Aivar Viidik: Hiiumaale on Vaja Innovaatilist Mõtlemist

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Aivar Viidik: Hiiumaale on Vaja Innovaatilist Mõtlemist Sündisid uued vallakodanikud: REBECA OJASOO JUHAN ERK JOOSEP AGU ARON LEMBERG JOHANN LEIGER ELISABETH KÜTT HIIUMAA ROOSI ROHT ROBERT SELGIS Hiiumaa vallavalitsus TEATAJA õnnitleb vanemaid! Hiiumaa valla ametlik väljanne. Tasuta. Detsember 2017, nr 1. Aivar Viidik: Hiiumaale on vaja innovaatilist mõtlemist Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik mille juhatusse Viidik kuulub, andis esmalt “Hiiumaa suur pluss on see, et siin on Stabiilsed ühendused on põline hiidlane: sündinud, kasvanud ja välja Hiiu keele sõnaraamatu koostöös Eesti ikka veel eraldatus,” ütleb ta. “Hiiumaa koolis käinud Kärdlas, isapoolset suguvõsaliini Keele Sihtasutuse ja Paul Koklaga, seejärel on üks parimaid võimalusi suurepäraseks Viidik märgib, et Hiiumaa kvaliteetse pidi pärit Pühalepa vallast Hagaste külast. tulid ”Hiiu keele raamand”, “Hiidlase vähene keskkonnavahetuseks: jätad oma elukeskkonna üheks alustingimuseks on, et “Pärast keskkooli lõpetamist õppisin mitut naljaraamat” ja viimasena “Hiiu luule raamat”. argitoimetused, pöörad suurlinnaelule selja elanikud saavad liikuma, kvaliteetse elektri eriala, kuni lõpuks maandusin Tartu ülikoolis Samuti on kahel suvel toimunud menukas ja tuled täiesti uude maailma. Hiiumaa ongi ja internetiühenduse. “Oleme harjunud, et ajakirjanduse valdkonnas,” kirjeldab Viidik. teatriprojekt “Mamma lood”. selline uus maailm teatud mõttes. Hiiumaal kõik liiguvad Hiiumaalt välja, aga tegelikult Pärast ülikooli lõpetamist tegutses on hea elu sihtkohana tohutu potentsiaal.” toimub liikumine Hiiumaa ja mandri vahel ja ta mõne aasta veel Tartus ja suundus Viidik loodab, et ka mandrilt Hiiumaale,” seejärel Tallinnasse, kus töötas inimesed, kes tulevad ütleb Viidik, kes sõitis Postimehe toimetajana, seejärel üle Hiiumaale, on “Hiiumaa ongi selline selliselt iganädalaselt üle 10 aasta Eesti Ekspressi toimetaja ja ühel hetkel valmis 20 aasta. “Ma tean, kui tegevtoimetajana ning 2009.–2015. ka Hiiumaa ellu uus maailm teatud tüütu on seista järjekorras aastal Maalehe peatoimetajana. panustama: kasvõi sel ja kui pahaseks see moel, et jagavad oma mõttes. Hiiumaal on teeb inimesed, kui laev Ajakirjandus ja poliitika kogemusi ja annavad ei sõida normaalselt head hoogu Hiiumaa hea elu sihtkohana ja praamikorraldus “Olen ajakirjanduse ja poliitika arenguks. “Me peame on vilets. Eesmärk on tegemise puhul tajunud ühte asja: suutma olla teatud tohutu potentsiaal.” saavutada tulemus, et see on tihtipeale liikumine tõe poole, tasemel, et oleks kaetud vähemalt laeva-, lennu- selles on teatud sarnasusi,” mõtiskleb kvaliteetne teenussektor ja internetiühendus oleks Viidik nüüd. “Aga tegelikult on ja kõik elutähtsad asjad stabiilne ja hästi toimiv.” tõest olulisemad faktid. Poliitikas toimiksid. Kui need on paigas, siis minu armastatakse tihtipeale fakte meelest inimestel on põhjust siia alati tulla. Tihe suhtlus piirkondadega ignoreerida ja lähtuda ainult isiklikust Ja omavalitsus peab hoolitsema selle eest, et või kollektiivsest visioonist.” alusmaterjal oleks tugev.” Viidik lisab, et Läänemere piirkonna lähimaid Viidik on kindel, et nagu ajakirjandus naabrid Saaremaal ja Gotlandil kogevad ei tohi oma lugejale valetada, ei tohi Volikogu esimehe roll samuti, et toimub koondumine keskustesse. seda teha ka volikogu saadikud. “Olen viimasel ajal tihti kogenud Kärdla- “Jah, kõik me võime teha vigu, aga Millised on loetud nädalad vallavolikogu vastasust, isegi siit valitud volinike hulgas. tegelikkust ei tohi ignoreerida. juhtinud Viidiku esimesed muljed tööst? Samas on minu meelest kohalikule elule Selliselt saab leida parima võimaliku “Kuna olen kogu oma elu olnud seotud alati parem, kui inimesed kuskilt Hiiumaalt lahenduse hetkeolukorrast lähtuvalt.” erasektoriga, siis omavalitsussüsteem tundub liiguvad edasi pigem Kärdlasse kui mandrile.” Pärast Maalehest lahkumist on mulle praeguse lühikese kogemuse põhjal Samas lubab ta volikogu esimehena, et ühtegi Foto: Argo Nurs Viidik olnud Eesti Vabariik 100 natuke aeglasem, natuke kohmakam,” ütleb piirkonda ei saa jätta üksi ja tihe suhtlus projekti meeskonnas ja vedanud ta. osavallakogude kaudu jääb toimima. EV100 raamatuprojekti, mis ilmub Samas märgib Viidik, et väikestes Kui Viidiku peamine töökoht on Kärdla veebruaris. “See on suur asi ja mul on “Hiiu Ökol on praegu kavas paar raamatut, kogukondades on omavalitsusel kahtlemata vallamajas, siis volikogu jätkab kindlasti hea meel, et olen saanud anda vabariigi millest ma ei tahaks pikemalt rääkida, sest kogukonnaliidri positsioon: võimekus oma väljasõiduistungeid. Igasse kvartalisse aastapäevale oma panuse,” nendib Viidik. ei ole põhjust hüüda enne, kui raamat on siduda gruppe, korjata üles ideed ja kaasata on plaanitud üks väljasõiduistung väljaspool valmis saamas,” lisab Viidik. “Kindlasti tahan partnereid, kellega koos neid ellu viia. Ta lubab Kärdlat, mis tähendab, et iga kolmas istung Hiiumaale tagasi teha Hiiumaaga seoses ühe teatriprojekti ideede ja teostusega olla abiks, et Hiiumaal toimuks erinevas osavallas. “Kuna volikogu ja õige pea peaks tulema ka info ühe suvise oleks aktiivset ja innovaatilist mõtlemist, istungid on avalikud, siis on alati võimalus Kui ligi 25 ajakirjandusaastal pidas Viidik ürituse kohta, mida ma tahan kindlasti ellu helget tulevikuvisiooni ja võimekus ellu viia tulla kuulama,” kutsub Viidik. Samas lisab Hiiumaad kogu aeg oma koduks ja püsis viia. Niiet Hiiumaa hüvanguks mõtteid on.” uusi ideid, et seeläbi tõsta elukvaliteeti ja ta, et volinikud on avatud rääkima Hiiumaa ka Hiiumaa elanikeregistris, oli ta samas kogu saare kuvandit. arengutest kõigi vallakodanikega. “Ma väga selgelt nädalavahetusehiidlane, nagu ta ise Hiiumaa võimaldab keskkonnavahetust Volikogu tööst rääkides loodab ta saavutada ootan inimeste aktiivset kaasalöömist ja häid ütleb. Hiiumaad aitasid südames hoida peagi konsensuse, et kõik tunnustaks algatusi!” meri, sõbrad ja perekond. Viimastel aastatel Viidik ütleb, et on koos suvehiidlaste Hiiumaad ühe tervikuna: “Meri on on ta oma tegevustega Hiiumaale tagasi ja Hiiumaa sõpradega püüdnud lahti ümberringi ja peame siin omavahel hakkama Liina Siniveer pöördunud ja tegelenud Hiiu keele ja hammustada, miks osa inimesi lähevad saama. Selliselt, kuidas me omavahel hakkama Hiiumaa Teataja toimetaja kultuuri arendamisega. MTÜ Hiiu Öko, Saaremaale ja osa tulevad Hiiumaale. saame, areneb ka elu ümberringi.” Vallavanema jõulutervitus Esimese advendiga alguse saanud kaunis jõuluaeg on täis ootusi ja Tihti tunduvad pere ja sõbrad nii iseenesestmõistetavad, et kipume lootust, mõistmist ja hoolivust. Enne aasta lõpusirgele jõudmist on hea nendega koosveedetud aega edasi lükkama, sest töö ja asised toimetused aeg heita pilk möödunud kuudele ja mõelda, mida tähenduslikku jääb tunduvad olulisemad. meid saatma kahe detsembrikuu vahelisest ajast. Kinkigem jõuluajal üksteisele lisaks ilusatele ja vajalikele kingitustele Igaüks meist võiks aasta suurimate pühade ajal endalt küsida, mis on ka südamest tulevat siirust ja hoolivust, sest just see muudab meid kõiki Liina Siniveer Foto: just mulle tegelikult oluline? Mis on see, mida peab hoidma, mille poole paremaks. See on väärtus, mis jääb kestma aastateks. Kaunist jõuluaega! liikuma ning millele võiks pühendada oma jõu? On see perekond ja kodu? On see meid ümbritsevad inimesed oma murede ja rõõmudega? Reili Rand Või oleme end juba liialt sidunud kaduvate asjade ja töiste tegemistega Hiiumaa vallavanem ning ei suuda ega taha enam näha seda, mis on lähedal ja igapäevane. 5.indd 1 11.12.2017 23:18:54 2 VALLAVOLIKOGU HIIUMAA TEATAJA Hiiumaa vallavolikogu istungitelt Volikogu 1. novembri vallavalitsuse liikmed, kui volikogu selle tulevikus heaks istungi kokkuvõte kiidab. Vallavalitsuse koosseis Hiiumaa vallavolikogu esimene kinnitati 22 poolthäälega, istung toimus 1. novembril kell hääletusel ei osalenud 1 16–17.25 Suuremõisa lossis. volikogu liige. Istungi avas Hiiumaa valla valimiskomisjoni esimees Helen 6. Seisukoht kassatsioon- Härmson, peale esimehe valimisi kaebuse esitamise kohta jätkas juhatamisega esimees Aivar Viidik. Hiiumaa vald on Emmaste Volikogu osales koosseisus: valla üldõigusjärglane ja Ilmi Aksli, Jaan Harak, Omar seetõttu oli arutusel, kas Jõpiselg, Ülari Kaibald, Antti vaidlustada Riigikohtus Leigri, Hannes Maasel, Liisi Tallinna Ringkonnakohtu Mäeumbaed, Tarmo Mänd, kohtuotsus 30. oktoobrist Kristjan Ojasoo, Ants Orav, 2017, mis puudutab Hiiu Üllar Padari, Tiit Paulus, Jüri maavanema korraldust Preobraženski, Riho Rahuoja, kehtestada Hiiu maakonnaga Reili Rand, Toomas Remmelkoor, piirneval merealal Inge Talts, Hergo Tasuja, Helen maakonnaplaneering. Teigar, Lembit Vainumäe, Artur Emmaste vallasekretär Kairi Valk, Jaanus Valk ja Aivar Viidik. Arunurm tõi välja olulisemad punktid, millega Emmaste 1. Volikogu esimehe valimine vald ei nõustunud, ja ka ringkonnakohtu seisukohad. Reili Rand esitas volikogu esimehe Inge Talts tegi ettepaneku viia kandidaadiks Aivar Viidiku. otsuse tegemisel läbi nimeline Artur Valk esitas volikogu hääletus. esimehe kandidaatideks Üllar Foto: Argo Nurs Hääletamisel toetas „Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine“, põhimääruse arutamine, siis see annab Padari, Omar Jõpiselja, Tiit Pauluse, kassatsioonikaebuse esitamist 11 volikogu kuna volikogu liikmetel ei ole võimalik võimaluse komisjonide arvu suurendamiseks. Tarmo Männi, Toomas Remmelkoori ja Antti liiget: Jaan Harak, Antti Leigri, Tarmo Mänd, vallavalitsuse liikmete kandidaatidega Leigri, kes kõik taandasid enda kandidatuuri. Ants Orav, Tiit Paulus, Jüri Preobraženski, lähemalt tutvuda. 3. Alatiste komisjonide esimeeste ja aseesi- Salajasel hääletusel valiti 14 poolthäälega
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Tuled Harju Külas Uurimistöö
    Emmaste Põhikool Tuled Harju külas Uurimistöö Autor: Johannes Markus Altmäe Juhendaja: Merje Kikas Emmaste 2016 Sisukord Sissejuhatus 1. Harju küla lugu 1.1 Ettevõtted, asutused ja tööstused Harjul 1.2 Külaelu 1.3 Äratustuli Harjul 1.4 Sõjatuli, Teine Maailmasõda 1.5 Põgenemine 1.6 Nõukogude periood 1.7 Kahjutuli 2. Harju küla elanike mälestused 2.1 Talud ja nende elanikud 2.2 Mälestused Harju külast ja kogukonnast 2.3 Mälestused kodust ja perekonnast 2.4 Harju küla täna ja homme Kokkuvõte Kasutatud materjalid Lisad Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on „Tuled Harju külas”. Teema valisin sellepärast, et oma koduküla uurimine pakkus mulle huvi ja Harju küla ajalugu on vähe uuritud. Külas elab palju eakaid inimesi ja kui nende mälestusi üles ei kirjutata, siis kaovad need jäädavalt minevikku. Pealkirja valisin sellepärast, et töö käsitleb Harju küla ajalugu läbi kolme tule: äratustuli, sõjatuli ja kahjutuli. Töö eesmärk on saada teada ja talletada tänapäeva ja tulevaste sugupõlvede jaoks Harju küla inimeste vaimset ja kultuurilist pärimust ja ajalugu. Uurimistöö aluseks on kirjalikud allikad ja külainimeste suulised ning kirjalikud mälestused (ankeetküsitlused, vt Lisa 1), internetipõhised kirjalikud allikad, trükised - Hiiumaa koguteos Loodus Aeg Inimene, ajakirjad Hiiu, fotod internetist ja paberilt sisse skänneeritud fotod. Uurimistöös on kaks põhiosa: Harju küla ajalugu ja ankeetküsitluste põhjal kirjapandud mälestused. Uurimistöö alaosadeks jaotamine põhineb erinevatel ajastutel ja sündmustel. 1. Harju küla lugu Harju küla nime üleskirjutus pärineb 16. sajandi adramaade revisjonidest, täpsemalt 1564/1565. aastast Harieby nime all. Rootsi võimude aruanded aastaist 1576 – 1579 näitavad, et Harju küla põletati saare laastamise käigus teiste külade hulgas tatarlaste poolt maha. Kui De la Gardie'de järel suuruselt järgmisele maavaldajale Hiiumaal, Wachtmeistri suguvõsasast pärit, Hans Wachtmeistrile omistati 1578.
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava HIIU
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava HIIU MAAKONNA TEGEVUSKAVA /Hiiu maakond/ Hiiumaa on vähene va elanikkonnaga maakond. Hiiumaa 2020+ seab eesmärgiks peatada elanikkonna kiire 1 TEGEVUSTE PRIORITEETSUS vähenemise protsess prognoosides, et aastal 2020 elab saarel vähemalt 7500 inimest ning aastal 2030 hakkab TULENEVALT MAAKONNA elanikkond vähehaaval taas kasvama. Lisaks negatiivsele iibele toimub ulatuslik saarelt väljaränne, mis omakorda on ARENGUKAVAST tingitud vabade töökohtade vähesusest ja valikust. Viimase rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 8482. 2016. aastal oli Statistikaameti andmetel elanike arv 9348 ja Rahvastikuregistri andmetel 9550. (põhjendada, miks on maakonna jaoks http://hiiu.maavalitsus.ee/statistika üks tegevus prioriteetsem kui teine) Hiiu maakonna konkurentsivõime tugevdamise investeeringute tegevuskava (lühend: PKT) on koostatud lähtudes Hiiumaa arengustrateegias 2020+ ja selle lisas 1 (edaspidi: Hiiumaa 2020+) tehtud valikutest. http://hiiu.maavalitsus.ee/arengukavad-ja-uuringud Hiiumaa arengustrateegia 2020+ koostamisel on lähtutud Hiiumaa huvigruppide ettepanekutest ja saare kui terviku sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemustest. Hiiumaa arengustrateegia 2020+ lisana (lisa 1) on koostatud majanduse, ettevõtluse ja liikuvuse analüüs , millele tuginedes on Arengukogu teinud otsuse, millisesse valdkonda panustamine võimaldab luua kõige rohkem töökohti, et tagada saare jätkusuutlik areng. Lisandunud töökohtade arv on PKT meetme põhieesmärk. Teadmiseks, et Hiiumaa arengustrateegiale 2020+ on koostatud
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonna Transpordiuuring (2014)
    Hiiu maakonna transpordiuuring 2014 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Tööga seotud liikumised .......................................................................................... 4 2. Õpilaste liikumised .................................................................................................. 9 3. Regulaarsed liikumised ...........................................................................................12 4. Ühistranspordi vastavus liikumisvajadusele ...............................................................14 Lisa 1. Regulaarsete liikumiste maatriks 2 Sissejuhatus Transpordikasutus sõltub elanike liikumisvajadusest. Inimeste liikumised on enamasti eesmärgipärased olles seotud kindla ajaperioodiga, liikumise lähtekoha ja soovitud sihtkohaga. Liikumisviisi valikut mõjutab seejuures liikumiste vahemaa ja liikumisviisi kättesaadavus. Lühemate vahemaade puhul eelistatakse pigem jalgsi käimist ning jalgrattakasust. Eelkõige on lühemad liikumised asulatesisesed või kahe naaberasula vahel. Pikemate vahemaade läbimisel tekib vajadus motoriseeritud transpordi järele. Siinjuures on oluline roll ühistranspordil. Kuna just pikemate vahemaade läbimisel sõltutakse enam transpordisüsteemi optimaalsest toimimisest ja eelkõige bussiühenduse kättesaadavusest, keskendutakse antud töös eelkõige asulatevahelistele liikumistele. Ühistranspordi kasutatavust mõjutab enim selle teenuse kättesaadavus. Olulisimateks kriteeriumiteks
    [Show full text]