Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa Ida‐Virumaa

Metoodika, tulemused

Töö nr: 1798MT1

Tartu 2018‐2019 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa

Tööd on rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Muinsuskaitseamet

Tellija: Muinsuskaitseamet Projekti juht: Mart Hiob, PhD Koostajad: Mari‐Ann Remmel, MA Reeli Reinaus, MA Kristel Kivari, PhD (Tartu Ülikool) Laura Mäemets, MA Mart Hiob, PhD Kristjan Piirimäe, PhD

2 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

Sisukord 1. Sissejuhatus ...... 5 2. Metoodika ...... 10 2.1. Üldiseloomustus ...... 10 2.2. Arhiivitööd ja inventuuride ettevalmistamine ...... 10 2.3. Välitööd ...... 11 2.4. Järeltööd ja aruandlus ...... 13 3. Võrdlevad tulemused ...... 14 3.1. Töörühmaliikmete nimi ja roll inventeerimisel...... 14 3.2. Välitööde toimumise ajakava ...... 14 3.3. Ettevalmistustöödele, inventuuridele ja järeltöödele kulunud aeg ...... 14 3.4. Töö tulemused ...... 15 3.5. Kasutatud kirjandus ja käsikirjad ...... 15

AB Artes Terrae OÜ 3

Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

Käesoleva töö täpsusastmele seavad piirid töö 1. Sissejuhatus aluseks olevate arhiiviallikate täpsus ja informantide teadmised. Käesolevas töös on Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade lähtutud arhiiviallikatest, mida on täiendatud inventuur arhiiviallikate põhjal on teostatud kohalike informantide teabega. Informandid detsembrist 2017 kuni jaanuarini 2019. Tööga on leitud muuseumite, Viru instituudi, hõlmatud kihelkonnad olid , Jõhvi, teabepäevade, kohalike suhtlemise ja Lüganuse, Vaivara ja Viru‐Nigula kihelkond, varasemalt avaldatud kodulooraamatute abil. mille hulgas Viru‐Nigula kihelkond asub suuremas osas ning Lüganuse ja Iisaku väikeses Looduslikku pühapaika defineeritakse vastavalt osas tänases Lääne‐Viru maakonnas (vt Joonis UNESCO, Rahvusvahelise looduskaitseliidu 2). IUCNi ja Tartu ülikooli juhendile (2013) kui maa‐ või veeala, millel on eriline vaimne Töö eesmärkide saavutamiseks töötati välja ja tähendus. See tähendus võib olla kohalik, rakendati kohandatud metoodikat. Metoodika rahvuslik või rahvusvaheline. töötasid sarnaste tööde1 analüüsi baasil välja Mari‐Ann Remmel, Jüri Metssalu, Valdo Valper Erilise vaimse tähenduse all peame silmas ja Reeli Reinaus. pühapaiga seostumist peamiselt religioossete rituaalidega nagu ohverdamine, Inventeerimise viisid läbi Reeli Reinaus, Laura pühakspidamine ja palvetamine, aga ka Mäemets, Kristel Kivari, Mari‐Ann Remmel ja pühapaigale omistatud teisi maagilisi omadusi: Mart Hiob. Pühapaikade asukoha piirid märkis ravivõimet, partneri leidmist, viljastavat digitaalselt GIS programmis üles Kristjan toimet, õnne andmist, ilma muutmist, Piirimäe. ebasoovitava tõrjet jm. Andmebaasid süstematiseerisid ja tekstilise Üksik looduslik pühapaik võib hõlmata ühte või aruande koostasid Viru‐Nigula puhul Kristel mitut üksikobjekti. Ühe objekti puhul Kivari, Lüganuse ja Jõhvi puhul Laura Mäemets, defineeritakse pühapaik seda objekti hõlmava Vaivara puhul Reeli Reinaus ja Iisaku puhul maa‐alana, mitme objekti puhul aga nii, et kõik Mari‐Ann Remmel. jääksid maa‐ala sisse. Piire defineerides Ida‐Viru maakonna inventuuri unikaalne panus arvestatakse teadaolevat ja võimalusel või on anda professionaalselt vormistatud vajadusel välitööde käigus fikseeritavat tänapäevaseid kartograafilisi ja kohapärimust ning jälgitakse nii seadusi kui ka loodusteaduslikke andmeid (mõõdud jms) kohalikke asjaolusid, sh mälestisega seotud pärimuspaikade kohta, mida on seni uuritud pinnavorme, taimestikku, ehitisi jm. põhiliselt humanitaarteaduslike meetoditega, Põhjarannikuga piirnev Virumaa, sh Ida‐ ja sedakaudu siduda kartograafilised andmed Virumaa on rikas piirkond hiite ning pärimusteadetega. Iga paiga kohta pärimusliku tähendusega veekogude poolest, võrreldavate andmete saamiseks on rannikualal on ka palju kive, sisemaa pool rakendatud vähemalt üks töörühm, milles metsa‐ ja rabamassiive. Looduses esineb funktsioonid on jagatud töörühma liikmete karstnähtusi (nt Uhaku karstialal), mis tihtilugu vahel lähtuvalt nende pädevusest ja uuringus seostuvad rahvausundiga. Siinses osalemise võimalusele. rahvatraditsioonis leidub ka omajagu

1 Mari‐Ann Remmel: Jüri kihelkonna looduslike inventuur 2018; Jüri Metssalu: Nissi kihelkonna pühapaikade inventeerimistööd 2017; Valdo looduslike pühapaikade inventuur 2018. Valper: Keila kihelkonna loodulike pühapaikade

AB Artes Terrae OÜ 5 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa

hiiumuistendeid ning haldjapärimust, rahvapärast uku‐toponüümikat, samuti tabulisi lugusid kivideks muudetud inimestest, rändavatest veekogudest jm, mis võivad mõnigi kord osutada pühapaigale. Samas peab arvestama, et piirkonnas on ka palju tööstusmaastikku ning idapoolseid mõjusid mitmel tasandil. Inimtegevuse mõju võib tööstuse tõttu olla suurem kui mõneski teises maakonnas. Ida‐Virumaad on senised uurimistööd Joonis 1. Eesti kirjandusmuuseumi ning Keele ja hõlmanud ebaühtlaselt. Tihedalt on folkloori kirjanduse instituudi (nüüd EKI) folkloristide välitööd 1946–2001: tihedamalt ja hõredamalt läbi kogutud Eesti rahvaluule arhiivi andmetel 1946‐2001 kihelkonnad. Allikas: folkloristlike ekspeditsioonide käigus kogutud http://www.folklore.ee/era/kogumine/index.html. Jõhvi ja Iisaku kihelkonnast (vt Joonis 1). Järgnevad Viru‐Nigula ja Lüganuse, kõige Piirkonniti väga erinev on muinsuskaitsealuste hõredam on seis Vaivaras. Vanemaid muististe, sh pühapaikade hulk, mille osas on kirjapanekuid on juba 1910. aastal avaldatud esirinnas endine Viru‐Nigula vald 12‐13 Jaan Jungi kogutu põhjal – nt Viru‐Nigulast on objektiga (seda suuresti tänu Toomas Tamla raamatus (Jung III) andmeid u 12 pühapaiga uuringutele). Rohkem on kaitsealuseid kohti ka kohta, Jõhvi kihelkonnas kuue paiga, Vaivarast Lüganuse vallas. Kokku on Ida‐Virumaa kahe ning Lüganusest ühe pühapaiga kohta. kihelkondades muinsuskaitse all u 20 pühapaika, lisaks hulgaliselt kultuse‐ (lohu‐) Eesti keele instituudi kohanimekogus on kive (vt Joonis 3). Virumaa osa igati esinduslik ja teaberohke. Virumaal on pühendunult tegutsenud Gustav Looduskaitse all on Ida‐Virumaa kihelkondades Vilbaste. Kohanimesid ja vastavat pärimust on hõlmatud alal 27 üksikobjekti (põlispuud ja hulgaliselt kogutud veel nõukogude ajal Keele rändrahnud, vt Joonis 4). Kolmel objektil on ja kirjanduse instituudi ekspeditsioonidel. Eesti topeltkaitse (nii muinsus‐ kui ka looduskaitse). rahvaluule arhiivi ekspeditsioon toimus Viru‐ Pärandkultuuri objektidena on teada Nigula kihelkonnas 1994. aasta suvel. Ida‐ keskmiselt paar pühakohta igas kihelkonnas, Virumaa pärimuspaiku on uuritud ka Eesti kokku 12 kohta. kirjandusmuuseumi projekti „Radar“ käigus. Vastavalt Hankija tellimusele inventeeriti vaid Infot pühapaikade kohta leidub ka käesoleval neid pühapaiku, mis ei ole seni kaitse all kui sajandil Riigimetsa majandamise keskuse pühapaigad. pärandkultuuri kogumise aktsioonis laekunud Käesolevas tööst on välja jäetud need andmete seas. Samuti leidub teavet mõne pühapaigad, mille vaimne tähendus piirdub pühapaiga kohta 2016. aasta ERA vaid ühe‐kahe talu või perega või mis on kogumisvõistluse „Minu maastikud“ kasutusele võetud 20. sajandil või hiljem. materjalide hulgas. Ida‐Virumaalt on pärit folklorist Mall Hiiemäe, kelle kirjutistes ja Uuritud kihelkondades on alljärgnevad kogutud materjalides võib leida viiteid looduskaitsealused kohad ning kaitseta pühapaikadele. pärandkultuuriobjektid:

6 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

1. Vaivara kihelkond rändrahn, Pärnad Pühajõel, Oru pargi looduskaitsealused üksikobjektid: kivi, Riia‐Võhma tamm, Ohvrikivi (Toila, Olgino rändrahn, Hoovi künnapuu, ka muinsuskaitse all); Siskini mänd; pärandkultuuriobjektid: Kohtla‐ pärandkultuuriobjektid: Hiie kaldad Nõmme ohvrikivi. Kiideniidu ojal, Perjatsi hiiemägi, 4. Lüganuse kihelkond Tõrvajõe allikas, Hõbeallikas, Kaaba looduskaitsealused üksikobjektid: kivi, Kannuka hiiekivi. Rääsa kadakas, männid, 2. Iisaku kihelkond rändrahn, rändrahn, Ohvripärn looduskaitsealused üksikobjektid: (on ka muinsuskaitse all); kadakas, Lemmaku pärnad, Pärandkultuuriobjektid: Katmani tammed, Sõrumäe männid, hiieallikas, lohukivi Kestlas. rändrahn; 5. Viru‐Nigula kihelkond pärandkultuuriobjektid: Tubniku hiis, looduskaitsealused üksikobjektid: Hiissaar. Ehalkivi/Ihalkivi, Tagaküla suurkivi, 3. Jõhvi kihelkond Padaoru mänd, Mädaoja mänd. looduskaitsealused üksikobjektid: pärandkultuuriobjektid: Samma hiis. Püha tamm (Kuremäe, on ka muinsuskaitse all), Pilliroosoo rändrahn, Ristimänd, Kalina ohvritamm, Peri rändrahn, Võrnu

Joonis 2. Ida‐Virumaa tänased omavalitsused (roosad alad tumesinise piirjoonega) Lüganuse vald, Kohtla‐Järve linn, Jõhvi vald, Toila vald, Sillamäe linn, Narva‐Jõesuu linn, Narva linn ja Alutaguse vald ning Lääne‐Virumaa (sinised alad) Viru‐Nigula valla, Vinni valla ja Rakvere valla Viru‐Nigula kihelkonda jääv osa. Viru‐Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kihelkonna piirid on näidatud pruuniga. Allikas: maa‐ameti geoportaal, rahvusarhiiv.

AB Artes Terrae OÜ 7

1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa

Joonis 3. Muinsuskaitsealused mälestised ja kaitsealad Viru‐Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kihelkonnas on näidatud sinise tähisega. Allikas: maa‐ameti geoportaal, rahvusarhiiv.

Joonis 4. Looduskaitsealused objektid, kohaliku omavalitsuse objektid ja kaitsealad Viru‐Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kihelkonnas on näidatud punase piirjoonega või tähisega. Allikas: maa‐ameti geoportaal.

8 AB Artes Terrae OÜ

Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

Joonis 5. Muinsuskaitsealused mälestised ja kaitsealad ning looduskaitsealused objektid, kohaliku omavalitsuse objektid ja kaitsealad Viru‐Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kihelkonnas on näidatud punase piirjoonega või tähisega. Allikas: maa‐ameti geoportaal.

AB Artes Terrae OÜ 9 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

2. Metoodika võetud kaasa metsaande ega midagi muud, ei 2.1. Üldiseloomustus tõstetud häält, ei kasutatud vägisõnu. Metoodika aluseks on Tartu ülikooli koostatud juhend (2013) ja töörühma liikmete varasem kogemus looduslike pühapaikade Töö jaotati kolmeks etapiks: (1) arhiivitööd ja inventeerimisel. Lisaks eelnevas peatükis inventuuride ettevalmistamine, (2) looduslike nimetatud töödele on arvestatud Eesti pühapaikade inventeerimise välitööd kirjandusmuuseumi töötajate 2014., 2016. ja maastikul ning (3) inventuuride järeltööd ja 2017. a teostatud looduslike pühapaikade aruandlus. Iga etapp jaotati tegevusteks uuringutega. Töö on teostatud vastavalt vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele. Tööde muinsuskaitseameti antud hanke tehnilisele ajakava on esitatud käesoleva dokumendi kirjeldusele. viimases peatükis. Pühapaiga inventeerimise all mõistetakse uuringut, mille tulemusel selgitatakse välja ja jäädvustatakse pühapaiga asukoha piirid, 2.2. Arhiivitööd ja inventuuride looduslik ja pärimuslik koosseis ning vaimne ettevalmistamine kultuuripärand. Pühapaiga asukohta Välitööde eel otsiti välja ja koondati kokku kirjeldatakse nii püsivate orientiiride kaudu uuritava piirkonna pühapaikade kohta maastikul kui ka geograafiliste varasemal ajal kogutud teave hanke nõuetes koordinaatidega. loetletud arhiiviallikatest: Arheoloogilisi kaevetöid või sondaaže  Tartu ülikooli ajaloo‐ ja arheoloogia käesolevas töös ei teostatud. instituudi arheoloogia arhiiv: kaevamis‐ ja inspektsiooniaruanded, Inventeerimisele kuulusid kõik looduslike kihelkonnakirjeldused, juhuslik materjal ja pühapaikade 2015. a riiklikus arengukavas leidude pearaamat; defineeritud peamised rühmad. Objektidest inventeeriti kivid, üksikud puud,  Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu puuderühmad, metsad, veekogud, arhiiv; pinnavormid, kivivared, ohverdamissunduse jt  Eesti kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule riitustega seotud teeäärsed paigad jms. arhiivi käsikirjakogud J. Hurda kogu (H), M. Paikadest või maa‐aladest inventeeriti kõik J.Eiseni kogu (E), Eiseni stipendiaatide need, mis hõlmavad erinevaid üksikobjekte. rahvaluulekogu (E, StK), Eesti Rahvaluule Käitumisel pühapaigas ning suhtlemisel Arhiivi rahvaluulekogu (ERA), Eesti informaatorite ja kohalike elanikega võeti Kirjameeste Seltsi rahvaluulekogu (EKS), arvesse pühapaikade pühadust, lähtuvalt Riikliku Kirjandusmuuseumi Rahvusvahelise looduskaitseliidu ja Tartu rahvaluulekogu (RKM), Eesti Folkloori ülikooli juhendist. Pühapaika ja selle ümbrust Arhiiv (EFA), Eesti Rahva Muuseumi hoiti ja jälgiti ajalooliselt kehtivaid häid tavasid. rahvaluulekogu (ERM), Akadeemilise Pühapaika austavate inimeste suhtes näidati Rahvaluule Seltsi rahvaluulekogu (ARS), G. üles lugupidamist. Osalemine intervjuus või Vilbaste rahvaluulekogu (Vilbaste), Mihkel fotografeerimine oli vabatahtlik. Pühapaigas ei Veske rahvaluulekogu (Veske); kahjustatud vegetatsiooni, ei löödud nuga,  Uuritava piirkonna aja‐ ja kultuurilugu labidat ega muud teravat eset maasse, sealt ei puudutavad (kergemini leitavad) trükised AB Artes Terrae OÜ 10 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa

ja perioodika nagu koguteosed „Ida‐ sakraalsust (nt püha, hiis/iis, (h)iie, ohvri‐, Virumaa rahvakultuurist“, „Virumaa ravi‐, taara‐ uku‐ vms), samuti rituaalseid vaimujutud“ jm kodulooline kirjandus; tegevusi ja ravimistoiminguid või ravitavaid haigusi (nt silmaläte, maa-aluste kivi)  Eesti keele instituudi kohanimekartoteek; väljendavad kohanimed.  Jaan Jungi „Muinasaja teadus“ ja käsikirjad Sama pühapaiga kohta käivad teated koondati (Mss); kokku. Eeltöödel leitud viidetes võivad kaks  Eesti kultuuriloolise arhiivi Akadeemilise või rohkem pühapaika tegelikult viidata ajaloo seltsi stipendiaatide aruanded (f ühele kohale. Samuti võib esineda 199) ja Eesti kirjanduse seltsi ajaloo vastupidist võimalust, et üks andmebaasi stipendiaatide aruanded (f 200), Eesti kirje võib ekslikult sisaldada infot kirjanduse seltsi kodu‐uurimise toimkond kahe või enama pühapaiga kohta. (f 360), Gustav Vilbaste (f 152), Richard Olulisim on ruumiliste orientiiride ja Vilbaste (f 317), Anton Suurkask (f 124). muu info analüüsimine pühapaiga asukoha Selle etapi puhul tuli arvestada, et varem pole kohta. antud piirkonna jaoks eraldi süstemaatilist Andmebaasi sisestatud teabe põhjal toimub pühapaigapärimuse sisestamist toimunud, paikade eellokaliseerimine ehk teadete seega tuli pühapaikadest ülevaate saamiseks sidumine kindla asukohaga. Kaardil määratakse välja otsida ning sisestada leitud materjal pühapaikade esialgne eeldatav asukoht. kohapärimuse andmebaasi, mis on ühtlasi osa kobarandmebaasist „Muistised ja 2.3. Välitööd pärimuspaigad“ ning kus juba varasemast on Välitöödeks on vajalik eelnev väliuuringute mõningaid teateid ka vajalikest teostamise kogemus, seda nii inimeste kihelkondadest. metoodilise küsitlemise kui ka Sisestamise ajal kasutati ajalooarhiivi maastikuobjektide kaasaegse tehnikaga ajalooliste kaartide andmebaasi ajaloolisi kaardistamise, kirjeldamise ja jäädvustamise kaarte ja maa‐ameti kaardirakendusi, sh osas. kohapärimuse kaardirakendus. Kui tekstilised Enne välitööde algust peab töörühm tundma andmed olid koondatud, kontrolliti vastava piirkonna pühapaikade jm paikade piirkonna (enamasti mõisavalduste) kohapärimust, geograafiat ja asustuspilti. ajaloolistelt kaartidelt, kas on toponüümikat Välitööde käigus lokaliseeritakse ja või muid märke, mis kinnitaks pühapaika. kirjeldatakse looduslikud pühapaigad Vanade kaartide järgi sai määrata ka hävinud maastikul. Välitööd teostati ühe‐, kahe‐ või objektide asukoha (nt allikad, kivid). kolmeliikmeliste meeskondadega. On otstarbekas, kui kaartidega töötab inimene Välitöödel kasutatavad põhilised töövahendid: samast töörühmast, kes antud piirkonnas ka inventeerimistöid teeb. Kaartidelt info  piirkonna pühapaikade andmekogumik, lugemiseks on vajalik arusaamine saksa, rootsi  pühapaiga ülevaatuse küsimustik ja selle ja vene keelest, samuti gooti kirjast ning täitmise juhend, kartograafilistest tingmärkidest. Arvestada tuli  kaardid, ajaloolisi nimekujusid ja vana kirjaviisi eripärasid.  fotoaparaat,

Kaartidel on looduslikele pühapaikadele  mõõdulint 10‐20 m ja/või digitaalne viitavate toponüümide hulgas paiga mõõtja,

12 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

 nutitelefon, tahvel, sülearvuti ja/või Võimalusel peaks informant täpse koha helisalvestaja koos vajaliku tarkvaraga, maastikul ise kätte näitama. Kui pikalt ja põhjalikult konkreetseid informante  GPS seade koordinaatide võtmiseks. küsitletakse, jäi uurimisrühma juhi otsustada. Inventeerimise eesmärk on koguda pühapaiga Informandi andmed täideti informandilehel, kohta andmeid, mille abil pühapaik piiritleda mis seostati vastava pühapaiga ning teha kindlaks selle looduslikud, inventeerimislehtedega. kultuurilised ja usulised väärtused Inventeerimislehe täitmisel ilmnes, et mõnele süsteemsesse andmebaasi kandmiseks ning punktile ei olnud võimalik vastata. Näiteks, paiga haldamiseks ja kasutamise pühapaigal puudus ametlik toponüüm või korraldamiseks. varasemad ametlikud nimed. Ankeet täidetakse paiga kirjaliku kirjelduse ja Pühapaiga pildistamise eesmärk oli joonisega kohapeal. Mõõdistamistulemused dokumenteerida pühapaiga ja lähiümbruse märgitakse üles kohe koos selgitava teksti ja seisund. Fotodele jäädvustati vähemalt: joonisega.  pühapaiga üldvaade võimalusel vähemalt Juhul kui pühapaiga täpne asukoht ei ole kahest kuni neljast suunast, arhiiviallikate ja ajalooliste kaartide põhjal olemasolevatelt juurdepääsuteedelt ja/või täpselt määratav, püüti küsitleda kohalikke iseloomulikelt vaatekohtadelt; inimesi. Neile selgitati projekti tausta ja kavandatavaid tegevusi. Samas püüti neilt  kõik pühapaigas asuvad pärimusobjektid pühapaiga kohta infot saada, tema kaudu leida jm olulised objektid; teisi informante ning vajadusel leppida kokku  pärimusobjektide olulisemad ja pühapaiga ettenäitamine maastikul. iseloomulikumad detailid; Küsimustikku täites hoiti selgelt lahus isiklikud tähelepanekud ja kohalikelt kuuldud teave, mis  pühapaiga sihtotstarbeline kasutamine varustati isiku nime (kui isik annab selleks loa) (annid, raviesemed, puukoorde tehtud ja muude isikuandmetega. Suulise pärimuse lõiked, rajad, allika kasutamist hõlbustavad kogumine ei olnud välitööde käigus purded jm lisandid, kiiged, kalmed, prioriteetne eesmärk, küll aga jäädvustati lõkkeasemed jms); intervjuude käigus saadud suuline pärimus.  inimmõju avaldumine või selle jäljed Soovitavad informandid olid: (kaeved, rajatised, kännud, niitmine, karjatamine, turism, prügi jms);  muuseumitöötajad ja Viru instituudi töötajad,  võimalusel pühapaika näitav informant ja uurimisrühm pühapaika inventeerimas.  maaomanikud (kui omanik on teada), Pühapaiga piiride määramine toimus kahes  ümbruskonna majapidamiste elanikud (kui etapis. Välitööde etapis tõmmatakse piir käsitsi pühapaik on eellokaliseeritud talu polügoonina ja võetakse pühapaiga keskpunkti täpsusega), geograafilised koordinaadid GPS seadmega.  koduloouurijad, Lisaks kirjeldatakse piir vajadusel tekstiliselt, orientiiride kaudu. Hiljem täpsustati piirid  kohalikud, kes võivad teada, kus kaardikihtide abil – lisaks põhikaardile kasutati pühapaigad asuvad või oskavad soovitada teisi kaardikihte, sh teede, põllumassiivide, inimesi, kes oskaksid aidata. katastrite, pinnavormide, jõgede, järvede kaarte, Eesti looduse infosüsteemi kihte jm.

AB Artes Terrae OÜ 12 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa

käigus. Esialgsete piiride määramiseks kasutati Inventeerimisel kogutud andmete looduslikke orientiire. korrastamiseks sisestati kõik välitööde käigus kogutud inventeerimisankeetidele ja Inventeerimise ajal korraldati koostöös informandilehtedele kogutud andmed. Välitööl kohalike inimeste ja muinsuskaitseametiga igas tehtud fotofailid ja võimalikud helisalvestised kihelkonnas teabepäev inventeeritava pealkirjastati vastavalt muinsuskaitseametilt piirkonna kohalikus tõmbekeskuses (Lüganuse saadud juhistele. Nimetati põhimõttel ja Jõhvi teabepäev oli ühine), kus teavitati „kihelkonna lühend‐küla‐objekt‐kuupäev‐ kohalikke elanikke ja ametnikke töödest. Lisaks järjekorra nr‐märkus“, nt „Vai Perjatsi Kannuka üritati teabepäevade ajal leida potentsiaalseid hiiekivi 180414 01 lõunast.jpg“. Fotode informante või saada nende kontaktandmeid. soovituslik valim oli 3‐7 fotot, kuid vajadusel Iga teabepäeva kavas oli elluviidud ja rohkem. Looduslikest pühapaikadest kavandatavate tegevuste tutvustus antud rääkivatest intervjuuosadest tehti lühikonspekt kihelkonnas. Tutvustati olemasolevat teavet ning lisati aruandele koos informandi pühapaikade kohta ja nende esialgset andmetega. asukohta. Potentsiaalselt oluliste Lokaliseeritud pühapaigad märgit informantidega lepitu kokku põhjalikum i välitöödel võetud GPS koordinaatide abil GISi intervjuu. programmis Eesti põhikaardile. Pühapaiga Kahel korral (Iisakus ja Vaivaras) õnnestus piiride defineerimisel lähtuti nii teabepäev korraldada juba toimuma pidanud seadusandlikust ruumist kui ka kohalikest ürituse raames. Niimoodi saadi suurem asjaoludest, arvestades võimalusel kuulajaskond. pärimuslikke piire. Pühapaiga piirid määrati mõistlikule kaugusele üksikmälestisest vastavalt kohalikele asjaoludele. Kohalikeks 2.4. Järeltööd ja aruandlus asjaoludeks piiri tõmbamisele olid näiteks Inventuuride järeltööd käigus toimus katastripiirid, teed ja muu taristu, põhikaardi inventuuridel kogutud teabe korrastamine, maakatte piirid, veekogud, pinnavormide piirid arhiveerimine ja aruande koostamine iga (sh maa‐ameti pinnavormide kaardikihilt), aga kihelkonna kohta. ka ajaloolised andmed ja muu info. Arhiivitööde aruanne koosnes andmebaasi Käesolevas töös ei ole tehtud ettepanekuid väljavõttest, kuhu oli sisestatud tööde käigus hilisemaks kaitsevööndi määramiseks. tuvastatud looduslikele pühapaikadele viitavad Inventeerimistööde lõpparuanne struktureeriti teated, ja ülevaatest, kui palju leiti teateid eri vastavalt hanke tehnilises kirjelduses allikatest ning kui palju kulus aega eri allikate määratletule ja esitati muinsuskaitseametile läbitöötamiseks. digitaalselt. Aruande lisana anti üle failid Välitööde eelsed vahearuanded esitati kogutud pärimuse lühikonspektide ja muinsuskaitseametile iga inventeerimisüksuse informantide andmetega, välitöödel tehtud kohta eraldi, siis kui konkreetse fotod, välitöödel täidetud ankeedid ja/või inventeerimisüksuse teated olid analüüsitud ja välitööde päevikud ning helisalvestised. eellokaliseeritud. Vahearuanne koosnes Aruande koopia arhiveeriti AB Artes Terræ kohtade nimekirjast (kihelkond, vald, küla, arhiivi nii paber‐ kui digikujul. toponüüm, ID‐number), mida õnnestus arhiivimaterjalides tuvastada ning mille maastikul inventeerimist kavandati.

14 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

3. Võrdlevad tulemused 6. 16.05.2018 (Vaivara), 3.1. Töörühmaliikmete nimi ja 7. 23.05.2018 (Iisaku), roll inventeerimisel Igale kihelkonnale oli määratud vastutav täitja 8. 29.05.2018 (Lüganuse), järgnevalt: 9. 11.07.2018 (Lüganuse), 1. Iisaku: Mari‐Ann Remmel, 10. 21.08.2018 (Iisaku, Jõhvi, Lüganuse 2. Jõhvi: Laura Mäemets, Viru‐Nigula), 3. Lüganuse: Laura Mäemets, 11. 22.08.2018 (Jõhvi, Lüganuse, Viru‐ Nigula), 4. Vaivara: Reeli Reinaus, 12. 27.08.2018 (Viru‐Nigula), 5. Viru‐Nigula: Kristel Kivari. 13. 18.10.2018 (Jõhvi, Lüganuse, Vaivara, Arhiivitöödel osalesid Mari‐Ann Remmel, Reeli Viru‐Nigula), Reinaus, Laura Mäemets, Valdo Valper ja Kristel Kivari. 14. 27.10.2018 (Jõhvi, Lüganuse, Vaivara, Viru‐Nigula). Välitööde ettevalmistamisel ja välitöödel (sh märkmed ja fotod) osalesid Mari‐Ann Remmel, Reeli Reinaus, Laura Mäemets, Kristel Kivari ja Mart Hiob. Teabepäevadel osalesid Mari‐Ann Remmel (Iisaku ja Viru‐Nigula), Reeli Reinaus (Vaivara, 3.3. Ettevalmistustöödele, Jõhvi ja Lüganuse), Laura Mäemets (Jõhvi ja Lüganuse), Kristel Kivari (Viru‐Nigula) ja Mart inventuuridele ja Hiob (Iisaku). järeltöödele kulunud aeg Ümmardatult töödele kulunud aeg tundides: GIS andmete eest vastutas Kristjan Piirimäe. Kihel‐ Eel‐ Väli‐ Järel‐ Kokku Järeltöödel osalesid Mari‐Ann Remmel, Reeli kond tööd tööd tööd Reinaus, Laura Mäemets, Kristel Kivari ja Mart Hiob. Iisaku 160 130 65 355 Jõhvi 192 118 82 392

3.2. Välitööde toimumise Lüganuse 190 104 78 372 ajakava Vaivara 225 100 70 395 Välitööd toimusid järgnevatel päevadel Viru‐ 252 171 81 504 1. 14.04.2018 (Jõhvi, Vaivara), Nigula 2. 15.04.2018 (Jõhvi, Vaivara), Kokku 1019 623 376 2018 3. 26.04.2018 (Viru‐Nigula), Lisaks nimetatud töödele kulus aega veel projekti juhtimisele. 4. 27.04.2018 (Viru‐Nigula), 5. 15.05.2018 (Iisaku),

AB Artes Terrae OÜ 14 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa

3.4. Töö tulemused Kihelkondades tuvastati järgnevas tabelis Kihel‐ Võimali‐ Inventee‐ Kaitse toodud ligikaudne arv võimalikke pühapaiku kond kud PP ritud PP alla arhiiviandmete läbitöötamisel, inventeeritud pühapaikade arv ehk palju neist õnnestus Iisaku 50 10 8 välitööde käigus üles leida ja kaitse alla võtmise Jõhvi 113 22 12 ettepanekute tegemise arv: Lüganuse 82 11 8 Vaivara 60 20 10

Viru‐ 100 13 7 Nigula

Kokku 405 76 45

3.5. Kasutatud kirjandus ja käsikirjad Loetelu kirjandusviidetest, arhiividest ja teistest allikatest, mida kasutati: • Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kohapärimuse andmebaas Koobas. • Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fotoarhiiv. • Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kartoteek. • ERA topograafiline kartoteek. • ERA temaatiline kartoteek. • ERA ja EKLA käsikirjakogud. • ERA fotokogu.

• Ehrenpreis, Ene, Viru Nigula Hariduse Selts. „Sild koduni. Elu‐ ja olupildid Viru‐Nigulast“. 2012. • Eisen, M. J. „Esivanemate ohverdamised“. 1920. • Elstrok, Helmut. „Kunda, Mahu, Viru‐Nigula“.

• Hiiemäe, Mall. "Virumaa vanad vaimujutud". 2015. • Joonuks, H., Pajos, L., Kirss, O. „Kohtla‐Järve: linn ja rajoon, Siin‐ ja sealpool maanteed“, II trk. 1980. • Joonuks, H, Vallimäe, O. „Kohtla‐Järve: linn ja rajoon, Siin‐ ja sealpool maanteed“, III trk. 1988. • Kalda, M. „Virumaa kohajutud“. 2017. • Hiiemäe, R. „Krahvid, kuradid ja kodukäijad. Rahvajutte Lüganuse kihelkonnast“. 2014. • Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. 1910. • Kaasik, Ahto, Kütt, Auli, Kalle, Kadri, Parrest Oliver. Ülevaatusleht nr A.K. 23, Mahu kihelkonna Varudi‐Altküla Suur‐ ja Väikehiis. 2003. • Kaasik, Ahto. „Põlised pühapaigad“. 2016.

16 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1

• Kaasik, Ahto. Virumaa hiied – Mäetagused 66, lk 99‐114. 2017 • Kaasik, Ahto. „Pühapaikade teejuht. Eesti põlised väekohad“. 2017 • Kirss, Odette; Pajos, Leili. Kohtla‐Järve linn ja rajoon. Siin‐ ja sealpool maanteed. Tallinn. 1971. • Kingumetsa taadi pajatused. Iisaku muuseumi sari: Alutaguse suured kodu‐uurijad III. Iisaku 2013 (koostanud A. Nurgamaa).

• Kiudsoo, Mauri 2015. Viking Age votive deposits from Varja, north‐east . In: Erki Russow, Arvi Haak (Ed.). Archaeological Fieldwork in Estonia 2014 (101−106). Tallinn: Muinsuskaitseamet. • Lepasaar, Juhan. Laaneteedel. 1989. • Lepasaar, Juhan. Sooradadel. 1996.

• Meriste, V. "Eesti Loodus", nr 2. 1966. • Nurgamaa, A. (koostanud Leito, T.; Kuligina, I.) „Ida‐Virumaa põlispuud, kivimürakad ja salapärased veed“. 2010. • Nurgamaa, Anne. „Iisaku Muuseumi toimetised II: Kividest Ida‐Virumaal“ (2015). • Orav, Virve. Narva‐Jõesuu kodu‐uurija pilguga. (1993). • Orav, Virve. Matkateed Narva lähistel (1991).

• Proodel, Mall. „Lumisel Muraka rabal" ‐ artikkel Eesti Looduses. 1966. • Rüütel, Ingrid. (koost.). Ida‐Virumaa rahvakultuurist (artiklikogumik). 2013. • Saaber, Kalju (koostaja). Koguteos Virumaa. 1996.

• Tvauri, Andres „Eesti Loodus“, nr 10. 2007. • Viidalepp, Richard. „Iseloomustavat Eesti ohvrikividest“. 1940. • Eesti Kirjandusmuuseumi ERA Kohapärimuse kaardirakendus Maa‐ameti kaardiserveris (mh ajaloolised kaardid, kultuurimälestised, looduskaitseobjektid, pärandkultuuriobjektid). • Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti andmebaas. • Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti kogud. • Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. • Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemi digiteeritud kaardid. • Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. • Maria Smirnova ja Raido Roogi arheoloogiliste inspektsioonide aruanded 2014. • Muraka rabast leiab metsarahvast. Eesti Naine. 09.03.2008, https://eestinaine.ohtuleht.ee/608178/muraka‐rabast‐leiab‐metsarahvast. Vaadatud 31.12.2018.

AB Artes Terrae OÜ 16