20 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

20 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 20 buss sõiduplaan & liini kaart 20 Kalbu Vaata Veebilehe Režiimis 20 buss liinil (Kalbu) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kalbu: 18:20 (2) Kehtna: 8:30 - 22:35 (3) Rapla Bussijaam: 7:15 - 22:50 (4) Rey: 6:45 - 16:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 20 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 20 buss saabub. Suund: Kalbu 20 buss sõiduplaan 17 peatust Kalbu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 18:20 teisipäev 18:20 Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev 18:20 Kesklinna neljapäev 18:20 18 Tallinna mnt, Rapla reede 18:20 Mahlamäe laupäev Ei sõida 11 Välja Tänav, Rapla pühapäev Ei sõida Välja 35 Välja Tänav, Rapla Vesiroosi Viljandi mnt kõnnitee, Rapla 20 buss info Suund: Kalbu Telliskivi Peatust: 17 102 Viljandi Maantee, Rapla Reisi kestus: 27 min Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Rapla Raudteejaam Mahlamäe, Välja, Vesiroosi, Telliskivi, Rapla 6 Jaama Tänav, Rapla Raudteejaam, Rapla Jaam, Öökulli, Valtu, Kaerepere, Valtu, Nurme, Keava Tee, Kehtna, Posti, Kalbu Rapla Jaam 89 Viljandi Maantee, Rapla Öökulli Valtu Kaerepere 4 Kumma tee, Estonia Valtu Nurme Keava Tee Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna Posti Kalbu Suund: Kehtna 20 buss sõiduplaan 15 peatust Kehtna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:30 - 22:35 teisipäev 8:30 - 22:35 Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev 8:30 - 22:35 Kesklinna neljapäev 8:30 - 22:35 18 Tallinna mnt, Rapla reede 8:30 - 22:35 Mahlamäe laupäev 9:50 - 20:15 11 Välja Tänav, Rapla pühapäev 9:50 - 20:15 Välja 35 Välja Tänav, Rapla Vesiroosi Viljandi mnt kõnnitee, Rapla 20 buss info Suund: Kehtna Telliskivi Peatust: 15 102 Viljandi Maantee, Rapla Reisi kestus: 19 min Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Rapla Raudteejaam Mahlamäe, Välja, Vesiroosi, Telliskivi, Rapla 6 Jaama Tänav, Rapla Raudteejaam, Rapla Jaam, Öökulli, Valtu, Kaerepere, Valtu, Nurme, Keava Tee, Kehtna Rapla Jaam 89 Viljandi Maantee, Rapla Öökulli Valtu Kaerepere 4 Kumma tee, Estonia Valtu Nurme Keava Tee Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna Suund: Rapla Bussijaam 20 buss sõiduplaan 17 peatust Rapla Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:15 - 22:50 teisipäev 7:15 - 22:50 Rey kolmapäev 7:15 - 22:50 Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna neljapäev 7:15 - 22:50 Keava reede 7:15 - 22:50 1 Kivitee Tänav, Estonia laupäev 10:15 - 20:45 Keava Tee pühapäev 10:15 - 20:45 Nurme Valtu 20 buss info Kaerepere Suund: Rapla Bussijaam 4 Kumma tee, Estonia Peatust: 17 Reisi kestus: 21 min Valtu Liini kokkuvõte: Rey, Kehtna, Keava, Keava Tee, Nurme, Valtu, Kaerepere, Valtu, Öökulli, Rapla Öökulli Raudteejaam, Rapla Jaam, Telliskivi, Vesiroosi, Välja, 2b Öökulli Tänav, Rapla Mahlamäe, Kesklinna, Rapla Bussijaam Rapla Raudteejaam 6 Jaama Tänav, Rapla Rapla Jaam 114a Viljandi Maantee, Rapla Telliskivi 96 Viljandi Maantee, Rapla Vesiroosi 72b Viljandi mnt, Rapla Välja 38 Välja, Rapla Mahlamäe 7 Välja Tänav, Rapla Kesklinna 17a Tallinna mnt, Rapla Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla Suund: Rey 20 buss sõiduplaan 16 peatust Rey marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:45 - 16:20 teisipäev 6:45 - 16:20 Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev 6:45 - 16:20 Kesklinna neljapäev 6:45 - 16:20 18 Tallinna mnt, Rapla reede 6:45 - 16:20 Mahlamäe laupäev Ei sõida 11 Välja Tänav, Rapla pühapäev Ei sõida Välja 35 Välja Tänav, Rapla Vesiroosi Viljandi mnt kõnnitee, Rapla 20 buss info Suund: Rey Telliskivi Peatust: 16 102 Viljandi Maantee, Rapla Reisi kestus: 26 min Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Rapla Jaam Mahlamäe, Välja, Vesiroosi, Telliskivi, Rapla Jaam, 89 Viljandi Maantee, Rapla Öökulli, Valtu, Kaerepere, Valtu, Nurme, Keava Tee, Keava, Kehtna, Rey Öökulli Valtu Kaerepere 4 Kumma tee, Estonia Valtu Nurme Keava Tee Keava 1 Kivitee Tänav, Estonia Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna Rey 20 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Kkaubamärgileht
    ISSN2228-3587 EESTIVABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PPAA 9 E E T S E TI M PATENDIA 2018 PATENDIAMETIAMETLIKVÄLJAANNE TALLINN ISSN2228-3587 EESTI VABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PATENDIAMETI AMETLIKVÄLJAANNE XXVIaastakäik Käesolevasnumbris esitatudandmed 9 loetakseavaldatuks 2018 3.septembril2018.a. SEPTEMBER TALLINN Eesti Kaubamärgilehte antakse välja kaubamärgiseaduse paragrahvi 40 ja geograafilise tähise kaitse seaduse paragrahv 22 lõike 3 alusel. The Estonian Trade Mark Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office published under § 40 of the Trade Marks Act and under § 22(3) of the Geographical Indications Protection Act of the Republic of Estonia. The data presented in this issue is deemed to be published on 3 September 2018. Patendiameti The Registry Department registriosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7908 Phone +372 627 7908 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2018 EESTI KAUBAMÄRGILEHT 9/2018 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised numberkoodid (INID-koodid)...............................................................5 Internationally Agreed Numbers for the Identification of Data (INID Codes) Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid...................................................................6 List of Codes of States, Other Entities and Intergovernmental Organizations I. KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE OTSUSE TEATED......................................................................................7
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Vaatleja Kehtna Valla Ajaleht Aprill 2013 Nr 4 (177)
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2013 Nr 4 (177) Külalistemaja Varjula sai uue ja hubase kohviku Külalistemaja Varjula asub Kehtna pargis tiigi kaldal. Nimi Varjula pärineb 30ndatest, kui algul kodumajanduskooli ühiselamuks mõeldud maja valmis. Külalistemaja tegutseb siin juba üle 10 aasta. Meil on 13 numbrituba, kus on võimalik ööbida kuni 30 inimesel, se- minarisaal 40 inimesele, saun ja solaarium. 2012. aastal valmis Varjulas Lennukas hetk lumisest päevast ehk „Paluküla lumelaud 2013“. Foto: erakogu uus kohvik. Kohviku sisustus ning köögimööbel ja -tehnika soetati Leaderi toetuse kaas- abil Raplamaa Partnerluskogu Noorteprojektid on hooga käima läinud meetmest 1.2 - mikroettevõt- luse areng. Noortefondi NAF on sel Piire ei ole – tähtis on, et idee autorid kasvanu), kes taotlusi analüüsides on Kohvik on avatud ettetel- rahastusperioodil esitatud 6 oleksid noored ja elluviijad noored, välja toonud nii tunnustust väärivat limisel ja sobib nii ettevõtete kaasata võib aga tervet kogukonda. kui ka vajakajäämisi. kui ka eraisikute pidude ja rahastustaotlust, millest 4 on NAFi toetusega on 2013. aas- Noorteprojekte saab esitada veel saanud positiivse otsuse ning tähtpäevade korraldamiseks. tal korraldatud lumelauavõistlus ka aprillis-mais, kuid oluline on, Majas on võimalik korralda- neist 2 juba ka ellu viidud. „Paluküla lumelaud 2013“ (projek- et tegevused oleks ellu viidud ja da ühe- või mitmepäevaseid tijuht Lauri Mölder), kogukondlik aruanded esitatud juunis. seminare koos komplektse NAF on Noorte Omaalgatuste Fond, tervisepäev „Õnnetus hüüab tulles“ Taotluse leiab aadressilt: teenindusega: kohvipausid, kuhu saavad taotlusi esitada noored. Kaereperes (projektijuht Marta http://www.ank.ee/ majutus, hommiku-, lõuna- ja NAFi peamine sihtgrupp on 12- Kaunis). Kaks rahastatud projekti ?p=p_757&sName=naf õhtusöök, lõõgastuseks saun ja 16aastased noored ning sobiv on ootavad pisut soojemaid kevadpäevi, Lisainfo: Kaire Soomets 512 3193, koostöös teiste ettevõtjatega ka projekt, kus noored osalevad aktiiv- et tegevustega alustada.
    [Show full text]
  • Jrk Nimi Elukoht S a Stardi Nr I Etapp Varbola II Etapp Järvakandi III Etapp
    KoMo jalgrattasari 2010 kokkuvõte, arvesse läheb 6 parema etapi tulemus 8-st N10 (2000. a. sündinud ja nooremad) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tamm Katarina Rapla 2000 14 46 50 50 50 196 2 Nipernadi Kristel Rapla 2000 9 50 43 43 136 3 Kutser Indra Kärdla 2001 20 43 41 46 130 4 Nipernado Rebeka Rapla 2000 10 46 40 41 127 5 Rahuoja Ragne Rapla 2003 21 41 43 40 124 6 Illipe Sigrid Valtu 2000 31 46 46 7 Orupõld Reesi Eidapere 2003 42 0 0 N12 (1998 - 1999 sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tamm Laura Rapla 1999 15 50 46 46 46 188 2 Täpsi Lisandra Rapla 1998 36 50 50 100 3 Lutšihhin Mari Järvakandi 1998 76 50 50 4 Tarlap Lisete Kanama 1999 5 46 46 N16 (1994 - 1995 sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Kuslap Epp Paluküla 73 50 50 2 Valdas Liisa Järvakandi 1995 97 50 50 N (1976 - 1991) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Jõgi Janne Tallinn 1981 28 46 46 46 41 179 2 Pajur Ly Kiili 1978 25 50 50 50 150 3 Esnar Mari Märjamaa 1983 22 50 50 4 Erm Tuuli Tallinn 1982 85 46 46 5 Tilk Maarit Märjamaa 1991 91 43 43 6 Timošova Diana Rapla 1981 45 0 0 NV (1975 ja varem sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tarvis Aivi Rapla 1959 50 50 50 100 M10 (2000.
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • KOP 2017 Kevadvoor Meede 1 Kogukonna Areng Projekti Maksumus Projekti Elluviimise Piirkond
    KOP 2017 kevadvoor Meede 1 Kogukonna areng Projekti maksumus projekti elluviimise piirkond Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Projekti kohalliku küla, alevik, alev, linn kogumaksumus maakond omavalitsuse (Tallinna puhul asum) üksus Mittetulundusühing Koduloolane Rapla maakonna õpilaste kodu-uurimiskonkursi tööde jäädvustamine 1 242,05 € 1 387,05 € Rapla maakond Rapla vald Rapla linn Arendusselts Koduaseme Eesti 100. sünnipäeva auks toimuv kodukandipäev "Kaerepere 605" Kaerepere alevikus 2 000,00 € 2 250,00 € Rapla maakond Kehtna vald Kaerepere alevik Folklooriselts Kiitsharakad Vabariigist vanem 1 999,20 € 2 329,20 € Rapla maakond Vigala vald Vana-Vigala küla Raplamaa Lasterikaste Perede Ühendus Kõigi laste sünnipäev 1 710,00 € 2 110,00 € Rapla maakond Kehtna vald Vastja küla Mittetulundusühing JUURU VESI Juuru elujõuline ja kokkuhoidev kogukond 2 000,00 € 2 260,00 € Rapla maakond Juur vald Juuru alevik Rapla Lastekaitse Ühing Loodus õpetab! 1 987,10 € 2 587,10 € Rapla maakond Märjamaa vald Märjamaa alev TEENUSE NAISTE ÜHENDUS X Perepäev, „Käsitöökojad üle maa“ ja jätkutegevused Teenuse mõisas 1 862,66 € 2 072,66 € Rapla maakond Märjamaa vald Teenuse küla Meie Lelle Selts KODUVALLA AABITSA TÖÖVIHIK 369,00 € 705 ,00 € Rapla maakond Kehtna vald Lelle alevik MTÜ Kohila Mõisakool Kohila Mõisakooli kogukond kui Kohila mõisa pärandi hoidja 1 824,00 € 2 064,00 € Rapla maakond Kohila vald Kohila alev KUUSIKU KANDI KÜLASELTS Kuusiku mõisa esmamainimise 550. aastapäev 1 706,00 € 1 901,00 € Rapla maakond Rapla vald Kuusiku alevik MTÜ Loomeruum
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]