Suve Alguse Suursündmus – Rattaretk CO -Vaba Viimsi

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Suve Alguse Suursündmus – Rattaretk CO -Vaba Viimsi llves väisas Tammneemet >>Loe lk 3 Tiraazv 7490 nr 12 (323) 17. juuni 2011 Viimsi noor poetess Liisa Kams ilmutas debüüt- luulekogu. Loe lk 7 Õppereis Võrumaale Põhja-Harju Koostöökogu, mis ühendab Viimsi, Jõelähtme ja Rae valda, tegi kahepäevase õppe- ja koolitusreisi Võrumaale. Eesmärk oli vaadata, kuidas võrokesed on osa- nud taodelda maaelu edendamiseks mõeldud Euroopa Liidu raha, mida jagatakse Leaderi nime all, ja seda ka hästi ära kasutada. Võrumaa talupidajad-toidutootjad on moo- Rattaretkest osavõtjad, aga kaugeltki mitte kõik, vaid need, kes lõpetamise järel kohe koju ei rutanud ja ühispildistamise jõudsid ära oodata. dustanud ühenduse Uma Mekk. “Eesmärk on Pildireportaaži vaata ka lk 2. Pilte saab vaadata ja tellida www.fotograafid.ee. Foto Aime Estna toetada oma ettevõtjaid ja toita oma lapsi, – ka koolilapsi, kohaliku toiduga,” rääkis Uma Meki eestvedaja Ave Tamra. Korraldatakse laa- tasid ja koolitusi, suurt tähelepanu pööratakse Suve alguse suursündmus – turundusele ja tootearendusele. Uma Mekiga on seotud 55 talu. Uma Mekk on kohaliku toi- du kaubamärk, mida annab välja MTÜ Võru- maa Partnerluskogu. rattaretk CO -vaba Viimsi Vaadatud said Võrumaa Partnerluskogu 2 uued objektid: Adrenalin Arena, mis on Euroo- Viimsi rattaretk CO2-vaba teeb meid vabaks. Kevaditi istume mestena Kaja Tallinnast ja Heli nas rattaklubi CFC, Marko Soonet, pa suurim sisemotokrossirada, uhiuus värsku- Viimsi õnnestus 100%. Ilm ratta selga ja oleme vabad nagu Viimsist. Naised kiitsid rada, mis Hjalmar Konnot, Merle Laagrit ja sest lõhnav Vastseliina Noortekeskus ja Vana- soosis, sõitjad olid sitked, Nipernaadid.” polnud raske, ja kalasuppi, mis oli Esta Tamme – rahatoojaid, kes ka Vastseliina äsjarenoveeritud Piiri kõrts, kus on eriti tublid olid lapsed. “Mis võiks olla parem, kui tä- väga hea. Kaja oli esimest korda sõidu läbi tegid, Terje Varemit, kes nüüd piiskopilinnuse hiilgeaegu kajastav muu- Korraldajad olid palju vaeva histada Viimsi esmamainimist rat- jalgrattaga Viimsi poolsaarel ja sai projekti juhtis, ja Jaan Tagavälja, seum ja keskaegseid sööke pakkuv köök, ning näinud, tulemuseks väga tasõiduga?” küsis Jaan Tagaväli sellest retkest innustust ning ideid, kes giidina päeva sisustas. väikeettevõte Ööbiksaare Palkmajad OÜ. Selle hea ajakava ja huvitavalt retooriliselt. Retke juhina jagas ta kuidas suve sisustada. Aasta pärast uuesti, lubas Ott ringsõidu tulemusena tuli tunnistada, et Põh- sisustatud peatused. nõuandeid ja meenutas, et see ei Ja kohe naiste järel vuhisesid Kask. ja-Harju valdadel on võrokestelt palju õppida, ole võidusõit, vaid kultuurireis, kus mäest alla justkui päevakangelased “See, mis te täna nägite, on sest selliseid Leaderist rahastatud objekte meie Kaks kõige pisemat last, 9-kuune keskmiseks tunnikiiruseks saab 12-aastane Rain Pärnaste, 11-aas- kaduvväike sellest, mis on Viim- kolmes vallas pole. Gerda ja 3-aastane Kärt turvali- olema 10 km/h ja kus kaitsekiiver tane Alex Paul Pukk, 12-aastane si vallas olemas,” teatas Jaan Ta- Reisi teine päev saigi pärast Rõuge noor- ses jalgratta järelkärus, ning peagi on parim elukindlustus. Tungivalt Kevin Topper, 13-aastane Signe gaväli. “Võite ise oma marsruudi tekeskusega tutvumist pühendatud oma mõt- viieseks saav Greete omal rattal, soovitas ta hoida pikivahet. Parts ja 13-aastane Marion Uisk. koostada, sama teekonna läbi sõita tetalgutele, teemaks kolme valla koostöö, kus saabus perekond Vaarik Pringi Kõige ees alustas teed turva- Kõik retkest vaimustuses, ei keegi sama- või vastupidi.” head ideed võiks leida väljundi projektides, külast 4. juuni hommikul Viimsi firma auto, kes pidi kogu retke kurtnud väsimust. “Tore oli. Hästi Elevus oli suur, väsimust pol- mis saaks rahastuse Leaderist. mõisa parki, et osa võtta valla esi- tempot hoidma. Rattureil oli ees läks. Ilus oli!” olid laste esimesed nud raasugi näha, pigem oli näha, MTÜ Järva Arengu Partnerid tegevjuhi Sil- mesest rattaretkest. kaheksa peatusega 30 km pikkune muljed. et paljud ei raatsi veel koju sõita. va Anspali juhtimisel puhkes elav arutelu, mis Veerand tundi enne starti oli rada läbi 10 küla, kus neid ootasid Laste kannul saabus retke juht Siis teatas vallavanem: “Nüüd algas küsimusega, mida me tahame, ja jätkus suurim sebimine registreerijate külavanemad või teised kodukoha Jaan Tagaväli. Ta vaatas kella teeme ühispildi!” ja kogu ratturi- ideede genereerimisega teemadel ettevõtlus laua ümber – pandi nimesid kirja, tundjad, et oma külasid ja huvita- ja teatas: “16.36. Suurepärane!“ te vägi, kes olid veel kohal, ronis ja puhkemajandus, noored, kogukond, rand ja täideti ankeete, valiti sobivat ret- vaid paiku tutvustada. Programmi järgi oli lõpp-peatu- mõisamäe nõlvale ühispildile. saared. kesärki ja uuriti kaarti. Jagati joo- Ja asutigi teele. Retke üks kor- sesse saabumine ette nähtud kell Kokku sai nimekirjadesse kan- Mõttetalgute ideid ja ettepanekuid tutvusta- givett ja retke kaarte. raldajaid Terje Varem ütles raja 16.30–17.00. tud 250 retkel osalejat. me augustikuu Viimsi Teatajas. Ja siis kuulutas rattaretke giid, kohta: “Lubja tõus saab olema “Kõik olid tublid, polnud väe- Veelkord suurimad tänud kõi- VT Viimsi Kultuuriloo Seltsi juhen- kõige raskem.” teid ega nõrgukesi,” tõdes retke gile, kes nõu ja jõuga rattaretke daja Jaan Tagaväli ruuporist retke Rattaretkel oli nii kruusateed, juht rahulolevalt. “Mõned kum- õnnestumisele kaasa aitasid: Lauri algust. “Tähistame 770 aasta möö- rasket tõusu kui ka ohtlikku las- mid võib-olla purunesid kuumu- Viikna ja Viimsi Peokeskus; Alar Teade dumist sellest, kui Viimsit kirjasõ- kumist. Peatusi oli osalejate sõnul ses, aga kõik olid rõõmsad ja kõi- Mik ja Rannarahva Muuseum; Viimsi Vallavalitsus on 4.–29. juulini nas esmakordselt mainiti,” teatas nii parajalt, et sõit ei väsitanud. ge tublimad olid lapsed. Näha oli, Jaan Jaanisoo ja Leppneeme kü- kollektiivpuhkusel. ta ning andis sõna vallavanem Iga peatus oli puhkuseks. Lepp- et need, kes täna meiega sõitsid, laühing, Ants-Hembo Lindemann, Dokumente saab esitada I korruse in- Haldo Oravasele. neeme peatus neist kõige pikem, sõidavad kogu aeg.” Kelvingi külavanem; Raivo Kaa- folauda tööpäevadel kell 9–15 (tel 606 “Igal hommikul viib 8000 sest seal jagati suppi, mida sööjad Rahul olid ka retke läbinud kor- re, Tammneeme külavanem; Priit 6805). autot siit inimesi linna. Me sõltu- pärast kiitsid. Tempo oli nii paras, raldajad, valla kultuuri- ja spordielu Robas, Randvere külavanem; Rai- Surma või sünni registreerimiseks pa- me autodest,” tõdes vallavanem. et peatustega oldi graafikus ja ma- juhid Marje ja Tiia, kes tunnistasid, mo Tann, Lubja külavanem; Viim- lume 4.–29. juulini 2011 pöörduda Harju “Täna peab olema kõik teisti. hajääjaid polnud vähemasti 6. pea- et nad pole üldse nii väsinud, kui pä- si Noorte volikogu vabatahtlikud; Maavalitsuse rahvastiku toimingute tali- Jalgrattas on stiili, sõltumatust, tuskohani ühtki. rast esimest korda raja läbi sõitmist. Marje Plaan ja Tiia Tamm Viimsi tusse aadressil Roosikrantsi 12, Tallinn (in- vabadust. Jalgratas säästab meid Ja siis nad tulid, tagasi star- Lavale astus valla kultuuri- ja valla kultuuri- ja spordiamet. fo tel 611 8761). CO2-st, IT-st ja digitv-st. Jalgratas dipaika Viimsi mõisa parki. Esi- spordiameti juht Ott Kask, kes tä- Annika Poldre 2 17. juuni 2011 Rattamatk CO2-vaba Viimsi läbi fotosilma 1 2 1) Retke esimene etapp kulges osalt mööda Randvere teed. 2) Viimases peatuskohas Lubja tuletorni juures jaksati veel ka torni ronida. 3) Retke giid Jaan Tagaväli. 4) Peatus Kelvingi sadamas. Kõneleb külavanem Ants- 3 Hembo Lindemann. 5) Esimesed lõpetajad. 6) Peatus Tammneemes. Vasakul külavanem Raivo Kaare, kelle juttu täiendab tammneemelane Jaan Tagaväli, lähimaks kuula- jaks vallavanem Haldo Oravas. 7. Supipeatus Leppneeme kala- sadamas. 4 Fotod Aime Estna 5 6 7 Viimsi vallavalitsus külastas Piirissaare valda Viimsi vallavalitsus korraldas väljasõidu- seminari Piirissaarele, et arutada Viimsi arengukavaga seonduvat ning ära kuu- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame lata OECD aruande kokkuvõttev presen- e-posti aadressil [email protected]. tatsioon Eesti valitsemiskorralduse Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse kohta OÜ Geomedia esituses. või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. Peatoimetaja: Annika Poldre tel 606 6864 [email protected] Toimetaja: Jüri Leesment tel 606 6833 Värskelt ametisse valitud vallavanem Siim Avi lõpetas alles eelmisel aastal Tartu Ülikooli. [email protected] Piirissaare on elanike arvult Eesti väikesim ko- tin Pätsi ajal Eesti riigi poolt kingitud õigeusu halik omavalitsus, kus aastaringselt elab vaid 73 kirik ja sõjas hävinenud luterlik kirik. Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus inimest ning pindalagi on kõigest sama palju kui Viimsilasi võõrustas Piirissare vallavanem Trükki toimetanud: Meedium OÜ Prangli saarel: 7,5 km2. Ajalooliselt on Peipsi Siim Avi, värskelt ametisse valitud noormees. Makett: Dreamers OÜ järve saarel olnud vanausuliste kultuur, mis on Kohtasime sellel kaugel väikesel saarel ka suhtelises eraldatuses hästi säilinud. Saarlaste teisi viimsilasi. Annely Miil Püünsist koos Kadi Kiriku nõukogu esimees ja volikogu esimees põhitegevuseks on kalapüük, au sees on ka sibu- ja Olden Jentsoniga olid tulnud restaureerima Ajalehe järgmine number ilmub Filimon Kuznetsov ning restauraator Annely Miil lakasvatus. Siin paikneb kolm küla. Kirikuid on vanausuliste kabeli ikoone. 12. augustil. Saareküla vanausuliste kabeli ees. samuti olnud kolm: vanausuliste
Recommended publications
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Viimsi Poolsaare Loodusrajad
    VIIMSI POOLSAARE LOODUSRAJAD 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS I Loodusradade kavandamine 2 1.1.Rohuneeme matkarada 3 1.2.Krillimäe matkarada 6 1.3.Leppneeme rada 11 1.4.Mäealuse põhjarada 13 1.5.Tädu nurga matkarada 16 1.6.Tädu väike matkarada 17 1.7.Randvere matkarada 18 II Üldised juhised matkaradade teostamisel 21 III Matkaradade sobivus riiklikule õppekavale vastava loodusõppe läbiviimiseks 25 LISAD 1 Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Viimsi Valla tellimusel lepingu nr 2-10.1/25 alusel. Vastavalat lepingule oli Töö eesmärgiks: olemasoleva situatsiooni ja looduskasutajate selgitamine ning seire (I etapp); projektsioon tegelike infrastruktuursete ja looduslike võimaluste kaardile (II etapp); olemasoleva situatsiooni ja tulevikusoovide ning tegelike võimaluste sünteesi tulemusena esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine (III etapp); esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu täpsustamine, avalik arutelu (IV etapp); puhkemajanduse teemaplaneeringu lõppversiooni koostamine ja esitamine (V etapp). Loodusradade kava (edaspidi LRK) koostamise eeltööna teostati küsitlus olemasolevate radade külastatavuse kohta (vt. lisa 1). RLK koostamisel viidi läbi 3 suuremat kaasamiskoosolekut: 1) Viimsi külavanemate ümarlaud 12.04.12 - olemasolevate radade ning probleemsete kohtade kaardistamine; 2) Arutelukoosolek Viimsi piirkonna haridusasutuste esindajatega 19.04.12. - kasutatavate radade kaardistamine ning laste õpperadade vajaduste väljaselgitamine, vt lisa 4;(osalejate nimekiri lisa 5); 3) Arutelukoosolek Viimsiga seotud spetsialistidega
    [Show full text]
  • V9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V9 buss sõiduplaan & liini kaart V9 Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere- Vaata Veebilehe Režiimis Leppneeme - Haabneeme V9 buss liinil (Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere-Leppneeme - Haabneeme) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 10:10 - 17:45 (2) Viimsi-Mähe-Muuga-Randvere-Sad-Leppneeme-Haabneeme: 7:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V9 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V9 buss saabub. Suund: Haabneeme V9 buss sõiduplaan 38 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:10 - 17:45 teisipäev 10:10 - 17:45 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 10:10 - 17:45 Mõisapargi neljapäev 10:10 - 17:45 Randvere tee, Haabneeme reede 10:10 - 17:45 Viimsi Vallamaja laupäev Ei sõida 1 Astri Tee, Viimsi pühapäev 7:45 Tulbiaia 20 Nelgi Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe V9 buss info Suund: Haabneeme Vehema Peatust: 38 40 Vehema Tee, Pärnamäe Reisi kestus: 49 min Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Mõisapargi, Viimsi Kuremarja Vallamaja, Tulbiaia, Tulika, Vehema, Kuremarja, Mähe 51 Soosepa Tee, Estonia Aedlinn, Liilia Tee, Kõlviku Tee, Äigrumäe, Pärnamäe Tee, Pärnamäe Tee, Laiaküla, Ristaia, Käära, Muuga Mähe Aedlinn Aedlinn, Pirnipuu Puiestee, Muuga, Vesiniidu, 102 Pärnamäe Tee, Tallinn Aiaotsa, Randvere Kauplus, Randvere Keskus, Randvere Aedlinn, Tädu Kuusk, Tammneeme Tee, Liilia Tee Tammneeme Keskus, Väljaotsa, Pällu, Luhaääre, 65 Pärnamäe Tee, Tallinn Mäe, Lepalinnu, Leppneeme, Leppneeme Lasteaed, Metskitse, Farmi, Krillimäe, Viimsi Keskus 1 Kõlviku
    [Show full text]
  • Metsakasti Küla Arengukava 2017
    METSAKASTI KÜLA ARENGUKAVA 2017 – 2027 Koostajad Kaia-Leena Pino Kristi Ploom Reet Otsep Sisukord Ajalugu Uusarendused Rahvastik Loodusväärtused Ettevõtlus Tehniline taristu (teed, valgustus, vesi) Sotsiaalne taristu Küla SWOT analüüs Arengueesmärgid ja ülesanded nende saavutamiseks Ajalugu Viimsi poolsaare asustuse ajalugu ulatub tagasi 3.-4.sajandisse, mil poolsaar oli hõredalt asustatud. Esimene muinasaegne asulakoht Viimsi poolsaarel on tuvastatud Pärnamäel meie küla vahetus naabruses. Muinasleiud Tammneeme küla maadelt viitavad asustusele juba 1000 ja rohkem aastat tagasi. http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/kus-asus-viimsi-muinaskula-uianra?id=74478597 Esmased andmed Metsakasti külast pärinevad 1716. aastast, mil siinsed maad kuulusid Saha mõisa (Maardu mõisa?) koosseisu. Viimsi poolsaar oli pikuti pooleks jaotatud -- Läänepoolne osa kuulus Viimsi (Pirita klooster) mõisale ja idapoolne Maardu mõisale. 16.-17. sajandil kuulus mõis nii von Taubedele, von Wrangellidele kui ka von Uexküllidele. Edaspidiste erinevate vallutuste ja haldusreformide käigus jaotati Viimsi poolsaare maid erinevateks haldusüksusteks erinevate omanike valduses. Elanikkonna Viimsi poolsaare lääneosas moodustasid keskajaks enamuses rannarootslased, kes asutasid Viimsisse kindluse ja mõisa tugipunktiks. Ajapikku eestlaste osakaal poolsaarel järjest suurenes. Rootslased ei olnud sunnismaised, eestlased aga küll. Vastavalt sellele, et elanikkond koosnes alguses põhiliselt rootslastest, siis paljudel Viimsi poolsaare küladel olid rootsikeelsed nimed, mis Eesti
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Viimsi piirkonna bussiliinidel" Leping kehtib 20.06.2014 kuni 31.12.2021. Teenuse algus 01.01.2015 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus Aktsiaselts Hansa Bussiliinid reg 80213342 reg 10122514 Roosikrantsi 12 Pargi 5a 10119 Tallinn 71020 Viljandi Maakonna bussiliin Nr.V1 Haabneeme - Rohuneeme Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2016 Liini teenindab Hansa Bussiliinid AS Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 07 09 11 13 15 17 19 21 1 Viimsi keskus 07:08 08:27 11:39 13:30 14:48 16:15 17:36 18:59 20:51 22:25 23:40 2 Kalatööstuse 07:10 08:29 11:41 13:32 14:50 16:17 17:38 19:01 20:53 22:27 23:42 3 Haabneeme rand 07:10 08:29 11:41 13:32 14:50 16:17 17:38 19:01 20:53 22:27 23:42 4 Meremärgi 07:11 08:30 11:42 13:33 14:51 16:18 17:39 19:02 20:54 22:28 23:43 5 Rannarahva 07:12 08:31 11:43 13:34 14:52 16:19 17:40 19:03 20:55 22:29 23:44 6 Tamme 07:13 08:32 11:44 13:35 14:53 16:20 17:41 19:04 20:56 22:30 23:45 7 Ranna 07:14 08:33 11:45 13:36 14:54 16:21 17:42 19:05 20:57 22:31 23:46 8 Suurevälja 07:14 08:33 11:45 13:36 14:54 16:21 17:42 19:05 20:57 22:31 23:46 9 Liivaranna 07:15 08:34 11:46 13:37 14:55 16:22 17:43 19:06 20:58 22:32 23:47 10 Suureniidu 07:16 08:35 11:47 13:38 14:56 16:23 17:44 19:07 20:59 22:33 23:48 11 Rohuneeme kauplus 07:18 08:37 11:49 13:40 14:58 16:25 17:46 19:09 21:01 22:35 23:50 12 Püünsi 07:19 08:38 11:50 13:41 14:59 16:26 17:47 19:10 21:02 22:36 23:51 13 Rohuneeme sadam 07:19 08:38 11:50 13:41 14:59 16:26 17:47 19:10 21:02 22:36 23:51 14 Rohuneeme 07:21 08:40 11:52 13:43 15:01 16:28 17:49 19:12 21:04 22:38 23:53 Töötamise päevad 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030
    VIIMSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 Tellija: AS Viimsi Vesi Töö nr: 213-18 (VII20) Projektijuht: H. Metspalu Koostajad: K. Erimäe, R. Hansen, K. Kärmas Tallinn, 2019 Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 7 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 9 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .................................................................................................................................. 9 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ....................................................................................................... 9 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid .................................................................................................. 10 2.1.3 Omavalitsuse olulisemad õigusaktid ............................................................................ 10 2.2 LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA1 .............................................................................. 11 2.3 VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 2018-2022 ................................................ 14 2.4 PRANGLI SAARE ARENGUKAVA ......................................................................................................... 14 2.5 TAMMNEEME KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2023 ............................................................ 14 2.6 PÜÜNSI KÜLA
    [Show full text]
  • Soovitused Nime Määramiseks Navigatsioonimärkide Katastriüksustel
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • 7321 Prangli
    EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA 7321 PRANGLI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS EESTI GEOLOOGIAKESKUS TALLINN 2002 EESTI GEOLOOGIAKESKUS GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA Mõõtkava 1:50 000 Scale 7321 PRANGLI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS Tallinn, 2002 ISBN 9985-815-42-4 ISSN 1406-8397 Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). 7321 Prangli. Seletuskiri, 72. Esikaanel: Prangli saare läänerannik. T. Saadre foto. Eesti Geoloogiakeskus, 2002 Kadaka tee 82 Tallinn 12618 7321 Prangli. Eesti baaskaardi mõõtkavaline (1:50 000) digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis- hüdrogeoloogiliste kaartide komplekt on koostatud põhiliselt varasemate geoloogilis-geofüüsikalis- hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade otsingulis-uuringuliste tööde ning nendega kaasnevate andmebaaside põhjal. Käesoleval juhul on tegu kaardikomplektiga kaasneva seletuskirjaga, mis võimaldab kaasneva lisateabe abil paremini lahti mõtestada kaardil kujutatut. Kaardikomplekti kuuluvad järgmised 8 kaarti: 1) aluspõhja, 2) aluspõhja reljeefi, 3) pinnakatte, 4) geomorfoloogia, 5) hüdrogeoloogia, 6) põhjavee kaitstuse, 7) raskusjõuvälja anomaaliate, 8) aeromagnetiliste anomaaliate. Neist aluspõhja (1), pinnakatte (3), hüdrogeoloogia (5), raskusjõuvälja jääkanomaaliate (7) ja aeromagnetiliste anomaaliate (8) kaarti käsitletakse põhikaartidena, ülejäänuid aga abikaartidena. Nii kaardid kui seletuskiri on koostatud digitaalseina ning nende aluseks olnud faktiline materjal on EGK digitaalsetes andmebaasides. 7321 Prangli. The set of digitized geological-geophysical-hydrogeological maps at the scale of Base Map of Estonia (1:50 000) is compiled mainly on the ground of former similar maps and data obtained in the course of exploring and prospecting of mineral resources. The present explanatory note gives additional information for better understanding data imaged on these maps.
    [Show full text]
  • RANDVERE KÜLA ARENGUKAVA Aastateks 2010-2020
    RANDVERE KÜLA ARENGUKAVA Aastateks 2010-2020 Randvere 2010 EESSÕNA Käesolev Randvere küla arengukava on koostatud Viimsi Vallavolikogu 26.juuni 2007. a määrusega nr 21 kehtestatud „Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuut“ punktiga 2.9 külavanemale pandud kohustuste täitmiseks. Arengukava, mis määrab kindlaks Randvere küla arengu eesmärgid, prioriteedid ja sellest lähtuvalt ka tegevuskava, on koostatud aastateks 2010- 2015. Käesolev arengukava on parandatud ja täiustatud versioon perioodiks 2005-2010(2015) koostatud dokumendist. Randvere arengukava peaeesmärgiks on leevendada mahajäämust küla arengus võrreldes Viimsi vallaga tervikuna ja tagada külale tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. Viimase all mõistame avalike teenuste paremat kättesaadavust, küla looduskesksemaks muutmist ja samuti ka vaba aja veetmise võimaluste avardamist. Arengukava koostamisel on toetutud ka 2010. aasta juuni ja juuli kuus Randvere elanike seas läbi viidud küsitluse tulemustele. Küsitlus andis parema ülevaate erinevate valdkondade rahulolu kohta Randveres. Arengukava on dokument, mis on aluseks külale tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamisel ning ettepanekute tegemisel Viimsi vallavalitsusele ja vallavolikogule. Arengukava toob välja kohalikke elanikke häirivad probleemid ja lahendamata küsimused, samuti esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. See väldib juhuslikkust nii oma tegevuste kavandamisel kui suhtlemisel vallavalitsusega. Kindlad sihid võimaldavad piiratud ressursside
    [Show full text]
  • Settlement Region Types and Clusters
    METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Until 2018, Statistics Estonia used settlement unit type as the basis for establishing rural and urban population. Due to rapid suburbanisation such distribution has not justified itself for years. The population of settlement units near cities had multiplied, but they were still considered rural population. The time of the administrative reform in 2017 was appropriate to change this approach. The regional statistics working party, which convened in 2017 at the Ministry of Finance, decided to adopt an international methodology based on clusters of similar population density for establishing rural and urban population. However, internationally used criteria for establishing rural and urban regions do not satisfy Estonian needs, as the thresholds are too high. Consequently, the working party developed thresholds suitable for Estonia: settlement units are classified into city (type 1), town (type 2) and rural (type 3) types. Outcomes Figure 1. City, town and rural type settlement units METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Table 1. City-type settlement units (EHAK 2017v3) by population figures of clusters, 01.01.2018 Settlement Settlement unit name Population Type unit code City cluster Town cluster Rural cluster Totala 0120 Ahtme city district 15 730 113 650 16 493 1 0176 Haabersti city district 39 681 3 773 189 43 643 1 1675 Haabneeme small town 5 553 238 52 5 843 1 1692 Haapsalu city 9 079 825 51 9 955
    [Show full text]
  • Leppneeme Sadam
    89001:003:1923 Vinnuniidi V1 K1 K1 V2 K1 V2 V1 V2 K1 V2 V2 V1 89001:003:1924 K1 Vinnuniidi mets 1 89001:003:5290 Väike-Mihkli 89001:003:1471 Räime V1 K1 89001:003:5300 Suure-Mihkli Ø110 Ø110 89001:003:1164 V Lännemäe tee 27 89001:003:1207 Leppneeme sadam 89001:003:0810 Lännemäe tee 29 RP-Sadama KV 89001:003:6310 K 89001:003:1158 Leppneeme Sadama tee 19 V Lännemäe tee 24 >KS Q=5,50 l/s 89001:003:1515 Leppneeme Sadama tee 23 V H=12,00 m 89001:003:1165 K Uus-Lännemetsa KV 89001:001:0373 V Leppneeme Sadama tee 17 >KS Kelvingi küla V K 89001:003:1485 89001:003:1518 Leppneeme Sadama tee 14 Lännemäe tee 25b 89001:003:1461 89001:001:0372 V Võrkaia Vana-Mihkli Ø160 K Ø110 V 89001:001:0276 >KS 89001:003:1138 Leppneeme Sadama tee 15 KV Lännemäe tee 22 89001:003:0385 Lepa 89001:003:5220 Võrkoja tee 30 V K V 89001:003:1519 Neeme 89001:003:0430 89001:003:0351 Võrkoja tee 26 Keldri III 89001:003:0349 Leppneeme Sadama tee 13 89001:003:0045 89001:003:1056 89001:003:5280 Leppneeme radarmast-päevamärk Lännemäe tee 25 Leppneeme Sadama tee 12 89001:003:0581 Võrkoja tee 24 89001:003:0511 >KS V Ø110 V Vana-Jaani K KV89001:003:1934 Lännemäe teeØ110 lõik 2 89001:003:5340 Leppneeme Sadama tee 11 89001:003:1892 V Vanahiire 89001:003:1023 KV2 89001:003:0509 V2 Vana-Niidi V Põlluveere tee 4 KV K V2 V V K 89001:003:1701 89001:001:0727 89001:003:5010 Leppneeme Sadama tee 10 Võrkoja tee L1 Leppneeme Sadama tee>KS 9 Ø160 Ø110 V KV 89001:003:1230 Rannaliiva tee 8 89001:003:0683 V Kõrkja tee 6 V 89001:003:1032 K V 11253 Leppneeme-Sadama tee 89001:003:1502 KV2 89001:003:0584
    [Show full text]