Oru kandi külade

Detsember 2019 INFOLEHT 1

EESSÕNA

la ja küla tegemistest. Aprillikuus ilmuvas lehes saab ülevaate Oru, Vedra, Ingküla, , Salajõe, , ning külaelust.

Oru piirkonna koduloo-uurija Alfred Lu- meste raamatus „Orult Siberisse“ on mai- nitud, et 1939. aastal oli Oru vallas 23 küla 2006 elanikuga. Pool sajandit hiljem, peale sõda, küüditamisi ning kolhoosikorra eest linna pagemist oli enam-vähem sama piir- konda hõlmava Linnamäe külanõukogu kolmeteistkümnes külas 907 elanikku...

Nüüdseks on ajalooratas uuele ringile läinud - Oru piirkonna külad on kosumas, noored pered soovivad oma lapsi kasvatada ja vane- ma põlvkonna linnainimesed pensionipõlve nautida just looduslähedases keskkonnas. Kui 2015. aastal elas endise Oru valla küla- des 859 inimest, siis praeguseks on see kas- vanud 951 elanikuni. Nii väikese piirkonna kohta on see märkimisväärne tulemus.

TÜ Linnamäe Arenguselts on tegutse- Just uutel elanikel tekivad varem või hil- Mnud pea neli aastat ning ühel hetkel jem küsimused: Kuidas saada kontakti ko- Oru piirkonna jõudsime arusaamisele, et me ei tea oma halikke teenusepakkujatega? Millega Oru külad: kandi külade igapäevastest tegemistest kandi inimesed vabal ajal tegelevad? Mida paljutki. Veel vähem teavad seda piirkonda on teada koduküla ajaloost? Neile ja mitme- kolinud uued elanikud. Tutvumaks külade tele teistelegi küsimustele anname infolehe Auaste tegemistega ja õppimaks üksteise parima- vahendusel vastuseid. Kui Sinu küsimus Ingküla test praktikatest sai ellu kutsutud kord jääb siiski vastusesta, on ehk abi oma küla Jalukse kvartalis koos käiv külade ümarlaud. Pea- eestvedajate kontaktidest, kelle poole oma Keedika miselt külavanematest ja külaseltside esin- mõtetega saab pöörduda. dajatest või muidu aktiivsetest huvilistest Kärbla koosnevas ümarlauas jagatakse nii oma Linnamäe küla rõõme kui ka muresid ning mõeldakse MTÜ Linnamäe Arenguselts Mõisaküla ühiselt, mida saab ise ära teha, et maal ela- Eve Tamm ja Elle Ljubomirov Niibi mine oleks peredele atraktiivne. Oru Külade ümarlaud Sama eesmärgi jätkuks esitas arenguselts Salajõe Kohaliku omaalgatuse programmi projekti- Saunja taotluse „Tõhusam koostöö ja ühistegevus Seljaküla Oru piirkonnas“, mis sai ka toetust. Projek- ti raames viiakse läbi nii külade eestveda- Uugla jatele suunatud koolitusi kui ka õppereise, samuti antakse kaks korda välja Oru piir- Vedra konna külade eluolu kajastavat infolehte. Esimeses väljaandes räägitakse Linnamäe, Kärbla, Saunja, Seljaküla, Soolu, Mõisakü- Linnamäe küla

Lisaks on küla arengusse palju panustanud Oru Spordiklubi – rajatud on õuesõppepavil- jonide ja välijõusaaliga tervise- ja discgolfi- rada, jõusaal, sel sügisel valmis Linnamäe staadioni esimene etapp.

Renoveeritud Oru vanas koolimajas tegut- seb MTÜ Linnamäe Arenguselts, kohvik, juuksur, beebikool ja noortekeskus. LASi kodulehe turuplatsi rubriigist leiab infot kohalike teenusepakkujate, majutusasu- tuste ja piirkonnas saadaoleva kinnisvara kohta. Oru kandi kodulugu on kogutud ja talletatud digitaalselt ning see on tasuta kättesaadav aadressil https://oru.topoteek. net/.

Uue kortermaja innamäe küla on moodustatud endis- Linnamäel tegutsevad segakoor, nais- ja se- ehitus Linnamäel Ltest Piilama ja Kapri küladest. Küla garahvatantsurühmad ning line-tantsijad. nimi on läbi aegade muutunud Leinamäest Kord kuus käivad üksteiselt mõõtu võtmas Leenamäeks kuni tänapäevase Linnamäe- mälumängijate võistkonnad. ni välja. 2018. a tähistas Linnamäe oma nime kirjalikes allikates esmamainimist Külas on mitmeid majutusasutusi, paar au- (1518) piirkonna külasid haarava kontser- toremonditöökoda ja õmblustsehh. Tehtud tide päevaga. saavad traktori-, kombaini- ja kopatööd, on ka raamatupidamise-, kosmeetiku ja mani- Küla vanimad säilinud majad on 1893. aas- küüriteenuse ning bussitranspordi pakku- tal ehitatud vallamaja, 1903. a avatud Oru jaid. Kohapealt saab osta veiselihatooteid, Ministeeriumikooli hoone (praegune LASi kanamune, hoidiseid, hooajal tomatit, kur- maja), Eesti Vabariigi algusaastail ehita- ki ja teisi aiasaaduseid. Leidub teadjaid tud, praegune COOPi kaupluse maja tee- päikesepaneelidest IT-ala ja vaibakudumi- ristis, Nurga perekonnale kuulunud maja seni välja. (praegune Veskikivi talu). Ettevõtja, teenuseosutaja, mõne toreda ho- Viimase nelja aastaga on Linnamäe jõud- biga tegeleja - anna Sinagi omalt poolt pa- sasti edenenud. Linnamäe kaherühmali- kutavast teada e-postile: [email protected]. sest lasteaiast on saanud neljarühmaline lasteaed, vaatamata sellele on hetkel laste- aia järjekorras 38 last. Oru koolipere on tä- Elle Ljubomirov ja Eve Tamm naseks kasvanud 148 õpilaseni, kes toovad koolile au ja kuulsust nii spordi- kui kul- tuurivaldkonnas. Suurt rõõmu teeb sügisel alanud kooliaula ehitustööd. Plaanide järgi saab koolipere juba 2020. a detsembris oma jõulupidu uues saalis pidada.

Küla keskel vanade kortermajade kõrvale valmib uus elamu – 18 korteriga Maali üü- rimaja. Tulevased üürikorterid on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele/peredele, kes soovivad siia piirkonda (Lääne-Nigula valda) elama ja töötama asuda ning kellel puudub isiklik elamispind. Et ühes väike- ses maapiirkonnas koostöös kohaliku oma- valitsuse ja erasektoriga ning osaliselt riigi toetusega uus kortermaja püstitatakse, on ainulaadne ettevõtmine Eestis terviku- na. Sellega on tutvumas käinud mitmedki teised omavalitsused, kes sarnast mudelit oma vallas kasutada tahavad.

2 kärbla küla

Külas elab mitmeid tegusaid inimesi, kelle teadmised ja oskused võiksid huvi pakku- da teistelegi. Kalda talu perenaine Astrid peab koos poegadega Uuskalda spordi- ja puhkeküla, kus suvisel ajal saab suurema seltskonnaga ööbida kämpingumajades, korraldada suvepäevi, laagreid, sportida ja ühiselt aega veeta. Astridil on pikaajalised kogemused ka raamatupidamise alal.

Tammeoru peremees ja külavanem Tõnu on bussifirma T&T transport omanik ning korraldab sõite väikebussidega. Tammeoru garaažikinos toimuvad igal nädalal kõiki- dele soovijatele avatud kinoõhtud (info küla FB lehelt). Perenaise hobiks on fotograafia, kujundamine ning aiandus, tema kasvatab oma aiasaadused permapeenras. Kärbla küla ärbla külast sõidavad läbi kõik, kes vastlpäev KHaapsalu poolt Linnamäele tulevad. Tammemäe pererahvas on suured astel- Väikeses külas on 14 majapidamist, kuhu on pajukasvatajad. Kes soovib sügisel oma sisse kirjutatud 35 püsi- või suveelanikku. talvevarusid vitamiinirikaste marjadega täiendada, on oodatud nende istandusse Praeguse Kärbla küla kohal on elatud juba marju korjama. Rae talu perenaise käest pikka aega. Sellest annavad tunnistust kü- saab suve lõpus osta mustsõstraid, Jõeääre las asuvad muinsuskaitse all olevad muinas­ Galina oskab küpsetada ülimaitsvaid ka- põllud. Loodusmälestistest kasvab Kärbla raskeid ja sepikuid. külas kaitsealune Kärbla tamm ja küla ter- ritooriumile ulatub Silma looduskaitseala. Külas on oma ajakirjanik - Lepiku talu pe- renaine Kaire töötab ajalehe Lääne Elu toi- Külavanem Kärbla nime on esimest korda mainitud metuses ning restaureerib jõudumööda oma Tõnu Nõupuu, 1511. aastal seoses Kärbla mõisaga. 1816. esivanemate maja. On ka üks hakkaja len- aastal eraldati sellest Räägu mõis, millest dur! Mihkel töötab küll piloodina, kuid igal 5635 6124 hiljem kujunes peamõis. Kärbla mõisasü- võimalusel on ta Kärblas, kus harib põlde damest pole praeguseks palju säilinud – ning lööb kaasa kõigis küla tegemistes. mõisaaegu meenutavad paksude paesein- tega hooned ja varemed, tühjad tiigid ja Selline tore küla on Kärbla, parajalt pisike, suurte puudega alleed. Räägu mõisas, mis ühtehoidev ja toimekas. Vaata Facebookis nüüd jääb küll Linnamäe küla piiridesse, Kärbla küla. on säilinud muinsuskaitse all olev Räägu vesiveski, mõisa peahoones tegutseb hool- dekodu. Aile Nõupuu

3 Saunja küla

käigus õpitud nippe. Kolmandaks MTÜ Sil- ma Õpikoda, kus looduse saladuste tundma- õppimisel on abiks kõige tänapäevasemad tehnilised vahendid. Lisaks matkarada, linnuvaatlustorn ja ruumide rentimise või- malus. Need kolm külastuspunkti olid sel aastal justkui Saunja küla kaubamärgiks.

Tuntud koht on ka Vanaaseme talu, kus on toimunud Linnamäe kontsertide päeva esi- nemine ja peetud Saunja küla üks esimes- test kokkusaamistest. Viimasel neist, Silma Õpikojas toimunud kogunemisel peeti plaa- ni moodustada oma külaselts. Kooskäimis- test on sündinud ka ühistegemised - küla sissesõidutee äärde kena postkastialus.

Saunjasse on lisandunud uusi põnevaid et- aunja küla on esmakordselt mainitud tevõtmisi - tootmist on alustanud konkursil S1537. aastal. Räägitakse, et siin olla „Läänemaa aasta toode 2019“ rahva lemmi- olnud Saare-Lääne piiskopi saun ja sellest ku tunnustuse saanud Catree OÜ. Firma ka küla nimi. Saunja mõis rajati 1816. aas- teeb eritellimusega puidust mööblit ning tal Salajõe mõisast eraldatud alale. Mõisa laserpingil erinevate materjalide (puit, pa- peahoone oli pikk palkehitis ja on tänaseks ber, klaas) lõikamist ja graveerimist. praktiliselt hävinud. Uuetoa talu kandis ol- nud Oru valla viimane, Nuki suitsutare vii- Saunjas on mitu majutusepakkujat ning di Rocca al Mare vabaõhumuuseumi 1970- Kirimäe saare kandis elab kirglik ornito- ndatel ja on seal tänaseni oma aja märgina loogia- ja loodusfotograafia huviline, kes kenasti vaadeldav. osutab soovi korral giiditeenust, fotograa- fia- või linnutundmise õpet, pakub paadi- ja Tänane Saunja on territoriaalselt läbi ae- kanuuretke võimalust ning fotovarje renti. gade suurim, hõlmates ka endisi Kapa, Rannaküla ja Kõrgema külasid. 1939. aas- Saunjas leidub väga praktiliste ameti- tal oli Saunjas 60 elanikku, 1977. vaid 14, te esindajaid - tisler ning mööbli restau- 2017 - 96 ja 2019 juba 112. Saunja on noor reerija, kindlustustöötaja, aga ka natuke ning jätkusuutlik küla - siin on 29 alla 18- loomingulisemaid professioone – juuksur, Saunja küla talude aastast last ja noort. joogatreener, kokanduskoolituste läbiviija, ajaloost pajatav muusikategija, õpetaja ja lasteaiakasvataja raamat „Merest Sügisel toimunud Maal elamise päeval oli ning oma laulja-näitleja, keda võib kutsuda tõusnud Saunja ja eriti suur huvi just Saunjas paiknenud kol- üritustele esinema. Külas on mitu kutse- Silma“ me külastuspunkti vastu. Esiteks Haava list päästjat ja vähemalt üks vabatahtlik aiandustalu, mille sordirohke puuviljaaia päästja ning ka helikopteri piloot. saadusi saavad kohalikud hooaja saabudes ka enda tarbeks korjata. Teiseks Paali-Va- natoa pilliroomaja, kus külalislahke pere- Saunja küla tegemised on kokku võtnud rahvas jagas selle erilise elamu ehitamise Eve Tamm

4 Mõisaküla

valiti ühiselt külavanem, koos on peetud talguid ning korraldatud uute külaelanike „ülevaatamise“ ja kevadiste plaanide pida- mise õhtuid. Loomisel on oma naabrivalve piirkond. Küla võistkond tegi hiljuti debüü- di Linnamäe mälumänguõhtul.

Mõisakülast leiab oskajaid mitmelt alalt – juuksed saavad lõigatud, massaaž teh- tud, rääkimata ülimaitsvate plaadipiru- kate ja kookide küpsetamisest. Kui vaja, saab nõu küsida ka õmblemis-, käsitöö- ja aiandusalastes küsimustes ning leidub isegi sadulsepa oskustega inimesi, auto- mudelite koguja, paar kirglikku fotograafi ja jalgrattaspordi harrastajat ning mõned koorilauljad.

eda väikest 26 elanikuga küla Oru ja Üks peremees on „kodus“ siseviimistluse, SSoolu vahel on ajaloolase Kalev Jaago teine torutööde alal, mõni elektriasjandu- hinnangul esmamainitud Mõisaaseme nime ses ja traktori remontimises. Põhurulli ja all 1591. aastal. Päris intrigeeriv ja küsimu- sõnnikukoorma aiamaa äärde toomine ei si tekitav, viidates justkui mõisa asemele... ole probleem, kartulivaodki saavad omade Külavanem 1977. aastal „kadus“ Mõisaküla Oru piir- jõududega kinni-lahti aetud. Kel tarvis, konna kaardilt, kuna liideti suurema naab- Kaido Hinno, saab koju viia rõõmsate, vabalt kasvanud ri, Oru külaga. 1990-ndatel võttis aga küla kanade mune ning purgikese mettki. Ja 5330 7850 üks vanimaid elanikke ette asjaajamise val- uskuge või mitte, külas on olemas ka vedu- lavalitsusega ning küla nimi ja piirid taas- rijuht! Iial ei või teada, kuhumaale raud- tati. Käesoleval aastal paigaldati lõpuks ka tee kunagi ulatuma hakkab... väga kaua oodatud külasildid (pildil). Mõisaküla - väike, aga mitmekülgne, kõik Täna tegutseb Mõisakülas igapühapäevane eluks vajalik olemas. kõnniklubi. Perenaiste ja -meeste tunni- sest „igailmamatkast“ on sujuvalt saanud ka lemmikloomade jalutuskäik. Kevadel Eve Tamm

Soolu küla

oolu küla tähistab 2020. aasta omavahel silmsidet hoiavad. Niinimetatud Ssuvel 500 aasta möödumist küla Soolu uusajalugu on kaasa toonud ühised esmamainimisest. Erinevalt ümb- talgupäevad, avatud on Põllugalerii, kus ruskaudsetest küladest ei ole siit üleval juba kolmas näitus ja külavanemaks üles kirjutatud rahvalaule ega edasi valiti Janek Samarajev Innu talust. Läbi kandunud pärimust. Eesti rahva- oma ettevõtte Suunis OÜ pakub Janek et- luule arhiivis on salvestatud vaid tevõtetele IT-lahendusi. üks rahvatarkus Soolu külast, mil- Uhiuus lest võib aimuda, et mingil moel vanad usku- Lattikad on Tursa talus toimetanud üle Soolu küla mused siiski veel kasutusel olid. Nimelt on 15 aasta. Talus on tähtsal kohal muusika. logo 1920. aastal Jüri Truus lausunud rahvaluu- Metsatukas peidab end väike laululava, le kogujale: "Kui uss lehma nõelas, siis tehti mis on võõrustanud nii rock-metal festivale vasaku käe nimetu sõrmega haige koha pea- kui ka seeniorhurmur Voldemar Kuslapit. le viitenurka rist. See võttis valu ära." Muusika on südamelähedane nii peremees Jaanile kui ka perepoeg Lemmole ja pere- Külas 1877. aastal avatud paljudele ümber- tütar Leelele. Peremees Jaan on hiljuti ette kaudsete talude lastele haridust andnud võtnud uue hobi, milleks on Teppo tüüpi Nagimäe kool suleti 1963. a. Koolikoht on lõõtspilli meisterdamine. Pereema aiasaa- mälestusplaadiga tähistatud. dustest valmistab perepoeg Lemmo kodu- seid veine. Maitsete valik on lai ja mekk Tänane Soolu koosneb kolmest suhteliselt ei jää alla poevalikule. Veine on ta käinud hajutatud asumist, mis siiski üle põldude tutvustamas nii Linnamäe kui ta-

5 lumuuseumi laadal, kus tuldi koju laada rimiseks leitav veebilehelt booking.com. lemmikveini tiitliga. Paar aastat tagasi Eve erioskuseks on lilleseade, tema kimbud õnnestus pererahval naabertallu meelitada on jõudnud ka presidendilossi. noorpere pealinnast, kes samuti tasapisi Külavanem talu taastavad. Soolu juubeliaastal aga kavandame Evega Janek hoopis üht kontserti. Kui oma külas elab Eve ja Tõnu leidsid oma talu kümme aastat inimene, kes telesaates "Kaks takti ette" Samarajev, tagasi ning on sellest ajast seda suure hoo- pakkus kõva konkurentsi Pearu Paulusele [email protected] le ja armastusega taastanud. Metsa aita- ja Siiri Sisaskile, kelle arvukate võitude ni- vad võsast puhastada kolm Šoti mägiveist mistus on ka Haapsalu Valge Daami laulu- lumivalge pürenee karjakoer Tofi valvsa konkursi I preemia, siis on patt seda mitte silma all. Varsti saab Soolus pakkuda nii kodukülas presenteerida. ratsutamist kui ree- ja vankrisõite. Maju- tusteenust pakkuv Kopli taluait on bronee- 2021. aastal peaks jõudma mustkatte alla Oru-Soolu tee. Nii hästi ei ole meil läinud silma riivava vana lauda külamaastikult kaotamisega, kuigi oleme proovinud leida erinevaid lahendusi. Aga usume, et üks- kord saab ka see korda.

Soolu ootab jätkuvalt uusi vahvaid elanik- ke.

Viivika Orula ja Lemmo Lattikas

KEEDIKA KÜLA

uinsusterohke ja da saata nii mõndagi – talgukorras rajatud Msügavale ajaloo kodune kiige ja kõlakojaga külaplats, koos rüppe ulatuva Keedi- on käidud mardi-, kadri- ja naistepäeval, ka kandi asustus on aastavahetusest ja vastlasõitudest rääki- alguse saanud juba mata. Külaseltsi eestvedamisel on elamusi rauaajal (V-IX saj), mil pakutud ka laiemale piirkonnale. Keedika tõenäoliselt rajati Kee- külaplatsil on esinemas käinud Eesti popp- dika linnus. muusika tuntuimad tähed.

1726. aastal on Keedika Külaelanike seas on mitu diplomeeritud küla eelkäijatena mai- käsitööõpetajat, ajakirjanik, arst, treener, nitud Purgi ja Ullas- aiandushuvilisi ja loomakasvatajad. Isegi te küla. Keedika mõis õppinud kingsepa võib siit leida. Keedika moodustati ajavahe- naiste oskustega saavad kaetud peolauad mikul 1782-1795. Rah- ning küpsetatud uhked tordid, valmis õmb- va jutu järgi on mõisa lustööd ja pehmed kudumid. Mehed käivad juures hiietammik ning kalal ja jahil ning on ametis ehitustöödel, salapärane tumeda- tehtud saavad ka kopatööd. Küla vahel ma rohuga ring, arva- võib kohata ka kirglikke rattasõiduhuvi- tav rahapaja asukoht! lisi. Külas on olemas mesinduse ning ko- Keedi­ka linnus, Künka duveini valmistamise alased teadmised ja talu juures asuv Keedika (katku)kalmistu ja puhastusteeninduse oskustega inimene. Rehe talu silmi raviva toimega ohvriallikas Praktilise poole pealt on Keedika kandist on kaitstavad muinsusmälestised. võimalik soetada keemiavabalt kasvatatud toidukartulit, mett, hooajal maasikaid, aga Külas asuvad veel looduskaitsealused Soon- ka küülikuliha ja pakiheina. taga kivi ning Keila maantee ääres Paruni- te kivi, mille idaküljele on raiutud Keedika Keedika külaelu aastatepikkustest tradit- ja Uugla mõisaomanike nimed. Keedikas sioonidest võib pajatada külaseltsi liige on olnud ka kool. Astrid Rääli, tel 5818 2377.

Keedika külaseltsing, mis loodi aastal 2000, oli piirkonna külaliikumise üks esimesi Keedika küla tegemised on kokku võtnud eestvedajaid. Aastate jooksul on jõutud kor- Eve Tamm

6 seljaküla

kasvatatakse ka lambaid, kelle lihast tele- kokk Wendki on toitu valmistanud. Teises talus kasvatatakse maasikaid ja vaarikaid, kolmandas kitsi. Seljakülas elab ettevõt- te Metsaruum metsakorraldaja, kes annab nõu ja teeb metsakava, tunneb vääriselu- paikasid ja pärandkultuuri. Külas on ka et- tevõtjast kokk, kes teeb head-paremat küll naaberkülas Kuijõe söögitares, kuid pakub soovi korral sünnipäeva või muu sündmuse puhul peolauakatet ka oma küla inimestele. End mitmekülgselt harinud kunstnik võib juhendada erinevate oskuste omandamist nagu joonistamine, maalimine, salvräti- tehnika ja kollaaž. Külas on ka koolitatud hooldusõde, kes tuleb vajadusel appi eaka- tele ja abi vajavatele külaelanikele.

Kuna Seljaküla asub loodusliku koosluse poolest väga mitmekesises paigas, on siin- Värskelt valminud ahvusarhiivist võib leida 10.04.1517 sed metsad ja rabad üsna külluslikud. Ko- Seljaküla suitsu- Rkinnitatud ostu-müügi lepingu, kus halikud lapsed käivad suvel ja sügisel mus- saun kolm küla – Lehtmetsa, Põltsamaa ja Sel- tikate, pohlade, seente ja jõhvikate näol jaküla ning üks veskikoht müüakse 3400 metsast taskuraha välja toomas. riia marga, kahe lasti rukki ja kahe lasti odra eest Johan Aderkasi poolt Bernhard Seljaküla küla rahvas on laulurahvas. 10% Owerlackerile. Seljaküla mõisa kohta on elanikest ei pea paljuks võtta osa koorilau- dokumenteeritud Aderkaside ja Knorringi- lust Piirsalus, Linnamäel ja Haapsalus. te pere vaheline ostu-müügi leping aastast Vaikselt harjutatakse ka pillimängu väike- 1647. Ajas edasi hüpates on teada, et 1974. kandlel. aastal moodustati Seljaküla, Aasa, Põltsa- maa, Lehtmetsa küladest üks Seljaküla. Ei ole Seljaküla kehvem teistest sellegi poo- lest, et külas on vähemalt üks laisk, kuid Tänane Seljaküla on hajaasustusega küla, kuldsete kätega mees. kus inimesed kutsuvad oma naabriteks sama küla elanikke lähemalt ja kaugemalt. Nii on tavapärane ütlus "lähen naabrinaise- Eda Türnpu ga mustikale", naabrinaine aga tuleb autole 4 km eemalt. Olgugi, et eluasemed ükstei- sele silmagi ei hakka ja igapäevaselt naab- rit ka lehvitades ei tervitata, saadakse ikka Külavanem kokku ja tehakse koos asju. Talgute raames Merle Rebane, on korrastatud küla keskel asuv kinnistu, millele Suitsusauna Selts SUSS on ehita- 5666 8859 nud küla suitsusauna. Asukoha poolest on külaplats olnud kogu aeg küla keskuseks - seal on olnud Seljaküla kool, kauplus, mets- konna hoone. Nüüd siis ka külasaun.

Külas tegutseb mitmeid aktiivseid inimesi. Väikese kohaliku ettevõtja Looduse Lood OÜ savitoas on võimalik teha, osta või telli- da meelepärast keraamikat. Lisaks tegutseb savitoa perenaine pehme mööbli renoveeri- jana. Ka õmblusteenust saab küsida, eriti heameelega valmistab ta rahvuslikke ja li- naseid igapäevarõivaid. Puhkamiseks pakub ta Keedika metsaonni Seljaküla piirimail.

Ühes talus on halumasin ja traktor, mis on suureks abiks kogu külale. Samas peres

7 Teade Salajõelt – vesi ja teed

Viimasel külaseltsi koosolekul kerkisid päevakorrale mured seoses teedega. Piirkonna eripäraks on, et kevadise suurvee ja ka pikemate sajuperioodide ajal tekib palju üleujutusi madalamatel aladel, muu- tes neil asuvad talude juurdepääsuteed läbimatuks. Küla läänepool- sete talude juurde pääseb läbi Ingküla ja see tee on maade tagas- tamise käigus mõõdetud eramaade sisse. Teine ligipääsu võimalus oleks vana külatee kaudu.

Käisin selle probleemiga 17. detsembril vallavanema jutul. Kõne all oli juurdepääsu tee muutmine valla teeks ja selle hooldus. Uue aasta alguses kutsume kokku kõik maaomanikud, kelle maad nimetatud teed läbivad ja proovime leida lahenduse, mis kindlustab juurde- pääsu võimalikult paljudele selle külaosa elanikele.

Seepärast palun koosolekukutse saamisel kõigil kindlasti leida või- malus osalemiseks. Tegemist on notariaalsete lepingutega, mida vald ühepoolselt teha ei saa.

Kõne all oli ka endise Salajõe asunduse tee heakord. See on kogu ulatuses valla tee. Murekohaks praegu on seal teelõik enne mõisa, ilmselt tuleb uuendada truupi vee läbilaskevõime parandamiseks, et ei tekiks üleujutusi, mis teekatet ära uhuks, ja puhastada tee äär- seid kraave parema äravoolu tagamiseks. Ka maaomanikud saaksid siin oma panuse anda teeäärte võsast puhastamisega.

Külaseltsiga tegeleme praegu veel Kärbla kanalist üleviiva silla (omakeeli Peetri trummi) uuendamisega. Materjali ettevalmistused on lõpukorral ja ootame talvisemat ilma, mis lubaks masinatega ligi minna. Kevadel loodame juba jalutada üle uue silla ja kalad peaks ka paremini üles pääsema, kui sillaalune ei ole põhjani kobraste sodist umbes.

Nagu eelnevast selgub ja asukoha eripärast johtub, on meie külaelu mured ja rõõmud enamasti seotud veega nii maa peal kui maa sees. 2020. aasta kevadel on plaanis Linnamäe Aga kuni sajud jätkuvad tasub tulla vaatama Salajõge ja korrastatud pargis avada pargi looja, Oru kooli õpetaja, Tiberna allika vetemängu. koorijuhi ja koduloo-uurija HELGA MÄLLO MÄLESTUSK­ IVI. Teguderohket uut aastat kõigile! Mare Urbas Tänaseks on mälestuskivi juures tehtud kor- rastus- ja haljastustöid, kuid kogukonna ja kooli vilistlaste toetust on vaja kivi juurde Lumelükkamise teenuse osutajad: Helga Mällo elutööst jutustava INFOTAHVLI ja PINGI soetamiseks. Saunja, Kärbla, Linnamäe, Salajõe, Ingküla, Niibi, Uugla, Oru, Auaste, Vedra, Mõisaküla ja Soolu küla - OÜ Norwich Ehitus, Janek Loorens, Oru Haruraamatukogus asub just selleks ots- telefon +372 5646 1410 tarbeks raamatukogu perenaise käsitööna valminud ANNETUSKASTIKE, kuhu igaüks, Jalukse, Keedika, Seljaküla kant – OÜ Pullmullikas, Hardi Rehkalt, kellele on hingelähedane mälestus Helga telefon +372 515 8237 Mällost ja/või soovib panustada Linnamäe pargi arengusse, endale sobiva toetussumma Tänuavaldus saab poetada. Infolehe väljaandmist toetas Kaugemal elavad endised orukad ja kooli Kohaliku omalagatuse Sina, kallis Varje, oled meie vilistlased saavad teha ülekande ORU KUL- programm ja suures vallas oma teadmiste- MTÜ Linnamäe Arenguselts. ga abiks siis, kui me ise toime TUURISELTS MTÜ arveldusarvele: Küljendus: OÜ Kurimuri ei tule. Ilusat tujurikast aasta- vahetust ja ettevõtlikku EE031010220280713220, märksõnaks Ettepanekud ja info: uut aastat! „TOETUS LINNAMÄE PARGILE“. [email protected], tel. 5667 9002 Erna Eve Tamm

8