APRILL 2013 3 (94)

Huvikooli haldusalasse. Ettepanek oli: tasuta õpilastransport, kui iga omava- Raha on küsitud järgmiste projektide jaoks: Koolimaja Jätta Põhikooli I - III aste Emmastesse. litsus maksab juurde 5000 eurot aastas. algklasside põranda soojustamine – Hasartmängumak- Nõustuda restaureerimise kompetentsikeskuse loo- Kinnitati Emmaste valla arengukava 2004-2018 uues su Nõukogu; Tohvri hooldekodu vana maja lammutami- misega Hiiumaa Ametikooli kõrvale. redaktsioonis. ne – KIK; Koolimaja küttesüsteemi üleviimine maakütte- Oodata enne Kõpu kooli osas otsuse tegemist ma- Otsustati taotleda munitsipaalomandisse avalikult le – KIK; Lasteaia küttesüsteemi üleviimine maaküttele jandusanalüüsi Kärdlalt. kasutatavate teede: Emmaste-Ohari tee, Jäätrassi tee, – KIK Nõustuda kohatasu arveldamisega 45 eurot lapse Lasteaia tee ja Ranna tee alused ning neid teenindavad Käina valla ettepanekutele haridusküsimustes otsustati kohta kuus, samuti huvikooli kohatasu arveldami- maad; anda luba Kurisu külas asuva Rukismaa, Harju vastata järgmiselt: sega. külas asuva Ranna ja Jausa külas asuva Oja kinnistute Teha ettepanek luua Hiiumaa Gümnaasium Käinas- Nõustuda haridussüsteemi reformimisel saavutata- jagamiseks; kehtestada Jausa külas asuva Kalda kin- se. va võimaliku kokkuhoiu investeerimisega hariduse nistu detailplaneering; kinnitada Emmaste valla 2012 Teha ettepanek luua R. Tobiase nim. Hiiumaa Huvi- kvaliteeti. aastaaruande läbiviijaks vandeaudiitor Dana Mihelson; kool Käinasse. Nõustuda Hiiumaa Ametikooli toetamisega. teha teistele omavalitsustele ettepanek alustada ühiste- Huvikool peab looma õppekohti huvitatud koolide Mitte nõustuda gevuste osas läbirääkimisi. juures. tasuta õpilastranspordiga vastavalt Käina valla poolt Teha ettepanek viia kogu sporditegevus Hiiumaa tehtud ettepanekule. Pilvi Post

* Maksta valla eelarvest lapsehoiuteenuse toetust. * Hüvitada kutsehaigusest põhjustatud osalise töövõi- Maa-, ehitus- ja planeerimisküsimused. nistu elektripaigaldiste kasutamiseks. metusega tekkinud kahju. Otsustati: * Erastada vabad metsamaad: Harju külas asuvad Kirbu, * Suunata 1 isik osaliselt valla poolt finantseeritavale * Algatada detailplaneering Sõru külas asuvatel Mere- Kähu, Londi, Pagasi, Supa ja Ransi maaüksused. ööpäevaringsele hooldusele SA Hiiu Maakonna Hoolde- kalda, Mereääre ja Mereranna katastriüksusel. * Määrata teenindusmaa munitsipaalomandisse taot- keskus. * Kooskõlastada Tärkma külas asuvale Aasa kinnistule ja letavatele avalikult kasutatavatele teedele: Emmaste- Muud küsimused. Kitsa külas asuvale Lepaniidu kinnistule rajatava puur- Ohari tee, Jäätrassi tee, Lasteaia tee ja Ranna tee. Otsustati: kaevu asukoht ning väljastada projekteerimistingimu- * Kinnitada Jausa külas asuva Priimula, Harju külas asuva * Vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest isikud, sed. Ranna ja Kurisu külas asuva Rukismaa kinnistute jagami- kelle taotlus vabastamiseks oli põhjendatud. * Väljastada kirjalik nõusolek Tärkma külas asuvale Aasa sel tekkivate maaüksuste lähiaadressid ja sihtotstarbed. * Kinnitada arvestuslik kohamaksumus Emmaste valla kinnistule puurkaevu rajamiseks, Harju külas asuvale Sotsiaalküsimused. haridusasutustes. Kase kinnistule abihoone püstitamiseks, Harju külas Otsustati: * Kinnitada lapsehoiutoetuse suurus 2013 aastaks. asuvale Kuuli kinnistule puurkaevu rajamiseks, Pärna * Maksta toimetulekutoetust 12 taotlejale. * Kehtestada Emmaste Vallavalitsuse hallatavate asutus- külas asuvale Kipre kinnistule väliköögi püstitamiseks * Maksta lapsetoetust 6 taotlejale. te töötajate töötasustamise kord. ja Kitsa külas asuvale Lepaniidu kinnistule puurkaevu * Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 8 taotlejale. * Kinnitada M.Breveri nimelise hariduspreemia määra- rajamiseks. * Maksta juubelitoetust 2 isikule. mise komisjoni koosseis. * Väljastada projekteerimistingimused Emmaste külas * Maksta MTÜ-le Agapäeotsa Selts toetust lapsehoiutee- * Eraldada reservfondist raha Emmaste Põhikooli rahva- asuva Emmaste (Hiiu) F7 rikete vähendamise projektee- nuse osutamise eest. tantsijate sõidu toetamiseks Türki. rimiseks. * Seada hooldus kolmele puudega isikule, määrata hool- * Sulgeda ajutiselt kohalikud maanteed seoses teekatte * Väljastada kasutusluba Külaküla külas asuva Peetri kin- daja ja hooldajatoetus. kandevõime nõrgenemisega.

KODUVALD PUHTAKS. EMMASTE VALLAVALITSUSE MÄÄRUS Lumi on sulanud ja päike hakkab iga päevaga soojemalt paistma. Talve jooksul on Emmastes 08. aprillil 2013 nr 5 aga kogunenud teeäärtesse ning haljasaladele prahti ja sodi, mis just silma ei rõõ- musta. Kohalike maanteede ajutine sulgemine Kutsun kõiki vallakodanikke 1. – 10. maini aktiivselt osalema kevadistel koristustöö- del, et ühiste jõududega meie kodukoht puhtamaks ja kaunimaks muuta. Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 30 lõike 1, punktide 2 ja 3; Juhin teie tähelepanu Emmaste valla heakorra eeskirjale, mille kohaselt on iga isiku „Teeseaduse“ § 25 lõike 3, § 31 lõike 2, § 37 lõike 2, § 39, 40¹, 40². kohustuseks hoida puhtust ja heakorda. § 1. Seoses teekatte kandevõime nõrgenemisega sulgeda ajutiselt raskeveokitele kogumassiga üle 3,5 t Väljavõte Emmaste Vallavolikogu määrustest nr 9 17.04.1997.a ja nr 127.12.2002.a: liiklemiseks kõik Emmaste valla kruusakattega kohalikud maanteed ja avaliku kasutusega teed. III HEAKORRA EESKIRI § 2. Erandkorras lubada vedu korraldada taotleja sellekohase avalduse ja tagatiskirjaga taastada tema poolt 24. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, elamuühistute liikmed, eramute oma- tekitatud kahjustused, alusel. Tee seisukord fikseeritakse enne veo algust ja veo lõppedes vedude registree- nikud ja hoonete kasutajad: 24.4. on kohustatud sihipäraselt kasutama ja korras hoidma neile kuuluvad, eral- rimise lehel mõlema poole kinnitusega. datud või hooldamiseks kinnitatud territooriumid, pargid, haljasalad, hooned ja § 3. Vedude registreerimine toimub Emmaste valla hallatavas asutuses MA Emko, info [email protected], ehitised koos juurdekuuluvaga. mob. 5037656. Koristustööde edukaks laabumiseks pakub oma abi EMKO meeskond: teostame prügi äravedu ja abistame talve jooksul mahalangenud puude koristamisel. § 4. Avaldada teade teede ajutisest sulgemisest ajalehes Hiiu leht, Emmaste Valla lehes ja valla veebilehel. Teeme siis oma valla emadepäevaks korda! § 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Abi saamiseks võta ühendust telefonil 503 7656, Harri Hiis.

1 Emmaste Vallaleht

sutamine peab olema kõigile soovijatele vaba. Koolide efektiivsuse parandamise teed ja VALLAVANEMA VEERG Koolil on kõige tähtsam sisu ja seatud ees- meetodid: märgid. Iga kool, peab looma väärtusi, peab 1. Kooli juhtimine, kui avalik see on? Viimasel ajal on aktuaalseks teemaks muutu- taotlema enda ja oma õpilaste jaoks kõrgemaid 2. Mis on hindamise aluseks, kas need on kõi- nud haridus. Seda nii kõrghariduse-, gümnaa- sihte, alles siis suudab ta täita oma ülesannet. gile aru saadavad? siumi- kui ka põhihariduse tasandil. Liiguvad Oma sisu ja omapärast sisu vajab iga kool, sisu, 3. Kas õpilasi grupeeritakse võimete alusel jutud põhikooli III astme äraviimisest mõnede mis vastab paikkonna inimeste olemusele. Iga või mitte ? põhikoolide juurest. Agaramad viimise poolda- rahvas on teatava aja, teatava ümbruse ja veel 4. Kui palju on õpilaste vanemad seotud õp- jad näevad ja näitavad selles ka majanduslikku muude tegurite saadus. Need kõik tervikuna pimisega võitu, samas jättes märkimata, et see võit on iseloomustavad ta elu ja peavad iseloomusta- 5. Millised on suhted kooli ja kogukonna va- ainult nende võit, kaotajaks jääksid kõik teised: ma loomulikult ka kõiki ta eluavaldusi, mille hel? nii III astmest ilma jäänud kool, selle kooli pe- hulka kuulub ka kool. Ei tohi kooli struktuuriga manipuleerida, sest dagoogid ja ka kohalik kogukond. Kolmanda Oma koolile seame me kõik mitmesuguseid õpilased õpivad teatud ja neile omases ning astme äraviimine praeguste põhikoolide juu- kasvatuslikke ja hariduslikke nõudeid. Peatuks tuntud keskkonnas. Iga klassiruum on palju rest osutub selgelt Pyrrhose võiduks. Reaalselt kolmel, ka Põhiseadusest välja tulevatel, pea- enamat kui ainult õpetaja, isegi rohkemat kui tuleb kooliomanikul jätkata kulutusi nüüd juba misel nõudel. Kool olgu rahvuslik, kool olgu õpetaja ja õpilased. Klass on omaette kooslus, osaliselt pooltühja hoone ülalpidamiseks, sest loov ja kool olgu praktiline. mille omadusi ei saa taandada sinna kuuluva- ega hoone kulusid ju õpilased kaasa ei võta. Mida ma mõistan rahvusliku kooli all? Kool tele inimestele. Seal eksisteerib tööjaotus, töö Pigem lisanduvad kohalikule omavalitsusele olgu oma rahva kool, omapärane oma kool; korraldamise viis, ka tehnoloogia tase, mingil täiendavad kulud sealse kooli hariduskulutuste mitte võõrastel eeskujudel loodud, meie kul- määral ka võimustruktuur nii alt üles kui paral- katmisel, seda hoolimata, et riik maksab nen- tuuriruumile võõras, vaid just oma rahva loo- leelne ja kõige sellega segunevad ka veel suh- de õpilaste eest uuele koolile pearaha. Sellised vate kogemuste saadus. Siit tuleneb iseenesest tud inimeste vahel. hariduse ümberkorralduse tegelikud tagamaad järmine: koolil olgu oma rahvuslikud kohustu- Lõpetuseks tooks välja parlamendi spiikri tulenevad sellest, et meil jääb haridust nõudvat sed- st ta peab kavatama õpilasi rahvuslikult Ene Ergam öeldu: “Hariduse omandamine on ja vajavat inimressurssi aina vähemaks. Tundub, üldinimsuse vaimus. nagu mee korje mesilaste poolt, kes terve suve et liiga palju eksperimenteeritakse maaeluga, Kool olgu isetegevuslik: see tähendab sise- koguvad õielt õiele lennates õietolmu, niisuta- koondatakse eluks vajalikud ametkonnad maa- miselt vaba, iseseisev ja elurõõmus isik, väl- vad seda süljega, segavad meega ja paigutavad kondade keskustesse. Selle tulemusel on liig jakujunenud maailmavaatega ja julge, kindla kärjekannudesse talveks hoiule“. palju noori ja parimas sünnituseas inimesi Ees- elu- ja kultuuritahtega – see peab olema kooli Haridus on väärtus, see on raske töö, sa pead tist ja veel enam maapiirkondadest lahkunud. kõrgemaks sihiks oma õpilaste kasvatamisel ja seda tegema, aga pärast sa saad seda kasuta- Võb öelda, et Eestist lahkumine ei anna veel õpetamisel. Sest kõik mida õpilane ise teeb, ot- da, see ei too kohe sisse, aga see on väga tähtis täna sellist hukatuslikku mõju nagu praegu sib ja leiab, on tema oma; kõik muu ei ole mitte arusaam, et mis ja kus me saaksime teha nii, annavad inimkaotused kohalike omavalitsuste tema oma. et luua kallid töökohad ja et inimesed, kes seal tasandil. Ükskõik kas lahkumise põhjusteks on Õpilaste isetegemine loob töörõõmu, loob töötavad saaksid ka paremat palka.” Tallinna linna poolt pakutavad transpordisoo- elu, toob liikumist, loob huvi. Isetegemises dustused või muud maa-elu pärssivad otsused. kasvavad teovõimsad, töörõõmsad ja sisemi- Tiit Peedu Kõige selle taustal on ära unustatud see, mis selt vabad isikud, kes võivad luua uusi väärtusi. Vallavanem siis on kool, koolist saadav/ antav haridus ja Isetegemine loob loob isiksusi ja vähendab olu- selle eesmärk? liselt halle massiniimesi. Seega isetegevuslik Õigus haridusele on põhiõigus, mis on kool annab väärtusi loova hariduse. äramärkimist leidnud inimõiguste ülddek- Rahvuslik ja isetegevuslik kool on kool, kes Kui ometi... laratsiooni 26 artikli lõikes 2, ning Euroopa ei võõruta õpilasi ära oma rahvast, maast ja Kui ometi kõik nii ükskõik ei oleks inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni kodust ja on kool, kes kasvatab iseseisvaid ning nii hallid on eksija teed. esimese lisaprotokolli artiklis 2. isetegevaid kultuuritahtega isikuid. Kui ometi kõik nii ükskõik ei oleks Eest Vabariigi Põhiseaduse § 37 on sätesta- Kool olgu, või õigem õelda , koolist saadu ja hingetiivad nii kütkes poleks tud igaühe õigus haridusele, sellega seondu- olgu praktiline. Kool ei pea mitte kasvatama kesk janu, kus lõppend kõik weed. vad riigi toetuskohustused, vanemate õigus ebapraktilisi ja eluvõõraid isikuid. Võib juhtuda, määrata lastele antava hariduse sisu jne. Selle et kooli lõpetajad on küll rahvuslikud ja isete- O, eksijad eneses meresid loowad, paragrahvi kõige suuremaks sätestatud õigu- gevuslikud, kuid ometi ei oska nad kohaneda hall janu on eksija sees. seks on: õigus omandada haridust. Haridus on tegeliku elu nõuetega, nad ei oska rakendada O, eksijad eneses meresid loowad, protsess, millel on kaks funktsiooni: 1. Anda õigel ajal ja õiges kohas oma jõudu ja energiat kõik mered siis eneses tühjaks joowad edasi teadmisi ja arendada õpetatavat intel- õigesse töösse,õigetesse eesmärkidesse. Neil ja kõrbe on ikkagi ees. lektuaalselt; 2. Antakse õppijatele edasi oma pole praktilist elutunnet, ellusuhtumist, nad uskumusi, kultuuri ja muid väärtusi. Seetõttu ripuksid nagu õhus, hoolimata oma saadud Ja edasi siisgi weel sammud läewad, ongi haridus kahesuguse iseloomuga. Ühelt koolitarkustest. hall janu, see edasi aab. poolt on tegemist igaühe õigusega saada tead- Eesti riigil ja Eesti rahval on vaja selliseid Ja edasi siisgi weel sammud läewad, misi, ilma milleta ei ole võimalik edukalt toime kodanikke, kes oskavad tegelikus ja praktilises ja mõtted õndsaid oasesid näewad, tulla, teiselt poolt on igaühel õigus saada tasa- end tulemusrikkalt teostada ja läbi lüüa; sel- et kõrbe kord otsa weel saab. kaalustatud haridus, ilma et oleks ohustatud liseid isikuid kes ei ole mitte ainult unistajad, tema maailmavaated ja uskumused. Teadmis- vaid ka tegutsejad ükskõik mis alal, kes ar- E. Enno te omandamist ei ole põhimõtteliselt lubatud mastavad tööd, olgu see töö kas kehaline või kitsendada ükskõik millise hariduse andmise vaimne. astmel. Olemasolevate õppimisvõimaluste ka-

2 Emmaste Vallaleht Emmaste Vallaleht

Neljapäeval, 11. aprillil külastas meie kooli Teadusbuss. 45 minuti pikkuse teadusteatri- etenduse jooksul nägime, kuivõrd põnev on füüsika ja teadusmaailm. Etendus algas ja lõppes laste rõõmuks pau- guga. Õhupall täideti heeliumi ja vesinikuga ning süüdati, misjärel see pauguga puruks lendas. Eriti hea ajastus selle korraldamiseks oli etenduse lõpetamisel, sest täpselt samal hetkel saabus KEAT projekti raames kooli Päästeameti vanemspetsialist. Võite ette kujutada kui üllatu- nud näoga ta oli, kui pauku kuulis. Lisaks sellele demonstreeriti katsete abil, et füüsilised kehad paisuvad kuuma käes ja tõm- buvad külmas kokku, uurisime, mis toime on mikrolaineahjul ja mida sinna sisse panna ei tohiks, kuidas juhitakse elektrit ja palju muud. Ülevaate toimunust saab kooli kodulehe www. emmaste.edu.ee galeriis asuvate piltide abil.

Hergo Tasuja Pildil üritab Taaniel Remmelg metalltoru kokku suruda, et magnet sealt välja ei kukuks.

esitati kehalise kasvatuse õpetajatele liikumis- teinud midagi, 24h; puude saagimine veelom- päevikud, mida 7 päeva jooksul hoolsasti täi- bis. Eestis tähistati südamenädalat tänavu 21. deti. Oluline oli endale teadvustada, kui palju Kiitus kõigile, kes südamenädalast osa võtsid korda ja sarnaselt viimasele paarile aastale me igapäevaselt liigume ja kas seda on vähe või ja/või sellele kaasa aitasid. On selge, et eel- keskenduti ka seekord liikumisele. Südamenä- piisavalt. kõige võitis sellest nädalast meie endi tervis. dalast, mis kalendris seisab real 15.-21. aprill, Parimad palad liikumispäevikutest: lehtede Sportlikku kevade jätku! võttis osa ka Emmaste põhikool. ja lume alt risu riisumine; vahetundides mööda Esmaspäeval valmistasime tervislikke toitu- koolimaja lidumine; jalutasin vist 10 ringi Em- Hergo Tasuja sid. On oluline mõelda, mida me sööme ja kas mastele peale; 5 ringi ümber koolimaja; käisin Emmaste kooli kehalise kasvatuse õpetaja see, mida me sööme, on meie organismile ikka puid toomas ja jooksin paar ringi ümber maja; kasulik. Selgus, et vitamiinirikka toidu saab õues mängimine 6h; õues mängimine 8h; pü- üsna hõlpsalt valmis. Pildid toimunust leiad hapäeva jalutuskäik, kokku 20km; laupäev- ei Stiilseim liikumispäevik, Margareeta Käär I klass kooli kodulehe galeriist. Teisipäeval viisime läbi südame- ja tervise- teemalise viktoriini. 1.-3. klassi seas kogusid 11 punkti 14st Annabel Nigu ja Lisanna Pruul, nei- le vaid poole punktiga jäi alla duo Aveliin Post ja Anne-Mai Ugam. 4.-6. klassi õpilastest oli nupukaim Liisi Kajo, kes kogus 9 punkti 11st. Vaid punkti vähem tee- nisid Debora Saarnak, Kristel Kesküla ja Regina Rand. 7.-9. klassi õpilaste hulgas ei olnud vas- taseid Annaliisa Postile ja Adeele Vesingile, kes leidsid vastuse kõigile küsimustele. Kolmapäeval algas tervisliku toidu fotovõist- lus. Selleks tuli teha pilt tervislikust toidust. Publiku lemmikuks Facebookis toimunud hää- letuse põhjal osutus foto “Isetehtud jogurt ning gravitatsiooni tõttu uppunud koduaia mustad sõstrad ehk Le Yogurt und Unicorn Blood.” Auto- riks Annaliisa Post. Žürii südame võitis foto ise tehtud kohukesest, mille puhul pälvis lisatun- nustuse ka selle retsept. Autor Riste Sofie Käär. Neljapäeval osalesid kõik õpilased kehalise kasvatuse tunni raames matkamängul. Lisaks

3 Emmaste Vallaleht

lapsetoetust saav laps, kui perekonna keskmi- valla- või linnavalitsus. VAJADUSPÕHINE ne kuine netosissetulek on taotluse esitamise Toetuse taotleja (ehk isik, kellele makstakse PERETOETUS kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel Mis on vajaduspõhine peretoetus? Vajaduspõhist peretoetust on õigus lapsetoetust), esitab vajaduspõhise peretoetu- Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida taotleda isikul, kellele makstakse riiklike se saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Pe- tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle sissetulekupiiri elavatele lastega perekonda- rekonna kohta saab esitada ainult ühe taotluse halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab. dele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja vajaduspõhise peretoetuse saamiseks. Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. See- vahenditest. arvata perekonna sissetulekute hulka: juures peavad lapsed vastama vajaduspõhise Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse 1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale peretoetuse saamise tingimustele (st olema saamiseks on võimalik esitada alates 1. isikule, perekonnale või selle liikmetele maks- lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul. juunist 2013. Toetust hakatakse välja tud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; Otsuse toetuse määramise kohta teeb val- maksma alates 1. juulist 2013. 2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste sea- la- või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, mää- duse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus ramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoole- puudega vanema toetus; makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal kande seadus. 3. riigi tagatisel antud õppelaenu; avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele 4. tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alu- NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpeta- on vajaduspõhise peretoetuse sissetule- sel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja maju- nud 16-aastane laps, võib taotuse esitamise kupiir 2013. aastal perekonna esimesele tustoetust; korral septembrikuus otsuse tegemine võtta liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale 5. õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kauem aega, sest eelnevalt on vaja saada and- vähemalt 14-aastasele perekonnaliikme- makstud vajaduspõhist õppetoetust; med lapse õppimise jätkamise ning sellega le on vajaduspõhise peretoetuse sisse- 6. riiklike peretoetuste seaduse alusel maks- seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta. tulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla tavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 euro) ula- Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks kuus. tuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse esitatakse avaldus, milles märgitakse ära pere- Vajaduspõhise peretoetuse suurus on kohta; konnaliikmete nimed ja nende isikukoodid või alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpu- 7. vajaduspõhist peretoetust sünniajad. Avaldusele tuleb lisada dokumen- ni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetuleku- did, mis tõendavad perekonnaliikmete aval- 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega test arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui duse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud perele. see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sisse- netosissetulekut ja makstud elatise suurust. tulekupiiri, on perel õigus saada vajaduspõhist Kellel on õigus vajaduspõhisele pere- peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu Liia Rull toetusele? jooksul. sotsiaalnõunik Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähe- Kuhu pöörduda? malt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab

vutingimusi tundis ta hästi ja püüdis mullegi MARIE BREVERILE õpetada. Imetlesime Aimiga MÕELDES - 2008 .a.kevad tema aias sageli kevadest sügiseni leiduvaid õisi. Emmaste pargi olukord oli talle väga süda- melähedane. Tema initsiatiivil võeti see loodus- Meid ühendas Marie Breveriga huvi looduse kaitse alla 1960-ndail aastail. Samuti jälgis ta ja lillede vastu. Tema lemmi-kuteks olid nart- jugapuude olukorda ja tiigi saarel kasvav-aid sissid (ta ajatas neid kevadeti ka kooli jaoks), täidisõielisi nartsisse. Oli nördinud, kui keegi hüatsindid (oli Eesti Vabariigi ajal neid alati sealt neid välja kaevas (vajavad kasvamiseks välismaalt ajatamiseks tellinud) ,roosid ja gla- ja õitsemiseks väga niisket pinnast) ja võhiklik- dioolid. Metsalilledest meeldisid talle enim kusest hävitas. Pargis kasvavaid saari nimetas maikellukesed. Need kasvasid tal oma aias. Seal ta parasiitpuudeks. Maastikuarhitekt ei olevat kasvas alati ka üks metsmaasikataim. neid kunagi sinna planeerinud. Kuuluvat hä- Varasem kooli iluaia kujundus oli aastaid vitamisele! Metsaandidest maitsesid talle ka Marie Breveri hool ja töö. Ta tutvustas mulle mustikad. Tema ütluse järgi kõige mahedama vihikuid, milles olid skeemid lillepeenardel kas- happega marjad. Puravikke pidime talle met- vavatest sortidest koos hinnanguga värvide ja sast tooma puhastamata. Nendega tegelemine vormide õnnestumisest antud aastal. Dekora- pakkus talle naudingut. tiivtaimede seemneid sai ta välismaal elavatelt Tema poolt tellitud ajakirjast “Zvetovodstvo” sõpradelt-õpilastelt kleebituna kirja sees. Nii leidsime artikli idahüatsintidest. Nimelt oli näiteks jõudis sel moel kohale kooli ees ilutse- keegi lillesõber unustanud sügisel 20 hüatsin- nud kaunis riitsinus. Taimede hingeelu ja kas- disibulat mulda panemata. Järeldus: tal oli neid

4 Emmaste Vallaleht palju. Saatsin kirja ja sain positiivse vastuse. Nii M. Breveri nimelise isiksusega eeskujuks praegustele hariduspõllu algas lillesibulate tellimise saaga, mis kestab kündjatele. Tänu laureaatidele teame, et üks käesoleva ajani. Olen Marie Breverile selle idee hariduspreemia koolijuhi lauasahtlitest peab olema alati töö- eest väga tänulik. Hobiaednik G. I. Matronin üleandmine riistade jaoks. See tähendab juhi oskust olla Krasnodarist saatis meile mitmevärvilisi täidi- universaalne, tänapäeval nimetatakse seda sõielisi hüatsinte (nägime neid esmakordselt!), 10.04.2013 toimus Emmaste noortekeskuses delegeerimisoskuseks. Appi, kui raske see on! kurdlehiseid lumikellukesi, nartsisse, krookusi kauaaegse Emmaste kooli direktori Marie Bre- Mõnikord on lagunemistunne. Kuidas küll lan- ja kobarhüatsinte. Tellijaiks enamus Emmaste veri 115. sünniaastapäeva tähistamine, mille getada õigeid otsuseid? Meenub lugu ühest kooli õpetajaid mitme aasta vältel. Järgnesid raames anti välja ka selleaastane M.Breveri eakast professorist… Üliõpilased küsisid talt, rooside muretsemised Lahmuse sovhoosist, nimeline hariduspreemia. kuidas saada nii targaks. Professor vastas, et sibullillede hankimine A. Adojaanilt Jõgevalt, Praegune Emmaste kooli direktor luges ette ÕIGED VASTUSED. Üliõpilased küsisid, kuidas sõit Lätimaale suure koguse nartsisside toomi- enda kirja Marie Breverile, keda ta ise pole ku- te suudate teha alati õigeid otsuseid. Professor seks. Tegime koos Aimiga kokkuvõtteid ja istu- nagi näinud, kuid temast palju kuulnud. vastas, VALED OTSUSED. Halb kogemus on pa- tusmaterjalide jaotamist. Oli küllaga meeldivat Väikese kontserdi esitasid Emmaste kooli rim kogemus. tegevust. õpilased. Seejärel kuulutas vallavanem Tiit Pee- Laureaatidelt oleme õppinud ka eluteatris Olen “Aiasõbra” püsiklient firma loomise al- du välja selle aasta laureaadi. õiget rolli valima ja oma rolli, neid on meil te- gusest, lisandunud on Eesti parim sibullillede 2013.aastal pälvis M.Breveri nimelise pree- gelikult palju, väärikalt kandma. tundja ja kollektsionäär Sulev Savisaar, Bakker, mia PIISA-ILMI RIISENBERG, kauaaegne Teie väärtuste edasikandjad on õpetanud Läti suurmeister Janis Rukšans, Leedu kollekt- Emmaste kooli matemaatikaõpetaja, õppeala- matemaatilise täpsusega mõtlema, aga ka sionäär Leonid Bondarenko jne. Ka Inglismaa juhataja ja lilleringi juhendaja. alati vormis olema. Eelmise õhtu jalgrattalt lumeroosikuninganna Helen Ballard on meile Oma õpetajale laulsid tema õpilased, Em- kukkumise traumat reetis ainult hommikune taimi saatnud. Arvan, et olen suutnud Marie maste kooli endised ja praegused õpetajad. bussile tulemine. Tegelikult ei reetnud seegi, ta Breveri äratatud lillehuvi paljudele nakatada Preemiasaanu 2008.a. kirjutatud veel avalda- ise rääkis, mis juhtus. Kui poleks oma kõrvaga või pisut äratada. Natuke sellest on kaasa ai- mata mälestused Marie Breverist luges ette kuulnud, poleks uskunud. Milline vitaalsus pei- danud presidendi kampaania “Kodu kauniks” Aimi Pruul. tub ühes inimeses! osalenute aiakujunduses. Mitmed võitjad on Lavanurgale kogunes suur hulk lilli Piisa Rii- Ja lilled, lilled peavad Emmastes õitsema. olnud koolist. senbergile, kuid need viisid Tiit Peedu ja valla Aga seemnetele tuleb juba sügisel mõelda. Koolis juhendan ringi “Lilled koduaias” va- volikogu esimees Merike Kallas talle koju, sest Taimi tuleb tunda. Milline neist on parim õnne- helduva eduga. Loodus-ja lillehuvi peab elama! tervislikel põhjustel ei saanud auhinnasaaja ise seerumisse? Oli, kellelt õppida. kohal viibida. Ja laureaat peab laulda oskama. Seda nad Kooliümbruse kujundus on muutunud kaas- Eelnevatel aastatel on preemia saanud Kaul oskavad suurepäraselt. Muusika teeb rinna aegseks Kalev Kotkase initsiatiivil, kujundus Kikas, Sende Lipu, Ilme Naurits, Meida Koppel rõõmsaks, selliste inimeste keskel on hea töö- ja teostus Taavi Tuulik. Kujunduselementideks ja Aivi Maandi. tada ja õppida. on ka Marie Breveri lemmikud: nartsiss, roos, Õpilased esitavad tänase kuuenda laureaadi hüatsint. Minu aiast on pärit valged ja roosad M.Kallas auks Teie luulet ja Teie lemmikluulet Marie Un- täidisõielised sirelid, punane õunapuu, jaapani Emmaste valla haridus- ja deri ning Emmaste koolilaste sulest. Kõiki neid ülased, krookused,elulõngad, igihaljad, õnne- kultuurikomisjoni esimees luuletusi ühendab MÄRKAMISOSKUS ja igatsus. heinad ja maja ees kasvavad erinevad nartsissi- Ühel võrratul päikeseloojangu õhtul helistas sordid, kurdlehised lumikellukesed, kirgaslilled, Emmastes õpetajana töötanud hr. Heino Noor kopsurohud, sügisastrid, hiidlaugud, puškii- Tartust. Kirjeldasin talle päikeseloojangulist niad, sügislilled, priimulad ja kukeharjad. Kiri Marie Breverile Emmastet. Ta lausus kuldse tõe, mida võib kok- Aastakümneid lillede propageerimise ja telli- ku võtta nii: on väga oluline, et pedagoog mär- misega tegelemine on pakkunud mulle rõõmu. 10. aprill 2013 kab enda ümber poeesiat, järelikult märkab ka Iluaiandus- see on suur sõltuvus. inimhinge. Aastaid korraldasime ka nartsissinäitusi koo- Tere hommikust! Eks meie, pedagoogid, olemegi ju inimhin- lis, kuni suur külm enamuse liike hävitas. Kell on 7.00. Emmaste koolimaja on veel geinsenerid. Pedagoogika on kõige keerulisem Lisaks kirjatarkuse edendamisele väärib inimtühi. Kevadöö on vahtramahla jääks kül- täppisteadus, kus katsetada pole võimalik. Ja tähelepanu ka Marie Breveri iluaianduslik pä- mutanud, aga noorukesed lumikellukesed on seepärast on nii hea, et on eeskujusid, kellelt rand. Hea on seda meenutada tema juubelil- vastu pidanud. Taevas punetab. Üldse on viima- õppida. Õppida elukestvalt oma õpetajatelt ja 110. sünniaasta-päeval. sel ajal päikesetõusud hullult ilusad, valusalt õpilastelt ning olla homme kogenum kui täna. ilusad. Lumi ei taha ära sulada. Tegelikult ongi Ja laste silmad koolis peavad särama. Sära- Piisa Ilmi Riisenberg parem, et kevad viivitab tulekuga, hariduspõl- vad ka! Selle nimel tasub olla pedagoog. lul on kargus viljastavam. Armas Marie Brever, pean hakkama kirja Ei tea, milline oli kevad 115 aastat tagasi 7. lõpetama, sest esimesed lapsed on koolimajja aprillil, kui Teie sündisite. Aasta tagasi õitsesid jõudnud. On kosta arvutimängu piikse. Varsti sinililled. Täna õitsevad kooliaias lumikelluke- tulevad pedagoogid ja koolibuss lastega. Loo- sed. detavasti tuleb kirgastav päev. Emmastes antakse täna üle kuues haridus- preemia. Teie nimeline. Armastame ja hoiame Uue kohtumiseni tähtede taga mõttesillal. neid väärtusi, mida Teie hariduses oluliseks Teie Emmaste koolipere nimel pidasite. Nii nagu Teie, on ka kõik laureaadid oma Ruti Nõmm

5 Emmaste Vallaleht

VI osa

EMMASTE KOGUKOND 19. SAJANDI LÕPUS Merje Kikas

4. Vallakohus.

Vallakohus oli alama astme seisuslik kohtuorgan, mille võim ulatus vaid antud valla territooriumil elavate ta- lupojaseisusest inimeste üle. Vallakohtu pädevuses olid talupoegade tsiviilhagid ja väiksemad politseiasjad, abielu- ja pärandusasjad ning hoolekandeküsimused, testamentide ja talupoegade omavaheliste lepingute kinnitamine ning oma otsuste täitmine. Vallakohtu otsuse peale võis edasi kaevata kihelkonnakohtusse. Vii- masel oli kohustus kontrollida vallakohtu tegevust ja teha ettekirjutusi puuduste kohta selle töös. Nii nagu mujalgi Eestis, polnud ka Hiiumaa valdadel esialgu spetsiaalselt selleks ehitatud valla- või kohtuma- ju. Algselt tegutseti mõnes mõisa- või taluhoones, sageli ka vallakooli majas. Näiteks pidas Keina vallakohus algusaastatel oma kohtupäevi erinevates paikades; 1867. aastal Keina köstri majas, Selja külas Hans Liwoki (kohtu abimees) ja Mihkel Rosi (peakohtumees) peres ning Keina teomajas. Täna Käina vallamajana, esialgu kohtu-ja vallamajana kasutatud maakividest hoone ehitati 1895. aastal. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tegutses Emmaste vallakohus kunagise mõisa omaniku krahv de la Gardie poolt aastatel 1860-1861 külla ehitada lastud kivist vallakooli hoones. 1878. aastal kolis kool Met- salaukalt uude koolimajja. Metsalauka koolimajast sai Emmaste vallamaja. Väga tõenäoline, et ka enne 1878. aastat töötas Emmaste vallakohus Metsalauka koolimajas, sest vallakohtu protokollides on 1875. aastal, nii nagu ka kõigil järgmistel aastatel, märgitud toimumiskohaks Emmaste. Nagu eespool märgitud kuulusid vallakohtu koosseisu peakohtumees, kaks kaasistujat ehk kõrwasmeest ja vajadusel kaks asenduskohtunikku ehk järjemeest. Emmaste vallakohtu liikmed olid: 1873 –1875 peakohtumees Ado Saar kaasistujad Johan Söel (Sööl) ja Niggolas Lippo (Lipu) 1876-1878 peakohtumees Mihkel Wismus kaasistujad Mihkel Wahtras ja Mihkel Jesmin 1879-1881 peakohtumees Mihkel Wäljas kaasistujad Hans Rand ja Hindrik Saddul 1882-1884 peakohtumees Johan Kastein kaasistujad Jürri Hõispuu (Õispuu) ja Ado Takis Antud nimekiri pakub ehk äratundmisrõõmu praegustele Emmaste elanikele, kellele need perekonnanimed on tuttavad. Vallakohtu korralised istungid toimusid Emmastes kaks korda kuus. Sellele lisandusid erakorralised kohtuis- tungid, mille läbiviijateks võisid olla ka vallatalitaja või mõisavalitseja. Sellised erakorralised kokkutulemised olid tingitud kas mõne vallaelanikuga toimunud õnnetusest või suuremast kuriteost. Vallakohus oli sellistel puhkudel ülekuulaja rollis ja tunnistajate ütlused saadeti edasi Saare-Läänemaa kreisikohtule. Näiteks toimus Emmaste vallakohtu erakorraline kohtuistung 28. septembril 1878. aastal, kui leiti surnuna mõisa viinavabriku viinapõletaja Johan Sein, kes oli püssirohuga pauku teinud. Erakorraline oli vallakohtu istung ka 14. jaanua- ril 1880. aastal, mil Emmaste vallavanem Leisberg kuulas üle Jürri Koori, kes kogemata oli koduõuel maha lasknud oma 16-aastase õe Ingel Koori. 26. detsembril 1881 küsitlesid Emmaste vallavanem P. Seppel ja mõi- savalitseja W. Blum mehi, kes olid leidnud Sõru rannast paadist kaks uppunud meest. Tunnistusi kreisikohtu jaoks oli vaja selleks, et tõestada hukkunu mittevägivaldset surma ja saada kreisikohtuniku käest matmisluba. Selliste kiirete asjadega ei saanud oodata järgmise korralise kohtupäevani.

Järgneb…….

6 Emmaste Vallaleht LAAGRISSE !!! Peagi käes on koolivaheaeg ja aeg mõelda laste suvisele puhkusele. Meie valla lastega peredele on eraldatud 6 soodustuusikut Urumarja Noortelaagrisse. Laager asub Pärnumaal Tori vallas Pärnu jõe kaldal. Laagrisse on oodatud 7-12.a. lapsed. Meie laagrivahetus kestab 14.juulist - 21.juulini. Soovijatel reg. L. Rullile hiljemalt 31.maiks telef. 462 2441 või 5669 4160

E LAUL ST UL 3. mail Emadepäeva jooks A IN M D M kell 18.30 11. mail Emmaste noortekeskuse juures. E on kõik oodatud kontserdile Registreerimine algusega 11.30. Lastejooksude- EMMASTE ga alustame 12.00. 5km ja 10km jooksude start orienteeruvalt 13.00. 5km rada kulgeb enamasti LAULULIND pehmel maastikul. mis toimub kooli saalis.

Võistlusklassid: 1 – 2 aastased 3 – 4 aastased Aprilli lõpust juuni alguseni toimub 5 – 6 aastased SIGALA LAMMUTAMINE 1. – 3. klass (poistele ja tüdrukutele eraldi arvestus) Lammutamise käigus tekkivat puitmaterjali 4. – 6. klass (poisid 5km, tüdrukud u 2,5km) (aknaraamid, ukselengid, tuulutuskastid jne) on 7. – 9. klass (poisid 10km, tüdrukud 5km) võimalik soovijatel eelneval kokkuleppel tasuta 10. – 12. klass (poisid 10km, tüdrukud 5km) ära viia. Naised 5km Huvi korral helistada telefonil 5662 0114 Mehed 10km Lammutustöid teostab Remor OÜ Nautilus (5km ilma ajavõtuta) Vabandame piirkonna elanike ees lammutustöö- Emad de käigus tekkiva müra pärast. Vanaemad KÕIKIDE JOOKSUDE PAREMAID AUTASUSTATAKSE DIPLOMI JA MEDALIGA, LISAKS PALJU LOOSIAUHINDU. AVATUD Kohapeal avatud ka kohvik. E-N 11.00—18.00 Tule jookse end enne Hiiumaa maratoni soojaks. R-L 11.00—22.00 P - SULETUD Lisainfo telefonil 5690 7738 (Jaana Üksik) Iga päev uus lõunamenüü! Peo- ja sünnipäevalauad, peielauad. Reserveerimine ja info kohapeal või 518 2211

7 Emmaste Vallaleht

Su jalg ei astu enam armsaid radu, ei ava käsi koduväravat....

IRENE TAKIS 11.07.1914 – 06.04.2013 Külama Selja küla Laupäeval, 18. mail kell 9.00 – 14.00 Siiras kaastunne lähedastele Emmaste keskuses Õnnitleme aprilli- ja maikuu EMMASTE KEVADLAAT sünnipäevalapsi! Müügil taimed, käsitöö ja muu omatoodang, Eakad sünnipäevalapsed linnud-loomad, liha- ja vorstitooted 89 09.04 – Neidi Kastein 15.04 – Meeta Saar ja palju muud! 88 10.04 – Ella Božko Kohal Juuli ja Maali oma laadavankriga! 87 24.05 – Heini-Katarine Salumäe Igal täistunnil kultuuriprogramm! 86 17.04 – Helju Jõesaar (vaata täpsemalt www.emmaste.ee, sündmused) 29.04 – Enda Peetrimägi 30.05 – Manja Kudu LAADALOTERII - IGA LOOS VÕIDAB! 84 11.04 – Vilma Kobli Müügikohtade info ja registreerimine:Heli Üksik, 83 08.04 – Elmar Kurba tel. 462 2444 või [email protected] 27.05 – Kanni Jeremejeva 82 11.04 – Ella Paljas

Juubilarid 85 12.05 – Kulla Vanaselja 80 12.04 – Milone Ugam T E A D E EELK Emmaste 11.05 – Elje Vaim MÜÜA ENDINE POEHOONE koguduse kasutatud riiete annetusmüük 75 30.04 – Peeter Leisberg EMMASTES. Leisus avatud alates 27.05 – Valja-Imanta Tänavsuu maikuust Täiendav info esmaspäeviti ja 31.05 – Endel Rõmmel telefonil:5244795, kolmapäeviti kella 70 22.05 – Mati Säde 16.00 - 18.00 65 06.04 – Vello Maripuu Liivi 22.04 – Toomas Ala 10.05 – Haldor Mänd 60 16.05 – Koidu Viilukas HIIUMAA TÜ KAUPLUSTE 30.05 – Nils Oscar Hugo Salomonsson SUVISED 55 01.04 – Paavo Korjakov LAHTIOLEKUAJAD 06.04 – Helve Sööl 08.04 – Lii Vähejaus 10.04 – Talvi Sarv HIIU KONSUM I korrus E-R 7.30-22.00, L-P 9.00-22.00 11.04 – Emil Ader II korrus E-P 9.00-20.00 16.04 – Linda Pomerants TORMI KONSUM E-P 9.00-22.00 19.05 – Mare Kuslap KÄINA KONSUM E-P 9.00-22.00 19.05 – Kaja Kikas EMMASTE A ja O E-L 9.00-20.00 P 9.00-18.00 50 03.04 – Pilvi Post KÕRGESSAARE A ja O E-L 10.00-20.00, P 10.00-18.00 04.04 – Moonika Onno A ja O E-L 10.00-19.00, P 10.00-16.00 13.05 – Peep Arro SUUREMÕISA A ja O E-L 10.00-19.00, P 10.00-16.00

Emmaste Vallaleht. Väljaandja Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsus [email protected] Toimetaja ja küljendaja Heli Üksik [email protected]

8