llves väisas Tammneemet >>Loe lk 3

Tiraazv 7490 nr 12 (323) 17. juuni 2011

Viimsi noor poetess Liisa Kams ilmutas debüüt- luulekogu. Loe lk 7 Õppereis Võrumaale Põhja-Harju Koostöökogu, mis ühendab Viimsi, Jõelähtme ja Rae valda, tegi kahepäevase õppe- ja koolitusreisi Võrumaale.

Eesmärk oli vaadata, kuidas võrokesed on osa- nud taodelda maaelu edendamiseks mõeldud Euroopa Liidu raha, mida jagatakse Leaderi nime all, ja seda ka hästi ära kasutada. Võrumaa talupidajad-toidutootjad on moo- Rattaretkest osavõtjad, aga kaugeltki mitte kõik, vaid need, kes lõpetamise järel kohe koju ei rutanud ja ühispildistamise jõudsid ära oodata. dustanud ühenduse Uma Mekk. “Eesmärk on Pildireportaaži vaata ka lk 2. Pilte saab vaadata ja tellida www.fotograafid.ee. Foto Aime Estna toetada oma ettevõtjaid ja toita oma lapsi, – ka koolilapsi, kohaliku toiduga,” rääkis Uma Meki eestvedaja Ave Tamra. Korraldatakse laa- tasid ja koolitusi, suurt tähelepanu pööratakse Suve alguse suursündmus – turundusele ja tootearendusele. Uma Mekiga on seotud 55 talu. Uma Mekk on kohaliku toi- du kaubamärk, mida annab välja MTÜ Võru- maa Partnerluskogu. rattaretk CO -vaba Viimsi Vaadatud said Võrumaa Partnerluskogu 2 uued objektid: Adrenalin Arena, mis on Euroo- Viimsi rattaretk CO2-vaba teeb meid vabaks. Kevaditi istume mestena Kaja Tallinnast ja Heli nas rattaklubi CFC, Marko Soonet, pa suurim sisemotokrossirada, uhiuus värsku- Viimsi õnnestus 100%. Ilm ratta selga ja oleme vabad nagu Viimsist. Naised kiitsid rada, mis Hjalmar Konnot, Merle Laagrit ja sest lõhnav Vastseliina Noortekeskus ja Vana- soosis, sõitjad olid sitked, Nipernaadid.” polnud raske, ja kalasuppi, mis oli Esta Tamme – rahatoojaid, kes ka Vastseliina äsjarenoveeritud Piiri kõrts, kus on eriti tublid olid lapsed. “Mis võiks olla parem, kui tä- väga hea. Kaja oli esimest korda sõidu läbi tegid, Terje Varemit, kes nüüd piiskopilinnuse hiilgeaegu kajastav muu- Korraldajad olid palju vaeva histada Viimsi esmamainimist rat- jalgrattaga Viimsi poolsaarel ja sai projekti juhtis, ja Jaan Tagavälja, seum ja keskaegseid sööke pakkuv köök, ning näinud, tulemuseks väga tasõiduga?” küsis Jaan Tagaväli sellest retkest innustust ning ideid, kes giidina päeva sisustas. väikeettevõte Ööbiksaare Palkmajad OÜ. Selle hea ajakava ja huvitavalt retooriliselt. Retke juhina jagas ta kuidas suve sisustada. Aasta pärast uuesti, lubas Ott ringsõidu tulemusena tuli tunnistada, et Põh- sisustatud peatused. nõuandeid ja meenutas, et see ei Ja kohe naiste järel vuhisesid Kask. ja-Harju valdadel on võrokestelt palju õppida, ole võidusõit, vaid kultuurireis, kus mäest alla justkui päevakangelased “See, mis te täna nägite, on sest selliseid Leaderist rahastatud objekte meie Kaks kõige pisemat last, 9-kuune keskmiseks tunnikiiruseks saab 12-aastane Rain Pärnaste, 11-aas- kaduvväike sellest, mis on Viim- kolmes vallas pole. Gerda ja 3-aastane Kärt turvali- olema 10 km/h ja kus kaitsekiiver tane Alex Paul Pukk, 12-aastane si vallas olemas,” teatas Jaan Ta- Reisi teine päev saigi pärast Rõuge noor- ses jalgratta järelkärus, ning peagi on parim elukindlustus. Tungivalt Kevin Topper, 13-aastane Signe gaväli. “Võite ise oma marsruudi tekeskusega tutvumist pühendatud oma mõt- viieseks saav Greete omal rattal, soovitas ta hoida pikivahet. Parts ja 13-aastane Marion Uisk. koostada, sama teekonna läbi sõita tetalgutele, teemaks kolme valla koostöö, kus saabus perekond Vaarik Pringi Kõige ees alustas teed turva- Kõik retkest vaimustuses, ei keegi sama- või vastupidi.” head ideed võiks leida väljundi projektides, külast 4. juuni hommikul Viimsi firma auto, kes pidi kogu retke kurtnud väsimust. “Tore oli. Hästi Elevus oli suur, väsimust pol- mis saaks rahastuse Leaderist. mõisa parki, et osa võtta valla esi- tempot hoidma. Rattureil oli ees läks. Ilus oli!” olid laste esimesed nud raasugi näha, pigem oli näha, MTÜ Järva Arengu Partnerid tegevjuhi Sil- mesest rattaretkest. kaheksa peatusega 30 km pikkune muljed. et paljud ei raatsi veel koju sõita. va Anspali juhtimisel puhkes elav arutelu, mis Veerand tundi enne starti oli rada läbi 10 küla, kus neid ootasid Laste kannul saabus retke juht Siis teatas vallavanem: “Nüüd algas küsimusega, mida me tahame, ja jätkus suurim sebimine registreerijate külavanemad või teised kodukoha Jaan Tagaväli. Ta vaatas kella teeme ühispildi!” ja kogu ratturi- ideede genereerimisega teemadel ettevõtlus laua ümber – pandi nimesid kirja, tundjad, et oma külasid ja huvita- ja teatas: “16.36. Suurepärane!“ te vägi, kes olid veel kohal, ronis ja puhkemajandus, noored, kogukond, rand ja täideti ankeete, valiti sobivat ret- vaid paiku tutvustada. Programmi järgi oli lõpp-peatu- mõisamäe nõlvale ühispildile. saared. kesärki ja uuriti kaarti. Jagati joo- Ja asutigi teele. Retke üks kor- sesse saabumine ette nähtud kell Kokku sai nimekirjadesse kan- Mõttetalgute ideid ja ettepanekuid tutvusta- givett ja retke kaarte. raldajaid Terje Varem ütles raja 16.30–17.00. tud 250 retkel osalejat. me augustikuu Viimsi Teatajas. Ja siis kuulutas rattaretke giid, kohta: “Lubja tõus saab olema “Kõik olid tublid, polnud väe- Veelkord suurimad tänud kõi- VT Viimsi Kultuuriloo Seltsi juhen- kõige raskem.” teid ega nõrgukesi,” tõdes retke gile, kes nõu ja jõuga rattaretke daja Jaan Tagaväli ruuporist retke Rattaretkel oli nii kruusateed, juht rahulolevalt. “Mõned kum- õnnestumisele kaasa aitasid: Lauri algust. “Tähistame 770 aasta möö- rasket tõusu kui ka ohtlikku las- mid võib-olla purunesid kuumu- Viikna ja Viimsi Peokeskus; Alar Teade dumist sellest, kui Viimsit kirjasõ- kumist. Peatusi oli osalejate sõnul ses, aga kõik olid rõõmsad ja kõi- Mik ja Rannarahva Muuseum; Viimsi Vallavalitsus on 4.–29. juulini nas esmakordselt mainiti,” teatas nii parajalt, et sõit ei väsitanud. ge tublimad olid lapsed. Näha oli, Jaan Jaanisoo ja Leppneeme kü- kollektiivpuhkusel. ta ning andis sõna vallavanem Iga peatus oli puhkuseks. Lepp- et need, kes täna meiega sõitsid, laühing, Ants-Hembo Lindemann, Dokumente saab esitada I korruse in- Haldo Oravasele. neeme peatus neist kõige pikem, sõidavad kogu aeg.” Kelvingi külavanem; Raivo Kaa- folauda tööpäevadel kell 9–15 (tel 606 “Igal hommikul viib 8000 sest seal jagati suppi, mida sööjad Rahul olid ka retke läbinud kor- re, Tammneeme külavanem; Priit 6805). autot siit inimesi linna. Me sõltu- pärast kiitsid. Tempo oli nii paras, raldajad, valla kultuuri- ja spordielu Robas, Randvere külavanem; Rai- Surma või sünni registreerimiseks pa- me autodest,” tõdes vallavanem. et peatustega oldi graafikus ja ma- juhid Marje ja Tiia, kes tunnistasid, mo Tann, Lubja külavanem; Viim- lume 4.–29. juulini 2011 pöörduda Harju “Täna peab olema kõik teisti. hajääjaid polnud vähemasti 6. pea- et nad pole üldse nii väsinud, kui pä- si Noorte volikogu vabatahtlikud; Maavalitsuse rahvastiku toimingute tali- Jalgrattas on stiili, sõltumatust, tuskohani ühtki. rast esimest korda raja läbi sõitmist. Marje Plaan ja Tiia Tamm Viimsi tusse aadressil Roosikrantsi 12, Tallinn (in- vabadust. Jalgratas säästab meid Ja siis nad tulid, tagasi star- Lavale astus valla kultuuri- ja valla kultuuri- ja spordiamet. fo tel 611 8761).

CO2-st, IT-st ja digitv-st. Jalgratas dipaika Viimsi mõisa parki. Esi- spordiameti juht Ott Kask, kes tä- Annika Poldre 2 17. juuni 2011

Rattamatk CO2-vaba Viimsi läbi fotosilma 1

2

1) Retke esimene etapp kulges osalt mööda Randvere teed. 2) Viimases peatuskohas Lubja tuletorni juures jaksati veel ka torni ronida. 3) Retke giid Jaan Tagaväli. 4) Peatus Kelvingi sadamas. Kõneleb külavanem Ants- 3 Hembo Lindemann. 5) Esimesed lõpetajad. 6) Peatus Tammneemes. Vasakul külavanem Raivo Kaare, kelle juttu täiendab tammneemelane Jaan Tagaväli, lähimaks kuula- jaks vallavanem Haldo Oravas. 7. Supipeatus Leppneeme kala- sadamas. 4 Fotod Aime Estna

5 6 7

Viimsi vallavalitsus külastas Piirissaare valda Viimsi vallavalitsus korraldas väljasõidu- seminari Piirissaarele, et arutada Viimsi arengukavaga seonduvat ning ära kuu- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame lata OECD aruande kokkuvõttev presen- e-posti aadressil [email protected]. tatsioon Eesti valitsemiskorralduse Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse kohta OÜ Geomedia esituses. või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond.

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.

Peatoimetaja: Annika Poldre tel 606 6864 [email protected]

Toimetaja: Jüri Leesment tel 606 6833 Värskelt ametisse valitud vallavanem Siim Avi lõpetas alles eelmisel aastal Tartu Ülikooli. [email protected] Piirissaare on elanike arvult Eesti väikesim ko- tin Pätsi ajal Eesti riigi poolt kingitud õigeusu halik omavalitsus, kus aastaringselt elab vaid 73 kirik ja sõjas hävinenud luterlik kirik. Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus inimest ning pindalagi on kõigest sama palju kui Viimsilasi võõrustas Piirissare vallavanem Trükki toimetanud: Meedium OÜ Prangli saarel: 7,5 km2. Ajalooliselt on Peipsi Siim Avi, värskelt ametisse valitud noormees. Makett: Dreamers OÜ järve saarel olnud vanausuliste kultuur, mis on Kohtasime sellel kaugel väikesel saarel ka suhtelises eraldatuses hästi säilinud. Saarlaste teisi viimsilasi. Annely Miil Püünsist koos Kadi Kiriku nõukogu esimees ja volikogu esimees põhitegevuseks on kalapüük, au sees on ka sibu- ja Olden Jentsoniga olid tulnud restaureerima Ajalehe järgmine number ilmub Filimon Kuznetsov ning restauraator Annely Miil lakasvatus. Siin paikneb kolm küla. Kirikuid on vanausuliste kabeli ikoone. 12. augustil. Saareküla vanausuliste kabeli ees. samuti olnud kolm: vanausuliste kabel, Konsta- Haldo Oravas 17. juuni 2011 3

Ilves väisas Tammneeme küla Püünsisse avatud Sellise pealkirjaga lehe- nuppe on treitud paljude Peeter Ernits, zooloog noortekeskus Eestimaa külade kohta, ja ajakirjanik, Maalehe peatoimetaja asetäitja: Viimsi vald koos MTÜga Viimsi Huvikeskus esitas kuhu president Toomas haridus- ja teadusministeeriumile projektitaotlu- Hendrik Ilves ametiajal Lugu tundub natuke us- kumatu küll. Aga küllap see se, küsides projektirahastust Püünsi Kooli keldri- oma jala on tõstnud. nii oli. Ilveseid on uuemal korrusele Püünsi avatud noortekeskuse rajamiseks. Kas president tegelikku- ajal meie metsades palju. ses kunagi Tammneemes Kõige suurem tõenäosus Euroopa Regionaalarengu Fondi noortekeskuse rajamise ka käinud on, pole teada, on ilvest trehvata Pärnu- meetme kaudu on võimalik taotleda noortekeskuse rajami- küll aga on nüüdseks kin- maal – sealsetes laantes seks raha 95% projektimaksumusest. Meetme tingimuste del, et seal on käinud elab tublisti üle paariküm- kohaselt jääks omavalitsuse kanda kaasfinantseerimine veelgi haruldasem küla- ne perekonna. Kuid pal- summas 5%. 213,7 m2 suuruse noortekeskuse rajamiseks line kui riigipea ise – ju on ilveseid ka Viljandi-, taotleme 181 521 eurot. nimelt päris ehtne ilves. Rapla- ja Harjumaal. Püünsis on kool, kuid puudub organiseeritud vaba aja Harjumaal ilvese ar- veetmise võimalus väljaspool kooli- ja trenniaega. Püünsi Hiiglasemõõtu kaslasega sat- vukus tõuseb. Ilvese jälgi Avatud Noortekeskuse asutamine on oluline just Püünsi ja tusin ise kokku laupäeva, 4. olen Harjumaal kohanud selle lähiümbruses olevate külade noorematele lastele, kes juuni õhtul sutsuke enne sü- väga erinevates paikades, peale koolipäeva ja trenne, ei jõua liikuda Viimsi Noorte- ka seal, kus teda varem daööd, umbes 23.35–23.45 See pole siiski Tammneemes nähtud ilves. keskusesse. kunagi pole olnud. paiku. Pea igaõhtune rattaring Noortekeskus on koht, kus noorel inimesel aidatakse Kõige rohkem hämmas- oli üsna hiliseks jäänud ja kii- selt üle tee. Hiiglaslik ilves! ronides telefoni haaranud, aga leida ja avastada oma andeid. Noored leiavad seal meelepä- tab mind selles loos, et il- Ometi põles mu rattal vilkuv kahjuks jäi üks elu põneva- rustasin päris kiire tempoga ves lasi ennast kolme-nelja rase huviala, millega on võimalik süvitsi edasi tegeleda, sa- koju, kui tundsin ratta juures lamp ja ka minu pealamp heitis maid pilte tegemata, sest olin meetri kauguselt uudista- muti on noortekeskus koht, kus õpetatakse arvestama kaas- imelikku häält. Pidasin kin- valgust. See looma aga ei hir- terve tee handsfreega muusikat da. See pole küll tavaline. lastega ning luuakse esmased sidemed võrgustike tekkeks. ni ja selgus, et esimene ratas mutanud. Ta astus rahulikult kuulanud ja aku oli lõpukorral. Et sellisel hetkel kaamerat Kui vallal õnnestub saada projektirahastust Püünsi oli lahti põrunud. Keerasin Tagaväljade pere maja värava Jäigi pildistamata ja tõestust pole või telefoni aku tühi avatud noortekeskuse rajamiseks, siis plaanitakse see ava- ratta kinni ja alustasin uuesti poole, keeras vasakule ja ka- kohtumise kohta ma teile näi- on, see on tavaline. da 2012. aasta sügisel. kiiruse kogumisega, kui keset dus. data ei saa. Projekti koostamise hea koostöö eest tänan Püünsi Tammneeme küla, Luhaää- Jätsin ratta tee äärde ja Loom istus aga rahulikult Kooli ja selle tegusat hoolekogu! re teel jalutas keegi paremalt läksin talle järgi. Ja siis oo- mitu minutit kivil ja vaatasi- see kohtumine valges aset ei Jan Trei poolt maja tagant metsast tee- tas mind uus üllatus: väärikas me kolme-nelja meetri pealt leidnud. Aga mis seal ikka abivallavanem le. Kogu kõrguse tõttu pidasin loom istus Tagaväljade maja tõtt. Lõpuks küsisin ta käest, kurvastada – vaid viis päeva silmanurgast ilmunud varju aia ääres suure kivi otsas nagu et “mis sa, kiisu, teed siin?” varem olin ju jäänud ilma eel- väikeks kitseks, kuid kogenud tõeline laanekuningas. Ainult Loom ei teinud kuulmagi. Al- misest täistabamusest, kui nä- loomapildistajana taipasin tänu mu pealambile joonistus les siis, kui tegin veel mõned gin varahommikul Läänemaal Uus naabrivalvesektor kohe, et liikuva kogu kõnnak ilvese siluett kottpimedas he- sammud lähemale, keeras pea bussiaknast aasal askeldavat Viimsis Tulika teel alustab enne jaanipäeva tegevust uus on imelik. No ei kõnni kits kitaguses välja. Loom oli tões- viltu, hüppas järsku volksti suurt karu. Ka siis polnud teha naabrivalve sektor. kassisammul! ti suur, teed ületades ulatus ta kivilt üle parema õla maha midagi... Tulika tee majade 1, 2, 4, 5 ja 6 elanikud on otsustanud Ja siis ta astuski otse tä- mulle vähemalt vööni, kivilt ning kadus naabri heki ja aia luua oma naabrivalve sektori. Leping sõlmitakse vallamajas navalaterna valguses asfaldile vaatas ta aga minu peale üle- vahele. Loodusepildistajana Küllike Rooväli 20. juunil – Eesti Naabrivalvet esindab Harjumaa projektijuht ning jalutas mu läheneva ratta valt alla. võisin ainult kurja vandu- Tammneeme elanik, Tarmo Vaik, uut sektorit selle vanem Meelis Kähri. eest majesteetlikult ja aegla- Olin juba ratta seljast maha da, et elu pilt tegemata jäi ja TV3 uudistetoimetaja Õpilasmalev alustas Õpetajad õppisid lapsi kujun- davalt hindama Viimsi Koolis tehti kokku- keskusest. “Aasta selle hinda- Londoni King’s Kolledžis võte Eesti õppeasutuste mismetoodika järgi õpetamist väljatöötatud kujundava hinda- meeskonnakoolituse pro- annab efekti, nagu oleks sama mise metoodika kaasab õpilast jektist “Kujundav hinda- ainet õpetatud umbes pool aas- nii õpieesmärgi püstitamisse mine õppeprotsessis“. tat kauem,” rääkis Rull. kui ka hindamisse. Õpetajal on “Seda aastat võib nimeta- selgem ülevaade sellest, kuidas Maa- ja linnakoolide esindajad da kogemuste aastaks, kus uus õpilased on õpitu omandanud, tulid 4. juunil Viimsi Kooli, metoodika on omandatud ko- ning õpilased ise on eksperdid et teha kokkuvõte koolitusest, gemuste ja vigade kaudu,” üt- enda ja kaaslaste hindamisel. kus osales 120 õpetajat üle les Tori Põhikooli õpetaja Ae- Metoodika aitab välja sel- Eesti. liita Kask. Tänu kujundavale gitada nõrgemad õpilased, või- “Kujundav hindamine õp- hindamisele on tal õnnestunud maldab õpetajal paremini audi- peprotsessis” oli osalevatele õpilased vastutama panna, ta on tooriumit tunnetada ning kaasab õpetajatele esialgu üsna tund- hakanud õpilastele rohkem ta- õpilasi senisest rohkem õppe- matu teema, nagu selgus sõna- gasisidet andma, töödele kom- töösse. “Lõpeb õpetaja etlemine võttudest. Esmakordselt Eestis mentaare lisama ja vanematelt klassi ees ja õpilase ülesütlemi- loodi selle projektiga õpetajate rohkem tagasisidet saama. ne,” sõnas Rull kokkuvõtlikult. võrgustik, kes ise on nüüd val- Viimsi Kooli õpetaja Kät- “Tekib uus koolikultuur, kus mis oma projektis omandatud lin Puhmaste rääkis, et ta on väga oluliseks muutub õpetaja- teadmisi kolleegidele edasi hakanud uut metoodikat jär- te võrgustik ning hindamine on Malevlasi tervitavad abivallavanem Jan Trei ja vallavanem Haldo Oravas. Foto Viljar Kirikal andma. gides paremini aega planeeri- lahutamatu osa õppimisest ja “Inglismaal 1990ndate lõ- ma ja ennast rohkem jälgima. õpetamisest.” 8. juunil alustas tööd aiad. Heakorrarühm tegutseb soo- ja haridusameti juhataja pus loodud uus hindamisme- “Kuulasin teisi ja arenesin ise Rulli sõnul on kujundavat selle suve õpilasmalev. vastavalt vajadusele kas mõi- Kadi Bruus. Õpilasmaleva toodika on seal kasutusel 10% palju. Tean, kuidas edaspidi hindamist võimalik rakendada sapargis või mujal. Korista- korraldaja Anne Talvari kesk- koolides,” selgitas Einar Rull oma tööd jaotada,” ütles Kätlin igas aines ja igas vanuseastmes. Esimeses vahetuses on kirjas takse prügi teede äärtest ning konnaametist rääkis, et soovi- Eksami- ja Kvalifikatsiooni- Puhmaste. VT 34 õpilast vanuses 13–18 aas- rohitakse. Rühm läheb ka appi jaid oli väga palju ja rühmad tat. Vahetus töötab kuni 30. Leppneeme lasteaia kõrval said täis paari tunniga. juunini. 4. juulist alustab teine olevat spordiplatsi korrastama. Õpilasi juhendavad rüh- Otsitakse rahvaloendajaid vahetus, kes töötab 22. juulini. Tööd tehakse 4 tundi päe- majuhid, malevlastel on omad Statistikaamet alustas 2011. aasta rahva ja ga saaks töökonkursi väljakuulutamisel e-posti Mõlemad vahetused teevad vas kella 9st kuni 13ni, vahe- särgid ning vahetus lõpeb ühi- eluruumide loenduse töötajate otsimist. teel ühendust võtta. ühesugust tööd, tegevusko- peal on puhkepausid. Tasu on se tordisöömisega. Alates eelmise nädala lõpust saavad loen- had on Rannarahva Muuseum 1,73 eurot tunnis. Õpilasmaleva avamisel võt- duse tööst huvitatud inimesed end veebilehel ja Viimsi Vabaõhumuuseum, “Sel aastal tegutsetakse sid sõna vallavanem Haldo Ora- www.REL2011.ee (rubriik “Vabad töökohad” Haabneeme rand, Rannapere töömalevana ja vaba aja tege- vas ja abivallavanem Jan Trei. http://goo.gl/TZmcN) registreerida, et nende- pansionaat ja Viimsi laste- vust pole,” rääkis valla noor- VT 4 17. juuni 2011

Suvi Prangli Harjumaa kauneim kodu on raamatukogus Haabneemes Suvi toob saarele suvitajad, kes tunnevad ka raamatukogu vastu huvi. Kodukaunistamise Harju- maa Kogu selgitas kon- Raamatukogu juhataja Ast- kursi Kaunis Eesti kodu ra Piirisaar on väikses õdu- raames omavalitsuste sas raamatukogus nähtavale poolt esitatud kaunei- seadnud saart ja valda käsit- maid objekte kategoo- levad raamatud. “Suvitajad riates eramud ja korrus- tunnevad just sellise info majad, maakodud ning vastu huvi,” räägib ta. ühiskondlikud hooned ja Juunis suureneb saareela- ettevõtted. Eramute ja nike arv – saabuvad maako- korruselamute hulgast dude elanikud, tulevad lap- tunnistati võitjaks pere- sed ja lapselapsed vanemate kond Taltsi kodu Käärti ja vanavanemate juurde. Siis teel Viimsi vallas Haab- on raamatukoguski külasta- neeme alevikus. Astra Piirisaar oma töölaua jaid enam. taga väikses õdusas Prangli Saareelanike lugemishu- Maakondlikule konkursi- Raamatukogus. vid on mitmekesised ning le esitasid 15 omavalitsust juhataja tellib raamatuid iga- kokku 27 objekti: 13 eramut/ le maitsele, et igaühel oleks midagi lugeda. Mehed loevad korruselamut, 8 maakodu ja huviga merenduse ajalugu ja kalandust käsitlevaid raama- 6 ühiskondlikku hoonet või tuid, naised tahavad kaasaegset eesti kirjandust. Hästi po- ettevõtet. pulaarsed on “Minu”-sari ja elulood, oma lugejaskond on Eramute ja korruselamu- krimi- ja ajaviiteromaanidel. te hulgast tunnistati võitjaks “Tänapäeva noortele on raamatuid vähe kirjutatud,” perekond Taltsi kodu Käärti tõdeb juhataja. Väiksed suvitajad küsivad “Tommy ja teel Viimsi valla Haabneeme Harjumaa kauneim koduaed on perekond Taltsil Käärti teel Haabneemes. Cherryt”, koomikseid ja ajakirju, suuremad tahavad tä- alevikus. Teise koha sai pere- napäevaseid noorsoojutte ja -romaane. Aprillis laenutasid kond Teesalu kodu Keila lin- kond Kangru Kuivaveski talu kolmandaks Kernu Põhikool kategooria kolme paremat tun- lapsed palju naljaraamatuid, jutustab juhataja. Kõige innu- nas Barsbütteli tänaval ja kol- Keila valla Maeru külas ning Kernu vallas. nustatakse Harju Maavalitsu- kamalt loevad tema sõnul saare pensionärid, kes külasta- mandaks tunnistati perekond perekond Kooskora Lepiku Maakondliku konkursi se tänukirja ja Harjumaa ning vad raamatukogu tihedasti. Bõstrovi kodu Maardu linnas talu Kose valla Krei külas. võitjad ning Voose küla kui Kodukaunistamise Ühenduse Raamatukogus on hea valik perioodikat: Õhtuleht, Lubika tänaval. Ühiskondlike hoonete ja 2010. aasta Harjumaa Aasta sümboolikaga seinaplaadiga Postimees, Harju, Elu, Maaleht, Videvik, Eesti Kirik. Saa- Maakodude hulgast tun- ettevõtete hulgast tunnistati küla konkursi võitja esitatakse sügisel toimuval konkursside re inimesed loevad ka palju ajakirju ning nendegi valik on nistati võitjaks perekond Kõp- võitjaks Viikingite Küla Kose Vabariigi Presidendile auta- Kaunis Eesti kodu ja Aasta küla suur: Eesti Naine, Kroonika, Naisteleht, Tervis Pluss, Ko- peri Kõpu talu Vintse külas vallas. Teiseks tunnistati Ardu sustamiseks. 2011 pidulikul lõpetamisel. dutohter, Maakodu, Koduaed, Elukiri, Käsitöö, AnneStiil, Padise vallas. Järgnesid pere- kooli lasteaed Kõue vallas ja Maakondliku konkursi iga Harju Maavalitsus Üks, Metsamoori Ravimtaimed, Kodukiri. Meestele on tellitud Tehnikamaailm, Meremees, Navigaator, Kalasta- ja. “Ajakirjandust laenutatakse palju, eriti nädalalõppudel. Püüan tellida seda, mida inimesed küsivad, nii et igaüks saaks midagi,” räägib Piirisaar. Kogutakse kodu- ja aiaideid! Internetti kasutavad nii lapsed kui ka täiskasvanud, kes Võistlus Kodu Kauniks saavad siin pangaülekandeid teha ja e-kirju lugeda. ootab osavõtjaid ning Tunnustust vääriv aia- Raamatukogus on tore lastenurk, kus lapsed saavad ajakirja Kodu & Aed toi- kujundus joonistada, lauamänge mängida, legosid või puslesid kok- metus pilte kodudest ja Viimsist on võistlusel Ko- ku panna sel ajal, kui vanemad raamatuid uurivad. aedadest. 1. juulini saab du Kauniks ikka olnud Raamatukogu tegutseb Pranglis aastast 1926. Tiia Pii- osaleda tänavusel võistlu- mõni finaali- ja ka või- risaar töötab siin 1983. aastast. Saarele tulles oli tal valida sel, kus taas selgitatakse dukodu või -aed. kolme ametikoha vahel: kas postkontorisse, poodi või raa- aasta huvitavamad kodud Mullu jõudis finaali üks erakordne aed Pringi kü- matukokku. Oma valikut pole ta kahetsenud. ja aiad ning auhinnatakse las, mis jäi legendaarseks Annika Poldre kõiki finaali jõudnuid. saanud aiakujundaja Irma Tungla luigelauluks. Ajakirja Kodu & Aed võistlu- “Olime ehitanud vana se Kodu Kauniks eesmärk on suvila ümber elumajaks, tunnustada parimaid kodu- ja aga ei osanud umbe kasva- Detailplaneeringutest aiakujundusi ning tutvustada nud aiaga ise midagi pea- Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate detail- nende järgimist väärt ideid ka le hakata. Proovisime nii planeeringute algatamise korraldused: avalikkusele. Tänavu valitakse ja naa, aastad läksid, kuid 1. Rohuneeme küla, Kivineeme tee 3 ja Kivineeme põik 1 midagi erilist ega ilusat me (planeeritava ala suurus on ca 0,23 ha ja asub Kivineeme tee taas Aasta Kodu ja Aasta Aed, lisaks parim noor kodu, noor ise välja mõelda ei osanud. ning Kivineeme põik nurgal, piirneb Kivineeme põik 3, Kivinee- Nii lootsimegi Irmalt head aed, ökokodu, stiilne kodu, pa- me tee 1, Suur-Ringtee 5, 9, 11, 13 kinnistutega, planeeringu nõu saada,“ kirjeldab kuue eesmärk on kinnistute liitmine ja ehitusõiguse määramine pe- rim värvilahendus, vannituba aasta tagust aega aia pere- reelamu ehitamiseks); ja õueruum. naine Viive Rižski. 2. Äigrumäe küla, Leili kinnistu (planeeritava ala suurus on Auhinnafond on 18 300 eu- Irma Tungal ise enam ei ca 0,3 ha ja asub Äigru tee ääres ning piirneb Äigru tee 6, 8, rot, kõik võistlusest osavõtnud näinudki, kuidas järgmisel Äigru põik 2, 10 ja Sõstra kinnistutega, planeeringu eesmärk saavad kingituse ja kutsutakse kevadel peale aia rajamis- on kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine ühepereela- sügisel pidulikule vastuvõtule. töid kõik lokkama hakkas. mute ehitamiseks); Kumbki peaauhind on 2500 Rižskid ise on aga oma aia 3. Viimsi alevik, Aiandi tee 6 (planeeritava ala suurus on ca üle, mis sai ühtaegu rikkalik eurot. Aasta Kodu auhinda an- Irma Tungla kujundatud perekond Rižski koduaed Pringi külas. 0,06 ha ja asub Aiandi tee ääres ning piirneb Aiandi tee 4, 8 nab juba 11. aastat välja Swed- ja kaunis, aga ka otstarbe- ja Roosi tee 8 kinnistutega, planeeringu eesmärk on krundile bank. Aasta Aia auhinna taga tatakse parimat omatehtud ko- Kodu & Aed, Sakala 18, Tal- kas ja hästi hooldatav, en- ehitusõiguse määramine korterelamu ehitamiseks). diselt äärmiselt õnnelikud. on tänavu esmakordselt Eesti dust majapidamis- või mööbli- linn 10141 või e-posti aadres- Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate detail- Austusavaldusena kujunda- planeeringute kehtestamise korraldused: firma Evelekt kaubamärk Gar- eset. sil [email protected]. jale esitasidki nad tema töö 1. Viimsi alevik, Gerbera tee 18a (detailplaneeringuga den4You. Toimetus ootab juunikuus Lisaks ootame kaaskirja oma Kodu & Aia võistlusele Kodu määratakse olemasoleva 1000 m2 krundi ehitusõigus ühe 180 Eesti ainus proffide aian- osavõtusoove ja ka ettepane- pere ja kodu või aia tutvustu- Kauniks, kus see finalistidip- m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 8,5 meetri kõrguse ük- dusauhind, aiakultuuri eden- kuid, kelle kaunis kodu või aed sega ning aadressi ja telefo- lomiga pärjati ning sai jääd- sikelamu ehitamiseks); damise preemia Hansaplantilt vääriks laiemat tunnustust. ninumbriga. Finaalipääsenud vustatud ajakirja jaoks oma 2. Randvere küla, Hiirekõrva tee 1 (detailplaneeringuga ootab ka üldsuse ettepanekuid, Osalemiseks ootame hilje- selguvad augustiks ja võitjad parimas õitseeas. Artikkel määratakse olemasoleva 874 m2 suuruse elamukrundi ehitus- kes võiks selle tänavu pälvida. malt 1. juuliks vähemalt viit pärjatakse novembrikuus. Li- sellest aiast ilmus Kodu & õigus ühe 219 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 8,5 meetri Esmakordselt antakse koos- fotot kodust või aiast (ka gril- sainfot võistluse kohta saab tel Aia eriväljaandes Kevad Ko- kõrguse üksikelamu ehitamiseks). töös Lutheri stuudioga välja li-, puhke või mängunurgast 667 6087 või [email protected]. duaias. disainiauhind, millega tunnus- vm) aadressil Kodu Kauniks, Kodu & Aed 17. juuni 2011 5 Pääsupojad joonistasid õigusi Maikuu algul kuulutas avasõnad ütles õiguskantsleri vabariigi õiguskantsler laste õiguste osakonna nõunik välja üle-eestilise laste Andra Reinomägi ning tervi- On aeg joonistusvõistluse teemal tuskõne pidas õiguskantsler ja See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina eda- “Minu õigus on...“. lasteombudsman Indrek Teder. si tõttab! Ja päevad läevad ja aastad mööduvad! Toimus parimate joonistus- Nii laulis kord Ivo Linna ajast, mis ei peatu. Ja Ka eralasteaed Pääsupoeg sai tööde autorite autasustamine. tõesti – aeg ei ole peatunud, vaid edasi tõtanud õiguskantsleri kantseleist sel- Joonistusvõistlusele ”Minu õi- ja muudkui tõttab veel. Mis aga on see aeg, mis lise pressiteate: “Õiguskants- gus on...” laekus üle 1000 väga tõttab, mis aina edasi ruttab ega peatu? ler kui lasteombudsman peab toreda töö, mille hulgast tehti lisaks järelvalvele kaasama valik näituse jaoks. Pärast auta- lapsi neid puudutavate otsuste sustamist tehti lastele ringkäik tegemisse ja laste õiguste eest imeilusas ajaloolises vastreno- seisma. Igal lapsel, aga ka lap- veeritud majas ja otse loomu- sevanemal on õigus pöörduda likult said meie lapsed istuda õiguskantsleri kui lasteombuds- ka õiguskantsleri Indrek Tederi mani poole lapse õiguste kait- Lapsed joonistasid oma õigustest pilte. toolil ning mõlgutada mõtteid seks. Lasteombudsmani üles- laste õigusest. ande täitmiseks loodud laste ning kuidas lapsed saavad oma väga ilusad ja isikupärased, Ajaloolise maja kõikides õiguste osakonna üks esma- õigust kasutada. Oluline oli loovad ja teemakohased. Pos- saalides olid üles pandud laste seid ülesandeid ongi juhtida lapsele selgitada, et õigusega titasime need õiguskantsler- joonistused ja “pääsupoegade” nii laste kui ka täiskasvanute kaasneb alati ka kohustus, et lasteombudsman Indrek Tede- rõõm oli suur, kui leidsime sealt tähelepanu laste arvamuse ära- laps märkaks ja teadvustaks nii rile. Peagi tuli meile e-kiri, et meie laste Ireen Lindma (4-a.), kuulamise ja lastega arvesta- enda kui ka kaaslaste õigusi, lasteombudsman kutsub joo- Simone Suurkase (6-a.) ja Brit mise vajalikkusele.” õpiks hindama heategu, hooli- nistusvõistlusel osalenud las- Marii Tomingase (7-a.) tööd. ma nõrgematest ja teaks kuhu teasutusi lastekaitsepäeval, 1. Lapsed said ka koos joonistada, Joonistusvõistlus pöörduda, kui sõber vajab abi. juunil avatud uste päevale, kus oma nime kirja panna suurele “Minul on õigus...“ Ja Pääsupojad asusidki joo- ta tutvustab oma töid ja tege- ühisele osalejate tahvlile, valida Lapse õiguste teemalise joo- nistama. Iga pildi autor pidi misi, vastab laste küsimustele meeldivaim kujundus lastele õi- nistusvõistluse eesmärk oli lõpetama lause, “Minu õigus ja autasustab joonistusvõistlu- gustest pajatavale kodulehekül- teavitada lapsi ja noori laste- on...” ja andma nii pildile peal- se parimaid (iga vanuserühma jele, juua limpsi ja maiustada. ombudsmani olemasolust ning kirja. Teemat joonistades leidsid kolme parimat). Täname võõrustajaid! “Pää- luua nendega kontakt. Samuti lapsed oma õigusi väga lihtsates supoegadel” oli imeilus laste- soov teada saada, mida lapsed ja armsates asjades, nagu näi- Kohtumine laste- kaitsepäev. ise oma õiguste all mõistavad, teks: Minu õigus on nukkudega ombudsmaniga Meie toredate tegemiste Ka asjadel on oma aeg. ja ärgitada neid oma õigustest mängida, sportida, ujuda puhtas 1. juunil olimegi kõrgel Toom- kohta saate infot kodulehekül- veelgi rohkem teada saama ja vees, kodumaad kaitsta, koeraga peal Kohtu tn. 8. Lapsi võeti jelt www.paasupoeg.ee. Usun, et meil igaühel võib olla oma arusaamine ajast ja rääkima. jalutada, perega olla, lugeda raa- väga südamlikult ja soojalt Marika Saul ka näiteks minuti pikkusest, kuid kokkuleppeliselt on igas Rõõmurullide õpetajad sel- matut, olla eestlane...jne. vastu. Suurde saali kogunes eralasteaia Pääsupoeg minutis kuuskümmend sekundit, igas tunnis kuusküm- gitasid lastele, mis on õigus Laste joonistused tulid lapsi kõikjalt Eestist. Ürituse Rõõmurullide rühma õpetaja mend minutit, igas päevas kakskümmend neli tundi ja nii edasi. Ja need ju ongi mõõtühikud, milles me aega või sel- le kulgemist mõõdame. Aga kui ei oleks ka neid kokku- leppelisi suurusi, siis ega aeg sellele vaatamata ei peatuks, Püünsi lasteaia tegus õppeaasta lõpp vaid liiguks aina edasi. Kauaoodatud suvi on käes, oskasid muidugi laulda ja tant- Nii ütleb ka Piibel, et aeg on igal asjal taeva all. Tava- väljas on soe ja meeled sida. Seejärel toimus kostüümi liselt me aga mõtleme sellele siis, kui kellegi aeg on siin rõõmsad. Püünsi lasteaia vahetus – algas tähtsaim osa. ilmas otsa saanud ja seisame puusärgi ääres. Siis tunneme lastele pakkus maikuu Oma esimesed lõputunnistused, sisimas, kui palju oleks veel tahtnud talle öelda, aga aega aga veel midagi ja palju. head sõnad õpetajatelt, lilled ja enam ei ole. kallid said nüüdsest ametlikult Seega on ka üheks aja mõõduühikuks päevad, mida võime siin maailmas rännata, kogu meie elu pikkus. Ja Kuu algas ettevalmistuste- kaheksa uut koolijütsi. seegi on meie igaühe jaoks erinev. ga emadepäeva hommikuks. Püünsi Kooli lasteaia osa Kuid aja juures ei olegi mitte üldse oluline see, kui Püünsi lasteaias on tore tra- suured ja väikesed soovivad palju seda meile kellelegi antud on, vaid kuidas oskame ditsioon emasid üllatada just head kooliteed Saskiale, Ro- meile antud aega kasutada. Aja kulgemise abil näeme me vahva hommikuga. Lapsed mekile, Karl-Mihklile, Alek- elu, näeme maailma pidevat muutumist ja arenemist. Ja esinesid emadele ilusate lau- sandrile, Aleksile, Akslile, Erik meiegi areneme ja muutume ühes maailmaga. Ja sõltu- ludega ning proovisime koos Eduardile ja Stenile. mata kollageenist ja Botoxist muutume me päevast päeva lugeda luuletust. Kutsusime Enne lõplikku hüvastijättu vanemaks. Lisaks kõigele, mis meie ümber, pureb ajaham- emmed lastega teretamismängu ootas lapsi siiski ees veel spor- mas ka meie ihu. mängima, mis äratas ka kõige dipäev koos kooli osaga, kus Samas, mida enam aeg edasi liigub, seda enam on meil unisemad lapsed ja emad. Loo- Õppeaastasse mahtus väga palju tegevusi. sai joosta, kaugust hüpata ning võimalust ammutada teadmisi ja oskusi, harida ennast. Ja mulikult said emad ülekülvatud palli visata. üks juudi vanasõna ütleb, et kui peres ei ole vana meest, kallistuste, õnnitluste ning kin- lasteaia lapsevanem Kilvar lõpupeole, ühtlasi ka aastatee- Punkti pani õppeaastale siis tuleks ta peresse osta. Ja seda ikka seepärast, et peres gitustega. Kingituseks olid ise- Kessler. Kilvar tutvustas lastele ma lõpetamisele pani krooni lastekaitsepäev, mille raames võiks olla elutarkust, mida on võimalik koguda vaid aas- tehtud küünlaalused ja kaardid. oma hobi ja huvi nii fotograafia ekskursioon Matsallu retkele toimus ühislaulmine Tallinna tatega. Linnuristi päev “Suleliste kui ka lindude vastu. Ta näitas “Kevadine linnuelu Matsalus”. lasteaedadega. Pärast laulmist Aga kuidas siis meie oma aega kasutame? Ansambel lõpupidu” – tekib küsimus, imelisi pilte paljudest erineva- Sealse RMK loodusradadel said lapsed ise käia poes ja osta Indigolapsed laulavad oma laulus “200 aasta pärast”, et miks selline pidu ja mida see test lindudest. said lapsed veelgi kinnistada endale jäätist. Jäätise ostmi- “kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas ma ela- tähendab? Pidu jätkus erinevate linnu- oma teadmisi linnuriigi asuka- sest kujunes äärmiselt põnev sin, nagu soovisin, kas ma julgesin ja kas ma üldse proo- Meie lasteaia aastateemaks teemaliste mängude ja vikto- test. Üks edukas projekt saigi ettevõtmine – tuli leida täpne visin nõnda elada, et elu oleks elamine”, kuid tõdevad sa- oli seekord “Kombud ja Missed riiniga. Misse rühm tutvustas läbi – laste silmaring jälle natu- raha või arvutada, palju peab mas, et praegu on see oluline küll. sinilindu otsimas” . Eesmärgiks aasta jooksul valminud linnu- kese avaram ning oskus märga- müüjalt raha tagasi saama. Oli Tõesti, kauges perspektiivis ei pruugi nii mõnigi asi, sai võetud huvi äratamine lin- raamatut, kus sees nende endi ta linde on nüüd küll igal Püün- vaja seista järjekorras ja suhel- mida me teeme, olla eriti mõttekas, sest ega 200 aasta pä- dude vastu. Linnuteema kogus välja mõeldud jutuke ja joonis- si lasteaia lapsel hinges olemas. da müüjaga. Lastele valmistas rast ju keegi tegelikult meid ei mäleta, kuid praegune hetk, kiiresti laste seas populaarsust, tatud pildid lindudest. Kombu Üks oluline päev, ilmselt ootamatult rõõmu selline pisi- selle hindamine ja oskus seda kasutada on kõige olulise- nad näitasid suurt huvi üles ja rühm tutvustas aga oma linnu- kõige olulisem, oli kevadine asi, et lisaks jäätisele anti ka mad. aasta lõpuks olime tutvunud kalendrit, mis oli illustreeritud lõpupidu. Väga tähtsaks tee- tšekk. Pärast jäätise söömist See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõt- 20–30 erineva linnuga. See- laste poolt joonistatud lindude- vad kevadise lõpupeo aga istuti jalgratta selga ning mat- tab! Kuid see, kuidas meie oskame seda aega kasutada – ga otsustasime aastateema ära ga. Elevust tekitas mäng, kus meie kooliminejad. Saatsime kati mööda Püünsi kauneid kas me lihtsalt veedame seda ja lahu(s)tame oma meeli või saata erilisel moel, selle peo pidi püüdma õiget värvi sulgi neid kooli etendusega, mis ju- mereäärseid teid ja metsaradu. kasutame me hetki, mis meile antud, targemaks saamiseks pidamiseks sai valitud 19. mai, ning nendest meisterdasime tustas putukatest, kes tahtsid Ilusat suve kõigile ja uute –, on meie endi teha. mis rahvakalendris kirjas lin- naljakad kõdikõrred. Kõige kõik ühte ja sama lille omale kirjutamisteni sügisel! Mikk Leedjärv nuristipäevana. Meie suureks lõpetuseks said lapsed otsida koduks. Laval sibasid ringi nii Kristin Jakobson EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja rõõmuks avas peohommiku “pesa”, mille sees maitsvad mesilased, herilased, liblikad Püünsi lasteaia külalisesineja, kelleks oli meie “munad” peidus olid. Suleliste kui ka lepatriinud – kõik nad Kombu rühma õpetaja 6 17. juuni 2011

Hooaja viimane Randvere puhkpilliorkester matk tuli rahva ette tangoga Pühapäeval, 29. mail oli selle hooaja matkade “Tunne oma koduvalda“ viimane üritus. 5. juulil oli Randvere Elina Lehta Kaasiku kaasakis- Päevakeskuses pidulik kuval eestantsimisel. hooaja lõpu kevadkont- Päeva naelaks aga kujunes sert. Esmakordselt esines äsjaloodud Randvere puhkpil- Randvere puhkpilli- liorkestri esimene esinemine. orkester. Mänedžer Madis Kaasiku sõ- nul on orkester eksisteerinud Randvere Päevakeskus avas vaid 80 päeva ning 14. aprillil uksed 2007. aasta sügisel. Ma- oli esimene proov. Kuid mehed jas tegutsevad pisipõnnid ja ja üks naine puhusid oma pille noored ning eakad, oma ruu- juhendaja Kalju Niglassoni mid on siin perearsti ja õel. juhtimise järgi nii, nagu oleks “Kõik, kes soovivad, saavad juba ammu koos mängitud. tegutseda,” tõdes keskuse te- Repertuaar – argentiina tango gevjuht Aime Salmistu. ja valss, marssidest rääkimata “Õpitud on palju laule, – esitati hiilgavalt ning publik seeniortantse, kuulatud vestlu- nõudis lisapala. Matkade vedurid Volli ja Hans. si, tegeldud keha ja vaimu vir- Randvere puhkpilliorkestri esimene esinemine. Kui maikuu sünnipäeva- gutusega. Kaks aastat on meie lapsed olid õnnitletud, jagas Retk algas seekord Rohuneemest, kus tutvuti kabeliga ja tuju üleval hoidnud sõnakunst- sijate juhendaja Merilin Nii- maja tegevjuht Aime Salmis- Rohuneeme küla eluoluga. Mis aga põhiline: juba teist ke- nikud. Käidud on Eestimaa lop ja kostüümide stilist Reet tu toredate inimeste aukir- vadet teevad meie matkahuvilised metsaalust korda. Igati ühest äärest teise, viimane pi- Kurg. ju. Need said Helju Salin kui tubli ettevõtmine. kem reis oli Kihnu–Soomaa– Seejärel said sõna vallas kõige aktiivsem osaleja, Volli Aive Vellis Kurgja,” rääkis Salmistu hoo- juba tuntud rahvanaerutajad Kallion, kes on pannud eakad aega kokku võttes. “Las räägib – Helle Tomingase sõnakuns- liikuma, ja Mati Rannala – hea meie kevadkontsert sellest, tiring (Elfi Ojase, Helgi Sard abiline arvuti ja fotoasjanduse mida on tehtud,” lõpetas ta ja Elina Lehta Kaasik). Nende alal. Teadaanne jutu. etteaste aktuaalsel valimiste Tänukirja koos elurõõmu Viimsi Pensionäride Ühendus annab teada: 12 daami – seeniortantsu- teemal teenis tugeva aplausi. retseptiga sai omakorda Aime Ujumine Viimsi spaas toimub juunis, juulis, augustis nagu rühm Kobarake – uutes kau- Kui seenioride lauluan- Salmistu. tavaliselt T k 12.00–14.00; R k 12.00–14.00. Hind 3 eurot kord, nites esinemisrõivastes, mis sambel Kibuvitsalill Rein Sa- Abivallavanem Jan Trei ja- vesiaeroobikat ei toimu! Teistel aegadel tavapärane Viimsi saadi tänu mitmele sponsori- gari juhendamisel oma ilusate gas kiidusõnu tublidele eakate- spaa hind, ilma soodustuseta! le, nagu Viimsi Pensionäride häältega publikut köitis nagu le, kes oskavad väärikalt vana- Pensionäride tuba Kesk teel on suvekuudel suletud. Alus- Ühendus ja Aiaotsa aiandus- varemgi, siis üllatusesinejad neda. Keskuses jätkub tegevus tame külastajate vastuvõttu taas septembrist. ühistu, esitasid mitu särtsakat olid tervisevõimlejad oma septembris. tantsu. Medalid pälvisid tant- Elfi Ojasse ja Helle Tomingas. särtsaka etteastega juhendaja Annika Poldre 17. juuni 2011 7 Liisa Kams – poetess iseenda meeleheaks Homme saab Viimsi Mis Su luuletusi Su enda arva- tanud. Kas see tähendab, et Koolis põhikooli lõputun- tes kõige enam iseloomustab? joonistamine on Sinu jaoks nistuse mitu klassitäit Väga raske on ennast kõr- luuletamisega võrdselt oluli- noori, kelle seas on ka valt näha, vaadata ennast läbi ne või on neil piltidel/motii- äsja oma debüütluule- teiste silmade. Nimetaksin seda videl raamatu kaanel ja luu- kogu “Ma nägin üht lihtsalt vaateks maailmale või letuste juures mingi sügavam tüdrukut“ ilmutanud Liisa ühiskonnale nii, nagu see het- tähendus? Kams. kel paistab, ausalt ja lihtsalt. Inglimotiiv on mulle juba Pilguheit inimestesse endasse ammu kuidagi hinge jäänud – Tema looming käsitleb inim- ja nende käitumisse, mida on see sümboliseerib minu jaoks suhteid, ühiskonda, unistusi, vahel äärmiselt raske tõlgenda- usku, puhtust, uut algust, või- igatsusi ja tulevikku, andes da, kuna kõigil on nii erinevad malusi ja vaba tahet. Erinevad aimu uue kasvava põlvkonna arvamused, tunded ja vajadu- mustrid paeluvad mind samu- väärtustest, maailma mõist- sed. ti, seal oleks nagu loogikat ja misest ja vaadetest elule. VT korrapära, millesse on põimu- küsimustele vastates tunnistas Põhikooli lõpetamisega üsna nud mingil määral müstikat ja noor poetess, et tema luules samasse aega jääb ka ühe Su avastamisrõõmu. Joonistamine peegeldub maailm just nii, unistuse täitumine – debüüt- on samuti loominguline tege- nagu see hetkel paistab. luulekogu “Ma nägin üht vus ja ma naudin seda tohutult, tüdrukut” ilmumine. Millest kui saan omavoliliselt tegut- Räägi natuke endast – mil- selline ajastus? seda ning valmis kritseldada, lised on Su huvid koolis ja Kõik lihtsalt sattus niimoo- mida iganes hing ihkab. koolivälisel ajal? di. Juhused. Tore oli raamat Õppeaasta on küll selleks täpselt suve alguseks valmis Kes on need inimesed, kelleta aastaks juba lõppenud ja su- saada. seda luulekogu poleks sündi- vevaheaeg alanud, kuid kooli- nud? sisesteks tegevusteks võis pi- Milliseid luuletusi värske ko- Esmalt muidugi ema, kes dada Õpilasesinduse liikmeks gumik sisaldab? suhtus äärmiselt rõõmsalt olemist, õppimist ning olüm- Päris eriilmelisi. Avastan kogu plaani ning leidis, et piaadidel/võistlustel osalemist. vahel endagi üllatuseks, kui see on igati suurepärane idee. Koolivälisel ajal käisin kunsti- sünged mõned on. Teised on Muidugi ka Sulev Oll, kes oli koolis, mis lõputöö esitamise- pisut lennukamad ja helgetoo- suureks inspiratsiooniks, kir- ga sai sel aastal läbitud. Lisaks “Ma nägin üht tüdrukut” autor Liisa Kams. nilisemad. Mõtlikkus on ka jutas Maalehte esimese artikli käisin tantsimas ja jooksmas. iseloomulik ilmselt. Loodeta- minust ja andis väga head nõu piku luulevõistluse laureaat. on positiivne, entusiastlikkust vasti on seal midagi kõigile. mu loomingu kohta. Samuti Millal ja miks hakkasid luu- Mida selline tunnustus kahel jagub. pean oluliseks oma sõpru, kes letama? järjestikkusel, 2009. ja 2010. Neile, kes Su luuletusi on on mul alati olemas olnud... Luuletama hakkasin 13-aas- aastal Sinu jaoks tähendab? Kas plaanid ka järgmistel kuulnud/lugenud, on need Täpsemalt saab lugeda kogu- taselt. Ma täpselt ei mäleta, miks Ma olin mõlemal aastal te- luulekonkurssidel osaleda ja jätnud väga täiskasvanuliku miku lõpust “Tänusõnade” alt. ma oma esimese luuletuse kirju- gelikult väga üllatunud, et võit- edasi luuletada? mulje – kuidas Sa seda väidet tasin, aga oli ilmselt tahtmine sin. Seetõttu on need saavutu- Osalemise kohta ma ei kommenteerid? Kellele Sa oma värsket luu- katsetada. Tuleb meelde, kuidas sed andnud mulle palju julgust. oska täpselt öelda, eks tulevik Mulle tegelikult väga meel- lekogumikku soovitad – kas ma lappasin kooli 2006. aasta Olen üldiselt hästi kriitiline nii näitab. Üldiselt oleks see päris dib, et nad niimoodi arvavad, need kohati üsna eriilmelised almanahhi ja taasavastasin luu- enda kui ka oma loomingu suh- tore ja väga huvitav on kuula- kuna see näitab, et vanuse põh- luuletused on mõeldud pigem letuse, mille olin 3. klassis kirju- tes. ta, mis teised jälle loonud on. jal ei saa inimesi arvustada. täiskasvanutele või Su ea- tanud. Ehk oli see tõukeks vaja- Luuletamisest nii palju, Maailm on kirju – on lapsikuid kaaslastele? dusele iseennast proovile panna. Kuivõrd on õppimine Viimsi et üritan selle kohe paberile täiskasvanuid, kes ei kasva ku- Ma ei klassifitseeriks neid Koolis Su luuleandi või luu- saada, kui midagi mõtetesse nagi suureks, ja on täiskasva- luuletusi konkreetselt mitte On Sul luuletajate seas ka levõistlustel osalemist mõju- ilmub. Võib-olla jäävad need nulikke lapsi, kes on varakult ühegi vanusegrupi alla. Raa- eeskujusid? tanud? luuletused sahtlisse, võib-ol- hakanud mõistma paika, kus mat on kõigile, kes tunnevad Elo Viiding on minu suu- Viimsi Kool toetab väga la tuleb neist uus kogumik. lelegi otseselt mõeldud oleks nad elavad. luule vastu vähegi huvi ja ta- rim eeskuju. loomingut, mistõttu õpetajad Poeesia on minu jaoks viis – see on väljendusviis, mida havad süveneda mu mõtetesse. annavad pidevalt märku, kui panna kirja tundeid või var- proovin arendada, kasvõi ise- Ka pildid oled oma äsjailmu- Oled kahekordne Kalju Le- kusagil midagi toimub. Mõju jatud ideid ilma, et see kel- enda meeleheaks. nud raamatusse ise joonis- VT Viimsisse tuleb laste loovusring Viimsis alustab septemb- Lapsel on võimalus osale- dasin ennast Viljandi Kultuu- saanud koolituskonverentsil rist Tibu Laste Mängumaal da kodu lähedal olevas huvi- riakadeemias folkloori erialal. “Rõõmus keeleõpe”, kus minu tegutsemist laste loovus- alaringis. See on koht, kus laps Lisaks olen täiendanud ennast teemaks on “Eesti keele õppi- ring – esimene omasugu- saab suhelda omavanustega Orffi ja Montessori pedagoogi- mine läbi regilaulu”. Minu käe ne meie piirkonnas. (sotsialiseerimine) ning lapse- ka lühikursustel. all on rütmide kaudu maailma vanemal on võimalus aktiivselt Töötanud olen 1993. aas- ja ennast tunnetama õppinud Loovusring on mõeldud eel- ja lõbusalt aega viita koos oma tast. Minu esimene töökoht oli Tallinna lasteaedade juhatajad. kõige pooleteist- kuni kolme- lapsega. See on nagu väike las- Tallinna Kanutiaia Noortema- Minu õpilased on võitnud aastastele lastele. Ringi juhib teaia ettevalmistuskursus. ja, kus kuni 2006. aastani olin suuri rahvusvahelisi pillimän- Helina Ardel. Allpool lühiin- folklooriõpetaja nii eesti kui gukonkursse ja üks tubli laulu- tervjuu Helinaga. Millist kasu saavad vanemad ka muukeelsetele lastele, teatri laps Pirivisiooni lauluvõistluse ise selles rühmas osaledes? muusikaline kujundaja ja muu- 3–4-aastaste vanuserühmas. Milliseid arendavaid tegevusi Lapsevanemad saavad nä- sika ajaloo õpetaja. Käesoleval Rõõmuga olen teinud ja teen te väikestele lastele pakute? punäiteid, kuidas lastega ko- ajal töötan Tallinna Padriku edaspidigi koostööd Viimsi Laulame, mängime mänge, dus edasi tegutseda. Leiavad lasteaias, Viimsi Kelvingi laste- Huvikoolist Ita-Riina Pedani- mille kaudu laps avastab enda Helina Ardel. kasulikke tegevusi, mis last aias muusikaõpetajana ning las- ku ja Kalle Ermiga. ümber olevat maailma (aasta- igakülgselt innustavad ja aren- te huvialakooli Meero muusika ajad, sõidukid, loomad, värvid, meeled, sest salmikesi lugedes mevakast otsime üles laulud ja davad. Saavad vastused enda folkloori ja kandle õpetajana. Keda ootate oma loovusrüh- jää, vesi, liiv, plastiliin, paber ja sõrmi liigutades arenevad tantsud. Tunnetame rütme (mis jaoks vastamata küsimustele. Olen osalenud paljudes suurtes ma? jne). Ergutame kuulmist, mis ai- kõne, mälu, koordinatsioon ning on elu alus – südamerütm, elu- projektides – “Folkloori õpe- Oodatud on kõik 1,5–3-aas- tab lastel paremini mõista enda üldine intelligents. Meisterda- rütm, päevarütm jne), liigume Rääkige palun pisut endast. tus koolides ja lasteaedades”, tased lapsed ja nende vane- ümbrust. Otsime üles lapse jul- me lihtsatest materjalidest pille nendes, väljendame ennast pil- Olen 39-aastane. Mul on 2 kus olen näidanud ja mänginud mad. Nii issid kui ka emmed. guse ja kujutlusvõime vanade ja õpime rõõmu tundma enda lidega. Loome muusikat pottide toredat last: 15-aastane poeg erinevaid rahvapille, koos laul- Kuid selge on see, et kohtade regilaulu tüüpi laulude kaudu, tehtud esemetest. Vaatame, kuu- ja pannidega. ja 4-aastane tütar. Õppisin ja nud ja tantsinud. Viimane suur arv on kahjuks üsna piiratud. kus põnnid saavad ise olla teks- lame ja katsume vanu eesti rah- elasin Viimsis. Lõpetasin Tal- projekt oli Tallinn 2011 raames Loovusring hakkab tööle kord tide autorid. Harjutame peen- vapille (viiul, kannel, torupill, Miks peaksid vanemad oma linna Pedagoogilise Ülikooli “Tähtede laul 2011”. Koolitust nädalas reedeti. motoorikat, mis avab sõrmed ja hiiu kannel jne). Vanaema vei- lapse teie rühma panema? koorijuhtimise eriala. Täien- on Tallinna lasteaiaõpetajad Piret Tutt 8 17. juuni 2011 Teadusloengud Viimsi Kooli algklassidele Lõppenud kooliaastal õp- pisid Viimsi Kooli algklas- sid loodusteadusi tundma.

Märtsikuu Viimsi Teatajas oli juba juttu Viimsi Koolis sel õppeaastal alustanud 2.–4. klasside teadusringist Taibu. Selles ringis said lapsed koo- li loodusainete laboris ise teha keemia ja füüsika katseid ning samuti kohtuda erinevate tea- dusharude esindajatega. Osales üle 80 lapse ja õppeaasta jook- sul tuli huvilisi aina juurde. Saades innustust väikeste Paleozooloog Lembi Lõugase loengus said lapsed näha ja katsuda koolilaste sellisest huvist maa- tõelist mammuti hammast. ilma ja loodusteaduste vastu, käivitasime Viimsi Koolis selle le oma teadmisi jagasid: Tõ- Ülikool, “Äike ja äikesenähtu- õppeaasta teisel poolel projek- nis Lepp, Copterline Estonia, sed” (kõik 2.–4. klassid); Aare ti “Viimsi Kooli 2.–4. klasside “Maast lahti!” (kõik 3. ja 4. Baumer, Energia Avastuskes- õppetöö rikastamine ja loo- klassid); Erki Vaikre, MTÜ kus, “Retk kosmosesse” (kõik dusteaduste propageerimine”. Estlander, “Ellujäämisõpetus” 3. ja 4. klassid); Enno Lend, Seda projekti toetati Viimsi Tõnis Lepp rääkis nii lendamise põhimõtetest kui ka selle mõjust keskkonnale. (3. ja 4. klassid osaliselt); Lem- Tallinna Tehnikakõrgkool, valla noorsoo-, kultuuri- ja bi Lõugas, MTÜ Arheoloogia- “Mis on inseneeria?” (kõik 4. spordiprogrammide eelarvest. Külalised näitasid põnevaid ke, kuid kohapeal seda näha Enamus neist ei olnud nii väi- keskus, “Jääaja loomad”, (3. ja klassid); Ivo Saarma, AS Fer- Eesmärk on hoida ja kas- pilte ja filmikaadreid, mõnel või tunda ei olnud. 45 minutit kestele lastele varem esinenud. 4. klassid osaliselt); Mati Kaal, tilitas, “Elu algus. 9 kuud ema vatada esimese kooliastme las- oli kaasas ka midagi käega- möödusid kiiresti, lapsed kuu- Seda enam olid nad üllatunud Tallinna Loomaaed, “Miks on kõhus” (kõik 2. klassid); Mar- tes huvi loodusteaduste vastu. katsutavat. lasid hoolega, esitasid palju laste huvist ja siirast rõõmust vaja loomaaedu?” (kõik 3. ja tin Vällik, Eesti Astronoomia Selleks kutsusime klassijuha- Lapsed võtsid esinejad küsimusi ja kommentaare, midagi uut teada ja näha saada. 4. klassid); Sirli Vijar, RMK Selts, “Vaatame teleskoobiga tajatundidesse lastele esinema vastu väga positiivselt. Kart- samuti reageerisid elavalt ek- Täname südamest kõiki Viimsi looduskeskus, “Eesti- päikest” (kõik 2.–4. klassid). inimesi, kes rääkisid mitmetel sime, et loenguvorm võib nii raanil toimuvale. Ka esinejad neid häid ja tarku inimesi, kes maa loomade elust” (kõik 2. Merle Tiigisoon teaduse kallakuga teemadel. väikeste laste jaoks olla ras- jäid kohtumistega väga rahule. meie väikestele koolilaste- klassid); Sven-Erik Enno, Tartu Viimsi Kooli lapsevanem Viimsi Kooli õpilaste II poolaasta saavutused õpilasvõistlustel Viimsi Kooli õpilased inglise keele vabariiklikul Bioloogia Ruul ja Kaisa Lepik tasavägi- si Kooli võistkond kooseisus goorias esikoha Monika Himma võtsid II poolaastal tule- olümpiaadil saavutas Karl Veebruaris koguneti Saue Güm- ses heitluses V koha, Brigitta Georg-Marten Meumers (3.a), (8.c), juhendajaks õpetaja Riita muslikult osa paljudest Erik Esko (12.a) suurepärase naasiumis üleriigilise bioloo- Rosin ning Gro Õitspuu (kõik juhendaja õpetaja Epp Orula, Järve. II kohale luule ja proosa nii piirkondlikest kui ka III koha. giaolümpiaadi piirkonnavooru. 7.d õpilased) VI koha. Gert- Eliise Marie Leetsar (3.b), ju- kategooriates tulid Nora Lauk- vabariiklikest olümpiaadi- Väga hästi läks 8. klasside ar- rud Vahtra ja Maris Alev (7.c) hendaja õpetaja Krete Kuus- se (8.a), juhendaja õpetaja Riita dest, õpilasvõistlustest ja Vene keel vestuses Raul Grossil (8.a), kes saavutasid XV koha, Kristjan mann ja Andreas Saarep (3.d), Järve ja Greta-Liisa Grünberg konkurssidest. Avaldame Veebruaris Saue Gümnaasiu- saavutas III koha, juhendajaks Henry Kaljurand ja Karl-Erik juhendaja õpetaja Maret Laiv, (8.b), juhendaja õpetaja Külli tunnustust kõikidele osa- mis viidi läbi maakondlik vene õpetaja Meri Heinsalu. Lõhmus (7.c) XXVI koha. jäi jagama I–III kohta. Täht. Paula Britta Palm (8.b) lejatele ning toome esile keele üritus “Tallinn 2011 Õpilaste juhendajaks oli õpe- saavutas proosa kategoorias III parimad saavutused. – Euroopa kultuuripealinn”. Keemia taja Ita Ilves. Etlemine ja omaloo- koha, juhendajaks õpetaja Riita Väga tublilt osalesid Viimsi Vabariiklikul keemiaolümpiaa- ming Järve. Reisikirja eripreemia said Emakeel kooli gümnasistid Aleksei Go- dil jaanuaris saavutas väga tasa- Matemaatika ja mälu- Jaanuaris Albu vallas aset leid- Mona Brita Luur (8.b), juhendas Jaanuaris Viimsi Koolis toi- rodenkov (11.c), Mirell Nõmm vägises konkurentsis 8. klasside mäng nud üritusel “VIII Hansenist õpetaja Külli Täht ja Adhele- munud vabariikliku emakee- (10.a) ja Marie Kõiver (10.a), arvestuses VI–VII koha Enn Märtsis võeti mõõtu Kose Güm- Tammsaareni 2011” kirjaniku Meelike Tuulas (7.c), juhen- leolümpiaadi piirkonnavoorus kelle võistkond saavutas II Toomas Veikesaar (8.c), juhen- naasiumis matemaatikavõist- loomingu võistulugemisel sai dajaks õpetaja Triinu Pappel. saavutas 10. klasside arvestuses koha. Õpilasi valmistas ette ja dajaks õpetaja Peeter Sipelgas. luse “Nuputa” piirkonnavoo- Grete Jürgenson (10.a) Albu Sama konkursi luulepreemiad I koha Grete Jürgenson (10.a), saatis õpetaja Marina Velitška. rus. Väga hästi esinesid Viimsi kooli eripreemia. võitsid Merilin Kask (10.a) I juhendajaks õpetaja Triinu Mais toimunud piirkondli- Loodusteadused Kooli kaks võistkonda. 5.–6. Noorte etlejate riigikonkur- koht, Mall Silm (9.c) I koht, Pappel. 11. klasside arvestuses kul 6.–7. klasside vene keele Veebruaris toimus Maardu klasside arvestuses sai tubli II si maakondlikus voorus jaanua- Kea Kruuse (9.c) II koht ja Liivi jäi kaasvõistlejatega I–II kohta olümpiaadil jõudis III kohale Gümnaasiumis loodusteadus- koha võistkond koosseisus Tavo rikuus Kuusalu Keskkoolis saa- Kivimäe (11.c) II koht, õpilaste jagama Piia Masing (11.b), ju- Elise Kohv (7.c), juhendajaks te olümpiaadi piirkonnavoor. Annus (5.a), Taavi Pleiats (6.a), vutas Grete Jürgenson (10.a) juhendajaiks olid õpetajad Liis hendajaks õpetaja Riita Järve. õpetaja Aime Veikesaar. Piir- Viimsi Kooli õpilane Mikk õpetajaks Merle Sepp, Paul gümnaasiumi osas I koha, ju- Remmel ja Kirsi Rannaste. III–V kohta jäi jagama Grete kondlikul 8.–9. klasside vene Laanes (8.c) saavutas III koha. Silm (5.d), õpetajaks Marju Me- hendajaks õpetaja Eva Kalbus, Kurmiste (11.a), juhendajaks keele olümpiaadil tuli Laura Õpilast juhendas õpetaja Pee- remäe, ja Rasmus Maide (6.b), ja Nora Laukse (8.a) põhikooli Oskusained õpetaja Triinu Pappel. 8. klassi- Pirso (9.b) II kohale ja Cathy- ter Sipelgas. õpetajaks Heli Jaanson. osas I koha, juhendajateks õpe- Aprillis Tartu Maamessil Stok- de arvestuses jäi jagama II–III Mariann Põldar (9.b) III ko- Üle-eestiline õpilasvõistlus 7. klasside arvestuses tuli tajad Riita Järve ja Külli Täht. keri meistrivõistluste “Ehita kohta Raul Gross (8.a), juhen- hale. Õpilasi juhendas õpetaja “Noor teadlane” toimus 25. ap- võitjaks Viimsi Kooli võist- Veebruaris peeti Jõhvi Kont- võimas veotraktor!“ finaalis dajaks õpetaja Riita Järve. Külli Alver. rillist 22. maini. Võistlus seis- kond koosseisus Helen Sep- serdimajas üleriigilist õpilasetle- võistlesid ka meie kooli õpi- Märtsis oli Tallinna Üli- nes erineva loodusteadusliku man (7.b), Kadri Orumaa (7.b) jate konkurssi. Grete Jürgenson lased ning nende juhenda- koolis 24. emakeeleolümpiaa- Saksa keel sisuga uurimuslike ülesannete ja Katariina Past (7.b), õpilasi (10.a), jäi jagama oma vanuse- jad: Kevin Teesalu ja Andres di lõppvoor, millest võttis osa Aprillis korraldati Eesti Rah- lahendamises. Oskusi ja nuti- juhendas õpetaja Edda Jõgi. rühmas I–II kohta, juhendajaks Truumets (6.d), Edvin Mõttus Raul Gross (8.a) ja saavutas vusraamatukogus Harjumaa kust tuli proovile panna peami- Rasmus Maide tuli 6. klas- oli õpetaja Eva Kalbus. (6.d), Robert Katmann (7.b), 7.–8. klasside arvestuses suu- saksa keele (B-võõrkeele) selt bioloogia valdkonnas, kuid side arvestuses parimaks peast- Aprillis Liivi Muuseumis juhendajaks õpetaja Sulev En- repärase VII koha. Rauli juhen- olümpiaad. Rašad Nadžafov ülesanded nõudsid ka keemia- arvutajaks. peetud 23. Liivide ja liiviliku nomäe, ning Riho Org (5.a), dajaks oli õpetaja Riita Järve. (7.d) saavutas II koha, Andrea ja füüsikaalaste teadmiste ra- Märtsis peeti Saue Gümnaa- loomingu etlusvõistluse vaba- juhendajaks Andres Org. Aun (9.a) II–III koha. Õpilasi kendamist. Võisteldi kaheliik- siumis Harjumaa koolide mälu- riiklikus lõppvoorus esines suu- Viimsi Kooli pärjati kooli- Inglise keel juhendas õpetaja Jana Saksing. melistes võistkondades. mänguvõistlus “Mõttemeister”. repäraselt Taavi Pleiats (6.a), de arvestuses, kust enim mu- Jaanuaris leidis aset Kiili koolis Viimsi Kool oli esindatud Viimsi Kooli 11.b klassi võist- kes pälvis žürii eripreemia ning deleid finaali jõudis, parima piirkondlik inglise keele olüm- Ühiskonnaõpetus mitme võistkonnaga ning on kond koosseisus Rauno Laht, publiku preemia Jakob Liivi kooli tiitliga – II koht. Meie piaad gümnaasiumiõpilastele. Veebruaris toimus üleriigilise rõõm tõdeda, et meie kooli ja Karl-Lennart Meri, Ekke Sak- luuletuse parima esituse eest. kooli õpetaja Sulev Ennomäe Piirkondliku vooru võitis ja ühiskonnaõpetuse olümpiaa- Gustav Adolfi Gümnaasiumi kov ja Rene Kuusing saavutas Juhendas õpetaja Külli Täht. tunnistati üheks parimaks töö- pääses edasi lõppvooru Karl di piirkonnavoor. Erinevalt segavõistkond koosseisus Isa- suurepärase III koha, juhenda- Aprillis maakondlikul 1.–4. õpetuse õpetajaks – II koht. Erik Esko (12.a), juhendaja teistest olümpiaadidest oli see bel Kärtner (7.d) ja Karmen jaks oli õpetaja Peeter Sipelgas. klasside etluskonkursil Viimsi Peeter Sipelgas õpetaja Merike Kaus. 11. klas- elektrooniline. Esimeseks tuli Kikas saavutasid 65 osavõtja Koolis saavutas I koha Alex Viimsi Kooli õpilasteaduse side arvestuses jäi esikohta ja- Karl Erik Esko (12.a), Sander seas tubli III koha. Õpioskused Paul Pukk (4.f), juhendas õpe- koordinaator gama Ekke Sakkov (11.b), ju- Parts (12.a) jäi jagama II–III Esikümnesse aga mahtus Märtsis toimus Saue Gümnaa- taja Vivika Kupper. Greta Ammer hendaja õpetaja Merike Kaus. kohta. Juhendas õpetaja Janek veel kaks meie kooli võist- siumis maakondlik 3. klassi Maikuisel omaloomingu- Viimsi Kooli Märtsis TLÜ korraldatud Murakas. konda. Nii saavutasid Sandra õpioskuste olümpiaad. Viim- konkursil saavutas luule kate- kommunikatsioonijuht 17. juuni 2011 9 Ütlen sulle tere, Tammneeme! AASTARING LINNURIIGIS Tammneeme küla on läbi Oleme ikka head peremehed ja Rannalinnud elanud suuri muutusi. toredad kaaslased. Puhastame Viimsi valla märkimisväärselt pikk ja liigestatud tee ja roheala lemmikloomast rannajoon tähendab suurt elurikkust. Tammneeme küla asub kitsal maha jäänud prügist, sest see on maaribal mere ja metsa vahel. ainuke tee tööleminemiseks ja Täna kirjutan meie kõige väiksemast rannalinnust ehk Osale meist algab küla tädi kojutulemiseks. Teist teed meile kahlajast – väiketüllist. Lisaks teeme tutvust meriski nime Lilli kunagise maja (Norringi) ei anta. Oleme külateel viisakad kandva rannalinnuga. Kahlajaid iseloomustab veelembus. juurest ja lõpeb romantilise ja ettevaatlikud liiklejad, arves- Neil on keha suhtes pikad jalad. See on vajalik rannikuäär- rootsipunase hoonega külast tades kõigi teistega. Pühapäeviti ses madalas vees kahlamiseks molluskite ja muu taolise välja suunduva tee ääres. Te- püüame vältida vaikust häiri- toidu otsinguil. Eesti haudelindude levikuatlase kohaselt gelikult lookleb küla mööda vaid tegemisi. Võtame endaga väiketüll ja merisk aeg-ajalt pesitsevad ka meie vallas. merekallast kaugemalegi. kaasa tühjad pudelid ja karbid Uute elamute ehitamine ega jäta neid maha vedelema. 1980. aastatel ja sobitamine tra- Nii jätkame tehtut. ditsioonilisse rannakülla ning Täname kohalikku omava- kunagiste uusasukate omaks- Tammneeme küla jaanituli. litsust, kes organiseeris külla tunnistamine oli pikk protsess. tsentraalse vee ja kanalisat- Meid, tolleaegseid uusasukaid, kuked ja kaagutasid kanad, am- seda Eestimaa eri paigus võib siooni. Kahjuks saeti samal võttis vastu sitke ja kinnine musid lehmad ja määgisid lam- märgata. Uute elanike lisandu- ajal maha hulk vanu kastaneid, randlane. Käed raskest tööst bad. Suvel kostis varahommi- misega külla kadus ära põline pärnasid ja tammesid – ilm- soonilised ja parkunud, nägu kune vikatiluiskamine kaugele tee mere äärde. Tänu kohaliku- selt põhimõttel “otse minna on meretuultest päevitunud ja soo- küla teise otsa. Taustaks kostus le randlasele, kes loovutas kol- lihtsam kui ringi”. lane, läbitungiv pilk justkui kü- merekohinat, mis andis aimu me meetri laiuse maariba oma Sombustel sügishommi- sinuks: “Mis mees oled? Oled ehedast rannaküla miljööst. kinnistust, taastus küla endine kutel ja talvistel sulapäevadel Sa aus, töökas, sõnapidaja ja Meri kohiseb ka praegu, side merega. kattub Viimsi poolsaar naf- Väiketüll. abivalmis?“ Kui olid, siis võeti kuid küla koduloomad on Ka meie küla on muutuste talõhna ja muude keemiliste sind omaks: köeti igaks laupäe- asendunud uute lemmikloo- teel. Aastatega oleme hakanud ühendite imala haisuga. Tran- Väiketüll on varblase suurune. Ära tunneb ta silma vaks saun, lubati oma kaevust madega: kaunite graatsiliste väärtustama puhast õhku ja siidiäri rahale vallavõim vastu ümber oleva kollase sõõri järgi. Teiseks iseloomulikuks vett võtta ega pandud pahaks, et pikajalgsete koerte ja mitme- merevett ning oma ühise maa ei saa, kuigi kaalul on kohali- tunnuseks on tülli liikumine. Otsib toitu kaldal kiiresti uute tulijate rajad käisid üle ran- värviliste karvaste kassidega. korrastamist (mererand ja kraa- ke tervis ja heaolu. Loodame joostes, vahepeal seisatades ja keha õõtsutades ning toitu narahva õue ja karjamaa. Seda Elu on kui teatrilava, nii viperved). siiski, et kaugel ei ole aeg, mil napsates. peeti loomulikuks. Aitäh teile! ka küla, kus tegutseb hulga- Ammu ei põletata lõkkel hoolivus on heade äritavade Väiketüllid saabuvad aprillis ja lahkuvad oktoobris. Ta- Noore kogemusteta arhitek- nisti värvikaid tegelasi – häid plastist majapidamisjäätmeid enesestmõistetav osa ja kohali- vapärast pesa meenutavat moodustist neil pole. Munetakse ti nägemus uute majade projek- nõuandjaid, õigusemõistjaid, ega sõideta sügavaid rööpaid ku elu üle otsustavad eelkõige kruusasel pinnal olevasse lohku, tavaliselt neli muna. teerimisel oli eestlasele võõras valvsaid silmi, aednikke, mesi- korrastatud rohealadele. Aus- elanikud ise. Eelmise juuni alguses tegin tutvust väiketülli pere- – kõrged ja omavahel seotud nikke, mahlavillijaid, ravijaid, tatakse tehtud tööd. Täname külaürituste kor- konnaga. Esialgu ei saanud aru, miks muidu tagasihoidlik majad väikestel maalappidel. teadusemehi ning palju teisi Igaüks meist on osa külast. raldajaid ja eestvedajaid ning väiketüll minu suhtes nii julgeks on muutunud ning lisaks Uued koduloojad nägid kurja erilisi ja mõnusaid inimesi. Et meile antud kaunis paik oleks soovime pikka iga külale ja kõigele omapärast etendust annab. Küll jooksis lind minu vaeva, kulutades ametiasutuste Tammneeme küla elani- ka edaspidi hoitud ja kaitstud selle elanikele! poole, siis jäi seisma ja avaldas valjult rahulolematust. Siis uksi, et muuta majade paigutust kud pole õnneks põdenud sil- ning et meil oleks siin jätkuvalt Ilse Lobjakas jälle “lonkas” linnuke ja lohistas tiiba maas. Näis, et tüll loodus- ja inimsõbralikumaks. distamise lastehaigust: “minu turvaline ja mõnus elada, pea- Tammneeme küla püsielanik on tõsiselt viga saanud. Tegu oli tüllidele omaste pette- Aastaid tagasi kiresid külas maa”, “eravaldus” jne, nagu me edasi liikuma ja kasvama. aastast 1982 manöövritega tähelepanu hajutamiseks milleltki neile olu- liselt. Kohe andis oluline endast märku. Olin tahtmatult sattunud tüllitibu lähedusse. Udusulis tilluke olend varjus rohus. Eemaldusin perekonnast koheselt. Kuidas rannarahvas vaba aega veetis Hinnanguliselt pesitseb Eestis umbes 4000 meriskit. Meriskid saabuvad meile aprillis. Kevadel on neid kividel Tammneemes on olnud päevadel ja laulupidudel kuni kohata, suvel juba harvem. Lahkumine toimubki kuida- aktiivne spordi- ja seltsi- Riiani välja. Hiljem loodi ka gi vaikselt, kuskil juulis-augustis. Merisk on Fääri saarte elu. puhkpilliorkester. Kuna kooli- rahvuslind. majas puudus elekter, käidi Enne sõda oli Tammneeme harjutamas pühapäeviti. küla metsas Rooste-Antsu 1955. aastal valmis Tamm- peoplats. Seal toimusid igal su- neeme teeristil uus rahvamaja vel Kaitseliidu peod, kohalikud ja ringid tulid sinna üle. Kuna noored tegid näitemängu ja lõid see oli tol ajal Viimsis ainuke tantsu. Peale sõda rajasid noo- koht, kus isetegevusega tegel- red sinna võrkpalliväljaku, kus di, käis laulukooris rahvast ka igal pühapäeval käisid ägedad Miidurannast ja Haabneemelt. pallilahingud. Kirovi kolhoosi Kuuekümnendatel, kui rahva- ajal toimusid seal igal suvel ka- maja juhataja haigestus, enam lurite päeva peod. tööd ei tehtud. Rahvamaja Sõja ajal alustas endistes Tammneeme rahvamaja avapidu 1955. aastal. Laulab Tammneeme müüdi Tallinfilmile ja palju õhutõrjepatarei ruumides tööd segakoor. Foto Erakogu aastaid töötas seal nukufilmi- Randvere 6-klassiline algkool. stuudio. Praeguseks on maja Merisk. Kui koolijuhatajaks tuli Leo talu”, “Vigased pruudid” jm. töötas rahvatantsuring. Meie ümber ehitatud elukorteriteks. Meriskit kutsutakse veel meriharakaks. Lärmakas, Sepp, algas ka elav seltsielu. Järgmiseks kutsuti kokku sega- peod olid väga kuulsad – rah- Kohalikul rahval aga kooskäi- kriiskab. Merisk on inimese suhtes tagasihoidlik, teiste Kõigepealt hakkas tegutsema koor. Koori suurenedes alusta- vast tuli kohale isegi Tallinnast. mise koht puudub. lindude suhtes seda aga üles ei näita. Näiteks meriski ja näitering, lavale toodi “Neetud sid ka mees- ja naisansambel, Laulukooriga käisime laulu- Helgi Jaanus suurema kalakajaka mõõduvõtmisel oli viimane sunnitud kaldaäärse söögikoha meriharakale loovutama. Merisk muneb kruusasele rannale, lohku. Pesas on Fotovõistlus kolm muna. Fred Jüssi kinnitusel pakub merisk huvi loo- MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid mai enam kui 27 000 objekti koos asukohainfoga. Viimsi vallas asub makäitumise uurijatele eriti pesitsemise ajal. Nimelt jätvat alguses välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeedias- neist 92. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. emalind oma tavaliselt kolme munaga pesa koheselt maha se”, mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat Võistlusel osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, kõrvale sätitud nelja suurema ja kirevama võltsmunaga piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse ko- tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale. dulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on pesa kasuks. Võistlus toimub “Wiki Loves Monuments” nime all 2011. aastal üles laaditud 1.–30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka Olen sel talvel ja kevadel siinsel veerul kirjutanud 15 samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb linnuliigist. Kõiki neid olen kohanud meie vallas. Kuid see fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele ka üleeuroopa- avaldada vaba kasutuse litsentsi all. on ainult väike osa Viimsi linnurikkusest. Jätkan piltide ja lise tunnustuse nimel. Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitata- Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia lühijuttude avaldamist suve lõpul. Hakkame siis vaikselt vate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool äramärgitud töödest koos- mõtlema äralendajatele. Seniks nautige soojust, valgust ja on jäädvustatud, seda suuremad on auhinnasaamise võimalused. tatakse rändnäitus. Lisainfo: www.wikilovesmonuments.ee. kõike mõnusat, mis praeguse aastaajaga kaasneb. Suhtuge Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimälestiste Ave Maria Mõistlik ümbritsevasse nagu soovite, et teisse suhtutaks! riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad eestikeelse Vikipeedia vabatahtlik toimetaja Kilvar Kessler 10 17. juuni 2011

Viimsi lasteaiad Be Happy lõpetas tantsutee Ene Mets ja tema tantsu- laulupäeval lapsed on vist küll kõigile Viimsi elanikele tuttavad. 1. juunil, lastekaitsepäeval oli Viimsi lasteaeda- Ei ole olnud pea ühtki des tavalisest rohkem sagimist. Ees ootas Laido- üritust, kus Ene oma neri mõisaparki laulupäevale minek. Tegemist lastega poleks esinenud. oli esmakordse üritusega, millest võiks kujuneda Ene on väga toimekas igaaastane traditsioon. inimene – tema juhenda- Lasteaiad kogunesid Viimsi Kooli ees, kaelas vastavalt da on mitmeid rühmi, kus lasteaia sümboolikaga kaelarätt. Kokku tuli äärmiselt vär- treenimas käivad erine- vikirev ja rõõmus rongkäik, mis suundus parki laulma ja vas vanuses tüdrukud. imesooja suvepäeva nautima. Eriti toredaks muutsid rong- käigu kolm pasunameest – kohe hoopis teine tunne oli pa- Võimlemis- ja tantsuklubi sunahelide saatel marssida ja möödujatele lehvitada. Keeris on koht kõikidele noor- Kui hääled lahti lauldud ja käed plaksutamiseks soo- tele vanuses 4–15 eluaastat jaks tehtud, võis kontsert alata. Iga lasteaed esitas vä- ning kellele meeldib tantsida. hemalt kaks laulu, kuid eriti ilusasti kõlasid ühislaulud Siin on võimalik õppida eri- kõigest tähtsast lapse elus – kodust, emast-isast ja meie nevaid stiile, näiteks balletti, ilusast Eestimaast. Kui päris laulupeo repertuaaris on alati hip-hoppi, vabatantsu, diskot, “Kungla rahvas”, ei saanud mudilaste laulupidu hakkama estraaditantsu, showtantsu jne. ilma “Põdra maja” lauluta. Samuti käiakse ka igal pool Laulud lauldud algas suur jäätisesöömine ja küllap nii võistlemas ning tulemused on väikesed kui ka suured tundsid – nüüd on suvi tõepoolest alati head. kätte jõudnud. “Uhke tunne oli, jäätis pole kunagi nii hea Rühmad on võitnud mit- Keerise kõige vanem tantsurühm Be Happy. maitsenud ja kõri sai täitsa heledaks lauldud,” nii arvasid meid olulisi auhindu Gymna- lapsed järgmisel päeval. festil, IDO võistlustel, saanud Vaheldumisi Be Happy rüh- kontsert Be Happyna oli super. Aitäh veel kord kõikidele tublidele laululastele, õpe- laureaaditiitleid Eesti Kooli- maga esinesid ka teised Ene Igaveseks jäävad meie mäles- tajatele ja toredale publikule! Samuti suured tänud Viimsi spordi Liidu võimlemisfesti- rühmad, näidates, et nad on tustesse unustamatud laagripäe- Vallavalitsusele, kelle soovitusel sulges kommunaalamet validel ja Koolitantsul. igati väärikas järelkasv. vad Urumarjal, reisid Itaaliasse, tee liikluseks laste turvalisuse tagamisel. Pühapäeval, 22. mail lõpe- Lõpetuseks näidati suurelt Saksamaale ja Lätti, pingelised Riina Hallik tas Keerise kõige vanem tant- ekraanilt tüdrukute kingitust võistlused ja väsitavad, ent mõ- muusikaõpetaja surühm Be Happy lõplikult Enele – emotsionaalset videot nusad treeningtunnid. oma treeningaastad. Toimus intervjuudega, kus tüdrukud Ees ootab veel meie Be vägev kontsert, kus kavas oli Peotort. räägivad, mis neid tantsu juures Happy viimane ühine reis Sak- erinevaid tantse Be Happy võlub, kuidas nad Be Happys- samaale, kus esinetakse kolme Linnaloodus varastest, veel lasteaia-aasta- Saalitäis rahvast muheles, se sattusid ja millised on nen- tantsuga uusimast repertuaarist. RMK Viimsi looduskeskuses (Rohuneeme tee 29) test alates kuni kõige viimaste vaadates neid pisikesi põn- de kõige eredamad mälestused Meie trenni uued suured on avatud linnalooduse näitus “Ma pole külaline, tantsudeni välja. ne vapralt laval oma esimesi trennidest ja esinemistest. “Viimsi KK“, hoidke latt ikka ma elan siin“. Viimsi Kooli saal oli puu- tantsusamme tegemas. Videole SUUR AITÄH SULLE kõrgel edasi! Olge kõik häs- püsti täis. Kontserdi alguses järgnes vahva popurrii lapse- ENE! Ilma sinuta poleks meid ti-hästi tublid ja tooge võidud Looduskeskus on avatud iga päev (v.a 25.06.2011) kell näidati suurelt ekraanilt Be põlvetantsudest nüüd juba suu- ja me poleks kindlasti kohe nii koju! 10.00–18.00. Näitus, mis on valminud Tartu Keskkonna- Happy esinemisi aastast 2003. reks sirgunud neidudelt. kaugele jõudnud. Meie viimane Triin Rebane hariduse Keskuses, jääb üles kuni 4. septembrini 2011. Mänguline näitus paneb märkama elusolendeid, keda me alati ei pruugi tähele panna, ning hoolima linnas elava- test taimedest ja loomadest. Väljapanek tutvustab inimese looduslikke naabreid linnas ning pakub mõtlemisainet elu- Militaarreisid Eestimaal keskkonna ja kodu väärtustest. Eesti Sõjamuuseum alus- ne osa Peeter Suure merekind- Näitus on valminud loodus- ja loomeinimeste koos- tab suvist hooaega kord lusest tänaseni säilinud ning töös. Hea elukeskkonna toimimise jaoks on vaja arves- kuus toimuvate väljasõi- huvilistel on võimalik vaadata, tada üksteise vajadustega. “Meil on vaja mõista looduse tudega, mille eesmärk millise hoolikusega on loodud väärtust linnakeskkonnast. Kui linnas on loodust, siis on on tuua Eesti sõjaajalugu ja ajahambale vastu seisnud ka inimesel seal mõnusam elada, sest inimene on osa loo- oma mitmepalgelisuses sajandivanune militaararhitek- dusest – isegi siis, kui me seda unustama kipume,“ ütleb laiemale huviliste ringile tuur. näituse kuraator Anneli Ehlvest. lähemale. Kuna antud retkel tuleb ar- Näitus koosneb erinevatest osadest: erinevaid linna- vestada maastikus paiknevate loodusega seotud teemasid tutvustavad stendid; linnades Suvised matkad viivad ajaloo- rajatiste eripäradega, siis pa- elavaid taime-, seene- ja loomaliike tutvustav linnaelanike huvilisi tutvuma Peeter Suure lume matkalistel maa-alustes register; ainulaadne mõõteriist hemeromeeter, mille abil merekindluse kaitserajatistega, tunnelites, kus temperatuur saab mõõta 20 erineva looma- ja taimeliigi inimtaluvust; Harjumaa muinaslinnustega ka suvekuumaga +13–+14°C, linnaplaneerimise mäng, mis aitab paremini mõista inime- ning Põhja Kaitseringkonna end liikumiseks varustada sest erinevate liikide vajadusi elukeskkonnale; ning osa- Vahipataljoniga. Bussireisidel mugavate riiete, pika säärega vusmängud, mis aitavad mõista linnakeskkonnas loomi sõidavad giididena kaasas aja- kummikute, jope ja taskulam- varitsevaid ohte. loolased ja sõjaajaloolased. Peeter Suure Merekindlus rannakaitsepatarei nr 9. Foto: Kristjan pidega. Militaarturism on Eestis Luts Osavõtutasu (hind ei sisal- hoogsalt arenev turismivald- da toitlustust) inimese kohta REGISTREERITUD SÜNNID SEISUGA 13.06.2011 kond, mis on Lääne-Euroopas nuvägede lahinguväljaks. Tä- tud kindlusvööndiga, mis pidi on 4 eurot. Pileteid on võima- saavutanud suure populaarsu- napäeval paikneb seal Vaivara Peterburile pakkuma kaitset lik osta muuseumi kassast ja se, hõlmates militaararhitek- sõjaajalooline teemapark, mis merelt tuleva rünnaku korral. reisi algpunktis. NB! Vajalik tuuriga tutvumise kõrval ka keskendub suures osas Teise Merekaitse kompleksi raja- eelregistreerimine! Registree- mitmesuguse raskusastmega maailmsõja sündmustele. mist alustati 1911. aastal ning rimine lõpeb nädal enne välja- militaar- ja sportmänge. Sõjamuuseumi väljasõitu- sellest kujunes Esimese maail- sõitu! Registreerimine ja lisa- Militaarturismi seisukohalt de raames saavad ajaloohuvili- masõja ajal üks suuremaid mi- info e-posti aadressil kristina. peetakse oluliseks neid pai- sed tutvuda mõne Eesti ajaloo litaarehitisi maailmas. Peeter [email protected] või telefo- ku, mis seotud näiteks mõne seisukohalt olulise paiga või Suure merekindlust peeti se- nil 55 656 354. määrava lahinguga, ajaloo sündmusega, olgu nendeks davõrd tähtsaks, et tsaar Niko- Omal käel reisivatel sõja- Tere tulemast! kulgemist muutnud sündmus- siis mälestusmärgid, põnevad lai II käis isiklikult 29. juunil ajaloohuvilistel hõlbustab Ees- l Krista ja Marko Mölderil sündis 23. mail tütar Sandra. tega või suurte kannatustega, legendid, lahingupaigad ning 1912 uuele sõjasadamale Pal- tis ringireisimist siinseid sõja- l Annika Suttil ja Kristjan-Raul Pettinenil sündis 23. mail poeg mis ka aja möödudes inimes- militaararhitektuur. jassaare idarannikul nurgakivi muuseume ja kogusid ühendav Sten-Marten. tel meeles püsivad ning neid Esimene väljasõit leiab panemas. Mastaapse merekait- veebileht, vt täpsemalt www. l Sandra Nõmmannil ja Allan Tammetsal sündis 30. mail poeg kohti külastama panevad. Ees- aset 2. juuli, mil ajaloolase se kompleksi valmimist ko- esm.ee, menüüvalik Sõjamuu- Kris Roven. tis on üheks selliseks paigaks Mati Õuna juhtimisel tutvutak- gumahus takistas alanud Esi- seumid Eestis. l Perle Laulul sündis 31. mail tütar Maria. näiteks Ida-Virumaal asuvad se Peeter Suure merekindluse mene maailmasõda. Ilmastiku Kristina Madisson l Triinu Velbaumil ja Marko Nugisel sündis 2. juunil poeg Patrik. Sinimäed, mis on läbi ajaloo kaitserajatistega. Tegemist on ning inimtegevuse hävitustöö- Eesti Sõjamuuseumi olnud erinevate sõdivate vae- eelmise sajandi alguses ehita- le vaatamata on märkimisväär- pedagoog-loovjuht 17. juuni 2011 11

Viimsi valla kultuurikalender 17. juuni – 6. august

Püsiekspositsioon Kuni 30. juuni 18.–19. juuni Rannarahva Muuseumis ja Jutlus Indrek Luide õpitoad, lastele väikeste me- “Eesti sõjaajalugu muinasajast Raamatunäitus “Maikuu uued Viimsi valla lahtised meistri- Viimsi Vabaõhumuuseumis Viimsi Vabakoguduse kirikus remeeste maa, meresõidud ja tänapäevani“ raamatud“ võistlused tennises Kohapeal pilet 10 € 10. juuli k 14.30 kala suitsutamine. Eesti Rahvusraamatukogu ja Prangli Raamatukogus Korraldaja: Kristjan Pakk Viimsi Vabaõhumuuseumis Jumalateenistus Viimsi Vabaõhumuuseumis Riigikogu koostöös valminud Kuni 17. juuli (Alo Ojassalu TK) 23. juuni k 18–02 Teenib Aare Kimmel 29. juuli näitus “Iseseisvust taastamas“ Näitus “Loodusjõud maamaja Viimsi Mõisaplatsi väljakutel ja Jaanituli mõisapargis EELK Randvere Peetri kirikus Rannarahva Festivali I päev tutvustab Eesti Vabariigi ise- sees ja ümber“ Püünsi Kooli välisväljakutel Tasuta sissepääsuga perepidu 10.–15. juuli k 20 Kalatraali kontsert JÄÄÄÄR seisvuse taastamise lugu Rannarahva Muuseumis 19. juuni Viimsi Peokeskuse ees Viimsi Noortekeskuse Suvelaa- Piletihind kontserdile eelneva (1986–1991) sõnas ja pildis Kuni 24. juuli Valgete Ööde Festival 24. juuni k 17–24 ger 7–12-aastastele lastele päevani 10 eurot täispilet, soo- Kuni 31. august Eesti Loodusmuuseumi k 13.00 saare tutvustus ja Tammneeme küla Jaanipäev ja Venevere Puhkekülas Viljandi- duspilet 8 eurot (lapsed 7–14-a. Avatud K–L k 11–18 fotonäitus “Eesti kalad“ ekskursioon tuletorni küla 520. aastapäev maal ja pensionärid), lastele kuni 6 Sissepääs tasuta! Loodusfotograaf Tiit Hundi k 14.30 Alari Kivisaare foto- Ajaloominutid ja ühislaulmine 13. juuli k 19 eluaastat sissepääs tasuta! Lisainfo: www.esm.ee fotod Eestis elavatest kaladest näituse avamine Õhtu juht Lauri Metus Kontsert “Kuujõgi – laulud maa- Piletihind kohapeal 12 eurot Eesti Sõjamuuseumis – Rannarahva Muuseumis k 15 Film Keri generaatorimaja Kontsert: Joel Steinfeldt ilma filmimuusikast“ (pilettega) Piletid Piletilevis, Rannarahva Kindral Laidoneri Muuseumis Kuni 31. juuli kinosaalis Tantsuks ansambel A-LA EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Muuseumis ja Viimsi Vabaõhu- Fotonäitus “Norra rannarahva k 16.30 Kontsert tuletorni aidas. Lastele batuut, erinevad võist- 15. juuli k 19 muuseumis Ekspositsioonid rannarahva lood“ Rauno Pehka & Bänd lused kõigile Nargenfestival 2011 Rannarahva Muuseumi õuel elust-olust muinasajast täna- Rannarahva Muuseumis Keri saarel Avatud on puhvet Hollandi Flöödiorkestri ja 30. juuli päevani, muuhulgas näitused Kuni 30. oktoober 19. juuni k 11 Mereäärsel lõkkeplatsil Nargenfestivali koori kontsert Rannarahva Festivali II päev kalapüügivahenditest, hülge- Näitus “Spirdivedajad ja Jumalateenistus armulauaga 26. juuni k 11 Tasuta! k 10–17 Rannarahvas läheb küttimisest, Kirovi Kalurikol- smugeldajad“ Teenib Mikk Leedjärv Jumalateenistus armulauaga EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus turule: suur kalaturg, paatide- hoosist ja palju muud Rannarahva Muuseumis EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Teenib Mikk Leedjärv 15.–16. juuli kell 19.30 püüniste turg Muuseum ja kingipood avatud Kuni 4. september 19. juuni k 11 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Nargenfestival 2011 Käsitöölaat, õpitoad ja mere- K–P k 12–17 Linnalooduse näituse Jumalateenistus 26. juuni k 11 L´arlecchino Don Giovanni sõidud Iga kalendrikuu neljas nelja- “Ma pole külaline, ma elan siin“ Jutlus Raido Oras Jumalateenistus Maailmakuulus Itaalia maski- Viimsi Vabaõhumuuseumis päev on piletivaba päev! E–P k 10–18 Viimsi Vabakoguduse kirikus Jutlus Tarmo Lige teater Pantakin Company 30. juuli Jälgi näitusekava: RMK Viimsi Looduskeskuses 19. juuni k 14.30 Viimsi Vabakoguduse kirikus Naissaarel Omari küünis Rannarahva Festivali II päev www.rannarahvamuuseum.ee 17.–19. juuni Kalmistupüha jumalateenistus 26. juuni k 14.30 16. juuli k 22 k 12–18 Kirovi Kalurikolhoosi Rannarahva Muuseumis Valgete Ööde Festival Randvere kalmistul Jumalateenistus Suvekino Naissaarel päev Viimsi Vabaõhumuuseumis, Teenib Aare Kimmel Teenib Aare Kimmel Korraldaja: kino Sõprus ja Rannarahva Muuseumis Püsiekspositsioon rannatalude Rannarahva Muuseumis ja EELK Randvere Peetri kirikus EELK Randvere Peetri kirikus MTÜ Kinobuss 30. juuli ajaloost Keri saarel 21. juuni k 16 27.–30. juuni k 19.30 Vabaõhudisko: Mutant Disco Rannarahva Festivali II päev Muuseumi taluhooned ja käsi- Pööningukino pilet kõigile Gümnaasiumi lõpuaktus Nargenfestival 2011 diskorid Raul Saaremets, Siim K 20 vabaõhukontsert: Tanel tööpood külastamiseks 3 eurot, Rannarahva Muuseu- Viimsi Koolis Jaan Tätte näidend “Lendajad“ Nestor, Rhythmdoctor jt. Nais- Padar & The Sun unplugged avatud K–P k 12–17, L k 10–18 mis ja Viimsi Vabaõhumuuseu- 22. juuni k 16–04 Lavastus Tõnu Kaljuste saare sadama lähedal, puhkeala Piletihind kontserdile eelneva ja P k 12–18 mis ning enne algust kohapeal Lubja küla Jaanituli Osades: Piret Kalda, Lauri Nebel, 17. juuli k 11 päevani 10 eurot täispilet, soo- Vabaõhumuuseumi pilet Taluõuekontserdi ja filmivaata- Ansamblid Lucky Jeans ja Väino Laes, Teet Hanschmidt, Jumalateenistus armulauaga duspilet 8 eurot (lapsed 7–14-a. sisaldab ka sissepääsu Ranna- mise ühispilet 12 eurot, soodus- Krüüsel Amanda Künnapas ja Aurora Teenib Illar Hallaste ja pensionärid), lastele kuni 6 rahva Muuseumi pilet 10 eurot (õpilased, üliõpi- Rahvatantsurühm Valla-alune Künnapas EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus eluaastat sissepääs tasuta! Ürituste korraldamise soovi lased, pensionärid), lapsele Rahvalikud mängud ja võistlu- Naissarel Omari küünis 17. juuli k 11 Piletihind kohapeal 12 eurot korral palume võtta ühendust kuni 6 a. (k.a.) tasuta! sed kõigile 30. juuni – 2. august Jumalateenistus Piletid Piletilevis, Rannarahva telefonil 606 6941 või 51 00 281 Piletid Piletilevis, Rannarahva Töötab puhvet Raamatunäitus “Suvi ja elustiil“ Jutlus Koit Lääts Muuseumis ja Viimsi Vabaõhu- Jälgi sündmusi ja näitusekava: Muuseumis ja Viimsi Vabaõhu- Tantsuks ansambel Stereo Waves Lastele: kuni 2. august “Õues Viimsi Vabakoguduse kirikus muuseumis www.rannarahvamuuseum.ee muuseumis NB! Kiiking on vahva!“ 17. juuli k 14.30 Viimsi Vabaõhumuuseumis Viimsi Vabaõhumuuseumis Kohapeal pilet 12 eurot Sissepääs tasuta! Viimsi Raamatukogus Jumalateenistus armulauaga 30. juuli Ainult öökino pilet eelmüügist Majaka juures 1.–3. juuli Teenib Aare Kimmel Kontsert – Ivo Linna ja Antti Viimsi Taluturg ja kohapeal 5 eurot 22. juuni k 17–24 Eesti Saarte Folklooripäevad EELK Randvere Peetri kirikus Kammiste Hää toidukraam, värske õhk ja Lisainformatsioon: Kelvingi küla Jaaniõhtu Rongkäik, sportmängud, käsi- 17. juuli k 13 Prangli Rahvamajas põnevad kuulujutud! www rannarahvamuuseum.ee Ansambel Simmaniduo töönäitus jm Kirikupüha jumalateenistus 31. juuli Avatud igal laupäeval k 10–14 17. juuni Lastele mängud ja täiskasva- 2. juulil esineb Ülesaarel Jutlus Patrik Göransson Rannarahva Festivali III päev Müügisoovidest teatada: eha- Valgete Ööde Festival nutele köievedu Rain Poleni ansambel Naissaare kirikus ja kalmistul k 11–18 Rannaküla peab pidu: [email protected] k 16 Pööningukino Küla lõkkeplatsil ja mängu- Üritus on kõigile tasuta! 17. juuli k 19.30 lõbusad randlaste mängud, Viimsi Vabaõhumuuseumis “Arabella, mereröövli tütar“ väljakul Prangli saarel Nargenfestival 2011 võistuvõtmised, etteasted k 18 Pööningukino 22. juuni k 20 3. juuli k 11 Hollandi Flöödiorkestri ja Viimsi Vabaõhumuuseumis ja Fotonäitus “President “Lammas all paremas nurgas“ Väikeste Lõõtspillide Ühingu Jumalateenistus armulauaga Nargenfestivali koori kontsert Rannarahva Muuseumis T. H. Ilves Prangli saarel 2010“ k 16–20 Non-stop. Kirovi kino sünnipäevakontsert Teenib Mikk Leedjärv Naissaarel, Omari küünis k 13 Paatide karneval Tallinna Prangli käsitööringi naiste ja Kalamehe kino Kõigile tasuta! EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 20. juuli k 19 lahel, veepidu Pirita Jahisadamas talviste tööde näitus Rannarahva Muuseumis Rannarahva Muuseumi õuel 3. juuli k 11 Filter temposõidu karikasarja 1.–31. august Prangli Rahvamajas 17. juuni 22. juuni k 20–02 Jumalateenistus leivamurdmi- V etapp jalgratturite maan- Raamatunäitus “Meri ja mehed“ Valgete Ööde Festival Leppneeme küla Jaanipäeva sega teesõidus Prangli Raamatukogus Püsinäitus “Pranglilaste elu-olu“ k 21 Taluõue kontsert – Liisi pidu Jutlus Raido Oras Korraldaja: MTÜ Aerobike 2.–31. august Muuseum avatud E–P k 11–22 Koikson Bänd & Tõnis Mägi Leppneeme sadama Kalurite Viimsi Vabakoguduse kirikus Cycling Agency Raamatunäitus “Retk taimede Pranglisaarte Muuseumis, k 23 Öökino “Kormoranid“ maja tagusel muruväljakul 3. juuli k 13 Start ja finiš Haabneemes maailma“ Vanani talu näitustemajas Viimsi Vabaõhumuuseumis 23. juuni k 14–18 Jumalateenistus armulauaga Viimsi Kooli Karulaugu õppe- Lastele: 2.–31. august “Mõnus 18. juuni k 12 Randvere küla Jaanipäev Teenib Mikk Leedjärv hoone ees suveraamat“ Püsinäitus “Naissaare Põhikooli lõpuaktus Randvere külakeskuse esisel Rohuneeme kabelis 22. juuli Viimsi Raamatukogus militaarlugu“ Prangli Koolis platsil 3. juuli k 14.30 Saaremaa folkloori etendus 3. august Muuseum avatud 24h 18. juuni k 14 22. juuni k 22 Jumalateenistus armulauaga “Saaremaa Pulm“ Arvo Iho fotonäitus “Mere- Naissaare Muuseumis Põhikooli lõpuaktus Jaaniõhtu koos Wismari poistega Teenib Aare Kimmel Prangli Rahvamaja välisterrassil äärne Eesti“ Viimsi Koolis Sissepääs tasuta! EELK Randvere Peetri kirikus 23. juuli Näitus jääb avatuks septembri Fotokursuse III lennu lõpetajate 18. juuni k 14 Jussi Õlletoas 4.–22. juuli Kontsert – Toomas Anni lõpuni näitus Põhikooli lõpuaktus 23. juuni k 22 Eesti Õpilasmaleva II vahetus Prangli Rahvamajas Rannarahva Muuseumis Viimsi Huvikeskuse aatriumi Püünsi Koolis Jaanipäeva pidu Prangli saarel Viimsi valla territooriumil 29. juuli 5.–6. august II korrusel 18. juuni Ansambel Manija poisid, setu 8.–10. juuli k 19.30 Näitus “Mutt, natt, nott, pilk ja Prangli spordipäevad Valgete Ööde Festival rahvatantsuansambel Nargenfestival 2011 peru – midagi ei saa aru“ 5. august Viimsi Kunstikooli õpilastööde k 16 Pööningukino Üritus on kõigile tasuta! Tauno Aintsi tantsuetendus Näitus avatud 30. oktoobrini K 12–21 Laskmisvõistlus näitused “Karoliina hõbekõng“ Ülesaare lõkkeplatsil “Helde Puu“ Rannarahva Muuseumis 6. august Viimsi Huvikeskuses k 18 Pööningukino “Ruudi“ 23. juuni k 18 Koreograaf Marina Kesler 29.–31. juuli K 11–17 Kergejõustikuvõistlu- Viimsi vallamajas k 16–20 Non-stop. Kirovi kino Rannarahva Jaaniõhtu Naissaarel Omari küünis Euroopa Kultuuripealinn sed ja pallimängud Viimsi Raamatukogus ja Kalamehe kino Lastele mängud ja võistlused, 9. juuli Tallinn 2011 esitleb: Ranna- Lõpetab ansambel P.S.Troika Rannarahva Muuseumis miniloomad ja ponisõidud Kalurite päev rahva Festival Prangli saarel Loo väljal ja Rät- Kuni 30. juuni 18. juuni k 21 Viimsi vallavanem süütab Kihnu Virve ja Kihnu Poisid Vaata programmi ka sepamäel, Prangli Rahvamajas Mare Vinti näitus “Mineviku Valgete Ööde Festival jaanitule Prangli Rahvamajas www.rannarahvamuuseum.ee linnad” k 21 Taluõue kontsert – Tantsuks mängivad folkbänd 10. juuli k 11 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja Marje Plaan EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Rein Rannap & Uku Suviste Svjata Vatra ja vokaalinstru- Jumalateenistus armulauaga Rannarahva Muuseumis Viimsi valla kultuuritöö Kuni 30. juuni k 23 Öökino “Polli päevikud“ mentaalansambel Regatt Teenib Mikk Leedjärv 29. juuli koordinaator Raamatunäitus “Kolime õue“ (kohtumine autorite ja osa- Kuni 12-a. lapsed tasuta! EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Rannarahva Festivali I päev Tel 606 6866, Lastele “Õues on vahva!“ täitjatega) Sooduspilet 7 € kuni 10. juuli k 11 k 12–17 Tööpäev rannakülas: e-post [email protected] Viimsi Raamatukogus Viimsi Vabaõhumuuseumis 22. juunini saadaval Piletilevis, Jumalateenistus randlaste tööde ja tegemiste www.viimsivald.ee 12 17. juuni 2011

Peretoetuste Kontaktläätsed – oma silm maksmisest on kuningas 16-aastastele ja vanematele lastele, kes lõpeta- vad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõp- Miljonid inimesed kogu juhtivusega kontaktläätsed, peasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine maailmas eelistavad mida saab ka ööseks silma alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust. kontaktläätsi. Kontakt- jätta, 3-kuulised läätsed ning läätsede populaarsus värvilised kontaktläätsed. Vii- Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses näib järjest kasvavat. mased võivad olla puhtkos- õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, Miks see nii on? Miks ee- meetilised või ka nägemist siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja ta- listavad paljud inimesed korrigeerivad. gantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimi- kontaktläätsi, olgu need Kevadel ja suvel muutub se lõpetamise või 19-aastaseks saamiseni. optilised, kosmeetilised kontaktläätsede kandmine eri- Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16-aastaseks või mõlemat korraga. Ent ti populaarseks, kuna paljud saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele mida teada enne kon- soovivad kanda moekaid päi- 2011. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja taktläätsede valimist? keseprille ning samal ajal ka igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus. hästi näha. Suur osa tänapäeva Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhiha- Kontaktläätsed püsivad pind- läätsedest neelavad küll UV- riduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta pinevuse toimel sarvkesta kat- kiirgust, kuid ei tohi unustada ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni val pisarakilel. Kontaktläätsi Kevadel ja suvel on kontaktläätsed eriti populaarsed. korralikke päikeseprille, kuna 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse kandes on sarvkesta epiteeli kontaktläätsed ei kata täieli- toetust õppeaasta lõpuni. ja pisarakile seisukord muga- aja määravad läätse materjal ja davad silmainfektsiooni riski. kult silma ja silmaümbrust. Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole vuse ja nägemisteravuse jaoks selle hapniku läbilaskvus. Sa- Läätsed, mis on vanad või ei Kontaktläätsed võimalda- tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse väga olulised. Seetõttu tuleks muti tuleb arvestada teie elu- sobi oma kujult, võivad krii- vad paindlikumat ja aktiivse- maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põ- enne kontaktläätsede ostmist ja töötingimustega, hobide ja mustada silma või põhjustada mat elustiili. Õigesti hooldatud hikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud käia optikasalongis optomet- harjumustega. veresoonte kasvu sarvkesta. kontaktläätsed on mugav ja 16-aastastele ja vanematele lastele. risti või silmaarsti vastuvõtul. Lähtuvalt teie elustiilist ja Kuna sarvkesta kuju ja näge- turvaline alternatiiv prillidele. Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasu- Optometrist selgitab välja teie silma omapärast leitakse so- misteravus võivad aja jooksul Oma silm on kuningas! tuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast silmade tervisliku seisundi. biv läätsetüüp ning optimaalne muutuda, tuleks läätsede so- Kohtleme neid siis ka vasta- Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta See on ülioluline kontaktläät- kandmisrežiim. Lisaks õpe- bivust ja tugevust regulaarselt valt… andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toe- sede sobitamisel, olgu need tatakse kontaktläätsede õiget kontrollida. Seetõttu on soovi- Üle-eestiline kampaania tus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni nägemist korrigeerivad või hooldamist ja säilitamist. Igas tatav käia optometristi vastu- võimaldab registreeruda tasuta õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni. kosmeetilised (värvilised). asjalikus optikasalongis õpe- võtul kord poole aasta jooksul silmakontrollile internetilehe- Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siis pere- Kui olete otsustanud, et ta- tab optometrist, kuidas läätsi ka siis, kui ei esine ühtegi kae- küljel www.optiline.ee. Viimsi toetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige hate kanda kontaktläätsi, peate silma panna ning ära võtta. bust. rahvale PEREOPTIKA Viimsi esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse arvestama, et kõiki kontakt- Kontaktläätsed, mida pole Prillipoodides on müügil spaas – registreerumine ja info tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid. läätsi ei saa ööpäevaringselt õigesti puhastatud ega korra- 1-päevased, 1-kuulised ja uue tel 601 1570. silmas hoida. Nende kandmise likult desinfitseeritud, suuren- põlvkonna ülikõrge hapniku- Jaan Põrk

Tule pilatesesse Flexus Pilates Studio on Eesti esimene Pilate- treeneritöö teadmiste ja kogemustega litsent- se stuudio, mis asutati Viimsis 2006. aastal. seeritud pilatese treener ja Eesti kogenuim pi- Stuudio põhitegevuskohaks on nüüdseks latese koolitaja. Valge Maja, mis asub Tallinnas aadressil Tartu Iga treening on erinev: kasutame laias vali- mnt 63/Hermanni 1. Samas oleme juhenda- kus treeningvahendeid (kummilinte, treening- nud pilatese jt tervislikke treeninguid Viimsis rõngaid, palle, võimlemiskeppe, hantleid ja nii hommikustel kui ka õhtustel aegadel juba patju) või sooritame harjutusi stange ääres. 5 aastat! Treeningutes osalemine toimub eelregist- Oled teretulnud osalema stuudio hommi- reerumisega e-posti aadressil info@pilatesstu- kustes võimlemistundides ÄRATUS PILATESEGA dio.ee. Lisainfo: [email protected], tel 53 Viimsi Huvikeskuses esmaspäeviti ja kolmapäe- 426 382 (E–R k 10–18) ja meie kodulehel www. viti kell 9.15–10.15 pilatesstudio.ee. Eva Pettinen on 15-aastase rahvusvaheliste Kohtumiseni!

Reisile Ungarisse ja Viini Õppereis Ungarisse, vahepõiked Poolamaa veinikeldritesse, Doonau sõidule, termaalvee talvepealinna Zakopanesse ja keiserlikku Vii- koobastesse ja palju muud huvitavat. Egeri piir- ni 17.–25. septembril. konnas oleme kohapeal 2 päeva ja kohtume Rae vallas tegutsev MTÜ Vabaajakeskus Va- seal elavate eestlastega, et põhjalikumalt tut- nad ja Noored korraldab alates 2009. aastast vuda eluoluga madjarite maal. õppereise Eestis ja 2010. aastast on suund võe- Poolamaa läbimine tundub alati olevat pikk tud ka Euroopasse. Eelmise aastal õnnestusid ja igav, kuid meie peame sel ajal ka bussiloen- väga hästi Slovakkiasse ja Soome toimunud õp- gut “Ela oma elu kohe täna ja praegu” ja korral- pereisid, sel korral kavandasime vähe pikemalt dame diskussiooni “elust enesest” teemadel. ja ka kaugemale. Viimsi vallast on olnud osale- Loomulikult ei puudu filmivaatamised, muusi- jaid nii Eestis toimunud “rohenäppude” sõidul, kakuulamised-ühislaulmised ja reisisaatja info MTÜde eestvedajate õppereisil Otepääl kui ka läbitavatest kohtadest. eelmisel aastal Slovakkias. Kuigi sõidu alguspunkt on Jüri, saavad kau- Kes meiega sõidavad? Kõik on teretulnud, gemalt tulijad oma autod vajadusel jätta era- kuid ei saa salata, et põhiosa moodustavad rei- maja hoovi. silised vanuses 45+. Õppesõidule on veel 6 vaba kohta ja gru- Miks koos meiega sõita? Me ei torma punk- pi suuruseks maksimum 40. Kes on sõidust ja tist A punkti B, vaid püüame eelkõige leida rohkemast infost huvitatud, palun saatke ki- aega ka kohapeal viibimiseks, aga samas vä- ri e-posti aadressil [email protected] ga palju näha ja teada saada. Seepärast ongi või helistage telefonil 50 29 006. Sõidu lühi- meie sõit 9-päevane, kuid mitte kallim kui tu- kirjeldust näete ka blogis www.alustamealgu- rismifirmade 7-päevane. Kuna oleme MTÜ, siis sest123.blogspot.com. ei ole meie eesmärk sõidust kasumi saamine, Kõigile ilusat suve soovides, püüame vaid tulud ja kulud hoida tasakaalus. Marianne Rosenfeld Meie sõidukavas on kindlasti ette nähtud ka 3 MTÜ Vabaajakeskus Vanad ja Noored ühisõhtusööki lisaks igahommikustele sööki- juhatuse liige, dele, loomulikult vabal valikul ühiskülastused MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige 17. juuni 2011 13

sport

Rattavõistlus Haabneemes Spordi- Harjumaa 8. juuni õhtul peeti Haab- üritustest neemes Filter temposõidu tulemas karikasarja 2. etapp jalg- 18.,19. juuni Viimsi valla meistrivõistlused ratturite maanteesõidus. lahtised meistrivõistlused TENNISES / Viimsi, Püünsi / kergejõustikus Korraldaja: Kristjan Pakk / Korraldajad klubist Arobike Ainult eelregistreerimisega 11. juunil Kose staadionil peetud Harjumaa Cycling Agency ootasid re- – tel 56 226 004 või krist- meistrivõistlustel kergejõustikus teenis kõrgeid kordarvu osavõtjaid ja nii ka [email protected] kohti ka mitu viimsilast. läks – püstitati sarja osalusre- 8.–10. juuli EESTIMAA XIII kord ja purustati ka senine raja- Tütarlaste B-vanuseklassis tuli ka- SUVEMÄNGUD / Rakvere / hekordseks maakonna meistriks rekord. Eelmisel aastal osales Korraldaja: Eestimaa Spor- Berit Naarits spordiklubist Fortis, Viimsis sama sarja võistluses diliit Jõud (www.joud.ee) 149 ratturit, sel aastal sai aja võites 100 m jooksu finaaliajaga 20. juuli k 19.00 Filter kirja juba 182 võistlejat. 17 km 13,49 ning kaugushüppe tulemu- temposõidu karikasar- sega 4.11. Samas vanusegrupis sai rajal püstitas uue rekordi Mart ja V etapp JALGRATTURITE Harjumaa meistriks kergejõusti- Ojavee, läbides selle ajaga MAANTEESÕIDUS / Haab- 21.59,8. Eelmisel aastal võitis neeme / Korraldaja: Ae- kuklubis Eha treeniv Kaila Zayas, samal distantsil Jaan Kirsipuu, Viimsilastest mahtus esikümnesse Oskar Nisu. robike Cycling Agency võites kettaheite tulemusega 28.03 saades ajaks 22.31,7. Mart (www.aerobike.ee) ja saavutades kuulitõukes tule- Ojavee (Champion System) auhinna ja kes oli ka tänavu etapp – 20. juulil. Stardikoht 5., 6. august PRANGLI musega 10.17 teise koha. Samas vanuseklassis said me- kannul lõpetasid Läti profiklu- esimesel etapil kolmas. Kodu- ikka endiselt Viimsi Kooli Ka- SPORDIPÄEVAD: 5. au- daliväärilisi kohti spordiseltsis Marathon treenivad poi- bis Alpha Baltic sõitev Andris sel 2. etapil teda kahjuks osale- rulaugu maja ees alates kella gustil – laskmisvõistlus; sid. Oskar Soop jooksis 1500 m ajaga 6.07,89 ja saavutas Vosekalns (+33,6) ja sarja va- jate seas ei olnud. Esikümnes- 19-st ja distants samuti 17 km. 6. augustil – kergejõustik, pronksmedali, Karl-Armand Kaber tuli koju kolme medali- litsev üldvõitja Ervin Korts- se mahtus aga 9. kohale tulnud Tore oleks näha osalemas roh- võrkpall, jalgpall / Prangli / ga – esikoha eest teivashüppes (2.60) ja kuulitõukes (13.82) Laur klubist Nissan Pro Shop CFC klubis treeniv Oskar kem viimsilasi! Korraldaja: Viimsi Vallavalit- ning teise koha eest kettaheites (42.44). A-vanuseklassi Team (+50,6). Nisu, kes sai kirja aja 23.35,3. Lisainfot saab korraldaja- sus noormeestest võitis meistritiitli Uku Erik Tropp teivashüp- Viimsilastest on samas sar- Filter Temposõidu Karika- telt: Mihkel Reile, tel 53 422 6.–7. august Harjumaa pes (3.40). Meeste 400 m jooksus tõi Viimsile kuldmedali jas edukad olnud Siim-Erik sarja 3. etapp toimub 29. juunil 196 ja www.aerobike.ee. meistrivõistlused KÄSIPAL- Mart Soesson ajaga 51,20, kõrgushüppes jäi Raiko Veisberg Alamaa, kes eelmisel aastal sai Vana-Pärnu maanteel, stardiga LIS / Kehra / Korraldaja: kolmandaks (1.96), esikoha saavutasid veel teivashüppes ka vallavalitsuse poolt välja Aasmäelt. Taas toimub Viimsis Tiia Tamm Harjumaa Spordiliit Kaido Peterson (3.60) ning odaviskes Jaanus Viide (48.45). pandud parima Viimsi ratturi sama sarja võistlus, siis juba 5. sporditöö koordinaator Võistlused rulliluuisutamises 12. juunil toimus rullilu- Kirke Marta Süld ning kolman- uisutamise üksik- ja rüh- da koha Elis Lemberg. makava võistlus KuldRull Neljase rühmakava klassis 2011. Kokku osales võist- saavutas esikoha “Kauboi” lusel 34 uisutajat. kava koosseisus Saskia Lii Bergmann, Lisanne Siniväli, Viimsi vallast rulluisuklubist Susanna Maria Tiigi ja Elis Rullest osales võistlusel Han- Lemberg (Rullest). na-Stiina Kivinurm, Elis Lem- KuldRull 2011 kõige kõr- berg, Loora Mulenok, Caroline gemad punktid saavutas Kirke Varak, Claudia Isabel Huuse, Marta Süld klubist Rullest. Kristiina Liiv, Kristina Jelõko- Päev enne võistlusi toimus va, Kaia Mia Kalda, Anne-Gre- Viimsi koolis suur Rullesti te Aljas, Kirke Marta Süld, Re- show, kus esines ühtekokku 41 becca Pärtel, Kaisa Kasekamp, rulluisutajat vanuses 7–20 elu- Lisanne Siniväli, Melissa Savi- aastat. Rullesti showl esines ka la, Saskia Lii Bergmann, Emily Võistluse Kuldrull 2011 I koht Rullesti valikrühm, kes võist- Kahro, Mia Mathilda Savila ja Kirke Marta Süld. levad iga aasta edukalt Euroo- Liis Saarepere. pa ja maailmameistrivõistlus- Võistlus toimus neljas ka- Salchow klassis saavutas esiko- tel ning osalevad juuni lõpus tegoorias: kolmikhüppe, Salc- ha Hanna-Stiina Kivinurm (Rul- Kanadas (Halifaxis) maailma howi, ühekordsete hüpete ja lest) ning neljanda koha An- suurimal rahvusvahelisel sise- neljases rühmakava klassis. ne-Grete Aljas, üle 10-aastaste ruumis toimuval showl “Royal Kolmikhüppe klassis saavutas Salchow klassis saavutas teise Nova Scotia International Tat- teise koha Kaisa Kasekamp koha Melissa Savila ja neljanda too”. ning kolmanda koha Claudia koha Emily Kahro, ühekordsete Piret Rink Isabel Huuse, alla 10-aastaste hüpete klassis saavutas esikoha Rulluisuklubi Rullest treener

Lähenevad Eestimaa XII suvemängud Sel aastal siis üle nelja aasta jälle need suu- tahaks kaasa võtta ka jahilaskureid, sest see ala remad mängud, kus on kaasatud nii valdade ei ole varem valdade arvestuses kavas olnud. kui ka linnade võistlejad ning külalisvõitle- Kergejõustikus, rattakrossis ja jahilaskmises on jaid on oodata ka välismaalt. Viimsi koondises veel vabu kohti, ent uks pole Spordialasid on loetletud 21, milles selgita- kinni ka teiste alade harrastajatele, kes vaba- takse 8.–10. juulini Rakveres välja ka parimad. riiklikus konkurentsis vastu peavad. Punktiarvestust peetakse eraldi väiksematele Huvilised saavad teavet korraldaja – Eesti- ja suurematele valdadele ja linnadele, samu- maa Spordiliidu Jõud – kodulehelt www.joud. ti maakondadele. Viimsi vald sõidab virulastele ee ja Viimsi spordikoondise kohta valla spordi- külla kergejõustiklaste, naisvõrkpallurite, orien- töö koordinaatorilt tel 609 0980, 51 965 243 või teerujate, ratturite ja mälumängijatega. Väga [email protected]. 14 17. juuni 2011

ERAKUULUTUSED l Üürin 2- või 3-toalise korteri otse omani- l Teen erinevaid 3D ning tehnilisi jooniseid. kult. Tel 53 919 445. Tootearenduslik projekteerimine ja 3D disainimine. Tel 50 92 595 (eesti keeles), l Vajad abi niitmisel, aias, koristamisel, puu- 56 922 991 (inglise keeles). de ladumisel või on muud nipet-näpet teha, siis helista. Tel 55 935 863. l Haljastustööd, aedade hooldus, terrassid, aiad, kiviteed. [email protected], tel 55 17 825. l Telli aiakujunduseprojekt meilt. Koostame nii eramutele kui ka korteriühistutele. l Teostan elektritöid, mõõtmisi ja tehnilist Projekteerime ka üksikuid istutusalasid ja kontrolli kasutusloa taotlemiseks. Vajadusel leiame sobiva lahenduse mõnele probleem- projekti koostamine. Olemas vajalikud sele nurgale Teie aias. Veel pakume aedniku- litsentsid. Tel 51 65 035. teenust ja haljastustöid. Küsi julgesti lisainfot firmalt LandArt OÜ tel 51 40 524, begin_of_ l Müüa saetud küttepinnud 180 €/koorem the_skype_highlighting 51 40 524 end_of_ ning saetud ja lõhutud küttepuud 35 €/rm. the_skype_highlighting, [email protected], Info ja tellimine tel 53 466 680, 52 31 346 ja http://landart.edicypages.com/. www.hirvlisaeveski.ee. l Otsime toredat ja usaldusväärset hoidjat l Must muld koos transpordiga kuni 6 tonni. 1,5-aastasele poisile alates sügisest (tööaeg Sobib ideaalselt haljastuse rajamiseks, osaline). Lisainfo tel 51 77 369. kasvuhoonesse, kiviktaimlale, aiamaa värs- kenduseks ja lillepeenrasse. Kasvumuld on l Müüa soodsa hinnaga freesasfalti. suure huumusesisaldusega, turba ja sõnniku- Tel 53 818 801. ga kompostitud ning väga hea toiteväärtuse- ga ja ilma kivideta. Hind 95 €. l Kõrgema haridusega klaveriõpetaja annab [email protected], tel 52 52 632. klaveritunde. Otsin ka suveks hooajalist tööd. Tel 56 645 544, Ivo. l Liidame kinnistul asuvad torustikud ÜVK- süsteemiga, lisaks 15 t kalluri- ja ekskavaa- l Otsime südamlikku hoidjat augustis kahe- toriteenused, geodeetilised mõõtmised ja seks saavale tütretirtsule alates septembrist. mahamärked, dokumenteeritud elektri- ja Võimalik kokku leppida nii osaline kui ka täis- santehnilised isetööd. Tel 58 504 300, tööaeg. Elame Kelvingis. Ootame väga! 660 4455. Tel 56 479 925, [email protected]. l Müüa kuiv küttepuu 40 L võrgus (30, 40 l Müüa kuldse retriiveri ja collie kutsikad. EKL või 50 cm) ja klotsid, soodsam on mittekuiv tõutunnistus ja vaktsineeritud. Lisainfo tel 51 puu 40 L võrgus, vedu tasuta. 33 029 ja kodulehelt http://sites.google. Kontakt tel 50 18 594. com/site/cayringdogs. l Ostan teie sõiduauto, sõitva või seisma jää- Isemoodi Isetegijate Loovustuba kutsub l Puit-, turba-, päevalillebrikett, graanul nud, võib olla ilma ülevaatuseta ja rooste- (hele), kivisüsi, lepp/kask 40 l kotis, Vana- kahjustustega. Tel 56 740 940, Narva mnt 9, tel 56 924 924, 637 9411, [email protected], Mart. ISEMOODI KUNSTI – www.leilibrikett.ee. l Akende pesu. Veerennide puhastus. Ohtlike JA LOOVUSLAAGRISSE l Ohtlike ja probleemsete puude langetami- puude/okste lõikus. Ühistutele, firmadele ja Ootame lapsi vanuses 7-12 aastast! ne suurte kogemustega eksperdilt. Langetan eraisikutele üle Eesti! Tel 56 388 994, Uve. Toimumisajad: 27. juuni – 1. juuli, 18. juuli – 22. juuli, 08. august – 12. august raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukoha- Laagripäevad on esmaspäevast reedeni kl 10–16 ga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust Hinna sees soe kodune lõunasöök. tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tule- ning puude langetamist. Tel 55 637 666. muse. Tel 56 482 680. Koht: Viimsi Huvikeskus Hind: 70 EUR l Müüa lõhutud küttepuid lepp, sanglepp, l Väikeveod (kuni 2,5 t). Liiv, muld, multš, haab, metsakuiv (30, 40, 50, 60 cm). Hinnad Õpime austama ja hoidma loodust, tundma taaskasutusmaterjale ning neist põnevaid killustik. Kolimised, prahivedu. Tel 50 92 936. soodsad, küsi julgelt tel. Tel 56 157 788, kut- esemeid looma. [email protected]. l 2010. a. raamatupidamise aruannete Pintsel pihku – Sa oled andekas! koostamine kiiresti ja soodsalt! Tel 50 92 595, l Plaatimis-, krohvimis-, remondi- jm ehitus- e-mail [email protected]. tööd. Saunade ehitus. Tel 51 10 992. Igal laagripäeval on oma teema: esmaspäev on kunstipäev, teisipäev toidupäev, kolmapäev päikesepäev, neljapäev ökopäev ja reede spordipäev! Näiteks korjame päikeselisel päeval loodusest lehti, kive, käbisid ja lilli, et neid hiljem päikesetrükil kasutada. Iga päev valmib meie endi käe all vahva ese, lisaks saavad lapsed läbi mängulusti juurde palju uusi teadmisi Püünsi Kool otsib oma ja oskusi. tegusasse kollektiivi Kohtume laagris! autoremont Rohkem infot laagri kohta leiate www.isemoodiloovustuba.blogspot.com, ja keretööd matemaatika- e-postil [email protected] või laagri juhendajate telefonidel: Eveli Apri 510 44 00, Airi POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, Voitk 51 27 131 tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.ee õpetajat (1,0 ak) ja klassiõpetajat

(1,0 ak). kaup USA-ST! PUIT-LAUD-PARKETT Uus pood PÕRANDAD Kvaliteetsed * Paigaldus Avaldus ja CV saata “Riietering” * Hooldus Comarketis, kasutatud riided hiljemalt 25. juuniks * Renoveerimine II korrusel. Inglismaalt aadressile Püünsi Kool, Kooli tee 33, Meilt leiad hea hinnaga VÄLISTERRASSID SUVEKS KORDA: Reklaami end siin! Nelgi tee 1, vallamaja aiandipoolses tagaküljes. Püünsi küla, Viimsi vald 74013 naiste- ja lasteriideid, jalatseid, aksessuaare, lihvimine-õlitus-hooldus! K-R 10.00-18.00, L 10.00-15.00 või e-posti aadressile [email protected] madratseid, voodi- 50 aastat kvaliteeti: Hea hind. Soodushinnad. [email protected]. pesu jms www.parkettrumma.ee Astu läbi ja Sa ei kahetse! Tel. 522 1926 T. Rumma 17. juuni 2011 15

Lubja küla jaanituli toimub 22. juunil, algab kell 18 ja kestab päikesetõusuni.

Ansambel Lucky Jeans on lahe bänd Eestist, mis mängib popu- laarseid ja väga populaarseid pop-rock hitte lõbusas ja energilises rock’n’roll stiilis. Ansambel Krüüsel esitab rahvalike folk lugusid Viimsi rahvatantsurühm Valla-alune pakub silmailu eesti rahvariiete ja tantsuga Tantsubänd Stereo Waves on neljaliikmeline livebänd, kelle muusika järgi saab tantsida, pidutseda, möllata. Bändi kuuluvad noored ning andekad muusikud: Mari-Liis Aljas - laul, Alan Urva - kitarr, Roland Jairus - bass, Joosep Voolmaa – trummid Tiia Tamm aitab kaasa mängude korraldamisele. Kohapeal kiiking. Toitlustus. Sissepääs tasuta. 16 17. juuni 2011

Coats Eesti AS

Coats Eesti AS tegeleb tõmblukkude tootmise ning õmblus- ja käsitöötarvikute müügiga. Coats Eesti kuulub rahvusvahelisse Coatsi kontserni, mis asutati pea 250 aastat tagasi ja on nüüdseks laienenud enam kui 60 riiki.

Coats on suurim õmblusniitide tootja maailmas ja üks suurim tõmblukkude val- mistaja Euroopas. Tuntumad Coatsi kontsernile kuuluvad kaubamärgid on Opti, Anchor ja Red Heart.

Otsime oma kollektiivi uusi töötajaid: Tõmblukkude valmistajaid Tööülesandeks on tõmblukkude valmistamine ja pakkimine. Väljaõpe kohapeal. Laotöötajat Tööülesandeks on saabuva kauba vastuvõtt, kontroll, ladustamine ja väljuva kauba komplekteerimine.

Sobivat tööd leiavad energilised ja kohusetundlikud inimesed. Eeldame arvuti kasu- tamise oskust, valmidust töötada mitmes vahetuses.

Pakume: • Kaasaja nõuetele vastavaid töötingimusi • Stabiilset ja kindlat tööd aastateks

Palun võtta ühendust telefonil 6 306 250.