DOCSLIB.ORG

EMMASTE VALLAVALITSUSE MÄÄRUS Lumi on Sulanud Ja Päike Hakkab Iga Päevaga Soojemalt Paistma

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EMMASTE VALLAVALITSUSE MÄÄRUS Lumi on Sulanud Ja Päike Hakkab Iga Päevaga Soojemalt Paistma APRILL 2013 3 (94) Huvikooli haldusalasse. Ettepanek oli: tasuta õpilastransport, kui iga omava- Raha on küsitud järgmiste projektide jaoks: Koolimaja Jätta Emmaste Põhikooli I - III aste Emmastesse. litsus maksab juurde 5000 eurot aastas. algklasside põranda soojustamine – Hasartmängumak- Nõustuda restaureerimise kompetentsikeskuse loo- Kinnitati Emmaste valla arengukava 2004-2018 uues su Nõukogu; Tohvri hooldekodu vana maja lammutami- misega Hiiumaa Ametikooli kõrvale. redaktsioonis. ne – KIK; Koolimaja küttesüsteemi üleviimine maakütte- Oodata enne Kõpu kooli osas otsuse tegemist ma- Otsustati taotleda munitsipaalomandisse avalikult le – KIK; Lasteaia küttesüsteemi üleviimine maaküttele jandusanalüüsi Kärdlalt. kasutatavate teede: Emmaste-Ohari tee, Jäätrassi tee, – KIK Nõustuda kohatasu arveldamisega 45 eurot lapse Lasteaia tee ja Ranna tee alused ning neid teenindavad Käina valla ettepanekutele haridusküsimustes otsustati kohta kuus, samuti huvikooli kohatasu arveldami- maad; anda luba Kurisu külas asuva Rukismaa, Harju vastata järgmiselt: sega. külas asuva Ranna ja Jausa külas asuva Oja kinnistute Teha ettepanek luua Hiiumaa Gümnaasium Käinas- Nõustuda haridussüsteemi reformimisel saavutata- jagamiseks; kehtestada Jausa külas asuva Kalda kin- se. va võimaliku kokkuhoiu investeerimisega hariduse nistu detailplaneering; kinnitada Emmaste valla 2012 Teha ettepanek luua R. Tobiase nim. Hiiumaa Huvi- kvaliteeti. aastaaruande läbiviijaks vandeaudiitor Dana Mihelson; kool Käinasse. Nõustuda Hiiumaa Ametikooli toetamisega. teha teistele omavalitsustele ettepanek alustada ühiste- Huvikool peab looma õppekohti huvitatud koolide Mitte nõustuda gevuste osas läbirääkimisi. juures. tasuta õpilastranspordiga vastavalt Käina valla poolt Teha ettepanek viia kogu sporditegevus Hiiumaa tehtud ettepanekule. Pilvi Post * Maksta valla eelarvest lapsehoiuteenuse toetust. * Hüvitada kutsehaigusest põhjustatud osalise töövõi- Maa-, ehitus- ja planeerimisküsimused. nistu elektripaigaldiste kasutamiseks. metusega tekkinud kahju. Otsustati: * Erastada vabad metsamaad: Harju külas asuvad Kirbu, * Suunata 1 isik osaliselt valla poolt finantseeritavale * Algatada detailplaneering Sõru külas asuvatel Mere- Kähu, Londi, Pagasi, Supa ja Ransi maaüksused. ööpäevaringsele hooldusele SA Hiiu Maakonna Hoolde- kalda, Mereääre ja Mereranna katastriüksusel. * Määrata teenindusmaa munitsipaalomandisse taot- keskus. * Kooskõlastada Tärkma külas asuvale Aasa kinnistule ja letavatele avalikult kasutatavatele teedele: Emmaste- Muud küsimused. Kitsa külas asuvale Lepaniidu kinnistule rajatava puur- Ohari tee, Jäätrassi tee, Lasteaia tee ja Ranna tee. Otsustati: kaevu asukoht ning väljastada projekteerimistingimu- * Kinnitada Jausa külas asuva Priimula, Harju külas asuva * Vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest isikud, sed. Ranna ja Kurisu külas asuva Rukismaa kinnistute jagami- kelle taotlus vabastamiseks oli põhjendatud. * Väljastada kirjalik nõusolek Tärkma külas asuvale Aasa sel tekkivate maaüksuste lähiaadressid ja sihtotstarbed. * Kinnitada arvestuslik kohamaksumus Emmaste valla kinnistule puurkaevu rajamiseks, Harju külas asuvale Sotsiaalküsimused. haridusasutustes. Kase kinnistule abihoone püstitamiseks, Harju külas Otsustati: * Kinnitada lapsehoiutoetuse suurus 2013 aastaks. asuvale Kuuli kinnistule puurkaevu rajamiseks, Pärna * Maksta toimetulekutoetust 12 taotlejale. * Kehtestada Emmaste Vallavalitsuse hallatavate asutus- külas asuvale Kipre kinnistule väliköögi püstitamiseks * Maksta lapsetoetust 6 taotlejale. te töötajate töötasustamise kord. ja Kitsa külas asuvale Lepaniidu kinnistule puurkaevu * Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 8 taotlejale. * Kinnitada M.Breveri nimelise hariduspreemia määra- rajamiseks. * Maksta juubelitoetust 2 isikule. mise komisjoni koosseis. * Väljastada projekteerimistingimused Emmaste külas * Maksta MTÜ-le Agapäeotsa Selts toetust lapsehoiutee- * Eraldada reservfondist raha Emmaste Põhikooli rahva- asuva Emmaste (Hiiu) F7 rikete vähendamise projektee- nuse osutamise eest. tantsijate sõidu toetamiseks Türki. rimiseks. * Seada hooldus kolmele puudega isikule, määrata hool- * Sulgeda ajutiselt kohalikud maanteed seoses teekatte * Väljastada kasutusluba Külaküla külas asuva Peetri kin- daja ja hooldajatoetus. kandevõime nõrgenemisega. KODUVALD PUHTAKS. EMMASTE VALLAVALITSUSE MÄÄRUS Lumi on sulanud ja päike hakkab iga päevaga soojemalt paistma. Talve jooksul on Emmastes 08. aprillil 2013 nr 5 aga kogunenud teeäärtesse ning haljasaladele prahti ja sodi, mis just silma ei rõõ- musta. Kohalike maanteede ajutine sulgemine Kutsun kõiki vallakodanikke 1. – 10. maini aktiivselt osalema kevadistel koristustöö- del, et ühiste jõududega meie kodukoht puhtamaks ja kaunimaks muuta. Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 30 lõike 1, punktide 2 ja 3; Juhin teie tähelepanu Emmaste valla heakorra eeskirjale, mille kohaselt on iga isiku „Teeseaduse“ § 25 lõike 3, § 31 lõike 2, § 37 lõike 2, § 39, 40¹, 40². kohustuseks hoida puhtust ja heakorda. § 1. Seoses teekatte kandevõime nõrgenemisega sulgeda ajutiselt raskeveokitele kogumassiga üle 3,5 t Väljavõte Emmaste Vallavolikogu määrustest nr 9 17.04.1997.a ja nr 127.12.2002.a: liiklemiseks kõik Emmaste valla kruusakattega kohalikud maanteed ja avaliku kasutusega teed. III HEAKORRA EESKIRI § 2. Erandkorras lubada vedu korraldada taotleja sellekohase avalduse ja tagatiskirjaga taastada tema poolt 24. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, elamuühistute liikmed, eramute oma- tekitatud kahjustused, alusel. Tee seisukord fikseeritakse enne veo algust ja veo lõppedes vedude registree- nikud ja hoonete kasutajad: 24.4. on kohustatud sihipäraselt kasutama ja korras hoidma neile kuuluvad, eral- rimise lehel mõlema poole kinnitusega. datud või hooldamiseks kinnitatud territooriumid, pargid, haljasalad, hooned ja § 3. Vedude registreerimine toimub Emmaste valla hallatavas asutuses MA Emko, info [email protected], ehitised koos juurdekuuluvaga. mob. 5037656. Koristustööde edukaks laabumiseks pakub oma abi EMKO meeskond: teostame prügi äravedu ja abistame talve jooksul mahalangenud puude koristamisel. § 4. Avaldada teade teede ajutisest sulgemisest ajalehes Hiiu leht, Emmaste Valla lehes ja valla veebilehel. Teeme siis oma valla emadepäevaks korda! § 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Abi saamiseks võta ühendust telefonil 503 7656, Harri Hiis. 1 Emmaste Vallaleht sutamine peab olema kõigile soovijatele vaba. Koolide efektiivsuse parandamise teed ja VALLAVANEMA VEERG Koolil on kõige tähtsam sisu ja seatud ees- meetodid: märgid. Iga kool, peab looma väärtusi, peab 1. Kooli juhtimine, kui avalik see on? Viimasel ajal on aktuaalseks teemaks muutu- taotlema enda ja oma õpilaste jaoks kõrgemaid 2. Mis on hindamise aluseks, kas need on kõi- nud haridus. Seda nii kõrghariduse-, gümnaa- sihte, alles siis suudab ta täita oma ülesannet. gile aru saadavad? siumi- kui ka põhihariduse tasandil. Liiguvad Oma sisu ja omapärast sisu vajab iga kool, sisu, 3. Kas õpilasi grupeeritakse võimete alusel jutud põhikooli III astme äraviimisest mõnede mis vastab paikkonna inimeste olemusele. Iga või mitte ? põhikoolide juurest. Agaramad viimise poolda- rahvas on teatava aja, teatava ümbruse ja veel 4. Kui palju on õpilaste vanemad seotud õp- jad näevad ja näitavad selles ka majanduslikku muude tegurite saadus. Need kõik tervikuna pimisega võitu, samas jättes märkimata, et see võit on iseloomustavad ta elu ja peavad iseloomusta- 5. Millised on suhted kooli ja kogukonna va- ainult nende võit, kaotajaks jääksid kõik teised: ma loomulikult ka kõiki ta eluavaldusi, mille hel? nii III astmest ilma jäänud kool, selle kooli pe- hulka kuulub ka kool. Ei tohi kooli struktuuriga manipuleerida, sest dagoogid ja ka kohalik kogukond. Kolmanda Oma koolile seame me kõik mitmesuguseid õpilased õpivad teatud ja neile omases ning astme äraviimine praeguste põhikoolide juu- kasvatuslikke ja hariduslikke nõudeid. Peatuks tuntud keskkonnas. Iga klassiruum on palju rest osutub selgelt Pyrrhose võiduks. Reaalselt kolmel, ka Põhiseadusest välja tulevatel, pea- enamat kui ainult õpetaja, isegi rohkemat kui tuleb kooliomanikul jätkata kulutusi nüüd juba misel nõudel. Kool olgu rahvuslik, kool olgu õpetaja ja õpilased. Klass on omaette kooslus, osaliselt pooltühja hoone ülalpidamiseks, sest loov ja kool olgu praktiline. mille omadusi ei saa taandada sinna kuuluva- ega hoone kulusid ju õpilased kaasa ei võta. Mida ma mõistan rahvusliku kooli all? Kool tele inimestele. Seal eksisteerib tööjaotus, töö Pigem lisanduvad kohalikule omavalitsusele olgu oma rahva kool, omapärane oma kool; korraldamise viis, ka tehnoloogia tase, mingil täiendavad kulud sealse kooli hariduskulutuste mitte võõrastel eeskujudel loodud, meie kul- määral ka võimustruktuur nii alt üles kui paral- katmisel, seda hoolimata, et riik maksab nen- tuuriruumile võõras, vaid just oma rahva loo- leelne ja kõige sellega segunevad ka veel suh- de õpilaste eest uuele koolile pearaha. Sellised vate kogemuste saadus. Siit tuleneb iseenesest tud inimeste vahel. hariduse ümberkorralduse tegelikud tagamaad järmine: koolil olgu oma rahvuslikud kohustu- Lõpetuseks tooks välja parlamendi spiikri tulenevad sellest, et meil jääb haridust nõudvat sed- st ta peab kavatama õpilasi rahvuslikult Ene Ergam öeldu: “Hariduse omandamine on ja vajavat inimressurssi aina vähemaks. Tundub, üldinimsuse vaimus. nagu mee korje mesilaste poolt, kes terve suve et liiga palju eksperimenteeritakse maaeluga, Kool olgu isetegevuslik: see tähendab sise- koguvad õielt
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • (E-Tee Nr) Nimi
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 02.11.2020 määruse nr 65 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E-tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • VOLIKOGU E-Istung OKTOOBRIS 2012
    Juuli- November 2012 VOLIKOGU ISTUNG VOLIKOGU e-istung akende vahetuseks ja töövahendi- te soetamiseks. AUGUSTIS 2012. OKTOOBRIS 2012. Mitmeid volikogu määrusi paran- Kooli saali ventilatsiooni paigalda- Kinnitati 2012.a eelarve 1. lisaeel- dati normitehniliselt ja kehtestati miseks saime toetust Hasartmän- arve. Kinnitati uus vallavara kord. uuesti. gumaksu Nõukogult. Töö lõpe- Otsustati seada tähtajatult isiklik Muudeti Emmaste valla eelarvest tatakse lähipäevil. Maakondlikku kasutusõigus AS KredEx kasuks lapsehoiuteenuse rahastamise, bussiliini muudeti nii, et see algab Emmaste vallale kuuluvale Em- lapsehoiuteenuse osutamise tin- Õngult koolibussi liinina ja Em- maste külas asuvale Vallamaja gimusi ja korda. mastest Käinasse edasi maakond- kinnistule elektriautode kiirlaadi- Muudeti Emmaste vallaeelarve re- liku liinina. Buss tuleb Emmastesse mispunkti rajamiseks. Kehtestati servfondi kasutamise korda. ka tagasi. EMKO uueks juhiks valiti Rannaküla külas asuva Krissu ja Muudeti ühe katastriüksuse lä- konkursi korras Harri Hiis. Konkur- Sõru külas asuva Andrese kinnis- hiaadressi ja munitsipaalomandis- sil osales 11 kandidaati. Emmaste tute detailplaneeringud. se taotletava valla tee alust pind- lasteaed tunnistati konkursi “Kau- ala. nis kodu” preemia vääriliseks. Ei antud nõusolekut muuta Kitsa Maakondlik memme-taadi pidu VOLIKOGU külas asuvat teed avalikult kasuta- peeti Sõru paadikuuris, kus osale- OKTOOBRIS 2012. tavaks teeks. sid ka hooldekodu hoolealused. Pilvi Post Sõru kuuris peetakse ka kooliaasta Jätkuvalt on Emmaste vald Geo- lõpuüritus maakonna haridustöö- media uuringute alusel Hiiumaa tajatele. Kultuurihooaja avaüritus parim omavalitsus. Haldusreformi toimub seekord Emmastes. Kul- VABANDUS läbiviimiseks on regionaalminister tuuriministeerium eraldas Emmas- Vabandame lugejate ees, et välja käinud 6 varianti. Emmaste te raamatukogule ühe sülearvuti. Emmaste vallalehte pole ilmu- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni nud juulikuust alates. rekonstrueerimishankele esitati 3 Kinnitati eelarvestrateegia aas- Oli suvepuhkuste aeg.
    [Show full text]
  • Star Bride Marries a Cook: the Changing Processes in the Oral Singing Tradition and in Folk Song Collecting on the Western Estonian Island of Hiiumaa
    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.kommus_sarg STAR BRIDE MARRIES A COOK: THE CHANGING PROCESSES IN THE ORAL SINGING TRADITION AND IN FOLK SONG COLLECTING ON THE WESTERN ESTONIAN ISLAND OF HIIUMAA. II Helen Kõmmus, Taive Särg Abstract: This article is the second part of a longer writing about Hiiumaa older folk songs. Relying on the critical analysis of the folk song collections, which represent the heritage of the second biggest island in Estonia, Hiiumaa1, as well as on manifold background information, the character of the singing tradition in the changing social and cultural context is drafted. The first part of the study was published in the previous, 67th volume of Folklore: Electronic Journal of Folklore. It focused on the history of folk song collecting in Hiiumaa (from 1832 to 1979) and analyzed the representativeness of the collected material. The present article highlights the specific features of Hiiumaa older folk songs, which represent the historical styles of Baltic-Finnic alliterative songs: regilaul, transitional song, and archaic vocal genres. The settlement history of Hiiumaa is studied and related to the putative processes in folk song tradition. The analysis reveals regional western Estonian features and the process of historical changing, especially a pervasive impact of bagpipe music in Hiiumaa songs. The singing tradition has been influenced mainly by cultural contacts with the Estonian and Swedish population on Estonian islands and the western coast, and also by the contacts of local sailors. Keywords: Estonian Swedes, folklore collection, Hiiumaa, regilaul, traditional music INTRODUCTION The collection and study of older folk songs has been one of the main fields of interest in European and Estonian folkloristics since the nineteenth century.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]