DOCSLIB.ORG

Kassarimaa Nr.31 (Mai 2012)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kassarimaa Nr.31 (Mai 2012) Mai 2012 Nr 31 1996 aastal 17.-19. juuni- ni toimusid Aino ja Oskar Kallase elu kajastava filmi „Põletav armastus“ võtted Kassaris. Film esilinastus Eesti televi- sioonis 1997. aasta jõulude aegu. Taaskord sai filmi näha muuseumiööl 19. mail. Fotod: Merike Niimanni kogust Orjaku kevadtalgutel osales 31 inimest. Üheskoos tehti erinevaid töid ja tegemisi: veeti ja tasandati mulda infomaja ümbruses ja kaugemalgi, külvati mauruseeme tasandatud alale; lõpetati infomaja terrassi ehitus; puhastati talvesodist ja mereadrust muul, pesti puhtaks veeloodimaja, parandati laudteed, koristati olme- prahti nii suure tee äärest kui Mereküla tee äärest ja trimmertati probleemseid kohtia teeäärtes . Pärast talgutööd istuti koos infomajas, söödi talgusupp ja maitsti kohvi-kooki. Orjaku talgud ei olnud registreeritud Teeme Ära kampaanias, kuna külas on talguid peetud ilma kampaa- niateta juba üle kümne aasta ja osalemine on olnud rahvarohke. Küla talgutele oodatakse osalema külaga seotud inimesi, kelleni talguinfo jõuab juba omade väljakujunenud kanalite kaudu. Suured tänud kõigile talgulistele, teie abiga sai küla kaunimaks ja puhtamaks! PAREMAL ALL: Rahvamaja pildi alla tekst: puukuuris tehti ruumi talve- puudele, paigutati näitemängu rekvisiite ümber, riisuti õuet, puhastati paargut, koristati ja põletati mahalangenud oksi, viidi ära ohtlud jäätmed. Talgutel osales 17 inimest. 2 Kallase pildi alla tekst: parandati trepp, saeti mahalangenud puid, piirati sirelivõsa, koristati oksi ja vana aeda, puhastati samblast laud ja pink. Talgutel osales 9 inimest. Palju tänu kõigile talgulistele, nii sai meie saar puhtamaks ja kaunimaks! Teeme ära 2012 meeskond ja tal- gujuhid. 3 Tööl Hiiu Teedejaoskonnas 1969-1993 Elmar Hollmann saabumist. Ebakvaliteetse töö tingis juhtkond suhtus mõistvalt Käina üm- Kärdlas 2001. a peamiselt teekatete pindamisel kva- bersõidu vajadusse, siis Suuremõisa liteedile mittevastav bituumen või ümbersõidu projekteerimist püüdsid Hiiu Teedejaoskonda asusin tööle ilmastiku kapriisid. Ma ei tea Hiiumaal igati takistada kohalikud loodus- ja 1. juunil 1969. aastal. Tehnikumis sellist teelõiku, mida ei oleks läbi sõit- muinsuskaitse tegelased. Lõpptule- omandatud teadmised mitmesuguste nud. 70-ndate aastate sees viidi läbi museks nad saavutasid selle, et tööde raamatupidamise süsteemide kohta üldine teede ja rajatiste inventuur, algus viibis 2 aastat ja „tänu“ nende võimaldasid mul kiiresti uues olukor- milleks moodustati kaks töögruppi. tegevusele jäi Hiiumaal ehitamata ras orienteeruda ja sisse elada. Minu paariliseks sai Kalju Pilpak. Meil vähemalt 15 km mustkattega teed Minu ametinimetus oli insener- tuli jalgsi läbida kogu lõuna-Hiiumaa vene rublade eest, sealhulgas pro- ökonomist, kuid selles süsteemis oli teedevõrk. See oli suur töö. Mõõdulin- jekteeritud Kärdla ümbersõit. Tööde ökonoomika lapsekingades. Puudusi di abil tuli mõõta kogu tee pikkus, kat- plaani täitmise tagamiseks olime sel esines põhivahendite ja materjalide te laius iga 100 meetri järgi, truupide ajal sunnitud oma töö suunama võõ- arvestuses. Juhtisin pearaamatupidaja pikkused, asukohad, lumekaitsehekid, rastele objektidele. Plaanis oli Kassari tähelepanu amortisatsiooni arvestu- hooned. Kõik tuli kanda joongraafiku- sadama teele mustkatte ehitamine, sele, kus esines juhtumeid, et mingi le. Enamus teedest oli kruuskattega. kuid taasiseseisvumine tõmbas kõigile masin oli arvel negatiivse väärtusega. Pidevas tolmus töötades olid õhtuks plaanidele kriipsu peale. Tema ei omanud vastavat eriharidust, nagu „tolmuahv“. Teedevalitsuses töötamise perioodil sellest siis mõningad apsud, mis jooks- Salinõmmes, Kassaris, Lugusel ja sai väga palju reisida. Vabariigi tasan- va töö käigus kõrvaldati. Sõrul oli võimalus meres end pesemas dil korraldatud kursused ja seminarid Minu põhitööks kujunes teetööde käia, kuid enamuses see võimalus viidi suures osas läbi väljaspool Tal- planeerimine ja plaani täitmise arves- puudus. linnat. Korraldajad tahtsid kõrgemate tus. 1970 a. 1.septembril Maanteede ülemuste silme alt kaugemale minna, Jaoskonnas tegutses kaks teemeistri Peavalitsus reorganiseeriti Teede Re- kus sai mõnusalt saunapidudel lõõ- piirkonda: Käina ja Kärdla. Neile lisan- mondi ja Ehituse Trustiks. gastuda. Teedemajandite plaaniala dus Töödejuhataja jaoskond, kelle Hiiumaa Teedejaoskond sai nimeks töötajail selle vastu midagi ei olnud. põhitööks oli uute teelõikude ehita- Hiiumaa Teede Remondi ja Ehituse Meie pidime nii või teisiti paar korda mine hanke korras teistele asutustele Vanemtöödejuhataja jaoskond. Ega kuus Tallinnas käima. ja organisatsioonidele. midagi ei muutunud, välja arvatud Igaaastane korraline puhkus võimal- Töökoormus oli palju väiksem kol- ametinimetused. Minu ametinimetus- das turismireisidega rännata mööda hoosi omast. Vähem aega tuli kontoris oli tehnik kuni 1976 a. 15.oktoobrini. Venemaad Siberist saati. Musta mere istuda. Enamus tööajast kulus rajooni Siis nimetati projektgrupi inseneriks ääres Leselidzes elava Vahe Augustiga teedel teostatud tööde kontrollimi- ja 1.jaanuarist 1982 vaneminseneriks. olin pidevas kirjavahetuses. Saatsin seks ja arvele võtmiseks. Minul tuli Töö oli ikka endine, muutus vaid pal- talle Hiiumaa ajalehte ja külastasin koostada tööde vastuvõtmise aktid gaskaala. teda seal mitmel korral. Kõige pikem koos Maanteede Peavalitsuse spetsia- Neil aastail ehitati Hiiumaa teedele aeg oli koos Milviga 3 nädalat seal listidega. Nendeks olid Andi Meister väga palju mustkatet. Heltermaalt olla. Paar aastat hiljem oli Kaja ka meil (hilisem Teede- ja Sideminister), Linda Tohvrini, Emmaste-Nurste, Kärd- seal kaasas, siis olime 10 päeva. Vii- Viilmaa ja Ülo Kääramees. Kääramees la-Luidja, salinõmme tee, Lehtma mane kord külastasin Teedevalitsuse on päritolult Orjaku mees. Minul oli sadama tee, Vaemla-Kassari-Luguse, rahvaga neid paiku, kui viibisime 10 kõigiga asjalik töösuhe. Probleeme Sääretirbi tee. Kärdla lennujaam sai päevasel Sotsi reisil. August oli siis võis tekkida tööde kvaliteedi hinda- korraliku rajakatte. juba manalamees. Augusti abaikaasa misel, millest sõltus meile makstav Palju töid tehti teistele organi- tutvustas meile oma elamist. Tal oli kvartali preemia. Kui ilmnes ebakva- satsioonidele. Paraku jäi palju ka elamu ümber mõnisada ruutmeetrit liteetset tööd, tuli see lasta koheselt tegemata. Kõik ei laabunud nii, nagu aiamaad, kus kasvatas veidi eadvilja, parandada, enne linnameeste kohale planeerisime. Kui „Sõpruse“ kolhoosi kartulit, viinamarju, pirne, õunu, 4 aprikoose ja mandariine. Peamine ületati riiklikke plaane, saadi rändpu- aeg on näidanud, et otstarbekam sissetuleku allikas oli loorber. Aiamaa nalippe, preemiaid ja peeti saunapi- olnuks kapitaalsem ehitus püstitada. piirdeks oli loorberipõõsastest hekk. dusid Orjaku suvilas. Teedevalitsuse kontoris istumine Leselidezes ja selle ümbruses Sulevi Sõprussuhetes olime Valga Tee- muutus mõttetuks. Mina ja Kaarel Ti- ja Salme külas elab väga palju eestlasi. devalitsusega, tehes vastastikuseid kerpuu esitasime juhatajale avalduse Nagu Kassaris, tuli mul ka teedejaos- külaskäike. meie töökohtade koondamiseks. Ju- konnas täita mitmeid ühiskondlikke Omariikluse taastamine tegi kõigele hataja vastas, et sellist eesmärki tal ei ülesandeid. 1969 aastasügisel valiti lõpu. Kogu riiki tabanud majandusliku ole, kedagi koondada. Omast kohast partorgiks. Seda ametit pidasin paar- allakäigu tulemusel sulasid finantsid oli tal isegi õigus. Kui kellegi ameti- kümmend aastat. Rahvamalevlasena nii kokku, et teedeehitus jäi täielikult koht koondada, siis on seda hiljem käisin graafiku alusel Kärdla täna- seisma, samuti tsiviilehitus. Helter- raske tagasi saada juhul kui majandi vatel patrullimas koos miilitsatega. maa maantee äärde ehitati Kärdla finantsolukord peaks paranema. Ühiskondlike autoinspektorite kaasas suurimat ridaelamut, millest valmis Töötasin teedevalitsuses 24 aastat. käisime rajooni teedel liiklust kontrol- vaid üks 9 korteriga sektsioon, teisest Varem pensionilejäämiseks puudus limas. Selle töö eest lisati korralisele nulltsükkel, kolmandat ei saadudki mul tolleaegsete seaduste kohaselt puhkusele 2-3 päeva juurde. alustada. Pooleli ehitamisega jäi kaks vastav tööstaaz. Kolhoosis töötamise 1977 aastast alates olin Hiiu-Kaluri ühepereelamut. Autobaasi taha metsa aega ei võetud arvesse. abikalur, ühtlasi kalakaitse inspektor. ehitati laohoone ja töökoda, mille tei- 1993 aasta märtsis olin gripi taga- Tavakodanik võis kala püüda vaid kä- sel korrusel paiknevad kontoriruumid. järjel kuu aega haiguslehel. Seejärel siõnge ja landiga. Abikaluril olid luba- Hoone sai katuse alla, sisetööd on esitasin avalduse töölt vabastamiseks, tud kõik püügivahendid mõrrast saati. tegemata, nii seisab tänaseni ja ilmselt viidates tervislikule seisukorrale. Minu Meil oli kasutada teedevalitsuse auto jääbki. avaldus rahuldati ja 1.mai seisuga koos haagissuvilaga ja mootorpaat. Elasime nii öelda peost suhu. Hea 1993 sai minust pensionär. Uue sea- See oli teedevalitsuse poolt suur vas- seegi, et palgad sai välja makstud. duse kohaselt võeti arvesse kolhoosis tutulek meie hobile. Olime kolmekesi Palkki polnud enam endisega võr- töötatud aeg ja seega oli mul piisav Väino Kaev, Kaarel Tikerpuu ja mina. reldav. Kuna eelarvelisi töid enam ei tööstaaz kojujäämiseks. Püügil käisime Jõerannas, Jausa lahes, teostatud, käisime kontoris lihtsalt Töötasin teedevalitsuse kolme Väinamere laidudel. Ka Sääretirbi istumas. juhataja alluvuses. Need olid Robert ääres oli meil mõrd püügil. Enamuse 80-ndad aastad oli aeg, kus meil Kas- Hobustkoppel, Enn Randmaa ja Riho aega olime siiski salinõmmes, kus haa-
Load more

Recommended publications
  • Paope Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri1
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 17.12.2019, 8 Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.12.2019 nr 106 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Paope looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Paope looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisust; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi- lodumetsad (91E0*); 3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Hiiumaa Elektrivarustuskindluse Tõstmise Sotsiaalmajanduslik Uuring Ja Tehniline Eeluuring
    HIIUMAA ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSE TÕSTMISE SOTSIAALMAJANDUSLIK UURING JA TEHNILINE EELUURING 2014 Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................................... 3 1. Hiiumaa sotsiaalmajanduslik olukord ....................................................................................................... 7 1.1. Asukoht ja lühiiseloomustus ................................................................................................................................. 7 1.2. Rahvastik ....................................................................................................................................................................... 7 1.3. Ettevõtlus .................................................................................................................................................................... 10 1.4. Hiiumaa 10 suuremat ettevõtet ........................................................................................................................ 19 2. Elektrivarustuskindlus Hiiumaal .............................................................................................................. 22 2.1. Tarbimine ................................................................................................................................................................... 22 2.2. 35 kV keskpingevõrgu hetkeolukord .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • Emmaste Vald
    EMMASTE VALD EMMASTE VALLAVOLIKOGU MAARUS Emmastcs 26. mail2011nr 26 Emmastevalla pdhimaizirus Maiaruskehtestatakse kohaliku omavalitsuse konalduse seaduse $ 22 l6ike I punkti9 alusel. l. peatilkk iJLDSATTED $ I Mlriruse reguleerimisala (l) Emmastevalla pdhimiiiirus on digusakt,milles setestatakse: l) vallaterritooriuml 2) vallastimbolid ja nendekasutamise kord; 3) volikoguesimeheja aseesimehe vdi aseesimeestevalimise kord, volikogu komisjonidemoodustamise kord, 6igusedja kohustused ning volikogu komisjonide esimeesteja aseesimeestevalimise kord, ,1)vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pAdevusja tdijkonaldus; 5) vallavalitsusestaatus ametiasutusenaja hallatavate asutuste moodustamise kord; 6) vallaarengukava, eelawestateegiaja eelarve koostamiseja muutmise ning fi nantsjuhtimiseiildised pdhim6tted; 7) valla6igusaktide vastuv6tmise, avalikustamise ja jdustumise tapsem kord; 8) sotsiaalsedgamntiid volikogu poolt valitud ja ametissenimetatud isikutele; 9) jairelevalveja kontrollEmmaste vallaja hallatavateasutuste tegevuse seaduslikkuse iile. $ 2 Valla kohalik omavalitsus Kohalikomavalitsus on temademokmatlikult moodustah.ld vdimuorganite 5igus, v6imcja kohustusseaduste alusel iseseisvalt konaldadajajuhtida kohalikku elu, l:ihtudesvallaelanike digustatud vajadustestja huvidest ning arvestades Emmaste vallaarengu iseiirasusi. $ 3 Omavalitsuse6iguslikud alused Emmastevald kui avalik-6iguslikjuriidiline isik juhinduboma tegeurses pdhiseadusest,seadustestja teisrest 6igusaktidestja kaesolevast p6hima:irusest.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”
    NordPlus intensive course “Invisible citizens and the future of recreational peripheries” 12.–23. May 2014 at the University of Tartu Pärnu College Key words: Mobility, Population registration, Census, Second housing, Rural segregation, Seasonality, Temporary buzz, Social capital… The idea of the course initiates from the Umea project “Invisible” populations in the countryside: Assessing relationships of second home users to rural areas in Sweden.“ and Tartu basic research theme “Spatial Population Mobility and Geographical Changes in Urban Regions“. Because of ongoing urbanization growing number of city people renovate distant farm houses and/or build specially designed summerhouses-cabins and commute on weekly basis or seasonally to the countryside. They act like tourists consuming places outside their permanent residence but their presence is not recorded. Time being, many urban dwellers move permanently after retirement from the core areas to recreational peripheries, so far mostly to Mediterranean. The temporary economic hardships of PIGS-countries and climate change in longer run may benefit the Baltic Sea shores and most notably Estonian and Latvian coastline still rather sparsely populated. So we may expect due to increasing personal mobility, ageing population and climate change a lot of pressure to the Baltic coasts. This process creates probably new geographies: landscapes, flows and governance. Most critical (both for researchers and planners) with this raising mobility is that we have no idea where people actually are. Current population registration and even census questionnaires assume that people live and work permanently in one place. This is increasingly less correct. Another ring of studies analyses how temporary dwellers are integrated to the local communities and take part in local governance.
    [Show full text]
  • EMMASTE VALLAVALITSUSE MÄÄRUS Lumi on Sulanud Ja Päike Hakkab Iga Päevaga Soojemalt Paistma
    APRILL 2013 3 (94) Huvikooli haldusalasse. Ettepanek oli: tasuta õpilastransport, kui iga omava- Raha on küsitud järgmiste projektide jaoks: Koolimaja Jätta Emmaste Põhikooli I - III aste Emmastesse. litsus maksab juurde 5000 eurot aastas. algklasside põranda soojustamine – Hasartmängumak- Nõustuda restaureerimise kompetentsikeskuse loo- Kinnitati Emmaste valla arengukava 2004-2018 uues su Nõukogu; Tohvri hooldekodu vana maja lammutami- misega Hiiumaa Ametikooli kõrvale. redaktsioonis. ne – KIK; Koolimaja küttesüsteemi üleviimine maakütte- Oodata enne Kõpu kooli osas otsuse tegemist ma- Otsustati taotleda munitsipaalomandisse avalikult le – KIK; Lasteaia küttesüsteemi üleviimine maaküttele jandusanalüüsi Kärdlalt. kasutatavate teede: Emmaste-Ohari tee, Jäätrassi tee, – KIK Nõustuda kohatasu arveldamisega 45 eurot lapse Lasteaia tee ja Ranna tee alused ning neid teenindavad Käina valla ettepanekutele haridusküsimustes otsustati kohta kuus, samuti huvikooli kohatasu arveldami- maad; anda luba Kurisu külas asuva Rukismaa, Harju vastata järgmiselt: sega. külas asuva Ranna ja Jausa külas asuva Oja kinnistute Teha ettepanek luua Hiiumaa Gümnaasium Käinas- Nõustuda haridussüsteemi reformimisel saavutata- jagamiseks; kehtestada Jausa külas asuva Kalda kin- se. va võimaliku kokkuhoiu investeerimisega hariduse nistu detailplaneering; kinnitada Emmaste valla 2012 Teha ettepanek luua R. Tobiase nim. Hiiumaa Huvi- kvaliteeti. aastaaruande läbiviijaks vandeaudiitor Dana Mihelson; kool Käinasse. Nõustuda Hiiumaa Ametikooli toetamisega. teha teistele
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Aivar Viidik: Hiiumaale on Vaja Innovaatilist Mõtlemist
    Sündisid uued vallakodanikud: REBECA OJASOO JUHAN ERK JOOSEP AGU ARON LEMBERG JOHANN LEIGER ELISABETH KÜTT HIIUMAA ROOSI ROHT ROBERT SELGIS Hiiumaa vallavalitsus TEATAJA õnnitleb vanemaid! Hiiumaa valla ametlik väljanne. Tasuta. Detsember 2017, nr 1. Aivar Viidik: Hiiumaale on vaja innovaatilist mõtlemist Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik mille juhatusse Viidik kuulub, andis esmalt “Hiiumaa suur pluss on see, et siin on Stabiilsed ühendused on põline hiidlane: sündinud, kasvanud ja välja Hiiu keele sõnaraamatu koostöös Eesti ikka veel eraldatus,” ütleb ta. “Hiiumaa koolis käinud Kärdlas, isapoolset suguvõsaliini Keele Sihtasutuse ja Paul Koklaga, seejärel on üks parimaid võimalusi suurepäraseks Viidik märgib, et Hiiumaa kvaliteetse pidi pärit Pühalepa vallast Hagaste külast. tulid ”Hiiu keele raamand”, “Hiidlase vähene keskkonnavahetuseks: jätad oma elukeskkonna üheks alustingimuseks on, et “Pärast keskkooli lõpetamist õppisin mitut naljaraamat” ja viimasena “Hiiu luule raamat”. argitoimetused, pöörad suurlinnaelule selja elanikud saavad liikuma, kvaliteetse elektri eriala, kuni lõpuks maandusin Tartu ülikoolis Samuti on kahel suvel toimunud menukas ja tuled täiesti uude maailma. Hiiumaa ongi ja internetiühenduse. “Oleme harjunud, et ajakirjanduse valdkonnas,” kirjeldab Viidik. teatriprojekt “Mamma lood”. selline uus maailm teatud mõttes. Hiiumaal kõik liiguvad Hiiumaalt välja, aga tegelikult Pärast ülikooli lõpetamist tegutses on hea elu sihtkohana tohutu potentsiaal.” toimub liikumine Hiiumaa ja mandri vahel ja ta mõne aasta veel Tartus ja suundus Viidik loodab, et ka mandrilt Hiiumaale,” seejärel Tallinnasse, kus töötas inimesed, kes tulevad ütleb Viidik, kes sõitis Postimehe toimetajana, seejärel üle Hiiumaale, on “Hiiumaa ongi selline selliselt iganädalaselt üle 10 aasta Eesti Ekspressi toimetaja ja ühel hetkel valmis 20 aasta. “Ma tean, kui tegevtoimetajana ning 2009.–2015. ka Hiiumaa ellu uus maailm teatud tüütu on seista järjekorras aastal Maalehe peatoimetajana.
    [Show full text]