18 : PÖÖRIPÄEVA ERI TOIMETUS KAASAUTORID 2 : Kaheksateistkümnes Number:PÖÖRIPÄEV Ko H Llee Gi Um
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU JA MAAILMA KULTUURILEHT KAHEKSATEISTKÜMNES NUMBER : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011 VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS ∙ TOETAJAD: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL ∙ TRÜKK: PRINTALL ∙ Tiraaž: 4000 ∙ TASUTA! 18 : PÖÖRIPÄEVA ERI 2 : KAHEKSATEISTKÜMNES NUMBER : PÖÖRIPÄEVA ERI 2011 Anneli Hallik õppis Tartus filosoofiat ja teatriteadust. Nüüd õpib Lauri Eesmaa satub aeg-ajalt (harvem, kui sooviks) tõlkima Tallinnas rõivadisaini. meelepärast ungari kirjandust. Seni on talt ilmunud Attila Bartisi Anneli käis uurimas uutelt nukuteatri näitlejatelt nende visioone ja romaani „Rahu” tõlge, kindlasti tasub siinse valiku juurde lugeda ka tulevikuootusi eesti nukuteatrile. Selleteemalist intervjuud saab lugeda tänavuses Ninnikus ilmunud János Térey vaimse isa Dezső Tandori lehekülgedel 22–23. luuletusi. Lauri abiga toome teieni ungari luuletaja János Térey loomingu. Vt lk 28–29. ID R Hans H. Luik sirutab täna tiibu eelkõige äriilmas, kuid noorpõlves Mariam Selge imetleb renessansiinimesi. Ülikoolis keskendub TO oli ta teatrikriitik, kirjanik ning Kultuuri ja Elu toimetaja, kes teenis ta hetkel kunstiajaloole ja reklaamile. Vabal ajal püüdleb Mariam unistel Tartu tänavatel leiba kojamehena. Kultuurielu pulsil hoiab ta ratsavibukütiks ning on isehakanud kakaokriitik. kätt tänaseni. www.gourmethotchocolate.eu Hans tegi Müürilehele kaastööd Fine5 tantsulavastuse „Enne kui minna, Mariami arvustus näitusele „Bosch & Brueghel. Ühe maali neli jälge” on KAASAU ma ütlen” arvustuse näol, mille leiab leheküljelt 24. samuti nopitud välja „Luubi All” konkursilt. Vt lk 33. Ingrīda Pičukānele meeldib lugusid jutustada ja joonistada, seetõttu Sandra Nuut on hetkel küll akadeemilisel puhkusel, aga õpib Eesti on koomiksite loomine tema jaoks täiuslik meedium. Koomikseid Kunstiakadeemias kunstiteadust. Olulisemad teemad, mis paeluvad, TOIMETUS hakkas ta joonistama juba lapsepõlves, kui ta kunstikoolis õppis. on mood, disain ja nende puutepunktid kui ka visuaalkultuur laiemalt. Hiljem, oma õpingute jooksul Läti Kunstiakadeemias, hakkas ta Et huvidel mingi reaalne väljund ja isiklik vabalt eksperimenteerimise praktiseerima ka videokunsti ja graafilist disaini, misläbi muutus tema võimalus oleks, alustas Sandra kursaõe Keiu Krikmanniga hiljuti blogi kunst kontseptuaalsemaks. Ingrīda jätkas animatsiooniõpinguid Eestis „On Paper”, kus on esikohal just disainist kirjutamine. ning jõudis tagasi käsitsi joonistamise ja lugude jutustamise juurde läbi on-paper.tumblr.com (kujundus Norman Orrolt) koomiksite ja animatsioonide. Tagasi Lätis püüab ta jätkata staatiliste ja liikuvate piltide joonistamist. www.ipicukane.id.lv Käesolevas lehenumbris avaldatud töö "Forte mortissimo” on ilmunud Priit Mürk on õppinud Tartus kunstiajalugu ning tegutseb varem Läti koomiksiajakirjas Kuš! ja pühendatud muusikale. Ingrīda laulis vabakutselise harrastusfotograafina. Meelsasti pildistab portreed, Läti Kunstiakadeemia kooris ja tunnetab seetõttu muusikat väga isiklikul arhitektuuri, dokumentaalkaadreid. tasandil. Vt lk 35–36. www.beautifulobscura.com Priit püüdis kaamerasilmaga kinni kunstniku Kärt Ojavee, kelle näitusest Kadri Rood on Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria kirjutab Sandra leheküljel 16. tudeng ning elupõline tartlane. Sisustab oma aega kinos, teatris ja kõiksugu muudes kunstiliikides tuhnimisega ning lähitulevikus plaanib põhjalikumalt just filmi uurida. Kadri on sügavalt kunstiusku ning kõikjal maad võtvat Hollywoodi ei salli — milleks muuks kui oma vaimu arendamiseks inimolend ikka siin maamunal ringi peaks Triin Niinemets ütleb, et talle meeldib, kui inimene hoolib oma kooserdama. muusikast, sest see teeb ta läbinisti ilusa(ma)ks. Energia jäävuse Kadri on üks kolmest noorest kriitikust, kelle töö valis Müürileht välja seadusest lähtuvalt energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda noorte kriitikute konkursilt „Luubi All”. Kadri arvustust Rainer Sarneti ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. filmile „Idioot” vt lk 32–33. Triin arvustas muusikarubriigis Martyni albumit „Ghost People”. Kadri Naanu oskab laduda raamatuid üksteise otsa kalligraafiliselt vormitud kunstilisteks kuhjadeks, kuid tahaks osata hoopis püssi lasta. Kadri kirjutab leheküljel 25 Carolina Pihelgase värskelt ilmunud luulekogust "Õnnekangestus". Toomas Liivamägi arvab, et inimesed jagunevad laias laastus kaheks Kalle Keskrand on EKA kunstiteaduste magistrant ja Tartu — need, kes „näevad”, ja need, kes lihtsalt fotoaparaadi päästikule koolkonna filosoof. Muul ajal vaatab ringi ja eksperimenteerib vajutavad. Suuresti on see fotograafi „nägemine” kaasasündinud, kaasaegsel kunstimaastikul. aga õige pisut ka õpitav või kogemusest tulenev. Enda kohta arvab Kalle lahkab valguskunsti Tallinna sügiseses linnaruumis ja tema tekst Toomas pigem viimast: „Aeg-ajalt ma „näen” ja siis tuleb mõni pilt laekus Müürilehte samuti läbi noorte kriitikute konkursi „Luubi All”. Vt lk välja. Pildistan ma kohati motoorse rahutusega ja sellest ajast peale, 32. kui mulle viiendas klassis fotoaparaat Smena kingiti.” Toomas püüdis pildile rahvusvahelise interdistsiplinaarse kultuurifestivali „Hullunud Tartu 2. Morbiidne” insomniasegased tunded. Vt lk 13. Keiti Kljavin on oma akadeemilise hariduse saanud EKA kunstiteaduste instituudis, kus ta lõpetas bakalaureuseõppe, muuhulgas teostas ta aasta akadeemilist sisserännet Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Hetkel õpib EKA linnaplaneerimise osakonnas urbanistika magistrantuuris arhitektuuri. Päevatööna on Keiti riigiteenistuja või lihtsalt sekretär. Samal ajal on ta Linnalaboris sotsiaalne ettevõtja ja äriplaneerimise assistent ning urbanistide uudiskirja „U” kaastoimetaja. Lapsepõlv möödus Keitil paneelmajas, parimad aastad Nõmme raba kõrval, hetkel sõidab autoga ja kasvatab kuldset retriiverit. Liisa Täherand on kunagi kunstitead(us)likkust õppinud nunnu ja fluffy fotograafia magistrant EKA-st. Hindab mõõdukat obskuursust ja praktiseerib vahel napisõnalisust. Koostöös Linnalabori uudiskirja „U” toimetusega avaldame käesolevas lehenumbris linnaruumirubriigis Keiti artikli „Linn ja selle esitlused: avalikkus ja avalik kunst”, mida ilmestavad Liisa fotod Hämarikust. Vt lk 26–27. Esikaanefoto: Renee Altrov Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Madis Katz kujundaja/fototoimetaja Keiu Virro teatritoimetaja [email protected] Kaija M Kalvet, Pille Sepp keeletoimetaja Joonas Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Renee Altrov, Alver Linnamägi fotograaf Anna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja [email protected] Epp Salulaid, Mihkel Salk levi Maarja Pärtna kirjandustoimetaja [email protected] Triin Tulgiste kunstitoimetaja [email protected] KOLLEEGIum: KAISA EICHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, MARTIN OJA, JOONAS SILDRE, KRISTINA PAJU, Reklaam — [email protected] HELEN TAMMEMÄE, ANNA-LIISA UNT, SvEN VABAR, BERK VAHER, KEIU VIRRO Jälgi Müürilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! Jaan Malin / Luulur MÜÜRILEHT müürib lehti ÖÖ ehtsaid – ei ehkjaid leht laid. Anna mulle päev, PPPPPPPP paljugi võib ütelda Vaid laeva lael siputav PPPPPPPP paljugi võib mõtelda maid riputav (mõtelda olevat mõnus ..... LUULE naid ... niputav ei tea – pole kogenud) Said! liputav kiputav Tam-tra-tam-tra – tuli kevad Foto: Alver Linnamägi Alver Foto: Elus haid TAM-TRA-TAM-TRA – tuleb suvi No nii, jälle on kätte jõudnud vana hea jõulukuu, aeg söövad vaid väike Tam-tzaa-tam-tzaa – tuleb sügis hakata sõpradele-sugulastele paberist luigekesi voltima. elusaid päike Tam-tra-tam-tra – on kivisildik Kindlasti ei saa ma märkimata jätta üle-eelmisel nädalal armsamaid. käike raekoja platsil toimunud kurioosumit — et see kuradi Hullemaid kätega uuristab mjäääääääu kuusk ometi pikali kukkus. Ma kujutan ette seda tun- lainetavaid muda sust luuristab ma ütlen teile siiski, net, mida võis mõni tädi oma enneaegses jõuluputkas MAASIKAID luhhtunud tunndidest et reklaamis on oma tõde, tunda. Vaadata, kuidas jõulupuust Pisa torn langeb tema (maas ikka ID, kuhhtunud sunndidest on tõde, on tõde, on tõe õde kindakirjas onni poole... Masendav — see on see lõpua- Maasi kaid, puhhtunud punndidest goonia. Lõpp on tegelikult nii või teisiti maiade kalendri ma asi-ka’id.) suhhtunud runn ... korraga hüppab ta püsti järgi silmapiiril terendamas. Olgu langev kuusk sellele ee nimel võiks surra läheb mööda ja kallutatud libisemisega kaob sinna prohvetiks. ei saatus meest murra mööda ööda (te ju näete – SINNA), Minu lemmikud — põhjapõdrad — on ka sel aas- siis, kui ta ”hurra” ööde sööda kus ees ootavad hu-bert ja veldermann tal platsile toimetatud. Varem pidid nad jõule veetma veel suudab susse purra sigudike vaikseis verstapikkusis ja rakvere kunagine linnapea Solarise kultuurikeskuse katusel ja jõuluorgasmi saava- aaaardejahisena lihunike öörvais jalarikkusis kes pole kunagi mõtelnud tarvast te laste meelt lahutades oma igapäevast leiba teenima. kaaardekahisena ÖöÖöÖöÖö (ei pronksisest, kivisest ega makrofleksisest) Mäletan nõnda selgelt, kuidas neid seal vaatamas käisin — taaandetahisena Öötööööö vaid kelle sõrmede külge kleepusid olin just kogunud kümmekond lõhnatestrit, mida endale vaanndevahisena! Töövöööö mustad klaveriklahvid jõuludeks soovida, ja lasin põtradel neid nuusutada — ÖÖÖÖÖÖÖÖ nad otsustasid Versace poolt. Olemata ootaja, astuge alla, madonnad! MMMM maad mööda muul Tegelikult on sellel tumedal robustsel ajal ka üks õle- aruannete koostaja, olgu te kuitahes donnad – jõuab meieni kõrs, mida uuelt aastalt oodata — nimelt Pimedate näpind sind, maad mööda mereni viib teieni Ööde filmifestival. Minul läks sellel aastal eriti hästi. laululind, kitsas siil keieni Esimene