DOCSLIB.ORG

Tamsalu Ajaleht

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tamsalu Ajaleht TAMSALU NR 5 MAI AJALEHT 2016 TASUTA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik külastas Tamsalu Gümnaasiumi 29. aprillil külastas Tamsalu Gümnaasiumi Chris Holtby, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Eestis. Kuna 2016. aasta on rahvusvaheline Shakespeare’i aasta, siis rääkis külaline 9.-12. klassi õpi- lastele William Shakespeare’i loomingust, selle aegumatusest, tõlgenda- misvõimalustest ning seostest tänapäeva ühiskonnaga. Esinemise lõppedes vastas suursaadik õpilaste küsimustele nii kultuuri kui ka poliitika vallast. Anne Kraubner Teaduslahing Andre, Jarmo ja Tuule peale esimest ülesannte vooru Foto: Margit Turb Eelmise aasta detsembrikuus tegi meie bioloogiaõpetaja minule, Jarmo Raudveele ja Andre Viiburile ettepaneku osa võtta Teaduslahingu maa- kondlikust eelvoorust. Järgmine kuu möödus erinevaid ülesandeid la- hendades ja meeskonnatööd harjutades. Maakondlikus eelvoorus pidi iga võistkond lahendama viis igapäevaeluga seotud ülesannet, iga ülesande jaoks oli aega 20 minutit. Nädal hiljem saime teada, et olime oma maa- konnas saanud esimese koha ja meid ootas ees Teaduslahingu superfi naal Tartus. Finaali jaoks oli vaja läbi viia uurimistöö, koostada sellest teaduslik poster ja seda fi naalis liftikõnega kaitsta. Loosi tahtel pidime uurimistöö teema seostama taimedega. Meie uurimistöö pealkirjaks sai „Askorbiinhappe sisalduse seos sügavkülmutatud aedmaasikate sulamiskestuse ja viljade terviklikkusega“. Uurimistöös vajalike katsete teostamiseks õnnestus meil kasutada Eesti Maaülikooli Aianduse laborit. Läbi viidud katsete tu- lemusena saime teada, et maasikaid on kõige targem süüa värskelt või otse sügavkülmast võetuna. Et rahuldada inimese päevane C-vitamiini vajadus, Maakonna eakate pidupäev „Kes minevikku ei mäleta........“ tuleks süüa päevas umbes 10 maasikat 24. aprillil kogunesid maakonna eakad jällegi Tam- 15. aprilli hommikul sõitsime Tartusse Teaduslahingu fi naali. Eesti Maa- salu Kultuurimajja, et koos lustida. Kultuurimaja suur ülikooli spordihoonesse olid kogunenud eelvoorude parimad - 16 võist- saal oli rahvast täis. Ohjad haaras Haljalas tegutsev konda üle kogu Eesti. Võistluse jooksul pidid kõik võistkonnad lahenda- rahvamuusikaansambel „Kungla“, kelle meeleolukas ma 4 ülesannet ning kaitsma oma uurimistööd. Näiteks ühes ülesandes esinemine pani jalad tatsuma ja naerupahvakuid kos- pidime määrama vee rauasisaldust, elektrijuhtivust, pH-taset ja karedust. tus peale ilmekalt esitatud anekdoote. Väikses saalis Nende andmete põhjal pidime otsustama, milline vesi antud proovidest on keerutati jalga „Lustpilli“ saatel, pärast mida algas joogikõlbulik. Meie uurimistöö sai kohtunikelt kõige kõrgemad punktid ja kultuurimaja tantsurühmade esinemine. kokkuvõttes õnnestus meie võistkonnal saavutada 5. koht. Jarmo, Andre Kava oli ülesehitatud rahvuslikult ja laval oli näha nii ja minu jaoks oli see suur kogemus, millest on kindlasti tulevases elus väga noori kui eakaid. Lõpuks oli jällegi kõigil võimalus palju kasu. Tänu sellele õppisime koostama uurimistööd, planeerima oma tantsupõrandal kepsutada. Kohvikutes sai kuivanud aega ja tegema head meeskonnatööd. kurku niisutada, müügiletist endale mõne meene soe- Tuule Laansoo tada või kätt proovida õnneloosis. Tegevust jätkus kõigile. Tamsalu vallal on uus abivallavanem Eakad pidulised jalga keerutamas Malle Kätt Kaunist kevadet Teile ! tundsin, et on aeg ennast katsetada ja liikuda edasi. Kasutasin Alates 4. aprillist olen taas Tamsalus. Vallavanem Riho Tell võimalust ning kandideerisin vallavanemaks Eesti lääneranni- näitas minu vastu üles suurt usaldust, nimetades mind Tamsalu kule Noarootsi. Endalegi üllatuseks ja kohalikele inimestele abivallavanema ametikohale. tundmatuna osutusin valituks ja töötasin seal kuni valimiste- Olen pärit Virumaalt, üles kasvanud Ida-Virumaal ja viimased ni. Sealt edasi järgnes valdade ühinemisjärgne Lüganuse oma 19 aastat elanud Lääne-Virumaal. Tamsalu ei ole mulle mitte keerulise, aga põneva ajaga. võõras koht. Olen 11 aastat elanud Tamsalu vallas Vajangul. Täna olen tagasi Tamsalus. Omamoodi rõõm on siin olla. Ko- Paljud Tamsalu valla inimesed on mulle tuttavad ja mina oma- dune. Täna on minu juhtida arengu- ja planeeringuosakond. korda tuttav Teile. Põhiosaks tööst peaks kujunema ettevõtjatega suhtlemine, Hariduselt olen sotsiaaltöö spetsialist. Olen läbinud ka riigitea- ettevõtluse toetamiseks vajalike tegevuste koordineerimine duste ained täies mahus, kuid magistritöö on jäänud kahjuks ning käimasoleva „eurorahade“ programmperioodi võimaluste kirjutamata. maksimaalseks kasutamiseks ideede kogumine ja projektideks Alates 1999.a. sügisest olen töötanud omavalitsuses, kuni vormistamine. Esimene kuu on läinud taaskohanemisele ning 2008. aastani Tamsalus. Põhiliselt sotsiaalvaldkonna juhina ja pooleliolevate asjadega kurssi saamisele. allasutuse juhina, kuid olin ka volikogu liige. Ka volikogu liik- Aja kulgedes saame kindlasti taas tuttavaks ning ühiselt Tam- Soovin Teile heade mõtete rohket kevadet! meks olemise aega pean tööks omavalitsuses, sest pidin olema salu elu edendada. Püüan koos oma kolleegidega anda endast Kohtumisteni. ikkagi kursis valla igapäevaste küsimustega. Peale Tamsalust parima, kuid Tamsalu valla tulevikku ilma Teieta kujundada ei Annika Kapp lahkumist töötasin lastekaitsespetsialistina Rakveres, kuni ole võimalik. Abivallavanem MAI 2016 TAMSALU AJALEHT 2 Hoiame ja kaitseme meid Südamenädal peaks panema mõtlema Traditsioonilisest üle-eestilisest südamenädalast on sel Selle raames said lapsed koos oma vanematega liikuda ümbritsevat loodust aastal kasvanud välja südamekuu. Kuna südamekuu on ümber lasteaia, tehes erinevaid tegevusi, mis olid kõik südamenädala järglane, saame öelda, et südame tervise seotud tervisega. teemalised tegevused toimuvad juba 24. korda. Südame- Südametervise rada algas lipuväljakult sik-sak jooksuga. kuu läbivaks teemaks on liikumine. Edasi tuli ronida üle kivide ning ka autokummid tuli hü- Tegelikult algasid Tamsalu lasteaias Krõll ettevalmistused petega ületada. Iga rühma katuse all sai erinevaid tege- südamekuuks juba märtsis. Aastal 2001 liitusime Tervist vusi teha: analüüsida keha koostist, visata täpsust, testida Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. Seega täitus just tasakaalu, panna proovile oma hüppeosavus, lahendada sel aastal 15 aastat võrgustikus olemisest. Rakvere Rohu- tervisliku eluviisi test, lüüa jalgpallis täpsuslööke ning aia Lasteaias korraldati sel puhul 30. märtsil alushariduse tutvuda taldrikureegliga. konverents “Targemad suured - tervemad lapsed”. Meie Üritus lõppes mahlase õunaampsuga lipuväljakul, kus iga lasteaiast osales 4 õpetajat. Teemad, millest räägiti, olid osavõtja sai endale tervisliku toitumise piltidega kleepsus- huvipakkuvad ja harivad. Virumaa Suurköögi tegevjuht eeria. Jaana Reissaar ja Tallinna Ülikooli Terviseedenduse ja Lapsevanemana hindan selliseid üritusi väga, kus saab Spordi Instituudi direktor Kristjan Port puudutasid et- tegutseda terve perega. Alatihti kujuneb õhtune lasteaiast tekannetes mitmeid kordi laste tervist. Laste hulgas on kojuminek ikka kiirustades ja lastega koosolemise aega kasvav trend rasvumine, mis aasta-aastalt kasvab. Kui 80- jääb kuidagi väheks. Kõigil on õhtul oma tegemised. See ndatel aastatel oli ülekaaluliste laste hulk 7%, siis 2009. üritus andis võimaluse aeg maha võtta ning nautida lastega aastal juba 11%. värskes õhus tegutsemist. Samuti andis see lisavõimaluse Täiskasvanute harjumused ja käitumine mõjutavad otse- suhelda õpetajatega väljaspool igapäevast lasteaia rutiini. selt laste tervisekäitumist. Väike võtab suurest eeskuju. Õpetajana tean, kui palju aega ja vaeva võtab üks pealt- Praktiliselt pooled 16-64-aastastest on ülekaalulised. Kui näha lihtsa ürituse korraldamine. Seega oskan hinnata ka 2000. aastal oli täiskasvanute hulgas ülekaalulisi 28% ja korraldajate tööd. Suured tänud tervisliku õhtupooliku rasvunuid 14%, siis 2012. aastaks olid vastavad näitajad eest lasteaias! tõusnud 30% ja 19%-ni. Täname kõiki südamenädalal osalejaid ja korraldajaid. Lahendus oleks tark ja hooliv täiskasvanu, hea toit, vähem Aitäh Irisele! Kuie külas, metsa alla visatud pakendid ja olmeprügi Foto: Egle Ott istumist ja piisavalt liikumist igasse lapse päeva. Laste lii- Kadi Klaasimäe Kevad on väga ilus ja oodatud aeg. Saab vabalt looduses jalutada ning kumisvajadus on suurem kui täiskasvanutel. Laps peab Tamsalu Lasteaed Krõll, värsket õhku nautida. Loodus tärkab ning pakub rohelust ja palju kau- iga päev astuma vähemalt 13 000 sammu, täiskasvanu 10 lapsevanem ja Tibu rühma õpetaja neid lilli mida nautida. Kuid ometi on inimesi meie seas, kes ei hooli 000! Reegel on see, et liikumise ajal hingamine kiireneb, Maarit Vaikmaa sellest. Lume sulades sulavad looduses välja ka prügikotid, mida on süda hakkab kiiremini lööma ja higi tuleb välja. Tamsalu Lasteaed Krõll, liikumisõpetaja meie kaaskodanikud sinna poetanud. Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Liana Varava Vaatepilt on kohati äärmiselt trööstitu. Leiad metsa all juba loomade tunnustas konverentsil Lääne-Virumaa lasteaedu tervist Kasutatud kirjandus: Täiskasvanud rahvastiku tervisekäi- poolt laiali tassitud pakendid, mis oli keegi „TUBLI“ inimene sinna edendava töö eest. Tamsalu Lasteaed Krõll pälvis samuti tumise uuring 2012. TAI sokutanud. Enamus sellistest jäätmehunnikutest on võimalik tasuta üle tunnustuse. anda jäätmejaamadesse või lihtsalt kasutada oma prügikasti ja visata Meie lasteaia TEL-meeskond (tervist edendava lasteaia need sinna. meeskond) otsustas südamekuud tähistada südamenäda- Koos kevadega hakkavad inimesed
Load more

Recommended publications
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Hüvasti „Aasta 2013“ Nii Need Jõulud Valda Toodi Head Tamsalulased
    TAMSALU NR 11 DETSEMBER AJALEHT 2013 TASUTA Nii need jõulud valda toodi Hüvasti „Aasta 2013“ Alustati 1. detsembril 1 ADVENDI KONTSERT JUMALATEENISTUSE- Oli eelmise volikogu viimane tööaasta. Mida mööduva nelja aasta (ka 2013) GA Tamsalu kirikus. Kombikelladel mängisid Sirje Luige väikesed muusi- jooksul suuremat tehtud on, kirjutasin lühidalt oktoobrikuu valla ajalehes. kud. Jutluse pidas koguduse vaimulik Tauno Kibur. Laulis Tamsalu Kerge- Mõned mõtted veel peagi ajalukku minevast aastast 2013. muusikkoor. Altari küünaldest süütasid jõuluvalguse laternate ja tõrvikute Talvel saime esimese kogemuse, kuidas Tamsalu uutel tänavatel lumega tarvis vallavanem ja koguduse vaimulik. hakkama saada. Nüüd võib kindlalt öelda, et saime normaalselt hakkama ja võime julgelt vastu minna uuele talvele. Põhiline, me hakkasime rohkem Tõrvikurongkäik viis kiriku juurest arvestama kaasliiklejatega ja üksteist rohkem austama. valla jõulukuuse juurde.Valla jõu- Tänu ettevõttele Mertti Grupp OÜ, sai elule tagasi Raudtee 2 olev „punane lutuled süttisid kaunite talvelaulude maja“. Lisaks oma tegevusele, asub selles majas alates novembrikuust ka saatel. Lumes tantsisid 154 R tüdru- Eesti Posti Tamsalu kandeosakond. kud ja poiste tantsurühm. Ringmän- Lõppeval aastal sai suurem osa plaanitust valmis Naistevälja külas asuva gudes ümber kuuse osalised lapsed, allveelaeva „Kalev“ komandöri ja riigimehe Hans-Verner Puuranna kodu- vanemad ja vanavanemad. Sadas koha jäädvustamisel. Seda tänu Eesti Kaitseministeeriumi ja Austraalias vaikset jõululund. elava poja (82a.) Hansu olulisele toetusele. Kui kõik läheb plaanitult, siis 2014 a. peab kavandatu lõplikult valmis olema. 2. advendil pakkus Tamsalu rahva- 2013 aastast jääb meelde ka oluliselt agressiivsemad (tükati laimavad) kam- le kauni kontserdielamuse Arsise paaniad volikogu valimiste eelsel perioodil, see on üks osa demokraatiast, noorte kellaansambel dirigendi Ai- Foto: Aavo Leemets kuid kas demokraatia peab olema selline, kahtlen sügavalt.
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR Rakvere 2009
    Maakonna sotsiaalne infrastruktuur LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2009-2015 Rakvere 2009 Maakonna sotsiaalne infrastruktuur Sisukord 1 Kantide määratlemine ja tüpoloogia - 8 - 2 Teenuste kättesaadavus - 11 - 2.1 Esmatasandi teenused - 11 - 2.2 Täiendavalt käsitletud teenused - 11 - 2.3 Maakonnakesksed teenused - 12 - 3 Probleemsete teenuste ja kantide määramise kriteeriumid - 12 - 4 Probleemsed teenused - 13 - 5 Probleemsed kandid - 14 - 5.1 Ääremaalised kandid - 14 - 5.2 Maalised kandid - 14 - 5.3 Saarelised kandid - 15 - 5.4 Ühistranspordi suhtes erandolukorras olevad kandid - 15 - 5.5 Linnalähedased kandid - 15 - 6 Keskuskandid/keskused - 15 - Joonis 2. Rahvastiku trendid aastani 2015 - 17 - 7 Teenuste kättesaadavuse parandamise meetmed maakonna kantides - 18 - 7.1 Linnade lähiümbrus - 18 - 7.1.1 Lepna kant - 18 - 7.1.2 Tamsalu kant - 18 - 7.1.3 Piira kant - 19 - 7.2 Linnalähedased keskuskandid - 20 - 7.2.1 Sõmeru kant - 20 - 7.2.2 Vinni-Pajusti kant - 20 - 7.3 Linnalähedased kandid - 21 - 7.3.1 Hulja kant - 21 - 7.3.2 Arkna kant - 23 - 7.3.3 Karitsa kant - 24 - 7.3.4 Veltsi kant - 24 - 7.3.5 Karkuse kant - 25 - 7.3.6 Saksi kant - 25 - 7.3.7 Kunda kant - 26 - 7.4 Maalised keskuskandid - 27 - 7.4.1 Haljala kant - 27 - 7.4.2 Kadrina kant - 29 - 7.4.3 Lehtse kant - 29 - 7.4.4 Laekvere kant - 30 - 7.4.5 Rakke kant - 31 - 7.4.6 Ulvi kant - 32 - 7.4.7 Võsu kant - 32 - 7.4.8 Roela kant - 34 - 7.4.9 Tudu kant - 34 - 7.4.10 Viru-Nigula kant - 35 - 7.4.11 Simuna kant -
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2011 Muinsuskaitse Aastaraamat 2011 Kroonika Ja Trükised / Tartu Miljööalade Ajaloolised Hooviuksed Egle Tamm
    2011 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2011 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE PLANEERINGUTEST / SUURGILDI HOONE RESTAUREERIMINE / PETERBURI JAANI KIRIKU TAASTAMINE TALLINNA LINNAHALLI GOBELÄÄNEESRIIE / HARJU-RISTI KIRIKU MÜNDILEID MELESKI KLAASIVABRIK / KAUKAASIA TIIGER LÕHUB PESA / MUINSUSKAITSESEADUSE MUUTMINE MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2011 KROONIKA JA TRÜKISED / TARTU MILJÖÖALADE AJALOOLISED HOOVIUKSED EGLE TAMM Kolleegium: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MEELI HUNT, LIINA JÄNES, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ILME MÄESALU, ANNELI RANDLA, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA Toimetajad: MARI LOIT, KAIS MATTEUS Keeletoimetaja: AILI SAKS Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Esikaanel Suurgildi hoone. Foto Martin Siplane Fragment Narva vanalinna üldplaneeringu maakasutusplaanist 3 Aadlipanga peatrepikoda. Foto Peeter Säre 17 Maalingudetail Voltveti mõisas. Foto Martin Siplane 61 Luuleiud Mihkli kiriku võlvidelt. Foto Kristel Külljastinen 75 Meleski klaasivabrik 1920ndatel. Foto Jaan Vali kogust 81 Pliiplekk Suurgildi hoone fassaadi laternal. Foto Martin Siplane 93 Maalingud David Gareja kloostrikompleksis. Foto Riin Alatalu 97 Muinsuskaitseameti infovoldikud. Foto Martin Siplane 107 Tagumisel sisekaanel Tartu miljööalade ajaloolised hooviuksed. Fotod Anu Kulbach, Kaja Onton Autoriõigused: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE
    [Show full text]
  • The Trace Fossil Arachnostega in the Ordovician of Estonia (Baltica)
    Palaeontologia Electronica palaeo-electronica.org The trace fossil Arachnostega in the Ordovician of Estonia (Baltica) Olev Vinn, Mark A. Wilson, Michał Zatoń, and Ursula Toom ABSTRACT In the Ordovician of Baltica, burrows assigned to the ichnogenus Arachnostega Bertling, 1992 occur in steinkerns of bivalves, cephalopods, gastropods and hyolithids. Arachnostega abundance decreased significantly during the Ordovician in Baltica. It was most abundant in the Darriwilian (17% of gastropod steinkerns), slightly less abun- dant in the Sandbian (11% of gastropod steinkerns) and least abundant in the Katian (3% of gastropod steinkerns). This change in Arachnostega abundance correlates well with the regional climatic change (from temperate to tropics) during this interval, along with resulting changes in sedimentary environment, geochemistry and biota. Arachno- stega was substrate selective and preferred bivalves over gastropods. Arachnostega occurs only in the Middle and Upper Ordovician of Estonia and is absent in the Lower Ordovician. Olev Vinn. Department of Geology, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Mark A. Wilson. Department of Geology, The College of Wooster, Ohio, 44691 USA; [email protected] Michał Zatoń. Department of Palaeontology & Stratigraphy, University of Silesia, Będzińska 60, 41-200 Sosnowiec, Poland; [email protected] Ursula Toom. Institute of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, Tallinn; [email protected] Keywords: Trace fossils; burrows; worms; steinkern; carbonate rocks INTRODUCTION al., 2013). Arachnostega traces constitute irregular, branching burrows in the sediment fill of shells; it is The ichnogenus Arachnostega was originally visible on the surface of steinkerns. Previously, described from the Upper Jurassic of Germany Arachnostega has been reported from Ordovician (Bertling, 1992).
    [Show full text]
  • Ettepanekud Tapa Valla Arengukava Avalikult Arutelult Ja Juhtrühma Seisukohad
    Ettepanekud Tapa valla arengukava avalikult arutelult ja juhtrühma seisukohad Ettepaneku sisu Ettepaneku tegija Juhtrühma seisukoht Tapa valla põhilised arengueeldused. 1.1 valla üldiseloomustus Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. LK 4 on selline lõik Seisuga 1. jaanuar 2018 (Rahvastikuregistri andmetel) elab Tapa vallas 11 252 inimest, mis on ligikaudu 19% maakonna kogurahvastikust. Maakonnakeskuses Rakveres elab 15 613 inimest. Teine suurim rahvusrühm peale eestlaste on venelased, kes 2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad valla elanikkonnast u 20%. Ettepanek: Vahetada omavahel ära laused, mis algavad sõnadega maakonnakeskuses Rakveres...ja teine suurim rahvusrühm... Põhjuseks see, et loogiliselt lugedes võib lause teisest suuremast rahvusrühmast jätta mulje, et see kuulub Rakvere juurde. Sõna vald küll viitab, et mõeldud on Tapa valda, aga selguse huvides oleks mõistlikum lausete vastupidine järjekord. Teiseks oleks ehk mõistlik välja tuua ka eestlaste protsent või teistest rahvusest inimeste protsent tervikuna. Seda kahel põhjusel: 1) mitte küll päris kõik, kuid suurem osa elanike registri järgsetest teistest rahvusest inimestest on kohalikud slaavlased, põhjused, miks neid on märkimisväärselt on sarnased, samuti väljakutsed (näiteks info edastamine- ilmselt loevad ka siinsed ukrainlased ja valgevenelased samuti venekeelset lehte täiesti vabalt). 2) Nende elanike protsent, kes ei ole eestlased või venelased (mõeldud siis alalisi elanikke, mitte liitlasvägede sõdureid), on suhteliselt suur (rahvaloenduse andmetel Tapa linnas 9, Tamsalu linnas 6, ühinemiseelses Tamsalu vallas 5 ja ühinemiseelses Tapa vallas 7). Samuti lk. 4 Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Teeninduspunktide osas Vallakeskuseks, kus töötavad ka vallavalitsus ja volikogu, on Tapa linn. muuta sõnastust järgmiselt: Tamsalu linn on piirkondlikuks haldus- ja teeninduskeskuseks. Teeninduspunktid olemasolevate vallaasutuste Teeninduspunktid asuvad veel Jänedal, Lehtses, Moel, Vajangul, baasil arendatakse Jänedal, Lehtses, Moel, Assamallas ja Porkunis.
    [Show full text]
  • TAPA VALLA NOORTEKOGU PLATVORM 2021. AASTA KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISTEKS Käesolev Dokument on Tapa Valla Noortekogu (TVNK) Platvorm 2021
    TAPA VALLA NOORTEKOGU PLATVORM 2021. AASTA KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISTEKS Käesolev dokument on Tapa Valla Noortekogu (TVNK) platvorm 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. TVNK korraldas 10.04.2021 osalusseminari, milles kogutud sisendile tuginedes on antud platvorm välja töötatud. Osalusseminarile olid kutsutud esindajad kõikidest Tapa vallas tegutsevatest üldhariduskoolidest, noortekeskustest ja Tapa Valla Noortekogust. Lisaks olid osalusseminarile kutsutud kõik noored Tapa vallast, läbi avatud kutse seminarile TVNK sotsiaalmeedias ja suusõnalisele kutsele. Tapa Valla Noortekogu eesmärgiks on arutada noorte pädevusse kuuluvaid küsimusi Tapa vallas ja nii esindada kui ka kaasata huvitatud noori noortekogu tegevustesse. Platvormis olevad seisukohad on kinnitatud osalusseminaril osalenud noorte poolt ja on koostatud eesmärgiga peegeldada Tapa valla noorte huve. Platvorm on valminud koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ja tugineb osaliselt dokumendil: “Eesti Noorteühenduste Liidu platvorm 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks”. Tuginedes ENLi platvormile, on käesolev dokument jagatud neljaks osaks: (1) noorte tervis; (2) elukeskkond; (3) noorte osalus ja noorsootöö; (4) tööhõive ja haridus. Iga osa toob välja antud valdkonna peamised murekohad Eestis ja pakub välja võimalikud lahendused ja ettepanekud mis on olulised Tapa valla kontekstis. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks loodud platvormi puudutavates küsimustes on võimalik pöörduda Tapa Valla Noortekogu poole.
    [Show full text]
  • EELNÕU 05.08.2020 Nr 1-4/20/91 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS
    EELNÕU 05.08.2020 nr 1-4/20/91 TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS Tapa Asustusjaotuse muutmise algatamine Tapa Vallavolikogu 17. juuni 2019 istungil toimus arutelu majandus- ja ettevõtluskomisjoni ettepaneku üle ühendada Sääse alevik Tamsalu linnaga. Tapa Vallavolikogu toetas esitatud ettepanekut Tamsalu linna ja Sääse aleviku asumijaotuse muutmiseks ja delegeeris eelnõu ettevalmistamise Tapa vallavalitsusele. Majandus- ja ettevõtluskomisjoni 04.06.2019 koosolekul tegi komisjon ettepaneku volikogule võimalikuks piiride muutmiseks - Sääse aleviku liitumiseks Tamsalu linnaga. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5 ja 51 ning Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004 määruse nr 355 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ § 10 lõike 1: 1. Algatada Tapa valla asustusjaotuse muutmine, mille tulemusena liidetakse Sääse alevik Tamsalu linnaga ning Tamsalu linn suureneb Sääse aleviku võrra. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva otsuse peale võib esitada Tapa Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Maksim Butšenkov volikogu esimees Seletuskiri Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Asustusjaotuse
    [Show full text]