18 : PÖÖRIPÄEVA ERI TOIMETUS KAASAUTORID 2 : Kaheksateistkümnes Number:PÖÖRIPÄEV Ko H Llee Gi Um

tartu ja maailma kultuurileht kaheksateistkümnes number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011 Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas ∙ Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital ∙ Trükk: Printall ∙ Tiraaž: 4000 ∙ Tasuta!

18 : PÖÖRIPÄEVA ERI TOIMETUS KAASAUTORID 2 : kaheksaTEISTKÜMNES number:PÖÖRIPÄEV Ko h llee gi um :

k aisa E aisa elen T 26–27. avalikkus ja avalikkunst”, mida Hämarikust. ilmestavadLiisafotod Vtlk lehenumbris linnaruumirubriigis Keiti „Linnja selle artikli esitlused: Koostöös Linnalabori uudiskirja „U”toimetusega avaldame käesolevas praktiseerib vahelnapisõnalisust. magistrantEKA-st.Hindabmõõdukatobskuursustja fluffy fotograafia Liisa Täherand 32. laekus Müürilehte kriitikute samutiläbi noorte konkursi „LuubiAll”.Vtlk Kalle lahkab valguskunsti Tallinna sügiseses linnaruumisja tematekst kaasaegsel kunstimaastikul. koolkonna M uul ajalvaatabringijaeksperimenteerib filosoof. Kalle Keskrand onEKAkunstiteadustemagistrantja T hetkel sõidabautogaja kasvatabkuldsetretriiverit. möödus K „U”kaastoimetaja.Lapsepõlv assistent ningurbanistideuudiskirja Samal ajalontaLinnalaborissotsiaalne ettevõtja jaäriplaneerimise K osakonnas urbanistika magistrantuurisarhitektuuri.Päevatööna on filosoofiateaduskonnas. Hetkel õpibEKAlinnaplaneerimise muuhulgas teostastaaastaakadeemilistsisserännetT kunstiteaduste instituudis, kustalõpetasbakalaureuseõppe, Keiti Kljavin onomaakadeemiliseharidusesaanudEKA luulekogust "Õnnekangestus". Kadri kirjutableheküljel 25CarolinaPihelgase värskelt ilmunud lasta. kunstilistekskuhjadeks,vormitud kuidtahaksosatahoopispüssi Kadri Naanuoskabladudaraamatuidüksteiseotsa kalligraafiliselt filmile „Idioot” vtlk32–33. kriitikute noorte konkursilt RainerSarneti „LuubiAll”.Kadri arvustust Kadri onükskolmest noorestkriitikust, kelle töövalis Müürileht välja kooserdama. oma vaimuarendamiseks inimolendikkasiinmaamunalringipeaks ning kõikjal maadvõtvat eisalli—milleksmuukskui Hollywoodi plaanib põhjalikumaltjustfilmiuurida.K ja kõiksugutuhnimiseganinglähitulevikus muudeskunstiliikides Sisustabomaaegakinos,teatris tudeng ningelupõlinetartlane. Kadri RoodonT tasandil. Vtlk35–36. Läti Kunstiakadeemia kooris ja tunnetab seetõttu muusikat väga isiklikul varem Läti koomiksiajakirjas Kuš!ja pühendatud muusikale. Ingrīda laulis Käesolevas lehenumbris avaldatud töö"Fortemortissimo” onilmunud www.ipicukane.id.lv ja liikuvatepiltidejoonistamist. koomiksite jaanimatsioonide.T ning jõudistagasikäsitsijoonistamisejalugudejutustamisejuurde läbi kunst kontseptuaalsemaks.E jätkasanimatsiooniõpinguid Ingrīda disaini,misläbimuutustema praktiseerima kavideokunstijagraafilist Hiljem, omaõpingutejooksulLätiK hakkas tajoonistamajubalapsepõlves, kuitakunstikoolis õppis. on koomiksite loominetemajaokstäiuslikmeedium.K Ingrīda Pičukānelemeeldiblugusidjutustadajajoonistada,seetõttu ma ütlen” näol,mille leiab leheküljelt arvustuse 24. Hans tegi Müürilehele kaastööd Fine5tantsulavastuse „Enne kui minna, kätt tänaseni. unistel T ningK oli tateatrikriitik,kirjanik Hans H. Luiksirutabtänatiibueelkõige äriilmas, kuidnoorpõlves lehekülgedel 22–23. tulevikuootusi eestinukuteatrile. saablugeda Selleteemalist intervjuud Anneli käis uurimasuuteltnukuteatri näitlejatelt nendevisiooneja T Anneli HallikõppisT Triin Tulgiste Pärtna Maarja Unt Anna-Liisa Sildre Joonas Keiu Virro Helen Tammemäe allinnas rõivadisaini. eiti riigiteenistujavõi lihtsaltsekretär. iche, I iche, äe,ammem U Anna-liisa artu tänavatel leibakojamehena. tänavatel K artu eitil paneelmajas, parimad aastadNõmmerabakõrval, ndrek Gri ndrek

on kunagikunstitead(us)likkustõppinudnunnuja artu Ülikooliartu semiootika jakultuuriteooria artus filosoofiatjateatriteadust.Nüüdõpib artus A ERI2011 g or, M or, kunstitoimetaja kirjandustoimetaja linnaruumitoimetaja koomiksitoimetaja teatritoimetaja peatoimetaja ultuuri jaElutoimetaja,kes teenis agasi Lätispüüabtajätkatastaatiliste nt,en Sv Vabar,B ar unstiakadeemias, hakkasta g adri on sügavalt kunstiusku adri onsügavalt us K us ultuurielu pulsilhoiabta

iis, M iis,

[email protected]

[email protected] artin O artin artu Ülikooliartu artu artu oomikseid erk Vaher, K [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] ja, J ja, estis oonas S oonas eiu Virro ildre, K ildre, ristina Paju, Paju, ristina Salk Mihkel Salulaid, Epp Linnamägi Altrov, Alver Renee Sepp Pille MKalvet, Kaija Katz Madis Esikaanefoto: Renee Altrov Renee Esikaanefoto:

28–29. Lauri abiga toometeieni ungari luuletaja JánosTérey loomingu. Vtlk luuletusi. NinnikusilmunudJ tänavuses romaani „R SeniontaltilmunudA meelepärast ungarikirjandust. kuisooviks) Lauri Eesmaasatubaeg-ajalt(harvem, tõlkima „Hullunud Tartu 2.Morbiidne” insomniasegased tunded.Vtlk13. Toomas püüdispildile rahvusvahelise interdistsiplinaarse kultuurifestivali Smenakingiti.” fotoaparaat kui mulleviiendasklassis välja. Pildistanmakohati motoorse rahutusegajasellestajastpeale, T või kogemusestaga õigepisutkaõpitav tulenev. Endakohta arvab „nägemine” Suuresti kaasasündinud, vajutavad. onseefotograafi — need,kesja päästikule „näevad”, lihtsaltfotoaparaadi Toomas Liivamägi arvab, laiaslaastuskaheks etinimesedjagunevad Triin muusikarubriigis albumit arvustas Martyni „GhostPeople”. ühest liigistteiseningkandudaüheltkehalt teisele. egakao,seadusest lähtuvaltenergiaeiteki tavõib vaidmuunduda muusikast, sestseeteebtaläbinistiilusa(ma)ks. Energiajäävuse Triin Niinemets ütleb, ettallemeeldib, kuiinimenehooliboma kirjutab Sandra leheküljel 16. Priit püüdiskaamerasilmaga kinnikunstniku kelle KärtOjavee, näitusest www.beautifulobscura.com arhitektuuri, dokumentaalkaadreid. Meelsastipildistabportreed, vabakutselise harrastusfotograafina. Priit MürkonõppinudT on-paper.tumblr.com Orrolt) (kujundusNorman „On Paper”, kusonesikohal justdisainistkirjutamine. võimalus oleks, alustasSandrakursaõeK Et huvidelmingireaalnevabalteksperimenteerimise väljundjaisiklik on mood,disainjanendepuutepunktidkuikavisuaalkultuurlaiemalt. K Sandra Nuutonhetkel küllakadeemiliselpuhkusel,agaõpibE samuti nopitudvälja „LuubiAll”konkursilt. Vtlk33. näitusele &Brueghel. „Bosch Ühemaalinelijälge”Mariami arvustus on www.gourmethotchocolate.eu ningonisehakanudkakaokriitik. ratsavibukütiks ta hetkel kunstiajaloolejareklaamile.Vabal ajalpüüdlebMariam Mariam Selgeimetlebrenessansiinimesi. Ülikoolis keskendub oomas pigemviimast:„Aeg-ajaltma„näen” jasiistulebmõnipilt unstiakadeemias kunstiteadust.Olulisemadteemad,mispaeluvad, J Reklaam älgi M älgi ahu” tasubsiinsevalikujuurde tõlge,kindlasti lugedaka üürilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! ja twitteris ka tegemisi üürilehe — [email protected] — [email protected] levi fotograaf keeletoimetaja kujundaja/fototoimetaja artus kunstiajaluguningtegutseb artus ános T érey vaimseisaDezsőT eiu Krikmannigahiljutiblogi

artisi ttila Bartisi andori esti Illustratsioon: Helmi Arrak Helmi Illustratsioon:

LUULE öösel jätkub lk 25 > 25 lk jätkub meel iisel maasel toosel kuni katkeb koormaeesel kuni katkeb tehti tööd vastu ööd kuni nõud ssssssss ŠŠŠŠŠ ssss see TRIKS-TRAKS ma ütlen teile siiski, et reklaamis on oma tõde, on tõde, on tõde, on tõe õde ootsis kuusel teieni keieni leieni reieni am-tra-tam-tra – tuli kevad am-tra-tam-tra – tuli am-tzaa-tam-tzaa – tuleb sügis am-tra-tam-tra – on kivisildik paljugi võib ütelda PPPPPPPP paljugi võib mõtelda PPPPPPPP paljugi võib olevat(mõtelda mõnus ..... ei tea – pole kogenud) T – tuleb suvi -TRA -TRA-TAM TAM T T mjäääääääu korraga hüppab ta püsti ja kallutatud libisemisega kaob sinna (te ju näete – SINNA), kus ees ootavad hu-bert ja veldermann kunagine linnapea ja rakvere tarvast pole kunagi mõtelnud kes kivisest(ei pronksisest, ega makrofleksisest) sõrmedevaid kelle külge kleepusid mustad klaveriklahvid MMMM maad mööda muul jõuab meieni oksa KUUSEL kolm vaheliti Vahivad päevitivõi elavad R Jaan Malin / Luulur Jaan Malin On külm öö. läheb mööda mööda ööda ööde sööda on öö. riputav niputav liputav kiputav käike kajasse ehk kajja vajasse ehk vajja Sest veel päike päike astuge alla, madonnad! olgu te kuitahes donnad – viib maad mööda mereni kitsas siil õhhku õhhku: talveöökülma põgenen põhhku ega muuda õhurõhhku öövöööö ÖöÖöÖöÖö Öötööööö T ÖÖÖÖÖÖÖÖ ÖÖ Anna mulle päev, laeva lael siputav väike kätega uuristab muda sust luuristab luhhtunud tunndidest kuhhtunud sunndidest puhhtunud punndidest suhhtunud runn ... sigudike vaikseis verstapikkusis sigudike öörvaislihunike jalarikkusis kannatada, ega mõtlegi kui kübegi ei nihhku enne, kui mustlane su pihhku Ei kihhkuon komband. ega kahhku olnud kuulda maalihhku- mise eel. teel, tee-veel meel – veel kunda mulda kulda

ahva Muuseumi näitusemajasse ehk majja ahva Said! esti R , naid ... maid ee nimel võiks surraee nimel võiks ei saatus meest murra kui ta ”hurra” siis, susse purra suudab veel Vaid (maas ikka ID Maasi kaid, ma asi-ka’id.) JUURDE JUURTE Me tulime siia E et vaadata, kuidas selleks, rustikaalse kolmemõõtmelist taotakse samal ajal naerab ülemus oma lajasse ehk lajja kusjuures hobuseparisniku sajatust ehk sajja. naeratust nagu reedeõhtuse Seda, kas me oleme juuresel magusalt kleepumatul sellestki üritame lahti murda veel, või mõnulevmillest uneleb mõtleja meist seda ei tea vist küll keegi vaid ega saagi tegelikult TEADMA: võib tunda seda kipitust, millest alguse sai mida mäletavat ajaloo kultuur, leida paraku sama palju, kui võime enese saabaste all võõrvagedest kajaval RAADIL. MÜÜRILEHT müürib lehti leht ehtsaid – ei ehkjaid laid. Elus haid vaid söövad elusaid armsamaid. Hullemaid lainetavaid MAASIKAID aaaardejahisena kaaardekahisena taaandetahisena vaanndevahisena! Olemata ootaja, aruannete koostaja, näpind sind, laululind, ümbritseb puur keda kuigi hääl suur väike, kui müür – suurem, olla võib lahhtiste lehhtede all.

------nna uleb a needa J eeon A õlemas taieses eljas šikk must ee kontrast loob epime siis kokku, elleks, et saada aru ahutumaa” —, tekitas lgu langev kuusk sellele R a kujutan ette sedatun õmmakem villased sokid ee on aeg koguda oma pa asendav — see on see lõpua artu on minu jaoks nagu kuurort, inul läks sellel aastal eriti hästi. õigepealt rongisõit, seejärel sumpamine sumpamine seejärel rongisõit, õigepealt artus. T arlovasse, kus ahjuköetud puumaja korteris stonia aastavahetuse ballil. S õpp on tegelikult nii või teisiti maiade kalendri inu lemmikud — põhjapõdrad — on ka sel aas o nii, jälle on kätte jõudnud vana hea jõulukuu, aeg ga üldiselt pean elus oluliseks ikka tasakaalu. T alvine aegon korteris passimise aeg. S egelikult on sellel tumedal robustsel ajal ka üks õle iinkohal meenutan ikka tahes-tahtmata oma viimaseid äletan nõnda selgelt, kuidas neid seal vaatamas käisin — indlasti ei saa ma märkimata jätta üle-eelmisel nädalal arenina lumise rongi aeg. S M N Praegu on meil veel hästi, jõulud on ees, aastavahetus S T A Triin Ruumet Triin kui siis ma oleksin Müürilehe peatoimetaja T

simenefilm, mida nägin „ — olarise kultuurikeskuse katusel ja jõuluorgasmi saava ja kultuurikeskuse katusel olarise

net, mida võis mõni tädi oma enneaegses jõuluputkas tema torn langeb Pisa jõulupuust kuidas tunda. Vaadata, kindakirjas onni poole... M goonia. L prohvetiks. veetma jõule nad pidid Varem toimetatud. tal platsile S te laste meelt lahutades oma igapäevast leiba teenima. M järgi silmapiiril terendamas. O hakata sõpradele-sugulastele voltima. paberist luigekesi K kuradi see et — kurioosumit toimunud platsil raekoja kuuskometi pikali kukkus. M kuhu aeg-ajalt oma kallitele sõpradele külla sõita, ja sõita, ja kallitele külla sõpradele oma aeg-ajalt kuhu erilistest-elevatest nendest üks olnud on aastavahetus K sündmustest. läbi lume K on juba pikk laud ja šampanja ootamas. S tajuda skaala mõlemaid pooluseid. S õilsuse ja ilu tõelisest olemusest, tuleb korraks ka soga se konnatiigi põhi ära katsuda. on ees — terve elu on ees, aga ainult need kuradi jaa veebruarnuar, ja pool märtsi on vaja kevadiste tunde tulvade ja ojavulinani ära kannatada. L etaastavahetusel paneme täiega, nii et veel mitu kuud oleks sära silmis. aastavahetusi T kleit, tõstad selles puumaja elutoas sellise toosti, nagu oleksid E tek kunagi kohapeal ballil mida olemise, eriskummalise kida ei saaks. olid nii rõsked stseenid, et jooksutasid must lausa judina läbi. Pimedate Ööde festivaliga kaasnevad ikka ka selle kurikuulsad alguse- ja lõpupeod, eks ikka parmuse- ja filmi-tulva küllas-kullas. selles kogu sopsuteod K RuumetTriin on mini-krimiseriaali režissöör filmi- ja „Tupsu” magistrant.on absurd, Tupsu mis peegeldab kriminaalide ühiskonnaheidikuteja halli argielu — inimlikud hetked, mis vangla, action’i põgenemise ja vahel lahti rulluvad. www.facebook.com/tupsuserial jalga, koligem vabaõhufestivalidelt tagasi oma baraki- üksteisele küsimusi. esitagem korteritesse ja rakteräärmiselt magus-kurblikus atmosfääris. rimad sõbrad kokku, et köögis pitsid tõsta ja üheskoos vaadata, või kaagutada näitusest külastatud viimasest kus Võsa-Pets jälle seikleb. T olin just kogunud kümmekond lõhnatestrit, mida endale jõuludeks soovida, ja lasin põtradel neid nuusutada — nad otsustasid Versace poolt. minus kohati umbes sarnast katarsist, kui Õunpuu Veiko lavastatud etendus „Praht, linn M ja surm”. onmulle just üks väga sarnane ja imponeeriv stseen — karaoket laulev problemaatiline ja kohati perversne ka E kõrs, mida uuelt aastalt oodata — nimelt Pimedate aastalt uuelt Pimedate nimelt mida — kõrs, oodata Ööde filmifestival. M Foto: Alver Linnamägi Alver Foto:

kujundaja/fototoimetaja keeletoimetaja fotograaf levi — [email protected] — üürilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! älgi M Reklaam J Madis Katz Kaija M Kalvet, Pille Sepp Renee Alver Altrov, Linnamägi Epp Salulaid, Mihkel Salk 4 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Me elame demokraatlikus maailmas, kus justkui peaksid kehtima ühiselt kokku lepitud mängureeglid. Mängureeglid, Alternatiivmuusika – mis ei tohiks diskrimineerida ühtegi kaasmängijat. Või vähe- masti peaks igal mängijal olema õigus ise valida, kas ta tahab osaleda mängus, kus tema ainukene võimalik roll tähendab trussikute kannikate vahele tõmbamist või pea vetsupotti idee, mitte produkt surumist. Paraku valitseb Eesti seadusandluse, EAÜ (Eesti Autorite Ühingu) ja kohaliku klubimuusika-maastiku vahel selline situatsioon, kus kontserdikorraldajad ja alternatiivmuusikale Helen Tammemäe orienteeritud klubide pidajad on need, keda tahtlikult või tahtmatult on nurka surutud. Oleme olukorras, mis otseselt takistab ja häirib subkultuuride ja selle identiteeti kujundava- te kultuurinähtuste arengut. Ma ei väida, et autorid ja nende looming ei vaja kaitset. Antud olukorras ma tahan aga öelda seda, et autorikaitseseadus vajaks tänases päevas ja muu- Eesti seadusandluse, EAÜ (Eesti Autorite Ühingu) ja kohaliku klubimuusika-maastiku vahel tunud turusituatsioonis tõsist korrektuuri, et see ei pärsiks valitseb selline situatsioon, kus kontserdikorraldajad ja alternatiivmuusikale orienteeritud subkultuuride arengut ning ei takistaks ideede vaba levikut. klubide pidajad on need, keda tahtlikult või tahtmatult on nurka surutud. Kultuur ja ideed ei tohiks olla maksustatud ning peaksid olema kättesaadavad kõigile võrdsetel tingimustel. Lühidalt kirjeldades nõuab EAÜ klubidelt praegu esiteks maksu avalikus kohas heliloomingu taasesitamise eest (ja pangem tähele — ei ole vahet, kas esitatakse autorite loomingut, kes on EAÜle või mõne teise riigi sarnasele orga- nisatsioonile oma õigused loovutanud või mitte; samas kui litsensitasusid väljastatakse AINULT nendele artistidele, kes on end EAÜs arvele võtnud). Eraldi kehtib veel n-ö. “tantsu- märgiks ei ole niisiis kasumi teenimine, need toimivad pigem Kuigi tegelikult ei tahaks ma siin rääkida üldse majanduslik- maks” mis tähendab seda, et kui tegu on tantsumuusikaga, tänapäevaste kultuurikeskustena, suhtlusplatformidena, kus ke termineid kasutades, kuna — nagu eelpool kõneldud — siis peab natukene rohkem maksma — ma oleksin tänulik, liiguvad ühiskonda mõjutavad ja kujundavad ideed. ei arva ma, et me peaksime kogu kultuuri vaatlema ilmtin- kui keegi seletaks mulle selle klausli tuuma. Šveitsis otsustati hiljuti legaliseerida nn internetipiraatlus, gimata tarbimise seisukohalt. Majandusmudeleid on alati Samuti peab kontserdikorraldaja EAÜle maksma litsensi- kuna seda nähti internetiajastu paratamatu kaasnähtusena. võimalik vastavalt vajadusele ümber mängida — mulle meel- tasu avaliku kontserdi eest (kuna EAÜga liitumisel loobub Šveitslased soovitasid muusika- ja meelelahutustööstusel diks, kui me ei tembeldaks kõike kaubaks ja ei mõõdaks autor kõigist oma varalistest õigustest EAÜ kasuks) ja seda uue turusituatsiooniga lihtsalt kohaneda. Samamoodi võik- ühiskondlikke väärtusi rahas. olenemata sellest, et konserdikorraldaja juba maksab auto- sime meie vaadata üle oma iganenud autorikaitseseaduse. Käisin mõni aeg tagasi Tartu Linnaraamatukogus kuulamas rile esinemise eest honorari. Mul tekib tahestahtmata küsi- Copy, share, remix on kaasaegses ühiskonnas normaalsed Tarmo Jüristo muljeid Occupy Wall Streeti liikumisest. Selle mus, miks ma peaksin veel mingile kolmandale isikule sealt ja paratamatud nähtused, mida peaks nägema võimalusena jutuvestmise põhjal ma küsiksin: kui me elame paratamatult vahelt midagi andma, kust mingi osa läheb ilmselt EAÜ enda intelligentsema ühiskonna kujunemiseks. ühiskonna enda konstrueeritud süsteemides, siis kes on tegevuskuludeks. Oma rolli mängib selles probleemsituatsioonis kindlasti ka ühiskond? Meie kõik oleme ühiskond. Me võime olla pas- Natukene naljakas on ka repertuaarilehtede süsteem, mis Eesti turu väiksus. 24. novembril ilmus Postimehes arikkel siivne ühiskond ja lasta endale pähe istuda, lasta teha enda nõuab lisaks meeletult paberite täitmist. EAÜ ilmselt ei anna „Lang: rockmuusika toetamine on turutõrke puhul täiesti eest otsuseid otsustajatel, kellel on mõnus ja mugav meie endale aru, et alternatiivklubide programmiloojad ja kont- põhjendatud”, kus kirjutati: „Kultuuriminister Rein Langi sõ- kulul elada, VÕI me teeme oma otsuseid ise, loome oma serdite korraldajad käivad üldjuhul ka veel palgatööl ning neil nul on rockmuusika riiklik toetamine täiesti põhjendatud, kui struktuurid ise ja ei nõustu sellega, et meile surutakse peale ei ole aega tegeleda — olgem ausad — täiesti mõttetu ja turg ei võimalda head muusikat ilma toetuseta teha.” Arvan, kellelegi teisele kasulikke otsuseid. Kokkulepped, mis meid ajulageda paberimajandusega. Sama probleemi üle kurdavad et sama kehtib ka muusika levitamise kohta. Toetus ei pruu- ümbritsevad ja meie tegevusruumi määravad, on ühiskond- ka paljud kohalikud DJ-d, kellelt samuti nõutakse neidsamu gi väljenduda mitte ainult rahaliste toetuste jagamises, vaid likud kokkulepped ning kui me räägime demokraatiast, siis repertuaarilehti. Kui DJ on juba muusika eest maksnud, turusituatsiooni annab parandada ka seadusandlusega, mis peaksid need kokkulepped baseeruma konsensusel. Ma ei mida ta esitab, siis miks ta peaks veel selle avaliku esitamise ei oleks kontserdi ja pidude korraldamist pärssiv, vaid looks räägi häälte enamusest vaid oskusest luua kõigi jaoks toi- eest eraldi maksma?! Selline olukord ei ole tänases maailmas soodsaid tingimusi nii artistidele endile enese vabaks väljen- mivaid struktuure — nii, et kõik osapooled kokkuleppega loogiline, sest DJ-d kannavad muusika promootorite rolli ja damiseks kui ka nende promootoritele (DJ-dele, üritustele, rahul oleksid. tänu nende tegevusele suurenevad ka müüginumbrid, mis festivalidele, klubidele), mille läbi kasvaks artistide tuntus Aga selleks, et hetkel kehtivatele, kuid kahjulikele süstee- artistile kahtlemata kasu toob. ja lõppkokkuvõttes ostetaks rohkem ka nende loomingut. midele vastu seista, peab olema alternatiiv, ja selleks, et Tuleb teha selget vahet meelelahutusliku muusikatööstuse Kontserdikorraldajatele ja -paikadele soodustuste andmine jõuda nendes küsimustes konsensusele, tahaksin näha teisi ning alternatiivmuusika kui olulise subkultuuride identitee- ei tähendaks artistile automaatselt majanduslikku kahjumit — korraldajaid, DJ-sid, artiste ja klubiomanikke, kes tahaksid te kujundava kultuurinähtuse vahel. Kui esimene on selgelt litsensitasudelt laekuvad summad on võrreldes esinemiste ja oleksid valmis nendel teemadel aktiivselt kaasa mõtlema, orienteeritud kasumi teenimisele, siis teisel on seevastu honoraridega artisti jaoks siiski marginaalsed, niisiis on eset me ei suretaks välja kihavaid, elujõulisi subkultuure ja ei kultuurilised eesmärgid, mida tuleks vaadelda rohkem idee- malt oluline, et säiliksid sellised kohad, kus üleüldse seda kõnniks ainult ühte võimalikku rada. dena kui tarbitava valmisproduktina. Alternatiivklubide ees- muusikat levitada, mille pealt makse kogutakse.

ANDES EHIN ehk VAIMU SÄÄRMED Jaan Malin

Andres lÄks minema? Andrese naljatamisi ja naljalaulmisi, millega ta tuli lagedale Andrese andes ei lÄinud! – sugugi mitte suvalisel hetkel, vaid siis, kui talle tundus, et on raske kahlata. jÄi. nooremad hakkasid väsima või meeleolu mingil muul põhju- seepÄrast: me lÄhme rukist rahmama sel vankus. Andres võttis taolistel hetkedel — kindlapiirilist keset seda rüü süülises hetkes, sammu aeglustamata! — üles mõne üldtuntud viisijupi, mil- kus on suu Nõnda parafraseerin — Andresele pühendet ja mitmel lele kohapeal mõtles välja uued sõnad. Enamasti olid need ja jÄÄ. pool ette kantud — enda luuletust „Venna hääl”. Usun, et sõnad loomulikult midagi sürri. Arvatavasti pole neid värke Andrest jäävad äärmise (et mitte öelda: äärmusliku) lugu- kusagil kirjas — milline seik teeb nad eriti väärtuslikuks. pidamisega mäletama kõik, kes teadsid-tundsid kas tema Vaevalt on viimasel poolsajandil Eestis elanud sedavõrd luulet, proosat, näidendeid, tõlkeid või ka peamiselt suulisi mitmekülgset kirjameest, keda iseloomustaks kõik alljärg- esinemisi. nev. Tema ülinõtked ja -vaimukad keele- ja mõttemängud. Viimaseid kordi, mil Andres mind taas jahmatada suutis, oli Ta tõlkis tõesti paljudest keeltest (inglise, vene, türgi, soome, eelmise aasta juunis matkal Riiast Tartusse. Pole vast mõtet saksa, hiina, jaapani, vist ka läti, usbeki, prantsuse jpt maa- mainidagi seda sõnatut imetlust, millega inimesed võtsid vas- ilma armastusluule valimikus „Kaksainsus”). Aastakümneid tu teadmise, et selle 350-kilomeetrise kirjarahva matka tegi oli ta eesti juhtiv autor enda loomingu suulise ettekandmise Andres Ehin kaasa algusest kuni lõpuni. Enamik aga ei kuulnud mõttes. Ja palju muud. — www.reede.ee 6 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011 Kik in der Kok Pildistas: Alver Linnamägi

Mis? Näitus Kübersensuaalsuse festival „Kik in der Kok” Kus? Kinos Helios Millal? 4.–5. november Muljed? „Kik in der Koki” programm ristas omavahel traditsioonilise kino- Loengut naiselikkusest/mehelikkusest youtube´is peab kuraator, teadlane ja lektor Thijs SELTSKOND Witty Hollandist. Nuppe keerab festivali üks korraldajatest Katja Novitskova kogemuse, galeriikülastuse ja veebis surfamise. Valik YouTube’i-antropoloogiat mässis vaataja seksuaalkäitumiste võrku, Sigue Sigue Fabrique koos kollektiiviga New York City Survivors. Nende selja taga snäkib Helga Wretmani, Kiwa ja Sam Hancocksi kaskadöör, tantsija ja performance´i kunstnik Helga Wretman esinemistel sai näha veidrate fetišite tegelikke mõjusid, Ryan Trecartini ja Wendy Vainity kunstivideoid vaadates võis proovile panna oma teadmiste ja sooidentiteedi piirid, lisaks avanes võimalus seista silmitsi „Zuma: Tales of a Sexual Gladiatori” ja Billy Rennekampi „tee ise” stiilis 3D-pornograafia veid- rustega, näha jaapani soft-porno-muusikali „Underwater Love” ja heita pilgu indoneesia transseksuaalide kogukonnale Kiwa ja Terje Toomistu dokumentaalfilmis „Wariazone”. Lisaks lühifilmidele vürtsitasid programmi antropoloogiale, sotsioloogiale, filmiteooriale ja kunstiajaloole keskendu- vad loengud. Festival lõppes peoga, kus teiste seas astusid üles ka Chungin & the Strap-on Faggots ning electro-hiphopi legend Egyptian Lover (USA).

Koit Randmäe loeb raamatut, Tõnis Hiiesalu peab aru Kiisu Pai, Kati Ilves, Maarin Mürk ning Harry Lurcher kinosaalis festivali külastanud politseinikega

Hullunud Tartu Pildistas: Toomas Liivamägi

Mis? Rahvusvaheline interdistsiplinaarne kultuurifestival „Hullunud Tartu 2. Morbiidne” Kus? Tartu Ülikooli vana anatoomikumi ruumides Millal? 11.–12. november Kes? Esimese festivalipäeva juhatas sisse näituse avamine, seejärel esitas Altermanni Teatritrupp etenduse „Õudukas”. Põhipäeva avapauguks sai Ervin Õunapuu õõvaküllane film „Taevavõti”, kirjanikest astus esimesena lavale vanameister Andres Ehin. Tekste lugesid tuntud headuses ja Roomet Jakapi ja Jaan Malin häälutavad, Triin Soomets vaatab pealt teravuses Mehis Heinsaar, Triin Soomets, Urmas Vadi, Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Valdur Mikita, Elo Viiding; heli ning sõna liitsid Maarja Pärtna ja Sven Vabar; esitleti noore luuletaja ja tõlkija Carolina Pihelgase kolmandat kogu Jaan Malin, DAstrugistenDA värske liige „Õnnekangestus”. Rumeeniast oli külas algupärast ingliskeelset luulet esitanud Peter Sragher. Õhtu süngeks naelaks oli rahvusvahelise sound poetry ühiskeha DAstrugistenDA esinemine. Kui esinemise eel olid osaduses Philip Meersman (Belgia), Peter Waugh (Suurbritannia/Austria), Sergei Birjukov (Vene/Saksa), Fjorton (Rootsi), siis viie autori pea tunniajalise helirituaali jooksul pühitseti liikmeks ka festivali korraldaja Jaan „Luulur” Malin. Lugemistele tõid muusikaliste ülesastumistega vaheldust Kristi Mühling (Helena Tulve pala „Silmaja” kandlel) ning segakoor MaSk ja Vanemuise keelpillikvartett, kelle esituses sai teoks Mart Siimeri Luuluri sõnadele kirjutatud kooripala „Võrusse ehk Võrru” maailma esiettekanne.

Festivali vältel olid avatud näitused. Töödega Pärast oli pidu. DJ Berk Vaher olid esindatud Kristina Viin, Enn Põldroos, Priit Pangsepp, Priit Pajos, Anne Rudanovski, Rauno Thomas Moss, Asko Künnap, Albert Gulk ja Ilmar Möödunud laupäeval meie seast lahkunud luuletaja Andres Ehini loeb haikusid. Üks tema viimaseid avalikke ülesastumisi Malin. Mis? Rahvusvaheline interdistsiplinaarne kultuurifestival „Hullunud Tartu 2. Morbiidne” Kus? Tartu Ülikooli vana anatoomikumi ruumides Millal? 11.–12. november Kes? Esimese festivalipäeva juhatas sisse näituse avamine, seejärel esitas Altermanni Teatritrupp etenduse „Õudukas”. Põhipäeva avapauguks sai Ervin Õunapuu õõvaküllane film „Taevavõti”, kirjanikest astus esimesena lavale vanameister Andres Ehin. Tekste lugesid tuntud headuses ja teravuses Mehis Heinsaar, Triin Soomets, Urmas Vadi, Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Valdur Mikita, Elo Viiding; heli ning sõna liitsid Maarja Pärtna ja Sven Vabar; esitleti noore luuletaja ja tõlkija Carolina Pihelgase kolmandat kogu „Õnnekangestus”. Rumeeniast oli külas algupärast ingliskeelset luulet esitanud Peter Sragher. Õhtu süngeks naelaks oli rahvusvahelise sound poetry ühiskeha DAstrugistenDA esinemine. Kui esinemise eel olid osaduses Philip Meersman (Belgia), Peter Waugh (Suurbritannia/Austria), Sergei Birjukov (Vene/Saksa), Fjorton (Rootsi), siis viie autori pea tunniajalise helirituaali jooksul pühitseti liikmeks ka festivali korraldaja Jaan „Luulur” Malin. Lugemistele tõid muusikaliste ülesastumistega vaheldust Kristi Mühling (Helena Tulve pala „Silmaja” kandlel) ning segakoor MaSk ja Vanemuise keelpillikvartett, kelle esituses sai teoks Mart Siimeri Luuluri sõnadele kirjutatud kooripala „Võrusse ehk Võrru” maailma esiettekanne.

Festivali vältel olid avatud näitused. Töödega olid esindatud Kristina Viin, Enn Põldroos, Priit Pangsepp, Priit Pajos, Anne Rudanovski, Rauno Thomas Moss, Asko Künnap, Albert Gulk ja Ilmar Malin. Graafika: Margus Tamm Graafika: Margus 8 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Kinoteater, püstijalukomöödia

Laval Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Kaspar Velberg, Jörgen Liik. Lava taga Diana Leesalu, Paavo Piik. Järgmine mängukord 18.12 Tartu Uues Teatris. Kuus tudengit on haaranud ise initsiatiivi ja toonud koolist S

DI ja teatrihoonetest sõltumatult lavale püstijalukomöödia. Tudengitest nelja võib näha lava peal (ja neist omakorda kaht UU kuni kolme, sõltuvalt vigastuste arvust, ka „Gizzelle’is”) ning kaks on etendustele kaasa aidanud teksti koostamise ja selle lavale sättimisega. Vormiliselt võiks lavastust, mille kohta pea ainus teavitus oli esimeste etenduste aegu Facebookis, nimetada ka geriljateatriks. Ise ütlevad näitlejad, et teevad teatrialast ennetustööd. Ennetamise kohta ei tea, aga naljakas on küll. Noore kirjanduse ajakirjal Värske Rõhk Sophie Calle Tallinna Kunstihoones ilmus esimene e-ajakiri Kuni 8. jaanuarini võib Tallinna Kunstihoones näha kaasaegse kunsti superstaari Sophie Calle’i näitust „Hoia end. Värskel Rõhul ilmus novembri alguses koostöös e-kirjas- Ole tubli / Take care of Yourself”. Praeguseks üks prantsu- tusega Digira esimene e-ajakiri. Tegemist on ajakirja viise kuulsamaid elavaid kontseptualiste alustas kunstiga 1970. Grafodroom kutsub osalema mati ilmunud numbri epub-versiooniga, mida on võimalik aastate lõpus. Juba siis käsitlesid tema teosed privaatse ja lugeda nii e-lugeri, tahvelarvuti, iPadi, nutitelefoni kui ka avaliku teema vahekorda. Ka seekord jätkab kunstnik samal III Tartu rahvusvaheline graafikafestival „Kunstiakadeemi- tavalise arvuti vahendusel. Sealt võib leida Maarja Pärtna ja rajal, tuues vaataja ette isikliku mahajätukirja, mida ta on atelikvideerimine” kutsub osalema 21.01.–12.02.2012 Tam- Lauri Tederi luulet, Indrek Lõbusa ja Tõnis Tootseni proo- lasknud tõlgendada 107-l erineva taustaga naisel. Näituse pere Majas toimuval alanäitusel „Kopp on ees”. Näituse sat, Annika Kupitsa tõlkekatkendi Selma Lønning Aarø ro- pressiteksti sõnul „viib Calle’i looming triviaalseks kulunud korraldajad Mari Prekup ja Britta Benno ootavad metafoori maanist „Kas tahate veel”, intervjuu Jim Ashileviga, Maia kõnekäänu oma elust loodavast kunstiteosest täiesti uuele „Kopp on ees” erinevaid tõlgendusi ning selle n-ö „lahti- Tammjärve ja Mariann Tihase arvustused jne. Alates det- intellektuaalsele ja mängulisele tasemele, kus mõnest au- joonistamist” ehk kopa kujundi kasutamist oma graafilises sembri keskel valmivast 28. numbrist ilmub Värske Rõhk tobiograafilisest seigast, provokatsioonist või sündmustest taieses sõna otseses mõttes. Lisaks võiksid teosed seostu- paralleelselt nii paberväljaande kui ka e-ajakirjana. Esialgu saab alguse teos, mis hakkab kõnelema midagi palju ena- da selliste märksõnadega nagu lammutamine (mitte üles- on e-ajakiri ja paberväljaanne sisuliselt kattuvad, kuid mõne mat kultuuri ja ühiskonna kohta. Kunstihoones eksponee- ehitamine), võimumängud (võimumasin sõidab üle), jõu- aja pärast hakkab e-ajakirja lisanduma ka iseseisvat sisu, üht- ritav „Hoia end. Ole tubli” on mastaapne ja suurejooneline demonstratsioonid (à la Sakala) ning raha on võim. Kuigi lasi saab uue väljanägemise selle praegune üsna lakooniline projekt; see on midagi ooperi ja seebiooperi, interdistsipli- festivali põhiteema on „Kunstiakadeemiatelikvideerimine”, kujundus. E-ajakirja on võimalik tellida Värske Rõhu kodu- naarse teadusliku uurimuse ning isikliku pettumuse võimsa on teretulnud ka laiemad sotsiaalkriitilised arutlused teemal lehelt. Lisaks on tellijatel võimalik vahetada paberajakirja sublimatsiooni vahepealset. See on projekt, mis ei tohiks kunstnikud ja akadeemiad, kultuuriinstitutsioonid üldisemalt alati e-ajakirja vastu ning vastupidi. E-ajakirja üksiknumbrid jätta külmaks ühtegi inimest, kes on kogenud midagi sar- ning prioriteedid eesti ühiskonnas. EKA tudengitelt on väga on müügil Apollo, Krisostomuse ja Rahva Raamatu interne- nast, millest Calle selles teoses räägib. Seega põhimõtteli- oodatud uue EKA maja ümber keerleva poleemika peegel- tipoodides ning iTunesis. Esimese numbri tutvumishind on selt mitte kedagi.” Calle ise näeb oma kunsti teraapiavormi dused ja isiklikud seisukohaavaldused ning tartlased võiksid üks euro, järgmised numbrid hakkavad maksma sama palju või väljapääsuvahendina, mis laseb tal teha asju nii, nagu just avaldada arvamust näiteks Tartu Ülikooli maaliosakonna kui paberväljaanne ehk 2.60. talle meeldib. Seega kindel must see, mis pakub teraapia või kaotamise kohta. väljapääsu mõistele hoopis teist varjundit, kui hiljuti Tartut Näitusele kandideeriv töö peaks olema graafiline teos, väisanud Marina Abramovići ülevaatenäitus. kuid estampgraafika tehnikate asemel võib osaleda ka teiste meediumite vahendusel loodud taiestega (installatiivsed, ruumilised, film), kuid selles peaks olema eristatav graafiline pidepunkt (joone-/kontrastipõhisus). Töö võib olla ka visandlik, näiteks mõne suurema projektiidee süsteemne lahtiseletus joonistega. Osalema oodatakse neid, kes on Tänavuse Betti Alveri debüüdipreemia nõus täitma näituse korraldamise raames ka ettevalmista- laureaat on Margus Tamm vaid ülesandeid. Huvist palutakse teada anda hiljemalt 23. detsembriks aadressil [email protected] ning kirjale lisada ka esi- 23. novembril 2011 hõigati Tartu Kirjanduse Majas väl- mesed visandid/pildid. Valmis töid oodatakse 9. jaanuariks ja Betti Alveri nimeline debüüdipreemia, mille laureaadiks Grafodroomi, Vana-Kalamaja 46, Tallinn. sai sel aastal Margus Tamm jutukoguga „Unesnõiduja: 2006 kuni Mehhiko” (2011, Raudwara). Žürii koosseisus Maia Tammjärv, Kajar Pruul, Hannes Varblane, Valdur Mikita ning Triin Põldra (alias eelmise aasta laureaat Nirti) tõstis Tamme debüütteose esile kaheksa nominendi seast: „Margus Tamm sellepärast, et ta on väga huvitava ja väga hea keelekasu- tusega debütant, kes tegelikult on kirjutanud silmnähtavalt juba varemgi, see ei ole üldse tema esimene kirjutamiskoge- mus. Sisuliselt on see väga huvitavate teemavalikutega argi-

eluirooniline ja ootamatute lahendustega lühiproosakogu.” Foto: Maarin Mürk Lisaks tõstis žürii 2011. aastal ilmunud proosadebüütidest esile Mari Järve ulmeromaani „Esimene aasta” ning noorte- romaanidest Linda-Mari Väli „Eikeegi eikunagi eikusagil” ja Marek Kahro „Kaljud ja kameeleonid”. Luulekogudest pälvi- sid žürii erilise tähelepanu Maarja Pärtna terviklik ja rahulik kogu „Rohujuurte juures”, Helena Läksi mässumeelsem ja eksperimenteerivam „Helena läks”, Kaur Riismaa äsjane luu- levormis luguderaamat „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd” ja Siim Pauklini teravmeelne haikukogu „Aheldatud Jõgeva”. Unesnõidumisest läbi proosakirjaniku pilgu on Müürilehe veergudel kirjutanud Mihkel Kunnus (vt Müürileht nr 17). Õnnitleme laureaati!

Foto: Laura Kass : 9

„Gizzelle”

Lavastaja Aleksander Pepeljajev. Dramaturg Diana Leesalu. Heliloojad Adolphe Charles Adam ja Renzo van Steenbergen. Laval EMTA lavakunstikooli 25. lennu üliõpi- lased. Järgmised mängukorrad 12.12, 13.12, 09.01, 10.01, UUDIS 24.01, 25.01 Hobuveskis. Lavakunstikooli 25. lend ehk „Nüganeni lend” on paar korda juba justkui tulema hakanud (Kuhu? Ikka tõsiseltvõe- tavate näitlejate hulka!), aga ühes Pepeljajeviga jõuavad nad lõpuks ka kohale. „Gizzelle” kujutab endast 1 tunni ja 40 minuti pikkust värskendavat hetke (Tõepoolest! Linnateatris!), mille jooksul tuuakse lavale mitte kuigi klassikaline töötlus klassikalisest balletist „Giselle”. Kinnitame, et tegemist on nauditava visuaalse esteetika ja füüsilise teatriga. Ühtlasi oletame, et rahule jääb ka iga endast lugupidav hedonist ja seksist — laval on kaunid ja graatsilised näitlejannad (kes suudaks mööda vaadata Maiken Schmidtist või Katariina Kabelist), testosteroonitaseme säilitamisele aitavad kaasa jõulised noormehed. Viimased on ühtlasi kaasa aidanud sellele, et kursus ikka jõuliselt (!) nähtavaks võiks saada. Foto: Siim Vahur

Galerii Kaleidoskoop

29. novembril avati Tartu Loomemajanduskeskuses galerii Kaleidoskoop esimene näitus. Idee pärineb galerii omaniku Liina Rausi sõnul Kunstimaja galeristilt Indrek Grigorilt ja Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehelt Markus Toomperelt. Grigor ja Toompere olid ka galerii esimese ekspositsiooni, milleks on Toompere erakogust pärinev Rauno Thomas Mossi „Hitleri portree”, kuraatoriteks. Grigori sõnul võib soovi korral lugeda näitust poliitilise programmina, kuid en- nekõike on see siiski üleskutse tervemõistuslikkusele. Galerii Kaleidoskoop on avatud sarnaselt Loomemajanduskeskuse Trepigaleriile tööpäevadel 11–18 ning laupäeval 11–15. Sissepääs tasuta.

Foto: Indrek Grigor 10 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Väliselt mahe ja muretu Villem Valme on täis positiivset toimekust. Tema kureeritav plaadifirma Õunaviks andis Portree rahutust septembris pärast intensiivset plaaditegu välja kogumiku „Toatuur 2”, mis on järg viis aastat tagasi ilmunud samani- melisele kompilatsioonile. Plaadil astub üles terve müriaad äärealadel tegutsevaid ja salaja oma magamistubades lindis- õunaviksijast tavaid trubaduure, kelle kaardistamise, päevavalgele toomise ning kodustamisega on Villem koos teiste õunaviksijatega

I KA Küsis Jürgen Tamme suurt vaeva näinud. Laseme kohvil kruusidesse lahiseda, is- tume Villemi töökoha, reklaamibüroo Tank nõupidamisruu- UUS

M mi nr 2 laua taha ja lülitame diktofoni sisse. Villem Valme kureeritav plaadifirma Õunaviks andis septembris välja kogumiku „Toatuur 2”. Plaadil astub üles terve müriaad äärealadel tegutsevaid ja salaja oma magamistubades Kuidas uus „Toatuur” valmis võrreldes esimesega? Võrreldes esimesega hakkas ettevalmistus pihta neli-viis lindistavaid trubaduure. aastat varem. Esimese valmides oli kohe tunne, et mingid asjad jäid õhku ja midagi peaks veel tegema. Mõtlesin, et võta- me viieaastase pausi, küll ta siis vaikselt küpseb. Ja nii läkski! Umbes aasta enne teise „Toatuuri” ilmumist hakkasime konkreetsemalt kampaania korras demosid otsima. Tegeli- kult oli ühtteist ka varem kogunenud, millest osa oli mingis mõttes juba sellest formaadist väljunud. Näiteks Mari Pokinen oli kogu aeg mõttes, et tema võiks kindlasti plaadil olla, kuigi plaadi valmides oli ta umbes sada korda kuulsa- maks saanud. Nii ta siis vaikselt kogunes. Kevadel oli materjali juba nii palju, et oli päris mure kohe — pidin üle päeva kellelegi kir- jutama ja ära ütlema. Karmavõlg kasvas, päris vastik posit- sioon oli. Suvel siis istusime Ramo (Ramo Teder – J.T.) ja Lauri (Lauri Sommer – J.T.) ehk Pastaca ja Kagoga Viljandis ühel päeval maha, neljas kompileerija Mari (Mari Kalkun – J.T.) oli paraku välismaal, ning panime lõpliku asja kokku. See oli hull vaid- lemine ja kohati lausa väiklane sõnasõda. (Pupsub naerda.) Kui esimene „Toatuur” valmis hästi mõnusas harmoonias — mu vanemate suvilas oli hipilaager, kus plaat kokku pandi, kõik oli tore ja jooksis ilusti, siis teine kord oli igas mõttes keerulisem. Kuigi vastuvõtt on olnud päris hea, siis minu meelest on teine „Toatuur” veidi ebaühtlasem. Tohutute vaidluste tulemusena ei olnud paari asja võimalik välja jätta, kuna teised polnud nõus.

Milliste ootustega sa seda kogumikku üldse tegema

hakkasid ja kuidas plaadi tegemise protsess sind isikli- Renee AltrovFoto: kult mõjutas? Alustuseks mulle tundus, et tahaks seekord teha tunduvalt järgi tehtud. Selles mõttes on kogumiku tegemine vaheldu- natuke kahju piirata tema valikut ja võtta ainult eestikeelset ääremaisema kogumiku (vaatab unistlevalt lakke) ja kok- seks väga tore. materjali. Lugu „Kevadtants” oli tal õnneks nii hea ja me ei ku saada rohkem tundmatuid tegelasi põranda alt (vaatab tundnud, et see keelepiirang oleks ahistama hakanud. Aga põrandale, justkui otsiks midagi). Võrreldes siis esimesega, Kas sa mäletad, mida sa tundsid, kui seda kogumikku tal on väga häid ingliskeelseid asju! kus seda ambitsiooni väga polnudki. Seal oli kõik läbisegi — esimest korda tervikuna kuulasid, ja kas oli mingi vaba- Võib-olla kolmas Õunaviksi piirang või pigem tunnusmärk Allan Vainolaga läks lahti ja korralikke raame polnud. nemise tunne ka? ongi laulmine, sest see on alati olnud väga oluline osa kõigi Teise puhul oli tunne, et peaks hoidma tugevamat joont, Sellega on igavene jama... (Ohatab ja puhub õhku.) Mingis autorite heliloomingus. kuna kogumik on olemuslikult inimestele juba tuttav. Tegeli- mõttes on plaadi väljaandmisega nii, et võib tekkida sama Rohkem piiranguid eriti ei olegi. Kuigi kogu see peavoolu kult pakkus enda materjali kogumikule veel mitu tuntud muu- olukord nagu ehk kokkadel — sa teed hommikust õhtuni folgivärk on mind tegelikult terve elu väsitanud. Viljandi fol- sikut. Lõpuks jäid mitmed neist välja, aga mingid asjad, näi- süüa ja see kõik võib olla väga hea, aga kui sa seda iga päev gil käisin viimati vist kaksteist aastat tagasi. Praegu tundub, teks Pastacas, Kago, Barbariz ja Pokinen, jäid ikkagi peale. teed, siis sa ei suuda seda enam ise lõpuks nautida. et järgmiste plaatidega tahaks folgi teemast pigem veelgi Seda võib nimetada ka onupojapoliitikaks, kuid oli lihtsalt Enam-vähem pärast iga plaadi valmimist on see mure, et kaugeneda. isiklik maitse-eelistus. ma ei oska seda enam nautida ega ka adekvaatselt hinnata. Ei tahtnud seda plaati teha lihtsalt kontseptsiooni pärast, Selleks peab tekkima mingi distants — heal juhul paari-kol- Kui Õunaviksi territooriumi juurde tagasi tulla, siis see vaid tahtsime teha ikka HEAD plaati! Kui näiteks Barbariz me aasta pärast saad selle plaadi jälle peale panna ja värske- on küll veidi provokatiivne küsimus, aga kas Jaan Tätte välja jäänuks, oleks mul väga kahju olnud, sest minu jaoks on ma kõrvaga kuulata. või vennad Johansonid võiksid ka sellele territooriumile ta üks selle kogumiku pärle. Selle kogumikuga on ka nii. Mingid lood jäid mul tugevalt mahtuda? luupima, kui ma kogumikku pärast üle kuulasin, aga terviku- (Itsitab.) Ramo arvab küll, et võiksid. See on meil alati üks Kas suutsid kõik soovitu kogumikule püüda? na ma ei suudagi seda enam otsast lõpuni teha. Nii palju on vaidlusobjekte, kui me kogumikke teeme. Ramo tuleb alati Mulle tundub, et algsest nägemusest, mis see plaat olla seda kraami kuulatud — kõik demod, erinevad versioonid, selle jutuga, miks me ei pane, miks me ei võta. Aga mina ei võiks, jäi esimesel kogumikul ilmunud Avo Tammele ja Oreli- kompileerimise ja masterdamise faasid, ülekontrollimised ja tea... (Klõbistab sõrmedega laual.) Isegi kui isiklikud eelis- poisile iseloomulikku kiiksu veidi väheks. Teine kogumik tuli veel ja veel ja veel. tused kõrvale jätta, tundub mulle, et nad on juba välja kas- viisakam, kuna sellist materjali ei tulnud. vanud selle kogumiku formaadist ega vaja enam sellist asja. Aga tuli hästi palju ilusat kidra ja lauluga asja. Kõrvalepõikena Kui lugude valikust veel rääkida, siis kas võib näha Aga äkki järgmine kogumik tuleb selline, kus ongi peal ainult võib öelda, et selle kogumiku puhul oli huvitav, et väga pal- mingit n-ö programmilist hoiakut? Sest kui ma luge- Tätted ja Johansonid ja Ivo Linna ka ja ühtegi tundmatut ar- ju tuli väga head instrumentaalset staffi, mis polnud otseselt sin Õunaviksi kodulehel tutvustavaid tekste, siis seal tisti ei ole! selle kogumiku fookus. Aga ühtteist sinna peale siiski jõudis, on kasutatud terminit „õunaviksi territoorium”. Mida kuna neid oli kahju välja jätta ja need sobisid. Mingisugust see tähendab? Aga kui Tätte teeks sellise loo, mis sulle tõesti meeldib veidrust tahtnuks siiski rohkem kuulda. See on päris huvitav jah, sest kuskil paberil Õunaviksi lei- ja saadab selle sulle isiklikult, kas sa siis paneksid selle beli profiili või fookust defineeritud ega kirjas ei ole. Olen plaadile? Millisena näed sa enda rolli selliste kogumike koostamisel? ise ka vahel pead murdnud, et mida ma pean rääkima, kui Hea küsimus. (Mõtleb pikalt.) Kusjuures mulle tõesti meel- Kui ma annan välja autoriplaadi, näiteks Kago või Mari Kal- keegi seda küsib. divad mõned ta lood, aga see aastatega tekkinud kuvandi- kuni plaadi, siis käivad vaidlused samamoodi. Meil on umbes Mis see territoorium siis olla võiks? (Ringutab ja paneb käed taak ei laseks neid häirimatult kuulata. Kuigi olen veendu- sama inimestering, kellega me lugusid valime. Autoriplaatide kukla taha.) Ühest küljest see, et see ei ole bändivärk, vaid nud, et see mulje, mille ta meedias on ise jätnud või meedia puhul jätan alati viimase sõna vaidlustes autorile. See tundub pigem autorilaulude teema. Mis ei tähenda, et keegi ei võiks temast, on tugevalt kõverpeeglis. Nii et tuleks ikka ära öel- õiglane. seal mingi instrumendiga abiks olla, aga see on ikkagi suures- da, ja tegelikkuses me muidugi üksteist ei vajagi. Aga kogumiku tegemisel sain öelda viimase sõna, kui mulle ti ühe inimese looming. mingi asi tõesti ei meeldinud. Üldse sai selle kogumiku puhul Ja teine, mis on natuke loll piirang, aga kuidagi on lihtsalt Millist „Toatuur 2-l” ilmunud lugudest sa kõige suure- füürerit rohkem panna! Teiste plaate välja andes peab see tunne, et ingliskeelsed lood Õunaviksi kogumikule ei sobi — maks avastuseks pead? ikkagi olema selle autori nägu, mitte niivõrd minu maitse see on ikka kohalik kogumik. Näiteks Spice Mouse’i puhul oli Alguses pidasin Mari Pokineni. Veel aasta enne, kui me : 11

plaati tegema hakkasime, ei teadnud keegi temast mitte Kui ma selle kogumiku kohta lugesin, kumas läbi ter- Tartus otsisin Genialistide Klubi asemel tegelikult mõnda midagi. min „magamistoamuusika”, mida sa ka ise kasutasid. kammerlikumat kohta, aga kuna ma seda ei leidnud, tegime Tagantjärele tundub mulle suurim avastus, mis tegelikult Ehk ütled kokkuvõtvalt, mis sind magamistoamuusiku- lõpuks ikka Genekates, mis sobib vast paremini bändide lai- oli küll rohkem tellimus, Barbariz. Ta on läbi aegade mu üks te juures võlub ja mida see üldse sinu jaoks tähendab? videks. Ideaalne oli vana Lutsu teatrimaja, kus oli esimese lemmikuid eesti artiste, aga ta ei tee viimasel ajal üldse lu- Natuke on see jällegi parema puudumisel käibele läinud sõ- „Toatuuri” esitlus. Aga nüüd on see nii ära vuntsitud ja laku- gusid. Ma kevadel nuiasin: „Tee ikka midagi, kogumik tuleb nastus. Ehkki ma olen ise päris palju kirjutanud ja praegune tud, nagu roniks vahukooretordi sisse. ja tahaks sinult midagi kuulda.” Siis ta tegi omast arust nalja töö on ka kirjutamisega seotud, siis mingite asjade definee- MUUSIKA mõttes selle JFK loo (Vares & Barbarus – „JFK tapeti tema rimisel ja sõnastamisel olen eluaeg hädas olnud. Nimevaev Mis Õunaviks sinu jaoks täpsemalt on? Loomeprojekt, UFO-huvi tõttu” – J.T.). või midagi sellist. töö, hobi? Selle puhul arvas ka osa kolleegiumist, et see ikka ei lähe, Muusika puhul on see veel ERITI keeruline. Mingis mõt- Eks see on muutunud rohkem tööks, kui olla võiks. (Mudib see on mingi nali, mitte „Toatuuri” lugu... Õnneks jäi see sis- tes on see justkui kuskilt tagatubadest tulnud muusika, ehk- lõuga.) Alustuseks ma vaatasin, et Kago teeb mussi, katse- se. Tagantjärele tundub see mulle üha parem, võib-olla üldse ki see lõpuks jõuab lavalaudadele. Oma olemuselt on see tab, pusib ja kui mingit väljundit ei teki, siis see jääbki tema kõige parem lugu plaadil. suuresti omaette vaikselt katsetamise ja nokitsemise käigus arvuti kõvakettale. Kuigi tal polnud alguses arvutit ja me aita- Ja kui peaks veel kedagi eraldi välja tooma, siis ehk Spice alguse saanud kraam. Selles mõttes pole „magamistoamuu- sime kadunud sõber Mihkliga (Mihkel Ehala – J.T.) talle selle Mouse’i Tapalt. Ma arvan, et tal on mingi luuk päris hästi lahti sikud” väga vale termin. osta, tema raha eest küll. Oma hea sõbra Kago plaadi välja- ja sealt tuleb veel üht-teist. andmiseks saigi Õunaviks tehtud. Kas sulle ei tundu, et magamistoamuusikutel on üha Nii see on vaikselt arenenud. Kuna ma teenin leiba reklaa- Kui ma seda plaati kuulasin, siis tabasin end mõttelt, rohkem mingi poos, mis on muutunud muusikast oluli- me tehes, siis ühest küljest on see minu jaoks võimalus anda et neid lugusid saaks kirjeldada kui loomulikult üleloo- semaks? Et nad pole enam intiimse muusika heliparti- oma tegevusega teistsugune panus. Ka on mind hakanud hu- mulikke. Kuidas sa sellesse väitesse suhtud? sanid, nagu sinu sõber, muusik ja kirjanik Lauri Sommer vitama, kuhu üks ettevõte võib areneda, kui seda mitte päris Ooh-oh! (Muheleb.) Miks mitte, kõlab päris lahedalt. Eks on tabavalt öelnud. tõsiselt, aga piisavalt hingega teha. kõik need terminid on natuke imelikud. Lauri (Lauri Tikerpe Ma kõigi kohta nii ei ütleks. Kindlasti on see ühel hetkel üsna – J.T.) rääkis Ekspressi arvustuses siirusest, aga sõna siirus keeruline, kui sinu muusika olemus on algselt olnud midagi Sa nimetad Õunaviksi siis ettevõtteks? tekitab automaatselt väikse tõrke. Samas kuidagi peab asju väga intiimset ja sa pead lõpuks kuskil laululavadel esinema ja Mingil määral see ikkagi on ettevõtluse vorm — rahad lii- nimetama. ümber maailma tuuritama. Kas ta saabki siis enam see olla? guvad, tooted on lao- ja poeriiulitel. Ehkki juriidiliselt pole See on päris keeruline koht kõikidele trubaduuridele. Mõni Õunaviksi siiani olemas, mis on omamoodi kurioosum. Aga Miks see sinus tõrke tekitab? neist üritabki teadlikult jääda suurtelt lavadelt kõrvale. Ma öelda, et see pole ettevõtlus, seda päris ei saa. Ma ei tea. (Mõtleb pikalt.) Räägitakse uussiirusest, mis on ise oleks ka nendele ahvatlustele vägagi aldis. Vahepeal mõtlesin, et ma ei viitsi enam ja võib-olla kirjutan veel kahtlasem... Mulle mõjub siirusest rääkimine automaat- parem luuletusi. Sa paned aktiivsematel perioodidel kõik oma selt kuidagi ebasiiralt. Midagi pole teha. Siiras saab olla, aga Räägi selle plaadi kujundamise protsessist lähemalt. õhtud magama ja vahel ka nädalavahetused. Siis mõtled, kas sellest rääkida on keeruline. Kust selline mõte tuli? sellega peaks tegelema, aga raske on telki päevapealt pikali Kui päris ausalt rääkida, siis ma läksin kohtuma Janiga, kes tõmmata. Siiani pole see karussell veel seisma jäänud ja kui ta Kuidas sulle kogumiku kohta ilmunud arvustused on on sellise väikse projekti jaoks ilmselgelt liiga hinnatud ja ühel hetkel jääb, siis ma lõpetan ära. meeldinud ja kas sa üldse pöörad nendele tähelepanu? tänu sellele ka hõivatud disainer, teadmisega, et ta ütleb Ma olin tugevalt üllatunud Lauri arvustusest, kuna mulle mulle ei. Aga kohvikulauas asja arutades tekkis mõte, kuidas Lisaks Õunaviksile töötad sa reklaamiagentuuris loov- tundub, et tema maitse on — kuidas öeldagi — heas mõttes seda võiks teha, ja läbi väga keerulise protsessi saime selle juhina, oled välja andnud luulekogu, seotud mitme koh- väljapeetum. Ma ei kujutanud ette, et talle võiks kogu see kujunduse valmis. Ma ei mäletagi sellist stressi, kui selle ko- viku ja poe sisekujundusega. Kust sa selle energia võtad? värk meeldida ja ma isegi ei paneks sellele kogumikule võib- gumiku kujundamisega. Üks asi on see, et ma olen rahutum natuur, kui see mul- olla üheksat punkti, vaid selles süsteemis kaheksa. Me leppisime kokku, et nuiame kõigilt artistidelt välja mingi le meeldiks. Mulle meeldib igasuguseid asju proovida ja kui Marguse (Margus Haav – J.T.) arvustus Postimehes oli ka asja, aga ei avalda, mida me sellega teeme ja mis see olema keegi midagi teha pakub, siis mul on VÄGA raske ei ütelda. adekvaatne. Päevalehe Tiiu Laksi arvustus oli täiesti nalja- peab. Ainuke tingimus oli see, et see oleks tema enda asi — Eriti siis, kui seal on loominguline aspekt ka juures. Nii olengi number. Seal kirjutati, et Mari Kalkun on teistest selgelt üle olgu siis nööpnõel või diivan — kohast, kus ta elab või kus sattunud tegema ühte, teist, kolmandat ja tulemuseks ongi ja see kogumik pole piisavalt ühtlane. Aga Mari Kalkunit seal see lugu sündis. Üks artist kaalus näiteks tiibklaveri saat- see, mida sa nimetasid. plaadil teatavasti polegi! Sellist pealiskaudsust pole kaua mist... Ma ei tea, mis siis saanud oleks. (Pugistab naerda.) Eks ma nats rahmeldan üle küll. Omast arust võiks ma üld- näinud. Nii need asjad sai kokku kogutud, aga ega me ei teadnud se olla selline mees, kes istub kuskil ojakese kaldal, võib-olla Eestis on muidugi jama see, et kõik teavad kõiki. Nüüd tegelikult kuu või kaks, mida nendega teha. Mõtteid oli väga vaikselt midagi popsutamas ja niisama ringi vaatamas, aga sina tead ka mind, Margus on vana tuttav Viljandist, Lauri erinevaid. Lõpuks tegime neist justkui näituse või museaalse see ei kuku enam üldse välja. Ega ma väga ei põe ka, lasen Tikerpega oleme ka kokku puutunud, Tiiu Laksi tean naise kollektsiooni kataloogi. Me kujutasime ette, nagu üritaksid eluvoolul end edasi kanda. kaudu... Eesti onupojapoliitika — vahet pole, kas ta töötab tulnukad indekseerida mingeid museaalseid artikleid. Me ei vastu või poolt — on suhteliselt haige. küsinud midagi nende asjade tausta ega päritolu kohta, liht- Kas sellist tunnet pole tekkinud, et astuks sellelt kii- Pluss see, kui lihtne on Eestis mingite teemadega üldse pil- salt pildistasime need kõik üles, mõõtsime ära ja katsusime resti tiirlevalt rattalt maha ja puhkaks veidi? dile saada... Väljaandjale on see küll väga tore, et annad mis neile mingi adekvaatse nimetuse anda. Raske on astuda, see ei kuku hästi välja. Aeg-ajalt teen tahes plaadi välja, sellest räägitakse ja kõik on väga vahva. Ja siis lõpuks jõudis Jan kujunduse endani. Pärast, kui kõik ma selliseid hädasutsakaid ja tõmban kuskile Marokosse või Aga võrdlus sellega, mida plaadimüüginumbrid näitavad, on oli valmis, küsisime autoritelt ka nende asjade päritolu koh- Indiasse. Katsun neid nagu aseainena kasutada. Praegu mõt- Eestis nii paigast ära. Selles mõttes on plaadifirmadel päris ta, aga varem mitte. len ma kogu aeg Indiale, kuhu ma kevadel lähen. raske. Mingis mõttes vaatan kadedusega sõpra Kagot, kes pole Mis ese sulle endale kõige rohkem meeldis? endale kunagi ahelaid peale võtnud, elab talus ja kirjutab. Kas on midagi, millele kriitikud või publik pole selle Kui neid asju järjest postkasti potsatas, siis oli iga kord lahe Teistpidi arvan, et minu vaimujõud pole nii suur ja igaühel kogumiku puhul osanud tähelepanu pöörata? tunne! Võib-olla kõige paremini pani selle olemusega täppi oma rada. (Vaikib.) Ma ei oska öelda. Minu arvates on selle kogumiku Mari Pokinen oma hambaharjaga. Kui otsida intiimset eset, ilmselged tugevused kas siis kirjas meedias või mulle otse mis autori ja tema koduga kaasas käib, siis midagi intiimse- Hoolimata sellest, et sa oled enda sõnul rahutu ise- tagasisidena vägagi hästi välja toodud. Paremini kui esimese mat annab leida. Kui lähemalt uurida, on seal isegi hambajäl- loomuga, suutsid sa plaadi kokku panna ja seda asja kogumiku puhul. Ka Jani (Jan Tomson – J.T.) kujunduskont- jed peal näha. majandada... septsiooni, millele mul kulus enam-vähem terve suvepuhkus, Kuna ma töötan loovjuhina, siis eks see eeldab mingeid või- et saada artistidelt kätte plaadikaanel olevad asjad, on üsna Mis nendest asjadest praeguseks saanud on? meid inimesi ja protsesse juhtida. Mul on see võime olemas adekvaatselt hinnatud. Ehkki me lubasime neid mitte tagastada, siis ühe foto- ja rahutus aitab sellele ainult kaasa — õhtul lähed koju ja aparaadi puhul tegin erandi ja selle tagastame, kuna see on hakkad kohe jälle asju ajama. Pigem see soosib seda, aga hea Aga nõrkused? Magnus Morelile väga oluline ese. Ülejäänud on mul auto pa- meelega oleks veidi uimasem natuur. Teinekord kadestan Päris mitmed on mulle eravestluses öelnud, et see kogu- gasnikus, sõidavad juba pool aastat minuga ringi. Ma ei teagi, selliseid tüüpe, kes ei suudagi midagi kiiresti teha. mik on nii ilus tervik ja otsast lõpuni briljantne. Sellega ma mida ma nendega tegema peaksin, pole veel välja mõelnud. küll nõustuda ei saa. Mis tahes kogumik on juba oma ole- Õunaviksi tulevikuplaanid on sul juba paigas? muselt ebaühtlane ja ma arvan, et isegi ühe autori kogumik Kuidas teil plaadiesitlused läksid? 2012 tuleb Kago neljas plaat. Ta ise arvab, et see on tema ei saa olla väga ühtlane. Ma ei tea näiteks ühtegi luulekogu, Need toimusid kolmes kohas — Viljandis, Tallinnas ja viimane, aga vaevalt küll. Tegelikult on käimas läbirääkimi- mis mulle otsast lõpuni meeldiks. See kogumik on kindlasti Tartus. Pärimusmuusika Ait võttis küll igasuguse õhina ära, sed veel kahe artistiga. Kuna ma annan igal aastal välja ühe ebaühtlasem, kui tagasiside sellele olnud on. nagu nõukogude aega oleks tagasi sattunud (võtab tõsise, plaadi, et tempot ja koormust mitte päris hulluks ajada, siis irooniliselt mõtliku tooni): pidi täitma mingeid repertuaari mis viga paar aastat ette mõelda. Kevadel tuleb ka Martiini Kas ebaühtlus selle kogumiku puhul on pigem pluss ankeete ja ka piletitulu oli represseeriv — jäime sügavalt mii- MP3-reliis. Mõlgutan mõtteid ka vinüülile üle minna, aga või miinus? nusesse. Üritus oli tipp-topp, aga see, mis korraldamisega mitte kohe. Teen siinkohal Eesti plaadifirmadele ettepaneku Eklektika on sinna sisse kirjutatud ja selles mõttes ei ole kaasnes, väga tüütu. kartellikokkuleppeks — läheme kõik üle vinüülidele! see pluss ega miinus. Aga mõned lood on muidugi tugeva- Tallinn oli minu jaoks midagi ideaalilähedast. Oli väga ilus mad ja teised vähe nõrgemad. Samas selle kogumiku mõte õhtu, juhtumisi minu sünnipäev. Meeleolu ja koht sobisid on välja tuua uusi nimesid ja anda võimalusi oma asjaga edasi kuidagi väga hästi. Sellele järgnenud pidu, kus paar artisti minna. Teistpidi võib-olla peabki seal olema ka natuke too- võtsid nõuks muuhulgas „marki” manustada, oli väga vahva remaid või nõrgemaid asju. pillerkaar. 12 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde:

DJ-ANkeet inglise kui hispaania keeles: „Last call for the ghost train!” Chris Watson – El Tren Fantasma ja „This service has now ceased.” Siiski, üksikud helged, ( Touch, 2011) ambient’likud taustahelid päästavad „El Tren Fantasma” täie- Kuulas: Sven Vabar likust dementsesse, luupainajaid täis tühjusekuristikku vaju- misest. Tegelikult on see filmilik, isegi kuuldemängulik album üpris erinev Watsoni muust loomingust. Ootamatult emotsionaalne teos. Kergesti kerkivad silme ette vesternidest tuttavad Mehhiko kõrbed, kaktused, pueblod ja džunglid, I KA Chris Watson on ühes Francisco Lópezega ilmselt maailma kuigi Ennio Morricone unustage siiski sedapuhku ära. Lisaks tuntuim keskkonnahelidega kunstiliselt manipuleerija ehk valdab „El Tren Fantasmat” kuulates rahutukstegev, kuidagi UUS

M siis field recording artist. Leiba teenib Watson BBC-s helire- enesehävituslik rännukihk. Tahaks ära, tahaks tondirongiga žissöörina. Watson käiski kuskil kümme aastat tagasi BBC tondimaailmadesse. Kust tagasi elavate maailma enam võib- võttegrupiga Mehhikos, tegemaks saadet „Great Railway olla ei pääse. Journeys”. Nimelt jooksis läbi Mehhiko, Atlandi ookeani Jäin „El Tren Fantasmat” kuulates mõtlema lihtsale tõigale, rannikult Vaikse ookeani rannikule rongiliin, mis aga suleti. kui olulised on meie mineviku ja selle talletamise-talletumise Watson ja ta kolleegid olid sel liinil ühed viimased reisijad. seisukohalt erinevad hääled. Inimesed pildistavad ja filmivad, Foto: Alver Linnamägi Nad filmisid, suhtlesid reisijatega ja Watson muudkui salves- et mäletada, aga helisid eriti ei salvestata. Ometi on heli pal- tas inimeste juttu rongis, tuule puhumist ja lindude, looma- ju afektiivsem, vahetum, kuidagi primaarsem meedium kui de ning putukate hääli praeguseks tondilinnadeks muutunud abstraktsed, ülemärgistatud visuaalsed kujutised. Rääkimata Antelia raudteeäärsetes asulates, ning muidugi rongi ennast — sõnadest. Isegi proustilikud kirjanduslikud oskused ei või- rataste kolinat, avanevate uste sisinaid, valjuhääldis tea- malda olnud hetke sedavõrd kehaliselt taasluua kui teatavad DJ-debüüt: 2007. aastal Place’is ja Raadio 2 saates „Meet dustatavate jaamade nimesid, rongivilesid. Nüüd siis miksis helid. Vaid lõhnad on helidest ses suhtes veel võimsamad, The Mixer”. Watson salvestused kokku oma neljandaks stuudioalbumiks aga lõhnade salvestamine on vist enamvähem võimatu. Mul Muusikas oluline: Biit, gruuv, minimalism, ajatus… Muusika Touchile. on kahju, et ma ise ei salvestanud omal ajal lapsepõlvehe- peaks puudutama. Seda plaati on juba nimetatud teetähiseks field recording’u lisid, rongihääli, mis üsna mu maja lähedalt mööda sõitsid, Muusikas ebaoluline: Ägedus. Püüe rahvale iga hinna eest žanris ning meisterliku teosega on tegu kahtlemata. Kadu- toidupoe hoovi asjalikke kolinaid, mis hommikuti aknast sis- meeldida. mine, hääbumine, mineviku varjud ja vaimud domineerivad se paiskusid, kadunud vanaema-vanaisa juttu. Kui tunnete, et Mida mängin: Mängin erinevat house- ja techno-muusikat. sel tondirongi-plaadil. Tegu ei ole kuigi heleda nostalgia-al- teid ümbritsevad inimesed ja keskkond on mäletamist väärt, Harilikult kipub mu sound rohkem kuskil sügavamas ja redut- bumiga, pigem meenutab see sünge, tühjust ja ehk natuke siis salvestage nende hääli. (Selleks on muidugi tarvis natuke seeritud osakonnas liikuma ning meeldib mängida läbisegi hirmugi täis plaat Watsoni kolleegi Francisco Lópeze loo- paremat mikrofoni kui suvalistel diktofonidel tavaliselt on.) vanemaid ja uuemaid radu. Otsest ühist nimetajat ei oska- mingut. Kummitama jäävad naisteadustaja teadaanded nii Pildistamisest üksi jääb väheks. gi välja tuua, kuid väga tähtis on emotsioon, mida muusika tekitab. Mida ei mängi: Menüüsse ei kuulu valemikraam ja kliinili- ne konveierimuusika, nagu mittemidagiütlev pinina-techno jne — Beatporti top 10 teema, mis südame pahaks ajab. Pilk läheb väga kiiresti üle plaatidelt, millel on märgitud promo- Martyn – Ghost People tekstis toetajateks Richie Hawtin ja co. Samuti ei istu reeglina (Brainfeeder, 2011) Jonti – Twirligig meloodiline kraam, nagu varasem süntidega üleküllastatud Kuulas: Triin Niinemets Detroidi techno. Tuimaks jätab ka suur osa Berghaini-lainest (Stones Throw, 2011) ja soulful house oma vokaalide, täitesaksofonide ning muu Kuulas: Madis Nestor sinna juurde käivaga. „Mein Kampfi” + 8% kiirusega ka ei mängi. Eredamad mängumälestused: Mõnus üritus oli esimene Kui hollandi produtsendi Martyni 2009. aastal ilmunud nii-öelda päris pidu Popularis koos Ketomehega, kus keegi „Great Lengths” oli pigem silmad kinni mõnulemise ja bas- veel meist midagi kuulnud polnud. Väga hea emotsiooni on siga kaasa ujumise album, siis oktoobris ilmavalgust näinud Võin enam-vähem kindel olla, et kõik, kes siin Müürilehe jätnud Salvadori ja Krilli ning ka mõned Tartus toimunud üri- „Ghost People” ei hellita. muusikaküljel sõna võtavad, on puutunud vähemalt korra tused. Sound’i poolest esinemine Helsingi klubis Bassment, Esimese loo puhul Spaceape justkui tutvustaks kuulajale kokku Los Angelese sõltumatu plaadifirma Stones Throw kus on Funktion-One’i helisüsteem. Kõige huvitavamad on enne muusikalaevale astumist, mis teda antud reisil ees oo- loominguga. Kahtlasem on, et jagame kõik arvamust, et pea alati olnud põrkesetid heade sõpradega. tab... ja kui ta vaikib... läheb andmiseks. Ehk siis: kui „intro” Peanut Butter Wolf on ekstrasenss, kes teab selgeltnägija- Tehnilist: Sennheiser HD 25, Shure’i Whitelabelid ja hunnik kõlab veidi uinutavalt, siis pala nimega „Viper” on esmasel te tuleproovis täpselt, kelles peituvad muusikalise geeniuse vinüüle. kuulamisel kõike muud kui Martyn. Raputab oma jõuliste kromosoomid. Aasta 2011 väljavalitu on Lõuna-Aafrikast Nõuanne: Inimesed võiksid varem peole tulla. sündiakordidega ülesse ja muudab valvaks, et mis edasi? pärit ja Austraalias elav nooruk Jonti Danilewitz, kes käes- Viis klassikut: „Masksi” kuulates hakkab mõte automaatselt kuhugipoole oleva albumi juba 3 aastat tagasi purki pani. Probleeme säili- Maurizio – M-5 liikuma... Diskole. Mingil hetkel tabad end nähtamatut sün- vusajaga pole, sest muusika „Twirligigil” on oma konsistent- Autechre – Vletrmx21 tekat valimatult kaasa toksimast ja muusika taktis käsi kaasa silt ajatu. Nipet-näpet siit ja sealt, mida kõike saab nimetada Mathew Jonson – Magic Through Music plaksutamast. Samas „Distortions” tuletab meelde, et tegu popmuusikaks. Läbivaimaks inspiratsiooniallikaks sunshine Ricardo Villalobos – Panpot Spliff on ikka Martyniga, toimides sillana „Greath Lengthsi” ja pop’ile omased mitmetasandilised vokaalid, mis albumi jook- Omar-S – Psychotic Photosynthesis käesoleva albumi vahel. Võimsa õhkkonna loob „Popgun”, sul korduvalt teie kõrvadele mett sulatavad. Meloodiliselt Viis hetkekummitajat: õhutades kätt kindlalt rusikasse suruma ja õhku taguma (ja patseerib „Twirligig” nii Ipanema randades kui ka 60ndate lõ- Levon Vincent – Impressions of a Rainstorm EP mõttes tahaks veel kaasa hüüda drop, drop, drop). „I Saw You pus Andy Warholi Factory stuudios. Rütmid manipuleerivad The Raw Interpreter – Vintage Power EP at Tule Lake” on kerge hingetõmbehetk, millele järgneb al- Dillale ja Madlibile omaste sämplileidude najal. Erinevuseks, Vincent Floyd – DJ Classic Mastercuts bumi nimilugu „Ghost People”, mis on kohe algusest peale mis rikastab, on see, et Jonti sämplid on tema neljarealisele 5 Kings – Marvin Gaye Playa Edits sama kaasahaarav, kui seda on „Masks” .Kerge ja õhuline abimehele sissemängitud pärisinstrumendid. Ometi kõlavad CCC – Acid Snow EP põrkamine/põrkumine/põrklemine loendamatute helide need nagu räpased ja tolmused sekkari leiud. Kui ma muidu vahel, mida tuleb korduva kuulamisega aina juurde ja juurde. väga kriitikute arvamusi tähele ei pane, siis Jonti plaadi puhul Lõppsõna: „Bauplan” — samm viimase sihtpunktini, olles pisut nostalgi- ajab ikka marru küll, kui plaadi miinuseks peetakse lugude www.soundcloud.com/antelia line (paratamatult mõtlen Vangelise ja tema „Blade Runneri” pikkust ja nende visandlikkust. Mu absoluutne lemmik „Koi soundtrack’i peale), aga ka habras ja tugev ühekorraga. Ja Moons Daughter” tiksub vaid kakskümmend kolm sekundit „We Are You in the Future” — albumi viimane, pikim ja kõi- üle minuti, aga sellegipoolest kergitab esile tundideviisi tun- ge Suurem lugu suure S-iga. Peaaegu 9-minutilise loo sisse deid. Mulle piisab vaid sellest unelevast zappalikust kitarri- mahuvad veel omakorda väiksed lood, mis võtavad eelnevalt käigust, et mõnust niutsuda. Kõik muu on boonus. kuuldu kokku, viies kuulaja tagasi sinna, kust ta alustas, ja jättes ta lõpuks tulevikku. Raske on seda mitmenäolist albumit ühte žanrisse paiguta- da ja, samas, kas peabki? On see siis, mis ta on, fakt on see, et „pidu Sinus eneses” tunde suudab ta tekitada. Auga! : 13

Uus Eesti biit

Various – Toatuur 2 Lawrence English – The Peregrine (Õunaviks, 2011) (Experimedia, 2011) Kuulas: Jürgen Tamme Kuulas: Sven Vabar MUUSIKA

Mida on ühist Iduvigikul, Martiinil, Vares & Barbarusel ja Lawrence English on austraalia helikunstnik ning label’i Spice Mouse’il? Mõndagi! Nemad ja lisaks veel korvitäis — Room40 vedajana üks eksperimentaalelektroonika aktiiv- kui suutsin täpselt kokku lugeda, siis tervelt 14 — tuntuid ja semaid edendajaid mitte ainult oma kõrbesel kodumandril, senitundmatuid trubaduure on kokku saanud sügise hakul vaid ka globaalses mastaabis. Seda tähelepanuväärsem on, ilmunud kogumikul „Toatuur 2”, mille kokkupressijaks on et tal jääb aega ka tihedasti omaenda loominguga tegeleda. kohalik plaadipesa Õunaviks. Englishi ilmselt seni hinnatuim töö on „Kiri No Oto” (ehk Kogumikplaadi koostanud toimkond koosseisus Villem „udu hääl” jaapani keeles; Touch 2008), milles ta arendas Foto: Kaspar Kaur Valme, Lauri Sommer, Ramo Teder ja Mari Kalkun otsisid oma väga omapäraseid ja imetlusväärseid distortion’i harmo- viie aasta jooksul, mis jäi kahe „Toatuuri” ilmumise vahele neerimise ja küllastamise (harmonic distortion ja saturation) KÄÄRKÄSI („Toatuur 1” ilmus 2006. aastal), ehedat muusikat, mis eri- tehnikaid. Tulemus oli kuidagi intensiivselt lärmakas, mürari- ti välja ei paista, aga on alati kuskil olemas. Nii jõudsid nad kas, kuid tõepoolest harmooniline ja rahulik. Sama rida ajab Alustuseks täiesti muusikaväline asi. Mind huvitab, salapäraste majakesteni keset aasu ja laasi, kuid ka linnaagu- ta oma uuel LP-l „The Peregrine”, mis on pühendatud — kuidas said nime Käärkäsi? lites asuvate pisikeste toauberikeni, mille magamistubadesse nagu nimigi ütleb — rabapistrikule, õieti inglise autori J. Kellele ei meeldiks Johnny Depp? Kuigi ta on väga hea näit- päike alati ei vooga. Aga kui voogab, siis toob see nähtavale A. Bakeri looduskirjanduse valda kuuluvale raamatule ra- leja, siis mu nimi ei ole seotud selle filmiga. Selle nime võtsin õhus hõljuva tolmu kõrval ka mõne üksiku kitarri või koguni bapistrikust, keda väga harva ka Eestis kohata võib. „The ma omale alias’eks, kui hakkasin teistele peale iseenda inst- terve rikkaliku pillipargi. Peregrine” on fenomenoloogiline retk selle võimsa ning rumentaale tegema. Sämpeldamist olen võtnud kui lugude Selgus, et tagatubades põlve otsas lugusid nokitsevaid rännuhimulise röövlinnu maailma, kust inimese kohalolu on või filmihelide kääridega lõikumist. Käärid ja mu käed — kodulindistajaid polegi nii vähe. Ja paljud, kes plaadil enda- diskreetselt ja vaikselt kustutatud. Palade pealkirjad kõnele- Käärkäsi tundus loogiline nimi. le sobiva kohakese leidsid, on jäänud ka pärast „Toatuuri” vad: „The Hunting Life”, „Dead Oak”, „Frost’s Bitter Grip”, Millal tundsid, et sinust võib saada muusik ja kuidas sa ilmumist salapärasteks laulikuteks, keda saab kohata üksnes „Grey Lunar Sea”, „The Roar Ceasing”, „Heavy Breath Of muusika juurde sattusid? plaadi vahendusel. Omamoodi peitusemäng. Ainsaks vihjeks Silence”, „And He Sleeps”. Rütmid avastasin enda jaoks breiktantsuga aastal 2000, mis nende kohta on vaid kõigilt plaadi autoritelt saadud isiklikud Aga teisest küljest võime me kogu muusikavälise tausta viis mu hiphopi radadele. 2003. aastal hakkasin aktiivsemalt esemed, millest valmis ka suurepärane plaadiümbrisekujun- seda plaati kuulates unustada ja lihtsalt nautida hästi avarat ja räppimisega tegelema, kuid kuna tol ajal oli keeruline taustu dus. Muusika ilu väärib täielikult oma raami. võimsat ambient’i, mis on ometi valgusaastate kaugusel new saada, siis hakkasin neid ise meisterdama. Samal ajal sai algu- Esmakuulamisel meelde jäävad nihked ja kalded, lood, mis age’ist. „The Peregrine” on vaatamata majesteetlikkusele se ka mu plaadikogumise ja -mängimise armastus. on pisut ehk kummastavadki, tasanduvad tasapisi, sulandu- kuidagi takistamatult kriipiv, nagu suur jääliustik, mis justkui Kas lähtud oma loomingus mingitest stiililistest eelis- des ühte kompilatsiooni hubase ja tuttavliku meeleoluga. kogemata mitmetonniseid kaljutükke nagu liiva ja leivapu- tustest või eksperimenteerid? Tunne on justkui oleksid kodus pehmel diivanil, sussid var- ru endaga kaasa haarab. See on inimesele kuidagi arktiline, Eksperimenteerin erinevate stiilidega. Viimased aastad olen vaste otsas, kodused põlvedeni ulatuvad aluspüksid jalas, karm, kontrollimatu (heli)keskkond, mis võib ühest küljest liikunud dubstep’i radadel, kuid on olnud koostöid ja remikse ja lõmpsaksid kuumale teele lusikaga mett peale. Ja ootak- olla kättesaamatu ja pingutustnõudev, kuid samas tõotada ka näiteks žanrites funk, hiphop ja dnb. sid, kuni muusika su ajukeerde läbistab, ise mõnust oiates. meeliülendavat avarilmakogemust ning pääsemist nõmedast Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu? Selline kodukootud võlu ja idüll! Ainult et seda plaati kuula- igapäevakriisist, kui (vaimne) tervis on korras ja on viitsimist Minu instrumendiks on arvuti ja programmiks Acid Pro + tes on veelgi rahulikum. ette võtta üks tõhusam rännak (vaimsesse) arktilisse tund- lugematu hulk virtuaalseid süntesaatoreid. Kuigi osa lugusid eraldivõetuna ehk niivõrd ei köidakski, rasse, kus mõned rabapistriku alaliigid pesitseda armasta- Kuluaarides räägitakse sinu tehtud re-edit versioonist sulavad sisemistelt impulssidelt sarnased lood plaadil kenasti vad. „The Peregrine” on mu jaoks mitte ainult senimaani Ivo Linnale. Kuidas suhtud vanade lugude uustöötlemis- ühte, õigustades seeläbi ka teemapõhist kompileerimisprak- selle aasta parim plaat, vaid üks märkimisväärsemaid am- se üldisemalt? tikat, mille eesmärgiks on leida neis isemoodi lugudes min- bient-teoseid üldse. See on 30 aastat vana lugu nimega „Zuleika-hanum”. Ma geid sisemisi emotsionaalseid haakumisi ja seoseid. imestasin, kui võimas idamaine lugu tol ajal siin valmis tehti. Nii mõnigi neist artistidest võib teha läbi töötamata ja tü- Mulle meeldib, kui äratatakse lood uuesti ellu ja ei võeta ära hisena näivast tillukesest, põhjendamatuna tunduvast ideest seda võlu, mis oli neis, kui nad esmakordselt ilmusid. Suhtun kaleidoskoobi. Kuulake kas või Vares & Barbarust, kelle lugu sellesse hästi, kuni seda tehakse maitsekalt ja ei rikuta loo „JFK tapeti tema UFO-huvi tõttu” räägib sellest, kuidas au- enda meeleolu ära. tor luges hommikul Elu24-st uudist selle kohta, miks John Räägi paari sõnaga Keldrist ja plaanidest. Kennedy tapeti. Neid momente ja lugusid on küllaga, aga ega Kelder on entusiastide, kes kirjutasid oma blogis muusi- kõike tohi välja rääkida. kast, pidudest, filmist ja fotost, 2007. aasta lõpus loodud „rühmitus”. Hetke plaanidest on paari sõnaga raske rääkida, TOP 10 kuna selle aastaga on Kelder võtnud endale palju muusikaga seotud tegevusi. Jätkame neljapäevast DJ-showcase’i DZTVs, AMBIFUNK kuhu oleme kutsunud sel sügisel juba üle 30 DJ oma muusika- lisi eelistusi näitama. Oleme loonud plaadimärgi KLDR, mille Uus plaadifirma Ambifunk tõi paidekad ühe katuse alla, et alt ilmub veel sel aastal 3 plaati: Skazo uus album „Залечьна anda koos au Paidest pärit maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi Дно”; live jazz/fusion-ansambli Triophonix esimene nn päris loomingule kogumikul „Külmkõlad”. Ettevõtmise idee gene- album füüsilisel kujul, loodame selle aasta sees näha nende raator ja teostaja Kaido Kirikmäe reastab siinkohal teile oma muusikat ka vinüülil. Jõulud mööduvad meil klubis Korter, lemmikalbumid. kus esitleme 29 looga bassmuusika-kogumikku. Album tuleb digitaalne ning kõigile tasuta allalaetav. Limiteeritult tuleb ka AUTECHRE – Tri Repetae (1995, WARP) duubel-CD, kuid neid on võimalik saada vaid artistide käest. BOARDS OF CANADA – Geogaddi (2002, WARP) Hetkel on esitluspeol oma muusikat esitlemas 15 artisti. Ilus BURIAL – Burial (2006, HYPERDUB) jõulukink kõigile bassmuusika austajatele! COCTEAU TWINS – Blue Bell Knoll (1988, 4AD) Kuidas hindad hetkeseisu eesti elektroonilise muusika DJ SHADOW – The Private Press (2002, MCA) maastikul? THE EXPLOITED – Punk’s Not Dead (1981, SECRET) Hetkeseis on väga positiivne. Aasta jooksul on tulnud nii THE CURE – Disintegration (1989, FICTION) palju artiste juurde, et ei suuda kõigil enam silma peal hoida. J DILLA – Donuts (2006, STONES THROW) On väga palju andekaid produtsente, kes on leidnud oma THE PIXIES – Trompe le Monde (1991, 4AD) tee välismaa plaadifirmade juurde. SIGUR RÓS – Ágætis byrjun (1999, FAT CAT) Kui sul oleks võimalus koostööd teha ükskõik millise THE SMITHS – The Queen is Dead (1986, ROUGH TRADE) muusikuga maailmas, siis kes see oleks? THE STONE ROSES – The Stone Roses (1989, SILVERTONE) Burial TWO LONE SWORDSMEN – A Bag of Blue Sparks (1998, WARP) Nimeta mõned hetke lemmikartistid. Eestist: Audioholic, Z Johnny, Thing, Planeet, Késhava ja Bisweed. Mujalt: Horsepower Productions, Jack Sparrow, Emika, Montgomery Clunk ja Clubroot.

Küsis Madis Nestor 14 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Marit Ilison on moetegija, kellel on vaatajale midagi öelda. Kolm aastat tagasi valmis tal Eesti Kunstiakadeemia magistri- tööna illusioonidest kõnelev kollektsioon „Lúmine“, mida on Valgest tumelillani hiljem nii näituseprojekti kui ka performance’ina eksponeeritud Eestis ja mujal. Sellele järgnes morbiidselt must kollekt- Küsis Kristina Paju sioon „Trianglipuud“. Sel sügisel lisandus siia ritta perfektselt väljatimmitud idee ja vormiga uus projekt „70 puuvillast kitlit“, mida sai näha Tallinnas toimunud rahvusvahelisel moe- T S ja kunstiüritusel MOMENT. Pole kahtlustki, et Maritit võib N pidada kontseptuaalse moe eestkõnelejaks Eestis. Samuti Moekunstnik ja trummitüdruk Marit Ilison räägib Kristina Pajule KU on Marit üks neljast liikmest bändis „Väljasõit rohelisse“. oma mittekurjast moest.

Sinu viimane moeprojekt „70 puuvillast kitlit“, mida sa näitasid sel sügisel toimunud multietendusel MOMENT, oli mõneski mõttes tavapärasest erinev. Üksteise järel marssisid lavale valgetes äravahetamiseni sarnastes kittelkleitides tüdrukud, kelle riiete värv hakkas vähe- haaval muutuma, kuni viimase modelli seljas oli üleni tumelilla kleit. Kas sa võiksid kirjeldada ideed selle esit- luse taga? See mõte tekkis mul juba 2007. aastal, kui Taanis õppi- sin. Ma ei saanud kohalikust keelest aru ning jäin selletõt- tu kogu ümbritsevast infomürast kõvale. Me teame ju kõik Kroonikat või „Võsareporterit“ — isegi kui me otseselt neid ei jälgi, jõuab neis sisalduv info ikkagi kusagilt meieni. Või kui mõni poliitik teeb jälle mingisuguse sigaduse ja see ajab när- vi, võtab see nii palju baasenergiat ära, mis võiks tegelikult kuhugi mujale minna. Taanis ma ei puutunud sellise asjaga üldse kokku. Mulle jäi palju ruumi oma mõtete ja oma asjadega tegelemiseks. Ning siis ma mõtlesingi sellele, kui palju on taolise infomüra tõttu mõttemalle ja väärtushinnanguid, mida me otse või kaudselt üle võtame.

Aga miks sa valisid just kitlid? Kodust eemal olles mõtlesin tihti vanaemale ja sellele, kuidas ma kunagi ammu koos temaga hoburehal heina tegin. Ma istusin tema põlve peal ja tal oli alati kittel seljas. Eks see oli nõukogude naise vormiriietus. Samas meenuvad valge kitliga kohe arstid, laborandid või teadlased. Ning moe- maailmas kantakse valgeid kitleid haute couture’i moemajade ateljeedes. Valge kitli selga panemisega võetakse endale roll. Siinkohal sümboliseerivad kitlid väliseid väärtuseid ja mõtte- malle, millest me ennast mõjutada laseme. Kõige tumedam neist, tumelilla, näitab, et oled sellest täiesti läbi imbunud, valge või täitsa ilma kitlita oled sina ise. See toon, mida kasu- tasin, on muide ka vana kooli templivärv. Samas on kittel niivõrd lihtne toode, mida on väga kerge Marit Ilison. Foto: Renee Altrov seljast võtta ja nii peaks iga inimene meeles pidama, et tal on igal hetkel võimalus võõrastest, peale surutud väärtustest loobuda. See võib toimuda näiteks läbi vaimse kasvu. Minu jaoks oli iga kitli eraldi käsitsi värvimine tohutu eneseületus ning piltlikult öeldes tegelesin selle meditatiivse protsessi jooksul enese kitli seljast võtmisega.

Kuidas esitlus läks? Kuidas see vaatajatele mõjus? Mulle meeldis seda projekti esitleda moelava ja moeüri- sellele, et naeratusi just ongi vaja näidata. Mood ja modellid val seljast võtma ja seinale riputama. Tekkis värvigradat- tuse kontekstis. See oli irooniline kommentaar tavapärase- ei pea olema kurjad ja vihased. Enamike moekollektsiooni- sioonis kitlite rivi. le poodiumiesitlusele, kus modell modelli järel tuleb lavale de esitlusi vaadates tekib mul tihti küsimus, et kas selliseid uus, eelmisest erinev komplekt. Minu kollektsioonis oli ka kurjasid, meeletult meigitud naisi me soovimegi enda üm- Oled elanud mitmes Euroopa linnas. Kas sa Eestis olles iga toode teisest erinev, kuid see erinevus oli minimaalne, ber? Mina selliste vampnaistega, või üldse inimestega, kes millestki puudust ka tunned? eraldi võttes hoomamatu, tekitades huvitava silmapette või peituvad välise maski taha ja kellest siirus on täiesti kadunud, Alati tahaks olla seal, kus parasjagu ei ole, onju? Ma olengi siis nihke reaalsustajus. Alguses tundusid kõik modellid ühe- suhelda ei suuda. Aga see on täiesti omaette teema. püüdnud leida linna, kus ma tahaksin elada. Berliin on hästi sugused, arvati, et esitlengi väga kontseptuaalsel viisil ühe- õdus ja mõnus, kuid erialaselt ei ole seal eriti väljavaateid. suguseid valgeid kitleid. Kuid mingil hetkel tekkis küsimus, Mulle meeldis, et sa olid toonud välja ajalise aspekti, London on väga karm, sest sealsed elutingimused on kar- kas see on nüüd päris või ei ole? Kas valgus on muutunud? pannes kollektsiooni pealkirjale lisanduseks „2008-2011“. mid — see, et sul ei ole prussakaid ja rotte ja et tuba on Kuna kõigil olid jalas valged sukad ja sussid, siis tuli lõpuks See oligi hästi pikaajaline protsess. Ma kannan enamasti soe, ei ole elementaarne. Elasin seal ühe tüdrukuga ühek- sealtkaudu välja, et tegelikult kitlite värv muutubki. Lisaks asju kaua enda sees ning alles siis, kui olen neis täiesti kindel, sa-ruutmeetrises toas ja sinna mahtusid vaid kaks voodit silmapettele haaras vaatajaid ka efekt, et modelle muudkui viin nad ellu. Ja ma olen aru saanud, et ma ei pea muretse- ja riidekapp, kuhu isegi riidepuid ei saanud otse rippuma tuleb ja tuleb ja tuleb. Lõpuks oli laval viiskümmend kuus ma, et olen liiga aeglane, sest head asjad toimuvadki aegla- panna, sest muidu ei oleks kapiuks kinni läinud. Sellist asja modelli, mis on moelava kohta ootamatu mass. selt. Tavaliselt on vist nii, et ühel aastal tuleb visuaalne pilt ma enam ei tahaks, vist olen vanemaks saanud ja hindan ja hakkan märkama sellega seonduvaid märke. Teisel aastal mugavust. Kopenhaagenis liikusin ainult trajektooril kodu- Seda on tõesti päris palju, said sa nendega kõigiga tuleb ehk kollektsiooni nimi. Siis on mingi mõte, mida tahan kool-toidupood, nii et seda linna ma praktiliselt ei tunnegi. hakkama? väljendada ja nii liiguvad kõik osad lõpuks kokku. Sel ajal, kui Ja Antwerpen — see oli üleni liiga gei ja kivine. Seal tehakse Alguse modellid kirtsutasid nina ja vaatasid vist, et mingid midagi juba teostan, mõtlen juba uut asja. Vahel lähevad pea küll supermoodi, aga samas ei ole seal üldse rohelust ja puid nõmedad kitlid. Aga siis, kui nad sukad-sussid jalga ja kitlid kohal koputavad mõtted ära ka, kui neid kasutusse ei võta. ja inimlikku soojust. Lõpuks ma väsisin sellest pidevast mujal selga said, toimus täielik muutus. Kõikidest said baleriinid! elamisest ära, ma lihtsalt ei jaksanud enam. Põhimõtteliselt Kõik hakkasid järsku tantsima ja naerma! Energiatase tõusis Käisid oktoobri alguses sama projektiga New Yorgis olin igal pool kolm kuud kuni aasta ning iga kord pidin oma äkki väga kõrgele ning lõpuks tundsid kõik ennast väga-väga Eesti kaasaegset kultuuri tutvustaval festivalil BIO EST. elu uuesti üles ehitama, et siis jälle ära tulla. hästi. Mis seal toimus? Näiteks esines seal Mart Kangro oma tantsuetendusega Aga milline on sinu jaoks Tallinnas elamise ja töötami- Seda oli ka kollektsioonist tehtud videos näha, et osad „Start, Based On a True Story” ning Skandinaavia majas se kogemus? modellid naeratasid... toimus ansambli U: kontsert, mille ajal kandsid minu kit- Praegu tundub mulle, et Tallinn või tegelikult Eestis üldse Jah. Alguses olid naeratused videost välja jäetud, aga kui leid täiesti tavalised inimesed oma tavapäraste riiete peal. on selline väike hea koht, kust oma asju maailmale teha. ühes klipis seda märkasin, pöörasin monteerija tähelepanu Pärast oli vastuvõtt, mille ajal nad hakkasid kitleid ükshaa- Siin on mugav, sest mu baasvajadused on kõik täidetud ja ma : 15

saan kergesti keskenduda sellele, mida tõeliselt teha tahan. Mis sa arvad, miks on naistrummareid nii vähe? kehtivaid reegleid, mis ei sobitu mu mõttemaailmaga. Kuid Kui ma praegu elaksin kusagil mujal, siis peaksin rohkem el- Tegelikult neid ikka on. Eelmisel aastal tehti isegi naistrum- pean olema paindlik, leidma oma tee ja võimalused, kuidas lujäämisega tegelema. maritele pühendatud ajakiri Tom Tom Magazine. Aga eks etteantud reegleid enda kasuks tööle panna. Minu arvates võikski Eestis olla moeosakond või -kool, mis see üks meeste-naiste rollide teema ole. Nagu ma nüüd hil- valmistab ette maailmatasemel disainereid. Et meil oleks jem, tagasisidena kuulnud olen, on tegelikult väga palju naisi, Oma Eesti Ekspressile kirjutatud essees „Hinge kao- rahvusvaheliselt teada-tuntud-tunnustatud moeharidus. Me rääkimata meestest, kelle salaunistus on trumme mängida. tanud mood“ oled rõhutanud koostöö vajalikkust kui ei pea koolitama ainult eestlasi, sest meil on selleks väga Ma arvan aga, et naistel on meestega võrreldes hoopis teine alternatiivi praegu valitsevale moesüsteemile. Oskad sa väike vajadus — vähe erialaseid töökohti ja vähe tarbijaid. tunnetus või taju, mis tuleb rütmi mängimisel kasuks. Kas sa seda kuidagi kommenteerida? KUNST Pigem võiks ette valmistada nii eestlasi kui välismaalasi, kes tead, kust tuleb sõna kabuhirm? Vanasti nimetati naist, kes Koostöö on midagi sellist, mida tegelikult peaks lapsest hiljem lähevad mujale tuntud moemajadesse tööle ja esin- on sünnitanud, lõunaeesti murdes kabuks. Ja naine, kes oli saadik õppima. Olen mõelnud sellele, milline peaks olema davad uhkelt kõrge reputatsiooniga eesti koolkonna hari- andnud millessegi oma väe, elujõu, oli kõige võimsam ja see- koolisüsteem. Ma ei ole küll Bauhausi-tüüpi õpet täpselt uu- dust. Moeharidus võiks olla meie visiitkaart, mis viiks Eesti tõttu ka kardetud. Mitte, et ta oleks võimukas olnud, vaid et rinud, aga mulle tundub, et see on tugevalt oskustepõhine maailma moekaardile ning mille pärast tahetaks siia õppima- tal oli vägi, ürgne jõud, mingi hoopis teine tunnetuse tase. ja et just seda oleks rohkem vaja. Ma ise tunnen ka, et mul elama tulla. Ma arvan, et see ei ole väga utoopiline plaan, Ma kasutan väga palju sõna „tunnetus“, sest minu jaoks on on ennekõike vaja reaalseid oskuseid, näiteks kuidas kan- sest põhimõtteliselt oleme praegu samas punktis, kus oli kogemused ja tunnetus hästi olulised. Kui keegi küsib minu gast värvida, kuidas teha siiditrükki. Sellele lisandub igasugu- Antwerpen 1980. aastate algul — moeosakond küll toimis, käest mõne asja kohta, et kuidas oli, siis ma tavaliselt ütlen, ne kontseptuaalne mõttetegevus. Samuti on vaja koostööd aga mitte eriti edukalt, kohalik tekstiilitööstus oli välja su- et oli huvitav kogemus. Mul on mõned vanad tuttavad, kes teha, arvestada teiste inimestega, ennast esitleda. Praegu on remas ja tegeles vaid allhangetega. Siis aga otsustati riiklikul naeravad, et jälle sa oma huvitava kogemusega! Aga nii ongi, meil ainult hästi akadeemiline, tuupimispõhine õpe. Jooksed tasemel, et tudengid ja tööstus peaksid hakkama koostööd et ma ei taha hinnangut anda. Piisab sellest, et ma kogesin üksi ainult ühe raja peal ja kui see läbi saab, siis pead tegeliku tegema: disainerid tehastele kollektsioone looma ja vabri- midagi, mis jäi meelde ja mõjutas mind. eluga kuidagi hakkama saama. kud disaineritele tootmisvõimalusi pakkuma. Kõik oleneb Ma olen ise muidugi hästi halb koostöö tegija, sest mul on sellest, kes haridust annavad ja kes otsuseid langetavad. Oskad sa kuidagi veel ennast iseloomustada? Milline tihtipeale väga kindel visioon, kuidas asjad peavad olema Tänaseks tegutseb linnas, mis on Tallinnast vaid veidi suu- sa oled? ja ma usaldan vaid väheseid inimesi. Õnneks bänditegemi- rem, vähemalt kümmekond maailmakuulsat moebrändi ja Uh, keeruline. Kas sa tead seda Jungi testi, kus on neli täh- ne tasakaalustab seda. Ma olen kogu aeg koos tüdrukutega palju väikemaid moeettevõtteid. Ning Antwerpeni Kuningliku te? Ma ka ei teadnud, aga kui ma Tarvo-Hanno Varresele, õppinud, teinud ainult oma projektipõhist asja, aga siis on Kunstiakadeemia moeosakond on üks kõige hinnatumaid ja kellega suvel koostööd tegin, rääkisin, mida ja kuidas ma järsku kolm noormeest, kellega ma pean koostööd tegema, karmimaid moekoole, kuhu igal aastal pürgib umbes viissada teen, siis ta ütles, et sa oled ilmselt INFJ tüüp. Tegin selle tes- koos mängima, kokku kõlama. See on olnud hea väljakutse. moehuvilist üle maailma. ti ära, lugesin tulemusi ja olin täiesti jahmunud, et keegi on Minu jaoks oli muusikaga tegelema hakkamine tohutu suutnud mu olemust nii täpselt kirjeldada. INFJ (Introverted distsipliinivahetus. Sest muusika ja moe esitlemise vormid Kuidas näeb välja sinu loominguline protsess? Intuition with Extraverted Feeling) on just selline ülikeeru- on väga erinevad. Näiteks kui kell seitse on show, siis kuni Kindlasti ilmutavad end mingid visuaalsed impulsid või as- lise sisemaailmaga inimene, kellel kõik põhinebki ainult in- sinnamaani on kiire, viimased nõelapisted, triikimised, mo- jad, mis mulle meeldima hakkavad. Vahel võib juhtuda isegi tuitsioonil ja kes ei oska ära põhjendada, kust mingid asjad dellide riietamine. Ja kui modellid lavale lähevad, ei ole sul nii, et mõni foto või kangas võtavad hinge kinni ja ma ei suu- tulevad. Kirjutatakse, et maailmas selliseid ainult tibatilluke endal enam midagi teha. Aga kui sul on kontsert, on kuni dagi kohe nendega midagi teha. Või siis saangi kohe visuaalse protsent. Minu jaoks oli see suur kergendus, et ma ei olegi kella seitsmeni aega, aga siis, kell seitse, pead sa ise laval ko- pildi, milline asi peaks välja nägema, milline tunne olema. Ja täiesti hull, vaid et on veel teisi sarnaseid inimesi (naerab). hal olema. See on olnud minu jaoks täielik eneseületamine. siis ma kindlasti mõtlen hästi palju. Mulle ei meeldi eriti joo- Mulle ei meeldi avalik tähelepanu. Ma tahan küll teha oma nistada, seetõttu kirjutan pigem mõtted, mis tulevad, üles Kas sa Eesti moeelu ka jälgid? On seal asju, mis sind asju, aga nende eest tähelepanu ja ka tänu pälvida on kohu- või teen kollaaže. Väga oluline etapp on proovikangast ma- rõõmustavad? tavalt raske. Tegelikult on kogu aeg selline tunne, et tahaksin kettide tegemine ja reaalse toote silueti, proportsioonide ja Eks ma ikka jälgin. Kuid mis mind väga häirib, on see, et pigem vaikselt kardina tagant jälgida, mis toimub. istuvuse kujundamine. Eestis on mood peamiselt meelelahutus. Moodi esitletak- Lisaks on mulle hästi tähtis see, et ei oleks ainult estee- se siin etendusena, moeloominguga lahutatakse vaatajate Millega sa praegu tegeled, mis on sinu järgmine tiliselt ilus, vaid et oleks mõte ka. Et visuaalse mulje kaudu meelt. Tegelikult aga on iga kollektsiooni taga meeletult suur moeprojekt? jõuaks vaataja ka sisuni. Et oleks tervik. Kui anda tekst ette, töö, mis väärib palju rohkem tähelepanu. Näiteks 2009. aas- Ma ei taha sellest praegu veel rääkida. Aga põhimõtteliselt siis tavaliselt ei viitsi keegi seda lugeda, kuid tugevate visuaal- tal esitlesin oma kollektsiooni „Trianglipuud“. Selle üldpilt oli tahan rohkem meestemoele keskenduda. sete märkide kaudu võib vaataja hakata huvituma sellest, minimalistlik, rõhuga erineva tekstuuriga musta värvi kan- Ja luua aeglaseid kogemuslikke asju. mis nende taga on. gastel ja heal rätsepatööl. Pärast kuulsin kommentaare, et need olid koledad riided. Ma ise arvan, et see arusaam põhi- Miks just mehed? Aga kust tulevad inspiratsioon ja uued ideed? nes ainult sellel, et klassikalise meigi asemel olid näole maali- Sest see on põnev. Ma arvasin varem, et meestemood Kõikjalt. See lihtsalt tuleb ja mingil hetkel tean, kuidas kõik tud sümbolid ning modellid kandsid tanksaapaid. Mis nende on igav, et mis seal ikka niiväga teha on. Aga ülikondi te- olema peab. Hästi palju otsin, käin mõtteid läbi, ja siis tulebki kahe asja vahele jäi, seda ei pandud üldse tähele. Stilistikaga hes on mu jaoks avanenud väga huvitav maailm. Minu jaoks äratundmine: see ongi see. Hästi palju mõtteid, mis tulevad, saab selles mõttes väga palju manipuleerida. Kui modellidel on ülikonna valmistamine, iga käsitsi tehtud piste pintsakus elimineerin juba kohe peas ära. oleksid olnud punased huuled ja kõrged kontsad, oleks kõik sama hea kui pintslitõmme lõuendil. Tõeline käsitööliste Seepärast on tore, et muusikat tehes on vähemalt meie kohe väga seksikas ja tarbitav olnud. kunst. Mulle tundub, et meestemood on viimasel ajal muu- bändi lähenemine hoopis teine. Iga pähe tulnud idee saab tunud väga feminiinseks või siis androgüünseks, näiteks Rick võimaluse ja protsessi käigus selgub, kas see tõestab end Mulle tundub, et „Trianglipuud“ on senini olnud su Owensi looming. See ala on nii ära lörtsitud ja tõelise mehe või mitte. Igaüks vastutab oma pilli eest ise, mängib, mida töödest kõige suurema müügipotentsiaaliga. Kuidas stereotüüp on täiesti kadunud. Kõik on sellised musta riieta- soovib. Kui keegi tuleb mõne käiguga, hakkame selle pealt peaks moodi müüma? tud nomaadid... Tahaks teha klassikalist, ilusat, puhast mees- mängima ja vaatame, kuhu asi välja jõuab. Uute lugude loo- See kollektsioon valmiski seepärast, et ma tahtsin katseta- temoodi natukese vürtsiga. Esitlen seda projekti veebruaris mise tunnet võiks minu meelest kirjeldada kui üht taru otsivat da, kas suudan teha müüdavaid asju. Näiteks just väljastpoolt Londonis. mesilasperet — vahepeal langevad mõned mesilased, näiteks Eestit olen saanud palju positiivset tagasisidet, et see kollekt- bassi ja trummi käigud paika, ja siis jälle ei lange. Ja siis kui kõik sioon oli väga hea tunnetusega: stiilne ja samas ka väga müü- On need asjad ikka kantavad? kokku hakkab kõlama, on eriti hea tunne. See on hästi in- dav. Kuid kahjuks ma ei ole ise müügiinimene. Minu jaoks Jah, muidugi, see on minu jaoks alati oluline, et riided olek- tuitsioonipõhine tegevus. Moodi ma ei suuda niimoodi vaba on kollektsiooni loomine samasugune kunst nagu skulptuur sid mugavad ja hästiistuvad, sest ma olen ennekõike ikkagi vooluga suhtuda, seal on minu kriitikafilter liiga tugev. või maal. Kuid see, mis loomisele järgneb, on puhas äri. Ja rõivakonstruktor ja tehnilise taustaga. Kontseptsioon, lugu sellega peavad tegelema professionaalid. See ei olegi reaal- kollektsiooni taga koos hea konstruktsiooni ja kõrgetaseme- Räägime siis natuke bänditegemisest. Mängid trumme selt mõeldav, et peaksin kõike ise tegema: looma, tootma ja lise teostusega peab kõik kokku olema tervik. ansamblis „Väljasõit rohelisse“. Kuidas see sinu jaoks müüma. alguse sai? Kuidas sa tead, et oled õigel teel? Kaks aastat tagasi suvel, kui ma Antwerpenis elasin, oli Väikeses mahus, oma ateljee kaudu, oleks see ju Eestis Enne millegi näitamist või esitlemist valdavad mind alati mul Eesti valgetest öödest sinna kuiva ja tühja kivilinna tagasi võimalik? segased tunded. Miks ma sellega tegelen? Milleks see on va- minnes suur emotsionaalne auk. Mõtlesin, et mis võiks seda Jah, aga siis on üksikklient ja tema soovid peamised ning jalik? Selline ahastusemoment enne valmisjõudmist on igati parandada ja tundsin, et tahaksin olla bändis. Ja mängida ajapikku läheb kaotsi disaineri üldoskus luua terviklikke kol- kasulik. Ma arvan, et see on hea märk, kui sa ei tunne ennast trumme! Aga kes peaks tahtma täiesti oskusteta trumma- lektsioone. Mind see hetkel ei paelu. liiga enesekindlalt. rit? Paar kuud hiljem kohtasin ühte vana tuttavat, Eikot, kes rääkis, et nad just tegid sõpradega bändi, kus keegi pole va- Mõnes mõttes peab moodi müüma nagu mingit lihtsat rem pilli mänginud. Olin asjast huvitatud ja siis ühel päeval ta asja, mida kõigil on vaja – näiteks leiba. helistas ja küsis, et paari tunni pärast algab proov, kas tuled? Ühele mu tuttavale moedisainerile anti just nõu, et ta peaks Laenasin venna käest pulgad ja läksin kohale nagu julge hunt tootma rohkem väiksemate kuludega. Liikuma kvaliteedilt kunagi. Istusin esimest korda elus trummide taha ja mängisin kvantiteedile. Selles mõttes mulle ärimaailm ei meeldigi, et ettenäidatud rütmi. Teisi liikmeid, Laurit ja Martinit, ma va- seal on esimene käsk: sa pead kasumit teenima. Olen nõus, rem ei tundnud ja kui neid koju jõudes guugeldasin, selgus, et oma tööst peab ära elama, kulud tasa teenima ning loo- et mõlemad on vanad bändimehed. Siis ma küll mõtlesin, et mulikult ka boonust lisaks saama. Aga kasumi teenimine ei sinna ma küll tagasi ei lähe! Nüüd ma juba olen ära harjunud saa ainus eesmärk olla. Maailm peab muutuma! Me peame www.maritilison.com (naerab). looma ka lisaväärtust! Olen palju mõelnud sellele, et on hulk valjasoitrohelisse.tumblr.com 16 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

MÄRZi projektiruumis toimus 16., 17. ja 18. novembril sinu senise loomingu retrospektiivnäitus. Kuidas jõudis Kärt Ojavee retro- sinuni idee teha ülevaatenäitus? Mis tundeid tekitas pea kogu loomingu eksponeerimine noore kunstnikuna? Ettepanek näituse koostamiseks tuli MÄRZi projektiruumi vedajatelt. Tegu on näitusteseeriaga „… senise loomingu ret- spektiiv MÄRZis rospektiiv”, mille raames on varasemalt üles astunud ka teisi noori kunstnikke. Idee on tuua tööd stuudioruumidest välja T

S Küsis Sandra Nuut ning näidata kogu oma senist loomingut ja mõtteprotsessi N nagu avatud stuudiot. Näitused, kus on kajastatud protsessi KU ja välja on pandud ka mõttekäigud, on minu jaoks alati väga köitvad olnud, nii et olin hea meelega nõus MÄRZi projektis osalema. Ehkki retrospektiiv kõlas esialgu liialdusena, andis Kärt Ojavee tööd pole pildid seinal. Ojavee disain vajab mõtestamist, senise loomingu eksponeerimine ka endale võimaluse väi- tunnetamist, katsumist ja seega arutleme kunstnikuga pikemalt tema ke vahekokkuvõte teha ja panna välja kogu ülevaade — nii õnnestunud kui ka enda jaoks vähem tähtsad tööd — kui loome tagamaadest. seljatada aukartus formaadi ees.

Kuidas jõudsid tarkade tekstiilideni – on siin otsene seos akadeemias õpituga või on sellise valiku tegemisel konstrueerimisse, uurin oma loodud hübriidmaterjalide või- või on tegu vastupidise protsessiga, et enne idee ja see- mõjutanud ka mingid muud laiemad protsessid? malikku kasutamist interjööris ja arhitektuuris. järel teostuseks vastava tehnoloogia leidmine? See on olnud loogiline jada, mis sai alguse soovist ühenda- Väga tähtsal kohal on nüüdseks koostöö. Oma ideid ei teos- Enamasti töötan ikkagi eelnevalt välja idee ning seejärel da oma huvid — muusika, kunst ja materjalid. Nii jõudsin ta ma üksi ja ka protsess on jagunenud aruteludeks inimeste tehnoloogia. Antud valdkonnas on aga oluline töötada pa- esimese interaktiivse tööni „Viimane ükssarv” — gobelään- vahel erinevatelt erialadelt. Teen koostööd Biorobootika ralleelselt. Kontseptsiooniks võib olla hoopis meetod — vaip, millesse kootud sensorid andsid vaatajale võimaluse Keskusega Tallinnas, Eszter Ozsvaldiga New Yorgis ja koos- meetod nii idee kui ka materjali väljaarendamiseks sama- muuta ruumis kõlavaid helimaastikke ning mängida kogu töö tööprojekte on lähitulevikus lisandumas veelgi, ka mujal aegselt. Näiteks kui võtta kogu protsessi aluseks taime lehe tähenduse ja muljetega, olles ise osa sellest. maailmas. epidermis ning jälgida seda igakülgselt nii idee, vormi kui Ka praegustes töödes ei ole esmapilgul kõige tähtsam näh- tehnoloogia väljatöötamisel, siis on see paralleelne protsess. tav. Töö hakkab elama ning saab tähenduse alles siis, kui vaa- Kuigi esimeses küsimuses pöördusin sinu kui kunstni- Seega, tehnoloogia ei ole alati omaette eesmärk, tegemist taja sellesse n-ö sekkub, sellega kõneleb. ku poole ja sa oled õppinud tekstiilidisaini, siis kas pead on väga tihedalt põimunud simultaansete arengutega. Ühelt poolt oli esialgseks käivitavaks mootoriks suur uu- end pigem kunstnikuks või disaineriks või on need kaks Ma ei piira ennast kunagi ka ühegi kindla materjali või tehni- dishimu, teisalt igakülgne toetus ka kunstiakadeemia tekstii- mõistet täna ühte sulandunud? kaga, tihti on tekstiil ainult üks materjalidest, mis võimaldab liosakonnalt, kus õppisin magistrantuuris ja töötasin projekti Enda jaoks ma täna enam selliseid rangeid liigitusi ei tee, minu ideede teostamist. „Arukate toodete disain” assistendina. Sealt edasi on kõik tundub kuidagi iganenuna. Vähemalt ei oma see minu jaoks kujunenud loomulikku rada pidi. suurt tähtsust. Kuigi on olnud ka segaseid momente, eelkõi- Ühelt poolt on osades disaini- või tekstiiliobjektides Lisaks olen palju ise õppinud ja teadmisi täiendanud, sest ge õpingute ajal. Palju oleneb kontekstist ja pealegi jäävad seos elektroonikaga tajutavam, näiteks padjad, millega sellist haridust Eestis omandada tol hetkel siiski võimalik ei mitmed minu tööd ka uute tehnoloogiate, võib-olla isegi saab muusikat kuulata, kuid teisalt on mitmed pro- olnud. Loen praegugi palju erialaseid tekste ning käin kon- teaduse, disaini ja kunsti piirimaile. jektid, mille puhul on võib-olla keerukam näha otsest verentsidel, kus peamiseks teemaks on uued materjalid ja Üks töö, mille tegime koos Eszteriga, on valitud näiteks seost tehnoloogiaga, nagu peidetud mustriga T-särgid rakendused. Süvenen üha suuremate vormide loogikasse ja nii uute arhitektuuris kasutatavate materjalide raamatusse või laudlina. Võib siinkohal järeldada, et laiemas plaanis „INPUT_OUTPUT: Performative Ma- on üheks eesmärgiks keerulise tehnoloogia muutmine Kärt Ojavee koos teosega "Symbiosis W", kaasautor Eszter Ozswald. Tegemist on intelligentse tekstiiliga, mis reageerib terials in Architecture and Design”, võimalikult inimsõbralikuks? puudutustele. Vildist tekstiili katsudes tekib sellele aeglaselt valge muster, mida on näha ka pildi paremas osas. Foto: Priit Mürk New Yorgis New Museumis asuva Jah, tekstiil, mida paljude oma tööde puhul rakendan, on Rhizome’i valikusse kui ka ajakirja juba materjalina inimesele nii omane. See on üks esimesi ma- Interactions, mis keskendub tehno- teeriaid, millega maailma sündides kokku puutume. loogiliselt uudsele lähenemisele. Mõiste the internet of things on ilmselt tuure kogumas ka reaalsete väljunditena ning viitab tulevikule, kus virtuaalsus Teatavasti said MÄRZi külastajad ühes kindlas objektis, nagu arvuti, jääb tagaplaanile või lao- suhelda sinuga näituse kõigil kol- tub meie kohale üksnes nähtamatu pilvena (vt mõiste cloud). mel päeval. Kas ja kuidas kasuta- Muutused on tegelikult juba käega katsutavad selle otseses sid huvilised võimalust tööde kom- tähenduses. menteerimiseks, arutamiseks ning said sa ehk huvitavat tagasisidet? MÄRZi vestlusest jäi meelde, et noorena huvitusid Olen enamasti üsna agar inimes- moekunstist ja mõndagi võiks su loomest sellesse vald- tega vestlema ja arutlema, kui on konda liigitadagi. Kas tulevikus näed end veel sidumas võimalus. Mu tööd ei ole pildid sei- tarkasid tekstiile moe- ja rõivadisainiga? nal, nende puhul on oluline just lähe- Esmalt vastaksin kindlasti ei, aga samas... Moemaailm kui nemine ja otsene kontakt materjali üks väljendusviise on minu salajane kirg siiani. Ma ei ole hu- või objektiga. Läbi vestluste on hea vitatud osalemisest klassikalises moeäris, mis peab järgima võimalus arutada ja selgitada, milli- reegleid. Koostööprojektid rõivadisaineritega, kes on valmis sed võiksid olla edasiarendused või eksperimenteerima või esitama uudseid väljakutseid, aga millised on puudused, kui räägime võluvad mind küll. Mõni selline koostöö on mõttelise alguse võimalikest toodetest või installat- juba saanud. See on aga pikem protsess ning hetkel kesken- sioonidest kindlates keskkondades, dun oma doktoritööle ja püüan kõikvõimalikest meelitava- mis ei pruugi olla n-ö kunstisaal. test pakkumistest korraks taganeda. Nii nagu selgitasin eelnevalt oma Võib juhtuda, et pöördun kunagi tagasi just keha pinna- tööde mitut tahku valdkondade ris- le ja rõivakesksele lähenemisele, keskendudes inimkeha tumisel, on ka nende esitamise kesk- spetsiifikale, liikumisele ja impulssidele või sotsiaalsusele ja kondadel erinevaid rolle. Üks objekt funktsioonile. võib kameeleonina omandada hoopis erinevaid tähendusi ja eesmärke Väga võluva mulje jättis näitusel õhu kvaliteedile erinevatesse keskkondadesse paigu- reageeriv tekstiil. Selgitaksid ehk mismoodi see toi- tatuna (galerii, ooteruum, kodukesk- mib-töötab ning kust leiad inspiratsiooni erinevatele kond, linnaruum). Olen alati võlutud mustritele? puhastest pindadest galeriides, kuid Muster ja funktsioon on omavahel väga tihedalt seotud. Ka teatud objektid elavnevad tihti hoo- muster on mingi info edastamine visuaalselt, läbi graafika. pis muu spetsiifikaga ruumides. Seega muster võiks vihjata rollile. Töö valmimine oli üsna Jah, näituse käigus sain kasulikku ta- pikk protsess, mis sai alguse mitu aastat tagasi. Veetsin terve gasisidet ning tekkis ka koostööpro- suve kaameraga „põõsas” ja jälgisin erinevaid liikumisi loo- jektide ideid tulevikuks. duses, vaadeldes ja filmides üht detaili teinekord tundide kaupa. Jälgisin, kuidas liiguvad asjad looduses, mismoodi kõik Kas asjaolu, et enamiku tööde on seotud ning terviklik, milline on aja kulgemine, kuidas taga on keeruline tehnoloogia, on muutuvad värvid, pinnad ja mustrid. Lugesin biomimeetikast seotud erilise huviga tehnika vastu ja meenutasin bioloogiatundides omandatut. Püüdsin tabada : 17

keskkonda, mille osa on inimene ja mis on meile omane, kuid millest üha enam kaugeneme. Viimane pole ilmtingima- NEU/NOW LIVE Sauteri-Kleisi ta halb, see on loomulik. Pidasin uusi objekte luues ning teh- noloogiat kasutades oluliseks need teineteisest evolutsiooni 2011 Tallinnas katekismus käigus kaugenenud otsad omavahel kokku viia. Tagasi stuudiosse jõudes täitusid seinad skeemide, joonis- te ja mõttekäikudega. Muuhulgas juurdlesin, kuidas võivad Triin Tulgiste Liisa Kaljula ruumis olevad dünaamilised mustrid meile kuidagi kasulikud KUNST olla, kuidas anda visuaalile otsene funktsioon ilma LCD- ekraani kasutamata. Mõtlesin orgaanilistele ja aeglaselt kul- 17–20. novembril toimus Tallinnas NEU/NOW LIVE Festival. Kui sa oled peol ja kardad Mihkel Kleisiga rääkima min- gevatele kuvaritele, nägemispsühholoogiale, püüdsin tabada Peamiselt Euroopa kunstikoolides õppivate noorte töid tut- na, sest sul on hirm, et sul on temaga võrreldes olematu looduse terviklikkust ja aeglast rütmi. vustav festival toimus juba kolmandat korda ning sellel osa- popkultuuriline „lugemus”, siis tühja kah, kuigi väga suure Nii jõudsin ideeni, kus pilt võib anda märku millestki, mida les kokku üle 130 projekti 23 riigist. Programmi järgi olid tõenäosusega nii on. Viimasel ajal kirjutatakse palju alterna- me oma meeltega harilikult ei taju, kasutades mustrina samb- keskseks huviobjektiks eksperimentaalsed ning valdkonda- tiivsetest majandustest ja ajast kui uuest kapitalist, aga kui like struktuure. de piire ületavad või neid hoopis kaotavad kunstipraktikad. vaadata vabakutselist muusikut, kunstnikku, diskorit, blo- Protsess pani aluse mitmetele tulevastele töödele ja prae- Nii olid ka festivali erinevad toimumispaigad alati mitme gijat Mihkel Kleisi, siis on ka see finantskriisiaegne ümber- gugi lähtun neist printsiipidest. kunstiliigi päralt ning puudus range eristus teatri-, filmi-, vi- tähistamine lühinägelik. Sest asi ei ole ju selles, et ühtedel suaalsete kunstide, disaini-, tantsu-, helikunsti- ja muusika- meist on vähem aega oma huvide jaoks kui teistel, asi on Nii eelneva kui ka teiste objektide puhul tunduvad ole- projektide vahel. Lisaks Tallinna eri paigus toimuvale live-fes- pigem selles, et vähestel meist jagub sel määral uudishimu vat ühisnimetajateks liikumine, elu. Kas elu, liikumine, tivalile, kulges paralleelselt veebifestival, millega said tutvuda kogu maailma kultuurilise mitmekesisuse suhtes. Uudishimu progress on tegurid, mida võib pidada sinu projektide ka need, kes ise Tallinnasse kohale ei jõudnud. on reglementeerimata võrguga infoühiskonnas kapital, blasé aluseks? Visuaalse kunsti puhul torkas aga silma korraldajate püüd- on pankrot. Ja Kleis kunstnikuna on ideelises mõttes üsnagi Jah, see on omamoodi evolutsioon. lus näidata midagi igas kunstivormis: esindatud olid klassika- lähedal sellele remiksikultuurile, millest unistab Indrek Ibrus line maal, skulptuur, graafika, film, foto ning (video)installat- oktoobrikuu Vikerkaares, segades oma maalides ja joo- MÄRZis jutustasid, et tarkade tekstiilidega tegelejaid sioonid. Nii jäid näituse motoks olevad interdistsiplinaarsus nistustes splätterfilmide ja avangardkino muljeid millekski pole maailmas palju ning oled suurema osaga neist juba ja ähmased piirid seekord siiski pigem kõlavateks fraasideks, uueks ja võõristavaks. tuttav. Mis on hetkel valdkonnasiseselt põhisuunad? Kes kuna vähemalt visuaalsete kunstide kategoorias olevad tööd Kleisil on kaks üsna erinevat loomingulist palet: muusiku- ja kus millegi huvitavaga tegeleb? jäid pigem traditsioonilisteks ning ootuspärasteks. Eelnev ei na seostub ta pigem improvisatsiooni, grupisünergia ja indi- See vastus võib kujuneda väga pikaks ning hõlmata terveid tähenda aga, et tingimata nõrgaks. viduaalse kontrolli kaotamisega, kunstnikuna on ta vaat et lehekülgi. Raske oleks lühidalt välja tuua, mis on erinevate Näitusepaigana töötas hästi Kullo Lastegalerii, mille kesk- autist, kes maalib aeglaselt ja täpselt välja oma kordumatut inimeste panus antud valdkonna arengusse. Tehnoloogia on aegsed sopilised ruumid hakkasid tööde vahel uidates väga sisemaailma. Ehkki Tartu Lastekunstikoolis novembrikuus n-ö seal. Palju kasutatakse olemasolevaid materjale. Neid hästi tööle. Seda eriti näituse ühe efektseima töö, Rebecca vaatamiseks olnud näitus „Varastatud oxe ja teisi lugusid” omavahel kombineerides luuakse uusi hübriidseid kooslusi, Helen Page’i performance’i „The Burdens of Miss Betsy” pu- sündis koostöös Peeter Sauteriga, kelle peatselt ilmuva ju- mida võib rakendada rõivastes, interjööris, arhitektuuris, hul. Esiteks on huvitav hiilida end minkiva kunstniku selja taha, turaamatu Mihkel Kleis illustreeris ning tekstidest ja piltidest meditsiinis või veelgi kitsamates valdkondades. mille käigus jääb mulje, et teos ongi puuris stepptantsuar- koosnevaks näituseks kokku pani. Lastekunstikooli kon- Kui otsida märksõnu soft electronics, wearable technology, tist. Peagi selgub, et tegu on hoopis kaheosalise teosega — tekstis on tegu päris maru komplektiga: need on stseenid electronic textiles või interactive textiles/materials, siis on vas- backstage’is kondamise järel satub vaataja otse esiritta ning pereelust, ent siin on laste ja vanemate vahelist erootikat, tete tulv esmapilgul kirju ja rohke. Pisut teemasse süvenedes saab õiguse otsustada, kui kaua peaks end robottantsijaks sadistlikke onusid, koprofaagiat ja vist isegi kannibalismi. Aga selgub, et mitmete tööde või lahenduste taga on samad la- taandanud ning järjest enam väsimuse märke ilmutav kunst- Sauteri stiil on seejuures ütlemata armas ja Kleisi värvipliiat- borid, keskused või inimesed. Samuti on palju open source nik jätkama. sitega tehtud joonistused ka, loed-vaatad ja tunned mõnusat põhimõttel loodut, nii et saladusi ei ole, kui on huvi teemaga Kui eelnevalt kirjeldatud teoses muutus meelelahutus järs- tuttavat turvatunnet. Sest suure pere isa Sauter teab, millest tegeleda. ku väga tõsiseks, siis Carolin Weinerti gravüürid tegid täp- ta kirjutab — need on nihkesse aetud dialoogid otse elust — selt vastupidist. Erinevaid hukkamisstseene kujutavad tööd ja Kleisil on kahtlemata silme ees omaaegsed lasteraamatud. Täna on olulisteks teemadeks taaskasutus, säästlik tunduvad esmapilgul ootuspäraselt morbiidsed, kuni vaataja Kuigi elus vähem, kunstis ma tõesti hindan manipuleerijaid, tarbimine jms. Kas tegeled oma disainiga samuti mõnd avastab nende pealkirja „Where’s the puss?” ning seejärel inimesi, kes viivad mind häbematult ühte hingeseisundis- erilist väärtust silmas pidades? esimese kiisu. Vana hea must huumor. se, et seejärel mind salakavalalt ehmatada või üllatada. Nii Jah, ka see valdkond tähtsustab loodavate materjalide n-ö Puhast optimismi kehastasid aga Kristi Kongi maalid ja lau- nagu Sauteris kirjanikuna, on ka Kleisis kunstnikuna ühes- elukulgu ning kasutatakse orgaanilisi alusmaterjale ja tööta- ainstallatsioon „Turbulence as a Method”. Esmapilgul Daniel koos süütus ja rikutus, laps ja libertiin. Katsu nende ühistööd takse läbi toote elutsükkel. Samas pole kõik alati täiuslikult Spoerri laadis tööna mõjuv asjadega ülekuhjatud laud osu- sildistada, on see avangard, on see dekadents, on see art läbi mõeldud ja vahel õpitakse vigadest. tub aga hoopis seintel olevate maalide modelliks. Kuigi ruum brut või new weird või lihtsalt — valitud nautijatele mõeldud Installatsioonide puhul on lihtne neid printsiipe silmas pida- tekitab oma erksuses vastakaid tundeid, tuleb tunnistada hõrgutis. da, kuid toodete puhul on väljakutse suurem. selle väljapaistvust ülejäänud näituse kontekstis. Oma orgaaniliste kuvarite loomisel kasutan looduses lagu- Näitusesaalides kostis peamiselt inglise keel, kohalikku pub- nevaid orgaanilisi materjale ja kõik, mis ei lagune, on taas- likut oli vähevõitu. Tundub, et festivalil oli, vähemalt Tallinnas, kasutatav. Täna on selline mõtteviis uute materjalidega töö- olulisem roll noorte kunstnike omavaheliste kontaktide te- Mihkel Kleisi näitus „Varastatud oxe ja teisi lugusid” tades juba loogiline ja sissekodeeritud aspekt, millele peab kitamisel kui kohaliku publiku kaasahaaramisel. Tartu Lastekunstikoolis 8.–21. november rõhku panema iga inimene, kes toodab midagi uut. Ma ei too seda oma tööde puhul eraldi välja, kuid pean seda loomuli- kuks ja jälgin nii palju kui võimalik. Enamik vanu töid olen ümber töödelnud ning tehnoloogia uute „objektide” jaoks kohandanud või rakendanud seda prototüüpide puhul.

Kui palju on sinu senistest disainiobjektidest reaalselt laiemalt kasutusele võetud? Laiema kasutuse all mõtleme tooteid, mida kasutab sadu või tuhandeid inimesi. Sellistes mahtudes minu loodut kindlasti ei kasutata. Asutasin oma ettevõtte KO! alles mõne kuu eest ning tooted on hetkel arendamisel. Suuremad tegemi- sed on alles ees. Siiani olen peamiselt läbinud õppeprotsessi, et jõuda eesmärgini. Mõnes mõttes võib paljusid installat- sioone pidada selles kontekstis tööriistadeks. Eesmärk sealjuures ei ole esialgu jõuda ilmtingimata tuhan- dete inimeste kodudesse, vaid nende mõtetesse. Loodan, et tulevikus jõuavad nutikad tooted abivajajateni (nt taastusra- vikeskused, haiglad, vanadekodud). Aga näen, et kõik võtab aega.

Mis sul hetkel käsil on? Hetkel on olulisim doktoritöö. See on esmatähtis ning see- tõttu on mõned põnevamad projektid lükkunud edasi aas- tasse 2013. Foto: Rebecca Helen Page'i erakogu RebeccaFoto: Helen Page'i

20 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Tartu Uue Teatri ruum, mitte maja

Katrin Maimik Paavo Nõgene, Vanemuise teatri juht TEATER Milline on teie seisukoht Tartu Uue Teatri ruumiprob- Juba ammu ei ole teater tühi ruum, kust mingi inimene läbi koperdab leemide küsimuses? Kas linn/ riik peaks leidma võima- ja teine teda vaatab. Sest ruum ei ole kunagi tühi. luse neid toetada? Kunstiliselt on end ju tõestatud, majanduslikult ei ole aga ilmselt ühelgi teatril võimalik end täiesti iseseisvalt ja vaid piletituludest üleval pidada, rääkimata nii suurest väljaminekust nagu iseseisvalt hoone ostmine/ rentimine. Kindlasti peaks linn ja riik toetama Tartu Uut Teatrit. Juhin Spekulatiivselt võib väita, et kui keegi on ruumis ning ei vaa- lepingut pikendada, tuli justkui kõike uuesti alustada. Majaga aga tähelepanu ka sellele, et linn ja riik on Tartu Uut Teatrit ta mitte kedagi, vaid ruumi ennast, siis on tegu sama olukor- oldi harjutud, maja oli muutunud ruumiks, mis hingas seal ka toetanud. Tartu linn toetab seda ka praegu läbi tegevus- raga kui Brooki teatritõlgenduses. See ei pea olema inimene, olevate ja elavate inimestega samas rütmis. Nii ei ole midagi toetuse eraldamise ning regulaarsete toetuste kaudu Tartu keda vaadatakse. Võib vaadata ka kassi või papagoid. Ning halba selles, kui maja aitab olla ühtne. Peaasi, et ta ei neelaks Kultuurkapitalist, mis on samuti linna raha. Eesti riik on toe- vaatajagi ei pea olema alati inimene. Kui koer on ruumis ja inimesi. tanud Tartu Uut Teatrit ja Genialistide klubi senimaani Eesti vaatab põrandapraost välja ukerdavat sipelgat, mis see siis Uus Teater annab etendusi väljaspool Tartut: sõidab Rak- Kultuurkapitali ning uuest aastast ka tegevustoetuse kaudu. on? Ju ikka sipelgat vaatav koer. Aga kui inimene näeb koera, verre, Pärnusse, Tallinnasse, isegi Riiga. Nii kodu, teekond Seega, linn ja riik Tartu Uut Teatrit juba toetab ning uuel kes vaatab sipelgat? See on juba teater. Tragikomöödia, sest kui ka rännak on arhetüüpsed. Ära olles tuleb oma koha aastal minu teada veel rohkem. Olen loomulikult seisukohal, sipelga jaoks võib kohe kõik halvasti lõppeda. Olgu vaataja ja puudumine veel enam jutuks. Kodu tähendus suurenebki ju et linn ja riik võiks veelgi enam TUT-i toetada, kui selleks on vaadatava defineerimisega kuidas on, aga see, mis ei kao, on siis, kui ollakse mujal. Seni, kui veel oma maja pole, on igat- rahalisi võimalusi. ruum. Ja et ruum eksisteeriks, peab keegi siiski olema, kes sus ja ihalus selle järele. Igatsus on aga kõikekäivitav jõud, kui Kas Tartu teatrimaastiku jaoks on oluline tekitada ruumi täidab — oma kohaolu, mõtete, mälestuste, kõne, see just aastakümneid ei kesta. (kas Uue Teatri ruumidega ühes või eraldi) vabalava laulu või millega iganes. Tartu Uus Teater on saanud suurepärase võimaluse katse- võimalus, mida võiksid kasutada nii Tartu teatrid kui Tartu Uus Teater tegutseb neljandat hooaega. Tartus on tada, kuidas oleks omada maja ja seal toimetada. 33 päeva külalised väljaspool Tartut või piisab selleks praegus- lavastusi välja toodud Pärmivabrikus, Genialistide klubis, va- on Tartu Uuel Teatril maja aadressil Lai 37, kus mängitakse test võimalustest? nas Lutsu Teatrimajas. Uus Teater on ulatunud kinosaaligi muusikali „Raudmees“, toimuvad kirjandus-, kunsti-, muusi- Kindlasti oleks see positiivne, kuid ma ei ole veendunud, (Mart Aasa „IDentiteet“ kinos Ekraan). Lavastusi ning inime- ka- ja filmisündmused. Külla tulevad teised teatrid, toimuvad et seda on võimalik tekitada ainult riigi- või omavalitsuse si, kes TUTiga seotud, on omajagu... Aga kui küsitakse, kus kontserdid. Lai tänav 37 näitab Uue Teatri nägu. Ja milline toetusega. Osa sellest peaks tulema ka erakapitalist, või siis see Tartu Uus Teater asub, siis on vastus keeruline. Samas see nägu on, seda on võimalik selle 33 päeva puhul teada sümboolse rendi kaudu nendelt, kes seal esinema hakkavad. lihtne. Tartu Uus Teater asub ruumis, mille ta ise koos oma saada. Loodame, et pärast seda ei nimetata kõnealust maja Ajakirjandusest on läbi käinud teie pakkumine, et Uuel publiku ja tegijatega on loonud. Ta on õhus. Sajab pähe nagu enam vanaks võimlaks, millest higihais kunagi välja ei lähe, Teatril on võimalik kasutada Vanemuise ruume – kas vihm, puhub näkku nagu tuul ja soojendab põski nagu päike. vaid ruumiks (selle sõna laiemas tähenduses), mis on Tartu pidasite silmas ruumide kasutamist tavaliste rendihin- Igatahes on eesmärgiks puudutada, mitte end ja teisi nelja Uue Teatri kodu või siis vähemalt koduigatsuse märgiks. dadega või võiks mõelda vastutulekut ka hinnas? seina vahele ära lämmatada. Aga nagu teada, võib koduigatsus muutuda lõpuks psüh- Vanemuise maju on võimalik rentida kõigil huvilistel. Eraldi Tõepoolest, Uuel Teatril puudub praegu kindel oma maja. holoogiliseks sõltuvuseks, nii et vahel oleks hea ka kodus hinnad kehtivad kommertsalustel rentnikele ja teatritele. Ja ei tea, kas seda tulebki. Aga Uue Teatri loomingulised ini- olla. Ilma igatsuseta. Tartu Uuel Teatril on soovi korral võimalik kasutada maju mesed — see tähendab kogu kooslust — ei ihale niivõrd Kasutage päevi! Kõiki neid 33, mil YES33 Laial tänaval kõikide teiste teatritega võrdsetel alustel. Kui tegu on pike- suurt ning uhket kolossi kui pigem ruumi, mida enda, oma tegutseb. ma perioodiga, saab loomulikult ka eraldi läbi rääkida. mõtete ja tegudega täita. Keskkonda, mis hingaks nagu Uus Teater. Ja eks siin ole ka puhtalt pragmaatilised põhjused. Kui on loodud tingimused, on parem keskenduda ning tegeleda loominguga, mõtlemata kogu aeg sellele, kuhu rekvisiite la- dustada, kus kostüüme hoida ning kus üldse mängida? Aga mängida ju tahaks. Teatrimajadel on oht muutuda kindlusteks, kust enam välja ei saa. Hommikul proov, lõunal teatrikohvik, õhtul etendus ja ongi kõik. Järgmisel päeval sama lugu. Ja nii iga päev. Lõpuks võib kõik see muutuda selliseks rutiiniks, et keegi ei mäletagi enam, miks ta midagi tegelikult teeb. Teatrist saab liinitöö. Nagu värskes Manfred Vainokivi dokumentaalfilmis „Ideaalide tund“ (see peaks kõigile teatritele kohustuslik film olema), kus teatrist on esile tõstetud midagi väga äratunta- vat ning hirmutavat. Suitsuruumist saab pelgupaik, igal vabal hetkel mängitakse üht ja sedasama lauamängu, mis juba kõi- gis eesti teatrites vist olemas on. Proovi ajal, kui just lavastaja näitlejaga ei räägi, võib ta kõigile oma lapselastele kampsunid ja sokid valmis kududa. Muidugi on selles filmikeses teemaga pisut manipuleeritud ning nende jaoks, kes teatrikaugemad on, võib see film hoopis teistsuguse mulje jätta — teater kui müsteerium, tunnetuslik saladus, millesse kõiki ei saagi pühendada. Või kui veel filmiga võrdlusi tuua: Jaan Tootseni dokumen- taalis „Uus Maailm“, mis räägib Tallinnas tegutseva Uue Maa- ilma Seltsi inimestest ja kodanikualgatusest, on just maja see, mis inimsuhetesse kiilud lööb ning kogu üritust pedereerima hakkab. Maja tuleb üleval pidada, majaga kaasnevad küt- tearved, tilkuvad torud ja muu olme. Samas on maja ja ruum see, mis inimesed kokku toob. On, kuhu tulla. On, kus aega veeta ning mille erilisest keskkonnast osa saada. Kui Uue Maailma Seltsi maja selle aasta septembris suleti, sest selts ei suutnud maja ära osta ning omanik ei soovinud enam üüri-

Lai 37 — vaheetapp võimla ja teatrisaali vahel. : 21

Tartu Uue Teatri ja teiste Tartu etendusasutuste ruumiprobleemidega seonduvat Mõned keerdkäigud seoses Tartu teatri- soostusid Müürilehele kommenteerima Paavo Nõgene, Andres Dvinjaninov majadega väljaspool Vanemuise teatrit ja Margus Kasterpalu. TEATER

Andres Dvinjaninov, näitleja, lavastaja ja Emajõe Margus Kasterpalu, Eesti Teatri Festivali juhataja Jaama tn 14 (Vanemuise seltsi kunagine maja, prae- Suveteatri juht gune Laulupeomuuseumi hoone) Kui tõsiseks probleemiks on Tartu Uue Teatri ruu- Kas Suveteatri jaoks on ruumiküsimus hetkel aktuaal- miküsimus hetkel? Tooming võitles 80ndatel oma stuudiole linna eelarvest ne? Olete kasutanud näiteks Athena keskuse ruume, Tartu Uue Teatri kodutus on väga kurb ja väga nõme. rea välja ja sai niimoodi mõnda aega Jaama tänaval teatrimaja aga oletada võib, et taolised rendipinnad ei ole siiski Täiesti selge, et ei saa öelda ja mõelda nii, et noh, kui kunsti pidada. Toominga stuudiost kasvas 1989. aastaks välja Tartu Suveteatri jaoks kõige ideaalsem lahendus? tegemine teil nii hästi välja tuleb, eks teenige siis nii palju Lasteteater. Hiljem, 2000. aastal asus samasse majja Tartu Ruumi võiks olla alati rohkem. Suveteatri nimest johtuvalt pappi ka, et endale maja saate lubada. Nii need asjad lihtsalt Teatrilabor (kunstiline juht Andrus Laansalu). Jaama tänava oleme leidnud koha põhiliselt vabas õhus ja seetõttu sise- ei käi. See on tõeline kurb kurioosum — paremini, kui Tartu maja säilis, aga oli muutunud kasutuskõlbmatuks. (Margus saale harvem vajanud. Siiski on lavastused „Frankenstein“ Uus Teater seda on suutnud, ei ole põhimõtteliselt võima- Kasterpalu tellis ehitusinseneride käest ekspertiisi, mis üt- 2005–2007 TÜ Vanas Anatoomikumis, „Pingviinid ja munad“ likki end tõestada, aga sellest ikkagi miskipärast ei piisa. See les, et maja on nõnda ohtlik, et seal ei tohigi midagi teha.) 2008 TÜ Naistekliinikus, „Teisel pool“ 2001–2002 tänases pisike riigipoolne toetus, mis järgmisel aastal Uuele Teatrile Teatri Kodus, „Romeo ja Signe“ 2008, „Väike hea kurat“ 2008 eraldada on lubatud, probleemi ei lahenda. Lutsu tn 2 Laulupeomuuseumis, „Viimane tango“ 2011 Athena keskuses Kas võiks loota kompromissidele Vanemuisega, kelle süvendanud veendumust, et teatri statsionaarsus on ülimalt käsutuses on kolm teatrihoonet? Teatrilabori järgmine peatuspaik. 2004. aastal lõpetab vajalik. Alati on küsimus, mis on selliste kompromisside hind. Kui Teatrilabor juriidiliselt tegevuse, sisuliselt juba mõnda aega Kas praeguseks võib juba kindlalt arvestada Saksa Ird laskis Hermakülal Vanemuise all oma asja ajada, siis nende varem. Asutatakse SA Eesti Teatri Festival (mis pärib ka Kultuuri Instituudist sobivate ruumide saamisega? Kui- meeste jaoks oli kompromiss selles, et nad pidid Irdi lavas- Teatrilabori varad nii umbes kümne prožektori ja klaveri das nende ruumide kasutamine edaspidi toimuks – mil- tustes kaasa tegema. Tollal oli ilmselt ainus võimalus selline näol, mida praegusel hetkel Genialistide Klubis näha võib). list tüüpi teatrisaal võiks sinna tulla ja kui suures osas olukord alla neelata. Ma ei arva — isegi kui mitte rendirahast 2006. aastal võtab samas majas koha sisse Genialistide Klubi. Suveteater seda tegevusega täita loodab? rääkida, et Uuele Teatrile oleks lahenduseks oma lavastusi Selle kõrvalt hakkab Ivar Põllu tasapisi teatrit tegema, 2008. Saksa Kultuuri Instituudi ruumid on Saksa Kultuuri Insti- aeg-ajalt mõnes Vanemuise majas mängida. Võib-olla lee- luuakse Tartu Uus Teater. Enne seda on seal etendusi and- tuudi kasutuses kuni aastani 2017. Paljud veel sel aastal kõla- venduseks, aga mitte lahenduseks. Ja see ei ole mingi pirt- nud nt Tartu Üliõpilasteater (aastast 2002 tantsulavastusega nud lubadused jäid kahjuks lubadusteks. sutamine, lihtsalt nendes teatrites sündiv lähtub sedavõrd „How do you voodoo“), teatrimaja „avastas“ kuuldavasti aga Kas ja milliseid variante näete Tartu Uue Teatri olu- erinevatest antustest, et oma näo ja eripära alleshoidmine Silver Vahtre, esimeseks lavastuseks oli Emajõe Suveteatri korra lahendamiseks? Kas võiks mõeldav olla ka näiteks on eluküsimus. „Teisel pool“. Lutsu tänava majja aga hakati ehitama hoopis koostöö Vanemuisega? Kas on võimalik , et Tartu Uue Teatri oma ruumi tek- mänguasjamuuseumi laiendust. Loodi küll Teatri Kodu, aga Koostöö Vanemuisega võiks kindlasti mõeldav olla. Ka kimine on järjekordne täitumatu unistus? Kas oleks selle lavaks on korraliku teatri tegemiseks sisuliselt kõlbmatu Suveteater on saanud huvitavaid pakkumisi Vanemuiselt, veel üldse võimalik kuidagi selliste otsuste langetajaid pisike saksa karp. kuid kahjuks ei ole Suveteater sedavõrd finantsvõimekas. survestada? Kas Uue Teatri praegune olukord näitlikustab teie hin- Milline see surve välja näeks? Erinevalt kreeklastest oleme Küütri 1 (Athena keskus) nangul ka Eesti kultuuripoliitikat üldisemalt või on te- me üsna rasked tänavale või kuhugi midagi nõudma minema. gemist pigem Tartu-siseste probleemidega? Ehk on lihtsalt nii, et see „Raudmehe“ lavastusega algav Laia Algselt oli olemas kokkulepe, et Eesti Teatri Festival hakk- Tartu Uue Teatri praegusele olukorrale üldistava hinnangu tänava maja täitmine kultuuriga veenab ise kedagi. See oleks ab hoolitsema selle eest, et majal oleks sisu, ja renti eraldi andmiseks ei valda ma kahjuks kindlasti piisavalt adekvaat- ju nii enesestmõistetav ja õige. Ja kahjuks nii vähetõenäoline. maksma ei hakka. Üsna kiiresti selgus, et maksma peaks set informatsiooni, mistõttu pigem loobun sellest. Arvan Mingi aja jooksul on sõltumata oludest kõik võimalik, aga hakkama enam-vähem iga liigutuse eest, mida saalides teha aga küll, et uute tulijate ja väikeste olijate olukord on siiski inimesed väsivad ära ja siis on üks võimalus jälle maha män- tahetakse. Ruume kasutatakse siiani etenduste andmiseks ühemõtteliselt ebavõrdne, raske, keeruline. Mitmekesisus gitud. Taustal toimuvat on lihtne ära kasutada ja öelda, et (nt Tartu Üliõpilasteatri poolt), aga vabalava/ külalislava rikastaks! Ja seda mitte vaid Tartus, vaid ikka üle Eesti, kus näete ise, mis ümberringi toimub, Euroopa hakkab varsti funktsiooni ei ole võimalik anda ka sellele kohale. uusi teatreid ja truppe tänaseks kobarates õitsemas. laiali jooksma, teie räägite siin mingist teatrist. Statistika näitab samas, et masu ajal on kultuuritarbi- Jakobi 5 (Tartu Ülikooli võimla) mine on hoopis tõusnud. Riigipoolsed toetused vähen- evad, aga inimesed tarbivad kultuuri rohkem, viimastel Järgmine katse — „kolme kiri“ Margus Kasterpalult, aastatel on ka teatrikülastuste arv tõusnud. Andres Dvinjaninovilt ja Ivar Põllult, lootuses saada kasu- Soomes lamaga oli sama asi, et inimesed hakkasid rohkem tusse ülikooli võimla (mitte Laia tn oma, kus hetkel YES33 teatris käima. Kuskilt peab ju saama hingepidet... toimub, vaid Jakobi tn oma), millest ülikool ise huvitatud ei Kas selline statistika ise ei peaks tõestama toetuste olnud, tekitamaks külalislava/ vabalava. Läks taas teisiti. vajalikkust? Muidugi peaks. Selline mõtlemine, et kultuuri pandud raha Magasini 5 ei ole mitte kulutus vaid investeering, on maailmas täitsa olemas. Aga siin ja praegu see kahjuks enesestmõistetav Genialistide klubi uus asukoht alates 2008. aastast, teise pole. Ma loodan — veel ei ole. Ma soovin muidugi kõigest korruse saalis hakati lisaks klubitegevusele ka etendusi and- hingest, et läheks hästi, nii üldiselt kui Uuel Teatril. Et kui see ma (lisaks Tartu Uuele Teatrile ka TÜT, Teatritehas, külalise- ei ole see Laia tänava maja, siis oleks mõni muu. Enne kui tendused teisalt). (Vastupidiselt mõnel pool levinud arusaa- enam ei jaksa. male ei ole Magasini 5 ruumide Genialistide Klubi kasutusse andmise puhul olnud klauslit, nagu oleks see mõeldud ühtlasi ka Tartu Uue Teatri tegutsemiskohaks.) Ruumid ei ole pike- mas perspektiivis tõsise teatri tegemiseks sobivad — ühes ruumikitsikusega säilib kohustus jagada saali klubiga.

Lai 37 Tartu Ülikooli võimla, mille Tartu Uus Teater enese käsu- tusse saada lootis, aga milleks enam kuigi suurt lootust ei anta. Hetkel on seal toimumas ürituste sari YES33, mille raames on võimlast saanud teatrihoone, mis on Tartu Uue Teatri käsutuses vaid 33 päevaks. Need päevad on alates 27. novembri „Raudmees. Odysseuse eksirännakud” esi- etendusest kuni aasta lõpuni täidetud otsast otsani etenduste (nii Tartu Uue Teatri kui teatri sõprade poolt) ja muu kultuuriprogrammiga.

Ivar Põllu, Janek Joost ja Evald Aavik Raudmehe proovis. Fotod: Henry Griin 22 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Elav nukk Kuidas panna nukku elama? Mirko: Nukku pannakse elama põhiliselt tehnika abil. On kindlad selgeks õpitud rütmid, kuidas ta liikuma panna nii, et ta tunduks elus. Kadri: Et ta mõtleks. Anneli Hallik Mirko: Esimene asi nuku elama panemises on tehnika. Kaisa: Ja energia. Mirko: Kõigepealt on vaja võtta tehnika, see, kuidas nukk liigub. Mis me nende liigutuste juurde paneme, on energia. TEATER Kolmas asi on mõte. Sandra: Eelmisel nädalal oli meil siin Hollandist Jim Barnard. Kadri Kalda, Sandra Lange, Katri Pekri, Mirko Rajas, Kaisa Selde ja Katariina Tamm Tema oli enda jaoks selgelt sõnastanud, kuidas tema nuku elama paneb. Nukk peab vaatama, tal peab olema fookus, on Eesti Nukuteatri noored näitlejad, kes õppisid neli aastat Turu Kunstiakadeemias teiseks peab ta hingama ja kolmandaks — me usume, et nukukunsti erialal. Minuga jagasid nad oma mõtteid nukkudest, koolist, tehnikatest ja nukk elab, kui ta mõtleb. Need olid tema jaoks kolm punkti. Mirko: Aga sinu jaoks? sellest, mis on oluline. Sandra: Ma nõustun temaga. Mirko: Tehnika, energia ja mõte ongi kolm põhiasja.

Individuaalsus Kadri: Iga nukku peab eraldi õppima. runid. Kus sihuke seeme südames, et tahaks õudselt luua Mirko: Igal nukul on eraldi tehnika, energia ja mõte. Mõte tu- midagi, jäi puudu. Ja mis meil seal olid, videote näitamised leb juba konkreetsest näitemängust, mida nukk peab väljen- ja välismaalt käisid õppejõud, kõik see oli väga inspireeriv. dama. Nukunäitleja peab energia kõigepealt suunama nukku Katariina: Kõik need workshop’id on intensiivsed, niipalju kui ja siis läbi nuku publikusse. neid on. Sellel perioodil töötad hommikust õhtuni, teed kü- Sandra: Igal nukul on oma karakter. Sa pead leidma, kes see tet ja pärast seda kogud mõtteid. See aeg, mis sulle jääb, nukk on. Ja ma arvan, et need jooned kanduvad üle, neid ongi see väljalaskmisaeg. See ei ole sihuke chill, vaid siis töö- võib siis kas heas või negatiivses mõttes kasutada. Karakter tad sellega. Sul on aega ja ruumi sellega töötada. jääb ikka samaks, sest tal on… Mirko: Siin tulebki kolmas aspekt — mõte. Kuidas mängida Füüsilisus printsessi nuku peaga, kes oli enne nõid. Sinna tulebki mõt- tetasand juurde. Situatsioon on erinev. Kadri: Me teeme trenni. Me püsime vormis. Kadri: Aga kõik on võimalik! Katri: Nukuteatri näitlejale on hästi oluline tema füüsiline vorm. Kui oled noorem, saad lihtsalt nooruse energia pealt Nukulikkus valedes kehaasendites neid nukke hoida, aga hiljem annab see väga julmalt tunda. Ma lihtsalt tegin oma kirjaliku töö Katri: Koolkonna mõttes on erinev see, mida Lavakas tehak- sellel teemal ja saan sel teemal sõna võtta. Nukke manipu- se ja mida meie Turus tegime. Üks on ikkagi draama- ja teine leerides oleme väga palju staatilises asendis. Eks neil draa- nukunäitlejatele suunatud. manäitlejatel ole ju ka pingutamist ja nii, aga ma arvan, et Katri: Kadri etenduses „Rapuntsel“ olid meil pooleks Turu nukumaailmas tuleb seda natuke rohkem ette. ja Lavaka omad. Ja mis me avastasime, oli lihtsalt see, et me Kaisa: Sundasendeid. räägime samadest asjadest natuke erinevate terminitega. Kui Sandra: Selleks tuleb teada oma keha, et õigesti liigutada. Et sellest saab üle, siis ei ole väga vahet. põlved ja varbad läheksid ikka ühes suunas ja selg oleks sirge Mirko: Käisin vaatamas Linnateatris Nüganeni lavastust „Meie, ja ei oleks pingeid. kangelased“. Seal on lõpus pilt, kus vooditest saab kokku rong — läbi heli ja näitlejate tehnikate. Nad lähevad voo- Neutraalsus ditesse ja hakkavad neid voodeid rütmiliselt loksutama. Ja valgus muutub. Seal ma tundsin kohe ära, et näe!, see on nu- Mirko: Oleneb, kas pead ise ka mängima näitlejana, kas pead kuteater. Väga ilusalt ja puhtalt tehtud, aga vast neil polnud suhestuma nukuga või mitte. See, kui oled nähtaval ja kui sellist mõtet, et ma nüüd teen nukuteatrit. fookus peab olema nukul, on energia suunamise küsimus. Kadri: Aga meie, nukuteatri inimesed, läheme ja vaatame, et Kui sa suunad oma energia ja tähelepanu nukku, siis publik see on nii nukuteater. ei vaata sind. Kadri: Mulle meenub VAT-teatri „Kalevipoeg“ ja „Pal-tänava Sandra: Selles suhtes vaja võimalikult neutraalset kehaasen- poisid“. Meid huvitab väga visuaalne teater ja see, kuidas dit. Mitte, et ma näen, et sa värised ja hoiad seda nukku. ühte asja kasutatakse mitmes kontekstis. Taaskasutus lava Mirko: Ma arvan, et näitlejad saavad sellest energia suunami- peal. sest väga hästi aru. Kuidas energia nukku suunata ja ise samal Mirko: Need kaks teatrivormi kindlasti täiustavad üksteist. ajal neutraalseks jääda. Tantsijatel on võib-olla raskem. Ma Katariina: Ma ütleksin pigem selle kohta, et meie koolihari- mäletan, et koolis oli üks tüdruk, kes oli tantsuga tegelenud. dus on olnud selline, kus ise tuleb leida materjal ja lahendus Tal kulus väga pikalt aega, et end nuku taga neutraalseks saa- sellele, mida sa öelda tahad. Ja see keel on visuaalne, selleks da, ilma kaasa liikumata. Kui nukk hingas, siis ta hingas samas ei pea tingimata kasutama nukku... rütmis kaasa. Tantsijatel on see liikumine rohkem kehas. Katri: … või siis sõna. Sest kuivõrd palju tegime me tekstiga teatrit Turus? Seda teksti oli niivõrd minimaalselt, aga lugu Soov peab välja tulema ka siis, kui keegi ei räägi. Kadri: Ma arvan, et on oluline, et saaks teha võimalikult palju Turu kool erinevaid asju. Ma olen veel liiga noor, et ennast kinni panna. Tahaks mängida erinevatele vanustele, võimalikult erinevaid Katri: See arvamuste paljusus tuleb sellest, et koolis jäeti pal- Katariina: Teooria oli pigem kaasaegsest teatrist ja… teemasid, erinevaid tehnikaid, erinevate lavastajate käe all, ju vabadust. Ma ei tea, kas nad seal Lavakas nüüd peavad just Mirko: … läbi videote vaatamiste. erinevates riikides... kõik ühte jalga marssima, aga selles mõttes meile jäeti see Katariina: Teooriat siiski oli, loenguid ka, dramaturgiat oli Sandra: Kui ma ise enda eest räägin, siis ma tahaksin teha vabadus, et igaüks sai joosta või lonkida sinna suunda, kuhu mingil määral. Väga tihti pidime ise olema loojad. Selles mõt- midagi universaalset. Meil Soomes oli hästi tüüpiline, et ea- ta tahtis. Sealt ongi igaüks kujundanud endale sihukese oma tes, et me ei kasutanud olemasolevaid näidendeid, vaid pidi- soosinguks oli 0-100. Ehk siis, mis iganes vanuses sa oled, sa arvamuse, mis on tema jaoks nukuteater või nukumaailm. me ise looma dramaturgiat. tuled ja saad aru, sest teksti ei kasutata ja kui kasutataksegi, Seal me nüüd siis olemegi, igaüks suundub järgmisesse kohta Katri: Konkreetselt nukutükke kui selliseid on ju vähe loo- siis vähesel määral ja see, mida sa näed, on nii selge ja inimlik. edasi, me ei ole ju ka praegu valmis. dud. Üldjuhul läheb see seda rada, et keegi leiab mingi huvi- Sul on midagi, mida jälgida. Muidugi noored naudivad pigem Kaisa: Võib-olla asi on ka selles, et meile ei pandud hindeid. tava loo või romaani. seda, et hehee, nukk liigub ja vanemad saavad mõttest aru ja Ei olnud nii, et igaüks teeb oma töö eri stiiliga ja siis öeldak- Sandra: Me ei pidanud ise looma. Seda nad ei nii väga ei är- mõtlevad kaasa. Mulle meeldib see idee. se, et näe, Kadri saab kuus punkti ja Katariina saab neli, et gitanud, pigem adapteerimist. vaata, Kadri töö on selle stiiliga, mida peaks nagu ajama. Meil Kaisa: Seda, kuidas panna lugu nukumaailma. Tühjus oli arvestatud või mittearvestatud. Kadri: Selline viis on väga inspireeriv, ma pean ütlema. Mul Sandra: Meil pigem oligi praktika. Et astud sisse ja hakkad on võrdlus, kus ma olin koolis, kus olid hommikust õhtuni Kadri: Kui pea on TÄIESTI tühi, siis hakkan oma päevikuid tegema. tunnid. Ja õpilased olid natuke nagu tühjaks pigistatud sid- lugema, mida ma olen aastate jooksul kirjutanud. : 23 Fotod: Krõõt Tarkmeel TEATER

Kaisa: Tegelikult võib alustada kõigest. Alustad ma tulla. Eesti puhul on ikkagi nii, et kui mainid muusikast, vaatad-lehitsed ajakirju, vaatad seal sõna nukuteater, siis esimesena seostuvad sellega toone-värvigammasid, mis võiksid sobida. Võib- lapsed. Siis see, et mul ei ole kodus väikeseid lap- olla esimene ei peagi olema see, et mul on tege- si, kellega koos teatrisse tulla. Aga tegelikult käisid lased, vaid esimesena tuleb hoopis atmosfäär või minul ühed gümnaasiumiõpilased vaatamas n-ö see, mida ma tahan öelda. 4+ lastetükki ja olid ikka väga sillas sellest. Mulle Katri: Mul on ka tavaliselt nõnda, et täheldan üles meeldis, et nad ütlesid, et ei teadnudki, et nuku- erinevaid hetki. Kui keegi ütleb, et nüüd tee!, siis teater võib sihukene lahe olla. Ja sellest lähtuvalt ma pigem ketran ja lappangi neid mõtteid-asju läbi, julgevad nad tulla vaatama ka täiskasvanute tükke et kas seal leidub midagi. ja muud. Katariina: Minu jaoks see inspiratsiooni leidmine Mirko: Just, et nukuteatrit ei pea pelgama. on ka just teadvustamine. Kui sa teadlikult hoiad silmad lahti ja pühendad natuke oma aega päe- Eesti Nukuteater vast sellele. Või mingil perioodil intensiivsemalt. Inspiratsiooni võid ju saada igalt poolt, aga küsi- Mirko: Nukuteater on väga suur. Meil on tõsiselt mus ongi selle teadvustamises ja otsimises ja sel- vedanud, et meil on saale ja võimalusi. Oleks ai- les, et sa natuke jälgid inimesi. Käid kasvõi kirbu- nult, et mõte ka kannaks. turul. Kaisa: Et teha nukuteatrit, peab siiski olema fa- Mirko: Kunstnikuna pead olema avatud. See on natt, muidu ei tule energia läbi. Majas on meil väga oluline. Kui ma end kinni panen, siis ei oska ma toredad inimesed. Väga palju on selliseid fanaa- end kuidagi väljendada. tikuid, kes teevad ja tahavad. Väga inspireerivad Kaisa: Minul on alati kergem olnud see, kui ma inimesed. tean, mida ma otsin. Ma tean, mida ma otsin, aga Kadri: Jaa, selle peab kirja panema, et meid on siin ma ei tea veel, mis see on. See on nii, et selektee- väga hästi vastu võetud. Ja meil on siin hea olla. rimine käib.

Elav nukk 2 Mirko: Tagasi tulles selle esimese küsimuse juurde. Tegelikult algab nuku elama panemine ikkagi mõt- test. Enne panin mõtte täitsa viimaseks, aga tegelikult on kõigepealt mõte ja siis sellega kohan- datakse tehnika. Katri: Koolis tegime tihti nukud endale ise. Ma juba eelnevalt tean, kuidas see töötab. Aga kui ma saan nuku või mis iganes jubina, kellegi teise tehtud, siis selles mõttes algab kõik kõigepealt tehnikast, et kuidas kõik need nipid käivad, kuidas sa välja uurid, kuidas ja mida see nukk on võime- line tegema. Mirko: Kui sa tahad nukku ellu äratada, siis algab kõik ikkagi mõttest. Ja tehnika tuleb sinna sellele lisaks, mida ma väljendada tahan. Mitte nii, tegin laheda nuku, vau!, nüüd võiks mingi etenduse teha selle nukuga. Kõigepealt on ikkagi mõte. Kaisa: Võib võtta nii, et kõigepealt on energia. Muidu ma võin selle nuku panna kappi seisma ja inimesed tulevad vaatama. Mida publik esimese as- jana näeb, on see, et nukk liigutab pead või hingab.

Tähtis Kadri: Kas me seda juba kusagil mainisime, et „ilus on siis, kui sõnadeta on kõik arusaadav“? See on üks ilus asi visuaalse- ja nukuteatri kohta. Mirko: See on jälle Kadri mõte. Kadri: Okei, Kadri ütles: „Hästi ilus ja hea on, kui saab loost aru ilma sõnu kasutamata.“ Kas sulle meeldib, kui on palju teksti laval? Mirko: Ei, ma ei ütle seda, aga mind see mõte küll ei kanna kogu aeg. Katri: Täiskasvanud võiksid ka nukuteatrit vaata- 24 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Grapsist sai Gump Tartu Uus Teater „Raudmees. Odysseuse eksirännakud“ Lavastaja Robert Annus, libretist Ivar Põllu, Margus Kiis kunstnik Kaie Kal, muusikajuht Feliks Kütt, valguskunstnik Rene Liivamägi. Laval Juss Haasma, Katrin Pärn, Maria Gunnar Grapsiga on jama — paljud mäletavad teda kui vananeva rokkari traagikat. Ainus positiivne naistegelane on

TEATER Soomets, Malle Pärn, Evald Aavik, Janek rokipeeru, vana ennasttäis hevimeest, rumalat ja tümakat, haldjalik õde Gaida (Maria Soomets), kes kehastab tõelist ja karikatuurse välimusega nagu pensionil Butt-Head. Kusjuures omakasupüüdmatut, kuid ebamaist armastust. Joost jt. Bändis Karl Laanekask (kitarr), Erki ta ise kultiveeris seda imagot elu lõpuni. Ei tea miks? See on Lavastuse üldmulje on küll ebaühtlane, natuke sürreaalne Sepp (kitarr), Feliks Kütt (basskitarr), Madis ta mälestuse kahjuks peaaegu täiesti ära söönud. ja liigagi killustunud, kuid omal moel lõbustav. Üllatavalt palju Kuid Gunnar Graps oli eelkõige muusik, helilooja, üks anon rütmivigasid, mingid kohad venisid vähemalt esietendusel Kari (klahvpillid, saksofon), Jaanus Salm dekamaid, keda Maarjamaa muld üldse on kandnud. Tema kummaliselt. Aga igav igatahes ei hakka. (trummid) ja Juss Haasma (vokaal, trummid). kirjutatud paarsada lugu, millest mitukümmend lindistatud, Taustabändi ja Haasma esitatud rokipauer on ehe ja efektne. Esietendus 27. novembril 2011 Lai 37, Tartus hämmastavad enamuses oma originaalsuse, leidlikkuse, iluga. Haasma kiituseks peab ütlema, et nii laulja, trummari kui ka Graps oli oma hiilgepäevadel ka võimas vokalist ja akro- lavaesinejana on ta muljetavaldavalt võimekas. Ta esineb baatiline lavaesineja. Ta laulis nagu Stevie Wonder, mängis päriselt, ei näitle. Selles mõttes on väga kahju, et ta asub trumme nagu Carl Palmer ja klahve nagu Graps, rääkimata publikust enamasti kaugel, isegi esireas ei saa tunda higi lõh- tšellost, mida valdas surmani. Kogu komplekt oli lihtsalt või- na, füüsiliselt tema energiat. Õnneks tormab ta lõpus põ- mas. Aga samas nii haavatav. gusalt ridade vahele. Ütlen kohe, et muusikaga on Uue Teatri lavastuses kõik Mõneti on kurb, et kunagised muusikud Ivar Põllu ja Robert korras. Feliks Kütti juhitud bänd mängib Grapsi väga eripal- Annus (lavastaja) ei teinud lavastust PÄRIS bänditegemisest, gelist ja sageli keerulist loomingut perfektselt, innu ja kirega. sellest erilisest protsessist, kuidas rokkmuusika sünnib, sel- Näitlejad laulavad kõik üllatavalt hästi. Nauditav ja vaimus- lest inimsuhete virvarrist ning raskest tööst, mis ühes ans- tav. Tahaks ise lava ees heedbängida. amblis tehakse. Staaritsemine, fännid, keelajad-käskijad on Paljud asjad tulevad kohe alguses väga tuttavad ette. Kahe- vaid pisike ja üldse mitte kõige tähtsam osa kogu protsessist. kordne lava, korterit meenutavad dekoratsioonid, video- projektor. Mnjah, Vanemuine tegi ju mõned aastad tagasi Aga kõige tähtsam on muusika. menuka lavastuse ühest teisest legendaarsest bändist ja kombinaatteatri rokimuusikal on siin olnud kõva eeskuju. See väljendub loo suunamises komöödiažanri, rokiklišeede kuhjamises, mõningates totravõitu naljades, vilksatavates fi- losoofiakildudes ja lavastuse hektilises ülesehituses. Fine5 tantsulavastus Millegipärast on libreto autor Ivar Põllu silmnähtavalt läh- „Enne kui minna, ma ütlen“ tunud eelkõige kirjasõnast, legendidest, säilinud videoma- Laval Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri terjalist. Nagu Graps oleks elanud ammu-ammu, surnud ammu enne Ivari sündi. Ivaril justkui polekski oma Grapsi- Kruus, Rain Saukas, Simo Kruusement, kogemust. Kergesti on äratuntavad tsitaadid kõikvõimalik- Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein, est tuntud raamatutest, intervjuudest, telesaadetest. Ja nii jääbki ülalmainitud Grapsi-müüt liigagi püsima. Gert Preegel, valgus Airi Eras. Etenduse ajal ma vaatasin suht tagareas istudes mitu korda Esietendus 24. novembril 2011 hoolikalt, kas Grapsi rollis pole järsku Jan Uuspõld. Sest Juss Lai tn 9, Tallinnas Haasma välimus, miimika, isegi kõnemaneer on mainitud koomikuga kohutavalt sarnased. Vägagi meenus kunagi saates „Wremja“ nähtud Rein Lang Pornokomisjonist, kes nõu- dis piniseva ninahäälega endale Robert Lepiksoni Eetika- preemiat. Haasma uuspõllulikult mängitud tegelane EI OLE kahjuks Meie oma väike njuujork Gunnar Graps. See on hoopis Forrest Gump. Totu poiss, kes imekombel, osavalt trummi põristades saab staariks. Ja kes elu lõpul imestab, kuidas see kõik juhtus ja viimaks otsa sai. Päris Graps võis välja paista naiivne, tema kõnemaneer Hans H. Luik lapselik ning vanuigi tehtud intervjuud vihjasid varajasele se- niilsusele, kuid tegelikult oli ta lisaks ülevoolavale andekusele intelligentne, otsiv ja töökas. Sellele viitavad tema häm- Fine5 tantsuteatri „Enne kui minna, ma ütlen“ pealkiri mee- Nõmmik ise draamateksti tantsu vahele tsiteeris! Kusagil mastavalt kirev ja enamasti eksperimentaalne muusikaline nutab eleegilist laulu „12 Karamazovist“ — „I na posledok ja Von Krahli projektis.) pärand, väga huvitav, sageli intrigeeriv tekstidevalik (keegi skazhu“. Originaalis pärineb laul vene filmist „Julm romanss“. Etendus kestab ümmarguselt tunni. Kas miski tundus üle- teine ei tuleks ideele kirjutada lõbusaid reggae-lugusid lõdi- Tõepoolest julm, kui Laia tänava ruumid tantsijate jalge alt liigne? Oli vist küll üks etüüd, kus tütarlapsed Laura, Eneli sedes lilli müüvatest vanamammidest , fankilugusid bussi- just Kultuuripealinna aastal ära erastatakse. Tegelikult aga ja Helen mängisid väga sisendavalt lähenemist mingile lavalt peatuses külmetamisest ning hard-rock-lugusid kõige kadu- leidub Tallinnas igasugu harjutuspaiku ju küll, nii et pigem eemal olevale hurma-allikale, sellele järgnes aga võib-olla vä- vusest), tema huvid jooga, erinevate sporidialade ja para- andis juhtum üüripinnaga tantsukunstile emotsionaalse telje. hem põhjendatud meesnäitlejate poseerimine sotsialistlike füüsika vastu. Lavastuses on sellistele aspektidele vaid põ- Lavastus algab valsitaktis kiikumistega, läheb üle juhus- skulptuuridena paberlennukit püüdes. gusalt viidatud. Seal on Graps suurekasvuline monstrum, like tõukumiste ja kohtumiste markeerimisele, hiljem tu- Muusikavalik oli esmaklassiline. Üldse, kogu simultaanne alguses rumalavõitu poisike, hiljem ülbe, isegi tuim staar, kes levad sisse põrandal rullimise tehnikad ning etüüdid põl- lavategevus, tantsijate žestikulatsioon, nägude hingestatus vaatab ta ümber sebivat maailma läbi uduste silmade. vili. Igal hetkel toimub väikses saalis simultaanne tegevus. ja mitmes keeles esitatud repliigid mõjusid hea tervikuna. Kõrvaltegelased olid suhteliselt ähmaselt markeeritud. Kon- Soleerimist ei sallita (kuigi tantsijate erinev tase seda võimal- Ma ütleksin, et rahvusvahelisel tasemel. Veel enam, ütleksin, kreetsemate tegelastena käivad läbi väga isalik Isa, kes õpetab daks). Üksikute tantsijate etteasted tasakaalustatakse kohe et ühe sellise etenduse mängimine 15 inimesele korraga Lai Gunnari muusikat armastama (Eevald Aaviku suurepärane teistega. Võib-olla ainult Rain Saukas oma silmapaistvalt tn 9 proovisaalis on suisa talendi priiskamine. Niikuinii võis sooritus), Grapsiga sarnaselt tohmakas sõjaväekaaslane Ivo atleetliku liikumisega teeb lavastuse kestel läbi selge tõusu aimata, et osa publikust on ise tantsurahvas. Arvan, et kui (Linna, Janek Joosti väga naljakas, kuid mitte eriti tabav esitus), tähelepanu eesliinile. näiteks Ekspress Grupi, Elioni või näiteks Transcomi naiste- raugast nukuteatri lavastaja Ferdinand (Veike, jällegi Evald Ühelgi plastilisel paarissuhtel ei lasta kaua kesta, olgu see rikkad kollektiivid teaksid, et neil oleks jõuludeks võimalik Aaviku roll). Suhteliselt anonüümselt on näideldud muusikud vennalik „mustlasmaadlus“ või mehe ja naise tundmaõppimi- selline tantsuetendus tellida, ei oleks Fine5 kollektiivil kutse- Jaak (Janek Joost) ja Mari Soometsa mängitud Aak (kellega se tants. Lavastaja tahaks justkui näidata, et tantsustuudios test ja teenistusest puudu. „Carmina Buranat“ Birgitta festi- seoses tehakse näidendis korduvalt teadagi mis nalja). on kõik võrdsed. valil kiideti ju taevani. Naistegelased on enamasti ja kohati lausa rõhutatult nega- Kõige riskantsemaks elemendiks nende tantsuproffide -la Tahan ka viimases valsirütmistseenis tantsijate hulka lii- tiivsed. Näidend algab piinavalt pika ja inetu kodutüliga vastuses oli kahtlemata jutt ehk narratiiv. Räägitakse igaühe tunud Rene Nõmmikule ja Tiina Olleskile öelda, et naudin surma veerel Grapsi ning tema viimase naise Ülle vahel. saabumisest Fine5 kollektiivi. Jutud Dmitri, Laura, Raini ja väga just niisugust tantsuteatrit, ausa tantsulusti ja mitme- Gunnari ema (Malle Pärn) keelab bänditegemist, kiimaline, teiste liitumisest trupiga on siiski õnneks piisavalt suvalised. kesise koreograafiaga, mitte aga „kontseptuaalset minima- kuid nüri nõukaametnik (Katrin Pärn) loeb tõusvale staarile Mingit kramplikku mineviku taganutmist ei teki. Sürri või- lismi“, mis minus mitme tantsulavastuse puhul on pettumust sõnu peale, suvaline vanaeit (Malle Pärn) sõimab läbi, en- nuks minu poolest tekstis isegi rohkem olla. (Muuseas mäle- tekitanud. Kontseptsioone on tänapäeva arvutivõrk täis. tusiastlik, kuid tühine raadiotibi (Maria Soomets) ei mõista tan aega paarkümmend aastat tagasi, kui stuudio juht Rene Nautigem tantsukunsti! : 25

Lumest ja sõnadest Jaan Malin / Luulur

Kadri Naanu KIRJANDUS

Carolina Pihelgas „Õnnekangestus” KEELE MEEL

Eesti Keele Sihtasutus, 2011 õudus, LUULE õbluke õudus kuhhhtus, sest suhhhtus sügisesse

tuli aga talv, vallge, lumega talv (lumi, oo koerajulkasid kattev lumi!), Carolina Pihelgase äsjailmunud luulekogu „Õnnekangestus” nii kogemata kui kaalutletult ja luuletaja on sunnitud küsima: milles poomisnöör ei ootagi jõulu, mõjub udunutuses novembripimeduses iselaadse ettekuulu- mida teha äraleierdatud sõnadega? (64). Kentsakal kombel vaid hängib niisama, tusena eesolevale talvele: külmaks / varsti läheb päris külmaks toob selle küsimuse eritlemine kaasa sõnade hulga mitme- sest temal on kama, / kuulutab õhtune jahedus / natuke on aega / pisut veel / pime- kordistumise ühe üksikluuletuse piires, sest Pihelgase värsi- kes tema otsas ripub date ilmade / ja lumeni / teepervel on / viimased-viimased õied read venivad pikemaks ja väljendus eemaldub seni taotletud ja mõtteis minema kipub (45). Seda teost lugedes kangastuvad ilma suurema pingutu- ökonoomsusest. seta silme ette akende taga väänlevad vihmamärjad tänavad Leidmaks teed, mis viib eemale juba kasutatud ning seetõt- sügisõud versus talikülm või veebruaripakane, mis tahtmatult tekitab soovi tõmmata tu kasutuks muutunud sõnadest ning väljendustest, soovib minu jõud versus tema hirm ette / kardinad ja magada / terve päev (30). Pihelgase kaunilt Pihelgase luulemina uuesti alustada. Seeläbi ihkab ta teha mõskmata rind, laskmata lind – kujundatud raamatu avaluuletus kutsub lugeja teekonnale kuuldavaks hääle, mis on end kusagil tema sees alati peit- kumb on parem üle talviste maastike, milles on lummejäetud jäljeradadena nud, et tuua see välja sõna ja mõtte ja olemise kätte kus puhub kumb on arem varjamatult kohal eelnevate talvede ränkkarge mälestus, ja kogu universumi / tuul (64). See uus algus on kohati ehmatav, kumb on varem kummalisel kombel ei lahku see ka mahedaid või lämbeid sest tähendab luulemina koost lahti võtmist ja selle võrdle- olemas olnud: siis, kui veel polnud suveõhtuid kirjeldavatest tekstidest. misi piinarikast alistumist keele ja kujundite pealesunnitud õudust meie õues Autorile iseloomulikult on „Õnnekangestuse” üldstiil val- vägivallale: kõigepealt karju kõri klišeedest kähedaks / seejä- pelgu meie põues davalt tasane ning valitud väljendus selge ning konkreetne. rel lase lausetel end laiali lammutada // metafooridel mõistus hirmhirmhirm-HIRM Teoses esindatud luulekeel püüdleb (mõningate eranditega) mutta trampida / nii et iga kujund hammustab sinust tüki (65). mmmmeeletu ilu ees väljenduse ökonoomsuse poole, mistõttu ei ole selle loomi- Väljenduse taoline lahtilammutamine peaks looma aluse sel- kkkkkeeletu kilu sees sel kasutatud ülevoolavaid sõnu ega üksteise otsa riita laotud le uuele ja võib-olla pisut tervemale isesusele, mida ei kum- (mida sa mõtled, mees!?) ning aina suuremaks paisuvaid kujundikuhje. Nappide kõne- mita hilissügisene spliin ja eksistentsialismus: märka end võta õudusest mõtlen, kas sa aru ei ssaa!!! keelsete vahenditega loob Pihelgas kummaliselt meloodilise end tükkideks ja sa oledki tervik (64). Ometi ei jõua see tervik et ma olen SEEEEEEE, luule, kus harjumuspärasest erinevalt liigendatud värssides vormuda, sest duell väljenduse ja hääle, sõna ja mõtte vahel kelle-kelle-kellelEEEEE nii vaiksed ja väiksed on kõige tähtsamad käänakud (9). Tema ei saa selles luuletsüklis lahendust. Rakendatud rusikajõud pole meile kingitud elu EEEEEs luulekogu lehekülgedel värelevad värsiread koosnevad sage- on mõjunud pigem hirmutavalt kui konstruktiivselt. midagi ülemat, kui seesama kEEEEl li vaid mõnest üksikust sõnast, mistõttu on nendes loodud Järgnevas tsüklis Pihelgas küll naaseb oma lakooniliste vär- luule ka iseäralikult siireterohke. Autori väljendus on kohati siridade juurde ja loobub põnevalt enese luule kontekstis nii lakooniline, et see meenutab vormilt telegrammistiili ja „märatsemast”, kuid pinge sõnade ja luulemina vahel säilib: ometi ei ole siin millestki puudu. Iga sõna ning selle otstarve sõnad on nagu naabrid / kes keset ööd lõugama hakkavad / oleks justkui hoolikalt läbi kaalutud, et mitte jätta ruumi tar- ja ei taha vait jääda /../ nad tulevad niikuinii / iga talv uuesti betule ning üleliigsele. / just nagu näljased tihased (81). Ometi on mingi nihe siin Sääraselt viimistletud lausumisi pidi astudes kirjeldab Pihel- toimunud, sest luulekogu lõpetav tekst kirjeldab luulemina gas aina tumedamaks muutuva sügise üksildast hämarust, ekslemas talvistel maastikel, kus ükski sõna ei tundu tuttav ÕLU JA VIIN mil päevad on / lühemad / vihm / valjem (34) ning silmapiiri (83). Selline murrang võib tunduda pisut kummastav, kui ar- varjavad hallid pilved täis / taevast kurbust (15). Nende vaos- vestada lapidaarset stiili ja sõnastust, mille juurde Pihelgas Oi, õlu, sa mees, hoitud ridadega vormitud meeleolupilte ei iseloomusta üle „Õnnekangestuse” viimases tsüklis tagasi pöördub, kuid vih- kuis kohised rinna sees! ääre ajav melanhoolia, kuid ometi on nendes midagi läbilõi- jamisi kuulutab seda ette juba luulekogu sissejuhatav tekst, Oi, õlu ... sse ehk õllu kavat, mis kõlab hästi kokku hilissügisel akende taga haigu- kutsudes seejuures üles ettevaatusele. Sõnad on tema teo- võlusse ehk võllu tava ilmaga. ses kui lumehanged, mis võivad mõnest väikesest impulsist põlusse ehk põllu Temaatiliselt kõlab Pihelgase otsingutega kokku ka „Õnne- häiritud saada. Üks äkiline / liigutus ja hanged me ümber tõu- kõlusse ehk kõllu kangestuse” lehekülgedele põimitud tõlkeluule. Külalisauto- sevad / väikeste valgete lindudena lendu (9). võrusse ehk võrru ritena on tema luulekogus esindatud katalaani kirjanik Jaume Seega ei ole Pihelgase luule näol tegemist pelgalt meele- sõrusse ehk sõrru Subirana ning Põhjamaade poeedid Tomas Trans-trömer, olupiltide kirjeldusega, mis oma vaoshoituses ning lihtsu- tõrusse ehk tõrru Tor Ulven ja Stein Mehren. Nonde autorite luule kõneleb ses võiksid mõjuda poeetilise ekvivalendina liftimuusikale. sarnaselt Pihelgasele vaikselt lumme mattuvast maailmast Autori hoolikalt valitud väljendusse on peidetud mingit se- tõru toru õlu – vaese õlu või puudutab otsapidi keelelise väljenduse küsimust, mõju- letamatut soojust ja oma lakooniliste lausumistega loob ta sõru loru õlu – naese õlu des nii kommentaarina teisele olulisele „Õnne-kangestuses” varjatult pingelise luule, kus iga sahin on / üks öeldud sõna / nõru voru õlu – kae, see õlu! esindatud teemaderingile. Mainimist väärib ka asjaolu, et üks lõpuga lugu (23). nendest autoritest viimaselt on Pihelgas laenanud oma luu- a meie sõprade põtrade viin – lekogu pealkirja. kas kehtib see meile ka siin? Nagu eespool vihjatud, ei piirdu Pihelgas oma kogus eri- või laieneb looduslik piin nevate hallikarvaliste looduspiltide kirjeldamise ja tasase mu üle kui adrenaliin? lumeluulega ning temaatilist mitmekesisust lisab tema loo- mingusse küsimus häälest, keelest ja väljendusest. Autorit näib vaevavat kirjanike kutseparadoks: duell / sõna ja / mõtte vahel (74). See problemaatika on kõige ilmekamalt esil tsük- lis, mis eendub luulekogu üldpildist nii sellest aimuva atmos- fääri kui pisut rikkalikuma stiili poolest, kandes märgilist pealkirja „Katkine keel”. Selles tsüklis toimub teose tervi- kut silmas pidades iselaadne murrang ja väljendub Pihelgase luulemina tüdimus talle omaseks saanud väljenduse vastu. Nii nagu tsükli pealkiri vihjab, murtakse siin keeleline väl- jendus mitmekordselt tükkideks. Selline lõhkumine toimub < algus lk 3 26 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

Linn ja selle ruum eksisteerivad üheaegselt nii poliitika ja kapitalivoogude väljal kui sümboolse korra, representat- Linn ja selle esitlused: sioonisüsteemide ja identiteediloome teenistuses. Avalikkus laotub tervenisti üle selle välja, see tähendab avalik on linnale midagi väga omast, avalik on linlik. See pole üks antud entiteet, avalikkuse järelepärimisel tekib palju erinevaid ad- avalikkus ja avalik kunst ressaate. Avalikkus võib olla kindlate koordinaatidega ruum, kõikide linnade liidetud globaalne ruum, avalik võib olla ka isiklik, kodu või grupp võõraid tänaval. Järelikult tekib avalikkus nimetamise (kujutamise) protsessis. (Sheikh 2007: 1) Keiti Kljavin Kui avalikkus on linna olemuslik esitlus, siis osa sellest on LINNARUUM ka kunst avalikus ruumis. Neoliberaalses ajaarvamises ja kultuuritööstuse lahinguväljal1 on kunsti era- ja avaliku sek- tori tellimused viimastel aastakümnetel tõusnud, kasvanud on kunstipoliitika, sealhulgas administratiivstruktuuride ning Sahtlisse sai kirjutatud kolm aastat tagasi, kui ma Eesti avaliku kunsti pealinnast kunstnike ja linnavõimu funktsionääride koostöö.2 Kunst on Tartust Tallinnasse tagasi kolisin. Avaliku kunsti masin on ikka veel rikkis, mõned muutunud avaliku huvi objektiks. (Hall 2004: 110) arvavad, et igaveseks ajaks, kuid kontra-avalikkuse rattad ragisevad aina valjemini. Valgustusest paralleelformatsioonideni Ajalooliselt on kunstiinstitutsioonid valgustusajastu tulemus. Koos revolutsiooniga hakati kunsti avalikult tarbima, sellest sai maitse mõõdupuu ja mõjutusvahend, mida uue ühiskonna ideologiseerimisel kasutasid rahvusriikide valit- sejad, kuid eelkõige kodanlased. Avalik kunst, näiteks mo- nument väljakul mäle(s)tamise pärast, oli ilmselge kodanliku elustiili demonstratsioon. Sellised 19. sajandi ideaalid taas- likkuse ja kunsti süntees kõlas harmooniliselt, raadiomaja sai Näiteks maksime me aastaid pealinna peaväljaku kasutamise elustas Jürgen Habermas raamatus „Avalikkuse struktuu- kõrva ja kolhoosikeskus rahvakangelase pea. eest lõivu. Nii on avalikkuse fragmenteerumine korrelatsioo- rimuutus. Uurimused ühest kodanikuühiskonna kategoo- Modernismiidealism loomulikult lagunes. Institutsioonikrii- nis muutustega majanduses ja majanduse kaudu ühiskonnas riast” („Strukturwandel der Öffentlichkeit” 1962, tõlge eesti tiline kunst, kultuuriuuringud, kunstiajalugu, urbanistid, fe- ehk ümberjaotumine on meie seisundiks. Kultuuritööstus ot- keelde 2001). Sellise egalitaarsusprintsiibi järgi on avalikkus ministid, anarhistid ja paljud teised distsipliinid on viimased sustab ise, milliseid valikuid teha, lammutab Karla katedraali homogeenne mass inimesi, kuhu ei mahu subkultuurid, nai- kaks aastakümmet selgitanud, et ideaalne kunsti ja koha ja ehitab elustiilikeskuse Solarise, kus kinoskäimist kompen- sed ja need, kellel puudub märkimisväärne sissetulek, vara. suhe on illusioon, kuna pole olemas ühtset avalikkust, sa- seerivad kauplused ja surnud hiinlased, sümboolne kapital Kodanlikus avalikus ruumis sai ennast kehtestada vaid rat- mamoodi pole „enam” olemas ka ideaalset avalikku kunsti. suureneb butiigi arvelt. Kõik on rahul, mina, keskmine sale sionaalsel viisil, rääkida ühiskonnas ja ühiskonnast väljaspool Kunst on alates 1960. aastatest dematerialiseerunud, seal- slave, kaasa arvatud, sest meelelahutus on mu politsei ja koos isiklikke huve. Seega seatakse avalikkuse piirid maskuliinselt, hulgas on avalik kunst astunud suure sammu avardatud välja- õpime kaotuses pühitsema võitu. kui mitte öelda šovinistlikult, ja kinnitatakse materiaalse le.6 Kontseptualistid, minimalistid, osaluskunstnikud ja paljud sissetulekuga. teised on riisunud võimuinstrumentidelt maske, astunud val- Kontra-avalikkuse õlekõrs Habermasi nominatiivse mudeli kriitika juhatab kaasaeg- gest kuubist välja, kes loodusesse, kes ehitatud keskkonda.7 se avalikkuse mõistmiseni. Simon Sheikh3 viitab režissööri Formalism ei kehti, tähtsaks on saanud kogemine, mida ei Siinkohal soovitab Sheikh üksikute interventsioonide (näi- Alexander Kluge ja sotsioloogi Oscar Negti kahasse kirjuta- loeta enam ainult teose ja koha summana, vaid isikliku, vaa- teks ainult galerii elitaarses kunstis) asemel pidevasse kont- tud uurimusele4, mis nimetab Habermasi mudeli ideaaliks. taja klassi, rahvuse, soo, poliitilise maailmavaate mitmekesi- ra-avalikku voogu investeerida. Sellisel juhul ei kõnetata vaid Kaasaegses maailmas on avalikkus hajunud ja kollektiivne se kooseksisteerimisena. Duaalne suhe kunstiteos-kontekst ühte kokkulepitud publikut, vaid iga kord nimetatakse uus avalikkus kujuneb kohtades, mida traditsiooniline kodanlus muutub kolmeliikmeliseks. (Sheikh 2007: 3) Avalikkus saab kuulajaskond ja avalikkus tekib erinevalt. (Sheikh 2007: 7) ei pea avalikuks. (Sheikh 2007: 5) Need on nn personaalsed sõna kas Charles Esche uues institutsionalismis, Nicolas Näiteks erineb rulasõitja avalikkuse ajaline ja ruumiline tun- ruumid, nagu kodu, töökoht, kool ja nii edasi, kus me õpime Bourriaudi suhte esteetikas või kuskil mujal, kuid see info netus totaalselt poodleja omast. Ian Borden (2004) nimetab sotsialiseeruma. Sheikh jätkab mõttekäiku ja määrab need jõuab siiski vaid väikse hulgani. rulasõitu kriitiliseks sekkumiseks, linnaruumi alternatiivseks paigad queer-teooria abiga kontra-avalikeks (counter-public).5 taaselustamiseks. Rulatajate subkultuur on näide uue ava- Kontra-avalikud on keskkonnad, mis sarnanevad nn suure Kunsti katkine masin, averuse stress ja likkuse kujutlemisest linnaruumis, kus füüsilist planeerimist avalikkusega, see tähendab, et need eksisteerivad ettekuju- asendab rulasõidu kompositsiooniline linnakogemus ja ava- tatud ruumina. (Sheikh 2007: 5) Kindlate kontekstuaalsete tarbimissurutis likkust esitletakse tegevuse kaudu. Linnaruumile ei peagi su- eelduste, uute meetodite, tingimuste korral võib counter- Patricia Phillips pöörab 1989. aastal Artforumis üsna jõu- ruma kunsti selle esteetilise lisaväärtuse, harimise, mäletami- public pakkuda kummastavat sotsiaalsust, kus leiavad aset liste argumentidega tähelepanu avaliku kunsti katkisele ma- se või poliitika ega ka nende inimeste nimel, kes konkreetses vastandlikud diskursused ning praktikad, kodanlik ratsio- sinale, mis toodab ambitsioonitut, keskpärast midagi, mis kohas elavad. Iga avaliku interventsiooniga sünnib uus publik, naalsus ja universaalsus pööratakse ümber. Avalikkust rep- tekitab kõigis hea tunde. Miks? Tänapäeval on Habermasi ab- ei tasu korrata korratud võtteid, kui need on ambitsioonitud. resenteeritakse uuesti, identiteedid nihkuvad, tekivad pa- soluutse avalikkuse mõiste vahetanud välja turu terminid: olla Miwon Kwon kirjutas 1997. aastal avalikust kunstist ja lin- ralleelformatsioonid — muuseumis toimub reiv, avalik park tähendab tarbida. Enamik avalikku kunsti kinnitab eliidi vi- naidentiteetidest. Ta toob välja Ühendriikides ühena teiste muutub magalaks, kultuurihall asotsiaalide pelgupaigaks, siooni, kunst on surutud linnaruumi kaubastatud ja sanitaar- kõrval avaliku ruumi kunstipraktikatest aktsioonid linnaruu- endine tehasehoone interdistsiplinaarseks ja alternatiivseks sel kujul, maskina polariseerunud majandusest ja sotsiaalsest mi marginaalse elanikkonnaga. Sotsiaalsest olukorrast läh- kultuuripargiks. ebavõrdsusest. (Hall 2004: 111) Avaliku ruumi adressaadid tuvad organiseeritud sekkumised, mis tegelevad inimestega ilmnevad identiteediparkide, elustiilikeskuste, kommunikat- marginaalsetest ühiskonnagruppidest, nagu kodutud, kodu- Avalikkuse representatsioon – siooni ja meelelahutuse rüpest. See on arusaamine avalikust vägivalla ohvrid, lapsheidikud, AIDSi-haiged, vangid, pätid ja ruumist sotsiaalse eufemismina, mis on jäänud üle müüdud, nii edasi. (Kwon 1997) Kujutledes uusi institutsioneerimise ratsamonument, raadiokõrv ja residentuur renditud või muudest kommertspindadest. (Phillips 2004: viise võib muuhulgas kujutleda ka uut sotsiaalset valikut: olla Nii nagu on muutunud mõistmine avalikkusest, on are- 192) Iga kord, kui ma külastan kunstiinstitutsioonide insti- kodutu. Kodutud on mobiilsed ja kohatundest riisutud, nad nenud ka kunstiproduktsioon — poliitilisest ratsamonu- tutsiooni — muuseumit, pean ma ostma sealt raamatu või ei sobi enamuse illusioonidega (Habermasi mudel) ideaalsest mendist institutsionaliseeritud minimalismini ja edasi. Rep- vähemalt postkaardi, sest mulle ei piisa lõbusast või katar- avalikust ruumist. (Lippard 2004: 269) Siinkohal kahtlen ka resentatsioonipoliitika vahetab nahka nagu vana madu, me tilisest kunstielamusest, ma pean kinnitama oma identiteeti uuemas, turuloogikal toimiva avaliku ruumi vastutustundes. justkui teaks väga hästi, mis asi on avalik kunst, kuid tege- ostuga. Näib, et kodutute eest ei taha vastutada keegi ja kui tahab, likkuses räägime me tihti valitsevast status quo’st. Tavaliselt Phillipsi järgi sünteesitakse minnalaskmise kunsti edasi, kuid siis eeldatakse, et vägivald on iseenesestmõistetav. Lucy viitame avalikule kunstile kui objektile, mis galerii poodiumi eesmärk pole enam vorm iseeneses, vaid public-private part- Lippard on kirjutanud sotsiaalselt marginaalsetest gruppi- asemel istub või seisab linna keskväljakul, mis on raskest ma- nership. Kunstiga taasturustatakse ja elustatakse allakäinud dest, sh ka kodututest. Essees „Home in the Weeds” nime- terjalist, abstraktne või representatiivne, tihti ajaloolist, aga linnaruume. (Hall 2004: 111) Aga mitte ainult allakäinud, kul- tab ta mitmeid sotsiaalkunsti osalusaktsioone ja kodutute alati universaalset keelt kandev taies. Taolise kunsti igaviku- tuurituse puudujääke püütakse kompenseerida tühjade rep- dokumenteerimisega tegelevaid projekte. Need on kunstiline iseloom ja igameheõigus „killukesele” selle pärandiloost resentatiivsete võtetega, kaubanduskeskuste nurgale aseta- aktsioonid, mille avalikkuse nimetamine on langenud kuns- tähendab ühiskondlikul areenil keskmisest suuremat lärmi, takse inimesi hirmutama suur Veenuse moodi Hämarik ja timaailma silmapiirile.9 kuid ka sisulist diskussiooni. Mõnikord enne, kuid alati ka pä- muidu töötajate söögi- ja sigaretipausi ruumile kleebitakse Aga mida teha? Kõiges kahelda, sealhulgas ka kunsti loo- rast. Sellise institutsioneeritud avaliku kunsti ideaaljuhtum on valged tähed: kultuurikeskus.8 (Härm 2009: 61–63) mises, selle formaatides, projektis, konkursis, näituses, ins- ja oli modernistlik dekoratiivskulptuur. Dekoratiivskulptuuri Järelikult avalikkuse pluralism ja erinevad kogemusruumid titutsioonides, väärtustes, meetodites, eriti endas ja keeles. vorm on juba iseeneses avalikkus, representatsioon teenib ei ole neoliberaalsele mudelile sama õõnestavad, kui need Phillips (2004: 195) toob näite varasema Ameerika avalikust, selgelt ainult võimu. Selline oli kord 1960.–1970. aastatel olid kodanlikule. Hajusust saab jaotada turusegmentidesse linlikumast ruumist common’ist (ühismaa, kogukonnamaa, sa- Nõukogude Liidus, ka meil Eestis, kui avalikkuse, arhitek- ja kaubastada. (Sheikh 2007: 7) Kui majanduslikul mängu- geli tarastamata), mis representeeris kohta ja kehastas demo- tuuri ja kunsti maatriksid „klappisid”. Polnud ruumi nuriseda, väljakul saab kõik valmis ja teenuseid on nõrkemiseni, on kraatiat. Common ei tähendanud absoluutset ette-ennusta- modernismi ansamblid mühisesid ja võimu ning vaimu, ava- võimalik ka inimsuhteid ja kultuurilist kogemust kaubastada. tavust ega vaikivaid nõusolekuid, vaid elavat konflikti, pidevat LINNARUUM - - - Liisa TäherandLiisa Kirjandus „Naiste plaaž. Women's beach” „Naiste plaaž. Women's - - - - - ouffe’i ärelikult hantal M arnase avalikkuse Kuid kogu formaadimängu eesmärk on institutsioone ironiseeriv ironiseeriv institutsioone on eesmärk formaadimängu kogu Kuid . Viru keskuse ette, maskuliinse postmodernse arhitektuuri ette, pehmen maskuliinse keskuse Viru damiseks skulptuuritud Hämarik on isikupärane naine. Eraldiseisvana, Eraldiseisvana, naine. isikupärane on Hämarik damiseks skulptuuritud Ta lahutatuna kontekstist temas jõudu. on võimsalt, Hämarik mõjub ta edukas keskkondadega, on teiste hakkab po ja hoopis suhtlema naine. emantisipeerunud pulaarne, tõeline (agoraa, avaliku väljaku paljusus) paljusus) väljaku avaliku (agoraa, heikh (2004) välja C agonistlik — eha koostööd nii etableerunud nii tundmatute kui koostööd eha 10 vaasi-institutsioonid, multidistsiplinaarsed aktsioonid, onsensuslik demokraatia asendatakse konfliktse demo Artikkel Müürilehes koostöös ilmub urbanistide uudiskirja „U” toimetusega Chantal Mouffe „For Agonistic Public Sphere”, 2002. Sphere”, Public Mouffe Chantal „For Agonistic Vt www.homelessmuseum.org. Ka HoMu (riimub lõbusalt KUMUga, kes oli ka pikka aega kodutu!) tegemis kodutu!) pikka ka oli aega kes KUMUga, lõbusalt HoMu Ka (riimub www.homelessmuseum.org. Vt Näiteks Marcel Broodthaersi 12 erinevat installatsiooni aastatest 1968–1974, tuntuim „Museum of Modern of „Museum tuntuim 1968–1974, aastatest installatsiooni erinevat Broodthaersi 12 Marcel Näiteks Karmim neoliberaalse valang Eesti eduloo pihta, vt Anders Härm „Semionaudi päevaraamat”. Michael Warner „Publics and Counterpublics”, 2002. Counterpublics”, and „Publics Warner Michael 1978). Expanded the in Field”, „Sculpture (i.k väljal” avardatud „Skulptuur E. Krauss Rosalind Vt Vt sambasõda, protsendikunst, tunnelikunst. professor; uuringute kriitiliste ja kunstiteooria kriitik, ja Malmö Kunstiakadeemia Sheikh kuraator on Simon Öffenlichkeit”, proletarischer und bürgerlichen von Organisationsanalyse Zur Erfahrung. und „Öffentlichkeit Pierre Bourdiue ja Hans Haacke on nimetanud avalikku sfääri lahinguväljaks, kus ei ole ühtset valitsevat valitsevat ühtset ole ei kus sfääriavalikku lahinguväljaks, nimetanud on Haacke Hans ja Bourdiue Pierre rahvusvaheline suhtlus, residentuurid, kodanike sekkumine, rahvusvaheline residentuurid, kodanike suhtlus, sotsiaalne ettevõtlus ja paljud teised on uuema avaliku kunsti taimelava. T organisatsioonidega, struktuure vähendada standardeid,ja kontekstist. ja kodeeritusest nende kunstiruumid vabastada pärismaailma. kaudu puudutabki kunstimaailma kunst Ja avalikkus, kus antagonismid muudetakse agonismiks, vastu transformeeruvadolud mitmehäälseks, vastandatak hääled se.K kraatia mõistega, avalikkus muutub vastuoluliseks. J projektid väiksemad, alterna hoolimata on kontra-avalikud tiivse mõiste ülefetišeeritusest need, mis loovad uut avalik kust. K Borden, Ian. (2004). A Performative Critique of the American City: the Urban Practice of Skateboarding, 1958– Skateboarding, of City: Urban Practice the American the of Critique A Performative (2004). Ian. Borden, 291–297. lk Reader, / The City Cultures 1998. Avalikkuse struktuurimuutus.Habermas, Uurimused ühest kodanikuühiskonna Jürgen. (2001). kategooriast. Reader, The/ City Cultures Audience and Art, Spaces: Art’s Public Regeneration up Opening (2004). Tim. Hall, l k 110 –117. 61–63. lk päevaraamat, Semionaudi Anders.Härm, (2009). http://www.art-omma.org/issue6/ [www] Art Public Urban Identities. and Hamburg: For (1997). Miwon. Kwon, text/kwon.htm. 269–276. lk Reader, / The City Cultures (1997). Weeds the in Home (2004). Lippard, Lucy. 190–196. lk Reader, / The City Cultures Art The Public (1989). Order: Machine Out of ( 2004). Patricia. Phillips, Quality Public: in 3 — Working Seminar lecture: / Guest Imaginary the and The Public (2007). Sheikh, Simon. Imperfection,and 1–12. lk http://www. Art [www] Institutions. Progressive of Functions the and Spheres Public (2004). Sheikh, Simon. republicart.net/disc/institution/sheikh01_en.htm. 10 9 7 8 5 6 3 4 1 2 dialoogi tagasihoidlike ja vastuoluliste kompromisside üle; üle; vastuoluliste tagasihoidlike ja dialoogi kompromisside avalikkus taasloomises. elaslinlik selle S kontseptsiooni nopib S mõttevarast tes kasutatakse institutsioonide formaate, nad avavad näituseid, uusi filiaale ja laiendusi, neil on oma marketing marketing oma on neil filiaale laiendusi, ja uusi näituseid, avavad nad formaate, institutsioonide kasutatakse tes down” settle don’t „We muuseumipoliitika: ja tegevus, neil ei ole eelarvet ega töötajaskonda, teosed on korduvad dadaistlikud vembud, pilav on ka peamine peamine ka on pilav vembud, dadaistlikud korduvad on teosed töötajaskonda, ega eelarvet ole ei neil tegevus, eesmärk pakkuda kultuurilist dialoogi kunsti ja kodutuse lõimumise teemal. Art. Department Eagles”. of elab Berliinis ja Kopenhaagenis; Overgardeni direktor; oli viimane NIFCAprogrammi koordinaator (kuni 2004). Sphere”). Public Proletarian and Bourgeois the of Analysis an Toward Experience: and Sphere „Public (i.k 1972 arvamust; konfliktne erinevate arvamuspositsioonide, isiklike, poliitiliste, ideoloogiliste, opositsioonide tander. opositsioonide ideoloogiliste, poliitiliste, isiklike, arvamuspositsioonide, konfliktnearvamust; erinevate LOOD

Ungari keelest tõlkinud tõlkinud keelest Ungari Térey János Luulet käsikirjast „Moll” kolpa proua Falvai peakuju ilma igasuguse kahtluseta meenutab. K meenutab. kahtluseta igasuguse ilma peakuju Falvai proua kolpa kelle kuid mees, küll oli kes peaministriga, kunagise segi ta nad ajavad K naeratades. flegmaatiliselt noogutas isegi ning silma otse talle vaatas koorijuht tõusev mardamast valitud rahvalaulubukett oli läbi saanud, tundus proua Falvaile, et kum J kõrvale. punastades pilgu pööras Falvai — proua pilgutanud silma nagu isegi ta oleks korraks tungivalt, T kohtusid. pilgud Falvai proua ning tema Ü uhkeldades programmi. rõdu piiret sametist vastu ja nautis toetus küünarnukkidega abikaasa kuid hämarusse, looži tõmbunud oli mees Poliitikust abikaasa. tema ja sekretär esimene Partei kunagine istusid loožis tiiva vasaku ühes et K tuttavat. ühtki ta T üks esines seal mil novembris, aasta a vaatas eeshallis ringi ja lonkis mööda treppe. T treppe. mööda lonkis ja ringi eeshallis a vaatas L trepil Loožis, eskproua Falvaieskproua sõnul Ungari pruut Ungari et võiksin teda ohtralt piinata. ohtralt teda võiksin et A teeninud! ära piinamise on ta U kasvab. ainult kirg ta sellest T K teeninud. ära naudingu on ta A S seda on. ta inimlikum M näen seal jälle iseend.” akent,hõõrun kuni S päevi!... terveid minust su südames pistoda: sa ei kuule pööran Veel kord M „ hävingu.” kaasa toob L O menu. jälki aedades võõrastes on mul jah, eest, su põgenen K elada. sinuga kui muud, üle jää ei selgub: kuni eest, su end Peidan paneme teineteisest mööda. armutult müra, vaid jäänud asemele kaja kui ja meie endi teravate häälte kaik; kõlamas kõrvus kaksikpäevikut, K M „ M M eda suurem ta on. ta suurem eda ähedus kõrvetab, iga armastusepomm a piinab mind, et lasta end piinata, end lasta et mind, a piinab ui ta palub, siis piinan teda, et lasta end piinata. end lasta et teda, piinan siis palub, ta ui irjutame teineteisele,irjutame justkui peaksime jan hulluks, ta kuivõrd nutma, suisa jab ngari naine, kuidas küll kuidas naine, ngari ida enam ta mulle vastu vaidleb, vastu mulle ta enam ida iss N iss A iss lgu see kes tahes, ainult mitte sina. mitte ainult tahes, kes see lgu iss T iss O Lauri Eesmaa Lauri Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil! loendamatuil minu unustanud on rahvas minu Aga mbivalents, armas! mbivalents, ulltolerants, kallis! ulltolerants, olerants, mnipotents, oor oli juba pikalt laulnud, kui proua Falvai märkas, märkas, Falvai proua kui laulnud, pikalt juba oli oor 1

uid seni uid külastas ta M ta külastas hel hetkel langetas abikaasa teatribinokli ja teatribinokli hel hetkel abikaasa langetas as neil on ühiseid saladusi? T saladusi? ühiseid on neil as äraval hommikul äraval ust enne vaheaega, kui maitsekalt maitsekalt kui vaheaega, enne ust B Kas neitsi unustab oma ehte, oma unustab neitsi Kas uusikaakadeemiat viimati 1957. viimati uusikaakadeemiat ulgaaria laulurühm. laulurühm. ulgaaria a vaatas proua Falvait üsna üsna Falvait proua a vaatas pruut oma paelad? paelad? oma pruut ükk aega ei kohanud kohanud ei aega ükk Jeremija 2:32 T õenäoliselt õenäoliselt a oli üksi. üksi. a oli uigi uigi - E U Põhja- otsust, Viini teist Pärast mees. tud kasvatuse. kohase ka said kes lapsed, pakatavad tervisest Pécsi aegu tõmbamise piiride uute sõda, maise vara ja leinas M leinas ja vara maise nud uut elu kontsertlavadel. S kontsertlavadel. elu uut nud ja alusta andestanud relikult üles tõusnud, patustanutele tema vastu käsul. ja selle sellesekretäri hukati, just peaministri selgeks. T siiani. teda armastas ja tas minister. T pea see tema just olekski nagu armastust, tavatut koonduvat ümber T nägusid. inimeste seejärel ja põrandamustrit vaatlikult ette uuris ja kohvi ühe ta jõi Vaheajal erinevad. siiski neil on soengud vanu lasi ja tuua A M haritud tüdrukusse, kellega tüdrukusse, ka kihlus. haritud ta ja nägusasse ühte keskpaiku aastate kümnendate üheksasaja hande tagasi saali oma ridiküli otsima. T otsima. ridiküli oma saali tagasi T teha. mida teadnud, ega kahevahel oli Falvai Proua illegaalselt. S peaminister? J pagenduses. olema peaksid mõlemad nad sest viibida, U neist kumbki praegu tohiks ei ametlikult et pähe, talle torkas abikaasale, tolle ja sekretärile esimesele lahkuvale hoonest noogutas ta kalju tipus seisvat A seisvat tipus kalju K kasuks. nõlva Fonyódi lõpuks ta mäe Vilepillimängija asuva linna otsustas järel lähedal T poolsaareni. Vastas rohetavad B rohetavad Vastas poolsaareni. nii mäeltlahele, näeb K Vilepillimängija ka ei teadnud, kelle ümber ja missugune armastus koondub. armastus missugune ja ümber kelle teadnud, ei sõja järel liideti T tubadesse. rajatud korrusele teisele kolis Perekond „ ravalt: seal A K peal. käe saku M lebas käsi parem avatud, olid silmad Ödöni heitnud. pikali aasal korraks ajal pikniku vaid nad oleksid justkui tõstetud, üles põlv M kujudena ruste S öökapid. varustatud pidega vasklam ja abieluvoodi marmorist punasest laia tellinud oli ta mesitoa: tõelise tahuda soklikorrusele villa kujuril Pécsi ühel mälestuseks tuse valgus alles pärast tellingute mahavõtmist. T mahavõtmist. tellingute pärast alles valgus langes ideele tema plaanib, teha keldrisse ta mida saladuses, eest pere järv. A pudelikarva ge ees virvendab kambrit külastada. kambrit koli tuulutatud ja seatud korda seda maja, armastuse igavese seda T morbiidse vaatamisväärsusena. rahvale pärast aastate aga avati krüpt niinimetatud kolikamber, tehti A kõrvalhoones. A härra U arstikabinetiks. see kujundati hiljem ümber linnanõukogu ehitati korteriteks, gesti näha kavastaskaldale, sel on kontuurid mille kuubik, punane Veneetsia see Villa, riigistati. varad nende mil 1949. nautida aastani, vaadet imekaunist sai rekond uroopas ringi ja kosis lõpuks ühe reisil kohatud naise. N naise. kohatud reisil ühe lõpuks kosis ja ringi uroopas a otsis kaua ideaalseimat kohta, kuhu villa rajada. Põhjaliku uurimistöö uurimistöö Põhjaliku rajada. villa kuhu kohta, ideaalseimat kaua a otsis K Ödön A Ödön Leinatöö O

brudbányay oli sügavalt vapustatud. T vapustatud. sügavalt oli brudbányay ngariga otsustas ta, et laseb surnud pruudi tuha L tuha pruudi surnud laseb et ta, otsustas ngariga agdus suri ootamatult kolm nädalat enne pulmi segastel asjaoludel. asjaoludel. segastel pulmi enne nädalat kolm ootamatult suri agdus olmekümnendate lõpuks oli lõpuks olmekümnendate doktor A n kindel, et M et n kindel, 3 , südames mälestus kallist kallist mälestus , südames brudbányay leinatöö tulemust nägi, kriiskas ta vaikselt, kuid te brudbányay vaikselt, ta leinatöö nägi, tulemust kriiskas brudbányay vastu ta pere liikmetel suvitada villa hoovis asuvas asuvas hoovis villa suvitada liikmetel pere ta vastu brudbányay L K õpuks teed sa, Ödön, oma rahaga ikka seda, mida ise tahad.” tahad.” ise mida seda, ikka rahaga oma Ödön, sa, teed õpuks oorijuhiks on ju seesama siseminister, kes mõne aasta eest eest aasta mõne kes siseminister, seesama ju on oorijuhiks brudbányay- a tundis end kunagise riigijuhi nahas hästi, leskproua aus 2 ee ka. K ka. ee oht meenutas täiesti N täiesti meenutas oht ui tõeline abikaasa ühel hommikul allkorrusele läks ja ja läks allkorrusele hommikul ühel abikaasa tõeline ui ja möödudes jäi pere ka sellest kõrvale. A kõrvale. sellest ka pere jäi möödudes ja plaane tehes teoks ehitada M agdus ja Ödön. Vitaalsuse andmiseks oli mõlemal üks üks mõlemal oli andmiseks Vitaalsuse Ödön. ja agdus ransilvaania uuesti R uuesti ransilvaania agdusi tuhk ei jõudnud iial Fonyódisse, sest järgmise järgmise sest Fonyódisse, iial jõudnud ei tuhk agdusi nacaprit, ja nii nagu sealt avaneb vaade kogu N kogu vaade avaneb sealt nagu nii ja nacaprit, agdust sügavalt ja siiralt. Pärast E Pärast siiralt. ja sügavalt agdust ui nad on koju tagasi tulnud, on nad seda teinud teinud seda nad on tulnud, tagasi koju on nad ui R édiger, noor K édiger, noor eise bloki töölislaulu ajal sai talle äkki kõik kõik äkki talle sai ajal töölislaulu bloki eise ängis lebasid voldilise kiviteki all elusuu all kiviteki voldilise lebasid ängis ellest peab võimudele teada andma. K andma. teada võimudele peab ellest M alatoni põhjakalda mäed ja vaataja jal vaataja ja mäed põhjakalda alatoni a vaatas, kas neid loože üldse oligi. T oligi. üldse loože neid kas a vaatas, änapäeval on võimalik helistades ette agdusist. agdusist. pidi ta sünnimaalt lahkuma ja kolis kolis ja lahkuma sünnimaalt ta pidi brudbányay hoidis viimase hetkeni ued omanikud lubasid austusest austusest lubasid omanikud ued umeeniaga. A umeeniaga. apoli lahe kõige uhkemat paika, paika, uhkemat kõige lahe apoli olozsvári apteeker, armus tu armus apteeker, olozsvári K a kogus kokku surnud kallima kallima surnud kokku a kogus brudbányayst lugupee saanud T uid üheksateistaastane pruut pruut uid üheksateistaastane eszthely linnast kuni T linnast eszthely ransilvaania taasühendamist taasühendamist ransilvaania A a oli lasknud süütu armas süütu lasknud a oli astaid elas ta üksi, rändas rändas üksi, ta elas astaid agdusile mälestusmaja. ääne- S brudbányayte pe iseminister oli jä iseminister simest maailma simest U a see teatud teatud a see a tajus enda enda a tajus ngarisse üle üle ngarisse rstipunktist rstipunktist eil sündisid sündisid eil agdusi va agdusi ngaris ngaris ihanyi a läks a läks apoli apoli ui ui a ------

LOOD Foto: Péter Kollányi Péter Foto:

------oll”kä amburgi M ibelungide ibelungide raldi osana N Lauri Eesmaa arnast kaasaja János Térey udapesti jt linna negini stroofis kir erliini, B ngari draamatriloogias” ja éreylt ilmunud eestikeeles U ngari erinumbris poeem (2005) liimaajalugu”) saab lugeda kasiinses K irjandusfestivali pärinevad jaoks ning érey (sündinud 1970) onérey üks (sündinud ungari 1970) kesk udapesti häkkeri Pálilood. S äesolevad tõlked onvalminud 2009. aasta adrianus redivivus”. adrianus resdeni, Varssavi, B érey on ungari kirjanduses väga omapärane ános T J 1990. aastatel 1990. avaldas tapigem ununenud klassi T K érey 2013. aastal érey2013. ilmuva luulekogu „ érey läbimurdeteoseks sai O allinna K allinna H D mise luuletajatepõlvkonna kõige silmapaistvamaid silmapaistvamaid kõige luuletajatepõlvkonna mise viljakas luuletaja,autoreid: dramaturg tõlkija, ja kellelon tänaseks ilmunud seitse luulekogu, üks kaks kaks värssromaani, valikkogu, draamako gumikku, lisaks hulk luule- ja värssdraamatõlkeid stsenaariume. ning mik luuletõlkeid, kalistes ning värsivormides luulet keeletasandeid; erinevaid leidlikult sealjuures sides nullindatel on tapöördunud rohkem teatri poole. T jutatud värssromaan milles „Paulus” koh (2001), Pauluse kindral Friedrich Pauluse, apostel tuvad ja B asum” (2004),asum” nn „ eluolu kujutamist narratiivide ajalooliste eri ning nevate allkeelte ühendamise kaudu onta jätka värssdraama-tetraloogias „ ka nud välisministeeriumi kujutavas elu protokolliülema värssromaanis 2004., „Protokoll” 2008. (2010). ja 2009. aastal pälvisid tema draamatekstid aasta auhinna. näidendi parima nähtus — moodne „lüroeepik”, kes sammub kangekaelselt ja vabalt oma rada. E tema käsitleda loomingus linnapoeesiat võib ( dega seotud luuletused), millest üht, H millest luuletused), seotud dega luuletust(„ valikus. T T sikirjast. Varem on T ajakirja U Vihik „ . argit argiti lemmikpoeg . , magenta . 4 ihar hilehaus. teleoloogiat. eisi, sealhulgas tütart, ta vihkas. allmaailma värav. allmaailma „Leinatöö” kuulub Térey dokumentaalvärsside hulka ja selle kontekstiks on Ungari kontekstiks Ungari on selle ja hulka dokumentaalvärsside Térey kuulub „Leinatöö” Lõuna-Ungaris. linn on Pécs autori mis Loode-Rumeenias), asub Bihor, (rumeenia Bihar maakond Ungari Ajalooline Proosaluuletuses „Loožis, trepil” viidatakse 1956. aasta revolutsioonile eelnenud stalinistlikel „Loožis, Proosaluuletuses trepil” viidatakse 1956. 2 3 4 1 kuningriigi jagamine 1919. aastal, mil Transilvaania (keskus Kolozsvár, rumeenia (keskus Cluj) Kolozsvár, liideti aastal, mil Transilvaania kuningriigi jagamine 1919. osaks ning Ungari korraks toel natside Põhja-Transilvaania sai aastal 1940. Rumeeniaga, läks pärast sõda taas Rumeenia koosseisu. kant”. külm „piisavalt on sõnul aastatel diktaator Rákosi juhitud segastele võimuvõitlustele, mil valitsused vahetusid tihti ja ja tihti vahetusid valitsused mil võimuvõitlustele, segastele juhitud Rákosi diktaator aastatel viisil. muul likvideeriti või tapeti välja, maalt saadeti kas riigitegelased paljud argit sünnitas, sünnitas, armastuseta, aina ilma argiti näonahk oli novembrikarvaargiti oli näonahk lilla. varjasargiti sinakas nahk saladust: ästi, ühele pojale võis armastuseta M iljem mattis ta oma käib-kah-mehe, narule üks jäänud teine, ära tüdruku hoopis võttis aks armastajat arkaadi astusid varjust välja akskümmend aastat hiljem tõstis M äägitakse, et ta oli keset suve a oli naisterahvas, kelle kõrval külmetatakse. ilmad, käed, maks, ääkülm proua oli nii meisterlik kokk oma isa, selle kuumava abitusekämbu vastu mässu. H erandi teha. T H kuulu järgi oli too oma naise kõrval külmetanud S laup, kõik oli tal külmetanud. R päeval kolmandal ja külmetunud selle kätte surnud. B Armastuseta Margit M T J kui ka viljakas, töökas emake; lapsed jääkülma proua kõik kauni välimusega, torsod: olid hingelt kuid marraskil südame, nõgusa moraaliga, uskmatud närvilised. ja M ainult esimene armastus võib olla õnnelik – valgustatud imeline liuväli, kodutee. K ja üks läks vihmavarju kaitse all poole…! teisele teine ühele, U M ja käib-kah-mehele. K etall käis vastu metalli — see oli vabasadam. agu mingisuguse lsteril on salajased väikesed orvad, mugav vaadata. inus tugipunkt märjaks kastetud kail oli massiivne pollar. liimaloolane uuribliimaloolane kriisi aastaaegu. uigi sõit viis surnute viis saarele. sõit uigi uid pole olemas ühtainust erge tekiga laev; neiud, puuvillapunases. neiud, tekigaerge laev; oduteel toretses noobel C oduteel noobel toretses üroohoone iluliistude värvid: iluliistude pink üroohoone ndisele ehituskrundilendisele hoone. rajati püsiv ufooniline elu, kohvikud ilusti reas. ilusti kohvikud elu, ufooniline üüs avanes hauavaikuses väärikalt. hauavaikuses avanes üüs urnud ja uuesti äratatudurnud ellu tööstus. ja uved olid seal tollal neljakümnekraadised. tollal seal olid uved issepoetavad, tillukesed nurgad. eega mingisugune planeerimisprintsiip kindlasti kehtib. lmnesid uus ajastu, uus arhitektuur. uulis küütles kogu silmapiir. küütlesuulis kogu ärvel võib näha sihvakate luikede talveks reserveeritud puhkepaiku. K taha. üürimajasuuruse ookeanilaeva kadus Paat I B S lõbusõidulaev. molli tellistest punastest jooksis Seejärel reisijat.Pitsitustunne ühtegi piinanud ei K järelkajad. kuriteo nagu kadusid Ehitusaugud A J S K Kliimaajalugu K S katmata piilaritest oli betoonist Vihm käinud. üle J A M L N E S K E kajutiaknast. pilk avaneb millele Gravüür, a öö antratsiit.

eile see igal juhul sobib. skaleeruv ete. E schiale. . nthea hääl on tugev. õik muu õitseb. !” eisiti öeldes, „ , moneta uuseumis. is siis?… ii see on. K rst ütleb: a seejärel suund I ristuse kuuena üll. Moneta äng nimega „Põrgu on ind piinab maismaahaigus. piinab ind adonna näo ja suure ahtriga tüdrukut. sun, et saar on tühjemaks jäänud. valiteetelu M valiteetelu a liigub, olles antud elementide käsutusse, ul on puudu avatud vaidluse voolust.” is meeldis teile saarel kõige rohkem?” is on teie lemmikmäng?” adamas seisnud muusikat mängiv kiikhobu! nthea, kas sooviksite poissi või tüdrukut?” us te end kõige paremini tunnete?” u mehe jutt oli ehed pole seal kuigi kaunid, kuid üks püherdav tänavanurgaleeldis kederluuni vihmavees eeldis ka lõpmatu kurbus ka lõpmatu eeldis aa lainetab keskmiselt viiekümne agu sealgi: soojema planeedi kustunud kraater. irk siugleb ta õlalt alla, sun, et pärast meid valitseb villas vaikus, sun, et meie koha peal on rohi end taas püsti ajanud. nthea tõmbab käega üle kleidivoltide. üle käega tõmbab nthea nthea surub kinnastatud parema käega a kuidas te valmistute talveks?” a mis on sest saati sealpool toimunud?” a mis on planeedi toimimisprintsiip?” on mis a a kuidas te end pärast lahutust tunnete?” aldal kriiskasaldal kriimulise meile näoga uldajastu ehitab isekus villa ui laht on ideaalselt ringikujuline, ideaalselt on laht ui üsigu ma aga julgelt, tal on minu jaoks aega. ugenvillea lehtrid õitsevad ugenvillea a juuksed hargnevad tihedast patsist lahti. a on brünett ja rangesilmne kaunitar al oleksid sinised silmad nagu mu abikaasal; aseksime tal käia ruudulises seelikus. ee laps ratsutas kolm korda meie raha eest, mina tema ja olime iis elle väljaheitest — andesiidist — andesiidist väljaheitestelle — eisime tekivahes nagu kaks elle seinad on Pompei punased est ajast, kui ei pääse enam üle vee, A J J J J K M M M ntervjuu Antheaga uba sadamas hakkas sadama, a lisaks oleks tal ikka veel kaisukaru, aga juba ka rinnad. T – Võtan K M kongus ninaga leegionäri meenutav turist oli kena. M tervisest pakatav araabia perekond. J „ K – – U U kustunud. on teekollane laualambi U B samamoodi. N „ – S S vastupandamatu. täiesti oli ta M ja see, et mineraalvee nimi oli L – T täpsemalt — elementide maise meeskonna kätte, mis on peagu seesama. K ja kõrgendab tamme. M aasta tagant. M „ A S tuletorn. ja muul sadama tehtud on K „ poisike: kallas nagu oavarrest, terve päeva jagu taevast õnnistust. S paralleelsetel agenti, orbiitidel liikuvat pettunudhiljem nagu mesinädalised. K siis on alust kahtlustada, et see on kunagi olnud kraater. N „ A vasaku käe kinnast. – M T teine inimene”. J S nagu iga korralik hoone meiegi kandis. M nagu nõrutatud mesi, kui me seal laupäeviti käisime. S kaks solidaarset siluetti. „ „ justkui Parmigianino Anthea Parmigianino justkui „ M – S magan halvemini. Viskan posti Väljendamata minema. lugemata seda A probleemid! I T N ta laseb looma jooksma. A K nädalavahetus?” teie „Proua, möödus kuidas – Parkisime auto hiiglasuure laeva kõhtu. J „ J ellest pole võimalik tüdineda võimalik pole Sellest armastus”. ja õnneks pole see kunagi verine. M „ – M T täiskasvanut,riietaksime väikest ta harjuks nagu teda et satääniga; pink ülaosa sobiks hästi ta blondide juustega. L 30 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011

OLEMISE KUNINGAD Tartu veinikeldrid Kaspar Jassa T S Markus Toompere

Mulle kassid väga meeldivad. Kõlab banaalselt? Jah, ent mis sellest, inimese elu ongi banaalne. Ma ei tea, kas ka kasside HE DONI oma. Tegelikult ei tea ma kassidest midagi, aga igal juhul saan ma neid inimestega võrrelda. Veinisõpradel on põhjust rõõmustada: Tartusse on tekki- blufina, garanteerin ma, et see ei ole nii. Itaallane kirjutas Kassi puhul tuleb tõdeda, et ma pole oma elus näinud üh- mas talutav hulk veinipoode. Siiani oli veinisõber sunnitud mulle paberi peale välja, mis järjekorras veine juua tuleb, ja tegi teist organismi, kes oleks sellises kammerlikus kooskõ- uitama kaubanduskeskuse veiniriiulite vahel, suutmata ot- nii ongi. Viimane vein (Negroamaro) viis minu meeled kõr- las ümbritsevaga. Ma ei ole näinud veel kassi, kel oleks halb sustada, mida seekord valida, ja otsustades lõpuks ikka kind- gustesse — moment, mil tunned, et kõik muu on tähtsusetu tuju. Nad võivad olla vihased või kurjad, seda küll, kuid nad la ja proovitud variandi kasuks. Nüüd on kesklinna piirkon- peale selle ühe lonksu. Mingil imeväel on see maitse siiani ei küpse omas mahlas nagu inimesed. Võib-olla on kassid nas neli veinipoodi ja ma loodan, et mõni tekib veel juurde. minuga ja aeg-ajalt tunnen ma seda aistingut oma suulaes ja tegelikult pidevas stressis. Noh, nende välimuse järgi seda Olen külastanud neid kõiki — mõnda rohkem kui muid — ja ninas. ei ütleks. Samas kui inimesed tõmblevad ringi, vaim ja keha annan järgnevalt neile oma hinnangu. Kriteeriumiks kümne pinges, kadedad ja ahned, omadega puntras. Kassidest uh- euro kandis maksvate veinide hinna ja kvaliteedi suhe ning Wilde veinikelder (Vallikraavi 4) kab aga rahulolu, värskust ja kergust. Neil on suurepärane ostuelamus ise. Kuid alustaks olulise repliigiga: viisakas on rüht ja graatsiliselt liikuv keha. Nad ei tee trenni, kuid on osta veinipoest vähemalt kast veini — see toob kaasa müü- Kuigi seal müüb sommeljee, on minu meelest tegu suhteli- alati heas vormis. Nad oskavad sujuvalt istuda ja enesest- jate suurema tähelepanu ja on ka majanduslikult kasulikum. selt veidra kohaga. Nende valik on arusaamatu ja müügitöö mõistetavalt mõnuleda. Nad ei käi tööl, see oleks neile liiga nõrk. Kui ma tahan head prantslast või itaallast, lähen ma alandav. Nende aeg on sisustatud õilsa jõudeeluga. 75 cl (Küütri 16 / Kompanii 4) ülalmainitud kohtadesse, saan veini palju soodsamalt ning Kassid liiguvad üsna vähe. Ilmselt pole neil selleks vajadust. lisaks ka ostuelamuse. Wildes on olukord keerulisem. Ma Konutades kusagil elegantses poosis, jälgivad nad mööda- Kui teil on isu hea prantslase järele, minge sinna. Oma süs- lahkusin sealt kasti prantslase ja itaallasega, kuigi läksin his- triivivat elujõge. Nad on rahul sellega, mis on nende ümber, temaatilist veinidega kurssiviimist alustasin sealt. Joel (müü- paanlase ja portugallase jahile. Hispaanlane ei võrdu Rioja — nagu hedonistidele kohane. Peaasi — oleks söök ja koht, kus ja/osanik) on väga osav, ta räägib teile veini lahti ja juba poes kahjuks seal veinikeldris mind väga ei usutud. Portugallasi magada. Kassid satuvad liikumisse ehk ainult siis, kui on vaja hakkab teil hea. 75 cl-ist ilma Médocita lahkuda on keeruline lihtsalt pole. Hinna ja kvaliteedi suhtes on koht törtsu kal- jagada territooriumi, partnerit või kaaslast. Siis on nad kii- ja seda ma ka ei soovita. Oluline tähelepanek: varuge sula- lim, samas kasti ostes saad 20% allahindlust, aga see ei kom- red, täpsed ja halastamatud. raha, saate 3% odavamalt. Kui ostan kasti, toimub tavaliselt penseeri elamuse puudumist. Kui ma lähen 75 cl-i, siis hak- Välimuselt tunduvad nad olevat hulga õrnemad kui inime- ka muid soodsaid ümardusi. Alati kaasnevad ostuga ka soo- kab minu veininautlemine pihta enne, kui ma poodi jõuan, sed, kuid tegelikult on kassid ümbritseva suhtes hulga vastu- vitused: mis temperatuuril võiks veini serveerida, mis järje- poes saab see reaalsuseks ja päev läbi keerlevad erinevad pidavamad. Inimesele on vaja miljonit asja, et funktsioneeri- korras veine juua, mis söök mingi konkreetse veiniga eriti maitsebuketid mu peas — lõplik joomine on tegelikult pika da ja elus püsida. Kassil pole suurt midagi vaja. Inimestele on hästi sobib. Need on väga olulised soovitused, ja isegi kui protsessi paratamatu kulminatsioon. Wildest veini ostes ei vaja elamise rutiini. Kasside elugi on rutiinne, kuid rutiin ei pole võimalik neid järgida, soovitan need kõrva taha panna. hakanud kahjuks midagi tööle. rulli neist sellist käkki nagu inimesest. Kassid on jultunud pätid, aga siiski mitte kunagi matsid. Nad Bollicine vinoteek (Küüni 5b) Kauplus-vinoteek Veinimaailm (Fortuuna 1) on oma olemuselt aristokraadid ja neist ei saa kunagi orja, nagu seda juhtub tihti koertega. Kassi juba ära ei osta. Olgu, GMP Plaza esimesel korrusel on itaallane. Kui teil on vaja Ülepaisutatud supermarketi veinilett. Ma ei saanud aru, miks sa võid võita ta tähelepanu toiduga, kuid see veel ei tähenda, korralikku itaallast, minge sinna. Ja pange vaim valmis: suht- see kodanik seal leti taga on. Peaasjalikult suhtuti seal minus- et sa oled temaga sina peal. Ta tolereerib sind ja see on ka luskeeleks on inglise/itaalia. Kui te lähete itaallase juurde ja se, nagu oleksin läinud sinna vargile. Jätsin veinid ostmata ja kõik. kurdate, et olete tüdinenud Chiantist ja tahaksite teha veinide läksin tuttavasse 75 cl-i. Enne kui müüja pilk mind lõplikult Kassid ei ole kuigi targad loomad. Ja see on mõistetav, ole- alal reisi läbi Itaalia, läheb tal nägu särama ja ta on nõus pool poest välja ajas, suutsin ka hindu piiluda: sisuliselt sama mis mise puhul tuleb tarkus ainult kahjuks. Kassid taipavad intui- päeva teile pühendama. Minul läks seal esimesel korral pool- Selver. Tegelikult on see sama tark koht nagu Kaubamaja toi- tiivselt, mis on tegelikult nauditav ja mis mitte. Nad võivad teist tundi. Taaskord olgu öeldud, et seda, mida veinimüü- dumaailma veinilett: korraliku valikuga (olgu, tegelikult palju mõjuda naiivselt ja kohati isegi kitšlikult. Kuid see on näiline. jad räägivad, tasub meelde jätta. Kuigi tihti võib see tunduda suurema valikuga), aga elamuseta koht. Kass oskab alati üllatada. Kuna kass ei mäleta, kuidas ta eel- mine kord käitus, ei püüa ta seda ka kramplikult korrata. Kassidel on üldse selline mälu, mis vabastab nad paljudest inimesele tuttavatest jamadest. Kassidel on vaba aega ja see töötab nende kasuks. Tegemist on loomulike parasiitidega, keda inimestel on au sunnivabalt üleval pidada. Inimesed muretsevad kassidele kõik vajaliku.

Illustratsioon: Vahram Muradyan Kassid aga võtavad vahel naljaviluks ette mõne hiirejahi. : 31 Tartu veinikeldrid Ilma näljahädata Näljast Laura Paju Markus Toompere Mida võiks pakkuda üks koht, mille nimeks on Nälg? HEDONIST Kui küsisin ühe tuttava käest, sain järgneva vastuse: „See võiks olla tühi, pime, kõle, kütmata ruum, kus pakutakse üksnes jäävett .” Veel mõned soovitused veinitarbijale Kui võimalik, dekanteerige vein (valage karahvini), see ära- Ise läksin Nälga reede õhtul kella kaheksa paiku tõeliselt juba mainitud Santa Carolina ja valgeks miski Kendermanns. tab veini üles. Veinidel on soovituslik serveerimistempera- näljasena. Olin õhtuseks ooteks krõbistanud üksnes mõ- Hinna ja kvaliteedi suhte poolest igati tudengisõbralik. tuur, see ei ole lihtsalt mingi number, selle juures töötabki ned küpsised ja joonud kanget musta teed. Seega oli üsna Nälja stiilielemendid on üsna eklektilised. Ühelt poolt on vein kõige paremini. Ma kummutaksin ka müüdi, nagu kaoks meeliülendav võtta kätte menüü ja valida kergema nälja selles nostalgiat tabamatu sajandialguse Eesti järele, mille- palju veini juues ära nautlemise moment. See on puhas vale kustutuseks rostbiifisalat punase sibula ja ürdivinegretiga. taolist võib vajaduse korral leida näiteks „Wikmani poistest”. ja seda räägivad inimesed, kes ei raatsi õhtuseks sõpradega Sinna juurde tellisin klaasikese punast majaveini, milleks oli See seguneb veidi värskemate mälestustega vanast heast istumiseks kasti korralikku veini osta. Oluline on see, et ei Santa Carolina Cabernet Sauvignon. Võib-olla oli see hoo- nõukaajast. Vanaemadeaegne serviis valge linikuga kaetud tarbitaks mingit peeti — siiski ei tasu ka üle pingutada, ka- pis Merlot? Antud hetkel ei omanud see küll mingit tähtsust. laual, sealjuures justkui endisest kommunaalkorterist väl- heksandaks pudeliks Amaronet või Pomeroli jooma hakata Veini maitse pidigi ehk olema kergelt pretensioonitu ja just- ja kantud mööbel — ei puudu ka kohustuslik raamaturiiul, on ilmselge liialdus. Ent kui õhtu jooksul on menüüs korrali- kui mittemidagiütlev — miski, mis jätab sind, kui lubate, näl- kust igaüks võib endale kohvi kõrvale sobivat lektüüri vali- kud Médocid, Montepulcianod, Barberad jne, siis igaüks neist jaseks veel millegi ootuses. da. Lisaks on selles kõiges midagi baltisaksalikku. Nagu mõni annab oma maitsenüansiga õhtule juurde ja ma olen veen- Rostbiifisalat koosnes salatilehtedest, mungoa idudest, gra- sajandialguse auraga kohvik, kus võiks vabalt ette kujutada dunud, et parem on dekanteerida kuues pudel klassikalist naatõuna- ja päevalilleseemnetest ning külmadest lihalõiku- paare keset põrandat rumbaruutu tantsimas. Bordeaux’d, kui avada kümnes pudel Alexandrit. dest, mis kõik oli üle valatud mõnusalt kleepuva vinegrett- Kuid asi polegi selles rumbaruudus. Oli üks lokaal, kus sai kastmega. Peaks ütlema, et liha oli suhteliselt vintske ja ei Berliinis olles käidud. Sealgi oli mingi 1920ndate aura, samas Soovitused veinipoodnikele avaldanud mulle erilist muljet, kuid salat iseenesest pakatas nõukaaegsed ahjud, lambid ja mööbel. Pakuti itaaliapärast värskusest ja hellitas maitsemeeli põneva granaatõuna-päe- toitu, samas oli laes diskopall või muud säärast. Läksime tei- Mul on neile ainult kaks ettepanekut: hirmsat moodi tahaks valilleseemne-veiniäädika kombinatsiooniga. Salat teenis minu sele korrusele, kus oli just lõpetanud mängimise keelpillior- valikus näha portugallasi. Teiseks: veinipudeli mõõdud ei lõppe käest tugevad plusspunktid oma tervislikkuse tõttu. kester. Pillid olid jäetud toolidele, küünlad põlesid, aga ei üh- standardiga 750 ml. Ma põhimõtte pärast ostaksin veini Minu kaaslased tellisid maapirnisupi põdravorstiga ning tegi hingelist selles tumedast puidust saalis. Küllalt müstiline Jereboamis (3 l pudel) või Metuusalas (6 l). Ning kohe kind- värske tagliatelle koorese köögiviljakastmega. Maapirnisupil kogemus. Ühtekokku väga eklektiline, aga seejuures ikkagi lasti hoiaks kas või söögi pealt kokku, aga kui kuskil oleks oli üsna õrn maapirni maitse, seda kahjuks ei anna kuida- kuidagi ehe. müügil viisakas vein Nebukadnetsaris (15 l), võiks seda varsti gi võrrelda maailma parima maapirnisupiga, mida tavatseti Samamoodi pole ka Näljas stiilide mitmekesisuse kiuste minu kodus näha. pakkuda endises Genialistide Klubi köögis. Kuid koorese supi häirivat meeleolukontrasti. Eri aegadest pärit detailid segu- kombinatsioon põdravorstiga meenutas üllatuslikult lapse- nevad harmooniliseks tervikuks. Lõpuks ei saa kuidagi öel- põlvest pärit vorstikastet, mistõttu da, et see oleks „puhas retro” või millegi äratuntav kopee- hingemattev nostalgialaks oli taga- rimine. Ehkki seal otseselt ei teki tunnet, et koht oleks vana tud. Koorene tagliatelle oli nagu üks ja traditsioonidega, saavutatakse mingi aus omanäolisus. korralik pastaroog kunagi, kuid sel- Ülevoolavalt nostalgilised elemendid sisekujunduses tekita- les jäi pisut puudu omanäolisusest. vad vaikselt ligihiiliva igatsuse millegi sõnastamatu järele. Mõningase mekutamise järgselt võis Tartu kontekstis on Nälg segu Genialistide Klubi kohvikust siiski kogeda kergelt seenest järel- ja kunagisest Maailmast, ent mitte ainult. Nälg kannab endas maitset, mis selle roa veidi salapä- siiski mingit oma maailma, mis ehk veel lõpuni defineeritud rasemaks muutis. pole. On kurdetud Nälja veidi kõledat tühjust ja pelutavaid Selliste roogade nautimise tu- neoontulukesi, mis sissekäigu juures vilguvad. Mulle need lemusel tekkis mõistagi iha veel valged seinad igatahes meeldivad, olen ammu unistanud sel- midagi proovida. Õnneks olime lisest Tartu kohast, kus oleks veidi tühja ruumi ja hermeeti- tellinud mitme peale sinepised ah- lisust. Ma ei mõtle neid avaraid lounge’e, kus new jazz’i män- juräimed köögiviljapüree ja värske gitakse, pigem pean silmas sellist potentsiaaliga tühjust, mis salatiga. See roog osutus tõeliseks tekitab nälja uute mõtete või kogemuste suhtes, mis ilmuvad maitseelamuseks. Ahjuräim oli peh- ruumi sisemistest peegeldustest. me ja mahlane, seda kattis kreemjas Nälg on küllaltki riskantne nimetus, millega ühel lokaalil sinepikiht. Räimede kõrvale pakuti end siduda. On see ju tavaliselt lihtsaim viis osutada viletsu- hõrku peedi-kartuliputru ja värs- sele ja vaesusele. Samas on ka paljud intellektuaalid ja kuns- ket salatit. Sellise toiduga esitleti tiinimesed oma elu jooksul nälga tunda saanud ja sellistel eestlasele tuttavaid komponente konnotatsioonidel võib ülikoolilinnas teatav mõju olla. Lisaks üllatavalt uudses võtmes. Kuigi ma tuleb öelda, et ega igaüks näe neid mõisteid nii tumedates pole proovinud kõiki Nälja menüüs värvides — jääveeklaas on mõne inimese laual alati pigem olevaid toite, võiksin julgelt soovita- pooltäis kui -tühi. da seda Nälja firmaroaks —antud Nälga võib mõista ka pideva ihana uute naudingute järele. toit on omamoodi vanamoeline ja Sellises võtmes seondub nälg tugevalt popkultuuri elementi- tuttavlik, ent samas uudne. Miski, dega, millele lokaal tänu DJ-nurgakesele, õhtusele program- mida võiks häbenemata nimetada mile ja neoontuledes vilkuvatele vanakooli arvutitele niigi tänapäevaseks rahvustoiduks. rõhub. Ning ega menüügi pole teab mis askeetlik — suisa Magusat me seekord ei tellinud, vastupidi, rõhku on pandud subtiilsetele hõrgutistele. Nälja sest soolaste toitude manustamise- kohta ei saa päriselt öelda, et ta nälja kustutab, aga rahulda- ga jäi sisse omalaadne meeldiv väre- tud saab mingi muu nälg. Olgu selleks siis nostalgialembus, lus. Kui rääkida jookidest, siis tuleks maitsemeelte turgutamine, ideede voolu sugereerimine või kiitust avaldada tasuta vee eest. niisama mõnusas seltskonnas ajaveetmine. Alles see oli, kui klaasikese vee eest Berk Vaher kommenteeris hiljuti Facebookis üht Postimehe pidi baarides hingehinda maksma. artiklit Tartu kokkade kohta: „Olen märganud, et üks toidu- Vett sai endale Näljas ise valada koht teise otsa, aga süüa pole (peaaegu) kusagil. Nälja saab eraldi lauakese peal asetsevatest kustutatud, aga kuhu jääb nauding? (Õige — koju.)” Nüüdsest maalitud klaasiga kannudest, mis võib igatahes minna Nälga neid (kulinaarseid) naudinguid olid kellegi kunstniku tehtud. Seega otsima. polegi ehk kujutlus nälja ja jäävee Nälja juurde kuuluvasse poodi ma seekord ei jõudnudki, seostest nii eksitav. Näljas pakutav kuna söökide nautimise ajal pandi see ootamatult kinni. vein oli ütlemata soodsa hinnaga Seega jääb praegune ülevaade tagasisideks ainult ülakorru- (1.80) ja ka õlu mitte kuigi kallis (2 sel asuvale lokaalile.

Fotod: Gabriela Liivamägi Gabriela Fotod: eurot). Punaseks majaveiniks oli LUUBI ALL 32 : kaheksaTEISTKÜMNES number : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011 www.luubiall.ee

Valguskunst Tallinna „Idioot” ehk Kuuldused postmodernismi surmast on liialdatud sügiseses linnaruumis Kadri Rood Kalle Keskrand LUUBI ALL

22. septembri sügiseses õhtuhämaruses astus Tallinna ettemääramata sündmustest selles saamise ja muutumise Rotermanni kvartali keskväljakult Vabaduse platsi poole ahelas, mis iga vilgutuse kaudu omaenese ja kogu olemas- teele üks omamoodi rongkäik, umbkaudu viiekümnest ini- oleva maailma lõppu jõudmist edasi lükkab. mesest koosnev, sõna otseses mõttes valgustatud kolonn. Edasi Raekoja platsile siirdudes sai näha briti kunstniku Igaühel näpus või jope küljes rippumas mingit sorti valgus- Simeon Nelsoni animeeritud valgusprojektsiooni „Plenum”, allikas — LED-lamp, helendav valguspulk või punane plinkiv mis on inspireeritud universumi tekke nii teaduslikest kui mü- jalgrattatuli. Toimumas oli MTÜ Valgusfestivali, üleeuroopa- toloogilistest aspektidest. Heliloojate Nick Rothwelli ja Rob lise Teadlaste Öö, VI Disainiöö ning rahvusvahelise kunsti- ja Godmani koostöös sündinud muusika taustal kulgeb vaa- teadusprojekti „Lux Scientia” ühise ettevõtmisena korralda- tajate silme ees täisekraanisuurune pildirida täiusliku korra tud kunstisündmus, mille käigus eksponeeriti Tallinna linna- seisundist kaose tekkeni, visualiseerides seda valguspallide ruumis erinevaid valgusinstallatsioone ja videoprojektsioo- liikumise kaudu. Anonüümsed valguslaigud leiavad tee ühtse ne, toimusid performance’id ning Valgusklubi omaalgatuslik keskme kui loometsentri poole ning muutuvad seeläbi üks- „valgusrünnak” nimega „Gerilja valgustus” erinevate tühjalt teisele vajalikuks, et tekitada korrastatus kõikehõlmava kao- seisvate ja lagunevate hoonete pihta Tallinna Linnahalli ja se keskele, mis staatilisena sellele liikumisele vastu seisab. kultuurikilomeetri lähiümbruses. Vastasseis saab mõneks ajaks ületatud ning universum saab Kuuldes, et Rainer Sarnet teeb filmi Dostojevski „Idioodi” Valgustatud jalutuskäik tegi esmalt tiiru ümber Rotermanni loodud. Ent nii mütoloogiad kui ka teadus näevad ette sellise põhjal, jäin huviga ootama, mis sellest asjast välja tuleb. Oli kvartali, tutvudes sealse väljapanekuga. Keset platsi paik- korrastatuse kaudu moodustunud universumi apokalüptilise julge valik võtta algmaterjaliks nii kanooniline ja tuntud teos, nevad suured metallist ventilatsioonitorud olid haaratud lõpu saabumist, mil kõikehõlmav kaos saab võitu meie ole- mida eelnevalt juba ka palju ekraniseeritud, kuid Sarnet tuli efektselt moekunstniku Britt Samosoni installatsiooni „Flat misest ja universumist. Siiski on lõpuni veel aega ning järgmi- raske ülesandega toime. Ta tegi materjalist enda materjali Cut 3D — Architecture”. Õhtuhämaruses muidu tontlikult seks suundub nüüdseks juba kaootiliseks hajunud rongkäik ning kattis selle oma isikliku väljenduskeelega. Tulemuseks tumedate ja massiivsetena kõrguvad kaks eraldiseisvat toru edasi Linnahalli ümbrust valgusega ründama. pole lihtne ümberjutustus, vaid iseseisev kunstiteos, mis olid ümbritsetud õhuliste valgusmullidega, mis need ühtseks Valgusklubi korraldatud „Gerilja valgustus” andis võimalu- realiseerib alusteksti potentsiaalseid tähendusi tänapäeva pehmeks ja soojaks moodustiseks kokku sulatas, luues omase osaleda linnaruumi kujundamises ja muutmises valgustuse kontekstis. moodi silla kahe valdkonna — moe ja arhitektuuri — vahele. abil. Taskulampide ja plastist joogitopsidest ning värvilisest Üheks kõige silmatorkavamaks autorilahenduseks on fil- Parkla vastas oleva vana ja tühja tööstushoone seinal jook- kilest konstrueeritud valgusfiltritega asuti kaunistama kul- mi markeeritult tinglik ruum: filmi peamiseks võttepaigaks sis poola kunstniku Dominik Lejmani monokromaatiline vi- tuurikilomeetril asuvate erinevate hoonete välisfassaade, te- oli Narva Aleksandri kirik. See toob kaasa hulga huvitavaid deoprojektsioon „60 sec. Cathedral”. Kaootiliselt liikuvad kitades nii pimeduse saabudes muidu tumedatest ja tähele- ruumiga seotud tähendusaspekte. Ühelt poolt oleks kogu valged laigud muutuvad suurenedes hõljuvateks inimkuju- pandamatutest moodustistest valgusskulptuurid. Jalutuskäik ruum justkui sakraalne (sellega hakkavad kaasa mängima ka tisteks, kes justkui kõrgelt kaljult allalükatuna on langemas päädis Disainimaja juures toimunud Kristiina Saksa ja Elo Dostojevski teose tugevad religioossed konnotatsioonid), kuristiku põhja suunas. Ent tegemist on siiski langevarjuri- Liiva performance’iga „Lumen Interius”. Etteaste süsteemi samas aga on kiriku sees loodud hulk erinevaid argiruume: tega, kes moodustavad lõpuks maapinna poole hõljudes ja moodustavatest mustritest ja võrgustikest, mis loovad liiku- seal on elutoad, magamistoad ja salongid, vajadusel toimi- üksteisel kätest kinni haarates aimatava gooti katedraali ku- va ja muutuvana uusi ja ühendavad vanu, taastootes nii kogu vad kirikupingid rongiistmetena, vahel kaob sootuks isegi jutise, mille vorm sümboliseerib teatud mõttes arhitektuuri- meid ümbritsevat ja identifitseerivat süsteemi. Kas sellises eristus sise- ja välisruumi vahel. Tegu on ühtse või vähemalt list diagrammi, hõlmates eneses kristlike väärtuste ja eetika süsteemis on üldse võimalik olla vaba? Vabadus on kui val- seotud ruumiga, mis siiski omandab filmi jooksul palju eri- struktuuri. gus, millel pole piire, see tungib läbi mustrite ja raamistike, nevaid funktsioone, vorm vahetab pidevalt oma sisusid. See Jõudnud Vabaduse platsile, hajub rongkäik ühtlaselt ja kaoo- tuues esile jooned, mille kunstnikud valguses helendavate tinglikkus on rõhutatud ja väljapeetud ning lahkneb selgelt tiliselt laiali ja seguneb teiste inimestega. Üksikult vilkuvad markerite abil üksteisele peale joonistavad. See on valgus, Dostojevski teose ruumist, kus paigad on täpselt eristatud kogud üle Vabaduse väljaku moodustavad iseenesele tead- mis toob võrgustiku esile, ent see on ka valgus, mis seelä- ning realistlikult kirjeldatud. mata tähistaevast meenutava laotuse, suhestudes hästi seal- bi omaenese võrgustiku loob. Vabadus on, aga ka sellel on Lisaks abstraktsele ruumilahendusele kulgeb „Idioodis” ka samas eksponeeritud eesti kunstniku ja disaineri Leonardo omad piirid ja kehtivad reeglid, mille valgus ise kunstnike kui aeg omapärases kontseptuaalses ebamäärasuses. Tegemist Meigase valgusinstallatsiooniga „Hartmanni võre”, lisades vabadusetekitajate jaoks loob. pole ei 19. sajandi ega tänapäevaga. Filmi tegevus toimub sellele ruumilisuse mõõtme ja või- omamoodi akroonias, ajavälisuses, kus aja- ja ajastuspetsiifi- mendades selle kaudu veelgi instal- lisi elemente on võetud nii siit kui sealt, tõstetud need kõik latsiooni esiletulekut. filmi tinglikku ruumi kokku ning pandud korraga tööle. See Hartmanni võre (saksa arsti Ernst on filmi enda aeg, millel pole erilist tegemist välise reaalsu- Hartmanni järgi nime saanud) on sega. Nii nagu ajastu, jääb määratlemata ka astronoomilise maakera ümbritsev nähtamatu kiir- aja kulgemine. Ööl ja päeval võib vahet teha vaid harvadel gusväli, mida on võimalik teatud inst- hetkedel (näiteks Jepantšini tütarde sulgpallimäng ja päevi- rumentide abil visualiseerida. Võre tamine toimusid ilmselt ikka päeval), kuid ühtmoodi kunst- koosneb nähtamatutest, põhja-lõu- likult valgustatud siseruumides ei tekkinud enamasti isegi na- ja ida-lääne-suunalistest seintest, küsimust ööst ja päevast. Ehk ainult stseenis, kus Mõškin mida Meigase installatsioon valguse Rogožinit külastas ning tema toa pimeduse üle kurtis, kuid abil nähtavana esile toob. Kõige in- seal oli ilmselt kõige enam tegu puhta Dostojevski-viitega: tensiivsema energiaga punktid on lai- tema tegelaste eluruumide valgustatus väljendab sageli nen- nete ristumiskohad, mis väidetavalt de hingelaadi ja -seisundit. Ka kogu filmi tegevustiku üldine inimesele kahjulikku mõju avaldavad, ajaline kestus on enamasti määratlemata ja võinuks selliseks kui nendel pikalt viibida. Jääb iga jääda lõpuni välja. Ühel hetkel sissetulev kaadritagune jutus- vaataja enese otsustada, kas uskuda taja, kes räägib Mõškini muutumisest ning sellest, kui kaua seda või mitte, kunstiteos end sellest Nastasja Filippovna ühe või teise mehe juures elas, mõjub häirida ei lase. Ohutuse ja komposit- pigem tarbetu kinnipidamisena raamatu kronoloogiast. Kuna sioonilise kooskõla mõttes on instal- aga filmi suurim omapära seisneb just omaenda aja ja ruumi latsioon siiski üles ehitatud selliselt, loomises, oleks raamatu aja võinud rahulikult kõrvale jät- et külastajal on võimalik valgusseinte ta. Eriti kummaline tundus jutustaja sissetoomine seetõttu, vahel liikuda, sattumata seina enese et sama info möödunud aja kohta kordus hiljem Mõškini ja peale või nende ristumiskohtadele. Rogožini dialoogis. Pulseeriv valgus markeerib energia Ajalis-ruumiline määramatus päästis filmi nii mõnestki prob- liikumist ning seinu moodustavate- leemist, mille Dostojevski ekraniseerimine muidu kaasa le klaasribadele langevad juhuslikult tooks. Realistlik, teosele ja ajastule truu ekraniseering oleks Vabaduse platsist mööda sõitvate olnud lihtsalt igav kordamine, surmtõsine süvapsühholoo- autode tuled, mis loovad sümbioosi giagi võib jääda kellelegi teisele, sest kas on eestlased üld- igavikulisest liikumisest ja juhuslikest se need kõige õigemad tõlgendama vene hinge? Sarnet aga Leonardo Meigase valgusinstallatsioon „Hartmanni võre” Vabaduse väljakul. Foto: Kristian Saks Luubi All on kultuuriajastamise foorum — sisuliselt sõltumatu, kvaliteetne ja paindlik kultuurikajastamise foorum, mis baseerub noortel kui ühiskondlikul tulevikupotentsiaalil ja millel on kultuurikriitika alane hariduslik tugistruktuur kursuste, avalike seminaride ja konkursi näol. : 33

„Idioot” ehk Kuuldused postmodernismi Edukas ebanäitus surmast on liialdatud

Kadri Rood Mariam Selge LUUBI ALL LUUBI

„Bosch & Brueghel. Ühe maali neli jälge” ületab piire nii ajas kui ruumis. Kuigi silmale nähtamatuks ei jää enam midagi, pole kõik ometigi nõnda, nagu esmapilgul paistab. Mõistatuslikud kunstiteosed pakuvad avastamisrõõmu, ent varjavad endiselt väga palju. Eesoleva talve hittnäitus toob välja neli 16. sajandi Madal- maade maali, mida on seostatud selle perioodi suurni- mede Hieronymus Boschi ja Pieter Brueghel vanemaga. Kadrioru kunstimuuseumi külastajatel on lisaks rahvusva- Foto: Gabriela Liivamägi helise uurimisgrupi tööd tutvustavale multimeedialahendu- sele õnn näha kõiki teoseid kõrvuti — Kopenhaagenisse ja julges mängida, parodeerida, üle kirjutada, absurdi langeda Glasgow’sse neli versiooni „Kaubitsejate ja rahavahetajate ning kaasaegsetest pop- ja subkultuuridest elemente laena- templist väljaajamisest” enam koos ei reisi. ta. Lisaks veel intertekstuaalsus filmis esinevate kunstiteos- Pärast äärmiselt suuremahulist teadustööd pole endiselt te näol ja hulk tõlgendusruumi jätvaid kujundeid, nagu siil, selge, kas mõnda näitusel olevaist maalidest võiks atribuee- kelle Aglaja Mõškinile saatis, kivid Mõškini vestluse juures rida Boschile elik Brueghelile, mõnele emma-kumma tööko- Ippolitiga ja skorpion tõvehoost toibuva Mõškini voodi ees, jas tegutsenud kunstnikule või on tegu lihtsalt tollasel kuns- ning saamegi tulemuseks ühe tõeliselt postmodernistliku tä- titurul armastatud stiili järgimisega. Puuduvatest lõplikest hendustepesa. Tundub, et pole see postmodernism veel nii vastustest tähtsam on aga hoopis protsess, mille käigus neid surnud ühtegi, kui vahel väitma kiputakse. otsiti. Filmis esinevad kunstiteosed oleksid lausa omaette teema, Tervelt kolm neljandikku näitusest moodustab maalide neid on seal palju ning need saavad ka üsna palju ekraaniae- valmimist, tähendust ja uurimismeetodeid tutvustav multi- ga. Maalid tegi spetsiaalselt filmi jaoks kunstnik Laurentsius, meediainstallatsioon. Astudes 16. sajandi kunstniku töötup- muuhulgas kuulub talle ka Hans Holbeini „Kristuse” repro- pa, saab lähedalt tutvuda värvipigmendikuhjakestega ning duktsioon. Originaaliga võrreldes on Laurentsiuse Kristus puutetundlikul ekraanil nende saamisloo ja päritolu ruumili- läbinud üsna märkimisväärsed muudatused ning näeb väl- selt paika panna. Pime ruum, elektroonika ning salapärased ja kõvasti piinatum ja dramaatilisem kui Holbeini maalil. tausthelid loovad mõnele kaasaegse kunsti näitusele omase Dostojevski teoses olnud Nastasja Filippovna pilti asendab õhkkonna. Siiski leidub peaaegu pooletuhande aasta taguse filmis lausa ikoonimaal, mille suurejoonelist raami on täien- ajaga nii mõndagi ühendavat. Kuulsin korduvalt pealt noorte datud fallose kujutisega. See viide Nastasja suhetele mees- külastajate imetlust ultramariinsinise üle — selle suursuguse tega ning tema saatusele olla meeste jaoks müügiobjektiks pigmendi erksus vaimustab vaatajat praegugi. on ehk isegi tarbetult selgelt, kuigi samas siiski efektselt välja Värvides peitub Glasgow’ maali saladus, mida aitavad pal- toodud. jastada kunstiuuringutega põimunud reaalteadused. Nimelt Sündmuste kulgemine filmis järgis üsna täpselt raamatut, maaliti neljast teosest kõige boschilikumana mõjuvat vi- kuid tegelaskujudele oli lähenetud palju loomingulisemalt. suaalselt vanemaks, segades värvidesse tuhka. Eba-Bosch Esmapilgul näis, et tegemist ei ole sugugi dostojevskilike ka- pole aga näituse ainus pilt, mis tegelikust varasemat aega rakteritega, et nende rollid tegevuse arengus on küll samad, esindada püüab. Ekraanil vaadeldavaid maalide rännakuid kuid isiksused hoopis teised. Filmi edenedes hakkas aga üha Euroopas sümboliseerib hoburakend, mis loob esmapilgul enam tunduma, et tegelased on lõppude lõpuks vägagi dos- kujutluspildi kihutavast postitõllast. Lähemal vaatlusel selgub tojevskilikud. Režissöör on lihtsalt võtnud igast tegelasku- aga, et nii hobuste jalakaitsmed kui ka kutsari ja tema abilise just tema kõige domineerivama joone, võimendanud selle kiivrid ning T-särgid paigutavad pildi kaasaegsesse rakendi- erinevaid vahendeid kasutades üle ning jätnud peenemad sporti. Näituse väärtust tervikuna see muidugi ei kahanda. nüansid kõrvale. Tulemuseks on Dostojevski tegelaste üsna Teatud mõttes sellised ebakõlad isegi sobivad kokku maa- kange, kuid vähemalt minu jaoks üsna tõetruu kontsentraat. lidega, mis kujutavad ilusat Kristust ümbritsetuna pahupi- Nii esindaski Risto Kübara moosinäo-naeratus hästi vürst di pööratud maailmast. Lisaks kaubitsejatele, kes ei peaks Mõškini absoluutset, kuid naiivsevõitu hingesiirust, Aglajast templis olema, leiab piltidelt rohkelt paganlikku sümboolikat, sai harja pähetegemisega väikekodanlike normide vastu võit- ebajumalaid ja loomulikult ebaarsti. Maali staarpetisele on lev ärahellitatud plika, Rogožini tulist ja pahelist hingelaadi loodud Facebookis ebaprofiil, mille andmeil Marcelliuseks näitas Tambet Tuisu rokkstaari ja maffiabossi vahepeale jääv ristitud doktor töötab Kadrioru kunstimuuseumis, naudib kuju. Gootilikud värvitud silmad ja verised huuled sobisid folkmuusikat ja huvitub astroloogiast. Ebaarsti figuuriga on hästi Ippoliti kibestunud sarkasmiga, kuigi tema filmi sisse- tabatud otse kümnesse — kahe kuuga on ta kogunud roh- toomise mõttekus jäi pärast tema manifesti väljendusjõust il- kem sõpru kui Indrek Ibrus. Just nimetet meediateadlane majätmist veidi kaheldavaks. Filmi esteetilisele küljele andsid võttis hiljuti hoogustunud uue meedia alases debatis sõna, lõpliku lihvi naistegelaste kostüümid, mis kõikusid silmator- pakkudes väikese Illimari karakterile aktiivsust sotsiaalvõr- kavuse ja absurdi vahepeal, kaldudes pigem viimase poole. gustikes. Ebaarst Marcelliuse näitel võib Facebooki kõrgkul- Pärlid ja kalliskivid olid rõhutatult plastist ning kokku polnud tuuri turunduses igati heaks kiita. nende hulga pealt hoitud. Camp vohas pidurdamatult ja täies Näitusel kasutatud multimeedia aitab vaatajal pääseda pil- hiilguses, taaskord nii, nagu postmodernismile kohane. di sisse, millist võimalust ka minu kaaskülastajad aktiivselt Filmi kandsid lõpuni välja head näitlejatööd. Eesti näitlejate kasutasid. Interaktiivsus teeb tähelepanelikuks ning paneb kahurväe hulgas oli Ragne Veensalu väiksem kogemus küll märkama detaile, muutes meile ajaliselt kauge kunsti ühtae- näha, kuid tegelikult oli lapselikkus ja teatav rabedus ju sees gu haaravaks ja haaratavaks. ka tema tegelaskujus endas, nii et ehk oli osatäitjavalik siin isegi taotluslikult väiksemale näitlejakogemusele suunatud. Pisut oleks film võinud ehk lühem olla, kuna lõpus kippus barokne detailirohkus vastuvõtuvõimet tapma ning nii mõ- nigi põnev nüanss võis kaduma minna. See aga annab põhjust vaadata „Idiooti” veel vähemalt teistki korda. Näitus on Kadrioru kunstimuuseumis avatud kuni 4. märtsini. Hieronymos Foto: EKM Bosch Bruegel ja Pieter "Kaubitsejate ja rahavahetajate templist u 1570. väljaajamine," Jootetina soovitatavalt 0.7mm

Robotmutukas on lihtne ja lõbus Jootekolb projekt, mida meisterdada ja ~40W Lõiketangid suurem osa jubinaid võib juba kodus olemas olla - näiteks katkistes mänguasjades või kodutehnikas. 2x AA patarei Näpitsad Kui on olemas mootor, paar traadijuppi ning patareid, siis võib alustada ehitamist. Projekti saab ka ise edasi või ümber ehitada näiteks Lüliti (tumbler) asendades traadist jalad vildikatega. Tulemuseks Julla mootori külge Mikromootor on vahva joonistusrobot. mutuka väristamiseks 1.5-3V

AA patareihoidja 2 patarei jaoks 2x juppi juhet

2 x 30cm jupp tugevamat traati

* võib kasutada traadist riidepuud.

* Kõiki juppe saab osta ka elektroonikakauplustest.

2. Tinuta juhtmete abil 1 2 kokku mootor, lüliti ja patarei pesa. Pane patareid pesasse. Teibi jalad ja patareipesa mootori külge.

1. Võta kaks traadijuppi ning mähi need ümber mootori (nagu joonisel näidatud) nii, et mootori alla tekiksid mutuka jalad.

3 3. Pane mootori otsa näiteks puu või plastmassi 4. Nüüd võid mutukale tükk, mis keereldes eluka silmi, tiibu ja karvaseid värisema paneb. Ärata lisajäsemeid lisada, et ta mutukas ellu ja pane lõbusam välja näeks. põrandale. Painuta jalgu, et Ongi valmis! leida sobiv liikumisstiil.

Vaata ka: www.hobilabor.ee Jootetina soovitatavalt 0.7mm