AJALEHT

NR. 9 OKTOOBER 2009 TASUTA

Kolmapäeval toimus selle laua taga uue volikogu esimene istung. Valimistulemused Tamsalu Tamsalu Vallavolikogu koosseis valimistulemuste põjal: VL Tamsalu vald: vallas TOOMAS UUDEBERG; ANDRUS FREIENTHAL; VARDO vallas ARUSAAR; MARMELT RIIBE; VALDO SIMONLATSER; MAIRE TAMM; HELLE PÄRNA; TIIT VETTIK; KAAREL NURMSALU; MILVI VEEBEL; 18.oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel REIN LALL. oli Tamsalu vallas valijate nimekirjadesse kantud 3450 valijat ja Valimisliit Kogu valla heaks: hääletamisel osales 1641valijat ehk 47,56%. KATRIN UUDEKÜLL; MAARIKA BUDRIKAS; MARTIN Valimisliit Tamsalu vald sai 991 häält ja 11 mandaati volikogusse. UUDEKÜLL; TIMO TIISLER. Valimisliit Kogu valla heaks sai 383 häält ja 4 mandaati volikogusse. Eesti Reformierakond : ARDO UUDMÄE. Eesti Reformierakond sai 158 häält ja 1 mandaadi volikogusse. Eesti Keskerakond sai 84 häält ja 1 mandaadi volikogusse. Eesti Keskerakond: PEEDU VIPPER. Üksikkandidaat kogus 12 häält ja mandaati volikogusse ei saanud. Tamsalu valla valimiskomisjoni esimees Elvi Astok

Kallis Tamsalu vallarahvas. Valimised on selleks korraks läbi ja jätkub töine argipäev. VALIMISLIIT “KOGU VALLA HEAKS” Valimisliidu „Tamsalu vald“ nimel täname kõiki valijaid, kes TÄNAB INIMESI, KES TOETAVAD MEIE 18. oktoobril oma kodanikukohust täitsid. Eriline tänu teile, 990 valijat , kes Te andsite oma hääle meie valimisliidu PÕHIMÕTTEID JA PÜÜDLUSI JA poolt. Selline suhtumine annab kindluse , et oleme teinud Tamsalu valla jaoks õigeid tegevusi ja kohustab täie VÄLJENDASID SEDA OMA HÄÄLE vastutustundega teostama oma valimisprogrammi järgmisel neljal aastal. Meie valimisliit teeb koostööd kõigi ANDMISEGA HILJUTI TOIMUNUD vallavolikogus esindatud valimisliitude ja parteidega. VALLAVOLIKOGU VALIMISTEL. Tamsalu valla areng peab olema meie ühine eesmärk.

Lugupidamisega KATRIN UUDEKÜLL Toomas Uudeberg Andrus Freienthal NOVEMBER TAMSALU KULTUURIMAJAS Tamsalu Naiskoor 30

01.11.09 kell 18.00 „KAUNIMAD HETKED SU ELUS“ –Kaunimate PEADIRIGENT Heidi Mägi Aastate Vennaskonnalt hingedepäeva kontsert teatrilt „Vanemuine“ ABIDIRIGENT Rene Põllumaa

02.11.09 kell 19.00Tamsalu kultuurimajas luuakse uus LAULJAD SEGAKOOR. Ootame lauljaid kogu Pandivere piirkonnast! Dirigent I sopran Maret Väär, Ruth Murro, Liidia Lõo, Evi Uudeküll, Tiiu Villem Freiman Tallinnast. Pae, Elvi Astok I alt Helle Pärna, Renata-Silvia Abel, Viivi Simonlatser, Hilma Kolde, Liia Alling, Maire Pütsepp, Laine Vipper 06.11.09 kell 19.00 LAULUKLASSI KONTSERT. Armastusest ja II sopran Anne-Elss Hiiop, Maire Tamm, Hinge Rosenberg, elust läbi sügise laulavad,musitseerivad ja loevad luulet Tiina Lea Lõhmussaar, Anne Tõnts II alt Aiu Pakk, Aime Pentinen, Sakk ja Kadri Kask Leida Mets, Anne Hallik, Milvi Ruuben

07.11.09 kell 15.00 Maakonna noorte moefestival „VIRU- SMX“ VILISTLASED Karin Poom, Viivi Siimus, Maie Karro, Linda Pütsep, Reeda 07.11.09 kell 17.00-20.00 LASTE DISCO – DJ Siim Pohlak Kõrgmäe, Mall Kätt, Sirje Major Mari Nurk, Anne Kraubner, Lia Klaas, Lilli Peegel, Elvi Kiviväli, 07.11.09 kell 21.00-01.00 NOORTE DISCO – DJ Siim Pohlak Raili Vassiljev , Elle Nurmsalu, Silvi Kamla Marika Tali, Pille Lehemets, Maret Kivi, Sirje Kivila, Pille Käi, 09.11.09 kell 11.00-12.30 SUUR SOKIMÜÜK (sokid, põlvikud, Mariina Veilberg, Aira Eding, sukkpüksid Itaaliast igale eale) Ülle Leimann, Sirje Vesk, Tiina Õunapuu, Kaja , Eha Järvamägi, Silva Maimann, Kersti Menov, Kersti Mustmaa, Eha 12.11.09 kell16.45 VÄLJASÕIT Tamsalu kultuurimaja Läänemets, Viia Zahkna, Külli Kõrgessaar, Elvi Laidver, Siiri eest„Vanemuise“ teatrisse muusikalile „ÄMBLIKNAISE SUUDLUS“ Zolotova, Linda Kullamägi, Ann Meisalu, Ave Sireli, Elle Kösta, Saima 15.11-31.12 .09 Martta Wendelini (1983-1986) näitus „IGAVENE Süvari, Heli Helenurm, Liina Orupõld PÜHAPÄEV“ Piret Kätt, Andra Ruuben, Tiia Pällo, Liivi Lubi, Heli Bunder, Eve Valk, Anne Salumets, Monika Kümnik 20.10.09 kell 19.00Tamsalu Kultuurimaja lauluklassi hooaja Riina Lill, Ülle Jõesalu, Aita Vildersen, Karin Kalev, Kai AVAKONTSERT Noormägi, Lemmi Teder, Reet Ööpik, Anne Aasa Maire Truu, Imbi Aeltermann, Taimi Talpas-Talpsep, Juta 27.11.09 kell 18.30-21.30 LASTE DISCO – DJ ZWILLING Ploompuu, Riina Harend, Moidela Kiigemägi

27.11.09 kell 22.00-02.00 NOORTE DISCO – DJ ZWILLING 40-ndail 50-ndail aastail laulsid kooris Ella Maileht, Ellen Kurotðkina, Ekaterina Elmik, Enni Kelder, Emilie-Rosalie Viktor, 29.11.09 kell 16.30 KUUSEKÜÜNALDE SÜÜTAMINE Tamsalu Asta-Angele Kõhelik, Tamara Käbin, Erika Sirp, Aime Haavala, kuusepuul. (postkontori ees) Natalie Sõrmus, Linda Lepp, Helmi Olde Aino Tomingas, Emmi Vaher, Endla Põder Spordikalender Tamsalu Spordihoone kodulehel. Tamsalu Naiskoor ootab kõiki juubeli pidulikule tähistamisele 31. oktoobril kell13.00 Tamsalu Kultuurimajas.

Lk.2 Tamsalu Ajaleht Juht räägib: AS Tamsalu Kalor juhataja Neeme Malva

Tamsalus maksab toasoe võtsime laenu soojatrassi toatemperatuurist 789 krooni/MWh. Sooja hinnas ehituseks Sääsele. ja ka elanike moodustab kütus 46%, Renoveeritud on 45% maksuvõimest investeerimislaen 17%, soojatrassidest. Soojatrasside jne. ekspluatatsioonikulu 16%, renoveerimise lõpetamiseks Probleemiks on põhivahendite amortisatsioon oleme esitanud abiprojekti soojuse eba- 9%, üldhalduskulu 7%, (45% osas) KIK-le, mille ühtlane jaotus elektrienergia 5%. tulemus selgub järgmisel kuul. elamutes. Selle Kütusena kasutame Positiivse otsuse korral saavad vältimiseks on hakkepuitu, põhku, õli. Tänu Tamsalus kõik soojatrassid vajalik tasa- muretsetud lubadele ja renoveeritud 2010. aasta kaalustada litsentsidele on võimalus sügiseks. küttesüsteem, kütta segatult erinevaid Ekspluatatsioonikulu on isoleerida puidu- ja lammutus- vajalik katlamaja töös otsaseinad, kõik see nõuab esitame hagi kohtule, lisandub jäätmeid, raudteeliipri- hoidmiseks. Kuna katlal on täiendavaid kulutusi. riigilõiv ja võlgniku kanda jääb haket, purustatud puukoort, palju kuluvaid osi, tuleb neid Kahjuks pole enamikes ka kohtutäituri kulud. saepuru jne. Saame neid pidevalt remontida ja ka välja elamutes suudetud moodus- Kuna oleme sunnitud kütuseid soodsamate vahetada. Töötajatele tuleb tada korteriühistuid, ilma tegelema ka vee-ja reovee hindadega, kuid paraku maksta töötasu, millelt milleta aga elamute korras- vahendusega, jäävad võlgnikud sisaldavad nad lisandeid, omakorda tasuda riigimakse. tamine on võimatu. Laenu meile võlgu ka selle teenuse mis tekitavad ka lisa- Lisanduvad saaste-, maa-, Tamsalu Kaloril elamute eest. Vee-ettevõttele tuleb aga probleeme. Algselt kui looduskasutus-, korrastamiseks pole võimalik arved korrektselt ära maksta, puiduga kütmist alus- kindlustusmaks, tasud lit- võtta ning omavahendid peale selle halvendab meie tasime, oli kütuse hind 15 kr/ sentside ja lubade eest. Osta puuduvad. Praegu toimib olukorda veemõõtmise vahe- m³, tänaseks on see tõusnud tuleb kemikaale jne. laenusüsteem läbi korteri- dest tulenev kahjum. 130 kr/m³. Põhivahendite ühistute. Ainuke võimalus Majandada suudame tänu Põhku kütame talvel tipp- amortisatsioon on vajalik elamute renoveerimiseks on sellele, et parematel aegadel koormuse katteks ning suvel seadmete tööressursi lõppe- hakata täiendavalt koguma müüsime osa erastamata sooja tarbevee tootmiseks. des uute muretsemiseks ning raha remondifondi. korteritest. Probleemiks on põhu kvaliteet. suuremate remontide finant- Kõige suuremaks prob- Hooldustasu hind 4.60 kr/m² Õli kasutame põhiliselt ava- seerimiseks. leemiks on elanike hüppeliselt kehtib 2005.aastast. Hinna riide korral. Oleme suutelised Üldhalduskulud kasvanud kommunaalteenuste tõusu on vältinud elamufondi kütma ka puhtalt õliga, selle moodustavad juhtivtöötajate ja võlad, põhjuseks tööpuudus ja suurenemine pärast ühine- tarbeks on katlamjas kaks nõukogu palgad, raamatu- kergekäeliselt võetud laenud. mist( ja Sääse) ning õlikatelt. pidamiskulud, transpordikulud, Põhimõtteks on võetud, et kui üürikorteritele üüri kehtes- Investeeringuid oleme teinud väljaõpe jne. raha ei jätku, jäetakse tamine. tänu laenudele ja abi- Elektrikulu on vajalik eluaseme teenuste eest Sooja hinna loodame hoida projektidele. Esimese laenu seadmete töötamiseks. tasumata. Võlgnikega tege- stabiilsena, kui ei toimu võtsime 1996.a. (õlikatelde Tänu võimalusele kütta leme pidevalt. Püüame aru hüppelist puidu hinnatõusu, renoveerimiseks ja sooja- erinevaid kütuseid on meil saada tarbijte probleemidest ja seoses uute võimsate sama- trasside osaliseks reno- sooja hind igati mõistlik ja oleme valmis lahendusi laadsete katlamajade käiku- veerimiseks). 2000.a. lähemates naaberoma-valit- leidma, sest võlad ei kao laskmisega. otsustasime investeerida sustes küsitavast väikem. kuhugi. BIO-katlasse tänu KYOTO Soojamõõtjad on paigal- Suuremate võlgade korral Neeme Malva programmi raames saadud datud kõigisse majadesse. osalisele toetusele Soome Soojakulu korrutatakse Keskkonnaministeeriumist. hinnaga ning jagatakse Pärast linna ja valla korterite üldpinnaga. Seega ühinemist saime koostöös igakuiselt on soojusenergia PIMEDAL AJAL KANNA Tamsalu Vallavalitsusega kulu ruutmeetrile erinev. Kulu toetust Keskkonnainves- sõltub välistemperatuurist, HELKURIT! teeringute Keskusest (KIK) elamu suurusest ning põhukatla projektiks ja soojapidavusest, soovitud

Tamsalu Ajaleht Lk.3 16.Eraldati Tamsalu valla koha mitteliitumisega korral- Tamsalu Vallavalitsuses 2009.a eelarve reservfondist datud jäätmeveoga üheks vahendid MTÜ-le Vajangu aastaks. 22.09.2009.a 06.10.2009 Tuletõrjeühing tuletõrjeauto 8.Nõustuti korraldatud jäätme- 1.Nõustuti ehitusloa väljasta- 1.Kinnitati Sääse Lasteaia värvimisega seotud kulude veoga liitunud kahe jäätmekoha misega elektri maakaabelliini hoolekogu koosseis. katmiseks. jäätmemahuti tühjendus- püstitamiseks aadressil: Varsa- 2.Kinnitati Tamsalu Lasteaed 17.Eraldati Tamsalu valla sageduse muutmisega ja kivi Uudeküla külas. Krõll hoolekogu koosseis. 2009.a eelarve reservfondist keelduti ühe jäätmekoha 2.Nõustuti kasutusloa väljas- 3.Täiendati väärteomenet- vahendid energiamärgise koos- jäätmemahuti tühjendus- tamisega: luses kohtuvälise menetlejana tamiseks Tamsalu valla objekti- sageduse muutmisest. ·elektri õhukaabelliini püsti- osalevate ametikohtade loetelu dele. 9.Määrati Tamsalu linnas tamisel asukohaga: Rüütli lisades ehitusseaduse § 68 ja 18.Tutvuti Tamsalu Lasteaias Laane tn 1 asuvate hoonete külas; 69 kohtuväliseks menetlejaks Krõll läbiviidud riikliku järele- teenindamiseks vajaliku maa ·kultuurimaja rekonstru- järelvalveinspektori. valve “Pedagoogide kvalifikat- suurus ja nõustuti maale eerimisel asukohaga: Sõpruse 4.Nõustuti maa ostuees- sioon, atesteerimise korraldus korteriomandi seadmisega. tn 3 Tamsalu linnas; õigusega erastamisega plaani- ja täienduskoolituse võimal- ·noorkarjalauda püstitamisel või kaardimaterjali alusel hoone damine” käigus koostatud 10.Lõpetati õigustatud asukohaga: Võhmuta külas. Toome tn 11 juurde. õiendiga. subjekti suhtes maa tagas- 3.Muudeti maakatastris 5.Muudeti maakatastris 19.Arutati sünnitoetuse tamismenetlus seoses päri- registreeritud maaüksuste registreeritud maaüksuste maksmist lapsele, kelle ema mise tähtaja möödumisega. (katastriüksuste)koha- (katastriüksuste) koha- rahvastikuregistrijärgne elukoht 11.Muudeti alates aadresse, et viia need vasta- aadresse, et viia need lapse sünni ajal oli Sõmeru vald. 16.12.1996.a kehtinud Tamsalu vusse Vabariigi Valitsuse vastavusse Vabariigi Valitsuse Lasteaia Krõll lahtioleku aega. 20.12.2007 määruse nr 251 20.12.2007 määruse nr 251 20.10.2009 Alates 21.10.2009.a on „Aadressiandmete süsteem” „Aadressiandmete süsteem” 1.Nõustuti kasutuslubade lahtioleku aeg 7:00-19:00. nõuetega. nõuetega. väljastamisega järgmiselt: 12.Kinnitati läbiviidud 4.Anti nõusolek Tamsalu 6.Nõustuti külas ·puurkaevu püstitamisel konkursi tulemusel ja valla- linnas Rahu tn 34 ohtlike ja katastriüksuse Sponsori jaga- asukohaga: Hiietamme, Uude- vanema ettepanekul Sääse vanade puude (ühe pärna ja ühe misega ja moodustatavale küla külas; Hooldekodu juhatajaks alates vahtra) raiumiseks. katastriüksusele koha-aadressi ·puurkaevu püstitamisel 26.10.2009.a Külli Eichfuss. 5.Nõustuti ühe jäätmetekke- määramisega. asukohaga: Kaljula, 13.Otsustati võõrandada koha mitteliitumisega korralda- 7.Nõustuti loa väljastamisega külas. otsustuskorras vallavara (kolm tud jäätmeveoga üheks FIE Silvi Pärn‘ale avaliku ürituse 2.Kiideti heaks hajaasustuse kinnistut) Aavere külas, aastaks. “SÜGISLAAT” korraldamiseks külas ja Kullenga 6.Eraldati MTÜ-le Tamsalu 25.10.2009.a ajavahemikul veeprogrammist toetuse saaja- külas. Los Toros toetust noorte 9:00-16:00 Tamsalu linnas te poolt esitatud: Uudeküla külas 14. Muudeti maakatastris korvpallivõistkonna Lääne- Tamsalu Kultuurimaja juures. Hiietamme maaüksusele ja registreeritud maaüksuse Virumaa meistrivõistlustel osa- 8.Eraldati Tamsalu valla Metskaevu külas Kaljula (katastriüksuse) koha-aadressi, lemise eest osalustasu maks- 2009.a eelarve reservfondist maaüksusele rajatud puur- miseks. vahendid Sääse Hooldekodus kaevu ja veetõsteseadmete et viia see vastavusse Vabariigi 7.Kinnitati toimetulekutoetuse akende osaliseks vaheta- paigaldamise aruanded koos Valitsuse 20.12.2007 määruse saajate nimekiri ja toimetuleku- miseks. täitmise eelarvetega. nr 251 „Aadressiandmete toetuse eraldus septembri 9.Anti nõusolek kahele 3.Anti nõusolek Tamsalu Vesi süsteem” nõuetega. kuus. alaealisele pärandi vastu- AS vee erikasutusloa muut- 15.Keelduti kahele toime- 8.Eraldati sotsiaaltoetust võtmisest loobumiseks. miseks Keskkonnaameti Viru tulekutoetuse taotleja oktoobris kolmele abivajajale ja jäeti 10.Kooskõlastati Vinni, Regiooni poolt. toimetulekutoetuse rahuldamata seitse taotlust. ja Rägavere valdade 4.Muudeti 03.10.2006.a määramisest, isikutel on õigus 9.Kinnitati Tamsalu valla kergliikluse teemaplaneering. korralduse nr 315 “Tamsalu taotleda elatist ennetähtaegse 2009.a eelarve vahenditest 11.Eraldati Tamsalu valla Vallavalitsuse poolt korraldatud vanaduspensionina. lasteaia toidupäeva maksu- eelarve vahenditest sotsiaal- veeveo teenuse hinna ja koguse 16.Eraldati Tamsalu valla muse kompenseerimine kuuele toetust ühele abivajajale ja jäeti kehtestamine” punkti 1.2. ja eelarve vahenditest sotsiaal- lapsele ja koolitoidupäeva rahuldamata kaheksa avaldust. sõnastati järgmiselt: tarbitava toetust ühele abivajajale ja jäeti maksumuse kompenseerimine 12.Lõpetati avalduste alusel vee hind on võrdne AS Tamsalu rahuldamata üks avaldus. kolmele lapsele ning keelduti kahe hoolealuse kodune Vesi teeninduspiirkonnas vee- 17.Kinnitati Tamsalu valla ühe taotluse rahuldamisest. hooldus. varustuse eest elanikkonnale 2009.a eelarve vahenditest 10.Lõpetati lapsetoetuse 13.Kinnitati Tamsalu valla kehtestatud vee 1 m³ hinnaga. lasteaia toidupäeva maksu- maksmine lapse vanemale ja 2009.a eelarve vahenditest 5.Vaadati läbi kolm avaldust muse kompenseerimine täien- nõustuti lapsetoetuse maksmi- lasteaia toidupäeva maksu- kariloomade või –lindude davalt kolmele lapsele ja sega täisealisele lapsele. muse kompenseerimine kuuele pidamiseks Tamsalu linna keelduti nelja taotluse rahul- 11.Tunnistati kehtetuks Priit lapsele ja koolitoidupäeva territooriumil. damisest. Adler‘ile tuletõrje veevõtu tiigi maksumuse kompenseerimine 6.Anti välja korraldus AS OG 18.Keelduti lasteaia toidu- rajamiseks (Järsi külas) antud kahele lapsele. päeva maksumuse kompen- ehitusloa väljastamisega nõus- 14.Nõustuti kasutusloa Elektra poolt Tamsalu Valla- seerimata jätmise peale tumise korraldus. väljastamisega kuuri püsti- valitsuse 08.09.2009.a korral- esitatud vaide rahuldamisest. 12.Eraldati Tamsalu valla tamisel asukohaga: Käbikuivati duse nr 278 “Korraldatud 2009.a eelarve reservfondist tee 11, külas. jäätmeveoga mitteliitunuks Elvi Astok vahendid Tamsalu Kultuurimaja 15.Nõustuti kahe katastri- lugemisega mittenõustumine” vallasekretär evakuatsiooniteede valgustuse üksuse omavahelise piiride peale esitatud vaide kohta renoveerimiseks. muutmisega Uudeküla külas. 7.Nõustuti ühe jäätmetekke-

Lk.4 Tamsalu Ajaleht Tamsalu Vallavolikogu liikmete lühitutvustus. Tamsalu Vallavolikogu liikmete lühitutvustus. REIN LALL . Sünniaeg: 11.08.1956 Andmed on võetud Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt Haridus: kõrgem, põllumajanduse mehhaniseerimine, http://www.vvk.ee/?id=11923&code=0059&scode=0786 Maaülikool 1980 Töökoht: AS Võhma PM ARDO UUDMÄE Amet: juhataja Sünniaeg: 20.01.1985 Haridus:Rahvusvaheline ärijuhtimine-finantsjuhtimine KATRIN UUDEKÜLL Estonian Business School 2008 Sünniaeg: 13.09.1979 Töökoht: Võhu Vein AS Haridus: rahvamajandus, Ülikool 2003 Euroopa Amet: turundusjuht majandus ja avalik haldus,University College Dublin 2005 Teaduslik kraad: magister ANDRUS FREIENTHAL Sünniaeg: 08.09.1959 MAARIKA BUDRIKAS Sünnikoht: Laekvere vald, Lääne-Virumaa Sünniaeg: 28.09.1967 Erakondlik kuuluvus: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Sünnikoht: Kohtla-Järve Haridus: ajalugu ja ühiskonnaõpetus, Murmanski Riiklik Haridus: kõrgem Pedagoogikaülikool 1989 zooinsener EPA 1991, LEX äriõiguse eriala Töökoht: TO.RE AUTOD OÜ Töökoht:OÜ Liivatare Amet: müügijuht Amet: juhatuse liige VARDO ARUSAAR MARTIN UUDEKÜLL Sünniaeg: 07.09.1955 Sünniaeg: 29.04.1973 Erakondlik kuuluvus: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Haridus: kesk, Otepää Spordikool 1992 Haridus:kõrgharidus kasvatusteadused Tartu Ülikool 1997 Töökoht: Uudeküla Ehitus OÜ Töökoht: Tamsalu Gümnaasium Amet: juhatuse liige Amet: direktor TIMO TIISLER MARMELT RIIBE Sünniaeg: 05.09.1987 Sünniaeg: 13.02.1955 Haridus: Rakvere Kutsekool üldehituseriala Sünnikoht: Tamsalu vald 2006 Eesti Maaülikool Töökoht: OÜ Kasepuu Töökoht: Tapa Vallavalitsus Amet: ehitusspetsialist VALDO SIMONLATSER Sünniaeg: 09.03.1960 PEEDU VIPPER Haridus: kõrgem, mehaanikainsener Tallinna Tehnikaülikool Eesti Keskerakond 1983 Sünniaeg: 20.01.1944 Töökoht: Tamsalu EPT AS Erakondlik kuuluvus: Eesti Keskerakond Amet: tegevdirektor Haridus: TRÜ 1997 Töökoht: Porkuni Kool HELLE PÄRNA Amet: õpetaja Sünniaeg: 30.04.1962 Haridus: kõrgem, pediaatria Tartu Ülikool 1986 HEIKI HALLIK Töökoht: Tamsalu Perearstid OÜ Sünniaeg: 04.06.1968 Amet: perearst Erakondlik kuuluvus: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Haridus: TTÜ , ehitus 1992 TIIT VETTIK Töökoht: AS Hallik Sünniaeg: 07.05.1971 Amet: juhataja Haridus:kesk-eri,Sisekaitseakadeemia Nõmme filiaal 1993 Töökoht: Ida Politseiprefektuur VELLO VIILVER Amet: kriminaalosakonna komissar Sünniaeg: 18.03.1961 Erakondlik kuuluvus: Eesti Keskerakond MAIRE TAMM Haridus: Tamsalu Gümnaasium Sünniaeg: 05.11.1951 Teaduslik kraad: Haridus: kõrgharidus, Tallinna Pedagoogiline Instituut 1974 Töökoht: OÜ Remgreivel Töökoht: Tamsalu Gümnaasium Amet: juhataja Amet: matemaatika- ja majandusõpetaja TOIVO HALLIK KAAREL NURMSALU Sünniaeg: 28.02.1940 Sünniaeg: 30.04.1991 Erakondlik kuuluvus: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Haridus: 11. klassi Haridus: ökonomist, TPI 1981 Töökoht: Tamsalu Gümnaasium Töökoht: AS Hallik Amet: õpilane Amet: Nõukogu esimees

Tamsalu Ajaleht Lk.5 Ühisveevärgi ja kanali- satsiooni arendamisest Tamsalu vallas. Käesoleva aasta algusest ning nõuetele vastava kvali- käivitus aktiivselt Tamsalu teediga joogivesi kõikidele veemajandusprojekti projekti piirkonna elanikele, mis elluviimine, järgnevalt ülevaade oma kvaliteedilt ja omadustelt projektist ja tehtud töödest. vastab sotsiaalministri 31. juuli Projekti nimetus: „Tamsalu 2001. a. määrusega nr 82 reovee kogumisala veemajan- kehtestatud “Joogivee kvali- dusprojekt “ teedi- ja kontrollinõuded ning Projekti abikõlblikkuse peri- analüüsimeetodid” fikseeritud oodi alguskuupäev: 19.01.2009 nõuetele; Abikõlblikkuse perioodi * kindlustada tänapäeva lõppkuupäev: 31.03.2012 vajadustele ja hügieeninõuetele Projekti eelarveline kogumak- vastava vee olemasolu kõikide sumus koosneb: ühisveevärgi tarbijate juures ehk 1. EL Ühtekuuluvusfondi pidev 24-tunnine veevarustus toetus Euroopa Liidu Ühtekuulu- piisava survega (min 20 m) ning Ehitatakse ligikaudu 1300 m oli varem väljapakutud. vusfond (Cohesion Fund) vooluhulgaga ka isevoolset sadeveekanali- Projekteerimine on jagatud Ühtekuuluvusfond loodi 1993. tuletõrjeveevõtu korral (10 l/s 3 satsiooni. kahte etappi; I etapp aastal Euroopa Liidu Maastrichti tunni jooskul); 2009 AASTA TEHTUD TÖÖD 01.november 2009 ja projekti lepinguga, et viia ellu Euroopa * tagada veevarustussüs- Projekti elluviimisega alus- valmimise lõpptähtaeg on 1. Liidu regionaalpoliitikat ning teemi toimimine võimalikult tasime veebruarikuus ja veebruar 2010. Projekteerimine aidata järele majanduslikult efektiivselt ja minimaalsete esimeseks tööks oli, on läinud edukalt ja on võimalik, vähem arenenud piirkondi. veekadudega; „Tamsalu reoveekogumisala et kogu projekt valmib juba selle Erinevalt teistest struktuuri- * kindlustada kõikidele veemajandusprojekti vee – ja aasta lõpuks. vahenditest, kus toetust jaga- projekti piirkonna elanikele kanalisatsioonirajatiste Peale projekti valmimist takse regiooniti, antakse liitumisvõimalus ühiskanalisat projekteerimine“ hanke, hanke- anname sellest vallarahvale Ühtekuuluvusfondist toetust siooniga ; dokumentide ettevalmistamine, teada ja siis juba täpselt liikmesriikidele. Valdkonnad, * vähendada reostusainete hankeplaani täpsustamine millistes piirkondades ja mida Ühtekuuluvusfond toetab sattumise riske põhjavette ja (veebruar – aprill). millistel tänavatel, milliseid töid on keskkond ja transport, veekogudesse läbi amorti- Seejärel Projekteerimishanke hakatakse tegema. eesmärgiga viia riigi kesk- seerunud ebatihedate kanali- läbiviimine: Sellele järgneb ehitushanke konnasektori seisukord vasta- satsioonikaevude ja –torustike; 27. aprill Hanketeade Tam- ettevalmistamine ja hanke vusse Euroopa Liidu nõuetega * vastavalt vanusele ja salu Valla kodulehel. (lihtmenet- väljakuulutamine. ning saavutada hea trans- seisundile tuleb ette näha lus) Kui järgmise aasta algul pordiühendus Euroopa Liidu torustike ning kaevude reno- 6. mai Pakkumiseelne koos- valime ehitajad siis reaalne liikmesriikide vahel. Keskkonna- veerimine, mis tagaks vee- ja olek. Võimalus pakkujatel ehitusaeg algab järgmise aasta sektoris on peamine osa kanalisatsioonivõrgu tõrgeteta tutvuda olukorraga kohapeal ja kevadel. Ehitus haarab Tamsalu Ühtekuuluvusfondi eelarvest toimimise ning teeks võima- esitada küsimusi. linna ja Sääse asulat. suunatud veevarustuse, heitvee likuks selle opereerimise, 15. mai. Küsimuste esita- See kunas ehitustegevus puhastamise ning jäätme- hoolduse ning remondi kaas- mise viimane tähtaeg. täpselt algab ja millises järje- käitluse infrastruktuuri kaas- aegsel tasemel. 19. mai. Pakkumiste esita- korras hakatakse ehitama ajastamisele Projekti üldised tehnilised mise tähtaeg ja pakkumiste selgub järgmise aasta algul kui Lisainformatsioon EL struk- näitajad: avamine. ehitushanked on läbiviidud. tuurifondide kodulehelt http:// Projekti käigus ehitatakse Dokumendid võtsid välja 5 Kindlasti teavitame sellest ka www.struktuurifondid.ee/ ligikaudu 4500 m uusi ise- ettevõtet. Pakkumuse esitas 4 vallakodanikke sest ehitus- 2. Tamsalu valla eelarvest voolseid kanalisatsioonitrasse, ettevõtet. Kvalifitseerunud tegevus toob kaasa liiklus- eraldatavad rahad renoveeritakse ligikaudu 4700 pakkujaid oli 4 ja kõik esitatud korralduse muutusi ja muuda- 3. Tamsalu Vesi AS inves- m kanalisatsioonitrasse. pakkumused hinnati. tusi ka veevarustuses. Ehitus- teering Ehitatakse survekanalisat- Edukaks pakkuja on AS K&H tegevus toob kindlasti ajutisi Projekti üldiseks ees- sioonitrasse ligikaudu 1300 m, 1. juuni 2009. Lepingu sõlmi- ebamugavusi Tamsalu linna märgiks on Tamsalu valla ÜVK ehitatakse 4 (5) uut reovee- mine eduka pakkujaga (AS K&H) kodanikele ja ka Sääse asulas süsteemide vastavusse viimine pumplat ja rekonstrueeritatakse Lepingu lõpptähtaeg 1.veebruar elavatele inimestele. Euroopa Liidu ja Eesti seadus- 2 (1). 2010. Loodan, et vallakodanikud andlusega nõutud tasemega, Ehitatakse ligikaudu 5000 m Hankemenetlus kulges pla- suhtuvad ajutistesse ebamuga- mis tagaks tarbijate puhta uut joogiveetorustikku ja rekons- neeritult. Osalejad ei esitanud vustesse mõistvalt ja seda ikka joogiveega varustamise, reovee trueeritakse ligikaudu 4300 m proteste ega ka märkusi. parema elukeskkonna nimel. kogumise ja nõutud tasemel koos siibrite ja hüdrantidega. Koostöö projekteerijaga on puhastamise ning keskkonna- Rekonstrueeritaksekaks 2 olnu väga konstruktiivne. Töö Lugupidamisega, riskide minimiseerimise, täp- joogiveepumplat ja paigal- käigus oleme teinud projektile Arvi Põldaas Projektijuht semalt: datakse joogiveetöötlussead- palju täiendusi ja leidnud mob: 5049411 *kindlustada tervisele ohutu med. oluliselt paremaid lahendusi kui [email protected]

Lk.6 Tamsalu Ajaleht Toimetajalt. Oktoober, viinakuu oli seekord ka kohalike omavalitsuste valimise juba sellest, kui tõsised on erimeelsused valla tuleviku osas. kuu. Olulised olid valimised alla poole meie valla inimeste jaoks. Valimisliidu Tamsalu Vald valimistejärgsel koosolekul lepiti See näitas, et paljude inimeste jaoks ei ole kohaliku tasandi kokku, et vallavolikogu esimehena jätkab Andrus Frienthal ja tegemised olulised niikaua, kuni nende endi heaolu kannatada ei vallavanemana Toomas Uudeberg. Kuna Kaarel Nurmsalu esitas saa. Et edasiminekut ja positiivseid arenguid eriti ühinemiseelse valimiskomisjonile palve peatada oma volitused kolmeks kuuks, ajaga võrreldes ei saanud ka suurimad pessimistid eitada, polnud Milvi Veebel loobus volikogukohast, kuna soovib edasi töötada põhjust protestima ega erilist vahetust tegema tulla. Ja need, kes valla sotsiaalosakonnas ja Toomas Uudeberg vallavanemana valima tulid, andsid jätkamise mandaadi vanadele olijatele. volikogusse ei saa kuuluda, saavad ilmselt mandaadi kolm Huvitav oli vaadata elektroonilise hääletuse tulemusi. Ootasin, et järgmist VL liiget Heiki Hallik, Vello Viilver ja Toivo Hallik. siin saavad palju hääli nooremad kandidaadid ja need, kes oma VL koosolekul lubasid valitud volikogu liikmed tõsiselt reklaami suures osas läbi neti tegid, aga see arvamus osutus analüüsida valukohti vallas ja neid aspekte valla juhtimiseses ekslikuks. Ka elektroonilistel valimistel osutus edukamaks Toomas mida oleks vaja muuta. Uudeberg 47 häälega, järgnesid Katrin Uudeküll 12, Valdo Pavo Raudsepp Reformierakonnast arvas, et eesmärgiks seatud Simonlatser 10, Heiki Hallik, Ardo Uudmäe ja Andrus Feienthal 9 kahest kohast volikogus puudujäänud 4 häält jäid vähese reklaami ning Vaike Amur 8 häälega. Kokku sai VL Tamsalu vald 146 ja mõnede hääletamata jätnud erakonna pooldajate taha. Ta lootis, elektroonilist häält, VL Kogu Valla Heaks 58. Nii et eelduste kohaselt et Argo Uudmäe esindab nende erakonna vaateid volikogus enam internetti kasutavad ja ehk nooremad andsid oma hääle väärikalt ja palus tänada kõiki toetajaid. ligikaudu samas proportsioonis kui tavameetodil valijad. Valimas käis 150 inimest rohkem kui eelmisel korral 2005 aastal. Uutele volikogulastele sooviks julgust oma arvamuste Suurima individuaalse häälte arvu kogus nagu eelmiselgi korral väljaütlemisel ja tarkust otsuste tegemisel. Ajad on rasked ja Toomas Uudeberg 326/340(2005), järgnesid Andrus Freienthal loodetavasti suudavad valituteks osutunud leida mõistliku 96(72), Vardo Arusaar 73(32), Katrin Uudeküll 73(32). Volikogust jäi tasakaalu soovide ja võimaluste vahel. seekord välja 2005 a kolmanda tulemuse 69 häält saanud Sirje Aga sügis on tulnud, pimedus ja rõskus pressivad peale. Major. Vaadake spordikompleksi treeninguaegadest omale sobiv, minge Väga hea meel on, et volikokogusse osutus valituks Kaarel õue värve heldelt pillavasse loodusesse ja ärge laske masendusel Nurmsalu, Tamsalu Gümnaasiumi õpilane, tehes sellega ajalugu hinge pugeda. meie vallas. Hea tulemuse said noored Egle Tiitsmaa ja selle aasta Ootan lugejaid ikka teisipäeviti kella 9 – 11 vallamaja saalis. TG vilistlane Siret Villmann. Noored mehed on volikogusse valitud Telefon on 53339749, meiliaadress [email protected]. Ardo Uudmäe ja Timo Tiisler. Vanim volikogu liige on Peedu Vipper. Materjal ajalehte kuni 20. novembrini palun elektrooniliselt, kui Uusi liikmeid volikogus on kuus. See tundub olevat paras vähegi võimalik. proportsioon värske mõtte ja traditsioonide vahel. Kui vaadata valimislubadusi, siis senised võimulolijad ehk VL Tamsalu Vald esitas oma platvormi samal kujul kui eelmistel valimistel. Välja olid toodud kindlad asjad, mida toetatakse ja mida ära tehakse. Konkurendid VL Kogu Valla Heaks tunnistasid seniste arengute õigsust ja lubasid valla teha atraktiivseks noorematele ja mõtlemsvõimelistele inimestele, tutvustades samas oma vähemtuntud kandidaate. Valimiskoosolekuid pidasid mõlemad valimisliidud, kohal olid aga enamasti kandideerijad ise. Mina osalesin kahel VL Kogu Valla Heaks koosolekul Tamsalus ja Porkunis. Mõttevahetused neil koosolekutel olid huvitavad ja intrigeerivad, vahepeal läks kohati üsna tuliseks vaidluseks. Teemadeks näiteks suured küttearved Tamsalu Kalorilt, Porkuni Tamsalu kultuurimaja juures peatub koolikompleksi tulevik kui uus koolimaja valmis jne. Kindlasti olid need teemad, mis oleksd huvitanud palju rohkemat arvu inimesi, pangabuss üle nädala kolmapäeviti kui kohal viibisid, aga kahjuks ei tule inimesed kodust välja niisama kell 10.45–11.45 lihtsalt rääkima ja arutlema. Katrin Uudeküll VL Kogu valla heaks (28. oktoober, 11. ja 25. november, liidrina ja peamise agiteerijana oli teinud tõhusat tööd oma 9. ja 23. detsember) valimisliidu kandidaatide otsimisel ja reklaamimisel. Siiski tundus, et seda olulist sõnumit mille uue/teistsuguse poole tuleks vallas Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! püüelda või mida on siis seni väga halvasti tehtud, et meeskonda Bussis saate: tuleks vahetada, valijani viia ei suudetud. • nõu pangateenuste kohta Volikogus on oluline, et esindatud oleksid võimalikult paljud • tellida ja kätte pangakaardi huvigrupid ja uues volikogus see nii ka on. Territoriaalset printsiipi • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta vaadates on enamus Tamsalu kandidaate, oma esindajad on Uudekülal(3), Porkunil, Vajangul, Kuiel, Sääsel. • teha arvuti abil makseid Eraäris töötab 10 volikogu liiget, hariduses 4, meditsiinis1, • sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid korrakaitses1, kohalikus omavalitsuses(mitte meie vallas) 1. Meie vallas pole seni erakondadesse ega valimisliitudesse Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee kuulumine takistanud omavahelist koostööd ja opositsiooni selle Küsige lisa 6 310 310 sõna tõsises mõttes pole tekkinud. Kas see nüüd juhtub, sõltub

Tamsalu Ajaleht Lk.7 Hanno Tamm – koguja Hanno Tamme tunnevad Tamsalu inimesed kui haudade tähistamise eestvedajat, vaskristide haudadele panijat ja selle eest ka riigilt kõrge tunnustuse saanud aktiivset inimest. Hanno korraldas suvel oma suvekodus Väike – Maarja valla Kaarma Tagakülas asuva Tisleri talu õuel kirvenäituse, mida ta ka mind vaatama kutsus. Näitus oli väljas õuel, kirveid oli palju , erineva otstarbe ja väljanägemisega, hiljem näitas ta ka pikka rehealusesse mahutatud muljetavaldavat hulka igasugust muud vanavara. Selle kogumine oli Hanno Tamme salaarmastus olnud juba pikka aega. Sama harrastusega olid seotud ka tema huvi Väike – Maarja kiriku vitraazakna ja teiste vanade objektide taastamise vastu. Vanavara kogujaid on mitut sorti, osale neist on see elatusallikas, Hanno on pikka aega tegelenud ka väga spetsiifilise valdkonna osale lihtsalt hobi või tahe millegi eriti haruldasega küllatulnuid – vana apteegisisustuse kollektsioneerimisega. Kollektsiooni rabada. pärliks on klassik Oskar Lutsu teoste ekraniseeringutes kasutatud Hanno ütles, et tema harrastus sai alguse oma isakodust kenasti restaureeritud Paunvere vana apteegi rohuriiul. Hanno Tamsalu valla Loksa külas. ütles, et uute apteekide valmimisel läks vana sisustus tihti otseteed Tuttavaid ja armsakssaanud esemeid ei visanud ta nende prügimäele. Talle anti siis teada ja paljud huvitavad ja unikaalsed tarbimisväärtuse kadudes ära vaid pani rehe alla ära. Hiljem asjad ongi niimoodi saadud. Huvitav on vaadata vanu nutikalt hakkas ta juba teadlikult ka mujalt huvitavaid või haruldasi asju tehtud tabletisahtled ja muid asju mille otstarvet tuleb otsima. Vene ajal maksid need suhteliselt vähe, nende väärtust ei minusugusele võhikule üsna pikalt seletada. teatud ja tihti paluti kasutu „kola“ lihtsalt jalust minema viia. Paljud Hanno ütles, et tema harrastusel on üks üsna otsustav soodsalt asjad ongi kõrvaltvaataja jaoks täiesti tähenduseta, Hanno oskab mõjuv asjaolu – tal on olnud ruumi oma asjade hoidmiseks. Ausalt aga igas asjas näha unikaalsust, esemele annab tihti erilise näo öeldes ei kujuta ette tänapäeval kuskil korteris või linnahäärberis ka teda saatev lugu. Iga asja kohta oskab Hanno rääkida, kuskohalt olevat vanavarakogu. Eluviis on teistsugune ja vanad asjad see pärit on, kuidas saadud, mis on otstarve, sest paljudel vistatakse kergekäeliselt lihtsalt minema, tihti isegi üsna korralikud. vanematel asjadel ei teadnud minagi, milleks seda täpselt kunagi Hanno ei osanud öelda, mis tema kollektsioonist edasi saab. tarvitati. Hanno rõhutas, et ta pole vanavaraga kaupleja, oma asju Paljud väärtuslikud unikaalsed ja meil säilinud ainueksemplarid ta raha teenimise eesmärgil müünud pole. on ta deponeerinud(hoiule andnud) muuseumidesse, nii Tallinna Hanno kollektsiooni uhkuseks on suur foto, mis ilmselt oli omal kui mujale. Aga kindlasti tahab ta neid rohkem näidata. ajal üsna unikaalne ja kallis. See on praegu küll naabervalla Kirvenäitus suvel oli esimene, nüüd oktoobri lõpul avas ta Väike muuseumis, aga kuna tegemist on Tamsalu valla Loksa küla – Maarja muuseumis näituse kus on välja pandud palju haruldasi Pärna talu pere pildiga, siis on Hanno selle Tamsalu muuseumile ja unikaalseid asju, palud neist on pärit ka meie vallast. Tasub lubanud. vaatama minna, eriti siis, kui Hanno väljapanekut ise tutvustab. Läbi nende vanade asjade ja nende lugude saab kaasa elada Pilte Sotsiaalkeskuse avamisest ajaloole, meie kunagi elanud esivanemad muutuvad lihast – luust inimesteks, näiteks kui vaatate Hanno isa mantlit ja ülikonda, milledega käivad ka kaasas lood nendest kes need on õmmelnud, kus neid on kantud, milline on kangas jne jne Näitus Väike – Maarja muuseumis on avatud esmaspäevast reedeni kella 10 – 17. Veel saata Hanno Tamme hobist lugeda http://sakuvald.ee/5638, http://www.virumaateataja.ee/ ?id=148139,http://www.v-maarja.ee/ index.php?part=sm_tmpnl&nl_id=juuni,%202002&art_id=21

Ain Aasa

Maria Vaiksaar, Helgi Mamai ja Eha Aino on uue keskusega rahul.

Lk.8 Tamsalu Ajaleht 2009. a. suvi Paemuuseumis Paemuuseum avas külas- arstidele kui ka erineva kooli lainele. Suur oli ka Ida- matkarajal. Kui kõigele ühe tajaile uksed maikuuga. Viis vanusega osavõtjaile, seda Virumaalt muuseumi külas- päevaga nn ringi peale ei jõuta kuud oli muuseum avatud neljal korral suve jooksul. tajate arv. Suhelda tahetakse teha, tuleb tagasi tulla. Paljud nädalaringselt kella üheteist- Kolmel korral on Tõrva just keeleõppe seisukohalt eesti olid korduv-külastajad. kümnest kuni õhtul kella kuueni. turismitalu buss toonud Valga keeles. Paemuuseum on olnud Nii on avatud enamik Eesti Vene Gümnaasiumi õpilasi Sihipäraseid huvilisi tõi kokkusaamiste ja suuremate muuseume. Kindel - muuseumi paekiviga tutvuma. paemuuseumi Eesti Vikerraadio ürituste kohaks. Meeldiv oli, et olekuaeg võimaldab muuseumi Maikuu on olnud tavaliselt just saade „Ühiskülastus“. Üllatav aastaid tagasi Tamsalus kooli külastada ka juhutulijail. Need kooliekskursioonide päralt. oli, et kaks tundi pärast saate lõpetanud, tegid õppekäigu on külastajad, kes kindlalt ei tea, Tallinnast tuldi lausa suure- eetris kõlamist, tuldi muuseumi paemuuseumi. missugust paika tahetakse suure grupiga: 60 algklassi- kuuldule kinnitust saama. Saate Hooaja lõpetamise eel oli taas külastada, kuhu päeva lõpul õpilast korraga muuseumiõuel! lõpus esitatud küsimusele telesaates „Prillitoos“ juttu välja jõutakse. Ja nii satutakse Siin peatuti paar tundi. Ja „Kuidas sai paekivi koolikotti?“ paemuuseumist ja Tamsalu tihtipeale uudsetesse paika- hakkama saime, s.t suutsime vastajate hulgast loositi välja Ain Lubjapargist. desse ja imestatakse, miks küll õpilastele leida tegevusi ja Aasa meene „400 miljonit aastat Muuseum on tuntust kogunud varem – näiteks Porkunit – ei meelelahutust. sinu käes“ ja selle omanikuks ja siia tullakse üha teadlikumalt. ole üles leitud. Ära võib märkida ka rahvus- sai Urve Karmo. Tema on Osatakse küsida Porkuni järve Kes Porkuni paemuuseumis vahelise jalgrattatee Porkunist paemuuseumis varem käinud, saladusliku kadumise kohta, on käinud, see on kirjutanud läbisõidu kasulikkust: pae- aga lubas uuel hooajal kindlasti huvitutakse ujuvate saarte lahkudes külalisraamatusse muuseum on üles leitud. Siin tagasi tulla. olemusest. Ka kohalikust koolist väga häid kiidusõnu ka Porkuni peatutakse, puhatakse, käiakse Tuntust muuseumile ja ja selles õppijatest tahetakse kui küla kohta: puhas, vaikne, muuseumis, vaadeldakse Porkunile lisas telemeedias teada. heakorrastatud küla. ümbrust ja jätkatakse reisi. kajastatud film „Porkuni Soov on, et iga kohalik oskaks Suured ekskursioonid on Jalgratturite Porkuni toojaks on müsteerium“. Sedagi oldi siiasõitnu küsimusele lühidaltki toimunud etteteatamisega. noor giid Leedust. vaadatud ja nähtut tuldi üle anda olulist teavet küla ja meie Koostöö laabub Tallinna Ka Laululinnu külalistemajas vaatama. magnetite kohta. Selleks tulge turismiarendajate-giididega. peatujad on paemuuseumi Palju oli energiarajalegi muuseumi ja kuulake uut ja Kevadeti lepitakse muuseumi- külastanud. Külalisraamatu pea suundujaid. Hea, et Porkuni huvitavat paekivi kohta ning ga kokku külastuspäevad ja iga kolmandal leheküljel on saabujail on võimalus valida rääkige kuuldut edasi. osavõtjate arv. Nii on toiminud saksakeelne sissekanne. mitme tegevuse vahel: Tallinnas tegutsev J. Masing, Augustikuu oli perede päralt. paemuuseumis ekspo- Ella Vikk Paemuuseumist kes on organiseerinud ekskur- See tähendab, et enne neerituga tuvumine, ajaviitmine sioone nii pensionäridele, septembrikuud häälestutakse järvel, energia kogumine

Sel ajal oli kooli eelarve väga täpselt sahtlitesse jaotatud. Eriti Porkuni vanalinna torni rangel arvel oli palgafond. Riigi poolt olid määratud ametinimetused ja nende arv ning palgafond vastavalt sellele. taastamise lugu. Nende kitsenduste tõttu tuli tegelda kooli põhitegevusega üldse mitte seonduvate aladega: tuli pidada abimajandit, kasvatada vilja Kaljo Pilt, Porkuni Kooli direktor 1972-1982 ja kartulit, lehmi ja sigu, pidada tööhobuseid. Abimajandile kui Ühel 1975.aasta päeval jõudsime äratundmisele, et nelja aasta isemajandavale ettevõttele anti palgafondi vastavalt vajadusele. pärast saab von Borchi suveresidents 500 aastaseks. See tuleks Sealt tekkis ka võimalus maksta ehitus- ja remondimeestele palka. taastada. Taastada sai muidugi ainult väravatorni, sest viimane Muidugi oli abimajandist koos aiandiga kasu ka koolile. ringmüüri põhjapoolne jupp oli hiljuti ümber lükatud, kuna oli lastele Abimajand müüs oma toodangut koolile ja töötajatele ohtlik. omahinnaga. Kasvandike söögilaud, kus lõunastasid ka paljud Remondi- ja ehitustöid iseenesest me ei peljanud, kuna töötajad, sai rikkalikum. Töötajatel oli soodne osta täispiima ja kõnesoleval perioodil tegime seda laial rindel. sealiha, mida jaekaubanduses peaaegu ei olnudki, koha peal. Valmis elumaja, praegune Järvekalda 12; lõplikult valmis aiand Mõned ostsid abimajandist ka aiasaadusi ja kartulit. Kartuleid kolme köetava ja kolme külmkasvuhoonega ning tellisid meilt ka ministeeriumi töötajad. automaatkatlamaja ja kastmissüsteemiga; Porkuni algkooli maja Ka personalil tuli abimajandi töödes kaasa lüüa, eriti heinatööl. ehitati ümber korterelamuks ja lossi väljaehitamata kelder Kuid enamikule meist kui maainimestele ei olnud see probleemiks. laoruumideks; 14 korterit varustati sooja veega; rajati staadion, Hiljem kasutati juba ka pallimismasinat. staadionimaja ja suusabaas ning ehitati ca 6000 m2 Kui oleme nüüd saanud ülevaate ajajärgu taustast, tuleme eterniitkatuseid. Koolile kuulus 46 hoonet ja rajatist, nende hulgas linnuse väravatorni juurde tagasi. Tornist olid järel vaid lagunevad 12 elamut ja 60 korterit. Et tööjõudu saada ja hoida, tuli paljude välisseinad. Ei katust ega vahelagesid. Tornis oli suur veepaak, korterite kogu korrashoid, kuni luku vahetamiseni, ära teha. Polnud kust vesi isevoolu teel jooksis lossi tornis olevasse paaki ja sealt ju sel ajal inimestel autosid, kogu personal pidi elunema Porkunis. hoonetesse laiali. See süsteem tuli likvideerida. Selleks paigutati Peale elamu Järvekalda 12 ehitamise, mille tegi Rakvere MEK, kaevumajja hüdrofoor ja ehitati uued vee välistrassid, et üle minna tuli peaaegu kõik muu teha oma jõududega. Selleks oli ehitus- ja surveveevärgile. See kõik tehtud, olime valmis torni remondi kallale remondibrigaad. 2-4 meest töötasid 5 päeva nädalas ja 10 aastat asuma, kuid siis selgus, et me ei tohi seal näppugi külge panna – järjest. Peale selle ajutised ehitustöölised. Tol ajal raha oli veel muinsuskaitse objekt. Senini olime olnud ise nii arhitektid, kuidagi võimalik saada, aga ehitumaterjalide hankimiseks pidi projekteerijad kui ka ehitajad, nüüd tuli alustada kaevamiste, majandusdirektor olema tõeline varustamisvirtuoos, et brigaad uuringute, laborianalüüside ja projekteerimisega. Alles siis sai saaks seisakuteta töötada. Kõik oli limiteeritud ja fondeeritud. ehitama hakata. Kaevamised ja uuringud andsid huvitavais Naelakastki tuli Tallinnast varustusvalitsusest tuua, sest tulemusi. Näiteks torni sees idapoolses nurgas kaevati nelja kauplused asutustele müüa ei tohtinud. meetri sügavune ðurf, aga vundamendi põhja kätte ei saadud.

Tamsalu Ajaleht Lk.9 Krohvi keemilime analüüs näitas, et selle koostises on peale ca 100 000 rubla. Kui arvestada, et õpetaja palk oli sel ajal 170 munavalge ka hapupiim. Tuletõrje nõudel raiuti kirdepoolse seina rubla kuus ja praegu 10 000 krooni, siis praeguses vääringus teisele ja kolmandale korrusele tagavaraväljapääsud. Ühe maksaks see töö peaaegu 6 miljonit. tegemisel kompressoripeitel lõhkus ära vuugi ja siis sai kivi kätte, Ei olnud määratud täituda tolleaegsete tegijate soov, et teisel aga vastupidi, esmalt andis järele paekivi, siis alles vuuk. vanalinnatorn saaks taastatud Porkuni linnuse 500.aastapäevaks. Torni taastamisel oli kolm head “tähtede seisu” ja üks halb. Hea Ka teine soov-, et taastatud vanalinnatorni hakatakse kasutama oli see, et sel ajal oli riigi muinsuskaitse peainspektoriks Virumaa koolipere vaba aja sisustamise ja külaliste vastuvõtu ruumidena - mees Fred Tomps. Ta oli meeldivalt üllatunud, kui läksin ta jutule , ei täitunud. sooviga torn taastada. Ta oli harjunud sellega, et asutused, mille Kuid taga nutta seda ka ei maksa. Selle asemel on nüüd meil hoolde olid muinsuskaitse objektid antud, leidsid palju põhjusi, Porkunis teadaolevalt ainuke paemuuseum maailmas. miks neid korras hoida pole võimalik. Ja nüüd tuleb üks väike kool ja näitab ise üles initsiatiivi. Ta võttis projekteerimise korraldamise Toimetajalt: Sellel aastal on oma mureks. Sel ajal olid need organisatsioonid väga koormatud. Porkuni Paemuuseumi koduks Projekti valmimine võttis aega harilikult aastaid, kuid Porkuni oleval väravatornil niisiis juubel, linnuse väravatorni taastamisprojekt valmis mõne kuuga. ehitamisest möödub 530 aastat, Teine hea enne oli see, et töid hakkas tegema Rakvere millega see on ilmselt valla Restaureerimisvalitsus. Selle juhataja, Gunnar Kirss oli vanim ehitis. Loodame lugejani restuareerija mitte ainult ametilt, vaid ka hingelt. Ta juhtis tuua ka selle, kuidas mõte luua töid suure tähelepanuga, viibis sageli kohal ning lahendas Paemuuseum alguse sai ja keerulised probleemid loovalt ja paindlikult. teostuseni jõudis. Porkuni Ja kolmas. Eesti Kurtide Ühingu juhatus nõustus töid Paemuuseum avati 4. finantseerima, esialagu teadmatagi, mis see maksma läheb.Aga juunil1992 aastal. maksma läks ta kõvasti. EKÜ tollane esimees Mihkel Migasto, ise Porkuni kooli endine kasvandik nägi, kuidas torn aastakümnete jooksul lagunes. Pealegi hoidis kurtide ühing kooli kui silmatera ja oli nõus kinni maksma kõik kulutused, mille mõistlikkust me suutsime põhjendada. Ehituse ja remondi alal pidime kalkuleerima, kui palju me suudame teha ja palju me suudame ehitusmaterjale hankida. Meie tolleaegne kavatsus oli hakata taastatud torni kasutama kasvandike vaba aja sisustamise ja külaliste vastuvõtu ruumidena. Halb oli see, et vahele tuli 1980.a. olümpiamängude purjeregatt. Kõik ehitajad viidi Tallinna, kaasa arvatud Rakvere restaureerijad. Tööd torni kallal seiskusid mitmeks aastaks. Kui jätkata sai, tuli kohati tellinguidki remontida ja mõndagi tornis ümber teha. Seega von Borchi suveresidentsi väravatorni, ehk käibeloleva nimega - vanalinnatorni - me 500.aastapäevaks 1979.a. taastada ei jõudnud, kuid 1982.a. suvel tööd siiski lõpetati. Viimasena pandi maasse keskküttetorustik koolimaja ja torni vahel. Ainult pump jäi paika panemata. Hiljem aga esialgset kavatsust muudeti ja mindi üle elektriküttele. Nagu eespool öeldud, maksma läks torni taastamine kõvasti – LJUNGBY LASTELAAGER 2009 Tamsalu NNKÜ-NMKÜ kaudu oli Tamsalu lastel võimalus osaleda tutvusime elu-oluga ja puhkasime pikast reisist. Lapsed tutvusid Rootsis YMCA lastelaagris juba üheksandat suve. Suvist lastelaagrit omavahel ja kohaga, mängisid jalgpalli ja muid liikumismänge. korraldab Per-Göran Moberg, kes organiseerib lastele tegevusi, et 3. juulil sõitsime bussiga Halmstadi. Kus saime veeta laheda nad saaksid veeta toreda suvepuhkuse. Sellel aastal oli laager ennelõuna rannas, ilm soosis meid, sooja ja päikest oli küllaga. Ljungbys asuvas orienteerumisklubis Finnstugan, mis asus Käisime külas Berith ja Göran Sveleniusel, sõime nende juures maalilise looduse keskel. Maja ümbritses mets ja maja taga asus lõunat. Käisime “Save the Children” kasutatud asjade poes, kust järv, mis oli lastele mõnusaks jahutuseks palavatel suvepäevadel. lapsed said endale valida paar asja kingituseks. Samuti olime ümbritsetud terviseradadest, mis andis võimaluse 4. juuli hommikul tegime endale kaasa mõned võileivad ja sõitsime sportimiseks. Ljungby veeparki, kus oli lustimist mitmeks tunniks. Peale lõunat Nii nagu mitmel eelmiselgi aastal olid laagrisse sõitvad lapsed külastas meie laagrikohta “Save the Children” organisatsiooni üks pärit kolmest erinevast Eestimaa paigast: Tallinnast, Saaremaalt ja liikmetest, viies lastega läbi erinevaid huvitavaid tegevusi. Saime Tamsalust. Igast kohast viis last ja üks kasvataja. Laagris osalemine mõõta käe reaktsioonikiirust, õppisime meisterdama paberist on igal aastal kõigi laste jaoks tasuta. Seekord astusid 30.juunil erinevaid kujundeid ja meisterdasime igaüks lennuki mida hiljem Rootsi poole teele Tamsalu valla lastest Ülari, Johhanna- proovisime võimalikult kaugele lennutada. Meisterdamisvahendid jäid Magdaleena, Anet, Martin ja Triinu. lastele laagripaika, et neid ka hiljem oleks võimalik kasutada. Tamsalust alustasime teekonda 30. juunil, suundudes Tallinna 5. juulil oli hommikune aeg puhkamiseks ja ujumiseks mõeldud. D-terminali, kus kohtusime teiste laagrilistega. Pakkisime oma asjad Õhtul organiseeriti lastele sünnipäevapidu, iga laps sai endale bussi, mis sellel aastal oli kogu laagri vältel meie kasutused. kingituse. Suurde tuppa oli laste jaoks ülesse seatud disko-tehnika, Tallinnast läksime “Viktoria I” pardale, laevas ootas luksuslik mis andis võimaluse õhtuti korraldada diskot. õhtusöök ja palju põnevust. 06. juulil sõitsime jälle bussiga Halmstadi. Käisime külas Anita ja Stockholmi jõudsime 1. juuli hommikul, kust alustasime mitme Bengt Gustafssonil suvemajas Östastrandis, kus pakuti meile tunnist sõitu Ljungbyse. Kohal olime 1.juuli õhtul, seejärel tutvusime hommikusööki. Siis nad viisid meid mere äärde krabisid püüdma ja majaga, kus peatusime. pärast käisid mõned kiiresti ka meres ujumas. Krabide püüdmine oli 2. juulil toimus kogu tegevus laagripaigas, käisime järves ujumas väga põnev. Kõik krabid lasti kivide peal vabaks ja nad kiirustasid

Lk.10 Tamsalu Ajaleht tegutsenud. Et tegime korralikku merre tagasi. Peale krabipüüki Intervjuu tundmatuga tööd ja olime usaldusväärsed nautisime veemõnusid, kuigi ilm Kas tahad, et sinu nimi ilmuks ka lehes ? partnerid, tuli tööd juurde, oli üsna tuuline oli vesi väga soe. Ei. vahepeal oli meil juba Peale randa ootas ühes Miks ? kümmekond meest aga rasked külalistemajas lapsi väga rikkalik Ma ei taha avalikku tähelepanu. ajad on meilegi mõjunud. Firma lõunasöök. Kus sa koolis käisid ? tegemise järgselt tuli hakata 07. juulil käisime Laganis Põhikoolis ja peale seda ametikoolis. asjaajamisega tegelema, põdrakasvatuses, kus saime Miks sa kõrgkooli ei tahtnud minna ? raamatupidamist ja muud põtru elusuuruses vaadata. Õppimine mulle ei meeldinud, oma käega midagi teha tundus õppida. Seni oleme hakkama Külastasime vanade autode õigem ja hingelähedasem. saanud. Teeme ka ise koos muuseumi ja mängisime golfi. Ja peale kutsekooli ? meestega tööd, aga orgunn Pärast veetsime paar tundi Sain tööd oma erialal ja kahes maakonna väikeettevõttes tuleb veel lisaks teha. Kuna Ljungby veekeskuses. töötasin üle kahe aasta, siis läksin Soome tööle. natuke oli algul raha kõrvale 08. juulil sõitsime taas Miks ? pandud, oleme saanud ilma mereranda, sedakorda saime Mõlemas kohas oli algus ilus, töö oma erialal meeldis mulle, laenudeta hakkama, tööriistad ujuda Mellbystrandis, kus lained aga raskuste ilmnemisel hakkas palk viibima, omanikud ei ja muu oleme kohe välja ostnud. olid võrratud ja päike andis nahale pidanud kinni kokkulepetest, teises kohas tuli tööd kogu aeg Kas koju tulla ei ole tahtmist ? ilusa pruuni värvuse. Per-Göran juurde, palga tõstmisest aga ei räägitud midagi. Siis juhtuski, et Oleme oma partneriga sellele ostis igale lapsele jäätise, mis oli tuttav tuli Soomest ära ja läksin sinna tema asemel lihttööd tegema. kogu aeg mõelnud, aga on kaks väga kosutavaks suutäieks sellel Kas seal oli kergem ? olulist põhjust. Esimene on see, kuumal suvepäeval. Jäätis Töö oli raske ja üksluine, aga palganumber oli hoopis teine kui kogemus siin ja mujal on söödud asusime tagasiteele. kodumaal. Meisse kui töötajatesse suhtuti hästi, töö oli ametlik, näidanud, et mujal maailmas Tagasi jõudes ootas meid ees meil oli haiguskindlustus ja maksud läksid ka pensionifondi. Tööd peetakse kinni antud sõnast ja kalavaagen, mis tekitas mõnusa tegime nii, et kolm nädalat tööl ja üks kodus. Töökoht oli üsna sõlmitud lepingutest, mida meil söögiisu, ruttu keetsime juurde väikeses kohas ja kohalikud meisse eriti hästi ei suhtunud, nii et kahjuks tihti ei ole. Väiksemaid karulid ja oligi aeg asuda väljas aega viitmas eriti ei tahtnud käia. tegijaid kooritakse halasta- õhtusööki sööma. Kui kaua seal töötasid ? matult ja eriti suhtumine on 09. juulil käisime veel viimast Poolteist aastat, siis pakuti tööd teises firmas seadmete niisugune, et ei kutsu tagasi. korda veekeskuses Ljungbys. remontimisel. Kui eelmine firma kus töötasime, oli soomlaste Teine põhjus on muidugi see, Tagasi laagrisse minnes oma siis see oli eestlastest omanike firma, kes tegi allhanketöid. et mujal on teenimisvõimalus hakkasime tegema Palganumbris natuke võitsime tänu sellele, et osa tasust saime palju suurem, kuigi töö on ettevalmistusi õhtuks, sest õhtul nö mustalt. Töögraafik oli kaks nädalat tööl ja kaks kodus, aga et täpselt samasugune kui kodus. oli laagrisse külla oodata Rotary kahe nädalaga tuli kuu töötunnid täis teha, olid tööpäevad kuni 16 Mis edasi saab ? klubi liikmeid (laagri sponsorid), tunni pikkused. Peab vaatama, eesmärk on kes tõid endaga kaasa rikkaliku Niisuguse graafikuga töötades oled koju tulles nagu zombi, kogemusi saada ja ise jalg ukse õhtusöögi. Peale õhtusööki mõned päevad paned veel pidu ka ja teise nädala lõpus hakkab vahele panna, et alltöövõtjast toimus hüvastijätt, mis osades inimese tunne sisse tulema, aga siis tuleb jälle minna. Aga see lepinguliseks partneriks muutu- lastes tekitas kurbust ja soovi sobib, kui tahad kodus vabamalt elada ja lõdvemalt lasta. da. järgmisel aastal taas laagrisse Töönädalad on üksluised, midagi muud eriti teha ei jõua, koju Noorte meestena võib ilmas tulla. Kui külalised olid lahkunud tulles vaatad natuke telekat, vanemad mehed joovad kõvasti viina. ringi rännata ja tööd rabada aga pakkisime asjad ja sättisime Ainuke suur pluss asja juures oli see, et töö võimaldas palju meilgi vanus tuleb, pere loomise bussi. Pakkimist oli palju kuna all reisida, sai käidud päris palju mööda ilma ringi rändamas, mida mõtted on peas ja enam nii väga keldrikorrusel oli ruum, kust iga muidu poleks saanud. väljamaale ei kipu kui kodus laps sai endale sobivaid riideid Kas Soomest saadud palk lubab kodus hästi elada ? keegi ootamas. valida ja kaasa võtta. Samal õhtul Töötasin nendes firmades üle nelja aasta aga ega poissmehel Ei tea praegu, kuni mingit käis laagrikohas üks ajakirjanik, mingit erilist vara ei kogune, korralik auto sai ostetud, aga muidu head äriideed ei ole, jätkame kes tegi kohaliku ajalehe jaoks kulus raha elamise peale ära, kõrvale panemiseks ei jäänud eriti vanaviisi. Aga pärselt väljamaale artikli ja pildistas lapsi selle tarvis. midagi. elama minemise mõtet ka pole. 10. juuli varahommikuks oli Mis edasi sai ? kurbus üle läinud ja võisime Firma, kus töötasin, vahetas omanikku ja siis hakkasid ka seal See intervjuu on väljamõeldis. alustada bussiga Stockholmi jamad peale. Meestel jäeti haigekassad tegemata jne. Vaatasin, Aga see võib olla vabalt ka tõsi, poole sõitu. et, ega see hästi ei lõpe, ja hakkasin plaani pidama koos sõbraga. sest niisuguseid noori mehi Kui Rootsi tulime Viktoria I siis Tegime oma firma siin Eestis ja üritasime ehitustööd teha, oli ju töötab Soomes ja mujal meie tagasi saime sõita Baltic suur buum. Aga peale paari korralikku lepingut jäi üks firma meile vallast palju. Kui mitu, ei teagi Queeniga, mis pakkus suure summa võlgu, omanikud lasid firma pankrotti ja oma raha täpselt keegi. uudistamist nii suurtele kui me kätte ei saanudki. Jäime suurtesse võlgadesse, ostsime ju Ain Aasa väikestele. Õnnelikult koju materjali ja töömeestele tuli ka maksta. Peale seda otsustasime, jõudsime 11. juulil. et nii me edasi ei saa töötada. Tuttava kaudu saime Soome samal ………………………. Laagris osalenud Tamsalu remondialal väikse alltöövõtuotsa ja nii olemegi seal edasi valla lapsed olid väga tublid kõigis Porkuni Rahvamaja tänab ettevõtmistes. Tublid spordis, Porkuni noori köögitoimkonnas, võileibade ANN AOSAART,GERTHA Porkuni Rahvamajas 21. 11 . 2009 kell 12.00 valmistamises ja kõiges muus. TEIDLAT,KOIT VILIBERGI abi Laagris osalenud lapsed said KADRIDE käsitöö laat- müüme,ostame, eest rahvamaja ürituste endale juurde uusi tutvusi, kellega vahetame.Tuua võib kõike , kas või üks ese. Olete oodatud. edaspidi suhelda. H.Hiie telef.: 5050397 korraldamisel. Aitäh ! Kaili Kangur Hiile Hiie. lastekaitsespetsialist

Tamsalu Ajaleht Lk.11 SPORT SPORT SPORT SPORT

KERGEJÕUSTIKUST Spordialade kuningannaks kutsutava kergejõustiku areng on Tamsalus juba 17 aastat seotud Liivi Rünga ja tema õpilaste tegemistega. Liivi tuli peale Pedagoogilise Instituudi lõpetamist Tamsalusse ja algul ta treenerina ei tegutsenud. Instituudis oli tema erialaks küll kergejõustik, keskmaajooks. Treenerina andis tõuke tegutsemiseks Margo Kivila, kes tuli Tamsallu mujalt ja tahtis siin oma kergejõustikuharrastust jätkata, treenerit aga polnud. Ta pöördus Liivi poole ja peale pisikest vastupunnimist saigi Margo ja paljud teised kergejõustikuhuvilised omale treeneri. Kuna Liivi on kehalise kasvatuse õpetaja, on tema töö seotud kooliga ning ka kergejõustik spordialana on koolikeskne, täiskasvanute hulgas ala eriti populaarne pole, välja arvatud veteranid ja kümnevõistlejad kes igal aastal ühepäevavõistlusel kohtuvad. Kergejõustik kui suvine ala tähendab seda, et õpetajale ettenähtud puhkuseaeg tuleb treenerina laagites ja võistlustel veeta. Hooaeg lõppes alles septembris ja Liivi oligi üsna kurnatud olemisega, kurtes väsimust kuna puhkuseaega nappis nagu viimastel aastatel ikka. Jaanuarist septembrini on kergejõustiklased võistelnud ligi 60 võistlusel, treener oli 20 päeva suvel Porkunis laagris. Aasta tulemuste leht on pikk ja esinduslik, hulk auhinnalisi kohti nii maakonna kui vabariigi võistlustel. Silma jäid Kaspar Raudla, Karel Eesmaa, Lenar Rünk, Ekaterina Timoskova, Eiko Laine, Cätlyn Okas, Ketter Kõre, Oliver Eding, teised. Birgit Neeme, Triin Lait, Andre Tammaru auhinnaliste kohtade Muudel võistlustel esindavad nad aga kergejõustikuklubi ViKe. võitjatena. Maakonnas on ainult üks kergejõustikuklubi seetõttu, et oleks Liivi enda sõnul on tal kindlaid treeningutel käijaid viieteiskümne võimalik konkureerida vabariigi tasandil suuremate keskuste ümber, gruppi ei võta ta kõiki soovijaid, vaid kutsub neid, kes klubidega. Jääb ära mõtetu omavaheline kemplemine ja jõudude töössesuhtumise ja andekusega silma on hakanud. Lapse- killustamine. Kergejõustiklased on nii koolis kui ka maakonna vanemad hindavad Liivi arvates tema treeninguid ja paljud tasandil omamoodi üks suur pere kus üksteist toetatakse ja kui sooviksid oma lapsi seal näha. Viisteist on siiski arv, millest vaja ka aidatakse. Seda rõhutab Liivi mitu korda. Ta pole siiski rohkemate õpilastega üks treener enam hästi toime ei tule. Hea kunagi olnud palgaline treener, kuna klubil on Rakveres palju oleks, kui ka noorematega oleks võimalik kasvõi üldkehalist treenereid. Liivi hinnangul on ta treenerina jäänud kuidagi ettevalmistust teha, see nõuaks aga kas teist inimest või natuke omavalitsuse ja kooli vahele, saamata õiget tuge kummaltki. Ta rahalisi vahendeid. saab praegu koolist tasu ringi juhendamise eest. Oluline on Liivi arvates treeneri kui kasvataja roll. Ta nõuab oma Kergejõustik saab vallalt toetust ainult laagrites osalemiseks. õpilastelt korralikku käitumist ja ei lepi korralageduse ega teistele Laste osalemist nendes aitab rahastada ka klubi ja osa kulusid halbasoovimisega. kannavad lapsevanemad. Üldiselt pole Liivi arvates Kõik treenijad teavad, et viis korda nädalas algab treening kell kergejõustiklasi ja nende tulemusi kohalikul tasandil vääriliselt 16.30 ja väga vähestel kordadel on see ära jäänud. Aeg on hinnatud ja see on väikse okka hinge jätnud. Piisaks ju vähesest, niisugune valitud seepärast, et lapsed saaksid kodus käia, süüa kasvõi heast sõnast. ja natuke puhata, siis on ka treenimine efektiivsem. Igal treeningul Muidu hindab Liivi ala lapsevanemate rahakotile sõbralikuks, ei ole kõik õpilased kohal ja kui neid on vähem, saab lihvida mõne väljaminekud on palju kordi väiksemad kui näiteks suusatajatel. keerukama ala tehnikat või õpetada kedagi individuaalselt. Päevarahade ja varustusega on seni ka klubi aidanud. Vanematega tulebki rohkem tehnikanüansse arutada ja see võtab Liivi on ka meie valla ühe tuntuma sportlase, paraolümpiavõitja omajagu aega. Sirly Tiigi treener. Sirly sattus Liivi juurde 7 aastat tagasi, kui tema Kergejõustikus nagu muudel aladelgi on vaja enne heade juhendajana tegutses Krista Lepik, kes aga alati vajalikke nippe tulemuste saavutamist tõsiselt tööd teha. Liivi ütles, et ta peab ei teadnud. Tehnikanüansse hakkaski õpetama Liivi, Sirly sobis kõigi kergejõustiku aladega kursis olema, palju erialaselt ise teiste õpilastega ja koos töötatud aastatega on võistlemas käidud õppima, et õpilasi just neile sobivate aladeni viia. Ennast peab ta paljudes eksootilistes kohtades ning võidetud hulga medaleid. siiski kõige rohkem mitmevõistlejate kasvatajaks. Kuna väga Kaugemad reisid on olnud Austraaliasse ja Brasiiliasse. andekaid üksikutel aladel on vähe, saavad vähemandekad kõva Erivajadustega sportlaste võistlussõitudel on Liivi viimasel ajal töö ja korraliku tehnikaga mitmevõistluses korralikke tulemusi olnud kogu võistkonna treener, nii et lebotamisest ja puhkamisest näidata. Mitmed Tema õpilased on läinud ka spordikooli, et on nende sõitude puhul vale rääkida. Aga siiski on tal olnud paremates tingimustes edu saavutada. võimalus maailma nii palju näha mida tavalise õpetajana kindlasti Võistlused, kus meie kergejõstiklased osalevad, võib jagada poleks võimalik olnud. kahte gruppi. Kui on tegemist maakonnas või vabariigis oma kooli Rääkides asjadest, mis Liivile ei meeldi, on üheks neist juba esindamisega, on nad oma kooli esindajad. Nendest võistlustest eelpoolmainitute kõrval ka kohalikul tasandil spordialade vaheliste rääkides tuli Liivi häälde kibedusenoot.Täisvõistkonna väljapanek suhete ebaselge seis. Tema oleks nõus teiste tegijatega asju nõuab rohkemate õpilaste kaasamist, kui kerge- arutama, ka näiteks rahastamist valla eelarvest, aga tundub, et jõustikutreeningutel käib ja seepärast peab ka teiste treenerite niisugust inimest, kes kõigi alade esindajad kokku kutsuks, hetkel õpilasi nö ära rääkima. Iga aastaga muutub see üha raskemaks. pole. Eks muresid on muidki, staadioni kehva seis ja muud Siiski on Tamsalu kool seni esinenud kergeõustikus maakonna materiaalsed probleemid teistele lisaks. Kergejõustiklased võistlustel edukalt, ollakse Reaalgümnaasiumi järel stabiilselt saavadki ennast kohalikele näidata ka ainult kord aastas, Tamsalu

Lk.12 Tamsalu Ajaleht SPORT SPORT SPORT SPORT päevade ajal. Suusatamine. Liivi ütles lõpetuseks, et vanus tuleb, mitu korda on kergejõustikuga lõpetamise mõtted tulnud, eriti hooaja lõpus kui Eesti suvistel MV kahevõistluses krooniti vabariigi täiskasvanute tühjakspigistatud sidrunina natuke rahu üritad leida aga seda meistriks Kaarel Nurmsalu. Suusahüpetes tuli seekord leppida võimalust ei anta. Talle meeldiks, kui saaks praegu juba üsna hõbedaga selle ala vabariigi esinumbri Illimar Pärna järel. Kahjuks suurtele kogemustele toetudes lastega rohkem tööd teha. Oma mõjutasid suvised tugevad treeningud ilmselt ka tervist, sest peale õpilasega koos minemine, loov protsess ja rahuldustunne tiitlivõitu oli Kaarel haige. Praegu teenib ta esimeses lumelaagris järjekordse eesmärgi saavutamisest ongi põhiline, mis ei lase Soomes. kergejõustikku jätta. Meie kaks teist olümpiakandidaati Timo Simonlatser ja Kaili Tuleb ära märkida seda, et Tamsalu Gümnaasium hoiab mitu Sirge näitasid elu parmaid tulemusi koondise testidel Tartus. aastat maakonna sportlikuma kooli tiitlit, paljudel aladel on saadud Loodetavasti läheb ka edaspidi kõik plaanide kohaselt. võistkondlikke auhinnakohti ja tublid õpilased on olnud ka vabariigi Tartu sügisrullil (jooks+roller) tuli 3. kohale Marii Raudsepp. paremate hulgas. Selles kõges on teiste kõrval tuntav osa ka Liivi Kaheksa parema hulka mahtusid veel Kauri Piiskoppel 4., Marek Rünga tööl. Sikk 5., ning Mathjas Veeremaa ning Taavi Luik 7. kohaga. Koolisport ja laiemalt kehaline kasvatus nõuab päris eraldi Orienteerumine. käsitlemist ja ehk leiame ühes järgmistest lehenumbritest ruumi Läsnal Pikasaar mägedes SUUNTOGAMES 2009 viimasel ka neile probleemidele tähelepanu pöörata. etapil tegid kaasa Soome, Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti parimad. Ain Aasa Meie edukamaks oli Tarvo Klaasimäe M21 vanuseklassi esikohaga. 2. koha saavutasid üldarvestuses Maire Limberg N55 klasis ja Ulvar Pavlov M45 klassis. Kokku oli võistlejaid üle 600. Maakonna meistriks tuli Maire Limberg N55 klassis. KERGEJÕUSTIK. Maakonna kolmapäevakute arvestuses tulid esikohalke Katrin Lääne-Virumaa noorte KV Sirge N45, Maire Limberg N55 ja Tarvo Klaasimäe M21 klassis. 2. 08.09.09.a. Rakveres. koha said oma vanuseklassides Martin Himma, Egle – Maris Alavõidu said Cätlyn Okas kettaheites tulemusega 32.55, Lenar Veeremaa, Kaili Sirge ja Kalev Sirge ning 3. koha Mario Mälk. Rünk kauguses 6.59, Karel Eesmaa kõrguses 1.91. Teise koha saavutasid Triin Lait odas 38.10, Kerli Relli kõrguses 1.50, Eiko Korvpall. Laine kuulis 13.89 ja ketas 41.63, Oliver Eding odas 56.17. Vabariigi II liiga MV võitis Los Toros7Agrovarustus/Perekeskus Kolmandaks tulid Cätlyn Okas kuulis 10.31, Siret Kristel 100m 1. ringis Parksepa võistkonda 80:59, Rae Kossu 58:565 ning 14,33,Lenar Rünk 100m 11,63. 4x100m teatejooksus tulid nii Ambla SK 80:73. Kolme võiduga ollakse alarupi liidrid. Kokku tüdrukud kui poisid kolmandale kohale ja koolide mängitakse 2 ringi ning kaks paremat pääsevad vahegruppi. Kokku paremusjärjestus: tüdrukud 2.koht, poisid 3.koht. mängib viies alagrupis 20 meeskonda. Kolmandas liigas tänavu ei mängita, kuna registreerus ainult 5 meeskonda, kes teevad Lääne-Virumaa lahtistel mitmevõistluse MV kaasa II liigas. 14.-15.09.09.a. Rakveres. Algasid maakonna KV, kus tiitlikaitsja Los Toros purustas 1.koht PA 6271 punkti Eiko Laine, 3.koha MJ 6243 punkti Lenar Rakvere Bullsi 141:60, teisest mängust vastased loobusid. Rünk. TB 8.koht 2024p. Ketter Kõre ja PB 8.koht 3326p. Kaupo Karikasarjas võistleb kokku 21 meeskonda ja kuna juhendi järgi Saarmann, need on head tulemused, sest mõlemad võistlejad alustasid kõik võistkonnad korraga, läksid kokku väga erineva on teistest mitu aastat nooremad. tasemega võiskonnad, mis muudab sarja oluliselt pikemaks.

Lääne-Virumaa algklasside MV Rein Tops 11.09.09.a. Rakveres. Võitjad olid Andre Tammaru 400m jooksus ajaga 1.08,71 ja Vadim Aleknavitðus 60m 8,91. Vadim saavutas teise koha ka kauguses tulemusega 3.96.

Lääne-Virumaa 2009kergejõustiku lõppvõistlusel 24.09.09.a. Rakveres. Cätlyn Okas võitis vasaraheite tulemusega 36.00, mis on ka koolirekord. Sirly Tiik saavutas kolmanda koha nii odas 33.89 kui ketas 34.43.

Lääne-Virumaa 2009 murdmaajooksu MV 30.09.09.a. Rakveres. 2.koht PB 100m Mathjas Veeremaa 3.08,3 ja 2.koht PA 2000m Marek Sikk 6.43,4. 3.koha saavutas TA 1000m Marii Raudsepp 3.51,6. Tamsalu Gümnaasium 4.koht 423 punkti.

Eesti juunioride ja noorte murdmaajooksu KV 03.10.09.a. Kolgakülas. Porkuni Ema 3.koht MJ 1000m Lenar Rünk 2.46,0. Porkuni Küngassaarel seisab 1976. aastast Eesti kurtide kooli 110 aastapäeval avatud skulptor Aime Jürjo kurtide kooli õpetajale pühendatud skulptuur “Porkuni ema” mis on teadaolevalt ainuke Liivi Rünk Eestis õpetajale pühendatud mälestusmärk.

Tamsalu Ajaleht Lk.13 Avatud kõigile Avatud kõigile Avatud kõigile LAUPÄEV PÜHAPÄEV Avatud kõigile Avatud kõigile TENNIS Harrastusliiga meeste võrkpall LAUPÄEV 13.00 - 15.00 mehed) (Los Toros KORVPALL 15.00 - 17.30N+M) ( VÕRKPALL PÜHAPÄEV 13.00 - 15.00 (Los KORVPALL mehed) Toros 15.00 – 16.30 16.30 - 18.00 EBE, harrastajad) SAALIHOKI (Tamsalu REEDE III kl. esiv.-18.30 V-Maarja esiv.-18.30 -Maarja/Avatud 19.30-Maarja/Avatud Avatud kõigile esivõimlemine Avatud kõigile Avatud kõigile Avatud kõigile JÄNEDA/ Avatud kõigile Avatud kõigile PORKUNI SUUSATAMINE KOLMAPÄEVHOMMIKUUJUMINE NELJAPÄEV LASILA II B Vesivõimlemine(Pens.) Avatud kõigile Avatud kõigile REEDE 13.00 - 14.00Algõpetus) ( TENNIS 13.00 - 14.00(Pensionärid) VESIVÕIMLEMINE 14.00 - 15.00 TENNIS ( 2.-3.klass T ) 15.00 - 16.30 TENNIS (10.-12.klass T) 16.00 - 17.30 (staadionil ) JALGPALL 16.00 - 18.00 UJUMINE 16.30 - 18.00 EBE, lapsed) SAALIHOKI (Tamsalu 16.45 - 18.45 18.00 - 20.00 EBE, naised ) SAALIHOKI (Tamsalu 20.00 - 21.30 mehed) (Los Toros KORVPALL esivõimlemine Avatud kõigile V AJANGU TEISIPÄEV KRÕLL KRÕLL KRÕLL alg.treening alg.treening VÄIKE-MAARJA alg.treening Avatud kõigile Avatud kõigile ESMASPÄEV TREENING TREENING TREENING TREENING TREENING SUUSATAMINE VESIVÕIMLEMINE MARGE AEROOBIKA (M + MV) VÕRKPALL 19.00 - 20.00 Avatud kõigile20.00 - 21.00ALGÕPE TÄISK. Avatud kõigile Avatud kõigile Avatud kõigile Avatud kõigile V Avatud kõigile Avatud kõigile 17.00 - 18.00 Avatud kõigile18.00 - 19.00kõigile Avatud Avatud kõigile V Avatud kõigile V Ujula kasutamine 2009/2010 Kell 6.30 - 7.30 8.45 - 9.3010.00 - 11.00 - 11.30 11.00 12.15 - 13.15 SÄÄSE LA 15.15 - 16.15 V 16.00 - 17.45 TAPA VENE G TAPA 13.00 - 14.00A II 13.45 - 14.45 14.30 - 15.30 TAPA VÄIKE-MAARJA RAKKE/SALLA/LAHU TAPA 17.30 - 18.15(4.-7.a) AEROOBIKA TÜDRUKUTE 17.30 - 18.30 20.00- 18.00 Bullit mehed harrastajad) Tamsalu SAALIHOKI ( 19.00 – 20.15 20.00 - 21.30 NELJAPÄEV 14.00 - 15.00 TENNIS (2.-3.klass T) 15.00 - 16.30 TENNIS (4.-5.klass T) 16.00 - 17.45 UJUMINE 16.30 - 18.00) T 7.-12.klass ( VÕRKPALL 16.45 - 18.45 Treeningud Tamsalu Spordikompleksis 2009/2010 Tamsalu Treeningud

Lk.14 Tamsalu Ajaleht Volikogu istung 23.09.2009

1.Kinnitati Tamsalu valla 2009.a II lisaeelarve ja eelarve muutmine 2.Nimetati kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Tamsalu valla jaoskonnakomisjonide esimehed, liikmed ja asendusliikmed Tamsalu jaoskonnakomisjon, esimees Aare Limberg liikmed Helju Viirg, Helgi Lindeberg, Kersti Lait, Eesi Saar, Eldi Malva, Maie Telg, Kai Noormägi, Maire Limberg, asendusliikmed Tiit Uus, Kaja Raigna, Vajangu jaoskonnakomisjon esimees Ene Kiisla, liikmed Maret Nukka, Helle Sikka, Leili Virks ja Sellel sügisel on olnud võimalus Porkuni järvel palju luiki näha asendusliikmed Monika Molodost ja Helve Keskülla. 3.Otsustati taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumi KASUTUSELT KÕRVALDATUD valitsemisel oleva Porkuni Kurtide kooli kinnistu jagamist ja tekkivate uute kinnistute, millel paiknevad Porkuni KODUMASINATE JA - Paemuuseum ja saunamaja, pumbamaja ning tänavad, tasuta võõrandamist Tamsalu vallale kohaliku omavalitsuse ülesannete ELEKTROONIKA TASUTA täitmiseks vajaliku maana. 4.Määrati Tamsalu linnas Toome tn 11 hoone teenindamiseks VASTUVÕTUST TAMSALU vajaliku maa suuruseks 540 m². 5.Kinnitati Tamsalu Avatud Noortekeskuse põhimäärus. VALLAS Kuulati: ·A.Freienthali infot : Tamsalu vallas saab kasutuselt kõrvaldatud kodumasinaid ja – - 2009.a septembris täitus 20 aastat Lääne-Virumaa ja Plöni elektroonikat ära anda Tamsalus Raudtee tänav 4 asuvas maakonna sõprussuhete algusest. Lääne-Virumaa jäätmejaamas, mis on avatud kolmapäevast kuni reedeni kell 12:00 delegatsiooni koosseisus osalesid Plönis toimunud üritustel – 18:00 ja laupäeval kell 10:00 – 14:00. Tamsalu valla esindajatena Toomas Uudeberg, Ain Aasa.; Samuti on Tamsalu Vallavalitsus korraldanud igal aastal elanikelt Tamsalu valla esindajad külastasid ka teisi valla sõpruspiirkondi. ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude tasuta vastuvõtuks - Statistika Tamsalu vallavolikogu liikmete istungitel kogumisringe. osalemisest 2005-2009.a., vallavolikogu poolt vastuvõetud Lähiajal paranevad kodumasinate ja –elektroonika seadmete õigusaktidest. äraandmise võimalused veelgi, eriti aga Vajangu piirkonna elanike ·R.Telli infot Tamsalu valla delegatsiooni (koosseisus Elvi jaoks. Nimelt koostöös Tamsalu Vallavalitsusega paigaldab MTÜ Astok, Riho Tell, Lia Klaas) osalemisest Rootsi Kuningriigis Svenljunga kommuunis Svenljunga – Tamsalu – Rehna EES-Ringlus ühe merekonteineri tüüpi kinnise kogumispunkti valdade kolmepoolsel kohtumisel 03.09-06.09.2009.a. Vajangule. Kogumispunkt paigutatakse Kesk tn 3 asetsevate ·V.Simonlatser´i infot Tamsalu valla delegatsiooni paberi-papi ja pakendite kogumismahutite kõrvale. (koosseisus Mati Tamm, Valdo Simonlatser) 18- Elektroonikaromude kogumispunkti külge paigaldab MTÜ EES- 21.09.2009.a. osalemisest Leedu Vabariigis , seose Ringlus infosildid vastuvõetavate seadmete kohta ja vastuvõtu Tamsalu valla sõpruspiirkonna Rokiðkise Rajooni e. lahtioleku aegade kohta ning telefoninumbrid, kelle poole keskuse, Rokiðkise linna 510 aastapäeva tähistamisega. informatsiooni saamiseks pöörduda. Vastuvõtupunkt Vajangul ·T.Uudebergi infot: hakkab esialgu olema avatud kolmapäeviti kell 12:00 – 14:00 ja - Tamsalu valla esindajate (Toomas Uudeberg, Ain Aasa) iga kuu esimesel laupäeval 12:00 – 14:00. osalemisest Lääne-Virumaa delegatsiooni koosseisus Kogumispunkti kõrvale kodumasinate ja –elektroonikaromude Saksamaa Liitvabariigis Lääne-Viru maakonna ja Plöni Kreisi või muu prügi mahapanek on keelatud. Palun inimestel oma koostöölepingu 20-aastapäeva tähistamisel. - Sääse Hooldekodu juhataja ametikoha täitmiseks on välja jäätmete äraandmisel rangelt kinni pidada kogumispunkti kuulutatud konkurss. lahtioleku aegadest. - Tamsalu veeprojekti ja KOIT-kava menetluse hetkeseisust; Juhin tähelepanu, et Vajangul asuva kogumispunkti ja ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) Tamsalu Tamsalu jäätmejaama elektroonikaromude üleandmisel ei tohi veeprojektile eraldatava laenu intressimäär on laenuandja poolt need sisaldada mingeid muid jäätmeid. Ära antavad seadmed muudetud ning varasema 0,7% asemel on uueks peavad olema komplektsed, kuna seadme oluliste osade eelneva intressimääraks 2%, mis suurendab valla koormust veeprojekti eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk (nt külmkapi omaosaluse finantseerimisel. torustiku eemaldamisega lendub õhku osa freoonist).

Lembit Saart Ursula Saar keskkonnaspetsialist Vallasekretäri abi

Tamsalu Ajaleht Lk.15 Õnne emale ja isale KERT PUUSEPP 22.09.2009 Novembrikuu sünnipäevad MARIT VÕHMA 26.09.2009 ALFRED KOOR Tamsalu vallas 14.05.1922-02.10.2009 ARON STOLIAR 29.09.2009 Meeta Pihlakas 87 MARILIIS SILD 09.10.2009 Erna Gutman 86 REIMO ERUSK 12.10.2009 Ahjude, pliitide, kaminate ehitus ja Laine Mendunen 86 MARIBEL RAUDSEPP 12.10.2009 NELLA-LOTTE LAHE 19.10.2009 remont. Sisetööd. Alice Reinart 84 Armilde Niit 84 Tel. 5354 0168 Veiko Julia Veersalu 82 KAITSKE OMA HOOLEALUSEID Linda Uueni 81 NAKKUSLIKU HAIGUSE EEST Hiljuti avastati Eestis küülikutel nakkuslik Heino Piiskoppel 81 haigus, mille tõttu küülikud surevad. Nakkushaigus müksomatoos on kiirelt leviv Ülo Aesma 81 Vallasanitari luulet. nakkus, mis ilmneb nii jänestel kui küülikutel. Küülikute ja jäneste erinevad Evald Rosenberg 80 Minu tuttav vallasant kehaosad paistetavad üles, tekkivad tursed, Selma Kasin 80 Andis hääle liidule kodukant silmad jäävad haigeks, kõrvad paistetavad Teda meelitati valla uue mudeliga ja temperatuur tõuseb 40-41,5 kraadi. Evard Püss 80 Ja põuest võetud peedipudeliga Müksomatoosi pisik sattub küülikufarmi Jevgenia Tðuikevitð 75 Õhtuti oli ta pidevalt leilis söödaga, kärbeste ja kirpude kaudu. Edasi Luges raskeid lubadusi meilis võib ta kanduda ka tervete kontaktis Milvi Viks 70 haigetega, aga ka toiduga, sööginõude ja Lubati magusat pulgakommi omaniku riietega. Anne Mangus 70 Lõdvaks lastud püksikummi Ravimeid ei ole sellele haigusele veel Tursunzhon Pulatov 65 Nautis hommikuni uhket peenust välja töötatud ning massiliselt surevad just Kuidas parandati avalikku teenust nõrgemad küülikud. Profülaktilises mõttes Reino-Viljo Paukku 65 Lõpuks tundis hingepiina on vajalik vaktsineerida küülikuid ja jäneseid igal aastal, alates 1,5 kuu vanustest Milvi Hein 65 Läks ja jõi pudeli viina loomadest. Endale esitatud küsimuste sajus Tamara Mednikova 65 Küülikufarmides, kus küülikud surevad, Ruttu õndsalt unne vajus on vaja konsulteerida loomaarstiga ja teha Guido Pendla 60 Unes nägi ninasarvik etsi desinfitseerimine. Surnud küülikud on vaja Kes ajas taga võsapetsi anda spetsiaalsesse asutusse utili- Oli selline demokraatlik jant seerimiseks. Iseseisvalt laipu matta ega Mõtles lõpuks vallasant hävitada ei tohi, see on kategooriliselt keelatud. Mihhail Stjopin TAMSALU K.P. HAMBARAVIKABINET Loomaarst (TAMSALU ,TEHNIKA 1A—TERVISEKESKUSE 2.KORRUS VASAKUT KÄTT)

1.PANGAKAARDI MAKSE VÕIMALUS OÜ VETDOK TAPA LOOMAKLIINIKUS: 2.HINNAD SOODSAD toimub küülikute vaktsineerimine 3.LASTEHAMBARAVI TASUTA ( KONTROLL IGA 3 KUU TAGANT) müksomatoosi vastu 4.TÄISKASVANUTE HAMBARAVI JA HAMMASTE EEMALDAMINE(KA TARKUSE- HAMMASTE EEMALDAMINE) igal tööpäeval kell 10.00-18.00 5.HAMBAPROTEESIDE VALMISTAMINE (SILLAD,KROONID) VANADUS- laupäeval kell 9.00-15.00 PENSIONÄRIDELE JA TÖÖVÕIMETUSPENSIONÄRIDEL,KELLEL PUUDE PROTSENT aadress 1 Mai 10 ALGAB 40% HAIGEKASSA HÜVITIS 4000 EEKI ALLES info tel. 32 24 823 6.HAMMASTE VALGENDAMINE 7.AIR-FLOW (SOODAPRITS -KASUTATAKSE 2*AASTAS) PUHASTAB HAMBAID,KAOTAB PIGMENDID,VALGENDAB OSALISELT,ANNAB LÄIKE) EELK TAMSALU LUNASTAJA KOGUDUS 8.HAMBAKAUNISTUSED Jumalateenistused. VASTUVÕTUAJAD; ESMASPÄEV 9.30-14.30 NELJAPÄEVAL 10-16 TEISIPÄEV 10.00-16.00 REEDEL 10-15 Pühapäeval 22 novembril kell 14.00. KOLMAPÄEV 8.00-16.00 Pühapäeval 29 novembril kell 14.00. INFO JA REGISTREERIMINE 3230130; 5118379

Tamsalu Ajaleht. Tamsalu Vallavalitus, Tehnika 1a, 46107 Tamsalu, Tel 322 8431, e-post: [email protected] Ain Aasa, tel 329 3888, 5333 9749, e-post: [email protected] Ajaleht ilmub 1 kord kuus. Trükitud trükikojas “AGUR”. Trükiarv 1700. Levitatakse tasuta valla sidejaoskondade kaudu, võimalus saada ka vallamajast. Endiselt on oodatud kaastööd, arvamused, ettepanekud.