebularia) punajalg-tilder (Tringa totanus) kiivitaja (Vanellus vanellus)
Kavandatava tegevusega seostatavad linnudirektiivi I lisa liigid (sh elupaigas) on esitatud Tabel 1-s, võttes arvesse T. Valkeri tööd (Lisa 10) ja EELIS andmeid (04.11.2013. a). Tetre (Tetrao tetrix) ja rüüti (Pluvialis apricaria) ei ole siinkohal tabelisse lisatud, kuna nende otsest esinemist linnualal ei ole tuvastatud ning potentsiaalse turbatootmisala puhul kohaldub muuhulgas siseriiklik regulatsioon. Seega T. Valkeri töös (2013) esitatud tingimused (ettevalmistustöid (puude ja pinnase eemaldamine) mitte teha perioodil 01.03‒10.07), lähtuvad juba nii öelda tavapärasest liigikaitsest ja on käsitletud muudes KMH peatükkides. Sama kehtib põhimõtteliselt ka kanakulli (Accipiter gentilis) kohta.
Tabel 1. Kavandatava tegevusega seostatavad ja Alam-Pedja linnualal kaitstavad linnuliigid
Elupaiga kaugus (nö linnulennult) Isendeid / Liik Ohutegurid Suur kaeveala Väike kaeveala(1) seisund(2) 6 metsise- Häirimine ja Tetrao Metsis 50 m, läänes(3) 1 km, läänes(3) kukke / liiklus, metsade urogallus suurepärane kuivendamine ja vanuse 1 paar(4) / Must- Ciconia muutumine, sh 800 m, lõunas 800 m, lõunas keskmine toonekurg nigra lageraied või vähene
18 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
(1) ‒ 1 km laiune puhvertsoon, mh metsise elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks (T. Valker, 2013 Lisa 10); (2) – Natura andmevorm; (3) ‒ arvestatud ka Natura alast väljaulatuva osaga, erandi põhjus, kuna otsene sidusus Natura alaga (sh üks registriobjekt ja enamuses Natura alal ning liigispetsiifilisus); (4) ‒ viimastel aastatel on pesa olnud tühi, pesa lagunenud.
Alam-Pedja linnualal kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitset reguleeritakse muuhulgas läbi „Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskava“ (2003-2009). Looduskaitseala (ühtib paikkonnas linnualaga) tsonaalsusest lähtuvalt jääb kavandatava tegevuse lähialasse Sangla soo sihtkaitsevöönd ja Reku piiranguvöönd (Joonis 1 ja Joonis 2).
Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise. Sangla soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Reku piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
Metsis (Tetrao urogallus) on väga paikne ja spetsiifilise elupaiga eelistusega linnuliik, kes pesitseb vanades (80‒120 aastastes) valgusküllastes männikutes. Kuivendamise tõttu hakkab mängualade servaaladel, mis on metsistele (eriti tibudele ja noorlindudele) oluliseks toitumisalaks, üha sagedasemaks muutuma aga kuusk. Viimane muudab valgustingimusi, mistõttu kahaneb noorlindude ellujäämisvõimalus ning ühes sellega langeb mängu elujõulisus. Lisaks on männiokkad üheks linnu põhiliseks toiduallikaks talvisel perioodil. Koostatud on liigi kaitse tegevuskava, (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104210/metsis.pdf (2013)).
Alam-Pedja linnualast lahustükina lõunas asuvat Tatriku must-toonekure (Ciconia Nigra) püsielupaiga kaitset reguleerib muuhulgas kaitse tegevuskava aastateks 2009‒2013 (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105548/must_toonekurg.pdf, 2013). Nimetatud kavas tuuakse välja, et inimeste poolt intensiivselt kasutatavaid alasid ei tohi must-toonekure pesapaigale lähemale kui 500 m rajada. Must-toonekure isaslinnud saabuvad aprilli alguses, emaslinnud tulevad nädal-paar hiljem. Enamasti lendavad nad talvitusaladele juba augustikuu teisel poolel või septembri alguses. Must-toonekurg toitub põhiliselt kaladest, konnadest ning veeputukatest.
19 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Alam-Pedja loodusala (EE0080374) ‒ vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ‒ on Alam-Pedja loodusala (34 671,9 ha) võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 14 liigi ja nende elupaiga ning 20 elupaigatüübi, millest 8 on esmatähtsad, kaitseks. Alam-Pedja loodusala kattub täies ulatuses Alam-Pedja linnuala piiridega.
Alam-Pedja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on (* - esmatähtis): huumustoitelised järved ja järvikud (3160) jõed ja ojad (3260) kuivad nõmmed (4030) liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) lamminiidud (6450) aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) puisniidud (*6530) rabad (*7110) rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) siirde- ja õõtsiksood (7140) nokkheinakooslused (7150) liigirikkad madalsood (7230) vanad loodusmetsad (*9010) vanad laialehised metsad (*9020) rohunditerikkad kuusikud (9050) soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) lammi-lodumetsad (*91E0) laialehised lammimetsad (91F0)
Alam-Pedja loodusala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra) tiigilendlane (Myotis dasycneme) harilik tõugjas (Aspius aspius) harilik hink (Cobitis taenia)
20 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
harilik võldas (Cottus gobio) harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) suur-kuldtiib (Lycaena dispar) paksukojaline jõekarp (Unio crassus) vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) laiujur (Dytiscus latissimus) tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) soohiilakas (Liparis loeselii) kollane kivirik (Saxifraga hirculus) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
Kavandatava tegevusega seostatavad loodusala elupaigatüübid on esitatud Tabel 2-s ja liigid Tabel 3-s, lähtudes muuhulgas asjakohaste kaardiandmete analüüsist.
Tabel 2 ei kajasta elupaigatüüpe 7120 ja 7140, mida on inventeeritud ka potentsiaalse kaeveala peal, kuna antud piirkond jääb välja Natura 2000 alast (sh registriobjektide ulatusi ja muuhulgas kattuvusi arvesse võttes). Siinkohal tuginetakse ka Aunapuu, A., Kutsar, R. jt (2013) juhendile ning asjakohasele koolitusele.
Tabel 2. Tegevusega seostatavad Alam-Pedja loodusala elupaigatüübid
Tabel 3 ei kajasta teisi veekeskkonnaga seonduvaid liike, tulenevalt kaardi andmestiku analüüsist, tõenäolise ohufaktori (muuhulgas veesaaste) prognoosist ja ka asjaolust, et elupaiga kvaliteedi nõudlusega seonduvad asjaolud on analoogsed, samuti näiteks allikale „Peetri jõe hoiuala kaitsekorralduskava“ 2014-2023 tuginedes (vastav dokument analüüsib enamjaolt sarnaseid elemente). Samuti on teiste selliste liikide esinduslikkus konkreetsel 21 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE loodusalal „suurepärane“ (enamuses) kuni „hea“, väljaarvatud paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kelle seisnudi andmed Natura andmevormi järgi on „Keskmine või vähene“.
Tabel 3. Kavandatava tegevusega seostatavad ja Alam-Pedja loodusala kaitstavad liigid
(1) ‒ projekt „Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal“; (2) – Natura andmevorm.
Alam-Pedja loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide kaitset reguleeritakse ka „Alam- Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskavaga“ (2003‒2009). Looduskaitseala (ühtib paikkonnas loodusalaga) tsonaalsusest lähtuvalt jäävad kavandatava tegevuse lähialasse Sangla soo sihtkaitsevöönd ja Reku piiranguvöönd (Joonis 1 ja Joonis 2). Antud sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis üles seatud kaitse-eesmärke on kirjeldatud eelpool Alam-Pedja linnuala tutvustuse juures.
22 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ määrab, et Emajõgi on karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu, mistõttu peab suublasse juhitav heitvesi vastama järgnevalt toodud piirnormide (loetelu lühendatud):
- pH 6-9; - Heljuvaine ≤ 15 mg/l, üleujutuste korral üle 15 mg/l;
- BHT5 ≤ 5 mg/l; - Üldfosfor ≤ 0,08 mg/l; - Üldlämmastik ≤ 3; - Naftasaadused ≤ 20 µg/.
Emajõe seisundit on hinnatud kõigi (sh vee elustik) parameetrite alusel „heaks“ ja ka prognoos 2015. a on „hea“ („Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“ (2010)). Kaevandamist ei ole loetud surveteguriks. Haju- ja punktkoormust tuleb siiski piirata. Siinkohal võib välja tuua, et nt reoveepuhastuse valdkonnas (sh kogumisalad) on Eesti asumites (sh konkreetse vooluveekogu ääres ja seonduvatel aladel) tehtud Euroopa Liidu vahendite toel suur arenguhüpe positiivses suunas.
Emajõkke jõuab vesi läbi Sangla peakraavi (ca 5 km lõik), mis on riigi poolt korrashoita- vaks ühiseesvooluks. Dokumendi „Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna maaparandushoiukava“ (2012) põhjal ei ole tuvastatav ökoloogilise seisundi parendamise vajadust. „Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“ (2010) põhjal on peakraavi seisund olnud 2009. a „hea“ ja ka prognoos 2015. a samuti „hea“. Lisameetmeid ei ole määratletud.
Keemiliselt koostiselt on kaevandusveed HCO3-Ca tüüpi, väikese mineraalainete sisaldusega (0,1–0,2 g/l). Vee äravool (maksimaalse ala puhul, keskmiselt ca 0,07 m3/s; so 5000 m3/ha aastas) settebasseinidest on aastaringne. Sangla peakraavi maksimaalseks vooluhulgaks on 4,26 m3/s (OÜ EGK, 2004).
2.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS NATURA-ALADE KAITSE KORRALDAMISEGA
Kavandatav tegevus ei ole seotud Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse korraldamisega.
23 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
2.5 MÕJU NATURA ALADE TERVIKLIKKUSELE JA KAITSE-EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE
On lähtutud dokumendist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Peterson, 2006):
Liigi soodne seisund ‒ kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad.
Elupaiga soodne seisund ‒ looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.
Ala terviklikkus ‒ on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik ja vastupidi. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi.
Kaitse-eesmärgid ‒ määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud.
Võttes aluseks eelpooltoodut, viib Natura 2000 alade terviklikkus lähemale alade kaitse- eesmärkide saavutamisele. Olulise mõju hindamisel on Euroopa Komisjoni poolt soovitatud järgmiseid indikaatoreid:
Elupaiga pindala kadu Killustatus Häirimine Populatsiooni asustustihedus Veevarud ja -kvaliteet
24 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisaks nimetatud indikaatoritele käsitletakse käesolevas töös ka kaudset indikaatorit ehk toitumisalasid (oluline linnuliikide puhul).
2.5.1 MÕJU ALAM-PEDJA LINNUALALE JA LOODUSALALE
Peatükist 2.3 lähtuvalt analüüsitakse linnuala osas alljärgnevalt ning detailsemalt mõjutegureid metsisele ja must-toonekurele. Vt ka Tabel 4.
Peatükist 2.3 lähtuvalt analüüsitakse loodusala osas alljärgnevalt ning detailsemalt mõjutegureid elupaigatüüpidele „jõed ja ojad“, „rabad“ ja „rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad“ ning liikidele: vingerjas, tõugjas, hink ja võldas. Vt ka Tabel 5 ja Tabel 6.
Eelnevalt nimetatud tabelite täitmisel on muuhulgas arvestatud alljärgnevate metoodiliste „Kas projekt võib:“ küsimustega:
Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise? Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala? Vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Vähendada ala mitmekesisust? Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? Põhjustada killustatust?
25 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju metsisele ja must-toonekurele (linnuala) Liik Suur kaeveala Väike kaevala Mõju Leevendus Mõju Leevendus Oluline negatiivne mõju Täiendavate Oluline negatiivne, Olulist negatiivset mõju ei puudub, sh kraavitus leevendustingimuste liigi soodne seisund ole võimalik leevendada, kaugemal kui 1 km. määratlemise vajadus Metsis ohus. Toetudes mh T. kui ala suurus säilib. Tagab liigi soodsa puudub. Toetudes mh Valkeri 2013. a Toetudes mh T. Valkeri seisundi ka tulevikus. T. Valkeri 2013. a eksperthinnangule 2013. a eksperthinnangule Toetudes mh T. Valkeri eksperthinnangule 2013. a eksperthinnangule
Oluline negatiivne Oluline negatiivne mõju mõju puudub. Toetudes puudub. Toetudes mh T. mh T. Valkeri 2013. a Valkeri 2013. a eksperthinnangule. eksperthinnangule. Kaudne ja vähene Kaudne ja vähene positiivne mõju võib Täiendavate Täiendavate positiivne mõju võib kaasneda, kui paik leevendustingimuste leevendustingimuste Must- kaasneda, kui paik uuesti uuesti asustatakse ning määratlemise vajadus määratlemise vajadus toone- asustatakse ning juba juba kaevandatud ala puudub. Toetudes mh T. puudub. Toetudes mh kurg kaevandatud ala korrastatakse (veekogu, Valkeri 2013. a T. Valkeri 2013. a korrastatakse (veekogu, hiljem õõtsik). eksperthinnangule eksperthinnangule hiljem õõtsik). Eelnevalt Eelnevalt on võimalik on võimalik toitumisaladeks toitumisaladeks sobilike sobilike alade tõus, alade tõus, lähtuvalt lähtuvalt kraavitamisest. kraavitamisest.
26 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju elupaigatüüpidele „jõed ja ojad“, „rabad“ ja „rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad“ (loodusala)
Tüüp ja Suur kaeveala Väike kaeveala kood(1) Mõju Leevendus Mõju Leevendus Tagamaks mõju hinnangu Tagamaks mõju hinnangu paikapidavust e garantiid, paikapidavust e garantiid, seatakse mh Natura 2000 seatakse mh Natura 2000 OÜ EGK on ala leevendava meetmena OÜ EGK ala leevendava meetmena kinnitanud, et nõue heljuvaine kinnitanud, et nõue heljuvaine ärajuhitava vee normeerimisele ≤ 15 mg/l ärajuhitava vee normeerimisele ≤ 15 mg/l heljumisisaldus (suublasse juhtimisel). heljumisisaldus (suublasse juhtimisel). Seire ei ole suurem kui Seire asjakohaste lubade ei ole suurem kui asjakohaste lubade raames, 15 mg/l raames, kord kvartalis. 15 mg/l kord kvartalis. Seire raames (suublasse Seire raames koguda (suublasse koguda andmeid ka juhtimisele andmeid ka juhtimisele Jõed ja ojad Keskkonnaministri eelnevad mh Keskkonnaministri eelnevad mh (3260) 09.10.2002. a määruses nr settebasseinid). 09.10.2002. a määruses nr settebasseinid). 58 „Lõheliste ja Võttes arvesse ka 58 „Lõheliste ja Võttes arvesse ka karpkalalaste elupaikadena vooluveekogude karpkalalaste elupaikadena vooluveekogude kaitstavate veekogude parameetreid (ptk kaitstavate veekogude parameetreid nimekiri ning nende 2.3), ei ole nimekiri ning nende (ptk 2.3), siis ei veekogude vee kvaliteedi- olulise mõju veekogude vee kvaliteedi- ole olulise mõju ja seirenõuded ning ilmnemine ja seirenõuded ning ilmnemine lõheliste ja karpkalalaste tõenäoline. lõheliste ja karpkalalaste tõenäoline. riikliku keskkonnaseire riikliku keskkonnaseire jaamad“ sätestatut arvesse jaamad“ sätestatut arvesse võttes. võttes. Siirde- ja Kuivenduse mõju Kuivenduse õõtsiksood Olulist negatiivset mõju e ulatuse mõju ulatuse Täiendavate (7140) selle eeldust ei ole prognoosimine ei prognoosimine leevendustingimuste Rikutud, võimalik leevendada või võimalda võimaldab määratlemise vajadus kuid taastu- muuta, kui ala suurus välistada olulise välistada olulise puudub. R. Ramst (2013) misvõimeli- säilib. R. Ramst (2013) negatiivse mõju negatiivse mõju seisukohad. sed rabad seisukohad. esinemist. esinemise. (7120)
27 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tabel 6. Kavandatava tegevuse mõju - vingerjas, tõugjas, hink ja võldas (loodusala) Suurkaeveala Väike kaeveala Liik Mõju Leevendus Mõju Leevendus Tagamaks mõju hinnangu Harilik paikapidavust e garantiid, Tagamaks mõju hinnangu tõugjas seatakse mh Natura 2000 paikapidavust e garantiid, ala leevendava meetmena seatakse mh Natura 2000 OÜ EGK on OÜ EGK on nõue heljuvaine ala leevendava meetmena kinnitanud, et kinnitanud, et normeerimisele ≤ 15 mg/l nõue heljuvaine ärajuhitava vee ärajuhitava vee (suublasse juhtimisel). normeerimisele ≤ 15 mg/l heljumisisaldus ei Harilik heljumisisaldus ei Seire asjakohaste lubade (suublasse juhtimisel). Seire ole suurem kui 15 vingerjas ole suurem kui 15 raames, kord kvartalis. asjakohaste lubade raames, mg/l (suublasse mg/l (suublasse Seire raames koguda kord kvartalis. Seire raames juhtimisele juhtimisele eelnevad andmeid ka koguda andmeid ka eelnevad mh mh settebasseinid). Keskkonnaministri Keskkonnaministri settebasseinid). Võttes arvesse ka 09.10.2002. a määruses nr 09.10.2002. a määruses nr Harilik Võttes arvesse ka vooluveekogude ja 58 „Lõheliste ja 58 „Lõheliste ja hink vooluveekogude ja liikide parameetreid karpkalalaste elupaikadena karpkalalaste elupaikadena liikide parameetreid (ptk 2.3), ei ole kaitstavate veekogude kaitstavate veekogude (ptk 2.3), ei ole olulise mõju nimekiri ning nende nimekiri ning nende olulise mõju ilmnemine veekogude vee kvaliteedi- veekogude vee kvaliteedi- ja ilmnemine tõenäoline. ja seirenõuded ning seirenõuded ning lõheliste Harilik tõenäoline. lõheliste ja karpkalalaste ja karpkalalaste riikliku võldas riikliku keskkonnaseire keskkonnaseire jaamad“ jaamad“ sätestatut arvesse sätestatut arvesse võttes. võttes.
2.6 KOKKUVÕTE – NATURA HINDAMINE (SH LEEVENDAVAD MEETMED)
Natura hindamise tulemusel tuvastati, et Natura 2000 alade seisukohast (Natura 2000 alade terviklikkus) lähtuvalt:
ellu ei saa viia, arvestades ka teadaolevat riikliku seisukohta, lahendit „Suur kaeveala“ (Joonis 1).
ellu saab viia lahendi „Väike kaeveala“ (Joonis 2). o Tabel 5 ja Tabel 6-st lähtuvalt – tagamaks mõju hinnangu paikapidavust e garantiid, seatakse mh Natura 2000 ala leevendava meetmena nõue heljuvaine normeerimisele ≤ 15 mg/l (suublasse juhtimisel). Seire asjakohaste lubade raames, kord kvartalis. Seire raames koguda andmeid ka Keskkonnaministri 09.10.2002. a määruses nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ sätestatut arvesse võttes.
28 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Eelnevalt kirjeldatud leevendusmeede on rakendatav ja efektiivne ning tagab pidevülevaate muuhulgas settebasseinide olukorrast.
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Kavandatavaks tegevuseks on turba kaevandamise alustamine Sangla III turbatootmisalalt, pindalaga 453,92 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala on 522,81 ha (Lisa 1). Taotletav mäeeraldis paikneb Tartu maakonna lääneosas Rannu ja Puhja vallas, üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla (registrikaart nr 0195) keskosas (graafiline lisa 1). Sellest vahetult lõuna pool paikneb AS Elva EPT turbatootmisala.
Alal esineb põhiliselt puis- ja lageraba, ida- ja kirdeosas ka kase enamusega madalsoometsa keskmiselt 15 m kõrguste puudega. Taotletavast mäeeraldisest 100 m ida poolt möödub Sangla peakraav, millesse juhitakse rajatava kuivendussüsteemi vesi. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 37,5‒40,5 m. Lähimateks asulateks on Saare 1 km põhja ning Vihavu ja Puhja vastavalt 1 km ja 2,5 km ida pool. Taotletavast mäeeraldisest 1,5 km ida poolt möödub kruuskattega Puhja‒Vihavu kõrvalmaantee nr 22114, viimaselt Saare külla suunduv kohalik kruusatee aga 0,5 km põhja poolt.
Turba väljavedu toimub aastaringselt autotranspordiga. Selleks tuleb mäeeraldisele ehitada teed ning rajada väljaveotee kirde suunas Puhja‒Vihavu teele. AS Sangla Turvas otsustas kasutada autotransporti (Joonis 3). Lisandub keskmiselt 6‒7 veoautot ööpäevas. Väljaveotee rajamine ja olemasoleva kõrvaltee tolmuvabaks muutmine (elamute juures) on majanduslikult otstarbekam, võrreldes raudtee kasutuselevõtuga. Samuti võib raudtee rajamine takerduda maaomandi küsimustesse ning kahjustada kaitsealuste liikide seisundit. Kokku rajatakse mäeeraldise teenindusmaale umbes 15 km teid, millest 5 km on võimalik paigutada mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vahelisele alale ning 10 km jääb mäeeraldise piiresse.
29 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Joonis 3. Kavandatav väljaveotee
30 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
AS Sangla Turvas kavandatava tegevuse eesmärgiks on alustada lähiaastatel Sangla III turbatootmisalalt freesturba kaevandamist katlamajade ja aiandite tarbeks ning turbabriketi valmistamiseks. Käesoleval ajal kaevandab AS Sangla Turvas Sangla turbamaardla lõunaosast 650,7 ha suuruselt Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldiselt turvast kaevandamisloa KMIN-071 alusel. Nimetatud kaevandamisloa kehtivus lõpeb 2018. aastal. Käesolevaks ajaks on suur osa väljakutest varu ammendumise tõttu välja langenud. Koostatud on peaaegu poolt mäeeraldise pinnast (269 ha) hõlmav väljatöötatud alade korrastamise projekt. Eelöeldust lähtuvalt on taotlejale piirkonnas olemasolevate tootmisvõimsuste ärakasutamiseks ning lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalik uue mäeeraldise kasutuselevõtt.
Planeeritava mäeeraldise turbavaru on uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2003. a (EGF 7554). Keskkonnaministri käskkirjaga nr 276; 05.04.2004.a. kinnitati kogu uuringualal (2512,34 ha) Sangla maardla põhjaosas turbavaru alljärgnevalt:
- turba aktiivne tarbevaru 2512,34 ha-l on 12171 tuh t, sh vähelagunenud turvast 1128,16 ha-l 11987 tuh t ja hästilagunenud turvast 2512,34 ha-l 110184 tuh t; - turba passiivne tarbevaru (kraavide, teede ja elektriliinide kaitsetervikutes) 42,45 ha-l 198 tuh t, sh vähelagunenud turvast 14 tuh t ja hästilagunenud turvast 184 tuh t.
Taotletav mäeeraldis võtab uuringualast (2512,34 ha) enda alla 453,92 ha, mille aktiivse tarbevaru hulk on: 883,2 tuh t vähelagunenud turvast ja 814,1 tuh t hästilagunenud turvast. Vähelagunenud turbakihipaksus on taotletaval alal 2,19 m ja hästilagunenud turbal 2,07 m.
4. SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTU JA SANGLA TURBATOOTMISALA KAEVANDAMISMAHTUDE VÄHENDAMISE PÕHJENDUS
AS Sangla Turvas taotleb maavara kaevandamise luba, eesmärgiga alustada lähiaastatel Sangla III turbatootmisalalt freesturba kaevandamist katlamajade ja aiandite tarbeks ning briketiturba valmistamiseks. Käesoleval ajal kaevandab AS Sangla Turvas Sangla turbamaardla lõunaosast 650,7 ha suuruselt Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldiselt turvast kaevandamisloa KMIN-071 alusel. Nimetatud kaevandamisloa kehtivus lõpeb 2018.a. Käesolevaks ajaks on suur osa väljakutest varu ammendumise tõttu tootmisest välja langenud.
31 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Koostatud on peaaegu poolt mäeeraldise pinnast (269 ha) hõlmav väljatöötatud alade korrastamise projekt. Eeltoodust lähtuvalt on taotlejale olemasolevate tootmisvõimsuste ärakasutamiseks ning lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalik uue mäeeraldise kasutuselevõtt.
5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Taotletava mäeeraldise maa-ala kujutab endast põhiliselt puis- ja lageraba, ida- ja kirdeosas kasvab kase enamusega madalsoomets keskmiselt 15 m kõrguste puudega. Taotletavast mäeeraldisest 100 m ida poolt möödub Sangla peakraav, millesse juhitakse rajatava kuivendussüsteemi vesi. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 37,5‒40,5 m. Lähimateks asulateks on Saare 1 km põhja ning Vihavu ja Puhja vastavalt 1 km ja 2,5 km ida pool. Taotletavast mäeeraldisest 1,5 km ida poolt möödub kruusakattega Puhja‒Vihavu kõrvalmaantee nr 22114, viimaselt Saarele suunduv kohalik kruusatee aga 0,5 km põhja pool.
5.1 GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Sangla turbamaardla hõlmab sootasandiku Võrtsjärve madaliku lõunaosas, Võrtsjärve nõo ja Kesk-Devoni lavamaa piiril. Kuna tegu on liustiku kulutusalaga, on Kvaternaari setted vaadeldaval alal suhteliselt õhukesed ning setete paksuse määrab suuresti asend aluspõhja pinnamoes. Riikliku geoloogilise kaardistamise (Kajak jt., 1963) ning Eesti Geoloogiakeskuse 2003.a. geoloogilise uuringu (Ramst jt., 2003) andmeil jääb taotletav mäeeraldis Kesk-Devoni Aruküla lademe (D₂ar) avamusalale. Aruküla lade on kuni 20 m paksune ning koosneb peamiselt punasevärvilisest, nõrgalt tsementeerunud liivakivist ja aleuroliidist, milles on mergli ja domeriidi vahekihte.
Aluspõhja kivimid on kaetud karbonaatse saviliiv- või liivsavimoreeniga (gIIIvr). Värvuselt on moreenid punakaspruunid, pruunikashallid või kollakashallid, sisaldades kruusa, veeriseid ja rahne. Moreeni paksus vaadeldavas piirkonnas on 3‒5 m. Moreenist võetud proovide lõimisanalüüsi andmetel on moreeni jämepurrusisaldus 7,3‒27,6% ning saviosakeste sisaldus 10,7‒18,4%.
Jääjärvelistest setetest (lgIIIvr) on alal kõige laialdasema levikuga savialeuriit kihipaksusega kuni 3,5 m. Paiguti esineb ka pinnamoodi tasandav, 1‒5 m paksune liiva, saviliiva või savide kiht. 32 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Soosetete (bIV) paksus ulatub taotletava mäeeraldise lõunaosas 6,2 m, keskmiselt on see 4,1 m.
Ala hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada nõrgalt survelise Kesk-Devoni veekompleksi ja vabapinnalise Kvaternaari veekompleksi. Viimane liigestub soosetete veekihiks, järve- ja jääjärvesetete veekihiks ning liustikusetete veekihiks.
Soosetete veekiht (bIV) on ülemine vabapinnaline pinnaseveekiht. Veetase turbas ulatub kevadel maapinnani ja suvel 0,25‒1,0 m sügavuseni. Veekiht toitub põhjaveest ja sademetest. Turbalasundi veeandvus on väike. Filtratsioonikoefitsient jääb 0,1‒0,7 m/d piiridesse.
Keemiliselt koostiselt on veed HCO3-Ca tüüpi, väikese mineraalainete sisaldusega (0,1‒0,2 g/l). Tavaliselt on soovesi happelise kuni neutraalse reaktsiooniga ning väikese karedusega. Verevi peakraavist 2003. a uuringu käigus võetud veeproov on nõrgalt happeline (pH 6,8) ja keskmise karedusega (3,30 mg-ekv), mis viitab kaltsiumirikkale keskkonnale. Oma füüsikaliste omaduste tõttu (pruunikaskollane värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) on soosetete vesi joogiks kõlbmatu.
Järve- ja jääjärvesetete vesi moodustab ühtse veekihi (IIV-lgIII), mille lamami moodustab suhteliselt vettpidav moreen. Veekiht toitub peamiselt sademete ja pinnavee arvel, vähesel määral ka survelisest aluspõhja veekihist. Setete veeandvus on väike, kaevude deebitid 0,004 – 0,02 l/sek. Veed on keskmiselt karedad (3‒6 mg/ekv). Oma füüsikaliste omaduste tõttu
(värvitu, maitsetu, lõhnatu) kõlbavad nad joogiveeks. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-
Ca-Mg või HCO3-Cl-Ca-Mg tüüpi. Veekiht toitub peamiselt sademete, pinnavee ning vähesel määral ka survelise aluspõhja veekihi arvel. Veekihi praktiline tähtsus on väikese paksuse ja veeandvuse ning ebapüsiva veetaseme tõttu tühine.
Liustikusetete veekiht (gIII) on tavaliselt seotud moreenis sporaadiliselt levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsedega ja toitub peamiselt sademetest. Sangla turbamaardla piires võib moreeni lugeda suhteliseks veepidemeks. Veepinna sügavus moreenis kõigub 0,0‒7,0 m vahemikus, põhiliselt on see 2,0‒4,0 m. Veeandvus on väike, deebit 0,002‒0,03 l/s, vee mineraalainete sisaldus on 0,4‒1,6 g/l piires. Keemiliselt koostiselt on moreenis esinevad veed HCO3-Ca-Mg või HCO3-Cl-Ca-Mg tüüpi. Veekihti kasutatakse suhteliselt vähe.
Kesk-Devoni veekompleks (D₂) koosneb uuringualal Aruküla lademe liivakivist ja aleuroliidist mergli ja domeriidi vahekihtidega. Veepidemeks sellele veekompleksile on
33 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE suhteliselt vettpidavad Narva lademe alumise osa merglid, savid ja massiivsed dolomiidid paksusega 25‒35 m. Veekompleks on kaetud suhteliselt vettpidava moreeniga. Põhjavee liikumise suund on Emajõe ja Võrtsjärve poole. Kompleksi vabapinnaline või nõrgalt surveline veetase lasub keskmiselt 4‒10 m sügavusel maapinnast. Veekompleksil on väike veeandvus. Deebit on maksimaalselt 6,6 l/s, filtratsioonikoefitsient 0,68‒10,42 m/d (keskmine 7,0 m/d). Veed on keskmise karedusega (3‒6 mg-ekv), harvem karedad (6‒9 mg-ekv), keskmine mineraalainete sisaldus 0,24‒0,37 g/l. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Ca-Mg tüüpi. Veekompleksi veed toituvad sadevetest, mis infiltreeruvad läbi kvaternaarisetete.
Elanikkonna veevarustuseks kasutatakse kõige enam Narva lademe all lasuvat Kesk- ja Alam-
Devoni veekompleksi (D2-1), mis koosneb Pärnu lademe liivakivist ja aleuroliidist.
Ala turbavaru on uuritud ENSV Geoloogia Valitsuse 1979.a. eeluuringu (Nõmmsalu, Salo, 1979) ning 1980.a. otsingutööde (Allikvee, 1980) ja Eesti Geoloogiakeskuse geoloogilise uuringu (Ramst, 2003) käigus. Viimatinimetatud uuringu tulemusena on taotletava mäeeraldise turbavaru võetud arvele Keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart nr. 195) osana aktiivse tarbevaru plokkidest 37 (vähelagunenud turvas) ja 38 (hästilagunenud turvas).
5.2 TURBAVARUD
Planeeritava mäeeraldise turbavaru on uurinud OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003. a (EGF 7554). Keskkonnaministri käskkirjaga nr 276 (05.04.2004. a) kinnitati kogu uuringualal (2512,34 ha) Sangla maardla põhjaosas turbavaru järgmiselt:
- Turba aktiivne tarbevaru 2512,34 ha pindala on 12171 tuh t, sh vähelagunenud turvast 1128,16 ha-l 11987 tuh t ja hästilagunenud turvast 2512,34 ha-l – 110 184 tuh t. - Turba passiivne tarbevaru (kraavide, teede ja elektriliinide kaitsetervikutes) 42,45 ha pindalal on 198 tuh t, sh vähelagunenud turvast 14 tuh t ja hästilagunenud turvast 184 tuh t.
Taotletav mäeeraldis võtab uuringualast (2512,34 ha) enda alla 453,92 ha, mille aktiivse tarbevaru hulk on: 883,2 tuh t vähelagunenud turvast ja 814,1 tuh t hästilagunenud turvast. Vähelagunenud turbakihipaksus taotletaval alal on 2,19 m ja hästilagunenud turbal 2,07 m.
34 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Kavandatavaks tegevuseks on taotletava Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel turba kaevandamine 453,92 ha suuruselt pinnalt freesmeetodil 30 aasta jooksul keskmiselt 60 tuh t. Kokku kaevandatakse 823,2 tuh t vähelagunenud ja 769,3 tuh t hästilagunenud turvast. Turbalasundi keskmine paksus taotletava mäeeraldise piires on 4,26 m.
5.3 TURBA ISELOOMUSTUS JA KASUTUSALAD
Taotletav mäeeraldis hõlmab Sangla turbamaardla aktiivse tarbevaru 37. plokist (vähelagunenud turvas) 368,32 ha ja 38. plokist (hästilagunenud turvas) 453,92 ha. Turbalasundi keskmine paksus vaadeldaval alal on 4,26 m, maksimaalne paksus taotletava mäeeraldise lõunaosas 6,2 m. Vähelagunenud rabaturvas (peamiselt fuskumi-, magellanikumi- ja villpea-sfagnumiturvas) moodustab poole lasundi kogupaksusest. Vähelagunenud turba lamamis ning mäeeraldise äärealadel esineva hästilagunenud turba kihi moodustavad siirdesoo- (puu-rohu, puu-, tarnaturvas) ja madalsooturbad (puu-, puu-rohu-, pilliroo-, puu- pilliroo-, pilliroo-tarnaturvas).
AS Sangla Turvas plaanib lähiaastatel alustada Sangla III turbatootmisalalt freesturba kaevandamist katlamajade ja aiandite tarbeks ning turbabriketi valmistamiseks.
5.4 PÕHJA- JA PINNAVEE SEISUND
Taotletaval Sangla III taotletaval mäeeraldisel on soosetete vesi alumistest põhjaveekihtidest eraldatud suhteliselt vettpidava moreeni ja savikate jääjärvesetetega. Idaservas piirneb mäeeraldis ca 1,5 km ulatuses Sangla peakraavi piiranguvööndiga, mille laius on 100 m ja millesse juhitakse rajatava kuivendussüsteemi vesi.
Elanikkonna veevarustuseks kasutatakse kõige enam Narva lademe all lasuvat Kesk- ja Alam- Devoni veekompleksi, mis koosneb Pärnu lademe liivakivist ja aleuroliidist.
5.5 VEE KVALITEEDI NÄITAJAD
Kaevude veetaset mõõtis 25.11.2013. a OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna vanemgeoloog Andreas Schmied (Joonis 4, Tabel 7, Lisa 11). OÜ Eesti Geoloogiakeskusel on veetaseme ja -kvaliteedi mõõtmise litsents nr 362 (välja antud 19.06.2013, kehtib kaks aastat). Kaevude vees mõõdeti sondiga YSI-600 XLM-M: vee temperatuur, elektrijuhtivus, hapniku
35 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE sisaldus, pH ja redokspotentsiaal. Lisaks määrati kaevu tüüp, kaevu sügavus, veetase maapinnast ja veetase kaevus.
Tabel 7. Kaevude ja eesvoolu andmestik
Vee Erielektri- Elektri- Redokt- Kaevu Veetase Asukoht temperatuur, juhtivus, juhtivus, O2, mg/l pH potensiaal, sügavus, maapinnast, °C μS/cm μS/m mV m m Vihavu kodu 7,83 492,0 331,0 5,64 7,47 164 6,20 5,15 Tobia 13,41 843,0 657,0 3,82 7,47 179 7,40 5,79 Vossi 12,14 1013,0 764,0 1,93 7,50 195 5,40 3,88 Reino 8,11 1032,0 699,0 0,72 7,28 200 4,30 2,70 Põntska 10,81 997,0 727,0 1,29 7,34 195 2,30 1-1,5 Tumatrse 7,31 695,0 460,0 2,21 7,66 187 4,75 0,78 Peebu-Kivi 6,99 550,0 361,0 0,31 7,66 191 4,00 1,52 Savikoja 8,70 744,0 513,0 0,55 7,57 199 3,35 2,28 Vee Erielektri- Elektri- Redokt- Kraavi Veetase Asukoht temperatuur, juhtivus, juhtivus, O2, mg/l pH potensiaal, sügavus, maapinnast, °C μS/cm μS/m mV m m Sangla 2,03 616,0 346,0 8,28 8,21 186 2,10 1,7 peakraav
Samuti võttis Andres Schmied Sangla peakraavi eesvoolust proovi vee üldanalüüsiks (veeproovi võtja litsents nr 999/11 – välja antud 10.11.2011, kehtib 4 aastat). Analüüsi tulemused (Lisa 12) näitavad, et Sangla peakraavis on suhteliselt puhas vesi. Soovete mõju käesoleval ajal Sangla peakraavile on minimaalne, sest vesi on nõrgalt aluseline (pH 8,21), sadet ja heljumit ei ole.
Määrangute põhjal võib öelda, et mõõdetud kaevudes, mis asuvad plaanitavast mäeeraldisest 1,0‒1,2 km kaugusel põhjas ja idas, on vesi nõrgalt aluseline (Tabel 7). Toodud näidud on iseloomulikud ülemise horisondi põhjaveele ning ei näita kaevude toitumist soovete arvelt.
Mõõtmistulemused näitavad, et ka miinimumperioodil on kaevudes piisavalt vett (üle ühe meetri; Tabel 7). Läbiviidud küsitlustest selgus, et ükski kaev ei ole kuivaks jäänud (Lisa 11). Kevadise maksimumi ajal on küsitluse põhjal kaevudes piisavalt vett. Eelnevalt tehtud aastatepikkused uuringud näitavad, et turbalasundi kuivendamisel tootmise käigus on selle mõjuraadius sõltuvalt lasundi paksusest ja turba lagunemisastmest leitav valemist (Turbateatmik, 1982). L 6,7 k h t , kus L – mõjuraadius, m k – turba keskmine filtratsiooni koefitsient, 0,02 m/ööp 36 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE h – turbakihi keskmine paksus, m
Vastavalt arvutustele, on kuivenduse mõjuraadius Sangla III turbatootmisala ümber 180 m.
Arvestades asjaoluga, et lähimad talud asuvad turbatootmisala piirist ligi kilomeetri kaugusel, ei alandaks turbalasundi kuivendamine kaevude veetaset ka juhul kui need toituksid turbalasundi veest. Kui Sangla III turbatootmisala rajamise või ekspluateerimise ajal ilmnevad mõnes lähiümbruse majapidamises probleemid kaevu veetaseme püsiva alanemise näol, on siiski otstarbekas täiendavalt analüüsida ka selle võimalikku seost turba kaevandamisega.
37 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Joonis 4. Mõõdetud kaevude asukohad Joonis 4 märgitud talud: 1. Vihavu talu; 2. Tobia talu; 3. Vossi talu; 4. Reino talu; 5. Põntska talu; 6. Tumatre talu; 7. Hansu talu; 8. Kaldi-Jaago talu; 9. Peebu-Kivi talu; 10. Rekutooma talu; 11. Kotka talu; 12. Savikoja talu; 13. Kaarli talu. 38 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
5.6 TAIMESTIK
Suurem osa AS Sangla Turvas poolt taotletavast Sangla III turbatootmisalast moodustab puisraba ja puis-lageraba. Raba on suhteliselt looduslikus seisundis, mõned madalad kraavid on siiski rajatud ka soo keskele. Älveid on siin vähe, üksikuid laukaid esineb vaid ala keskosas. Puurinde moodustavad 0,5‒5 m kõrgused männid (Foto 1). Puhmarindes domineerivad kanarbik ja kukemari, kasvab ka rabamurakat, küüvitsat, sookailu, jõhvikat ja sinikat. Rohurinde moodustab peamiselt tupp-villpea, älvestes kasvab ka valget nokkheina, rabakat ja pikalehelist ning ümaralehelist huulheina. Samblarinde katvus on ligi 100% ning see koosneb praktiliselt ainult turbasammaldest (Sph. fuscum, Sph. magellanicum, Sph. angustifolium). Paiguti kasvab mätastel vähesel määral siiski ka poro- ja põdrasamblikke ning raba-karusammalt (Polytrihcum strictum).
Lõuna poolt piirneb taotletav mäeeraldis AS Elva EPT turbatootmisalaga, mujal on puisraba ümbritsetud 200‒300 m laiuse rabamänniku vööndiga (Foto 2). 5‒10 m kõrgustest mändidest koosneva puurinde liitus on 0,4‒0,5. Puhmarindes on siin ohtramalt sookailu, sinikat ja rabamurakat, hõreda rohurinde moodustab tupp-villpea. Samblarindes esineb lisaks turbasammaldele mätastel kohati ka samblikke, raba-karusammalt ja harilikku palusammalt (Pleurozium schreberi).
Taotletava Sangla III mäeeraldise lääneserval on keskmiselt 200 m laiune puis-siirdesoo vöönd (Foto 3). Puurinde moodustavad seal hõredalt kasvavad 0,5‒4 m kõrgused männid, puhmarinde kanarbik, küüvits, rabamurakas, jõhvikas, rohurindes domineerib pilliroog. Ala Sangla peakraaviga piirneval idaserval kasvab kuivendusest mõjutatud madalsoomets, kus paiguti esineb ca 0,5 m sügavusi vanu turbakarjääre. Ala loodeosas on tegemist madalsookaasikuga (Foto 4), kus põõsarinde moodustavad paakspuu ja vaarikas, rohurindes esinevad kõrvenõges, harilik angervaks (Filipendula ulmaria), ojamõõl (Geum rivale), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), harilik hiirehernes (Vicia cracca), harilik ussilakk (Paris quadrifolia), harilik laanelill (Trientalis europea), ümaraleheline uibuleht (Pyrola rotundifolia), harilik tihashein (Scutellaria galeriliculata), metsosi (Equisetum sylvaticum), harilik naat (Aegopodium podagraria) ja harilik metsvits (Lysimachia vulgaris). Lõuna pool lisandub puurindesse ka kuusk ning põõsasrindesse toomingas. Sangla peakraavi läheduses on piirkondi, kus rohurindes on väga ohtralt harilikku kõrvenõgest ning õrna lemm-maltsa (Impatiens noli-tangere).
39 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt 2003. a teostatud geoloogilise uuringu käigus täheldati paari III kaitsekategooria alla kuuluva kahelehise käokeele (Plathantera bifolia) eksemplari esinemist ala loodeosas. 2011. a teostatud välitööde ajal kavandatava tegevuse alalt kaitsealuseid taimeliike ei leitud. Taotletavast Sangla III mäeeraldisest paarsada meetrit lääne poole jääval soosaarel registreeriti mõningate III kaitsekategooria taimeliikide esineminemine (Joonis 5). Nii kasvab soosaarel ning Saare külast sellele tuleva tee servades üksikuid suure käopõlle (Listera ovata) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) eksemplare (kokku leiti kumbagi ca 10 tükki) ning soosaare idaserval registreeriti võõthuul-sõrmkäpa (Dactylohriza fuchsii) 2 taimega kasvukoht. Lisaks on soosaarel ka üsna rikkalik II kaitsekategooria alla kuuluva niidu-kuremõõga (Gladiolus imbricatus) kasvukoht, mida ohustab võsastumine (Foto 5).
Foto 1. Puisraba taotletava Sangla III mäeeraldise keskosas
40 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 2. Raba lagedam keskosa on ümbritsetud 200 - 300 m laiuse rabamänniku vööndiga
Foto 3. Puis-siirdesoo taotletava Sangla III mäeeraldise läänepiiril 41 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 4. Madalsookaasik taotletava Sangla III turbatootmisala idaserval
Foto 5. Niidu-kuremõõga kasvukoht taotletavast mäeeraldisest 0,5 km lääne pool 42 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Joonis 5. Kaitsealuste taimeliikide leiukohad taotletava Sangla III turbatootmisala piirkonnas Taotletava Sangla III mäeeraldise piir Alam-Pedja looduskaitseala piir Suur käopõll Laialeheline neiuvaip Niidu-kuremõõk Võõthuul-sõrmkäpp
5.7 LOOMASTIK JA LINNUSTIK
Taotletava Sangla III mäeeraldise läheduses asub Puhja jahipiirkond, mille pindala on 11190 ha ning mille keskpunkti koordinaadid on X=6470758 ja Y=636366.
43 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Puhja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Puhja jahipiirkonna piir läheb Verevi kraavi ja Alam-Pedja looduskaitseala piiri (RT I 1999, 97, 862) ristumiskohast mööda Alam-Pedja looduskaitseala piiri Elva jõeni, jätkudes mööda Elva jõge Viljandi‒Tartu maanteeni; sealt mööda Viljandi‒Tartu maanteed Ulila‒Laane maanteeni; teeristist mööda Ulila‒Laane maanteed Härjanurme‒Mäeotsa teeni, seejärel mööda Härjanurme‒Mäeotsa teed Puhja‒Elva maanteeni; edasi mööda Puhja‒Elva maanteed Kavilda jõeni; siitpeale mööda Kavilda jõge Järveküla‒Kobilo teeni ning mööda Järveküla‒Kobilo teed Puhja‒Konguta maanteeni, siis mööda Puhja‒Konguta maanteed Raba teeni ning mööda Raba teed Madise talu teeni; teeristist mööda Madise talu teed Sangla turbaraba idapoolse piirikraavini; edasi mööda Sangla turbaraba idapoolset piirikraavi Sangla peakraavini; sealt mööda Sangla peakraavi Viljandi‒Tartu maanteeni ja mööda Viljandi‒Tartu maanteed Elva EPT turbaraba teeni; siitpeale mööda Elva EPT turbaraba teed Väike‒Rakke‒Puhja kõrgepingeliini trassini, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle turbaraba Verevi peakraavini; seejärel mööda Verevi peakraavi Alam-Pedja looduskaitseala piirini.
Raba loomastik on suhteliselt liigivaene, põhilised suurimetajate (põder, metskits ja metssiga) liikumisteed paiknevad soo serval rabamännikus ning piki Sangla peakraavi. Arvukamalt on loomi taotletava mäeeraldise idaosas paiknevas madalsoometsas, mis pakub varjepaiku liikidele, kelle põhiliseks toitumisalaks on ida pool Sangla peakraavi paiknev kultuurmaastik (metskits, rebane ja halljänes). Peakraavis on ka üsna arvukas kobraste asurkond, samuti on see sobivaks elupaigaks konnadele. Roomajatest on rabade tavaliseks asukaks arusisalik, rabaservades võib esineda ka rästikut.
Sangla soo linnustikule on alljärgnevalt seoses Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtu kavandamisega andnud oma ekspertarvamuse Margus Ots (Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige) (Lisa 9).
44 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Joonis 6. Kavandatav Sangla III turbatootmisala
Margus Ots ja Uku Paal külastasid kavandatavat turbatootmisala 10. juunil 2012. a. Ühekordse loenduse käigus üritati katta kogu ala ja registreeriti kõik kohatud linnuliigid.
Valdav enamus alast on raba, mille servaalad (eriti ida- ja põhjaosas) on suhteliselt kinni kasvanud. Raba keskel leidub lagedamaid älvestega alasid, mõnel suuremal laukal oli ka vaba vett näha. Kavandatava turbatootmisala ida- ja põhjaservas on kraavide vahelisel alal märg soine mets.
Alljärgnevalt on toodud kõigi 10. juunil 2012. a kohatud liikide andmed. Liikide juures kasutatud arvukushinnangud pärinevad järgmisest allikast: Elts et al. 2009: Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003‒2008. Hirundo 22:3-31.
1) Teder (Tetrao tetrix) ‒ III kaitsekategooria liik, on Eestis üldlevinud ja tavaline haudelind (6000-12000 paari). Paigalind, kes elutseb soodega piirnevates metsades ja puissoodes. Kavandatava turbatootmisala põhjaosas tegutses vähemalt 4 isaslindu ja I emaslind, lisaks oli ala lõunaservas kuulda ühte isaslindu. Teder pesitseb alal.
45 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
2) Punajalg-pistrik (Falco vespertinus) ‒ III kaitsekategooria liik, on Eestis kõikuva arvukusega läbirändaja (aprill‒mai, august‒september), keda parimatel aastatel kohatakse kogu Eestis peamiselt augustis, kokku kümneid isendeid. Punajalg-pistrik on aeg-ajalt ka pesitsenud Ida-Eesti soosaartel, aga regulaarne haudelind ta meil ei ole. Ühte vana emaslindu kohtasime alast vahetult kagus elektriliinil istumas. Juunis kohatud punajalg-pistriku puhul võib oletada, et tegemist on pesitseva isendiga. See liik võib pesitseda näiteks kusagil Sangla soo servas, aga ühekordse vaatluse põhjal pesitsemist siiski kinnitada ei saa.
3) Rüüt (Pluvialis apricaria) ‒ III kaitsekategooria liik, on Eestis väiksearvuline rabade haudelind (3000-4000 paari), kes käib pesitsusalasid ümbritsevatel niitudel ja põldudel toitumas. Kavandatava turbatootmisala keskosas, kus on lagedam rabaala, tegutses vähemalt 5 isendit. Tõenäoliselt pesitseb alal vähemalt 3 paari rüüte.
4) Metskurvits (Scolopax rusticola) on Eestis üldlevinud ja tavaline niiskete leht- ja segametsade haudelind (30000‒60000 paari). Ala kagunurgas tõusis metsasihilt 1 isend lendu. Ilmselt pesitseb siin.
5) Metstilder (Tringa ochropus) on Eestis üldlevinud tavaline haudelind, kes elutseb metsades ojade, kraavide, lompide läheduses. Pesitsevate paaride arvuks hinnatakse 15000‒25000 paari. Ala kagunurgas tõusis kraavilt lendu 1 ärev isend, kindlasti pesitseb siin.
6) Kaelustuvi (Columba palumbus) on Eestis üldlevinud ja tavaline metsade haudelind (50000‒80000 paari). Ala serva metsades oli vähemalt kahte isendit kuulda, pesitsevad siin.
7) Turteltuvi (Streptopelia turtur) on Eestis üldlevinud, aga väiksearvuline metsade haudelind (1000‒3000 paari). Ala kagunurgas oli kuulda 2 isendit, pesitsevad siinsetes metsades.
8) Kägu (Cuculus canorus) on Eestis üldlevinud tavaline haudelind (30000‒50000 paari). Soo servaala metsades oli mitut isendit kuulda, liik pesitseb siin.
9) Põldlõoke (Alauda arvensis) on Eestis üldlevinud ja arvukas põldude ja niitude haudelind (400000‒700000 paari). Kavandatava turbatootmisala keskosas lagedamal rabaalal laulis vähemalt 8 isendit, liik pesitseb siin.
10) Metskiur (Anthus trivialis) on Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind (500000‒800000 paari). Alal kohtasime vähemalt 30 paari, tõenäoliselt pesitseb neid siin oluliselt rohkem.
46 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
11) Punarind (Erithacus rubecula) on metsades ja parkides üldlevinud ja arvukas haudelind (700000‒1100000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
12) Ööbik (Luscinia luscinia) on võsastikes ja metsistunud aedades üldlevinud tavaline haudelind (130000‒200000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
13) Lepalind (Phoenicurus phoenicurus) on meie parkides, aedades ja hõredates metsades üldlevinud ja tavaline haudelind (15000‒20000 paari). Ala idaserva metsas laulis I isend, pesitseb siin.
14) Kadakatäks (Saxicola rubetra) on niitudel, soodes ja loopealsetel tavaline ja üldlevinud haudelind (300000‒400000 paari). Ala keskosas lagedamal rabaalal pesitseb vähemalt 3 paari.
15) Musträstas (Turdus merula) on metsades, parkides ja aedades üldlevinud ja arvukas haudelind (300000‒400000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
16) Laulurästas (Turdus philomelos) on metsades üldlevinud ja arvukas haudelind (350000‒500000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
17) Vainurästas (Turdus iliacus) on metsades ja parkides üldlevinud ja arvukas haudelind (150000‒200000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
18) Jõgi-ritsiklind (Locustella Jlwiatilis) on meil üldlevinud ja suhteliselt tavaline haudelind (50000‒80000 paari), pesitseb põõsastikes ja võsastikes, metsaservades, raiesmikel jm. Servaala metsas oli mitu isendit kuulda, pesitseb siin.
19) Soo-roolind (Acrocephalus palustris) on Eesti üks arvukamaid roolinde (150000‒300000 paari), kes vaatamata nimele ei ela ei soos ega ka roos. Elupaigana eelistab võsastikke, kraavipervi, tihedat rohttaimestikku (putked, nõgesed jms). Ala kaguservas laulis mitu isendit, pesitseb siin.
20) Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on meie sega- ja lehtmetsades ning parkides üldlevinud ja arvukas haudelind (300000‒500000 paari). Servaala metsades oli mitu isendit kuulda, pesitseb siin.
21) Pruunselg-põõsalind (Sylvia communis) on meil põõsastikes, kraavikallastel, metsaservades üldlevinud ja arvukas haudelind (600000‒1000000 paari). Ala kaguservas laulis 1 isend, pesitseb siin.
47 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
22) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatnx) on meie kuusikutes ja kuuse-segametsades üldlevinud ja arvukas haudelind (500000‒650000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
23) Väike-lehelind (Phylloscopus collybita) on meie metsades üldlevinud ja arvukas haudelind (500000‒650000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
24) Salu-lehelind (Plrylloscopus trochilus) on meie metsades, võsastikes ja parkides üldlevinud ja arvukas haudelind. Üks arvukamaid linnuliike Eestis: 1‒1,5 miljonit paari. Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
25) Must-kärbsenäpp (Ficedula lrypoleuca) on meie metsades, parkides ja aedades üldlevinud ja arvukas haudelind (200000‒300000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
26) Väike‒kärbsenäpp (Ficedula parva) ‒ III kaitsekategooria liik, on meil segametsades, eriti kuusikutes üldlevinud ja tavaline haudelind (50000‒80000 paari). Ala kaguservas laulis 1 isend, pesitseb siin.
27) Põhjatihane (Parus montanus) on okas- ja segametsades üldlevinud ja tavaline haudelind (70000‒130000 paari). Ala kaguservas laulis 1 isend, pesitseb siin.
28) Rasvatihane (Parus major) on metsades, parkides ja aedades üldlevinud ja arvukas haudelind (300000‒400000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
29) Peoleo (Oriolus oriolus) on meil peamiselt lehtmetsades üldlevinud ja tavaline haudelind (30000‒50000 paari). Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
30) Hallõgija (Lanius excubitor) ‒ III kaitsekategooria liik, on meil harv rabade haudelind (300‒600 paari). Ala keskosas lagedamal rabaalal tegutses 1 isend, hallõgija on tüüpiline rabade liik ja pesitseb siin.
31) Pasknäär (Garrulus glandarius) on sega- ja okasmetsades üldlevinud ja tavaline haudelind (30000‒50000 paari). Ala kirdeserva metsas tegutses 2 lindu, pesitseb siin.
32) Ronk (Corvus corax) on meil peamiselt metsades üldlevinud, aga suhteliselt vähearvukas haudelind (4000‒6000 paari). Ala idaserva metsas tegutses mitu isendit, ilmselt pesitses tänavu siin 1 paar.
48 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
33) Metsvint (Fringillo coelebs) on meie metsades, parkides ja aedades üldlevinud ja arvukaim haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse Eestis 1,7‒2,2 miljonit paari. Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
34) Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothrausfes) on meil lehtmetsades ja eriti parkides pesitsev üldlevinud ja suhteliselt tavaline haudelind (20000‒40000 paari). Ala kagunurga metsas oli 1 isend kuulda, ilmselt pesitseb siin.
35) Talvike (Emberiza citrinella) on meil tavaline ja üldlevinud haudelind (150000‒200000 paari) ja talvitaja. Elutseb metsaservades, põõsastikes, aedades, raiesmikel jm poolavamaastikul. Servaala metsades laulis mitu isendit, pesitseb siin.
Kokkuvõtvalt on linnustikueksperdi Margus Otsa arvamus, et alal kohati vaid tavalisi ja/või tüüpilisi soode ja soiste metsade liike. Ühtegi I või II kaitsekategooria liiki 10.06.2012 silma ei hakanud. Üllatuslikult ei kohatud alal mitte ühtegi röövlindu ega veelindu. Röövlinde otse kavandataval turbatootmisalal tõenäoliselt ei pesitsegi. Ka veelindudele sobivat elupaika alal eriti ei ole ‒ kraavid on kinni kasvanud ja soo keskel olevatel laugastel on vaba vett väga vähe. Kahlajatest pesitseb rabaalal vaid rüüt, teisi tüüpilisi rabaliike (nt väikekoovitaja (Numenius phaeopus), mudatilder (Tringa glareola), tikutaja (Gallinaga gallinago), kiivitaja (Yanellus vanellus)) 10.06.2012 ei kohatud. Alal ei kohanud linnustiku ekspert Margus Ots ka rähne, kakke ega kanalisi (v.a. teder), aga nende rühmade loendamiseks on juuni juba selgelt hiline. Parim aeg nende looduskaitseliselt oluliste liikide seireks on periood märtsi lõpust kuni mai alguseni.
Alljärgnevalt on toodud ka Tarvo Valkeri linnustiku ekspertarvamus (Naturewalk OÜ) (Lisa 10), kus ta annab ülevaate Sangla III turbatootmisala linnustiku liigilisest ja arvulisest koosseisust ning Sangla III turbatootmisala rajamisest mõjutatud kaitsekorralduslikult tähtsatest linnuliikidest ala vahetus läheduses.
Tarvo Valker teostas 2013. a maikuus alal kahekordse haudelinnustiku absoluutloenduse koos Kaarel Võhanduga. Lisaks arvestas linnustikuekspert Tarvo Valker analüüsil ka läheduses olevate Keskkonnaregistrisse kantud kaitsekorralduslikult tähtsate (I ja II kaitsekategooria) linnuliikidega ning e-elurikkuse andmebaasis kajastuvate vaatlustega. Seega võib käesoleva aja teadmisi linnustiku liigilisest ja arvulisest esinemisest piirkonnas pidada heaks.
49 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Kavandatava turbatootmisala linnustikku iseloomustab rabadele omane liigivaesus. Otseselt turbatootmisalal täheldati pesitsuskäitumist 2013. aastal vaid 9 linnuliigil. Kokku loendati 61 haudepaari (Tabel 8).
Tabel 8. Sangla III planeeritava turbamaardla haudelinnustiku liigiline ja arvuline koosseis Linnuliik Paaride arv Teder 3 Rüüt 2 Metskiur 46 Mets-lehelind 2 Salu-lehelind 4 Laulurästas 1 Metsvint 1 Kägu 1 Pasknäär 1
Selgeks dominantliigiks oli puisrabadele omane värvuline metskiur (46 paari). Valdava osa haudelinnustikust moodustasid Eestis väga kõrge arvukusega haudelinnud. Otseselt kavandataval turbmaardlaalal esines vaid kaks kõrgema kaitseväärtusega linnuliiki – rüüt (2 haudepaari) ning teder (3 mängivat isaslindu).
Kõrge kaitseväärtusega (I ja II kaitsekategooria) linnuliike planeeritaval turbatootmisalal ei esinenud ei 2012. ega 2013. aastal. Kuna paljud antud liigid on tundlikud elupaigamuutuste ning häirimise suhtes, võeti käesoleva töö analüüsil arvesse 1 km raadiuses esinevaid I ja II kaitsekategooria linnuliikide teadaolevaid pesitsuspaiku, mis on käesolevaks ajaks kantud Keskkonnaregistrisse. I kaitsekategooria linnuliikidest pesitseb ala vahetus läheduses käesoleval ajal üksnes väike-konnakotkas, varasemalt on alal pesitsenud ka must-toonekurg. II kaitsekategooria linnuliikidest on turbamaardla otseses mõjupiirkonnas metsise püsielupaik.
Turbatootmisala rajamisega kaasneb linnustikule (eeskätt haudelinnustikule) mitmeid negatiivseid mõjusid. Turbamaardla rajamisega tuleb arvesse võtta eeskätt nelja tähtsamat linnukaitselist aspekti:
1) Maastike muutustest tingituna muutub ta otseselt sobimatuks kõigile seal pesitsevatele linnuliikidele. Kaitsekorralduslikult tähtsatele linnuliikidele tuleb seejuures võimalusel tagada soodne seisund. Üldlevinud haudelindudele tuleb tagada isendikaitse põhimõte, et ettevalmistustööde käigus ei hävineks pesi ega linnupoegi.
50 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
2) Lisaks sellele toimuvad piirdekraavide rajamisest tingituna lähikonnas niiskusrežiimi muutused, mis mõjutavad ka otseses lähikonnas pesitsevaid elupaiganõudlikke linnuliike.
3) Kolmanda aspektina tuleb arvesse võtta praegust turbatootmisala toitumisalana kasutavaid linnuliike.
4) Häirimine mõjutab eeskätt inimpelglikke linnuliike nagu kotkad, must-toonekurg, metsis.
I ja II kaitsekategooria linnuliikide puhul tuleb arvesse võtta, et turbatootmisala rajamine ei tohi kahjustada nende liikide püsielupaikades olevaid keskkonnatingimusi viisil, mis võiksid viia liigi arvukuse vähenemiseni või koguni kadumiseni. Linnudirektiivi I lisa ja III kaitsekategooria linnuliikide puhul peetakse mõju suureks, kui sellega väheneb Eesti haudeasurkond 0,5% ulatuses ning väga suureks, kui antud liigi Eesti populatsiooni vähenemine on suurem kui 1%.
Tabel 9. Turbamaardla rajamise mõju kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele Mõjuteguri tähtsus Kaitsestaatus Linnuliik Maastike Kuiven- Eestis Häirimine Toitumine muutus damine Teder III väike keskmine keskmine väike Metsis II väike kriitiline keskmine suur Rüüt III oluline oluline vähetähtis väike Väike-konnakotkas I väike väike mõju väike väike Must-toonekurg I väike väike keskmine väike
1. Teder (Tetrao tetrix) – III kaitsekategooria, Linnudirektiivi I lisa. Tedrepopulatsiooni suurust hinnatakse mängivate isaslindude järgi. Turbatootmisalal esines 2013. aastal tedremäng 3 isaslinnuga. Eestis oleva tedrepopulatsiooni suuruseks hinnatakse 6 000‒12 000 isaslindu (Elts et al 2009).
Teder on küllaltki laia elupaigaeelistusega linnuliik, kes eelistab valdavalt rabasid ning luhtasid, kuid pesitseb ka heinamaadel ning rabaservade metsades. Turbatootmisalaga kaasnev mängupaiga kadumine ei ole liigile ohutegur. Võttes arvesse, et lähikonnas (2 km raadiuses) on tetredele palju sobivat elupaika, võib hinnata turbamaardla rajamist liigile vähetähtsaks ning see ei ohusta Sangla soostikus pesitseva tedrepopulatsiooni elujõulisust. Samas tuleb arvesse võtta, et turbmaardla ettevalmistustööd ei langeks kokku tetrede kevadise mänguperioodiga, s.o 1. märts‒1. juuni, sest turbamaardla lähedusse võib koonduda suuremal arvul tedrekukkesid, kelle mängurütm saab suurenenud mürast häiritud. Seetõttu tuleb tagada,
51 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE et turbamaardla rajamise ettevalmistustööd ei toimuks varakevadisel ajal, vaid soovituslikult kesksuvel või suve lõpus.
2. Metsis (Tetrao urogallus) – II kaitsekategooria. Kavandatavast turbatootmisalast vahetult läänes asub metsise püsielupaik. Viimati inventeeriti mängupaika 2012. aastal ning mängus loendati 6 metsisekukke. Käesoleval ajal on Eestis esineva metsisepopulatsiooni suuruseks vaid kuni 1 100‒1 2000 kukke ning arvukusetrend on langev. Sealjuures tuleb välja tuua, et 5 ja enama kukega metsisemänge on käesoleval ajal Eestis vaid 25‒30 (Ojaste 2013).
Metsis on väga paikne ja spetsiifilise elupaigaeelistusega linnuliik, kes pesitseb vanades (80‒120 aastastes) valgusküllastes männikutes. Kuivenduskraavide rajamise mõju peetakse lageraie järel metsise jaoks kõige olulisemaks ohuteguriks. Eesti mängupaikade arvukuse muutuste analüüs näitas olulist seost mängupaigast 1 km raadiusesse rajatud kuivenduskraavide ja negatiivse arvukustrendi vahel. Mängupaigast 3 km ja kaugemal muutus see seos vähetähtsaks (Ojaste 2013).
Kuivendamise mõjul hakkab mängualade servaladel, mis on metsistele (eriti tibudele ja noorlindudele) oluliseks toitumisalaks, üha sagedasemaks muutuma kuusk. Viimane muudab metsas olevaid valgus- ja kasvutingimusi paljudele puhmastele, mistõttu kahaneb metsise noorlindude ellujäämus ning ühes sellega langeb mängu elujõulisus.
Võttes arvesse metsise negatiivset arvukuse trendi, liigi kõrget kaitseväärtust ning turbamaardla vahetus läheduses oleva mängu suurust, tuleb hinnata turbatootmisala rajamist olulise negatiivse mõjuga teguriks. Metsisele soodsa seisundi tagamiseks on vajalik planeeritava turbamaardla läänekülje ja metsise püsielupaiga vahele jätta 1 km laiune puhvertsoon, mis tagaks liigi soodsa seisundi ka tulevikus.
3. Rüüt (Pluvialis apricaria) – III kaitsekategooria, Linnudirektiivi I lisa. Rüüt on tudraaladel levinud kurvitsaline, kes pesitseb Eestis üksnes rabades. 2013. aastal leiti planeeritaval turbamaardlal 2 pesitsusterritooriumi. Arvukus Eestis 3 000‒4 000 haudepaari ning arvukusetrend stabiilne. Võttes arvesse Eesti haudeasurkonna elujõulisust ning liigi vähearvukat esinemist vaatlusalal, võib pidada mõju liigile vähetähtsaks.
4. Must-toonekurg (Ciconia nigra) – I kaitsekategooria. Planeeritava turbatootmisala läheduses asub üks must-toonekure püsielupaik. Viimastel aastatel pole pesa olnud asustatud ning see on käesolevaks ajaks peaaegu lagunenud.
52 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Ehkki must-toonekurg on Eestis väga ohustatud linnuliik, pole Sangla soostik liigile pesitsemiseks sobilik (loodusmetsad liigselt killustatud). Ka toitumisalana ei kasuta liik rabaservasid. Kuna tõenäoliselt lähiaastatel antud püsielupaik kustutatakse Keskkonnaregistrist, siis võib pidada turbamaardla rajamise mõju must-toonekurele väheoluliseks.
5. Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) – I kaitsekategooria. Turbamaardla lähiümbrusesse (1 km) on moodustatud 3 väike-konnakotka püsielupaika. Eestis pesitseb käesoleval ajal 500‒600 paari väike-konnakotkaid.
Väike-konnakotkas toitub erinevalt teistest kotkastest valdavalt pesa lähikonnas – enamasti kuni 2 km raadiuses.
Toitumisalana kasutab väike-konnakotkas valdavalt kultuurmaastikke, rabamaastikke see liik toitumisalana ei kasuta ning seal võib neid kohata üksnes juhukülalisena ülelennul. Suureneva müra suhtes ei ole väike-konnakotkas kultuurmaastikes esineva linnuliigina tundlik ning turbamaardla rajamine ei vii liigi pesitsuspaiga hülgamiseni või pesitsusedukuse kahanemiseni. Kindlasti tuleb arvesse võtta siiski seda, et turbamaardla rajamise ja turbatootmisega seotud tehnika vedu ei toimuks läbi moodustatud püsielupaikade. Linnukaitseliselt on soovituslik viia vajalik tehnika planeeritavale turbaväljale ala lõunaküljelt üle olemasoleva turbmaardla.
Viimase aspektina tuleb välja tuua veel Looduskaitseseadusest tulenev haudelinnuliikide isendikaitse, mis laieneb ka üldlevinud haudelinnuliikidele. Antud liikidele sobilike pesitsustingimuste tagamine tulevikus on võimatu ning see pole ka linnukaitseliselt prioriteetne. Samas tuleb silmas pidada, et ettevalmistustööd (pinnase ja puude eemaldamine) ei langeks kokku lindude pesitsusperioodiga. Viimane tähendaks arvukate linnupesade ning -poegade hävimist.
Sangla III turbatootmisala haudelinnustik koosneb valdavalt Eestis arvukatest pesitsejatest. Kaitsekorralduslikult tähtsaid linnuliike leiti alalt ja selle lähiümbrusest viis, kellest käesolevaks ajaks on must-toonekurg pesitsejana kadunud. Rüüda ja tedre puhul on tegu Eestis arvukate liikidega ning turbamaardla rajamisel ei ole antud liikide säilimisele olulist mõju.
53 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tedre puhul tuleb arvestada üksnes liigi peamise mänguperioodiga, mis tähendab, et turbamaardla rajamise ettevalmistustööd ei tohi toimuda vahemikus 1. märtsi‒1. juuni. Kõige tundlikumaks liigiks turbamaardla rajamise suhtes on kahtlemata metsis. Niiskusrežiimi muutused kahandavad spetsiifilise elupaiganõudlusega liigi elupaigakvaliteeti. Seetõttu on vajalik turbamaardla pindala vähendada, arvates praegusest planeeringualast välja 1 km laiuse riba ala lääneküljelt. Antud leevendusmeede tagab metsisele sobilikud pesitsus-ja toitumistingimused ka tulevikus. Seega on turbamaardla laiendamine võimalik planeeritava ala idakülje arvelt (Joonis 7).
Väike-konnakotkas täiendavaid leevendusmeetmeid ei vaja, kuid tehnika ja inimeste liikumisel tuleb arvestada püsielupaigas kehtivate liikumispiirangutega. Seega peaks vajalike masinate toomine alale toimuma ala lõunaküljelt.
Viimaseks tuleb arvestada ka Looduskaitseseadusest tuleneva isendikaitse aspektiga. Seetõttu tuleb turbamaardla rajamisega vältida linnupesade ja -poegade hukkumist. Seega ei tohi turbatootmisala ettevalmistustööd (puude ja pinnase eemaldamine) toimuda perioodil 1. märtsist‒10. juulini.
Joonis 7. Metsise püsielupaiga soodsa seisundi tagamiseks vajalik täielik puhvertsoon
54 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Metsise asurkonna soodsa seisundi tagamiseks on vajalik jätta metsiste püsielupaiga (jääb hetkel Alam-Pedja looduskaitseala koosseisu) ja laiendatava turbamaardla vahele 1 km laiune puhvertsoon.
5.8 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Sangla III turbatootmisala piirneb läänes vahetult Alam-Pedja looduskaitsealaga. Sealne ala võeti looduskaitse alla 1994.a. Kaitseala pindala on 34 220 ha.
Alam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos, veel umbes 7500‒10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Praeguseks on endine järvenõgu soostunud ja vesi voolab mitmete jõgede kaudu Peipsi poole. Kaitsealal on 12 vooluveekogu kogupikkusega 141 km. Neist pikimad on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ja Emajõgi. Lisaks neile on veel 74 vanajõge, vanajõe sängi ning oja. Suurvee ajal väljuvad jõed voolusängist ja võivad eriti veerohketel aastatel uputada ligi kolmandiku kaitsealast. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood, lammialad ja märjad metsad.
Kaitsealal on 9 piiranguvööndit, 25 sihtkaitsevööndit. Neli loodusreservaati – Karisto, Peterna, Tõllassaare ja Võiviku on inimeste poolt jäetud omasoodu arenema. Alam-Pedja looduskaitsealal on loodushuvilistele ettevalmistatud kolm rada: Selli‒Sillaotsa õpperada, Kirna matkarada ja Põltsamaa‒Kärevere veerada.
55 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
5.9 KULTUURIMÄLESTISED JA MUINSUSKAITSEOBJEKTID
Foto 6. Asulakoha arheoloogiamälestis
Taotletavast Sangla III turbatootmisalast ligi 675 m kaugusel idas asub Asulakoha arheoloogiamälestis (Foto 6), katastritunnus: 60501:003:0045) („Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954); „Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine” Kultuuriministri käskkiri 21.06.2006.a. nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967)). Asulakoha alal on talu õue- ja aiamaa. Erilisi varasemale asustusele viitavaid silmaga nähtavaid tunnuseid ei ole. Maaharimisel võivad aga pinnasest välja tulla arheoloogilised leiud. Asulakoha arheoloogiamälestise tunnuseks on arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
56 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 7. Kultusekivi arheoloogiamälestis
Taotletavast Sangla III turbatootmisalast ligi 1,1 km kaugusel idas asub Kultusekivi kinnismälestise arheoloogiamälestis (Foto 7), katastritunnus: 60501:003:0122) („Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri 01.09.1997.a. määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954); „Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine” Kultuuriministri käskkiri 21.06.2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967)). Kultusekivi arheoloogiamälestis on 7,7 m ümbermõõduga rändrahn, 1,1 – 1,6 m kõrgusega maapinnast. Kivil on kokku loetletud 96 väikesemõõdulist lohku. Kultusekivi mälestise tunnused on arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja tehislike lohkude esinemine kivil.
57 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 8. Ohvrikivi "Heavaimu kivi" arheoloogiamälestis
Taotletavast Sangla III turbatootmisalast ligi 1 km kaugusel kirdes asub Ohvrikivi „Heavaimu kivi” kinnismälestise arheoloogiamälestis (Foto 8), katastritunnus: 60501:001:0069) („Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954)). Ohvrikivi „Heavaimu kivi” arheoloogiamälestise tunnused on arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja tehislike lohkude esinemine kivil.
58 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 9. Ohvrikivi "Kurjavaimu kivi" arheoloogiamälestis
Taotletavast Sangla III turbatootmisalast ligi 1,5 km kaugusel kirdes asub Ohvrikivi „Kurjavaimu kivi” arheoloogiamälestis (Foto 9), katastritunnus: 60501:001:0219) („Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri 01.09.1997.a. määrus 59 (RTL 1997, 169-171, 954)). Ohvrikivi „Kurjavaimu kivi” arheoloogiamälestise tunnused on arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja tehislike lohkude esinemine kivil.
59 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Foto 10. Kultusekivi arheoloogiamälestis
Taotletavast Sangla III turbatootmisalast ligi 1,6 km kaugusel kagus asub Kultusekivi kinnismälestise arheoloogiamälestis (Foto 10), katastritunnus:60501:003:0126) („Kultuurimälestiseks tunnistamine” Kultuuriministri 01.09.1997.a. määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954)). Kultusekivi mõõdud on umbes 3x4 m, kivi laskub kirde suunas ning selle kõrgus on 20 cm – 1 m. Kivil on umbes 4 – 5 cm läbimõõduga lohud. Kultusekivi arheoloogiamälestise tunnused on kultuurkihi olemasolu ja tehislike lohkude esinemine kivil.
5.10 INIMASUSTUS JA MAAOMAND
Taotletavast Sangla III turbatootmisala mäeeraldisest ida suunda jäävad Vihavu küla lähimad talud: ~800 m kaugusele Kotka talu ja ~890 m kaugusele Savikoja talu (Joonis 4).
60 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Taotletavast Sangla III turbatootmisala mäeeraldisest põhja pool paiknevad ~630 m kaugusel Tumatre talu, ~1 km kaugusel Rekutooma talu, ~1,2 km kaugusel Hansu talu ja ~790 m kaugusel Peebu-Kivi talu (Joonis 4).
Vastavalt riigi kinnisvararegistri andmetele on taotletava Sangla III turbatootmisala mäeeraldise valitsejaks Keskkonnaministeerium ning selle volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
5.11 KOMMUNIKATSIOONID
Taotletavat Sangla III turbatootmisala ei läbi elektriliinid, gaasitrassid ega muud kommunikatsioonid, Puhja-Oiu elektriõhuliin möödub selle kirdenurgast ~100 m kauguselt. Mäeeraldise põhjaserval kulgeb teenindusmaa piir 1 km pikkusel lõigul mööda Puhja ja Rannu valla vahelist piiri. Taotletavast mäeeraldisest 1,5 km ida poolt möödub kruusakattega Puhja‒Vihavu kõrvalmaantee nr 22114, viimaselt Saare külla suunduv kohalik kruusatee aga 0,5 km põhja poolt.
5.12 SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALA MÄEERALDISEL TOIMUNUD TURBAKAEVANDAMISE SENINE MÕJU KESKKONNA SEISUNDILE
Sangla kütteturba tootmisalalt (696,24 ha) on AS Sangla Turvas turvast kaevandanud alates 1997. a maavara kaevandamise loa KMIN-006 alusel. Käesoleval ajal kaevandab AS Sangla Turvas turbamaardla lõunaosast (650,7 ha suuruselt Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldiselt kaevandamisloa KMIN-071 (Lisa 3)) alusel ning praeguseks ajaks on suur osa väljakutest varu ammendumise tõttu välja langenud.
Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldisel ei ole turba kaevandamine toonud kaasa keskkonnale pöördumatuid muutusi väljaspool mäeeraldist. Kaevandamisega ei ole negatiivselt mõjutatud põhjavett ja kaevude vee kvaliteeti, loomastikku, taimestikku ja pärandkultuuri objekte.
61 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
5.13 MAJANDUSTEGEVUS
5.13.1 PUHJA VALD
Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas ja lõunapool Emajõge. Vald paikneb Tartust 25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta vallaga. Puhja valla pindala on 116,1 km².
Kehtivate piiride järgi on vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla. 1. jaanuari 2012 aasta seisuga elas Puhja vallas 2393 inimest. Rahvastiku tihedus on 14,4 inimest/km². Neli suuremat asulat moodustavad ca 70% kogu valla elanikest. Suurima elanike arvuga asulad on Puhja alevik (966), Ulila alevik (305), Rämsi küla (254) ja Mõisanurme küla (198), Kaimi külas elab 104 inimest, ülejäänud asulates jääb elanike arv alla saja.
Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla lääneosas on Sangla soo, idaosas Laugesoo. Põhjaosas, Emajõe ülemjooksul on luhad, sood ja metsad. Siinsed sood kuuluvad geneetiliselt Sangla soostikku, üldpindala 33 300 ha. Suuremad sood on valla lääneosas asuv Sangla soo (osa sellest) ning idaosas asuv Laugesoo (Ulila). Teised sood on Vilka, Keeri ja Siberinurme soo.
Valla peamiseks maavaraks on turvas. Turvast leidub Puhja vallas kõikides soodes, kuid turba tootmiseks on kasutusel Laugesoo, kus tööstusliku tootmisega on tegeldud alates 1924. aastast. Turvas on väikese väävlisisaldusega ja seetõttu kütmiseks üks parimaid Eestis.
Valla territooriumil on kaks kaitseala ja üks suur looduskaitseala – Alam-Pedja – mis asub mitme valla maadel. See on suur rekreatiivne ressurss ühele väiksele vallale. Kaitsealad kokku hõlmavad üsna suure osa valla maa-alast – 3289,1 ha, mis teeb 18,9% valla pindalast. Alam-Pedja looduskaitseala on samas ka Natura 2000 linnu- ja loodusala, mille pindala kokku on 31 910 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on kanakull, rästas-roolind, sookurg, merikotkas jm. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad (9010) ja liikideks saarmas, tiigilendlane jm.
Puhja vallas asuvad järgmised ettevõtted:
Puhja Ettevõtete OÜ (põllumajandussaaduste tootmine ja realiseerimine; masinate ja seadmete hooldus- ja remonditööd; põllumajanduslikud teenustööd)
62 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Väike-Andrese talu (talul on 5,99 ha põllumaad, millest 4,57 ha on teraviljakultuure ja 1,42 ha on heintaimede all; talul on mesila 10‒12 perega) Puhja Aiand (Suvelillede ja tomatite kasvatamine ning müük) Eurel OÜ (elektritööd – pistikupesad, lülitid, kaabeldus, jaotuskeskused, vana süsteemi renoveerimine jms) Kännudisain OÜ (lillede müük ja seadistamine, käsitööna valmistatavad erinevad dekoratsioonid, mis on valmistatud rabakändudest ja erinevatest looduslikest- ja kunstmaterjalidest) AS Sangla Turvas
5.13.2 RANNU VALD
Rannu vald asub Tartu maakonna läänepiiril, Võrtsjärve idakaldal. Vallas on 19 asulat, 17 küla ja 2 alevikku. Rannu valla pindala on 158,1 km² ning koos Võrtsjärve osaga 243,7 km². Rannu külad on Ervu, Järveküla, Kaarlijärve, Kipastu, Koopsi, Kulli, Neemisküla, Noorma, Paju, Sangla, Suure-Rakke, Tamme, Utukolga, Vallapalu, Vehendi, Verevi, Väike-Rakke. Rannu valla alevikud on Kureküla ja Rannu.
Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2912 aasta seisuga Rannu vallas 1712 elanikku. Majandusliku poole pealt tegeletakse Rannu vallas piimatootmise, juustutööstuse, teravilja- ja rapsikasvatuse, heinaseemnekasvatuse, palkmajade ehituse ja järveteadusega.
6. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID
6.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on turba kaevandamine taotletavalt Sangla III turbatootmisalalt, pindalaga 453,92 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala on 522,81 ha (Lisa 1). Taotletav mäeeraldis paikneb Tartu maakonna lääneosas Rannu ja Puhja vallas, üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla (registrikaart 0195) keskosas (graafiline lisa 1). Sellest vahetult lõuna pool paikneb AS Elva EPT turbatootmisala.
Mäeeraldiselt raiutakse mets, ala ümber rajatakse piirdekraavid ning see kuivendatakse lahtise kraavitusega, vesi juhitakse kogumiskraavide kaudu Sangla peakraavi. Võttes aluseks 10% tagatusega suvise maksimaalse veetaseme, võimaldab see eesvoole süvendamata kuivendada
63 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE taotletava mäeeraldise turbalasundi isevooluliselt absoluutkõrguseni 35,5 m. Väljalaskudele rajatakse settebasseinid, mille täpsed asukohad määratakse projektiga. Buldooseritega eemaldatakse sugekiht ning kännud ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires. Kaevandamine toimub ainult pinnaviisiliselt freesmeetodil, valmistoodang aunatatakse väljaveotee äärde. Turba väljavedu toimub aastaringselt autotranspordiga. Selleks tuleb mäeeraldisele ehitada teed ning rajada väljaveotee kirde suunas Puhja‒Vihavu teele. Kokku rajatakse mäeeraldise teenindusmaale umbes 15 km teid, millest 5 km on võimalik paigutada mäeeraldise teenindusmaa piiri vahelisele alale ning 10 km jääb mäeeraldise piiresse. Kaevandamise mahuks planeeritakse keskmiselt 60 tuh t aastas, maksimaalseks kaevandamise mahuks vihmastele suvedele järgnevatel aastatel 70 tuh t aastas.
6.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID
Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide pakkumine võimaldab leida erinevaid viise kavandatava tegevuse elluviimiseks. Alternatiivide käsitlemise eesmärk on keskkonnamõju seisukohast parima võimaliku lahenduse soovitamine alternatiivide paremusjärjestuse alusel.
6.2.1 ALTERNATIIV 1. NULLVARIANT EHK SANGLA III TURBATOOTMISALA MÄEERALDIST EI VÕETA KASUTUSELE
Nimetatud alternatiivi rakendamise korral Sangla III turbatootmisala ei rajata ning AS Sangla Turvas lõpetab turba kaevandamise Sangla maardlast 2018. a, kui lõpeb kaevandamise loa KMIN-071 (Lisa 3) kehtivus. See alternatiiv ei avalda olulist mõju looduskeskkonnale, kuid võimalikud on negatiivsed mõjud sotsiaal-majanduslikust ja ressursi säästliku kasutamise aspektist.
6.2.2 ALTERNATIIV 2. KAEVANDAMINE KAVANDATUST VÄIKSEMALT ALALT
Vastavalt Natura-hindamise tulemustele on otstarbekas vähendada rajatava turbatootmisala mäeeraldise pindala 259,80 ha-le (teenindusmaa pindala 311,62 ha). Mäeeraldise vähelagunenud turba varu oleks sellisel juhul 446,2 tuh t (lasundi keskmine paksus 2,25 m) ja hästilagunenud turba varu 546,7 tuh t (keskmine paksus 1,15 m). Maavara kaevandamise loa 30 aastase kehtivusaja jooksul kaevandatakse keskmiselt 35 tuh t turvast aastas, maksimaalselt 40 tuh t.
64 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
6.2.3 ALTERNATIIV 3. KAEVANDAMINE KAVANDATUST VÄIKSEMA KIHIPAKSUSEGA
Juhul kui Sangla III turbatootmisalal rakendada turba kaevandamist väiksema kihipaksusega, jääb osa maavarast kaevandamata ning tegemist ei ole ressursi säästliku kasutamisega. Tootmisala rajamisega kaasnevad keskkonnamõjud on samad kui algselt kavandatud tegevuse puhul (alternatiiv 4), vähenevad kaevandatavad kogused ja kaevandamise ajaline kestvus.
6.2.4 ALTERNATIIV 4. KAEVANDAMINE ARENDAJA POOLT TAOTLETAVAS MAHUS
Antud alternatiivi puhul kaevandab AS Sangla Turvas 453,92 ha suuruselt Sangla III turbatootmisala mäeeraldiselt turvast 30 aasta jooksul, keskmiselt 60 tuh t, maksimaalselt 70 tuh t aastas. Kokku kaevandatakse 823,2 tuh t vähelagunenud ja 769 tuh t hästilagunenud turvast.
7. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU
7.1 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kaevandamise perioodil on põhilisteks mõjuallikateks rajatav kuivendussüsteem ning turba kaevandamiseks ja transpordiks kasutatavad masinad. Kuivendussüsteemi poolt otseselt mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on soosetete veekiht, mille taseme järk-järguline alandamine mäeeraldise piires tingib veetaseme mõningase alanemise ka mäeeraldisega piirneva ala turbalasundis, eeldatavasti kuni 200 m laiuses vööndis. Sangla peakraav toitub ka käesoleval ajal osaliselt soosetete veest. Settebasseinide kaudu peakraavi juhitav kuivendusvesi ei halvenda Sangla peakraavi seisundit ega mõjuta negatiivselt rajatavast veeväljalaskest 5 km kaugusel paikneva Emajõe vee kvaliteedile.
25.11.2013. a läbi viidud kaevude uuringus (Lisa 11) selgus, et taotletava Sangla III turbatootmisala läheduses asuvates kaevudes veeprobleemi ei ole täheldatud. Kuna turba kaevandamise käigus alandatakse veetaset ainult soosetete veehorisondis, millest kaevud ei toitu ning lähimad kaevud asuvad taotletavast Sangla III turbatootmisalast peaaegu kilomeetri kaugusel, siis ei ole tõenäoline kaevude seisundi halvenemine turba kaevandamise tulemusena.
65 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Oluline mõju põhjavee kvaliteedile ei ole tõenäoline, sest piirkond kuulub keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka (Põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000, OÜ EGK, 2001) ning Sangla peakraavi kaudu ärajuhitav kuivendussüsteemi vesi ei sisalda reoaineid ega muid keskkonnaohtlikke komponente.
7.2 MÕJU TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE
Turbatootmisala väljaehitamise käigus taotletava Sangla III turbatootmisala mäeeraldise piires taimestik hävineb ning kaovad ka loomade ja lindude toitumis-, varje- ja pesitsuspaigad. Veetaseme alandamise mõju taimestikule on täheldatav ka umbes 50 m laiuses vööndis väljaspool piirdekraavi. Taotletava mäeeraldise rabapoolses servas väljendub see taimestumata alade esinemises, turbasammalde asendumises raba-karusamblaga, kanarbiku domineerimises puhmarindes ning kase lisandumises puurindesse, madalsoometsaga piirnevas idaservas aga puurinde liituse ja kasvukiiruse suurenemises. Et taotletavast Sangla III mäeeraldisest lääne poole jäävat Alam-Pedja looduskaitseala mitte mõjutada, soovitab KMH ekspertgrupp rakendada alternatiiv 2-te, mille puhul jääb mäeeraldise ja Alam-Pedja looduskaitse ala vahele 1 km laiune kaitsetsoon.
Turbamaardla rajamisel tuleb arvesse võtta eeskätt nelja tähtsamat linnukaitselist aspekti:
1) Maastike muutusest tingituna muutub ala otseselt sobimatuks kõigile seal pesitsevatele linnuliikidele. Kaitsekorralduslikult tähtsatele linnuliikidele tuleb seejuures võimalusel tagada soodne seisund. Üldlevinud haudelindudele tuleb tagada isendikatse põhimõte, et ettevalmistustööde käigus ei hävineks pesi ega linnupoegi. 2) Lisaks sellele toimuvad piirdekraavide rajamisest tingituna lähikonnas niiskusrežiimi muutused, mis mõjutavad ka otseses lähikonnas pesitsevaid elupaiganõudlikke linnuliike. 3) Kolmanda aspektina tuleb arvesse võtta praegust turbatootmisala toitumisalana kasutavaid linnuliike. 4) Häirimine mõjutab eeskätt inimpelglikke linnuliike nagu kotkad, must-toonekurg, metsis.
I ja II kaitsekategooria linnuliikide puhul tuleb arvesse võtta, et turbatootmisala rajamine ei tohi kahjustada nende liikide püsielupaikades olevaid keskkonnatingimusi viisil, mis võiksid viia liigi arvukuse vähenemiseni või koguni kadumiseni. Linnudirektiivi I lisa ja III
66 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE kaitsekategooria linnuliikide puhul peetakse mõju suureks, kui sellega väheneb Eesti haudeasurkond 0,5% ulatuses ning väga suureks, kui antud liigi Eesti populatsiooni vähenemine on suurem kui 1%.
Mõnele loomaliigile (roomajad, pisiimetajad ja mõningad linnuliigid) pakuvad kraavikaldad ja taotletava mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kändude hunnikud ka sobivaid elu- ja pesitsuspaiku.
7.3 MÕJU KAITSTAVATE LIIKIDE SEISUNDILE
Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ei ole Keskkonnaregistris arvel olevaid kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku. Taotletavast Sangla III turbatootmisala mäeeraldisest ca 200 m lääne pool paikneb Alam-Pedja looduskaitseala (ca 100 m pikkusel lõigul on kaugus kaitsealani 50 m). Kavandatava tegevuse alast 300‒400 m lääne pool on KMH käigus leitud III ja II kategooria kaitsealuste liikide (suur käopõll, laialehine neiuvaip, võõthuul-sõrmkäpp, niidu-kuremõõk) kasvukohti.
Alam-Pedja looduskaitsealal olevale metsise püsielupaigale on võimalik oluline negatiivne mõju ning kaitsealuse liigi soodne seisund on ohus, kui rakendatakse alternatiive 3 ja 4, millede puhul võetakse Sangla III turbatootmisala kasutusele arendaja poolt taotletud pindalaga. (Lisa 10).
Kaudne ja vähene positiivne mõju võib kaasneda must-toonekurele kui kaevandatud ala korrastatakse (veekogu, hiljem õõtsik). Eeldatavalt on võimalik toitumisaladeks sobilike alade lisandumine lähtuvalt kraavitamisest.
7.4 MÕJU INIMESTE TERVISELE NING HEAOLULE
Turba kaevandamise ja laadimisega kaasnevatest mõjuteguritest on kõige olulisem turbatolm, mis mõjutab välisõhu kvaliteeti ja selle kaudu inimeste heaolu ja tervist nii mäeeraldise piires kui keskmiselt mõnesaja meetri raadiuses sellest väljaspool. Samuti avaldab ka turbatootmisega kaasnev müra mõju inimeste heaolule ja tervisele vaid mäeeraldise piires ning selle vahetus läheduses.
7.4.1 TOLM
Põhiline osa turbatolmust tekib turba freesimisel, kogumisel ja laadimisel. Turbatolmu
67 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast.
Turbatolm tekib ka turba laadimisel. Sangla III plaanitavalt turbatootmisalalt toimub turba väljavedu aastaringselt. Olgu siinkohal märgitud, et turbatolmu probleem on teravam kuival põuaperioodil, kui turvas on kuiv ning puhub tugev tuul. Sellistes tingimustes peab turba laadimisel arvestama tuule suunda. Kui tuule kiirus on üle 11 m/s, siis turba laadimistöid ei teostata. Kuna suurem osa väljaveo üldmahust toimub niiskemal kevad-, sügis- ja talveperioodil, on lenduvad tolmukogused ka väiksemad. Sangla III turbatootmisalal hakatakse esimesena kaevandama pealmist vähelagunenud turbakihti. Soomes läbiviidud uuringud (Väyrynen, 2008) näitavad, et vähelagunenud freesturba osakesed on suuremad võrreldes hästilagunenud turba osakestega ning seetõttu kanduvad nad algallikast ainult 10‒15 m kaugusele.
Kuna käesoleval ajal plaanitaval Sangla III turbatootmisalal kaevandamist ei toimu, kasutati tolmu leviku hinnangul tegutseva Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamisel saadud tulemusi (Lisa 13). Sangla III turbatootmisalal hakatakse analoogselt Keressaarega turvast kaevandama freesmeetodil, tehnoloogiliselt sarnane on ka turba kogumine ja turba väljavedu hakkab samuti toimuma autotranspordiga. Keressaare turbatootmisalalt mõõtis tolmu Tartu Ülikooli Katsekoja Töökeskkonnalabor (EAK akrediteerimistunnistus nr L151) (Orru, Ramst, 2009).
Turbatolmu mõõtmised teostati Keressaare rabas augustis 2007. a. Kokku mõõdeti turbatolmu kolmes mõõtepunktis turbatootmisala servaaladel. Elamud tavaliselt nii lähedal ei paikne, kuid selline võiks olla mõju, kui eluase paikneks vahetult turbatootmisala serval. Taotletava Sangla III turbatootmisala vahetus läheduses ei paikne elamuid. Lähimad majapidamised asuvad taotletavast Sangla III turbatootmisala mäeeraldisest ida suunas Vihavu külas: ~800 m kaugusel Kotka talu ja ~890 m kaugusel Savikoja talu. Taotletavast Sangla III turbatootmisala mäeeraldisest põhja poole jäävad ~630 m kaugusele Tumatre talu, ~1 km kaugusele Rekutooma talu, ~1,2 km kaugusele Hansu talu ja ~790 m kaugusele Peebu-Kivi talu.
Vastavalt Tartu Ülikooli Katsekoja Töökeskkonnalabori mõõtmistulemustele oli Keressaare turbavälja peenefraktsioonilise turbatolmu (peened osakesed väiksemad kui 10 μm, PM10) sisaldus välisõhus tööperioodil 20 minuti keskmisena 33–39 μg/m3. Kui seda tulemust interpreteerida, siis sama palju tolmu on linnades suuremate tänavate ääres juulis ja augustis. Kevaditi on linnatänavad turbarabast tunduvalt tolmusemad. 68 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Sellise tolmu piirnormiks ööpäeva keskmisena on töökeskkonnas 500–2000 μg/m3 ja elukeskkonnas 50 μg/m3. Kui me võtame tööajaks tootmisperioodil kuni 12 tundi ja keskmiseks taustkontsentratsiooniks maal 10 μg/m3, siis võiks kontsentratsioon turbaraba ääres tõusta kuni 20 μg/m3-ni. Seega jääb see vähemalt 2,5 korda alla piirnormi juba turbatootmisala ääres (kui me võtame aluseks elukeskkonna piirnormi 50 μg/m3). Olgu siin- kohal mainitud, et vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 43 "Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad" (vastu võetud 08.07.2011) on seda aasta jooksul lubatud ületada 35 korral ning aasta keskmine lubatud väärtus on 40 μg/m3.
Mõõtmistulemused näitavad, et tolmuosakeste sisaldus alaneb 5 m kaugusel nende tekkekohast 50% võrra ja 10 m kaugusel on osakeste sisaldus vähenenud juba 25%-ni. Turbatolmu leviku ümbritsevasse keskkonda transpordil viib miinimumi asjaolu, et turvast veetakse kinniste, peaaegu hermeetiliselt suletud autodega. Et tolmu hulk on pöördvõrdeline autode kiirusega (kiiremal sõidul on auto ümber tekivad suuremad õhupöörised), siis peaks autode kiirus tootmisala ja maantee vahel olema väike. Kui tuule kiirus on suurem kui 11 m/s, siis turba laadimist ja väljavedu ei toimu.
Turbatolmu levik on pöörvõrdelises seoses kaugusega selle allikast ning selle leviku kaugus on eksponentsiaalses seoses – seega tolmu kriitilised kogused levivad vaid tekkeallika lähedal. Eestis spetsiaalne piirnorm turbatolmule puudub, kuid see on olemas Soomes. Selle alusel jääb tolmu kogus alla piirnormi juba 100 m kaugusel tekkeallikast.
Kui vaadata turbatolmu toksilisust, siis ei ole see kindlasti nii kahjulik kui linnatolm, sest on fraktsioonilt suurem, ei tungi nii sügavale hingamisteedesse ega sisalda tahmaosakesi ning on orgaanilise päritoluga. Uuringud, kus oleks vaadeldud turbatolmu tervisemõju ümberkaudsete elanike tervisele, kahjuks puuduvad.
Võttes aluseks teadaolevad faktid, võime väita, et turbatolm ei ole ohtlik ümberkaudsete elanikele tervisele. Küll on sellel teatud perioodidel (pikem kuivaperiood ja tugev tuul) kindlasti häiriv mõju. Seega on oluline rakendada leevendavaid meetmeid turbatolmu leviku tõkestamiseks ümberkaudsete taludeni.
Turbatolm ei levi plaanitavast mäeeraldisest lääne suunas Natura 2000 alale, sest mäeeraldise ja Natura ala vahele jääb üle kilomeetri laiune kaitsetsoon.
69 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tolmu levikut piirnevale alale põhja ja ida suunas takistab kasvama jääv mets, mis ümbritseb mäeeraldist.
7.4.2 MÜRA
Laukasoo turbamaardla Raudsaare turbatootmisala rajamise keskkonnamõju hindamise (OÜ EGK, 2010, EGF 8319) ja Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise (OÜ EGK, 2009, EGF 8314) tulemusena on jõutud järeldusele, et kaevala müra ei ole paikkonda häiriv, st paikkonnas pole ületatud sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (vastu võetud 04.03.2002) sätestatud norme. Vastavad aruanded tuginesid asjakohastel mõõtmistel, mille teostasid Tartu Ülikooli katsekoda ja Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labor (Lisa 14).
Arvestades käesolevas töös analüüsitavat ala, sellel kasutatavat tehnikat ja ümbruskonda, siis puudub varasemate analoogiate põhjal võimalus mürast tingitud olulise negatiivse mõju tekkeks. Siinkohal on tuginetud samuti sotsiaalministri määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (vastu võetud 04.03.2002).
Kaevise väljavedu – AS Sangla Turvas andmestiku kohaselt toimub taotletavalt Sangla III turbatootmisalalt turba väljavedu ajavahemikul 8:00‒19:00. Keskmiselt veetakse 9 koormat päevas ehk ühes päevas toimub edasi-tagasi sõite keskmiselt 18 korral. Hindamaks võimalikke muutusi ja mõjutusi, kasutatakse analoogiana tööd „Valgamaal asuvas Palupera maardlas Miti kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine“ (OÜ Alkranel, 2012). Vastav töö on valitud, kuna kaevandusveokite transpordikoridor läbis väiksema liiklusega maanteed ning samas oli liiklussagedus oluliselt suurem kui AS Sangla Turvas planeerib.
Analoogiana kasutatava töö puhul oli Elva‒Palupera‒Kähri maantee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2009. a liiklusloenduse andmete põhjal 155 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 6%. Miti karjääris võis lisanduv liiklussagedus ulatuda kuni 10 veokini tunnis. Vastava töö modelleerimise tulemuste väljavõtted on kujutatud Joonis 8-l. Joonis 8 järgi ei avaldatud eeldatavat olulist mõju varasemalt väikese liiklussagedusega maanteele ja selle ümbruses olevatele elanikele.
70 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Joonis 8. Väljavõtted tööst „Valgamaal asuvas Palupera maardlas Miti kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine“ (OÜ Alkranel, 2012)
AS Sangla Turvas väljaveotee hõlmaks kõrvalmaanteed Puhja‒Vihavu (nr 22114), põhimaanteed Tartu‒Viljandi‒Kilingi-Nõmme (nr 92) ja kõrvalmaanteed Puhja‒Konguta (nr 22120). Ööpäevased keskmised liiklussagedused on neil järgnevad (vastavalt eelnevalt esitatud järjekorrale): 46 (raskeveokeid kuni 6%), 2867 (raskeveokeid kuni 8%) ja 400 (kuni 7%).
Tuginedes analoogiatele, siis ei ole muutused sellised, mis võiksid tekitada häiringuid paikkonna elanikele isegi kõige väiksema liiklussagedusega maanteel Puhja‒Vihavu. Siinkohal lisab täiendavat efekti ka tihedamini asustatud paikkondades olevad kiiruspiirangud. Eeltoodu ja Sotsiaalministri määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (vastu võetud 04.03.2002) järgi ei saa olulist negatiivset mõju eeldada ka väljaveo parameetritega seonduvalt.
7.4.3 KOKKUVÕTE TERVISEMÕJURITEST
Kõige olulisemaks tervisemõjuriks peetakse turbatolmu. Turbatolm mõjutab inimese heaolu ja tervist nii mäeeraldise piires kui ka selle vahetus läheduses. Sellepärast ei tohiks turbatolmus töötada inimesed, kes põevad ülemiste hingamisteede, bronhide ja kopsude kroonilisi
71 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE haiguseid. Samuti on ettevõte kohustatud muutma töökeskkonna võimalikult terviseohutuks ning võimaldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutuse.
Oluline tervisemõjur on samuti müra, mis mõjutab inimeste heaolu ja tervist nii mäeeraldisel kui selle vahetus läheduses. Mõju leevendamiseks peab ettevõte tagama töötajatele isikukaitsevahendite kättesaadavuse (kõrvatropid).
7.5 MÕJU PIIRKONNA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE JA KINNISVARA HINDADELE
Antud piirkonnas tööhõive ei vähene, olemasolevatele töökohtadele kaasnevad tõenäoliselt turbatootmisala rajamisega ka uued töökohad.
Tuginedes OÜ Aarete Kinnisvara juhatuse liikme Silvi Merilo ekspertarvamusele (Lisa 15), on kinnisvaraturul karjääride, tööstusalade, tuuleparkide ja samuti turbatootmisala vahetus läheduses asuvad kinnistud vähem likviidsed, mistõttu on selliste objektide hinnad ka piirkonna keskmisest madalamad. Kinnistute väärtuse langus sõltub turbatootmisala kasutuse aktiivsusest, müra- ja õhusaaste levikust, tootmise tuleohtlikkusest põuaperioodidel, piirnevate kinnistute suurusest ja eripärast, hoonete ja tootmisala vahelisest kaugusest, hoonestusalade ja tootmisala vahelise kõrghaljastuse olemasolust (kaitseb turbatolmu leviku ning masinamüra eest) ja valdavatest tuulesuundadest. Suurem mõju on tootmisel hoonestatud ja elamumaaks sobivatele kinnistutele. Hoonestamata kinnistute turuväärtust üldjuhul ei vähenda.
Turbatootmisalaga piirnevate ja kõrghaljastuseta hoonestatud kinnistute likviidsus turul on väga madal ja turuväärtus võib olla kuni 70% madalam piirkonna keskmisest. Kinnisvara väärtuse langus väheneb proportsionaalselt kinnistu kaugusega tootmisalast. Oluline mõju on kõrghaljastusel. Kui 500 m kaugusel paiknevate hoonestatud kinnistute väärtus väheneb ca 20%‒30%, siis üle 1 km kaugusel paiknevate kinnistute turuväärtuse vähenemine on minimaalne ja piisava kõrghaljastuse olemasolu korral tootmisala ja hoonestusala vahelisel alal ei mõjuta maardla kasutuselevõtt kinnisvara väärtust. Tootmistegevuse otsene mõju piirkonnast kaugemal paiknevate kinnistute turuväärtus üldjuhul ei lange.
Turuväärtusele avaldab mõju ka tootmisala teenindava transpordi liiklusintensiivsus ja väljaveoteede seisukord. 5% – 20% võivad langeda nende hoonestatud kinnistute hinnad, mis jäävad tootmisala teenindava tee vahetusse lähedusse. Tolmuvaba teekatte korral on mõju 72 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE väärtuse langemisele väiksem. Samuti vähendab väärtuse langust haljastuse olemasolu tee ja hoonete vahelisel alal. Väiksem on mõju põllu- ning metsamajandusliku otstarbega kinnistutele eeldusel, et tootmine ei põhjusta olulisi muutusi piirkonna veerežiimis.
Sangla maardla paikneb Tartu maakonna lääneosas Rannu valla idapiiril ja Puhja valla läänepiiril. Kasutusele võetav maardla piirneb lõunast AS Elva EPT turbatootmisalaga, idapiiril on Sangla peakraav (Vihavu II maaparandussüsteem) ja haritav maa, põhjas on hoonestamata metsamaad (kase enamusega madalsoomets, ca 15 m kõrguste puudega), läänesuunas on lageraba. Turbatootmisala vähendab eelkõige kinnistute turuväärtust, millel paiknevad hooned jäävad rajatavast turbatootmisalast kuni 500 m kaugusele. Vaadeldava ala lähiümbruses hoonestatud kinnistuid ei paikne. Lähim hoonestatud kinnistu 60501:001:0223 asub Vihavu küla keskuses. Taotletava Sangla III turbatootmisala ja kinnistu vahel paikneb metsamaa. Ca 1 km idasuunas asub Vihavu küla keskus. Taotletava Sangla III turbatootmisala ja küla vahelisel alal, Sangla peakraavi ääres säiliv haljastus välistab negatiivse mõju Vihavu küla elamutele. Kaugemal paiknevad hoonestatud kinnistute turuväärtusele taotletav Sangla II turbatootmisala kasutuselevõtt mõju ei avalda.
Tootmist teenindav transport on planeeritud tootmisala põhjaosast Saare külla ja sealt Puhja- Vihavu kõrvalteed mööda Tartu‒Viljandi‒Kilingi-Nõmme põhimaanteele. Taotletava Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtt võib mõjutada teeäärsete hoonestatud elamumaade turuväärtust, kuna suureneb transpordikoormus ja müratase. Oluliselt võib langeda kruusakattega väljaveotee ääres paiknevate Saare ja Vihavu küla hoonestatud kinnistute hind. Mustkattega tee korral (Puhja alevik) on hinnalangus väiksem.
8. TAOTLETAVA MÄEERALDISE JA OLEMASOLEVA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALA KOOSMÕJU
Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati ka kumulatiivset mõju seoses taotletava Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega. Planeeritava Sangla III turbatootmisala ning sellest lõuna pool paiknevate AS Elva E.P.T. turbatootmisalade, Sangla kütteturba tootmisala ja Sangla II kütteturba tootmisala asukohad on esitatud graafilisel lisal 3. Neist Sangla II kütteturba tootmisalal käesoleval ajal ei kaevandata, kaevandusluba on alles menetluses.
73 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Graafiliselt lisalt 3 selgub, et põhiosa tegutsevate turbatootmisalade kuivendusvetest juhitakse Konguta peakraavi kaudu Võrtsjärve. Konguta peakraavi tuleb turbatootmisalade kuivendusvesi Pagavere, Lembevere ja Rannu peakraavidest.
Ainult AS Elva E.P.T. turbatootmisalade idaosast juhitakse kuivendusvesi Sangla peakraavi, mis saab olema ka rajatava Sangla III turbatootmisalale eesvooluks.
KMH läbiviimise tulemusena seoses Natura 2000 hindamisega vähenes plaanitava mäeeraldise pindala. Maavara kaevandamise loa taotlus esitati Sangla III mäeeraldisele pindalaga 453,92 ha, kuid eksperdid soovitavad sellest kasutusele võtta 259,80 ha ehk 57%. Seoses sellega, et uue Sangla III turbatootmisala kuivendusveed juhitakse kõik Sangla peakraavi, mis suubub Suur-Emajõkke, ei suurene koormus Konguta peakraavile. Nii ei ole kumulatiivset mõju ka Võrtsjärve ökoloogilisele seisundile seoses uue Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga.
43% väiksemalt (259,80 ha) pinnalt juhitakse Suur-Emajõkke heljumit 19,48 tonni aastas. Taotletavalt mäeeraldiselt (453,92 ha) oleks ärajuhitava heljumi hulk vastavalt 34,0 tonni aastas. KMH ekspertide poolt väljatoodud taotletava mäeeraldise pindala vähendamine tema lääneosas mõjub soodsalt ka Sangla peakraavi veerežiimile. Arvestuslik heljumi hulk väheneb 14,5 tonni võrra aastas ehk 43%. Sangla peakraavi ei süvendata ega õgvendata kuivendusvõrgu rajamise käigus. Taotletavalt Sangla III mäeeraldiselt ärajuhitava vee suubumiskoht Sangla peakraavi, mis suubub Suur- Emajõkke, asub viimasest 5 km kaugusel.
Mäeeraldisele projekteeritakse kaks settebasseini mõõtmetega 40 m (pikkus) x 20 m (laius) x 1 m (sügavus), kuhu setitatakse heljum.
Eelnevad uuringud (Orru & Orru, 2004) näitavad, et settebasseinidest ärajuhitavas vees on heljumit 13 mg/l. Vee erikasutuslubade väljastamisel loetakse lubatud näitajaks tavaliselt 15 mg/l, mõnel juhul on loas antud ka suurem näitaja. Ka Vara ojas tehtud analüüsid näitavad, et heljumit on seal normi piires: 2‒18 mg/l (Orru & Ramst, 2009).
Heljumi osas ei ole kumulatiivset mõju, kuid jälgida tuleb olukorda ikkagi, teha seiret neli korda aastas ja puhastada regulaarselt settebasseine.
Kumulatiivset mõju ei teki seoses uue ala kasutuselevõtuga alternatiiv 2-te rakendades ka läänepool asuvale Natura 2000 alale, sest nimetatud alade vahele jääb ~1 km laiune kaitsetsoon. 74 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Sangla III turbatootmisala kasutuselvõtuga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju piirkonnale tervikuna leevendab Sangla kütteturba tootmisalalt (696,019 kaevandamise lõpetamine 2018. aastal seoses turbavarude ammendumisega). Mahajäetud ala korrastatakse veekoguks ja õõtsiksooks. AS Kobras koostas osale alast (269 ha) korrastamise projekti.
Mahajäetud alalt ei toimu süsiniku emissiooni atmosfääri. Tekib puhkevõimalusi ja veelindude pesitsuspaiku. Näitena võib tuua, et Lavassaare maardlal on kõrvuti mahajäetud turbakarjäärid ja tegutsev freesturba tootmisala ning karjäärides pesitsevad luiged, pardid ja hulgaliselt on kalu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olulist negatiivset kumulatiivset mõju ei teki. Turba kaevandamise käigus tuleb kindlasti teha seiret ning jälgida korrastatud alade ökoloogilist seisundit.
9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS KEHTIVATELE PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVADELE
Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule on Tartumaa kestva ja jätkusuutliku arengu üheks eelduseks maavarade kui praktiliselt taastumatute või äärmiselt aeglaselt taastuvate loodusressursside säästlik kasutamine.
Vastavalt Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele on Sangla soo üks suuremaid soid (väike osa sellest paikneb Puhja vallas), mis on ka üks suurim aktiivse tarbevaruga turbamaardla. Samuti on Sangla turbamaardla üks seitsmest Eesti maardlast, kus leidub kõrgekvaliteedilist raviturvast.
Samuti on vastavalt Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele Puhja valla üks suurim tööandja AS Sangla Turvas (turba ja turbabriketi tootmine, müük, soojusenergia tootmine ja müük ning elektrienergia). Juhul kui võetakse kasutusele Sangla III turbatootmisala, siis säiliksid paljudel töökohad ning kindlasti tekiks neid ka juurde. Sangla soo turbamaardla kasutuselevõtt soodustab mitmekülgse ettevõtluse arengut.
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt on võimalike tootmisalade seas Puhja vallas välja toodud ka Sangla soo põhjaosa. Aruande kohaselt on Sangla turba-ala põhjaosas läbi viidud geoloogiline uuring ning see olekski esimene samm maardla võimalikuks kasutuselevõtuks. 75 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on välja toodud, et Sangla soo põhjaosa kasutuselevõtuga turbatootmisalana ei kaasne olulist muutust pinnaveekogude veerežiimis. Et vältida Emajõe reostuskoormuse suurenemist, soovitatakse võtta kasutusele erinevad kaevandusvete puhastamise tehnoloogiad (nt settebasseinid, over- flow süsteem). Settebasseinid hoiavad ära happelise turbaheljumi juhtimise vooluveekogusse. Kavandatavale Sangla III turbatootmisalale on käesoleva KMH käigus juba planeeritud settebasseinid, kus enne kuivendusvee edasijuhtimist see setitatakse. Settebasseine hooldatakse regulaarselt ja vastavalt vajadusele puhastatakse ka setetest.
Pikaajalise positiivse mõjuga on Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt kaevandamisele järgnev mäeeraldise korrastamine, millega taastatakse osaliselt maastiku esialgne ilme.
Rannu vallas kehtib üldplaneeringuna Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, mille kohaselt on selle piirkonna tähtsaimaks maavaraks turvas.
Vabariigi Valitsuse poolt võeti 26.07.2012. a vastu Looduskaitse arengukava aastani 2020. See käsitleb loodusvarasid, sealhulgas maavarasid inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks vajalike keskkonnakomponentidena. Loodusvarade kasutamisel tuleb omavahel lõimida looduskasutus ja -kaitse nii, et olemasolevaid varusid kasutataks optimaalselt, loodusväärtusi märkimisväärselt kahjustamata. Eesti peamised maavarad on põlevkivi, ehitusmaavarad ja turvas. Vastavalt Looduskaitse arengukavale tuleks negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks eelistada turvast kaevandada juba kuivendusest rikutud aladel. Taotletav Sangla III turbatootmisala idaserv on juba kuivendusest rikutud (metsa- kuivendus ja vanad turbakarjäärid) ning lõunaserv AS Elva EPT turbatootmisala kuivendus- süsteemist mõjutatud. Ehkki suurem osa alast on veel suhteliselt looduslikus seisundis, ei ole selle kasutuselevõtt turbatootmisalana otseses vastuolus Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. Kaevandamiseks kõlbulike kuivendatud turbaalade ressursid on väga piiratud ning ainult nende baasil ei ole võimalik pikemas perspektiivis turba kaevandamist planeerida.
Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtt ei hoia küll looduskeskkonda puutumatuna, kuid kaevanduskeskkond hoitakse korras ning seda kasutatakse inimeste majandusliku heaolu hüvanguks. Pärast turba kaevandamist ala korrastatakse ning tootmisala kujundatakse looduskeskkonnaks. Võttes eesmärgiks kvaliteetse looduskeskkonna ja sotsiaalmajandusliku
76 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE edukuse, on arvestatud ka asjaoluga, et kavandatav tegevus on kooskõlas erinevate planeeringute ja arengukavadega.
10. ALTERNATIIVSETE TEGEVUSKAVADE VÕRDLEV HINNANG
10.1 KAVANDATAV TEGEVUS
Kavandatavaks tegevuseks on Sangla II turbatootmisala mäeeraldisel turba kaevandamine 453,92 ha suuruselt pinnalt freesmeetodil 30 aasta jooksul, keskmiselt 60 tuh t, maksimaalselt 70 tuh t aastas. Kokku kaevandatakse 823,2 tuh t vähelagunenud ja 769,3 tuh t hästilagunenud turvast. Turbalasundi keskmine paksus taotletava mäeeraldise piires on 4,26 m.
Mäeeraldiselt raiutakse mets, ala ümber rajatakse piirdekraavid ning see kuivendatakse lahtise kraavitusega, vesi juhitakse kogumiskraavide kaudu Sangla peakraavi. Võttes aluseks 10% tagatusega suvise maksimaalse veetaseme, võimaldab see eesvoole süvendamata kuivendada taotletava mäeeraldise turbalasundi isevooluliselt absoluutkõrguseni 35,5 m. Väljakutele rajatakse settebasseinid, mille täpsed asukohad määratakse projektiga. Buldooseriga eemaldatud sugekiht ning kännud ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires. Kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil, valmistoodang aunatatakse väljaveotee äärde. Turba väljavedu toimub aastaringselt autotranspordiga. Selleks tuleb mäeeraldisele ehitada teed ning rajada väljaveotee kirde suunas Puhja‒Vihavu teele. AS Sangla Turvas otsustas kasutada autotransporti (Joonis 3) (lisandub keskmiselt 9 veoautot ööpäevas), kuna tee tolmuvabaks muutmine (elamute juures) on majanduslikult otstarbekam ja tehniliselt lihtsam võrreldes raudtee kasutuselevõtuga. Samuti võib raudtee rajamist takistada maaomandi küsimused ning see võib mõjutada ka kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Kokku rajatakse mäeeraldise teenindusmaale umbes 15 km teid, millest 5 km on võimalik paigutada mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vahelisele alale ning 10 km jääb mäeeraldise piiresse.
10.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE
Alternatiivide võrdlemiseks kasutatakse paaritivõrdlust (paired comparison): kõiki alternatiive võrreldakse paarikaupa kõigi kriteeriumide alusel ning otsustatakse, milline on parem (kas Alt1 on parem kui Alt2 esimese kriteeriumi (C1) alusel; kas Alt1 on parem kui Alt3 esimese kriteeriumi (C1) alusel jne. Võrdlus teostatakse kõikide kriteeriumide alusel
77 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE kõikide alternatiivide kohta). Alternatiiv, mis võrdluses osutub paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari korral saavad mõlemad 0,5. Hindepunktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näitab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus valitud kriteeriumi põhjal – kõrgeima hinde saab parim alternatiiv. Kriteeriumitele kaalu andmiseks teostati kriteeriumitele samuti paaritivõrdlus.
Kriteeriumid, mille alusel erinevaid alternatiive võrreldi:
C1 Mõju põhja- ja pinnaveele C2 Mõju taimestikule, loomastikule ja linnustikule (sh. Natura 2000) C3 Mõju inimeste tervisele ning heaolule C4 Mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvara hindadele
Tabel 10. Kriteeriumite suhtelise tähtsuse määramine
Tabel 11. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel
Tabel 12. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel
78 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tabel 13. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel
Tabel 14. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel
Tabel 15. Alternatiivide kaalutud hinded
Viie erineva kriteeriumi võrdlemise alusel on alternatiivide paremusjärjestus järgmine:
1. Alternatiiv 2 – Sangla III turbatootmisalal toimub kaevandamine väiksemalt alalt; 2. 0-alternatiiv ehk alternatiiv 1 – Sangla III turbatootmisala ei võeta kasutusele; 3. Alternatiiv 3 – kaevandamine kavandatust väiksema kihipaksusega 4. Alternatiiv 4 – kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus
10.3 ALTERNATIIV 1. NULLVARIANT EHK UUT SANGLA III TURBATOOTMISALA MÄEERALDIST EI VÕETA KASUTUSELE
Alternatiiv 1 sai alternatiivide võrdluses nelja kriteeriumi järgi hindeks 0,333 ning jäi alternatiivide paremusjärjestuses teiseks. Nimetatud alternatiivi korral Sangla III turbatootmisala ei võeta kasutusele. Selle alternatiivi rakendamisel ei kaasne negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuid võivad kaasneda negatiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud.
79 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
10.4 ALTERNATIIV 2. KAEVANDAMINE KAVANDATUST VÄIKSEMALT ALALT
Alternatiiv 2 sai alternatiivide võrdluses nelja kriteeriumi järgi hindeks 0,382 ning sai alternatiivide paremusjärjestuses esimese koha. Selle alternatiivi puhul kaevandatakse Sangla III turbatootmisala 259,80 ha suuruselt mäeeraldiselt 30 aasta jooksul 446,2 tuh t vähelagunenud turvast ja 546,7 tuh t hästilagunenud turvast. Teenindusmaa pindala on 311,62 ha. Alternatiiv 2 puhul jääks mäeeraldise ja Alam-Pedja looduskaitse vahele 1 km laiune kaitsetsoon. Nimetatud alternatiivi rakendamisel on positiivne mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale ning ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid väljaspool mäeeraldist.
10.5 ALTERNATIIV 3. KAEVANDAMINE KAVANDATUST VÄIKSEMA KIHIPAKSUSEGA
Alternatiiv 3 sai alternatiivide võrdluses nelja kriteeriumi järgi hindeks 0,174 ning sai alternatiivide paremusjärjestuses kolmanda koha. Nimetatud alternatiivi ei saa pidada maavara kasutamise ja keskkonna seisukohalt säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Selle alternatiivi puhul jääb osa turbakihist mäeeraldiselt kaevandamata. Otstarbekam oleks siiski kogu taotletava mäeeraldise turbavaru ammendada maksimaalse sügavuseni ning seejärel kaevandatud ala korrastada.
10.6 ALTERNATIIV 4. KAEVANDAMINE ARENDAJA POOLT TAOTLETAVAS MAHUS
Alternatiiv 4 sai alternatiivide võrdluses nelja kriteeriumi järgi hindeks 0,111 ning sai alternatiivide paremusjärjestuses neljanda ehk viimase koha. Esitatud kaevandamise alternatiivi puhul kaevandatakse taotletavalt Sangla III turbatootmisala 453,92 ha suuruselt mäeeraldiselt 30 aasta jooksul keskmiselt 60 tuh t, maksimaalselt 70 tuh t turvast aastas. Kokku kaevandatakse planeeritavalt Sangla III turbatootmisalalt 823,2 tuh t vähelagunenud ja 769,3 tuh t hästilagunenud turvast. Vastavalt Natura 2000 hindamise tulemustele, võib selle alternatiivi rakendamisel kaasneda negatiivne mõju Natura ala liikide seisundile.
80 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
11. LEEVENDAVAD MEETMED
11.1 MÕJU VÄHENDAMINE PÕHJA- JA PINNAVEELE
Taotletaval mäeeraldisel on soosetete vesi alumistest põhjaveekihtidest eraldatud suhteliselt vettpidava moreeni ja savikate jääjärvesetetega. Seetõttu ei ole ette näha veetaseme alanemist ümberkaudsetes kaevudes, kuid vähemalt tootmisala esimeste tööaastate jooksul tuleb jälgida veetaseme muutusi ning vajadusel tuleb arendajal kaevusid süvendada.
Kaevandamine planeeritud sügavuseni on võimalik ilma eesvoole süvendamata, seega puudub kavandataval tegevusel oluline mõju ümbruskonna pinnaveekogude seisundile. Nimetatud mõju minimeerimiseks on kuivendusvete ärajuhtimine kaevealalt lubatud ainult läbi nõuetekohast pindala ja mahtu omavate settebasseinide, mida regulaarselt hooldatakse ja vastavalt vajadusele setetest puhastatakse.
Selleks, et oleks tagatud vajalik viibeaeg heljumi settimiseks settebasseinides ning välditud selle negatiivne mõju eesvoolule (Sangla peakraav), rajatakse settebasseinid. Settebasseinide täpne asukoht määratakse kaevandamise projekteerimise käigus. Turbatootmisalade projekteerimisel loetakse vastavalt eelnevatele kogemustele settebasseinide vajalikuks mahuks 5 m3 setteruumi 1 ha freesvälja kohta. Rajatava Sangla III mäeeraldise pindala on 259,80 ha, sellest lähtuvalt on settebasseinide nõutav pindala 1350 m2 (keskmine sügavus 1 m) ning maht 1350 m3.
Tegutsevate turbatootmisalade mäeeraldiste settebasseinidest väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt ha-lt freesväljakult juhitakse aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Seega juhitakse rajatavalt Sangla III mäeeraldiselt alternatiiv 2 rakendamisel Sangla peakraavi 19,5 tonni heljumit aastas.
Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõdud on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3. Turba kaevandamise käigus on vaja rajada 2 settebasseini.
81 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
11.2 MÕJU VÄHENDAMINE TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE
Et vähendada negatiivset mõju Alam-Pedja looduskaitsealal loomastikule ja taimestkule, soovitavad eksperdid rakendada alternatiivi 2, mille puhul vähendatakse Sangla III turbatootmisala mäeeraldise pindala 259,80 ha-ni ja teenindusmaa pindala 311,62 ha-ni. Sellisel juhul jääks Sangla III turbatootmisala ja Alam-Pedja looduskaitseala vahele 1 km kaitsetsoon.
Turbatootmisala rajamisega seotud töid ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil (s.o märts‒juuni).
11.3 MÕJU VÄHENDAMINE KAITSTAVATE LIIKIDE SEISUNDILE
Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti või elupaiku. Mäeeraldisest ca 200 m lääne pool paikneb Alam-Pedja looduskaitseala (ca 100 m pikkusel lõigul on kaugus kaitsealani 50 m). Mäeeraldist ja kaitseala eraldab peaaegu kogu ulatuses mineraalmaa.
Et vähendada negatiivset mõju kaitstavate liikide seisundile, selleks soovitavad eksperdid rakendada alternatiiv 2-te, mille puhul vähendatakse Sangla III turbatootmisala mäeeraldise pindala 259,80 ha-ni ja teenindusmaa pindala 311,62 ha-ni. Sellisel juhul jääks Sangla III turbatootmisala ja Alam-Pedja looduskaitseala vahele 1 km kaitsetsoon.
11.4 NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE INIMESTE TERVISELE NING HEAOLULE
11.4.1 TOLM
Tootmisprotsessis õhku sattuva turbatolmu levikut takistab Sangla III turbatootmisala mäeeraldise ja elamute vahele jääv mets (soovitatav vähemalt 50 meetrit). Turba väljavedu suurendab mõnevõrra Puhja‒Vihavu kõrvalmaantee transpordikoormust ning sellega kaasnev tolm halvendab teega piirneva ala keskkonnaseisundit. Selle mõju leevendamiseks on vaja reguleerida väljavedude toimumise aega ning parandada tee seisundit (mustkate). Turba transportimisel peab jälgima, et koorem oleks piisavalt hästi kaetud ja et keskkonda sattuva turbatolmu kogus oleks tänu sellele minimaalne. Turbatootmismasinate kabiinid peavad olema piisavalt hermeetilised, et töötajate töötsoonis oleks minimaalsel hulgal turbatolmu. Töötajatele peavad olema kättesaadavad isikukaitsevahendid, mis peavad olema mugavad ning neid tuleb perioodiliselt hooldada või vahetada. 82 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
11.4.2 MÜRA
Müra leevendamiseks peab turbatootmistehnika olema kaasaegne ja tehniliselt korras, mis tekitaks vähem müra ja vibratsiooni. Kaasaegsete masinate kabiinides on müratase väga madal. Sellele vaatamata peavad töötajad olema varustatud isikukaitsevahenditega, mis peavad olema mugavad ja mida tuleb perioodiliselt hooldada või vahetada.
11.5 NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE PIIRKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE JA KINNISVARA HINDADELE
Kavandatav tegevus Sangla III turbatootmisalal ei avalda negatiivset mõju tööhõivele ja kinnisvara väärtusele. Pigem annab tegevus Puhja ja Rannu elanikele juurde tööd ning kuna lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ligi 1 km kaugusel, siis ei tohiks kaevandamine Sangla III turbatootmisalal mõjutada ka kinnisvara hindu (Lisa 15).
11.6 MUUDE NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMINE
Tootmisprotsessiga kaasneb põlengute tekkimise oht. Nende vältimiseks on vajalik töötajate instrueerimine ning õigete töövõtete ja tehniliselt korras mehhanismide kasutamine. Tulekahjude kiireks likvideerimiseks on vajalik tuletõrjevahendite ning veevõtukohtade olemasolu. Tule leviku tõkestamiseks rajatakse ümber mäeeraldise vähemalt 50 m laiune tulekaitseriba.
12. KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA JA KAEVANDATUD ALA KORRASTAMINE
Kaevandamise järgselt korrastatud mäeeraldise teenindusmaa kasutamise otstarbe võib kaevandamisloa väljaandja fikseerida juba kaevandamisloas. Korrastamine toimub paar aastat enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist koostatava korrastamisprojekti kohaselt. Korrastamisprojekti aluseks on Keskkonnaameti poolt väljastatavad korrastamistingimused. Sangla III turbatootmisalal jääb pinnasevee tase pärast kaevandamise lõpetamist ca 0,5 m allapoole maapinda. Äravoolude sulgemisega on võimalik veetaset tõsta ning taasalustada soostumisprotsesse. Kuna kaevandamise lõppedes jääb mäeeraldise teenindusmaale keskmiselt 1 m paksune hästilagunenud turba kiht, on võimalik seal ka kaevandamise jätkamine uue kaevandamisloa alusel ning ala hilisem korrastamine veekogudeks ja
83 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE taassoostuvaks maaks. Kaevandamise jätkamine on võimalik ainult eesvoole süvendades või aktiivseid veeärastusmeetmeid kasutades, st vett pumpade abil eemaldades.
13. KMH AVALIKUSTAMINE JA KAVANDATAV KESKKONNASEIRE
KMH aruande avalikustamine toimub vastavalt kinnitatud programmile (Lisa 6), järgides kõiki protseduurireegleid. Koos kõikide huvigruppidega toimus keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu 18.08.2011 kell 16.00 Rannu rahvamajas Rannu alevikus Tartumaal (Lisa 7).
Keskkonnaseire käigus soovitavad eksperdid mõõta settebasseinidest ärajuhitava vee kvaliteeti vähemalt 4 korda aastas. Kindlasti tuleb määrata ka vee heljumisisaldus, et vältida vee-elustiku ohustamist. Turbaheljumi kogumiseks rajatakse settebasseinid, mis tagavad, et eesvoolu jõuab puhas vesi. Talveperioodidel, kui turba kaevandamist ei toimu, tuleb settebasseinid heljumist puhastada. Vee äravool settebasseinidest on aastaringne, kuid heljumi kogumine toimub põhiliselt freesturba kogumise käigus. Mainitud meetmed peaksid tagama seniste elutingimuste säilimise vee-elustikule.
Ärajuhitava vee kvaliteeti on soovitatav kontrollida 4 korda aastas. Eesvooludesse juhitava vee pH näit on keskmiselt 6,8‒6,9. Eesvooludest tuleb võtta neli korda aastas veeproovid heljumi, üldfosfori, üldlämmastiku ja biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) määramiseks. Mõõta tuleb ka veetasemete muutusi Sangla III turbatootmisalale lähemale kui 1000 m jäävates majapidamiste kaevudes miinimum- ja maksimumperioodil, et jälgida veetasemete muutust ning vajadusel kaevusid süvendada.
Kuna tegu on alles uue mäeeraldisega ning KMH raames ei olnud võimalik mõõta tolmu ja müra tasemeid, siis tuleb kindlasti esimestel turbatootmisala töö-aastatel teostada ka tolmu- ja müramõõtmised elamute juures, veendumaks et tolmukogused ja müratasemed ei ületaks lubatud väärtusi.
Seiret korraldab arendaja AS Sangla Turvas.
84 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
Läbiviidud keskkonnamõju hindamise tulemusena osutus kõige sobilikumaks alternatiiv 2, mis sai alternatiivide võrdluses viie kriteeriumi järgi hindeks 0,382 ning alternatiivide paremusjärjestuses esimese koha. Selle alternatiivi puhul kaevandatakse Sangla III turbatootmisala 259,80 ha suuruselt mäeeraldiselt 30 aasta jooksul 446,2 tuh t vähelagunenud turvast ja 546,7 tuh t hästilagunenud turvast. Teenindusmaa pindala on 311,62 ha. Alternatiiv 2 puhul jääks mäeeraldise ja Alam-Pedja looduskaitse vahele 1 km laiune kaitsetsoon.
Kaevandamise perioodil on põhilisteks mõjuallikateks rajatud kuivendussüsteem ning turba kaevandamiseks ja transpordiks kasutatavad masinad. Kuivendussüsteemi poolt otseselt mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on soosetete veekiht, mille taseme järk-järguline alandamine mäeeraldise piires põhjustab veetaseme mõningase alanemise ka mäeeraldisega piirneva ala turbalasundis, eeldatavasti kuni 200 m laiuses vööndis. See võib põhjustada teatud muudatusi ka planeeritava mäeeraldisega vahetult piirneva ala taimestikus. Kuivendussüsteem ei mõjuta oluliselt Sangla peakraavi juhitava vee kogust ja kvaliteeti. Sangla peakraavile on kehtestatud 100 m laiune kalda piiranguvöönd.
Kuna taotletaval Sangla III mäeeraldisel on soosetete vesi alumistest põhjaveekihtidest eraldatud suhteliselt vettpidava moreeni ja savikate jääjärvesetetega, siis ei mõjuta kaevandamine ümbruskonna salvkaevude veetaset. Kaevandamine planeeritud sügavuseni on võimalik ilma eesvoole süvendamata, seega puudub kavandataval tegevusel oluline mõju ümbruskonna pinnaveekogude seisundile. Nimetatud mõju minimeerimiseks on kuivendusvete ärajuhtimine kaevealalt lubatud ainult läbi nõuetekohast pindala ja mahtu omavate settebasseinide, mida regulaarselt hooldatakse ja vastavalt vajadusele setetest puhastatakse.
Selleks, et oleks tagatud vajalik viibeaeg heljumi settimiseks settebasseinides ning välditud selle negatiivne mõju eesvoolule (Sangla peakraav), rajatakse settebasseinid. Settebasseinide täpne asukoht määratakse kaevandamise projekteerimise käigus. Heljumi sisalduse vähendamiseks suunatakse vesi mäeeraldiselt suublasse läbi settebasseinide. Turba mäeeraldise projekteerimisel loetakse vastavalt eelnevatele kogemustele tuginedes settebasseinide vajalikuks mahuks 5 m3 setteruumi 1 ha freesvälja kohta. Rajatava Sangla III mäeeraldise pindala on 259,80 ha, sellest lähtuvalt on settebasseinide nõutav pindala 1350 m2 (keskmine sügavus 1 m) ning maht 1350 m3. 85 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Tegutsevate turba mäeeraldiste settebasseinide väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt ha-lt freesväljakult juhitakse aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Seega juhitakse rajatavalt Sangla III mäeeraldiselt alternatiiv 2 rakendamisel Sangla peakraavi 19,5 tonni heljumit aastas.
Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõtmed on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3. Turba kaevandamise käigus on vaja rajada 2 settebasseini.
Et vähendada negatiivset mõju Alam-Pedja looduskaitsealal loomastikule ja linnustikule, elupaigatüüpide seisundile ning kaitstavatele taimeliikidele, soovitavad eksperdid rakendada alternatiiv 2-te, mille puhul vähendatakse Sangla III turbatootmisala mäeeraldise pindala 259,80 ha-ni ja teenindusmaa pindala 311,62 ha-ni. Sellisel juhul jääks Sangla III turbatootmisala ja Alam-Pedja looduskaitseala vahele 1 km kaitsetsoon.
Mäeeraldisel kaevandamise ettevalmistamisel sealne taimestik hävineb ning kaovad ka loomade ja lindude toitumis-, varje- ja pesitsuspaigad. Mäeeraldise ümber säilivad metsaalad kompenseerivad seda mõnevõrra. Pärast kaevandamise lõpetamist ala korrastatakse ning seal leiavad uuesti sobiva elukeskkonna mitmed taime- ja loomaliigid.
Turba kaevandamise ja laadimisega kaasnevatest mõjuteguritest on kõige olulisem turbatolm, mis mõjutab välisõhu kvaliteeti ja selle kaudu inimeste heaolu ja tervist nii mäeeraldise piires ja kuni mõnesaja meetri raadiuses sellest väljaspool. Samuti avaldab turba kaevandamisega kaasnev müra inimeste heaolule ja tervisele mõju vaid mäeeraldise piires ning selle vahetus läheduses.
Tootmisprotsessi müra ja õhku sattuva turbatolmu levikut takistab mäeeraldist ümbritseval alal säiliv mets. Turba väljavedu suurendab Puhja-Vihavu kõrvalmaantee transpordikoormust ning sellega kaasnevad tolm ja müra halvendavad teega piirneva ala ja asulate keskkonnaseisundit. Selle mõju leevendamiseks on vaja reguleerida väljavedude toimumise aega ning parandada tee seisundit (mustkate).
Turba kaevandamise ja laadimisega kaasneb mootorite heitgaaside õhku paiskamine ning naftaproduktide pinnasesse või pinnavette sattumise oht, põlengute tekkimise võimalus. Turbatootmisel ja selle väljaveol peaks kasutama uusimat tehnikat, mis saastab vähem
86 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE keskkonda ning on kütusesäästlik. Planeeritaval mäeeraldisel töötavate masinate õhusaastet saab vähendada nende pideva ja regulaarse hooldusega. Masinate hooldust ja remonditöid tuleb teha ainult selleks ettenähtud kohtades.
Turbatolm mõjutab inimese heaolu ja tervist nii mäeeraldise piires kui ka selle vahetus läheduses. Sellepärast ei tohiks turbatolmus töötada inimesed, kes põevad ülemiste hingamisteede, bronhide ja kopsude kroonilisi haiguseid. Samuti on ettevõte kohustatud muutma töökeskkonna võimalikult terviseohutuks ning võimaldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutamist.
Tootmisprotsessiga kaasneb põlengute tekkimise oht. Nende vältimiseks on vajalik kõrvaliste isikute turbatootmisalale juurdepääsu piiramine, töötajate instrueerimine ning õigete töövõtete ja tehniliselt korras mehhanismide kasutamine. Tulekahjude kiireks likvideerimiseks on vajalik tuletõrjevahendite ning veevõtukohtade olemasolu. Tule leviku tõkestamiseks rajatakse ümber mäeeraldise vähemalt 50 m laiune tulekaitseriba.
87 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
KIRJANDUSE LOETELU
1. T. Põder, 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn, http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/KMHkasiraamat.pdf 2. M. Shirokova, A. Lepp, U. Liiv, 1992. Tartu maakonna Sangla, Keressaare, Laukasoo ja Valguta turbamaardlate tootmisalade järeluuringu aruanne (EGF 5271) 3. R. Ramst, S. Liibert, L. Halliste, M. Ermann, 2003. Sangla turbamaardla põhjaosa geoloogilise uuringu aruanne (EGF 7554) 4. Riigi Teataja võrguväljaanne, www.riigiteataja.ee 5. Keskkonnaregistri avalik teenus, www.register.keskkonnainfo.ee 6. Eesti Looduse Infosüsteem, www.loodus.keskkonnainfo.ee 7. Maa-ameti kaardirakendus, www.maaamet.ee 8. Rannu valla kodulehekülg, www.rannu.ee 9. Puhja valla kodulehekülg, www.puhja.ee 10. Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehekülg, www.rmk.ee 11. Keskkonnaameti kodulehekülg, www.keskkonnaamet.ee 12. Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas, www.register.muinas.ee 13. Puhja valla üldplaneeringu KSH aruanne, http://www.puhja.ee/public/files/Puhja_valla%20_YP_KSH.pdf 14. Riigi kinnisvararegister, www.riigivara.fin.ee/kvr 15. M. Orru, R. Ramst. 2009. Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne (EGF 8314) 16. Tartumaa maakonnaplaneering (1999. a), http://www.tartumv.ee/?op=body&id=262 17. Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.puhja.ee/public/files/Puhja_valla%20_YP_KSH.pdf 18. Looduskaitse arengukava aastani 2020, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1186984/LAK_lop.pdf 19. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, http://www.rannu.ee/Vortsjarveyld.pdf
88 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
TEKSTILISAD
89 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 1. Sangla III maavara kaevandamise loa taotlus
90 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
91 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 2. Sangla kütteturba tootmisala maavara kaevandamise loa taotlus
92 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
93 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 3. Sangla kütteturba tootmisala maavara kaevandamise luba (KMIN-071)
94 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
95 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 4. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus
96 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
97 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 5. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes
98 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 6. Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud keskkonnamõju hindamise täiendatud (KMH) programm
99 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
100 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
101 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
102 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
103 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
104 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
105 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
106 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
107 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 7. Sangla III turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll
108 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
109 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
112 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 8. Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtu ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamise keskkonnamõju hindamise programmi tingimusega heakskiitmine
113 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
114 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
115 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
116 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 9. Margus Otsa ekspertarvamus kavandatava tegevuse mõjust Sangla soo linnustikule
117 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
118 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
119 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
120 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
121 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 10. Sangla Soo turbamaardla laiendamise mõju linnustikule (Tarvo Valker)
122 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
123 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
124 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
125 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
126 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
127 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
128 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 12. Sangla peakraavi eesvoolust võetud veeproovi üldanalüüs
141 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 13. Keressaare turbavälja õhu aerosooliosakeste masskontsentratsiooni määramine õhus (30.08.2007)
142 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
143 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
144 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
145 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
146 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
147 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
148 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
149 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
150 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 14. Mürataseme mõõdistamine Keressaare turbavälja turbatootmispiirkonna ümbruses
151 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
152 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
153 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
154 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
155 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
156 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
157 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
Lisa 15. Ekspertarvamus kavandatava tegevuse mõjust kinnisvara hindadele
158 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE
159 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN