Oru kandi külade Detsember 2019 INFOLEHT 1 EESSÕNA la ja Keedika küla tegemistest. Aprillikuus ilmuvas lehes saab ülevaate Oru, Vedra, Ingküla, Niibi, Salajõe, Jalukse, Uugla ning Auaste külaelust. Oru piirkonna koduloo-uurija Alfred Lu- meste raamatus „Orult Siberisse“ on mai- nitud, et 1939. aastal oli Oru vallas 23 küla 2006 elanikuga. Pool sajandit hiljem, peale sõda, küüditamisi ning kolhoosikorra eest linna pagemist oli enam-vähem sama piir- konda hõlmava Linnamäe külanõukogu kolmeteistkümnes külas 907 elanikku... Nüüdseks on ajalooratas uuele ringile läinud - Oru piirkonna külad on kosumas, noored pered soovivad oma lapsi kasvatada ja vane- ma põlvkonna linnainimesed pensionipõlve nautida just looduslähedases keskkonnas. Kui 2015. aastal elas endise Oru valla küla- des 859 inimest, siis praeguseks on see kas- vanud 951 elanikuni. Nii väikese piirkonna kohta on see märkimisväärne tulemus. TÜ Linnamäe Arenguselts on tegutse- Just uutel elanikel tekivad varem või hil- Mnud pea neli aastat ning ühel hetkel jem küsimused: Kuidas saada kontakti ko- Oru piirkonna jõudsime arusaamisele, et me ei tea oma halikke teenusepakkujatega? Millega Oru külad: kandi külade igapäevastest tegemistest kandi inimesed vabal ajal tegelevad? Mida paljutki. Veel vähem teavad seda piirkonda on teada koduküla ajaloost? Neile ja mitme- kolinud uued elanikud. Tutvumaks külade tele teistelegi küsimustele anname infolehe Auaste tegemistega ja õppimaks üksteise parima- vahendusel vastuseid. Kui Sinu küsimus Ingküla test praktikatest sai ellu kutsutud kord jääb siiski vastusesta, on ehk abi oma küla Jalukse kvartalis koos käiv külade ümarlaud. Pea- eestvedajate kontaktidest, kelle poole oma Keedika miselt külavanematest ja külaseltside esin- mõtetega saab pöörduda. dajatest või muidu aktiivsetest huvilistest Kärbla koosnevas ümarlauas jagatakse nii oma Linnamäe küla rõõme kui ka muresid ning mõeldakse MTÜ Linnamäe Arenguselts Mõisaküla ühiselt, mida saab ise ära teha, et maal ela- Eve Tamm ja Elle Ljubomirov Niibi mine oleks peredele atraktiivne. Oru Külade ümarlaud Sama eesmärgi jätkuks esitas arenguselts Salajõe Kohaliku omaalgatuse programmi projekti- Saunja taotluse „Tõhusam koostöö ja ühistegevus Seljaküla Oru piirkonnas“, mis sai ka toetust. Projek- Soolu ti raames viiakse läbi nii külade eestveda- Uugla jatele suunatud koolitusi kui ka õppereise, samuti antakse kaks korda välja Oru piir- Vedra konna külade eluolu kajastavat infolehte. Esimeses väljaandes räägitakse Linnamäe, Kärbla, Saunja, Seljaküla, Soolu, Mõisakü- LINNAMÄE KÜla Lisaks on küla arengusse palju panustanud Oru Spordiklubi – rajatud on õuesõppepavil- jonide ja välijõusaaliga tervise- ja discgolfi- rada, jõusaal, sel sügisel valmis Linnamäe staadioni esimene etapp. Renoveeritud Oru vanas koolimajas tegut- seb MTÜ Linnamäe Arenguselts, kohvik, juuksur, beebikool ja noortekeskus. LASi kodulehe turuplatsi rubriigist leiab infot kohalike teenusepakkujate, majutusasu- tuste ja piirkonnas saadaoleva kinnisvara kohta. Oru kandi kodulugu on kogutud ja talletatud digitaalselt ning see on tasuta kättesaadav aadressil https://oru.topoteek. net/. Uue kortermaja innamäe küla on moodustatud endis- Linnamäel tegutsevad segakoor, nais- ja se- ehitus Linnamäel Ltest Piilama ja Kapri küladest. Küla garahvatantsurühmad ning line-tantsijad. nimi on läbi aegade muutunud Leinamäest Kord kuus käivad üksteiselt mõõtu võtmas Leenamäeks kuni tänapäevase Linnamäe- mälumängijate võistkonnad. ni välja. 2018. a tähistas Linnamäe oma nime kirjalikes allikates esmamainimist Külas on mitmeid majutusasutusi, paar au- (1518) piirkonna külasid haarava kontser- toremonditöökoda ja õmblustsehh. Tehtud tide päevaga. saavad traktori-, kombaini- ja kopatööd, on ka raamatupidamise-, kosmeetiku ja mani- Küla vanimad säilinud majad on 1893. aas- küüriteenuse ning bussitranspordi pakku- tal ehitatud vallamaja, 1903. a avatud Oru jaid. Kohapealt saab osta veiselihatooteid, Ministeeriumikooli hoone (praegune LASi kanamune, hoidiseid, hooajal tomatit, kur- maja), Eesti Vabariigi algusaastail ehita- ki ja teisi aiasaaduseid. Leidub teadjaid tud, praegune COOPi kaupluse maja tee- päikesepaneelidest IT-ala ja vaibakudumi- ristis, Nurga perekonnale kuulunud maja seni välja. (praegune Veskikivi talu). Ettevõtja, teenuseosutaja, mõne toreda ho- Viimase nelja aastaga on Linnamäe jõud- biga tegeleja - anna Sinagi omalt poolt pa- sasti edenenud. Linnamäe kaherühmali- kutavast teada e-postile: [email protected]. sest lasteaiast on saanud neljarühmaline lasteaed, vaatamata sellele on hetkel laste- aia järjekorras 38 last. Oru koolipere on tä- Elle Ljubomirov ja Eve Tamm naseks kasvanud 148 õpilaseni, kes toovad koolile au ja kuulsust nii spordi- kui kul- tuurivaldkonnas. Suurt rõõmu teeb sügisel alanud kooliaula ehitustööd. Plaanide järgi saab koolipere juba 2020. a detsembris oma jõulupidu uues saalis pidada. Küla keskel vanade kortermajade kõrvale valmib uus elamu – 18 korteriga Maali üü- rimaja. Tulevased üürikorterid on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele/peredele, kes soovivad siia piirkonda (Lääne-Nigula valda) elama ja töötama asuda ning kellel puudub isiklik elamispind. Et ühes väike- ses maapiirkonnas koostöös kohaliku oma- valitsuse ja erasektoriga ning osaliselt riigi toetusega uus kortermaja püstitatakse, on ainulaadne ettevõtmine Eestis terviku- na. Sellega on tutvumas käinud mitmedki teised omavalitsused, kes sarnast mudelit oma vallas kasutada tahavad. 2 KÄRBla KÜla Külas elab mitmeid tegusaid inimesi, kelle teadmised ja oskused võiksid huvi pakku- da teistelegi. Kalda talu perenaine Astrid peab koos poegadega Uuskalda spordi- ja puhkeküla, kus suvisel ajal saab suurema seltskonnaga ööbida kämpingumajades, korraldada suvepäevi, laagreid, sportida ja ühiselt aega veeta. Astridil on pikaajalised kogemused ka raamatupidamise alal. Tammeoru peremees ja külavanem Tõnu on bussifirma T&T transport omanik ning korraldab sõite väikebussidega. Tammeoru garaažikinos toimuvad igal nädalal kõiki- dele soovijatele avatud kinoõhtud (info küla FB lehelt). Perenaise hobiks on fotograafia, kujundamine ning aiandus, tema kasvatab oma aiasaadused permapeenras. Kärbla küla ärbla külast sõidavad läbi kõik, kes vastlpäev KHaapsalu poolt Linnamäele tulevad. Tammemäe pererahvas on suured astel- Väikeses külas on 14 majapidamist, kuhu on pajukasvatajad. Kes soovib sügisel oma sisse kirjutatud 35 püsi- või suveelanikku. talvevarusid vitamiinirikaste marjadega täiendada, on oodatud nende istandusse Praeguse Kärbla küla kohal on elatud juba marju korjama. Rae talu perenaise käest pikka aega. Sellest annavad tunnistust kü- saab suve lõpus osta mustsõstraid, Jõeääre las asuvad muinsuskaitse all olevad muinas- Galina oskab küpsetada ülimaitsvaid ka- põllud. Loodusmälestistest kasvab Kärbla raskeid ja sepikuid. külas kaitsealune Kärbla tamm ja küla ter- ritooriumile ulatub Silma looduskaitseala. Külas on oma ajakirjanik - Lepiku talu pe- renaine Kaire töötab ajalehe Lääne Elu toi- Külavanem Kärbla nime on esimest korda mainitud metuses ning restaureerib jõudumööda oma Tõnu Nõupuu, 1511. aastal seoses Kärbla mõisaga. 1816. esivanemate maja. On ka üks hakkaja len- aastal eraldati sellest Räägu mõis, millest dur! Mihkel töötab küll piloodina, kuid igal 5635 6124 hiljem kujunes peamõis. Kärbla mõisasü- võimalusel on ta Kärblas, kus harib põlde damest pole praeguseks palju säilinud – ning lööb kaasa kõigis küla tegemistes. mõisaaegu meenutavad paksude paesein- tega hooned ja varemed, tühjad tiigid ja Selline tore küla on Kärbla, parajalt pisike, suurte puudega alleed. Räägu mõisas, mis ühtehoidev ja toimekas. Vaata Facebookis nüüd jääb küll Linnamäe küla piiridesse, Kärbla küla. on säilinud muinsuskaitse all olev Räägu vesiveski, mõisa peahoones tegutseb hool- dekodu. Aile Nõupuu 3 SAUNJA KÜla käigus õpitud nippe. Kolmandaks MTÜ Sil- ma Õpikoda, kus looduse saladuste tundma- õppimisel on abiks kõige tänapäevasemad tehnilised vahendid. Lisaks matkarada, linnuvaatlustorn ja ruumide rentimise või- malus. Need kolm külastuspunkti olid sel aastal justkui Saunja küla kaubamärgiks. Tuntud koht on ka Vanaaseme talu, kus on toimunud Linnamäe kontsertide päeva esi- nemine ja peetud Saunja küla üks esimes- test kokkusaamistest. Viimasel neist, Silma Õpikojas toimunud kogunemisel peeti plaa- ni moodustada oma külaselts. Kooskäimis- test on sündinud ka ühistegemised - küla sissesõidutee äärde kena postkastialus. Saunjasse on lisandunud uusi põnevaid et- aunja küla on esmakordselt mainitud tevõtmisi - tootmist on alustanud konkursil S1537. aastal. Räägitakse, et siin olla „Läänemaa aasta toode 2019“ rahva lemmi- olnud Saare-Lääne piiskopi saun ja sellest ku tunnustuse saanud Catree OÜ. Firma ka küla nimi. Saunja mõis rajati 1816. aas- teeb eritellimusega puidust mööblit ning tal Salajõe mõisast eraldatud alale. Mõisa laserpingil erinevate materjalide (puit, pa- peahoone oli pikk palkehitis ja on tänaseks ber, klaas) lõikamist ja graveerimist. praktiliselt hävinud. Uuetoa talu kandis ol- nud Oru valla viimane, Nuki suitsutare vii- Saunjas on mitu majutusepakkujat ning di Rocca al Mare vabaõhumuuseumi 1970- Kirimäe saare kandis elab kirglik ornito- ndatel ja on seal tänaseni oma aja märgina loogia- ja loodusfotograafia huviline, kes kenasti vaadeldav. osutab soovi korral giiditeenust, fotograa- fia- või linnutundmise õpet, pakub paadi- ja Tänane Saunja on territoriaalselt läbi ae- kanuuretke võimalust ning fotovarje renti. gade suurim, hõlmates ka endisi Kapa, Rannaküla ja Kõrgema külasid. 1939. aas- Saunjas leidub väga praktiliste ameti- tal oli Saunjas 60 elanikku, 1977.