Bombus Spp.) in Semi-Natural Meadows

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Bombus Spp.) in Semi-Natural Meadows INFLUENCE OF ABIOTIC AND BIOTIC FACTORS AT PATCH AND LANDSCAPE SCALE ON BUMBLEBEES (BOMBUS SPP.) IN SEMI-NATURAL MEADOWS ABIOOTILISTE JA BIOOTILISTE FAKTORITE MÕJU KIMALASTE POPULATSIOONIDELE POOLLOODUSLIKEL KOOSLUSTEL: MAASTIKULINE ANALÜÜS ISABEL DIAZ FORERO A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal Tartu 2011 EESTI MAAÜLIKOOL ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES INFLUENCE OF ABIOTIC AND BIOTIC FACTORS AT PATCH AND LANDSCAPE SCALE ON BUMBLEBEES (BOMBUS SPP.) IN SEMI-NATURAL MEADOWS ABIOOTILISTE JA BIOOTILISTE FAKTORITE MÕJU KIMALASTE POPULATSIOONIDELE POOLLOODUSLIKEL KOOSLUSTEL: MAASTIKULINE ANALÜÜS ISABEL DIAZ FORERO A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal Tartu 2011 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 85 of October 31, 2011, the Doctoral Committee of Ag- ricultural and Natural Sciences of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection. Opponent: Prof. Dave Goulson Institute of Biological and Environmental Sciences University of Stirling Stirling, Scotland Supervisors: Prof. Valdo Kuusemets Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences Tartu, Estonia Prof. Marika Mänd Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences Tartu, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room 1A5, Kreutzwaldi 5, Tartu. December 16, 2011, at 10:00. The English language was edited by Ingrid H. Williams, and the Estonian language by Kadri Kask. Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of European Social Fund. © Isabel Diaz Forero, 2011 ISBN 978-9949-484-09-6 To my dear husband and my loving family CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS 9 ABBREVIATIONS 10 1. INTRODUCTION 11 2. REVIEW OF THE LITERATURE 13 2.1. The importance and decline of bumblebees 13 2.2. The use of patch and landscape factors in ecological studies 16 2.3. Habitat quality: definition and importance 17 3. AIMS OF THE STUDY 19 4. MATERIALS AND METHODS 20 4.1 Study region 20 4.2. Bumblebee survey 22 4.3. Patch-scale factors 23 4.3.1. Vegetation structure 23 4.3.2. Spatial characteristics 23 4.4. Landscape-scale factors 24 4.4.1. Landscape composition 24 4.4.2. Landscape configuration 24 4.5. Data analysis 25 5. RESULTS 28 5.1. Total bumblebee species richness and abundance 28 5.1.1. Bumblebee species richness and abundance in northeast Estonia 28 5.1.2. Relations between bumblebees and patch-scale factors (Paper II) 30 5.1.3. Relations between bumblebees and landscape-scale fac- tors (Paper II) 30 5.1.4. Connectivity patterns between bumblebees and the fac- tors at patch and landscape scale (Paper II) 31 5.1.5. Models to predict bumblebee species richness and abun- dance (Paper II) 32 5.2. Relations between long-tongued bumblebees and the factors at patch and landscape scale 34 5.3. Relations between the local abundance of bumblebee species and forest habitats 35 5.3.1. Proportion of forest (Paper IV) 35 5.3.2. Proportion of brushwood (Paper IV) 36 5.3.3. Landscape indices (Paper IV) 37 5.3.4. Joint effects of landscape factors related to forest (Paper IV) 37 6. DISCUSSION 39 6.1. Influence of patch-scale factors on bumblebees 39 6.2. Influence of landscape composition on bumblebees 41 6.3. Influence of landscape configuration on bumblebees 43 6.4. Influence of forest habitats on the local abundance of bumblebee species 45 6.5. Bumblebees as potential indicators of habitat quality 48 7. CONCLUSIONS AND IMPLICATIONS FOR CONSERVATION 50 REFERENCES 53 Appendix 1 61 Appendix 2 63 SUMMARY IN ESTONIAN 66 ACKNOWLEDGEMENTS 68 Publications 69 CURRICULUM VITAE 130 ELULOOKIRJELDUS 132 LIST OF PUBLICATIONS 134 LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS The present thesis is based on the following research papers, which are referred to by their Roman numerals in the text. I Diaz-Forero, I., Liivamägi, A., Kuusemets, V. and Luig J. 2010. Pollinator richness and abundance in Northeast Estonia: bum- blebees, butterflies and day-flying moths. Forestry Studies | Met- sanduslikud Uurimused 53, 5–14. II Diaz-Forero, I., Kuusemets, V., Mänd, M., Liivamägi, A., Kaart, T. and Luig, J. 2011. Influence of local and landscape factors on bumblebees in semi-natural meadows: a multiple-scale study in a forested landscape. Journal of Insect Conservation. (Submitted). III Diaz-Forero, I., Kuusemets, V., Mänd, M. and Luig, J. 2011. Bumblebees as potential indicators for the evaluation of habitat quality. Sustainable Development and Planning V. WIT Trans- actions on Ecology and the Environment. WIT Press. Vol 150, 409-417. IV Diaz-Forero, I., Kuusemets, V., Mänd, M., Liivamägi, A., Kaart, T. and Luig, J. 2011. Effects of forest habitats on the local abundance of bumblebee species: a landscape-scale study. Baltic Forestry 17(2), ISSN 1392-1355. (In press). The papers are reproduced by kind permission of the corresponding journal or publisher. Authors’ contributions to the papers: Paper Idea and study Data Analysis of data Manuscript design collection preparation I ID-F, VK AL, ID-F, JL ID-F, AL ID-F, AL, VK II ID-F, VK, MM AL, ID-F, JL ID-F, AL, MM, TK ID-F, MM, VK, TK III ID-F, VK, MM ID-F, JL ID-F, MM ID-F, MM, VK IV MM, ID-F, VK AL, ID-F, JL ID-F, AL, MM, TK ID-F, MM, VK, TK AL – Ave Liivamägi; ID-F – Isabel Diaz-Forero; JL – Jaan Luig; MM – Marika Mänd; TK – Tanel Kaart; VK – Valdo Kuusemets 9 ABBREVIATIONS AREA patch area AREA_MN-Forest mean patch area of forest ED edge density at patch level ED_Forest edge density of forest ED_LAND edge density at landscape level FRAC fractal dimension index IJI interspersion and juxtaposition index PERIM patch perimeter PLS Partial Least Squares PRD patch richness density SHAPE shape index SHDI Shannon’s diversity index 10 1. INTRODUCTION Bumblebees (Bombus spp.) and other bees are considered a vital element of global biodiversity and an important group of pollinators in agro- ecosystems. They are valuable pollinators of cultivated crops as well as wild plants (Sepp et al. 2004, Goulson et al. 2006, Rundlöf et al. 2008, Knight et al. 2009). Compared with the majority of bees, bumblebees have particularly large and hairy bodies; due to these characteristics, they are well adapted to places with low temperatures (Goulson 2010). That is why bumblebees are mostly found in temperate, alpine and arctic zones. Mainly due to the intensification of farming practices in agriculture, bumblebees and other pollinators have declined (Mänd et al. 2002, Goulson et al. 2006, Holzschuh et al. 2008, Xie et al. 2008). Agricul- tural intensification is characterised by the use of fertilisers and pesti- cides and the reduction of flowering plants; causing the fragmentation of landscapes and the loss of suitable habitats for insects (Krewenka et al. 2011). Agri-environmental schemes are being applied in many European countries to mitigate the negative consequences of the intensification of farming practices on biodiversity. The development of more effective ag- ri-environmental measures has become an issue of great concern among decision makers, mainly due to the growing interest of politicians, farm- ers and consumers in more environmentally-friendly farming practices (Kleijn et al. 2006, Holzschuh et al. 2008). According to Goulson et al. (2011), bumblebees have been well-studied in modern agricultural landscapes of Western Europe, the United King- dom, Japan and North America. However, very little is known about the conservation and ecology of most of the bumblebee species elsewhere (Goulson et al. 2011). Those areas that have been well-studied gener- ally consist of large monoculture fields separated by field margins and small patches of woodland. In contrast, the landscape in Estonia has a very mosaic pattern, where approximately 32% of the whole territory is constituted by agricultural land (Mander and Palang 1994), but only a small proportion is cultivated and it contains many patches of natural habitats (Mänd et al. 2002). Moreover, there is evidence that the propor- tion of forest increased substantially during the 20th century (from 14% to 42%) (Palang et al. 1998). Understanding the associations between bumblebees and the surrounding landscape is relevant for the conserva- tion of this group of pollinators, particularly in countries that have frag- 11 mented landscapes with high proportions of forest and natural habitats. The species abundance and distribution are influenced by processes that occur at multiple spatial scales. Some drivers of biodiversity loss, such as habitat destruction and fragmentation, are likely to operate at large spatial scales (Jones 2011); that is why multiple scale studies are current- ly needed. Even more, conservation strategies may be enhanced when properly defined landscape-scale variables are included (Mazerolle and Villard 1999). Considering that Estonia has a very patchy landscape pattern with a sig- nificant presence of natural and semi-natural habitats (Mänd et al. 2002), the aim of this thesis is to analyse the influence of biotic and abiotic fac- tors, at patch and landscape scale, on bumblebees. At the patch scale, factors that describe the vegetation structure and spatial characteristics of the study sites, such as area, perimeter and shape, were considered. At the landscape scale, a set of factors describing the composition and configuration of the landscape matrix were calculated at various spatial scales. This study was developed to determine which variables should be considered when designing biodiversity conservation strategies and agri- environmental measures for this type of landscape mosaic (i.e., which factors have a greater influence on bumblebees in forested landscapes).
Recommended publications
  • Tudulinna Valla Arengukava Aastateks 2004-2007 Kinnitamine
    Väljaandja: Tudulinna Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 134, 1210 Tudulinna valla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Vastu võetud 24.03.2004 nr 4 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Tudulinna valla põhimääruse (kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 15. jaanuari 2003. a määrusega nr 3) punktist 24.1.7 ja punktist 43, Tudulinna Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Tudulinna valla arengukava aastateks 2004–2007 vastavalt lisale. 2.Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Urve ERIKSON Kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 24. märtsi 2004. a määrusega nr 4 TUDULINNA VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 SISSEJUHATUS Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, on valla või linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Arengukava on aluseks: • valla- või linna eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Tudulinna valla esimene arengukava koostati 1991. a, mille alusel omistati vallale omavalitsuslik staatus 19. detsembril 1991. a. Teine arengukava kinnitati 23. septembril 1999. a ning käesolev kavandab valla tegevused aastateks 2004–2007. Arengukava koostamisel on tuginetud Oonurme, Sahargu, Rannapungerja, Pikati, Lemmaku küla ning Tudulinna aleviku, Tudulinna Põhikooli ja Tudulinna Lasteaia arengukavadele ja Tudulinna valla üldplaneeringule.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Formating Rules
    Environmental and Climate Technologies doi: 10.7250/iscect.2013.014 2013 / 3__________________________________________________________________________________________________ Groundwater Transport of Sulphates in the Estonian Oil Shale Mining Area Merle Otsmaa, Tallinn University of Technology Abstract – The development of Estonian power engineering on 3. Ordovician-Cambrian aquifer system the basis of oil shale has caused several changes in the 4. Voronka and Gdov aquifer environment. One phenomena which accompanies oil shale mining is heightened content of sulphates in groundwater and surface water. Natural water is in all aquifers of HCO3-Ca-Mg or Mg-Ca The aim of this research is to give an overview of groundwater type with a mineralization of 0.2 – 0.6 g/l. Only in deeper and surface water transport of sulphates in the Estonian oil shale Voronka and Gdov aquifer is the water mostly of Cl-HCO3-Na mining area and find out the regularity of its distribution during type. The mineralization of that aquifer increases from west to the time. As is known the aquifer containing the exploitable oil east and is in the eastern part up to 1.3 g/l [1]. shale seam is influenced by mining activities the most, but also the quality of upper and lower aquifers can change. It is very III. MINE IMPACT ON THE GROUNDWATER CHEMISTRY important to clear up the vertical distribution of sulphates in different water-bearing horizons. The productive bed of oil shale is a part of Keila-Kukruse The phosphorite mining area which finished its activity in 1991 aquifer. Due to mining technology, the table of groundwater is also included in the research.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Assistent: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Veebruar 2019 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisik: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – KSH juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus Rinaldo Rüütli – põhja- ja pinnavesi, inimese tervis ja
    [Show full text]
  • Tudulinna Valla Arengukava 200…
    Kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 24.märtsi 2004.a. määrusega nr. 4 Pikendatud Tudulinna Vallavolikogu 13.septembri 2006.a. otsusega nr. 23 Täiendatud ja parandatud Tudulinna Vallavolikogu 26.mai 2008.a. määrusega nr. 5 Täiendatud ja parandatud Tudulinna Vallavolikogu 05. detsembri 2011.a. määrusega nr. 8 Täiendatud ja kinnitatud terviktekst Tudulinna Vallavolikogu 24. septembri 2012.a. määrusega nr. 7 (jõust. 01.10.2012) TUDULINNA VALLA ARENGUKAVA 2004-2016 1 SISUKORD Lk. Sissejuhatus 3 1. Valla üldiseloomustus 3 1.1. Ajalugu 3 1.2. Geograafiline asend 6 1.3. Ajaloo ja kultuurimälestised,sümbolid 6 1.4. Rahvastik 6 2. Loodusressurss 8 3. Tööhõive. Ettevõtlus 10 4. Haridus 12 5. Kultuur 13 6. Sotsiaalhooldus ja tervishoid 16 7. Elukeskkond 18 7.1. Teed ja transport 18 7.2. Teenindus 20 7.3. Side, internet 20 7.4. Elekter 20 7.5. Heakord 21 7.6. Elamu- ja soojamajandus 22 7.7. Veevarustus ja kanalisatsioon 22 7.8. Jäätmemajandus 22 8. Puhkemajandus ja turism 24 9. Turvalisus 25 10. SWOT analüüs 26 11. Visioon 2007 27 12. Rakenduskava 28-29 2 SISSEJUHATUS Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, on valla või linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9) Arengukava on aluseks: • valla- või linna eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Tudulinna valla esimene arengukava koostati 1991.a., mille alusel omistati vallale omavalitsuslik staatus 19.detsembril 1991.a. Teine arengukava kinnitati 23.septembril 1999.a.
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252. AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisikud: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] Liina Talistu geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Noeela Kulm Kontaktisik: Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – KSH juhtekspert Ekspertrühm:
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Estonia Pump- Hüdroelektrijaama Detailplaneering Ja Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Planeeringu Lähteseisukohad Ja KSH Väljatöötamise Kavatsus
    Töö number 2019_0012 Otsustaja Alutaguse Vallavalitsus Arendaja AS Eesti Energia Detailplaneeringu Skepast&Puhkim OÜ konsultant ja KSH Laki põik 2, 12915 Tallinn läbiviija Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Juuni 2019 Alutaguse valla Estonia pump- hüdroelektrijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Versioon 2 Kuupäev 11.06.2019 Koostanud Anni Konsap, Piret Kirs, Eike Riis, Moonika Lipping, Kersti Ritsberg, Raimo Pajula Esikaane pilt: Vaade planeeringualale Estonia kaevanduse aherainemäelt. Foto: Raimo Pajula, 26.03.2019 Projekti nr 2019_0012 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 77 / 79 Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 6 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ....................................................................... 7 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................. 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................................................................................................... 10 3.1. Kavandatav tegevus ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3
    Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3 CONTENTS Protected areas related to klint ...... 7 Protected areas related to rivers .... 13 Unique topography .............. 15 Lakes ........................ 18 Wetlands ..................... 21 Oak forests and wooded meadows ... 30 Natural forests ................. 33 Dunes ....................... 33 Parks ........................ 36 Protected individual objects ....... 38 References .................... 41 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF PROTECTED NATURAL OBJECTS Environmental Board Viru Region 15 Pargi Str., 41537 Jõhvi Phone +372 332 4401 [email protected] www.keskkonnaamet.ee ARRANGEMENT OF VISITS TO PROTECTED NATURAL OBJECTS North-Estonian District Nature Management Department State Forest Management Centre (RMK) Phone +372 339 3833 [email protected] www.rmk.ee Compiled by: Anne-Ly Feršel Special thanks to the workers of the Viru Region of the Environmental Board. Front page photo: Ontika Cliff, L. Michelson Publication supported by Back page photo: Environmental Investment Centre Selisoo Mire, L. Michelson Layout by: Akriibia Ltd. Translated by: K. Nurm Editor of map: Areal Disain Printed by: AS Printon Trükikoda ©Environmental Board 2012 Foto: Lynx, C. M. Feršel 4 5 Photo: Semicoke hills near Kohtla-Järve, L. Michelson The landscape of Ida-Viru County (Ida-Virumaa) is diversified. Its northern part lies on the Photo: Northern coast of Lake Peipsi, L. Michelson Viru Plateau and on the klint running along the Gulf of Finland. In the south, however, there is the Alutaguse Lowland and the more than 50-kilometre-long shore of Lake Peipsi. The eastern border runs along the Narva River and Reservoir for 77 kilometres. In the south-west and west, there are large areas of forests and wetlands.
    [Show full text]
  • 2020.10.28 Alutaguse ÜP Lisad.Pdf
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Oktoober 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID ........................................... 3 LISA 2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ................................................ 3 LISA 3. VALLA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS ........................................................................................................................................... 4 LISA 4. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 5 LISA 5. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 5 LISA 6. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 7 LISA 7. VEEALAD ................................................................................................................................................. 13 LISA 8.
    [Show full text]