Nr 11 november 2011 hind 2.20 ¤

Rahvusvaheline muusikafoorum Tallinnas

TALLINNA FILHARMOONIA KONTSERDID: NOVEMBER 2011

02.11 kell 19:00 Tallinna Jaani kirik 03.11 kell 19.00 Mustpeade maja Vennaste tuba, Tallinn

Uue kirikumuusika sari VIVA ORATORIO! Uus sari HINGEDEPÄEV. IN PARADISUM. PÜHA MAURITIUSE BAROKKÕHTUD VIVALDI JA MANDOLIIN MARTA PAKLAR sopran • MIKK DEDE tenor • AARE KÜLAMA klaver PÄRT UUSBERG klaver • Kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE • Keelpillikvartett ALINA SAKALOUSKAYA barokk-mandoliin Dirigent ENDRIK ÜKSVÄRAV ENE NAEL klavessiin PEETER KLAAS gamba, barokktšello, kommentaarid Kavas: John Tavener, Pärt Uusberg, Vincent Persichetti Kontsert on tasuta Kavas: Antonio Vivaldi

Koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooliga 10.11 kell 19:00 Athena keskus, Tartu 02.12 kell 19:00 Mustpeade maja, Tallinn Tervitusjook Veinipööningult Piletid 12 € / 8 € “Tallinn sari SALONG PETERBURG 1850 Jazz 16.11 kell 19.00 Kloostri ait, Tallinn VALENTINA KREMEN metsosopran, Teater Vanemuine Weekend” RENE SOOM bariton, Rahvusooper Estonia • ALINA SAKALOUSKAYA mandoliin KOHTUMISED KAMINA JUURES PIIA PAEMURRU klaver DORIS KAREVA poeet Stiil LIIVIKA PÕVAT-STRAUS • Stiilifotograaf SVEN TUPITS ROBERT JÜRJENDAL kitarr Abraham’s Video KÜLLI MARISTE RIHO SIBUL kitarr, laul Café Kaetud laudadel suupisted ja joogid. Piletihinnas tervitusjook Vardo Piletid 20 € Piletid 9 €

Tallinna Filharmoonia • tel 669 9940 • www.filharmoonia.ee Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades, www.piletilevi.ee ja www.piletimaailm.com. Soodustused EMÕL liikmetele, pensionäridele, (üli)õpilastele. Rumessen muusika 11/2011 43 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid novembris

4. november kell 18.00 EMTA kammersaal 20. november kell 14.00 MINDAUGAS NEVEROVAS (klaver, Leedu) EMTA orelisaal Prof. ANDRES UIBO oreliklass 10.–17. november Tallinna rahvusvaheline pianistide 20. november kell 17.00 konkurss EMTA kammersaal Programmi ja piletite info www.tipc.ee OLGA TAMBRE 65

18. november kell 18.00 26. november kell 15.00 EMTA kammersaal Tallinna Linnamuuseum Vaskne juubelitervitus – TMKK 50 “EMTA trubaduurid Tallinna Dots. Aavo Otsa EMTA ja TMKK Linnamuuseumis” TROMPETIKLASS KRISTI MÜHLINGU kandle eriala Klaveril Meeli Ots üliõpilased Kaastegevad TMKK vilistlased ja Brass 30. november kell 19.00 19. november kell 15.00 Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone Tallinna Linnamuuseum “Akadeemia Suurgildis” “EMTA trubaduurid Tallinna TUULIKKI BARTOSIK ja tema akordioni Linnamuuseumis” eriala üliõpilased SIRJE MÕTTUSE ja TIINA VÄLJA akordioni eriala üliõpilased

19. november kell 18.00 EMTA kammersaal Kontserdisari “JUBILATE” FERENC LISZT 200

44 muusika 11/2011 Intro 11/2011

Tallinnas 26. septembrist 1. oktoobrini toimunud Maa­ ilma muusikafoorumi peateemaks ei olnud seekord mitte traditsiooniliselt üksnes muusika kui kunstiliik, vaid muusika kui võimalus maailma arendada. Muusika KAVA kasutusala on lõputult lai ja nii sai sellel suursündmusel kuulda ettekandeid, kus kõneldi muusika rollist sotsiaal­ SOOLO töös, regionaalses arengus ja integratsioonis. 2 Tiiu Tosso, Ia Remmel. Kompromissitu Rumessen – muusikas ja elus Selge näide muusika sellealasest mõjust on Venetsueela noorteorkestrid, kust on välja kasvanud ka nüüdseks BAGATELLID 12 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Uudiseid maailmas järjest enam kuulsust koguv noor dirigent maailmast Gustavo Dudamel. Seal investeeriti muusikaõpetusse, AKTSENT loodi noorteorkestrid, kõigil õpilastel oli kohustus õp­ 16 Kaie Tanner. Muusika ja sotsiaalsed muutu- pida mängima mingit pilli. Selle tulemusena vähenes sed. Noppeid Rahvusvahelise Muusikanõukogu IV maailma muusikafoorumilt Tallinnas kuritegevus, vähenes narkootikumide tarbimine ja 19 Marje Ingel. ”Tallinn Jazz Weekend” tõi kul- õppeedukus koolides paranes. Muusika imeline mõju pole tuuripealinna Euroopa jazzielu korraldajad mitte üksnes kaunis idee, vaid reaalsus. TÄHTSÜNDMUS 21 Ia Remmel. Teine Tallinna rahvusvaheline pia- Ia Remmel nistide konkurss UVERTÜÜR 24 Avo Kartul. Abraham’s Café ühendab erine- vaid traditsioone ja kultuure Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] BAGATELLID Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 29 Uudiseid Eestist Toimetaja Joosep Sang [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] MELOMAAN Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 36 Heliplaatide tutvustus Keeletoimetaja Kulla Sisask COLLAGE Rahastaja EV Kultuuriministeerium 38 Valik novembrikuu muusikasündmusi Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht PILL Voorimehe 9, 10146 Tallinn 40 Mari Aua. Ukulele

Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119 Toimetuse telefon 6 416 016 Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee Trükitud Pajo trükikojas Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu

Tellimine: AS Express Post Maakri 23A, 10145 Tallinn Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 1,47 eurot (23 krooni) number Aastatellimus 19,49 eurot (305 krooni) Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 15,98 eurot (250 krooni). Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected],

6 416 016, 55 56 18 94 Vardo Rumessen muusika foto harri rospu

muusika 11/2011 1 SOOLO Kompromissitu Rumessen – muusikas ja elus

T I I U T O S S O muusikateadlane

I A R E M M E L Muusika peatoimetaja

2 muusika 11/2011 Rumessen on pianist, muusikateadlane ja poliitik, kes on 20. sajandi alguse eesti muusika päästmiseks teinud ära rohkem kui keegi teine. Martin Anderson International Record Review, 2002

ohtume Vardo Rumesseniga tema ümber kirjutada. kodus kuldsetesse värvidesse tõm­ Järgmisel aastal oma 70. aasta juubelit K bunud Kadrioru pargi veerel. Toas tähistav Vardo Rumessen on pidevalt hõi­ on tunnetatav rahu ja keskendumine klassi­ vatud: töö käib Tubina “Kogutud teostega”, kalisele disainile, antiikmööbliga sisustatud mõne päeva pärast on tal kontsert Estonia ruumis, kus on valdav roheline värv. Riiulites kontserdisaalis koos Peterburi Filharmoonia on samuti rohelisse köidetud Tubina käsi­ kvartetiga. Käsil on Skrjabini plaatide tsük­ kirjade koopiad ja eesti muusikaklassika kel, kus kõlavad kõik selle helilooja 20 materjalid. Kui neid vaatame, torkab silma, poeemi, hulgaliselt prelüüde, etüüde ning et Tubina käsikirjad on ülimalt korralikult, mitmed tema ülirasked ja harva esitatavad kalligraafiliselt kirjutatud. Tobiase käsikirjad sonaadid. on palavikulised ja kohati halvasti loetavad. Rumesseni kodus on ajatu olustik, mis Riiulis on ka Rumesseni enda ümber kir­ väga erineb väljaspool kihavast maailmast. jutatud ja restaureeritud Tobiase “Joonase Vardo Rumesseni ütlemisedki on tihtipeale lähetamise” partituur. Kuna Tobiase käsi­ liikunud justkui vastuvoolu ning tekitanud kirjad on üldiselt küllaltki visandlikud, oli meelepahagi. Mis on siis nende ütluste taga vaja teose partituur korrastada ja käsitsi ja miks ta niimoodi arvab?

Täna, kui vestlust alustame, ütled, et võib-olla avaneb taas või- ludest, kammermuusikat. Plaadistasin 1988. aastal kõik Tubina malus festivali “Tubin ja tema aeg” jätkamiseks, mis katkes klaveriteosed kolmel plaadil tuntud Rootsi firmale BIS, mis oli aastal 2005, pärast Tubina 100. sünniaastapäeva tähistamist. tollal Eesti esimene CD-plaadi väljaanne, samuti viiuli- ja vioola­ Nüüd on kuus aastat möödas viimasest festivalist ja selle aja väl­ teosed klaveriga. Üheteistkümnel korral olen esitanud Klaveri­ tel pole Eestis ka enam Tubina sümfooniaid ette kantud. Võrd­ kontsertiinot, sealhulgas ka Genfis kuulsas Victoria Hallis Suisse luseks võiks tuua Soome, kus ei möödu aastatki, kus kõiki Sibe­ Romande’i orkestriga, samuti Ameerikas Texases Tõnu Kalami liuse sümfooniaid kõige paremate orkestrite poolt ei mängitaks. juhatusel ja Göteborgi orkestriga Neeme Järvi juhatusel. Olles Meil toimub küll aastas üle 120 erineva festivali, kuid võiksid olla salvestanud kõik Tubina klaveriteosed, tahaksin veel ka ka Tubina nimelised muusikapäevad, kus pööratakse tähelepanu Kontsertiinot oma elus plaadistada. just eesti muusikaklassikale ja eesti interpreetidele. 2000. aastal sai see festival alguse, kus kõlas igal aastal üle kahekümne erine­ Kuidas sinu kokkupuude Tubina muusikaga üldse alguse sai? va helilooja teose. Iga välisesineja kavas oli alati ka teoseid eesti Mäletan, et algul ma veidi pelgasin Tubinat, arvasin, et see muu­ muusikast. Ja 2005. aasta juubelifestivalist kõneldes: kutsuda sika on liiga modernistlik. Vähemalt nii ma mõtlesin veel Tobiase Eestisse kuus tipporkestrit tippdirigentidega – võib-olla tekitas juubeli ajal 1973. aastal. Sain Tubinat paremini tundma tänu Karl see saavutus kadedust. Ideaalis võiks sellest välja kasvada selline Leichterile. Käisin sageli tema pool, me vestlesime palju ja nii­ festival, nagu Salzburgis, Luzernis või Lahtis. moodi ma jõudsin Leichteri mõjutusel pikapeale äratundmisele Tubina suurusest. Aga tollal ei olnud peaaegu üldse saada tema Mitmes välismaal ilmunud kirjutises on sind nimetatud pari- noote. Leichter siis kirjutas Tubinale ja Tubin saatis noote, sealt maks Tubina interpreediks ja tema loomingu tundjaks. Kui pal- tekkis mul temaga kontakt. Tema omakorda palus mul otsida ju oled Tubinat mänginud? oma varasemaid prelüüde, mida tal Rootsis ei olnud. Kirjutasin Kõiki klaveriteoseid ja viiuliteoseid, saatnud enamikku soololau­ need käsitsi ümber ja saatsin talle. Inimesena oli Tubin võib-olla

muusika 11/2011 3 1973. aastal esitamas esmaettekandena Tobiase Klaverikontserti koos Neeme Järviga.

vastupidine oma loomingule. Ta oli südamlik, sõbralik, aga ei Rumessen on tõeline eesti muusika apostel, avanud lõpuni oma hinge ja läbielamisi, mida võis tunda tema kes mängib kooskõlas helilooja mõtetega. dramaatilist, tihtipeale traagilist muusikat kuulates. Mida rohkem Tubina loominguga tegelesin, seda rohkem sain aru, et Tubin on Pierre-E. Barbier meie suurim helilooja, kelle loomingut pole võimalik võrrelda Diapason, 1988 ühegi teise eesti heliloojaga. musega, on võib-olla ka nõukogude aja pärandit. Ega suurem osa Kui paljud on nõus selle arvamusega? Meie muusikateadlased? inimestest ei tea praegugi, mida ta on kirjutanud või kui palju. Ma ei tea seda. Kuid mina ei oska nimetada ühtegi teist eesti he­ Heal juhul teatakse, et tal on kümme sümfooniat. Ega Sibeliu­se­ liloojat, kelle looming oleks žanriliselt nii mitmekesine ja kom­ gagi parem ole, enamasti teatakse meil ikka ainult tema “Kurba positsioonitehniliselt nii meisterlik ning kelle tähtsust oleksid valssi” või “Finlandiat”. Aga kui palju on meil esitatud tema suu­ maailma muusikakriitikud sageli võrrelnud Šostakovitši või repärast Seitsmendat sümfooniat? Sibeliusega. Selleks algatasid sa ka Tubina “Kogutud teoste” väljaandmise. Tundub, et päris ühest seisukohta siin pole. Selle ettevalmistused algasid juba 1997. aastal. Kuna Eestis pol­ Populaarsus on üks asi, aga ma küsiksin teisiti: mis tähtsus on nud varem sellist tüüpi väljaandeid ilmunud, siis tekitas see palju sellel, mitu inimest mida arvavad? Muusikal on minu meelest ab­ probleeme ja ka vastuseisu. Heliloojate Liit ei pidanud seda vaja­ soluutne väärtus. See ei sõltu sellest, kui palju inimesi suudab sel­ likuks ja saatis kultuuriministeeriumile kirja, et miks pöörata nii lest aru saada või seda hinnata. suurt tähelepanu ainult ühele heliloojale ja toetada Rootsi erakir­ jastust. Aga meie kohus oma kultuuri väärtustamiseks oleks võib-olla Nüüdseks on Tubina “Kogutud teostest” ilmunud XVIII köi­ laiemalt teadvustada, et meil on üks tippklassik, nagu soom- de – “Klaveriteosed”, V köide – Sümfooniad nr 9, 10, 11, XIX lastel on Sibelius. köide – “Klaverisonaadid”, IV köide – Sümfooniad nr 7, 8, XII See ongi olnud minu soov, selleks ma algatasin ka festivali köide – “Klaverikontsertiino” (partituur) ja XIII köide – “Klaveri­ “Tubin ja tema aeg”. Selles, et paljud suhtuvad Tubinasse eelarva­ kontsertiino” (klaviir).

4 muusika 11/2011 loomise ime, ja neil on ka raskem mõista muusika sügavamat tä­ Vardo Rumessen on sündinud 8. augustil 1942 Tallinnas hendust. muusikute perekonnas. 1964. aastal lõpetas ta Tallinna Muusika­kooli klaveri erialal. Tallinna Riiklikus Konserva­ Milliseid pianiste sa kõige rohkem hindad ja kes on sulle kõige tooriumis (praegune EMTA) olid tema õppejõududeks pro- lähedasemad? fessor Bruno Lukk ja Eugen Kelder. Kuulan palju muusikat ja mõningaid pianiste korduvalt, sageli Vardo Rumessen on 1973. aastast alates Heliloojate ka neid teoseid, mida ise mängin ja püüan tabada neisse kätke­ Liidu liige ja juhatuse liige, Eesti Interpreetide Liidu asutaja- tud muusikalist maailma. Tänapäeval on ju väga palju häid pia­ liige, Eesti Muusikaakadeemia auliige (1999), Eesti Muusika­ niste, kuid muusikalisest küljest tundub mulle, et sageli jääb nõu­kogu asutajaliige. Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühin­ midagi väga olulist puudu. Olen olnud suures osas iseõppija, gu asutaja (2000) ja selle juhatuse esimees, rahvusvahelise uurinud ja süvenenud väga erinevate heliloojate ja interpreetide festivali “Tubin ja tema aeg” asutaja ja kunstiline juht (alates loomingusse. Võib-olla tõstaksin esile neid pianiste, kes on 2001). mind kõige rohkem mõjutanud. Näiteks Rahmaninov, keda Alates 1989. aastast on ta olnud tegev poliitikuna, 1990. pean maailma pianismi absoluutseks ja ületamatuks mäeti­ aastast Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee juhatuse liige, puks, siis Sofronitski, Richter, Gieseking, Rubinstein, Brendel, Eesti Põhiseaduse Assamblee liige ja 1995. aastast alates Kempff, samuti Gould, Horowitz, kuigi nende puhul ei ole mul­ Isamaaliidu liige. Eesti Riigikogu liige aastatel 1992–1995 ja le mitte kõik vastuvõetav, kuid geeniustele on ju kõik lubatud. 1999–2003. Kaasaegsetest suurustest pean väga lugu neist, kes ei demonst­ Vardo Rumessen on välja andnud 30 brošüüri ja raama- reeri ainult oma virtuoossust, vaid püüavad tungida muusika tut, 110 noodiväljaannet kommentaaridega ja 20 heliplaati. sügavamasse olemusse, nagu näiteks Cliburn, Ashkenazy või Ta on unustusest välja toonud või avastanud ligikaudu 120 Pogorelić, kelle Rahma­ninovi Teise klaverikontserdi esitus on helitööd, sealhulgas Eduard Oja Kvintett, Tubina Klaveri­ lausa jahmatav, naispianistidest Angela Hewitt. Kõiki neid olen kvartett jt. Rumessen on kirjastanud Tobiase, Saare, Elleri, kuulnud vaid heliplaatidelt. Kuid mul on olnud ka võimalus Oja jt teoseid ning restaureerinud ja kirjastanud Tobiase kuulata Gilelsit, Richterit, Michelangelit, Guldat, Kennerit, kelle Klaverikontserdi ja oratooriumi “Joonase lähetamine”. On esinemised on avaldanud mulle väga tugavat muljet. Skrjabini esitanud selle käigus mitmeid Eesti muusikaklassikute teo- esitajana meeldib mulle väga Igor Nikonovich, kes on palju tei­ seid “maailma esiettekandes”, nagu näiteks Saare klaveripa- nud Sofronitski elutöö jäädvustamiseks ja on ilmselt tema mõ­ lad ja soololaulud, Eduard Oja “Sugestioonid”, Elleri Pre­lüü­ jul saavutanud haruldase kooskõla Skrjabini muusikaga. Eesti dide I vihik, Tobiase prelüüdid jm. pianistidest on mulle kõige enam meelde jäänud Ivari Ilja Lähem info koduleheküljel www.vardorumessen.ee. Chopini Teise sonaadi ja Tubina Sona­tiini esitus, samuti Kalle Randalu Beethoveni klaverikontsertide ja Brahmsi intermezzo­ de tõlgendus. Kuigi meil on palju häid pianiste, on neil kahjuks väga vähe võimalusi oma loominguliseks eneseteostuseks. Kui Millist muusikat sa veel armastad peale eesti muusika, mida Richter ütles, et ta võib alles neljandal korral oma esinemisega väsimatult propageerinud oled? rahule jääda, siis eesti pianistid peavad enamasti ainsal ettekan­ Minu jaoks on olulised sellised helitööd, mis on mõjutanud minu del suutma ennast maksimaalselt teostada. Sageli pole aga seegi arusaamist ning avanud tee muusika sügavamaks mõistmiseks. võimalik ja ka minul on näiteks tulnud palju teoseid heliplaa­ Need on heliloojad-gigandid, kes on loonud väga tugeva ja isiku­ distada, ilma et oleks kordagi olnud võimalust neid laval esita­ pärase muusikastiili, avaldanud suurt mõju järgmistele põlvkon­ da. Tegelikult meil puudub vastav kontserdisaal klaveriõhtute dadele, mis paneb nende ees aukartust tundma. Eelkõige Bach, jaoks, pole ka kvaliteetseid klavereid, sest riik ei luba häid kla­ keda pean kogu hilisema muusika isaks; Wagner, kelle “Nibe­ vereid osta, kuna need on kallid. lungi sõrmus” on maailmamuusikas ainulaadseim teos. See teos toob ka esile 20. sajandi suurimad probleemid, eelkõige eetilis- Vaatame korraks tagasi sinu saavutustele. Missugused on ol- moraalse kriisi ning sellest tuleneva raha ülemvõimu ja majan­ nud sinu elu tipphetked muusikaga? duskriisi. Pean Wagneri “Parsifali” kõige mõjuvõimsamaks ja pal­ Juba nimetatud esinemine Genfis Suisse Romande’i orkestriga jutähenduslikumaks lavateoseks üldse. Armastan väga Mahlerit, Neeme Järvi juhatusel. Suur elamus oli ka mängida 6. juunil kelle Kaheksas sümfoonia on minu arvates üks kõige ilusam teos, 1981. aastal Rootsi Kuning­liku Muusikaakadeemia suures saalis mis ülistab inimhinge vaimseid pürgimusi ning meheliku ja nai­ Tubina kava. See oli minu esimene avalik iseseisev kontsert. seliku alge ülevust ja ilu Jumala loodud maailma mõistmisel. Kuna kodumaal süüdistati mind nõukogude võimude poolt nat­ Metafüüsilisel tasandil on Skrjabin avanud mulle universumi, sionalismis, siis olin seni Eestis saanud esineda ainult Teatri- ja mis on oma muusikalises ilus ainulaadseimaks ilminguks, mida Muusikamuuseumis. Sellel kontserdil Stockholmis oli kohal ka pole võimalik võrrelda ühegi teise maailma heliloojaga. Eduard Tubin ise koos perekonnaga ja ta suhtus minu esitusse Kuid ma armastan tõepoolest ka eesti muusikat, mulle meeldi­ väga tunnustavalt. Pärast kontserti ilmusid Rootsi lehtedes ka vad Mart Saare võluvad klaveriminiatuurid, tema tundeküllased kiitvad arvustused, mis tõstsid esile Tubina klaveriloomingut, soololaulud; mulle meeldivad ka Oja hingematvad helipoeemid, mida seal eriti ei tuntud. Aga kui ma tulin Eestisse tagasi, siis Tobiase pürgimused kõrgete mäetippude poole ja Tubina muusika kuulsin kultuuriministeeriumist, et mind ei lasta enam kunagi sügavast omapärast kantud psühholoogilised draamad. välismaale, sest “mul olevat seal liiga hästi läinud.” Minule pole­ Muusika on üks esmaseid vahendeid kõrgema vaimsuse poole vat seda ette nähtud! püüdlemiseks ja sellega suhtlemiseks. Need, kes elavad üksnes ma­ Üks tipphetk oli kahtlemata Tobiase “Joonase lähetamise” esi­ teriaalses maailmas, ei näe, et on ka teisi tasandeid, kus sünnib

muusika 11/2011 5 ja, alles 12-13-aastaselt. Algul tegin seda iseseisvalt, siis hakkasin Kontsert Genfis Victoria Hallis 1999. aastal. Pärnu lastemuusikakoolis viiulit õppima. Aga keskkooli lõpuklas­ sis läksin üle Alice Mardi klaveriklassi ja lõpetasin lastemuusika­ kooli ühe aastaga. Mardi suunas mind Hilja Olmi juurde Tallinna Muusikakooli. Tegin ka seal, seekord sõjaväe hirmus, kaks vii­ mast kursust korraga ja mängisin eksamitel Rahmaninovi Teist kontserti ja Tšaikovski Esimest kontserti. Konservatooriumi läk­ sin edasi õppima professor Bruno Luki klaveriklassi, aga kuu ae­ ga hiljem oli ikkagi sõjaväkke minek. Teenisin Tšitaa lähistel ter­ ve aasta, kus meid koolitati reaktiivlennukite MIG-21 mehaani­ kuteks. Hiljem õnnestus mul sealt siiski pääseda Moskva lähedale puhkpilliorkestrisse. Sellega kaotasin oma õpingutest kokku kolm aastat.

Sõjaväes õppisid sa pähe terve Bachi “Hästitempereeritud kla- veri” esimese osa. Jah, sellega ma tegelesin, et “ellu jääda”. Mul oli juba ennegi üks samasugune kogemus Tšaikovski Esimese kontserdiga. Püüdes pääseda Vene sõjaväest, olin ma kaks nädalat Pärnu haiglas. Haiglas oli palju vaba aega, Olm oli andnud mulle selle kontserdi ja õppisin selle seal pähe. Ma olin tollal väga vaimustatud Lei­ meri-Giesekingi meetodist. Gieseking oli tuntud pianist, Leimer aga pianismi teoreetik, kes on palju tegelnud kontsentratsiooni­ küsimustega. Gieseking siis töötas niimoodi, tema meetodi järgi, õppis teoseid analüüsides pähe. Aga ma ei soovita seda kellelegi. See kivistab ajutegevuse. Esinedes võivad siis tekkida teatud üle­ tamatud kohad, kui sa ei suuda mängides peas kõike enam läbi töötada, nagu oled harjunud.

Paljud on tunnistanud, et sul on suurepärane mälu. On see kaasa sündinud või saab seda arendada? Seda on öeldud jah, aga tegelikult ma näen väga palju vaeva, et mälu töökorras hoida. Õpin teoseid kaua, et neisse põhjalikumalt süveneda. ettekanne 25. mail 1989. aastal Peeter Lilje juhatusel. See oli aja­ looline suursündmus ja pani aluse selle teose hilisemale suurele Sa oled maininud ühe oma inspiratsiooniallikana klaverimän- tunnustusele maailmas, seda peeti isegi 20. sajandi üheks suuri­ gus ka Grigori Kogani raamatut “U vrat masterstva”. maks muusikaliseks avastuseks. Nüüdseks on “Joonasest” tänu Olin sellest raamatust väga vaimustatud ja olen selle ka eesti Neeme Järvile ilmunud nii CD kui ka DVD. keelde tõlkinud. Tahtsin seda ka trükki anda, kuid seda ei toeta­ tud. See on tegelikult Stanislavski teooria ülekandmine klaveri­ Mida pead oma elutööks ja kõige olulisemaks ettevõtmiseks? mängu, sest nii pianism kui ka näitlejameisterlikkus põhineb Kui ma mõtlen kogu aastaid kestnud tööle Tobiase “Joonase lä­ psühholoogial. Mina olen sellest raamatust väga palju õppinud. hetamisega”, partituuri restaureerimisele aastail 1984–1989, kla­ Muidugi avaldas suurt mõju ka Heinrich Neuhausi raamat viiri ja ettekandematerjali ettevalmistamisele ning trükkimisele ja “Klaverimängu kunst”, see oli siis just värskelt ilmunud. Üldse me kui arvestada selle helitöö suurt mõju publikule ja selle menu­ lugesime nooruses palju, käisime kogu aeg noodipoes ja ostsime kaid esitusi mitmel pool maailmas (nüüdseks juba 20 terviklikku noote, Petersi taskupartituurid maksid tollal 60 kopikat. ettekannet!), siis julgeksin seda nimetada oma elu kõige suure­ Venekeelseid raamatuid sai ette tellida. See oli meie vaimutoit, maks ettevõtmiseks. Lisaks sellele tegelesin kakskümmend aastat vene keelt me kõik oskasime, muukeelsed raamatud olid kätte­ Tubina helitööde kataloogi (ETW) koostamisega, mis ilmus saamatud. 2003. aastal ja lõi eeldused Tubina “Kogutud teoste” väljaandmi­ seks. Kolmandana võiks nimetada Tubina kogu klaveriloomingu Vardo Rumessenis on Eduard Tubina mõttetihe salvestamist Rootsis 1988. aastal, mis avas koos Neeme Järvi muusika leidnud väärilise interpreedi mitte Tubina sümfoonilise loomingu plaadistustega maailmas tee tema ainult sellepärast, et Tubin ise on tema tõlgen- loomingu laiemale tunnustamisele. dused heaks kiitnud, vaid veel rohkem sellepä- Sa oled nagu mitmekülgne renessansiajastu inimene: pianist, rast, et ta mängib iseenesestmõistetava võluga, muusikateadlane, kontserdikorraldaja, ühiskonnategelane ja mis justkui laseb muusikal hingata ja kasvada. poliitik, kes osales ka Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal. Minu probleem oli see, et alustasin muusikaõpingutega väga hil­ Lennart Hedwall Musikrevy, 1987

6 muusika 11/2011 Eduard Tubinaga 1981. aastal Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Tubina monumendi avamisel Tartus 2005.aastal. Vasakult Saima Paremal Käbi Laretei, vasakul Harry Olt. Tubin, Vardo Rumessen, Eino Tubin, Rana Tubin, Andrus Ansip, Beyhan Tubin.

Mida õpetas sulle kui pianistile professor Bruno Lukk? aga harjutama peate parimatel klaveritel. Ja veel ütles ta: ärge Olin juba Hilja Olmi käe all saanud põhjaliku ettevalmistuse, kes kuulake halbu pianiste! pani suurt rõhku artikulatsioonile, pedaalile, häälte vahekorrale, tooni laulvusele. Luki juures keskendus töö rohkem muusika si­ Miks? Võiks ju arvata, et nii õpib, kuidas ei peaks mängima? sulistele probleemidele, mängisime läbi väga suure hulga teoseid. Kõik mõjutab meid, nii hea, aga ka halb. Toon ühe näite. Õppisin ära kõik Beethoveni viis klaverikontser­ On kahju, et enamasti peavad kõik pianistid igal õppeaastal läbi ti, mida me Lukiga koos ka paaril korral tsüklina esitasime. Kui käima ühesuguse kadalipu: üks Bachi fuuga, üks Beethoveni, ma viisin tundi Teise kontserdi B-duur, siis sain mängida vaid Mozarti, Haydni sonaat, kaks-kolm etüüdi, üks nüüdisteos, üks paar takti, Lukk katkestas mind ja ütles: ei-ei, sa pead noodid kontsert. Nagu konveieril. Nii treenitakse õpilasi paljudes kon­ omavahel ühendama. Ja kaugemale me selles tunnis ei jõudnudki servatooriumites ja siis imestatakse: miks mängivad kõik ühte­ mängida, tegelesime vaid kahe esimese taktiga! Ma olin muidugi moodi, kus on isikupära? kole pettunud, aga see on tõsi: kogu mäng põhineb sellel, kuidas sa suudad kaks nooti omavahel ühendada, sellest sõltub kogu Kui palju läheb sulle korda, mida sinust arvatakse? Näiteks ar- teose muusikaline kujundlikkus. vamused ja retsensioonid sinu mängu kohta. Lukk pööras suurt tähelepanu ka teoste vormilisele küljele, Mind on sügavalt mõjutanud Schopenhaueri “Elutarkus”. kulminatsioonide ettevalmistusele. Sain pikapeale aru, et etteval­ Schopenhauer ütleb seal: “Kui te pöörate liiga suurt tähelepanu mistus on isegi palju tähtsam kui kulminatsioon ise. Kui me võtsi­ sellele, mida teised teist arvavad, siis teie õnn asub teiste inimeste me läbi Rahmaninovi Kolmandat klaverikontserti, siis mängis ta peas.” See tähendab – teie õnn ei kuulu siis enam teile endale. suurepäraselt teisel klaveril orkestripartiid. Teise osa kohta ütles Mõistagi, kõik mõjub ja puudutab hingeliselt. Aga siis tekib mul ta, et, mul on kõik variatsioonid ühesuguse tähtsusega. “Vaata siit alati küsimus, kas mul on kasulik selle arvamusega kaasa minna aknast vene katedraali kupleid! On väiksemad ja suuremad kup­ või jääda oma põhimõtete juurde. Ma eelistan viimast. lid, kuid tipp on üle kõige. Sul puudub see tipp!” Arvustustest rääkides oli mul näiteks väga hea meel, kui Mida vanemaks ma olen saanud, seda rohkem olen hakanud Piret Väinmaa kirjutas, kuidas Rumessen ehitab üles kulminat­ hindama aeglasi temposid, mis võimaldavad minna sügavuti. siooni, justkui ehituse plokkidest, ja jõuab lõpuks tippu välja. Sealjuures töötan kaua ilusa kõla saavutamiseks, see eeldab süga­ Või kuidas üks rootsi kriitik kirjutas: “Rumesseni kontseptsioo­ vat, laulvat tooni ka piano’s. Minu jaoks on kõige olulisemaks saa­ nid on ebatavalised, millega tuleb harjuda. Imetlusväärne on, nud see, kuidas saavutada mängus suuremat paindlikkust ja väl­ kuidas ta ühendab improvisatsioonilise ja vormilise külje.” jendusrikkust. See on tähtsam kui tühipaljas virtuoossus. Need olid mu taotlused ja mul oli väga hea meel, et sellest oli aru saadud. Kui palju on klaverimängus tegemist inspiratsiooniga? Enamiku ajast tuleb lihtsalt teha oma igapäevast tööd. Aga siis Ma vaatan sinu noodikogu. Tubina käsikirjad, kõik kalligraafi- vahel, justkui kingitusena, tunned, et suubud selle muusika sisse liselt käsitsi kirjutatud. Seesama kalligraafiline käsikiri oli hil- ja samastud kunstilise kujundiga, suudad ületada materiaalse jem üks-ühele mitmete sümfooniate väljaande aluseks. Vaatan maailma piirid. Tegutsed justkui mingi udu sees tagaplaanil ja siin ka sinu enda käsitsi ümber kirjutatud Tobiase “Joonast” ja väljud esiplaanile vaid harvadel säravatel hetkedel. Selle nimel ta­ Artur Kapi “Hiiobit”. Kui kaua selline kirjutamine aega võttis? sub elada! Tubin kordas Nielseni sõnu: esinemise ajal ei tohi tun­ Tobiase oratooriumiga tegelesin viis-kuus aastat. Lehekülg või da. Esinemise ajal tuleb reprodutseerida seda, mida juba oled läbi kaks päevas. Tegelikult pidin partituuri ümber kirjutama kaks tundnud. See näitab tegelikult, et tööprotsess on kõige olulisem. korda, sest pärast seda, kui olin käinud Moskvas oma tööd pro­ Josef Hofmann ütles näiteks, et esineda võite ka halval klaveril, fessor Juri Fortunatovile näitamas, tegi ta mitmeid parandusi,

muusika 11/2011 7 mistõttu tuli suur osa lehekülgi uuesti puhtalt kirjutada. Kapi Rumesseni Bachi HTK esimese osa esitus on “Hiiobiga” tegelesin 1977–1978, kirjutasin selle spetsiaalselt sel­ tervikuna enama väärtusega kui selle teose leks tellitud paberile ja sellega nii suuri sisulisi probleeme ei ol­ üksikosade kooslus. Minu jaoks on Rumesseni nud. interpretatsioon avanud mu kõrvad kuulma Kuidas sa seda jõuad? Nüüdisajal tundub, et mitte millekski ei palju uut ja värsket selles monumentaalses jätku aega. helitöös. No kuhu see aeg siis kaob? Bachil ei olnud ka aega, aga ta kirju­ tas käsitsi hanesulega 78 köidet muusikat. Kui praegu näiteks Dominy Clements keegi alustaks Bachi loomingu ümberkirjutamist, ütleme 7-aasta­ MusicWeb International, 2011 selt ja ta elaks 65-aastaseks nagu Bach – kas ta jõuaks kogu tema loomingu ümber kirjutada? Ma kahtlen. Ma ei võrdle ennast teostuse kõige kõrgem ilming, kunstidest kõige raskemini mõiste­ muidugi Bachiga, kuid meil tegeldakse palju ajaraiskamisega. tav, kuid kõige tähtsamaks vahendiks meie suhtlemisel vaimse maailmaga. Seda mõtet on väga hästi väljendanud juba Beethoven, Miks ta ei jõuaks? öeldes, et “muusika on kõrgem ilmutus kui kogu tarkus ja filosoo­ Bach hindas kõige rohkem visadust ja järjekindlust. Sellest jääbki fia”. meie aja inimestel järjest rohkem puudu. Ja Bach oli ka sügavalt Minu arvates peaks kultuuriminister olema ka peaminister, ku­ usklik inimene. Me oleme väga pealiskaudsed ja ümbrus toodab na riigi eesmärk ja ülesanne on rahvuskultuuri säilitamine ja eden­ pealiskaudset ellusuhtumist. Ja üldse – selleks et mõista klassika­ damine nii, nagu ka meie põhiseadus ette näeb. Ilma kultuurita lise muusika olemust, peab võib-olla olema sama usklik inimene kaotab rahvusriik oma olemise mõtte. kui oli Bach. Muide, Tubinale Bach eriti ei meeldinud, sest ta pi­ das tema muusikat väga religioosseks. Aga Ameerikas pole näiteks üldse kultuuriministrit. Sellepärast nad alla käivadki ja see on selle multikultuursuse tule­ Sulle heidetakse vahel ette, et sa ei lähe uudsega kaasa. mus. Ja ka meie ei väärtusta kultuuri: Nagu Vooglaid kirjutas: Aga miks peavad kõik tegelema ühe ja sama muusikaga? meil solgitakse mõisted ära. Kui räägid kultuurist, siis igaüks Inimesel on valikuvõimalus, millega tegelda. mõtleb selle all midagi erinevat. On olemas positiivne ja negatiivne, konstruktiivne ja destruk­ tiivne maailm. Suur osa just klassikalisest muusikast on selle vaim­ Näiteks mõtleb meelelahutuse peale. se tasandi peegeldus. Just. Ma küsisin riigikogus kord ühelt keskerakondlaselt, et mis Paljud on kuulnud Venetsueela noorteorkestritest ja dirigent on sinu meelest kultuur? Tema ütles, et kõik, mida inimene teeb Gustavo Dudamelist. See sai alguse sellest, kui üks rikas mees in­ on kultuur. Ma ütlesin selle peale, et minu meelest on meil tap­ vesteeris noorte muusikaõpetusse. Loodi noorteorkestrid, kõigil miskultuur väga madal. Meil on vabadus, me võime justkui kõike õpilastel oli kohustus õppida mängima mingit pilli. Dudamel on teha. Mis on selle tulemus? Breivik näiteks võttis endale õiguse sealt välja kasvanud. Pärast seda, kui need lapsed said täiskasva­ tappa. nuks, vähenes narkootikumide tarbimine sellel maal, õppeedukus Igas poes kuuleb müramuusikat, mis mõjub alateadvusele ja koolides paranes, kuritegevus kahanes. Neid muusikaõpinguid fi­ hävitab ajurakke. Läksin Viru keskuses küsima: kas te ei saaks seda nantseeritakse Venetsueelas nüüd riiklikult. See on selge näide maha keerata? Ei-ei, kõik tahavad seda kuulata. Küsisin kas teie ise klassikalise muusika mõjust. tahate seda kuulata? Jaa-jaa, meile meeldib. Aga mis teos see on, kes seda esitab? Oi, meie ei tea. Lõpuks mul õnnestus Tarbijakaitse Venetsueela kogemus on muidugi imetlusväärne. Kuid kas kaasabil saavutada, et Viru keskuse toidupoes seda enam ei mängi­ maailma vaimsuses on midagi justkui paigalt nihkunud? ta. Minu arvates on see Prantsuse revolutsiooni tagajärg. Prantsuse revolutsioon hävitas ühiskonnas kõrgema klassi. Kõik pidid saa­ Nad soostusid? ma võrdseteks. Aga tegelikult ei saa kõik võrdsed olla. Ja siin lõh­ Jah, sest ka kassapidajad hakkasid mind toetama, et see väsitab. kus Prantsuse revolutsioon midagi sellist, mida ei saa taastada. Ta mitte ei tapnud oma kuningat ja kuningannat, vaid ta ässitas Milline on sinu suhtumine Eesti nüüdismuusikasse? massid üles kõige selle vastu, mis oli kaunis ja aristokraatide loo­ Ma ei poolda heliloojate jagamist elavateks ja surnuteks, vaid eel­ dud. Ja koos sellega hakkas kunst, arhitektuur, kogu kultuur järk- kõige tuleks lähtuda muusika sisulistest väärtustest. Minu jaoks järgult alla käima. on ka väga oluline küsimus, kui suur hulk helilooja loomingust Ummikus on ka nüüdisaegne helilooming. Kui otsitakse ainult jääb ajalukku püsima. Tubinat tundes võin ma kinnitada, et tema uudseid väljendusvahendeid, olgu see siis disainis, arhitektuuris, loomingus on vähemalt 95 protsenti väärtmuusikat. Praeguste muusikas või kas või moekunstis, siis näeme ainult üht ja sama heliloojate puhul ma seda veel öelda ei oska. Palju mängib rolli suundumust. Pragmatism valitseb ilu üle. Kui käsitleda kultuuri mood ja helilooja elav isik. Esiettekanded on muidugi olulised, inimese vaimse tegevuse tulemusena, mitte kui ajaviidet ega mee­ aga kui ükskord tuleb selle helilooja 100. juubel, mida siis sellest lelahutust, siis peaks kultuur olema ühe riigi ja rahvuse olemise loomingust mäletatakse? kõrgem eesmärk. Seega on kultuur ühiskonna pealisehitus, milleks rahvas koondab kõik oma jõud, see on kultuuriline eneseteostus. Aga ka mõni sel aastal kirjutatud teos võib osutuda šedöövriks See ongi rahvuskultuur, mis väljendab rahvuslikke pürgimusi ja ja elada 100. juubelini. eesmärke kunstilises vormis. Tegelikult on muusika vaimse enese­ Miks mitte! Aga ma tahaksin näha eesti muusikat ühtse terviku­

8 muusika 11/2011 na ja pöörata eelkõige tähelepanu tõelistele väärtteostele. Mitte lähtuda sellest, kas see teos on kirjutatud sel aastal või varem. ompromissitu Rumessen kõlab tõeselt, kuid ühekülgselt. Olen pikka aega tegelnud Eesti muusika ajaloo suurkujudega KRumessen on kompromissitu ja nõudlik põhimõttelistes as- ja hakanud aru saama, kes on meie jaoks kõige olulisemad rah­ jades ning väärtusorientatsioonides. Ta ei lasku kunagi kompro- vusliku muusikapärandi üles ehitamisel, kes on loonud uusi missideni kvaliteedi ja kunstilise tõe arvel. Samas on ta väga suundi, mida teised on jätkanud. Need on Tobias, Saar, Eller, paindlik ja koostöövalmis suuremate eesmärkide elluviimisel. Tubin. Sa kindlasti küsid, miks seal ei ole Eduard Oja. Aga Oja Usun, et see paindlikkus tuleneb tõsiasjast, et Rumes­sen ei lähtu jätkas Elleri liini, samuti nagu Süda jätkas Artur Kapi liini, või omaenda huvidest ega prestiižist, vaid taotleb Eesti kultuuri põ- Kreek Saare alustatud rahvuslikku suunda, mis ei vähenda nen­ hiväärtuste taasavastamist ja edendamist. Seetõttu tundub mi- de loomingu tähtsust. Kuid need neli nimetatud heliloojat on nu jaoks kõige väiklasemana sageli esitatud arvamus nagu aja- nagu nurgakivid. Tobias pani aluse professionaalsele instrumen­ vat Rumessen mingit “oma asja”. Vardo Rumessen ajab jäägitult taalmuusikale, kirjutas esimesed teosed paljudes žanrites. Saar Eesti rahvusliku kõrgkultuuri asja ning ta on teinud seda paha- pani aluse rahvuslikule muusikastiilile. Eller lõi Eesti sümfooni­ tihti isikliku karjääri või heade suhete arvel. lise lühivormi žanri. Tubina kaudu jõuab see areng oma tippu, Renessansi inimene ei ole vist kõige adekvaatsem iseloo- sellist individuaalset ja isikupärast sümfoonilise vormi käsitlust mustus Vardo Rumesseni puhul. Selle terminiga tähistatakse ta- me varasemate heliloojate juures ei kohta. Sealjuures hindas valiselt isiksuse mitmekülgsust ja loomingulist avatust uuele. Tubin väga kõrgelt oma eelkäijate loomingut, mida peaksid te­ See kehtib kindlasti Rumesseni kohta. Kuid tema tegevust inspi- gema ka praegused heliloojad. reerib mitte niivõrd renessansi inimesele omane enesekesksus, kuivõrd pigem kõrgema missiooni teenimine, seda mis tahes Sa oled nüüd lühikese ajaga välja andnud muljetavaldava oludes. Rumessen on osutanud isikliku eeskuju ja oma tegevuse hulga maailmaklassika plaate: Bachi “Hästitempereeritud viljadega, et ka kõige raskemates ja ebasoodsamates tingimus- klaveri” I osa, Rahmaninovi ja Chopini plaadid. Praegu sa tes on võimalik saavutada uskumatuid tulemusi. Tema pide- töötad Skrjabini plaadikomplektiga. Miks just Skrjabin? punkt asub omaenda nabast mõõtmatult kõrgemal, selle alu- Eks see ole muidugi hullumeelne projekt, sest mida Skrjabinist seks on igavikulised väärtused ja kriteeriumid, mis ei allu hetke praegu teatakse? Kuid ta on üks maailma geniaalsemaid heli­ moekatele pinnavirvendustele. Vardo Rumessen on eelkõige loojaid, kellele tegelikult puudub analoog. Olen Skrjabiniga vä­ suure missioonitundega loomeinimene. Ta väljendab seda mis- ga palju tegelnud, käinud korduvalt Moskvas tema muuseumis, siooni eri valdkondades, kaasa arvatud pianistina. Pean teda vä- tutvunud tema raamatukoguga. ga omanäoliseks ja sügavalt läbitunnetatud sõnumiga pianistiks, kes on avalike kontserdivõimaluste praktilist olematust kompen- Skrjabini muusika armastajana mainiksin vahele, et ta just- seerinud erakordselt viljaka omaalgatusliku plaadistamistegevu- kui polnudki pärit siit maailmast. sega. Mida Rumes­seni puhul kahetsen, on see, et ta pole otsus- Jah, tundub et paljudki heliloojad pole olnud siit maailmast. tanud dirigeerimisega tegelda. Usun, et see võimaldaks tal pare- Nii suurt stiilimuutust ei teinud isegi Stravinski läbi. Skrjabin mini avaldada oma isiksuse tugevaimaid külgi. Pean silmas tema jõudis oma hilisloomingus nüüdishelikeeleni välja. Siin on kõik ülimalt selget terviklikkuse ja ehtsuse taju, teose arhitektuuri ja hilisemate võtete alged: atonaalsus, polürütmia jne. See tema selle arendamise loogika mõistmist. Rumessen on minu näge- muses vaimne arhitekt, kes on aastakümneid olnud tegevuses topelttonaalsus, triitoni vahekorras, mis tema muusikas on ala­ Eesti kõrgkultuuri aluste avastamise ja väärtustamisega, kes aga tes Kuuendast sonaadist, loob täiesti irratsionaalse maailma. ühtaegu ehitab seda rahvusliku kultuuri hoonet toestavaid sam- Assafjev ütles: “Kui kuulan Skrjabinit, tunnetan kosmilisi prot­ baid ja lisab talle kõrgust, tehes seda lugematutes eri vormides, sesse.” Skrjabin ise pidas oma parimaks Seitsmendat sonaati, nii nagu see parajasti vajalikuna tundub. mis on ka mulle väga lähedane. Skrjabin otsis väljapääsu inim­ Kas selline tegevus vääriks suuremat tähelepanu? Küsi­mus ühiskonna suletusest, ta otsis neid jõude, mis muudaksid maa­ on liiga lihtne. Olen veendunud, et Vardo Rumesseni puhul on ilma paremaks. Sel ajal need ideed olid ju levinud. Suur osa te­ tegemist kultuurihiiglasega, kelle rolli ja panust on võimalik õi- ma arengus oli arvatavasti tema teisel abikaasal Tatjana ges perspektiivis hinnata viiekümne või saja aasta pärast. Schlözeril, kelle vend oli filosoof Boriss Schlözer. Skrjabin oli Uskumatu on aga juba tänapäeval see käegakatsutav panus, mi- tugevasti mõjutatud ka teosoofiast. Moskvas Skrjabini muuseu­ da üks inimene on omaenda algatusel suutnud salvestada Eesti mis on riiulitäis Jelena Blavatskaja kogutud teoseid, täis kultuurivaramusse. Lisaksin uusettekannetele, nootidele, heli- Skrjabini märkusi. Neist raamatutest sai ta impulsi kõiksuse plaatidele, biograafiatele, raamatutele, kontsertidele ja muusika- tunnetamiseks ning otsis vahendeid, kuidas sinna jõuda. ajaloo artiklitele veel arvukad Eesti muusika suurkujude monu- Skrjabin tunnetas materiaalse maailma piiratust ja ma olen pä­ mendid ja mälestustahvlid, mida võib kohata üle Eestimaa. Kui ris kindel, et ta tunnetas paralleelselt ka vaimset maailma. paljud neist oleks täna olemas, kui poleks olnud Vardo Rumessenit? Ometi, minu jaoks on kustumatu väärtusega Kahjuks ei ole mul endal veel õnnestunud Skrjabini muuseu- Tobiase “Joonase lähetamise” taasavastamine, rekonstrueerimi- mis käia, aga olen kuulnud, et see on väga heal tasemel. ne ja ettekandele toomine. Selle teose järk-järgult avarduvad Skrjabini muuseum on muljetavaldav! Seal töötab paarküm­ esiettekanded Estonia kontserdisaalis ennetasid ja sümboliseeri- mend inimest, neist mitmed on muusikateadlased ja uus direk­ sid paariaastase vahega Eesti riigi järgnevat taasärkamist unus- tor kavatseb suurendada muuseumis teadusuuringute osatäht­ tuse hõlmast. sust. Tasuks ka meie muusikamuuseumil sellest eeskuju võtta! Praegu on muuseumi alumisel korrusel väike saal 50-100 ini­ Tunne Kelam mesele. On alustatud ka kõrvaloleva maja renoveerimist, kus Eesti saadik Euroopa Parlamendis

muusika 11/2011 9 avatakse uus kontserdisaal. Rääkisin seal ka Skrjabini mõjudest eesti heliloojatele Saarele, Ojale, Ellerile ja Tubinale ning mind ardo on oma loomult võitleja. Kui ta on oma õigsuses kutsuti järgmisel aastal seoses Skrjabini 140. juubeliga konverent­ Vkindel, siis vastane hoidku alt. Tema tegemised on ju sile kontserdiga esinema ja ettekannet pidama. Kinkisin muuseu­ üldteada; muretsemine Eesti muusika, eriti meie klassikute mile eesti muusikat, Tubina “Kogutud teostest” “Klaveriteosed” ja loomingu propageerimise ja kontserdikavades püsimise pä- Mart Saare Prelüüdid ning oma Rahmaninovi ja Tubina plaadid. rast on väga tänuväärne. Vardo on tulihingeline inimene, kes ei jäta kunagi oma arvamust välja ütlemata, kindlasti Kuidas tundub Skrjabini muuseumiga võrreldes näiteks meie pole see omadus tema elu kergemaks teinud... Teatri- ja Muusikamuuseumi olukord? Olen kogu oma elu pühendanud Teatri- ja Muusikamuuseu­ IVARI ILJA mile, seal asuva eesti heliloomingu avastamisele ja propageeri­ pianist misele. See on olnud minu moraalne kutsumus. Olen seal esiet­ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor tekandele toonud lugematul hulgal eesti heliloojate väärtteo­ seid, mis sinnamaani olid täiesti tundmatud, samuti maailma muusikaklassikat, kokku üle 70 kontserdi. Neid teoseid olen mille tõttu puudub meil ka ulatuslikum ülevaade eesti muusika hiljem esitanud maailmas, plaadistanud ja teinud ka teistele in­ ajaloost. Seda enam on kahju, et Eesti Teatri- ja Muusika­ terpreetidele ettepanekuid nende teoste esitamiseks. Olen sinna muuseumist on olnud sunnitud lahkuma mitmed muusikatead­ andnud kolmekümne viie üleandmisaktiga kohvritäite kaupa lased ja erialaspetsialistid, kelle teadmised on elementaarselt heliloojate käsikirju, arhiivimaterjale ning neid uurinud ja in­ vajalikud eesti teatri- ja muusikakultuuri püsimajäämisel. venteerinud. Tänu sellele olen saanud piisava ülevaate eesti he­ Rääkimata minu kolm aastat ja üheksa kuud kestnud kohtu­ liloojatest ja interpreetidest, jõudnud arusaamisele eesti heli­ protsessist muuseumiga Tubina albumi autoriõiguste asjus. loomingu tõelistest väärtustest. Kuigi kohus langetas lõpuks positiivse otsuse, on mul tekkinud Olude sunnil pole mul praegu võimalik Teatri- ja Muusika­ küsimus, kas ühe riigiasutuse direktor, kes on rikkunud seadust, muuseumis oma tööd jätkata. Olen pidanud pikka aega võitlust ületanud oma võimupiire ja tekitanud Eesti riigile suurt rahalist selle nimel, et sellest muuseumist võiks saada teadusasutus, na­ kahju mõttetu kohtuprotsessiga, kannab selle eest ka isiklikku gu on Tartu Kirjandusmuuseum. Kahjuks pole see õnnestunud, vastutust?

2011. aastal Skrjabini muuseumis Moskvas mängimas Skrjabini Bechsteinil.

10 muusika 11/2011 DISKOGRAAFIA 1988 • Eduard Tubin. Complete Piano works (3 CD-d). Vardo Rumessen (klaver). BIS 1992 • Eduard Tubin. Complete Violin and Viola Music (2 CD-d). Arvo Leibur (viiul), Petra Vahle (vioola), Vardo Rumessen (klaver). BIS 1997 • Estonian Violin Music. Rudolf Tobias, Artur Lemba, Eugen Kapp, Heino Eller, Eduard Oja, Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt. Urmas Vulp (viiul), Vardo Rumessen (klaver). Eres 1998 • Rudolf Tobias. Klaverimuusika. Vardo Rumessen (klaver). ER • Heino Eller. Complete Preludes. Vardo Rumessen (klaver). Pro Piano Abikaasa Maaja ja tütar Ingega Kadrioru lossis 2002. aastal, pärast oma 60. juubeli 2003 kontserti. • Eesti prelüüdid. Mart Saare ja Eduard FOTOD ERAKOGUST Tubina prelüüdid. Vardo Rumessen (kla- Probleeme jätkub alati. Aga mis on sinu arvates praegusel hetkel meie muusi- ver). Finlandia Records kaelu kõige kiiremat lahendust ootavad kitsaskohad? 2007 • Eduard Tubin. Virmaliste sonaat. Ootaksin meie klassikalise heliloomingu ja meie interpreetide tegevuse suuremat Klaveriteosed. Vardo Rumessen (klaver); väärtustamist, nii kontserttegevuses, ajakirjanduses kui ka raadios ja televisioonis. kaastegevad Peterburi Filharmoonia Nii Eesti Kontsert kui Klas­sikaraadio peaksid pöörama palju suuremat tähelepa­ keelpillikvartett. Rahvusvaheline nu eesti interpretatsioonikunsti arendamisele. Meie muusikaelu on tegelikult sat­ Eduard Tubina Ühing. ERP tunud kriisi. Meil valitseb provintsialism, kus kulutatakse palju energiat ja vahen­ • Estonian cello: Teet Järvi (tšello), Vardo deid pisikeste asjade tegemiseks, kuid tõsisemad ja suuremad ettevõtmised on Rumessen (klaver). Bella Musica jäänud tagaplaanile. Nagu Mihkel Mutt tabavalt nimetas, oleme nagu maakultuu­ • Eduard Oja. “Vaikivad meeleolud”. rimaja. Me oleme palju kaotanud, et meil ei ole ikka veel ooperimaja, mis Estonia Kammermuusika. Vardo Rumessen (kla- juurdeehitusena aitaks lahendada ka ERSO puuduvate tööruumide probleemi. ver), Teet Järvi (tšello), Urmas Vulp Meil puudub korralik kammersaal, mis looks soodsad esinemistingimused meie (viiul), Ivo Kuusk (tenor), Maaja solistidele. Selleks on sobivad saalid olemas, kuid neid kasutatakse muudeks ees­ Rumessen (sopran), Tallinna keelpilli- märkideks. Meil on hädasti vaja paari-kolme tipptasemel kontsertklaverit, peale kvartett. Estonian Classics Steinway kindlasti ka vähemalt üks Bechstein. Pärast Tubina festivali tegevuse lõ­ 2010 petamist minister Palmaru poolt, pole meil ühtegi suuremat muusikafestivali, mi­ • Johann Sebastian Bach. da võiks võrrelda Lääne-Euroopa suurte rahvusvaheliste festivalidega. Suureks Hästitempereeritud klaver I osa probleemiks on sealjuures, et poliitikud, kellest need lahendused sõltuvad, ei oska (2 CD-d). Vardo Rumessen (klaver). piisavalt väärtustada klassikalise muusika osatähtsust ühiskonnas ja professionaal­ Estonian Record Productions/Estonian sete muusikute arvamusi ei taheta kuulda. Kahjuks pole ka Muusikanõukogu kui Classics muusikute esindusorganisatsioon nendele probleemidele suuremat tähelepanu • Sergei Rahmaninov. Klaveriteosed pühendanud. (2 CD-d). Vardo Rumessen (klaver). Siin me intervjuule veel punkti ei pane, sest sinu tegevus kestab aktiivselt eda- Estonian Record Productions/Estonian si. Millised on lähituleviku plaanid? Classics • Eesti klassikalise klaverimuusika täht- Kuna meil on esinemisvõimalusi vähe, siis püüan veel nii palju plaadistada, kui teoseid. Lisa raamatule “Lisandusi eesti jõuan. Ei tea, kui palju mulle veel armuaega antakse. Praegu tegelen Skrjabini kla­ muusikaloole”. Vardo Rumessen (kla- verimuusika komplekti salvestamisega. Tahaksin selle välja anda Skrjabini 140. ver). Estonian Classics sünniaastapäevaks järgmise aasta jaanuaris. Valmistan ette ka Tobiase kirjade 2011 kommenteeritud väljaannet. Aasta lõpuks peaks ilmuma Tubina viiuliteoste köide • Fryderyk Chopin. Źal. Kurbus. Vardo tema “Kogutud teoste” sarjas, mida valmistan ette koos Sigrid Kuulmanniga. Rumessen (klaver). Estonian Record Tubina “Kogutud teoste” väljaandmine on väga suur ja oluline ettevõtmine, mis kes­ Productions/Estonian Classics tab arvatavasti paarkümmend aastat ja nõuab palju tööd, et see ei takerduks olude ja olupoliitika väiklastesse probleemidesse.

muusika 11/2011 11 BAGATELLID * maailm

NELE-EVA STEINFELD pianist

Hollandi kultuurielu kriis raskem hiljem taastada ja üles ehitada. üle 70 000 plaadi ning enne ostu soorita­ Salonen loodab, et Hollandi valitsus ei tee mist on võimalik muusikanäiteid kuulata. Hollandis võivad kultuuri alarahastami- ränka ajaloolist viga. Kõik 53 muusikalist Firma president Theodor Lap sõnab, et se tõttu oma tegevuse lõpetada mitmed pöördumist on postitatud Youtube’i ning tõid veebilehe Euroopa turule sellepärast, orkestrid ning kultuuri- ja õppeasutu- kõiki toetusavaldusi saab vaadata aadressil et paljud väikesed muusikapoed on välja sed, sest valitsus plaanib 2013. aastaks www.soldierofororange.nl suremas, ent nõudmine klassikalise muu­ 200 miljoni euro suurust eelarvekärbet sika salvestuste järele on Euroopas endi­ kultuuri valdkonnas. Kärbe võib tähen­ selt suur. dada umbes 60 protsendi kultuuriasutuste Toetus Londoni Filharmoonia­ pankrotistumist. Hollandis on praegu orkestrist vallandatud kaksteist professionaalset sümfooniaor­ muusikutele kestrit, nende seas ka üks maailma esior­ kestreid – Amsterdami Concertgebouw Paljud kultuuritegelased on avaldanud orkester. Kärbe võib kaheteistkümnest or­ Briti ajalehtedes toetusartikleid neljale kestrist sulgeda neli. Hollandi pealinnas Londoni Filharmooniaorkestrist vallanda­ Amsterdamis käib igal aastal 12,5 miljonit tud muusikule, kes avaldasid Iisraeli vastu turisti, kellest 70 protsenti külastab linna meelestatuna augusti lõpus kirjalikult ar­ sealse kõrgetasemelise kultuurielu pä­ vamust, milles soovisid Iisraeli Filhar­ rast. Selle aasta juunis toimusid Hollandis mooniaorkestri kontserdi ärajätmist BBC ulatuslikud protestiaktsioonid kunsti toe­ Promsi festivali kontserdil 1. septembril. tuseks ning sõnavõttudega esinesid Kontsert toimus, ent selle otseülekanne Vladimir Ashkenazy, Wolfgang Rihm ja BBC raadios katkestati, sest mitmed Kent Nagano. Iisraeli vastased ja Palestiinat pooldavad Sümfooniaorkestrid üle maailma on inimesed häirisid kontserdi kulgu. Lon­ korraldanud oma hollandi kolleegide toe­ doni Filharmooniaorkester kõrvaldas töölt Aastaid Venemaa muusikaelu edendanud tuseks nn Oranje sõduri kampaania. Oma protestikirjas osalenud neli orkestranti, väljapaistev saksa dirigent Kurt Sanderling. hääle on andnud 53 sümfooniaorkestrit, põhjendades, et orkester ei soovi olla po­ liitiliste osapoolte valija ning et Iisraeli nende seas Iisraeli Filharmoonikud ja Lahkus Kurt Sanderling Zubin Mehta, samuti Prantsuse Raadio Filharmoonikute esinemisel oli ainult kul­ sümfooniaorkester, Deutsche Kammer­ tuuriline ja muusikaline eesmärk. Nüüd­ (1912–2011) seks on aga Briti meedias oma allkirja philharmonie Bremen, Rootsi raadio süm­ Paar päeva enne oma 99. sünnipäeva lah­ andnud üle 120 kultuuritegelase, kes soo­ fooniaorkester, Londoni Filharmoonia­ kus väljapaistev saksa dirigent Kurt San­ vivad nelja orkestrandi tööle ennistamist, orkester ning Londoni sümfooniaorkester derling, kes oli hinnatud Beethoveni ja sest nende meelest väljendab just muusi­ eesotsas Valeri Gergijeviga. Orkestrid on Šostakovitši muusika tõlgendaja. San­ kute vallandamine orkestri poliitilist kuu­ salvestanud marsikatkendi hollandi režis­ derlingile oli dirigendina antud palju te­ luvust ja nn poolte valimist. Esialgsetel sööri Paul Verhoeveni kultusfilmist “Oranje gusaid aastaid, sest laval esines ta 90. elu­ andmetel on neli orkestranti töölt kõrval­ sõdur” (1977), mis räägib hollandlaste vas­ aastani. Ta sündis juudi peres, õppis esial­ datud üheksaks kuuks. tupanuliikumisest Teise maailmasõja ajal. gu klaverimängu ning töötas Berliini Oma sõnavõtus avaldab Valeri Gergijev Riigiooperis repetiitorina, assisteerides imestust, et kui mitmete teiste Euroopa rii­ Arkivmusic.eu selliseid dirigente nagu Otto Klemperer ja kidega võrreldes on Hollandi majandus Üks Põhja-Ameerika suurimaid klassikalise Wilhelm Furtwängler. Natsirežiimi tõttu siiski üsna heal järjel, siis miks plaanitakse muusika plaatide jaemüüjaid ArkivMusic on pidi ta aga Saksamaalt lahkuma, siirdudes nii ulatuslikku kärbet kultuurivaldkonnas. rajanud endale tee Euroopa turule, luues Moskvasse ja hiljem Ukrainasse. 1941. Gergijev loodab, et Hollandi valitsus leiab veebilehe arkivmusic.eu, mis on üks suu­ aastal sai Sanderlingist Jevgeni Mravinski teistsuguseid lahendusi, näidates üles rimaid klassikalise muusika plaatide jae­ assistent Leningradi Filharmoonikute juu­ mõistmist ja võttes arvesse väljapaistvate müüjaid Euroopas. Ettevõtmise taga on res, kus ta juhatas hulgaliselt vene muusi­ kultuuritegelaste arvamust. Londoni Filhar­ pühendunud klassikalise muusika fanaati­ kat. Eriti lähedane oli Sanderlingile mooniaorkestri peadirigendi Esa-Pekka kud, kes aitavad klientidel tohutu suurest Šostakovitši looming, heliloojaga kohtus Saloneni meelest on Holland kultuurielu valikust otsida raskesti leitavaid plaate, sa­ ta 1943. aastal ja neist said eluaegsed sõb­ toetamise poolest olnud alati teistele riiki­ muti abistavad nad erinevates küsimustes rad. 1960. aastal naasis Sanderling Saksa­ dele pigem eeskujuks. Saloneni meelest on ning annavad vajadusel soovitusi plaa­ maale, tegutsedes Berliini Filharmoonia lihtne lõhkuda ja lammutada, ent hoopis diostuks. Arkivmusic.eu lehel on üleval peadirigendina ning hiljem Dresdeni

12 muusika 11/2011 lavastuse on teinud Hong-Kongi ooperi­ maja. Põhjuseks toodi, et teose muusika on ebasobiv. Helilooja Huang Ruo agendi sõnul ei olnud probleem ooperi sisus, sest libretoga oli Hiina valitsus tutvunud. Ooperi esiettekandel oleks kasutatud lääne muusikainstrumente ning ettekanded hii­ na muusikariistadel olid planeeritud ok­ toobrisse.

Dirigent Mark Gorenstein vallandati ametist Venemaal vallandati Vene Riikliku Aka­ deemilise Sümfooniaorkestri peadirigent Mark Gorenstein, kes kogus negatiivset kuulsust juba tänavusel rahvusvahelisel Tšaikovski-nimelisel konkursil, mil solvas orkestriproovis tšello kategoorias võitjaks tulnud armeenlast Narek Haknazarjani, nimetades teda külamuusikuks. Orkest­ randid pöördusid kultuuriministri poole palvega, et Gorenstein ametist vabasta­ taks. Põhjuseks toodi halb ja ebaproduk­ tiivne tööõhkkond ja sellest lähtuv orkest­ ri taandareng. Gorensteini sõnul on tema suhted orkestriga aga parimas korras ning vallandamise põhjusi peab ta ebaõigeks. Ent faktid räägivad, et alates aastast 2002, mil Gorenstein orkestri peadirigendiks sai, on orkestrist lahkunud või vallanda­ tud 280 muusikut. Kui orkestril oli tänavu kontserdireis Jaapanisse, vallandas Gorenstein 50 muusikut, kes ei soovinud turneel radioaktiivse kiirguse kartuses osaleda. Petitsioonis kultuuriministrile mainivad muusikud, et nad on mures or­ kestri allakäigu pärast. Välisreisid on jää­ nud harvemaks ja orkestriga ei taha enam esineda tunnustatud solistid. Orkest­ rantide sõnul käituvad despootlikult pal­ jud dirigendid, ent see on õigustatud vaid siis, kui despootlikkust korvavad kunstili­ selt hiilgavad tulemused. Gorenstein äh­ vardab aga asja kohtusse anda, kirjutab väljaanne RIA Novosti. Gorensteini sõnul Skandaalne dirigent Mark Gorenstein. on asjasse segatud kõrgema võimu esinda­ jad ning ka kultuuriministeerium on tuge­ valt ja põhjendamatult orkestrantide poo­ Linnakapelli juhina. Alates 1980. aastast Hiinas keelustati ajaloolise lel. oli ta tihedalt seotud Londoni Filhar­moo­ sisuga ooper niaorkestriga. Sanderlingi esitusi iseloo­ Beethoveni kvarteti mustavad äärmine kõlaline ja muusikaline Hiinas keelustati enne esiettekannet ooper, taastatud osa selgus ning dramaatiline jõulisus. Kurt mille sisu keskmes on Hiina esimene pre­ Sanderlingist jäid maha kolm poega, kes sident Sun Yatsen. Ooperi nimega “Dr Manchesteri ülikooli muusikateadlane ja kõik on dirigendid. Sun Yatsen” heliloojaks on Huang Ruo ja üks juhtivaid Beethoveni uurijaid Barry

muusika 11/2011 13 BAGATELLID * maailm

Fabio Luisi, praegune Meti peadirigent. FOTOD INTERNETIST

Cooper taastas säilinud käsikirjavisandite sünnist ja nii tegeleb vene pianist Nikolai gu ette ja uue juhi otsimine võib kesta mi­ põhjal Beethoveni keelpillikvarteti osa, Luganski Liszti teoste salvestamisega. Ta tu aastat. Bostoni sümfooniaorkestri mä­ mis oli esialgu mõeldud keelpillikvarteti sõlmis lepingu firmaga Naive ning esimese­ nedžeri Mark Volpe sõnul sooviks orkes­ G-duur op 18 nr 2 aeglaseks osaks. na jõuab plaadile sooloõhtu Liszti loomin­ ter leida sellist peadirigenti, kes oleks ka Kvarteti kirjutas Beethoven 1799. aastal, gust. Varem on ta salvestanud erinevates suvise Tanglewoodi festivali direktoriks. ent hiljem teost korrigeerides heitis ta alg­ plaadifirmades ning jäädvustanud Rah­ Orkester loodab, et tulevase peadirigendi selt loodud aeglase osa välja ja kirjutas maninovi, Tšaikovski ja Chopini loomingut. jaoks on Bostoni sümfoonikud prioriteet selle asemele uue osa, mida tunneme selle Liszti loomingut salvestab Luganski esma­ number üks, kuigi see näib naiivse soovi­ kvarteti aeglase osana tänapäeval. Esi­ kordselt. Uus plaat ilmus 24. oktoobril. na, sest millisel maailmakuulsal dirigendil algsetes visandites leidus 74 takti muusi­ Saksa viiuldaja Christian Tetzlaff sõlmis oleks vaid üks orkester juhatada. Bostoni kat, millest mõnes taktis oli neljast häälest pikaajalise lepingu Soome firmaga Ondine. sümfooniaorkestri kodulehel on hetkel olemas vaid üks, mistõttu Cooper pidi Seni on Tetzlaff plaadistanud DG, Decca, välja toodud kaks maailmanime, laureaat- sinna omapoolseid lisandusi tegema. EMI ja Hänssleri märgi all ning salvesta­ dirigendi tiitlit kannab Seiji Ozawa ja Cooper väidab, et lisandustele vaatamata nud teoseid Bachist Schönbergini. Esi­ emeriitdirigent on Bernard Haitink. on nüüd võimalik aimu saada, milline oli meseks koostööks Ondine’iga on Mendels­ algne kvarteti aeglaseks osaks loodud sohni ja Schumanni viiulikontsertide sal­ Fabio Luisil probleem kodu- muusika. Kvartetiosa kanti ette 29. sep­ vestamine, orkestriks Frankfurdi raadio maiste ooperimajadega tembril Manchesteris, esitajaks oli Danel sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Quatour. Dirigent Fabio Luisi on tekitanud paha­ Bostoni sümfooniaorkester meelt Rooma ja Genova ooperimajas, sest võttis vastu New Yorgi Metropolitan Värskeid plaadilepinguid otsib muusikalist juhti Opera peadirigendi koha, millest James Placido Domingo sõlmis plaadistuslepin­ 30. septembril avas Bostoni sümfooniaor­ Levine terviseprobleemide tõttu loobus. gu firmaga Sony Classical, mis oli tema kester uue hooaja, ent sedapuhku ollakse Itaalia ooperimajade juhid on pahased, et esimeseks lepinguliseks partneriks ka ilma peadirigendita, sest tervisehädade Luisi sealsed etendused lühikese etteteata­ 1960. aastatel, mil Domingo salvestamiste­ küüsis olev maestro James Levine loobus misega tühistas. Rooma ooperiteater äh­ ga alles alustas. Repertuaari Domingo ega sellest ametist. Orkester on alustanud uue vardab Meti dirigendi “ülelöömise” pärast Sony ei ole veel avalikustanud. muusikalise juhi otsingut, mis pole kerge kohtusse kaevata. Luisi esimene ülesastu­ Muusikamaailm tähistas tänavu ok­ ülesanne, sest tunnustatud dirigentide mine Meti peadirigendina toimus 13. ok­ toobris 200 aasta möödumist Ferenc Liszti graafikud on broneeritud mitme aasta ja­ toobril Mozarti ooperiga “Don Giovanni”.

14 muusika 11/2011 ivo heinloo jazzikriitik

Itaalia jazzi päevad New Yorgis 1.–10. oktoobrini toimus New Yorgis Italian Cultural Institute initsiatiivil kol­ mandat korda festival “Italian Jazz Days”, mille raames esinesid erinevates kontser­ dipaikades, nagu Smalls, Kitano Jazz Club, Dizzy’s jt, nii Apenniini poolsaarel ilma tegevad muusikud kui ka New Yorgi itaa­ lia kogukonna esindajad nagu John Patitucci ja George Garzone. Itaalia jazzi­ päevade raames anti välja ka mainekas Massimo Urbani nimeline auhind, mille pälvis Perugiast pärit saksofonist Cris­ tiano Arcelli. Väljaspool Itaaliat on Arcelli Partnerid laval ja plaadil – Maria Farantouri ja Charles Lloyd. veel võrdlemisi vähe tuntud, tema senise FOTO INTERNETIST karjääri säravamate hetkede hulka kuulub finaalikoht Brüsselis toimunud European ajaloolises Herodes Atticuse teatris Akro­ popimaailma tähti, teiste seas leiab sealt Jazz Contestil ning esinemised nii Umbria polise jalamil. Kriitikud on albumit nime­ Amy Winehouse’i, Lady Gaga ning festivalil kui ka mujal Euroopas ja Hiinas. tanud Vana ja Uue Maailma sulamiks, kus Mariah Carey. Enim Grammysid (küm­ Lloydi repertuaar seguneb traditsioonilise me) on Bennett kogunud kategoorias best Värskeid plaate jazzimaailmast kreeka muusikaga. Peale Lloydi kvarteti traditional pop vocal album, ennustuste püsiliikmete (Jason Moran klaveril, Reuben kohaselt on tal šansse täiendada oma au­ 8. novembril ilmutab Indirecto Records trio Rogers kontrabassil ning Eric Harland hinnakappi ka tuleval aastal. Medeski, Martin & Wood ja John Scofieldi trummidel) musitseerivad lüüramängija koostööna valminud duubelalbumi Sokratis Sinopoulos ning pianist Takis “MSMW LIVE: In Case the World Changes Farazis. DownBeati aasta jazzmuusik its Mind”. Esimest korda tegid jazzitrio ja Üks Norra prestiižsemaid plaadifirma­ on Jason Moran kitarriguru Scofield koostööd 1998. aastal, sid Jazzland Recordings rõõmustas hiljuti Augusti lõpul avalikustas jazziajakiri mil ilmus plaat “Go Go”. Värskel kontsert­ fänne viiulimängija Ola Kvernbergi uue al­ DownBeat 2011. aasta kriitikute küsitluse plaadil on palu nii sellelt albumilt kui ka bumiga “Liarbird”. Esimest korda sai laiem tulemused. Järgnevalt valik võitjaid: plaadilt “Out Louder” (2006), mis valmis avalikkus Kvernbergi uut projekti kuulda samuti Scofieldi osalusel. eelmise aasta Molde jazzifestivalil, külali­ • Aasta jazzartist: Jason Moran Trio Medeski, Martin & Wood tegutseb seks USA saksofoniäss Joshua Redman. • Aasta jazzialbum: Jason Moran “10” alates 1991. aastast koosseisus John Medes­ Plaadil teevad kaasa norra tippartistid bas­ (Blue Note) ki (klahvpillid), Billy Martin (löökpillid) sist Ingebrigt Håker Flaten ja tenorsaksofo­ • Aasta jazzansambel: Joe Lovano Us Five ning Chris Wood (kontrabass ja basski­ nist Håkon Kornstad. • Aasta bigbänd: Maria Schneider tarr). Et kollektiivi loomisest möödub täna­ Orchestra vu kakskümmend aastat, on MSW seotud Tony Bennett purustas rekordi • Aasta pianist: Jason Moran veel ühe erilise projektiga. Nimelt annab • Aasta kontrabassist: Dave Holland bänd aasta jooksul digitaalsel kujul välja 28. september oli ajalooline päev USA • Aasta trummar: Paul Motian kakskümmend uut lugu. maineka muusikaedetabeli Billboard 200 • Aasta tenorsaksofonist: Sonny Rollins ECMi värskeim väljalase on saksofonist annaalides: tänavu kaheksakümne viie • Aasta kitarrist: Bill Frisell Charles Lloydi “Athens Concert”. Plaadil aastaseks saanud Tony Bennettist sai va­ • Aasta meesvokalist: Kurt Elling kaasa tegev kreeka lauljanna Maria Faran­ nim artist, kelle album selle edetabeli tip­ • Aasta naisvokalist: Cassandra Wilson touri on klassikalise taustaga, kuid teinud pu jõudnud. Varem kuulus rekord Bob • Aasta plaadifirma: Sunnyside koostööd paljude eri žanrite esindajatega, Dylanile (plaadi “Together Through Life” • Tõusva tähe kategoorias tunnistati pari­ muu hulgas elektroonikalegendi Vangelise esikoht 2009. aastal, kui Dylan oli kuue­ maks trompetist Ambrose Akinmusire ja Põhjamaade jazzi suurkuju Jan Garba­ kümne seitsme aastane). Neljateistkordne ning ansamblite seas Vijay Iyer Trio. rekiga. Farantouri ja Lloyd jagasid esma­ Grammy võitja Bennett on Billboardi ede­ kordselt lava juba 1993. aastal. Plaadil on tabelis figureerinud alates 1951. aastast. Täielik nimekiri on aadressil www.down­ ülesvõte Ateena kontserdilt, mis toimus Tema värskeim plaat “Duets II” on tulvil beat.com

muusika 11/2011 15 aktsent Muusika ja sotsiaalsed muutused Noppeid Rahvusvahelise Muusikanõukogu IV maailma muusikafoorumilt Tallinnas

KAIE TANNER Euroopa Muusikanõukogu juhatuse liige

Maailma muusikafoorumi toimumine Eestis (26. sep­ Mõned näited foorumil tutvustatud projektidest tembrist 1. oktoobrini) oli mitmes mõttes erandlik sünd­ Reem Kassem Egiptusest (Agora kunsti- ja kultuurikeskuse asutaja) kirjeldas mus. Esiteks on foorum ise üpris uus nähtus, toimub Aleksandrias korraldatavaid noorte muusi­ Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) korraldusel kafestivale, kus harrastusbändid esitavad omaloomingulisi laule sotsiaalsete problee­ alles aastast 2005 ning üle aasta. Teiseks oli see esimene mide teemal (töötus, liiklusummikud, vaba eneseväljenduse piiramine jms). Riigis va­ Euroopas korraldatud muusikafoorum, eelmised toimu­ litseva rahutu olukorra tõttu tuli vabaõhu­ sid 2005 Los Angeleses, 2007 Pekingis ja 2009 Tunises. festivali 8000 osavõtja turvamiseks paluda abi sõjaväelt, kes saatiski Kolmandaks, osavõtjatega nädala jook­ kohale kaheksa tanki. sul suheldes ütlesid paljud neist, et pole IMC viis muusikalist õigust Festival õnnestus suure­ Kõigil lastel ja täiskasvanutel on päraselt ning hiljuti, 7. terve konverentsi jooksul kuulnud ega õigus: oktoobril toimus näinud ühtki igavat ettekannet. • End muusikas vabalt väljenda- Aleksandria avalikus da rannas juba järgmine • Omandada muusikaalaseid samasugune ettevõtmi­ aailma muusikafoorum on eel­ jektide toetajate teadmisi ja oskusi ne. Kuna kaheksa miljo­ kõige traditsiooniliste ettekanne­ hulgas Kultuuri- • Omada ligipääsu muusikalisele ni elanikuga linnas on te ja paneeldiskussioonidega ning ehk ka tegevusele osaluse, kuulamise, ainult kolm tegutsevat Mkonverents, sellele lisanduvad projektiesit­ Hari­dus- ja kontserdisaali, polnud loomingulise eneseväljenduse lused ja kontserdid ning IMC muusikaliste Teadusministee­ ja informatsiooni kaudu noortel seni muusika õiguste auhinna üleandmistseremoonia. rium, siis maail­ kuulamiseks ega kunsti­ Seekordse foorumi teema ei keskendu­ mas leiab sageli Kõigil muusikutel on õigus: liseks eneseväljenduseks nud muusikale üksnes kui kunstiliigile, samalt realt sot­ • Arendada oma meisterlikkust just kuigi palju võimalu­ vaid kui ühele võimalusele ühiskonda siaaltöö, regio­ ning kommunikeeruda kõigi si. Agora korraldab arendada. Tegu on maailmas üsna laialt naalse arengu, meediakanalite kaudu oma kä- muusika-, tantsu- ja levinud mõtteviisiga, mille kohaselt muu­ integratsiooni või sutuses olevate sobivate vahen- kunstiprojekte ka riigi­ sikalise tegevuse eesmärk pole tingimata peretegevusega ditega koolides. kunstiline kõrgtase, vaid see on vahend seotud institut­ • Saada oma töö eest õiglast tun- Fethi Zghonda meeskonnatöö õppimiseks, sotsiaalseks sioonide nimed. nustust ja tasu Tuneesiast kirjeldas, rehabilitatsiooniks, puuetega inimeste loo­ Ning ehkki muu­ kuidas religioonideva­ mingulise eneseväljenduse arendamiseks, siku jaoks näib heliste pingete maanda­ integratsiooniks, töötutes õpiharjumuse väide “kunstiline miseks kutsus kohalik võimuesindaja oma kujundamiseks, eakate elukestvaks õp­ tulemus pole üldse oluline” võib-olla ket­ sünnipäevale mängima eri usunditest peks jne. Muusika kasutusala on lõputult serlusena, tuleb tõdeda, et muusika on muusikud. Sisuliselt oli tegu kodurahu lai. Kui meil domineerivad muusikapro­ alati ka sotsiaalne nähtus. foorumi muusikalise versiooniga, mis täi­

16 muusika 11/2011 saavad tööd tipptasemel noored muusikud, kes peale oma eriala valdamise peavad ole­ ma head suhtlejad ning suure empaatiavõi­ mega. “Live Music Now” pakub neile nii esi­ nemispraktikat kui ka korralikku töötasu. Need on vaid mõned nopped foorumil tutvustatud muusika kasutusvõimalustest, mis toetavad sotsiaalseid muutusi ühiskon­ nas. Loomulikult on praktika riigiti väga erinev, ühine on aga mõistmine, et muusi­ ka võib teenida erinevaid eesmärke ning tuua oma kogukonna kultuuriruumi palju kasulikku väga mitmel viisil. Maailma Muusikafoorumi kontserdid leidsid osalejatelt tunnustust kõrge taseme Foorumi melus on fotole jäänud Muusikakoolide Liidu esimees Urvi Haasma, üks peaesinejaid, ja mitmekülgse programmi eest. Kuulata NAMMi president Joe Lamond (taga keskel) ning Kooriühingu esimees ja Otsa kooli direktor sai gregooriuse laulu ansamblit Vox Cla­ Aarne Saluveer. man­tis ning tuneesia laulja ja udimängija Dhafer Youssefi kontserti, Eesti Filhar­ tis oma eesmärgi suurepäraselt. ka muusikalist tunnustust. moonia Kammerkoori Daniel Reussi juha­ Lõuna-Aafrika Vabariik võitleb oma Iraagi noorte sümfooniaorkester on tusel (kavas Pärt, Tormis, Saar, Kreek, hõimude põliskeelte säilimise eest muu hul­ esimene noorteorkester oma riigis ning ka Grigorjeva) ning noorte talentide showcase’i gas luule- ja muusikafestivalidega, kus teks­ üks väheseid väljundeid instrumenti õppi­ Kumus (Anna-Liisa Eller ja Mihkel Poll, tid peavad loomulikult olema põliskeeltes. vatele tütarlastele, keda islamitraditsioonid Anto Petti ja Anne-Liis Polli improvisat­ MTÜ SuperAct Inglismaal korraldab lavale esinema ei luba. Selleski orkestris siooniõpilased ning Tallinna Muusikakesk­ koolitusi, kus vangid või töötud pannakse musitseerivad kõrvuti kristlased ja mosle­ kooli noortekoor). Delegaadid olid ooda­ tegema muusikalisi projekte, et arendada mid, kurdid ja araablased, ning peab ütle­ tud ka Eesti muusikapreemiate kätteandmi­ meeskonnatöö oskust ja tekitada õpiharju­ ma, et kunstiline tase on märkimisväärselt sele 1. oktoobril Estonia kontserdisaalis. must. Nagu oma tööd tutvustanud Nick kõrge, ehkki peaaegu kellelgi pole varase­ Smith ütles, pole nende kursuste eesmärk mat orkestrimängu kogemust. IMC muusikaliste õiguste peaauhinna õpetada, kuidas teha, vaid kuidas olla. “Hearts in Harmony” projekti veab võitis sel aastal liikumine “Music-Play for Mouna Raik Sayegh kirjeldas Liibüas Euroopa Kooriassotsiatsioon ning selle ees­ Life”, mis korraldab muusikaharidusprojek­ Tripolis loodud koori, kus laulavad kõrvuti märk on tuua koorifestivalidele puuetega te Austraalia koolides. Nimelt puudub seal kristlased ja moslemid ning esitatakse mõ­ lapsed-noored, kellel muidu muusikalisi enamikus riigikoolides muusikaõpetus või lema religiooni vaimulikku muusikat. eneseväljendusvõimalusi napib. annab seda ainet muusikalise ettevalmistu­ Paljud koori liikmed pole kunagi muusikat “Live Music Now” tegutseb mitmes seta õpetaja, mis teeb enam-vähem sama õppinud ning koori eesmärk ongi pigem Euroopa riigis ning pakub kontserte kooli­ välja. Valitsuse toetatavates projektides tee­ sallivuse suurendamine kui kunstiline ela­ dele, erivajaduste ja õpiraskustega lastele, vad kaasa sajad tuhanded lapsed-noored mus. Siiski on nende esinemised pälvinud haiglatele, vanadekodudele jne. Projektis ning see on tihtipeale nende ainus kokku­ puude muusikaharidusega. On arusaadav, et muusikaliste õiguste seisukohalt on selline projekt Austraalias hädavajalik ning avaldab oma laiaulatuslikkusega muljet, sealt ka pea­ preemia. Teisalt teeb kurvaks asjaolu, et ühel mandril on muusikaharidus koolides nii ni­ gelasse seisu sattunud. * Ligi 300 IV maailma muusikafoorumil osa­ lenud delegaati on praeguseks laiali sõit­ nud, loodetavasti kohtume neist paljudega järgmisel foorumil 2013. aastal. Nagu pal­ jud tunnistasid, andis Tallinnas veedetud nädal neile uusi ideid ja inspiratsiooni ning kinnitas veel kord, et muusika saab maail­ ma muuta. Vestlusring, vasakult teine Eesti esindaja Taavi Kerikmäe.

muusika 11/2011 17 aktsent

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Euroopa aktuaalsest kultuurikonteks- prorektor Marje Lohuaru, milli- tist. sed on korraldaja muljed pärast esi- Londoni Kuningliku Muusika­aka­ mest Eestis toimunud maailma muu- deemia doktorant Elo Masing tutvustas sikafoorumit ning missuguseid ko- oma valmivat doktoritööd, mille kesk- gemusi ja ideid sellise suursündmu- mes on helilooja-esitaja-publiku suhe se organiseerimine andis? ja koostöö, vabaimprovisatsioon ning Muusikafoorum on eelkõige globaalne tervikliku kontserdielamuse saavutami- suurüritus, erinedes sellega teistest ne. Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia Eestis aset leidnud muusikasündmus- Samuti oli huvitav Leideni ülikooli doktorant Elo Masing uurib helilooja-esitaja- test. See väljendus ka foorumi prog- doktorandi, helilooja ja elektronmuusi- publiku suhet ja koostööd. rammis, mis oli tihe ja andis mitme- ku Juan Parra Cancino ettekanne, kes FOTOD IA REMMEL külgse pildi muusika arengust maail- rääkis live-elektroonika teostele lähene- mas. Suur osa foorumi delegaatidest misest helilooja, interpreedi ja pilli- Euroopa Muusikanõukogu esi- tuli Eestisse esimest korda, seetõttu on meistri seisukohast ning nende rollide mees Timo Klemettinen, milli- esmamulje kogu üritusest määrava segunemisest. seid uusi ideid IV maailma muusi- tähtsusega. EMTA magistriõppekava äratas huvi kafoorum pakkus? Rahvusvaheliste suurürituste puhul ja koostöösoovi Santiago ja Buenos Minu jaoks oli kõige olulisem meie on oluline ühise nimetaja leidmine. Airese kompositsiooniosakonna õppe- Aafrika kolleegide öeldu: Aafrikas Seekord oli fookuses muusika suhestu- jõududes, kes tunnistasid üllatusega, et pole probleemiks mitte raha, vaid mine sotsiaalse keskkonnaga. See tee- tegutsevad samas suunas. Sellised väärtushinnangud. Valitsused ei ta- ma on aktuaalne ja leiab järjest rohkem avastused on kindlasti mõlemapoolselt ha kultuuri ja muusikat toetada. See käsitlust mitmetel muusikafoorumitel. inspireerivad. on suur väljakutse Euroopa organi- Teema sidusus sessioonidega oli loogi- Elavat arutelu ja vastukaja leidsid satsioonidele, kes teostavad Aafrikas line, ja mitmekülgne kultuuriprog- ka muusikaekspordi sessioonil käsitle- arendusprojekte. Meie eesmärk ramm, mis oli täidetud valdavalt eesti tud teemad, väga menukas oli Aarne peaks olema teha koostööd sealsete muusika ja muusikutega, nauditav. See Saluveeri ettekanne meie laulupeotra- valitsuste ja ministeeriumidega ning kõik leidis ka osalejatelt head vastuka- ditsioonist. saavutada, et mingist hetkest hak- ja. Pean seda suursündmust oluliseks Foorumi korralduskomitee liikme- kaksid ka nemad omalt poolt neid- teetähiseks nii eesti muusikas kui ka na oli mul võimalus kogeda ka rahvus- samu projekte toetama, vastasel ju- eesti kultuuri viimisel maailma. Kon­ vahelise meeskonna turundamisprak- hul pole need jätkusuutlikud. takte pole kunagi liiga palju. Osakem tikat, finantsplaanide koostamist ja neid ainult ära kasutada! suhtlustavasid. See oli professionaalne Kas mõni ettekanne jäi eriti sil- Eesti koordineeris kahte sessiooni. meeskond ja andis väärtuslikke tead- ma? “Composition and Performance: misi. Mul on hea meel kinnitada, et Kõige huvitavam kõneleja oli Diana Blurring Borders” (“Helilooming ja esi- Eesti korraldusmeeskonnale, nii Hopeson (Ghana). Tema ettekanne tuskunst: piiride hägustumine”) tutvus- Pariisis tegutsenud praktikantidele kui näitas, et hästi korraldatud arendus- tas Eesti Muu­sika- ja Teatriakadeemias ka siinsele tiimile, sai osaks ainult kii- projekt ja muusika võivad tõepoo- 2010. aastal käivitunud Euroopa Liidu dusõnu. lest tõhusalt toetada ühiskondlikku “Erasmuse” rahvusvahelise õppekava Kuna seekord oli meie arvukate arengut ning vähendada vaesust. arenduse programmi “Masters of toetajate hulgas ka EASi Konverentsi­ Contemporary Performance and programm, siis sooviksin, et sellise suu- Missugused on foorumil nähtu ja Composition” (“Uue muusika loome ja rusjärguga üritusi oleks Eestis rohkem. kuuldu põhjal muljed eesti muu- esituse magister”). Projekti eesmärk on Meil on, mida näidata, me oskame se- sikas toimuvast? välja arendada uudne tänapäevase da teha. Ja lõpuks on ka Eesti riigil sel- Kõik osavõtjad olid vaimustuses muusika õppeplatvorm, mis lähtub lest palju kasu. Eesti muusikaelu kõrgest tasemest. Muidugi pakkusid foorumi koori- kontserdid tippkvaliteeti ja võeti publiku poolt väga hästi vastu, kuid ka instrumentaalmuusika oli väga Marje Lohuaru: kõrgel tasemel. Eesti muusikakooli- de süsteemi ja kooride üle võite vä- “Kontakte pole kunagi liiga palju. ga uhked olla! Osakem neid ainult ära kasutada!”

18 muusika 11/2011 “Tallinn Jazz Weekend” tõi kultuuripealinna Euroopa jazzielu korraldajad

MARJE INGEL kirjutamishuviline

22.–25. septembrini väldanud “Tallinn Jazz Weekendi” raames toimus mitu Euroopa ja Eesti jazz­i­ elu jaoks olulist sündmust. Ühel nädalavahetusel näidati nii külalistele kui ka kohalikele kuulajatele eesti jazzi paremikku ning kokku sai Europe Jazz Networki üldkogu.

urope Jazz Network on Euroopa jazzielu organiseerijaid ühendav võrgustik, kuhu kuuluvad festiva­ Ekstravagantne Django Bates, üks “Tallinn Jazz Weekendi” tippe. Elid, klubid, kontserdimajad, jazziliidud ja FOTO INTERNETIST organisatsioonid, mis seisavad hea Euroopa jazzi ja improvisatsioonilise muusika käekäigu eest. Hetkel hõlmab Euroopa jazzihariduse võis õppida vahetult EJN seitsekümmend kaheksat liiget kahe­ tuleviku üle arutlesid Haagi Kas jazziharidus on teisi muusikuid kuula­ kümne viielt maalt. Eestist kuuluvad EJNi Kuningliku Konserva­ tes. Ehk oleks aeg ta­ koosseisu “Jazzkaar” ja Eesti Jazzliit. tooriumi, Helsingi Sibeliuse muutumas liiga aka- gasi tänavale minna? Europe Jazz Networki üldkogu peaees­ Akadeemia ja Norra deemiliseks ja kauge- Arutelu sarnanes eel­ märk on pakkuda võimalust kohtumiseks; Teadus- ja Tehno­loogia­ nemas jazzi kammit- mise aasta algul jagatakse kogemusi ja ideid ning vahenda­ ülikooli esindajad ning Jaak semata algaegadest, EMTAs peetud takse kontakte. Seda tehti ka “Tallinn Jazz Sooäär EMTAst; õppejõu­ mil võis õppida vahe- Euroopa pop- ja jazz­ Weekendil”. Peale selle oli Tallinnas ja dudele sekundeeris “Bath muusika hariduse Vihu­la mõisas jutuks EJNi ja Euroopa Festivali” korraldaja Nod tult teisi muusikuid konverentsiga. jazzi­hariduse tulevik, tutvustati projekte Knowles. Sissejuhatuseks kuulates? Nüüdki tõi keskustelu “Take Five: Europe” ja “Europe Jazz Media” meenutati jazzihariduse aja­ modereerinud Wouter ning tutvuti Europe Jazz Networki liikmete lugu ja nenditi, et see on Turkenburg Haagi hulgas tehtud uurimuse esmaste tulemuste­ muutumas liiga akadeemiliseks ja kaugene­ konservatooriumi jazziosakonnast välja ga. mas jazzi kammitsemata algaegadest, mil muusikakõrgkoolide dilemma: kas olla

muusika 11/2011 19 aktsent

kul rohkem nišše, kuhu so­ Media, üleeuroopalisele koostööle pürgiv bituda. Teisalt leiti, et hari­ jazziajakirjanike katusorganisatsioon, dus ei tooda mitte ainult esi­ mille liikmed saavad viia ellu rahvusva­ nejaid, vaid ka uut publikut helisi koostööprojekte. Selleks puhuks ja näiline ületootmine võib kogunesid Eestis Euroopa juhtivate jazzi­ lõppkokkuvõttes olla vastas­ väljaannete esindajad. Esime­se ülesande­ tikku kasulik. na võeti plaani jazziga tegelevate ajakirja­ Haridusega seostub ka nike andmebaasi täpsustamine ja noorte projekt “Take Five: Europe”, muusikaajakirjanike koostööprojektid. mis on Suurbritanniast­ algu­ Ühenduse järgmine kohtumine toimub se saanud ettevõtmise edasi­ 2012. aastal Breme­nis, Euroopa suurimal arendus. Projektis osaleb viis jazzi showcase-festivalil “jazzahead!” muu­sikatööstuse varustaja või iseseisev riiki, igalt maalt valitakse Europe Jazz Networki liikmete seas kor­ muusikahariduse, uurimistöö ja arenguga kaks noort paljutõotavat jazzmuusikut, raldatud uurimus sai alguse soovist vaa­ tegelev asutus? Kui enamik õppejõude kes saavad nädalaks aja maha võtta, et data peeglisse ja mõista paremini üldpil­ nõustus teise rolliga, siis Jaak Sooäär lei­ keskenduda koos teiste ti. Vihula mõisas tut­ dis, et suurel määral vastutavad konserva­ muusikutega ühisloomin­ vustati vaid uurimuse gule ja üleeuroopaliste Haridus ei tooda esialgseid tulemusi, tooriumid oma tudengite käekäigu eest ka mitte ainult esine- pärast kooli lõpetamist. Seega tuleb õppe­ koostöövõimaluste aren­ sestap pole otstarbekas töös arvestada, et tulevasel muusikul lei­ damisele. Äratõuke­plat­ jaid, vaid ka uut neid refereerida. duks oma alal tööd. Tema seisukohta toe­ vormina panevad oma õla publikut ja näiline Huvitav on ehk märki­ tasid keskustelus osalenud jazzifestivalide alla ka jazzifestivalid, kus ületootmine võib da, et majanduslikult esindajad, kes kinnitasid, et mitu festivali noored muusikud esineda lõppkokkuvõttes olla keerulisel ajal vaadeldi saavad. Suur­britan­nia pro­ jazzi­organisatsioone valib esinejaid otse koolipingist. vastastikku kasulik. Räägiti ka jazzmuusiku elukutsest ja jektis osalenute elu on nii otsese kui ka kaud­ selle arenguvõimalustest. Erling Aks­dahl suuresti muutunud, mitme se tööandjana, mis in­ Norrast arvas, et jazziturg pole nii suur, muusiku karjäär hoo sisse vesteerib muusiku et anda tööd kõigile kõrgharidusega jazz­ saanud või võtnud hoopis uue suuna. arengusse ja tööjõu üleeuroopalisse va­ muusikutele. Lahenduseks võiks olla žan­ Kuna Europe Jazz Network on juba basse liikumisse. Uuringu lõppraport rite ja stiilide mitmekesisuse suurenda­ aastaid toetanud ka jazziajakirjanike al­ peaks valmima 2012. aasta algul. mine. Nii on tööturule suunduval muusi­ gatusi, asutati Tallinnas Europe Jazz

urope Jazz Networki üldkogu kosti­ küsitav, kui palju Europe Jazz Networki sukate soolode vormimisel valmistas vä­ Etati Tallinnas ka eesti jazziga. Kahe delegaadid kõige selle muusikalise kül­ ga meeldiva üllatuse. Eesti jazzi tase on päeva jooksul astusid Von Krahli Teatri luse peale kõrvu kikitasid, sest oli näha, viimasel ajal tõusnud kiiresti ja kõrgele kahel korrusel lavale neliteist kollektiivi, et enamik võttis õhtuseid kontserte kui ning need, kes Django Batesi kõrval mu­ mis pakkusid kaleidoskoopilist pilti sel­ meeldivat “aftekat” ja mõnigi kaelakaar­ sitseerisid, kuuluvad kui mitte tänase, lest, mida meil tehakse. Üles astusid diga jazziguru oli silmanähtavalt purja­ siis kindlasti homse päeva kodumaisesse Toomas Rulli Tom-Tomm Kvintett, kil. jazziparemikku. Kadri Voo­rand, duo Tuule Kann ja Jaak Eesti jazzitippude kahepäevasest pa­ Django Bates on väga lennuka fan­ Sooäär, Weekend Guitar Trio, Peedu raadist veelgi intrigeerivam, innustavam taasiaga arranžeerija (ja klahvpillimängi­ Kass 005, VindPower, State of Zoe, Villu ja imekspandavam oli kontsert, mis toi­ ja), kes on kindlasti väga hästi kursis or­ Veski Innovative Life, Tanel Rubeni mus päev enne “Tallinn Jazz Weekendi”. kestrijazzi traditsioonidega, kuid tunneb kvintett, Heavy Beauty, Ingrid Lukas, Vene kultuurikeskuses esines kavaga samas selget soovi selles valdkonnas uusi UMA, Hedvig Hanson Group ja Andres “Spring is Here (Shall We Dance)” briti õhuaknaid avada. Frankzappalik ekspe­ Mustonen Crossover Group. Meeldiv jazzi enfant terrible Django Bates, kaas­ rimenteerimislust, heatujulisus, tantsuli­ oli see, et tiheda programmiga muusi­ lasteks rootsi lauljatar Josefine Lind­ sus, partituuride mitmekesisus, lavalt kaline väljanäitus meelitas Von Krahli strand ning suur seltskond eesti muusi­ tulvav energia ja rõõm uue koostöö värs­ arvukalt kohalikku publikut, kes ei pi­ kuid, keda esitleti kui “Eesti paremikku”. kete viljade üle tegid kontserdiõhtust sel­ danud pettuma, sest olukorras, kus iga Tegelikult oli tegemist pigem noorte ja lise, mida saalitäis publikut kindlasti veel kollektiiv sai esineda vaid umbes pool veel suure lava kogemusi koguvate muu­ kaua meenutab. tundi, olid kõik etteasted väga hästi läbi sikutega, kuid nende üllatav kindlus kee­ mõeldud ja kõrge kvaliteediga. On küll ruliste partiide mahamängimisel ning si­ Joosep Sang

20 muusika 11/2011 t ä hts ü ndmus Teine Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss Tallinna rahvusvaheline pia- nistide konkurss on osa Euroopa kultuuripealinn Novembrikuu üks tähtsünd­ on Venemaalt, mitmeid ka Hiinast, Lõuna- Tallinn 2011 programmist. Koreast ja Jaapanist. Esindatud on sellised Konkurss toimub samaaeg- musi on 9.–18. novemb­ maad nagu Valgevene, Soome, Läti, Leedu, selt klaverifestivaliga “Eesti rini kestev teine Tallinna Poola, Horvaatia, Holland, Inglismaa ja klaver ja Euroopa” ja Euroopa Lõuna-Aafrika. Žüriisse tulevad võistlejaid klaveriehitajate ühenduse rahvusvaheline pianistide hindama Yang Ming Hiinast Gulangyu Klaveriakadeemiast, Tigran Alikhanov EURO PIANO aastakongressi konkurss TIPC 2011. Moskva Tšai­kovski-nimelisest Konser­ ja klaveriehituse sümpoosio- vatooriumist, Erik Tawaststjerna Helsingi niga. simene konkurss toimus 2006. aastal, Sibeliuse Akadeemiast, John O’Conor I preemia väärtusega 10 000 võitjaks tuli siis Mihkel Poll. Teise Kuninglikust Iiri Muusikaakadeemiast ja eurot paneb välja Tallinna koha sai Gang Sun Hiinast ning kol­ Shenandoah Ülikooli Konservatooriumist mandatE kohta jagasid Sten Lassmann ja Kauba­maja grupp. Teised toe- ning Peep Lassmann Eestist. Daniil Sayamov Venemaalt. Toonaste žürii­ tajad on Tallinna linn, kultuu- liikmete arvates oli konkurss hästi organi­ riministeerium, Kultuurkapital, seeritud ning osavõtjate tase üldiselt hea. Hasartmängumaksu Nõu­ Eesti pianistide kohta arvas žürii esimees Eestit esindavad konkursil: kogu ja Eesti Autorite Ühing. Pascal Devoyon Prantsusmaalt, et Eesti pia­ Maksim Štšura nismil on väga head tulevikulootused ning siin on huvitavad üliõpilased. Helsingi Johan Randvere Sibeliuse Akadeemia õppejõu Matti Rae­ Maria Aru Vestluses konkursi korraldaja Kristel kallio sõnul on siinne klaverimäng huvitav Pedakuga heitsime võistluse eel pilgu kombinatsioon vene ja keskeuroopa klave­ Sten Heinoja konkursi köögipoolele. rikoolist. Programmi kohta arvati, et Eesti Kristi Kapten muusika kavas olek on muidugi väga vaja­ Esimesest konkursist on nüüd möödas lik, kuid võib-olla ei peaks seda liiga palju Kirke Karja viis aastat. Millal avanes reaalne võima- olema, kuna võib saada probleemiks väliso­ Johan-Erik Kõlar lus teist korraldama hakata? Nägime võimalust kohe, kui selgus, et savõtjatele. Pianistid on väga hõivatud, et Holger Marjamaa uusi teoseid juurde õppida. Pascal Devoyon Tallinn saab 2011. aastal kultuuripealin­ tõi probleemina välja Estonia kontserdisaa­ Karl Peterson naks. Konkursi projekt läks ka esialgsesse kultuuripealinna programmi. li Steinway, öeldes, et see on juba oma aja Kristjan Veermäe ära elanud ning et esinduskontserdisaal va­ jaks kindlasti uuemat ja paremat instru­ Jakob Teppo Kes on konkursi korralduse taga? menti. Tiiu Sisask Korraldavaks initsiatiivgrupiks on, nagu Praeguseks on konkursile registreeru­ eelmiselgi korral, Eesti Klaveriõpetajate nud 56 võistlejat. Võrreldes esimese kon­ Kristiina Rokaševitš Ühing ning Eesti Muusika- ja Teatriaka­ kursi 28 osavõtjaga on konkursile tulijate Kirill Lissijenko deemia. arv tublisti kasvanud. Rohkesti mängijaid

muusika 11/2011 21 t ä hts ü ndmus

Millal algas reaalne töö? Reaalne töö algas poolteist aastat tagasi. Pärast seda, kui oli saadetud esialgne pro­ jekt kultuuripealinnale, tuli see uuesti üle vaadata. Kuna majanduslik olukord oli va­ hepeal muutunud, pidi ka eelarve teisene­ ma ja kahjuks pidi ka preemiafondi pisut vähendama. Tundub aga, et see pole huvi konkursi vastu vähendanud. Raha pole muusikuile ju mitte ainus motivaator.

Mäletan eelmisest konkursist mõne žü- riiliikme arvamust, et eesti muusikat peab Eestis korraldatava konkursi kavas muidugi olema, aga ehk mitte liiga palju. Seekord on esimeses voorus igal osalejal Eelmise konkursi finalistid. Vasakult: Gang Sun Hiinast, Poola esindaja Szczepan Kończal, Daniil Sayamov Venemaalt ning Mihkel Poll ja Sten Lassmann. vaja mängida Saare prelüüde kestusega FOTO TOOMAS TUUL 4–5 minutit. Soovijaile saatsime Vardo Rumesseni kirjastuse poolt välja antud Saare prelüü­ Milliseid küsimusi ja probleeme on dide noodid, sest väljaspool Eestit on nen­ konkurssi korraldades tulnud lahen- KONKURSI KAVA de nootide kättesaamine päris keeruline. dada? I voor Teise vooru kavas oli võimalik valida Üks probleem tekkis konkursi kavaga. • J. S. Bachi prelüüd ja fuuga kas Pärdi varaste klaveriteoste või Lepo Seal on kirjas, et esimeses voorus peab “Hästitempereeritud klaveri” Sumera loomingu kindla valiku hulgast. mängima Mart Saare prelüüdi pikkusega esimesest või teisest osast Pärdi ja Sumera noote on välja andnud kir­ 4–5 minutit, aga tegelikult on Saare pre­ • haydni, Mozarti või jastused Universal Edition, Sikorski ja lüüdid lühemad. Päriti päris mitu korda, Beethoveni sonaat Edition 49 ja neid saab ka Euroopast kätte. et kas võib siis mitut prelüüdi mängida. • Kolm etüüdi: Chopini või Liszti Küsimusi on olnud viisakutsete kohta. etüüd, alates 19. sajandi teisest Millistel põhimõtetel koostatakse kon- Eesti enam viisakutset ei nõua, aga neid poolest kuni 20. sajandi kesk- kursi žürii? küsitakse ikka vanast harjumusest. paigani kirjutatud etüüd, pä- Žürii komplekteeritakse põhimõttel, et Probleeme oli osalustasu maksmisega rast 1950. aastat kirjutatud oleksid esindatud erinevad riigid ja klave­ Venemaal. Seal on välismaksete tegemine etüüd rikoolkonnad. väga keeruline. Paarile tulla tahtjale tulime • Mart Saare prelüüd (4–5 minu- lihtsalt vastu ja ütlesime, et usaldame, tulge tit) Kuidas konkursil on korraldatud maju- kohale ja makske see summa kohapeal. tusküsimused? Üks brasiilia pianist jättiski sellepärast tule­ II voor Majutuse osas on meil väga hea partner­ mata – kuigi proovisime tema olukorda • Üks järgnevatest Arvo Pärdi firma BaltoScandia Tours, kes abistas igatpidi lahendada –, aga tal ei õnnestunud või Lepo Sumera teostest: meid ka eelmine kord ning on tegelnud ka millegipärast osalustasu maksta ja ta lõ­ Arvo Pärt: Sonatiin nr 1 op 1, Tallinna koorifestivali ajal külaliste maju­ puks ütles, et ei jõua enam kohalike amet­ Sonatiin nr 2 op 1, Partita op 2, tusega. Osalejatele pakutakse välja kahe nikega võidelda. Diagrammid op 11. Lepo erineva hinnaklassiga hotellid. Venemaalt Raskusi tekkis ka mõnede osalejate elu­ Sumera: Kaks pala aastast ja mõned lähemalt tulijad ööbivad ka su­ lugude dešifreerimisega, eriti Aasia maa­ 1981, Ostinato variatsioonid, gulaste juures, mõned osalejatest on leid­ dest. Kui CV-d on tõlgitud google’i tõlke­ Fugett ja postlüüd, “Kurb to- nud ise veel soodsama hosteli. masinaga, siis tekib sellise automaattõlke readoor” korral mitmeid keelelisi segadusi. On raske • Teosed võistleja vabal valikul, Millised toetajad ja sponsorid on sellisel aru saada, millisel konkursil on pianist osa­ sisaldades eriilmelist muusikat, suurel üritusel? lenud või millises koolis õppinud. kordamata I voorus mängitud Otsisime konkursile mõnda aega suurtoe­ Aga kõik need probleemid on lõpuks teoseid tajat ja nüüd on heameel öelda, et selleks ikkagi lahendatud, kõik lõpuks üksteisest III voor on Tallinna Kaubamaja grupp, kes paneb aru saanud. Kõige olulisem on ju muusika! Klaverikontsert loetelust välja konkursi I preemia. Sellist suurüri­ • tust sponsoriteta teha ei saagi. Kristel Pedakuga vestelnud Ia Remmel

22 muusika 11/2011 Klaver on pillide kuninganna Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum esitleb: (Aleksander Läte) Klaverifestival “EESTI KLAVER ja EUROOPA” Klaver 300 Estonia klaver 60 Ferenc Liszt 200

11. november kell 19.00 16. november kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Estonia Kontserdisaal EURO-PIANO delegaatide aastakoosoleku avaistung II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi kell 22.00 Viru Keskuse Aatrium finaalkontsert Festivali avamine (kutsetega). Näituste avamine ja PIANOSHOW. Esinevad Olav Ehala, Jaak Jürisson, 17. november kell 19.00 Tõnis Mägi, Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo ja Imbi Estonia Kontserdisaal Tarum. Õhtu juht Jüri Aarma. Üllatused! II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi finaalkontsert 12. november kell 10.00–13.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 18. november kell 19.00 EURO-PIANO delegaatide aastakoosolek Viru Keskus Festivali GALAKONTSERT. Klaveriorkester, II 13. november kell 18.00 Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi parimad, Viru Keskus Peep Lassmann, Lauri Väinmaa, Marko Martin, Ralf Kontsert “Eesti lastemuusika eesti klaveritel” Taal, Age Juurikas, Tanel Joamets, Rein Rannap, Esinevad lapsed muusikakoolidest üle Eesti. Eesti Andre Hinn klaverite tutvustus. Moderaator Alo Põldmäe

15. november kell 11.00–17.00 Viru Sokos hotelli konverentsisaal, II korrus Sümpoosion “Klaver – 300 aastat, sellest Eestis 232 Kontserdid on tasuta aastat” Ettekandjad: Leelo Kõlar, Risto Lehiste, Urve Korraldajad: Eesti Rahvuslik Lippus, Ene Metsjärv, Lembit Orgse, Kristel Pappel ja Klaverimuuseum koostöös Alo Põldmäe II Tallinna rahvusvahelise kell 19.00 Viru Keskus pianistide konkursi ja Eesti Kontsert “Noored pianistid – noored anded”. Klaverimeistrite Kojaga. Esinevad klaveriõppurid Eesti Muusika- ja Festivali kunstiline juht Teatriakadeemiast, Georg Otsa nimelisest Tallinna Alo Põldmäe Muusikakoolist, Tartu Heino Elleri nimelisest Muusikakoolist ja Tallinna Muusikakeskkoolist www.mooblirent.ee

www.mooblirent.ee www.mooblirent.ee

muusika 11/2011 23 www.mooblirent.ee www.mooblirent.ee www.mooblirent.ee www.mooblirent.ee

www.mooblirent.eewww.mooblirent.ee

www.mooblirent.ee

www.mooblirent.eewww.mooblirent.ee

www.mooblirent.ee uvert ü ü r Abraham’s Café ühendab erinevaid traditsioone ja kultuure

A V O K A R T U L

Laupäeva õhtu tänavusel “Viljandi folgil”. Esimest aastat Miks just selline nimi? Kaspar Uljas: Sain inspiratsiooni oma kontserdipaigana kasutusele võetud lennukitehase pileti­ suure lemmiku, tuneesia udimängija Anouar Brahemi plaadi “Astrakan Café” järjekorras teatab üks noormees oma kaaslastele, et tule­ nimest. Ja kui mõelda, et Piibli Aabra­ha­ mas on selle folgi kõige võimsam kontsert. Milline ära­ mil on tähtis koht nii judaismis, kristluses kui ka islamis, tundus see sobivat, sest ka tundmisrõõm! Olin alateadlikult valinud festivali avapäe­ meie idee on ühendada muusikas erine­ va ööks uudse lennukitehase ja Abraham’s Café kontserdi vaid traditsioone ja kultuure. (põhjuseks kummaline nimi ja festivali teatmikust kõr­ Kuidas tekkis huvi ida muusika vastu? Paralleelselt jazzmuusika õpingutega olen valpilguga fikseeritud sõna klezmer?). Kontsert ületas üritanud kõrvad lahti hoida võimalikult kõik ootused. Olin sunnitud oma festivaliplaani pea peale erinevale muusikale, mis jääb meie lääne­ likust kultuuriruumist eemale. Harjumus­ pöörama, et saada osa ka ansambli teisest kontserdist. Ei pärasest erinev pakub mulle huvi, sealt on palju õppida. Suurepärane on plaadifirma tulnud pettuda. Tulemus: minu jaoks polnud peaesineja­ ECM, mille kaudu olen leidnud väga palju teks mitte Hedningarna või Trilok Gurtu, vaid hoopis sel huvitavat muusikat. kevadel Otsa kooli lõpetanud noored muusikud. Pärast Teid on nimetatud klezmer-bändiks... Kuigi olen viimastel aastatel õppinud põ­ kontserti ja hilisemates e-kirjades uurisin ansambli asu­ hiliselt jazzi, jõudsin ilmselt tänu akordio­ taja, juhi ja akordionimängija Kaspar Uljase käest grupi nile juudi-balkani muusika juurde. Rääki­ mata klarnetist, mis on klezmer-muusikas tekkimise, tegevuse ja tulevikuplaanide kohta. lausa asendamatu. Tahaksin siiski täpsus­ Kaspar Uljas tada, et me pole päris klezmer-bänd nagu Tege­mist on noore kollektiiviga. ja klar­ paljud arvavad. Idee on kasutada klezmer’i netist Marten Altrov (ainuke “klassik” jazziõppurite hul­ elemente koos jazzimprovisatsiooni ja eri­ nevate ida muusika elementidega. gas) panid 2010. aasta kevadel kursusekaaslastest kokku siis veel nimetu ansambli, milles lõid kaasa ka trummar Muusikalised eeskujud? Nagu enne mainisin, on minu jaoks väga Tõnis Kuusk, kitarrist Madis Meister ja bassist Sergei olulisel kohal ECM. Viimasel ajal olen suures bandoneonimängija Dino Saluzzi Šegurov. Esimene avalik esinemine toimus 3. juunil lummuses. Tangomuusika on väga süda­ Estonia talveaias, festivalil “Visioon” ja juba Abraham’s melähedane. Üks suuremaid eeskujusid on Avishai Cohen, akordionistidest kind­ Café nime all. lasti Richard Galliano ja Jean-François

24 muusika 11/2011 Võru ja Tartu akordionimuusika päevad. Käidi ka esimesel välisreisil, andes kolm kontserti Soomes Joensuu festivalil “Popkatu”. Kaspar: “Seal oli meil kaks me­ nukat kontserti. Tänava-võistumängimi­ sest võtsime ka nalja pärast osa, võitsime kogemata esikoha ja osutusime ka publiku lemmikuks”. Teisel aprillil Otsa koolis toi­ munud 27. Uno Naissoo nimelise noorte loomingukonkursi finaalkontserdil esitas Abraham’s Café Kaspar Uljase instrumen­ taalpala “Dim Dim”, mis pälvis kolmanda preemia. Ärgem unustagem, et väga noorte muu­sikute ansambel on koos mänginud al­ les veidi üle aasta. Tunnustuse ja esinemis­ kutsete põhjuseks on kindlasti palade ja kontserdikavade professionaalne ülesehitus ja ülimalt ladus koosmäng. Klarneti ja akordioni soleerimise kõrval tulebki maini­ da rütmigrupi äärmiselt nauditavat koos­ tööd. Kõik instrumendid saavad ennast pii­ savalt ja nõtkelt eksponeerida. Muide, sel­ list mõnusalt “podisevat” fretless bassi svin­ gi, nagu Sergei Šegurovi sõrmede alt kos­ tab, ei kuule just tihti. Selgelt prantsuse mustlassvingi mõjudega stiili viljeleb Sergei koos kitarrist Madis Meistriga ka Ma­ nouche Trios. Jazzmuusikutele omaselt esi­ nevad poisid mitmes koosseisus. Kaspar pani kokku ansambli Piazzolla Kvintett Sellist mõnusalt (osales ka Madis), “podisevat” fretless koos Madise ja Abraham’s Café kontserdi järel kummardamas. bassi svingi, nagu Sergeiga on üles astu­ FOTO AVO KARTUL tud kui Kaspar Uljase Sergei Šegurovi trio, Tõnis Kuusk on sõrmede alt kos- ka ansambli Sigmund Baëz, klezmer’i maailmast David Kra­ konnal on õpetaja Tiit tab, ei kuule just trummar. kauer. Kuulan palju ka “puhtamat” jazzi. Kallustel, kelle juhendamisel tihti. Tiit Kalluste on õppisin Otsa koolis neli aastat. Sirbis öelnud: See kajastub ka programmis? Olulisemad asjad, millele ta “Klezmer-muusikat Loomulikult, David Krakauer ja Jean- rõhku pani, olid kõlakultuur ja tehnika. Ta mängivaid koosseise siinmail nimetada ei François Baëz on esindatud kahe palaga. õpetas akordioni mängima, laskumata sel­ oskagi, seepärast väärib tähelepanu koos­ Richard Galliano ja Michel Portali dueti le pilli stampidesse; õpetas loomulikult seisu eestvedaja Kaspar Uljase entusiasm, repertuaarist on samuti kaks pala. Uri fraseerima, nagu teevad saksofon või kla­ kes on suutnud innustada ka ansamblikaas­ Caine’ilt saime inspiratsiooni Mozarti tööt­ ver. lasi tundma huvi meie kultuuriruumist lemiseks. kauge muusika vastu.” Kui lugu meeldib, võtame selle kavva. **** Hetkel on ansamblil loominguline Bändiproovis käib kollektiivne arutelu, paus. Osa bändi liikmeid õpib EMTAs ja kokkuvõttena sünnib muusika kõigi osalu­ Kaspar Uljas on väga tagasihoidlik: “... Viljandi Kultuuriakadeemias. Kaspar Uljas sel ja ühises mängus. Lood ei saa kunagi alustasime vaikselt..., avanes võimalus esi­ hangib jõuludeni inspiratsiooni Barcelonas valmis, need muutuvad pidevalt. neda...”. Samas on muusikutel läinud väga ja sealsel suurimal jazziüritusel “Voll- hästi. Tänavu on antud juba üle kolme­ Damm Festival”. Järgmise aasta suurim Kes on olnud sinu õpetajad? kümne kontserdi, esinetud on festivalidel ülesanne on debüütplaat, mis ilmub loode­ Suurim osa mu senisel muusikalisel tee­ “Tallinn Music Week”, “Viljandi folk”, tavasti suvel.

muusika 11/2011 25 kultuur kindlalt kaasas!

akadeemia | diplomaatia | keel ja kirjandus | kunst.ee looming | loomingu raamatukogu | muusika | sirp teater.muusika.kino | täheke | vikerkaar | õpetajate leht www.tellimine.ee

26 muusika 11/2011 AJAKIRI MUUSIKA – HEA KAASLANE SÜGISTALVISTEL ÕHTUTEL MUUSIKA TOOB AMMENDAMATU JA KIREVA MUUSIKAMAAILMA KOJU KÄTTE!

TELLIDES ENDISELT SOODNE: • aastatellimus täishinnaga – 19,49 eurot • otsekorraldusega – 1,47 eurot number • muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 15,98 eurot. Soodustus kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele

Külastage ka Muusika uut kodulehekülge www.ajakirimuusika.ee

muusika 11/2011 27 Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid novembris

5. november kell 18.00 20. november kell 17.00 EMTA orelisaal EMTA orelisaal Esineb Sten Heinoja (klaver) Esinevad Martti Raide klaveriõpilased

13. november kell 15.00 20. november kell 18.00 EMTA orelisaal Kadrioru loss Esinevad Reet Ruubeli klaveriõpilased Kontsert “Õpetaja portree – Ivi Tivik”

19. november kell 14.00 26. november kell 14.00 Lastekirjanduse keskus Lastekirjanduse keskus TMKK ja VHK klavessiiniõpilaste advendikontsert Esinevad Toomas Nestori altviiuliõpilased

19. november kell 14.00 26. november kell 14.00 Keskraamatukogu suur saal Keskraamatukogu suur saal Esinevad Ene Metsjärve klaveriõpilased Esinevad Niina Murdvee viiuliõpilased

19. november kell 18.00 27. november kell 15.00 EMTA orelisaal Kiek in de Kök Esinevad Kersti Sumera klaveriõpilased Esinevad Heili Vaus-Tamme kammeransambli õpilased

6. november kell 16.00 11. november kell 19.00 Estonia kontserdisaal Estonia kontserdisaal TMKK 50. juubelile pühendatud gala parimate solistide, Eesti Muusikute Gurmee “TMKK 50” – esinevad ansamblite ja kollektiividega vilistlastest solistid ja dirigendid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 7. november kell 18.00 Kontserdile järgneb sünnipäevapidu Estonia kont- TMKK aula serdisaalis. Piletid saadaval Piletilevis ja EK kassades. Kontsert “Õpetaja portree – Kalju Kallaste” 13. november kell 17.00 10. november kell 21.00 Mustpeade Maja KUKU klubi Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor, Tallinna Teistsuguse muusika kontsert – esinevad vilistlased, kes 21. Kooli noorte meeste koor, Tallinna Reaalkooli tallavad mitteklassikalisi radu segakoor, TMKK koorijuhtide ansambel ja noor- tekoor

28 muusika 11/2011 BAGATELLID * eesti

Jagati Eesti muusikaelu In memoriam mainekaimad preemiad

uba kümme aastat on Eesti Muusika­ preemia saajad olid Ivari Ilja (väljapaistev nõukogu tunnustanud silmapaistvaid loominguline ja pedagoogiline tegevus), muusikuid, kelle tegevus on oma vald­ Martin Kuuskmann (särav loominguline Jkonna arengule oluliselt kaasa aidanud. aasta), Anu Kõlar (Cyrillus Kreegi mono­ Traditsiooniliselt kuulutati preemia saajad graafia), Timo Steiner (isikupärane uus­ ka tänavu välja rahvusvahelisel muusika­ ooper ning tõhus tegevus publitsistikas ja päeval 1. oktoobril, neljandat aastat järjest haridusmaastikul), Maido Maadik (muusi­ koos Kultuurkapitali helikunsti sihtkapi- ka tipptasemel salvestamine), Siim Aimla taliga. Estonia kontserdisaalis toimunud (särav loominguline aasta), Ralf Taal (jär­ pidulikul kontsertetendusel esinesid Tal­ jekindel loominguline tegevus solisti ja an­ Suri Eesti linna Kammerorkester, EMTA koor, tšellist samblipartnerina), ansambel Vox Cla­man­ Anja Lechner ning dirigent ja kunstiline tis ja Jaan-Eik Tulve (kirgastavad kontser­ vanim helilooja juht Tõnu Kaljuste. did Eestis ja piiri taga) ning Triin Koch Aadu Regi 2011. aasta EMNi preemia pälvisid he­ (silmapaistvad saavutused dirigendi ja koo­ lilooja René Eespere sisendusjõulise, rah­ rimuusika arendajana). 10. oktoobril lahkus 98-aas- vuslikke, kultuurilisi ja inimlikke põhiväär­ EMNi preemiate väljaandmist toetavad tusi kandva loomingu eest; Eesti džässi Eesti Autorite Ühing, Merko Ehitus ja Kul­ tasena Eesti vanim helilooja suurkuju Tõnu Naissoo ning hinnatud kla­ tuurkapital. Eelmisel aastal said preemia Aadu Regi. verihäälestaja, “Eesti klaverite hoidja” Ants Eino Tamberg, Tõnu Kaljuste ja Anne Erm, 1912. aasta 3. novembril sündinud Saluraid. ainsa institutsioonina on muusikapreemia Regi tegutses helilooja, klarnetisti, Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pälvinud Klassikaraadio 2002. aastal. dirigendi ja õpetajana ning oli oluli­ ne puhkpillimuusika edendaja. Oma peaaegu sajandipikkuse elu jooksul mängis ta klarnetit mitmes Eesti or­ kestris, sealhulgas Vanemuise teatris, mille direktor ta oli aastatel 1945– 1951. Viis aastat veetis Aadu Regi poliitvangina Siberis ning lõpetas Tallinna konservatooriumi alles 1963. aastal. Ta oli kauaaegne Elleri kooli orkestriklassi ja klarnetiõppe­ jõud (1944–1990), juhatades ka mit­ meid Tartu puhkpilliorkestreid ning Tartu Ülikooli sümfooniaorkestrit. Ta on olnud laulupäevade ja üldlau­ lupeo üks üldjuhte. Alates 1990. aas­ tatest elas ja töötas Regi Soomes. Aadu Regi tegutses ka muusika­ arvustajana ning on avaldanud peda­ googilisi ja mälestusraamatuid. Heliloojana kirjutas ta peamiselt puhkpilliorkestrile, aga ka soololaule, näidendimuusikat ja kammerteoseid. Aadu Regi oli Soome sõjaveteranide hõbedase teenetemärgi ja Eesti Valge­tähe IV klassi teenetemärgi ka­ valer, Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe omanik, Eesti Kooriühingu Anu Kõlar, René Eespere, Timo Steiner, Tõnu Naissoo, Vox Cla­man­tis ja Jaan-Eik Tulve. auliige ning Eesti Teatriliidu ja FOTO IA REMMEL Heliloojate Liidu liige.

muusika 11/2011 29 BAGATELLID * eesti Tallinna Filharmoonia uus kodu Sten Lassmann Mustpeade majas esitles Londonis ja Tallinnas 22. septembril võõrustas Tallinna Fil­ dused, tantsuteater, lastekavad ja uus harmoonia külalisi oma uues kodus džässiklubi. Tallinna Filharmoonia direk­ sooloplaati Mustpeade majas, kus Tallinna Kam­ tor Marko Lõhmus ütles, et plaanid on mer­­orkestril on esimest korda ajaloos tehtud ka maja keldri kohta. “Siia võiks ktoobri algul esitles Tallinnas ja oma saal. Hinnalises hoonetekompleksis kujuneda üks džässiklubi lisaks neile, mis OLondonis oma esimest heliplaati pia­ on 87 ruumi. Tallinna Filharmoonia Tallinnas juba on. Selle keldri üks eeliseid nist ja tänavune Elleri preemia laureaat kunstiline juht Eri Klas lubas, et Must­ on see, et siin on klaver,” lausus Lõhmus. Sten Lassmann. Plaadil kõlabki Heino peade maja püütakse sisustada muusika­ Igal kuul hakkab toimuma ka barokiõhtu Elleri looming ning see on esimene välja­ ga iga päev. vennastetoas, kus varem kontserte korral­ anne seitsmeosalisest kogumikust “Heino Mustpeade maja uuel peremehel on datud ei ole. Lõhmus lisas, et tegemist on Eller. Complete Piano Music”. CD annab ambitsioonikad sihid. Kui reedeõhtud suurte ideede majaga, mis on avatud kü­ välja Londoni plaadifirma Toccata Classics, kuuluvad muusikasõpradel ERSO kont­ lalistele ja turistidele. (ERR) mille kataloogis on ka Ester Mägi ja Veljo sertidele, siis neljapäeviti hakkavad eesti Tormise autoriplaadid. Tegemist on ühe interpreedid musitseerima Mustpeade suurema salvestusprojektiga eesti muusika majas. Selleks sõlmisid Tallinna Fil­har­ ajaloos. moonia ja Eesti Interpreetide Liit hoo­ Bukleti tekstide autor on Lassmann ise, aja algul ka koostöölepingu. “Iga nelja­ kes kirjutab Londoni Kuninglikus Muu­ päev on eesti interpreet Mustpeades, ja sika­­akadeemias väitekirja Elleri klaveriloo­ nii terve aasta. Hooaja kava on väga mit­ mingust. Ka esitletud plaadiseeria on osa mekesine, barokkmuusikast minimalisti­ tema doktoriõpingutest. Praegu on pianis­ deni,” rääkis Interpreetide Liidu juhatuse til käsil neljanda plaadi salvestamine, teine esimees Rein Rannap. Sarja esimene ja kolmas on viimistletud ning ootavad kontsert 13. oktoobril oli ühtlasi ka EILi väljaandmist. Armastus Elleri muusika festivali avaõhtu, järgmisel päe­val jätkus vastu on Sten Lassmannil tekkinud ajapik­ festival kammermuusika mammutkont­ ku. “Kui ma seitse aastat tagasi Londonisse serdiga, kus nelja tunni vältel astus kol­ õppima läksin, siis teadsin vaid üht Elleri mes saalis üles mitukümmend eesti inter­ teost. Nii et see on kõik viimase viie aasta preeti. jooksul tehtud töö,” tunnistas pianist Lisaks neljapäevadele Mustpeades on “Aktuaalsele kaamerale”. Tallinna Filharmoonial kavas mitu prog­ Projekti loodab Lassmann tervenisti Uks “suurte ideede majja”. rammi, mille hulgas on kontserdid, eten­ kaan­te vahele saada kolme-nelja aasta pärast. TMKK noortekoor taas võidukas

Tallinna Muusikakeskkooli kooli tütarlastekoor Rootsist, San Francis­co vahendavad EBUsse kuuluvad raadiojaa­ noortekoor Ingrid Kõrvitsa tütarlastekoor USAst, ansamblid Dra­gostin mad ning seda kuuleb rohkem kui miljon Folk Bulgaariast, Vocal Line Taa­nist, raadiokuulajat. Suurbritannias Salfordi juhatusel võitis oktoobri keskel Finnish Vocal Soomest, kammerkoor BBC filharmoonia stuudios toimunud ­fi toimunud Euroraadio koorikon- Consono Saksamaalt, koor Kvinde­lige naalkontserdist tegi otseülekande ka kursi “Let the Peoples Sing Studenters Sangforening Norrast, Rootsi Klassikaraadio. 2011” finaalis laste- ja noorte- Kammerkoor ja St Stanislavi tütarlastekoor Võisteldakse kolmes kategoorias: laste- Sloveeniast. ja noortekoorid, täiskasvanute koorid ning kooride kategoorias esikoha. Konkursi “Let the Peoples Sing” algatas avatud kategooria (rahvamuusika, gospel, TMKK noortekooris laulab 43 tütarlast va­ 1966. aastal BBC, et propageerida koori­ džäss jm). Välja selgitatakse iga kategooria nuses 13–19 aastat. Konkursil kõlasid nen­ muusikat raadioeetri vahendusel. Pika tra­ parim ning üldvõitja. EBU žürii hindab de esituses Cyrillus Kreegi “Sirisege, sirbi­ ditsiooniga konkurss toimub igal teisel aas­ koore raadiokuulaja seisukohalt, st mitte kesed”, Jaakko Mäntyjärvi “Ave Maria del tal Euroopa kultuurikeskustes. Koorid lä­ kontserdisaalis, vaid raadiostuudios. 2005. Fiore” ning Anna-Mari Kähärä “Kuka nuk­ hetab konkursile rahvusraadio ja esimeses aastal pälvis TMKK lastekoor Ingrid kuu tuutussasi”. Koos Eesti kooriga oli voorus kuulatakse koore helilintidelt. Kõrvitsa juhatusel samal konkursil grand võistlustules Stockholmi Adolf Fredriki Finaal toimub avaliku kontserdina, mida prix’ Hõbedase Roosikarika. (ERR)

30 muusika 11/2011 “Estonie tonique” – Eesti kultuurifestival Pariisis

ktoobris ja novembris on prantslastel eesti kunsti ja arhi­ Ovõimalus osa saada eesti kultuuri pa­ tektuuri. remikust ning Eestil võimalus tutvustada “Eesti kultuuri­ oma rikkalikku kultuuri Pariisi kaunimates festival teeb Eesti kirikutes ja kontserdipaikades, teatrimaja­ ja Euroopa kultuu­ des ja klubides. Pariisis ja selle eeslinnades ripealinna Tallinna ning Amiens’is toimuva festivali näol on te­ Prant­susmaal seni­ gemist seni suurima eesti kultuuri tutvusta­ sest nähtavamaks. va sündmusega välisriigis. “Eesti kultuuri­ Mulle avaldas mul­ festival kuulub Prantsusmaa ametlikku rah­ jet, et Prantsuse vusvahelisse kultuurisesoonide ja -festivali­ kultuuriasutused ja de kavva, olles 2011. aastal ainus omasugu­ -esindajad võtsid ne. Kindlasti tähendab see suurt tunnustust Eesti kolleegide Eestile ja eesti kultuurile,” ütles festivali vali ajaks eesti muusikaga täiendanud ka pakkumised väga Eesti koordinaator, Kultuuriministeeriumi Paavo Järvi kunstilisel juhtimisel tegutsev hästi vastu, pannes aluse püsivatele koos­ asekantsler kaunite kunstide alal Ragnar Orchestre de Paris, tuues ettekandele töösidemetele kultuuritegijate vahel,” ütles Siil ERRile. Eduard Tubina sümfooniaid. Eesti heliloo­ festivali Prantsusmaa-poolne koordinaator Programmis osaleb üle 200 esineja ning jatest kõlab veel Arvo Pärdi, Veljo Tor­ Benoît Paumier. “Olen kindel, et väga pal­ kokku toimub üle poolesaja kultuurisünd­ mise, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, jud meie festivali üritused on Pariisi publi­ muse. Enim on esindatud muusika. Eesti Heino Elleri, Jaan Räätsa ja Ester Mägi ku hulgas menukad,” lisas Paumier. muusikutest esinevad Pariisis Rahvus­ looming. Eesti teatrit esindavad NO99 ja Festivali korraldavad Eesti ja Prantsuse meeskoor ja Eesti Filharmoonia Kam­ Theatrum. Peale selle toimub Eesti filmi kultuuri- ja välisministeerium, programmi merkoor, aga ka Malcolm Lincoln, Villu 100. aastapäevale pühendatud retrospektiiv aitavad vahetult ellu viia Pariisis asuv Veski koos Sofia Rubinaga, Mari Kalkun, ning antakse välja eesti kirjanduse kogu­ Prantsuse Instituut (Institut français) ja Svjata Vatra ja teised. Oma kava on festi­ mik. Festivalil tutvustatakse näitustega ka Eesti Suursaatkond Pariisis.

Selgusid etnokulbi laureaadid

Viljandi Pärimusmuusika Aidas Etnokulpe jagati kuues kategoorias. toimunud iga-aastasel lõikuspeol Poole auhindadest sai ansambel Zetod, kes pälvis parima ansambli ja albumi kulbi jagati kolmandat korda etnokul- ning Zetode eestvedaja Jalmar Vabar­na pe ehk eesti etnomuusika auhin- tunnistati parimaks lauljaks. “Viljandi päri­ du. musmuusika keskus ei karda süvitsi asju ajada ja see on edu pant ka tulevikus,” lau­ tnokulp on ainus selles žanris välja an­ sus Vabarna. Parimaks instrumentalistiks Etav muusikaauhind, hõlmates nii pu­ sai mitmes ansamblis toru- ja parmupilli, hast pärimusmuusikat kui ka näiteks rocki-, vilesid ning sopransaksofoni mängiv džässi- või pungisugemetega loomingut. Sandra Sillamaa, kes on enda sõnul haka­ Edetabeli koostas rahvas ise: Raadio 2 ko­ nud rohkem hindama soolomängu. dulehel pakuti välja vaid mõned nominen­ Kuigi Vägilased on tänaseks oma tege­ did, ülejäänu lisas tuhatkond hääletajat. vuse lõpetanud, sai see kollektiiv parima “Auhinna valijate seas on inimesi, kes ei loo auhinna pärimusliku laulumängu “Kes hääleta mitte selle alusel, kes on praegu po­ aias” eest. Vägilased pälvisid ka pärimus­ pulaarne ja keda meedia haibib, vaid selle muusika keskuse eripreemia. Uue kategoo­ järgi, mis neile meeldib. Ja see teeb etnoau­ riana sai sel aastal valida parimat holalauli­ hinna unikaalseks,” ütles Raadio 2 etno­ kut ehk autorilaulude esitajat. Selle tiitli Parim laulja parimast bändist – Jalmar muusika auhindade projekti juht Aimar pälvis Mari Pokinen, kes sai ka Raadio 2 Ventsel. Vabarna ansamblist Zetod. eriauhinna “Kulbitäis eetrit”. FOTO HEITI KRUUSMAA

muusika 11/2011 31 BAGATELLID * eesti Mati Turi edu Wagneri “Siegfriedi” peaosas

esti tenor ja kauaaegne Eesti Fil­har­ oope­ri “Jumalate hukk” uuslavastuses tu­ Emoonia Kammerkoori solist Mati leval aastal. Turi esineb järjest menukamalt Euroopa Mati Turi on viimastel aastatel laul­ ooperilavadel. 25. septembril esietendus nud mitmeid olulisi ooperirolle. Aastal Hollandis Enschedes resideeriva n-ö 2005 tegi ta kaasa Tampere Ooperis ränd­ooperitrupi Nationale Reisopera re­ Kokkoneni “Viimastes kiusatustes”, sealt pertuaaris Richard Wagneri monumen­ edasi laulis ta Kokkola Ooperis Bizet’ taalne ooper “Siegfried”. Selle peaosalise­ “Carmenis” ja Bergi “Lulus”, Soome Rah­ na debüteeris (kuuel õhtul) Mati Turi, kel­ vusooperis peaosa Korngoldi “Surnud lin­ lele Siegfriedi osa on üldse esimene lavali­ nas” ning Mihkel Kütsoni käe all Schles­ ne kokkupuude Wagneri ooperiga. Eten­ wig-Holsteinis Busoni “Doktor Faustis”. dused läksid suure menuga, publik väljen­ Vähetähtis pole olnud ka pidev esinemine das vaimustust püsti seistes, jõudmata ära Erkki-Sven Tüüri ooperis “Wallenberg” kuulata orkestri mängu pildi või vaatuse Rahvusooper Estonias. Uusi huvitavaid lõpul. “Siegfriedi” piletid esimestele eten­ pakkumisi välismaal on Mati Turil veelgi dustele olid juba ammu ette välja müü­ ees. Stseen Leedu Rahvusooperi menutükist, dud. (Priit Kuusk) balletist Red Giselle. Ooperis mängib Orkest van het PRESSIFOTO Oosten nimeka hollandi dirigendi Ed “Ta oli kui ilmutus, me ei ole varem Spanjaardi juhatusel. Lavastuse on teinud kuulnud nii fantastilist häält. Mul tekkis Leedu briti teatrimees Antony McDonald, kes kohe idee, et temast võiks saada meile on ka lavakujunduse ja kostüümide autor. Siegfried,” rääkis Hollandi Nationale Rahvusooper Ed Spanjaard on praegu Limburgi Süm­ Reisopera kunstiline juht Guus Mostart fooniaorkestri peadirigent Maastrichtis ERRile. Hollandi ajakirjanduses on ooper Tallinnas ning kuulsa Nieuw Ensemble’i juht. Eesti saanud palju positiivset vastukaja. Kõiki eptembri viimasel nädalavahetusel andis tenori partnerite hulgas on inglise tenor Wagneri fänne kutsutakse üles etendust Tallinnas külalisetendusi Leedu Rahvus­ Adrian Thompson (Mime), nimekas hol­ külastama. “Oleme saanud fantastilist ta­ S ooper, kelle lavastusi ja muusikuid tunneb landi bass Harry Peeters (Wanderer), un­ gasisidet, üksmeelselt ja kõikides üleriigi­ Eesti ooperi- ja balletipublik märksa vähem gari alt Judith Németh (Brünnhilde) jt. listes ajalehtedes. Kõik on vaimustuses kui lähema naabri Läti omi. Leedu kolleegi­ Teater on kutsunud Mati Turi laulma ka ning eraldi kiidetakse Matit tema rolli de külaskäik Tallinna oligi jätk jaanuaris Wagneri “Nibelungi sõrmuse” viimase eest,” ütles Mostart. toimunud Läti Rahvusooperi visiidile. Nii balleti kui ka ooperi vallas toodi kaasa midagi klassikalist ja midagi haruldast. Verdi “Otello” kõrval, mille sümboliteroh­ ke, kuid ähmase kontseptsiooniga lavastus ning lihtsustatud rollikäsitlused pälvisid siinsetelt ooperikriitikutelt etteheiteid, eten­ dus Eestis ka vähetuntud Halévy ooper “Juuditar”, mis sai kiidusõnu nii suurepä­ raste osatäitmiste kui ka õnnestunud lavas­ tusega. Prokofjevi balletti “Romeo ja Julia” täiendas teatri menutükk, Eifmani “Red Giselle”, mille loomisel on legendaarne ko­ reograaf pidanud silmas just Leedu Rah­ vus­ooperi balletitruppi. Samal nädalalõpul andis Estonia eten­ dusi Vilniuses, pakkudes Leedu publikule Puccini oopereid “Tosca” ja “Boheem”, Prokofejvi “Armastust kolme apelsini vas- Siegfried (Mati Turi) ooperi III vaatuses. tu” ning ballettidest Nixoni “Kolme mus- FOTO MARCO BORGGREVE / NATIONALE REISOPERA ketäri” ja MacMillani “Manoni”.

32 muusika 11/2011 Olav Roots – sada aastat sõda ja muusikat

eptembris esilinastus kinos Artis Katrin kandmine Eestis Arvo Volmeri ja SLauri dokumentaalfilm “Roots – sada ERSO poolt. Tuletame siinkohal aastat sõda ja muusikat”, mis jõudis mõned meelde, et just Olav Roots oli õhtud hiljem ka ETV ekraanile. 2010. aas­ meie praeguse tipporkestri ellu­ tal möödus sada aastat eesti suurmehe, he­ kutsuja ja peadirigent. Südame te­ lilooja, pianisti ja dirigendi Olav Rootsi gi soojaks, millise lugupidamisega sünnist, kelle “elu hoidis koos muusika, rääkisid Colom­bia muusikud kuid rebis tükkideks sõda ja vägivald, pöö­ maestro Rootsist, kes ei olnud rane 20. sajand,” nagu kirjutab režissöör fil­ mitte ainult dirigent, vaid ka õpe­ mi tutvustuses. “Dokumentaalfilmis otsi­ taja. See viib mõttele, et kuigi rää­ vad oma juuri Olav Rootsi pojapojad Julian gitakse sellest, et eesti kultuur on ja Nicholas Roots Miamist, kes pole kunagi maailma kultuuri osa ja et peame kohanud oma vanaisa ega varem näinud seda tutvustama, on oluline näha seda maad, mis ta saatuse määras ja kus ta ka teistpidist telge: et maailma sündis – Eestit. Film räägib muusika kaudu kultuur on meie (eesti muusikute) poistele nende vanaisa loo ning jõuab koos igapäevaelu osa. Tegeleme iga nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja päev tippmuusikaga, esitame se­ selle maailma kaugemadki paigad on oma­ da, õpetame seda oma õpilastele, vahel seotud ja vastastikku vajalikud,” selgi­ tudengitele ning tänu Eestist pärit tab Laur. haridusele (ja andele), nagu oli Esilinastuse muljeid jagab pianist Piret Olav Rootsil, võime palju ära teha Väinmaa: “Olav Roots ja eesti muusikaelu ning meil on maailmale palju an­ on olnud kahjuks lahutatud pikka aega, se­ da.” da hiilgavam on tema taastulemine meie Olav Roots sündis 1910. aastal Olav Roots 1953. aastal Bogotás. teadvusse. Film keskendub tema heitlikule Uderna vallas Tartumaal ja suri Fernando Matize foto ERSO arhiivist. elusaatusele, mille teeb eriliseks põimumi­ 1974. aastal Colombias Bogotás. Ta ne muusika ja sõjaga, ning elu jätkuvusele oli Heino Elleri kompositsiooni- ja maailmas, Eestis, kunstis. Ning sellisena Artur Lemba klaveriõpilane; täien­ leiab dokumentaalfilm eesti päritolu diri­ das end hiljem nimekate muusikute jätkas tegutsemist väga mitmekülgse muu­ gendist ja heliloojast, kes elas ja töötas juures Pariisis, Viinis ja Salz­burgis (Albert sikuna, muu hulgas andis pianistina soolo­ Colombias, kindlasti ka laiema publiku Cortot, Felix Weingartner, Nikolai Malko, kontserte mitmel pool Euroopas. 1952. aas­ hulgas kandepinda. Bruno Walter jt). Enne Teist maailmasõda tal kutsuti Roots Bogotásse Colombia süm­ Filmi teljeks ja liigendajaks on muusi­ juhatas Roots Tallinnas sümfooniakontser­ fooniaorkestri peadirigendiks – tema käe ka, Olav Rootsi sümfoonia. Elame edasi – te ja ooperietendusi, aastal 1939 sai temast all sai orkestrist rahvusvahelisel tasemel sellist mõtet kandis üks filmi alalõik, ning Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestri esi­ kollektiiv, kes mängis sageli ka eesti muusi­ kindlasti sümboliseerib Olav Rootsi elu ja mene peadirigent. Ta viis orkestri kõrgele kat. Olav Roots oli ka Bogotá konservatoo­ töö jätkumist nii tema järeltulijate külas­ tasemele ning esitas ja tellis rohkelt eesti riumi õppejõud ning valiti 1967 Colombia käik Eestisse kui ka tema sümfoonia ette­ heliloomingut. 1944 põgenes ta Rootsi, kus aukodanikuks.

Haapsalus suleti Kreegi muuseum

15. oktoobril oli Haapsalus Väike-Viigi 10 Kümme aastat tegutsenud Cyrillus asuv Cyrillus Kreegi majamuuseum vii­ Kreegi kortermuuseum loodi Luule Sander- mast korda avatud ning kõigile külalistele Victorini ja maja hooldaja Evi Süsi initsia­ tasuta. Järgmisest päevast lõpetas muuseum tiivil. Ekspositsiooni koostas muusikatead­ tegevuse, kuna hoone senine omanik Luule lane ja Kreegi uurija Anu Kõlar. Ruumi Sander-Victorin otsustas maja müüa ning kujundas disainer Ene Ammer. uus omanik pole muuseumi jätkamisest Cyrillus Kreek elas Haapsalus Väikse huvitatud. viigi äärses majas aastail 1939–1962.

muusika 11/2011 33 BAGATELLID * eesti Kuues Balti Andrus Kallastu looming Puhkpillikool Põhjamaade muusikapäevade kavas

Eesti Muusika- ja Teatri­aka­ õhjamaade ühel vanimal ja tähtsaimal leiab sündmus aset Stockholmis. Igas riigis deemia täien­­dus­kooli­tus­ Pnüüdismuusika festivalil “Nordic tegeleb festivali korraldusliku poolega vas­ keskuse ja Eesti Puhkpilli­ Music Days” Reykjavíkis kõlas oktoobri al­ tava maa heliloojate liit ning üldplaneeri­ muusika Ühingu korraldusel gul helilooja Andrus Kallastu multimee­ misega heliloojate liite ühendav Põhja­ diumiteos “ATEMLOS”. Teose saamislugu maade heliloojate nõukogu. Põhjamaade toimuv Balti Puhkpillikool on kirjeldab helilooja nii: “2000. aasta kevadel muusikapäevade kunstilised juhid Pétur Balti­maade õpetajate ja eesti valminud “Stabat materist” elektroonikale Jónasson ja Catharina Backman külasta­ noorte muusikute koostöö- praakisin töö käigus välja laulja hinge­ sid sel kevadel ka “Tallinn Music Weeki” projekt. tõmbed. Nende kustutamise asemel sain ja Eesti muusika päevi. Mõlemad kinnita­ aga idee uue teose loomiseks. Minus hak­ sid erilist huvi eesti uuema heliloomingu unstilise juhi Aavo Otsa eestveda­ kas pöörlema lugu eluga puntrasse jooks­ vastu ning arutati võimalusi seda laiemalt Kmisel koguneti tänavu sügisel nud naisest. Leidsin kohe ka teosele saksa­ tutvustada. kuuendat korda. Tähele­panu keskpunk­ keelse pealkirja “ATEMLOS”, mida võiks tis oli rahvusvaheliselt tunnustatud Läti tõlkida ja tõlgendada kui “võimetu hinga­ metsasarve koolkonna rajaja Arvīds ma”.” Teose video on valminud koostöös vi­ Klišānsi kursus ja puhkpilliorkestri juh­ suaalkunstnik Haide Rannakiviga, lavasta­ timise kursus, mida juhendasid Eesti ja/näitleja on Rein Laos ning esiettekanne Noor­te Puhkpilliorkestri peadirigent toimus 2005. aasta sügisel Pariisis. Aavo Ots ning dirigendid Valdo Seekordse festivali kavas oli ka Eestis Rüütel­­maa ja Jaan Ots. elava islandi helilooja Páll Ragnar Páls­ VI Balti Puhkpillikooli tipphetkeks soni “Nature Poems” ning Gotlandil ela­ kujunes rahvusvahelise muusikapäeva va eestlanna Mirjam Tally “Winter kontsert 1. oktoobril EMTAs, kus astu­ Island”. sid üles Eesti Noorte Puhkpilliorkester Põhjamaade muusikapäevad on oma­ (dirigendid Aavo Ots, Valdo Rüütelmaa, moodi rändfestival. Tänavu toimusid need Kaadrid Haide Rannakivi videost Andrus Jaan Ots ja Álvaro Gómez Gómez), Islandil Reykjavíkis, järgmisel aastal aga Kallastu teosele “Atemlos”. Eesti Noor­te Brass (dirigent Priit Sonn, trompetisolistid Mihkel Kallip ja Paul Ta­rand), EMTA Brass (dirigent Aavo Ots), Tartu Metsasarveansambel ja tei­ Jätkub heliloojate residentuur sed kammerkooslused. Kontserdil tunnustas Aavo Otsa Tallinna linnaosades Puhk­pillimuusika Fond mitmeid noori puhkpillisoliste: tunnuskirjad anti välja­ ultuuripealinna programmi raames Rotermanni kvartali vaheldusrikkast arhi­ paistvatele noortele puhkpillisolistidele Kjätkub Eesti Heliloojate Liidu sünd­ tektuurist sai inspiratsiooni Austria kunst­ ning aukirjad trompetisolistidele 2010/11. muste sari, milles igal kuul on fookuses üks nik Margit Greinöcker, kes lõi video Tüüri õppeaastal. Tunnuskirja ja sellega kaas­ linnaosa ja üks armastatud helilooja. Peale teosele “Symbiosis”. neva Eesti Kontserdi preemia kontserdi­ keskse autorikontserdi ning esiettekannete Oktoobris sai Urmas Sisaski kosmili­ piletite näol pälvisid trompetistid toimub alati ka kohtumine heliloojaga ning sest loomingust osa Lasnamäe linnaosa. Ingmar Nõmmann, Laur Keller ja spetsiaalselt iga linnaosa atmosfääriga su­ Helilooja andis loengkontserdi universumi Märt Mets­la, oboemängija Ingely Laiv hestuv kunstiprojekt. muusikast, esitades oma klaveripalu ning ning saksofonistid Ingrid Kruus­mägi ja Septembris resideeris kesklinnas Erkki- rääkides huvist täheteaduse vastu. Autori­ Gert-Ott Kuldpärg. Aukirja said Jüri Sven Tüür, kelle autorikontserdil Roter­ õhtul, kus astusid üles Euroopa kultuuri- Jõul, Jaan Mesi, Raimond Vendla, manni soolalaos astusid üles ansambel pealinna segakoor Veronika Portsmuthi Mihkel Kallip, Paul Tarand, Norman Hortus Musicus ja kammerkoor Colle­ juhatusel, bajaanimängija Igor Jermakov, Verte ja Chris Sommer, preemiaks või­ gium Vocale. Harry Traksmann (viiul) ja ansambel Karavan ning solistid Lea Liit­ malus osaleda 2011. aasta ARD konkur­ Kaido Kelder (tšello) tõid esiettekandele maa ja Maria Šugailo, kanti ette ka spet­ si võitja Manuel Blanco Gómez-Limóni teose “Sünergia” ning Otsa kooli, Elleri siaalselt Lasnamäele kirjutatud “Koolide re­ meistrikursusel. Pühen­dunud õpetaja ja kooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia an­ gilaul ja hümn” Villu Kanguri tekstile. noorteorkestrite dirigendi tunnuskirja samblid andsid tribuutkontserdi Tüüri Viimane resideeriv helilooja sarjas on pälvis väljapaistev pedagoog Priit Sonn. omaaegse menubändi In Spe muusikast. Tõnu Kõrvits novembrikuus Nõmmel.

34 muusika 11/2011 Mozarti käsikirjad Muusikal Gunnar Estonia kontserdisaalis Grapsi elust ja loomingust 30. septembril võisid muusikaajaloo huvi­ lised Estonia kontserdisaalis imetleda Eesti Ajaloomuuseumi rariteetsemaid eks­ unnar Graps oleks saanud 27. no­ ponaate, Wolfgang Amadeus Mozarti Gvembril 60. aastaseks. Vanameistri viimase klaverikontserdi soolokadentside juubeliks toob Tartu Uus Teater lavale käsikirju. Õhtusel kontserdil kõlas täpselt muu­sikali “Raudmees. Odysseuse eksirän­ seesama muusika Kalle Randalu, ERSO nakud”, mis valmib Gunnar Grapsi elu ja ja dirigent Christoph Poppeni esituses. loomingu põhjal. Lavastajaks on Robert Eestisse sattusid need kolm käsikirjalist Annus, peaosa mängib Juss Haasma. Eten­ noodilehte tänu baltisaksa kunstnikule dused toimuvad Tartus novembri lõpus ja Gustav Adolf Hippiusele, kes kakssada detsembri alguses. Täpsemalt www.uustea­ aastat tagasi Euroopas reisides kohtus ter.ee Mozarti klaverimeistriga, kellelt ostis heli­ Novembri lõpus ilmub ka Grapsi vana looja autograafid, ning seejärel ka Mozarti bändikaaslase Jaak Aheliku eestvõttel duu­ õega, kes rariteetsete käsikirjade autorlust belalbum, kus Grapsi lugusid, mis pärit kinnitas. Eesti Ajaloomuuseumi (tolleaegse 1960ndatest kuni viimase heliplaadini esi­ nimega Provintsiaalmuuseum) sattusid ra­ Wolfgang Amadeus Mozarti Klaveri­ tavad 38 artisti ja bändi. Tribuutalbumil as­ riteetsed käsikirjad 1868. aastal tänu kontsert B-duur KV 595 kadentsid tuvad teiste hulgas üles Tõnis Mägi, Ivo Hippiuse lesele. Käesoleva aasta juunikuust (1790/91). Linna, Ott Lepland, Tanel Padar, Ultima eksponeeritakse neid Eesti Ajaloomuu­seu­ Eesti Ajaloomuuseum Thule, Terminaator, Pantokraator, Hendrik mi Suurgildi hoones. Sal-Saller, Metsatöll, Mahavok, Erkki-Sven Tüür ja paljud teised. Lisaks tuleb Vene­ maalt veel ansambel Gorky Park ning Lätist kollektiiv Keksi. Klubis Rock Café toimub Türi Muusikakool õpetab ka 27. novembril ka Grapsi 60. aasta juubelile pühendatud mälestuskontsert. nelja-aastased pilli mängima Kevadel 2012 on oodata Grapsi elu­ looraamatut, mille kirjutab Margo Vaino.

üri Muusikakool tahab tõestada, et 60-minutine tund. “Anname neile kätte Tiga laps, olgu või nelja-aastane, suu­ pillid, õpime lugusid ja mõnikord saame dab nooti tundmatagi pillimängu selgeks siis kõik kontserdil kokku ning esitame ka õppida. Esmakordselt Eestis algatatud ette­ vanematele,” ütles abiõpetaja Siret võtmine “4 pillikeelt” on mõeldud lastele, Heinaste. Kevadeks loodetakse lastele pil­ kes veel koolis ei käi või pole kunagi muu­ limäng selgeks õpetada, kuid tähtsaim sikakoolis õppinud. Õppima pääsemiseks eesmärk on pakkuda lastele rõõmu ja täita katseid ei korraldatud ja ka õppetasu ei kü­ nende päevi ilusa muusikaga. (ERR) sita. Õnnelikke lapsi on esialgu 32, kuigi tahtjad oli palju rohkem. Õpetajad käisid metoodikat õppimas Hispaanias, kus nii­ moodi on lapsi koolitatud juba kolm aastat. “Ei, nooti me paberil ei õpi. Aga me õpime seda läbi kehapilli, läbi laulmise ja läbi liikumise. Nii väikesed lapsed on väga lahtise motoorikaga ja täiesti rikkumata. Me lihtsalt süstime neile pillimängu ja see tuleb!” rääkis projekti “4 pillikeelt” juht, tšelloõpetaja Helen Ott. Pilliõpe on mõeldud kõige tavalisema­ tele lastele ilma tõsise harjutamiseta, et säiliks mängulust. Lastel on kord nädalas

muusika 11/2011 35 melomaan

Knihv selles suhtes meeldiv erand. esitatud ääretu isetusega, ülimalt Maarja Nuut kirjeldab plaadiümbri­ helidesse süüvides. Kujutan ette, et sel arhiivisalvestustelt pärit viiulilu­ kui taevane inglite muusika on ole­ gude energiat ja hoogu, mis on te­ mas, siis võiks see kõlada just nii. da neid lugusid mängima pannud ja Sama kehtib ka teiste Knaifeli töö­ inspiratsiooni andnud. Arvan, et de kohta sel plaadil (“O Spirit of Knihvil on krõbisevatelt salvestus­ Truth” ja “O Heavenly King”). telt kostva energia ja tunnetuseni Nõustun sada protsenti helirežis­ veel tükk maad minna. Sõna “muu­ söör Tanel Klesmenti bukletis aval­ seum” võib viia mõtted elututele ja datud seisukohaga, et kohati on vaiksetele koridoridele ning tolmu­ lausa uskumatu, et kõnealune tae­ nud sahtlitele, aga sahtlitest tuleb valik kõla on saavutatud akustiliste niaga “filmilik” lugu (Uppsala Kam­ Knihv. välja aastatetagune külaelu, mis on instrumentidega ning et saavutatu merorkester, dirigent Paul Mägi). vaikusest ja elutusest kaugel. Kui on lausa imeline. “Call Love to Mind” Kristiina Ehini Knihv sellest mõõtu võtta, kerkib kindlasti Eesti heliloojatest on Hellele tekstile Eric Ericsoni kammerkoori ka minu jalg kiiremini maast Knihvi mõeldes kirjutanud Erkki-Sven Tüür, esituses (dirigent Maria Goundori­ Vanasti olnud nõnda, et pillimees ei järgi keerutama. Knihvi esikplaat on Peeter Vähi ja Arvo Pärt. Tüür ja na) on lüüriline ja soe, ainus vokaal­ palunud rahvast tantsima, vaid minu maitsele liiga seatud ja puhas, Vähi on oma pühendusteostes (vas­ teos instrumentaalses keskkonnas. mängis nii, et ei jäänud teist võima­ võib-olla üle mõeldud. Või on lihtne tavalt “Salve Regina” ja “In memo­ Järgnevad kaks kammerorkestri­ lust. Oskus niimoodi pilli mängida ei rõõm muusikast veidi varju jäänud riam”) lähtunud Hortusest kui vana­ teost: väga ekpressiivne, veidi õu­ ole meie ajal tegelikult tundmatu, ja skandinaavialik liiga esil. Samas muusikaansamblist ning viited va­ dust äratava meeleoluga “Birds and rohkem esineb seda küll kaasaeg­ on sellel kiiresti otsa saaval poole­ namuusikale on selged nii instru­ Shadows” (viiulisolist Mari Targo) ses tantsumuusikas. Rahva­muusi­ tunnisel plaadil ka pärle. Ja palju mentaariumis kui ka helikeeles. Vähi ning taas kuulaja peas intensiivselt kutel on ka oma klubi, kus see os­ lootust, sest kui muusika üle mõel­ teoses on talle omaselt ka idamaist säravaid impressioone esile kutsuv kus on kohati olemas ja kohati kuju­ dakse, võib sellest hea asja saada. aroomi. Seejuures mainib Vähi buk­ värviküllane “Autumn Whispers” nemas. Kaasajal on tantsuklubi üks letis, et teos valmis väga kiirel ajal ja (flöödisolist Monika Mattiesen, mõ­ väheseid kohti, kus tantsumuusikat LEANNE BARBO nagu ühe hooga. See terviklikkus ja lemas teoses saatjaks Tallinna Kam­ mängiv rahvamuusik saab reaalse pärimusmuusik “välguna sähvatus” on siin tõesti ka merorkester Risto Joosti dirigeeri­ kontakti tantsijatega ja kogeda, kui­ kuulda. misel). Plaadi lõpulugu “Density” das nad teineteist mõjutavad. Valentin Silvestrovi neli pala (samuti 2010, esitajad Rootsi raadio Knihvi lood on taustateadlikud viiulile ja klaverile on 19. sajandi sümfooniaorkester ja dirigent ja tähelepanelikud, mõnikord ka muusikat matkivas stiilis. Eriti esi­ Dmitri Slobodeniouk) lubab loota, tantsima meelitavad, eriti valss mene lugu “Icon” on kui roosa­ et peagi võib rääkida Tallyst kui Gustav Lindströmi järgi, kus trumm põskne pontsakas plastmassinglike sümfoonikust. See on tema senis­ on mõnusalt lihtne ja ajastukohane. – minu kõrvus puhas kitš. Kuna te­ test teostest kõige monumentaal­ Trummi lisamisest on mul tuline gu on sõpruskonda kuulunud heli­ sem ja tõsisem, väga valuliku pinge­ kahju, sest kaks osavalt mängitud loojaga, siis võin selles kontekstis kaarega. viiulit kõlavad piisavalt hästi kokku. selle muusika kuidagi ära seedida. Siinne muusika on hoopis teise Trumm rõõmustab minu lihtsat hin­ Kõige ekspressiivsem, kaotusvalus moega kui Tally esimesel, 2003. aas­ ge eelkõige kohtades, kus rütm on leinav on plaadi lõpulugu, Giya tal valminud heliplaadil. Seal olid lihtne ja laseb meloodial kõlada, või Kancheli kergelt gruusiapäraste kammerkoosseisud, rohkelt elekt­ siis, kui trummi asemel kõlab me­ Early Music of 3rd joontega teos “Helesa”. roonikat, kannelt, akordioni ja rah­ tallofon. Nii on torupillide poolt ära­ vamuusikasugemeidki, palju kõla­ leierdatud, aga ikka veel ilus Millennium. Hortus VIRGE JOAMETS mängulisust ja rõõmu helidest kui Kuusalu pulmamarss minu lem­ Musicus. muusikateadlane niisugustest, tsipake süüdimatustki. miklugu plaadil. Tegelikult ootan pi­ ERP Käesolev helikandja on eeskätt or­ kisilmi aega, kui Eestis sajandivahe­ kestriteoste päralt ning autorile pal­ tusel moes olnud trummid toodaks Eclipse. Mirjam Tally. Hortus Musicuse uus heliplaat on ju tõsisemaid ülesandeid ja väljakut­ lagedale ja keegi ka neil mängiks. pühendatud ansambli asutajaliikme Mirjam Tally seid pakkunud loomest. CD tutvus­ Trummid annavad samast ajast pä­ ja kauase lauljanna Helle Mustoneni tab Tallyt väga mitmekülgse ja suu­ rit muusikale (nt uuemaaegsed val­ mälestusele. Plaadil kõlab nüüdis­ Mirjam Tally värskel autoriplaadil on re potentsiaaliga heliloojana, näida­ sid ja polkad) väga mõnusa tunde. muusika Hortuse ammuste sõpra­ valik tema viimaste aastate loomin­ tes, et tema teoste väljenduslaad ja Eesti rahvamuusikaga on kah­ de-mõttekaaslaste-heliloojate su­ gust. Vanimaks oopuseks on heli­ karakterid on väga erinevad, kõla­ juks nii, et kui tahetakse hästi män­ lest. Teosed on kirjutatud 2005. aas­ looja rahvusvahelisse huviorbiiti maailm põnev ja fantaasiaküllane ja gida, siis kaldutakse üle võtma tal ja kõlanud Helle Mustoneni mä­ tõstnud ja suure tunnustuse too­ instrumentaariumikäsitlus meister­ skandinaavialikke võtteid ja tunne­ lestuskontserdil 2006. aastal. nud “Turbulence” (2006), hiidmasi­ lik ning et tema fantaasiat ohjab tust. Skandinaavlasi on lihtne ees­ Plaadil on kolm Alexander navärgi müradest inspireeritud fan­ hea maitse ja suunab terav ja süga­ kujuks võtta, eriti põhjalikult on seal Knaifeli miniatuuri. Neist esimene, taasiaküllane teos ERSO ja Risto vustesse ulatuv pilk. välja kujunenud viiulitraditsioon. plaadi avalugu “O Comforter” loob Joosti esituses. Üks uuemaid on Eestis on häid eeskujusid vähe, ar­ alguses väga ilusa häälestuse. plaadi ava- ja ühtlasi nimilugu, möö­ VIRGE JOAMETS hiivilintidest räägitakse aga pigem Kõrges registris ja aeglase kulgemi­ dunud aastal valminud “Eclipse”, negatiivses valguses. Õnneks on sega mõtlik-meditatiivne pala on väga põneva karakterite polüfoo­

36 muusika 11/2011 ilmunud hiljemgi). Plaadil olev sal­ sana kriibivad kõrva mõned koori­ kõrval. Dramaturgia poolest on vestus oli mõeldud 1966. aasta numbrid, aga siin ei saa restauraa­ “Lembitu” üks terviklikumaid eesti 2. juulil Pirita Kabelimäel toimunud tor midagi teha. Kui koori naislaulja­ oopereid, muusika aga köitev loo­ vabaõhuetenduse tarbeks. Poole­ te seas on kiledaid, esiletungivaid muliku tundeväljenduse poolest. saja aasta taha jääva helipildi res­ hääli, ei varja seda ühegi tehnilise Ooperi lõpus jääb kõlama mitmetä­ taureeris Jüri Kruus ja CDd esitleti nipiga. Ma ei tea, kui palju “krõpse” henduslik mõte: “Ärgem andkem Tiit Kuusiku 100. sünniaastapäevale helirestauraator välja korjas ja kas alla!” Olgu siis nii, et meie kultuuri­ pühendatud ürituste sarjas Estonia tal tuli ka omal ajal tehniliste nõue­ korraldajatel jätkuks ikka tahtmist talveaias. te tõttu liialt mahatõmmatud ni­ ja võimalusi jäädvustada eri põlv­ Helipilti tuleb igati tunnustada: voosid “upitada”, kuid CD tervik­ kondade lauluhääli. solistid Tiit Kuusik, Aino Külvand, mulje on tõesti hea. Muidugi ei tohi Georg Ots, Teo Maiste jt on hästi unustada, et helirežissöör Asta ENE PILLIROOG Villem Kapp. Lembitu. fookuses, nende ainuomased hääle­ Kuivjõgi, kes oli omal ajal Eesti muusikateadlane Tiit Kuusik, Aino tämbrid on värsked ja inimlikult Raadio üks paremaid ning tegi Külvand, Georg Ots, soojad ning nii kõrge kui ka madal NSVLi esimesed stereofoonilised register on kandvad. Solistide teks­ ülekanded, jättis “Lembitu” salves­ Teo Maiste. Teater tiesitus on lausa suurepärane – nii­ tusest järele arhiivilindi, mille abil oli Estonia koor ja orkes- võrd selget ja kaunist eesti keelt võimalik see tänapäevasesse vormi ter. Kirill Raudsepp. mõnes teises eesti ooperis ei kuule. valada. Siinjuures ei saa kogu au muidugi Kuigi 1960. aastatel ja hiljemgi Rahvusooper Estonia / ERP solistidele jätta, ilmselgelt oli kõige­ ei jagatud Villem Kapile tema rahva­ pealt helilooja see, kes sõna loomu­ viisideta kirjutatud rahvusromantili­ Septembrikuu keskel ilmunud CD liku rütmi muusikasse vormis. se ooperi eest just ohtralt kiitust, on selle ooperi esmakordne tervik­ Orkest­rit iseloomustab pillirühmade loodan ma südamest, et tänapäeval väljaanne (üksikuid fragmente on kõlaline läbipaistvus ja värvikus, leiab ooper väärilisema koha poee­ 1961. aastal ilmunud Melodija heli­ soolod on hästi esile toodud. Ain­ mi “Põhjarannik” ja 2. sümfoonia plaadil, mõned aariad ja duetid on

KUULA KA NEID Toatuur 2. Õunaviks

Käesolev kogumik on kodus lindistajate paradiis. Tuur on tehtud kaheksateist­ www.tipc.ee kümne artisti toas. Prevaleerib mõjuva lo-fi-produktsiooniga alt-folk, üles astu­ vad Silver Sepp, Magnus Morel, Vares & Barbarus, Riho Kall, Pastacas, Juhan II Tallinna rahvusvaheline Vihterpal, Eneli Siirman, Arles Kangus, Keegi Kusagilt, Iduvigik, Martin pianistide konkurss Ellermaa, Kago, Erkki Hüva, Sven Kreek, Martiini, Mari Pokinen, Spice Mouse ja Epifolium. Valikus on tõe­ liselt lummava atmosfääriga palu ja kogumik kinnitab, et noores I voor 10.–12. november eesti muusikas sünnib palju ja huvitavat. II voor 13.–14. november EMTA kammersaalis Haldjatants. Mantra Gora. Mantra Gora Finaalkontserdid 2004. aastal loodud ning 2010. aastal Estonia kontserdisaalis taas kokku tulnud, Doris Kareva luuleko­ gu “Mandragora” järgi nime saanud an­ 16. ja 17 novembril kell 19 sambel on jõudnud oma esimese (stuu­ dio) albumini, kus peegelduvad mõjutu­ Piletid müügil sed alternatiivsest muusikast, popist ja Korraldajad: Eesti Kontserdi kassades, maailmamuusikast. Ansambli eeslauljad Eesti Klaveriõpetajate Ühing, Piletimaailmas, Piletilevis. on Marilyn Jurman ja Elerin Velling, neid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saadavad kitarristid Karl Kanter ja Eerik Kändler, bassist Siim Usin ning trummar Peep Kallas.

muusika 11/2011 37 COLLAGE November

Tallinnas loomingust inspireeritud muusika: Jürjendal (kitarr), Riho Sibul (kitarr, ran), René Soom (bariton), Alina Hortus Musicus Nigulistes laul) Kloostri aidas. Sakalouskaya (mandoliin), Piia 1. 11 kell 19 Hingedepäev. Sõna ja 10. 11 kell 19 Isadepäev. Kõrvitsate 17. 11 kell 17.30 Kammermuusika lin- Paemurru (klaver) Mustpeade majas muusika – Inglismaa: Katariina Unt suguvõsa: Tõnis (klaver), Toomas nas – Tallinn. Nino Rota 100: Toomas 26. 11 kell 12 Orelipooltund: Ene ja Tõnu Oja (luule), ansambel Corelli (kitarr ja laul), Tiit (kitarr ja laul), Harry Vavilov (klarnet), Toomas Nestor Salumäe toomkirikus Consort Estonia kontserdisaalis (trummid), Mihkel (trummid), Joosep (vioola), Diana Liiv (klaver) Tallinna 26. 11 kell 12 ja 19 Vinteri ja 1. 11 kell 20.30 Alo Mattiisen 50: (tšello), räppar Henry, Robert; kaaste- Keskraamatukogus Raudmäe muusikal “Pipi Pikksukk” Ivo Linna, Riho Sibul, Maarja-Liis gevad Heiki Vahar (viiul, mandoliin), 17. 11 kell 19 Balletiõhtu Rahvus­ Rahvusooper Estonias Ilus, Lenna Kuurmaa, Henri Laks, Ivo Linna, Raivo Järvi, raadio laululap- ooper Estonias 27. 11 – 11. 12 TALLINNA TALVE­ Raul Vaigla, Andrus Lillepea, Antti sed Estonia kontserdisaalis 17. 11 kell 19 Seitsmekümnendate FESTIVAL Kammiste, Ain Varts Rock Cafés 10. 11 kell 19 Vinteri ja Raudmäe staaride ühiskontsert: ansamblid 27. 11 kell 15 Elu nagu tants: Saima 2. 11 kell 19 Ants Üleoja 75, Alo muusikal “Pipi Pikksukk” Rahvusooper Christie ja Fix Rock Cafés Kranigi balletigala Rahvusooper Ritsing 75: Eesti Rahvusmeeskoor, Estonias 18. 11 kell 12 Palju veetakse hobuse- Estonia kammersaalis Tartu Akadeemiline Meeskoor, 10. 11 kell 19 Arvo Leibur (viiul), Mati ga: lastekontsert (vene keeles) Estonia 27. 11 kell 17 Kuldne klassika: Tallinna Inseneride Meeskoor, Piret Aidulo Mikalai (klaver) Mustpeade majas kontserdisaalis Kammerorkester, Aile Asszonyi (orel), Alo Ritsing ja Ants Üleoja (diri- 10.11 kell 19 Pühendusega Urmas 18. 11 kell 19 J. Straussi operett (sopran), Eri Klas (dirigent) Estonia gendid) Estonia kontserdisaalis Alenderile. Suudlus läbi jäätunud “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias kontserdisaal 2. 11 kell 19 Kálmáni operett “Silva” klaasi: Taavi Peterson, Rosanna Lints, 19. 11 kell 12 Orelipooltund: Kadri * Rahvusooper Estonias Marten Kuningas (laul); Margus Ploompuu toomkirikus 30. 11 kell 19 Vokaalansambel 2. 11 kell 19 Viva oratorio! In Kappel (klahvpillid) Kaarli kirikus 19. 11 kell 16 Väravatorni külalised: Witloof Bay (Belgia) Estonia kontser- Paradisum: Marta Paklar (sopran), 11. 11 kell 19 TMKK 50: Eesti muusiku- 19. sajandi alguse autentsete instru- disaalis Mikk Dede (tenor), Aare Külama te gurmee Estonia kontserdisaalis mentidega puhkpillikvintett Schrat 30. 11 kell 19 Vinteri ja Raudmäe (klaver), kammerkoor Collegium 11. ja 13. 11 kell 19 Harchenko tant- (Soome) Väravatornis muusikal “Pipi Pikksukk” Rahvusooper Musicale, keelpillikvartett, Endrik sulavastus “OOO / Out of Opera” 19. 11 kell 19 Jeremia nutulaulud: Estonias Üksvärav (dirigent) Jaani kirikus Rahvusooper Estonia kammersaalis Eesti Filharmoonia Kammerkoor, 3. 11 kell 19 Tšaikovski ballett 11. ja 16. 11 kell 19 Puccini ooper Daniel Reuss (dirigent) Nigulistes Tartus “Luikede järv” Rahvusooper Estonias “Manon Lescaut” Rahvusooper 19. 11 kell 19 Tšaikovski ooper 3. 11 kell 19 Eliitkontserdid. Estonias “Padaemand” Rahvusooper Estonias 31. 10 – 3. 11 VII HUGO LEPNURME Kammermuusika klarnetiga: Toomas 12. 11 kell 12 Orelipooltund: Ene 20. 11 kell 17 Fauré “Reekviem”: PÄEVAD Vavilov (klarnet), keelpillikvartett Salumäe toomkirikus Estonia Seltsi Segakoor, Piret Aidulo 1. 11 kell 19 Ants Üleoja 75, Alo Prezioso Estonia kontserdisaalis 12. 11 kell 16 London – Pariis: Hortus (orel), Heli Jürgenson (dirigent) Kaarli Ritsing 75: Eesti Rahvusmeeskoor, 3. 11 kell 19 Püha Mauritiuse barokk­ Musicus Väravatornis kirikus Tartu Akadeemiline Meeskoor, õhtud. Vivaldi ja mandoliin: Alina 12. 11 kell 19 Liszt 200: pianistid 20. 11 kell 17 Delibes’i ballett Inseneride Meeskoor, Piret Aidulo Sakalouskaya (barokkmandoliin), Ene Gabor Farkas, Masataka Goto, “Coppelia” Rahvusooper Estonias (orel), Alo Ritsing ja Ants Üleoja (diri- Nael (klavessiin), Peeter Klaas (viola Alexander Ullmann Estonia kontser- * gendid) Vanemuise kontserdimajas da gamba, tšello, kommentaarid) disaalis 22. 11 kell 19 From Bach to East 1. 11 kell 19 Rodgersi muusikal Mustpeade majas 12. 11 kell 19 Annely Peebo ja Viini Side Story: Dmitri Illarionov (kitarr) “Helisev muusika” Vanemuise suures 4. 11 kell 19 Planeedid: ERSO, tütar- Poistekoor Nokia Kontserdimajas Mustpeade majas majas lastekoor Ellerhein, Eri Klas (dirigent) 12. 11 kell 19 Delibes’i ballett 23. 11 kell 19 Lauri Väinmaa 50: 2. 11 kell 12 Pajusaare lastemuusikal Estonia kontserdisaalis “Coppelia” Rahvusooper Estonias pianisti juubelikontsert Estonia kont- “Detektiiv Lotte” Vanemuise suures 4. 11 kell 19 Esietendus: Puccini 13. 11 kell 17 J. Straussi operett serdisaalis majas ooper “Manon Lescaut” Rahvusooper “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias 23. 11 kell 19 Delibes’i ballett 2. 11 kell 19 Hingedepäev. Sõna ja Estonias * “Coppelia” Rahvusooper Estonias muusika – Inglismaa: Katariina Unt 4. 11 kell 22 Emile Parisien Quartet 14. 11 kell 15 Lõunamuusika: Helen 24. 11 – 10. 12 JÕULUJAZZ ja Tõnu Oja (luule), ansambel Corelli (Prantsusmaa) NO99 Jazziklubis Lokuta (metsosopran), René Soom 24. 11 kell 19 Sinu kätte, Issand: Consort Vanemuise kontserdimajas 5. 11 kell 12 Orelipooltund: Ulla (bariton), Tarmo Eespere (klaver), Eesti Rahvusmeeskoor, ansambel 3.–5. 11 JAZZ- JA RÜTMIMUUSIKA Krigul toomkirikus Marko Martin (klaver) Estonia kont- Vox Clamantis, Mikk Üleoja (dirigent) FESTIVAL “DEEJAZZ” 5. 11 kell 15 Abonement 007. Stabat serdisaalis Metodisti kirikus 3. 11 kell 15 Ooperitund “Appi! mater / Võõras: Pärnu Ooperi orkes- 16. 11 kell 19 KontsertJazz. John 24. 11 kell 19 Oksana Tralla tantsu- Ooper!?” Vanemuise suures majas ter, Andrus Kallastu (dirigent) Jaani Coltrane’i jälgedes: Deniss Paškevitš lavastus “Väike prints” Rahvusooper 3. 11 kell 19 Donizetti ooper “Maria kirikus (saksofon), Tony Tixier (klaver), Mihkel Estonia kammersaalis Stuarda” Vanemuise väikeses majas 5. 11 kell 19 Harchenko tantsu- Mälgand (kontrabass), Brian Melvin 24. 11 kell 19 Tobiase Keel­pilli­ 5. 11 kell 19 Tšaikovski ballett lavastus “OOO / Out of Opera” (trummid) Rahvusooper Estonia kvartett, Liis Viira (harf) Mustpeade “Pähklipureja” Vanemuise suures Rahvusooper Estonia kammersaalis Talveaias majas majas 6. 11 kell 17 Tšaikovski ballett 16. ja 17. 11 kell 19 II Tallinna rahvus- 24. ja 26. 11 kell 19 J. Straussi ope- 6. 11 kell 16 Kontsertlavastus “Luikede järv” Rahvusooper Estonias vaheline pianistide konkurss: finalis- rett “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias “Hispaania öö” Vanemuise väikeses * tid, ERSO, Mikk Murdvee (dirigent) 25. 11 kell 19 Tšaikovski ooper majas 7.–12. 12 VIII JUUDI SÜVAKULTUURI Estonia kontserdisaalis “Padaemand” Rahvusooper Estonias 6. 11 kell 16 Lehári operett “Lõbus FESTIVAL “ARIEL” 16. 11 kell 19 Kohtumised kamina 25. 11 kell 19 Salong – Peterburi lesk” Vanemuise suures majas 8. 11 kell 19 Jüri Arrak 75 – kunstniku juures: Doris Kareva (luule), Robert 1850: Valentina Kremen (sop- 8. 11 kell 19 Rosanna Lints,

38 muusika 11/2011 Marten Kuningas (laul); Margus 27. 11 kell 16 Tšaikovski ballett Sumera (klaver) Uue kunsti muu- Mujal Eestis Kappel (klahvpillid) Salemi kirikus “Pähklipureja” Vanemuise suures seumis 9. 11 kell 19 Isadepäev. Kõrvitsate majas 27. 11 kell 17 Helisev viis: Teater 2. ja 3. 11 kell 18 Robert Traksmann suguvõsa: Tõnis (klaver), Toomas 27. 11 kell 18 Arabesk: rahvusvahe- Variuse muusikaline lavastus Pärnu (viiul), Marcel Johannes Kits (tšel- (kitarr ja laul), Tiit (kitarr ja laul), line balletikoolide gala Vanemuise kontserdimajas lo), Rasmus Andreas Raide (klaver) Harry (trummid), Mihkel (trummid), kontserdimajas 30. 11 kell 19 Kuldne klassika: Vastseliina ja Valga Muusikakoolis Joosep (tšello), räppar Henry, Robert; 29. 11 kell 12 Ehala muusikal Tallinna Kammerorkester, Aile 5. 11 kell 16 F1 kitarrid: Indrek kaastegevad Heiki Vahar (viiul, “Nukitsamees” Vanemuise väikeses Asszonyi (sopran), Eri Klas (dirigent) Kruusimaa (akustiline kitarr, elekt- mandoliin), Ivo Linna, Raivo Järvi, majas Pärnu kontserdimajas roonika), Iljo Toming (akustiline raadio laululapsed Vanemuise kont- 29. 11 kell 19 Rodgersi muusikal kitarr, elektroonika), Mihkel Mälgand serdimajas “Helisev muusika” Vanemuise suures Viljandis (basskitarr), Tanel Ruben (löökpillid) 9. 11 kell 19 Purcelli semiooper majas Haanja rahvamajas “Haldjakuninganna” Sadamateatris 30. 11 kell 12 Mackintoshi muusikal 3. 11 kell 19 Emile Parisien Quartet 8. 11 kell 12 ja 19 Kálmáni operett 10. 11 kell 12 Tšaikovski ballett “Mary Poppins” Vanemuise suures (Prantsusmaa) Pärimusmuusika Aidas “Silva” Paide kultuurikeskuses “Pähklipureja” Vanemuise suures majas 4. 11 kell 19 Videvikuaja laulud: 9. 11 kell 19 Balletiõhtu Paide kultuu- majas 30. 11 kell 19 Lehári operett “Lõbus Jañlug Er Mouel, Õie Sarv, Maarja rikeskuses 10. 11 kell 19 Salong – Peterburi lesk” Vanemuise suures majas Sarv Pärimusmuusika Aidas 9. 11 kell 18 Nüüdisaegne sodiaak: 1850: Valentina Kremen (sop- 30. 11 kell 19 Jah, ma nägin lume- 12. 11 kell 11 Pärimushommik: Tõnu Neeme Punder (flööt), Tiit Peterson ran), René Soom (bariton), Alina valgust: Tõnis Mägi ja Kärt Johanson Tubli (löökpillid) Pärimusmuusika (kitarr) ja helilooja Urmas Sisask Põlva Sakalouskaya (mandoliin), Piia Jaani kirikus Aidas Muusikakoolis Paemurru (klaver) Athena Keskuses 15. 11 kell 18 Omakultuuriakadeemia: 9. 11 kell 19 Maian Kärmas (laul), 11. 11 kell 19 Donizetti ooper “Maria Neeme Punder Pärimusmuusika Andre Maaker (kitarr), Ain Agan Stuarda” Vanemuise väikeses majas Pärnus Aidas (kitarr) Laupa mõisas 12. 11 kell 16 Alo Ritsing 75: XVII 5. 11 kell 19 Hingedepäev. Sõna ja 17. 11 kell 13 Kontsertkohtumine: 12. 11 kell 19 Rosanna Lints, Lõuna-Eesti meestelaulu päev Tartu muusika – Inglismaa: Katariina Unt Kihnu Virve Pärimusmuusika Aidas Marten Kuningas (laul); Margus Ülikooli aulas ja Tõnu Oja (luule), ansambel Corelli 18. 11 kell 19 Tantsumaja Kappel (klahvpillid) Keila Miikaeli 12. 11 kell 19 Tšaikovski ballett Consort Pärnu kontserdimajas Pärimusmuusika Aidas kirikus “Pähklipureja” Vanemuise suures 6. 11 kell 14 Abonement 007. Vokaliis: 25. 11 kell 19 Kaminakontsert. 15. 11 kell 18.30 Kristina Kriit (viiul), majas Kai Kallastu (sopran), Leho Karin Engede aig: Anu Taul ja Tarmo Malle Maltis (elektroonika) Saue 13. 11 kell 12 Ehala muusikal (tšello), Diana Liiv (klaver) Uue kunsti Noormaa Pärimusmuusika Aidas Muusikakoolis “Nukitsa­mees” Vanemuise väikeses muuseumis 26. 11 kell 19 Ingrid Lukas (laul, 16. 11 kell 18 Nova Gaudia: vana- majas 10. 11 kell 19 Lauri Väinmaa 50: Pärnu klahvpillid), Céline-Giulia Voser muusika ansambel Rondellus Abja 13. 11 kell 17 Annely Peebo ja Viini Linnaorkester, Lauri Väinmaa (klaver), (tšello), Michel Gsell (laul, viiul, kultuurimajas Poistekoor Vanemuise kontserdimajas Jüri Alperten (dirigent) Pärnu kont- bass), Patrik Zosso (trummid) 22. 11 kell 18 Tobiase Keelpilli­kvar­ 16. 11 kell 15 Ooperitund “Appi! serdimajas Pärimusmuusika Aidas tett, Liis Viira (harf) Rapla kultuuri- Ooper!?” Vanemuise suures majas 13. 11 kell 14 Abonement 007. Nino keskuses 16. 11 kell 19 Seitsmekümnendate Rota 100: Toomas Vavilov (klarnet), Jõhvis 23. 11 kell 19 Sõna ja muusika staaride ühiskontsert: ansamblid Fix Toomas Nestor (vioola), Diana Liiv – Saksamaa. Schuberti “Talvine ja Christie Vanemuise kontserdimajas (klaver) Uue kunsti muuseumis 3. 11 kell 19 Ants Üleoja 75, Alo teekond”: René Soom (bariton), Piia 16. ja 19. 11 kell 19 Sonnenblucki 13. 11 kell 17 Isadepäev. Kõrvitsate Ritsing 75: Eesti Rahvusmeeskoor, Paemurru (klaver), Tõnu Aav (tekstid) ballett “Casanova” Vanemuise suures suguvõsa: Tõnis (klaver), Toomas Tartu Akadeemiline Meeskoor, Paide kultuurikeskuses majas (kitarr ja laul), Tiit (kitarr ja laul), Harry Inseneride Meeskoor, Piret Aidulo 24. ja 25. 11 kell 19 Klaveriduo Rein 17. 11 kell 19 Lehári operett “Lõbus (trummid), Mihkel (trummid), Joosep (orel), Alo Ritsing ja Ants Üleoja (diri- Rannap – Mihkel Mattisen Mooste lesk” Vanemuise suures majas (tšello), räppar Henry, Robert; kaaste- gendid) Jõhvi kontserdimajas folgikojas ning Antsla kultuuri- ja 18. 11 kell 18Jeremia nutulaulud: gevad Heiki Vahar (viiul, mandoliin), 6. 11 kell 17 Hingedepäev. Sõna ja spordikeskuses Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Ivo Linna, Raivo Järvi, raadio laululap- muusika – Inglismaa: Katariina Unt 26. 11 kell 19 Klaveriduo Rein Daniel Reuss (dirigent) Tartu Ülikooli sed Pärnu kontserdimajas ja Tõnu Oja (luule), ansambel Corelli Rannap – Mihkel Mattisen Rõuge aulas 18. 11 kell 18 SÜGISULG 2011: Consort Jõhvi kontserdimajas rahvamajas 18. 11 kell 19 Kontsertlavastus 10–19-aastaste lauljate finaalkontsert 8. 11 kell 19 Isadepäev. Kõrvitsate 27. 11 kell 19 Renessanssmosaiik: “Hispaania öö” Vanemuise väikeses Pärnu kontserdimajas suguvõsa: Tõnis (klaver), Toomas Hortus Musicus Karksi valla kultuuri- majas 19. 11 kell 18 Fauré “Reekviem”: (kitarr ja laul), Tiit (kitarr ja laul), Harry keskuses 19. 11 kell 17 XVII Tartu- ja Tartumaa Estonia Seltsi Segakoor, Piret Aidulo (trummid), Mihkel (trummid), Joosep 29. 11 kell 18 Italiana!: Urmas Põldma nais- ja neidudekoori laulupäev Tartu (orel), Heli Jürgenson (dirigent) (tšello), räppar Henry, Robert; kaaste- (tenor), Neeme Ots (trompet), Siim Ülikooli aulas Eliisabeti kirikus gevad Heiki Vahar (viiul, mandoliin), Selis (klaver) Põlva Muusikakoolis 19. 11 kell 19 Rodgersi muusikal 20. 11 kell 12 SÜGISULG 2011: Ivo Linna, Raivo Järvi, raadio laululap- “Helisev muusika” Vanemuise suures 3–9-aastaste lauljate finaalkontsert sed Jõhvi kontserdimajas Andmed on kontrollitud 19. oktoobril. majas Endla Küünis 23. 11 kell 19 From Bach to East Side Täpsem info kodulehekülgedel. 20. 11 kell 16 Purcelli semiooper 20. 11 kell 14 Abonement 007. Pärnu Story: Dmitri Illarionov (kitarr) Saka Detsembri kontserdiinfo COLLAGE’is “Haldjakuninganna” Sadamateatris elektroonikud: Hans-Gunter Lock mõisas avaldamiseks on oodatud hiljemalt 21. 11 kell 19 From Bach to East (live-elektroonika), Indrek Palu (elekt- 26. 11 kell 19 Kuldne klassika: Tallinna 14. novembriks aadressil kristina@ Side Story: Dmitri Illarionov (kitarr) riviiul, live-elektroonika) Uue kunsti Kammerorkester, Aile Asszonyi (sop- ema.edu.ee Vanemuise kontserdimajas muuseumis ran), Eri Klas (dirigent) Jõhvi kontser- 25. ja 26. 11 kell 19 Mackintoshi 27. 11 kell 14 Abonement 007. dimajas muusikal “Mary Poppins” Vanemuise Poeemid Mi’le: Kai Kallastu (sopran), suures majas Villu Vihermäe (tšello), Kadri-Ann

muusika 11/2011 39 P ill Ukulele

M A R I A U A ukulele entusiast

Omapärases näppepillide nagis ripuvad kitarr, bariton-ukulele, tenor-, resonaatorsopran- Vähem kui saja viiekümne ja nn tasku-ukulele. aastase ajalooga, Hawaii rahvuspillina tuntud uku­ Heal lapsel mitu nime: hawaii keel on vä­ flöödiõpingutega (mõlemad pillid seisa­ lele näeb välja kui kitarr, ga mitmeti mõistetav ning “ukulele” võib vad juba aastaid nukralt nurgas) ning olin mis on eksikombel pesu­ tähendada nii hüppavat kirpu (João sõr­ veendunud, et kui mul oleks kitarr, siis se­ med olevat liikunud keeltel nii kiirelt, just­ da õpiksin küll usinamalt mängima. masinasse sattunud ning kui hüpanuks seal kirp) kui ka “kingitust, Hawaiil käies ei saa kuidagi mööda vaada­ liigse kuumuse tõttu kokku mis on meile saabunud” (uku – kingitus, ta neist “pisikestest nelja keelega kitarri­ preemia; lele – tulema, dest”, mis sealseid tõmmanud. Ometi ei ole saabuma). Selline tõlgen­ Ukulele perest võib suveniirikauplusi dus pärineb Hawaii vii­ endale sobiva pilli leida täidavad, ja kallile tegu vigase kitarriga, vaid maselt monarhilt, kirjani­ inimesele tuli ühes täiesti terve ja tugeva inst­ kust ja muusikust kunin­ igasuguse elulaadi ja sellises poekeses gannalt Lili’uokalanilt. Nii muusikalise maitse või minu unistus kitar­ rumendiga, mille võimalu­ kuninganna kui ka kogu kogemusega inimene. rist meelde. Hawaii rahvas olid uku­ Mõeldud–tehtud! sed üllatavad nii mõndagi lele helist lummatud ja Kui kingi kätte sain, muusikaarmastajat. väiksest neljakeelsest pillist sai maa popu­ ütlesin viisakalt “aitäh!” ja panin kumma­ laarseim muusikainstrument. Sealt levis ta lise instrumendi ilusti kapisügavusse. Ja Ajalugu kiirelt edasi Ameerikasse;­ ukulele esimene aeg lendas… aasta, kaks, kolm ning tüki Esimesed ukuleled valmistasid Portugalis hiilgeaeg oli 20. sajandi esimesel poolel. neljandatki, kuni aarete jahil laps kapist Madeira saare puusepad, kes said inspirat­ Viiekümnendatel pilli populaarsus kaha­ ilusa lillelise ukulele välja tõmbas. Jälgisin siooni cavaquinho’st ning meisterdasid pil­ nes ning näis, et ukulele vajub üha enam veidi aega, kuidas ta pilli autona kasutab, li, mida kutsuti braguinha’ks. 1879. aasta unustuse hõlma, kuid 1993. aastal tõi ning otsustasin selle häälde panna. Minu augustis randus Honolulus laev nimega Hawaii suurkuju Israel Kamakawiwo’ole üllatuseks oli internet paksult täis ukulele Ravenscrag, lastiks Portugali töölised, kes album “Facing Future” ukulele uuele või­ muusikat, õpetusi, tablatuure. Sain pilli migreerusid Hawaiile. Üle nelja kuu kest­ dukäigule ning võib öelda, et see pill on häälde ja hakkasin harjutama, teadmata, nud teekond oli laevas viibijatele olnud tuhast tõusnud ja surfab mõnuga muusi­ et olin astunud oma esimese sammu uku­ kurnav ning tundes siirast rõõmu sihtkoh­ kaelu laineharjal, haarates jõuliselt kaasa lele-sõltuvuse rajal. Käest ära panna ma ta jõudmise üle, hüppas João Fernandes ka eesti inimesi. teda enam ei suutnud. Mis tegi harjutami­ laevast maha ja laulis rannas oma koduko­ se eriti toredaks, oli see, et ukulele mahe ha rahvalaule, saateks pisike pill, mille Kohtumine kõla ei häirinud mu perekonda ning mul Hawaii inimesid kiirelt ukuleleks ristisid. Minuni jõudis ukulele lõbusa eksituse tõt­ ei palutud lõpetada! Edasi läks kõik juba tu. Olen proovinud kätt akordioni- ja lepase reega – peagi tundsin, et suveniir­

40 muusika 11/2011 pillist on vähe ja olen valmis ostma päris Keeled Viimased on siiski pigem täispuidust elekt­ pilli. Leidsin end olukorrast, kus lähem Ukulelel on neli keelt (kasutatakse ka paa­ riliste ukulelede pärusmaa. võimalus korraliku ukulele valikuga tutvu­ riskeeli ja siis võib neid olla kuni kaheksa) da on Soomes. Kuna minu usk ukulele lä­ ning levinuim häälestus on G-C-E-A ehk Millest ukulele valmib? bilöögivõimesse oli vankumatu, otsustasin C-häälestus. Kusjuures G-keel häälestatak­ Ukulele valmistamisel on levinud koa, ukulelet pakkuda ja tutvustada ka Eestis. se oktav kõrgemalt kui talle järgnev C, mis mahagon, mango, seeder, vaher, kuusk. Nii sündis www.ukulele.ee toob meid ukulele suure populaarsuse Koa annab pillile armsa sooja kõla. järgmise põhjuseni – kirgas ja krapsakas Mahagonist pilli tämber on erksam ja tu­ Ukulele tüübid heli. Kuna ühe allalöögiga kõlavad kaasa gevam, tihti kombineeritakse seda koos Ukuleled jaotatakse pikkuse järgi nelja kaks kõrget nooti, teeb see ukulele kõla kuusepuidust kaanega. Mangot peetakse rühma. Sopran- ehk standard-ukulele on eriliselt rõõmsaks. Kui muusik soovib koale loodussäästlikumaks alternatiiviks, u 53 cm (sõrmlaual 14–16 astmevahet), mängida suurema heliulatusega soolopalu, mis on ühtaegu nii kaunis vaadata kui ka kontsertpill on u 62 cm (18 astmevahet), võib kõrge G-keele häälestada ka oktav mahe kuulata. tenorpill u 66 cm (17–19 astmevahet) madalamaks. Kuid puidu kõrval ei saa kuidagi möö­ ning bariton-ukulele u 76 cm (19–21 ast­ Teine viis ukulelet häälestada on A-D- da ka plastikust. Kes pole korraliku plastik­ mevahet). F#-B ehk D-häälestus, mida kasutati laial­ kerega ukulelet käes hoidnud, ei saa ehk Kuna instrumendi üheks suureks eeli­ daselt 20. sajandi algul. üle oma eelarvamusest, seks peetakse tema kompaktsust, siis on vä­ Baritone ja mõnikord kuid kasutades kaane­ ga loomulik, et pillimeistrid valmistavad ka tenoreid häälesta­ “Ukulele” võib tähendada materjaliks puitu ja pa­ ukulelest üha uusi ja uusi versioone. takse ka D-G-B-E nii hüppavat kirpu kui ka nustades tublisti kõla­ Näiteks on võimalik hankida sopraniino (kusjuures esimene “kingitust, mis on meile kasti konstruktsiooni, ehk tasku-ukulele, mille kogupikkus on ai­ keel ei ole kõrgem), on võimalik ehitada nult 41 cm, või bass-ukulele, mis on küll mis muudab selle eriti saabunud”. muljetavaldav plastik­ baritoni suurusega, kuid millel on spetsiaal­ atraktiivseks kitarristi­ pill, pealegi suhteliselt sed bassikeeled. Heli on bass-ukulelel mi­ dele, kes soovivad küll soodsa hinnaga. dagi kontrabassi ja basskitarri vahepealset, väiksemat pilli, kuid pole valmis päris uue * seda siiski võimenduse abil, sest olgem au­ instrumendi õppimist ette võtma. Bariton- Ukulele austajate seast leiab sellised ni­ sad, ukulele kõlakast on mõnevõrra väik­ ukulele sarnanebki kõige rohkem kitarriga. med nagu Elvis Presley, Marilyn Monroe, sem kui kontrabassil. Super-sopranpill on Üldjuhul kasutatakse ukulelel nailon­ Shirley Temple, Warren Buffett, Paul soprani kere ja tenori kaelaga ukulele ning keeli, välja arvatud baritoni D- ja G- kee­ McCartney, John Lennon, George sobib inimesele, kes ihkab väikest ukulelet, led, mis on metallist. Firma Aquila on nai­ Harrison ja Neil Armstrong. See nimekiri kuid kellel on raske mängida selle suhteli­ lonkeelte jaoks välja töötanud ning paten­ ei ole kaugeltki täielik, aga annab ehk ai­ selt kitsastel astmevahedel. Poole kerega teerinud materjali nimega NylGut, millega mu, et ukulele puhul ei ole tegu mitte laste ehk reisi-ukulele on kõige kompaktsem on püütud saavutada soolest originaalkeel­ mängukanniga, vaid tõsiselt lõbusa pilliga, versioon, kõlakasti sügavus kitsaimas kohas tele lähedast kõla, kuid ilma selle puuduste­ millel on auväärne koht ka paljude kuul­ on ainult 2,5 ja laiemas 4 cm. ta, nagu kiirem kulumine, kallim hind ning suste elus. häälestusprobleemid. Loomulikult on Ukulele perest võib endale sobiva pilli sünteetilisest kiust keelte kõr­ leida igasuguse elulaadi ja muusikalise val saadaval ka naturaal­ maitse või kogemusega inimene. Ta on keeled ja kui neist piisavalt väike, et teda kõikjale kaasa võtta, võimalustest vä­ küllalt tugeva heliga, et end kuuldavaks te­ heks jääb, on ha, piisavalt võimalusterohke, et temast võimalik mitte ära tüdineda. Mis kõige tähtsam – katsetada teda on võrdlemisi lihtne õppida. Ka need, ka me­ kes on aastaid soovinud mõnd pilli män­ tall­ gida, kuid pole suutnud või julgenud en­ keel­ dale võimalust anda, saavad lihtsalt oman­ tega. dada paar kergemat akordi ning ongi al­ gus tehtud. Õnnelikud on lapsed näiteks USAs, Kanadas, Rootsis ja Inglismaal, kel­ lele ukulele on koolis üheks esimeseks pil­ liks, mida õppida ja mille kaudu avastada põnev tee muusikamaailma. Neil lastel on hea võimalus kasvada suurepäraseks uku­ lelemängijaks, nagu seda on Israel “IZ” Ka’ano’i Kamakawiwo’ole, kes elab meie südameis edasi, Jake Shimabukuro või James Hill.

FOTOD INTERNETIST

muusika 11/2011 41 TALLINNA FILHARMOONIA KONTSERDID: NOVEMBER 2011

02.11 kell 19:00 Tallinna Jaani kirik 03.11 kell 19.00 Mustpeade maja Vennaste tuba, Tallinn

Uue kirikumuusika sari VIVA ORATORIO! Uus sari HINGEDEPÄEV. IN PARADISUM. PÜHA MAURITIUSE BAROKKÕHTUD VIVALDI JA MANDOLIIN MARTA PAKLAR sopran • MIKK DEDE tenor • AARE KÜLAMA klaver PÄRT UUSBERG klaver • Kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE • Keelpillikvartett ALINA SAKALOUSKAYA barokk-mandoliin Dirigent ENDRIK ÜKSVÄRAV ENE NAEL klavessiin PEETER KLAAS gamba, barokktšello, kommentaarid Kavas: John Tavener, Pärt Uusberg, Vincent Persichetti Kontsert on tasuta Kavas: Antonio Vivaldi

Koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooliga 10.11 kell 19:00 Athena keskus, Tartu 02.12 kell 19:00 Mustpeade maja, Tallinn Tervitusjook Veinipööningult Piletid 12 € / 8 € sari SALONG PETERBURG 1850 16.11 kell 19.00 Kloostri ait, Tallinn VALENTINA KREMEN metsosopran, Teater Vanemuine RENE SOOM bariton, Rahvusooper Estonia • ALINA SAKALOUSKAYA mandoliin KOHTUMISED KAMINA JUURES PIIA PAEMURRU klaver DORIS KAREVA poeet Stiil LIIVIKA PÕVAT-STRAUS • Stiilifotograaf SVEN TUPITS ROBERT JÜRJENDAL kitarr Video KÜLLI MARISTE RIHO SIBUL kitarr, laul  Kaetud laudadel suupisted ja joogid. Piletihinnas tervitusjook Piletid 20 € Piletid 9 €

Tallinna Filharmoonia • tel 669 9940 • www.filharmoonia.ee Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades, www.piletilevi.ee ja www.piletimaailm.com. Soodustused EMÕL liikmetele, pensionäridele, (üli)õpilastele.

42 muusika 11/2011