Mai 2012

Nr 31

1996 aastal 17.-19. juuni- ni toimusid Aino ja Oskar Kallase elu kajastava filmi „Põletav armastus“ võtted Kassaris.

Film esilinastus Eesti televi- sioonis 1997. aasta jõulude aegu.

Taaskord sai filmi näha muuseumiööl 19. mail.

Fotod: Merike Niimanni kogust kevadtalgutel osales 31 inimest. Üheskoos tehti erinevaid töid ja tegemisi: veeti ja tasandati mulda infomaja ümbruses ja kaugemalgi, külvati mauruseeme tasandatud alale; lõpetati infomaja terrassi ehitus; puhastati talvesodist ja mereadrust muul, pesti puhtaks veeloodimaja, parandati laudteed, koristati olme- prahti nii suure tee äärest kui Mereküla tee äärest ja trimmertati probleemseid kohtia teeäärtes . Pärast talgutööd istuti koos infomajas, söödi talgusupp ja maitsti kohvi-kooki.

Orjaku talgud ei olnud registreeritud Teeme Ära kampaanias, kuna külas on talguid peetud ilma kampaa- niateta juba üle kümne aasta ja osalemine on olnud rahvarohke. Küla talgutele oodatakse osalema külaga seotud inimesi, kelleni talguinfo jõuab juba omade väljakujunenud kanalite kaudu. Suured tänud kõigile talgulistele, teie abiga sai küla kaunimaks ja puhtamaks!

PAREMAL ALL: Rahvamaja pildi alla tekst: puukuuris tehti ruumi talve- puudele, paigutati näitemängu rekvisiite ümber, riisuti õuet, puhastati paargut, koristati ja põletati mahalangenud oksi, viidi ära ohtlud jäätmed. Talgutel osales 17 inimest.

2 Kallase pildi alla tekst: parandati trepp, saeti mahalangenud puid, piirati sirelivõsa, koristati oksi ja vana aeda, puhastati samblast laud ja pink. Talgutel osales 9 inimest. Palju tänu kõigile talgulistele, nii sai meie saar puhtamaks ja kaunimaks! Teeme ära 2012 meeskond ja tal- gujuhid.

3 Tööl Hiiu Teedejaoskonnas 1969-1993 Elmar Hollmann saabumist. Ebakvaliteetse töö tingis juhtkond suhtus mõistvalt Käina üm- Kärdlas 2001. a peamiselt teekatete pindamisel kva- bersõidu vajadusse, siis Suuremõisa liteedile mittevastav bituumen või ümbersõidu projekteerimist püüdsid Hiiu Teedejaoskonda asusin tööle ilmastiku kapriisid. Ma ei tea Hiiumaal igati takistada kohalikud loodus- ja 1. juunil 1969. aastal. Tehnikumis sellist teelõiku, mida ei oleks läbi sõit- muinsuskaitse tegelased. Lõpptule- omandatud teadmised mitmesuguste nud. 70-ndate aastate sees viidi läbi museks nad saavutasid selle, et tööde raamatupidamise süsteemide kohta üldine teede ja rajatiste inventuur, algus viibis 2 aastat ja „tänu“ nende võimaldasid mul kiiresti uues olukor- milleks moodustati kaks töögruppi. tegevusele jäi Hiiumaal ehitamata ras orienteeruda ja sisse elada. Minu paariliseks sai Kalju Pilpak. Meil vähemalt 15 km mustkattega teed Minu ametinimetus oli insener- tuli jalgsi läbida kogu lõuna-Hiiumaa vene rublade eest, sealhulgas pro- ökonomist, kuid selles süsteemis oli teedevõrk. See oli suur töö. Mõõdulin- jekteeritud Kärdla ümbersõit. Tööde ökonoomika lapsekingades. Puudusi di abil tuli mõõta kogu tee pikkus, kat- plaani täitmise tagamiseks olime sel esines põhivahendite ja materjalide te laius iga 100 meetri järgi, truupide ajal sunnitud oma töö suunama võõ- arvestuses. Juhtisin pearaamatupidaja pikkused, asukohad, lumekaitsehekid, rastele objektidele. Plaanis oli Kassari tähelepanu amortisatsiooni arvestu- hooned. Kõik tuli kanda joongraafiku- sadama teele mustkatte ehitamine, sele, kus esines juhtumeid, et mingi le. Enamus teedest oli kruuskattega. kuid taasiseseisvumine tõmbas kõigile masin oli arvel negatiivse väärtusega. Pidevas tolmus töötades olid õhtuks plaanidele kriipsu peale. Tema ei omanud vastavat eriharidust, nagu „tolmuahv“. Teedevalitsuses töötamise perioodil sellest siis mõningad apsud, mis jooks- Salinõmmes, Kassaris, Lugusel ja sai väga palju reisida. Vabariigi tasan- va töö käigus kõrvaldati. Sõrul oli võimalus meres end pesemas dil korraldatud kursused ja seminarid Minu põhitööks kujunes teetööde käia, kuid enamuses see võimalus viidi suures osas läbi väljaspool Tal- planeerimine ja plaani täitmise arves- puudus. linnat. Korraldajad tahtsid kõrgemate tus. 1970 a. 1.septembril Maanteede ülemuste silme alt kaugemale minna, Jaoskonnas tegutses kaks teemeistri Peavalitsus reorganiseeriti Teede Re- kus sai mõnusalt saunapidudel lõõ- piirkonda: Käina ja Kärdla. Neile lisan- mondi ja Ehituse Trustiks. gastuda. Teedemajandite plaaniala dus Töödejuhataja jaoskond, kelle Hiiumaa Teedejaoskond sai nimeks töötajail selle vastu midagi ei olnud. põhitööks oli uute teelõikude ehita- Hiiumaa Teede Remondi ja Ehituse Meie pidime nii või teisiti paar korda mine hanke korras teistele asutustele Vanemtöödejuhataja jaoskond. Ega kuus Tallinnas käima. ja organisatsioonidele. midagi ei muutunud, välja arvatud Igaaastane korraline puhkus võimal- Töökoormus oli palju väiksem kol- ametinimetused. Minu ametinimetus- das turismireisidega rännata mööda hoosi omast. Vähem aega tuli kontoris oli tehnik kuni 1976 a. 15.oktoobrini. Venemaad Siberist saati. Musta mere istuda. Enamus tööajast kulus rajooni Siis nimetati projektgrupi inseneriks ääres Leselidzes elava Vahe Augustiga teedel teostatud tööde kontrollimi- ja 1.jaanuarist 1982 vaneminseneriks. olin pidevas kirjavahetuses. Saatsin seks ja arvele võtmiseks. Minul tuli Töö oli ikka endine, muutus vaid pal- talle Hiiumaa ajalehte ja külastasin koostada tööde vastuvõtmise aktid gaskaala. teda seal mitmel korral. Kõige pikem koos Maanteede Peavalitsuse spetsia- Neil aastail ehitati Hiiumaa teedele aeg oli koos Milviga 3 nädalat seal listidega. Nendeks olid Andi Meister väga palju mustkatet. Heltermaalt olla. Paar aastat hiljem oli Kaja ka meil (hilisem Teede- ja Sideminister), Linda Tohvrini, -, Kärd- seal kaasas, siis olime 10 päeva. Vii- Viilmaa ja Ülo Kääramees. Kääramees la-, salinõmme tee, mane kord külastasin Teedevalitsuse on päritolult Orjaku mees. Minul oli sadama tee, -Kassari-, rahvaga neid paiku, kui viibisime 10 kõigiga asjalik töösuhe. Probleeme Sääretirbi tee. Kärdla lennujaam sai päevasel Sotsi reisil. August oli siis võis tekkida tööde kvaliteedi hinda- korraliku rajakatte. juba manalamees. Augusti abaikaasa misel, millest sõltus meile makstav Palju töid tehti teistele organi- tutvustas meile oma elamist. Tal oli kvartali preemia. Kui ilmnes ebakva- satsioonidele. Paraku jäi palju ka elamu ümber mõnisada ruutmeetrit liteetset tööd, tuli see lasta koheselt tegemata. Kõik ei laabunud nii, nagu aiamaad, kus kasvatas veidi eadvilja, parandada, enne linnameeste kohale planeerisime. Kui „Sõpruse“ kolhoosi kartulit, viinamarju, pirne, õunu, 4 aprikoose ja mandariine. Peamine ületati riiklikke plaane, saadi rändpu- aeg on näidanud, et otstarbekam sissetuleku allikas oli loorber. Aiamaa nalippe, preemiaid ja peeti saunapi- olnuks kapitaalsem ehitus püstitada. piirdeks oli loorberipõõsastest hekk. dusid Orjaku suvilas. Teedevalitsuse kontoris istumine Leselidezes ja selle ümbruses Sulevi Sõprussuhetes olime Valga Tee- muutus mõttetuks. Mina ja Kaarel Ti- ja Salme külas elab väga palju eestlasi. devalitsusega, tehes vastastikuseid kerpuu esitasime juhatajale avalduse Nagu Kassaris, tuli mul ka teedejaos- külaskäike. meie töökohtade koondamiseks. Ju- konnas täita mitmeid ühiskondlikke Omariikluse taastamine tegi kõigele hataja vastas, et sellist eesmärki tal ei ülesandeid. 1969 aastasügisel valiti lõpu. Kogu riiki tabanud majandusliku ole, kedagi koondada. Omast kohast partorgiks. Seda ametit pidasin paar- allakäigu tulemusel sulasid finantsid oli tal isegi õigus. Kui kellegi ameti- kümmend aastat. Rahvamalevlasena nii kokku, et teedeehitus jäi täielikult koht koondada, siis on seda hiljem käisin graafiku alusel Kärdla täna- seisma, samuti tsiviilehitus. Helter- raske tagasi saada juhul kui majandi vatel patrullimas koos miilitsatega. maa maantee äärde ehitati Kärdla finantsolukord peaks paranema. Ühiskondlike autoinspektorite kaasas suurimat ridaelamut, millest valmis Töötasin teedevalitsuses 24 aastat. käisime rajooni teedel liiklust kontrol- vaid üks 9 korteriga sektsioon, teisest Varem pensionilejäämiseks puudus limas. Selle töö eest lisati korralisele nulltsükkel, kolmandat ei saadudki mul tolleaegsete seaduste kohaselt puhkusele 2-3 päeva juurde. alustada. Pooleli ehitamisega jäi kaks vastav tööstaaz. Kolhoosis töötamise 1977 aastast alates olin Hiiu-Kaluri ühepereelamut. Autobaasi taha metsa aega ei võetud arvesse. abikalur, ühtlasi kalakaitse inspektor. ehitati laohoone ja töökoda, mille tei- 1993 aasta märtsis olin gripi taga- Tavakodanik võis kala püüda vaid kä- sel korrusel paiknevad kontoriruumid. järjel kuu aega haiguslehel. Seejärel siõnge ja landiga. Abikaluril olid luba- Hoone sai katuse alla, sisetööd on esitasin avalduse töölt vabastamiseks, tud kõik püügivahendid mõrrast saati. tegemata, nii seisab tänaseni ja ilmselt viidates tervislikule seisukorrale. Minu Meil oli kasutada teedevalitsuse auto jääbki. avaldus rahuldati ja 1.mai seisuga koos haagissuvilaga ja mootorpaat. Elasime nii öelda peost suhu. Hea 1993 sai minust pensionär. Uue sea- See oli teedevalitsuse poolt suur vas- seegi, et palgad sai välja makstud. duse kohaselt võeti arvesse kolhoosis tutulek meie hobile. Olime kolmekesi Palkki polnud enam endisega võr- töötatud aeg ja seega oli mul piisav Väino Kaev, Kaarel Tikerpuu ja mina. reldav. Kuna eelarvelisi töid enam ei tööstaaz kojujäämiseks. Püügil käisime Jõerannas, Jausa lahes, teostatud, käisime kontoris lihtsalt Töötasin teedevalitsuse kolme Väinamere laidudel. Ka Sääretirbi istumas. juhataja alluvuses. Need olid Robert ääres oli meil mõrd püügil. Enamuse 80-ndad aastad oli aeg, kus meil Kas- Hobustkoppel, Enn Randmaa ja Riho aega olime siiski salinõmmes, kus haa- saris suviti oli palju puhkusel viibivat Sõrmus. Kogu selle aja oli peainsener gissuvila sai elektriliiniga ühendada ja rahvast. Tutvusringkond oli laialdane Uno Rüütelmaa. Minul laabus töö õhtuti telekat vaadata. Hiiu-Kaluri ar- minul ja ka vennal- Moskvast Riiast kõigiga probleemideta. Kogu teede- vele pidime aastas kokkuostu andma saati. Kes tuli haagissuvilaga, kes telgi- valitsuse kollektiivist on mul säilinud 30 kg siiga ja 300 kg suursoomkala. ga. Toad, pööning rahvast täis, puudus meeldivad mälestused. Eriti tahaksin Selle normi täitmisega ei olnud mingit võimalus isegi õhtul omaette olla. esile tõsta kaaslasi, kellega töötasime probleemi, kala meres oli. Jõerannast Otsustasin endale eraldi suvemaja aastaid ühes toas. Need olid Kaarel viisime ühe ööga normi jagu säinast ehitada. Saun oli amortiseerunud, te- Tikerpuu, Tooni Põder ja Aime Mägi. kokkuostu. Salinõmmest siiapüügil gin selle maatasa. 1987 aasta augustis Kahjuks viimane suri noorelt. Kaarliga käies olime kord nelja mehega väljas sai vundament valatud ja sügiseks oli kohtume pea iga päev, kuna elame ja ühe ööga saime üle 240 siia. maja katuse all. 1988 aasta jaanipäe- ühes majas. Samuti olen Tooniga säi- Hiiumaa Teedemajand oli üks vaba- vaks võis sisse kolida. Idee tekkis äkki litanud väga head suhted tänaseni. riigi parimaid. Aasta aastalt täideti ja ja sai kiirustades ellu viidud. Hilisem

5 Kevadise Orjaku rõõmudest Margit Kääramees re elanike planeerimisprotsessidesse infokaartidele saab tulevikus infot Orjaku külaseltsi juhatuse liige kaasamise kava koostamine, kus oli piirkonna kohta iga päev ja ööpäeva- võimalik osaleda ja sõna sekka öelda ringselt ehk nagu kombeks on öelda Kevade saabudes on Orjaku külaseltsil kõigil saarega seotud inimestel. Selle - 24/7. Suveperioodil saab majas olnud võimalus taas rõõmustada ja ra- projekti tulemusena on valminud olema avatud internetipunkt ja mee- hul olla – nii palju tegemisi on tehtud ettepanekute kaart, mida saab näha nete-suveniiride müügikoht. Maja on või lõpusirgel. Oma tegevustes küla (ja teha sinna oma ettepanekuid) edaspidi võimalik kasutada erinevate arengukavast ja kohalike inimeste Kassari raamatukogus ja poes, Käina infopäevade, koosolekute ja nõupi- soovidest lähtudes oli Orjaku külaselt- vallamajas ja suveperioodil Orjaku damiste läbiviimiseks, samuti saab sil eelmisel aastal ja selle aasta alguses infomajas. Projekti kulgemise käigu siin pidada isiklikke tähtpäevi. Talve- samaaegselt teos kaheksa suuremat ja selle tulemusena valminud kaasa- perioodil on lisaks plaanis korraldada või väiksemat projekti, mis kõik oota- miskava endaga saab tutvuda Orjaku erinevaid õppepäevi ning filmiõhtuid. sid edukat lõpuleviimist. koduleheküljel www.orjaku.ee. Veel teostamata väiksemad projektid Tänase päeva seisuga on lõpule Juuni alguses soovimegi avada juba on samuti seotud infomaja tegevuste jõudnud Leaderi toetatud turun- eelpool mainitud Orjaku sadama-ja laiendamisega, olge siis valmis neist dusprojekt, mille käigus valmisid seltsimaja hoonetekompleksi esimese edaspidi osa saama. ajavahemikul 20120-2012 erinevad hoone – infomaja. Praegu kurvalt üksi Infomaja II korrusel saavad oma küla tutvustavad reklaammaterjalid, ja veidi isemoodi lahendusega majale kontoripinna ning tegutsemisvõima- sealhulgas postkaart sarjast „Ahoi saavad tulevikus kaaslaseks veel kaks luse lisaks külaseltsile veel MTÜ Hiiu Hiiumaalt!“ ja sama humoorika kujun- sarnast maja, mis kokku moodustavad Purjelaeva Selts ja ansambel Iiukala dusega infovoldik. Samuti Leaderi abi- ilusa ja funktsionaalse kompleksi, Bänd, kaugtööd saavad siin hakata ga sai lõpuni valmis ehitatud sadama mille eesmärgiks on teenida kohalik- tegema ka teised soovijad. Häid lam- puhkeala – kahe projektiga valmisid ku kogukonda ning sadama külalisi. baid mahub palju ühte majja ?! kaldakindlustus ja ülejäänud puh- Järgmise maja, saalimaja, ehitamiseks Orjaku infomaja avamise seome keala, mis kokku annab vallasadamale on olemas ka rahastusotsus, kuid enne külaseltsi igaastase üldkoosolekuga, ilusa korrastatud väljanägemise alates sellega alustamist püüame esimesega et kaugemal elavad seltsi liikmed kalasadamast kuni laudtee alguseni. ühele poole saada. Siinkohal suured saaksid nö „kaks-ühes“ põhjuse tule- Lõpusirgel on samuti Leaderi toetatav tänud kõigile neile, kes vabatahtliku miseks. MTÜ Orjaku Külaseltsi aruan- Orjaku sadama-ja seltsimaja hoonete tööga on maja valmimisele kaasa dekoosolek toimub pühapäeval, 10. projekteerimine, kus viimistletakse aidanud. juunil kell 11.00 infomajas. Kell 13.00 veel saalimaja osa ning antakse lõplik Maja funktsioneerimiseks infoma- avame maja uksed lindilõikamisega kuju kolmandale majale, saunamajale. jana on seltsil kohaliku omaalgatuse ka kõigile teistele huvilistele, pakume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali programmi toel soetatud tehnilised kohvi-küpsist ja kõlab mõnus muusi- KÜSK toel viidi koostöös MTÜ Kassari vahendid, infokaardid ning ka koos- ka. Kohtumiseni Orjaku infomajas! Haridusseltsiga läbi Kassari uue üld- viibimiste läbiviimseks vajalikud nõud. planeeringu algatamiseks Kassari saa- Tänu maja seinale paigaldatavatele

6 Kalapidu kodusaarel - kolmas Tuule- kala festival Orjaku sadamas Just siis, kui meri tuulehaugist paks, Tuulekala Festival on Kassari saare tantsima ? peetakse Orjaku sadamas traditsioo- suurüritus, mida ei tohiks mitte maha 18.00 Saaremaa kammerkoor EY- nilist Tuulekala Festivali - on see siis magada, vaid kuhu tuleks tulla kogu SYSLA – „kenad“ lood folgist popini mai lõpus või juuni alguses, kuidas pere ja kõigi külalistega! 19.00 algab TANTSUÕHTU – IIUKALA aga kala kohale jõuab. Bänd ja KUKERPILLID Festivali tõmbenumbriks on trol- III Tuulekala Festival toimub linguvõistlus, kus võitjaks tuleb see ORJAKU INFOMAJAS on avatud meeskond, kes lanti paadi järgi veda- 2. juunil. näitus „VANA MÕRD“ Rannarahva des merest kõige rohkem tuulekala muuseumilt , peetakse loengut hül- Esialgne päevakava näeb ette järgmisi välja toob. Kui võistlus algab hom- gepüügi traditsioonide kohta Kihnu tegevusi: mikul, siis võitja selgitatakse välja saarel ja mujal, õues keedetakse 9.30 trollinguvõistluse mandaat / pärastlõunal kui sadamas on alanud hülgerasvamääret ja osaleda saab registreerumine www.hiiukala.org / ja juba suur festivaliprogramm. Esinemi- kalatoidu õpitoas. 10.30 võistluse start sed ja töötoad, näitused ja õpiköögid, 12.00 väljasõit huvilistele kastmõrda kalakola-laat ja oksjon ja palju muud 15.00-19.00 KALA-KOLALAAT, VÄL- nõudma põnevat pakuvad lustimist nii koha- JASÕIDUD MERELE, RANNARAHVA 15.00 FESTIVALI AVAMINE. Festivali- likele kui ka saare külalistele. Siin on KAUBAMAJA, LAADASUPP, KALA- JA päeva tegevusi juhib suur kala ja mere võimalus ka Kassaris aare rahval oma MEREKAUPADE MÜÜGID, LOTERII, sõber URMAS VAINO. mereteemalise nänniga välja tulla, BATUUT jne. TÖÖTOAD LASTELE JA 15.30 trollinguvõistluse finið, kala- pakkuda süüa ja juua või ka muul viisil TÄISKASVANUTELE: sõlmede tegemi- de kaalumine festivalil kaasa lüüa. Kindlasti tasuks ne, võrkude parandamine, erinevad 16.00 Käina Kaunite Kunstide Kooli mõelda kalatoidukonkursil osalemise meisterdamised ja palju muud huvi- rahvamuusikaansambel „Astrid ja peale, kes see ikka paremini kohalikku tavat. hiidlased“, tantsurühm M.E.T. ja vana- kala mõistab vaaritada kui mitte koha- Festivali toetavad Euroopa Kalan- muusikaansambel „Unga Dagö“ lik inimene? Festivalipäeva lõpetab dusfond, Käina Vallavalitsus, MTÜ 17.00 Trollinguvõistluse ja kalatoi- hoogne tantsuõhtu, kus igal aastal Orjaku Külaselts, Kalaäri jt. dukonkursi parimate tunnustamine kõrvuti kohaliku Iiukala Bändiga üks Kohtumiseni Tuulekala festivalil! 17.30 Tt-Tantsustuudio Kärdlast tuntud ansambel mandrimaalt kogu 17.45 Kala-ja meremeeste line- rahva tantsima paneb. Korraldustoimkonna nimel tantsu õpituba – paneme merekarud Lia Rosenberg, Margit Kääramees

7 Ajaloo noppeid Hiiumaa Hiiumaa kooliolud Teele Saar ole teada. Kaks aastat hiljem - 1788. 1855. aasta paiku asutati Käina Hiiumaa Muuseumi teadur aastal asus samas kihelkonnas juba pastor Ignatiuse algatusel Rebasselja 3 kooli: Suure-Lelu, ja Selja. kool, mis algselt asus Kaigutsi külas ja Enne 17. sajandit oli maal elavate 1795. aasta lõpuks oli eelmainitud kus 1860. aastani käidi koolis 2 päeva eestlaste jõudmine koolidesse ja kihelkonnas juba 11 kooli. Kolm kooli nädalas. 1858. aastal rajasid Putkaste lugemisoskuse omandamine haruldu- tegutses ka Vaemla mõisa aladel. Sa- mõisaomanikud Putkaste mõisakooli, seks, kuna koolid asusid suuremates mal ajal oli kihelkonnas ainult 2 mis oli tänase Käina kooli eelkäijaks. linnades ja olid mõeldud ennekõike koolmeistrit, kes lapsi 6 nädalat ke- Kool asus aegade jooksul erinevates baltisakslastele. vadel ja sügisel õpetasid ja Pühalepa kohtades ja kandis erinevaid nimetusi. Tähelepanu talurahva haridusele kihelkonnas polnud veel ühtki kooli. 1860. aastail kehtestati Läänemere hakkas pöörama Rootsi valitsus, kelle 19. sajandi alguses peale pastor A. kubermangudes üldine koolikohus- maakihelkondade visitatsioonide tu- M. Halleri surma koolid järgemööda tus, mis tähendas, et koolis tuli käia lemusel selgus, et talupojad ei tunne suletakse ja 1810. aastal pole enam 1-2 (hiljem 3) talve. Koos 1856. aasta kristlikku õpetust ja eelistavad endi- ühtki tegutsevat kooli. talurahvaseaduse ja 1866. aasta valla- selt pühapaikadele ohvrite toomist 19. sajandil esimesel ja teisel vee- seadusega sai üldise koolikohustuse kirikus käimisele. Samuti pärinevad randil teostati õpetust järgmiselt: kehtestamine Eestimaa kubermangus 17. sajandist esimesed teated hari- 1. pühapäevakoolides, mis töötasid aluseks ka rahvakoolide (külakoolide) duselu kohta Hiiumaalt, kus Reigi tavaliselt pühapäeva pärastlõunail. võrgu kujunemisele. Kõigis valdades kirikuõpetajale Paulus Lempeliusele Neis andis õpetust mõni lugeda oskaja ehitati nüüd oma koolimajad, mis oli tehtud ülesandeks rahvale Heinrich talupoeg; sageli olid samal ajal ka vallamajad. Stahli käsiraamatu järgi katekismust 2. üksikuis külades peeti koole, mis 1880. aastate keskel kui algas üle- õpetada. Lempelius võttis endale töötasid kuni 5 päeva nädalas. Ka neis minek vene-õigeusku, rajati õigeusu abiliseks üliõpilase Jonas Kempe, õpetas lugemist mõni lugeda oskaja kirikute juurde kihelkonnakoolid kes külarahvale kirikuraamatuid ette talupoeg; ja kihelkonna äärealadele õigeusu luges ja andekamaid lugema õpetas. 3. mõnel pool oli ametis rändõpe- abikoolid. Hiiumaal töötasid õigeusu Talurahva lugemaõpetamine jäi 17. taja, kes liikus külast külla ja õpetas kihelkonna koolid Kuris, Puskil ja Ku- sajandil veel pigem juhuslikuks, kuid lugema (nt on teada, et 1823. aastal ristes. Hiiumaal oli lugemisoskus sajandi oli Pühalepa vallas rändõpetajana 1919. aasta kooliseadusega nimetati lõpus juba päris heal järjel, sest 1670. tööle määratud Suuremõisa talupoeg koolmeistrid õpetajaks. 1919. aastal aastal teatas Käina kirikuõpetaja Kasevälja Juhan); kehtestati Eesti Vabariigi Ajutise Va- Martin Gilläus 50 kirjaoskajast oma ki- 4. laste kodust loetamist teostasid litsuse poolt 4-aastane koolikohustus, helkonnas. Enne Põhja sõda Hiiumaal pastorid ja vöörmündrid; senised vallakoolid nimetati ümber veel koolide asutamiseni ei jõutud 5. loetamisel nõrgaks osutunud algkoolideks. Mitmel pool avati alg- ja lugemisoskus omandati tavaliselt lapsed saadeti mõnes kihelkonnas nn koolide juures 1920. aastal 5. klass kodus vanemate abiga. karistuskoolidesse, kus köster õpetas ja aasta hiljem 6. klass. 6-klassilised Samasugune olukord valitses ka 18. umbes kuu aega sügisel ja niisama koolid muudeti sellega kõrgemateks sajandi esimesel poolel ja andis häid palju kevadel. algkoolideks, 4-klassilised jäid alg- tulemusi – 1728. aastal oskas Pühale- 1824. aastal hakkas Suuremõisas koolideks. Koolivõrk oli 1920. aastatel pa kihelkonnas lugeda 170 inimest. üks Saksamaal meriinolammaste juba välja kujunenud. Mitmes kohas 18. sajandi lõpul oli saarel lugeda kasvatust õppinud talupoeg teistele paigutati koolid riigistatud mõisate oskajaid 45-50%. talupoegadele lambakasvatust õpe- härrastemajadesse (näiteks Suuremõi- Esimese kooli Hiiumaal asutas 1786. tama. sa kool, Emmaste kool). 1920.-1930. aasta sügisel Käina kihelkonna pastor Kärdla hariduselu algusaastaks arva- aastatel ehitati mitmeid uusi kaasaeg- Albert Magnus Haller. Õppetöö kes- takse 1830. aastat, ilmselt oli tegemist seid koolimaju (Kärdla, , , tis koolis novembri algusest märtsi leerikooliga, kus õpetaja Bransfeldti , Käina jt). lõpuni. Nimetatud kooli asukoht ei juhatusel õppis 4 tüdrukut ja 16 poissi. 1940. aasta nõukogude okupatsioo-

8 ni ajal muutus koolikohustus 7-klassi- õppekeelega kool. Mõni kool jätkas algul, kui kooli jõudsid 1980. aastatel liseks. Saksa okupatsiooni päevil 1941- sõjategevuses saadud hävitustöö ta- sündinud suured põlvkonnad lapsi, 1944 oli taas kuueklassiline haridus ja gajärjel teises kohas, näiteks Hellamaa hakati vanu väikesi koole taasavama. 1944. aastal nimetati suuremad koolid algkool tegutses oma maja hävimise Paraku jäi nende eluiga hoolimata ümber 7-klassilisteks mittetäielikeks tõttu sõjajärgsel ajal Kuri koolimajas. kõikidest pingutustest lühikeseks, keskkoolideks. Väiksemad koolid jäid 1960. aastate alguseni jätkus lapsi veel sest rahvastiku vähenemise tõttu ei neljaklassilisteks algkoolideks. Peale väikestesse maalalgkoolidesse, kuid jagunud neile enam koolilapsi. Teist maailmasõda jätkasid enamik va- 1960. aastatel hakati koole järjest sul- Tänasel päeval töötab Hiiumaal bariigi ajal tegutsenud koole hariduse gema. 1962. aastal muudeti senised kaks gümnaasiumi – Kärdlas ja Käinas. andmist. Kärdla reaalkoolist oli saanud 7-klassilised koolid 8-klassilisteks. Ametikool Suuremõisas ja neli põhi- vahepeal keskkool, mille esimene lend Koolid asusid nüüd suurematesse kooli – Suuremõisa (kuue-klassiline), lõpetas aastal 1947. Kärdlas tegutses keskustesse. Emmaste, Lauka ja Palade. kuni 1960. aastate alguseni ka vene 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate

Vald/linn Kool Tegutsemisaastad Teised nimed/märkused Pühalepa vald Suuremõisa kutsekool 1824-? Üks sakslasest talupoeg toodi mõisa 1977- kohalikele talupoegadele meriinolammaste kasvatamist õpetama. Putkaste Sovhoostehnikum 1977-1993 Suuremõisa tehnikum 1993-2009 Hiiumaa ametikool 2009- Kasevälja kool 1867-1927 Kasevälja vallakool Kasevälja algkool Hellamaa kool 1875-1945 Hellamaa vallakool Hellamaa algkool Nõmba kool 1876-1886 Nõmba vallakool 1898-1941 Nõmba algkool Palade kool 1884- Palade 3-kl Evangeeliumi Lutheruse usu vallakool 1884-1919 Palade vallakool 1920-1944 Palade Mittetäielik Keskkool 1945-1948 Palade 7-a Kool 1949-1960 Palade 8-kl Kool 1961-1990 Sakla abikool 1885-1917? Kuri kool 1885-1930-ndad Kuri vene-õigeusu kihelkonnakool 1945-1969 Hellamaa algkool 1990-1999 Kuri algkool (1997-1999 Kuri Erakool) kool 1885-1962 Aruküla abikool kuni 1917 Kuri abikool 1886-1917? Suuremõisa kool 1920- Suuremõisa Erakool 1920-1930 Suuremõisa Kõrgem algkool 1930-1944 Suuremõisa Mittetäielik Keskkool 1944-1950 Suuremõisa 7-kl kool 1950-1961 Suuremõisa 8-kl kool 1961-1978, 1960-1963 töötab ka Maanoorte kool Suuremõisa algkool 1978-1993 Suuremõisa Põhikool 1994- Vilivalla kool 1945-1963 Vilivalla algkool

Kärdla linn Kärdla Vene kool 1949-1960 aastad Kärdla kool 1830-? Arvatavasti leeri-või lugemiskool Kärdla oskustööliste kool 1833-? Kärdla Poistekool 1862-1911 Kärdla Tütarlastekool 1863-1911 Kärdla Saksa kool 1876-1914 Preili Tannenhorsti kool 1902-? Rahva suus tuntud rotikoolina, õpetati eelkooliealisi

9 lapsi Vald/linn Kool Tegutsemisaastad Teised nimed/märkused

Kärdla Haridusseltsi kool 1910-1916 Kärdla Ühisgümnaasium 1911- Kärdla Ühendatud Vallakool 1911-1915 Kärdla Riigikool 1916-1918 Kärdla Kõrgem Algkool 1919-1934 Kärdla 9-kl Reaalkool 1935-1939 Kärdla Keskkool 1940-2002 Kärdla Rudolf Tobiase nimeline lastemuusikakool 1960- Kärdla Lastemuusikakool Kärdla Algkool-Lasteaed 1991-2000

Kõrgessaare vald Metsiku kool 1862-1884 Metsiku vallakool Pandja kool 1862-1921 Pandja vallakool Pandja algkool Kõpu kool 1873-1971 Kõpu vallakool 1873-1918 1990-2002 Kõpu 4-kl algkool 1919-1944 Kõpu Mittetäielik Keskkool 1945-1949 Kõpu 7-kl kool 1950-1960 Kõpu 8-kl kool 1961-1971 Kõpu Algkool 1990-2002 kool 1880/1884-1971 Paope vallakool Paope algkool kool 1885-1970 abikool 1885-1932 1962. aastal avati kooli juures internaatkoolina abiklassid õpiraskustega õpilastele, mis tegutsesid seal kuni 1971. aastani. Puski kool 1886-1963 Puski vene-õigeusu kihelkonnakool Puski algkool Lauka kool 1900- Lauka vallakool 1900-1943 Lauka 7-kl kool 1944-1960 Lauka 8-kl kool 1961-1987 Lauka Põhikool 1988- Kõpu abikool 1885-1921 kool 1918-1936 Suureranna algkool 1942-1952 Reigi kool 1920-1970 Kõrgessaare kõrgem algkool Reigi Kõrgem algkool Kõpu Internaatkool 1971- Kõrgessaare kool 1989-2002 Kõrgessaare algkool

Emmaste vald Nõmme kool 1795-? lugemiskool 1897-1931 Jausa kool 1795-? Jausa külakool lugemiskool Jausa vallakool 1865-1965 Jausa 4-kl kool 1919-1926 1990-2000 Jausa 6-kl kool 1927-1943 Jausa 7-kl kool 1944-1960 Jausa 8-kl kool 1961-1965 Jausa Lasteaed-Algkool 1990-2000 kool 1860/1861-1878 Metsalauka vallakool Mänspäe kool 1862-1966 Mänspäe vallakool Mänspäe algkool Harju kool 1864-1960 aastad Harju algkool kool 1879/1880-1931 Viiri vallakool Viiri algkool kool 1884/1885-1917? Kuriste õigeusu kihelkonnakool 10 Leisu kool 1893- 1969 Leisu Kool 1893-1916 Vald/linn Kool Tegutsemisaastad Teised nimed/märkused

1991-2003 Leisu 3-a vallakool 1917-1918 Leisu 4-kl Algkool 1919-1927 Leisu 5-kl kool 1928 Leisu 6-kl kool 1929-1944 Leisu 7-kl kool 1945-1969 Leisu algkool 1991-2003 Muda kool 1901-1962 Muda vallakool Muda algkool Külamaa kool 1919-1934 Külamaa algkool Emmaste Kool 1920- Emmaste algkool 1920-1940 Emmaste 7-kl kool 1940-1960 Emmaste 8-kl kool 1961-1990ndad Emmaste Põhikool Sõru kool 1931-1951 Sõru algkool

Käina vald Lülle kool (Allika küla) 1880ndad-1917? Vene-õigeusu abikool A. Halleri asutatud külakool 1786-enne 1810 Asus Käina kihelkonnas, täpne asukoht teadmata, lugemiskool Kaigutsi kool 1788-enne 1810 lugemiskool Selja kool 1788-enne 1810 lugemiskool Suure-Lelu kool 1788-enne 1800 lugemiskool Vellika kool 1795-enne 1810 lugemiskool Määltse kool 1795-enne 1810 lugemiskool Moka kool 1795-enne 1810 lugemiskool Orjaku kool 1795-enne 1810 lugemiskool Kassari kool 1795-enne 1810 Kassari vallakool lugemiskool Kassari Kõrgem Algkool 1921-1928 1803-1821 1863-1965 Ühtri kool 1795-enne 1810 lugemiskool 1865-1969 Ühtri vallakool Põderlaiu kool 1796-enne 1810 Lugemiskool Rebasselja kool 1855-1965 Rebasselja külakool Rebasselja vallakool Rebasselja algkool Käina kool 1858- Putkaste mõisakool 1858-1892 Putkaste vallakool 1893-1896 Kolga 3-kl vallakool 1897-1917 Kolga 4-kl algkool 1918-1920 Keina 6-kl algkool 1921-1943 Käina 7-kl kool 1944-1960 Käina 8-kl kool 1961-1987 Käina 9-kl kool 1988-1991 Käina Põhikool 1992-1996 Käina Gümnaasium 1997- Vaku kool 1864-1960 aastad Vaku vallakool 1864-1919 Vaku algkool Putkaste põllutöökool 1934-1940 Männamaa kool 1989-2001 Männamaa algkool Käina Kaunite Kunstide Kool 1996-

11 ... ja Kassari kool

Dokumendid on pärit Eesti Ajalooarhiivist Tartust.

12 13 14 Kassaris, 16. okt. 1937. a.

Tere õhtust, vana Ristete Peeter! Sa ei tunne mind nüüd vist äragi enam, mul on uus nimi Loomets ja naisemees olen ma ka juba. Vanemaks pole ma mitte sest saadik läinud, kui sa mind viimati nägid, sest halle juukseid mul pole ja päälagi on veel juustega kaetud. Kuid aastatelt olen ma küll juba vanem, juba 45 aastat turjal. Uudist on mul sulle ainult seda teatada, et ma praegu olen juba isa. Minu abikaasa sünnitas 21.septembril käesoleval aastal Tallinna haiglas poja. Praegu elan üsna üksi koolimajas, abikaasa ei ole veel koju tulnud, ta elab oma tädi juures Nõmmel ja kasva- tab poja natuke tugevamaks, et ta suudaks seda pikka teekonda ette võtta. Ma käisin oma abikaasat haiglas vaatamas, kui poeg 2 päevane oli, üsna ilus suur poiss oli.

Muidu elan pisi tasakesi mõisas edasi, tervis on mul ikka päris hää seniajani olnud. Maid mul enam ei ole, samuti pole mul ühtegi looma enam, elan just niisama nagu sina Kärdlas. On midagi tar- vis, toon poest ja see on kõik. Samuti ei tee ma enam õlut nagu enne vanas koolimajas sinu naabruses. Siis oli mul oma maa pealt linnased ja vana Kaevats muudkui pruulis aga, kui üks õllevinku tühjaks sai. Ja jah, ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Ja ega sinagi enam oma kärssa õlle ega viinaga märjaks tee, oled ju ka juba üle 60 aasta vana.

Ma ei tea, kas on teie juures lapsi ka veel, või elate üsna kahekesi. Möödunud suvel pole ma Kärdlas käinud, kui nüüd juhtun tulema, siis astun Teie poole sisse ja ajame ühe törtsu juttu maha.

Palju terviseid sinule ja abikaasale! A. Loomets

Originaalkiri on käsitsi kirjutatud ja asub Hiiumaa Muuseumis HKM 5523:1/A 3791.

15 Mälestuskillud Mälestuskilde Aino Kallasest Aino Kallase voodis magasid pidi vaikselt, sest jooksuga minnes sai Laine Kõrv mäletab, et nemad käi- Peetri Mihkli talu lapsed vaardi sisse ja võis pikali kukkuda,” on nud maasikaid viimas vist ainult ühe Aino Kallas armastas maasikaid, Lainel meeles. suve, sest Kallas läinud varsti üldse neid korjasid talle külalapsed ja Ja maasikaid viisid teisedki, naabru- Kassarist ära (Kassaris elas kirjanik 14 ses elanud Vilma Eerik. suve, kuni aastani 1938). viisid hommikuti kirjaniku- „Meie teda / Aino Kallast/ palju ei Pärast kirjaniku äraminekut müüdi prouale. näinud, ainult paar korda, kui ta ise osa asju ära, sellega tegeles Vetsi Ma- Laine Kõrvil on siiani säilinud tuli, maasikad võttis ja meile raha an- rie. Kuidas voodi täpselt Peetri Mihkli Aino Kallase magamisase. dis – ta oli väga uhke proua. Tavaliselt peresse sattus, pole täpselt meeles, võttis maasikad vastu Vetsi Marie, kes aga sinna ta sai võib-olla ka seetõttu, Jaanus Kõrv teda hooldas, Marie kätte oli proua et Marie oli ühe Peetri Mihkli perepo- [email protected] raha ka andnud, 10 senti vist maksis ja – Augusti- ristiema ja üldse väga klaasitäis. 5 sendi eest sai poest hulga mõnus inimene, Aino Kallase maiuspalaks olid värskelt kommi,” meenutab Laine. Voodile pandi madrats peale ja korjatud metsmaasikad. Kas ta neid Tihtipeale tulnud Marie, kes laste tu- lastest uutel omanikel oli seal hea piimaga sõi, seda Laine Kõrv s. Kibus lemist akna pealt näinud, neile trepile magada. (88) enam ei mäleta, kuid hommikuti vastu, pannud näpu suule ja öelnud: läksid Peetri Mihkli talu lapsed õed- „Olge tasa – proua puhkab praegu!” vennad Laine, Raul, Ada, kahe-kolme- kesi Kallasele maasikaid viima. Pärast seda muidugi, kui pereema oli hommikul kella 6 ajal lehmad ära lüpsnud, lapsed need Kuru alla, (vastu Käina lahte) karjamaale ajanud. Seejä- rel korjati teeklaasid marju täis, tuldi koju tagasi ja seati end minekule. Et mitte mõisa või Kalju poe kaudu ringi minna, kasutasid lapsed otse- teed, kuid sellegipoolest tuli kõmpida mitu kilomeetrit. „Meil oli alati miskipärast kõhe sealt mändide vahelt minna, siis oli see veel männihekk, nüüd on suur mets. Ja mäest allaminek oli nii järsk, minema

Meenutusi emast Lembi Sanderi (neiuna Eonurm) Oskar Kallas, vahendas oma kon- hooldaja. väike meenutus emast Hilja tori kaudu tütarlapsi välismaale au Kui algas sõda läks ema saatkonda Eonurmest. pair‘iks(lapsehoidjaks) tööle. Pärast ja palus end Eestisse tagasi saata. Teda kooli lõpetamist läkski ema koos mit- keelitati Inglismaale jääma aga ema me klassiõega välismaale. Ema valis tuli tagasi.“ „Ema lõpetas 1937. aastal Riikliku Inglismaa. Alul oli ta Lõuna-Inglismaal Peep Keskküla Inglise Kolledzi. Tallinnas oli proua lapsehoidja ja hiljem ühe vanaproua Aino Kallas. Tema abikaasa, saadik

16 Kui mina alles noor veel olin...... Huvitav oli ta tegevust jälgida! Proove tasime keeta oasuppi. Et supil oleks Roosi Maive käis ta võtmas Sääre mäel. vähegi maitset, lõikasime juba vane- s. 1942 Tinna oli tõeline särtsupomm! Tema maks jäänud suitsulihast kuubikud ja oli see, kes meie tegemisi mitmekesis- praadisime ära ning lisasime leemele. Olen Putkastes elanud juba üle 40 tas. Koosviibimistel oli tal alati kassas Supi paksendamiseks lisasime sisse ka aasta, kuis vahete-vahel näen ikkagi akordion. Laule tuli tal nagu varrukast. jahutummi. Lauale andsime hapukoo- unes, et viibin oma sünnikodus Kas- Mõned laulud on siiani meeles „Tümm- rega. Laud oli aias õunapuude vahel. saris Roosil. Õnn, et õde Vilja seal elab, tümm-tümm tegi tühi vaat“, „Siga istus Katsime laua ja läksime ise kaugemale, nii ei jää Kassari ka kunagi võõraks. raudteerööpa peal“ jt. Peale Tinna oodates südamevärinaga, kas külaline Kirjutan mõned seigad sellest ajast, majutati meile veel teisigi. sellist toitu üldse sööb. Õnn oli suur, kui veel kodus elasin. Kolhoosi algaastatel oli meil üürili- kui Leivategija lauast tõusis ja ütles.“ Kuna meil oli peres palju noori, siis seks mingi külavolinik, ehtne kommu. Nii head toitu pole ma varem söönud- sai suviti ka teiste külanoortega koos Meile ta ei meeldinud. Tuli olla ette- ki!“ mõmdagi ette võetud. Kõige enam oli vaatlik, millest tema kuuldes rääkida. Ühest ettevõtmisest tahaksin teile sel ajal läbikäimist Mäeotsa noortega, Peale selle tüübi käisid läbi ka kunst- veel jutustada. Nimelt ühel suvel oli Helbe ja Unoga. nik Karl Bormeister, ajalooteadlane meil külas ka Siiri sõbranna Tartu Üheks mälestuseks on kinoõhtud ja kaks noort traktoristi, üks neist ve- Kunstikoolist. Otsustasime midagi ette Kassari rahvamajas, kus peale filmi- nelane. Venelasega sai ka nalja. Ühel võtta. Kuna Tinnat meil enam ei olnud, vaatamist sai ka tantsida. Kohale tuli päeval pakkus ema söögiks koorega tuli oma jõududega hakkama saada. noori ka Käinast ja isegi Suuremõisast. kartuleid, mis kõrvale oli, ei mäleta. Ja oma meelest saime ka. Võtsime Põhiliseks transpordivahendiks olid Toiduga oli sel ajal üldse raske. Vene nõuks korraldada üks etendus külaela- jalgrattad. mees võttis kartuli kätte ja kukkus nikele. Kunstnikud Siiri ja Kikiren olid Kes esl ajal pilli mängis, ei mäleta, nobedasti küünega koorima, kuigi meil olemas, nemad kujundasid paar kuid vahete vahel, see oli nii 50-ndate laual olid noad-kahvlid. Ema purtsatas kuulutust, kus andsime teada toimu- aastate keskpaigas, tantsiti Paki Sassi naerma. Eestlane lõi küünarnukiga vast. Kuulutused kinnitasime tee ääres viiuli saatel. Uskumatu praegusel venelasele külje pihta. Seejärel haaras kasvavate puude külge. Kontsert ise ajal! Viiuli hääl tundus küll rohkem venelane häbelikult noa, kuid noaga toimus meie karjamaal. Olid ka mingi- varese kraaksatusena, kuid parema koorimine läks tal palju vaevalisemalt. sugused istumisalused. Külalised olid puudumisel kõlbas seegi. Kui ilm oli Üks vahva nimega tegelane oli veel oma külast. Kõige prominentsemad ilus ja tuju hea, sai ka hanereas kinno meile majutatud, liignimeks Leivategi- neist Maret ja Ülo Purde, kes sel suvel mindud. Võtsime rivvi üksteise taha, ja. Ka tema oli mingi teadlane. Oli tore puhkuse ajal meil elasid. Kontserdi ka- üks käsi eelmise õlal. Rivi sai päris pikk. noor mees. Eks ta oli oma nime tõttu vast on mulle meelde jäänud mõned Niimoodi edasi liikudes ja laulu lüües ka imestust tunda saanud, seepärast numbrid nagu ballett „Kilud musta tundus see väga lõbus olevat. Mööda ei teinud ta ka välja kui ema peale kassi kõhu all“, ratsanike tants kepp- mäge minnes avanes imeilus vaade lõunapuhkust üles tõusis ja küsis.“Kus hobustel koos lauluga „Kappab üksik merele. Sel ajal ei varjanud vaadet see va Leivategija on?“ Mees oli köögis hobune“ ja kalade koor, kus seisime praeguseks pikaks kasvanud männid. ja ainult muigas selle peale. Selle me- reas ja maigutasime suud. Kava oli pi- Paar suve elas meil Tartu Ülikoolis hega oli veel üks seik, kus ma oma õe kem, kuid ei mäleta rohkem. Vastuvõtt õppiv Elle Kask (hilisem teadlane). Siiriga pidime endi perenaiseoskused oli soe. Üldiselt teati teda Tinna‘na. Tinnal oli proovile panema. Ühel päeval olime Need on mõned mälestused oma praktika ajal ülesandeks mullaproovi- Siiriga kahekesi kodus ja meil tuli lõu- noorusajast Kassaris – ei diskosid, ei de võtmine. Selle juures kasutas ta ka naks süüa teha. Aga mida sa võõrale arvuteid, ei mobiile ega narkotsi, aga meie abi. Aitasime tal tööriistu (labi- ikka pakud, kui pole endalgi eriti. Meie meil oli lõbus. das, suur puust haamer jms.) kanda. õnneks olid põldoad valminud. Otsus-

17 Mälestusi kodusaarelt August Kubja (1902-1995) on võin neid vaimus kujutleda: millised lab ühest majast vaiksesse talveöösse Andres Üksiku onu (ema vend), nad kord olid, kuidas neid armastasin laul: „Üks roosike on tõusnud küll õrna kes 1944 aasta septembris koos ja millise igatsuse ja lootusega püüd- juure seest, kuis vanemad on laulnud. sin neid ehitada. Isegi unes kõnnin Ta tuli Jesse soost, see kallis lillekene“. kahe õega põgenes Õngu ran- veel koduradadel. See laul ei jõua veel lõppeda, kui järg- nast Rootsi, hiljem suundus Olen väike poisike, kõnnin palja- misest talust kostab uus laul:“Ma tulen sealt Kanadasse. jalu põllu ääres heinamaal pehmel taevast ülevalt, häid sõnumeid toon Lisaks 1963 aastal ilmunud rohul. Värske kaselehtede, pihlaka- ja teile sealt!“ „Mälestusi kodusaarelt“ on te- toomingaõite lõhn seguneb üheks Peaaegu samaaegselt kostab kol- meeldivaks aroomiks, milles väga mandast majast laul:“Neil karjastel malt tükivalgust näinud 1966 kerge hingata. Maa on kohati nagu üle väljal vist mure on käes, et patuste aastal „Palukesed“ ja 1974 „Ka- külvatud lilledega: sinililled, valged päästja ei ilmu ju väes“. Kui üks laul dunud kodud“. ülased,kollased varsakabjad, sinised lõpeb, alustatkse teisega. Külas pü- Kuna raamatus „Mälestusi kukekellad, piibelehed ja üksikult kas- hitsetakse jõulusid. Ehk küll väljas on kodusaarelt“ on räägitud ka vavad valged hästi lõhnavad ööviiulid külm ja lumi, on siiski toad soojad, ning käpad. valgustatud ning mugavad. Seistes ja Kassari saarest, otsustasime Üleval õhus lõõritab lõoke, kauge- kuulates tuttavaid jõululaule hellub avaldada selle täies mahus jär- mal kukub kägu, metsaserval kuuse süda pisarateni. Nende lauludega jejutuna igas numbris. ladvas vilistab laulurästas ja kuldno- ühes meenub jõuluõhtune jumala- Raamat on pärit Ristitee talu kad laulavad oma pesakastide juures. teenistus ja kirikukellade helin. perenaise riiulist. Ilus päikesepaisteline kevadepäev. Siis nagu nõiaväel kaob see kõik Külas on elav tegevus, kevadine ja mu jalge ette jääb üks ahervare, külviaeg, ka meie põllul külvatakse. millel kasvavad üksikud ohakad ja Isa külvab, üle parema õla külvipael, nõgesesd, ühel kõrgemal kivil kõi- August Kubja iga sammu juures hetkeks peatudes, gutab kivitäks oma saba ning lendab nagu uut hoogu võttes järgmiseks siis ära. Imestan, kuidas võis see kõik sammuks ning samal ajal võtab ta hävineda, ja mulle meenub viimane Saateks vakast ka uue peotäie teri, mille siis kiri:“Metsapoolses külas ei ole enam uue sammu ajal põllule viskab. Pärast ühtegi maja. Nii kaob kõik.“ Loen Neid mälestusi kirjutades on mu ees külvamist muldab ta seemne adra ja mõttes nende nimesid ja sõrmedel kaks fotot, mis kujutavad kohta, mida äkkega. Siis õhtused karjakellad ja nende arvu ning saan kokku seitse. nimetasin kord koduks, mida ma lehmade lüpsmine, mis lõpetab päe- Seitse iseseisvat majapidamist, mõne armastasin, mille heaks olen vaeva vase töö. Kuulda vaid üksikuid laste ajalugu ulatub üle kahesaja aasta ta- näinud, igatsuse ja lootusega pare- hõikeid külakiigelt, siis laskub häma- gasi. Olen mõistatuse ees. Kas hävitas male ning helgemale tulevikule. Üks rus ja öörahu üle küla, ainult öösorri sõda need ja jättis ainult ahervared neist kujutab kõrge rohuga kaetud ühetooniline laul kostab vaikses öös. järele? Ei. Mäletan selgesti, et sõjast jäi kohta, mille keskel jäme puulatt püsti Ööpimedus ümbritseb mind. küla puutumata. Need on hävinenud seisab. Pildi tagaküljele on kirjutatud: Äkki selgineb taevas, tähed paista- rahuaegse plaanikindla ülesehitustöö „Kodu elutoa alus, puu on püsti uue vad heledalt särades, kuu on tõusnud. tagajärjel. Mis uus plaan see võiks küll toa kohal“. Maapind valge lumega kaetud, puud olla ja mida tahetakse siin üles ehita- Teisel pildil, rohtunud paiga keskel säravad kuu paistel hõbehärmas. da? Vaatan nõutult ringi ega saa aru. asub kivivare – ahervare – ja sellset Külm talveöö, selgesti kuulda, kuidas Siis nagu hele välgusähvatus keset kaugemal veel kaks püstiseisvat aia- aiateibad ja latid külma käes lõhkedes pimedat ööd käib valgustav mõte mu posti – õueaia postid, mis ma ise olen pauguvad. Majade akendest paistab ajudest läbi ja see seletab kõik. Nüüd kord maasse kaevanud. Tagaküljele on valgus välja, ja veel enne kui aru saaks, ma tean! Nad tahavad siia ehitada pa- kirjutatud:“Leetselja elutoa vare“ mis see äkiline muutus tähendab, kõ- radiisi ...... Alles nüüd märkab mu silm Kuigi neid kodusid enam ei ole, siiski 18 ahervare ääres vingerdavat rästikut, maa, Väljasoo, olles Emmaste ja Käina maantee läbistab Kuusiku küla ja selle seda põlist paradiisi elanikku, luura- valla piiriks.. See madalik algas väina viimaseks taluks oli Leetselja – see oli mas, kas saaks salvata mõnd süütut äärest, läks küll viimaks kitsaks, aga nende ridade kirjutaja viimane kodu. hiire- või linnupoega. oli siiski äratuntav kuni Tihu järveni. Võisin jälgida ja kindlaks teha, millised Suure kolinaga sõidab tramm põiki Lõunas ja läänes oli merepiir, põhjas linnud seal pesitsesid. Vaikseil õhtuil üle ristuva tänava trammirööbaste mets. Maantee, mis algas külast võis kuulda metshane kaagutust, ja katkestab mu unelmad. Olin või- Emmaste-Käina-Heltermaa maanteelt pardi prääksumist ja ka hiidlaste püha delnud unega, mis ei tulnud. Laman ja mööda Leloselga läks, lõppes Luid- lindu – ristlindu. Võis kuulda mõtuse haigla voodis, mu akna taga laiub jal Kärdla-Kõrgessaare-Kõpu maan- (metsise) laulmist, tedre kudrutamist suurlinn öises valgustuses ja säravais teele. Teine maantee Emmaste, Nurste, ja metstuvi haledat nuttu. Veelinnud reklaamtuledes. Mu küljehaav valutab. Mänspäe ja Õngu küla läbides keeras pesitsesid sügavates varjulistes padu- Tasa astub valvekorra õde oma öö- Leloselja teele. Neid kaht maanteed des ja teised seljandikkude peal. Õhtu- lambi valgel mu voodi juurde, paneb ühendasid kolm põikteed: Õngu-Tee- hämaruses lendasid metsnepid ja öö valuvaigiútava süsti mu käsivarde ja jürna, Nurste-Kuusiku-Kuriste ja Leisu- tulles alustas oma ühetoonilist laulu annab mulle ühe tableti. Kurisoo-Harju maantee. Kurisoo külast öösorr ning huikas jänesehüüp. Suu- Toronto Western Hospital lõuna poole kasvasid lehtpuud, põhja rematest lindudest võiks nimetada: Novembrikuul 1962 poole ilmusid üksikud okaspuude harakas, siniraag, pasknäär, musträhn, salud – peamiselt kuusk Kurisoo, Lassi roheline rähn, kirirähn, koovitaja, ti- ja Leisu küla karjamaadel. kutaja, hoburästas, käbilind. Väikesed Kuusiku külast põhja poole muutus laululinnud: põldlõoke, nõmmelõoke Hiiumaa maapind täiesti omapäraseks, millist raiestiku peal, laulurästas kuuseladvas, Hiiumaa asub balti meres, eesti lää- mujal vaevalt leida on. Maa oli nagu musträstas, mustpea-põõsalind, hall nekaldal, 59 kraadi ekvaatorist põhja lainetava mere pind, laine hari ja nõgu, ja väike põõsalind, hall kärbsepüüdja, pool ja 22 40“ Greenwichi meridiaa- korrapärane ning sirgjooneline, suu- punaleevike, vint, lepalind, punakael, nist ida pool. Rahvusvahelise nimega naga loode-kagu. Neid nimetati – selg kadakatäks, linavästrik, metstihased, Dago, rootsi keeles Dagö. Soomlased ja padu. Algas Nurste-Õngu vahelise sil-solk, kägu, käosulane, käblik, kuld- panid saarele oma nime „Hiidenmaa“ maantee äärest ja läks ida poole kuni nokk ja pääsuke. On veel mõningad ja sellest on tuletatud „hiidlane“ ning Tihu järveni välja. Oli seljandik lai ja linnud, mille kuju ma mäletan, aga ei Hiiumaa. Eestimaast lahutab Hiiu- kõrge, siis padu oli ka sellevõrra laiem tea neile õiget nime anda. Sügisel lä- maad Suur väin ja Saaremaast lõunas ja sügavam. Kevadel ja sügisel olid birännul peatusid vahel mitu nädalat Soela väin. Põhja pool asub Soome padud vett täis. Kuusikust Õnguni siidisabad. laht ja läänes Balti ehk läänemeri. oli 10 km, sealt edasi muutus maa- Ühel sügisel tagusid mustad rähnid Looduseuurijate arvates on Hiiumaa pind ebakorrapäraseks ning kõrgeks koplis lepa sisse endale pesa. Töötasid aastasadade jooksul mere põhjast liivanõmmeks. See maapinna ehitus kahe vahetusega, kui üks väsis, siis üles kerkinud. Kui võrrelda Kõpu muutis ka looduse omapäraseks. Ke- hakkas teine töhe. Umbes nädal aega poolsaart ja Tahkunat, siis on erinevus set padu kasvas kõrge sootarn, padu kestis see töö. Õhtul hilja ei töötanud, väga tuntav. Veel suurem vahe on, kui ääres pajupõõsad, kõrgemal seljandi- aga hommikul olid varased. Neli poe- võrdleme Emmastet ja Heltermaad, ku ääres paakspuud, siis edasi kuusk, ga viisid sellest pesast välja. Sügisene Kõrgessaart ja Käinat. Pinnast võis lei- kask, mänd ja haab – segamets. Metsa läänetorm murdis lepa augu kohalt da kõige halvemast maapinnast kuni all kasvasid kanarbik, mustikaad ja pooleks. esimese klassi maani – Putkaste mõisa pohlad, roomav rebase(h)rein, neo- Kõige ilusam laul oli mustpea.põõ- põllud. Alates järvedest ja soodest rohi, järve kaldal sookailud ja porsad. salinnul, järgnes laulurästas – must- kuni mäeni. Isegi ühe valla piirides Porssi kasutati humalate puudusel ka rästal on küll ilusam vile, aga vilistab ei olnud maapind ühtlane. Näiteks õllekeetmise juures. Tihti tuli ette niin- vähe. Kägu oli ainuke lind, kes ekstaasi Emmaste vald, mille välise piirjoone näsipuu. Oli teatud kohti, kus kasvas läks. Kevadise saju ajal kui kõik puud ida pool määras kindlaks kõrge sel- ka jugapuu ja luuderohi. Talvel mööda ja põõsad lõhnasid, siis oli ta õnnelik. jandik. Alates Sõrult see kandis Viiri padu hobusega sõites oli tunne, nagu Oli juhtumeid, kus äikese ajal ta isegi mäe nimetust, läbis Penderna, Suur- sõidaks mööda suurt jõge või sirget kesköösel laulis. Müristas, heitis välku niidu ja lõppes Virnama heinamaal. kanalit, mõlemal pool oli kõrge mets. ja sadas vihma, aga kägu ei jõudnud Selle lõppedes algas mere pool uus Õngu, Mänspäe ja Haldi küla asusid siis nii palju kukkuda kui oleks taht- kõrgustik Nõmme männikuga Em- ranna ääres ja sealt edasi ida poole nud. maste kiriku juures, minnes edasi läbi kuni Tihu järveni oli ainult üks talu Teine lind, kellele ma rohkem tähele- Tilga, , Tülli, Harju ja Valgu küla. Leloseljal – Metsa Peetri. Teised olid panu pühendan, on väike käblik. Ta on Ulja küla juures keeras loode suunas, kas metsavahtide või metsaammet- kaval ja salatseja, et ennast alati suu- läbi Muda,, Kuriste, nikkude majad. See suur maa-ala dab ära peita, paistab olevat õige arg ja Lelo küla, muutus kõrgeks metsa- oli metsloomade ja –lindude jaoks. linnuke, aga ühtlasi ka kõige julgem seljandikuks, kandes Leloselja nime, Rebased, jänesed ja oravad, isegi lind, keda olen näinud. Ühel kevadel ning lõppes Puski kiriku juures. Valgu nugiseid leidus. Eriti linudele meeldis nägin teda kaks korda väga ligidalt külast edasi mööda Emmaste-Käina see maastik ja vaevalt leidub paika, hobusetallis. Talli aken oli avatud ja maanteed algas madal soostunud kus nii mitu eri liiki linde pesitses käblik oli läbi akna sisse lennanud. ühel väikesel maa-alal. Nurste-Kuriste Minu ilmumist ei pannud tähelegi, 19 otsis midagi hoolega palkide vahelt tume männikumüür, millest välja ula- endale sisse vaadanud – ilu, avarust sambla seest. Söötsin hobuseid ja tus kiriku torni terav tipp. Männikus sai ja armastust kodusaare vastu. Kodu laksin ära. Mõlemal korral jäi ta pä- silm puhata, ainult kõrv kuulis metsa oli siis nii varjatud ja salapärane, nagu rast mind talli. Väike pruun linnuke, mühisemist. Enne Tilga männikusse mingi müstiline rahu ja vaikus oleks hoiab saba püstloodis üleval. Paljud jõudmist avanes veelkord vaade üle ümbritsenud teda. Mändide tüved ja arvavad teda meie kodumaa kõige Tärkma küla Saaremaani. Siis Tilga, oksad paistsid siis õhtuhämaruses üle väiksemaks linnuks. Need olid linnud, Prassi, Tülli, Harju ja Valgu küla, põllud põllu vaadates nagu mingisusgused kes pesitseisd meie küla piirkonnas, ning heinamaad. Väljasoolt läbi min- punakad kiired ning rohelised oksa- aga kui võtame tervet Hiiumaad, siis nes muutus vaade uuesti avaramaks ladvad, astmeliselt ülespoole tõustes, saame väga palju eri linnuliike juurde. Jausa ja Utu küla läbistades. Jõudes nagu sametised keerdtrepi astmed, Linnud armastasid meie saart. üle Liiste jõe oli avar vaade jausa mis ühendavad maad taevaga, mille See vahelduv ja erisugune maastik lahele, aga Saaremaani silm enam ei sametastmeid mööda ainult haldjad oli mõnel pool väga ilus. Kord küsisin ulatunud, nüüd kerkis esile Kassari tohtisid üles ja alla käia. Selle päeva ühelt põllumajandusinstruktorilt, saar. Orjaku mõis ja sadam asuvad Kas- lõpetas alati pimedus, väsimus ja uni. kes pidas loenguid Hiiumaal:“Teie sari saarel ning siin on saar Hiiumaale Hommik algas lindude laulukooriga, olete ringi ümber Läänemma igal kõige ligemal Puulaiu juures. nagu armastajate serenaadiga. pool ja tunnete iga paika. Mind Puulaius asub Käina valla paatide Ma armastan seda paika, loobusin huvitab teada, kus asub Läänemaal sadam. Põhja pool maanteed asuvad ta pärast ametniku karjäärist Tallinnas kõige ilusam maakoht – maastik?“ Luguse küla põllud ja vanad tuuleves- ja ei ole seda iialgi kahetsenud. See oli Arvasin kusagil Märjamaa, Vigala või kid. Väike heinamaamets sulges kor- mu kodu - Leetselja... Lihula kandis, mida peeti Läänemaa raks vaate ja siis avanes suurepärasem Kui ma näen ta asemel väikest ki- rikkaimaks ümbruseks. Vastus oli vaade, põhja, idasse ja lõunasse. Põhja vivaret, ei kahetse ma nüüdki, sest ta teissugune:“Läänemaa ilusaim koht poole kilomeetrite ulatuses olid ainult andis, mis mida ükski paik maailmas ei on Emmaste-Käina maantee ümbrus, viljapõllud, lõunas Käina laht ja selle oleks suutnud – ta hoidis mind Jumala mujal ei ole ilusamat“. taga Kassari kõrge kontuur. Ees ida juures. Kui alata seda maanteed Sõru sada- pool paistis Käina alev üle põldude, Hiiumaa lõunaranda tuletas elavalt ma juurest, siis jõudes Viiri mäele oli kirikutorni ja suurte põlispuudega. meelde Rootsi rand Kulleni majaka ja avar vaade üle Soela väina Saaremaa- Suvel ol isee vaade väga ilus ja armas. Hälsingborgi vahel. Taanimaa paistis ni. Pildi tegi veel ilusamaks, kui mõni Käina alevist edasi Putkaste mõisani nagu Saaremaa üle väina, isegi kaks aurik, purjekas või valged paadipurjed oli avar vaade, sealt alates ei olnud tuuleveskit olid veel alles. Sõites ratta- sellel pinnal liikusid. Emmaste mõisa enam nii ilusat ümbrust, meri ei paist- ga seda teed, ma otse unustasin, et ei (asundus) põllult ulatus silmapiir nud enne kui Heltermaal. Enne Suu- sõida Hiiumaal, nii kodune ja sarnane Saaremaani, eriti ilus oli vaade, kui remõisani jõudmist oli viis kilomeetrit oli vaade. viljapõllud kollendasid. Kolletav vil- nöörsirget maanteed, mille mõlemal Vancouveri saar tuletab mõneski javäli, sinine merepind kaugel asuva pool kasvasid kõrged puud. kohas meelde kodusaart, aga ei ole tumerohelise metsapalistusega, see Seda teed sõites ja koju tagasi tul- nii lähedane ja armas kui Rootsis. oli silmale ilus vaadata. Ees paistis les oli alati tunne, nagu oleks midagi järgneb

20 Kassari saare külad avavad väravad Tänavu suvel toimub Eesti Kü- kant külakultuuri valdkonna juhile Kuna samal ajal toimub ka järjekordne laliikumise Kodukant eestvõttel Külli Vollmerile eelmisel aastal, kui ta festival Hiiu Folk, ühendame üritused Avatud külaväravate päev. Oma sõitis aasta küla valimiseks koos hin- ja õhtu lõpeb Kassari kiigeplatsil Hiiu damiskomisjoniga läbi 15 maakonna Folgi raames toimuvate kontsertide- väravad avavad kõigile Eesti parimad külad. ga. Täpsemalt päevakavaga tutvumi- inimestele 30 küla ning oma “Þüriiga mööda Eestit ringi sõites seks on loo lõpus Kassari saare külade töid-tegemisi lubatakse vaada- nägime hämmastavaid külasid,” rääkis esialgne programm 21.juulil. ta kahel päeval - 21 ja 28 juulil. Vollmer. “Minul küpses mõte, et seda Ootame Kassari saare külade inimesi Nende seas avab 21. juulil vä- kõike võiks näha palju rohkem inimesi, kaasa lööma ning valla ja maakonna seda peaksid nägema linnainimesed, inimesi kassarlasi toetama. Kui kellelgi ravad ka Kassari saar oma nelja eriti aga külaelu üle otsustajad. Rääki- on oma ideid Avatud külaväravate külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla sin oma plaanist ühe ja teisega ja kõik Kassari saare ürituse päevaplaani ja Taguküla. leidsid, et see on üks vahva mõte. Nii lisamiseks, on teada anda mõni näita- “Avatud külaväravad” on laiemale sain innustust Kodanikuühiskonna mist väärt koht ehk tegemine ja kes avalikkusele mõeldud külaliikumist Sihtkapitali Heade ideede vooru pro- tahavad ise midagi selle päeva jaoks tutvustav projekt, mille eesmärk on jekti kirjtamiseks. Õnneks leidsid ka ära teha, võtke ühendust projekti tutvustada erinevaid külasid Eesti- sealsed hindajad, et idee on toetamist koordinaatoriga meiliaadressil anna. maal, muuta külad, nendes tegut- väärt.” [email protected] . Oodatud on kõigi ideed sevad aktiivsed inimesed, seltsid, Külaelu saabki ise vaatama minna ja aktiivne osavõtt. ettevõtjad nähtavamaks ning anda eeloleva suve kahel laupäeval - 21. Märkige oma kalendris 21. juuli juur- kogukonna tegevustele laiemat kõ- juulil on avatud 20 küla ja 28. juulil 10 de meelespea ning lugege kodulehelt lapinda mitte ainult oma piirkonnas, küla. Neil päevil saab näha toimivaid www.külad.ee. külade tutvustusi ning vaid ka teistes maakondades ja linna- külakogukondi ja nende tegemistes mai lõpust ka päeva programme. des. Samuti näidata, et elamine maal osaleda iga inimene, kes kohale tuleb. Kassari külade ühisüritust korralda- on tänapäevasel tasemel sama ela- Ühe piirkonnana avavad 21. juulil vad koostöös Kodukant Hiiumaa, Kas- misväärne kui keskustes. Kinnitada, et oma väravad Kassari saare külad ning sari Haridusselts ja Orjaku Külaselts. inimesed külades on aktiivsed ja töö- koostavad selleks päevaks ka ühise Projekti rahastab Kodanikuühiskonna kad, et lastel on turvaline ja huvitav, päevakava. Juba praegu võib öelda, et sihtkapital (KYSK) ning ettevõtmist et erinevad põlvkonnad tegutsevad tulijaid ootab palju põnevat: erinevad toetab põllumajandusministeerium. koos. Et elu maal jääb kestma. töötoad, ühe päeva kohvikud, näi- Kutsutud on kõik, kes neil päeval “Avatud külaväravad 2012” idee dend, toidukorvi oksjon, kila-kola laat, Eestis, olgu üksi, perega või välisküla- tuli pähe Eesti Külaliikumise Kodu- loterii, ringkäigud külades kohalikest listega. Tulge külale külla! elanikest giidide käe all ja näitused.

21 päeaval ka Loterii. (12.00-18.00);

Kassari saare külade Päeva jooksul toimuvad üle terve Kivide värvimine lastele Kassari spor- saare erinevad ringkäigud kohalikest diplatsil; esialgne programm elanikest giidide käe all, mille seast 21. juulil igaüks endale midagi meelepärast Kadaka töötuba Kassari spordiplatsil - võib leida: meister õpetab kuidas kadakast meis- terdada ning näitab enda poolt tehtut; Külalised pääsevad saarele läbi kahe Esiküla ring, mille käigus saab tutvuda värava, mis on paigutatud teetammi- kohalike talupidajatega; Luudade, vihtade ja rehapulkade dele - Vaemla ja Luguse teeristidest tegemise õpetus Vanakraami turul pöörates Kassari ja Orjaku peale. “Vä- Ringkäik Ristete talus ja hobumatkad (avatud 10.00-16.00) Vetsi Talli vastas; ravates” saab külaline Kassari saare soovijatele(tasuline); kaardi päevakavaga, kus kõik oluline „Saia tegu ja Leiva lugu“ Vetsi Tallis. info sõnas ja pildis kirjas. Ringkäik Kassari kabelis ja surnuaias; Küla Karla oo ka platsis!;

12.00 Avamine: Vallavanem avab Tagaküla mäealuse kultuurirada, mille Kalavõrkude parandamine Kassaris; Kassari südames saare külade vära- käigus saab muuhulgas tutvuda kirja- vad. Sellele järgneb lühike kontsert niku A. Kalda suvemajaga, kunstnike Kangastelgedel kudumine rahvamaja kohalike elanike poolt. Viidaleppade ateljeega ja perekond õuel; Arderite suvekoduga; Samal päeval toimub Kassaris ürituse- Merelaulude laulmine Orjaku infoma- ga „Avatud külaväravad“ paraleelselt Ringkäik Kassari mõisasüdames, mille jas (13.00-16.00); ka Hiiu Folk. käigus saab tutvuda saare asustusega läbi aegade, k. a. vanade mõisa abi- Käsitöö õpituba Orjaku infomajas; Terve päeva on avatud Kassari saarel hoonete ja pargiga; erinevad näitused: Purjetamise algõpetus lastele ja suur- Loodusmatk Sääretirpi; tele Orjaku sadamas. Kassari rahvamajas on välja pandud fotonäitus „Kassarlased kodulävel“ Loodusmatkad Orjaku loodusrada- Keha saab kinnitada ühepäevakohvi- ja kunstinäitus kohalikelt harrastus- del (algus Orjaku õpperaja juurest kutes, mis avatakse: kunstnikelt; parklast); Kassari Rahvamaja õuel; Orjaku sadama veeloodimajas saab paatidega Orjaku sadamast (tasuline). näha eskpositsiooni sadama ja küla Varemetest ülesehitatud Kassari mõi- ajaloost; Kassari Haridusseltsi näitertrupp sa hollandi tüüpi kiviveskis; esitab Aino Kalda suvemaja juures Orjaku infomaja fotonäitus (avatud kirjaniku enda näidendi „Malle Üles- Orjaku mõisa pargis. 11.00-16.00); tunnistused“, mille lõpus toimub ka toidukorvi oksjon. Õhtu lõpeb Kassari kiigeplatsil Hiiu Orjaku Linnuvaatlustorni esimesel Folgi raames toimuvate kontsertidega korrusel on väljapanek, mis ülevalt Saarel toimuvad mitmed töötoad: (tasuline). nähtut toredasti lahti seletab; Avatud on Hiiumaa Muuseumi Ekspo- Roo-töötuba Kassari palliplatsil - koha- Kontsertide- ja sissepääsuinfo on kät- sitsioonimaja Kassaris, kus toimub sel peal saab nii roost meisterdada, kui ka tesaadav aadressil www.hiiufolk.ee. teadmisi roo kui ehitusmaterjali kohta

22 TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED

19. mail kell 18 muusumiööl Kassari muuseumis 30. juunil Käina Huvi ja Kultuurikeskuses kl.18 20.-21. juulil Käina kardirajal Eesti Meistrivõist- vaatame filme „Sõpruse“ kolhoosnike mälestus- Lasva rahvamaja taidlejate kontsert. Esitamisele lused kardispordis test kolhooside loomisest, Ada Lundverist, Ants tulevad meeste laulud, naiste tantsud ja V. Osila ********************************************** Viidalepast, Aino ja Oskar Kallasest ( „Põletav näitemäng „Poolikud patud“. Piletid õpilane 26. juulil Üle-Hiiumaaline memme-taadi päev armastus“). 1.-, pensionär 2.- ja täiskasvanu 3.- Perepilet Sõru paadikuuris ********************************************** 5.- eurot. ********************************************** Koduloomuuseumi 45. aastapäevaks avatud Kontsert kestab 2,5 tundi. 3. augustil Käina kiriku varemetes kell 18 Puhk- näitus „Kassari kunstis“, kus tuntud ja tund- Peale katuseremonti on plaanis Kassari kabel pillipäevade kontsert. matud kunstnikud on maalinud meie saart ja teelistele taasavada jaanipäevast reedeti ja ********************************************** inimesi. laupäeviti kella 11-16 .Selleks ootab kogudus 4. augustil Kohvikute päev Kärdlas. ********************************************** ka vabatahtlike abi. Info tel.4697192; 53051858 ********************************************** 20. mail kell 10 rahvamajas Pühapäevakooli Reet 25. augustil Hiiumaa loomakaitse heatege- emadepäeva kontsert ********************************************** vuspäev. ********************************************** 14. juulil Käsitöö ja omatoodangu laat Kärdlas ********************************************** Ka sel suvel püüame vabatahtlike abiga rah- Vabrikuväljakul Orjaku külaselts soovib suveperioodil sadama vamaja 2.juunist-1.septembrini laupäeviti ********************************************** infomajas müüa Hiiumaa, Kassari ning mere ja lahti hoida. Vabatahtlikel palun ühendust võtta 21. juulil on Kassari saarel „Avatud külaväravad“. sadamateemalisi käsitöö ja muu omatoodangu raamatukoguga tel.4697222 Inga või Vilgega. Vaata tutvustust eespool. tooteid. Isetegijatel palun ühendust võtta ********************************************** ********************************************** te.5244820 Margit Kääramees 21. mail kevadkontsert „Astrid ja hiidlased“ Juulis saab Raivo Rüütli juhendamisel la- Mängime rahvamaja taga võrkpalli teisipäeviti Käina huvi ja kultuurikeskuses kell 18. Tasuta. vaküpseks Aino Kallase kassariaineline kell 19. ********************************************** näitemäng „Malle ülestunnistused“. Seda män- ********************************************** 21. mail Käina huvi ja kultuurikeskuses kell 13.30 gitakse 21.juulil A. ja O.Kallase suvemaja õuel, Kellel on Kassari haridusseltsile ära anda kasu- tasuta lasteetendus „Kolm suurt soovi“ muudel aegadel Kassari rahvamajas. tatud töökorras muruniiduk, palun ühendust ********************************************* 19-22.juuli VIII Pärimusfestival „Hiiu Folk“ võtta tel. 56643876 Heli 25. mail Huvikooli kontsert-aktus kell.17. Es- ********************************************** ********************************************** inevad muusika- ja tantsuosakonna õpilased, avatud kunstiosakonna näitus. ********************************************* 27. mail Käina kevadlaat kella 9-15-ni. ********************************************** 27. mail R.Tobiase nim.klaveriõpilaste konkursi avamine kell 19 ********************************************** 28. mail R.Tobiase nim. klaveriõpilaste konkurss kell 11 ********************************************** 1. juunil Hiiumaa täiskasvanute kooride tasuta kontsert kell 19. (Ilmselt Käina kultuurikeskuses) ********************************************** Juunis on plaanis korraldada lembeluule õhtu. Kõik head ideed ja mõnusad toimumiskohad on oodatud tel.5263168 Merike ********************************************** 2. juunist - 1. septembrini Kassari rahvamajas avatud fotonäitus „Kassarlased kodulävel“ ja kaltsuvaipade näitusmüük. ********************************************** 2. juunil Orjaku sadamas III Tuulekala festival. Vaata kava eespool. ********************************************** 16. juunist - 25. augustini laupäeviti täika Vetsi Talli ees. Oodatakse müüma kõiksusgu kaupa, mis kodus üleliigne. Müügikoht on tasuta, kuid saab teha annetuse haridusseltsi toetuseks. Kauplemine toimub kl.10-14 ********************************************** 22. juunil Pullu jaanituli kl.18.tantsuks ansambel L Dorado. Õhtut juhib ja plaate keerutab Marko Pille. Pilet 5 eurot. ********************************************** 23. juunil Kassari jaanituli Kiigeplatsil. Tantsuks mängib Sulo. Kauplemisinfo tel.5133298 ********************************************** 24. juunil Jaanituli Käina pargis kell 20 **********************************************

TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED TEATED 23 Suvi Ingel Undusk

Kärbse pinin päikselaigus, päevitamiskreemi lõhn, Öised sammud kikivarvul, Meie tamme külge poodud põsekoopaline haigus, igatsusest ärkvel meel, kiiged, nende kasvav hoog, pruunid õlad, käsi kõhn. ülestõstet ihukarvul kingid sünnipäevaks toodud, kohtumised asfaltteel. lehmakook, see rohuroog. Praksuv mardik seinatalal, kõrrel maasikate kett, Udu, udu koidutunnil, Ja siis hirm, et ühel hetkel tüdruk hüpmas ühel jalal, kirjakastis luuletus, saab see kõik veel läbi ehk. saamaks kõrvast välja vett. kelleltki, kes suve sunnil Ja siis usk, et sellel retkel südamele kuuletus. kõik on targa Looja teht. Mamma hüüe üle õue, läbi rohu laste tats, Lõbusõidud Mõisa poodi, pikas lauas papa nõue jäätistega täidet kott, jätta its ja täita vats. Kassarile laulmas oodi vastu väntav onu Ott. Meie lemmiktädi Isi, kaardimängud rõdu peal, laulnud meisse oma viisi suvi, mis ei lõppe eal. Toomelõhnalisi nelipühi ja päikselist algavat suve!

Välja andnud Kassari Haridusselts Kontakttelefon 4697 222 Ilmub kaks korda aastas. Kokku kirjutanud Merike Niimann, skänneerimistööd Aidar Kääramees. Fotod: Merike Niimann, Jaanus Kõrv, Linda Tikk, Maie Vikerpuur. Kujundanud Urmas Lauri 24