Eesti Põlevloodusvarad Ja -Jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja keskkonnakaitse environmental protection -jäätmed

Eesti Biokütuste Ühing – 10 15th MAEGS Conference in Tallinn, Estonia, on September 16-20, 2007. At the Conference various problems related to geological resources were discussed. The reader will find information about the organizers (AEGD) of the Conference at http://www.aegs.org/aegs. html, and about the Conference at http://www.maegs15.org/. 16.–20. septembril toimus Rahvusraamatukogus Tallinnas Euroopa Geoloogia Seltside Assotsiatsiooni (AEGS, http://www.aegs.org/ aegs.html) teaduskonverents MAEGS-15 ja üldkoosolek. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep tegutses üritusel AEGS-i presidendina. Arutati küsimusi alates maapõuevarade avastamisest, uurimisest, kasutamisest kuni sellega seonduvate keskkonnaprobleemideni, käidi ekskursioonidel Põhja- ja Lääne-Eestis. Seal peetud ettekannete jm tegevuse kohta loe http://www.maegs15.org/.

Georesources and public policy: re- Georesources and public policy: research, search, management, environment. management, environment. Excursion Abstracts of the 15th Meeting of the Guidebook of the 15th Meeting of the Associ- Association of European Geological ation of European Geological Societies, 16– Societies, 16–20 September 2007, Tal- 20 September 2007, Tallinn, Estonia. Ed A. linn, Estonia. Ed O. Hints, D. Kaljo. Põldvere, H. Bauert. Tallinn, 2007. 70 pp. Tallinn, 2007. 83 pp.

Eesti geoloogid tähistasid 2007. aastal 50. aasta juubelit ja üllitasid trükiseid. In 2007, Estonian geologists celebrated the 50th jubilee of the Geological Survey of Estonia. On the occasion of the jubilee, relevant publications were issued.

 Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat  Mare Kukk. 2006. Toimetaja M. Kukk. EGK: Tallinn, G e o l o o g i a f o n d Eesti Geoloogiakes- 2007. 143 lk. (In Estonian, summary in 1957–2007. Geo- kuse direktor Vello English: Annual of the Geological Survey loogilised kaardid Klein avamas juube- of Estonia.) Eesti Geoloogia- likonverentsi (juu- Käesolev aastaraamat on 17. EGK tegevust keskuses (Geoloo- belikirjutisi vaata tutvustav aastaülevaade. Aastaraamatus on giafondi andmetel). eelmises ajakirjas lk 68 referaati, aine-, autori- ja kohanimede EGK: Tallinn, 2007. 1, 2, 5–8). register ning andmed EGK geoloogiafondi 29 lk. laekunud tööde kohta ja uuendatud isik- koosseisu nimekiri.  Estonian Geological Sections, bulletin 8, Tsiistre (327) drill core. 2007/Eesti geoloogilised läbilõiked, bülletään 8, Tsiistre (327) puursüdamik/ Eesti Geoloogiakeskus: Tallinn, 55 lk. + CD-ROM.  Eesti Geoloogiakeskus 70/50. EGK: Tallinn. 2007. 19 lk. Illustreeritud brošüüris antakse lühiülevaa-  Looduse kalender. de Eesti Geoloogiakeskuse poole sajandi Eesti orud. Valleys of pikkusest tegevusest. Estonia. EGK: 28 lk.

Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel

The issue of the journal is sponsored by the Estonian Environmental Investment TOSAÜHINGurba TPEAeabeTINFOLTD. Centre

Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ EESTI PÕLEVLOODUSVARAD Selles numbris Nr 1-2 2008 JA -JÄÄTMED. Contents ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES Esikaanel: Eesti Biokütuste ühing – 10. Estonian Bioguels Association – 10.... 1 AND WASTES Teaduskonverents MAEGS-15. MAEGS-15 conference...... 2 Eesti geoloogid tähistasid 2007. aastal 50. aasta juubelit ja üllitasid Ajakiri vahetas välja varem trükiseid. In 2007, Estonian geologists celebrated the 50th jubilee of the ilmunud ajakirja EESTI TURVAS Geological Survey of Estonia. On the occasion of the jubilee, relevant ESTONIAN PEAT publications were issued...... 2 Ajakirjade üksiknumbrite 10 aastat Eesti Biokütuste Ühingut. 10 years of the Estonian Biofuels saamiseks võtke ühendust Association. Meeli Hüüs, Ülo Kask...... 4 peatoimetajaga Peatoimetaja / Editor-in-Chief GEOLOOGIA. KAEVANDAMINE. GEOLOGY. MINING Rein Veski Sonda tektoonilise rikke hüdrotermilised mineraalid. Hydrothermal Sõpruse pst 233-48 minerals of the Sonda tectonic dislocation. Hydrothermal minerals of the 13420 Tallinn tectonic dislocation of Sonda. Ülo Sõstra, Toivo Kallaste...... 6 Tel/faks +372 652 9297 Nafta ja gaas on jätkuvalt murelapseks! E-mail [email protected] Oil and gas are still an issue! Anto Raukas...... 9 Raamat/Book: Kaevandamine parandab maad...... 10 Keeletoimetaja Urmas Noor tel 5591 6622 Ammendunud turbaväljade kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Exhausted peat fields as a source of renewable energy. Tiit Saarmets...... 11 Inglise keel Riina Süld Kujundus PÕLEVKIVI. OIL SHALE Ville Väär tel 556 17839 Kui palju on Eesti aherainemägedesse ladestatud põlevkivikoksi ja ‑poolkoksi? How much oil-shale coke and semi-coke has been deposited Trükikoda OÜ Paar in spent oil shale mountains in Estonia? Rein Veski...... 12 1500 eks Raamat/Book: Viisteist aastat Eesti Turbaliitu...... 14 Kristjan Kruusement – PhD ...... 15 Vastutus ajakirjas avaldatud Raamat/Book: Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond. Teadus- ja arvamuste, uurimuste ja muude arendustegevus 2006. Teaduselt tootmisele...... 15 kaastööde sisu eest on ainult nende Clean Coal Estonia...... 15 autoritel. TAGASIVAADE: Geokeemia professor Ilmar Klesment 1923–1988. The responsibility for the opinions Professor of geochemistry Ilmar Klesment (1923–1988). Rein Veski ...... 16 expressed in the articles, studies and other contributions signed TAASTUVKÜTUSED. RENEWABLE FUELS rests solely with their authors. Munitsipaalreoveepuhastite muda energeetilise kasutamise võimalustest. Possibilities of using municipal sewage sludge as fuel. Estonian Combustible Natural Arvi Poobus, Ülo Kask, Leino Reinola...... 19 Resources and Wastes 2002–2006 Raamat/Book: Soojustehnika Instituut 1918–2007. Inseneride koolitus. can be obtained at the Editorial Lõpetajad. Teaduspublikatsioonid / Department of Thermal Engineering Office. Estonian Peat (1993–2001) 1918–2007. Engineers’ Teaching. Graduated. Research Activities. can also be obtained at the Publications...... 19 Editorial Office. Rein Veski, Biogaasi tootmiseks sobivatest biolagunevatest jäätmetest Eestis. Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn Biodegradable waste suitable for biogas production in Estonia. Ülo Kask, Estonia, tel 372 652 9297, Livia Kask, Siim Link, Stanislav Lomunov...... 20 e-mail [email protected] Raamat/Book: Read Up on Reed!...... 22 TEUK teisenemas. TEUK undergoing changes. Rein Veski...... 23 Varem ilmunud ajakirja numbreid Taastuvenergeetika kui võimalus regionaalarengus. saate osta (40 kr number), samuti Recovering energy as a possibility in regional development. Rein Veski...... 23 sama ajakirja eelkäija EESTI Raamatud/Books: Taastuvenergia käsiraamat. Energie aus Biomasse. TURVAS numbreid (üksiknumber Ökonomische und ökologische Bewertung...... 24 15 kr, ajakirja 1993–1997 numbrid registritega kokkuköidetult KESKKONNAKAITSE. NATURE CONSERVATION 210 kr) toimetusest. Soovitav on oma soovist eelnevalt teatada e- Suurbritannia keskkonnafirmade seminar. A seminar of British environmental companies. Rein Veski...... 25 kirjaga [email protected], võtke ühendust ka siis, kui on küsimusi Laine Tiikma – tehnikateaduste magister. seoses varem ilmunud numbritega. Laine Tiikma received her Master’s degree in engineering...... 26 Conferences...... 26

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 10 aastat Eesti Biokütuste Ühingut

EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING tumised taastuvenergiaallikate kasutuse- kalt töötavatelt ettevõtetelt (Greencoal le võtmise suhtes. Estonia OÜ, Terts AS, Tamult AS). ÅF- Tuleb tunnistada, et juba üle kümne Energikonsult AB Rootsist toetas EBÜ‑d aasta edukalt töötanud Tartu, Türi, Pär- biokütustel töötavate katlamajade per- nu, Kuressaare, Viljandi, Võru jt koha- sonali koolitamisel, koostades selleks likel biokütustel töötavad katlamajad vajaliku käsiraamatu ja õppematerjalid. valmisid tänu nende juhtide initsiatiivile, Need kohandati Eesti oludele ning tõl- Meeli Hüüs ja Ülo Kask, sihikindlusele ja majandusriskide võt- giti eesti, vene ja inglise keelde. Tänu EBÜ asutajaliikmed mise julgusele ning on igati eeskujuks ühingu sidemetele Peterburi ümbruses ka praegustele alustajatele. Tänu neile biokütustel töötavate katlamajade esin- esti Biokütuste Ühing (EBÜ) loodi võime olla õigustatult uhked ka CO2 dajatega tuli Narva-Jõesuus korraldatud E8. mail 1998. aastal Tallinnas. Eesti heite vähendamises. EBÜ liikmed tegid koolitusele (1999) ka hulga spetsialiste Vabariik oli sellel ajal saanud arengu- aktiivset kaastööd Majandusministee- Venemaalt. abi mitmetest EL-i programmidest (nt riumi juurde loodud taastuvenergeetika Majandustegevus pole käsitletav elu- THERMIE, PHARE, ALTENER) ja nõukogus ja osalesid aktiivselt ettekande keskkonnast lahus. Tootmine ja tarbimi- spetsialistidelt naaberriikidest (Soome, „Taastuvenergiaallikate majanduslikult ne olenevad peamiselt loodusressursside Rootsi, Taani) energiamajanduse objek- põhjendatud rakendamine energia toot- olemasolust, mida paratamatult tuleb tide renoveerimiseks. Samuti oli käivita- miseks. Taastuvenergeetika nõukogu säästlikumalt kasutada. Edukas tootmi- tud mitmeid suuri laenupakette fossiilkü- ettekanne olukorrast Eestis ja Euroopa ne tänapäeval seisnebki selles, kas kõiki tustel töötavate katlamajade biokütustele Liidus ning soovitused ala arendamiseks energiaressursse kasutatakse optimaal- üleviimiseks, kaugküttesüsteemide efek- Eesti Vabariigi Valitsusele“ (Tallinn, selt, keskkonnasõbralikult ja jätkusuut- tiivsuse tõstmiseks ja tarbijate energiaka- 2001. 45 lk. Vt www.eby.ee). likuna. Seepärast oleme korraldanud sutuse vähendamiseks (nt NUTEK-i pro- Ühing on teinud hulga ettepanekuid parimate biokütuste tootjate ja kasutaja- jekt, Maailmapanga ja EBRD laenud). biokütuste valdkonna edendamiseks Ees- te konkursse. Meie liikmetest on silma Selleks ajaks olid enamik energiaette- tis ning riigi maksusüsteemi täiustami- paistnud ja rändkarika saanud AS Terts, võtteid, teadus- ja õppeasutusi, kohalik- seks. EBÜ liige Rein Veski on üle küm- AS Kuressaare Soojus, AS Ener E.A, AS ke omavalitsusi, konsultatsioonifirmasid ne aasta jooksul toimetanud liikmete ja Esro, AS Kalvi Mõis (endine AS Flex ning keskkonnakaitsjate rühmitusi huvi- teiste autorite biokütustealaseid artikleid, Heat), AS Märja Monte. tatud keskkonnasõbralike piirkondlike algul ajakirjas Eesti Turvas ja viimastel Igasuvistel Jäneda talupäevadel on energiasüsteemide kavandamistest ja aastatel selle jätkus Eesti Põlevloodus- EBÜ esindajad vahendanud „maasoo- rajamisest. Aeg oli küps ka Eestis luua varades ja -jäätmetes (vt täisversioone lale“ ja eramute omanikele biomassi ja sarnaselt naaberriikide organisatsioo- www.eby.ee). EBÜ tegemisi ja toimeta- bioenergia valdkonna uudiseid, tutvus- nidega ühing, mis liidaks biokütuste ja misi toetas aastaid ühinguväliselt Valdur tanud ja soovitanud tulevikutehnoloo- bioenergia valdkonnas tegutsevaid et- Tiit, kes oli konverentsisarja „Taastuvate giaid ja seadmeid. Meie ühingu liikmed tevõtteid, teadusasutusi jt huvilisi, kes energiaallikate uurimine ja kasutamine“ on aktiivselt tutvustanud Eesti saavutusi ühtlasi tutvustaksid uusi tehnoloogiaid initsiaator ning selle nn TEUK-i kogu- ka mujal maailmas ning hankinud sealt ning biomassist toodetavate kütuste mike koostaja ja toimetaja. vajaminevat informatsiooni, peamiselt kasutamise võimalusi fossiilkütuste EBÜ astus 1999. aasta sügisel 1990. väikeenergeetika valdkonnas. EBÜ on asendamiseks. Mittetulundusühingu aastal loodud Euroopa Biomassi As- korraldanud seminare ja ümarlaudu EBÜ ristiisadeks võib lugeda lisaks 13 sotsiatsiooni (AEBIOM, www.aebiom. Tallinnas ENEREX-i messidel ja Tartu aktivistile Eestist oma ala asjatundjaid org), et olla kursis valdkonna uudiste näitustel (Maamess, Agri), kus tutvustati Aili Liibi, Bengt Anderssoni ja Lennart ning Euroopa Komisjoni direktiivide- näiteks biodiisli, -gaasi ja energeetilise Ljungblomi Rootsist, kes olid Rootsis ga. AEBIOM ja VTT Energy (Riiklik puusöe tootmise ettevõtteid. paljude Eestis läbiviidud projektide juh- Tehniline Uurimiskeskus, Soome) or- Kümme aastat ühistegevust on kiiresti tivad eksperdid. ganiseerisid Eestis Euroopa Komisjoni ja huvitavalt möödunud. EBÜ 28 liiget EBÜ püstitas endale põhikirjalise poolt heaks kiidetud projektide tulemusi vaatavad optimistlikult tulevikku. Tegut- ülesande biokütustealase teadus- ja tutvustavaid seminare, mille korraldami- seme selle nimel, et inimkonna „jalajälg“ arendustegevuse ning teavitamise kaudu sel EBÜ osales samuti aktiivselt. EBÜ ei ähvardaks meie koduplaneeti. Tunne- keskkonnasäästlike biokütuste varude liikmed on osalenud paljudes rahvusva- me kohustust jätta emake Maa järeltule- hindamise, soetamise, tootmise ja kasu- helistes projektides, neist töömahukam vate põlvedele elamiskõlblikuna. Oma tamise propageerimist riigi majanduste- oli REPROMO, mille käigus korraldati juubelil oleme mõttes koos meie hulgast gevuses ning elanikkonna seas ja on oma nii seminare kui ka valmistati jaotusma- manalateed läinud Ülari Taali, kes EBÜ peaeesmärke silmas pidades tänaseni te- terjale sidusrühmadele. üritustel korstnapühkija mundri ikka gutsenud. Kui tegevuse algusaastail külastasid selga pani ja Kehtna Kõrgema Põlluma- Tegevuse algusaastatel said ühingu ühingu liikmed biokütuste tootmise ja janduskooli õppejõu Jevgeni Samueliga, liikmed sageli kogeda umbusku nii riigi neid kasutavaid ettevõtteid peamiselt kes andsid noortele edasi oma teadmisi, ja omavalitsuste esindajate kui ka tava- Soomes, Rootsis ja Taanis ning osalesid oskusi ning energiat loodusesse akumu- elanike hulgas. Kindlasti jäävad ühingu sealsetel erialaseminaridel, konverentsi- leerunud päikeseenergia paremaks kasu- liikmetele kibedate kogemustena meelde del ja koolitustel, siis viimastel aastatel tamiseks. paljude juba vahetunud majandusminist- tullakse Austriast, Saksamaalt ja Vene- Hoidkem kokku ja leiamegi parimad rite ja tööstuspiirkondade omavalitsuste maalt, et õppida Eesti metsa- ja kütuse- lahendused igapäevavajaduseks üles. juhtide vaoshoitud või suisa eitavad suh- tööstusettevõtete kogemustest ning edu- www.eby.ee

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW Toimetuskolleegium: Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Ülevaade Eesti Editorial Board: ajakirjandusest 2007. aastal. Local energy sources and their use – a review of articles in Estonian press in 2006. Rein Veski...... 27 ÜLO KASK, Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2004...2007 ilmunud publikatsioonid. soojusenergeetika / thermal engi- List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association neering, Tallinna Tehnikaülikooli 2004...2007...... 45 soojustehnika instituudi teadur / Raamat/Book: Teadusmõte Eestis IV. Tehnikateadused II ...... 45 Research scientist of Thermal En- Summaries of the main articles...... 46 gineering Department of Tallinn Akadeemik Ilmar Öpik. Academician Ilmar Öpik...... 47 University of Technology, Eesti Biokütuste Ühingu juhatuse liige EBÜ miniseminar Ecodiesel OÜ-s. / Board member of the Estonian Estonian Biofuels Association’s workshop at Ecodiesel OÜ...... 47 Biofuels Association, Eesti Kütte- ja EBÜ õppepäev AS Tamsalu Kaloris. Ventilatsiooniinseneride Ühingu Estonian Biofuels Association’s workshop at AS Tamsalu Kalor...... 47 liige / Member of the Estonian Heat and Ventilation Engineers Associa- tion, Eesti Soojustehnika Inseneride Ajakirjast Seltsi liige / Member of the Estonian Thermal Engineering Engineers As- Ajakirja levitatakse Eesti Posti vahendusel või viiakse tasuta kohale vastavalt vii- sociation, Kulli 20, 11317 Tallinn, mastel aastatel välja kujunenud ja KIK-i ning EBÜ-ga kooskõlastatud jaotuskavale. GSM 55 32910, tel +372 620 3908 Saajate hulgas on KIK, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni- e-mail [email protected] ministeerium, Riigikogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti ülikoolid, Eesti Turba- tootjate Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Eesti Biokütuste Ühingu liikmed, valitud Eesti raamatukogud, s.h kõik maakondade ja valla raamatukogud PRIIDU NÕMM, ning valla- ja maakonnavalitsused, ajakirja autorid, mitmed vastavas valdkonnas majandus / economy, AS Tallinna tegutsevad äriettevõtted jt. Eesti Biokütuste Ühing säilitab algselt osa tiraažist, Küte kommertsdirektor / Com- mida levitatakse erialaüritustel Eestis ja välislähetustes olles. Ajakirja saajate ni- mercial Director of AS Tallinna mekiri vaadatakse igal aastal üle ja lisatakse vajadusel uued aadressid. Seega ei Küte, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ole tagatud, et need, kes varem ajakirja leidsid oma postkastist, selle ka järgnevatel Ühingu liige / Member of the Esto- aastatel saavad. Nendele lohutuseks, et ajakirja täisversioon ilmub pärast ajakirja nian Power and Heat Association, levitamist EBÜ kodulehel www.eby.ee ja on sellisena alati kättesaadav. Need, kes Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Tea- pole varem ajakirja saanud, aga sooviksid seda paberkandjal saada, palume teatada duskeskuse (Energiakeskus) nõuko- toimetusele oma täpne postiaadress, saaja nimi ning lühipõhjendus, miks vajate gu liige, Supervisory Board Member ajakirja paberkandjal. Eriti tänulik on toimetuskolleegium neile ajakirja saajatele, of Tallinn Technical and Scientific kes annavad toimetusse märku ka siis, kui neil pole ajakirja paberkandjal vaja, et Centre, Punane 36, 13619 Tallinn, saaksime nende nimed kustutada. Kirjutage aadressil [email protected] tel 372 610 7160, GSM 372 5087141, fax 372 610 7101, Kui kavatsete avaldada kaastööd või arvamust ajakirja sisu kohta või olete hu- e-mail [email protected] vitatud ajakirjast mingil muul moel, palun võtke ühendust toimetuskolleegiumi liikmetega. MEELIS PEETRIS, hüdrotehnika / hydraulic engineering, Maa-ameti juhtkonna nõuniku kohusetäitja / Deputy of Counselor of administration, Estonian Land Bo- ard, Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn, tel 372 6750854, fax [Meelis Peetris] 372 6650604, e-mail [email protected] Ajakirja toimetuskolleegium/Editorial Board of the journal. Vasakult/From left: REIN VESKI, Ülo Kask, Rein Veski, Priidu Nõmm ja kütusekeemia ja -tehnoloogia / fuel Meelis Peetris chemistry and technology, Turbateabe OÜ juhataja / Head of Peat Info Ltd., Eesti Biokütuste Kui soovite, et tutvustame teie välja antud raamatuid, palun saatke need Ühingu liige / Member of the toimetusse juhul, kui nende sisu haakub ajakirja temaatikaga. Estonian Biofuels Association, Eesti Ajakirja EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED viimaste aastakäikude Turbaliidu liige / Member of the täistekstidega saate soovi korral tutvuda Eesti Biokütuste Ühingu kodulehel Estonian Peat Association, Eesti www.eby.ee Keemiaseltsi liige / Member of the Estonian Chemical Society, If the reader wishes, he may get acquainted with full texts of the last years’ issues Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, of the journal Estonian Combustible Natural Resources and Wastes / Eesti tel/fax 372 652 9297, Põlevloodusvarad ja -jäätmed on the Estonian Biofuels Association’s home page e-mail [email protected] at www.eby.ee

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Sonda tektoonilise rikke hüdrotermilised mineraalid tiival on moodustunud purustusvöönd rohekas karstisavi, milles kohati on (Puura, Vaher, 1997). säilinud lubjakivi ja oksüdeerunud Ka Sonda tektoonilise rikke ole- põlevkivi tükid. Karstisavidega täi- masolu Põhja-Kiviõli kaeveväljal oli detud vööndite laius ulatub mõnikord kindlaks tehtud juba puurimistööde ja kuni 10–12 m, kuid sagedamini jääb elektrilise näivtakistuse mõõtmisega. 0,5–5,0 m piiridesse. Küllalt sageli on Rike paikneb 3,5 km kaugusel Sonda savivööndid läbilõikes lehtrikujulised Ülo Sõstra, Toivo Kallaste, geoloogia-minera tehnikateaduste asulast kirde suunas ja lõikab karjääri ja kitsenevad allosas või kiiluvad välja loogiateaduste magister, alates kirdenurgast diagonaalselt edela (joonis 3). Sellistel juhtudel jätkuvad doktor geotektoo TTÜ geoloogia suunas. Vahetud vaatlused said võima- lamamis lõhed või kitsad lõhelised nia erialal, instituut likuks kaevetööde käigus. Nüüdseks vööndid. Põlevkivi ja savi kontaktil, TTÜ mäeinstituut ulatub kaevandatud osa 500 m-ni ja aga ka oksüdeerunud põlevkivi tükkide peaaegu samapalju on riket detailselt ümber savide sees esineb peaaegu alati irdesuunalised tektoonilised rikked jälgitud elektrilise näivtakistuse mee- mõne sentimeetri paksune must ääris, Kon Ida-Virumaal kõige olulisemad, todil. Detailseid uuringuid soodustas mille ilmselt põhjustavad põlevkivi nad liigestavad Eesti põlevkivimaardla õhuke Kvaternaari moreenikate (sageli orgaanilise aine lagunemisel tekkivad struktuurseteks plokkideks. Need rik- alla 1 m) (joonis 1), karjääri väike sü- taandavad tingimused, millest annab ked ise on suhteliselt nõrgalt uuritud, gavus (valdavalt alla 10 m) (joonis 2) tunnistust rauaioonide kahevalentseks sest neis on põlevkivi orgaaniline aine ja ilma lõhkamiseta kaevandamine. taandumine. Karstisavi mineraalid on oksüdeerunud, dehüdrogeenunud, hu- Kaevetööd avasid rikke 2005. aasta samad, mis tavaliselt põlevkivi mine- mifitseerunud ja kaotanud praktilise kevadel, seejärel oli võimalus rikke raalses aines: kvarts, päevakivi, hüdro- tähtsuse (Kattai jt, 2000). Seepärast uusi järjest avanevaid osi regulaarselt vilk, kloriit jt (Kattai jt, 2000). jäetakse suuremad rikkevööndid tava- dokumenteerida veel kahe aasta jook- Rikke ristläbilõige muutub küllalt liselt kaeveväljade vahele, karjäärides sul. See andis hinnalise materjali rikke kiiresti piki vööndit. Ühe korraga aga kaevandamata. Erandiks on Ahtme siseehituse ja läbilõike kohta. Suuresti kaevandatakse karjääris 60 m laiune rike, kus siseehituse uurimiseks rajati aitas deformatsioonide uurimisele kaa- riba. Sellise sammuga koostatud lä- 1975.–1978. aastal rikkevööndi kõige sa karjäärivee äravoolukraavi rajamine bilõigete võrdlemisel (Sõstra, Vaher, kitsamas osas tunnel mööda tootsa kihi piki riket 2007. aasta varakevadel. Sel- 2007; Systra et al, 2008) on näha kül- lamamit. Selgus, et rike on tsonaalse lega avanes võimalus mõõta ja kirjel- lalt suured muutused, osa savitäitega ehitusega ja kogu ulatuses nõrgalt kur- dada deformatsioone, kurde ja murran- karstivööndeid on tunduvalt kitsene- rutatud, keskosa moodustavad u 80 m guid tootsa kihi lamamis lubjakivides nud, teised laienenud. Igal pool ei ole ulatuses karstisavid, järgmises vöön- kuni 1 m allpool põlevkivi A-kihti. ka selliseid pealenihkeid, nagu rikke dis on lõhelised ja dolomiidistunud Rike kujutab endast umbes 200 m kõige kirdepoolsemas otsas (joonis kivimid, kus esineb ka nõrk sulfiitne laiust kirdesuunalist (keskmiselt NE 4). Lokaalsete kurrutusvööndite puhul mineraliseerumine püriidi, markasiidi, 53°) kurrutusvööndit, mis koosneb on sellised pealenihked siiski küllalt sfaleriidi ja galeniidiga. Kõige väli- paralleelsetest avatud antiklinaalsetest tavalised. Rikke ristlõikes on kõige mises vööndis on kihtide kaldenurgad ja sünklinaalsetest kurdudest, tiibade enam deformeeritud vööndi loode- ja tavalistest veel mitu korda suuremad, haardega kuni 20–30 m. Kihtide mak- kagupoolne ääreala, kus kurdude verti- kuid kivimite lõhelisus on juba fooni- simaalse painde piirkonnas lõikavad kaalsed amplituudid ulatuvad kuni 5–6 lise taseme lähedal (Kattai, Vingisaar, kurde sageli murrangud, mis on pisut m ja savitäitega karstvööndite paksus 1980). Viivikonna rikke geoloogiline kaldu loode suunas või peaaegu ver- on maksimaalne (Sõstra, Vaher, 2007; ehitus on peaaegu samasugune: lame- tikaalsed. Piki murranguid on levinud Systra et al, 2008). da antiklinaalse kurru kirdetiival on ki- karst, kus vee poolt lahustatud lubja- Välitööde käigus Põhja-Kiviõli kar- hid surutud kitsasse sünklinaali, mille kivide ja põlevkivi asemele on jäänud jääris 2006. aasta suvel leidsid TTÜ

Joonis 1. Hüdrotermilised sooned antiklinaalses kurrus Sonda rikke kaguserva lä- Joonis 2. Põhja-Kiviõli karjääri lõuna- bilõikes. serv. Figure 1. The hydrothermal veins in the anticlinal fold on the SE marginal zone of Figure 2. The southern edge of the Põh- the tectonic dislocation of Sonda. ja-Kiviõli quarry.

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

määrangud. Kaltsiit kasvas otse pürii- põlevkivikihid läbilõike paksuse järgi dikihi peale ja tal oli piisavalt ruumi (Suuroja, 1997) mattunud vähemalt kristallide moodustamiseks, isegi kõi- 200 m paksuse settekivimite kihi alla ge väiksemad, vaid 1–2 mm pikku- ja need moodustunud lõhed olid struk- sed kristallid on hästi välja arenenud tuurseteks püünisteks hüdrotermilistele ja saavutanud suurepärase täiusliku lahustele. Oluline oli seal samuti geo- vormi. Eriti huvitavad olid tühemikus keemilise olukorra muutus, mis toimus kasvanud druusid kaltsiidikristalli- lahustes põlevkiviga kokkupuutel. Iga- dega, mille suurim pikkus oli 18 mm tahes settivad neis soontes välja püriit Joonis 3. Savitäitega karstivööndid ja läbimõõt 8 mm. Kõik kristallid on koos markasiidiga, galeniit, sfaleriit, oksüdeerunud põlevkivis Põhja-Kiviõli oma kujult heksagonaalsed prismad, dolomiit ja kaltsiit, teistes riketes on karjääris. tahkudega (10Ī0), mis on pealt, mõni- leitud veel kalkopüriiti ja barüüti (Kat- Figure 3. The karst zones filled with the kord ka alt kaetud lameda romboeed- tai et al, 2000). karst clay in the oxidized oil shale. Põh- riga (01Ī2). Kristallide ülemine osa Kõige olulisemate kaledooniliste ja-Kiviõli quarry. on puhas läbipaistev ja vastu valgust tektooniliste liikumiste aeg on küllalt vaadates peegelduvad sealt vastu pärl- täpselt fikseeritud Balti sünekliisis, mäeinstituudi üliõpilased Marleen mutrilised lõhenemispinnad. Lisan- kus kõige vanemad Alam-Devoni ki- Aigro ja Allan Koger rikkevööndist did esinevad vaid kristallide alumises vimid osalesid kurrutuses ja sellega kõrvaldatud aheraine, oksüdeerunud osas, mõned pikemad kiilutaolised või kaasnevas murrangute moodustumi- põlevkivi ja dolomiidistunud lubjaki- lehtjad markasiidikristallid ulatuvad ses, aga Kesk-Devoni kivimid ka- vi tükkide seas vööndi kaguserva lä- kuni 1–2 mm kaltsiidikristallide sisse, tavad neid juba põikselt ning suure heduses hulgaliselt kuldselt läikivaid kui viimased hakkasid kasvama õhu- settelüngaga (http://mapx.map.vgd. tükke, mis olid kaetud kuni 4–5 mm kese sulfiidikihi peal. Otstest vaadates gov.lv/geo3/VGD_OIL_PAGE/). Iso- paksuse püriidikihiga, millest paistsid kujutavad kaltsiidikristallid lõigatud toopne vanus 407 mln aastat, millega välja heledad läbikumavad ja värvitud nurkadega pisut lapikut kolmnurka, on dateeritud eklogiitne metamorfism läbipaistvad kuni 2 cm pikkused tulp- mille kolm tahku on ülal kuni 5,5 mm Norras, vastab ilmselt kõige täpsemalt jad, mõnikord hästi väljakujunenud laiad ja kitsenevad allosas kuni 3 mm- hüdrotermilistele protsessidele Eesti külgmiste ja tiputahkudega kaltsiidi- ni. Samal ajal naabertahud, mis ülal aluskorras ja Fennoskandia kilbi suu- kristallid. Püriit moodustab õhukese, olid vaid 2,5 mm laiused, laienevad all rel osal. Eestis on nad levinud erineva 1–5 mm paksuse kihi otse põlevkivi, kuni 3,5 mm-ni. Prisma tahkudel on intensiivsusega Ordoviitsiumi ja Si- harvem ka dolomiidistunud lubjakivi sageli nähtav pikiviirutus, romboeedri peal. Kihi alumine osa on esindatud tahud on siledad (joonis 6). Kuigi kris- püriidi peeneteralise massiga, ülemises tallid moodustavad kobaraid, on pea- osas ja tühemikes moodustuvad suure- aegu igaüks neist saavutanud täiusliku mad ning tahkudega kristallid. Omava- kuju. Enamik kristalle on monokristal- hel kokkukasvanud kristallid annavad lid, vaid mõned neist on teistega kok- kivimi pinnal tiheda katte. Püriidile ku kasvanud prismapindadega (Aigro iseloomulikud täiuslikud kuubilised jt, 2007). Kogu rikkest pärinev kivi- kristallid puuduvad, suur osa ülemise mimass oli karjääri tegevuse käigus kihi plaatjaid ja odakujulisi kristal- juba teisaldatud, seepärast jäi teadma- le kuuluvad markasiidile (joonis 5), ta soonte esialgne asukoht ja orientat- millel on püriidiga ühesugune koos- sioon. Säilinud tükkides olid sooned Joonis 5. Plaatjad ja odakujulised mar- tis (FeS ). Osa kerajaid ja kuubilisi erineva paksusega, alates juuspeentest kasiidikristallid püriidi-kaltsiidi soone 2 keskosas põlevkivis. kristalle omab iseloomuliku viirutust kuni 3–4 cm-ni. 2007. aasta juunis külastasime kar- Figure 5. The plate-like and spear-shaped tahkudel ja on kahtlemata püriit, mida crystals of marcasite in the central zone tõestasid ka röntgendifraktomeetrilised jääri kagupoolset serva, kus kõik kivimid olid kaevandamisest mõjutamata. of the pyrite-calcite vein in oil shale. Seal olid põlevkivi- ja lubjakivikihid deformeeritud antiklinaalsesse kurdu, tiibade haardega kuni 15–18 m. Kur- ru 3–5 m laiune tuum on tihedasti läbi lõigatud 2–3 cm paksuste kaltsiidi- püriidi soontega, mis olid orienteeritud kurru keskmest ülespoole avatud lehvikuna. Soonte pikkus ulatus kuni 1,5–2,0 m-ni. Osa sooni on omavahel seotud peenemate soonekestega Joonis 4. Sonda tektoonilise rikke kirde- (joonis 1). Lõhed ja sooned laienesid poolne ots hilisema murranguga (keskel) märgatavalt ülespoole, millest võib jä- ja varem moodustunud pealenihkega (va- Joonis 6. Kobar kaltsiidi heksagonaal- sakus plokis). reldada, et nad avanesid antiklinaalse seid prismalisi kristalle Sonda tektooni- Figure 4. The north-eastern end of the kurru moodustamise ajal umbes 407 lisest rikkest. tectonic dislocation of Sonda with the mln a tagasi, kui skandia kurrutusfaas Figure 6. A cluster of hexagonal prismat- late fault (in the central part) and earlier saavutas oma maksimumi (Terry et ic crystals from the tectonic dislocation thrust (in the left block). al, 2000; Roberts, 2003). Sel ajal olid of Sonda.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

Kukruse lademe kivimites on laialt levinud süvakarst ja liivakivisooned lõhetäitena (Heinsalu, Andra, 1975). Sooned ja karst lõpevad Kesk-Devoni katendi all, seega karst tekkis varem. Hüdrotermiliste soonte mineraalide teke pidi toimuma enne karstivööndite teket, sest sooned säilisid suurepära- selt, mineraalid on ilma lahustamise või oksüdeerimisnähtusteta, säilinud on isegi tühemikud. Lõheliste kivimite murenemisel murranguvööndid avanesid ja täitusid saviga, mis isolee- ris antiklinaalse kurru tuuma põhjavee mõjust. Mineraalide heale säilimisele aitas kaasa kogu vööndi eelnev inten- siivne dolomiidistumine ja tühemike Joonis 7. Sonda rikke mineraalide röntgendifraktogrammid. A – aluskivimis, dolomii- välimiste pindade kattumine tiheda distunud põlevkivis on määratud dolomiit (Dol), kvarts (Q) ja püriit (Py). B – kaltsiit püriidikihiga. (Cal) ja C – galeniit (Gal) on peaaegu lisanditeta. D – sfaleriit (Sph) kasvas soone Täpsemaid andmeid mineraalide seinal koos kaltsiidiga (Cal), mida näitab ka difraktogramm. tekkeaja kohta peaksid andma pa- Figure 7. The X-ray diffractograms of minerals from the Sonda tectonic dislocation. A – In the bedrock, dolomitized oil shale dolomite (Dol), quartz (Q) and pyrite (Py) leomagnetilised uuringud, mis on were determined. B – calcite (Cal) and C – galena (Gal) are practically without ad- kavandatud 2008. aastale. Probleem ditives. D – sphalerite (Sph) grew on the vein wall together with calcite, this is also nõuab põhjalikumat uurimist, sest De- shown in the diffractogram. voni-järgsel ajal oli veel ligi 360 mln aasta pikkune kulutusperiood koos luri kivimites Põhja- ja Kesk-Eestis. (joonis 7 D). Eestis on samasuguseid hilisema karstiga, tekkisid plastsed Skandia faasi kollisioonile järgnenud kaltsiidikristalle koos vähese sfalerii- ja haprad deformatsioonid Kesk- ja maakerge, mere regressioon ja üldine diga leidnud E. Möls Tallinna Lasna- Ülem-Devoni kivimites. Kaledoonili- kulutus kestis ligikaudu 15 mln aastat. mäe lõhetäidistes ja viidanud sagedas- se kollisiooni käigus toimunud üldine Selle aja jooksul toimus ekvatoriaalses tele analoogsetele leidudele Saksamaa maakoore paksenemine kutsus esile niiskes kliimas kiire kivimite murene- hüdrotermilistes maardlates (Möls, magmakollete moodustumise vahetus mine, aga piki murranguid ja lõhesid 1961). H. J. Rösler toob oma minera- kollisioonivööndis Norras ja Rootsis, levis laialdaselt karst. Karstivööndite loogiaõpikus (1979) A. Wilke andmed aga kaasnevad protsessid levisid üle sügavamad osad täitusid suures osas kaltsiidi kristallikuju sõltuvuse kohta terve Fennoskandia kilbi ja selle settekivimite kaetud äärealad Põhja- ja karstisavidega, mis koostiselt ei eri- temperatuurist, lahuste kontsentrat- Kesk-Eestis ning ilmselt laiemaltki. ne ümbritsevate kivimite saviosistest. sioonist ja parageneesist. Põhja-Kivi- Igatahes pidi karstivööndite sügavus õli karjääri kristallid vastavad toodud Tänuavaldus olema oluliselt suurem kui Pleistot- tabelis temperatuurile 110–160 ºC ja Artikkel valmis Haridus- ja Teadus- seeni mandrijää kulutus. keskmise kontsentratsiooniga lahuste- ministeeriumi projekt SF0140093s08 Lõhetäidete koostise täpsustamiseks le. Rikkevööndite ulatuslik dolomiidis- toetusel. kasutasime röntgendifraktomeetrilist tumine võib anda võimaluse täpsemalt meetodit (joonis 7). Uurimiseks vali- määrata nende protsesside toimumise Kirjandus sime pala, kus selgelt oli näha püriidi, aega paleomagnetiliste meetoditega Aigro, M., Koger, A., Sõstra, Ü. 2007. galeniidi- ja kaltsiidikristallid. Peeni- ja välja selgitada, kas need toimusid Kaltsiidi prismalised kristallid Põhja- keste mineraalisoontega läbipõimitud üheaegselt kõigis rikkevööndites. Vä- Kiviõli karjääris. Rmt: XV aprillikon- aluskivim on pruunika värvuse ja suh- hemalt kaltsiidisooned Lasnamäel ja verentsi „Geoloogilise kaardistamise teliselt väikese erikaaluga, seepärast Osmussaarel mõnikord lõikuvad. poolsajand” teesid. Eesti Geoloogia- võib seda lugeda mõnevõrra moon- Detailne Sonda rikke uurimine an- keskus: Tallinn, 39–41. dunud põlevkiviks. Selle röntgenodi- dis olulisi uusi andmeid kirdesuuna- Heinsalu, Ü. Andra, H. 1975. Eesti fraktogramm näitas selgelt dolomiidi liste rikete kohta Ida-Virumaal. Ei põlevkivikaevanduste rajooni lõheli- (CaMg[CO3]2), kvartsi (SiO2) ja pü- ole kahtlust, et rike on sellisena, nagu sus ja selle uurimise geofüüsikalised riidi (FeS2) olemasolu (joonis 7 A). me praegu näeme, moodustunud enne meetodid. Tallinn, Valgus. 124 lk. Püriidi ülipeened terakesed olid vaevu Kvaternaari mandrijäätumist, kõik rik- (Vene keeles, eesti- ja inglisekeelsete näha vaid luubi all. Kaltsiit (joonis 7 kes olevad kurrud, murrangud ja kars- resümeedega.) B) ja galeniit (joonis 7 C) osutusid tivööndid on pealt sirgelt lõigatud ning Kattai, V., Saadre, T., Savitski, L. 2000. ilma lisanditeta puhasteks mineraali- kaetud õhukese moreenikihiga, milles Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, deks. esineb hulgaliselt väiksemaid ja suure- kaevandamistingimused. Eesti Geo- Koos galeniidi ja kaltsiidiga esines maid rändrahne. Kogu vööndit läbiva loogiakeskus: Tallinn. 248 lk. soones veel pude kollakas mineraal, kurrutuse põhjustas loodest kagusse Kattai, V., Vingisaar, P. 1980. The mille röntgendifraktogrammil tulid orienteeritud surve, suurem osa mur- structure of the Ahtme tectonic fault selgesti nähtavale ainult sfaleriidi ranguid on nõrgalt loode poole kaldu, (ZnS) ja kaltsiidi (CaCO3) refleksid pealenihked nihutatud kagu poole. Järgneb lk 9 all

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Nafta ja gaas on jätkuvalt murelapseks!

Venemaa avarused ning mitmete Aaf- tab uue juhtme Kaspia-äärsete gaasi- rika riikide maapõu on veel halvasti leiukohtade juurest Kasahstani piirini. tundma õpitud. Traditsioonilised naf- Ühtlasi garanteerib ta 10 mld m3 gaasi tariigidki suudavad toodangut oluliselt tarnimise Gazpromile. Vene pool ko- tõsta ja aktiivvarusid suurendada. Ai- hustub Türkmenistanilt ja Kasahstanilt Anto Raukas, nuüksi Saudi-Araabia suudab 2009. gaasi ostma ja laiendama oma gaasi- akadeemik aastal maapõuest välja pumbata üle 12 jaotusjaamu nende gaasimahtude vas- 008. aastal kütustele lisandunud mln barreli naftat päevas. tuvõtmiseks. Kuid seda hiilgavat plaani 2aktsiisitõus lööb valusalt eestlase takistavad Türkmenistani ja Aserbaid- rahakotile. Kuid selle aasta hinnatõus Ei lõpe varud, kuid jätkuvad žaani vaidlused leiukohtade küsimuses pole veel lagi ja seda lage on isegi varustusraskused ja üldse Kaspia mere staatus, mis on raske prognoosida. Juba praegu tar- Poliitiline olukord Iraanis ja Iraagis seni veel lahendamata. bitakse naftat igas sekundis 151 416 on jätkuvalt ebaselge. Venemaa on liitrit. Kuid nafta tarbimine maailmas asunud energiat kasutama poliitilise Vene-Saksa gaasijuhtme kasvab kiiresti. Autoturule on jõudnud relvana ja on seetõttu ebausaldatav ehitamist Läänemerre me ei szaa hiidriigid Hiina ja India, kus autode partner. Pealegi ei suuda ta oma leiu- takistada! müük suureneb aastas 14–16 %. Kõik kohti ise kasutusele võtta, välisriike Venemaa energiagigandi Gazprom liikurvahendid vajavad kütust ja selle aga uuringutesse ja tootmisse ei kaa- Šveitsi tütarfirma Nord Stream kavan- tulemusena kasvas näiteks Indias naf- sata. Venemaa valitsus nimetas hiljuti dab kallihinnalist gaasijuhet Lääne- tatoodete tarbimine üksnes tosina aasta 32 gaasimaardlat strateegiliseks, kuhu mere põhja, et Venemaale kuuluvast jooksul (1994–2006) 93 %. välisriike ei lubata. Praegu osaleb välis- Soome lahe kirdetipust Primorskist Ainuüksi Põhja-Ameerikas tarbi- kapital (Jaapani kompaniid SODECO, kahe paralleelse, vähemalt meetrise lä- takse naftat päevas üle 22 mln barreli, Mitsui, Mitsubishi, Prantsuse kompa- bimõõduga gaasitoru abil transportida Aasias ja Austraalias pisut üle 20 mln nii Total ja Shell) vaid kahe Venemaa gaasi Saksamaale Greifswaldi. Rootsi barreli, Lääne-Euroopas ligikaudu 14 gaasimaardla Sahalin-1 ja Sahalin-2 julgeolekuanalüütik Robert L. Larsson mln barrelit. Umbes 97 % Ameerika ekspluateerimisel. Seda nimetab Vene eeldab projekti realiseerimise käigus transpordisüsteemist sõltub naftast press rahvuslike rikkuste röövimiseks, Venemaa sõjalise kohaloleku suure- ja selle asendamine biokütustega on sest kuni ehituskulude täieliku katmi- nemist Läänemerel, temale luurealas- ebareaalne. Pealegi on biokütuste seni läheb kogu toodang riigist välja. te (vee all, veepinnal ja õhus) eeliste kasutamine autokütusena praeguse On aga selge, et nigela majanduspo- andmist ning kasvavat keskkonnaohtu. tehnoloogia juures inimsusevastane tentsiaaliga Venemaa üksi gaasileiu- Loomulikult see ka Eestile ei meeldi. kuritegu, sest see süvendab hiiglaslik- kohtade uurimise, kasutuselevõtu ja 20. septembril 2007 keeldus Eesti Va- ku näljahäda arengumaades ja tõstab tarnimisega toime ei tule ja see seab bariigi Valitsus loa andmisest Nord toiduainete hindu kogu maailmas. Siin ohtu kogu Euroopa majanduse. Streamile teaduslikeks mereuuringu- tuleb leida võimalusi teise põlvkonna teks Eesti mandrilaval ja majandus- etanooli tootmiseks, kus ei kasutata Vaja on uusi gaasijuhtmeid ja vööndis, kasutades selleks ÜRO 1982. toidukultuure. See on aga oluliselt kiiresti! aasta mereuuringute konventsioonist kallim. Gaasijuhtmete ehitamine on väga kallis tulenevat õigust. Kuid keelduda toru- On loomulik, et kujunenud olukor- ja asustamata piirkondades ka tehnili- juhtme paigutamisest Läänemerre ja ka ras on meediakanalid tõstnud hädaki- selt keerukas. Gaasijuhtmete kavanda- meie mandrilavale me ei saa, sest Ees- sa fossiilkütuste peatsest lõppemisest. misel on Venemaa lääneriikidest palju ti ebatäielikus seadusandluses puudub Naftat pidavat jätkuma maksimaalselt osavam ja näeb viimastest mitu sammu mitte ainult mandrilava seadus, vaid 40, maagaasi 60 ja kivisütt 200 aas- ette. Näiteks hiljuti sõlmisid Venemaa, ka rannikumere ja selle all asuva me- taks. Tegu on sügava eksitusega, sest Kasahstan ja Türkmenistan Kaspia-äär- repõhja kaitse, säilitamise ja kontrolli segi aetakse tarbe-, reserv- ja prog- se gaasijuhtme ehitamise lepingu, mille seadus. Päästeventiiliks võib osutuda noosvarud, viimaseid on aga näiteks kohaselt Türkmenistan rekonstrueerib asjaolu, et 1198 km pikkune torujuhe ookeanides väga suurtes kogustes. Ka Okaremi-Beineu gaasijuhtme ning ehi- vajab kompressorijaamu ja teenindus- zone. – Proc. Estonian Acad. Sci. analogues. – Tectonophysics. 365, jand” teesid. Eesti Geoloogiakeskus: Geol.. 29, 2, 55–62. (In Russian, sum- 283–299. Tallinn, 37–39. mary in English.) Rösler, H. J. 1979. Lehrbuch der Mine- Terry, M. P., Robinson, P., Hamilton, Puura, V., Vaher, R. 1997. Cover struc- ralogie. – Leipzig. 832 S. M. A., Jercinovic, M. J. 2000. Monazite ture. In: Geology and mineral resourc- Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geo- geochronology of UHP and HP meta- es of Estonia. A. Raukas, A. Teedumäe loogiline kaart 1:400 000. Seletuskiri. morphism, deformation and exhuma- (eds.). Estonian Academy Publishers: 1–60. tion, Nordøyane, Western Gneiss Re- Tallinn, 167–177. Sõstra, Ü., Vaher, R. 2007. Sonda gion. – Am. Mineral. 85, 1651–1664. Roberts, D. 2003. The Scandinavian tektooniline rike Põhja-Kiviõli kar- http://mapx.map.vgd.gov.lv/geo3/ Caledonides: event chronology, paleo- jääris. Rmt: XV aprillikonverentsi VGD_OIL_PAGE/images/GeolSetting. geographic settings and likely modern „Geoloogilise kaardistamise poolsa- jpg, 14.01.2008.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE platvorme ning nende rajamise lubami- lari barreli kohta. 2007. aasta jooksul Geolooge peibutavad Arktika mene on rannikuriigi õigus. kallines nafta hind 59 %. Seega naftat red. Venemaa, Kanada, USA, Norra küll maapõues jätkub, kuid piiri seab ja Taani püüavad kinnitada, et sealne Naftasaadusteta ei sõida autod, ostuvõime, milleks on ligikaudu 140 merepõhi kujutab endast nende mais- gaasita peatub majandus dollarit barrel. Sinna ei taha aga ükski maa-alade looduslikku pikendust ja Maagaasi ei vajata mitte üksnes ener- riik, ei ostjad ega tootjad, jõuda. Kuid kuulub neile. Juba praegu on Venemaa giatarbimises, vaid paljudel elualadel, on selge, et Eesti põlevkiviõli tootjate põhjapooluse merepõhja kinnitanud sealhulgas suurtes kogustes keemia- paremad päevad on ees! oma titaanlipu ja selle riigi ambitsioo- tööstuse toorainena metanooli, am- nid kasvavad mitte päevade, vaid tun- moniaagi, vesiniku, etüüni, alkeenide, Miks kallinevad otsingud ja didega. Venemaa Arktikas arvatakse paljude hapniku- ja halogeeniühendite väljamine? olevat peidus vähemalt 110 mld t naf- ning muude toodete saamiseks, mil- Maismaal kipuvad nafta ja gaasi varud tat. Otsingutes abistab Venemaad riigi leta meie igapäevaelu oleks mõelda- varsti lõppema ja seetõttu on geoloogi- suurim sõprusmaa Saksamaa. Ühistöö- matu. Kütusena tarbitakse 20–25 % de pilgud pööratud ookeanide suunas, deks valmib 2009. aastal spetsiaalselt maagaasist. Praegu toodetakse gaa- kus ressursid on paljukordselt suure- polaaraladel süvapuurimiseks mõeldud sielektrijaamadest 19,6 % kogu maa- mad. Üksnes šelfil on nafta suhtes pers- jäälõhkuja Aurora Borealis, mille pat- ilmas genereeritavast elektrienergiast pektiivne 27 mln km2 suurune ala, kus rooniks on kantsler Angela Merkel. (võrdluseks õliküttega elektrijaamades on juba teada ligikaudu 3400 maard- 1850. aastal moodustas puit peaaegu 6,7 %). Seda kogust on raske vähen- lat. Kuid praegu puuritakse naftat ise- 90 % maailma energiakasutusest, kuid dada. Kui meie optimistlikud rohelised gi 4 km sügavuselt, näiteks Brasiilia selle osatähtsus langes kiiresti ja juba tahavad Eestis suurtes kogustes hakata rannikul ja Guinea lahes. Ookeanide 1890. aastal langes pool kivisöele, tootma tuuleenergiat, siis nad vajavad süvamaardlate otsingutele ongi suu- mille osatähtsus kasvas 1910. aastaks iga toodetud megavati kohta sama natud praegu uurijate põhitähelepanu. 60 %-ni. Juhtivaks kütuseliigiks jäi ta palju gaasil töötavaid kompensatsioo- Maailmameredel seilab praegu 38 sü- möödunud sajandi kuuekümnete aas- nijaamu, mis oluliselt suurendab meie gavpuurimistehnikaga laeva ja 2006. tateni, mil juhtpositsiooni võttis naf- sõltuvust Venemaast. Eesti kütuse- ja aastal kulutati üksnes naftaotsinguteks ta. 1999. aastal möödus kivisöest ka energiamajanduse pikaajalises riiklikus 261 mld dollarit. maagaas, mis vabastab energiaühiku arengukavas nähti ette maagaasi osa Puurimislaevastik täiustub kiiresti. kohta 28 % vähem süsinikku kui naf- suurendamist energiabilansis 11 %-lt Augustis 1968. asus oma esimese- ta ja 44 % vähem kui kivisüsi. Ener- 1995. aastal 18–22 %-ni aastal 2010, le reisile USA puurimislaev Glomar giamahukus maailmas pidevalt kas- kuid nüüd on seda optimistlikku prog- Challenger, mis 1983. aastani puuris vab. 1. jaanuaril 2007 elas maailmas noosi vähendatud, sest…. ookeanipõhjast välja 97 km puursü- 6 589 115 092 inimest ja elektrit tarbi- damikke. Teda asendas uurimislaev ti aastas ligikaudu 15 000 TWh. Aastal Nii nafta kui ka gaasi hind JOIDES Resolution, mis puuraukude 2030 elab maailmas 8,2 mld inimest ja tulevikus oluliselt tõuseb hulga kahekordistas. Praeguseks on elektrinõudlus kahekordistub. Nafta ja gaasi hind tõusevad kindlas- need laevad aga juba minevik ja ehita- Maailma riikide juhid raporteerivad ti, sest kallinevad otsingud, väljamine takse palju võimsamaid. 2008. aastal energia- ja kliimapaneelidel uhkuse- ja edastamine. Võtkem näiteks nafta. valmib 210 m pikkune 57 500-tonnise ga edusammudest taastuvenergeetika Praegu kontrollib naftahindu OPEC, veeväljasurvega Jaapani alus Chikyu edendamisel ja keskkonnaseisundi pa- kuid Venemaa, Kasahstan ja mitmed maksumusega 475 mln dollarit, mis rendamisel. Kuid tegelikud tulemused teised riigid on selle kartelli haar- saab puurida kõige sügavamateski sü- on hädised. Ka lähikümnenditel jääb dest väljas. 2008. aastal püüab kartell vikutes. 2009. aastal valmib aga veelgi taastuvenergeetika kasutamine margi- müüa barrelit hinnaga 60–80 dollarit, võimsam Lõuna-Korea puurlaev fir- naalseks ja maailma majandus basee- kuid vaevalt see õnnestub. 2008. aasta malt Samsung, mille pikkus on 222 m, rub endiselt fossiilkütustel. märtsis tarnitava toornafta hind tõusis veeväljasurve 97 000 t ja oletatav New Yorgi kaubabörsil üle 100 dol- maksumus 600 mln dollarit.

Kaevandamine parandab maad. Toimetaja E. Reinsalu. Eesti Mäeselts. TTÜ mäeinstituut: Tallinn. 2007, 54 lk. CD-ROM. TTÜ mäeinstituut. Koostaja Ave-Õnne Õnnis. Raamat sisaldab üldistatud originaalartikleid, CD-ROM täistekste. Käesoleva ajakirja lugejatele on huvipakkuvamateks artiklid põlevkivikarjääride korras- tamisest ja altkaevandatud maadest (Kalmer Sokman, Allan Vill), elamuehitusest altkaevandatud aladel, kaevandatud alade kasutamisest (Eino Tomberg, Enno Reinsalu), Ubja põlevkivikarjäärist (Riho Iskül), auto-motoraja projektist Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (Robert Karpelin), põlevkivi avakaevandamisest (Veiko Karu). Kogumikust ja CD-ROM- ist leiate andmeid mäeseltsi liikmete kohta. Töid, mille kohta artiklid kirjutati, oli toetatud ETF grandiga 5913. CD-ROM-il on lisaks nimetatud teemadele käsitletud Virumaa Kae- vanduskooli (Lembit Uibopuu), karjääride korrastamist (Katrin Erg ja Rebeka Hansen, V. Karu, Pavel Astapov), digitaliseerimist maardlates (V. Karu, Vivika Väizene). Artikleid oli ka turba kohta: kaevandamistehnoloogiad, grupitöö Niibi rabas (Ingo Valdma, V. Karu, A. Õnnis, Siim Pukk) jt tudengite vormistatud tööd, lisaks töid Maardu diktüoneemakilta sisaldavate karjääride kohta.

10 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Ammendunud turbaväljade kasutamine taastuvenergia tootmiseks alustada heinakasvatusega vahetult pä- külvi-väetamist ja pärast külvi ning seda rast turba kaevandamise lõpetamist, et võrreldakse Lavassaare raba vee-eri vältida neilt CO2 eraldumist, mis võib kasutusloaga lubatud reostusnäitajatega. Tiit Saarmets hinnanguliselt ulatuda kuni 10 t/ha-lt. Selgus, et foonil määratud veekvaliteedi AS Tootsi Turvas Ühtlasi hoiaksime nii ära ala umbrohtu- komponendid ei ületa vee-erikasutus- arendusdirektor mise ja seega hilisema lisatöö. Ammen- loas hea pinnavee kvaliteediklassile lu- dunud turbarabale korrastamisprojekti batud piirnorme, vaid on sellest oluliselt esti kütuse- ja energiamajanduse koostamise käigus on mõistlik kaaluda madalamad. Kuivendusvee kvaliteedi Epikaajalises riiklikus arengukavas energiaheina kasvatamise võimalust tar- näitajad pärast külvi-väetamist tõusid (http://www.riigiteataja.ee/ert) püs- bija olemasolust ja logistikast lähtudes. mõnevõrra (heljum 34, BHT7 6,8, KHT titatakse eesmärk saavutada aastaks Mõistlik veokaugus on 50–80 (100) km, 67, Nüld 2,0, Püld 0,031, pH 7,47) fooni- 2010 taastuvenergiast toodetud elekt- kuid mida väiksem on veokaugus, seda ga võrreldes, kuid ei ületa vee-erikasu- ri osakaaluks kogutarbimisest 5,1 % majanduslikum on tootmine. tusloas lubatud piirnorme. ja aastaks 2020 peaks kombijaamades Koostöös Pärnumaa keskkonnatee- Esimese aasta (Jõgeva SI analüüs) toodetud elektri osakaal moodustama nistusega ja ekspert Jaanus Paali ette- haljasmassitoodangu näitajad ei kajasta kogutarbimisest 20 %. Sellele eesmär- panekutele tuginedes otsustati hakata tegelikku energiatoodangut, kuid selgus gile lähenemise üks võimalus on kasu- kasvatama päideroogu, mis tegelikult siiski, et sõnnik ja eriti sõnnik koos mi- tada biokütuseid, sh ka energiaheina. on ammendunud turbatootmisala ka- neraalväetisega andsid teiste väetusva- Energiaheina kasvatamiseks mineraal- sutamine energiaheina tootmiseks. AS riantidega võrreldes kõrgema saagise, maadel on suhteliselt palju võimalusi, Tootsi Turvas alustas 2006. aastal La- kusjuures märgatavalt suurem saak saa- kuid otstarbekam on kasvatada neil vassaares ammenduval turbakaevan- di katsetes Palatoniga, vastavalt 3,9 ja teravilja, õlikultuure või heinaseemet, dusalal ettevalmistustöid. Päiderooga 4,4 t/ha kuivainena. Teiste väetisainete sh ka energiaheina jaoks. Energiaheina hakatakse kütma Lavassaare katlamaja, kasutamisel jäid saagid üle poole väik- kasvatamiseks sobivad küllalt hästi ka mis asub energiapõldudest kuni 10 km semaks, kusjuures mõlemal kultuuril vähemväärtuslikud põllupinnad, nagu kaugusel. Korrastamisprojekti koostas peaaegu ühesuuruseks. Suurima kõrgu- ammendunud turbarabad, kus turvas Inseneribüroo Steiger, projekti autoriks se saavutasid taimed katsetes Palatoniga on kaevandatud nii, et alles on jäänud on Vesta Kõpp, see hõlmab 230 ha am- – veidi üle 80 cm. õhuke, ebaühtlane vähemalt 10 cm pak- menduvat kaevandusala, millest enamik Majanduslikust aspektist vaadatuna sune turbalasund. Turbaraba kuiven- on ette nähtud energiaheina kasvatami- on esimesel aastal tootmise alustami- dussüsteemi võib energiaheina kasva- seks. Projekt kiideti heaks Pärnumaa seks tehtavad kulutused kõige suure- tamiseks jätta endiseks, sest lubatud on keskkonnateenistuse poolt novembris mad – Jõgeva SI andmetel 3273 kr/ha, lühiajalist üleujutust. Väljakud peaksid 2007. Korrastamise käigus muutus ala kui teisel aastal ei väetata, kulutused olema võimalikult tasased, sest sellel maatulundusmaaks, kuid olemasolev puuduvad, kolmandal aastal lisanduvad on oluline mõju hilisemale saagikusele, maarendileping ei anna õigust energia- koristuskulud, mis on eeldatavasti 1400 mis sõltub niitmiskõrgusest. Oluline on heina kasvatamiseks. Otsitakse teid olu- kr/ha, ka järgmistel aastatel on vaja ko- korrast väljatulemiseks. ristada ja väetada. Päideroopõld on too- Energiaheina kasvatamise katsekava dangukõlbulik 10–12 aastat. Kasutades koostasid Jõgeva Sordiaretuse Instituudi igal aastal väetamiseks vedelsõnnikut, (SI) teadurid Mati Koppel ja Rene Aavo- on kulutused ühele hektarile 333 kr. la. Võrdluskatsed tehakse kahe päideroo 12-aastase põllu kasutamise korral on sordiga: Pedja ja Palaton, mõlemat kuues tootmise lõppkulud kokku 20 500 kr/ha, väetusvariandis – (1) jääkmuda, (2) ve- ja kui toodetakse sellel perioodil heina delsõnniku, (3) mineraalväetise (Kemira kuivainena 55 t/ha, on ühe tonni kui- Power), (4) jääkmuda ja mineraalväeti- vaine maksumus 373 kr. Kui üks tonn se, (5) vedelsõnniku ja mineraalväetise kuivainet sisaldab ligi 1 MWh energiat, Päiderookülv Lavassaares ammendunud ja (6) mineraalväetise (Viking Brand, siis selle hinnaks kujuneb 373 krooni. turbaväljal, mai 2007. Kemira Power) ning väetiseta päideroo Muidugi on see praegu veel prognoos, The cultivation of reed canary grass in külviga. Katseväljakud rajati 2007. aasta kuid tõesemad tulemused saadakse juba the exhaustible peat field of Lavassaare juunis ammendunud raba esimesele 30 2009. aastal. in May 2007. ha-le. Külvipinda suurendatakse vastavalt raba ammendumisele. Katsete eesmärgiks on selgitada välja energiatoodang pinnaühikult, tootmiseks sobivaim kultuur ja ökonoomseim väetamisskeem, aga samuti kuivendusvee reostuskoormus eesvoolule heintai- mede erinevate väetisekomponentidega intensiivsel väetamisel. Kuivendusvee kvaliteedi jälgimiseks määrati foon (heljum 9,1 mg/l, BHT7 3,7 mgO /l, KHT 83 mgO /l, N 2,1 Päideroopõld septembris 2007. 2 2 üld Kanep andis hea saagi, kuid kallilt. mgN/l, Püld 0,013 mgP/l, pH 7,78), mil- A reed canary grass field in September lega võrreldakse vee kvaliteeti enne The yield of cannabis was good, but cost 2007. dear.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 11 PÕLEVKIVI, OIL SHALE Kui palju on Eesti aherainemägedesse ladestatud põlevkivikoksi ja -poolkoksi?

OA-vaese TSK tuhana. Seega esinevad 3 mld kr ja lisaks 4 mld kr tootmister- põlevkivi tahked utmisjäägid (TUJ) ritooriumide puhastamiseks jääkreos- koksi, poolkoksi (PK) ja tuhana. tusest [2]. Hilisemate teadete kohaselt TUJ-de teke sai alguse 1921. aastal, on sulgemiseks vajalik rahasumma siis kui Eestisse rajati esimene põlev- vähenenud (vt ülevaadet lk 38). Rein Veski kivi utmisseade. Kirjanduses hinnatak- Antud töö eesmärgiks on tutvustada Turbateabe OÜ se TUJ kogust erinevalt. Enam levinud võimalusi TUJ-de määramiseks, võt- arvamuse järgi on neid jääke mägedes tes aluseks Vello Kattai monograa- esti põlevkivikeemiatööstuse ajalu- umbes 70–80 mln t [1] või ~85 mln t fia tabelites [4], V. Jefimovi ja tema Egu ulatub tagasi 1920. aastate algu- (sh kasutuses olevas Kohtla-Järve kaastöötajate publikatsioonid, Eesti sesse. Õli tootmisega on alati kaasas poolkoksimäel 70 ja Kiviõli kolmes statistika aastaraamatud jm allikad, käinud orgaanilist ainet (OA) sisalda- mäes 14–15 mln t) [2], teistel andmetel mis on meie poolt varem viidatud ja vate tahkete jääkide teke. Nende kogus on Viru Keemia Grupi poolkoksimäes samas on ka esitatud TUJ-de põhjali- ja koostis on sõltunud peamiselt töös ~73 ja tegutsevas Kiviõli mäes 13 kum arvutusmetoodika [5]. Poolkok- olnud seadmete tehnilistest võimalus- mln t poolkoksi [3]. Eespool esitatud siga seonduvaid probleeme tõstsime test. Peamisteks seadmeteks on olnud andmete puhul pole teada, kas need üles juba varem ka käesolevas ajakir- gaasigeneraatorid (nimetatud ka utte- kogused käivad ladestatud naturaalse jas [6]. retortideks), kus toodetakse põlevkivi- TUJ kohta (seega koos niiskusega) Käsitlesime ajavahemikku 1921– õli, ja kamberahjud, kus varem toodeti või kuivaine kohta, samuti pole vih- 2002, kuna hilisema aja kohta (kui majapidamisgaasi, aga samuti teised jeid selle kohta, kuidas need kogused täpsem olla siis alates 1993. aastast) õlitootmisseadmed: tunnelahjud, tah- on arvutatud. Samuti pole kirjanduses on täpselt teada tekkiva poolkoksi ke soojuskandjaga seadmed (TSK), andmeid TUJ koguse kohta tegevuse kogus ja ka kasutusvaldkonnad. Vara- Davidsoni ja „Fusiooni“ pöörlevad ammu lõpetanud õlitootmisettevõtete semas kirjanduses arvestust poolkoksi retordid. Enamikus neis seadmetes kohta Vanamõisas, Kohtla-Nõmmel koguse kohta ei peetud. Küll aga oli tekkinud jääkidest on ladestatud OA- ja Sillamäel. Üleriigilise jäätmekava teada tehaste lõikes kasutatud põlevki- rikka poolkoksina ja viimasega võrrel- kohaselt on Kohtla-Järvel ja Kiviõlis vi ja tekkinud õli kogus ning õlisaagis des veelgi enam OA-d sisaldava kam- paiknevate poolkoksimägede sulgemi- (joonis 1). berahjukoksina, väiksem osa ladestati seks vaja esialgsete arvutuste kohaselt Kogutud andmete näitlikustamine

Mln. Million t 5000 25

4500

4000 20

3500 3000 15

2500 2000 10 Saagis. Yield % 1500 1000 5

500 0 0 1921 1925 1930 1935 1940 1945 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000

Põlevkivi. Oil shale Õli. Shale oil Õli saagis. Oil yield

Joonis 1. Eesti põlevkivikeemiatööstuses kasutatud põlevkivi ja tekkinud õli kogus ning õlisaagis ajavahemikus 1921–2002. Fig. 1. The quantity of oil shale processed and shale oil produced in and the oil yield of the Estonian oil-shale chemical industry during 1921–2002.

12 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 PÕLEVKIVI, OIL SHALE

Tabel 1. Eesti põlevkivikeemiatööstus aastatel 1921–2002 (koostatud [4, 7, 8] järgi, tulpades 6–13 arvud kursiivis on saadud teistest allikatest, vt [5], teised kursiivis arvud on arvutatud tabelis olevate analoogsete seadmete alusel.* Table 1. The production of the Estonian oil-shale chemical industry between 1921–2002 (figures on the basis of [4, 7, 8], figures in italics in columns 6–13 have been taken from other sources [see 5])*.

Asukoht/ Õ % TUJ TUJ, sh/incl, % TUJ, kuiv (dry) 106 t Seade. Õ Ad OA TUJ/ PK Sh/ TUJ 6 PK- MJ/ CO Õli/ PK/Õ 6 Sh/Incl. Location/ 10 t PK FR 2 % % C H Sd Õ 10 t Mass Incl. PJ st % kg % Oil Õ Unit* OM 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Kohtla-Järve, 16,434 138,8 83,51 9,42 0,65 356,3 sh VR 13,161 16,4 74 58 3,17 19 72,9 8,1 1,4 6,7 1,8 6,1 3,54 80,27 46,6 3,77 0,64 147,7 TA 0,537 20,1 95 4,98 3,23 2,67 1,73 0,16 0 4,6 KA 2,736 4,9 22,6 63 5,8 10,6 73,8 15,6 0 14 0 2,4 20,41 12,9 55,84 35,18 5,49 0 204 Kiviõli, sh 5,612 30,69 18,59 1,86 0,16 60,3 VR 2,314 16,5 74,5 58 4,18 17,7 70,3 12,2 1,5 6,24 1,94 6,06 3,51 14,02 8,12 0,98 0,12 33,9 TA 3,002 20,8 97,5 64,8 2,68 25,5 65,3 9,2 0,45 7,4 0 1,69 4,81 3,12 14,44 9,37 0,85 0,04 25,1 TSK 0,296 13,3 48 1,26 11,6 85,7 2,7 0 7,52 3,61 2,23 1,1 0,03 0 1,3 Narva: TSK 0,999 13 77,4 53 1,26 11,6 85,7 2,7 0 7,69 4,08 7,68 4,08 0,11 0 5,1 Sillamäe: TA 0,141 18,3 5,46 3,54 0,77 0,5 0,04 0 1,3 Kohtla- 0,218 15,5 88,8 65 3,98 25,4 63,4 11,2 0,75 7,72 0,3 6,45 4,19 1,41 0,91 0,1 0,01 3,6 Nõmme: DR Vanamõisa 0,0006 6,45 4,19 ~0 ~0 0 0 ~0 RF Kokku 23,405 179,3 107,61 11.5 0,82 426,6 * VR – vertikaalsed retordid. Vertical retorts; TA – tunnelahjud. Tonnel ovens; KA – kamberahjud. Chamber ovens; TSK – tahke soojakandjaga seade. Solid-Heat Carrier Unit;. DR – Davidsoni retordid. Davidson retorts; RF – retort “Fusiooni". Retort "Fu- sioon"; PK – põlevkivi. Oil shale; Õ – põlevkiviõli. Shale oil; FR – Fischeri retort. Fischer retort. OA – orgaaniline aine. Organic matter; TUJ – tahked utmisjäägid. Spent oil shale.

(joonis 1) aitab eristada meie põlevki- t, kõigil teistel utteseadmetel seega kasutati õli või gaasi tootmiseks 179,3 vikeemiatööstuses kolme etappi: 20,67 mln t. Jääkide koguse ar- mln t põlevkivi, millest jäi järele kui- 1. 1921–(tinglikult)1948, mil õlitoo- vutamiseks kasutasime seost saadud vainena 107,61 mln t TUJ-d (tabel 1). dang suurenes uute utteseadmete õli ja tekkinud TUJ vahel (joonis 2). 2001 ja 2003. aastal kasutas Kunda ehitamise ja õlisaagise (maksimaal- Vastavalt võrrandile y = 0,3070,98 Nordic Tsement 19 379 t Kohtla-Järve selt 19,9 % 1937) suurendamise tu- saime poolkoksistamisseadmete TUJ poolkoksi tsemendi tootmiseks, mulla- lemusel; (põlevkivi poolkoksi) koguseks ~70 parandusaine Wiru Ramm tootmiseks 2. 1948–1987, mil hakati käiku and- mln t. kasutati kokku 23 110 t Kiviõli pool- ma kamberahje majapidamisgaasi Õli saagis oli gaasitootmiseks mõel- koksi. Varem oldi kasutatud kamber- tootmiseks. See koksistamistehno- dud kamberahjudest vaid 4,9 % ka- ahjukoksi mineraalvilla tootmiseks, loogia tõi põlevkivikeemiatööstu- sutatud põlevkivist. Selleks, et saada hinnanguliselt [5] 0,85 mln t, seega ses kaasa põlevkivi hiigeltarbimise tonn õli vajati 20,41 t põlevkivi, mil- (1966 – 4,499 mln t). Vaatamata õli lest moodustus 12,86 t TUJ-d (põlev- väljatuleku vähenemisele põlevkivist kivikoksi). Lihtarvutusega saame, et (1980 – 11 %) saadi põlevkiviõli re- 2,736 mln t õli tootmisel tekkis kok- 0.50,5 kordkogutoodang 563 200 t (1961); si 35,2 mln t. Liites kokku tekkinud y = 0,307x0,9798 0.40,4 3. 1988–2002 kujunes välja nüüdisaeg- poolkoksi ja koksi saame tekkinud R2 = 0.9894 ne (kamberahjudeta) põlevkivitöös- TUJ koguseks (70+35,3) 105,3 mln t. 0.30,3 tus, õli väljatulek põlevkivist suure- Me tegime lisaks veelgi täpsema nes mõnevõrra ja jäi püsima, samas TUJ koguse arvutuse, kasutades sel- 0.20,2 kui õli ja kasutatud põlevkivi kogus leks tabelis 1 toodud andmeid. Nende kõikus mõjutatuna turukonjunktuu- andmete alusel on võimalik hinnata nii 0.10,1 Põlevkiviõli. Shale oil rist. õli väljatulekut utteseadmetest (4,9– 0 20,8 % põlevkivist) kui võrrelda saa- 0 0,50.5 1 1,51.5 Vaatamata utteseadmete paljususe- gise erinevust Fischeri retordi omast le osutus korrelatsioon kasutatud (22–95 %), saada andmeid koksi ja Spent oil shale. TUJ põlevkivi (x) ja saadud õli massi (y) poolkoksi koostise kohta jm andmeid vahel heaks ülevaate saamiseks Eesti põlevkivi- Joonis 2. Seos saadud põlevkiviõli ja keemiatööstusest. Korrutades näiteks 0,966 2 tekkinud TUJ vahel (v.a kamberahjud) y = 0,185x (R 0,993). mingis seadmes kasutatud põlevkivi mln t. koguse (tulp 16) TUJ saagisega põlev- Fig. 2. The correlation between the shale Põlevkiviõli toodang 1921–2002 oli kivist (tulp 5), saamegi antud seadmes oil produced and semi-coke obtained in ~23,405 mln t (tabel 1), milles kam- või seadmete kogumis tekkinud TUJ the Estonian oil-shale chemical industry, berahjude osatähtsus oli 2,735 mln massi (48–65 % põlevkivist). Kokku million t.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 13 PÕLEVKIVI, OIL SHALE

Tabel 2. Eesti põlevkivikeemiatööstuses aastatel 1921–2002 tekkinud TUJ kogus arvutatuna 102,44 ja ning naturaalses ladestatuna mln t. olekus koos niiskusega 156,13 mln t. Table 2. The quantity of TUJ generated in the Estonian oil-shale chemical industry, Lisaks varasemale teabele täpsustati and deposited in landfills in the years 1921-2002, million t Narva tahke soojakandjaga seadme Keemilised orgaanikavaeste jääkide kogus kui- reaktsioonid. Niiskusega. vainena 4,34 mln t ning Sillamäel ja Asukoht. Kuiv. Kasutati. With Osatähtsus. I – II Chemical Kohtla-Nõmmel tekkinud poolkoksi Location Dry Used* reactions moisture Share, % kogus vastavalt kuivainena 0,7 ja 1,09 34,4 % +H2O +CO2 mln t. Kohtla-Järve 83.51 0,87 82,64 82,7 83,2 126,9 76,6 ...k.a/incl. KA 35,18 0,85 34,33 44,4 34,5 52,5 31,7 Kirjandus Kiviõli 18,59 0,02 18,57 18,7 19,2 29,3 17,7 1. Saether, O. M., Banks, D., Kirso, U., Bityukova, L., Sorlie, J. E. The chem- Narva 4,08 4,08 4,1 4,3 6,6 4,0 istry and mineralogy of waste from Sillamäe 0,50 0,50 0,5 0,7 1,25 0,7 retorting and combustion of oil shale. Kohtla- 0,91 0,91 0,9 1,1 1,76 1,0 – Energy, Waste, and the Environment: Nõmme a Geochemical Perspective. R. Gieré, Kokku/Total 107,59 0,89 106,7 106,9 108,6 165,6 100,0 P. Stille (eds). Geological Society. London. Special Publications, 2004, kulu kokku 0,2+0,87 = 0,89 mln t (ta- ju vähendamiseks. Selleks eraldatud 236, 263–284. bel 2). hiigelsummad, mis olid juba ammu 2. Üleriigiline jäätmekava. – RTI, Kuiv TUJ on keemiliselt aktiivne ja teada, oleks pidanud kaasa tooma TUJ 23.12.2002, 104, 609. reageerib olenevalt utteseadmetest ja lademete senisest tunduvalt põhja- 3. Jäätmetest Ida-Virumaal. 2006. transpordiviisist (näiteks märjal kujul) likumad tehnogeokeemilised uurin- http://www.envir.ee/994 algselt veega (CaO + H2O = Ca(OH)2) guid. Lisaks TUJ-le sisaldavad mäed 4. Kattai, V. Põlevkivi – õlikivi. EGK: ja tekkinud hüdroksiid omakorda õhu mitmesuguseid ohtlikke komponente, Tallinn, 2003. 162 lk. CO2-ga (tabel 2). Kaltsiumhüdroksiidi k.a fuussi. Mingi pildi TUJ koostisest 5. Veski, R. The volumes of spent oil mass on kaltsiumoksiidi omast 132 % annavad tabel 1 andmed. Vastavalt shale from Estonian oil-shale proces- ja tekkiva kaltsiumkarbonaadi oma sellele s isaldab TUJ kuni 1,5 % õli ja sing units in 1921–2002. – Oil Shale, juba 172 %. Kuna oksiidide sisaldus 6,24–14 % (kamberahjud) süsinikku, 2005, 22, 3, 345–357. (Additions and TUJ-s ei ole eriti suur, on kuiva TUJ väävlit kuni 2,4 %. Meie põlevkivi- corrections: Oil Shale, 2007, 24, 1, massi suurenemine keemiliste reakt- keemiakombinaatidest väljati vahe- 95.) sioonide tulemusena tagasihoidlik. mikus 1921–2002 koos TUJ-ga 0,82 6. Veski, R. Põlevkivi poolkoksimäed Vee liitumine tõstis kuiva TUJ massi mln t põlevkiviõli, TUJ sisaldas 11,5 kui ohtlikud jäätmed. – Eesti Põlevloo- 106,7-lt 106,9-ni, CO2 liitumine 108,6 mln t orgaanilist ainet energiasisaldu- dusvarad ja -jäätmed, 2003, 25–26. mln tonnini. Kui võtta kirjanduses ni- sega 426,6 PI (tabel 1). 7. Yefimov, V. Development of oil metatud niiskuseks 34,4 %, oleks Ees- Viimastest uurimistöödest viitame shale processing industry in Estonia ti poolkoksi- ja koksimägedes 165,6 ühele arvestatavamale TUJ mineraal- before World War II – Oil Shale, 1993, mln t TUJ-d, neist enamus Kohtla- aine koostise uurimusele [9]. 10, 2/3, 237–246. Järvel (76,6 %) ja Kiviõlis (17,7 %). Kokkuvõtteks, et nii põlevkivi-õli- 8. Yefimov, V., Rooks, I., Roostalu H. Narva jäägid on orgaanilise aine poo- TUJ korrelatsioonide kui ka põlevkivi Development of oil shale processing lest väga vaesed. Sillamäe ja Kohtla- utteseadmete põhine arvutus andis va- industry in Estonia after World War II Nõmme jäätmed pakuksid vast enam rasemast (~85–86 mln t Kohtla-Järvel – Oil Shale, 1994, 11, 3, 265–275. huvi poolkoksi pikaajaliste muutuste ja Kiviõlis [2, 3], kusjuures andmete 9. Mötlep, R., Kirsimäe, K., Talviste, väljaselgitajatele. esitajad ei täpsusta, kas on tegemist P., Puura, E., Jürgenson, J. Mineral Poolkoksi ja koksi koostist on taga- kuivainele arvutatud või naturaalse la- composition of Estonian oil shale semi- sihoidlikult uuritud, kui võrrelda raha, destuga) suurema ladestatud TUJ ko- coke sediments. – Oil Shale, 2007, 24, mis on eraldatud nende keskkonnakah- guse nimetatud piirkonnas, kuivainele 3, 405–422.

Viisteist aastat Eesti Turbaliitu. Toimetanud J. Paal. Tartu. 2007. 152 lk. Eesti Turbaliit üllitas oma 15. aastapäevaks värvitrükis A4-formaadis kõvas köites raamatu, mille autoriteks on liidu liikmed ja teised ala asjatundjad. Turbatööstus kinnitas nendel aastatel kanda turumajanduslikus maailmas. Raamatus leiate kirjutisi liidu tegevuse kohta (Rein Ramst, Tiit Saarmets, Aivar Jõgiste, Heino Reedik), meenutusi turbatööstuse (Jaan Animägi) ja turbaajakirjanduse kohta (Rein Veski), turbaettevõtetest (Kai Mäeleht, Tarmo Thomson, Rein Lettens), Tartu turbaloost (Tiit Veeber), Eesti soodest ja EGK osast nende hõivamisel (Mall Orru, Rein Ramst). Rahvusvahelist mastaapi lisasid Raimo Sopo ja Lauri Korkeala Eesti osast rahvusvahelises sooja turbaalases koostöös ning Eesti välja- kutsetest. Summary: Fifteen Years of the Estonian Peat Association, pp. 145–148. A book about the Estonian peat industry, protection of mires, the new role of the Estonian Peat Association in the Estonian peat industry, as well as the treating of the above topics in the journals Estonian Peat (Eesti Turvas) and Estonian Combustible Natural Resources and Wastes (Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed). The illustrative materials (photos, dia- grams, etc.) are also in English.

14 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 PÕLEVKIVI, OIL SHALE Kristjan Kruusement – PhD

ristjan Kruusement’s research was Kristjan Kruusement – PhD Kcarried out at the Oil Shale Rese- 17. detsember 2007 kaitses TTÜ kee- arch Institute of Tallinn University of mia- ja materjaliteaduse õppesuuna Technology (TUT). The supervisor teadur Kristjan Kruusement doktori- was Hans Luik, PhD (Chem), TUT, tööd "Põlevkivi ja biomassi vesikon- the opponents: were Victor Prezhdo, versioon“. Tööd juhendas vanemteadur DSc(Chem) from Jan Kochanowski keemiakandidaat Hans Luik, oponeeri- University (Kielce, Poland), and Alf- sid prof Victor Prezhdo Poolast ja teh- red Elenurm, PhD(Chem), TUT. The nikakandidaat Alfred Elenurm TTÜ-st. defence of the thesis took place at Olulisim tulemus oli õli saagise suure- TUT on December 17, 2007. The main nemine kukersiidi ja biomassi jäätmete conclusions from the study “Water koosvedeldamisel. Kaitsmisnõukogu Conversion of Oil Shale and Biomass” omistas Kruusemendile PhD kraadi. were the following: (i) the method of Töö põhines viiel publitseeritud tööl, liquefaction of fossil fuels (Estonian millest enamik on Eestis avaldatud ja kukersite and dictyonema oil shale), huvilistele kättesaadavad. samples of biomass (pine wood, reed) 1. Luik, H., Palu, V., Bityukov, M., in biomass thermochemical liquefac- and kukersite wood mixtures in the Luik, L., Kruusement, K., Tamvelius, tion: global experience and recent stu- medium of sub- or supercritical water H., Pryadka, N. Liquefaction of Esto- dies in Estonia. – Proc. Estonian Acad. (360 °C, 4 h) as an alternative to semi- nian Kukersite oil shale kerogen with Sci. Chemistry, 2005, 54, 4, 194–229. selected superheated solvents in static coking may be used to elevate the 4. Luik, L., Luik, H., Vink, N., Kruu- conditions. – Oil Shale, 2005, 22, 1, conversion efficiency and to modify sement, K., Veski, R. Thermochemical 25–36. the chemical composition of conver- co-liquefaction of woody biomass and 2. Veski, R., Palu, V., Luik, H., Kruuse- sion products; (ii) if kukersite is partly fossil fuel in supercritical water. – Proc. ment, K. Thermochemical liquefaction replaced with waste (pine) wood, the Int. Conf. held in Berlin, Germany, May of reed. – Proc. Estonian Acad. Sci. synergistic effects (higher liquid yield) 7–11, 2007 [DVD], 1955–1959. Chemistry, 2005, 54, 1, 45–56. were observed as well as the oil com- 5. Veski, R., Palu, V., Kruusement, K. 3. Luik, H., Palu, V., Luik, L., Kruuse- position could be determined. Co-liquefaction of Kukersite oil shale ment, K., Tamvelius, H., Veski, R., Vet- The list of the main publications will and pinewood in supercritical water. kov, N., Vink, N., Bityukov, M. Trends be presented below. – Oil Shale, 2006, 23, 3, 236–248.

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond. Teadus- ja arendustegevus 2006. Teaduselt tootmisele. A. Viikna, koostaja. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus: Tallinn, 2007. 113 lk. Teaduskonna mitme labori teema haarab ka fossiilkütuste termotöötlust ja lepingulisi töid põlev- kivi kasutamise küsimustes (anorgaaniliste materjalide teaduslabor), samuti tahke soojuskandjaga põlevkivi uttetehnoloogia arendamist, biodiisel-kütteõli tehnoloogiat (Keemiatehnika Instituut). Põlevkivi Instituudi uurimissuundadeks on põlevkivi termilise töötlemise ja põlevkiviõli töötle- mise tehnoloogia, ala keskkonnaprobleemid ning alternatiivsete vedelkütuste saamise tehnoloogiad. Ka on instituudis käsil Jordaania põlevkivi (vt ajakirja eelmine number, lk 17) tööstusliku kasutamise tasuvusuuringud, ollakse võimelised uurima ka teiste leiukohtade põlevkivisid. Lisaks sihtfinantseeritavatele teemadele teeb instituudi Kohtla-Järvel paiknev kütuste teadus- ja katsela- bor üheksat praktikaga tihedalt seotud peamiselt põlevkivitemaatilist tööd. Raamatus tuuakse ära teaduskondade allüksuste töötajate 2006. aastal ilmunud publikatsioonid. Clean Coal Estonia TÜ soojustehnika instituut osales se selgitada välja kivisöe ja põlev- tuha ladestamisel väheneb leeliselise TAS Eesti Energia poolt 2007. aas- kivi koospõletamise võimalikkus tuha teisaldamiseks vajatava vee kogus ta kevadel välja kuulutatud teadus- ja põlevkivielektrijaamade kateldes. ja leeliselisus. Sellega seoses väheneb arendusprojektide konkursil uurimistöö Kui õnnestub lahendada kahe eri- keskkonnamaks, paraneb elektrijaa- projektiga Clean Coal Estonia. Taotleti neva põlemiskarakteristikaga kütu- made töökindlus ja konkurentsivõi- kivisöe ja põlevkivi Narva elektrijaa- se koospõletamine, saab vabanevat me, kuna lisandub kivisöe tarneahel. made keevkihtplokkide koospõletus- põlevkiviressurssi kasutada muudel Põlevkivi ja kivisöe koospõletamisel tehnoloogia väljatöötamist. eesmärkidel (nt õli ja alternatiivsete tekkiva tuha mineraalosa koostis ja Konkursi tulemused avalikustati mootorikütuste tootmine), mis annab omadused muutuvad võrreldes põ- 16. novembril Eesti Maaülikoolis, projektile lisaväärtuse. levkivi põletamisel tekkiva tuhaga (nt kus selgus Eesti Energia heakskiit Projekti idee realiseerumisel vähene- vähem vaba lupja ja kloori, väiksem projektile. Uurimistöö käivitub 2008. vad CO2 heitmed õhku ja utiliseerimist leeliselisus), mis loob uued eeldused aastal. Uurimistöödega kavandatak- vajavad tuhakogused. Tekkiva segu- tuha taaskasutamiseks.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 15 PÕLEVKIVI, OIL SHALE

TAGASIVAADE Geokeemia professor Ilmar Klesment 1923–1988

lmar Klesmendi tee suurde teadu- Gases“ (J. Chromatography, 1967, sikromatograafia tohututele edusam- Isesse oli sirge. Ta pärines kooliõpe- A, 31(1), 28–36) ja koos aspirandi mudele. Hakkas kujunema uus teadus- taja perekonnast, jäi õpihimuliseks Anne Kasbergiga „Bestimmung von suund – orgaaniline geokeemia. 1974. elu lõpuni. Klesment sündis Eesti Alkoxylgruppen in gaschromatograhp aastal ilmus vene keelde tõlgituna G. väikelinnas Paides 21. aprillil 1923, isch getrennten Phenoläthern“ (Mik- Eglitoni ja M. T. J. Murphy toimetatud lõpetas Tallinna I Keskkooli 1941. rochimica Acta, 1967, 6, 1136–1146). raamat „Organic Geochemistry. Met- ja Tallinna Polütehnilise Instituudi Klesment sai tuntuks ennekõike kui hods and Results“, omamoodi teadus- põlevkivi keemilise tehnoloogia eri- uute kromatograafiliste meetodite väl- piibel Nõukogude Liidus. Sama teadu- alal 1948. aastal. Pärast lõpetamist jatöötaja. Olaf Eiseni juhitav sektor sideoloogiat kandvaid raamatuid ilmus määrati Klesment Põlevkivitööstuse oli taoliste tööde tegemiseks Eestis tol veel teisigi. Märksõnadeks kujunesid „Kohtla“ laborijuhatajaks, ta töötas ajal ainuõige koht, kuna Eisenist sai mõisted, nagu biomarkerid ja äsja tea- veel keemiku ja gaasigeneraatorite koolkonna juht, kes pani aluse gaa- dusdoktoriks saanud Ilmar Klesment jaama juhatajana kombinaadis „Jär- sikromatograafiaalastele uurimistele. kinnitas oma laboriruumi uksele sildi vakandi Tehased“ (1952–1956). Sealt Tema sektori aparaadiehitajad panid biogeokeemia labor, et eristuda üle- tuli ta ENSV TA Keemia Instituuti aasta pärast Klesmendi Keemia Insti- jäänud sektorist. Oma koolkonna loo- põlevkivi katalüütiliste protsesside tuuti tagasitulekut aluse TA SKB moo- miseks oli kibedasti vaja lahedamaid sektori juhataja tehnikakandidaat Sa- dustamiseks. teadustöö tegemise tingimusi. muil Faingoldi aspirandiks. Väitekirja Tänu uutele meetoditele saadi hulga- See võimalus tekkis siis, kui kõrg- „Aromaatsete süsivesinike eraldamine nisti faktilist materjali, mille põhjal oli molekulaarsete ainete sektori juhataja põlevkiviõli kergetest fraktsioonidest“ võimalik teha senisest enam põhjen- keemiadoktor Aleksandra Fomina ot- kaitses Klesment 1960. aastal. Pärast datud järeldusi Eesti kukersiitpõlevki- sustas vanuse tõttu loobuda tagasiva- kaitsmist suunati värske tehnikakandi- vi keemilise ehituse ja geneesi kohta. limisest. Ilmar Klesment konkureeris daat vanemteaduriks 1958. aastal asu- Võtmeühenditeks jäi edasi kukersiit- ja sai 1976. aastal tema laborist hoopis tatud ENSV RMN Põlevkiviinstituuti põlevkiviõlile iseloomulike pika ahe- erineva töösuunaga sektori juhatajaks. Kohtla-Järvel. 1962. aastal tuli Kles- laga alküülresortsiinide osa põlevkivi Sektorile kinnistati nimetus orgaani- ment tagasi Keemia Instituuti, seekord orgaanilise aine struktuuris: kui valmis lise geokeemia sektor ja 1979. aastal tehnikakandidaat Olaf Eiseni juhatada kujul on nad juba olemas või millest omistati Klesmendile professori kutse olevasse füüsikalis-keemiliste uuri- nad pürolüüsil tekivad või on juba va- geokeemias. miste sektori vanemteaduriks. Ilmar rem tekkinud. Kuna rasvadest paremat Kui hakkasin meenutama oma endi- Klesment kaitses 1970. aastal dokto- alküülresortsiinide algmaterjali pole se ülemuse Ilmar Klesmendi teadus- riväitekirja „Hapnikuühendite kroma- siiani teada, siis käis Klesment mingil tegevuse köögipoolt, siis meenusid tograafia“. Samal aastal kaitsesid tema teadusnõupidamisel välja idee pöörata esmalt tema teadustöö kavandamise juhendamisel kandidaadiväitekirju maapõues toimunud reaktsioonid teist- ja aruandluse põhimõtted. Kuna need Anne Kasberg (põlevkiviõli hapnik- pidi ja otsida tehnoloogiat kukersiidi puudutasid ka otseselt minu teadus- ühendite uurimise kromatograafilised fossiliseerunud orgaanilisest ainest tegevust, siis on selgelt meeles üks meetodid), Raissa Krasnoštšokova rasvhapete valmistamiseks. Tuleb mär- tema postulaatidest, et teadustöö, mil- (hapnikühendite hüdreerimine ja de- kida, et Klesmendile meeldis juurelda le eksperiment kestab üle kolme kuu, hüdreerimine reaktsiooni-gaasikroma- eriti keeruliste põlevkivi struktuuri on mõistlik pooleli jätta ja alustada tograafiaga) ja Viive Vahesaar (põlev- puudutavate probleemide üle ja seda uuega, mis annab kiiremini tulemusi. kiviõli fenoolide kromatograafia). toetas teaduslik vastuseis fenoolide Fomina sektoris olid nn töömahuka- Juba enne doktoritöö kaitsmist sai päritolu küsimuses kunagise kolleegi teks suundadeks põlevkivi orgaanilise Ilmar Klesmendist tunnustatud põlev- Ülo Lillega. aine uurimine oksüdatsioonimeetoditel kiviteadlane. Ta oli üks vähestest tolle Õige pea sai Klesmendi kroma- ja põlevkividest ekstraheerimisel saa- aja põlevkiviuurijatest, kes avaldas tograafiaalane töö tunnustuse: algul davate aminohapete koostise analüüs. teadusartikleid välismaa ajakirjades. Nõukogude Eesti (1972) ja kohe varsti Kuna põlevkivide oksüdatsioonialane Selleks oli vaja eelnevalt läbida tol- Üleliidulise D. I. Mendelejevi nimeli- katsetöö TA Männiku katsebaasis kes- lal Nõukogude Liidus tavaks olnud ne preemia (1973). Tunnustust tuli ka tis, siis need suhteliselt aega võtvad bürokraatiaprotseduurid, mis tipnesid hiljem, millest märgime akadeemik uurimused jätkusid. Veelgi enam. Kui Glavliti loaga. 1967. aastal avaldas Paul Kogermani mälestusmedali saa- Klesment jõudis aja jooksul veendu- ta mahukad artiklid „Hydrierung und mist. musele, et nendest on kasu põlevki- Dehydrierung gas-chromatographisch Oli saabunud aeg, kus paljud tahke- vi struktuuri uurimisel, tõi ta sellele getrennter Substanzen in einem Zwei- kütuste, aga ennekõike naftakeemikud suunale lisatööjõudu juurde. Oli vaja komponenten-Trägergas. Bestimmung ja -geoloogid olid hakanud senisest jõuda selgusele, millisel termilise tööt- der Konzentration des reagierenden teistmoodi mõtlema. Seda tänu gaa- luse etapil tekib õli, mille oksüdatsioo-

16 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 PÕLEVKIVI, OIL SHALE nisaaduste koostises on aromaatsed paraadid kokku, märkis seal vajalikud Seda eriti ajal, kus slaidide näitamine happed, kui oli teada, et kukersiidi kohad välja või töötles neid oskusli- oli tegevus, millega kogenematu näi- oksüdatsioonisaadustes neid ei ole. kult kääridega ja andis masinakirjuta- taja võis kogu ettekande nurja ajada. Neid leidus näiteks kukersiidi mada- jale, kes vormistaski aruande. See eel- Teatavasti annab ühte slaidi aparaati latemperatuurilise vedeldamise õlis das, et tema alluvad on sama töökad panna kaheksal erineval viisil, millest (Veski, R., Klesment, I. jt. Proc. Es- ja produktiivsed kui ta ise oli olnud ainult üks on õige. tonian Acad. Sci. Chem 1986, 35(4), doktoritöö tegemisel. Siis olid tal mitu Vaatamata sellele, et ta sai korralda- 255–264). Raskeõli oksüdeerimisel kromatograafi korraga ööd-päevad jatelt pidevalt eelinfot konverentside tekkis neid veelgi rohkem. läbi vahetustega töös. Käisid jutud, et toimumise kohta, pidin kui tihe raama- Kui varem oli Klesment uurinud ta olevat hommikul mõõtnud “toodan- tukogu külastaja sellele ajakirjakuulu- peamiselt kas tööstuslikult saadud gu“ joonlauaga üle, st mõõtnud kro- tustest lisa hankima. Kuna teadlased põlevkiviõli või selle fraktsioone, siis matograafi lindi pikkuse ära. Teades pidid oma asutuste teadusmetodoloo- sektorijuhatajaks saades võttis ta ka- lindi liikumise kiirust, oli võimalik gia seminarides osalema ja ettekandeid sutusele autoklaavid selleks, et saada teada saada, kui tihe tööpäev oli öises tegema, sattusime ka korra filosoofide ja uurida madalamal temperatuuril vahetuses tehtud. Võib-olla lekitas ta korraldatud üleliidulisele seminarile. saadud põlevkiviõli koostist ja hanki- ise selle jutu, et oma aspirante veel- Kui doktoritöö tegemise ajal oli ta osa da uusi andmeid põlevkivi orgaanilise gi töökamaks muuta, sest Klesmendi võtnud peamiselt kromatograafiaalas- aine struktuuri üle otsustamiseks. Au- näol oli tegemist sõbraliku ja abival- test konverentsidest, kus esinesid tol toklaavikatseid jätkab osa tema õpilas- mis ülemusega. Samas siiski sellisega, ajal peamiselt nooremapoolsed teadla- test, kuid eesmärgiga saada suurem õli kes tundis täit vastutust oma alluvate sed, siis oli tema esimene reaktsioon saagis või parem koostis. sihipärase töö eest. ühel väga osavõtjaterohkel prestiiži- Klesment kui uus ülemus, oskas Üks Klesmendi hobisid oli võtta osa kal tahkekütustealasel konverentsil oma alluvaid jahmatada, kui keelas kõikvõimalikest teaduskonverentsi- omal kohal: „ No nii vanade inimeste neil aruannete kirjutamise. Ta selgi- dest ja ta õhutas ka oma alluvaid teese seltskonnas olen ma küll esimest kor- tas, et hakkab neid ise kirjutama, et laiali saatma. Tähtsamatest üritustest da!“ Ja kui kas või nüüd nende sõnade hoida alluvate kallist tööaega kokku. võeti osa päris suurearvulise delegat- üle mõelda, eks see siis tähendanud Kui saabus kirjutamiseks õige aeg, siooniga. Vähemalt ühte saatjat oli tal ühelt poolt järelkasvu puudumist ja käis Klesment sektorit mööda ringi ja vaja selleks, et oleks slaidide näitaja nooremate teadlaste spetsialiseerumist korjas avaldatud publikatsioonide se- koos aparaadiga omast käest võtta. kitsamatele tahkekütuse sidusuurimis-

Fotomälestus NSV Liidu tahkekütuste keemia ja tehnoloogia konverentsilt. Ees vasakult Ilmar Tänav Kiviõli keemiakombinaa- dist, Ilmar Klesment ja loo kirjapanija Rein Veski. A photo taken at a USSR Conference of Solid Fuels Chemistry and Technology. In front from left Ilmar Tänav of Kiviõli Che- mical Factory, Prof. Ilmar Klesment and Rein Veski, the writer.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 17 PÕLEVKIVI, OIL SHALE suundadele. Pealegi toimusid taolised tions. Determination of the structures diktüoneemakildaga. Viimase kohta XTTT-üritused (konverentsi pealkirjad of sapropelites by thermal decomposi- saadud tulemused olid võrreldavad tahkekütuse keemia ja tehnoloogia) tion“ (J. Chromatogr, 1974, 91, 705– Nõukogude Liidu väävlirikaste põ- majas, mida nimetati „Dom prestare- 713), “Investigation of aliphatic struc- levkivide uurimisel saadutega. Ühtlasi lõh utšjonõh“. tures of oil shales by pyrolysis and mitmekesistusid sektori teaduskaadri Pärast mõningat adraseadmisae- chromatographic methods” (J. Anal. teadmised põlevmaavaradest, täienes ga alustas Klesment uue hooga noori Appl Pyr. 1980, 2, 63–77 – Kanti ette nende kollektsioon, mille terviklikkus teadlasi kasvatama. Geokeemia suuna Budapestis 1979. aastal) ja “Investiga- on nüüdseks mitmekordse kolimistega põlistamiseks võttis ta geolooge tööle tion of structure of Estonian oil shale saanud tublisti kannatada. ja sõlmis teadussidemeid Nõukogude kukersite by conversion in aqueous Pikaajaline raske haigus ei takista- Liidu juhtivate geokeemiasuunaliste suspension” (Fuel, 1980, 59, 117–122, nud Klesmendil osa võtta sektori tea- teadusasutustega. Tema initsiatiivil ha- koos Lia Napaga). Need tööd on kõik dustegevusest seni, kuni ühel päeval kati Tallinnas korraldama üleliidulise laiemale teadusüldsusele kättesaada- teda enam ei olnud. Ilmar Klesment põlevkivide geokeemia seminare, mis vad. Huvilised võivad kergesti leida suri 18. aprillil 1988. aastal kolm olid tol ajal üsna populaarsed ka naf- tema teadustöid, kasutades nüüd hõlp- päeva enne oma 65. sünnipäeva. Kui takeemikute hulgas, kuna põlevkivid saks saanud artiklite otsingusüsteeme Klesmendist sai sektorijuhataja, oli olid neile mudelaineteks naftatekke ja ENSV TA Keemia Instituudis välja sektor juba nakatunud orgaanilise geo- keerdkäikude väljaselgitamisel. Kles- antud teadustööde bibliograafiaid. keemia suunalisest mõtlemisviisist, menti huvitas eelkõige mitte nn tea- Nõukogude Liidu lagunemise eelsel mis väljendus oksüdatsioonialastes, dusturism, vaid see, mis konverentsil ajal said lepingulised tööd sealsete et- bituminoloogilistes ja aminohapete toimus, ja teadussidemete sõlmimine. tevõtete ja teadusasutustega üha puu- uuringutes. Pärast tema surma jäi vii- Ka oli tal alati varuks mõni vaimukas dulikuma teaduse rahastamise olukor- maseks selle suuna jätkajaks sektoris ütlemine, kui konverentsi „tovarištšes- ras oluliseks teadustegevuse osaks ka kuni oma surmani keemiakandidaat ki užinal“ anti sõna vennasvabariikide Ilmar Klesmendi juhitud sektoris. See Jevgenia Bondar. Pärast pikka pausi esindajatele. võimaldas säilitada teaduskaadrit, kuid hakkas põlevkivi geneesi ja struktuuri Pärast väikest vaheaega valmisid muutis uurimistemaatika väga kirjuks. vastu uuesti huvi tundma juba varem tema juhendamisel uued kandidaadi- Sektori tugevaks küljeks jäi endiselt nimetatud Ülo Lille, nüüd juba eme- dissertatsioonid: Eda Urmet (1977) kromatograafiliste uurimiste suhteli- riitprofessorina. tahkekütuste orgaanilise aine uurimine selt kõrge tase Nõukogude Liidus ja Olen sügavalt veendunud, et organo- kromatograafiliste meetoditega, Neila võimalus saada valitud proovidele li- geokeemilist mõtlemisviisi on Eestis Lillep (1981) preparaat „Nerosiin“ saks veelgi informatiivsemaid kroma- tarvis, olgu uurimisobjektiks kas või mõju mulla ja taimede orgaanilisele ai- tomassspektreid. Siis tuli hakata töö- keskkonda ohustavad terrikoonid, põ- nele (koos professor Fominaga), Hans de rahastajatele koostama mahukaid levkivikoksi ja/või -poolkoksimäed või Luik (1987) põlevkivide orgaanilise aruandeid ja alles pärast seda sai aega porsuvat diktüoneemakilta täis Maar- aine uurimine erinevate termilise dest- artikleid koostada. Teiste Nõukogude du puistangud. Aga ka õli biomarke- ruktsiooni meetoditega ja Valentina Liidu põlevkivide ja sapropeelsüte rite mingi ainuomase kombinatsiooni Võssotskaja (1987) põlevkivide mi- kõrval uuriti ka hajusa sapropeliitse kaudu oleks võimalik tõhusamalt üles neraalosa mõjust termilisele lagune- orgaanilise ainega kivimeid, lisaks leida Läänemerd saastanud tankereid. misele (koos tehnikakandidaat Kaarli veel teadusmaailma läbi aegade huvi Eestis on aegade jooksul olnud palju Uroviga). pakkunud põlevmaavarasid, nagu bar- rahvusvaheliselt tuntud põlevkivitead- Kabinetti sisenedes võis Klesmenti sasiit, bogheed, balhašiit, šungiit, uuriti lasi. Ida-Virumaa taustaga riigikogula- tihti näha mõtliku ilmega millegi üle ka teisi kõrgelt muundunud kivimeid. ne Rein Aidma on öelnud, et põlevki- juurdlemas, eksperimendiandmed laual Uuriti ka pruunsütt. Hajusorgaanikaga viteadus on olnud viimasel ajal liialt laiali. Alles siis, kui asi oli mõeldud kivimite kohta telliti töid enamasti Us- tagasihoidlik ja „praegu ei ole teada ka lõpuni läbi, alustas ta kirjatööga. Põhi- bekistanist ja neid huvitasid esmajoo- selliseid korüfeesid, kes võiksid selle- osa Klesmendi teadustulemustest aval- nes bituminoloogiliste uuringute tule- le rahvusvahelises ulatuses suuremat dati üleliidulises venekeelses ajakirjas mused, mis võimaldasid leida seoseid tähelepanu tõmmata". Ilmar Klesment „Himija Tverdogo Topliva“, mida hajusorgaanika ja nafta vahel. oli üks neist, keda tunti ja kel oli ta- valikuliselt trükiti inglise keeles välis- Tavaline teaduspakett sisaldas tellija valiselt laiem pilt põlevkivikeemiast maal ja muutusid selle läbi ka välis- antud kütuste bituminoloogilisi uuri- ja -tehnoloogiast silme ees. Võib-olla maa teadlastele kättesaadavaks. Täht- mise andmeid, poolkoksistamisõli saa- on põlevkiviteaduses nn entsüklopisti- suselt järgmiseks oli „Proceedings of gist ja koostist, lisaks veel autoklaavis de-kõiketeadjate aeg ümber, kuid ilma Estonian Academy of Sciences. Chem- saadud õli analüüsitulemusi. Nendele taustainfot põlevkivi erinevate vald- istry“, kus ta oli toimetuskolleegiumi lisati juurde andmed oksüdeerimisel kondade kohta põhjalikumalt teadma- liikmeks, kuni hakkas ilmuma ajakiri saadud orgaaniliste hapete koostise ja ta on ükskõik kellel Eestis raske võtta „Oil Shale“. Klesment kui teadlane saagise kohta ja derivatograafil saadud maailmas enda kanda juhtrolli, mida on olnud publikatsioonide arvu järgi tulemused. Seega said tellijad küllaltki tegelikult Eesti vääriks, arvestades otsustades (üle 200 nimetuse) üheks mitmekesised uurimistulemused. Võib pikka põlevkivitööstuse ajalugu ja ko- viljakamaks oma ajastu põlevkiviuu- arvata, et selline teaduskaadri hoid- gutud oskusteavet. rijaks Eestis. Ka on tal enam laiemale mispoliitika võis mingil määral muuta teadusmaailmale kättesaadavaid pub- teadustöö rahategemiseks ja viis ko- Rein Veski, likatsioone. Mainime siin lisaks tema halike huvide eiramisele. Päris nii see tehnikakandidaat töid „Application of chromatographic ei olnud, kuna uurimisi tehti enamasti methods in biogeochemical investiga- võrdluses Eesti kukersiitpõlevkivi ja

18 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 TAASTUVKÜTUSED, RENEWABLE FUELS Munitsipaalreoveepuhastite muda energeetilise kasutamise võimalustest

sel eraldamisel saadakse kuivaine Euroopa arenenud tööstusriikides, 14–15 % kontsentraat. Lisades kää- USA-s ja Jaapanis põletatakse praegu ritatud jääkmudale vee eraldamise kuni 60 % reoveepuhastusjaama jääk- soodustamiseks 1 % kemikaale, saa- mudast kuivainesisaldusega 15–25 %. dakse tsentrifuugide või lintpresside STI-s on kavas põhjalikumalt uurida abil kuivainesisaldus kuni 28 %. Seda Eesti suuremate linnade Tallinna ja Arvi Poobus, Ülo Kask, TTÜ muda kasutatakse tavaliselt komposti- Tartu reoveepuhastusjaamade jääk- soojustehnika instituut; Leino Reinola, de valmistamiseks. Kui muda segada muda kuivatamisvõimalust ning põle- TTÜ soojustehnika instituudi doktorant turbaga vahekorras 1:0,6, nagu seda tamist. tehakse Paljassaares ja segades laa- äesolevas töös jätkame reoveemu- gerdada, sisaldab see ka pärast aastast Kirjandus Kda temaatikat (vt lk 20–22), ees- laagerdamist patogeenseid mikroorga- 1. Williams, P. T. Waste treatment and märgiga iseloomustada Eesti vedelaid nisme, mis ei võimalda selle kasuta- disposal. Chichester, Wiley, 1998. olmejäätmeid ja anda soovitusi nende mist põllu- ja köögiviljakasvatuses. 387 pp. energeetiliseks kasutamiseks. Neist Teatavasti eraldub märja lenduvate 2. Hall, J. E. Alternative uses for enamik tekib reovee puhastamisel. Nii osiste rikka kütuse põlemisel alguses sewage sludge, Pergamon Press, 1991. toodeti jääkmuda Tallinna Reovee- niiskus, kütus kuivab, siis gaasistub 417 pp. puhastusjaamas 2005. aastal 36 400 t (pürolüüs), mil põlevad põhiliselt (kuivainet keskmiselt 28 %) ja Tartu lenduvad CO, H2 ja CH4, ning pärast Reoveepuhastusjaamas 2006. aastal seda põleb süsinik välja. Kuivamine 15 000 m3 (18–20 %). ja pürolüüs tarbivad soojust lenduvate Munitsipaalreoveepuhastite töötle- osiste ja süsiniku väljapõlemise arvelt. mata jääkmuda orgaanilise aine (OA) Kui näiteks tuua niiske puit, siis TTÜ (kuivaine tuhasus 37,0 %) keskmine STI uurimused on näidanud, et vastu- kalorsus on 21,3 MJ/kg [1], OA ele- voolu põlemisskeemi korral niiskus, mendikoostis: C 53,0, H 7,7, O 33,5, mille juures süsiniku põlemisel eraldu- N 5,0 ja S 0,8 %, lihatööstuse biopu- nud soojus tarbitakse täielikult kütuse hastite settemuda OA kütteväärtus on kuivatamiseks ja pürolüüsiks, on pui- veelgi suurem – 28,16 MJ/kg ja tuha- dul ligikaudu 48 % ja hästi lagunenud sus vaid 4,7 % [1]. Olenevalt töötle- turbal 63 %, olenedes peamiselt kütuse misastmest muda niiskus väheneb 68,9 OA süsiniku- ja vesinikusisaldusest. %-ni (tabel). Kompost on lähtemudast tunduvalt väiksema niiskusega ja seega ainus Erinevates uurimistöödes toodud Soojustehnika Instituut 1918– reoveepuhasti jääkmuda kütteväärtus toode, mida saaks vajadusel kuivata- 2007. Inseneride koolitus. Lõpetajad. on enam-vähem lineaarses sõltuvuses mata kütusena kasutada. Kuid tuleb Teaduspublikatsioonid / Department kuivaine sisaldusest [2]. arvestada sellega, et muda on nii pui- of Thermal Engineering 1918–2007. Kääritatud jääkmuda seob endaga dust kui turbast mineraalainerikkam Engineers’ Teaching. Graduated. suurel hulgal vett. Selle mehaanili- ja ka mineraalaine kuumutamiseks Research Activities. Publications. põlemistemperatuurini vajatakse soo- TUT Press: Tallinn, 2007. 536 lk. just. Kuivatamata muda vajab suure Koguteos annab ülevaate soo- Tabel. Reovee (I), kääritatud (II) ning niiskuse tõttu põletamiseks erikollet. justehnikaalasest inseneriõppest ja tsentrifuugitud ja pressitud reoveemuda Reeglina on taolised seadmed suure teadustööst TTÜ soojustehnika ins- (III) niiskus (W), kuivaine tuhasus (Ad) võimsusega, vajades põlevjäätmeid tituudis. Raamatust leiate 1252 sooja elemendikoostis % [1]. vähemalt 100 000 t/a. Seega on muda justehnika eriala lõpetanud inseneri Table. The water content (W), solid por- energeetilise kasutamise eeltingimu- nimed, 77 õppejõu ja teadustöötaja tion ash yield (Ad) and element composi- seks selle kuivatamine, soovitatavalt elulood ning töötajate 1899 publikat- tion of sewage sludge (I) and anaerobi- siooni kirjet. vähemalt 85 % kuivainesisalduseni. The book gives an overview of cally digested (II) and centrifuged and Odav (nt gaasimootorite) heitsoojus pressed sludge (III), % [1]. the methods and practice of teaching on eeltingimuseks, et saadava kütuse thermal engineering at the Depart- I II III omahind tuleks madal. Enamasti kasu- ment of Thermal Engineering of Tal- tatakse otseküttega konvektiivkuivatit W 96,8 96,7 68,9 linn University of Technology. Also, d või kaudse küttega kuivatit. Kuivata- research activities of the Department A 67,06 57,61 56,41 tud muda on kasutatav katlakütusena have been cast light upon. The book C 33,14 24,4 23,62 kas puistena või granuleeritult ja ei lists 1,252 engineers who have gra- H 4,94 3,73 3,65 nõua põletamisel eritingimusi. Kütu- duated from the Department. The N 3,41 2,84 2,77 seks kasutamisel väheneb atmosfääri biographies of teachers and research S 1,05 1,24 1,24 paisatava CO kogus, sest tegemist on scientists of the Department number 2 77, publications, 1899. O 24,52 25,4 25,17 biokütusega.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 19 TAASTUVKÜTUSED, RENEWABLE FUELS Biogaasi tootmiseks sobivatest biolagunevatest jäätmetest Eestis

biolaguneva aine sisalduse alusel. Tule- kogutud biolagunevaid jäätmeid. Bio- mused on esitatud maakondade kaupa gaasijaamas saaks vajakajääva sõnniku ja Eesti kohta tervikuna. asendada näiteks sileeritud rohttaimedega (või maisijahuga), selline võima- Biogaasi valmistamise lus on põhjalikumalt uurimata. Jaama võimalustest Harju maakonnas ehitamise kasuks räägivad Loo ja Kos- Arvutasime Harju maakonna 14 suu- tivere kaugküttesüsteemis olevad soo- Ülo Kask, Livia Kask, rema üle 100-pealiste loomakasvatus- justarbijad. Siim Link, Tallinna farmide sõnniku kääritamisel saadava Tehnikaülikooli soojustehnika instituut biogaasi koguse, mida ei saa käsitleda Biogaasi kasutamisvaldkonnad Stanislav Lomunov tehnilis-majandusliku põhjendusena. Järgnevalt tutvustame maailmas levi- STI magistrant Harju maakonnas tekkis 2006. aas- nud biogaasi kasutamise valdkondi, tal ~80 000 t (EMÜ saadud andmetel esmalt neid, mida võiks ka Eestis ra- le maailma on üheks suuremaks 82 247 t) sõnnikut. Sellest saaks toota kendada: 3 Üprobleemiks kerkinud olme-, töös- ~3 mln m biogaasi ja gaasist omakor- • hoonete kütmiseks ja toidu valmista- tus- ja põllumajandusjäätmetest tingi- da 7,3 GWh elektrit ja 7,5 MWh soo- miseks; tud pinnase-, vee- ja õhureostus. Selle just. Suurlautadest oleks sõnnik lihtsalt • soojuse ja elektri (koos)tootmiseks. vältimiseks otsitakse uusi tõhusaid kättesaadav. Kui võtta arvesse Harju- Koostootmist soodustab nt nn rohe- ja odavaid jäätmetöötlusmeetodeid. maa kogu looma- ja linnusõnnik (k.a lisele elektrile rakendatud kõrgenda- Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis Tallegg), siis võiks rajada kuni kolm tud ostutariif. Farmibiogaasijaamade on leidnud ka rakendamist, on biola- ~1 MWel võimsusega biogaasi tarbivat rajamine vajaks Eestis senisest tõhu- gunevate jäätmete anaeroobne käitle- koostootmisjaama. Kuid neist ka ühe samat toetusskeemi; rajamiseks peaksid 4 400 veist paikne- mine biogaasi ja orgaaniliste väetiste • mootorikütuseks gaasiautodes või ma jaamast mitte enam kui 15–20 km tootmiseks. Euroopas on anaeroobne lisaseadmetega tavaautodes. Gaas kaugusel. Need tingimused on Harju- kääritamine laialt levinud, Eestis aga vajab eelnevat puhastamist ja me- maal ligilähedaselt täidetud vaid Jõe- leidub vaid üksikuid biogaasi tootmis- taanisisalduse tõstmist vähemalt kuni lähtme vallas, eeldades, et kasutatakse jaamu, neist tuntum on AS Tallinna 95 %; ka linnusõnnikut ning Lool ja Tallinnas Vesi, kus aeratsioonitankide kompres- sori sisepõlemismootor töötab gaasiga ja vajadusel köetakse gaasiga oma hooneid. Oma soojuse ja elektri koos- Tabel 1. Eestis igal aastal tekkiva sõnniku, reoveemuda ja muude biolagunevate tootmisjaam on farmibiogaasijaamas põllumajandus- ja tööstusjäätmete ning neist arvutatud biogaasi kogus. Valjala vallas Jööri külas. Mõlemas Table 1. The calculated annual amount of biogas to be possibly produced from ma- kasutatakse vedel- (märg-)käärita- nure, sewage sludge and other biodegradable agricultural and industrial waste by mistehnoloogiat. Biogaasi tooraineks counties of Estonia. sobib kasvatada ka rohttaimi (energy Biolagunevad jäätmed t/a. Biogaasi kokku crops) ja seda (prügilagaasi, landfill Maakond. Biodegradable waste, t/y m3/a. gas) ammutada asulate prügilatest. County Sõnnik. Reoveemuda. Muud. Biogas total, Pääsküla prügilagaasi kasutatakse nii Manure Sewage sludge Others m3/y koostootmiseks kui ainult soojuse toot- Harju 160 433 62 459 129 25 942 15 210 955 miseks AS Tallinna Küte katlamajas. Hiiu 26 789 0 379 1 017 521 Jäätmete kasutamist biogaasi tootmi- Ida-Viru 39 481 24 451 117 854 3 403 253 seks on muu hulgas takistanud ka vä- hene info varu suuruse ja paiknemise Jõgeva 193 051 0 18 469 7 626 219 kohta. Käesolevas töös käsitleme sobi- Järva 206 417 1 227 000 474 7 616 039 vate jäätmete ressurssi ja sellest saada- Lääne 72 722 0 724 2 659 469 va gaasi kasutamisvõimalusi Eestis. Lääne-Viru 282 362 2 356 000 46 293 14 341 448 Põlva 133 810 0 703 4 508 478 Biogaasi tootmise tooraine ja Pärnu 153 521 5 713 000 4 034 6 451 779 teoreetiline potentsiaal Rapla 148 711 0 0 5 186 281 Artiklis (koostatud peamiselt [1] baasil) Saare 144 598 1 938 364 12 962 5 791 030 esitatakse Eestis tekkivatest biolagune- Tartu 132 697 9 930 630 4 545 6 019 341 vatest jäätmetest tõenäoliselt saadava biogaasi (tabel 1, joonis 1) ja sellest Valga 68 373 979 114 961 2 707 017 omakorda saadava energia kogus (ta- Viljandi 288 447 0 435 8 860 245 bel 2). Need on autorite poolt arvuta- Võru 83 406 1 370 480 50 705 4 787 145 tud tegelikult tekkivate jäätmekoguste Kokku. Total 2 134 818 110 424 834 167 480 96 186 220

20 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 TAASTUVKÜTUSED, RENEWABLE FUELS

tevõrk või kasutatakse kogu energia Mm3/a Muud. The others tootmises. Prügilagaasi kogumise ja 16 kasutamise kogemused on Eestis ole- 14 Reoveemuda. Sewage sludge mas ja nendest tuleks ka uute rajamisel lähtuda. Prügilagaasi kogumissüsteemi 12 Sõnnik. Manure ja sellel töötava koostootmisjaama ra- 10 jamine tuleb hinnalt odavam ja jääb piiresse 15–25 mln kr olenevalt prügi- 8 la suurusest, gaasitarbija kaugusest ja 6 võimsusest. Põllumajandustoormel töötavate 4 biogaasijaamade, kus tekkiv biogaas kasutatakse elektri (0,5–10 MW ) ja 2 el soojuse tootmiseks ning jääk põlluma-

0 i janduses, ehitusmaksumus jääb kesk-

iru

Hiiu

artu

alg miselt piiresse 30–60 mln kr. Hind

Võru

Harju T

Põlva

iljand

Järva Rapl

Pärn V

Saare

Lään

Jõgeva

Ida-V sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja

Lääne-V sellest, kas on nt olemas heitvee tööt- lus või pastörisaatorid. Joonis 1. Sõnnikust, reoveemudast ja teistest biolagunevatest põllumajandus- ja töös- Märgkääritamistehnoloogial töötava- 3 tusjäätmetest arvutuslikult saadav biogaasi kogus maakonniti m /a. te jaamade lihttasuvusajaks hinnatakse Figure 1. The amount of calculated biogas from manure, sewage sludge and other 6–9 aastat sõltuvalt jaama kompleks- biodegradable agricultural and industrial waste by counties of Estonia, m3/y. susastmest, seadmestiku tarnijast ja soojuse müügi võimalustest. Investee- Järgnevad biogaasi kasutamise võima- tud sobivaim tehnoloogiline lahendus ringutoetus 15–20 % lühendaks tasu- lused on seni enamasti uuringufaasis: (lisaained, ensüümid) ja eriseadmete vusaega 1,5–2 aastat. Kui soovitakse • kütuselemendi (fuel cell) kütus; vajadus. biogaasist toota mootorikütust, on • jahutus- ja kuumutusprotsesside käi- Eestis puudub biogaasi tootmise gaasipuhastusmooduli ja komprimee- vitamine (adsorptsioonjahutussead- uuem oskusteave. Samas aga oleks rimisjaama tõttu investeeringud kaks me ja -soojuspumba abil); soovitav kaasata kodumaiseid asja- korda kallimad. • (bio)vesiniku tootmine; tundjaid, kui kavatsetakse pöörduda Sõnnikust gaasi tootmisel tuleb ar- • kasutamine maagaasivõrgu vahendu- välisfirmade poole. Neist tuntumad vestada, et võib tekkida vajadus me- sel. Selleks peab biogaasi kvaliteet (Novatech GmbH, Schmack Biogas taani sisalduse tõstmiseks üle 55 % vastama maagaasi omale; AG, BIOFerm GmbH, Kompogas kääritamissegule nt jäätmetena kogu- • põllumajandustoormest või jäätme- AG, COWATEC, Haase Energietech- tud looma- ja taimerasva või maisija- test (nt rohttaimed, loomasõnnik, nik AG, HoSt B.V.) asuvad Saksamaal, huga. Gaasist toodetud energiat peaks rasvad jt biolagunevad jäätmed) Austrias, Hollandis ja Taanis (viimases saama müüa või kohapeal kasutada kääritusjäägi kasutamine väetise ei ole viimastel aastatel biogaasijaamu (nt tütarettevõtte tootmisprotsessis). või kütusena. Euroopas on jäägi ehitatud). Tasuvuses tuleks näidata ka keskkon- kasutamine põllumajanduses laialt nahoiust ja piirkonna sotsiaalse kliima levinud, enam on küsitavusi tekita- Erinevate tehnoloogiate paranemisest saadav kasu. Euroopa rii- nud jäägist lämmastik- või fosfor- majandusliku tasuvuse kides nimetatakse seda firma sotsiaal- väetiste valmistamine. Kuivatatud ligikaudne hinnang seks vastutuseks (corporative social ja/või granuleeritud jääkmuda sobib Biogaasi on võimalik olenevalt puhas- responsibility). ka katlakütuseks, soovitavalt lisaks tamisastmest kasutada eri valdkonda- Biogaasijaamu, mis kasutaksid ai- muule tahkekütustele). Rohttaime- des. Kui prügilagaasi saab kasutada nult rohtset biomassi (nt rohi, mais), dest biogaasi valmistamisega tuleks ennekõike prügimäe lähikonnas, siis Eestis ei ole ja ei ole ka põhjalikumaid olla ettevaatlikum. Saksamaal tõusis mujal tootmise alustamiseks on vaja tasuvusuuringuid. Igal juhul peaks 10 seetõttu põllumajandustoodete hind. teha põhjalikud tehnilis-majandusli- km raadiuses olema võimalik kasva- kud arvutused, uurida turu nõudlust ja tada rohttaimi koguses, mis tagaks Tehnoloogilisi lahendusi biogaasi selgitada riiklike toetusskeemide ole- vähemalt 500 kWel koostootmisjaama ja sellest energia tootmiseks masolu. varustamise gaasiga. Eestis on sel- Eestis Artikli autorite poolt tehtud ligilähe- leks vaja vähemalt 400–500 ha põldu. Eestile soovitaksime sõnnikut anae- dase tasuvusarvutuse põhjal võib väi- 2007. aasta vilja- ja loomasöödahinnad roobselt märgkääritada (rohusilo ja ta, et 2007. aasta keskmise elektri ja ja riiklikud toetusskeemid ei soodusta rohujahu lisandiga) ja rohtse biomassi soojuse hinna ning riiklike toetusskee- rohust biogaasi tootmist Eestis. kuivkääritamisest tekkinud jääki kasu- mide juures oleks Eestis tasuv ehitada Biogaasijaama võimsuse kasvades tada väetisena. Seejuures tuleks jäät- suuremate prügilate (Jõelähtme, Tartu, investeerimiskulud installeeritava med, milles sisalduvad komponendid Uikala ja Pärnu, ka Paikuse) juurde võimsusühiku kohta langevad. Väi- muudavad taimed toiduks kõlbmatuks, prügilagaasil ja suuremate reovee- keste seadmete korral (alla 100 kWel) kääritada eraldi. Enne kui hakata jaama puhastite (Tartu ja Narva reoveepu- sõnniku ja rohttaimede kasutamisel on ehitama, peaks teadma toormaterjalide hastusjaamad) juurde muda biogaasil investeerimismaksumus Euroopa ko- kogust ja koostist, olema tehtud või- töötavaid koostootmisjaamad juhul, gemusest lähtuvalt 47 000–78 000 kr malike segude käärituskatsed, hinna- kui on elektri- ja läheduses kaugküt- installeeritud kWel kohta (vt joonis 2).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 21 TAASTUVKÜTUSED, RENEWABLE FUELS

Tabel 2. Sõnnikust, reoveemudast ja muudest biolagunevatest põllumajandus- ja tööstusjäätmete biogaasist saadav elektri- ja soojusenergia ning koostootmisjaamade arvutuslik potentsiaalne elektriline ja soojusvõimsus. Table 2. The potential electric power and thermal capacity of co-generation plants run on the biogas generated from manure, sewage sludge and other biodegradable agricultural and industrial waste in Estonian counties.

Reoveemuda. Üldvõimsus. Sõnnik. Manure Muud. Others Kokku. Total Maakond. Sewage sludge Total capacity County MWhel MWhth MWhel MWhth MWhel MWhth MWhel MWhth MWel MWth Harju 22 338 23 048 11 790 12 165 3 199 3 301 37 328 38 514 4,67 4,81 Hiiu 2 448 2 526 0 0 48 50 2 497 2 576 0,31 0,32 Ida-Viru 3 587 3 701 4 616 4 762 149 154 8 352 8 617 1,04 1,08 Jõgeva 16 366 16 886 0 0 2 349 2 424 18 715 19 310 2,34 2,41 Järva 18 354 18 937 232 239 104 108 18 690 19 284 2,34 2,41 Lääne 6 394 6 597 0 0 133 137 6 526 6 734 0,82 0,84 Lääne-Viru 22 947 23 676 445 459 11 802 12 177 35 194 36 313 4,40 4,54 Põlva 10 968 11 316 0 0 96 99 11 064 11 415 1,38 1,43 Pärnu 14 139 14 589 1 078 1 113 615 635 15 833 16 336 1,98 2,04 Rapla 12 727 13 132 0 0 0 0 12 727 13 132 1,59 1,64 Saare 12 677 13 080 366 378 1 168 1 205 14 211 14 663 1,78 1,83 Tartu 11 343 11 703 1 875 1 934 1 554 1 603 14 771 15 241 1,85 1,91 Valga 6 294 6 494 185 191 164 169 6 643 6 854 0,83 0,86 Viljandi 21 678 22 367 0 0 65 67 21 743 22 434 2,72 2,80 Võru 7 347 7 581 259 267 4 142 4 273 11 748 12 121 1,47 1,52 Kokku Total 189 607 195 634 20 845 21 507 25 589 26 402 236 041 243 544 29,5 30,4

Enamik Euroopa ettevõtteid (vt ees- • metaani sisaldus biogaasis; pool) on biogaasi koostootmisjaamade • CO2 müügi tulu; tehnoloogia patenteerinud. Sealt tuleks • tööjõukulu; küsida jaama maksumust olenevalt selle • intressimäär. võimsusest ja toorainest. Ka need andmed annavad kohapeal võimaluse teha Kokkuvõte veidi täpsem tasuvushinnang ja SWOT- Arvutused näitavad, et Eestis on jäät- analüüs. Sealjuures tuleks hinnata jaa- meid, millest saadud biogaasist annaks ma mõju piirkonnale: töökohad, soojust hinnanguliselt toota 236 GWh elektrit kasutatava väiketööstuse (kuivatid, ad- ja 243 GWh soojust. Lisades siia juurde sorberjahutid, kasvumajad jm) areng, prügilagaasi potentsiaali, oleks need ar- keskkonnaseisundi paranemine. vud vastavalt 336 GWhel ja 354 GWhth. Biogaasijaama rajamisega kaasne- Põllumajanduses seni kasutamata maa- vaid riske saab määrata tasuvusarvu- del potentsiaalselt kasvatatavate roht- tuse juures tehtava tundlikkuse ana- taimede kääritamisel saadud biogaasist lüüsiga: võiks toota 1,4 TWh energiat – soojust Read Up on Reed. Ed I. Ikonen and • investeeringu maksumus; (710 GWh) ja elektrit (688 GWh). E. Hagelberg. Southern Finland Re- • tooraine maksumus ja kättesaadavus; Biogaasi tehnilise ressursi hindami- gional Environment Centre: Turku. ne on piisavalt töömahukas. Et lahen- 123 pp. damist vajavaid probleeme tutvustada The book looks at reed from different 80000 angles. It is an illustrated report on the 70000 ja nende komplitseeritust näidata lü- y = 1984x-0,3153 project “Reed Strategy” implemented 60000 2 litasime ülevaatesse Harjumaa näite. R = 0,999 within the Interreg IIIA-programme 50000 Eespool toodust on näha, et Eestis on by Finland and Estonia. On Estonian 40000 perspektiivne arendada biogaasi toot- side the party to the program was the EEK/kW 30000 20000 mist ja kasutada seda vastavalt kohali- Department of Thermal Engineering 10000 kele vajadustele. of Tallinn University of Technology. 0 The relevant papers have been publis- 0 200 400 600 800 Kirjandus hed in no 1/2 of 2006 (pp 13–16) and kW no 1/2 of 2007 (pp 18–20 and 22–24) 1. Biomassi tehnoloogiauuringud ja of the journal Estonian Combustible Joonis 2. Sõltuvus biogaasil töötava koos tehnoloogiate rakendamine Eestis. Uu- tootmisjaama maksumuse (EEK/kW) ja Natural Resources and Wastes, The elektrilise võimsuse (kW) vahel [2, lk rimis-arendustöö aruanne (Lep7028). electronic versions of the papers are 191]. TTÜ STI, Tallinn 2007. 172 lk. contained in the journals which are Fig. 2. The relationship between the cost 2. Handreichtung. Biogasgewinnung available at www.eby.ee. One will (EEK/kW) and electrical capacity (kW) und -nutzung. Institut für Energetik find more information about the book of biogas-operated co-generation plants und Umwelt gGmbH. Gülzow 2006. at http://www.ymparisto.fi/default. asp?contentid=249674&lan=FI [2, p 191]. 232 S.

22 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 TAASTUVKÜTUSED, RENEWABLE FUELS TEUK Taastuvenergeetika kui teisenemas võimalus regionaalarengus

esti Näituste messikeskuses toimus ühendamiseks, toetus biomassi, pea- E16. novembril 2007 INSTRUTEC-i miselt raiejäätmete, metsast energiaet- messi ajal kohalike omavalitsuste spet- tevõtetesse väljavedamisel, (3) uudsed sialistidele kõrgetasemeline seminar. demo-tootmisseadmed ja biolaguneva- Avamisel tuletas Mari Habicht SA te jäätmete kasutamine energiatootmi- Archimedesest osavõtjatele meelde, et se hajutamiseks, (4) alternatiivkütused tegemist oli eelmisel aastal toimunud transpordisektoris, (5) uuringud CO2 energiasektorisse investeerimisvõima- heite vähendamiseks energiatootmi- luste seminari loogilise jätkuga. Eri- sel. Rakendusüksuseks on olenevalt nevalt eelmisest seminarist ei räägitud valdkonnast kas KIK, Keskkonnami- antud seminaril ainult rahast. Organi- nisteerium (KKM) või SA Kredex. seerijateks olid Maaelu Edendamise Kavandatavate meetmete abil loode- Sihtasutus ja SA Archimedes. Semi- takse kasvatada elektrienergia tootmi- Konverents "Taastuvate energia- nar seostati SA Archimedese projek- se maht taastuvallikatest aastas 2005. allikate uurimine ja kasutamine tiga „Sustainable Energy Actions for aasta tasemest 110 GWh aastaks 2015 IX" (programm http://www.arc- Europe’s Cohesion – ENERGY 4 CO- tasemele 491 GWh ja soojusenergia himedes.ee/teadus/File/yritused/ HESION” (http://www.e4c.org/). vastavalt 2246 GWh-lt 3680 GWh-le. TEUK9%20programm.pdf,) toimus Sh eeldatakse, et elektrienergia toot- Tartus EMÜ-s 15. novembril 2007. Biokütuste probleeme käsitleti järg- mismaht koostootmisjaamades suure- mistes ettekannetes: Raul Rosenberg neb 1038 kWh-lt 1733 kWh-le aastas. (MES) „Biomassi ja bioenergia kasu- Biokütuste osakaal transpordikütustes tamise edendamise arengukava“, Mi- tõuseb nullist 8 %-le. chael Dörffel (Saksi-Anhalti Põlluma- Toetusraha taotlemisel tuleb arves- jandus- ja Keskkonnaministeeriumist tada võimsus- jm piiranguid. See käib “Renewable Energy in Saxony-Anhalt samuti põllumajanduse kohta. Lynn and its high potential for economic Marion Bonney tegi ettekande põl- growth and nature protection in the lumajandusministeeriumi pakutava- new period of structural funds 2007- test bioenergia toetustest. 2007. aasta 2013“, Hugo Roostalu (EMÜ mul- lateaduse ja agrokeemia osakond) eelarve oli kokku 9,5 mln kr. Selle “Bioenergiakultuuride kasvatamise Avakõnega „Taastuvenergeetika eest telliti järgmisi uuringuid: maares- pedoökoloogilised ja majanduslikud kui võimalus regionaalarengus“ esi- surssi jaotuse analüüs (Eesti Maaüli- aspektid“, Peeter Muiste „Raiejäätmed nes Ando Leppiman, kes oli jõudnud kool), biomassi ressurssi hindamine metsast – ressurss ja tehnoloogiad“ ja vahepeal Majandus- ja Kommunikat- (Eesti Maaülikool), energiakultuuride Merit Kund (mõlemad EMÜ metsan- siooniministeeriumist suunduda Eesti uuringud (Eesti Maaülikool, Jõgeva dus- ja maaehitusinstituut) “Noorte Energia Taastuvenergia Ettevõttesse. Sordiaretuse Instituut ja Eesti Maavil- arukaasikute kasv ja areng endistel Eesti Energia eesmärk taastuvenergia jeluse Instituut), tehnoloogiauuringud põllumajandusmaadel“, Einari Kisel valdkonnas on toota 2015. aastal taas- ja kasutamise võimalused (Tallinna (MKM energeetikaosakonna juhata- tuvenergiaallikatest 1,6 TWh elektrit, Tehnikaülikool), valdkonna tururegu- ja) „Energeetika ja taastuvenergeetika hoides ära 1,8 mln t CO õhku pais- Eestis“, Henri-Charles Dubourguier 2 latsioon (Ernst&Young Baltic AS) ja (EMÜ põllumajandus- ja keskkonna- kamise. ülevaade biokütuste turu kohta (Eesti instituut) “Kinetics and efficiency of Helen Sulg SA Keskkonnainves- Konjunktuuriinstituut, http://www. biogas production from Estonian was- teeringute Keskusest (KIK) vaatles ki.ee/). Infot avaldatakse bioenergia tes and crops: a new research program ettekandes „Taastuvenergeetika kui kodulehel www.bioenergybaltic.ee. of Eesti Maaülikool“. Osa ettekandeid võimalus regionaalarengus. Struktuu- Toetusvääriliseks peetakse siseriikli- ei jõudnud teesidesse. Need anti välja rifondid 2007–2013. Energeetika prio- ke näituste, seminaride, konverentside senisest erineva ideoloogiaga. Kõigil riteet“ struktuurifondide kasutamist ja õppereiside korraldamist, osavõttu ettekandjatel oli võimalus oma ette- aastatel 2004–2006 ja edasisi priori- rahvusvahelistest näitustest, seminari- kanne aegsasti valmis kirjutada ja teete energeetikas. Eelmise perioodi dest, konverentsidest ja õppereisidest, trükki anda. Korraldajad lootsid sel- projektid võimaldavad toota aastas lega tuua esinejate sõna ja kirjapildi osalemist rahvusvahelistes projekti- üheaegselt kuulajate ette. Kuulajatel taastuvallikatest 37 800 MWh soojus- des, bioenergia tootmise teostatavuse oli võimalus võtta kaasa täismahuli- ja 23 600 MWh elektrienergiat. analüüse Eesti asulates. sed ettekanded, mis tehti lisaks kät- Struktuurifondide 2007.–2013. aasta Energiakultuuride, põhiliselt rapsi tesaadavaks Internetis (http://www. prioriteedid on (1) kaugkütte moderni- kasvatajad said 2007. aastal täiendavat bioenergybaltic.ee/?id=1629). seerimine (katlamajad, trassid) ja ener- otsetoetust 493 kr/ha. Huvilistel tasub giasääst energiatarbijate juures, (2) Rein Veski otsida ministeeriumist lisainfot, kuna taastuvenergia osakaalu tõus: investee- toetakse investeeringuid bioenergia ringuabi tootmisseadmete elektrivõrku tootmisesse (meede 1.4.3), mittepõl-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 23 TAASTUVKÜTUSED, RENEWABLE FUELS lumajandusliku tegevuse mitmeke- vaid jäätmeid järgmiselt (t): loomsed Toidukaupade hinna hüppelist tõusu sistamist (3.1.1), metsa majandusliku koed 13 234 + 11 578, taimsed koed on pandud maailmas juba tähele. See- väärtuse parandamist ja metsandussaa- 13 133, loomade väljaheited (virts ja ga, kui tahetakse biokütuse abil sõita, dustele lisandväärtuse andmist (1.5), sõnnik, sh reostunud allapanu), eraldi peab arvestama, et kulutused toidule põllumajandustoodetele ja mittepuidu- kogutud ja mujal käideldud vedelad tõusevad tunduvalt. listele metsasaadustele lisandväärtuse farmiheitmed 199 763, tarbimis- või Kokkuvõtte kirjutajale tundus, nagu andmist (1.6) ning põllumajandus- ja töötlemiskõlbmatud materjalid 580, on seni üldtavaks saanud, et taastuv- toidusektoris ning metsandussektoris vadak 118 092, piirituse destilleerimis- energeetikal on oluline roll täita nii re- uute toodete töötlemisviiside ja tehno- jäägid 69 080, biolagundatavad köögi- gionaal- kui globaalarengus. Kuid juba loogiate arendamist (1.7.1). ja sööklajäätmed 129, toiduõli ja -rasv ollakse maailmas targemaks saadud, Villu Vares TTÜ soojustehnika 1090, aia- ja haljastujäätmed 10 913, et ühe vajaliku suuna areng ei peaks instituudist tegi ettekande „Taastuva- turgudel tekkinud jäätmed 850, kokku toimuma teiste arvel. Samas tundub, te energiaallikate kasutuselevõtmise 438 442 tonni. See on ressurss, mida et kõik mis võetakse ette vaid regio- tehnoloogilised, majanduslikud, sot- annaks kasutada. Lisaks reoveemuda naalselt, ei mõjuta maailmamajandust siaalsed ja keskkonnakaitselised asja prügilagaas. Näiteks on kuue suu- tervikuna, rääkimata väikeriigi omast. pektid“ (http://www.bioenergybaltic. rema Eesti prügila prügilagaasi ener- Kahjuks pole see nii, kas või selle ee/?id=1142). geetiline potentsiaal on 4200–5000 pärast, et juhised ja kontrollarvud tu- Peeter Muiste Eesti Maaülikooli GWh 20 aasta jooksul, s.o 210–250 levad EL-ist nii meile kui teistele rii- metsandus- ja maaehitusinstituudist GWh/a. Samas aga tuleks kasutamata kidele. Nii kaua kui neid suuniseid ei ettekanne oli „Biokütuste ressurss Ees- maadel energiakultuuride kasvatamise muudeta, peavad nii raha taotlejad kui tis“. Kui eelmises Eesti metsanduse ja sellest valmistatavast silost biogaasi ka nende eraldajad olema veendunud, arenguprogrammis 1997–2001 lubati produtseerimise propageerimisega olla et Eestis arvestatakse kõiki taastuv- aastaseks raiemahuks 7,81 mln m3, ettevaatlik. See võib viia põllumajan- energeetika arendamisega kaasnevaid siis 2001–2010 omas määrati lubatud dusliku tootmise tasakaalust välja. kõrvalmõjusid. Toimunud seminari raiemahuks 13,1 mln m3. Allan Nurk TÜ tehnoloogiainsti- materjalid annavad tuge otsustajatele. Novembris 2006 kiitis valitsus tuudi keskkonnatehnika arenduskesku- Neid saab vaadata SA Archimedese heaks “Biomassi ja bioenergia kasuta- sest jätkas sama mõttega, millega Ülo kodulehelt http://www.archimedes.ee/ mise edendamise arengukava aastateks Kask lõpetas, ettekandes „Bioplastid“. teadus/yritused.php?leht=41&yid=29. 2007–2013”. Selle elluviimisel võiks Bioplastkomposiitide kalleim koostis- Seminare kogus 2007. aasta lõpus aastal 2025 toota biomassist soojus- osa on põllumajandusliku päritoluga. hulganisti. Päev enne vaadeldud semi- energiat 100 %, transpordikütuseid Enimtarvitatavaks biokomponendiks nari peeti Tartus TEUK-i järjekordne 15 % ja elektrit 6 %. Samas peab aga (u 3/4) on osutunud tärklis. Tärklist seminar (http://www.bioenergybaltic. arvestama, et järgneva 30 aasta jook- vajavad lisaks toiduainetööstusele ee/?id=1629), kolm päeva hiljem aga sul küttepuidu kogus väheneb kaks (toit, siirupid, alkoholitööstus, kon- biomassi ja bioenergia uuringute se- korda. diitri- ja kompvekiööstus) veel pabe- minar Türi-Allikul (http://www.bio- Katrin Heinsoo EMÜ põlluma- ri-, tekstiili-, ehitusmaterjali, keemia-, energybaltic.ee/?id=1646). Suur osa jandus- ja keskkonnainstituudist esi- farmaatsia-, mäe- ja mitmed teised ettekannetest oli pühendatud biomassi nes ettekandega „Energiakultuurid ja tööstused. Kui tahaksime jätkata tra- kasutamise küsimustele. Eriti Türi-Al- keskkonnahoid – võimalused ja vas- ditsioonilist piiritusetootmist (95 % liku seminari materjalid (18 ettekan- tuolud“, Ülo Kask TTÜ soojustehnika tärklisest) oleks maailmas vajatava net) annavad ehk seni avaldatust kõi- instituudist tegi ettekande „Biogaas kütuse tegemiseks vaja tärklist senisest ge tõepärasema pildi Eesti bioenergia – tootmise ja kasutamise võimalu- kaks suurusjärku enam. Vilja hind tõu- kasutamise olukorrast ja võimalustest. sed“ (vt tema artiklit kaasautoritega lk sis juba niigi 2007. aastal kahekord- 20–22). 2006. aastal tekkis biolagune- seks, tärklise tonn maksis 280–300 €. Eesti Näituste messikeskuse seminaril osales Rein Veski

Taastuvenergia Energie aus Biomasse. Öko- käsiraamat. nomische und ökologische ELF, 2007, 28 lk. Bewertung. Rundgespräch am 19. März 2007 in Münc- Raamatu andis väl- hen. Bayerische Akademie der ja Eestimaa Looduse Wissenschaften. Organisatoren: Fond ja see põhineb G. Fischbeck, W. Haber, K. E. osaliselt varem mujal Rehfuess, C. Deigele. Pfeil: avaldatud artiklitel. München, 2007. 142 lk. ill., Olulisemad autorit kaardid. märkivad artiklid on Saksakeelne artiklikogumik „Rohelise Eesti ener- Saksamaa ainetel, resümeed geetikakava“ (Rainer inglise keeles. Sisaldab artikleid Nõlvak) ja „Energia- biomassi ökonoomia ja ökoloo- loojangu aegu“ (Too- gia kohta. Peamised teemad: mas Trapido). Lisaks energiatootmine, selle tehno- kirjutisi naftast, taas- loogilised aspektid, jätkusuut- tuvenergiast (päike, likkus, metsade majandamise bio-, tuule- ja muud energialiigid). Üht-teist võib lisaks küsimused, energiakultuurid ja looduskaitse. Lisaks artiklitele leida www.etfond.ee. avaldati kogumikus diskussioon kõigi materjalide kohta.

24 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 KESKKONNAKAITSE. NATURE CONSERVATION Suurbritannia keskkonnafirmade seminar

allinnas asuv Suurbritannia saat- petades väikeettevõtetega. Tkonna kaubandus- ja investeerimis- Teise näitena nimetame osakond korraldas 19. novembril 2007 märtsis 2006 ilmunud 104 Tallinnas Suurbritannia keskkonnafir- lk paksust raamatut „Was- made seminari. Pärast Suurbritannia te Management: A Guide to suursaadiku Peter Carteri avasõna võt- Technologies and Services tis seminari juhtimise enda peale Garry from the UK”. Sellest selgub Pool (EISU – The Environmental In- näiteks, et neil töötab antud dustries Sector Unit). Kuna me anna- majandussektoris ligikaudu me allpool teavet mitme Suurbritannia 140 000 inimest (ei haara ma- asutuse kodulehekülje kohta, siis siin sinaehituses töötavaid). Sek- ja allpool me asutuste nimesid ei tõlgi. tori käive on ligikaudu 4,9 EISU on valitsusasutus, kes vastu- mld £ aastas. Suurbritannia suursaadik Peter Carteri avasõna. tab meretaguste keskkonnaettevõtete Lisaks sellele leiab EISU An opening speech by the British Ambassador arendamise eest. Ühtlasi peab see ük- kodulehelt perioodiliselt il- Peter Carter. sus oluliselt suurendama Suurbritannia muva 16-leheküljelise TPI keskkonnatoodete ja -teenuste osatäht- Network’i TPI News. Oktoob- sust maailmaturul ning tagama nende ris 2007 ilmus nr 55 “Micro- konkurentsivõime. Suurbritannias on renewable Energy Genera- üle 3500 keskkonnaettevõtte, kes on tion”. Selles toodi andmeid huvitatud välisturgudest. EISU viibki 2007. aastal Suurbritannia info nende kohta välismaale. Tema et- taastuvenergia auhinna saanud tekanne oligi pealkirjastatud „Ülevaa- Talboti täisautomaatse BG100 de Suurbritannia keskkonnasektorist“. koostootmisjaama (100 kWe Tema ettekandest ja osalejatele jagatud ja 200 kWs) kohta, mida toi- brošüüridest selgus, et lähipäevadel detakse saepuru, hakitud paju minnakse sama seminariga Lätti ja Lee- või rohttaimedega. Semina- tu. Nende haare on maailmas tuntav. ril vast ei, kuid nüüd Eestis Kes soovib saada põhjalikumat üld- räägitakse teadusringkonda- Suurbritannia keskkonnafirmade seminarist osa- ülevaadet Suurbritannia tehnoloogiate dele huvi pakkuvast puhtast võtjad. ja seadmete kohta või tungida tehno- söeenergeetikast (vt lk 15). Participants in the British environmental com- loogia nüanssidesse, siis selleks tuleks Sellest kirjutati TPI News 17. panies’ seminar. pöörduda meie Suurbritannia saatkon- väljaandes (oktoober 2005) da (Maarika Põldes, maarika.poldes@ “Coal Burning”. Nimelt loodetakse tõid lühikese ajaga turule haiglajäät- fco.gov.uk) või, mis veelgi lihtsam, Green Coal Technology abil vähenda- mete 1–30 liitrised konteinerid Bio- Bin®, mis erinevalt varem taastumatust külastada nende kodulehekülge (www. da CO2 heidet 50–60 %, mis võimal- eisu.org.uk). Samas hoiatan katsetajaid dab söel heitmete poolest konkureerida plastmaterjalist valmistatud konteine- selle eest, et inglased on sama aldis lü- maagaasil töötavate elektrijaamadega. ritele oli 96 % ulatuses valmistatud hendeid looma nagu venelased kunagi. Maailmas toodetakse praegu söest taastuvast veekindlast paberist. Need on tihti osaliselt kattuvad, nagu 30 % elektrienergiast, Hiinas on söest Olgu öeldud, et sadade erialaette- võtete tegevuse täpne kirjeldamine ei EIC (The Environmental Industries saadava elektrienergia osatähtsus isegi Commission, http://www.eic-uk.co.uk/ 80 %. olnud käesoleva kirjutise eesmärgiks. main.cfm), mis on juhtiv kaubandusor- Järgnenud ettekanded “Energiatoot- Suurbritannia valitsusasutuste ja et- ganisatsioon. Veel näiteid – EIU (En- mine jäätmetest“ (Nicola Fawcett, En- tevõtete esindajad, kes otsisid koos- vironmental Industries Unit), EIAG vironmental and Technical Solutions tööpartnereid Eestis või kes soovisid (Environmental Innovations Advisory Ltd, www.eandts.co.uk), „Saastunud Eestisse investeerida, olid seminari Group). Kõik need organisatsioonid pinnaste puhastamine“ (Ian Hadfield, teisel poolel kättesaadavad eravest- annavad välja trükiseid. Eriti oluline United Retek Ltd., www.unitedretek. lusteks kõigile osavõtjatele. Osa ette- on viidata toimunud seminariga lähe- co.uk), “Energiatootmine biojäätme- kannete tekstidest on kättesaadavad malt seotud EISU publikatsioonide- test” (Jim Lyons, University of York) aadressilt http://www.bioenergybaltic. ee/?id=1636. Käesolev lühiülevaade on le. Näitena nimetame 136 lk paksust ja „Vähenda kulusid ja CO2 väljalaset 2006. aastal ilmunud publikatsiooni meditsiiniliste jäätmete käitlemisel” mõeldud ennekõike neile, kes ei tead- „Contaminated Land and Remedia- (Nic Wood, Econix Ltd., www.econix. nud seminari toimumisest või ei saanud tion: A Guide to Technologies from co.uk) olid laienduseks Garry Pooli sellel osaleda, sest kontakte Suurbri- the UK”. Sellest leiate andmeid üle ettekandele. tannia firmadega on võimalik sõlmida 220 ettevõtte kohta alates kaua tegut- Vast oli neist omapärasem Woodi ka elektroonseid kanaleid pidi. sevatest multidistsiplinaarsetest ja lõ- 2004. aastal loodud firma tegevus. Nad Seminaril käis Rein Veski

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 25 KESKKONNAKAITSE. NATURE CONSERVATION Laine Tiikma – tehnikateaduste magister

ti tähelepanu eralduva kloori sidumisele ture. – J. Anal. Appl. Pyrolysis, 2004, kukersiidi või selle poolkoksi ja tuha- 72, 113–119. ga. Töö põhines kümnel publitseeritud 4. Tiikma, L., Tamvelius, H., Luik, H. tööl, millest osa on käesolevas ajakirjas Coprocessing of heavy shale oil with avaldatud, olulisemad publikatsioonid polyethylene waste. – J. Anal. Appl. Py- avaldati välismaal (vt nimekirja). Kaits- rolysis, 2007, 79, 191–195. misnõukogu omistas Laine Tiikmale teh- 5. Prjadka, N., Tiikma, L. Plastjäätmete uti nikateaduste magistri kraadi. liseerimine koos põlevkiviga. – Eesti Põlev- loodusvarad ja -jäätmed, 2004, 31–34. Laine Tiikma received her 6. Tiikma, L., Palu, V. Plastjäätmete Master’s degree in engineering vesikonversioon. – Eesti Põlevloodus- Laine Tiikma carried out her research at varad ja -jäätmed, 2005, 29–30. the Oil Shale Research Institute, Tallinn 7. Tiikma, L., Prjadka, N., Veski, R. University of Technology (TUT). The Plastjäätmed – paljutõotav lähtematerjal supervisor was Ille Johannes, PhD(Eng), taastuvvedelkütustele. – Rmt: Taastuvate TUT, the opponents were Professor Peep energiaallikate uurimine ja kasutamine. Christjanson and Hindrek Tamvelius, Neljanda konverentsi kogumik. Peatoi- PhD(Eng), both TUT. The defense of metaja V. Tiit. Tartu, 2003, 129–135. the thesis “Thermochemical utilization 8. Tiikma, L., Bljahhina, I., Allik, M. of plastic wastes with oil shale” took Plastjäätmete ja põlevkivi segu pürolüüs. place at TUT on December 19, 2007. – XXVII Eesti Keemiapäevad, 2001, 9. detsembril 2007 kaitses TTÜ kee- The list of the main publications will be 139–140. mia- ja materjalitehnoloogia teadus- 1 presented below. 9. Tiikma, L., Johannes, I., Prjadka, N. konnas põlevkivi instituudi teadur Laine 1. Tiikma, L., Luik, H., Pryadka, N. Co- Co-pyrolysis of waste plastics with oil Tiikma magistritööd "Plastjäätmete ter- pyrolysis of Estonian shales with low- shale. – Symposium on Oil Shale, No- mokeemiline töötlemine koos põlevki- density polyethylene. – Oil Shale, 2004, vember 18–21, 2002. Book of Abstracts. viga“. Tööd juhendas tehnikakandidaat 21, 1, 79–89. Tallinn, 2002, 76. Ille Johannes, oponeerisid professor 2. Tiikma, L., Johannes, I., Luik, H., Pry- 10. Тийкма, Л. В., Битюков, М. М. Peep Christjanson ja tehnikakandidaat adka, N. Fixation of chlorine evolved in Совместный пиролиз пластмассо- Hindrek Tamvelius TTÜ-st. Töö käigus pyrolysis of PVC waste by Estonian oil вых отходов с эстонскими горючими selgus võimalus vedelkütuste saagise ja shales. – J. Anal. Appl. Pyrolysis, 2006, сланцами. – Сборник материалов V omaduste parandamiseks plastjäätmete 75, 205–210. Международного конгресса химиче ja põlevkivi (kukersiit, diktüoneemakilt, 3. Johannes, I., Tamvelius, H., Tiikma, ских технологий (Chemistry technol- põlevkivituhk jm jäätmed) koostöötle- L. A step-by-step model for pyrolysis ogy congress), Санкт-Петербург 12–14 misel. Õli saamise seisukohast uuriti kinetics of polyethylene in an autoclave октября 2004, 21–22. erineva koostisega plaste: LDPE, PET, under non-linear increase of tempera- PA, PC, PVC. PVC vedeldamisel pööra- Kaitsmisel käis Rein Veski

Conferences Renewable Energy Europe International Mire Conservation Group 3–5 June 2008, Milan, Italy (IMCG) Ethanol 2008 Australia [email protected], //ree08.events.penn- Excursion, Scientific Symposium and Ge- 8–10 April 2008, Sydney, Australia net.com neral Assembly Georgia/Armenia Email: [email protected] Bioenergy Conference & Exhibition 27 August–11 September 2008 2008 www.imcg.net Biomass ’08 Conference & Trade Show th 15–17 April 2008, Minneapolis, Minneso- 3–5 June 2008, Prince George, BC, Ca- 4 International Conference on ta, USA nada “Biomass for Energy” www.biomassconference.com www.bioenergyconference.org 22–24 September 2008 in Kiev, Ukraine. http://www.biomass.kiev.ua/conf2008 30th Annual Symposium on Biotechno- World Biofuels Forum 2008 logy for Fuels and Chemicals 10–11 June 2008, Prague, Czech Republic Expo Conference October 2008 4–7 May 2008, New Orleans, Louisiana, www.wbfevent.com | E: biofuels@wtge- 15–16 October 2008, Newark, Notting- USA vents.com hamshire, UK [email protected], www.simhq.org/ 24th Annual International Fuel Ethanol [email protected] meetings/30symp/index.html Workshop & Expo The IGRC 2008 (International Gas Re- World Bioenergy Conference & Exhi- 16–19 June 2008, Nashville, Tennessee, search Conference 2008) bition USA 8–10 October 2008, Paris (France) 27–29 May 2008, Jönköping, Sweden www.fuelethanolworkshop.com www.igrc2008.com [email protected], www1.elmia.se/worldbio- Energex EnergiaForum 2008 energy/ 6–10 July 2008, Vienna, Austria 28–30 October 2008,Tampere, Finland 16th European Biomass Conference and [email protected], www.energia.fi Exhibition: From Research to Industry www.aims-international.com Healthy Wetlands, Healthy People and Markets World Renewable Energy Congress X 10th Meeting of the Conference of the 2–6 June 2008, Feria Valencia, Spain 19–25 July 2008, Glasgow, Scotland, UK Contracting Parties to the Convention on [email protected], www. [email protected], www.wrenuk. Wetlands conference-biomass.com co.uk/ Changwon, Republic of Korea 28 October–4 November 2008 http://peatsociety.org/index.php?id=77

26 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2007. aastal

Ülevaade võtab kokku 2007. aastal aja- ja metalli lõikamisel (ÄP 26.2). Algsel 23.7). Brüssel ähvardas panna looduse kirjanduses kajastamist leidnud sündmu- Maal hapnikku ei olnud, kuid nüüd on ka reostajad pikaks ajaks kongi (EP 8.1). sed. Nagu varem, leiate tärniga (*) viite selge, et sinivetikad tootsid seda, ilma et Arutati, mida tähendab, et inimene on ülevaate lõpust. Ka seekord sirviti peami- see oleks kohe atmosfääri jõudnud (EE põhjustanud kliimamuutuse „90 % tõe- selt suuremaid Eestis ilmunud ajalehti 11.10). näosusega“ (ML 22.3, EP 30.5). Küll (Eesti Päevaleht, Postimees, Äripäev) ja Eestit oli ähvardamas reoveetrahv (ÄP aga peaksid Eesti teadlased polaaralasid ajakirju ning kasutati Internetti teabe leid- 12.6, 9.7). Läänemerd ohustavat turism ja uurima (EP 20.6). Eestis hakatakse mulda miseks märksõnade abil nendest perioo- rannapuhkealad (ÄP 11.7). Kormoranid puhastama (EE 6.12). dilistest väljaannetest, kust see oli tehtud Läänemeres näitasid kätte vajaduse loo- mugavaks. Lugeja peaks alljärgnevat üle- dusesse jõhkramaks sekkumiseks. Arut- Kliimašokk vaadet võtma kui sündmusi siduvat teks- lusel oli munade pritsimine (loe tapmine) Nairobi kliimakonverentsil tõdeti, et ti talle vajaliku artikli leidmiseks. Loeta- õliga, kuna linnud söövad ära 4000 t kala on veel vara rääkida Kyoto protokol- vuse huvides on püütud tekstidest või aastas (EP 10.10). Kui see saab teoks, li (EP 29.1) surmast (KT 1). Austraalia pealkirjadest välja noppida olukorda pa- oleme fakti ees, et inimene on hakanud uus peaminister kirjutas sellele alla (ÄP remini tabavaid ütlusi. Ruumi kokkuhoiu oma toidulauda kaitsma. Saime uue va- 4.12). Ameerika Kaubanduskoja Eestis taotlusest tingituna kirjandusviidetes il- rustuse õliste lindude päästmiseks (EP president Craig Rawlings kirjutas Kyoto mumisaastat ei tooda, kuna viitame vaid 24.7). Kui inimesi enam ei oleks, saaks protokollist kui unistuste kauplemisturust aastal 2007 ilmunud tekstidele. Kokku- keskkond ise hästi hakkama (EP 26.7). igale investeerimispangale ja riigile, kes hoiu eesmärgil kasutatakse tekstis EE-d Läänemerre tuleb samas juurde ka võõ- kasutab seda rahamasinat enda kasuks. AS Eesti Energia tähenduses, sulgudes raid kalu, kahjuks ka ohtlikke (EP 20.10). Tegu olevat nutikaima püramiidskeemiga tähendab EE ajalehte Eesti Ekspress. Eu- Pensionäride Roheline Rood hakkab Tal- (ÄP 15.6). Pole imestada, et finantssek- roopa Liidu asemel kasutame lühendit linnas tegema keskkonnaalast selgitus- tor hakkas võtma tööle kliimaspetsialiste EL, sulgudes tähistab see ajakirja Eesti tööd (EP 1.9). Peaminister Andrus Ansip (ÄP 16.10). FIS pole kliimaprobleemide- Loodus. Euroopa Komisjoni lühend on pooldas nappi maksu keskkonnale (ÄP ga tõsiselt veel tegelenud. Küll aga arvab EK, Majandus- ja Kommunikatsioonimi- 18.5). Keskkonnaministeerium hakkas suusatreener Mati Alaver, et lähemate nisteeriumil MKM. Koostaja ei püüdnud andma välja ettevõtetele auhinda „Aas- aastakümnete kliima soojenemisest rää- nagu eelmisteski ülevaadetes oma seisu- ta keskkonnategu“ (PM Säästlik Energia kimine on tolmu keerutamine (EP 2.11). kohta lugejale peale suruda, kuid siiski 18.12). Eestis kulub kolmandik energiast Kas see oleks šokk, kui 100 aasta pä- mõned korrad sekkus kommentaaridega. õhu kütmiseks, olgugi et kortermajade rast saame põllult kaks saaki aastas (ÄP Kui ajakirjanduses avaldati vastandlikke energiatarve on vähenenud viiendiku 26.10). Eesti teadlased arvavad, et ini- arvamusi, mida enamasti ka vaidlusalus- võrra (PM Säästlik Energia 18.12). Silla- mene muudab kliimat vähe (ÄP 26.10). tes küsimustes ette tuli, püüti ka nendele mäe soojustrassi renoveerimine andis ka- Taani professor Bjorn Lomberg on seda viidata. Kõik, mis siit altpoolt leiate, on heksakordse energiasäästu (PM Säästlik meelt, et globaalse soojenemisega võit- kellegi öeldud või viidatud artiklite auto- Energia 18.12). Tulevikusuundumuseks lemine on mõttetu. Pole mõtet kulutada rite nägemus. Terviklikuma pildi sünd- on säästlik kodu ja kontor (PM Säästlik hiiglaslikke summasid Kyoto protokolli mustest saate ikkagi algallikaid lugedes. Energia 18.12). elluviimiseks, tegemata midagi, millest Iga aasta on olnud sündmuste poolest eel- Eesti ja Soome alustasid ühiselt õppust oleks kasu sisulises mõttes. Näiteks tõi mistest erinev. 2007. aastal võimendus õppejõududele kliimamuutuste ohjami- ta, et Kyoto ideed rahastades hoiaksime Läänemere maagaasitoru ja tuumaener- seks (ÄP 23.4). EL rahastab jätkuvalt ära ehk 1000 inimsurma aastas, samas geetika teema, jätkus kemplemine Wero- keskkonnaprojekte (KT 5). Kivinõmmes kui 60 korda odavamalt oleks võimalik li ümber. Kui paljudele oli varem Eesti avatakse looduskool (EP 4.10). EL-i osa päästa igal aastal 850 000 inimest maenergeetika rohelisemaks muutmisel soo- kliima soojenemises süüdi olevate heit- laariasse suremisest (EE 13.9). Ehk saa- vitus, et kasutage rohkem üha sõbraliku- metes on vaid 14 % (ÄP 12.3). Euroopa me juba varem surma põrkumisel teise maks muutuva Venemaa maagaasi, siis valis keskkonnapressi keskkonnaauhinna universumiga (EP 24.5)? Kliimaväliseks see illusioon on isegi EL-i riikides puru- nominendid (KT 6). tuleb pidada kord iga 1500–1700 aasta nemas. Üheks alternatiiviks on kujune- EL kohustus loodust vähem saastama ja tagant korduvaid ränkasid laineid põhjus- mas tuumaenergeetika, kuid paljudele jäi rohelisem olla (PM 10.3). Keskkonna- tavaid maavärinaid Vahemeres (EP 14.8). see siiski kõige viimasemaks võimalu- teadlikud inimesed teavad, et loodusele Soomes selgus, et surma kliimamuutus- seks. Eestis on veel reserve oma põlev- on kahjulikud nii karusnahk kui süntee- te tõttu pole pedagoogiline televisioonis loodusvarade ja -jäätmete energeetiliseks tika (EP 2.2). Millegipärast arvatakse, et näidata (EP 27.4). Teisalt heidetakse ette, kasutamiseks. Varasemast jõulisemalt keskkonnakaitse vastandub majandusele et kliimaohtudest räägitakse liialt vähe arutatakse koostootmise võimalusi ja tuu- (PM 2.8). Ka polevat metsa majandamine (Mõte 21.12). ÜRO kliimaraport seob leenergeetikasse puutuvat. ja keskkonnakaitse vastandid (Puupäeva- fossiilkütuste põletamise kliima sooje- leht). nemisega (ÄP 8. ja 29.1, EP 11.1, PM Keskkond Hiina majanduskasv saavutatakse rän- 30.1). Sajandi lõpuks tõusvat temperatuur Globaliseerumine tähendab nii ohte kui kade keskkonnakahjude hinnaga (ÄP 1,8–4 kraadi ja merepind 28–43 cm (PM võimalusi (Inseneeria 1)? Kirjutati kesk- 16.1, 21.6, EP 29.1, 18.8, 17.12) ja ta on 17.2). Viimsepäeva kella keerati eda- konnamõju hindamisest (KT 4), kesk- võtmas USA-lt suurima saastaja tiitlit si (EP 19.1). Eestlased aga muretsevad konnaandmete kättesaadavusest (KT 6) (EP 13.6). Hiinlastel on ka relv kliima EL-is kõige vähem kliima soojenemise ning keskkonnateooriast ja -vastutusest vastu – kui on vaja, leitakse viis pilve- pärast (ÄP 7.3). Või siiski, muretsetakse (Riigikontrolli Toimetised 16). Kesk- de laialiajamiseks olümpiamängude ajal Läänemere kiire soojenemise pärast (EP konnaseisundi hindamisel on oluline (EP 24.9). Meie juriste huvitasid Hiinas 9.3). Kuid pole teada, kas soojenemine teada õhuhapniku varu, selle teket ning botaanikaaiad (ÄP 23.4). Harry Potter toob ikka Eestisse palmid (EP 31.7) või kulu fossiilkütuste põletamisel (KT 5) olevat keskkonnasõbralikum raamat (ÄP hoopiski jääaja (PM 10.2).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 27 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Ka on veeaur kantud kasvuhoonegaaside rääkida meie õhust (loe: lennunduse õhu- Vladimir Nemtšinovi arvates vajab Eesti nimekirja (ML 27.12) ja akadeemik Endel kilbilt), siis see kallineb aastaga nagu energiaturvalisuse strateegia täiendamist Lippmaa arvates saab veeauru atmosfää- vein (ÄP 8.6). (ÄP 26.3). Venemaal aga leiti, et nemad rist eraldada vaid jääaja abil (ÄP 16.5). Päris oodatud oli Nobeli rahupreemia peaksid etendama olulist integreerivat Põhja-Jäämeri võib muutuda laevatata- andmine Al Gore’ile ja ÜRO valitsusva- rolli Balti energiaringi (EP 2.6) projek- vaks (EP 5.1), Alpi suusakuurordid või- helisele kliimamuutuste ekspertkomisjo- tide elluviimisel (EP 11.4). Eesti pre- vad jääda lumeta (EP 20.2). Enim kanna- nile (IPCC) (EP 13.10, PM 13. ja 15.10, sident Toomas Hendrik Ilves ja Saksa tanud aladeks on Arktika, Must Aafrika, 11.12). liidukantsler Angela Merkel tõdesid, et väikesaared ja Aasia suurjõgede deltad. vaatamata probleemidele, on Venemaa Süüdi – ikka inimene (PM 7.4). Kadumas Rahvas on vastu kaasamine arutellu energiapoliitika ja on Maa kliimaerinevused ja kliima sureb Majandust arendatakse Eestis olukorras, rahvusvaheliste sõlmküsimuste lahenda- välja (EP 26.4)? G8 juhid jäid Saksamaal kus rahvas on paljude projektide vas- mise üle oluline (ÕL 10.2). kahjuks üldsõnaliseks (EP 8.6). Arvati, et tu, olgu selleks Steri tehase rajamine, Venelased olid huvitatud elektri müügist kliima heaks tehtavad kulutused paneksid Männiku tee pärnade langetamine (Tal- (EP 23.10). Kuidas seda mõista, kui Ser- valijaid kõrgemaid makse maksma ja en- linna Teataja 10), Muuga hais ja söe- gei Karaganov teatas, et Venemaa pole nast muul viisil piirama (EP 6.6). tolm, prügilad, Tootsi Turba tegemised, huvitatud headest suhetest Eestiga (EP ÜRO kliimakonverentsil Bali saarel võeti põlevkivi kaevandamine ja tuulepargid 6.7). Eestis arvatakse aeg-ajalt, et võik- vastu liialt üldsõnalised otsused (EP 8. ja (EE 18.10), Muuga metsatuka raiumine sime lahkuda Vene elektrivõrgust (PM 17.12, PM 4., 15. ja 17.12). Arengumaad (EP 21.1), Pärnu Rannapargi nn kobar- 15.5, ÄP 16.5). Baltimaadel on ainult ei tahtnud endiselt kohustusi võtta, arene- käimlale ettejäävate puude langetamine üks ühendus Soomega ja üheksa ühendust nud maad aga ühist kurssi ei leidnud (EP (EP 7. ja 20.3, PM 23.10), Vara vallas Vene elektrivõrguga (Elektrivõrk 100 15.12). Enam kannatavad arengumaad põlevkivi kaevandamine (PM 3.10), Lü- 2.11) ja sealtkaudu teiste riikidega (ÄP (EP 13.11). ÜRO hinnangul inimtegevus ganuse valla suured tuulepargid (EP 1.10, 29.10). Vene elektrivõrgu spetsialistid pidasid Gazpromi ebakindlaks gaasitar- pigem mõjutab kliimat (ÄP T 7). Kliima- PR 25.9), Saaremaa Unimäe küla elani- nijaks (EP 13.10). Kuid osa Vene poliiti- muutused leiavad kajastust riikide välis- kele vastumeelsed tuulikud (ML 22.2), kuid on ka seda meelt, et passiivne iso- poliitikas (ÄP 22.11). Käibel on termin lageraie Vormsi metsades (EE 15.3), latsioon on ohtlik nii Venemaale kui tema „kliimadiplomaatia“ (PM 6.10). Teadla- Mähe puhkealale kavandatud majad (EP naabritele (EP 6.7). Arvatakse, et Ignalina sed on veendunud, et kui inimene suudab 22.9). Võitlus Kloostrimetsa puude eest tuumajaam ei taga meie energiajulgeole- kliimat soojendada, siis pole kahtlust, et kippuvat poliitlöömaks (LL 30.10). On ta ei saaks soojendamist vähendada veelgi kut, vaid liitumine OECD (Organization korraldatud protestinäitusi (PM 13.1). suurema reostamise hinnaga. Viisid seda of Economic Cooperation and Develop- Ülemtsootsa oli vastu riigimetsade eras- teha on piiril geniaalsusest hullumeelsu- ment) ja IEA-ga (International Energy tamisele (Koit 11.8). EL-il oli kava kee- seni. Nimetame siin sulfaatide õhkupais- Agency) (EP 18.4). Julgeolekuküsimuste lata meil seda rikkumast, mis neil endil kamist, et peegeldada tagasi päikesekiiri. lahkamisel kõlas tihti läbi Venemaa nimi oli kunagi olemas (metsik loodus), ning Vulkaanid purskavad neid ühendeid välja (Riigi Kaitsel oktoober, ÄP 18.12). saada sel moel endale privileege juurde ja on jahutanud õhku. Tööstustel keelus- (Areen 16.8). tati väävliühendite õhkupaiskamine ja nii EL-i energiapoliitika ka soodustati kliima soojenemist seadus- EL sai 50-seks (ÄP 23.3, ÕL 24.3). EK andluse jõuga (ÄL 28.11). Energeetiline julgeolek asepresident Margot Wallström arutas, Ennustus oli, et Euroopas tuleb kuum aas- Maailm on ebaturvalisem islamiroheli- kas EL on ikka ka järgmised 50 aastat ta 2007 ja see tuligi (LL 5.1, PM 5.1, ÄP ses maailmas kui oli kommunismipuna- jätkusuutlik (EP 23.3). EL-i energiaplaan 1.8). Maailmas registreeriti 2007. aastal se aegu. Nafta ja gaasiga on nüüd hoopis on tehtud aastani 2020 (EE 25.1): 20 % 950 suurõnnetust, 50 % enam kui eelmi- lihtsam võimu saada kui varem tankide- vähem kasvuhoonegaase ja 20 % enam sel aastal, kahju hinnati 75 mld dollarile ga (EP 16.1). Peaksime oskama paremini taastuvenergiaallikaid (EP 10.3). Eestis (EP 28.12). Kliima soojenemine põhjus- hinnata ka kliimamuutustest lähtuvat jul- ei tunta EL-i metoodikat, meil olevat tas seisuga 10. oktoober 2007 410 loo- geolekuohtu (PM 28.4). taastuvenergiaallikaid oma arust 11 % dusõnnetust (PM 14.12). Akadeemik Anto Raukas ja roheliste juht (PM 2.4). Me pole piisavalt rakenda- Lisaks laastas Euroopa viimase aja rän- Marek Strandberg (KesKus 4) arutasid nud oma majanduspoliitilisi ideid EL-i gim orkaan Kyrill (PM 19.1, EP 20.1), tuumajaama ja tuulikute küsimusi. Samas tasemel (PM 1.10). Euroopas vajatavat Per tegi rootslastele kahju (PM 16.1, ÄP aga, seni kuni pole alternatiivi põlevki- ka energiamaksu hoidmaks naftat kokku 17.1). Felix räsis Kesk-Ameerikat (EP vienergeetikale, võib Eestis 2016. aastal (ÄP 16.8). Eesti olevat suuremaid saas- 5.9). Torm andis ka Eestimaal tunda (PM tekkida energianappus (PM 16.3). Oma tajaid (ÄP 20.4), president Ilvese järgi 10. ja 11.1, EP 15.1, 23. ja 25.8). Meil energiavarudega võiks hakkama saada ka nende suuremaid vähendajaid (PM osatakse õnneks veetõusu ennustada (ÄP Eestis vast Orava vald (Koit 3.2). 28.9). Tema ajalehte antud tekstis oleks 22.8, PM 12.11) ja lohutada, et järsud Tuntud majandusteadlased arvavad, et vaja asendada „kivisöetuhk“ vast „põlev- temperatuurikõikumised Eestis on pigem energiasõltumatuse poole püüdlemine kivituhaga“. vähenenud (EP 2.6). Tulevikus võivad vähendab energeetilist julgeolekut, mis Taastuvenergia uurimistöödele on järg- ulatuslikud alad Eestis vee alla jääda (EP ei pea Eesti suhtes paika, kuna me oleme misel kuuel aastal kavandatud 1 mld €, 19.28. ja 12). Eesti suurim kindlustuskah- Raivo Vare arvates niigi täiesti sõltuvad meetmeid säästlikule energiarevolutsioo- ju oli 2005. aasta Pärnu üleujutus (Riigi Vene naftast ja gaasist (PM 3.3). Riigi- nile oli veel teisigi (PM 11.1). Sai sel- Kaitse oktoober, ÄP 1.11). kogu maaelukomisjoni liige Rein Aid- geks, et energia ei ole ainult sisepoliitika Kõrbestumine võib võtta toidu ja vee ma arvates ei saa me loobuda põlevki- valdkonda kuuluv (PM 22.1). RAND 1,2 mld inimeselt (PM 11.10). Kõige vienergeetikast, sest vaid see tagab meie Corporationi majandusjuht Charles Wolf suuremaks soojendavaks ühendiks peeti energeetilise sõltumatuse idast tulevast nägi Venemaa arengus ka taandarengut N2O‑d, mis vabaneb biokütuste tootmisel gaasist. Tuleks välja ehitada Baltikumi (EP 11.1). Gruusia endine majandusmi- (ÄL 28.11). energiaring mitme väljundiga Euroopasse nister leidis, et Vene riik ei ole kellegi Ettevõtted, kes ei lisa kliimasoojenemisse ja Eesti panusena renoveerida keskkonna- huvides (EP 30.3). Riik pole endale uut kasvuhoonegaase, saavad sellest teavita- säästvamaks meie kaks (või neli!) Narva rolli leidnud (PM 22.2)? Gruusia rikkai- des ennast reklaamida (ÄP 2.2). Nende energiaplokki (ML 16.8). ma mehe valimisprogrammis oli lubadus vähenemist on analüüsitud (OS 2S). Kui Eesti-Ameerika äriakadeemia professor tasuda valijatele osaliselt elektri ja gaasi

28 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE eest (EP 12.11, LL 19.12). energia osatähtsus aastaks 2050 85 %-ni (EP 2.3). Kroon olevat 23 % alahinnatud. Siim Alatalu kaitseministeeriumist arvab, (ÄP 8.1). Saksa kogemust käidi ka Ees- Fikseeritud krooni kursist loobumine et on vaja läheneda Euroopa gaasipolii- tisse vahendamas (KT 3). enne euro tulekut olevat vähe tõenäoline tikale kahest aspektist, vanade gaasipro- Belgia ja Venemaa liit oli õõnestamas (EP 20.6, 13.11), majanduse rasket maan- jektide ellurakendamisest Afganistanis EL-i energiapoliitikat (ÄL 8.3). Vene- dumist taheti küll vältida (ÄP 12.11). ja oskusest veeldada maagaasi (EP Rii- maa näeb samas EL-i energiahiidude tü- Keskkonnatasude järsk tõus arvati suu- gi Kaitse juuni). Loodeti ühist Euroopa keldamises ohtu oma huvidele (PM 26.2). rendavat sõltuvust vene gaasist (EP 13.2, „gaasisõda“ (PM 3.3). Kuid Siim Kal- EL‑i eesistujariigi Saksamaa kantsler pi- ÄP 13.2). Kavandamisel olnud tasude 20- lase jutust tuli näiteks välja, et EK pole das partnerlust Venemaaga oluliseks (EP kordne kasv tõstvat kütte hinda 50 % (ÄL Nord Streami projekti arutanudki (PM 17.1). Kuid on signaale, et Venemaal on 22.8). Ajaloolane David Vseviov leidis, 5.10). Teadlastel oli kavas tõsta energia varsti gaas otsas (EP 7.7, ÄP 15.8), sest et gaasitoru küsimuses tuleks enam kes- efektiivsust 20 % (EP 7.3). Samas on Gazprom pole näidanud huvi uute maard- kenduda Lääne huvide mõistmisele, kuna prognoose, et aastaks 2030 suureneb late evitamise vastu (EP 13.10). Siis aga sõltume ennem Läänest kui Idast (PM energiavajadus 50 % (EP 4.8). Euroopa teatatakse, et käivitub Gazpromi hiidpro- 25.9). Soome kolumnisti arvates püüab majandust aitaks ka näiteks Kaspia naf- jekt Štokmani maardlas, samas kui mujal Eesti suhetes Venemaaga kontrollida mi- ta viimine Venemaast mööda (ÄP 12.2). on tootmine vindumas (ÄP 16.7). Selleks, nevikku, mitte tulevikku (PM 24.10). Samas ei saada veel Läänes aru, et naftal et vähendada CO2, on vaja, et osa fossiil- Tuleb hakata arvestama Venemaa uute ja gaasil on vähe väärtust kui Venemaa kütustest jääks maa alla, kuid kas šeigid väärtustega (ideoloogiaga), mis on tuntud muudetakse totalitaarse režiimiga riigiks, on selleks valmis (ÄP 16.7). Vladislav Surkovi „veebruariteesidena“. kus mustad oligarhid asendatakse lojaal- EL tegi Eestile etteheiteid põhjendamatu Seda juba arvestati Eesti monumendikrii- setega (ÄP 14.2, 12.10). Aasta 2008 arva- energiatarbimise pärast (EP 18.10). si ajal (EE 24.5). Venemaa asepeaminis- takse Nõukogude Liidu taassünni aastaks ter Sergei Ivanov alustas Eesti-vastast (PM 25.1, EP 26.1). Või on ikka nii nagu USA energiapoliitika kihutustööd (ÄP 4.4, 2.5). Enn Soosaare arvates tulistas Venemaa suurtükkidega arvas Marko Mihkelson, et Vene impee- USA Saksa Marshalli Sihtasutuse Tran- varblast (ÄP 10.8), kuna ollakse väikla- riumi lagunemine jätkub (PM 11.1). satlantilise Keskuse direktor Ronald D. sed (ÄP 19.9). Oli alanud (?) III maail- Venemaa president Vladimir Putin kutsus Asmus leidis, et Euroopal ja Ameerikal on masõda – küberrünnakud (EP 18.6, EP üles ausale konkurentsile majandusliku aeg ühiselt lõpetada järeleandlik poliitika Riigi Kaitse juuni). 13-aastane poliiti- julgeoleku vallas (PM 17.2), kuid külma Venemaa suhtes (EP 14.2). Sama meelt kavaatleja Sander ennustas, et Venemaa sõja hõngu oli kahjuks juba varem tunda on oldud ka EL-is (EP 7.3). USA presi- (EP 12.2, PM 12.2). Ka alustasid nii USA provokatsioonidel pole lõppu näha (EE dent Georg W. Bush seadis eesmärgiks kui Venemaa ja Hiina võidurelvastumist 13.9). Kõige nende rünnakute tulemusena suurendada biokütuste osakaalu USA-s (EP 15.2). Mihhail Gorbatšov leidis, et võivat euro kiiremalt saabuda (EP 15.5). 10 aastaga viiekordseks (ÄP 25.1). Aga sõja vältimiseks on vaja riikide koostööd, Aktsiisitõusud avaldavad 2008. aasta ma- samas mitte mingit isetegevust osariiki- mitte sõjahirmu (EP 17.3). jandusele mõju (EP 15.5, 7.9, PM 15. ja dele oma CO normide kehtestamisel (EP EL-il olid jätkuvalt energia- ja kesk- 2 16.5, ÄP 17.5). Brüssel näeks, et gaasi 21.12). USA-s on ka teisi viise keskkon- konnamured (EP 9.3). Üha enam räägiti müük oleks gaasitranspordist lahutatud da panustamisel: 10 aastaga vähendatakse ühtsest energiapoliitikast (EP 9.1, PM ja EE-lt liinid käest võetud (ÄP 18.6, näiteks bensiini tarbimist viiendiku võrra 11.1, ÄP 5.6), ka Balti riikide omast (ÕL EP 20.9). Seda suunda hakkab käsitlema (ÄP 1.2). 18.5). Eestis viie järelevalveameti liitmise teel USA-s on Eesti-nimeline energiasäästu- Eks põhjust kartusteks andis ka Venemaa moodustatud superamet (ÄP 18.7). Ener- kava (Estonian Protocol), millega sooja Valgevene tüli (EP 11.1). Kuid tuleb ka giat oleks soodsam säästa kui toota (ÄP arvestada, et EL-i uutes liikmeriikides on vitakse Palm Deserti linnas vähendada 11.7, EE 4.10). veel eriprobleemid taastuvenergiaallika- energiakasutust. Eesti nimi tuli proto- 2007. aasta lõpul kostsid riigi tipust edu- te kasutamisel (*EA 2). Eesti ei soovi, et kolli, kuna selle allkirjastamine toimus raportid, ajakirjanikud võimendasid järg- EL-i eesmärgid energeetika vallas seataks meie vetes laeval (EE 9.8). Ka saastab mise aasta hinnatõuse: bensiin 9, diisli- kohustustena (ÄP 7.3). EL-i liikmesrii- müra keskkonda. New Yorgi koeradel on kütus 9,8, viin 24,6, elekter 4,7, maagaas kide üksikponnistused kliimamuutuste seetõttu lubatud öösel haukuda kuni viis 3,9 % (PM 3.12, EP 27.12). Toiduainete leevendamise ja energeetika valdkonnas minutit (EP 7.7). hinnad olid tõusnud juba raketina (EE võivad osutuda kasutuks (ÄP 27.11). 13.12, ÄP 18.12). 2008. aasta majandus- EL-il on kava keelustada hõõglambid Eesti majandus kasvuks ennustati 5,2 % (EP 30.11). (ÄP 22.2, 12.3, EP 14.3, PM 15.3). Tiit 2007. aastat pidas Ameerika Kaubandus- Kändleri arvates oleks säästulambist 20 koda Eestis president Craig Rawlings Öko- on popp aastaga saadav sääst tervenisti 10 kr (EP olevat Eesti majandusele mitmes mõttes Enam ei leia käibes mõistet euroremont, 4.7). Strandberg arvutas, et lampide va- kriitiliseks (ÄP 23.2). Vabariigi president europeldik ja sarnaseid. Küll on see eest hetamiseks on vaja 300–400 mln kr (EP rääkis semukapitalismist ja ringkäendu- hakatud vapralt „öko“-tama. Ökoloogi- 13.6). sest (EP 26.2). Eksport ei kasvanud (ÄP line talu olevat ökonoomsem (Elu Maal. EL-is ei tohi suurettevõtted teha kar- 13.3). Majandus-ja Kommunikatsiooni- Lääne-Eesti). Kas Eestisse tuleb maailma tellikokkuleppeid, et vältida tungimist minister Edgar Savisaar nägi Eesti ma- esimene ökotootmishoone (KT 2)? Öko- konkurendi energiaturule (ÄP 1.8). See janduse ohumärke (ÄP 5.1). Rahandus- kingituseks võib osutuda elevandisõnni- ei haaku EL-i kavaga energiaturgu libe- minister Aivar Sõerd prognoosis ikkagi kust valmistatud märkmikupaber, sõnniku raliseerida (ÄP 12.9). Davosis Maailma 9,2 % majanduskasvu (ÄP 22.3). 2008. enda kasutamise käsiraamat aga maksab Majandusfoorumil oli põhiteemadeks aasta prognoosi peeti üleliia kõrgeks 220 kr (ÄL 15.8). Pilateadusauhinna sai üleilmastumine ja energeetika (ÄP 22. ja (ÄP 23.9). Laar väitles Greenspani ja lehmasõnnikust lõhnaaine eraldaja (EP 24.1, EP 23.1). EL asus looma nn tarka- Schwarzeneggeriga Milton Friedmani 6.10). de klubi (PM 14.12) kui järelkaja 2000. päeval (EP 20.1ÄP 11.7). Eestlased ole- Kas: odav kütus versus ökoküte (*Æ 1)? aasta otsusele muuta EL maailma kõige vat suured töörügajad ... Euroopas (EP Erakond Eestimaa Rohelised soovib, et konkurentsivõimelisemaks teadmispõ- 14.8, ÄP 14.8). valitsus viiks kiiremini ellu ökoloogilise hiseks majanduseks (ÄP 6.11). Taanis Vähenes Eesti majandusvabadus (ÄP maksureformi, mille osaks on elektriakt- toodetakse viiendik elektrist tuule abil, 17.1), avatuselt oleme 10. riik (ÄP 25.10). siisi kehtestamine (PP 23.5). Eesti tarbija- Saksamaal on kavas suurendada taastuv- Majanduskasv jätkus vaid reservide toel kaitseühingud olid vastu uuele roheelektri

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 29 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE hinnale (PP 26.4). Eesti trend olevat: vä- Patenditaotlustega ei saa Eesti kiidelda 12.12) oma 50. aasta juubeli lävel (PR hem toidule, rohkem kütusele (ÄL 15.8). (ÄL 28.11). Eestit ennetavad patentidega 11.12). Maailmas ainulaadne Kohtla-Jär- Kuid ka ökomajadele (VM 2.6, Ehitaja juhtriigid, edasi tuleb II grupp ja siis järe- ve põlevkivi instituut tegutseb viimastel 12), kus elanikud toodavad trenažööridel levõtjad ning meie grupp „sabassörkijad“ aastatel TTÜ tiiva all. Instituudi direktori majale elektrit (EP 23.4). Ökokaminad on (EP 5.6). Meie teadlased on palga poolest hinnangul peaks 2008. aastal tööd juur- mõeldud keskkonnateadlikele (EP 19.4). Euroopa vaeslapsed (EP 27.6, 6.11, ÄL de tulema, sest ollakse lähedal lepingu Saaremaalt ja ka mujalt saaks ökoseepi 27.6, Õpetajate Leht 10.8, ÄP 16.11). sõlmimisele Ukraina ja Mongoolia põ- osta (Elu Maal. Lääne-Eesti, Eesti Areng Nii räägitigi teadlaste päevadest Euroo- levkivi uurimiseks, ka olevat instituudi juuni, Koit 23.8) ja ökoküla elustiili nau- pas ning ööst Eestis (Koit 4.10). Noored vastu huvi tuntud Kanadaski (PR 11.12). tida (Maaelu Heaks oktoober). Ka on ei taha teadusse tulla (ÄP 16.9, EP 6.11). “Praegu ei ole teada selliseid korüfeesid, võimalus kasutada ökokosmeetikat (ÄL TTÜ-s oli oodata streiki (Üliõpilasleht kes võiksid põlevkivile rahvusvahelises 7.11). Ökoelu proovinud kirjanik tõdes, 7.5). Eesti haridus- ja teadusvaldkonda- ulatuses suuremat tähelepanu tõmmata," et see oli uskumatult raske (EP 30.11). des avanevad EL-i tõukefondid (Õpeta- ütles Aidma (PR 11.12). Suurbritannia prints Charles ehitab samu- jate Leht 19.10). Taotlejate elu muutub ehk lihtsamaks, kui ti ökomaja (KK 7.2). Esimene ökofestival EL-il on teadusideede agentuur (ERC 2009. aastal luuakse vähese tähtsusega toimus Põlvas 2006. aastal (Media Planet – Euroopa Uurimise Nõukogu) eelarve- olulise abi register. Veebipõhine metsa- november), Põlva ökofestivalil sai öko- ga 2013. aastani 7,5 mld € (ÄP 28.2). register on muutumas kasutajasõbraliku- maja (Koit 23. ja 27.1) ehitada (Koit 28.7, Euroopa teadus püüab tulutult USA-d maks (Koit 2.10). Taolist abi annab EAS, 28.8). Oodatakse ökokodude uut lainet kätte saada (EP 3.4). EL-i struktuuri- KredEx, tööturuamet, KIK, Tallinna et- (ÄP 10.4). Abiks tulevat ökorestauraa- fondid on Euroopa Sotsiaalfond (toetab tevõtlusamet, PRIA, Erametsakeskus, torid (Eesti Areng juuni). Miks ka mitte ka haridust), Euroopa Regionaalarengu Keskkonnaministeerium (Koit 3.3, ÄP töötada ökokontoris (PM 6.11) ja tarbida Fond ja Ühtekuuluvusfond (Eesti Areng 20.6). Nime üle visati samas ka nalja: seal ökotooteid (Æ 8). Kuid on olemas juuni, vt www.struktuurifondid.ee). Eesti „Vähetähtis abi on kalale jalgratas“. veel Tark Kodu (ÄP 9.7) ja palkmaja (ÄP saab järgneva seitsme aasta jooksul struk- 28. veebruaril 2007 avati EL-i T&A 7. 5.11). Tuulegeneraator sobiks ökomajja tuurifondidest 53,3 mld kr (PR 7.2, EP raamprogrammi projektikonkurss (ÄP (Koit 31.1). Ökoelektri pidid tarbijad oma 8.10, ÄP 15.10), keskkonna muutmiseks 12.3). Kuni 2013. aastani jagatakse väl- taskust kinni maksma (PM 22.10), nagu oli ette nähtud 11,5 mld kr (ÄP T märts). ja 50 mld €. Eestlased kasutavad seda oleks muu elekter tasuta. Ökotamisel ei EL uurib kuut Eestiga seotud pettust, üks võimalust tublisti (EP 3.4). 7. veebrua- saadud ka Venemaast ei üle ega mööda. neist oli Sonda valla HASCO projekt, mis ril 2007 oli Riigikogu tööplaanis Eesti Strandbergi arvates rahustaks Eesti öko- katkestati (PR 3.2, ÄP 16.6). TA&I strateegia „Teaduspõhine Eesti riik Venemaad ja aitaks kaasa selle riigi PRIA toetus Hiiumaa rannakarjamaade- 2007–2013“ kinnitamine (M&M 7.2). demokratiseerumisele (PM 3.12). le osutus toetuseks lehmadega asustatud TÜ-l oli kavas luua LOTE, s.o loodus- ja Maine parandamiseks tehti pingutusi metsale (EP 27.2). Nüüd on ka e-PRIA tehnoloogiateaduskond (EP 21.3), uued võidusõiduautode kütuse rohelisemaks (Eesti Areng juuni). Euroopa lehmi toe- erialad tulevad ka teistes ülikoolides (EP muutmiseks (Homme 15.2). Arvati, et kui tatakse 30 krooniga päevas (EP 31.7). 28.7). Teadust on vaja ka propageerida lennundus peaks saama roheliseks, jääks On oht, et Eestile eraldatud toetusraha (EP 24.1). Valitsus kiitis heaks biomassi taevas ikka siniseks (EP 16.3). Raamatus küsitakse tagasi (ÄP 25.1). Ühe protsessi arengukava. Rohelise energia tootjaid ha- „Eco-Freaks“ süüdistati rohelisi orkaan võitis talumees (ÄP 22.6). Laidusid hool- katakse toetama 60 mln krooniga aastas Katrina hävitustöös. Need olid vastu New datakse lammaste abil (EP 17.10). PRIA (ML 8.2). Väljapaistval teadlasel Ilmar Orleansi mereväravate ehitusele (ÄP pakkus lisaks metsamajandustoetust, Öpikul täitus 90 aastat sünnist (OS 2, 25.1). Hiina ehitab Chongmingi saarele kahjustatud metsale näiteks 11 700 kr/ha M&M 20.6, vt lähemalt lk 47). maailma esimese isemajandava ökolinna (EP 19.3). Ka võib saada metsa kuivenda- (EP 20.9). Ökovangla asukad keedavad mistoetust (ÄP 29.5). Energiakultuuride Roheline Strandberg ja muu Norra trellideta Bastøi saarel päikese jõul kasvatajal oli lootus toetust saada (ÄP ökoasjandus maheputru (EP 5.9). 20.2). Tallinn on aja jooksul rohelisemaks muu- Ökoist peab heaks, et 80 % eestlase nn 7 EE toetab teadust 10 mln krooniga (EP tunud (EP 9.2). Rohelised hakkasid välja ha suurusest jalajäljest põhjustab põlevki- 30.3, 8.5), sh ka magistriõpet (Elekter andma ajalehte „Grüüne“ (PM 31.1). Vi- vitööstus (EE 23.8). Hea vist selle pärast, november, Media Planet november). gala Sassist sai roheliste partei liige (EP et 0,2x7= 1,4. Võib arvata, et kui saame TTÜ teadlased osalevad kaasaskanta- 18.1), Tõnis Mägi asus neile hääli püüd- põlevkivitööstusest lahti, on meie jalajälg va mikroelektrijaama väljatöötamisel ma (PM6.1), Aivar Ruukel Viljandimaalt väiksem planeedi keskmisest jäljest 2,2 (M&M 9.5). TTÜ-s arutati ka põlevki- oli roheliste kandidaat nr 4 (Sakala 8.2.). ha. Ökoloogilise jalajälje suurus iseloo- viküsimusi ja loodeti näidata initsiatiivi Roheliste erakond (PM 7.2) tekkis teata- mustab firma keskkonnasäästlikkust (ÄP põlevkiviteaduse ja -hariduse arendami- val määral protestina Rahvaliidu asjaaja- T 7). Ökoistist leiame ka loosungi, et kui sel Eestis (M&M 7.2, OS 2). EE kuu- mistele keskkonnaküsimustes. Nii tõusis jätate lapse sünnitamata, aitate ökosüstee- lutas välja Tulevikuenergia Sihtkapitali nn poliitlooma seisusesse üks roheliste mi tasakaalustamisele kaasa (EE 31.5). projektikonkursi kolmes valdkonnas: juhtfiguur Marek Strandberg (Æ 1, ÄP Või siis veel, et lihatootmine on kesk- (1) põlevkivitehnoloogiad elujõulise- 30.1, 9.3, 21.12, TM 4, VU 7.9). Tema konnale ohtlikum kui transpordisektor maks ja keskkonnasõbralikumaks, (2) arvates olid rohelised juba muutnud Eesti (EP 9.3). alternatiivsed energiatehnoloogiad, mis poliitikat (PM 29.1). Rohelisi ei tahetud sobivad Läänemere piirkonnale ja (3) Keskkonnaministeeriumisse. Rohelised Toetused. Teadus energiasäästu- (vt samuti ÄP 18.4) teh- arvasid, et neil oleks jagunud asjatundlik- Igale riigile on oluline teadmistepõhine noloogiad (EP 20.4). 21 tööst said kolm kust harmoniseerimaks keskkonnaseadusi majandus (ÄP 15.2). 2006. aastal ületa- EE toetuse (KT 3), ühe kohta neist vt lk ning nad oleks ellu viinud kodanikeühen- sid kulutused T&A-sse sisemajanduse 15. EAS-i (ÄP 28.5) kõrvale oli tekkimas duste sisulist kaasamist Eesti keskkonna- kogutoodangust esmakordselt 1 % piiri, Arengufond (ÄP 2.2, 12.3). TTÜ teadla- poliitikasse (ML 5.4). ettevõtlus kulutas üle miljardi krooni (ÄP sed soojustehnika ning mäeinstituudist Rohelised tahtsid muuta isegi Venemaa 4.12). Eesti on 145 teadusriigi seas kõrgel asuvad uurima põlevkivi efektiivsemat normaalriigiks (PM 26.1). Neil on oma 47. kohal, mõjukuselt (igale teadlasele on kasutamist selle rikastamise läbi (ÕL energiakava „Uus energia“ (EP 3. ja 6.1, viidatud keskmiselt 7,25 korda) ei jäänud 7.5). Samas pidi TTÜ põlevkivi ins- PM 3.1, ÄP 9. ja 18.1, Grüüne 1) kuni me oluliselt maha Jaapanist (EP 18.1). tituut koondama pooled töötajad (ÕL selleni välja, et kasarmud saaksid samb-

30 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE lakatused (EP 9.1). Energiast pulbitsevad Tõllinurme soo (EL 3), Alutaguse sood dunud turbarabades turba uuesti kasvama poliitikud võiksid nende arvates ise elekt- (EL 2), Nigula raba (ÄP 5.1, PP 21.7), panemiseks (EPLVJ 1/2). Tootsi Turbal rit toota (ÄP 17.8). Teringi raba (PM 9.11), Sõõriksoo (HM puudus Kuislemma raba veekasutusluba Et rohelised ka tuuleenergia poolt on, 21.9), Soomaa (ÄP 1.6, EE Kuldne Sügis (Tootsi Wordpress 23.8). seda teatakse, kuid arvatakse ka, et tuu- 6.9, EP 4.12), Soomaal asuva Valgeraba Aednikud soovivad kvaliteetsemat kas- leenergeetikud rahastavad rohelisi (ÄP laugastik (PP 7.12), Matsalu (EP 15.5) vuturvast (MaM 1). Aasta parim viski 3., 4. ja 5.1). Kuid nende kassa sai varsti ja Mukre raba (Elu Maal. Põhja-Eesti). lõhnavat turbasuitsu järele (ÕL 21.12). ikkagi tühjaks (EP 9.11). IRL aga otsivat Eestimaa lõunatipp on päris soine (ÄP Uudne turbasaun tervendavat keha ja rohelistega koostööd (ÄP 8.1, vt ka nende 5.10). Räätsad sobivad soos käimiseks parandavat tuju. Erinevalt mudast olevat rohelise poliitika kohta lisa www.irl.ee, (EP 24.10, PP 7.12). Kõrvemaalt (VT turvas lõhnatu mass (ÕL 30.10). Grüüne 1–3). Kuid oli ka vanu erakon- 20.11) leiab igasugust militaarkola (ÄP dasid, kes muretsesid roheliste jõulise tu- 17.8). Saaremaa soisest metsast kaevati Järved. Muda leku pärast (PM 22.2). Riigikogus nähti tanki T-34 jäänused ja pealuu pealekauba Vormsis päästeti vana Prästvike rannajär- algselt rohelisi koalitsioonipartnerina (ÄP (EP 13.8). ve (EP 8.1). Kaali meteoriidijärve veetase 6.3, EP 8.3), hiljem mitte (EP 28.3), mis Eestis peatus 2007. aastal eelmisega võr- tõusis tublisti (PM 20.1). Avanesid alli- andis/kinkis rohelistele sõltumatuse (PM reldes poole vähem sookurgi (EP 17.10). kad Porkuni praguliseks kuivanud jär- 16.4). Roheliste algatatud energiaarutelu Sookured ja haned kahjustasid viljapõlde ve põhjas (PM 17.1). Puhastati Kamari (EP 16. ja 28.7, ÄP 14.8) olevat kukku- 3,3 mln kr eest (EP 18.12). Eestist võiks järve (Eesti Areng juuni). Veel puhastati nud läbi (EP 14.8, VT 14.8, Sakala 14.8, saada linnuturismimaa (ÄP 19.9). Rohe- mudast Hellenurme paisjärve (VM 16.6, ÄL 15.8). Toomas Varek Riigikogust liselt sookollilt oleks ehk kasulik ka rii- 9.8, 8.11). ütles, et Keskerakond toetas roheliste al- givalitsemist õppida (EP 7.6). Pärnu mudaravila saab spaa (ÄP 21.8, gatust, märkides, et visioonid Eesti ener- Soomaal tõusis vesi, kuid üleujutust ei ÄL 26.9). Pärnu vanas mudaravilas näi- geetika tulevikust on siiski savijalgadel oodatud (EP 19.3). Kirjutati soouurijast dati maale (EP 5.7) ja taheti müüa maha (PR 27.7). A. Paidlast (EL 8). Fotograafe innustati (PM 27.11, ÄP 29.6, 19.12). Haapsalus Strandberg rääkis linnalastele loodusest minema sohu (Homme 17.5, PM 30.1). vähenes Soome mudaturistide hulk (Lää- (ÄP 13.4). Ajalehes kirjutas Strandberg ATV-d pöörasid Sookuninga looduskait- ne Elu 29.12). raiskavast Eestist (EP 13.6) ja kaotussei- seala segi (EP 28.12). RMK suunab need Mudavannid olid garanteeritud ka Roskil- sust energeetikas (ÄP 6.8). Strandberg nüüd maastikusõiduradadele (Elu Maal. de festivalil osalejatele (EP 5.7). maksustaks tarbimise (ÄP 13.3), kuid Põhja-Eesti). Asjad edenevad ka Poku- sai ise riigikontrolli käest etteheiteid (ÄP maal (Koit 26.4, 17.7, 25.8). 12.4). Roheliste arvates on valitsuse kõr- Roog ja võõrliigid vad energeetikaküsimustele kurdid (ML Turvas ja turbatööstus Satelliidifotod aitavad määrata roostike suurust (*KT 3). Peipsi-äärsed elanikud 1.2). Kui tuletada meelde ajalugu, siis AS tahavad veepiirile tekkinud pilliroost ja Ka on läinud Hollywood ja sealsed staa- Eesti Turbatööstuste koosolekul 1937. rid rohelisemaks (EP 10.3). aasta juulis otsustati rajada Pöörave- võsast umbe kasvanud ei kellelegi kuulu- re (nüüd tuntud kui AS Tootsi Turvas) vat maariba endale (EP 15.3). Põltsamaa Soo briketitehas. Ehitas Rootsi firma Baltic jõge niideti kuni 1,5 m sügavuselt (VU Raba peetakse Eesti looduslikuks kroo- Peco A.B. Esimesed tonnid turbabriketti 1.8). Kehv roolõikuse aasta tõstvat rookatuse hinda, veel kehvem saak oli paar nijuveeliks (Æ 3). Soodeuurijad (EPLVJ pressiti 1939. aasta jaanuaris. Ehitatud 2 1/2) proovisid taastada Viru turbaraba tehas oli suurim ja moodsaim Euroopas aastat varem (EP 25.1). 1 m rookatuse niiskusthoidva põhuga, samblakihi te- ning ainuke sellelaadne Baltimaades. 68 paigaldus tuleb 560–700 kr + käibemaks ket oodatakse viie aasta pärast (EP 1.9). aastaga valmistatud turbabrikette kõrvuti + lisatöid kuni 100 kr. Merevees olevad Pärandkultuuri objektideks on näiteks ladudes saaks neist 333 000 km pikkuse soolad muudavad rookõrre tugevamaks soosillad (Elu Maal. Lääne-Eesti). Mõt- lindi, mis ulatuks ligi 8,5 korda ümber (Oma Maja veebruar). Katust võib teha ka lemiseks, mida tähendab, kui öeldi “tu- maakera (PP 21.3). puidust või katta muru ja lilledega (Ehitus lime pääksilt üle märe, hoidudes älveste OÜ Eesti Geoloogiakeskus (EPLVJ 1/2) Ekspress 26.4). Soome–Eesti pillirooala- eest” (PP 21.7). Sood kaitsevad vett (EL hakkab tegema Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja se ühisprojekti käigus määrati Saare maa- 6). 1950. aastatel hakkasid meie loodus- Viljandimaa mahajäetud turbatootmis- konna pilliroo kasvualad ja -pindala, mis teadlased soid põhjalikumalt uurima. alade revisjoni (MM 11.6). Tehti lühi- moodustab Eesti varudest umbes neljandi- 1957. aastal võeti Teaduste Akadeemia tagasivaade soode- ja turbauuringutest ku (OmS 20.4). Mahu rannas toimus pilli- ja Eesti Loodusuurijate Seltsi initsiatiivil (EPLVJ 1/2). Eesti Turbaliit sai 15-aasta- roofestival, mis oli pühendatud pilliroost looduskaitse alla esimese rabana Nigula seks (EPLVJ 1/2). 2007. aasta algul müü- vaipade tegemisele, pilliroost toitudele ja raba (PP 21.7). di turbatootmisettevõte OÜ MV Turvas jookidele, riietele, ehetele ja roopillidele Pärnu- ja Viljandimaa piiril laiuva Soo- Hollandi ettevõtjale Jan van Egmondile ning kus tutvustati ka Eesti ja Soome pil- maa rahvuspargi alale jäävat 11 000 ha ja temaga seotud firmadele. Nüüd taotles liroo ühisprojekti (VT 21.7). suurust inimmõjust puutumatust Kure- firma kaevandusmahu kahekordistamist Karuputk levib Harjumaal (HM 17.4). soost 60 ha suuruse tüki veerežiimi ta- (MM 30.10). Biolan Baltic OÜ taotles Eestis leidub karuputke üle 1000 kohas hab ELF koostöös MTÜ Eesti Märgalade juba mitmendat aastat turbakaevanda- u 1200 ha-l, 2007. aastal avastati 123 Ühingu ja Läti Looduse Fondiga muuta misluba Rääma rappa, nende võimalusi kolooniat juurde. Tõrjet tehti poolel alal. tammide abil (*PP 25.5). Pääsküla ja halvendas rahvusvaheliselt olulise ma- Inimene peab oma nahka hoidma put- Harku raba võivad saada rahvuspargiks gistraali Via Baltica ja elumajade lähedus keeritiste (furokumariini ja mõningate (LL 7.3, Tallinna Teataja 10), loodusrada (*PP 30.5). eeterlike õlide) eest (HM 30.10). Aastas juba ehitati (EP 16.1, 31.10) ja vargad Vihmane suvi ähvardas turbakaevandajad kulutati sosnovski ja hiid-karuputke tõr- jõudsid juba ära viia 25 m laudteed (EP jätta kavandatust kehvema saagiga (EP jeks 4 mln kr, vaja oleks poole rohkem 18.9). Rabataimedest loe (Æ 3). Lahemaa 8.8). Tootsi Turvas jäigi jälle kahjumisse (EP 29.10), tõrjet alustati 1. maist, tõr- rahvuspark loodi kunagi Leninit tsiteeri- (ÄP 13.3). Selle ettevõtte juhatuse esi- jujatele maksti ühe tõrjekorra eest 3500 des (EP 10.12). mees Lauri Korkeala olevat energeetika- kr/ha (ML 19.4). Paiku külastamiseks: Kõnnumaa mat- konverentsil loomulikult kiitnud turvast Ekspress käis Koorastes põhumaja (ÄP karada (ÄP 2.2), Meenikunno raba (EL kui taastuvat loodusvara (PR 22.3). Tur- 10.4, EP 31.5, Ehitaja 9) ehitamas (EE 6), Aasmäe raba (Harju Ekspress 27.7), bakaevandajad otsivad lahendusi ammen- 5.7). Kinnisvaraärimees peab ka puumaju

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 31 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE delikatessiks (EP 28.9). sandusest (EM 2 ja 3, Koit 30.8), peeti ja 20.1, 22.2), rähn aga seljatas kase (EP metsanädalat (EM 2), ka Raekoja platsil 21.3). Kassikakk aga on ise raiest ohus- Kanep koos ansambel Metsatölliga (EP 11.5). tatud (LL 14.12). Metsiste tantsuplatsid USA-s on kanepikasvatus riiklikult kee- Oodati, et erametsaomanik (Metsatulu 1) kuuluvad ikkagi kaitse alla (EP 19.11). lustatud, kuna see sisaldab narkootilise vabastataks metsatehingute tulumaksus- Kooreüraskid järavad kuusemetsi (EP mõjuga tetrahüdrokannabinooli, kuid tamisest (ÄP 19.2), vabastati ainult FIE-d 11.7). Mustikat ei tohi enam nimetada soov kasvatada on (ÄP 25.7). Eestis on (ÄP 16.9). Kuid juhtub, et oma metsast supertoiduks (EP 30.6). Sellele vaatamata keelatud müüa kanepiõlut (EP 18.8). Pos- ei saa küttepuidki (EP 18.6). Võib võõ- oli neil Hiinas ülihea minek (ÄP 23.11). tiga kanepiseemneid tellinud jäävad tolli- randada kas kasvava metsa raieõigust või Metsameestel on oodata suuremat pensio- le vahele (EP 10.8). 18-aastane noormees metsamaterjali (Metsatulu 2.12). ni (ÄP 23.3). Hea oleks ka suurem luba- läks ühe kanepitaime ja mõne muu patu Selgitati välja Eesti kõrgemad puud (EM tud veokite mass (ÄP Logistika aprill). pärast kohtu alla (PP 17. ja 19.12). 3) ja palju lähevad hoiumetsad maksma Üks metsaärimees ehitas kommivabriku Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja (EM 3). Samas aga tasuvat metsahooldus (ÄP 14.8). Amblas avati esimene metsan- kasvatab uudishimust õlikanepit 100 ja ära (Metsatulu 1). Neljandik Hiiumaa (ÄP dusraamatukogu (Elu Maal. Põhja-Eesti). kiukanepit 30 ha-l (ÄP 16.8). Eestisse 23.4) erametsast on kahe firma käes (ÄP Torm hävitas Rootsis 12 mln m3 metsa kavandatakse tööstuskanepi tehast 12 000 23.3). Soe talv takistas raietöid (EP 5.1). (ÄP 16.2). Moody oli langetamas Eu- tonnile taimedele. Selleks on vaja kasva- Ostmisel tuleb arvestada riigi ostuees- roopa metsandusfirmade reitinguid (ÄP tada kanepit 1500 ha-l, eeldades, et saak õigusega kaitsealusele maale (PM Kin- 10.9). on 8–10 t/ha-lt (EP 8.8, ÄP 10.8). Väike- nisvara 11.4). Kaitsealusele maale sõitja Maarja valla suurpõllumehel Hans Kruu- riskib kopsaka trahviga (EP 10.8). Maas- Eesti põles jälle samäel kasvas 2007. aastal õlikanepit 100 turid saavad metsas möllamiseks eraldi 2006. aastal põles rekordhulk metsa. ja kiukanepit 10 ha-l. Madalakasvuline rajad (EP 7.8). Põlenud 3100 ha on 30 korda enam kui õlikanep kippus kombaini trumlit um- Raiejäätmeid vaadeldakse üha enam kui 2005. aastal (PM 26.10). Keskkonna- mistama. Kiukanepi põllule lubati palli- taastuvenergiaallikat (*KT 4). Erametsa- ministeerium täpsustas tuleohtliku aja ma minna alles pärast külmi, kiu kvaliteet keskus aitab võidelda võsaga (Elu Maal: alguse (Häire 2). Kulupõletajad sellest paraneb nagu linal külma ja vihmaga. Ida-Eesti). RMK (EM 4) otsis uut juhatu- ei hoolinud (EP 26.3, 3.4). RMK lubas Kiukanepit kasutatakse maailmas teks- se esimeest (ÄP 4.1) (ÄP 29.1), ehmatas paigaldada Vihterpalu metsa (Elu Maal. tiili-, mööbli- ja ehitusmaterjalitööstu- lageraiega Tallinna-lähise Kangru küla Lääne-Eesti, PM 11.4) ja ka mujalegi ses (VT 11., 12. ja 15.10). Saksamaal elanikke (EP 8.3). Eelmise juhataja (ÄP tuleseirekaamerad (EP 30.3, 23.7, Harju 29.8, EP 30.8) olevat maha murdnud valmistatakse kanepist soojustusmatte ja Ekspress 27.7, 10.8, ÄP 1.10). pronkssõduri kriis (ÄP 30.8) või poliiti- -rulle põrandate ja seinte tarbeks. Veidi Põles Elliste turbaraba (ÕL 8. ja 15.6, lised erahuvid (ÄP 24.9). Uus juht lubas lisatakse juurde muud kiudu, täpsemalt PP 12.6, Nädaline 13.6, EP 11.–13., 18., keskenduda metsakasvatamisele (PM 10–15 % kahekomponentseid kiudusid 21. ja 25.6, HM 12., 15. ja 29.6, ÄP 11., 3.10, ÄP 4.10). Keskuse juht kirjutas sel- ja lisaks veel 3–5 % soodat (Ehitaja 12, 13. ja 14.6, LL 15.6, *Häire 4), samuti lest pikema loo (*EM 4). RMK mahavõe- OM veebruar). Kanepivilla tohib Eestisse Lavassaare turbaraba (PP 13. ja 14.6, EP tud männimets Viljandi maantee ääres oli tuua soojustusmaterjalina (EP 17.5). 14.6), Ellamaa ja Peetla raba (Nädaline ette nähtud Saku valla puhkealaks (PM 12.6, PP 7.7) ning Tootsis (PP 13. ja 14.6, 9.3, EP 12.3, 3.4, HM 2.11). Ärimees Oli- Tootsi Wordpress 13.6). Puu ja mets ver Kruuda raius loata maja ümber puid Euroopa metsad põlesid (EP 4.8). Califor- Eesti olevat metsastunud, aga mitte met- (EP 7.2, 14.3, ÄP 14.3, 30.8), naabrid nias ei tahtnud leegid metsakustutajatele sik (EM 1), mets on meie rikkus (HM kiitsid (EP 20.4), kaitseväe polügoonil 16.1), pool Eestit on metsa all (EP 21.9). tehti lageraiet (EP 16.5), linn raius puid alluda (PM 24.10, LL 1.11). Teadlased Aasta puuks oli saarepuu (EI 1, 4 ja 8, Maarjamäel (EP 31.1, 3.2, 5.7, PM 31.1). tegid Karulas eksperimentaalse alepõllu, 11), looduskaitsekuul huvituti kõigist Omanik tahab ehitada maju Pääsküla et uurida selle mõju looduskeskkonnale põlispuudest (EP 15.5, Koit 2.6). Põud metsa (ÄP 3.1), kinnisvaraarendaja hävi- (Värat 5.10). Laiuheinakuhjad ootasid muutis vanad puud ohtlikuks (EP 4.12). tas Suurupi metsa (EP 2. ja 16.4, 4.8, 19., talgulisi põletama (EP 5.2). Metsa kahjustab veel jää, lumi, tormid ja 20. ja 23.10, 17.11, EM 4, ÕL 18.–20. mõni putukas (ÄP 30.7). Vääriselupaiga- ja 29.10, 16. ja 19.11, PM 19. ja 23.10), Puidutööstus na (ÄP 29.1) kirjas olevast metsast ei lähe koguduse juht jäi süüdi metsaraies (PM Euroopa impordib Venemaalt ja Ida-Eu- ehk edaspidi palk saetööstusesse (ÄP5.2). 3.10). Linn nõudis raieloa saamise eeltin- roopast aastas 25 mln m3 puitu (Metsatulu Vastavustõend on tagatiseks metsade gimusena asendusistikute istutamist (EP 1). Eesti importis 2006. aastal Venemaalt jätkusuutlikkusele (ÄP 26.3, Metsatulu 30.6). Tartus toimus metsanduse visioo- 2 mln tm puitu, ümarpuidu eksporditoll 2.12). Metsa sertifitseeritakse (HM 13.3, nikonverents (ÄP 9. ja 16.4). Küps mets (ÄP 4. ja 22.5, 11.6, 29.10) oli 4 €/tm (ÄP *ÄP T 3), harvendatakse (Metsatulu tuleb raiuda, eriti olukorras, kus juurde- 28.2), alates 1.7.2007 5–10 €, samas kui 2.12). Aus puit on kallim (ÄP T 3). kasv on kolmekordistunud (Puupäeva- puit oli kallinenud 33 % (ÄP 10.4, 25.6). Ainuke kodumaine väärispuu on maar- leht). Põlishiied arvatavasti pääsevad sae Saematerjali osteti sisse rohkem kui välja jakask (ÄP T märts). Koolijütsid avas- eest (PM 22.10). veetakse (ÄP 1.6). Soome ootas EL-i abi tasid Eestis puuvõõriku (EE 16.8, EP Eesti seitsme aasta seemnevaru on 3300 Vene puidutollide vastu (ÄP 18. ja 30.5, 23.8). Metsas on ka Natura-alasid (EM kg (Elu Maal: Ida-Eesti). Seemlaseemne EM 4, VT 9.8). Materjalipuudus, Vene- 2). Natura-alasid puudutava aruteluga kilo maksab 1200–2000 kr (ÄP 22.3). maa puidu väljaveotariifide järsk tõus ja (Riigikontrolli Toimetised 16) ollakse Luuale rajati Karukäpa puukool (Elu suurenenud tootmiskulud on mõjunud keskkonnaminister Tamkivi arvates hil- Maal: Ida-Eesti), Luua Metsanduskool saetööstusele pärssivalt (ÄP 12.2, 10.9, jaks jäänud (EP 11.4), kuid bürokraatia sai kõrgetasemelise õppetöökoja (VM Æ 3, EM 4). Oktoobriraudtee peatas pui- looduskaitsest väljajuurimisega mitte 2.10), Kullenga Eesti esimese katmik- duveo Eestisse (EP 5.6, ÄP 5. ja 6.6, HM (PM 9.4). Eesti Metsatööstuse Liidul oli seemla (VT 1.9), Tartu puukool läheb 8.6, ÄP Logistika 6). See tõi Kunda ja uuele valitsusele ettepanekuid (ÄP 19.4). RML kätte (ÄP 7.5). RMK-l on arukased Pärnu sadamale tööd juurde (VT 10.5, Eesti metsatööstust (ÄP T märts) olla kasvuhoones kasvamas (EP 5.9). Aina 6.7, ÄP 11.5, 20.6). Pärnusse veeti Rootsi seni alahinnatud (ÄP T märts). Saadi uus enam kasutatakse metsanduses potitaimi tormimurrupalke. metsaseadus (EM 1, ÄP 3.1, Metsatulu (Metsatulu 2.12). Hullunud metsis tegi Arutati riigimetsatööstuse (EM 4, ÄP T 1, Harju Ekspress 16.2), hooliti eramet- kuuseistikutele palju pahandust (EP 19. 7) võimet kustutada omamaise apla met-

32 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE satööstuse nälga palgi järele (EP 21.9). kahju (ÄP 4.10). Puidujäätmete töötlejat maksid 2990 kr/t (EP 31.12). Halupuu Mis saaks, kui raiuda senisest kaks kor- Eestist ei leitud ja nii kavatsetakse toot- on jõudnud gaasiga ühte hinnaklassi (ÄP da rohkem (EP 21.9)? Kas juba raiutakse misjäägid Kundast Rootsi viia (EP 16.3). 19.9). Käibemaksu lisamine tõstis kütte juurdekasvust rohkem (PM 2.10)? Rii- Muda minevat põllule kompostina (EP hinda. Tonn puitbriketti pidi olema võrd- gimetsast vist mitte (ÄP T 7). Uus juht 11.10). Kuulujuttude tasemel ehitavat väärne 3–4 rm kuivade puudega, alates Aigar Kallas tahab metsaraie viia maksi- Larvik Cell Pihkva oblastisse 6,25 mld 1. juulist 2007 oli selle kütte väljamüü- mumini (PM 9.11). Küsimusi on alati jät- kr maksva tselluloositehase (ÄP 9.5, EE gihind ligi 2350 kr/t (VT 6.7). kunud. Näiteks, kuidas sai võimalikuks, 29.11). Teadlased otsivad võimalusi, mis pääs- et RMK on müünud 526 000 tm puitu Eurokomisjoni ametnik kulutab päe- taks teravilja põletamisest ning säästaks enam kui raiuti (ÄP 27.9). Rootsi Mööb- vas 83 lehte paberit, Eesti e-valitsuse toidu- ja söödatööstusi toorainenappusest. lis ollakse arusaamisel, et Brasiiliast on lahendus aitaks seda vältida (EP 30.1). Alam-Saksimaal Papenburgis toimunud lõppkokkuvõttes odavam puitu sisse tuua Eesti riiklikud institutsioonid, sh Statis- energiakultuuride kasvatamisele pühen- kui Venemaalt (ÄP 25.6). Palgipuuduse tikaamet, loodavad saada aastaks 2015 datud kongressil nentis Volkswagen AG (VT 1.2, 13.10) olukorras maksis männi- paberivabaks (EP 14.4, ÄP 26.11). Pabe- esindaja, et n-ö tavaliste toiduteraviljade palk augustis 2007 1352 kr/tm (1999 605 rit tekib asjaajamises ikkagi ja on vaja, töötlemine mootorikütusteks on energia- kr/tm) (ÄP 12.11). Avaldati ka nendest et seal olev info oleks kaitstud ja paber bilansi seisukohast ebaotstarbekas ning veidi erinevaid hindu (ÄP T 7). Siiski oleks taaskasutatud (ÄP 29.10). seetõttu on mõttekam töötada välja nn ei toovat puukütte kallinemine (VT 6.7) Ragn-Sells veab Hiinasse meie vanapa- teise põlvkonna biokütused, mida saab kaasa nõudluse järsku vähenemist, sest berit ja pappi (EP 16.3). Samas aga on toota hektari maa kohta rohkem ja mis suureneb nende hulk, kes seda kütteliiki probleeme paberi kogumisega (ÄP 17.4). on sõltumatud toidutoorme tootmisest. oma eluaseme kütmiseks kasutavad (PR Räpina paberivabrik investeeris vanapa- Hollandi keemikust ettevõtja ütles, et 20.4). Saaremaal tõi tuul palgid randa (EP berit uue paberi tootmisse. Toodetakse biomassi tootmisel oleks kõige otstarbe- 27.11, PM 27.1). 3000 t, tulevikus kolm korda enam, aga kam kasvatada vetikaid: “Rapsist saab Stora Enso sulges ajutiselt saeveski (ÄP paberipuudust ei kardeta (ÄP 10. ja 27.8, 700 kg biokütust hektari kohta, aga ve- 8.3, EM 4, PM 26.10, ÄP 30.12), sulgus Koit 23.8). tikatest 5600 kg.” (*ML 29.3). ka Sauga veski (LL 8.3, ÄL 8.3, ÄP 29.6). Ühed ütlevad, et ajalehti on vara maha Võib-olla tullakse Venemaa-kriisist (PM kanda (ÄL 13.6), teised aga väidavad, et Biodiislikütus 15.10) võitjana välja, kui kohalik raie lehed lähevad lähitulevikus e-paberile 2007. aasta alguses arvati, et kui kirjutad suureneb (ÄL 16.5, EP 5.10). Kuid juba (EP 5.2, PM 21.4, Homme 4). Ajakirjade firma nimesse „biodiisel“ on riigi toetust ei vajatud saeveskites 10 000 töökohta liit propageerib lehe lugemist (ÄP 16.8). kergem saada (ÄP 28.2). Biodiisel ah- (ÄL 8.3, LL 19.6). Raplamaa edetabelis Paber pole siiski kuhugi veel kadunud vatlevat looduslähedusega (MaM 5) ja võidutsesid puidutehased (ÄP 25.4). Sae- (Targa Äri ajakiri 2). Vabaajakeskus Zel- toetab keskkonnasäästlikku mõtteviisi tööstuse järeltööstus arenes jõudsalt (ÄP luloos läheb pankrotti (ÄP 20.4). Soomes (ÄP Logistika 4). Iga päev avatakse kus- 25.6). Glaskek viiekordistas tootmist (ÄP tekkisid paberiprobleemid (ÄP 27.6). kil maailmas biodiislitehas (ÄP 22.1). 22. ja 23.11). Meelvas tehtud puitmaju Kuid kui võrrelda lehma ja Land Rover müüakse Norras (Koit 10.4). Taastuvenergia Freelanderit, siis need toodavad ühepal- Toftan kohanes uue olukorraga (ÄP 21.8), Taastuvenergia on viimasel ajal olnud ju kliimasoojenemist soodustavaid gaase Repo vabrik Püssis kahekordistas mööb- pideva tähelepanu all. Seoses TEUK-i (EP 28.7). liplaadi toodangut (ÄL 23.5, ÄP 10.4, järjekordse konverentsiga ilmus sellest Paldiski rapsi (MaM 10) kasutav (PM 28.5, 8.6), Otepää vineeritehas vääris- ülevaade (MaM 12). Bioenergia problee- 9.10) biodiislitehas tulevat Eesti suurim tab üha enam toodangut (ÄP 19.1, 26.4, mid jõudsid põllumeeste ajakirja juhtkir- (ÄP 6.2, 29.3, Harju Ekspress 29.6, HM 24.8, VM 10.5). Viisnurga kasum suure- ja (MaM 10). Ajakiri avaldas ka kirjutise 29.6, EP 6.7). Tehas valmivat 2007. aas- nes (ÄP 26.4). Kirjutati Kohila vineeri- olukorrast bioenergia kasutamisel Lääne- ta lõpus (ÄP 2.7). Vahepeal tehti juttu vabrikust (ÄP 11.6), Peetri Puidust (ÄP meremaadel (*MaM 10). Ando Leppiman nagu oleks biodiisli toojad varjusurmas 22.8), tööõnnetustest puidutööstuses (ÄP kaitses A. Paisti juhendamisel magistri- (*ÄL 27.6, ÄP 29.6, 19.9, HM 21.9). 12.2, 15.10, 5.11, EP 9.10). Põles Viljan- tööd „Taastuvenergiaallikate mõisted Põllumajandusminister Seederi arvates di aknatehas (ÄP 9. ja 10.4). Saaremaal Eesti seadusandluses“ (Inseneeria 1). on biokütuse tootmine nagu surnud karu hävis tulekahjus puidutöökoda (ÄP 15.2). Eesti maaelu arengukava 2007–2013 laskmine, kuna Eesti põllumajandus suu- Mööblitööstus kannatab jahtuvas majan- näeb üht-teist ette ka taastuvenergiaga daks toota just nii palju biodiislit kui ise duses (ÄP 29.11). Kuumtöötlus muudab tegelejatele (Koit 26.6). Põllumajandus- kasutab (VU 13.7). Tartu ettevõte Takeoil puidu kujukindlaks, kuid hapraks (ÄP ministeerium loob biomassi ja bioenergia OÜ kavatses suvel 2007 käivitada Roo- 21.3). Puitu kuivatakse kamber-, tunnel‑, tootmiseks soodsad tingimused (MaM 1, massaare sadama läheduses taimeõli ja vaakuum- ja mikrolainekuivatites (ÄP vt www.bioenergybaltic.ee). loomarasva toorena kasutava biodiisli te- 30.4). Ladustamata puit rikneb mõne Elamute kütmine ja küttekulud on olnud hase võimsusega 24 m3 kütust päevas või päevaga (ÄP 3.10). samuti läbi aegade tähelepanu all (KT 4, u 7000 t/a (ÜS 3.1). 2008. aastal kavat- Soome sulgeb saeveskeid, kuna ei saa 6 ja 7). Vaagiti nelja viisi vee soojendami- seb Kohtla-Järvel asuv Atko Õlitööstus Venemaalt piisavalt palki (ÄL 23.5). seks (ÄP 28.5, 5.9). 2006. aastal suurene- hakata tootma diislikütust ja katta täies Rootsi hiidkontsern ostis Eesti Hekoteki sid enim küttekulud. Leevendust pakuvad mahus töötades 3540 % Eesti nõudlusest (ÄP 25.4). Meie perefirma puiduärime- soojad talved (PM 9.1). Elamuseadusesse (PR 21.9). hed siirduvad idapiiri taha metsa lõikama lisandus mõiste energiatõhusus (ÄP 21.2). Omaette klassist pommuudis oli, et (ÄP T 5). Kava jäi EL-ile esitamata, mille eest võib Eestisse võib kas Ida-Virumaale Kunda meid karistada (ÄP18.10). lähedale või Pärnumaale tulla Vapo 4,5 Tselluloos ja paber Suvel 2007 maksis märg lepp 400, kuiv või 4,68 mld kr maksev hiigelturbavab- Eestis on kasepaberipuu hind Skandi- pikkusest olenevalt 500–530 kr/m3 (VU rik-biodiislikütusetehas, kus toorainena naaviamaade kõrgeim (EM 3, ÄP 22.8). 13.7). AS Repo Vabrikud ostis lehtpuud kasutatakse lisaks puidujäätmeid ning Kundas Estonian Cell-i haavapuitmassi (3 m) 400 ja okaspuud (3 m) 450 kr/tm + milles rakendatakse nn teise põlvkonna tehase territooriumil põles kaks puitmas- k/m (EP 4.7). Küttepuul on teised hinnad: (toor)vedelkütuste tootmise tehnoloogiat si kuivatitorni (ÄP 12.2, LL 13.2). Tehas lehtpuu 700, metsakuiv okaspuu 600 ja (ÕL 18.11, EP 12.12, ÄP 12.12, PP 18.12, startis edukalt (ÄP 20.3). Elektrikatkestus kask 600 kr/tm, kusjuures need võivad Tootsi Wordpress 18.12). Tegu on siiski põhjustas ettevõttele 600 000 kr suuruse olla lubatust niiskemad, küttegraanulid väga habemega tehnoloogiaga, kus tahke-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 33 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE kütus (enamasti kivisüsi) gaasistatakse ja 3, ÄP 22.6). Eesti põldudelt loodeti saada kaudu. Tingimuseks oli, et heina ei tohi saadud gaasist sünteesitakse vedelkütus. rekordsaak (21.8) ja põllumees hakkavat hekseldada, nagu võivad seda teha pind- Soomlased loobusid kavast ehitada Ida- seda müüma rekordhinnaga (EP 19.6). alatoetuse saajad. Heina ei tohi ka põ- Virumaale Roodeväljale biodiislitehas Tõusid taimede geneetilise muundami- letada ega heinarulle virnadesse seisma (VT 12. ja 13.10, PM 15.10, Inseneeria sega tegeleva firma Monsanto aktsiad, jätta, vaid need tuleb ära vedada. Sellest 1). Statoil osaleks Leedu biodiislitehases kuna etanoolitootmine vajab tootlikumat heinast saaks söönuks 10 000 looma või (ÄP 31.8). Mart Laar propageeris Statoi- maisi (ÄP 2.7), ühe liitri peale kulub 4 kg köetuks 25 Lihula-suurust tulevikukatla- li biokütust (ÄP 30.8). Komsomolskaja maisi (EP 30.10). USA-s läheb maisi alla maja (*ML 19.7). Tamsalu kütab esime- Pravda peab Statoili bensiini fašistlikuks, rekordsuurune põllupind, põhjuseks suu- sena Eestis linna soojaks põhuga. Ettevõt- mulgikapsaid ja kaerakilet mitte (ÄP renenud nõudlus autokütusena kasutatava te andmetel lisatakse muule biomassile u 16.11). Saaremaa saab oma biodiislikü- etanooli järele (ÄP 3.4). Viljahinna tõus 20 % põhku (vt pilte Tamsalu Kalorist lk tuse tehase (ÄP 4.1). TTÜ tudengid sõit- (ÄP 10.12) tõstvat õlle hinda (ÄP 27.2). 47 ja 48). Põhku jaguks nendel andmetel sid 9400 km ümber Läänemere, kulutades Tiit Kändler arutas veel, et kes kaotab ja lisaks veel 300 Tamsalu-suurusele linnale selleks 857 l fritüüriõli ja 35 l diislikütust kes võidab, kui nafta otsa saab. Ta arvas, (ÄP 15.2, VT 11.10). Tamsalus põletatak- (EP 16.8). Eestis on liikumas autosid, mis et maailm hakkab otsima elusat naftat (EP se Otsa talu põhurulle ja Kemira hakkavat kasutavad rapsi-, soja- või fritüüriõli, uu- 2.8). Tegelikult otsib juba ammu. meie rapsi Taani tehastele kütteks saatma tesse diiselmootoritesse neid valades ga- Rakvere Piiritustehas läks vastuollu jäät- (VT 17.5). Uuriti pilliroopelletite tege- rantii autole ei kehti (ÄL 16.3, ÄP 31.8). meseadusega, kui laotas tootmisjääke mist ja põletamist (EPLVJ 1/2). Kuid diislikütust võib valmistada veel põllule (LL 7.2). Läti firma hakkab heina Rootsi hobustele kas või puidust, pruugitud kilekottidest Protestiti vodka nime liiga laia määrat- eksportima (ÄP 6.6). Meil soovitatakse või umbrohust (ÄP 22.6). Eestis kogu- lemise vastu (ÄP 22.6), Venemaa arvas hein ja põhk brikettideks pressida. Ees- tud toiduõlist valmistatakse Saksamaal viinad oma rahvuslikuks omandiks (ÄP tisse on vastav seade Biomasser (*VM biokütust (ÄP 13.7). Stora Ensol on kava 21.8). Võitis meile ja paljudele riikidele 19.4) toodud. Poolas valmistatud press hakata tootma uue põlvkonna biokütust vastuvõetamatum laiem definitsioon (LL on 1,4 m pikk, 0,6 m lai ja 1,45 m kõrge. koos Nestega 14 mln € maksvas näidiste- 19.12). Tuletame meelde, et tsaariajal Pressipea 250 °C temperatuur on piisav, hases (ÄP 29.3). Aastaks 2050 võib Sõl- tõi kvaliteetpiiritus Eestile tuntust laias et põhu ligniin seoks briketi püsivaks. tumatute Riikide Ühenduse ja Balti riiki- maailmas. Nii osales Tallinna Piirituse- Silindrikujuline brikett on saepurust teh- de bioenergia kogumaht ulatuda 32,6 mld puhastajate ühendus 1878. aastal Pariisi tust poole odavam. Kui saepurubriketiga barrelini, mis võrdub praeguse maailma maailmanäitusel (PM 23.3). 2006. aastal saame 4,8, siis teraviljapõhust saaduga 4, nafta kogutarbimisega (ÄP 6.11). tootsid Eesti ettevõtted 6,14 mln l piiritust kuid päiderooga 4,5 MWh/t (*ÄP 26.11). (PM 21.5). Ühel Viljandi firmal polnud Pressi omanikul on kavas saada 2008. Bioetanool kuulsusrikka minevikuga asja, kui müüs aastal päideroogu 100 ha-lt (*VM 19.4). Toidulaua kallimaks muutmises süüdis- viina poole odavamalt „Suuvee“ margi all Eesti perspektiivikaim energiataim ongi tatakse tavaliselt bioetanoolitehaseid, kes (EE 28.6). päideroog (MaM 1 ja 2). Lüganusel loo- kasutavad toorainena vilja. Fidel Castro buti kaeraga kütmisest, kuna selleks oleks ütles, et etanooli tootmine energiaalli- Tahke taastuvkütus pidanud ostma väga hea põleti (PR 8.8). kana viib näljasurma (EP 7.4). Die Zei- EMÜ teadlased kasvatavad energiavõsa Eesti suurim saepurugraanulitehas on ti ajakirjanik Frank Drieschner kirjutas juba kümmekond aastat (MaM 3). Graanul Invest (EM 3, ÄP 27.8). 2006. artikli „Autokütus toidust? Tänan, ei!“ Kohtla-Järve keskkonnaspetsialist Nana aastal tootis tehas 140 000, Hansa Graa- (EP 1.11), sama teemat vaatles Münche- Badaljan soovitab kasvatada paju (PR nul 120 000 ja Kalvi Mõis 94 000 t pelle- ni ülikooli professor Hans-Werner Sinn 11.5). teid (ÄP 27.8). Maja üliodav saepurutäi- (ÄP 12.12) ja ÜRO eksperdid (EP 30.10). Antiikajal saavutas puit toorainekauban- dis võib osa pelletitoormest ehitusse viia Tiit Kändler peab etanoolist mootorikü- duses sama tähtsa koha nagu nafta täna- (ÄP 29.8). Tuletati jõuliselt meelde, et tust loodusvaenulikuks (EP 23.7). päeval (EE 25.1). Eesti Ekspressi töötajad professor Leo Jürgenson koos Arvo Ves- Eestis ehitab Antropovite perekond bio- (15.2) käisid hobuste ja külanaistega puu- ki jt kaastöötajatega propageerisid juba etanoolitehast Kundasse (VT 5.4, 25.7, devedu kaifimas. Bioenergia kohta leiab 1938. aastal saepuru, höövlilaastu, pilli- 26. ja 27.10, PP 26.7, PM 9.10). Selle nüüd infot veebist www.bioenergybal- rooplaati (roliiti), freesturvast jt loodus- toodangu maht ületaks Eesti vajaduse tic.ee (ÄP 21.5). Rootsi suursaadik käis likke materjale elamute soojustusmaterja- (2011 – 20 000 t) kuuekordselt (ÄP 31.5). Põlvamaal rohuenergeetikat hea sõnaga lidena (Ehitaja 6). Puitlaastuturule ilmus OÜ Viru Distilleri nimeline tehas val- toetamas (Koit 10.4). Sealkandis peeti uue ostjana Durisoli puitlaastplokid (EP mistavat Prantsuse firma Maguin Interis maha energiakonverents, kus ka rohi oli 20.9). Pelleteid saab testida (TM K&E 3). S.A.S projekti järgi 350 000 tonnist toor- teemaks (Koit 20.2). Setomaa energeeti- Tahke taastuvkütus on ka jõulukuusk, mis ainest aastas 120 000 tonni bioetanooli ja kafoorumil panustati biokütustele (Koit põletatakse küll ilu, mitte majandusliku jääkidest umbes 200 000 t granuleeritud 10.11). Ahjuküte oli kallinemas (LL 18.4, kasu saamise eesmärgil (Tallinn 19.1). loomasööta (VT 5.4, 30.5). EP 31.7). Norras nappis Balti küttepuid Pealegi lõi Taani kuusekartell Eestis Suhkru hind arvati tõusvat kahekordseks (PM 10.10). Eesti suurim kaminapuude kuuse hinna üles (EP 20.12), nii läheb (ÄP 20.6). Puuviljasuhkrust valmistatud tootja on Matrix-Puit AS (Koit 21.4). ilu nüüd rohkem maksma. See pole võr- kütuses olevat etanoolist enam energiat Otsiti vastust küsimusele, kas kasutada reldav sellega, mida saatsid korda jõulu- (ÄP 22.6). Nüüd juba manalamees Heino või põletada puitu (ÄP T märts, Oma puuturul hiinlased. Nii tõusis kuuse hind Rang ja Jüri Kann said 15. augustil 2006 Maja 8). Tühjad käbid võiks küll põletada Saksamaal suurenenud nõudluse tõttu patendi mootorikütuse kompositsioonile (ÄP 22.3). Ilmus kirjutis puitkütuse tule- biokütustele kui ekspordi tõttu Hiinamaa- (ÄP 4.9). vikuväljavaadetest (*EM 1). Oli veel üks le (EP 12.12). Plastkuuske aga põlema ei Toshibal on pakkuda metanoolipleier, oluline sündmus: eraisikud hakkasid kütte panda (PM 10.12). USA-s arendatakse suhkrul töötavaid pealt täiega käibemaksu maksma (ÄP 2.7, Kulupõletajaid jahitakse helikopteriga patareisid (Tehnotrend 3). 8.8). Vähekindlustatud pered said Valde- (EP 27.3). Samas on heinasaadude põ- Renault üllitas uue bioetanooli Megane’i ku pargist küttepuid (EP 11.5). letamine laidudel tunnistatud looduska- (ÄL 27.6). Bioetanooli tarbiv jõuallikas Looduskaitsehein uputavat Eestimaad. sulikuks (EP 17.3). Meil utiliseerimist olla jõulisem, kuid janusem (ÄP 31.8). 2007. aastal said Natura aladele jäävate nõudvad liiprid purustatakse ja saade- Küsitakse, et miks on bioetanooliga tuli poollooduslike koosluste, luhtade ja nii- takse Rootsi jäätmekäitlusjaama kütteks takus, kui viljahinnad on tõusuteel (MaM tude niitjad esimest korda toetust PRIA – 70 000–140 000 tk (ÄP 11.10). Sini-

34 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE vetikaid võib kasutada kui igat muud tootja Werol (ÄP 25.9) ostis uue pressi, et börsil (ÄP 8.2). Vedelatest jäätmetest biomassi (ÄL 8.8). Suplejatele on nad aga kahekordistada õli toodangut (EP 16.1). valmistatud vedelkütus läheb Kunda ohtlikud (EP 20.7, 8.9). Venemaa ergutas Kehva ilma (ÄP 17.8) ja jäiga poliitika Nordic Tsemendile (ÄP 9.11). Ettevaa- vilja-OPEC-i loomist (ÄP 28.8). Tõnu tõttu võib Werol jääda ilma Venemaa tust: Taaskasutuskeskus (EP 27.8) ei ole Tamm kaitses A. Paisti juhendamisel rapsist (EP 16.8). Werol lubas sõlmida jäätmefirma (Manifest jaanuar, vt www. magistritööd „Suitsugaasides sisalduva rapsikasvatajatega uue lepingu (Koit 8.2). ngo.ee/manifest). Polnud ka selge, et mis veeauru kondenseerimine tahke biokütu- Eksminister Jaan Õunapuu sai Weroli ju- asi on sorteeritud prügi (PM 16. ja 27. se kondenseerimisel“ (Inseneeria 1). hiks (EE 12.4). Weroli süüasjas lisandus 11) ja kuhu mahub elatustaseme tõusuga kahtlusealuseid (PM 4.1, 19.11, EP 24.9, kaasnenud suurem prügi hulk (PM 20.11). Gaasilised biokütused ÄP 27.9, 20.11). Terviseprobleemidega Eestlased ampsasid tükikese Itaalia ja Vesinikku ootab ees suur tulevik, näiteks (EP 17.1, PM 19.12) ja peaaegu varatu Bulgaaria jäätmeümbertöötlemistehaste autotööstuses (EP 26.1, Homme 2, ÄP (EP 3.12) kahtlusealune Erki Aavik (EP ehitamise ärist (EE 18.10). Teismelised 10.9). Säästev roheline vesinikumajan- 24.7) pääses kopsaka kautsjoni vastu va- ajavad meie prügikastidelt multifunktsio- dus (vesinik-kütuseelemendid) tähenda- badusse (EP 16.1, PM 16. ja 17.1, ÄP 16. naalseks kasutamiseks reklaamplakatid vat 21. sajandi „rahvavõimu“ (EP 25.7). ja 19.1) ja sõitis Mehhikosse töölähetusse ära (PM 19.10). Samas on noored teinud Ilusa disainiga vesinikpatareiga mängu- (PM 15.3). Nõue tema vastu on 13, 8 mln prügist roboteid jm skulptuure (EP 30.10, auto sõidab juba kolm minutit järjest (ÄP kr (PM 3. ja 27.12). Weroli kolme juhti PM 30.10) ja kaunistanud pakendikontei- ähvardati vangi panna (EP 28.3). 31.5). Küsiti, kas H2 ja O2 autokütusena nereid (EP 16.6). Loodusmuuseumis ava- võivad päästa maailma energiakriisist ti pakendisorteerimisteemaline näitus (EP (HM 20.11). Vesinikuga hübriidautoga Jäätmekäitlus 9.6). Eesti tüdruk õpetas Rootsis arvuti loodetakse sõita ühte jutti 800 km (Hom- Jäätmeid on hakatud enam valikuliselt kõvaketta abil katlakivi vähendama (EP me 18.10). Tarbijad polevat aga huvitatud koguma, sorteerima ja taaskasutama (KT 16.8). hübriidautodest (ÄP 1.2). Üks eesti mees 4, Harju Ekspress 20.7, PM 22.11, HM aga kulutab elektriautoga sõites vaid 8 23.11, Media Planet november). Kas on Prügila s/km (EE 9.8). Raadiolainegeneraatoriga hea või paha, kui mõnel üldse prügi ei Pääsküla prügila (EP 28.6) sulgemine kiiritatud soolasest veest vabaneb vesi- teki (PM 18.12), eriti kui 2008. aasta lä- olevat eeskuju Euroopale (EE 29.6, 2.8, nik, avastust võib ehk tulevikus energee- heb kirja prügisortimisaastana (ÄP 30.10, 6.10). Väätsa prügilat peetakse Eesti tikas kasutada (ÄP 13.9). Tuntakse huvi 7., 21. ja 27.11, EP 30.10, 2.11, 1.12, PM esimeseks nii-nagu-peab prügilaks (Elu hübriidautode vastu. Itaallased ehitavad 23.11, 13.12). Jäätmete sorteerimistehas Maal. Põhja-Eesti). Pärnu valla Paikre esimese vesinikküttega elektrijaama (EP Tallinnas võib minna Ragn-Sellsile (EP 1. prügila näeb välja väga euroopalik (Eu- 13.1). ja 15.11, ÄP 13.11). Jäätmekeskus Lubja rokratt 1), mis ei hoidnud ära süttimist Ka olevat biogaas oivaline, mis selgus külas ei vastavat tuleohutusnõuetele (EP (EP 21.6, PM 3.11). õppereisil Saksamaal (*MaM 11). Eestis 17.12). Valmis Põltsamaa jäätmejaam (EP Prügiettevõtteid on kerkinud kui seeni, on küllaga kasutamata reovett ja biojäät- 16.6), Naissaar saab ka suvel 2009 oma aga ikka kurdetakse looduse lagastamise meid (*KT 5), jätkub ka kompostimi- jaama (PM 12.11). Segadusi on siiski nn pärast (ÄP T 3). Linnaisad käisid tutvu- seks (KT 7). Tallinna prügila laiendas värava avamise lisatasu (EP 22.3) ja veo mas Lasnamäe prügimaadega (PM 19.4). kompostimisväljakuid (EP 27.9, Harju järsu kallinemisega (EP 2.3, PM 6.11). Pealinn kipub üha enam prügisse uppu- Mitmel pool Eestis on oht „prügisse up- Ekspress 28.9), kompostida võib ka ko- ma (PM 3.4, HM 13.4, LL 18.4, EP 21.5, puda“ (EP 27.3). Ühe mehe surnukeha on dus (EE29.11). Rahumäe kompostiväljalt 18.7). Ja seda olukorras, kus varsti hak- juba leitud (PM 14.3). Ebaseaduslikke hakkab juba jõumulda saama (EP 23.11). kab prügi nappima (EP 11.4). Eestit äh- prügimägesid tekib juurde (EP 21.3), ka Puulehed lähevad Pärnus ja mujal kom- vardas EL-i prügitrahv (ÄP 26.3). Prügi- looduskaunis Pikakari rannas (EP 26.7), postiks (ÄP 9.5, EP 23.10, LL 1.11). Le- vedajad (ÄP T 7) firmad muudkui tõstsid Harjumaal on hunnikuid poolesaja ringis hepuhurite kasutamist piirati (PM 5.10). hindu (EP 20.4, 9.10) ja löövad üksteist (HM 11.12). Eestis on avalikus ruumis Vale tehnoloogia pani Kaerepere aleviku palgapakkumisega üle (ÄP 6.9). ERL teada 5000 m3 (7000 t) prügi. Kui see inimestel lägahaisust silmad vett jooks- korraldas jäätmeekskursioone (HM 3.4), saab koristatud, tehakse koristajatele ma, seadus aga jäi rikkumata (EP 17. ja Eesti Jäätmekäitlejate Liit aga jäätmepäe- Tallinnas ja Tartus suured kontserdid 18.8). (18.12). va (EP 17.4). Fotograaf nägi prügimäel Biogaasi tooraine, et mitte öelda läga või Jäätmekäitluskeskuste ehitamine tõi kaa- põrsasuurusi kajakaid (ÄP T 7). Ega mu- sõnnik, peletab turiste Viljandist eemale sa probleeme (ÄP 12. ja 14.2). Lapsed ar- jalgi parem ole, Napoli on hädas prügiga, (ÄP 21.8). Lisaks vedelsõnnikule, mida Džomolungma on uppumas prügisse (LL 3 vasid jäätmeteemalisel artiklikonkursil, Ekseko sead toodavad aastas 120 000 m , et see teema on rohkem kodutute mure 5.4). Natside hiigelpunker leiti ootamatult kavatsetakse metaaniks muuta ka teisi (ÄP 14.2). Räägitakse korraldatud jäät- Berliini prügimäe alt (EP 20.6). biojäätmeid. Koostootmisjaama võimsus meveost (Pealinn 5.9). Pakendeid (ÄP T on kavandatud u 1,7 MWe ja 1,9 MWs. aprill) kogub kolm organisatsiooni (ÄP Korjused Soojus läheb omatarbeks, elektriga saaks 15.5). Nakatanud Abja kanad läksid gaasisur- katta 14 % Viljandi linna vajadusest (PP Arvatakse, et kuigi jäätmete taaskasutama ja edasi hinda tõstnud (ÄP 9.4, HM 17.3, Sakala 17.3). Ekseko oli huvitatud mine on nõue, on seda teha ka tulus (ÄP 21.12) Väike-Maarja jäätmekäitlusteha- veel teraviljakasvatusest (Sakala 4.10). T jaanuar). Jäätmete kompostimine on tu- sesse (EP 2.8, 20.12, PM 2.8, ÄML 8.11). Linnu Talu OÜ ja Laatre Piim AS arutasid lus äri. Seni suurimaks väljaku valdajaks Sinna viiakse ka varjupaikades hukatud Saksamaa asjatundjatega võimalust rajada on Jõelähtme prügivabrik (ÄP T jaanuar) lemmikloomad. Kui tehas seiskus võlli Eesti ettevõtete baasil biogaasitehas. Vaja ja jäätmejaam (Mustamäe 10). Ka kodus purunemisel (PM 6.12, ÄP 7.12), läksid oleks et EE sõlmiks elektriostulepingu saab jäätmeid kompostida (TM K&E 3). nakatunud Talleggi tapetud kanad Lage- vähemalt 12 aastaks (VM 30.8). Taanis Kuid miks pole kuulutust, et keegi ostab di prügimäge „soojendama“, mujal Eestis avati biogaasi eksperimentaaltehas, mille prügi, kui see on tulus äri (PM 13.11). jäid korjused lageda taeva alla vedelema toormeks on sõnnik, energiakultuurid või Rehve peeti jätkuvalt probleemjäätmeteks (PM 6.19. ja 20.12, EP 15.12, HM 21.12, õled (ÄP 12.11). (PM 23.4). Kaheksa rehvi sai korraga ta- ÄP 21.12). Stroomi pargis vedeles kor- suta ära anda (EP 11. ja 16.4). Kuid ikka jus (EP 3.2). Ainuüksi Pärnu ametlikelt Werol vedeleb neid metsaalustes (PM 1.10). supelrandadest viidi 2007. aasta kevadel Baltimaade ainus rafineeritud rapsiõli- Toorkummi hind tõusis Tokio tooraine- minema ligi sadakond hülgekorjust (PP

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 35 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

18., 23. ja 25.5, 8.6). Kalurid peaksid tööpataljoni mehed PR 16.11). keemikud saada aastas kuni 2,5 mln t põ- võrku sattunud hülged omal kulul viima Merko tütarfirma Käibevara ostis Ülgases levkivi (EP 31.12). Ojamaa 60 mln t põ- Väike-Maarja loomsete jäätmete käitle- kaitsealal krunte, koos nendega diktüo- levkivi on arvestatav varu olukorras, kus mise keskusse (PP 8.6). neemakildast laega nahkhiirekoopad, riik kaevandamist hakati piirama, mis tekitas Väljapääsuks peeti Väike-Maarjasse ostis need tagasi (EE 27.9). Nahkhiired küsimuse, et kes saeb oksa, kes raiub kolmanda 14–25 mln kr maksva jäätme- (PM 3.10) olevat ka elamus kasulikud puud, millel Eesti põlevkivienergeeti- te hävitamise liini ehitamist (PM 6.12). allüürilised (PM 2.8). Laagri koobas- ka istub (PR 4.12). Aastalõpuseis oli, et Haiglajäätmed on omaette probleem (ÄP tes elavad samuti nahkhiired (EP 19.7). Mäetaguse vald jätkab VKG Aidu Oiliga T 7). Seoses graniidikaevandustega (Jõelähtme läbirääkimisi kompromisside leidmiseks Valla Leht oktoober) ilmus pilt nimetatud (PR 4.12). Koos Usnova kaevevälja va- Plast Ülgase mahajäetud fosforiidikaevandu- rudega, mis osteti Merkolt (EP 23.7, ÄP Kirjutisi on ilmunud romusõidukeis ka- sest (HM 28.8). Jõelähtmes eritus enam 23.7), kuulub VKG-le 75 mln t põlevkivi sutusel olnud plastide taaskasutamise radooni kilda avamusaladel (HM 18.9). ehk praegusi võimsusi arvestades umbes kohta (KT 1 ja 2). Sel teemal kaitsti ma- 25 aasta varu (PR 21.7, 31.10). gistritööd (Inseneeria 1). Uuemad plas- Põlevkivi Sõmeru vald istub tervenisti aktiivse põ- tid autoehituses on Makrolooni-nimeline Võeti lühidalt kokku põlevkivi raken- levkivivaru otsas, eks see hirmutab küll polükarbonaat ja süsinikplast (Homme duslikud geoloogilised uuringud (EPLVJ (ÄP 26.9). Carmen Kass huvitus osast 19.4). On olemas tööstuslikud meetodid 1/2). Peeti põlevkivikonverents "PÕ- meie 480 mld dollarit maksvast põlev- plastjäätmete identifitseerimiseks ja eral- LEV KIVI! Kas kaevandame rikkust või kivivarust (ÕL 12-4). Põlevkiviga juba damiseks (KT 4). Ehk tuleb Eestisse ka auku?"(PR 16.1, VT 20.1). Põlevkivi rikkaks saanud Mäetaguse vald suplevat plastide uurimis- ja koolituskeskus (KT kasutamise tõhusus sõltub eelkõike põ- rahas, taastab mõisahoonet, osales Ran- 7). levkivi kvaliteedist (EPLVJ 1/2). Aidma napungerja jõe puhastamisel ja kavatseb Tarbijad tagastasid hoolsalt plastpudeleid arutas teemal, kas põlevkivi on õnn ja ehitada talveaiaga 30 mln kr maksva su- pelmaja (PR 26.1, 9.3, 14.12, ÕL 27.1). (EP 24.1). Kilet ja pappi saab ka ise kok- õnnetus korraga (ML 21.6) või kellegi Eesti Põlevkivi sooviks põlevkivile ku pressida (ÄP Logistika, märts). Plast- erahuvi? (VT 20.11). Arvatakse, et põ- 15 %-list hinnatõusu (PM 17.4, LL 6.6). pudelite pärast käisid kohut H. H. Luik ja levkivile lähiaastatel head alternatiivi ei Kaevurite palgatõus võib väheneda (ÄP Ragn-Sells (ÄP 6.3). ole (PR 27.1). Ilmus kirjutis Eesti geo- 17.9) 17 %-le (PR 20.12). Tarbijate arva- Plastimaakonnaks nimetatud Hiiumaa ressurssidest (EJES 3). Agara kaevanda- tes võiks põlevkivi olla kuivem ja ilma on ka turismist huvitatud (ÄP 7.6). Örno mise korral lõppevad Eesti olemasoleva- metallitükkideta (PM 23.11). plast Eesti on olnud pikemaaegsem kiire test kaevandustest liiv, kruus, killustik ja Põhja-Kiviõli karjääris rassivat ainulaad- kasvaja (ÄP 24.1). Peterburi naftatausta- põlevkivi järgmise 74 aasta jooksul (ÕL ne üle 31 mln kr maksnud mäekombain, ga ärimehed ostsid Sillamäel tegutseva 31.8, *ÄP 16.11). millega saab aastas selektiivselt kaevan- Polyformi plastitehase (ÄP 24.3). Plast- Säästva arengu klubi soovib, et põlevkivi tarbitakse kodumaal (M&M 21.3) ja läh- dada üle miljoni kuupmeetri mäemassi kotte tehakse Kohtla-Järve ettevõttes (PR 25.1, ÄP T 7). Eesti Põlevkivil on OÜ Üritus (ÄP 4.10). Kilekotitootjad tuma peaks Eesti elektritarbimisest (ÄP T märts). Eesti põlevkivitööstus peab samasugune ja kavatsus 2008. aastal soe- teenivad suurte mahtude pealt, kauplu- tada Narva karjääri veel teinegi freeskom- sed koti pealt krooni (ÄP 14.6). Kilekoti arvestama üha karmistuvaid keskkonna- nõudeid (KT 4, *EJES 3). Professor Enno bain (PR 17.11). Maavarade kaevanda- 30. sünnipäeval on maailm hakanud võit- Reinsalu arvates on veel palju demagoo- misel on nüüd abiks 3D-modelleerimine lema selle kasutamise vastu (PM 1.12). giat põlevkivi ümber. Ta täpsustas ka õli (ÄP T jaanuar). Kaevandamise valudest Tööstuskartuli tärklisest saab teha kilet ja tootmiseks minevat põlevkivivaru (OS 1). oli näitus tulemas (EP 4.1). Pole päris sellest kilekotte (EÜ 12.4). Joogipudeli- Maapõues olevast põlevkivist saadakse selge, kas suletud Tammiku kaevanduse tele aga korke ei jätkunud (ÄP 4.7). Eesti kätte kõigest 15 % (M&M 17.1). Reinsalu veed ujutavad tulevase Jõhvi vangla maid õlu on brittidel hinnas tänu korki katvale arvates ei ole võimalik ühel ajal suuren- või on vaja otsida põhjuseid mujalt (EP fooliumile (ÄP 21.8). dada jõukust ja vähendada põlevkivi ka- 22. ja 23.1). sutamist (EP 15.8). Küsitakse, et mis saab Põlevkivi tekkis mikroorganismide kuh- Kilt pärast põlevkivi (PM 31.1). Olukirjeldu- jumisel ja mattumisel. Samas jääb küsi- Ilmus lühiülevaade diktüoneemakilda se põlevkivi teemal andis Keskerakonna mus üles, kes või mis on see salapärane uuringutest (EPLVJ 1/2) ja uraan-234 si- ajakirja „Dirigent“ esimene number. Va- põlevaine moodustaja Gloeocapsomor saldusest kildas (OS 1). Sillamäe kildaga limiste eel uuriti Eesti Põlevkivis Jostovi pha (EL 9). Arutati samuti, millal on see seoses viitame loole Eestis tuumatoorai- kampaania rahastamist (ÄP 8., 9. ja 12.2, moodustis tekkinud (OS 4). Virumaal net tootvate ja uraanimaagi rikastamisteh- EE 15.2). Eesti Põlevkivi sai Lembit Kal- Jõhvis tegutses 1932–1939 kaevandus- noloogiat uurivate ettevõtete kompleksi juvee asemel (PM 18.4, ÄP 18. ja 25.4) kool (M&M 21.2). Kaarel Tarandi ar- ehitamisest. Ehitusvalitsus EV7 tööjõu kutsepäevaks uueks juhiks Ilmar Jõgi (ÄP vates muutub Jõhvi kaevandamismahu tuumik loodi NSVL-i siseministeeriumi 26.7, 23.8, EP 27.8). Kaljuvee läks põlev- kasvades uue Nauru saare pealinnaks 15. augusti 1946. käskkirjaga nr 00775, kiviideedega Riigikokku (ÄP 23.3). Ühe (EP 5.11). Kirjutati ka allmaamuuseumist milles kästi asutatava organisatsiooni Eesti rikkama Vaivara valla eelarve ulatus (EL 9). Kohtla-Nõmme kaevanduspargi käsutusse suunata 10 000 eesti, läti ja üle 58 mln kr (EP 12.2). Ida-virumaalased töötajatele meeldiks, kui külastajaid jät- leedu rahvusest kutseealist meest, kes pooldavat põlevkivitööstuse laiendamist kuks aastaringselt (Elu Maal: Ida-Eesti). olid teeninud Saksa sõjaväes. Nendest (Elu Maal: Ida-Eesti). Põlevkiviraudtee (OS 1) lõpetas inimeste Kaug-Põhja jt sunnitöölaagritest kiirkor- Aastaid tagasi kinnitasid Mäetaguse val- veo (EP 1.8, ÄP 1.8). Akadeemikutepäe- ras kohale toodud meestest formeeritigi da Ojamaa väljale põlevkivikaevandust val käisid Mati Valdma, Arvi Poobus ja 10 nn tööpataljoni, mis paiknesid Narvas, kavandanud OÜ VKG Aidu Oili esinda- Arvo Ots virumaalasi energeetikas hari- Narva-Jõesuus, Sillamäel, Toilas, Aseris, jad, et kogu tegevus hakkab käima maa mas (VT 2., 9. ja 10.5). Vasalemmas jm. Juhtkond elas Narva- all ja vallarahvale peaaegu märkamatult. Jõesuus neile ehitatud nn soome majade Aeg läks edasi ja hakati taotlema teenin- Põlevkiviõli linnakus, Narva-Sillamäe uraanikombi- dusmaad, väljaveoteed ja kõrgepingeliini Keemia TOP-is paiknes Kiviõli Keemia- naadi ehitus käis kolmes vahetuses. Päe- ehitamist (PR 12.9, 23.10, 21.12), mis ei tööstuse OÜ (põlevkiviõlid, bituumensi- vastes vahetustes töötasid koonduslaagri meeldinud enam eramaaomanikele (PR deained) 5., Vesicol Eesti AS (kemikaa- ja Saksa sõjavangid, öises vahetuses aga 13.9). Ojamaa kaevandusest loodavad lid) 8. ja VKG Resins AS (sünteesvaigud,

36 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE formaliin) 17. kohal (ÄP 13.9). tegutsevad veefirmad VKG tütarfirma aastane killustikuvajadus on 6 mln t (ML Kiviõli Keemiakombinaat kavandab val- Viru Vesi AS ja OÜ Järve Biopuhastus 19.7). Põlevkivi kaevandamise kaasmaa- mistada 2008. aastal põlevkiviõlist algul (ÄP 12.11). VKG-l on ammust ajast varana tekkiv paekivi ja sellest toodetud kerget kütteõli ja edasi juba diislikütust, 18 mln kr Ühispangas kinni (ÄP 25.4). killustiku vedu Ülemiste jaama maksab mis kataks 40 % Eesti vajadusest (ÄL 3. Kohtla-Järve vana õlivabriku torn sobiks 43–55 krooni tonn. Väo karjääri veotee- ja 8.8). President Pätsi ajal kaitsti Eesti tulevase põlevkivimuuseumi hooneks nus on 2 kr tonn/km kohta ehk 30 km põlevkivibensiini tootjaid kõrgete tollide (ÄP 4-1, KT 1). kaugusele ligi 60 kr. Seega poleks nagu ja maksuga (EP 22.6). Kiviõlis kavanda- Õlitootmist kavatsetakse piirata kaevan- mõtet Harjumaal killustikku kaevandada ti 2007. aasta lõpus lasta käiku eestlase damismahu kärpimise teel (ÄP 23.2, 22.4, (KesKus 6). Samas aga tehakse plaane patendil põhinev rapsiõlist valmistata- PM 7.11). Põlevkivi kasutamise arengu- Nabala maardla käikuvõtmiseks (KT 3). vate puhastusvahendite tehas (EP 7.11). kavas (EPLVJ 1/2) nähakse küll ette põ- Neli Nabala lubjakivimaardla peal või Nikolai Degtarjenko kaitses professor L. levkiviõli ekspordi piiramist, kuid samas kõrval asuvat valda otsustasid viimases Roosimöldri juhendamisel magistritööd peetakse vajalikuks toetada uuringuid hädas moodustada kaevandajate tõrjumi- „Eesti põlevkivi ümbertöötleva tööstuse põlevkiviõli väärtustamiseks, sealhulgas seks kohalikud maastikukaitsealad (ML efektiivsuse suurendamine (Raske? soo- sellest mootorikütuste tootmiseks (PR 19.7). jakandja seade Kiviõli Keemiatööstuse 19.4). Arengukava keskkonnamõjusid Eesti Põlevkivi veab killustikku Lätti, u OÜ-le)“ (Inseneeria 1). Tahke soojakand- hinnanud Valdur Lahtvee ei oodanudki, et 15 000 t kuus (PR 1.8, ÄP 3.8). Eesti riik jaga seadme protsesse uuritakse jätkuvalt see kava aitab lahendada kõik põlevkivi aga hakkab Tartu maantee ehitamiseks (OS 2 ja 4). kaevandamisega seotud probleemid (PR vedama killustikku Soomest ja Rootsist VKG nõukogu liige Jaan Mihkel Uustalu 2.3). Nenditi, et arengukava koostami- (ÄL 28.11). arvab, et ega me põlevkivist jalamaid ei ne oli laiaulatusliku kaasamise õpptund Saksamaal kasutatakse meie põlevkivist pääse (ÄP 21.3). Eesti ettevõtete TOP- (*Riigikontrolli Toimetised 16). lahjemat kivi elektrienergia ja tsemendi is oli VKG 2006. aastal 20. kohal (ÄP Soomlased uurivat Narva elektrijaamade tootmiseks (PR 20.7, ÄP 23.7). Nüüd TOP november). Äripäeva koostatud keskkonnamõjusid ja võib oodata, et EE on ka VKG-l kava rajada üle 2 mld kr Eesti rikaste edetabeli esiotsa küünisid sulgeb praeguse Narva elektrijaama 2016. maksev tsemenditehas, mis kasutaks ära VKG-st Priit Piilmann (varandus u 2 mld aastaks ja ehitab kaks 300-MW jõujaama tekkiva uttegaasi ja osaliselt ka poolkok- kr), mis andis talle üleriigilises edetabe- ning vedelkütusetehase (ÕL 2. ja 3.7) või si (VT 5.1, ÄP 16.7, 17.12, PR 4.7, *PR lis 5. koha. Tema kompanjon oli tabe- juba 2012. aastaks ehitab kaks uut katelt 31.8). 2007. aastal töötati VKG tellimu- lis järgmine (1,37 mld kr) (PR 24.11). (PR 14.2). sel Austrias välja selleks kõiki tänapäeva VKG-l on mitu patenti vaikude teemal: Eesti Keskkonnauuringute Keskus kont- standardeid järgiv spetsiaalselt põlev- „Tahke alküülfenoolepoksüvaik” (Jaanus rollib meil müüdava kütuse kvaliteeti kivitoormele orienteeritud tehnoloogia Purga, Kaur Parve, Irina Sirkel), „Tahke (KT 3). tsemendi tootmiseks, mis põhineb kesk- fenoolformaldehüüdvaik” (mõlematel Maailma kolmanda-neljanda põlevkiviva- konna seisundit vähe mõjutavale Euroo- Jaanus Purga, Kaur Parve, Irina Sirkel) ruga Jordaaniasse (EPLVJ ½, OS 1) ehi- pas kasutataval parimal võimalikul kui- ja „Epoksüvaigu valmistamise meetod“ tatakse õlitehas (ÄL 13.6, ÄP 30.10). EE val tsemenditootmise tehnoloogial (*PR (Enno Raidma, Irina Sirkel, Anatoli heade kavatsuste hulka kuulub ka elektri- 23.8). Algul olid linnaelanikud uue tehno- Tsepelevit) (Inseneeria 1). VKG Oil AS tootmise võimaluste uurimine Jordaanias loogia vastu ükskõiksed, hiljem kartlikud müüb Jaapanisse 2007. aastal 64 t alküül (Elekter, november). (PR 19.9, 30.10). resortsiine (EP 9.10). VKG AS suuren- VKG Energia ehitab 140 mln kr maksva das müüki poole miljardi krooni võrra, REACH seadme, mis peab kinni püüdma gene- sellega oldi Ida-Virumaa edukaim ette- raatorigaasis põlemisgaasi suitsust kogu REACH on EL-i ambitsioonikam ja mil- võte 2006. aastal (ÄP 27.9). Ehitamisel väävli, tunnis kuni 700 kg (PR 11.9). joneid eurosid nõudev projekt (ÄP T 4, oli põlevkiviõli filtrimisseade (ÄL 28.3, VKG on valmis oma jäätmete põletamisel ÄP 24.9). Ida-Virumaa keemiaettevõtteid 22.8, 6.9). Keskkonnainvesteeringuks saadud soojusest kasutama Jõhvi linna ja ootas sellega seoses kümnete miljonite oli 45 mln kr maksva destillatsiooniahju Kohtla-Järve Ahtme linnaosa kütmiseks. eurode suurused lisakulutused (ÄP 27.9). paigaldamine (ÄP 15.10). Kiviõli Keemiatööstus katsetab TSK- Kümnekonna aastaga loodetakse EL-is USA-s Denveri iga-aastasel põlevkivi- tüüpi väiksemat reaktorit, et vanalt gene- sümpoosionil osalevad ja on ürituse toeta- registreerida kõik tehisained, hinnata raatorsüsteemilt üle minna jäätmevabale jateks tuntud korporatsioonid, nagu Shell, nende kahjulikkus, et tapjakemikaalid õlitootmisele. Seade võimaldab töödelda ExxonMobil, Chevron jt, mis näitab, et saaksid ringlusest eemaldatud (EP 17.1). peenpõlevkivi ning põlevkivitolmu, jääk põlevkivi väärtust on hakatud maailmas Eestis osatakse uurida keemiliste ainete on tuhk, mida kavandatakse kasutada üha enam hindama. VKG-st käis sellel omadusi arvutis (EP 17.1). ehitusplokkide tootmiseks. Tegemist on esinemas arendusdirektor Jaanus Purga Eesti turule on toodud ka REACH-nõus- suuremõõtmelise keeruka katseseadmega, (PR 11.10). tamine (KT 5). Noored tegid uurimistöid mille käivitamine võtab aega, enne kui MARPOL-i 1. jaanuarist 2007 jõustunud kodumaise keskkonnakeemia kohta (EP tulemus saab positiivne olema (PR 8.8, muudatuste kohaselt keelustati põlevkivi- 3.4). *PR 31.8). Kiviõli tehase tsemenditoot- õli eksport meritsi, kuna selle õli mõiste misse suhtus keemik Arne Hannus üsna polevat selge ja muutus selletõttu üle öö Põlevkivitööstusjäätmete skeptiliselt (ÄP 17.9). Kunda Nordic Euroopas haruldase kaubana kemikaaliks taaskasutamine Tsement kasvatab samal ajal oma toot- klassifitseerimata (EP 25.1, PR 25.1, ÕL Ida-Viru tehismäed ilmestavad maastik- misvõimsusi (ÄP 24.9) ja tõstab Eestile 25.1, ÄP 25.1), kuid mitte kauaks (ÄP ku (EL 9), mäed vajavad nagu teisedki vähendatud kasvuhoonegaaside kvooti- 2.2). Keelu jätkumine oleks võinud te- kaitset (PR 29.11). Kirde-Eesti keskkon- de tõttu omahinda (EP 23.11, PM 6.12). kitada miljardilise kahju (PR 25.1). Juba na hullud ajad arvatakse olevat möödas Inglismaal on tehnoloogia ehitusbituplok- juhtus, et Eesti Põlevkivi ei jõudnud (*EL 9). Arvatakse, et fosforiidisõda kide valmistamiseks. Sellega loodetakse VKG-le tarnida vajalikus koguses põlev- päästis Kirde-Eesti looduse pöörduma- taaskasutada aastas 400 000 t purustatud kivi (PR 29.11). Eesti Põlevkivi hakkas tust hävingust (EP 26.5). Ida-Virumaa 33 klaasi ja 500 000 t põletusahjude jäät- 1. aprillist 2007 müüma õlitootmiseks aherainemäes seisab kasutuna mitusada meid, järgmisena on käsil vegeplokk, põlevkivi senisest viiendiku võrra kalli- miljonit tonni aherainet ehk paekivi ja mille valmistamiseks vajatakse kasuta- malt, mis peaks tooma talle aastas üle 40 põlevkivi kaevandamise kõrvalproduk- tud taimeõli (EP 17.5). Kohtla-Järvel AS mln kr lisatulu (PR 30.3). Ida-Virumaal tina tuleb seda kogu aeg juurde. Eesti Silbeti territooriumil pandi 2008. aastal

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 37 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE valmivale uuele poorbetoonist ehitus- ja metsamaade metsastamisel (PR 3.2). (Kroonika 2.10). plokkide tehase hoonele nurgakivi, tehas VKG keskkonnainvesteeringuks oli uue Balti Elektrijaamade tuhaväljad sisal- taaskasutab aastas 140 000 t põlevkivi tahkete jäätmete ladestusala ehitamine davad leeliselist vett (KT 1). EE otsib lendtuhka (PR 7.9). (ÄP 15.10), EL-i nõuetele vastavale ala- praegu head lahendust, kuidas segada le saadi ladestamisluba (PR 22.11, ÄP elektrijaamade põlevkivituhk ja kaevan- Poolkoksi ladestamine 22.11). damise aheraine paekivi omavahel kok- Kohtla-Järve poolkoksimäel (vt koguse Kiviõli Keemiatööstuse OÜ sai teada, et ku niimoodi, et tekkiva kivistuva seguga parandust OS 1) laiuvad fuussijärved, poolkoksi ladestamise maksumäära tõs- oleks võimalik täita kaevanduskäike. mäe ümbrus on ohustatud fenoolidest tetakse 53, aga mitte 21 korda. Ettevõte Lahendus tundub geniaalne, kuna põlev- (KT 1). Fenoolide järele haises ka Haljala oli vastavalt varem kokku lepitud plaa- kivituhka polevat seni kusagil maailmas lasteaed (PM 15.12). Põhjarannik (7.11) nidele teinud investeeringuid, et 2009. kaevanduskäikudesse pandud. Samas teatas, et on alanud operatsioon ''tuhamä- aasta keskel rakendada poolkoksi lõpuni puudub kogemus, mismoodi hakkab segu gede liigutamine'', projektijuhtimisüksuse põletamise tehnoloogia, kuid maksu- maapõues käituma aastakümnete või sa- peale eraldas KIK 9 mln kr (PR 7.11), määra tõstmine paneb tehases õlitoot- jandite pärast (PR 14.11, ÕL 15.11, EP operatsioonile eraldati 1,4 mld kr (LL mise seisma (PR 10. ja 17.8). Minister 16.11). Peeti kolmas talvine tuhamägede 10.1, *ÄP 10.12). KIK on seitsme tege- andis keskkonnanõuete täitmiseks aasta tantsupidu (VM 15.2). vusaastaga eraldanud Ida-Virumaale juba armuaega (PR 21.9), jäädes arvamuse 1,7 mld kr (PR 10.5). 1,4 mld kr puhul juurde, et põlevkiviõli kasumlikkus tu- Elekter arvati, et kui EL tellis, las siis maksab. leb Eesti keskkonna arvelt (*PR 21.9). Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rah- Ajakirjanikule tundus, et kuna mingil Hingetõmbeaega Kiviõlile palus ka Oil vuskomitee peasekretär Ülo Rudi arvates hetkel on Eesti ametnikud EL-ile tuha- Shale’i toimetusest Aili Kogerman (*PR tuleks enam keskenduda põlevkivile kui mägede sulgemise lubaduse andnud, siis 31.8). Enno Reinsalu arvates pole põlev- elektri tootmise ressursile, et elektri hind nüüd tuleb see töö argumentidest sõltu- kivisaaste maksustamine sugugi lihtne püsiks mõistlikes piirides. Nimetatud mata iga hinna eest 2013. aastaks lihtsalt ülesanne (PR 11.9). nõukogu andis võrdsed õigused kõigile ära teha (PR 7.11). Kas või ligemale 40 Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpila- energiaallikatele (*EA 6). Tuleviku ener- aastaga 60 ha-le istutatud ja 20 ha-l ise ne Maili Lehtpuu uuris Kukruse mäge, geetika on kindlasti segu põlevkivi-, tuu- kasvanud puude hävitamisega, säästes Kohtla kaevanduse aherainepuistanguid, ma-, tuule- ja biomassienergiast (ML 3.1, ümberistutamisega vaid orhideed (*PR Ahtme tuhaplatood ja Kohtla-Nõmme õli- OS 2S). Anto Raukas arvas, et energee- 10.1). Kohtla-Järvel tekkinud ligemale vabriku poolkoksimäge ning leidis need tika vajab tugevat riigi juhtimist, seega 0,6 mln t ja Kiviõlis 0,13 mln t fuusse loodushuvilisele päris huvitavad moodus- peaks kaaluma energeetika asekantsleri kas kaetakse kaitsekihiga või stabilisee- tised olevat (ML 10.5). Kukruse aherai- koha taastamist MKM-i haldusalas olevas ritakse kompostimise teel põlevkivituha nemägi on aastaid vähemal või rohkemal sõltumatus Eesti Energiaagentuuris (ML või tuha ja turba seguga. Kolmas variant määral suitsenud ning lõhedest spetsiifi- 17.5). Telgmaa arvates oleks Eestile sa- näeb ette nende aunas stabiliseerimist list lõhna levinud. Alles avastati mäe seni muti vaja mõjukat energeetikaagentuuri ning vanasse kaevisesse eelnevalt pai- stabiilsena püsinud kirdepoolsel küljel (ÄP T 3, *PM 26.3). Sandor Liive ja Arvi galdatud geomembraanile ja kaitsekihile vonklev lõhe, millest lähtuv suits maan- Hamburg arutasid põlevkivienergeetika ladustamist ja kattekihiga katmist (*PR teelegi silma paistis. Puurauguproovid küsimusi (*OS 1, *OS 2S). 10.1). Bioloogiadoktor Elmar Kaar piir- olid kuumad ja musta poolkoksi moodi. Eesti põlevkivielektrijaamad uute keev- duks haljastamise säilitamise huvides Spetsialistid ütlesid enne kui mõtlesid, et kihtkateldega on maailma võimsamad ja vaid mägede harjade mahavõtmisega, nad ei tea kust tuleb soojus utmiseks (PR peavad professor Mati Valdma arvates kuid taimestiku säilitamine polevat mil- 25.10). Eks ikka iseeneslikust põlemisest, jääma käiku seni, kui ehitatakse oda- jardiprojekti esimene prioriteet, kuna on mille tööstuslikuks mudeliks on näiteks vamad elektrijaamad (ÄP 22.10, 5.11). oluline kujundada ja katta ladestud, sei- need generaatorid, kus utmiseks vajalik Balti riigid ja Suurbritannia ei ole näi- sab AS Mavesi koostatud keskkonnamõ- soojus saadakse jäägi põletamisest. Mäes teks suutelised ise oma elektrijaamadega ju hindamise aruandes. Sellega paranevat toimuv protsess ei sumbu tavaliselt talvi- tippkoormust katma (EP 29.1). Samas veekeskkonna seisund, likvideeritakse ti nagu arvatakse. Tuletame veel meelde, aga, kui inimesed Eestis lülitaksid viieks kuumenemiskolded (gaaside teke) ja vä- et kunagi mäe esmapõlemise ajal uuriti minutiks välja tarbetud elektripirnid ja listatakse tolmu lendumine ümbruskon- mäest kaevanduskäikudesse valgunud õli ‑masinad, väheneks tarbimine Viljandi da (PR 10.1). Poolkoksi fototoksilisust, koostist, see oli koostiselt põlevkiviõli ja linna jagu (ÄP 5.2). Eesti elektrimajandu- koostist ja väävli eritumist on uuritud loodusliku nafta vahepealne ja ärgitas se valikutest kirjutas Riigikogu liige Taa- (OS 1, *OS 3, OS 4). keemikuid looma viise naftalaadsema vi Veskimägi (VU 22.8), ELS-i esimees 1,4 mld kr kulutamist tuhamägede laia- põlevkiviõli saamiseks. Ei tea, et patente Juhan Telgmaa (PM 12.1) jt (ÄP 22.2). lilükkamiseks, nn poolitamiseks (ÄP oleks siiani võetud. Kahtlemata huvitav Elektrihinna tõus (EP 5. ja 6.9, HN 7.9, 10.12), peeti üsna arutuks tegevuseks suund maailma põlevkiviõlitööstusele. ÄP 14.5, 5., 6. ja 13.9) soosib endist viisi (ÄP 18.4, *ÄP 10.12, poolkoksimägedest Termobituumen on põlevkiviõli vahe- vene gaasi (ÄL 12.9). Elektriarvele lisan- vt lk 12–14). Kui kasutada mõlemal alal saadus (OS 4). dub taastuvenergia tasu (LL 5.6). Valitsus ladestute katmise lihtsustatud kattekonst- Kuidas muuta aherainemägi sporti- sooviks elektriaktsiisiks (PM 15.5) kuni ruktsiooni, kuluks Kohtla-Järve ladestu mis- või vaba aja veetmise kohaks või kuuekordset EL-i miinimumi (ÄL 30.5). sulgemiseks 1,053 mld kr ja Kiviõli peale korrastatud maastikuks – need olid tee- Juba 5 s/kWh-lt ajavat ettevõtjate harja 184 mln kr (PR 14.3). mad, mida arutati Jõhvis konverentsil punaseks (ÄP 14.5). Tõeline hinnatõus Seoses mägede poolitamise pommuudi- “Kaevanduspärand ja selle kasutamise (ÄP 27.7) oli Sandor Liive sõnul alles sega meenutati, et teadlased tegid katseid võimalused” (PR 9.6). Harjumaa mehed tulemas (EE 13.9). Samas pole õige, et poolkoksiga, mis on seni tähelepanuta olid lihtsalt abiks Kiviõli tehismäe hal- EE ostab Narva Elektrijaamadest elektrit jäänud (ÄP 10.12). Nende katsete all jastamisel (HE 28.9). Muru külvatakse vaid päevase tariifiga (EP 4.10). Roheline mõeldi osaliselt nüüd juba katkestatud hüdrokülvi meetodil ungari vanapaberit elekter tegevat ka tarbijale lisakulu (EP Sonda valla keskkonnaprojekti "Hasco", kasutades (EP 22.9, VT 25.9). Mägi sai 26.4). VKG ja Fortum Elekter kuulutasid mille sisuks oli mullaviljakuse paran- juba motokrossiraja (EP 2.5, VT 19.6), välja oma hinnakirjad (EP 2. ja 30.4). EE damine põlevkivi poolkoksi ja sealäga kirjutati ka pikkadest suusanõlvadest (PM keskkonnaprojekt OSELCA ehk „Põlev- segamise teel ning seejärel saadud segu 27.10, VT 27.10, EP 29.10). Kiviõli lin- kivielektri olelusringi hindamine“ (Ho- kasutamine 200 ha väheväärtuslike põllu- napea loodab neist esimesena alla sõita risont 2) sai Energy Globe’i võistlusel

38 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE auhinna (EP 19.3). Valdma arvas, et põ- 24.4), ähvardati isegi streigiga (ÄP 7.5). (ÄP 13.4, 12.12). Väost saadav soojus levkivivarude ühtlane jaotumine riikide Kas ka EE juht Sandor Liive, kelle aas- võib osutuda odavamaks Iru omast (EP vahel teeb sellest maailma ühe perspek- tapalk on Eesti suurimaid – 2 332 815 kr 26.6). Nähti ka võimalust, et Väo jaam tiivsema energiakandja (ÄP 1.10). (ÄP 3.4). EE-l oli pealegi väga hea ma- toob Tallinna soojasõja (ÄP 13.4). Jõe- CO2 on saanud võimsaks energeetikat jandusaasta (ÄP 27.4). lähtme vallavanem ütles tugeva EI jäät- aga ka transporti ning üldse inimese te- Eesti võib hakata põlevkivist elektri toot- mete põletamisele Iru SEJ-s (Jõelähtme gemisi ja eluviise mõjutavaks ning juh- misel tegema koostööd Jordaaniaga (ÕL Valla Leht veebruar, HM 13.3), kodus ka tivaks teguriks (EA 4). Elektriaktsiis oli 29.10). ei tohi jäätmeid põletada (HM 22.5). Ka asendumas CO2 maksuga (PM 21.5). EE Soome elektrijaama mahutit puhastanud katlas tekkivat tervisele ohtlikke nano- kasum väheneb järsult kvoodi (EP 24.9, eestlane sai tuhajääkide tõttu nelja tunni- osakesi (EP 15.5). Itaalia teadlase arvates PM 16.11) vähendamise tõttu (EE 8.2, ÄP ga surma (EE 11.2). on tervislikum põletada turvast kui prügi 7. ja 10.5, 7.9, EP 14.7). Ka pole kvoo- (EP 15.5). dimüügist (ÄL 13.6) saadud 2,7 mld kr Elektrikaabel Pärast aastaid kestnud kaalumist on AS saastet vähendanud (EP 1.8, PM 2.8). Estlinki merekaabel (ÄP 5.2, 12.9) töö- Kohtla-Järve Soojus jõudmas järeldusele, Kvoodi vähendamise vastu protestis ka tas esimese kuu täiskoormusel, peamiselt et Jõhvi ja Ahtme linnaosa kütmiseks on VKG avalike suhete juht (EP 16.7) ja va- põhja suunas (ÄP 14.2, 23.4). Kuid ka tulevikus kõige otstarbekam rajada uus litsus (EP 11.7, Sakala 13.7) ning „räus- põhjapoolt Leetu (ÄP 30.5). Kas ehita- biokütusel (puit, turvas) töötav koostoot- kav ja saastav Ida-Euroopa“ (Kaarel Ta- takse veel üks kaabel lisaks (ÄP 15.1)? misjaam (PR 22.2, 3. ja 29.8). randi määratlus), kelle näitajad on samas Põhjamaade energiasüsteemidega ühine- Kui Salme vallas taheti sooja saada tuu- ikka väga head võrreldes USA-ga (EP mine valmistab ette EE börsile viimiseks lest, siis Kärla vallas kohalikelt põldudelt 14.7). Ka otsitakse Eestis võimalust CO2 (EP 24.10). Turg avatakse 2013. aastal, niidetud heinapallidest (OmS 13.4). AS salvestamiseks geoloogilistes formatsioo- kuid juba on alla kirjutatud Baltimaade ja Kuressaare Soojus tegi ettevalmistustöid nides, esialgu Lätis (EPLVJ 1/2). Põhjamaade ühtse energiaturu lepe (PM koostootmisjaama rajamise ostuhanke EE tütarfirma Lumen Balticum on Leedu 21.11, ÄP 21.11). väljakuulutamiseks. Esmajoones saab äriregistris ja võib hakata müüma elekt- Vene elektrit tahetakse Rootsi müüa sel- koostootmisjaama tooraineks hakkpuit, rit äritarbijatele (ÄP 22.2, 10.4). EE on leks Läänemerre rajatava 5 mld kr maks- varutoormeks turvas, tulevikus ehk ka suuruselt Eestis hiiglane, kuid maailmas va kaabli kaudu (EP 22.5, ÄP 22.5). Aru- kõrrelised, nt päideroog (vt päideroost lk kääbus (EE 29.3). Eesti ettevõtete TOP- tati Tallinna–Helsingi tunneliplaani (ÄP 11) (OmS 25.4, *MM 16.5, 6.6). Tule- is oldi 2006. aastal 65., kasumi TOP-is 5.3, 2.7). vikus pole arvatavasti võimalik vedada aga 2. ja kasumi kasvu omas 3. kohal mandrilt saarele puukoort või osta hakke (ÄP TOP november). EE mõjutajatest loe valmistamiseks küttepuitu (MM 6.6). GILDTOP100-st. Nendeks on ilm Põhja- Koostootmine Kui elektrijaamades toodetud elektri hind maades, Venemaa must elekter, Gazpromi Hakati rajama Tartu Luunja koostoot- oli 41 s/kWh, siis taastuvenergiaallika- hinnakiri, Lähis-Idas juhtuda võiv, Eesti misjaama (ÄP 8.1, EP 16.1, ), Väo koos- test toodetut võib müüa põhivõrku 115 riigi dividendiahnus (EP 6.9), poliitikute tootmisjaama ehitust alustatakse 2008. s/kWh või saada toetust 84 s/kWh. Juhul, lammutamiskavad, reitinguagentuuride aastal (EP 19.10, PM 19.10, ÄP 19.10, kui koostootmisjaamas võimsusega kuni arvamus (vt lisaks ÄP 29.8), veetase ning Pealinn 24.10, Ehitaja 11). Seadusand- 10 MW kasutatakse turvast, jäätmeid või Läti, Eesti, Leedu ja Soome sisepoliiti- lus soosib taastuvenergiaallikaid kasu- põlevkivigaasi, on need arvud vastavalt ka, Brüsseli kvoodiotsused, keskkonna- tavaid koostootmisjaamasid (PM 19., 81 ja 50 s/kWh (ÄP 28.3, 17.4). Ega see poliitika, riiklik hinnakontroll, juhtkonna 20. ja 26.2). Õiguskantsler Jõks leidis, soodustus ei meeldinud paljudele (PM ambitsioonid ning töötajate motiveeritus et soodustusi andev seadus võeti vastu 19.2), samas meeldis soojatootjatele (ÄP ja oskused. Võib juhtuda, et aastal 2015 vajalike põhjendusteta (ÄP 27.6). MKM 23.2). Eestis olevat elektri hind Euroopa ostame puudujääva elektri Venemaalt (EP otsis teid antud toetuse kärpimiseks (PM madalamaid, kuid see suurenevat 2008. 16.7). Mängiti läbi stsenaarium, kui Eesti 22.10, 14.11). Iru loodab saada prügipõ- aastal kolm korda (Elekter november). peaks jääma pikemaks ajaks elektrita (EE letusploki 200 000 t põletamiseks aastas Esialgu siiski langes (PM 20.11, ÄP 24. ja 31.5). PM 13.3, EP 11.4), Väo II nõuaks aastas 21.11, EP 23.11). Alates 2008. aastast EE renoveeris Energiakeskuse (ÄP 5.1, 80 000 t prügi, kokku oluliselt enam kui tõuseb pere elektriarve 17 kr (ÄP 18.12). 9.11, Media Planet november). Kultuuri- ladestatakse Jõelähtme prügilasse. Lisaks Koostootmisjaamades nähakse võtit ka katla ehitus vanasse elektrijaama läheks on kava ehitada 100 000 t aastavõimsuse- ettevõtte energeetilisele sõltumatusele maksma 200 mln kr (PM 28.2, 6.11). EE ga koostootmisjaam Tartusse. Prügi tekib (ÄP T märts, ÄP 5.3). hakkab õhu teel leviva Internetiga Kõu aastas 360 000 t, ootame siis prügipõuda Viiratsis hakatakse sõnnikust ja biojäät- varustama kas või metsatalusid (EP 8., (EP 11.4). metest energiat tootma: 1,7 MWel ja 1,9 14., 19. ja 27.6, ÄP 19. ja 22.6, 20.7, 8.8, Väo jaama puhul huvitasid ajakirjanikke MWs (EP 15.1, 19.3, ÄP 19.3). Kui see 11.10), nõukogu sai pärast suurpuhastust eelkõige EE nõukogu esimehe kohalt lah- teade oli ajalehte jõudnud, algas Hiinas (PM 4.4, ÄP 4.4) uueks juhiks Jüri Käo kuva Urmas Sõõrumaa (ÄP 12. ja 13.4) sea-aasta (PM 16.2). Eestis nõudis talunik (ÄP 1.6, EP 13.6). Äikese levikut Ees- ja tema äia, eluaegse puidutöösturi Priit kahjutasu metssigade rikutud orasepõllu tis uuritakse (HM 9.2, EA 4, EP 16.6), Marani suhted. Viimane hakkab varus- eest (PM 8.1). Eestis tegi ilmataat sea- see löövat sisse rohkem elektriliine pidi tama jaama hakkpuidu ja muu kütusega tempe (PM 20.2). Ilmus kirjutis Valjala (Kodu Tuleohutuks 19.6). Enamasti jääb (EE 12.4). Kolme projekti maksumus on Seakasvatuse kohta (ÄP T 5). Fortum välgu temperatuur 3000 °C juurde, sees 3 mld kr. Iru jäätmejaama arendab EE. Termest plaanib Pärnusse rajada koos- võib olla kuni 28 000 °C (ÕL 25.8). Kütteks hakatakse kasutama sorteeri- tootmisjaama võimsusega 21 MWe ja 35 Eesti elektrivõrk sündis 100 aastat tagasi mata olmejäätmeid, võimsus 50 MWs MWs. Lisandub tehnoloogiline aur 10 Pärnus (Elektriala 5, Elekter november, ja 15 MWe, käivitub oletatavasti aastatel MW. Jaam hakkab kasutama freesturvast Elektrivõrk 100 2.11). Minister Parts 2010–2011. Väo I arendaja on Digismart. ja biokütust, reservkütuseks on gaas (PP otsis Eesti teed Euroopa turule (EP 2.7). Põletatakse hakkpuitu ja vanu kände kuni 17.1). EJKÜ juht Tiit Rahkemaa soovib, et enne 300 000 t/a, võimsus 55 MWs ja 25 MWe. Fossiilkütuseid tarbivate elektrijaamade elektrituru (EP 21.9, Elekter, november) Väo II arendaja on Norman Invest, küt- tulevik on Eestis jätkuvalt huviorbiidis avamist tekiks juurde uusi elektritootjaid teks kasutatakse olmejäätmeid. Võimsus (*EA 3). EE loobus kohalike venelaste (ÄP 25.4). 20 MWs ja 5 MWe. Esimene Väo omadest vahendatud igiliikurist, kus kasutatakse Energeetikud nurisesid palga üle (ÄP võib valmida 2008., teine 2010. aastal kütuse asemel 32 m sügavuses paiknevat

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 39 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

„vesioinast“, mis osutus olevat vastuolus vat kehtestada Valgevenet läbivale nafta- Kivisüsi füüsikaseadustega (EE 5.7). Soojusener- le täiendavad maksud (LL 4. ja 5. 1, EP Söe osakaal energeetikas on kasvamas giat saab tekitada vaenlase või märatseva 5.1, PM 5.1). Ennustati Vene-Valgevene (ÄP 23.5). Rahvusvahelise koostöö kor- rahvajõugu riiete all. Seda tekitab näh- liidu lõppu, mis oleks jätkuks 2001. aastal ras ehitatakse söel töötav roheline piloot- tamatu energiakiir (PM 29.1). Venemaa katkenud tolliliidule (ÄP 4.1, PM 5.1, EP koostootmisjaam võimsusega 280 000 lõhkas vaakuumpommi e „kõigi pommi- 11.1). Valgevene diktaatorit peeti julgeks kW USA-sse (ÄP 24.4). Fossiilkütuste de isa“. meheks, kuna ta söandas astuda võimsale põletamisel tekkiva CO2 saab kinni püüda naabrile vastu (ÄP 11.1). Võitjaks nafta- ja maapõue hoidlatesse pumbata (KT 1). Nafta sõjas peeti hoopiski Ukrainat (ÄP 10.1). Professor Valdma andmetel ennustatakse USA võimalik läbikukkumine Iraagis ja Venemaa ja Ukraina sõlmisid hinnaleppe aastani 2030 kõige suuremat absoluutset Afganistanis tugevdavat Venemaad ja (ÄP 6.12). Valgevene hakkas otsima Vene kasvu kivisöeelektrijaamadele, 2,8 % aas- Hiinat (PM 16.1). Mis veel hullem, Iraa- naftale asendust mujalt (PM 24.1). Gaa- tas (ÄP 8.10). Aleksei Lotman arvab, et ni naftabörs on võimeline lööma dolla- sitüli jätkuna katkes naftavoog Poolasse kui me järgmise 150 aasta jooksul põle- rile hingekella (Kullaleht 1). Sõja korral ja Saksamaale (EP 9.1, ÄP 0.1, PM 10. ja tame kiirenevas tempos sütt, siis on väga hüppaks naftabarreli hind kohe 100 ja 11.1), oldi jälle Euroopat hirmutatud ja tõenäoline, et biosfäär muutub inimesele jätkumise korral 130–150 dollarini (EP ärritatud (PM 9.1, LL 10.1). elamiskõlbmatuks (ÕL 27.1). 21.3). Raukas on seda meelt, et naftat Mööda ei saa minna ka Hodorkovski Muuga sadam (ÄP 15.1) laieneb (ÄP 9.1, jätkub sajandeiks, hind aga võib osutuda kohtuprotsessist (EP 6.1, 23.7, ÄP 24.1, Jõelähtme Valla Leht märts). 2006. aas- vastuvõtmatuks (ÄP 13.12, vt tema kir- 6. ja 8.2), mida peetakse ebaõigeks, aga tal käideldi seal 4 mln t sütt (EP 22.5). jutist lk 9–10). kuna naftamagnaat on rikas, siis las aga On võimalik, et söeterminal kolib Eestist Nafta hind on olnud püsivalt kõrge (ÄP istub (PM 8.2, EP 17.2). Võib juhtuda, et ära (PM 12.10), 22 inimest juba koondati 29.3), 2007. aasta lõpu omaga võrreldes ta jääb veel 15 aastaks trellide taha (EP (LL 27.11). Iiri firma tundis huvi Muuga siiski algul veel madal (59,89 dollarit 16.7). Ka teised Jukose töötajad mõisteti sadama ümbruse maade vastu (EP 9.7, barrel) (ÄP 12.2), soojade ilmade tõttu vangi (ÄP 7.3, 8.8), leiti ühe Jukose ra- ÄP 9.7), nad ostsidki suure maatüki (ÄP isegi 54 ja 56,31 (ÄP 8. ja 10.1), külme- jaja Juri Golubovi surnukeha (ÄP 19.1), 11.7). Söeärimehed maksid reostamise mal ajal 60 (ÄP 8.2), 62–65 (ÄP 17.5), audiitorfirma PwC Moskva kontori läbi- eest 2 mln kr trahvi (EE 15.3, LL 3.8). tormi ajal 72,9 (ÄP 16.8), aasta lõpupoo- otsimisega mõjutati Jukose kohtuprotses- Sadamas on oodata suunamuutust (HM le 80 (ÄP 14.9) ja hind noolis juba 100 si (ÄP 12.3), Jukose varad müüdi 34 mld 12.10). Keskkonnaametnike kulukas ja dollari eest (ÄP 17.8). Jukose (ÄP 18.4) dollarit barrelist ning arvati, et naftakriis haruldane mõõtemasin (EP 21.5) pole varemeilt arvati kerkivat üles Rosneft terenduvat 2015. aastal (ÄP 2., 9., 22.10, Muugas haisutekitajat leidnud (ÄP 17.1 (ÄP 14.5). Kuid Jukose tehastest jäid nad 22. ja 27.11). Hinnasihiks seati 200 dol- ja 22.1, HM 20.2, ÄP T märts, ÄP 24.5). ilma (ÄP 18.4). Hodorkovski andis Chev- larit barrel (ÄP 22.10). Aastaga tõusid Ametnike arvates on haisu masina jaoks roni kohtusse (ÄP 3.9). Ajalehes (EP 4. naftafirmade aktsiad maailmas keskmi- vähe (ÄP 17.1, 17.5). 15-tonnine kütuse- –18.7) avaldati järjejutt Hodorkovskist. selt 40 % (ÄP 20.6). Naftahinna üheks leke Muuga lahte võib tuua süüdistuse Ilves kohtus eraviisiliselt Hodorkovski tõstjaks on arenevate riikide nõudluse (ÄP 9.7). Mis teha, aga Viimsi uute ma- advokaadiga (PM 19.4). Rosneft ostab suurenemine (ÄL 28.11). Arvatavasti jade solk voolab Maardusse (PM 10.4). loobus OPEC tootmise vähendamisest, et Jukose osaluse (ÄP 28.3), RussNefti juht Paldiskis haiseb kütuseterminal (ÄP mitte anda põhjust biodiislikütuse toot- võib minna vangi (ÄP 16.5, 1. ja 29.8, 5.3). Naftaterminali uueks omanikuks miseks (ÄP 7.6). Nafta hinna tõus mõjus 6.9, EP 30.8). Seni sõltumatu Lukoil lä- sai Šveitsi firma (ÄP 17.9). soodsalt Vene börsile (ÄP 18.7). Vene- heb Kremli kontrolli alla (ÄP 14.3). Saksamaa söekaevandusi ootab kümne maa olevat teinud algust oma naftavaru- Õlifondi loomise kavad on Eestis läinud aasta pärast sulgemine (PM 31.1). Eu- de suuremaks valetamisega (PM 12.3). taas sahtlisse (EP 17.7, Harju Ekspress roopa kaevandus- ja energiaaktsiate mai- Venemaa kütusekriis Eestit ei pidanud 10.8). Õliõppusi siiski korraldati (EP 7.9). ne halvenes (ÄP 31.1). Hiinas avatakse mõjutama (ÄP16.11). Eesti majandusele Tapa kaevud haisevad ikka veel õli järele iga nädal söeelektrijaam (ÄP 6.11). Koos võib positiivset mõju avaldada Gennadi (PM 23.4). Kodutu joob poolteist liitrit Indiaga tarbivad nad 45 % maailmas ka- Timtšenko naftaäri (EP 23.1, ÄP 29.3), süütevedelikku päevas ja võib uhkeldada pronksmees aga negatiivset (Æ 1, EP 17. madala kolesterooliga (EE 5.7). sutatavast kivisöest (ÄL 28.11). ja 23.1, 10.3, ÄP 18.1). Timtšenko eks- Kavatseti ehitada Burgase-Alexandrou- pordib ligi kolmandiku Venemaa naftast poli naftajuhe (ÄP 15.3, PM 16.3). Vene- Maagaas ja gaasitoru (EE 31.5). maa ehitab uue naftajuhtme Soome (ÄP Arvamused Läänemere Gazpromi voli all Akadeemik Mihhail Bronštein ennustas 14.2). Venemaal oli kavas ühendada naf- oleva vinkuleeritud aktsiaga (EE 20.9) juba varakult Venemaa sanktsioone (ÄP talaevastik (ÄP 22.6). Euroopale on oht gaasijuhtme kohta on olnud vastakad: 24.1). Siff ja Kanajev müüsidki osaluse jääda ilma Kasahstani Kašagani leiukoha Eesti soovib põhjalikke merepõhjauurin- Muuga rahamasinas Pakterminalis (ÄP naftast, mida taheti naftajuhtmega Vene- guid (ÄP 23.2), Rootsi kardab oma julge- 18.12). Ohtlikud naftatsisternid Tallinna maast mööda viia (ÄP 24.8). Kasahstan oleku (LL 13.2, EP 15. ja 20.2, ÄP 23.2), vahel jäävad suureks ohuks edasi (PM võtab eeskuju Gazpromi võtetest kind- Poola energiajulgeoleku pärast (ÄP 23.2), 4.1). lustada kontrolli oma loodusvarade üle Soomes ohtu ei nähtud (ÄP 23.2, EP 9.3). PKN Orlen tegi detsembris 2006 Poola (ÄP 28.8). Poola tõttu muudetakse gaasitoru mars- majandusajaloo suurima tehingu, kui sai Moldovas leiti naftat (ÄP 26.2). PetroChi- ruuti (ÄP 16.7). Gaasitoru oli jätkuvalt Leedu Mažeikiu Nafta (ÄP 27.2, 2.3, 11. nal oli kavas naftatoodangut suurendada päevakorral (ÄL 20.6, ÄP 19.9, 13.11, PM ja 25. 6, 20. ja 30.7, 21.8, 10.9, 11.12) (ÄP 29.1). Venezuelas maksab bensiinilii- 5.11), seda võrreldi Molotovi-Ribbentropi väikeaktsionäridega kaubale (ÄP 9., 17. ter 57 s (EE 26.4). Euroopa firma hakkab paktiga (ÕL 14.3). Kardetakse meres üles- ja 23.1). Veebruaris teatati veel ühe Vents- Mehhiko lahes naftat otsima ja tootma paisatud põhjasetteid ja gaasilekkeid (EP pils Nafta (ÄP 15. ja 16.5) juhi vahista- (ÄP 2.5). Statoili otsingutel oli edu 1400 24.1, ÄP 25.1), aga ka setete hoovustest misest (ÄP 27.2, EP 15.5), märtsis aga m sügavuses vee all (ÄP 6.12). Iraanil ar- tingitud liikumist (EP 30.10). Ka seda, et ettevõtte ambitsioonidest saada Põhja- vatakse olevat meeletud naftavarud (EP õnnetuse korral vastutab Eesti (PM 2.8). Euroopa juhtivaks naftaterminaliks (ÄP 5.4). Osa naftaeksportijatest võivad saa- Gaasitoru alla võivad jääda väärtuslikud Logistika). Kui ajalehed hakkasid 2007. da importijad (ÄP 11.12). Rootsis puhkes rauda ja mangaani sisaldavad setted (EP aastal ilmuma, saime teada, et hoopiski välisministri Carl Bildti skandaal seoses 25.8). Väideti, et Venemaa uurib salaja Aleksandr Lukašenko ähvardab Mosk- Vostok Nafta optsioonidega (ÄP 12.1). Läänemere põhja (PM 18.1).

40 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Venemaa ei saa aru, et gaasitorust võib 21.9, PM 29.11) arvati, et meil ei ole Nafta ja gaasita oleks Venemaa majan- saada tagasitulistav energiarelv (EP (PM1.109)/on õigus rääkida endiselt kaa- duskasv näiteks väiksem edukaimast 24.1). Igor Gräzin (KesKus 4) selgitas, sa keskkonnamõju uurimises (EP 11.10). moslemiriigist (ÄP 9.4) Kasahstanist miks Eesti vajaks senisest suuremat, 12- Lausa oodati Venemaa ägedat reagee- (ÄP 23.4). Kui Illarionov tajus olukorda miilist merepiiri ja kuidas asi ära teha, et ringut (ÕL 24.9). Putinist sai ÄP (23.9) katastroofieelsena, siis Venemaa asepea- kontrollida meres toimetamist (EP 19.9, nädala kaotaja, kui lootis Eestit mõju- minister Sergei Ivanovi arvates jõuavad ÄP 20.9). Toimus Saksa-Vene gaasitrassi tada (ÄP 24.9) Soome abiga (ÄP 2.10). nad 2020. aastaks maailma viie suurema teemaline konverents “Nord Stream Nord Soomes toru ei kardetud (EP 12.9), v.a majanduse hulka. ÄP (12.6) arvates on Dream´iks”. Rein Põlluaasa ettekandest keskkonnakaitseorganisatsioonid, kel oli Ivanov Andres Ansipi hea õpilane, kuna jäi kõlama, et Gazpromi eraarmee võtab kava anda toruga seonduv aeglaselt jah- selleks ajaks oleme me tema ennustu- endale “legitiimse” õiguse rünnata (PM vatavasse Soome kohtusse (PM 19.11, se järgi jõukuselt Euroopa viie hulgas. 17.4) ükskõik millisel ettekäändel üks- ÄP 19.11). Arvati, et meie „ei“ toob kaasa Juba aasta pärast liituvat Eesti esimese kõik millist riiki ja torujuhtme ohutuse Rootsi „ei“ (EE 27.9). Rootsis nenditi, et Balti riigina rikaste riikidega, täpsemalt kaitsmine annaks ettekäändeid juurdegi gaasijuhe on puhas äriprojekt (EP 6.11), OECD-ga (Majandusliku Koostöö ja (PM 14.4, ÄP 6.7, 17.10, KesKus 8). Lää- valitsus toru nihutamist ei nõua (EP 1.11, Arengu Organisatsioon) (EP 17.5). nemeres võib hakata seilama Venemaa PM 1.11). Rootsi opositsioon oli toru vas- Merkel ründas Schröderit töökoha pärast parimas korras sõjalaevastik (EP 25.7), tu (LL 27.11) ja nende keskkonnaminister Gazpromis (PM 4.12). Uudiseks oli, et seda laevastikku juba kasvatati (EP 21. soovis nihutada toru ida poole (ÄP 1.11, Saksamaale tuleb Gazpromi gaasihoidla ja 26.6). Kas jaamast Suursaarel kujuneb EP 2.11). Samas aga ei taheta Venemaalt (ÄP 30.11), Tšehhi viiakse toru haru (ÄP uus salasilm piiril (PM 10.10)? Räägiti ka 100 mln Rootsi krooni Gotlandi sadama- 5.11). Soome Pan-Euroopa Instituudi pro- Nord Streami Gotlandi baasist (PM 2.8, le, kuna see võtab ära võimaluse projekti fessor Karl Liuhto ütles, et toruprojekt tu- ÄP 21.8). Keith C. Smith Strateegiliste erapooletult suhtuda (ÄP 28.11). Loodeti leks praegusel kujul sulgeda (ÄP 26.11). ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusest EL-i arusaamisele jõudmist, et talle pole Poolas arvati, et projekt on halvasti ette Washingtonis teeb EL-ile etteheite, et nad seda toru vaja (EP 19.9, 3.10). Paet soo- valmistatud ja võib peatuda (PM 7.11). vaatavad pealt, kuidas Venemaa kasutab viks EL-ile ühtset mereruumi (EP 20.11). Euroopa Komisjoni energiavolinik ütles, gaasitoru uute liikmesriikide vastu (ÄP Andrei Hvostov kirjutas gaasitorust ob- et Nord Stream tuleb vee alla või ei tule 4.4). Meil aga lekkisid torusse puutuvad sessiivkompulsiivselt (EE 20.9). üldse (EE 8.11). riigisaladused (EP 24.9). Justiitsminister Rein Lang soovitas ühel Kunagi räägiti Läänemere gaasitoru alter- Praegu laiutab Soome lahes Soome ja protestinud Vene ministril kaevata Eesti natiivist Amberi trassist mööda maismaad Eesti vahel 6-miiline vaba koridor. Aasta mereuuringutest keeldumise eest kohtus- läbi Läti, Leedu ja Poola (EP 25.7, 23.11, alguse seisuga kulgenuks toru kohati vaid se, kui ta on veendunud, et Eesti rikkus ÄP 25.7). Paet kordas selle jutu üle (PM 500 m kauguselt Eesti majanduspiirist ÜRO mereõiguste konventsiooni (ÄP 29.10). Teravmeelitseja väitis, et Amber (EP 24.1). Samas aga polnud trass lõpli- 18.10). 2007. aasta lõpuni polnud kee- hääldub nagu ämber, kuna selle rajamisel kult veel paika pandud (ÄP 5.3) ja ehitus gi meie eid vaidlustatud (EP 20.10, ÄP tuleb kokku leppida tuhandete maaoma- võivat venida (ÄP 12.2). Ansip keeldus 22.10), Venemaal loodeti saada meilt nikega (EP 2.11). Schröderiga (EP 21.4) kohtumast (ÄP ehitusluba (PM 12.11). Nord Stream sõl- Ungarist võib saada gaasi eksportija (EP 8.5). Räägiti, et Eesti saaks gaasijuhet mis olulise tarnelepingu (ÄP 9.11), sai 28.3). Venemaa on huvitatud gaasikartel- maksustada (EE 12.4). Uueks Kalevipoja välispartneriks StatoilHydro ja Gasumi list (EP 11. ja 12.4, PM 11.4, ÄP 11. ja monumendi kavandi lahenduseks merre (ÄP 26.10, PM 7.11). Toruärist osaluse 12.4) Iraaniga (EP 30.1, ÄP 5.2, 27.3). on pakutud „Kalevipoeg torujuhet tunnis- ostmisest olid huvitatud veel Prantsusmaa Julia Tõmošenko pidas Venemaa selle- tamas“ (EP 2.6, 13.9). ettevõtted (ÄP 11.10). Gazpromi arvates suunalist poliitikat lühinägelikuks (EP Kui selgus, et Gazprom tahab nihutada viivitusi toru ehituses ei tule (ÄP 25.10). 7.3). Läänele ei meeldi ka, et Armeenia trassi Eesti majandusvetesse (EP 5., 12. Gaasitoru asukohast kirjutati jätkuvalt otsib koostööd Iraaniga (EP 27.3), samuti ja 17.4, 5.6, LL 12.4, PM 12. ja 14.4, veel 2007. aasta lõpupoole (PM 10.11). venelaste kava nurjata Kaspia mere alust 20.9, 20.9, ÄP 5. ja 12.4, 20.9), oldi Ees- Toru maksumus on 10 mld € (ÄP 27.6). (ÄP 4.6) Türkmenistanist (ÄP 21.5) läh- tis kas seda meelt, et Eesti peaks andma Vaja oleks merre kaht toru, kuna üks ei tuvat gaasijuhet selliselt, et see ei läbi Ve- loa ja osalema gaasitrassi ühisuuringutes jõua vajalikus koguses gaasi edastada nemaad (ÄP 14.5). Seda 3300 km pikkust (EP 13.9, 1.10) või, et mitte (EP 10. 20. (ÄP 6.12). juhet nimetatakse Nabuccoks (ÄP 20.9). ja 24.9). Valitsus ei tohtinud viivitada Valgevene gaasivõlg Venemaale jäi EL pole poliitilist tahet selles küsimuses vastusega (EE 26.4, EP 27.7), kui oli üles (ÄP 25.7, EÜ 4.8), ja oli oodata, et näidanud (EP 5.4, 9.10), olgugi, et on asja õige aeg, öeldi ei (EP 20. ja 21.9). Mart Gazprom ostab poole Beltransgazi aktsia- arutanud (PM 5.10). USA on selles suu- Laar oli oma ei-sõna põhjalikult selgi- test (ÄP 22.5). Gaasitarneid Valgevenesse nas tegutsenud (ÄP 23.8). Nüüd maksab tanud (ÄP 14.9, ÄP 17.9, KesKus 10). lubatigi vähendada (PM 2.8). Taastusid Venemaa Türkmenistani gaasi eest poole Savisaar nägi torus julgeolekuriske (ÕL gaasitarned Gruusiasse ja Armeeniasse kõrgemat hinda (ÄP 29.11). 15.9). Kivisildniku unistuseks oli toru- (ÄP 22.8). Ukraina presidendivalimisi Venemaa lubas Valgevenesse ehitada tei- maisne ühiskond (KesKus 10). Tiit Vähi püüti mõjutada 1,3 mld dollari suuruse se gaasitoru (ÄP 21.10), kas sellel ehitu- nägi torujuhtmes kasulõikamisvahendit gaasivõla meeldetuletamisega (ÄP 3. ja sel on seos sõlmitava raketikilbi vastase (EP 2. ja 24.8, 15.9, ÄP 27.8, 19.9, ÄL 4.10, PM 5.10, ÄP 10.10), energiarelvaga kokkuleppega (PM 24.10)? Toru lisatakse 29.8, 10.10). Torurajajad ei kahelnud loa vibutati ka pärast valimisi (EP 4.10). arvatavasti Jamali–Euroopa gaasijuhtme- saamises (EP 2.8, 13.9). Tallinnas peeti Tuleb arvestada, et Venemaa majandus on le (EP 23.10). Vedelgaasi soovitati küt- maha rahvusvaheline arutelu nn Põhjavoo olnud edukas maavarade tõttu. Nii on näi- miseks (ÄP 26.3), põlevat tahmajäägita keskkonnaohtlikkusest Läänemerele (HM teks nende aktsiaturg tõusnud 12 aastaga (ÄP T 4). 21.7, ÄP 21.9). ETA energeetikanõukogu 20 korda (ÄP 17.4). 1990. aastaga võr- Kremlil oli kava parandada Gazpromi esimees Endel Lippmaa arvutas välja, et reldes on gaasitööstus kasvanud 110 %, mainet (ÄP 17.1, 15.10, EP 27.9), Jüri torus oleva gaasi täielik plahvatus võr- kuid endine presidendinõunik Andrei Il- Estami firma selleks enam ei sobinud (ÄP duks 50 Hirošimaga (EE 20.9). Eks nii larionov on selgitanud, et Venemaa osa- 23.8). Gazpromi tulevane 300 m kõrge selle kui teiste teadusvimkade tõttu tuligi kaal maailma riikide kogutoodangus on peakorter võib rikkuda Peterburi ajaloo- akadeemikule Eesti parun Münchhauseni 2,5 %, mis on viimase 500 aasta kõige list siluetti (EP 22.6). Gaasitülide mõju- tiitel (ÄP 21.9). halvem näitaja. 1913. aastal oli see Vene- vaim põhjus seisneb arvatavasti püüdes Pärast toru-uuringute keelustamist (ÄP maa praegustes piirides 5,2 % (EE 14.6). saada rohkem raha (PM 19.1). Probleemi-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 41 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE pundar oli seotud ka Rosukrenergoga (ÄP ennustas gaasi hinna tõusu kuni 30 % päikesepatarei on aga elektri tootja (Ho- 30.7). Venemaa kohus lubab Gazpromil (ÄP 14.5, 23. ja 31.8, LL 3.8, EP 31.8, risont 6). Vilbaste Põhikool viiakse üle osta kokku kõik gaasitootjad (ÄP 16.1). 22.10), Euroopa tasemele (ÄL 22.8), s.o maaküttele (Koit 19.7). Õhksoojuspum- Briti naftafirma BP loobus Irkutski ob- 1000 m3 eest 260 dollarit (LL 27.11), Eu- padest loe (TM 1 ja 3), geotermaalener- lasti gaasimaardla evitamisest (ÄP 25.6). roopas võib hind tõusta 300 dollarini (ÄP giast (TM 4). Uus energiavõimalus on Ka mujal maailmas on gaasi- ja naftava- 14.11). Eesti kavandab ennast ühendada graniidisoojus (PM 27.1). rud riigifirmade kätte minemas (ÄL 2.5). Soome gaasitorustikuga (ÄP 15.5). Lee- Toimub võidujooks Arktika maavaradele dus tõuseb gaasi hind 69 % (ÄP 4.12). Vesi (PM 2.8, EP 23. ja 26.7, 4.8, 22.9, ÄL Alustati gaasitrassi ehitust Jõgeva ja Põlt- Eestis arvatakse, et hüdroenergia tekitab 29.8, ÄP 4.7, 6.8). TTÜ geoloogiainsti- samaa vahel (VM 23. ja 25.1, VU 19.9, loodusele kahju, Enno arvates saab see tuudi direktor Alvar Soesoo arvates on ka 10.10, PM 9.10). Salapärasele Ukraina olla ka roheline (EL 7). Paisjärvede ka- Eestil asja Arktikasse (EP 23.8). Terav- miljardärile kuuluv Nitrofert (PR 23.10, lastik olevat liigivaene (HM 16.11). Äksis mägedes kuulub Eestile miljardeid tonne ÄP 24.10, EP 25.10) kavatses osta Ukrai- plaanitseti puhastada Mudajõge ja ehitada kivisütt (ÄP 13.8). Kui uskuda raamatus- nas tehase (ÄP 17.9, 12.11, PR 13.11). hüdroelektrijaam (VM 6.12). Põltsamaa se „Kalevipoeg“ kirja pandud reisi kirjel- Eesti gaasijuttude hulka kuuluvad näiteks paisjärv rekonstrueeritakse, ehitatakse dust maailma lõppu, ei ole mingit kaht- keelud ehitada maja gaasimahuti kõrvale uus sild ja hüdrojaam (VM 20.9). lust, et see lõpp oli põhjapoolus. Siit aga (ÄP 5.4), et Eesti Gaasi pikaajaline juht Jägala juga on kevadeti ja ka sügisel järeldub, et see kuulub hoopiski Eestile Aarne Saar pani ameti maha (ÄP 7.5). veerohke (EP 22.1, 11.12), nüüd on ka (Areen 16.8). Kanada on rajamas poolu- Ja vast ka see, et kunagi sõltus Venemaa eestlane joast süstaga alla laskunud (HM sest 600 km kaugusele sõjaväebaasi (EP Eesti (loe: põlevkivi-)gaasist (EE 5.4). 30.3). Tuhala ja Kirna energiasammaste 13.8). Jõuluvana tuletas riigikogulastele Tehas ja trass Leningradi valmis 1948. taolisi ei pidavat maailmas olema (EE meelde eestlaste Antarktika ekspeditsioo- aasta lõpus sõjavangide abil. Eesti hak- 9.8). Tuhala karstialale sooviti tiheasus- ni (EP 17.12). kas oma gaasi saama 1953. aastal. 1957. tust rajada (HM 20.2). aastal hakkas Leningrad saama Stavropo- Medvedjev li maagaasi ja peagi hakkas seda ostma ka Eesti. Gaasivabrikud lammutati Kohtla- Tuuleenergia Aleksandr Medvedjevi nimi on olnud Järvel 20 aastat tagasi (EE 5.4). Eestist sai Euroopa Tuuleenergia As- ajakirjanduses ka enne seda, kui temast sotsiatsiooni liige (Energia november). sai Venemaa ametlik presidendikandi- Päike Tuuleenergia poolt ja vastu avaldati nagu daat. Gazpromi „number kaks“ mehena eelmistel aastatel palju artikleid (ÄP 18.1, Ilmus kirjutis Päikese töö kohta (TM 11). kritiseeris ta veel algusjärgus EK ideid 2.2, KT 2, EP 22.3, MaM 5). Kasutamist Päikest uuriti ka õhupallilt (PM 29.10). sundida elektri- ja gaasitootjaid loobuma kannustab EL-i rohelise energia nõue (ÄP Päike ei pidavat kliimat soojendama, oma tarnevõrgustikest kui „kõige absurd- 16.2). MKM-is arvati, et Eestile sobiks seega ikka inimene (EP 12.7). Anto Rau- semat ideed maailmamajanduse ajaloos“ tuule abil toota 5–7 % tarbitavast elektrist kase arvates kliima küll soojeneb, kuid (EP 17.10, PM 26.10). Medvedjev oli ja seda peaks riik toetama, roheliste arva- ka usin gaasikraanide kinnikeeraja (ÄP inimese osa on selles hinnanguliselt vaid 0,17–0,20 %. Tänini polevat selge, kas tes peaks see olema 10–15 %, aga miks 14.12). Arutati Eestis kasvanud Jakunini ka mitte koguvajaduse katmine (ÄP 2.2). võimalusi seoses presidendivalimistega CO2 põhjustab kliima soojenemist, või vastupidi (ML 27.12). Hoiduda tuleks Seni kuni pole pumpelektrijaamu, tuleb (ÄP 12.10). Moskva künismist suhetes tanoreksiast e päikeselembusest (EP tuulikuid tasakaalustada näiteks soojus- EL-iga räägitakse esialgu ikka seoses 8.1). Avaldati arvamust, et EE monopo- elektrijaamadega (KT 8). Samas aga võib Putini nimega (PM15.11). Medvedjev list päästavad päikesepatareid (EP 7.3). tuuleturbiine varustada elektrolüüseritega pakkus presidendivalimiste õnnestumise Päikeseenergia tootmiseks on vaja teada (KT 8). korral Putinit endale peaministriks (PM päikesekiirgusfronte (KT 6). Päikese abil Tuuleenergiale pannakse pahaks näiteks 5.11, ÄP 17.12). Medvedjev sündis 1965. saab toota tarbevett (KT 2). Valgas kerkis seda, et isegi kui me kogu elektritarbe aastal Leningradis haritlaste peres, asus esimene (energiat säästev) passiivmaja katame tuulega, on selle kasutegur tu- 21-aastaselt tööle Putini alluvuses. On (ÄL 17.8, Oma Maja 11). Prangli rahva- handiku protsendi ligi (M&M 17.1). Tuu- nagu Putin kehaliselt aktiivne (jooga) (ÄP maja tahetakse viia päikeseküttele (HM leelektri potentsiaal on teistel andmetel 14.12). Medvedjev hoiatas, et gaasihinda 9.11). TTÜ teadlased ehitaksid Eestisse Eestis niivõrd suur, et ületab ajuti isegi tõstab juba nimetatud EK kava energia 3–4,5 mld kr maksva päikesepaneelide nõudlust. Arendajad on soovinud Eestisse infrastruktuur ja tootmine lahutada (ÄP tehase (ÄP 3.5, 4.9). President Rüütel paigaldada üle 600 MW tuulikuid, samas 26.11). Euroopa Komisjoni energiavo- kavatses kodu tarbeks ammutada energiat on näiteks Eesti minimaalne tarbimine linik Andris Piebalgs oligi see, kes tegi päikeselt ja tuulelt (PM 31.10). suvel alla 400 MW (ML 22.2). Medvedjevile meelepaha ideega suuren- Portugalis ja Hispaanias avati päikese- Töös olnud tuuleprojekte loendati 13 (ÄP dada energeetikas konkurentsivabadust elektrijaam (ÄP 30.3, 20.9). Hispaanias 2.2). Kunda Hiiemäe tuulepargiga oli se- (EE 8.11). on kohustus paigaldada uusehitistele päi- gadusi (EP 18.10), Jüri Mõis käis taarau- kesepatareid (EP 19.4). Hispaania päike- sulistega kohut (ÄP 30.1), kord justkui Eesti ja maagaas setorni tuleb 600 pööratavat teraspeeglit. lubati ehitada (21.2, EP 21.7), siis aga Biogaasi vaadeldi kui maagaasi asendajat Elekter saadakse 200 °C auru abil (ÄL mitte (Æ 5). Kõige uuem ja suurem tuu- (MaM 4). 23.5). Peeter Kaljuste hakkab Hispaanias lepark asuvat Lääne-Virumaa idaservas Läti suure imamisvõimega kuni 770 m müüma päikeseenergial töötavaid villasid Tallinna–Narva maantee ääres Tüükris sügavuses paiknev 50 m paksune lub- (EE 31.5). Iisraelis tehti ettevalmistusi (PR 22.3). jakivikiht, mis avastati naftaluure aegu, täielikult päikeseenergiale üleminekuks Kirjutisi ilmus Hanilast kui tuuleenergee- mahutab nüüd Eesti maagaasi tagavara (ÄP 22.8). Rootsis katavad katusele pai- tika vallast (MaM 1), Ruhnu tuulepargist (EE 5.4). 2005. aastal saadi sealt 544 mln galdatatud päikesekollektorid u 50 % (ÄP 7.3, PM 24.10, EP 19.11), Pakri tuu- m3 gaasi. Venemaad vihastati avaldusega, maja sooja tarbevee vajadusest. Tehti lepargist (EE 4.10), EE ettevõtmistest et nad peaksid müüma oma osaluse Eesti arvestus, et kui Rootsis 800 000 korterit tuuleparkide rajamisel (ÄP 30.1, 13.11, Gaasis, kuna EL-is peab tootmine ja va- paigaldaksid kollektorid, saaks nende EP 13.11), k.a Balti Elektrijaama tuhaväl- hendamine olema lahus (ÄP 21.6, 11.7). arvel hoida kokku 8 tuumaelektrijaamas jale (PR 31.1), Viru-Nigula tuulepargist Eesti aga soovib erandit, et torud jääks toodetud energia (VM 3.7). (EP 10.3, 10.9, ÄP 14.3, EE 12.7), Os- Eesti Gaasile alles (EP 1.11). Eesti Gaas Tuletati meelde, et patarei on salvesti, mussaare tuulikutest (EP 20.7), Hiiu ma-

42 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE dalale rajatavatest tuulikutest (EP 20.7), mustade aukudega seoses oleva ülisuure Eesti vajadusest (PM 8.1, ÄP 15.2), kuni Peipsi tuulikutest (ÄP 23.10), Ruhnu saa- energiaga kosmilise kiirguse mõistatuse 30 % (ÄP 13.6), jääks hilisema arutluse re üleminekust tuuleenergiale (EP 15.9), (EE 15.11). Tume energia paisutavat Uni- küsimuseks (EP 15.2), on saladus (ÄP väiketarbijate tuulegeneraatoritest (EP versumit ikka kiiremini, nii et supernoo- 20.4) või on varemräägitust väiksem (PM 19.4, KT 6, Oma Maja 11), sõltumatutest vade heledus väheneb (EE 1.11). 4.1), aga on ka arutatud, et Leedu 500 päikese- ja tuuleelektrijaamadest (KT 6). MW läheks meile maksma 1 mld €, lisaks Hiiumaa lähistele rajatav 200 tuulikust Tuumajaam meie endi Narva uued põlevkivivõimsu- koosnev park läheks 30 mln kr maksma EL andis rohelise tee tuumajaamadele sed 600–800 MW veel sama palju (ÄL (EP 20.4, ÄP 26.4). Baltimaade suurima (ÄP 11.1). Samas ollakse Eestis valmis 12.9). Samas on leedukatel olnud soov Aulepa tuulepargi EE-le 27 mln kr eest minema kas või rohukõrtega nii tuuma- oma osa suurendada (PM 3.1). Leedus maha müünud ärimehed suunduvad Eu- jaama kui põlevkivikaevanduste vastu on räägitud peamiselt enda huvist, vä- roopa energeetikaturule (PM 13.11). (*MaM 1). Anto Raukas ja Marek Strand hem partnerite omast (PM 7.12). Leedu Lehest saime teada, et Eesti Playboy berg (KesKus 4) arutasid tuumajaama jaamast on ka poolakad (ÄP 13.6, EP 13. kirjastajate hulgas on ka tuulepargispet- (EA 1–3) ja tuulikute küsimust. Raukas ja 18.6, 10.7, 12.10) huvitatud (PM 5. ja sialist (EE 11.10). Klatšijuttude hulka pole rahul EE tuumauuringute (ÄP 13.3) 10.1, 15.2, EP 10.1, 5.2, ÄP 10.1), nad tuleks liigitada ÄP (10.8) pikem artik- salatsemisega (ÄP 27.2) ja jätkab ise soovisid saada kolmandiku (EP 14.8, ÄP kel Sõnajalgadest, kes on ka tuuleparke selgitustööd (PM 8.1, EP 10.1, Horisont 15.10, PM 24.10) või 1000–1200 MW rajanud. Saarlased kardavad, et Angla 3, VU 14.9). Ta pidas roheliste energia- (PM 23.10). Või ehitavad hoopiski jaama tuulikumäest tehakse tüüpiline pealinlik alaseid lubadusi kattetuks (ÄP 10.1). Poolasse (PM 6.11). Igaks juhuks kavan- laadaplats (PM 20.12). Saaremaa va- Rohelised olid vastu Ignalina projektile dab Leedu gaasielektrijaama Kaunasesse nad tuulikud aga tuleks kaitse alla võtta (PM 11.1, ÄP 11.1, Grüüne 1–2, PR 20.3, (EP 23.10). (PM 17.12). Vallad peaksid omama roh- EÜ 7.7). Strandberg pidas masendavaks, Jätkus AS Steri kohtulahing Keskkonna- kem sõnaõigust tuuleenergia vallas (PM kui tuumareaktor oleks valitud korpora- ministeeriumiga (ÄP 13.7, 16.1, 22. ja 22.3). Tuulegeneraatorite tootja Vestas tiivsuse seksikuse sümboliks (EP 13.3). 23.8, 3. ja 26.9, PM 31.1 Æ 3, EP 11.7, Wind jõudis kasumisse (ÄP 21.3, 7.11). Rahulolematuid on teisigi (ÄP 23.2, PM 1. ja 13.9, 9. ja 26.10, HM 24. ja 28.8, 18. Tuuleenergia olevat odavam söeenergiast 16.3). Olulised olid vaidlejatele ka Lee- ja 21.9). Rahumeelne aatom tapvat ikkagi (ÄP 10.1). du tuumajaama keskkonnamõjud (ML 9., üksnes baktereid (ÄP 3.9). Kiirgustege- 11., 18. ja 25.10, 1. ja 8.11). vuse alustamiseks on vaja luba (ÄP 17.9). Planeedid energiaallikana EE saladustest seoses tuumajaama ta- Lõpuks Steri tehas käivitus (EP 26.9, ÄP Arutati, mille ümber pöörleb Universum suvusuuringutega kirjutati pikemalt (vt 19.9). (PM 6.10). Jakob von Uexküll on arva- EE 22.2). Ajalehes toodi võrdlus elektri Eestis puudub radioaktiivsete ainete la- musel, et on vaja hakata taas koos oma hinnale (s/kWh), mis on avatud tsükliga destuspaik (ÄP 14.3). Nii on EE-l lihtne planeediga elama (EP 12.1). Kuid ikkagi maagaasiturbiinil 161, merre paigutatud öelda, et tuumajäätmeid Eestisse ei la- on meil soov leida Maa-sarnaseid planee- tuulegeneraatoril 139, kivisöe tolmpõ- dustata (ÄP 6.3). Samas pole Leedu uue te (PM 6.1), üks juba on leitud väljaspool letamisel koos CO2 ladustamisega 95 jaama tuumajäätmete probleem veel la- Päikesesüsteemi, kus temperatuuri tõttu ja tuumareaktoril 62 s/kWh. Leiti, et hendust saanud (ÄP 15.2). Raukas ei näe võib vett olla vedelal kujul (EP 12. ja välismaa tuumajaamadesse investeeri- takistust nende Eestisse ladustamisele +26.4). Kuu ohud on enam-vähem tea- mine on Eestile ohtlik (ÄL 3.10). Samas (EP 10.1). Oleme ju Sillamäe uraanijärve da (PM 27.1, EP 20.7). Sinna müüakse aga ikkagi jätkatakse arutelu, kas tuul, likvideerinud (Kroonika 2.10). Paldiski kruntegi (ÄP 22.6). Jaapanlased saatsid põlevkivi või aatom (EP 1.3). Valitsus tuumaobjekti peahoone tehti korda (PM sinna oma esimese sondi (EP 15.9). Ve- tegutseb kokkulepete suunas (ÄP 30.5, 6. ja 12.10, EP 12.10). „Pentagon“ on nemaa kosmosekompanii ülem rääkis EP 6.7). Mati Valdma arvates pole Eestis lammutatud (ÄP 30.6, HM 16.10). Radio- plaanist luua Kuule 2015. aastaks baasi, tuumajaama jaoks piisavat koormust (ÄP aktiivsed jäätmed ei kao Paldiskist niipea, et kaevandada täiuslikku kütuseallikat 19.11). Leedu jaam, mida nimetati seni lähiaastatel hakatakse neid sinna hoopis heelium-3. Kuul leidub seda ohtralt, kuna Ignalina-2, sai asukoha järgi nimeks Visa- juurde tooma (ÕL 5. ja 12.10). seal puudub atmosfäär ning magnetväli, ginase aatomielektrijaam (ÄP 4.9). Jaam Leedus tahetakse luua meie EE-st suurem mis takistaks heelium-3-l kosmosest pla- valmivat aastal 2015 (PM 28.11, 28.12). energiagigant (ÄP 26.3) ja pürgida Vene- needile sadada (ÕL 29.12). Kas Ignalina on äriprojekt või puhas po- maa energiast vabaks (EP 16.2). Segab Marsil teatakse üle 40 jääaja, seal on vana liitika (EE 8.11)? kas või asjaolu, et nende tuumajaama jääkoorik ja poorne noorem jää (EP 14.9). Kuhu ehitada Eesti oma tuumajaam? Kas gaasküttel reservjaam kuulub Gazpro- Titaanil täidab näiteks energeetikute unis- Muuga lahte mere põhja (ÕL 20.6, ÄL mile (EP 21.3) ja et Venemaal tuntakse tus metaan sama rolli, mis vesi Maal (PM 20.6) või Raekoja platsile (ÄP 25.1, EP huvi Leedu tuumaprojekti vastu (ÄP 1.3). 6.1). Maa koledaks kaksikuks nimetatud 3.12)? Sillamäe linnapea soovitas Maardu Arutati General Electricu osavõttu Leedu Veenusel sähvib nagu meil välku. Päris linna alla graniidikaevandusse (ÄP 8.7, reaktorite ehitamisest (ÄP 25.1). EK pa- ammu laiusid Veenusel mered ja ookea- ÕL 16.8, 18.11). Sooviti veel Põhja-Ees- neks Ignalina jaama kinni (ÄP 2.4). Kui nid, mis on tänaseks ära kuivanud (PM tisse (EP 9.7), täpsemalt Sillamäele (LL uue ehitus venib (EP 28.9, ÄP 23.11) või 29.11, EE 13.12). Venelased sõidavad 27.11, PM 27.11, ÕL 28.11), kuid jaama vana pannakse kinni, siis kust kohast mängukosmosejaamas 1,5 aastat Veenu- võib ka üürida (ÄP 26.4). Millal ehitada saada elektrit (EP 26.9)? Alles see oli kui sele (EP 29.12). (ÄP 11.1, 18.4, EE 25.1)? Et tuumaener- Leedu jaam seiskus (EP 10.11, ÄP 12.11, Varem oletati, et planeetide sees võivad gia tuleb (PR 20.3) või et jaama on vaja PM 10. ja 13.11, ÕL 10.11). töötada tuumareaktorid, nüüd oletatak- ehitada, arvas ka EE juhatuse eksesimees Rootsis purunes müüt tuumajaamade tur- se, et selline reaktor võib paikneda meie Gunnar Okk (PM 16.2). Eesti teadlane valisusest (EP 31.1, 17.4, 31.7, PM 31.1, Maa sees. Gaboni Vabariigis Oklo uraa- loob USA-s tuumajaama, mis võib viia 5.2, ÄP 16. ja 19.2). Tuumajaam sai pom- nimaardlas avastatud iseeneslikest geo- inimese ühel päeval Marsile (EE 11.10). miähvarduse (ÄP 22.3). Poliitikud aga reaktoritest on tehtud juttu kui millestki Ignalina tuumajaam valmistus ühtaegu hakkasid tuumaenergeetikale panustama olnust (Horisont 6). sünnipäevaks aastal 2009 ja peiedeks (EP (ÄP 3.4). Meie noored juba õpivad Rootsi Fragmentaarses (?) (EP 12.4) Universu- 14.9). Kui ehitada osalusega tuumajaam Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis tuu- mis moodustab tume aine nn tellingud Leetu, oleks Eesti osa alates nullist (PM maenergeetika spetsialistideks (Elekter nähtavale Universumile (EP 9.1). Tead- 8.1) kuni 22 % (ÄP 5.3, Leedus pilati november). lased lahendasid üle 40 aasta vanuse võidust eestlaste üle – EE 15.3), 25–30 % Soome uue tuumajaama valmimine hi-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 43 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE linevat (ÄL 15.8), uus on kavandamisel Kirjandus OS – Oil Shale (ÄP 3.4). Eesti tahaks osaleda ka Soome 01 Liive, S. Oil shale energetics in Es- tuumaprojektis (EP 15.6, 6.8, PM 18.10, EA – Elektriala tonia ÄP 14. ja 18.9, 19.10). Ehitajad juba on 02 Rudi, Ü. Taastuvate energiaallikate 02S Hamburg, A. Estonian national en- seal tööl (EE 27.9). Soome poole kum- kasutamist soodustavad ja pidurdavad ergy strategy mardamisega saaksime Poola tuuma- faktorid Euroopa Liidu uutes liikmeriiki- O4 Mötlep, R., Kirsimäe, K., Talviste, P., nõudmisi ohjeldada (EP 14.9). des. Summary: Factors that promote and Puura, E., Jürgenson, E. Mineral compo- Merkel muutis meelt tuumaenergia ka- binder the use of sources of renewable sition of Estonian oil shale semi-coke suks (ÄP 9.7), samas aga üks Saksamaa energy sources in new Members States sediments jaam suleti (ÄP 23.7). EL võib rahastada of the European Union PM – Postimees Leedu tuumajaama (PM 20.10). Jaapani 03 Meriste, T. Fossiilkütuseid tarbivate 26.3. Telgmaa, J. Üksik saareke energee- tuumajaam lekkis maavärina tõttu (EP elektrijaamade tulevik. Summary: The tikameres 18.7). Valgevene kavandab tuumajaama future of electrical power stations that ehitada (EP 12.10). Vanimast USA tuu- run on fossil fuels PP – Pärnu Postimees majaamast sai turismiobjekt (ÄP 25.9). 06 Rudi, Ü. WECi XX kongress andis 25.05. Paluoja, S. Intervjuu: Kuresoo an- Venelased pakuvad EE-le Sosnovõi Bori võrdsed õigused kõigile energiaallikatele th nab taastajatele spikri. Marko Kohv, ELFi (EP 11.1) elektrit (ÄP 2.3), kas või uue ka tulevikus. The 20 Congress of the märgalade projekti juht rajatava kaabli kaudu, et müüa Läände WTC granted equal rights to all energy 30.05. Jürisson, A. Otsustamisel on Rää- edasi (ÄP 3.3, EP 9.3). Anto Raukas jt sources ma raba tulevik käisid Vene jaama vaatamas (EP 5.4). EJES – Estonian Journal of Earth Riigikogu Teataja Ukrainal oli samuti kava müüa Eesti Sciences kaudu elektrit (ÄP 18.1). Bulgaaria pidi 16 Jürgens, A. Põlevkivi kasutamise aren- 03 Puura, V., Puura, E. Origins, composi- gukava koostamine oli laiaulatusliku kaa- EL-i pääsemiseks sulgema tuumajaama tion, and technological and environmen- (EP 31.7). Uut jaama aga tahetakse ehita- samise õppetund. Summary: Compiling tal problems of utilization of oil shales the development plan for use of oil shale: da arvatavate maavärinate piirkonda (ÄP (vol 56, No 3) 7.12). Meie ise oleks huvitatud elektri- a lesson in extensive involvment liinide ühendamist Poola omadega (ÄP EL – Eesti Loodus PR – Põhjarannik 7.3). Putinil on kava ehitada 12 aastaga 09 Liblik, V. Kirde-Eesti keskkonna hul- 10.01. Kriis, K. Poolkoksimägede sulge- 26 tuumaelektrijaama (EP 21.4), lisaks lud ajad on möödas mine hävitab 80 hektarit haljastust hüdro- ja söeenergial töötavaid jaamu, et EM – Eesti Mets 23.08. Purga, J. Tsemenditehas – põlev- oleks piisavalt gaasi ja naftat välismaale 01 Kaubi, U. Eesti puitkütuse tuleviku- kivitööstuse vajalik osa müüa (ÄP 27.4). väljavaated 31.08. Kogerman, A. Ei saa läbi põlev- Hiinlased ehitavad tuumapatareiga kos- 04 Karoles, K. Metsakaitse- ja metsa- kivita moseautosid (LL 5.4). Nõudlus uraani uuendamiskeskusel rohkesti tegevus- 11.09. Reinsalu, E. Põlevkivisaaste mak- järele on maailmas kasvanud (ÄP 29.3). valdkondi sustamine pole lihtne Selle hinna kahekordistamisel kallineb 21.09.Tamkivi, J. Põlevkiviõli kasumlik- saadav elekter 11 % (ÄP 22.8). Häire – Häire 112 kus tuleb Eesti keskkonna arvelt Poloonium-210 võeti salamõrvade arse- 04 Raidna, R. Mõtisklusi Elviste raba nali (EP 24.1). Gruusias tabati pommiks tulekahjust VM – Valgamaalane kõlbliku uraani smugeldaja (PM 26.1, EP 19.04. Uibo, M. Ettevõtja püüab naftašei- KT – Keskkonnatehnika gid põhu abil pika ninaga jätta 27.1). Andmekaitse takistab 4832 Tšer- 03 Kikas, T, Kask, Ü. Saare maakonna nobõli avarii likvideerimisele viidud Eesti roostike satelliidifotode töötlemise tule- WT – Wõrumaa Teataja mehe terviseuuringuid (PM 22.2). Avarii mused üle elanud linn on maailma saastatum Æ – Ärielu 04 Sagur, K. Raiejäätmed kui taastuv 01 Ramler, G. Odav toit versus ökoküte (ÄP 31.1). EBRD eraldas sealse reaktori energiaallikas sakrofaagi kaitseks 368 mln € (ÄP 8.8). 05 Tenno, T., Lemmiksoo, V. Reoveeset- ÄL – Ärileht Radooni mõõtmiseks on vahendid ole- ted ja biojäätmed kui energiaressurss on 27.06. Salu, M. Eesti biokütustetehased mas (TM K&E 1), kuid tuleb arvestada, Eestis kasutamata on tootmise peatanud ja hurraa-vaimustus et selle eritumine muutub pidevalt (ÄP T jahtunud 5) ning vundament ja vesi ei paku kaitset MaM – Maamajandus (ÄP 23.5). EGK-s valminud IVOL-i tel- 01 Paal, J. Rohukõrtega tuumajaama ja ÄP – Äripäev litud ja KIK-i rahastatud Ida-Virumaa ra- põlevkivikaevanduste vastu 16.11. Pihlak, S.-A., Paesüld, A. Eesti dooniohtlikkuse kaardilt selgub, et umbes 10 Helynen, S., Vesterinen, P., Fluktman, maavarad lõpukorral kolmandik sealsetest elanikest (peamiselt M. Bioenergia kasutamine Läänemere 26.11. Rozental, V. Tuba soojaks põhu ja Narva, Sillamäe, Vaivara, Toila, Voka, maades heinaga Aa, Saka, Purtse ja Aseri alad) elab kõr- 12 Mets, E. Biogaas – oivaline energia 10.12. Raidla, P. Üle miljardi kulub pool- gendatud radooniriskiga alal (PR 11.1). koksimägede poolitamiseks ML – Maaleht Mures ollakse igasuguse kiirguse pärast 29.03. Raudla, H. Ärge põletage toidu- ÄP T – Äripäev Tehnika (ÄP T 4). Kuid pole välditud looduslikult vilja 03 Alvela, A. Maailm kaldub eelistama radioaktiivse vee joomist (ÄP 31.10). Pii- 19.07. Aitsam, V. Looduskaitse hein upu- legaalselt varutud puitu ril tuvastati radioaktiivsed dollarid (EP tab 24.7). Kirjutati külmast tuumasünteesist EE – Eesti Ekspress; EP – Eesti Päe- 08.11. Reemets, H. Surnud loomad lähe- kui vanast anekdoodist (EP 23.7). Ometi valeht; HE – Harjumaa Ekspress; OM vad keedukatlasse hakkab Prantsusmaale kerkima esimene – Oma Maja; M&M – Mente & Manu; termotuumareaktor (PM Säästlik Energia MM – Meie Maa OmS – Oma Saar; S – Sakala; TM 18.12). 06.06. Tulk, M. Soojafirma valmistub – Tehnikamaailm; TM K&E – Kodu kombijaama ehitushankeks ja Ehitus; VT – Virumaa Teataja; VU – Vali Uudised

Kompileeris Rein Veski

44 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2006...2007 ilmunud publikatsioonid List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association 2006...2007

(Eelmine ülevaade ajakirjas EESTI and its behavior at combustion. In: Lithuanian University of Agriculture, PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄT- 15th European Biomass Conference & October 5, 2006, 59–64. MED, 2007. A previous review in the Exhibition. From Research to Market Kask, Ü., Kask, L. (2006) Eesti loo- journal EESTI PÕLEVLOODUSVA- Development. Proceedings of Interna- duslikud energiataimed. Rmt: Eritüü- RAD JA -JÄÄTMED. ESTONIAN tional Conference held in Berlin, Ger- biliste rohumaade rajamine ja kasu- COMBUSTIBLE NATURAL RE- many 7–11 May 2007. ETA-Renewab- tamine I ja II osa, 647–655. (ISBN SOURCES AND WASTES 2007) le Energies: Berlin, 1666–1669. 9949-11-215-X) Paist, A., Parve, T., Kask, Ü., Nuut- Kask, Ü., Paist, A., Kask, L. (2006) 2007 re, M., Loosaar, J., Veski, A., Pert- Reed as perspective natural energy Kask, L., Kask, Ü (2007) Energeeti- mann, I. (2007) Biokütuste ja tuule- crop / Pilliroog kui perspektiivne lise pilliroo saagikuse määramise tu- energia alastest uuringutest Tallinna looduslik energiataim. In: 4th Int. lemusi Saare maakonnas. (Summary: Tehnikaülikoolis. Rmt: Teadusmõte Symp. Topical Problems of Education Results of energetic reed productivity Eestis. Tehnikateadused. Toim R. in the Field of Electrical and Power tests in Saare County.) Rmt: Taastuva- Küttner, Eesti Teaduste Akadeemia Engineering. Doctoral school of En- te energiaallikate uurimine ja kasuta- Kirjastus: Tallinn, 113–120. ergy and Geotechnology, Kuressaare, mine. Kaheksanda ja üheksanda kon- Veski, R. (2007) Eesti Biokütuste Estonia, January 15–20, Toim. R. verentsi kogumik [15. november 2007, Ühingu liikmete 2004–2007 ilmunud Lahtmets. TUT: Tallinn. Kuressaare, Tartu]. In: Investigation and Usage of publikatsioonid / List of publications 248–253. Renewable Energy Sources. Eighth of the members of the Estonian Bio- and Ninth Conference Proceedings fuels Association 2004–2007. – Eesti [15 November 2007, Tartu]. Toim./Ed. Põlevloodusvarad ja -jäätmed / Esto- A. Normak. Eesti Maaülikool: Tartu. nian Combustible Natural Resources 2007, 25–37. and Wastes., 1/2, 21. Kask, L., Kask, Ü., Uljas, H., Pla- Veski, R. (2007) EBÜ üldkoosolek. mus, K. (2007) Vääristatud pilliroo- PREMIA projekt. Bioenergia seminar. kütuse valmistamine ja väikekolletes EBÜ mõttetalgud Lüganusel. – Eesti põletamine. (Summary: The produc- Põlevloodusvarad ja -jäätmed / Esto- tion and burning of value added reed nian Combustible Natural Resources fuel in small fire-boxes.) – Eesti Põ- and Wastes., 1/2, 48. levloodusvarad ja -jäätmed / Estonian Veski, R. (2007) Eesti-Saksa taastuv- Combustible Natural Resources and energiaseminar. – Keskkonnatehnika, Wastes 1/2, 18–20. 3, 22–23. Kask, Ü., Kask, L, Paist, A. (2007) Veski, R. (2007) Eesti turbaajakirjan- Reed as energy resource in Estonia. In: dus 1993–2007. (Summary: Estonian Teadusmõte Eestis IV. Tehnika- Read up on Reed. I. Ikonen, R. Hagel- peat journals, p. 148.) Rmt: Viisteist teadused II. Vastutav toimetaja R. berg (Ed). Southwest Finland Regional aastat Eesti Turbaliitu. In: Fifteen Küttner. Eesti Teaduste Akadeemia: Environment Centre: Turku, 102–114. years of the Estonian Peat Association. Tallinn, 2007. 146 lk. Kask, Ü., Paist, A., Nuutre, M., Toim./Ed by J. Paal. Tartu, 79–88. Käesolev kogumik on järjeks 2002. Kask, L., Aavik, T. (2007) Pilliroo Veski, R. (2007) Kohalikud energiaal- aastal avaldatud samanimelisele kui kütuse põlemistehnilistest näitaja- likad ja nende kasutamine. Ülevaade kogumikule. Kogumik sisaldab test. (Summary: Combustion charac- Eesti ajakirjandusest 2006. aastal. põhiliselt arengute kirjeldusi teh- teristics of reed as fuel.) – Eesti Põ- – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed nikateadustes Eestis aastatel 2002– levloodusvarad ja -jäätmed / Estonian / Estonian Combustible Natural Re- 2006. Nende hulgas ehk enam huvi Combustible Natural Resources and sources and Wastes., 1/2, 28–46. pakkuvateks on kaks TTÜ STI Wastes 1/2, 22–24. töötajate artiklit: Arvo Ots „Keev- Kikas, T, Kask, Ü. Saare maakonna 2006 kihtpõletustehnoloogia“ ja Aadu roostike satelliidifotode töötlemise tu- Kask, L., Kask, Ü., Paist, A., Vra- Paist, Teet Parve, Ülo Kask, Maaris lemused. – Keskkonnatehnika, 2007, ger, A., Uljas, H. (2006) Potential of Nuutre, Jüri Loosaar, Ants Veski, 3, 18–20. biomass for energy Estonia. In: Proc. Indrek Pertmann „Biokütuste ja Paist, A., Kask, Ü., Kask, L. (2007) Int. Symp. Renewable Energy in Bal- tuuleenergia alastest uuringutest Composition of reed mineral matter tic States: Research and Problems, Tallinna Tehnikaülikoolis“.

Ajakirja EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED viimaste aastakäikude täistekstidega saate soovi korral tutvuda Eesti Biokütuste Ühingu kodulehel www.eby.ee

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2008 45 Summaries of the vated sludge and mineral fertilizers in a some years of work as chemist he de- mix, liquid manure and mineral fertilizers fended his thesis for the degree of the main articles in a mix and sowing without fertilizers. Candidate of Technical Sciences at the The first 30 ha test fields in an exhausted Institute of Chemistry, Estonian SSR Anto Raukas. Oil and gas are still an bog were established in June 2007. The Academy of Sciences, in 1960. In 1980 issue! objective of the test is to find out energy Ilmar Klesment defended his doctoral Every year the world is consuming more grass production, the most suitable cul- thesis “Chromatography of oxygen and more oil and natural gas. Although ture and most economical fertilization compounds”. Soon after that he became the resources of oil and gas are huge, scheme, as well as the pollution load of the first Estonian professor of (organic) their price grows fast because the per- the drainage water on the receiving water geochemistry. His works belong to the spective big deposits are mainly located during the intensive fertilization of grass field of chromatography and structure of in oceans and arctic areas where carry- plants with different fertilizer compo- oil shales. ing out investigations and establishing nents. In 2007, the respective costs were the infrastructure are extremely costly. 3,273 EEK/ha. Arvi Poobus, Ülo Kask, Leino Reinola. In the light of these considerations in- Possibilities of using municipal sewage creasing the import of gas from Russia to Rein Veski. How much oil-shale coke sludge as fuel Estonia needs a good motivation because and semi-coke has been deposited in At present there is a considerable inter- this represents us a continuing risk of se- spent oil shale mountains in Estonia? est in producing energy from renewable curity. The Nord Stream is a natural gas There is no knowledge of the exact quan- resources to reduce both the emission of pipeline to link Russia and Europe, more tities of environmentally hazardous coke greenhouse gases and the consumption of specifically Germany, through the Baltic and semi-coke (spent oil shale) left and fossil fuels. In many developed countries Sea close to Estonian islands and main- deposited in Estonia. We also lack infor- there is a high interest in using energy land. As according to the United Nations mation about how the official figures – which has been produced from biogas Convention on the Law of the Sea the 85 to 86 million t of spent oil shale (near rather than fossil fuels. Today, up to 60 % laying of the pipeline on the continental Kiviõli 12.5, near Kohtla-Järve 70.7 and of the sludge, with the dry matter content shelf is a freedom of every company, re- near Narva 3.0 million t) deposited in Es- of 15–25 %, produced in Europe, USA jecting the Nord Stream project in Esto- tonian landfills have been calculated. Ac- and Japan is incinerated. In Estonia, the nian offshore has no sufficient grounds. cording to the author’s calculations the possibilities of drying and utilizing the total quantity of dry spent oil shale, in- sewage sludge of the wastewater treat- Tiit Saarmets. Exhausted peat fields as cluding a certain amount of CaO, formed ment plants of the cities of Tallinn and a source of renewable energy in Estonian oil-shale processing units is Tartu are being investigated. The Estonian Long-term Public Fuel 107.61 million t. Of this, 0.89 million t and Energy Sector Development Plan was used (compost, mineral wool) and Ülo Kask, Livia Kask, Siim Link, Sta- (http://www.riigiteataja.ee/ert) sets the 106.7 million t was deposited in landfills. nislav Lomunov. Biodegradable waste objective to ensure that by 2010 the share After the chemical reactions of spent oil suitable for biogas production in Es- of renewable electricity of gross electric- shale with H2O and CO2 the quantity of tonia ity consumption should make 5.1 per deposited wastes amounts to 106.9 and The lack of information about the amount cent. By 2020, the electricity produced 108.6 million t, respectively. 83.2 mil- and location of biodegradable wastes has at combined heat and power stations lion t (76.6 %) of dry spent oil shale, prevented their use as a source of biogas. should form 20 per cent of gross elec- viz. 48.7 million t of semi-coke and 34.5 The quantity of manure, sewage sludge tricity consumption. The less valuable million t of coke, has been deposited and other biodegradable agricultural and arable land like exhausted peat fields are near Kohtla-Järve. Near Kiviõli mostly industrial waste generated in Estonian quite suitable for the cultivation of grass semi-coke, 19.2 million t (17.7 %), has counties, as well as that of energy gen- to be used as a source of renewable en- been deposited. Ash-like spent shale has erated from them were calculated. The ergy. In 2006, AS Tootsi Turvas started been deposited near Narva (4.3 million approximate cost-benefit analysis of the preparatory works in the exhausted peat t, 4.0 %), the landfills near Sillamäe authors demonstrates that considering the field of Lavassaare to cultivate reed ca- and Kohtla-Nõmme contain 0.7 and 1.1 2007 average price of heat and electricity nary grass in order to gradually take into million t of semi-coke, respectively. In and if supported by the state, the building reuse the abandoned land. In co opera- Estonia, the quantity of moist spent oil in Estonia of biogas-operated combined tion with the Pärnu County Environmen- shale with an average moisture content heat and power plants near large land- tal Department and taking into account of 34.4 % amounts to 165.6 million t. fills and sewage treatment plants would propositions made by the expert Jaanus be feasible. According to calculations the Paal the project for maintaining the ex- Rein Veski. Professor of geochemistry approximate quantities of electricity and hausted bog was launched. The Estonian Ilmar Klesment (1923–1988) heat to be possibly produced in Estonia Environmental Investment Centre partly Memories about Professor Ilmar Kles- from waste-generated biogas would be finances the project. The plan to cultivate ment, a prominent Estonian oil-shale 236 and 243 GWh, respectively. Taking grass for energy purposes was worked chemist, the former Head of the Labora- into account the potential of landfill gas out by the researchers of Jõgeva Plant- tory Organic Geochemistry, Institute of these figures could be even higher, 336 Breeding Institute. In tests, two reed Chemistry of the Estonian SSR Acad- and 354 GWh, respectively. The quantity canary grass species, Pedja and Palaton, emy of Sciences. Prof. Klesment was of energy that could be produced from are compared. The tests were carried out born into the family of a schoolteacher. biogas by the fermentation process of the using six different combinations of fer- He graduated from Tallinn University crops grown on abandoned lands would tilizers – surplus activated sludge, liquid of Technology in 1948 specializing in be approximately 1.4 TWh/y (688 GWhe manure, mineral fertilizers, surplus acti- oil-shale chemical engineering. After and 710 GWhth).

If the reader wishes, he may get acquainted with full texts of the last years’ issues of the journal Estonian Combustible Natural Resources and Wastes / Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed on the Estonian Biofuels Association’s home page at www.eby.ee

46 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2008 Akadeemik Ilmar Öpik. Academician meenutasid Mihkel Veiderma, Anto Rau- Ilmar Öpik. kas, Karl Rebane, Arvi Hamburg, Rein Akadeemiku 90. sünniaastapäevale pü- Talumaa, Aili Kogerman, Mati Kaare, hendatud mälestuskonverentsi korraldasid Elsa Pajumaa ja Andres Öpik. Akadeemik 19. juunil 2007 Eesti Teaduste Akadee- Rebasele (1926–2007) jäi see üheks viima- mia, TTÜ ja TTÜ soojustehnika instituut. seks avalikuks esinemiseks. Konverentsiks Konverentsi avasid Rein Küttner ja Rein ilmus raamat “Ilmar Öpik. Publikatsioo- Vaikmäe, sellel esinesid Aadu Paist, Arvo nid/Publications.” TTÜ Kirjastus: Tallinn. Ots, Jaan Saar ja Arvi Prikk, akadeemikut 80 lk.

EBÜ miniseminar Ecodiesel OÜ-s 2006.–2007. aastal loodud Hollandi firma BioKing uue tehnoloogiaga biodiislikütusetehases kasutab toorainena peaaegu igasugust taimeõli. Tehnoloogia on jäätmevaba, kuna kõrvalsaa- EBÜ õppepäev duseks on katlakütus, millega kaetakse kogu tootmisprotsessi AS Tamsalu soojusvajadus. Kaloris The Estonian Biofuels Association’s workshop at Ecodiesel 22. veebruaril 2008 OÜ. To produce biodiesel Ecodiesel OÜ uses a new technology toimus Tamsalus worked out at a Dutch company BioKing. õppepäev, tutvuti AS Tamsalu Kalori põhu- ja puidukateldega. Estonian Biofuels Association’s workshop at AS Tamsalu Kalor

(järg lk 48)

Ecodiesel OÜ ümberesterdamisreaktor. The re-esterification reactor of Ecodiesel OÜ.  Kanep andis hea saagi, kuid kallilt (lk 11).  Cannabis present a good crop, but very costly (page 11).

 Päideroopõld septembris 2007 (lk 11).  Grass field in September 2007 (page 11).

 Plaatjad ja odakujulised markasiidikristallid püriidi-kaltsiidi soone keskosas põlevkivis (lk 7).  Sonda tektoonilise rikke kirdepoolne ots hilisema murranguga (keskel) ja varem  The plate-like and spear-shaped moodustunud pealenihkega (vasakus plokis) (lk 7). crystals of marcasite in the central zone  The north-eastern end of the tectonic dislocation of Sonda with the late fault (in of the pyrite-calcite vein in oil shale the central part) and earlier thrust (in the left block) (page 7). (page 7).

 EBÜ õppepäev AS Tamsalu Kaloris (lk 47).  EBÜ õppepäev AS Tamsalu Kaloris (lk 47).  Estonian Biofuels Association’s workshop  Estonian Biofuels Association’s workshop at at AS Tamsalu Kalor (page 47). AS Tamsalu Kalor (page 47).