DOCSLIB.ORG

Sangla Iii Turbatootmisala Kasutuselevõtuga Ja Sangla Kütteturba Tootmisalal Kaevandamis- Mahtude Vähendamisega Seotud Keskkonnamõju Hindamise (Kmh) Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sangla Iii Turbatootmisala Kasutuselevõtuga Ja Sangla Kütteturba Tootmisalal Kaevandamis- Mahtude Vähendamisega Seotud Keskkonnamõju Hindamise (Kmh) Aruanne SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE Rein Ramst Heli Milvek Mall Orru SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMISMAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu Tallinn 2013 1 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE ANNOTATSIOON R. Ramst, H. Milvek, M. Orru. „Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga ja Sangla kütteturba tootmisalal kaevandamismahtude vähendamisega seotud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne”. Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia osakond. Tallinn, 2013. Tekst 88 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa. (AS Sangla Turvas, Keskkonnaministeerium, EGF). Tööde käigus hinnati kavandatava tegevuse, Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasnevat keskkonnamõju ümbritsevale keskkonnale. Uuriti mõju põhja- ja pinnaveele, millest selgus, et kaevandamine ei mõjuta ümbruskonna salvkaevude veetaset (lähimad majapidamised paiknevad umbes 1 km kaugusel). Kaevandamine planeeritud sügavuseni on võimalik ilma eesvoolu (Sangla peakraavi) süvendamata, seega kavandatav tegevus ei halvenda Emajõe kvaliteeti. KMH läbiviimise käigus hinnati mõju Natura 2000 aladele, kus mõjupiirkonna määramisel lähtuti eeskätt Alam-Pedja linnuala kaitsealuste liikide liigispetsiifilisest vajadusest ja tundlikkusest häirimise suhtes ning elupaigatüüpide säilimiseks vajalikest keskkonnatingimustest. KMH tulemusena soovitavad eksperdid võtta kasutusele 259,80 ha. Kaevandusloa taotlus oli esitatud 453,92 ha-le, mis seoses Natura 2000 ala hindamise tulemusena väheneb 43%. Läbiviidud keskkonnamõju hindamise tulemusena osutus kõige sobilikumaks alternatiiv 2, mis sai alternatiivide võrdluses viie kriteeriumi järgi hindeks 0,382 ning alternatiivide paremusjärjestuses esimese koha. Selle alternatiivi puhul kaevandatakse Sangla III turbatootmisala 259,80 ha suuruselt mäeeraldiselt 30 aasta jooksul 446,2 tuh t vähelagunenud turvast ja 546,7 tuh t hästilagunenud turvast. Teenindusmaa pindala on 311,62 ha. Alternatiiv 2 puhul jääb mäeeraldise ja Alam-Pedja looduskaitse vahele 1 km laiune kaitsetsoon. Turba kaevandamise käigus kogutud aastatepikkused kogemused näitavad, et settebasseinid töötavad kõige efektiivsemalt, kui nende mõõdud on vastavalt: 40 m (pikkus) x 20 m (laius) x 1 m (sügavus). Seega on settebasseini optimaalne pindala 800 m2 ja maht 800 m3. Turba kaevandamise käigus on vaja rajada vähemalt 2 settebasseini. Tegutsevate turbatootmisalade ekspluateerimise kogemused näitavad, et settebasseinidest väljajuhitavas vees sisaldub keskmiselt 15 mg/l heljumit. Ühelt ha-lt freesväljakult juhitakse 2 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE aastas arvestuslikult maksimaalselt ära 5000 m3 vett, milles sisaldub 75 kg heljumit. Seega juhitakse rajatavalt Sangla III mäeeraldiselt Sangla peakraavi 19,5 tonni heljumit aastas. Märksõnad: turbatootmisala kasutuselevõtt, kaevud, turbaheljum, Natura 2000 Juhtivekspert: Rein Ramst 3 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE Sisukord Annotatsioon .............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 10 1. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise meetodid ja alusdokumendid ......................... 11 2. Mõju Natura 2000 aladele (Natura hindamine) ............................................................. 12 2.1 Üldteave (sh kaasatud spetsialistid) ....................................................................... 12 2.2 Mõjuala piiritlemine ja ulatus ning kavandatav tegevus (sh alternatiivid) ............ 13 2.3 Mõjutatavate Natura 2000 liikide ja elupaigatüüpide kirjeldus ............................. 16 2.4 Kavandatava tegevuse seos Natura-alade kaitse korraldamisega .......................... 23 2.5 Mõju Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ................ 24 2.5.1 Mõju Alam-Pedja linnualale ja loodusalale ....................................................... 25 2.6 Kokkuvõte – Natura hindamine (sh leevendavad meetmed) ................................. 28 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .................................................................... 29 4. Sangla III turbatootmisala kasutuselevõtu ja Sangla turbatootmisala kaevandamismahtude vähendamise põhjendus ........................................................................ 31 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................................... 32 5.1 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ................................................... 32 5.2 Turbavarud ............................................................................................................. 34 5.3 Turba iseloomustus ja kasutusalad ......................................................................... 35 5.4 Põhja- ja pinnavee seisund ..................................................................................... 35 5.5 Vee kvaliteedi näitajad ........................................................................................... 35 5.6 Taimestik ................................................................................................................ 39 5.7 Loomastik ja linnustik ............................................................................................ 43 5.8 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................... 55 5.9 Kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid ........................................................ 56 5.10 Inimasustus ja maaomand ...................................................................................... 60 4 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SANGLA III TURBATOOTMISALA KASUTUSELEVÕTUGA JA SANGLA KÜTTETURBA TOOTMISALAL KAEVANDAMIS- MAHTUDE VÄHENDAMISEGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE 5.11 Kommunikatsioonid ............................................................................................... 61 5.12 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldisel toimunud turbakaevandamise senine mõju keskkonna seisundile ................................................................................................... 61 5.13 Majandustegevus .................................................................................................... 62 5.13.1 Puhja vald ........................................................................................................... 62 5.13.2 Rannu vald .......................................................................................................... 63 6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid ........................................................ 63 6.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 63 6.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ......................................................... 64 6.2.1 Alternatiiv 1. Nullvariant ehk Sangla III turbatootmisala mäeeraldist ei võeta kasutusele ......................................................................................................................... 64 6.2.2 Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt ............................... 64 6.2.3 Alternatiiv 3. Kaevandamine kavandatust väiksema kihipaksusega .................. 65 6.2.4 Alternatiiv 4. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus ........................ 65 7. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju ..................... 65 7.1 Mõju põhja- ja pinnaveele...................................................................................... 65 7.2 Mõju taimestikule ja loomastikule ......................................................................... 66 7.3 Mõju kaitstavate liikide seisundile ......................................................................... 67 7.4 Mõju inimeste tervisele ning heaolule ................................................................... 67 7.4.1 Tolm ................................................................................................................... 67 7.4.2 Müra ................................................................................................................... 70 7.4.3 Kokkuvõte tervisemõjuritest .............................................................................. 71 7.5 Mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvara hindadele ........ 72 8. Taotletava mäeeraldise ja olemasoleva Sangla kütteturba tootmisala koosmõju ......... 73 9. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele .......... 75 10. Alternatiivsete tegevuskavade võrdlev hinnang ............................................................ 77 10.1 Kavandatav tegevus ..............................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Strateegia Aastateks 2008 – 2013
    MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS „Võrtsjärv ühendab ja liidab“ STRATEEGIA AASTATEKS 2008 – 2013 Viljandi-Viiratsi 2008 Kohalik tegevusgrupp: MTÜ Võrtsjärve Ühendus Kontaktandmed: Ametlik aadress: Posti 52e Mustla 69701 Viljandimaa Postiaadress: Sakala 1 Viiratsi 70101 Viljandimaa Telefon: + 435 0557, + 5667 9371, + 501 3164 www.vortsjarveyhendus.ee [email protected] Juhatuse esimees: Aivar Kuuskvere, Rõngu vallavanem + 372 501 3164, [email protected] MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia aastateks 2008 – 2013 on kinnitatud: MTÜ Võrtsjärve Ühendus 30. juuni 2008. a. üldkoosoleku otsusega, protokoll nr. 4 Täiendatud ja PRIA taotlusele tegevusvaldkonnas 2 lisatav MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia aastateks 2008 – 2013 on kinnitatud: MTÜ Võrtsjärve Ühendus 06. augusti 2008. a. üldkoosoleku otsusega, protokoll nr. 5 Juhatuse esimees: Aivar Kuuskvere 3 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................. 4 LÜHIKOKKUVÕTE STRATEEGIAST ............................................................. 7 1. ÜLDOSA ............................................................................................................... 12 1.1 Kohalik tegevusgrupp ......................................................................................... 12 1.2 Tegevuspiirkond .................................................................................................. 12 1.3 Liikmeskond ........................................................................................................ 13
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Tartumaal 2010
    Regionaaltoetused Tartumaal 2010 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Märts 2011 Infolehes on antud ülevaade 2010. aastal Lk 2 – Euroopa Tartu maakonnas ellu viidud ja alustatud Regionaalarengu Fondi projektidest, mis on saanud rahalist tuge toetused Siseministeeriumi regionaalarengu Lk 5 –Euroopa Sotsiaalfondi programmidest. Regionaalministri haldusalas viiakse regionaalse arengu toetused toetamiseks ellu 26 toetusmeedet ja - Lk 5 – Norra/EMP toetused programmi. 2010. aastal toetati läbi nende erinevate meetmete ja Lk 5 – Siseriiklikud toetused programmide Eesti regionaalarengut enam kui 98 miljoni euroga, millest üle Lk 11 – Ülevaade 92 miljoni moodustasid erinevad toetustest teistes välistoetused. Tartumaal elluviidavate maakondades projektide toetuseks eraldati 2010. aastal üle 7,4 miljoni euro. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui 388 miljoni euroga. 2010. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa (EUR) Kohalike avalike teenuste arendamine Kambja Vallavalitsus Kuuste kooli lasteaiaosa juurdeehitus ( kaks rühma) 311 019 Ülenurme Vallavalitsus Ülenurme Gümnaasiumi laienduse 1. etapp 645 507 Linnaliste piirkondade arendamine Tartu Linnavalitsus Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja 118 010 jõeäärsete teede korrastamine (I etapp) Tartu Linnavalitsus Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. Juuni 2009 Määrusega Nr 13
    Kehtestatud Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2009 määrusega nr 13 Koostanud Puhja valla kohalik omavalitsus Vallavolikogu esimees Vallavanem Puhjas 2009 Puhja valla üldplaneering SISUKORD: A. Tekstiline osa 1 Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 2 Puhja valla ruumiline areng ....................................................................................... 5 2.1 Väljakujunenud ruumilised väärtused................................................................ 5 2.2 Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................ 5 2.3 Paikkonnad ehk kandid...................................................................................... 6 2.4 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused................................ 6 3 Maakasutus- ja ehitustingimused............................................................................... 6 3.1 Üldpõhimõtted ..................................................................................................... 6 3.2 Elamute ehitamine.............................................................................................. 7 3.2.1 Väikeelamud kompaktse hoonestusena.................................................... 7 3.2.2 Pereelamud ja abihooned hajaasustuses................................................. 7 3.2.3 Korruselamumaa......................................................................................... 8 3.3 Tootmismaad......................................................................................................
    [Show full text]
  • Elva Linnasüda Avati Pidulikult 11. Juulil
    Tunnustati Kuidas Koerte ja silmapaistvaid tagada kasside noori veeohutus? vaktsineerimine LK 3 LK 6 LK 8 20. JUULI 2020, NR 76 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva linnasüda avati LÜHIDALT ELVA KESKLINNAS MITMES ASU­ pidulikult 11. juulil KOHAS LEVIB TASUTA WIFI 11. juulil toimus Elva lates juuli algusest on võimalik Elva linna südame pidulik Avallamaja ees oleval väljakul, Elva raudteejaa- avamine, kus tänati mas, Elva kultuurikeskuses ja Elva spordihoones ning projektiga seotud Elva keskväljakul ja Elva inimesi ning ettevõtteid raamatukogus kasutada tasuta WiFi-võrku nimega ja asutusi. Kõigil huvi­ WiFi4EU. listel oli võimalik teha Projekti toetas Euroopa liit fotoboksis endast mäles­ ning tegemist on Euroopa komisjoni algatusega, millega tuseks ka foto ning tut­ soovitakse anda oma koda­ nikele ja külalistele võima­ vuda linnagaleriis Elva lus kasutada tasuta WiFi keskväljaku ehitustöid ühendust kõikjal Euroopas avalikes kohtades (parkides, kirjeldava näitusega. väljakutel, avalikes hoonetes, raamatukogudes, tervise­ keskustes ja muuseumides). ritus algas Jaan Söödi muusikalise etteastega, ELVA LINNASÜDAME AVAMISEL TÄNATI PROJEKTIGA SEOTUD INIMESI NING KINGITI Foto: Jaak Jänes kus muusik esitas laulu NEILE MÄLESTUSEKS FOTO ELVA KESKVÄLJAKUST. „Sõstrapõõsaste vahel“, Elva linnasüdame ajakohasta­ Ümis on ühtlasi Elva keskväljaku mise tööd algasid EV 100 arhitek­ Elva linnakeskuse arhitektuurivõistlus toimus 2016. aasta talvel 2016. aastal arhitektuurivõistluse tuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ võitnud töö nimetus. ja selle võitis töö nimega „Sõstrapõõsaste vahel“. raames 2019. aasta märtsis ning Elva vallavanem Toomas Järveoja lõppesid 2019. aasta detsembris. ütles sündmusel, et alates eelmise damine. „Juba on keskväljaku vastu sed Elva linnapildis kardinaalsed. ku arhitektuurse lahenduse eest Elva linnakeskuse arhitektuuri­ aasta lõpust ja eriti juba vara­ ehitatud uus tervisekeskus ning Kunagisest unisest ja pisut luitu­ arhitekte Ülle Maistet ja Diana võistlus toimus 2016.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi Aastapäeva Aktusel Tunnustati Silmapaistvaid Kodanikke
    Hajaasustuse Algasid Elva programm Kesk tänava Gümnaasium on avatud ehitustööd kutsub õppima LK 3 LK 3 LK 5 MÄRTS 2019, NR 47 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel LÜHIDALT JAANUS tunnustati silmapaistvaid kodanikke PERI Elva valla pidulik Eesti Vabariigi 101. aastapäeva Foto: Rein Toom kontsert-aktus toimus JAANUS PERI 24. veebruaril Elva PÄLVIS TEENETE­ MÄRGI „KULDNE Kultuurikeskuses. TAMMEOKS“ Tartumaa Omavalitsuste Liit tunnustas tänavu maakon- KARMEN na kõrgeima teenetemärgiga MOONT „Kuldne Tammeoks“ OÜ Rõn- KULTUURI- gu Pagar omanikku ja tegev- SPETSIALIST juhti Jaanus Peri. Rõngu Pagari pere on alati nõu ja jõuga aitamas kohalike ktusel anti üle kolm Elva ettevõtmisi, nad on aastaid valla teenetemärki „Elva toetanud piirkonna kultuu- Täht“, 2018. Aasta Tegija ri- ja spordisündmusi. Jaanus ja Aasta Tegu tiitlid, aas- Peri on aktiivne kogukonna Ata kultuuritoetaja ning kultuuritegi- liige ja Rõngu Vabatahtliku ja aunimetused ja meeleoluka kont- Päästeseltsi liige, eestvedaja ja serdiga esines ansambel Estonian Foto: Kayvo Kroon toetaja. Voices. VASAKULT EEVA PÄRSIMÄGI, PÄIVI MÄRJAMAA, JUTA TIGANE, MARGUS MÖLL, JAANUS PERI, MERIT TÄHT JA KRISTA TIIRMAA. Aktusel tunnustati Tartu- maa arendamise eest tänu- Teenetemärgi „Elva kirjaga ka Elva Laste- ja Margus Möll on üks LendTeatri Aasta Tegija 2018 tiitliga tunnus- Aasta kultuuritoetaja aunimetuse Täht“ laureaadid Pere keskuse juhatajat Gerda looja ja teatrimaja arendaja. Margus tati Puhja Kooli. Eelmise aasta ok- sai OÜ Rõngu Pagar. Rõngu Pagar Eeva Pärsimägi on töötanud ap- Kiipli-Hiirt ning Puhja Kooli on universaalne teatrimees, kes on toobris toimus Puhja Koolis viiendat on aastaid toetanud Rõngu kandi teekrina Elva kandis üle 50 aasta, direktorit Päivi Märjamaad.
    [Show full text]
  • Elva Vallavolikogu Määrus
    EELNÕU ELVA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Elva mai 2018 nr Elva valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lg 1 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kinnitatakse Elva valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad. § 2. Lasteasutuste teeninduspiirkonnad (1) Kinnitada Elva Lasteaed Murumuna, Elva Lasteaed Õnneseen ja Järve Lasteaed teeninduspiirkonnaks Elva valla asustusüksused - Elva linn, Käärdi alevik, Käo küla, Metsalaane küla ja Kurelaane küla. (2) Kinnitada Aakre Lasteaed-Algkool, Konguta Kool, MTÜ Hellenurme mõis Eralasteaed, Puhja Lasteaed „Pääsusilm“, Rannu Lasteaed, Rõngu Lasteaed „Pihlakobar“ ja Valguta Lasteaed-Algkool teeninduspiirkonnaks Elva valla asustusüksused – Kureküla alevik, Puhja alevik, Rannu alevik, Rõngu alevik, Ulila alevik, Aakre küla, Annikoru küla, Astuvere küla, Atra küla, Ervu küla, Hellenurme küla, Härjanurme küla, Järvaküla küla, Järveküla küla, Kaarlijärve küla, Kaimi küla, Kalme küla, Kapsta küla, Karijärve küla, Kipastu küla, Kirepi küla, Kobilu küla, Konguta küla, Koopsi küla, Koruste küla, Kulli küla, Kõduküla küla, Külaaseme küla, Lapetukme küla, Lembevere küla, Lossimäe küla, Majala küla, Mõisanurme küla, Mäelooga küla, Mäeotsa küla, Mäeselja küla, Mälgi küla, Nasja küla, Neemisküla küla, Noorma küla, Paju küla, Palamuste küla, Palupera küla, Palupõhja küla, Pastaku küla, Pedaste küla, Piigandi küla, Poole küla, Poriküla küla, Purtsi küla, Pööritsa küla, Pühaste küla, Raigaste küla, Rannaküla küla, Rebaste küla, Ridaküla küla, Rämsi küla, Saare küla, Sangla küla, Suure-Rakke küla, Tamme küla, Tammiste küla, Teedla küla, Teilma küla, Tilga küla, Tännassilma küla, Uderna küla, Urmi küla, Utukolga küla, Vahessaare küla, Valguta küla, Vallapalu küla, Vehendi küla, Vellavere küla, Verevi küla, Vihavu küla, Võllinge küla, Võsivere küla ja Väike-Rakke küla. § 3. Kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Konguta Vallavolikogu 18.08.2011 määruse nr 3 „Konguta Kooli põhimääruses“ paragrahv 5.
    [Show full text]