Ida‐Viru Maakonna Looduslike Pühapaikade Inventuur Arhiiviallikate Põhjal: Üldosa Ida‐Virumaa
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa Ida‐Virumaa Metoodika, tulemused Töö nr: 1798MT1 Tartu 2018‐2019 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa Tööd on rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Muinsuskaitseamet Tellija: Muinsuskaitseamet Projekti juht: Mart Hiob, PhD Koostajad: Mari‐Ann Remmel, MA Reeli Reinaus, MA Kristel Kivari, PhD (Tartu Ülikool) Laura Mäemets, MA Mart Hiob, PhD Kristjan Piirimäe, PhD 2 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 2. Metoodika ..................................................................................................................................... 10 2.1. Üldiseloomustus .................................................................................................................... 10 2.2. Arhiivitööd ja inventuuride ettevalmistamine ....................................................................... 10 2.3. Välitööd .................................................................................................................................. 11 2.4. Järeltööd ja aruandlus ........................................................................................................... 13 3. Võrdlevad tulemused .................................................................................................................... 14 3.1. Töörühmaliikmete nimi ja roll inventeerimisel...................................................................... 14 3.2. Välitööde toimumise ajakava ................................................................................................ 14 3.3. Ettevalmistustöödele, inventuuridele ja järeltöödele kulunud aeg ...................................... 14 3.4. Töö tulemused ....................................................................................................................... 15 3.5. Kasutatud kirjandus ja käsikirjad ........................................................................................... 15 AB Artes Terrae OÜ 3 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1 Käesoleva töö täpsusastmele seavad piirid töö 1. Sissejuhatus aluseks olevate arhiiviallikate täpsus ja informantide teadmised. Käesolevas töös on Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade lähtutud arhiiviallikatest, mida on täiendatud inventuur arhiiviallikate põhjal on teostatud kohalike informantide teabega. Informandid detsembrist 2017 kuni jaanuarini 2019. Tööga on leitud muuseumite, Viru instituudi, hõlmatud kihelkonnad olid Iisaku, Jõhvi, teabepäevade, kohalike suhtlemise ja Lüganuse, Vaivara ja Viru‐Nigula kihelkond, varasemalt avaldatud kodulooraamatute abil. mille hulgas Viru‐Nigula kihelkond asub suuremas osas ning Lüganuse ja Iisaku väikeses Looduslikku pühapaika defineeritakse vastavalt osas tänases Lääne‐Viru maakonnas (vt Joonis UNESCO, Rahvusvahelise looduskaitseliidu 2). IUCNi ja Tartu ülikooli juhendile (2013) kui maa‐ või veeala, millel on eriline vaimne Töö eesmärkide saavutamiseks töötati välja ja tähendus. See tähendus võib olla kohalik, rakendati kohandatud metoodikat. Metoodika rahvuslik või rahvusvaheline. töötasid sarnaste tööde1 analüüsi baasil välja Mari‐Ann Remmel, Jüri Metssalu, Valdo Valper Erilise vaimse tähenduse all peame silmas ja Reeli Reinaus. pühapaiga seostumist peamiselt religioossete rituaalidega nagu ohverdamine, Inventeerimise viisid läbi Reeli Reinaus, Laura pühakspidamine ja palvetamine, aga ka Mäemets, Kristel Kivari, Mari‐Ann Remmel ja pühapaigale omistatud teisi maagilisi omadusi: Mart Hiob. Pühapaikade asukoha piirid märkis ravivõimet, partneri leidmist, viljastavat digitaalselt GIS programmis üles Kristjan toimet, õnne andmist, ilma muutmist, Piirimäe. ebasoovitava tõrjet jm. Andmebaasid süstematiseerisid ja tekstilise Üksik looduslik pühapaik võib hõlmata ühte või aruande koostasid Viru‐Nigula puhul Kristel mitut üksikobjekti. Ühe objekti puhul Kivari, Lüganuse ja Jõhvi puhul Laura Mäemets, defineeritakse pühapaik seda objekti hõlmava Vaivara puhul Reeli Reinaus ja Iisaku puhul maa‐alana, mitme objekti puhul aga nii, et kõik Mari‐Ann Remmel. jääksid maa‐ala sisse. Piire defineerides Ida‐Viru maakonna inventuuri unikaalne panus arvestatakse teadaolevat ja võimalusel või on anda professionaalselt vormistatud vajadusel välitööde käigus fikseeritavat tänapäevaseid kartograafilisi ja kohapärimust ning jälgitakse nii seadusi kui ka loodusteaduslikke andmeid (mõõdud jms) kohalikke asjaolusid, sh mälestisega seotud pärimuspaikade kohta, mida on seni uuritud pinnavorme, taimestikku, ehitisi jm. põhiliselt humanitaarteaduslike meetoditega, Põhjarannikuga piirnev Virumaa, sh Ida‐ ja sedakaudu siduda kartograafilised andmed Virumaa on rikas piirkond hiite ning pärimusteadetega. Iga paiga kohta pärimusliku tähendusega veekogude poolest, võrreldavate andmete saamiseks on rannikualal on ka palju kive, sisemaa pool rakendatud vähemalt üks töörühm, milles metsa‐ ja rabamassiive. Looduses esineb funktsioonid on jagatud töörühma liikmete karstnähtusi (nt Uhaku karstialal), mis tihtilugu vahel lähtuvalt nende pädevusest ja uuringus seostuvad rahvausundiga. Siinses osalemise võimalusele. rahvatraditsioonis leidub ka omajagu 1 Mari‐Ann Remmel: Jüri kihelkonna looduslike inventuur 2018; Jüri Metssalu: Nissi kihelkonna pühapaikade inventeerimistööd 2017; Valdo looduslike pühapaikade inventuur 2018. Valper: Keila kihelkonna loodulike pühapaikade AB Artes Terrae OÜ 5 1798MT1 Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa hiiumuistendeid ning haldjapärimust, rahvapärast uku‐toponüümikat, samuti tabulisi lugusid kivideks muudetud inimestest, rändavatest veekogudest jm, mis võivad mõnigi kord osutada pühapaigale. Samas peab arvestama, et piirkonnas on ka palju tööstusmaastikku ning idapoolseid mõjusid mitmel tasandil. Inimtegevuse mõju võib tööstuse tõttu olla suurem kui mõneski teises maakonnas. Ida‐Virumaad on senised uurimistööd Joonis 1. Eesti kirjandusmuuseumi ning Keele ja hõlmanud ebaühtlaselt. Tihedalt on folkloori kirjanduse instituudi (nüüd EKI) folkloristide välitööd 1946–2001: tihedamalt ja hõredamalt läbi kogutud Eesti rahvaluule arhiivi andmetel 1946‐2001 kihelkonnad. Allikas: folkloristlike ekspeditsioonide käigus kogutud http://www.folklore.ee/era/kogumine/index.html. Jõhvi ja Iisaku kihelkonnast (vt Joonis 1). Järgnevad Viru‐Nigula ja Lüganuse, kõige Piirkonniti väga erinev on muinsuskaitsealuste hõredam on seis Vaivaras. Vanemaid muististe, sh pühapaikade hulk, mille osas on kirjapanekuid on juba 1910. aastal avaldatud esirinnas endine Viru‐Nigula vald 12‐13 Jaan Jungi kogutu põhjal – nt Viru‐Nigulast on objektiga (seda suuresti tänu Toomas Tamla raamatus (Jung III) andmeid u 12 pühapaiga uuringutele). Rohkem on kaitsealuseid kohti ka kohta, Jõhvi kihelkonnas kuue paiga, Vaivarast Lüganuse vallas. Kokku on Ida‐Virumaa kahe ning Lüganusest ühe pühapaiga kohta. kihelkondades muinsuskaitse all u 20 pühapaika, lisaks hulgaliselt kultuse‐ (lohu‐) Eesti keele instituudi kohanimekogus on kive (vt Joonis 3). Virumaa osa igati esinduslik ja teaberohke. Virumaal on pühendunult tegutsenud Gustav Looduskaitse all on Ida‐Virumaa kihelkondades Vilbaste. Kohanimesid ja vastavat pärimust on hõlmatud alal 27 üksikobjekti (põlispuud ja hulgaliselt kogutud veel nõukogude ajal Keele rändrahnud, vt Joonis 4). Kolmel objektil on ja kirjanduse instituudi ekspeditsioonidel. Eesti topeltkaitse (nii muinsus‐ kui ka looduskaitse). rahvaluule arhiivi ekspeditsioon toimus Viru‐ Pärandkultuuri objektidena on teada Nigula kihelkonnas 1994. aasta suvel. Ida‐ keskmiselt paar pühakohta igas kihelkonnas, Virumaa pärimuspaiku on uuritud ka Eesti kokku 12 kohta. kirjandusmuuseumi projekti „Radar“ käigus. Vastavalt Hankija tellimusele inventeeriti vaid Infot pühapaikade kohta leidub ka käesoleval neid pühapaiku, mis ei ole seni kaitse all kui sajandil Riigimetsa majandamise keskuse pühapaigad. pärandkultuuri kogumise aktsioonis laekunud Käesolevas tööst on välja jäetud need andmete seas. Samuti leidub teavet mõne pühapaigad, mille vaimne tähendus piirdub pühapaiga kohta 2016. aasta ERA vaid ühe‐kahe talu või perega või mis on kogumisvõistluse „Minu maastikud“ kasutusele võetud 20. sajandil või hiljem. materjalide hulgas. Ida‐Virumaalt on pärit folklorist Mall Hiiemäe, kelle kirjutistes ja Uuritud kihelkondades on alljärgnevad kogutud materjalides võib leida viiteid looduskaitsealused kohad ning kaitseta pühapaikadele. pärandkultuuriobjektid: 6 AB Artes Terrae OÜ Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: üldosa 1798MT1 1. Vaivara kihelkond rändrahn, Pärnad Pühajõel, Oru pargi looduskaitsealused üksikobjektid: kivi, Riia‐Võhma tamm, Ohvrikivi (Toila, Olgino rändrahn, Hoovi künnapuu, ka muinsuskaitse all); Siskini mänd; pärandkultuuriobjektid: Kohtla‐ pärandkultuuriobjektid: Hiie kaldad Nõmme ohvrikivi. Kiideniidu ojal, Perjatsi hiiemägi, 4. Lüganuse kihelkond Tõrvajõe allikas, Hõbeallikas, Kaaba looduskaitsealused üksikobjektid: kivi, Kannuka hiiekivi. Rääsa kadakas, Mehide männid, Sirtsi 2. Iisaku kihelkond rändrahn, Varja rändrahn, Ohvripärn looduskaitsealused üksikobjektid: (on ka muinsuskaitse all); Katase kadakas, Lemmaku pärnad, Pärandkultuuriobjektid: Soonurme Katmani tammed, Sõrumäe männid, hiieallikas, lohukivi