Illuka Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

Illuka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aruanne

Tellija: Illuka Vallavalitsus

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Riina Raasuke

Tartu 2009/2010 2

Sisukord

Sissejuhatus ...... 5 1. Üldosa ...... 6 1.1. Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus ...... 6 1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...... 7 2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ...... 10 2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ...... 10 2.2. Seos Illuka valla arengudokumentidega ...... 14 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 22 3.1. Asukoht ...... 22 3.2. Illuka valla kujunemine ...... 23 3.3. Looduskeskkond ...... 23 3.3.1. Maastik ja mullad ...... 23 3.3.2. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...... 24 3.3.3. Veekogud ...... 27 3.3.4. Loodusvarad ...... 28 3.3.5. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid ...... 30 3.3.6. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud ...... 33 3.3.7. Klimaatilised tingimused ...... 34 3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond ...... 35 3.4.1. Rahvastik...... 35 3.4.2. Haridus ...... 37 3.4.3. Kultuur ja sport ...... 37 3.4.4. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ...... 38 3.5. Majanduskeskkond ...... 38 3.5.1. Tööhõive ...... 38 3.5.2. Ettevõtlus ...... 38 3.5.3. Turism ...... 38 3.6. Kommunikatsioonid ja infrastruktuur ...... 39 3.6.1. Teed...... 39 3.6.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ...... 39 3.6.3. Jäätmemajandus ...... 40 3.6.4. Elektrivõrk ja soojamajandus ...... 40 4. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ...... 41 4.1. Elamumaa ...... 41 4.1.1. Elamumaadega seotud keskkonnamõjud ...... 42 4.2. Ühiskondlike hoonete maa ...... 45 4.3. Riigikaitsemaa...... 46 4.4. Ettevõtlusega seotud maad ...... 46 4.4.1. Ettevõtlusmaadega seotud keskkonnamõjud ...... 46 4.5. Mäetööstus- ja turbatööstusmaa ...... 49 4.5.1. Mäetööstus- ja turbatööstusmaadega seotud keskkonnamõjud ...... 50 4.6. Kalmistumaa ...... 57 4.6.1. Kalmistumaaga seotud keskkonnamõjud ...... 58 3

4.7. Jäätmekäitlusmaa ...... 59 4.8. Tehnovõrgud ...... 59 4.8.1. Tehnovõrkudega seotud keskkonnamõjud ...... 60 4.9. Transpordimaa ...... 62 4.9.1. Transpordimaadega seotud keskkonnamõjud ...... 62 4.9.2. Gorodenka teega seotud keskkonnamõjud ...... 64 4.10. Puhke- ja virgestusmaa ...... 64 4.10.1. Puhke- ja virgestusmaadega seotud keskkonnamõjud ...... 65 4.10.2. Kavandatav maastikurada ...... 66 4.11. Väärtuslikud alad ...... 68 4.11.1. Väärtuslike aladega seotud keskkonnamõjud ...... 69 4.12. Põllu- ja metsamaa, maaparandussüsteemid ...... 70 4.12.1. Põllu- ja metsamaadega seotud keskkonnamõjud ...... 70 4.13. Rohevõrgustik ...... 71 4.13.1. Rohevõrgustikuga seotud keskkonnamõjud ...... 71 4.14. Natura 2000 alad ...... 72 4.14.1. Natura 2000 aladega seotud keskkonnamõjud ...... 73 4.15. Kumuleeruvad mõjud ...... 75 5. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus 78 6. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest ...... 80 7. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte ...... 81 7.1. Illuka valla keskkonna ülevaade ...... 81 7.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess ...... 83 7.3. Mõjude hindamise kokkuvõte, leevendavad meetmed ...... 83 Kasutatud kirjandus ...... 89

Lisad

Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsus Lisa 2. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud dokumendid Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Maakasutusfunktsioonide hindamise koondtabel Lisa 5. Gorodenka tee kui asukoha alternatiivi hindamistabel Lisa 6. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumendid Lisa 7. KSH aruande heakskiitmine

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Illuka valla üldplaneering, mille koostamine algatati Illuka Vallavolikogu 26. jaanuari 2009. a otsusega nr 2.

Üldplaneeringut koostab Illuka Vallavalitsus koostöös MTÜ Taevasikk konsultantidega. Valla arengustrateegia visioon ning strateegilised eesmärgid töötati välja töökoosolekute käigus.

Illuka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati, lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktist 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldiseks eesmärgiks on hinnata üldplaneeringust tulenevaid mõjusid järgmistes valdkondades: 1. Vesi ja pinnas (sh maapõu) 2. Õhu kvaliteet 3. Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik) 4. Maastik ja kultuuripärand 5. Elanikkonna heaolu ja tervis 6. Sotsiaalne keskkond 7. Majanduslik keskkond

Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) viib läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus: 1. Riina Raasuke – OÜ Alkranel projektijuht, KSH juhtekspert; 2. Elar Põldvere – OÜ Alkranel litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118); 3. Reet Kivisild – OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist.

Asjast huvitatud isikud on: - Illuka Vallavalitsus ja Vallavolikogu; - Ida-Viru Maavalitsus; - Keskkonnaameti Viru regioon; - Keskkonnainspektsiooni Ida regioon; - Riigimetsa Majandamise Keskus; - Piirnevad omavalitsused (Vaivara, Toila, Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ning Jõhvi vald ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa); - Piirivalveamet; - Sotsiaalministeerium (Virumaa Tervisekaitsetalitus (nüüdne Terviseameti Ida talitus)); - Kultuuriministeerium (Muinsuskaitseamet); - vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad; - laiem avalikkus; - valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused.

KSH programm (lisa 2) on heaks kiidetud Keskkonnaameti Viru regiooni poolt 25.05.2009 kirjaga nr 6-8/13099-2 (lisa 3). Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi samaaegselt üldplaneeringu koostamisega ja üldplaneeringut on KSH protsessi käigus oluliselt täiendatud.

1. Üldosa

1.1. Üldplaneeringu eesmärk, vajadus ja üldiseloomustus

Vastavalt Planeerimisseadusele § 2 ja 8 on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Ida-Viru maakonnas asuva Illuka valla üldplaneering. Üldplaneeringu ja selle KSH koostamine algatati Illuka Vallavolikogu 26.01.2009. a otsusega nr 2. Tavapäraselt käsitleb üldplaneering valla arengustsenaariumit maakasutuse osas kuni 15 aasta perspektiivis.

Illuka valla üldplaneeringu eesmärk on luua eeldused valla ruumilise keskkonna tasakaalustatud ja säästvaks arenguks, inimeste sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks, soodsa majanduskeskkonna kujunemiseks ning Illuka valla ja selle lähialade tasakaalustatud ning terviklikuks arenguks. Üldplaneeringuga määratakse valla ruumilised arengusuunad, täpsustatakse maakasutust ja ehitusreegleid, seatakse tingimused, kuidas suunatakse vallas maakasutust ja ehitustegevust. Üldplaneeringu koostamise käigus on kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leitud lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks.

Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

Elamumaad: - piirkonna looduskeskkonna taluvuse ja ressursside (sh pinnavormid, kõrghaljastus, veekogude kaldajoon), säästva kasutamise arvestamine elamupiirkondade laiendamisel; - aiamajade ja suvilate piirkondades võimalikult paljude alaliste elukohtade loomise soodustamine; - detailplaneeringute koostamisel hoonete ehitamise sidumine tehnovõrkude ning tänavate ja teede ehitamisega; - hajaasustusalade hoonestamisel maastike säilitamine ja traditsioonilise hoonestustiheduse tagamine.

Ettevõtlusega seotud maad: - keskkonnasäästliku väikeettevõtluse, sh turismiettevõtete arenguks sobivate maa-alade reserveerimine seni hoonestamata aladel elukeskkonna parendamisest ja liikluskoormuse vähendamisest lähtudes; - maa-alade planeerimine lokaalsetele teeninduskeskustele ja regionaalset tähtsust omavale logistilistilisele keskusele; - olemasolevate tööstusalade arendamine maakasutuse intensiivistamise mitte vastava funktsiooniga ala laiendamise teel koos keskkonda säästva tehnoloogia kasutuselevõtu soodustamisega; - tiheasustusaladest väljaspool asuvate, seni hoonestamata maa-alade reserveerimine olemasolevate tootmisettevõtete laiendamise ja uute ettevõtete rajamise võimaldamiseks.

Ühiskondlike hoonete maad: - Senise maakasutuse säilitamine valla haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks.

Puhke- ja virgestusalad: - territooriumi reserveerimine puhkealade ning -rajatiste jaoks; - haja- ja tiheasustusaladel veekogu kallastele avalikult kasutatavate juurdepääsude säilitamine ning uute planeerimine; - ammendatud karjääride rekultiveerimise tagamine.

Liiklusmaad: - võimaluste säilitamine kogu valda hõlmava jalgrattateede võrgustiku ehitamiseks; - riigi- ja kohalike teede arenguks piisavate maa-alade säilitamine. - Väärtuslikud põllumaad ja maastikud: - kõrge boniteediga sh toimiva kuivendusvõrguga põllumaade säilitamine; - vallas on üheks prioriteediks rohelise võrgustiku ning väärtuslike maastike säilitamine.

1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostatud vastavalt seaduse § 40 toodud nõuetele lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ja kehtestamise tasandist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on Illuka valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, positiivsete mõjude esiletoomiseks täiendavate leevendavate meetmete ning keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi Illuka valla territooriumil, kuivõrd üldplaneering hõlmab Illuka valla haldusterritooriumi. Piiriülest (riigipiiri ülest) olulist mõju pole ette näha.

Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1.1), mille suhtes üldplaneeringu meetmete mõju hinnatakse.

Tabel 1.1. Illuka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid. KSH VALDKOND KSH EESMÄRGID

- vältida pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist määral, mis võiks ohustada keskkonna kvaliteeti - hoida veekasutust sellisel tasemel, et ei toimuks Vesi ja pinnas (sh maapõu) ületarbimist - vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja kompostimist - kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata - vältida õhu saastamist määral, mis võiks kahjustada Õhu kvaliteet keskkonda - vähendada vajadust autode kasutamiseks - vähendada kasvuhoonegaaside emissioone - säilitada bioloogilist mitmekesisust - vältida olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealadele, Bioloogiline mitmekesisus, kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele taimestik ja loomastik (sh loodusobjektidele roheline võrgustik) - tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine looduslikel aladel - moodustada toimiv rohevõrgustik - säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära - säilitada kultuurimälestisi ja kultuuriliselt olulisi paiku Maastik ja kultuuripärand ja tagada neile avalik ligipääs - luua uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et need sobiksid antud keskkonda - vältida keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele Elanikkonna heaolu ja - toetada tervislikke eluviise tervis - säilitada elanikkonnale võimalused loodusega kokku puutuda, looduses liikuda - tagada elanikkonna turvalisus - tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile - tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise Sotsiaalne keskkond võimaluste kättesaadavus kõigile - tugevdada elanike identiteeditunnet ja sotsiaalseid võrgustikke - soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut Majanduslik keskkond - tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet

Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud meetmete keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes.

Üldplaneeringu eelnõu meetmete keskkonnamõju hindamisel kasutatakse järgmist hindeskaalat:

+ positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 olulist mõju pole ette näha ? mõju pole teada

Keskkonnamõju hindamise käigus tervet üldplaneeringut hõlmavat alternatiivset planeeringulahendust ei kaalutud. Üldplaneeringu eelõus pakutud lahenduste negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivse keskkonnamõju tugevdamiseks on välja pakutud rida leevendavaid meetmeid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on aluseks võetud üldplaneeringu eelnõu seisuga juuli 2009. KSH aruande koostamise ajal on olulisemad keskkonnamõju strateegilise hindaja seisukohad edastatud ka planeeringu koostajale.

2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimis- dokumentidega

2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega

Illuka valla üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud nii Euroopa kui Eesti tasandil kõrgemal seisvad planeerimisdokumendid.

Euroopa Liidu ruumilise arengu põhimõtted sätestab Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (European Spatial Development Perspective, ESDP), mille kohaselt on ruumilise arengu eesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Igal riigil lasub kohustus rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid, püüdmaks tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks rakendatavad meetmed ei tähenda mitte ainult ökoloogilise võrgustiku loomist, vaid kogu territooriumi kompleksset arendamist; veeringluse säästvat korraldamist ning jõupingutuste tegemist kliimamuutuse leevendamiseks nii kohalikul kui globaalsel tasandil.

Läänemere regiooni ruumilise arengu suunamiseks on loodud valitsuste vaheline kümne Balti mere ümbruse riigi koostööfoorum nimetusega Visions and Strategies around the Baltic 2010 (VASAB 2010). Koostöö korraldamiseks on moodustatud vastav komitee (Committee on Spatial Development of the Baltic Sea Region - CSD/BSR), kelle ülesandeks on levitada planeerimiskogemusi, toetada vastava valdkonna ministreid, aidata kaasa projektide realiseerumisele ja koopereeruda teiste Baltikumi koostööorganisatsioonidega. Suundasid andev tegevus toimub riikide planeerimist kureerivate ministrite regulaarsetel kohtumistel vastuvõetud deklaratsioonide kaudu.

2001. a toimunud viies ministrite kohtumine (Wismari deklaratsioon) andis ruumilise planeerimise tegevuskava läbi kuue käsitlusteema:

1. Linnaregioonide koostöö säästva arengu küsimustes 2. Läänemere regiooni rahvusvahelise integratsiooni jaoks olulised strateegilised arengutsoonid 3. Üleeuroopalise integratsiooni jaoks olulised rahvusvahelised transpordikoridorid 4. Maapiirkondade olustiku mitmekesistamine ja tugevdamine 5. Rahvusvaheliste rohevõrkude, sh kultuurmaastike arendamine 6. Rannikutsoonide ja saarte integreeritud arendamine

Eesti Vabariigi arengusuunad sätestab ja seob maakasutusega üleriigiline planeering Eesti 2010. Planeeringu üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid:

- inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine; - Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; - asustuse ruumiline tasakaalustamine; - Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; - looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.

Nimetatud sihtidest lähtuvalt käsitletakse ruumilist arengut nelja peamise komponendi kaudu - asustus, transpordiühendused, energeetika ning roheline võrgustik.

Asustuse arengul lähtutakse suures osas pealinna funktsionaalsest arengust ning maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida. Lisaks üksikute keskuste tugevdamisele viidatakse vajadusele keskuste koostööks vastastikuse täiendamise alusel ehk võrgustumisele.

Üleriigilise planeeringu transpordistrateegia lähtub Eesti "aeg-ruumilise kokkusurumise" (reisiliikluse kiirendamine peamistel ühendussuundadel) kontseptsioonist. Lisaks rahvusvaheliste teede väljaehitamisele on esiplaanil kogu territooriumi kättesaadavuse parandamine, märgitakse säästliku arengu ühe komponendina üleriigilise ja kohaliku ühistranspordi eelisarendamise vajadust.

Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Üldplaneeringuga on määratletud peamised tuumalad ja koridorid.

Ida-Virumaa maakonnaplaneering (1998) on koostatud eesmärgil määratleda maakonna strateegilise planeerimise peamised põhimõtted. Ida-Viru maakond on suure arengupotentsiaaliga maakond järgmiste ressurssidega: - loodusvarad (energeetika- ja keemiatööstuse ressursid, ehitusmaterjalid, mets jne.); - strateegiline mäe-, keemia-, energeetiline tootmiskompleks; - tootmisettevõtted; - soodne asend Eesti peamisel transpordimagistraalil (maantee-raudtee) Tallinn – Peterburi; - väljapääs Soome lahele meretranspordi arendamiseks; - looduskaunid kohad puhkemajanduse arendamiseks; - tööjõuressurss (prognoositud on elanike arvu vähenemine ca 5 %).

Ida-Virumaa arengus on kõige suuremaks mõjuteguriks põlevkivivarud. Põlevkivi tootmisega seotud probleemide, riskide ja konfliktide teadvustamine on osa tööst, lõplike lahenduste leidmine ja otsustuste tegemine sõltub otsustest riigi tasandil, mis puudutavad energeetikatööstuse (Balti EJ, Eesti EJ) arendamist ja sellega seotult kaevanduste laiendamist lõuna suunas.

Illuka valla üldplaneeringu eelnõu arvestab üldisel tasandil maakonnaplaneeringut, sellegipoolest on vajalik kaardimaterjalile kanda mäeeraldiste ja aktiivsete varude piirid, et maavarade kaevandamisel ja uute perspektiivsete sihtotstarvetega maade planeerimisel lähtuda riiklikul tasandil paika pandud suundumustest.

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2003) määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused loodushoiulist ja kultuurilis-ajaloolisest aspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Ida-Virumaal.

Planeeringu koostamisel on lähtutud Ida-Virumaale iseloomuliku maastikupildi pikaajalise säilimise ja kogu maakonda haarava looduskompleksi tasakaalustatud toimimise eesmärkidest. Tähelepanu all on ka kõrge loodusväärtusega maa-alade säästvama kasutamise, kõrge väärtusega puhkealade ja kõrge mullaviljakusega põllumaa säilimise jms küsimused. Käsitletud on inimtegevuse ja rohelise võrgustiku konfliktalasid ja nimetatud võimalikke meetmed antud vastuolude leevendamiseks.

Illuka valla üldplaneeringu eelnõus pole rohevõrgustikku kajastavas peatükis sisse viidud kõiki teemaplaneeringus oluliseks peetud tingimusi rohevõrgustiku säilimiseks. Samuti ei nähta üldplaneeringuga ette meetmeid Narva jõe äärsete külade (Kuningaküla, Permisküla, Jaama küla) turismiväärtuse väljaarendamiseks.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur” (2009) analüüsib sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse kindlustatust maakonna elanikele. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste hindamisel keskendutakse inimese elukoha ja teenuste osutaja paigutuse suhtestumisele.

Ida-Viru sotsiaalse infrastruktuuri (SI) teemaplaneeringu territoriaalseks üksuseks on kant. Kandina mõistetakse Eestis kogukondlikule sidususele tuginevaid sotsiaalmajanduslikke territoriaalseid algkooslusi, mida iseloomustab ühine „meie“ identiteet ja mis haarab suhteliselt väikese pindalaga maa-ala. Kandid koosnevad enamasti mitmest asulast. Nad moodustuvad kas keskusest ning selle ümber koondunud asulatest või asulate rühmast ilma olulise keskuseta. Iga kanti asustab oma kogukond, mille piires on välja kujunenud tavaõiguslikud seosed ja seda hoiavad koos ajalugu, sugulussidemed, sarnased huvid, väärtushinnangud, elulaad jms.

Lähtudes SI teenuseid pakkuvate asutuste asukohast jaotati Ida-Virumaa kandid teemaplaneeringus esmalt teenindusasutusi sisaldavateks keskuskantideks ning teenindusasutusi mittesisaldavateks lihtkantideks. Illuka vallas on keskuskantideks Kurtna ja Kuremäe. Lihtkantidena eristati Illuka vallas Vasknarva-Jaama, Kaatermu, Imatu ja Vasavere kandid. Teemaplaneeringus on välja toodud, et Vasknarva-Jaama lihtkandist peaks tulevikus saama keskuskant, kuigi hetkel teenuskeskusi piirkond ei sisalda. Sotsiaalse infrastruktuuri tase Imatu kandis on kriitiline, Vasknarva-Jaama kandis ja Kaatermu kandis halb, Kuremäe ja Vasavere kandis kesine ning Kurtna kandis rahuldav.

SI teemaplaneeringus nähakse eesmärgina Vasknarva-Jaama küla kandi väljaarendamist keskuskandiks. Eesmärgi realiseerimiseks tuleks üldplaneeringus ette näha vastavad tegevused ja meetmed, mis soodustavad antud kandi arengut.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering” (2001) alusel on Illuka valla pindalast kaevandatud alade osatähtsus ca 3%, karjääride maa moodustab valla koguterritooriumist ca 0,2% ning altkaevandatud ala ca 12

2,8%. Illuka valda ulatuvad Estonia ja Ahtme allmaakaevanduse idaservad ning Sirgala karjääri edelaserv. Altkaevandatud alast on ligikaudu 2% ulatuses valla koguterritooriumist kasutatud kambriviisilist kaevandamist, 0,8% on kaevandatud käsilaava tehnoloogiat kasutades. Kogu Estonia kaevanduse ala on pikaajaliste uuringute alusel määratletud kvaasistabiilse maana. Kvaasistabiilsel maal on hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatud vaid erandkorras eksperteeritud projekti alusel. Metsa- ja põllumajanduslikul maal tuleb arvestada kultuuride hävimise riskiga, eriti ebasoodsa kvaternaarisetete koosluse puhul.

Põlevkivikaevandusalade ruumilises planeeringus tuuakse omavalitsuste tasandil välja järgnevad meetmed, mida tuleb ruumilisel planeerimisel ellu rakendada: - Rekultiveerimise tagatissumma süsteemi loomine; - Keskkonnamõjude hindamine uutele kaevandamislubadele ja -projektidele; - Omavalitsuse eelarvesse laekuva kaevandamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise korra kehtestamine; - Omavalitsuse ja kaevandaja vahelise hüvituskohustuste reguleerimine kaevandatud aladel tekitatud kahjude hüvitamisel; - Viia läbi kaevandatud maa ümberhindamine, arvestades tegelikke maa väärtust kujundavaid tegureid (niiskusrežiim ja reljeefi muutus jms); - Vajalik on aktiviseerida kaevandamise mõjude piirkonnas asuvate omavalitsustevahelist koostööd.

Viru alamvesikonna veemajanduskava (2006) kohaselt võivad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutustest olla ohustatud Ordoviitsiumi Ida- Viru põhjaveekogumi ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi kvalitatiivne seisund (reostunud vesi võib kanduda mainitud põhjaveekogumitesse). Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutustest võivad olla ohustatud põhjaveekogumi alal või vahetus läheduses paiknevad pinnaveekogud ja veest sõltuvad ökosüsteemid. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutustest on Vasavere veehaarde läheduses ohustatud Natura 2000 järved (Martiska ja Kuradi ning veehaarde laiendamise korral ka Liivjärv).

Üldine keskkonnaeesmärk on põhjaveekogumite hea seisundi säilitamine ja põhjavee säästlik kasutamine, sealhulgas: - vältida põhjavee reostuse laienemist hajureostuse ja punktreostusallikate mõjul; - kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine, lähtudes kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveeressursist; - tagada vajalik veekaitserežiim põhjaveehaarete sanitaarkaitsealadel ja toitealadel; - puhastada nõuetekohaselt otselaskude kaudu põhjavette suunatav heitvesi.

Pinnaveekogude keemilise seisundi peamisteks probleemideks on eutrofeerumist põhjustavate toitainete (lämmastik ja fosfor) ülemäärane sisaldus; mõnel juhul ka orgaanilisest reostusest tingitud madal hapnikusisaldus ja kõrge BHT; kuivendatavatelt aladelt lähtuvad mineraalained ja hõljuvained ning hooldamata paisjärvede sekundaarne reostus.

Peamised jõgede füüsilise seisundi survetegurid on maaparanduse käigus toimunud jõgede süvendamine ja õgvendamine; vooluveekogude tõkestamine paisudega; kaevandatavate alade kuivendus ning kopra liiga suur arvukus väikestes jõgedes.

Kaevandusvetest on mõjutatud Natura 2000 järveks olev Kurtna Nõmmejärv, mida läbib Estonia kaevandusest Raudi kanalisse juhitud vesi. Kaevandusest tulev veeheide läbib veel Konsu järve, Kirjakujärve, Särgjärve, Ahnejärve (Ahvenjärv) ja Peen-Kirjakjärve.

Jõgede osas lähtub käesolev veemajanduskava kolmest põhieesmärgist: - hoida ära jõgede seisundi halvenemine. Seejuures olulisim on nende suurte jõgede vee kvaliteedi säilitamine, mis on olulised puhke- ja suplusveekogud (Narva jõgi), joogiveeallikad (Narva jõgi) või kaitsealused, sh Natura jõed. Väga oluline on väärtuslike, heas seisundis jõelõikude seisundi säilitamine; - looduslike jõgede hea keemilise ja ökoloogilise seisundi taastamine, saavutades aastaks 2015 hea seisundi kõikjal, kus see võimalik. Jälle on esimeseks prioriteediks suplusjõed ja kaitsealused, sh Natura jõed; - saavutada või säilitada tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea keemiline seisund ja ökoloogiline potentsiaal aastaks 2015.

Järvede osa on esmaseks eesmärgiks säilitada väga heas ja heas seisundis väikejärvede seisund. Järgmiseks eesmärgiks on parandada halvas ja keskmises seisundis järvede seisundit. Oluline on atraktiivsete järvepiirkondade näiteks Kurtna järvistu järvede hea seisundi säilitamine.

2.2. Seos Illuka valla arengudokumentidega

Illuka valla arengukava 2008-2013 (2007) üldine visioon on järgmine: Illuka vald on aastal 2014 hinnatud elu- ja puhkepiirkond, mis väärtustab inimest ja tema elukeskkonda ning kus on elanikkonna paiknemist ja vajadusi arvestav sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Illuka valla arengu üldeesmärk on valla elanike heaolu paranemine ning piirkonna majandusliku elujõu ja konkurentsivõime suurenemine.

Illuka valla arengukavas on valla kontekstis oluliseks peetud ratta- ja matkateede väljaarendamist ning Narva jõe äärsete alade turismipotentsiaali ärakasutamist. Illuka valla üldplaneeringu eelnõus vastavaid meetmeid ette nähtud ei ole. Kergliiklusteede ja matkaradade trajektooride määratlemine ning puhkeotstarbeliste maade planeerimine kuulub üldplaneeringu tegevusvaldkonda. Soovitav on kaardile kanda ka olemasolevad matkarajad ning näha ette meetmed Narva jõe äärse ala väljaarendamiseks.

Illuka valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019 (2007) kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid olemas tiheasutusaladel 3 külas ja Pannjärve tervisespordikeskusel ning ühisveevärk Rausvere ja Vasavere külades. Ülejäänud valla külades ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub. Elamuehituse intensiivistumisel ning suuremate maatükkide elamukruntideks jagamisel tulevikus võib osutuda vajalikuks uute reovee

kogumisalade moodustumine. Jälgides Eesti elamuehituse üldist suundumust puudutab intensiivne elamuehitus esmajärjekorras seniseid suvilapiirkondi, nagu Narva jõeäärne piirkond.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette: - Kurtna külas 246 m pikkune isevoolne kanalisatsiooni peatrassi diameetriga 160 mm renoveerimine. Biotiikide puhastamine 2010-2012. a; - Kuremäe küla kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine 2008-2010. a; - Aeratsiooni süsteemide paigaldus Kuremäe küla veevõrkudes 2008. a; - Kuremäe puhasti eelvoolu rekonstrueerimine 2010. a.

Illuka valla jäätmekava (2004-2008) alusel on Illuka vallas rakendunud korraldatud olmejäätmete vedu. Eraldi kogutakse klaas ja plasttaara ja tetrapakendid. Selleks on Kurtna ja Kuremäe külasse paigaldatud spetsiaalsed konteinerid. Siiani on jäätmete käitlemise peamine meetod prügilasse ladestamine. Suurem jäätmeosa saadetakse Uikala prügilasse. Uus valla jäätmekava on käesoleval ajal koostamisel.

Seosed Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu, teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ja „Sotsiaalne infrastruktuur” ning Illuka valla arengukavaga on esitatud tabelis 2.1 valdkondade kaupa. Paksus kirjas on toodud teemad, millele pole Illuka valla üldplaneeringu eelnõus piisavalt tähelepanu pööratud ning mille osas on vajalik planeeringut täiendada.

Tabel 2.1. Teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärgid valdkondade kaupa.

Aiamajade ja suvilate Valla elanikkonna arvu Kurtna-Kuremäe vahelise Konfliktsetes piirkondades (Kurtna, Kose ja Puhatu piirkondades võimalikult stabiilsena hoidmine ja/või kergliiklustee ehitamine, piirkond, Aidu karjäär jm) tuleb lahendada, kuidas paljude alaliste elukohtade kasv. juhtimaks lapsed ja teised praegust ja planeeritavat tootmistegevust ning Elanikkonna loomise soodustamine Uue elamupiirkonna jalakäijad või jalgratturid keskkonnakaitset mõistlikult ühitada, et toota, aga ka heaolu ja Külades kavandatavate tekkimise soodustamine. olemasolevalt tiheda säilitada elanikele elamisväärne elukeskkond. tervis tootmistegevuste puhul ei tohi Ratta- ja matkateede liiklusega kurviliselt Arvestades maakonna puhkemajanduse ülenormatiivne kahjulik arendamine maanteelt kõrvale potentsiaali, on arengueeldustega turismi- välismõju ulatuda Kurtna järvestiku ohutusse tsooni. puhkeasulatena määratletud Kuningaküla, elamupiirkondadesse, väljaarendamine Iseseisvalt ja ohutult Permisküla, arvestatav on ka Jaama küla. ühiskondlike hoonete maale ja puhkealana. Illukale kooli jõudmine Arvestades seda, et Narva jõgi on piiritsoonis, pole puhkealadele. Olemasolevate vähendab lastevanemate käesolevas töös pakutud jõe puhkeotstarbelist turismiobjektide vajadust nad autoga kooli kasutust. Küll aga heanaaberlike suhete edasiarendamine Kuremäel. või lasteaeda viia. väljaarendamisel on Narva jõel suur potentsiaal Narva jõgi ja selle äärealad Reisiliikluse soodustamine turismiühendusteena Peipsi järve ja Soome lahe ning kui turismiväärtus ja selle Peipsi järvel ja Narva jõel. naaberriikide vahel. väljaarendamine. Telkimisplatside, lõkkekohtade ja matkaradade Turismivaldkonna (öko-, rajamine. teadus- ja loodusturismi) Viitade, parkimisplatside jms infrastruktuuri rajamine. süsteemne arendamine, Reisilaevanduse arendamine Peipsil ja Narva Jõel. turismivaldkonna arengukava koostamine.

ILLUKA VALLA IDA-VIRUMA IDA-VIRUMAA MAAKONNAPLANEERING JA KSH ÜLDPLANEERINGU EELNÕU ILLUKA VALLA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „Asustust ja maakasutust VALDKOND ARENGUKAVA 2008-2013 TEEMAPLANEERING suunavad keskkonnatingimused” „Sotsiaalne infrastruktuur” külades tuleb Munitsipaalelamufondi Illuka, Kaatermu ja Vasavere Piirivalveameti ettepanek on luua erinevat liiki elamupiirkondade laiendamisel korrastamine. kantides seltsimaja või piiritalusid, kus on kas piirivalvuri elukoht (teenistuslik detailplaneeringuga ette näha Kohaliku elu arendamine läbi seltsitoa loomine koos AIP korter) koos teenindusmaaga, riigi rendimaale loodud Sotsiaalne vabaõhu laste mängu- ja külaliikumiste ja seltsingute teenuse võimalusega. põllumajanduslik talu, mis täidab teatud koormusi (piiri keskkond spordiväljakute ehitamine. tegevuse toetamise. Illuka kandis päevakeskuse puhastamine jne.) koos osalise piirivalvuri tööga või Noortekeskuse juures rajamine. talud, mis on lepingute alusel seotud piirivalvega. huvialaringide ja erinevate Kuremäel seltsimaja või Täpsemalt on piiritalude rajamist võimalik käsitleda kursuste käivitamine / seltsitoa loomine. valdade üldplaneeringutes. toetamine. Vasknarva-Jaama Piiriäärsete alade elanike sotsiaalse infrastruktuuri Kvaliteetne ja erinevatele lihtkandist keskuskandi vajadused tuleb rahuldada lähimate suuremate elu- vajadustele vastav väljaarendamine, mis ühiskondlike keskuste baasil: Narva-Jõesuu, Narva, õpikeskkond eelkooliealistele sisaldaks erinevaid Jaama küla, Vasknarva. lastele ja õpilastele. teenuskeskusi. Eesmärgiks on kogu maakonna ja rannikuäärse mere Vallaelanikele on tagatud Sotsiaalse infrastruktuuri ning Peipsi järve äärsete alade stabiilse mobiilside võimalused kvaliteetse ja arendamine kantide kaupa. tagamine. meelepärase huvitegevusega tegelemiseks. Kurtna raamatukogu- seltsimaja ehitamine. Kutsesuunitluse ja (kutse) karjäärinõustamise käivitamine / toetamine noortekeskuses. Teenustevõrgu säilitamine ja parandamine. Hajaasustusalade Põllumajanduse säilitamine Uusehituste puhul tuleks arvestada looduskeskkonna hoonestamisel maastike läbi põllumaade kasutuse maksimaalse säilitamisega. säilitamine ja traditsioonilise reguleerimise uues Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb Kultuuri- hoonestustiheduse tagamine üldplaneeringus. tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning pärand ja Üldplaneeringuga määratud Ajaloo- ja kultuuriturismi maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku maastik tiheasustusaladel on uue arendamine. taustaga. üksik- või kaksikelamukrundi Kuremäe teemaplaneeringu Eramute ja teiste eraomanduslike ehitiste moodustamisel selle vähimaks koostamine. rannikutsooni rajamise vältimine. 19

ILLUKA VALLA IDA-VIRUMA IDA-VIRUMAA MAAKONNAPLANEERING JA KSH ÜLDPLANEERINGU EELNÕU ILLUKA VALLA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „Asustust ja maakasutust VALDKOND ARENGUKAVA 2008-2013 TEEMAPLANEERING suunavad keskkonnatingimused” „Sotsiaalne infrastruktuur” suuruseks 1500 m² ja suurim Illuka mõisakompleksi Tiheasustusaladena määratletakse Kuremäe küla, lubatud täisehitusprotsent on ajaloolise ekspositsiooni Kurtna küla, Jaama küla 25 %, hajaasustusega aladel , väljatöötamine, rajamine ja Maastikukaitse seisukohalt ei ole soovitav sisemaa väärtuslikel maastikel ja arendamine. puhkealadele (vahelduva pinnamoega, kaunite miljööväärtusega aladel 1 ha. järvedega metsarikkad alad Uljastes, Kurtnal, Jõugas) Väikeelamumaadel on lubatud suunata suuri puhkajate hulki. Võimalikud on ka iseseisvate äriotstarbeliste jõematkamarsruudid, ühendades need rekultiveeritud kruntide moodustamine, kuid karjäärialadel loodud veekogude kasutamisega. mitte rohkem kui 20 % Säilitada väärtuslike maastike omapära. Igale ulatuses planeeringuga väärtuslikule maastikule tuleb koostada piiritletud ühtsest elamumaast maastikuhoolduskava. tihehoonestusalal. Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning Üldplaneeringuga nähakse soovitatavalt kasutusel olevatena. ette Raudi kalmistu Likvideerida maastike üldilmet kahjustavad laiendamine. peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid. Kõrge boniteediga sh. toimiva Puhkealadel teeninduse ja infrastruktuuri arendamine, kuivendusvõrguga põllumaade majutusvõimaluste parandamine, säilitamine. Puhkajate voogude kontrollimine, massiturismi võimalike negatiivsete mõjude vältimine. Tööstusmaastikel domineerivate inimtekkeliste objektide (aheraine jt mäed jne) säilitamine. Väärtuslike tööstushoonete säilitamine. Muinsuskaitseobjektidele, looduse üksikobjektidele juurdepääsuteede korrastamine ja kaunite teelõikude viidastamine. Kurtna mõisahooned vajavad taastamist ja korrastamist. Mõisa park ja selle ümbrust tuleb pidevalt korrastada. tootmishoonete Illuka vallas on innovaatiline Jõhvi Vasknarva maantee Majandustegevuses ja eriti maakasutusel järgida kasutusotstarbe valikul tuleb ja loodussäästlik remont ning kruusakattega loodusressursside ratsionaalse kasutamise ja kaitse eelistada neid, mis tagavad ettevõtluskeskkond. maantee viimine täies põhimõtteid. Majanduslik võimalikult paljude töökohtade Tööstusala rajamine. ulatuses mustkatte alla. Maakonda läbivate magistraaltrasside lähipiirkonnas keskkond loomise Ettevõtete toetamine Vasknarva-Jõhvi suunal on võimalus välja arendada turismikeskused koos Üldplaneeringuga ei nähta ette ühistranspordi vajaliku teenindusega. See loob eeldused 20

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Asukoht

Illuka vald asub Ida-Virumaa kesk- ja kaguosas, ulatudes Ahtme lähistelt Narva jõe ülemjooksuni. Illuka valla piiriks on idapool Narva jõgi, mis on ühtlasi ka Eesti Vabariigi riigipiiriks ning Euroopa Liidu piiriks idasuunal. Põhjas piirneb Illuka vald Vaivara ja Toila vallaga, loodes Jõhvi linna ja Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosaga, läänes Mäetaguse ja Iisaku vallaga ning lõunas Alajõe vallaga. Illuka valla pindala on 544 km², olles sellega territooriumilt Ida-Virumaa suurim vald. Vallas on 19 küla, vallasiseseks tõmbekeskuseks on Kuremäe asula. Lähimate linnade, Jõhvi ja Kohtla-Järve keskused, jäävad Kuremäelt vastavalt 22 ja 35 km kaugusele. Ahtme (Kohtla-Järve linnaosa) külgneb Illuka valla loodeosaga. Valda läbib Jõhvi-Vasknarva riiklik tugimaantee.

Joonis 3.1. Illuka valla paiknemine naaberomavalitsuste suhtes (joonise alus: Maa-ameti kaardirakendus, 2009).

Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane: vastavalt suurte soode ja metsade levikule on valla lõuna- ja idaosa hõreda asustusega. Elanikkond on koondunud rohkem valla loodeossa, Jõhvi-Vasknarva maantee ümbrusesse ning Narva jõe äärsesse piirkonda. Suurem osa valla elanikkonnast elab põhiliselt kahes asulas - Kuremäel ja

22 Kurtnas. 1.02.2009 seisuga elab Illuka vallas 1112 elanikku. Valla keskmine asustustihedus on ca 2 elanikku km2 kohta. Suurimad keskused elanike arvu poolest on Kuremäe küla (338 elanikku) ning Kurtna küla (190 elanikku).

3.2. Illuka valla kujunemine

Illuka valla asustuse areng on toimunud tihedas seoses kogu piirkonna asustuse arenguga. Kui 13. sajandi algul oli kogu Jõhvi kõrgustik (sh Illuka valla loodeosa) tihedalt asustatud, siis maakonna lõunapoolsetel aladel oli asustus hõre. Taani hindamisraamatus (1241) on märgitud Illuka valla küladest Vasaveret, Kurtnat, Ohakveret, Rausveret, Ediveret ja Kaidmat. Illuka valla territooriumile jäid Kurtna, Illuka ja Ohakvere mõisad. Pärast Liivi sõda asustasid vene talupojad Narva jõe äärsed külad. Vene asustus on seal säilinud tänaseni.

Esimesed manufaktuuritööstuse ettevõtted rajati 18. saj keskpaiku Gorodenko külla, seal tegutses klaasimanufaktuur. Valla territooriumi arengus on oluline põlevkivitööstuse areng, mis käesolevaks ajaks hõlmab kogu valla loodeosa.

Administratiiv-territoriaalsete piiride suuremad muudatused toimusid 1996-1997, mil Vaivara valla lõunaosa liideti Illuka vallaga.

3.3. Looduskeskkond

3.3.1. Maastik ja mullad

Maastikuliselt jääb Illuka valla loodeosa Viru lavamaa, ülejäänud osa Alutaguse madaliku maastikurajooni. Viru lavamaa maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus (nagu põlevkivitööstuse). Põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega on oluliselt muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. Selles maastikurajoonis on looduskeskkonda muudetud oluliselt rohkem kui mujal Eestis. Alutaguse madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks. Maastiku eripäraks on pinnamoes märgade alade – jääjärve ja järvetasandike ning väheste teedega sootasandike domineerimine. Maakattes on väga suur (Eesti suurim, 78%) peaaegu asustamata metsaalade osatähtsus (Arold, 2005). Suured metsamassiivid ja sooalad paiknevad valla edela-, lõuna-, kesk- ja idaosas.

Illuka valla maastikupilti ilmestab Kurtna mõhnastik, mis on Vasavere mattunud oru kohale tekkinud kuhjeküngastik. Kurtna mõhnastiku ümber on ligi 40 väikest järve. See on suurim järvede koondumine Eestis. Mõhnad koosnevad valdavalt hästisorteeritud keskmise- ja peeneteralistest liivadest. Mõhnastikus ulatub settelasund üle 50 m ning

23 seetõttu peetakse suure kvartsisisalduse (kvartsi üle 90 %) tõttu seda Eesti üheks kvaliteetsemaks liivamaardlaks.

Alutaguse äärmine kirdeosa, Puhastu soostiku põhjaosa on muutunud tehisreljeefiga maastikuks. Kurtna mõhnastikuga külgneb idas u 13 km pikkune ja kuni 3 km laiune lõunasihiline Oru turbaväli. Sellest ida pool asuvad Viivikonna, Sirgala ja Narva põlevkivikarjäärid (Arold, 2005).

Absoluutkõrgused jäävad enamasti 30 ja 60 m vahele. Kõrgeim punkt, 68,2 m üle merepinna, asub valla loodeosas, Illuka külas. Madalaim punkt jääb seevastu kirdeossa, Narva jõe äärsele alale. Maapinna üldine kallakus on Narva jõe suunas.

Kuna valla territooriumile jääb palju soostunud alasid, on ka levinumaks mullatüübiks soo- ja rabamullad (M, S, R). Lisaks esineb ka leostunud ja leetjaid gleimuldi (Go, GI) ning leetunud gleimuldi (LG). Kurtna mõhnastiku liivadel on kujunenud valdavalt leedemullad ja leetunud mullad, mida katavad hõredad palu- ja nõmmemännikud.

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”(2003) kohaselt enamasti viljakaid põllumuldi valla territooriumil ei asu, vähesed viljakamad mullad paiknevad valla loodeosas Kurtna ja Illuka piirkondades. Viljakate põllumuldadena on teemaplaneeringus käsitletud üle 40 hindepalli boniteediga muldasid. Suuremad põllumaad paiknevad samuti valla loodeosas.

3.3.2. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Eesti ehitusgeoloogilise rajoneerimisskeemi (Vilo, 1965) alusel jääb valla idapoolne osa Madal-Eesti suurimate soomassiivide rajooni (B4) ning valla läänepoolne osa Madal- Eesti suuremate fluvioglatsiaalsete liivade-kruusade levikuala rajooni (B5a), kus pinnakatte paksus jääb enamasti alla 3 m. Ülejäänud osa vallast asub Madal-Eesti tugevasti soostunud akumulatsioonitasandike rajoonis (B2a), kus pinnakatte paksus on väike või puudub sootuks. Aluspõhi koosneb B2a rajoonis Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest.

Valla loodeosas moodustavad aluspõhja pealiskorra Ordoviitsiumi ladestu 10 lademe lääne-idasuunalised avamused. Kõige põhjapoolsem on Kunda lade, mille savikad või dolomiitsed lubjakivid avanevad klindi pervealal. Lõuna pool järgnevad Aseri, Lasnamäe, Uhaku, Kukruse, Idavere, Jõhvi, Keila, Oandu ja Rakvere avamused. Kõige enam on lavamaa struktuuri muudetud Kukruse lademes leiduva kukersiitpõlevkivi ammutamise ja kasutamisega. Narva veehoidlast edelas asub jäänuksaarena Kesk-Devoni Narva lademe avamus, kus avanevad merglid, savikad dolokivid ja liivakivid, mida võib näha paljandumas Narva karjäärisüvendi seintes ning lõuna pool Alutaguse Poruni jõe ääres. Sügavamal maapõues lasuvad diktüoneemaargilliit ja fosforiiti sisaldav oobulusliivakivi.

Alutaguse madalikule jääval valla territooriumil on aluspõhjaks Ordoviitsiumi paekivid, mis kuuluvad Rakvere, Nabala, Vormsi, Pirgu ja Porkuni lademesse. Paekihtide vahel

24 esineb 6...30 m katendikompleksi all 2,6...2,8 m paksuseid kukersiitpõlevkivi kihte. Lõuna- ja kirdeosas katab paekive Kesk-Devoni Narva lademe õhukesekihiliste domeriidi, dolomiidi, savi, aleuroliidi ja liivakivi kompleks. See paljandub umbes kilomeetrilisel lõigul Poruni jõe ligi 6 m sügavuses orus (Arold, 2005).

Vastavalt Ida-Virumaa pinnase radooniriski kaardile (mõõtkavas 1:200 000) levivad praktiliselt kogu valla territooriumil normaalse radooniriskiga pinnased (radoonisisaldus 10...50 kBq/m3). Illuka asula piirkonnas ja valla kirdeosas on pinnased kõrge radooniriskiga (radoonisisaldus 50...150 kBq/m3).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (mõõtkavas 1:400 000) kohaselt asub enamik vallast nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Valla põhjaosas on intensiivne põlevkivi ja liiva kaevandamine tinginud piirkonna muutumise kaitsmata põhjaveega alaks. Kurtna mõhnastiku piirkonnas, kus pinnakatte paksus on suurem, on esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks pindmise tehnogeense reostuse eest keskmiselt või suhteliselt kaitstud.

Intensiivse veevõtuga on hõlmatud kõik valla territooriumil esinevad veekihid ja kompleksid.

Maapinnalt esimene veekompleks, Kvaternaari kompleks levib kogu alal. Valla põhjaossa jääb Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum. Vasavere põhjaveekogumisse rajatud Vasavere veehaarde kinnitatud tarbevaru on 8000 m3 ööpäevas ja praegune 3 2+ + + veevõtt 5000 m ööpäevas. Fe , PHT, Mn ja NH4 sisaldus viitavad soode mõjule. Põhjavesi on reostuse eest kaitsmata. Reaalseks ohuks on kaevandusvee infiltreerumine põhjaveekogumisse. Veekogumi kvantitatiivset seisundit mõjutavad veevõtt ja kaevandustegevus.

Teiseks veekompleksiks on Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum, millest eristatakse Ordoviitsiumi ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit. Kaevanduste ja karjääride lähipiirkonnas on Ordoviitsiumi põhjaveekihtide hüdrodünaamiline tasakaal rikutud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud maapiirkonna paljudes taludes. Seetõttu nimetatud põhjaveekogumit valdavalt joogiveeallikana ei kasutata. Vees esineb kõrgenenud Fe2+ ja PHT sisaldus, mille põhjuseks on looduslik anaeroobne keskkond ja ümbritsevate soode mõju. Põhjavesi on reostuse eest enamasti kaitsmata.

Kolmas veekompleks, Ordoviitsium-Kambriumi veekiht, levib kogu valla territooriumil. Veekihi vesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Illuka vallas kasutavad Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihi vett väiketarbijad. Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee infiltreerumine O-Cm põhjavette rikete ja amortiseerunud puuraukude kaudu on põhjustanud üksikutes kaevudes sulfaatide sisalduse suurenemist ja + 2+ + fenoolide leidumist. Vees esineb kõrgenenud Mn , Fe ja NH4 sisaldus, mille põhjuseks on looduslik anaeroobne veekeskkond.

Maapinnalt viimaseks põhjaveekompleksiks on Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum, mille vesi levib Kambriumi ja Vendi ladestu terrigeensetes kivimites. Põhjavesi on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest, veekihi paksus on 20...50 m.

25 + 2+ + Põhjavesi on surveline. Vees esineb kõrgenenud Mn , Fe ja NH4 sisaldus, mille põhjuseks on looduslik anaeroobne veekeskkond. Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavees võivad olla ületatud ka joogiveele kehtestatud piirnormid radionukliidide osas. Põhjaveeallikate puhul pärinevad radionukliidid kristalsest aluskorrast või selle lasumisse jäävast veekihist peamiselt uraani, vähesel määral ka tooriumi lagunemisest. Kõrgetes kontsentratsioonides radionukliidide esinemine põhjavees on potentsiaalselt ohtlik inimeste tervisele, kõrgendades vähki haigestumise riski. Vastavalt OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud uuringule „Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavee efektiivdoosi ja EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuete vastavusuuring” (2004) ületas Illuka vallale lähimas piirkonnas, Kohtla-Järvel, vee aastane efektiivdoos joogiveele kehtestatud piirnorme radionukliidide osas (piirnorm 0,1 mSv/aastas). Kohtla-Järvel analüüsiti Kambrium-Vendi veekompleksi avavaid puurkaeve katastrinumbritega 2131 ja 2137. Antud puurkaevudes oli efektiivdoos vastavalt 0,16 ja 0,19 mSv/aastas. Samas teises Illuka vallale lähimas analüüsitud puurkaevus, Sillamäe puurkaevus kat nr 2208, aastast efektiivdoosi ületamist ei esinenud, olles 0,07 mSv/aastas.

Keskkonnaministri 6. aprilli 2006 a käskkiri nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” alusel on Illuka vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru (P) Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksis 500 m3/ööpäevas ning prognoosvaru Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumis 200 m3/ööpäevas. Estonia kaevanduse tootmisalale on antud tarbevaru (T1) Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekompleksis 370 m3/ööpäevas ja Kambrium-Vendi veekompleksis 120 m3/ööpäevas. Kõik varud on kinnitatud kuni aastani 2020. Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord” kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

Veevõtt ühisveevärgi tarbeks on tähtis survetegur Ida-Virumaal Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli linnades ja nende lähiümbruses Kambriumi-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumitele ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumile. Veevõtt ühisveevärgi tarvis on põhjustanud Kambriumi-Vendi põhjaveekogumites depressioonilehtrid ja nendel intensiivse veevõtu aladel võib mere poolt ja allpool lasuvatest soolasematest veekihtidest juurdevoolav vesi oluliselt mõjutada põhjavee koostist veehaaretes. Suur veevõtt võib teistest surveteguritest sõltumata põhjustada ülalmainitud põhjaveekogumite halva kvantitatiivse ja kvalitatiivse seisundi.

Kaevanduste veekõrvaldus on väga tähtis survetegur Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis, on põhjustanud lootusetult halva kvantitatiivse seisundi ja mõjutanud oluliselt ka põhjaveekogumi kvalitatiivset seisundit. Pumpamisandmetel oleks põlevkivi kaevandamiseks ärajuhitava vee kogus 556 139 m3/d ligikaudselt võrdne põhjaveekogumi toitumisega. Kaevanduste ja karjääride suure pindala tõttu kujutab väljapumbatud vesi suures osas sadevett. Osa väljapumbatud ja mõõdetud veekogusest imbub tagasi kaevandustesse ja karjääridesse. Veekogus, mida saab võrdsustada mõjult põhjaveevõtuna on hinnanguliselt neljandik ärajuhitavast veest. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi kvantitatiivne seisund mõjutab

26 ka Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumit. Ida-Virumaal Pannjärve liivakarjääri veealune liivavõtt ei põhjusta üksiku survetegurina Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi halba kvantitatiivset seisundit, kuid võib mõjutada põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit (lähimad on Kurtna järvistu Natura 2000 järved). Ida-Virumaal töötanud turbakarjääride kuivendus ja veekõrvaldus on aastakümneid tagasi mõjutanud Kurtna järvistu (ka Natura 2000 järved) seisundit, kuid ei põhjusta üksiku survetegurina Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi halba kvantitatiivset ega kvalitatiivset seisundit. Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi Ida-Eesti alal töötavatest paekarjääridest on oluline veekõrvaldus Kunda Nordic Tsement AS Aru-Lõuna karjäärist (25000 m3/d), kuid ei see ega ülejäänud teised väiksemad töötavad pae, liiva ja turbakarjäärid ei põhjusta põhjaveekogumite halba kvantitatiivset seisundit.

Kaevanduste veega täitumine Põlevkivikaevandamisega kaasneva põhjavee ärajuhtimise lõppedes (11 suletud kaevandust) võib kaevandustes ja karjäärides formeerunud halvema kvaliteediga (suurem mineraalsus ja karedus, rohkem sulfaate, kohati ka ohtlikke aineid) põhjavesi mõjutada ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi seisundit. Kaevandamise tõttu on suurenenud ka põhjavee reostumise risk, põhjavee reostuskaitstus kaevandatud aladel on vähenenud (Viru alamvesikonna veemajanduskava, 2006).

3.3.3. Veekogud

Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve, suurusega 0,2...136 hektarit. Järvestiku järved on tekkinud mandrijää taganemisel kruusa ja liivaga kattunud ja mahajäänud hiidjääpankade sulamisel sulamisasemetesse ehk söllidesse. Suuremad Kurtna järvestiku järved on järgnevad: Konsu järv – 139,2 + 8,2 ha, Suurjärv (Kurtna järv) – 33,9 ha, Jaala järv – 19,5 ha, Räätsma järv – 16,4 ha, Kirjakjärv – 13,2 ha, Nõmme järv – 12,6 ha, Aknajärv – 8,8 ha, Valgejärv – 8,3 ha, Peen-Kirjakjärv – 8,2 ha, Niinsaare järv – 6,5 ha, Saarejärv – 6,3 ha, Mustjärv – 5,6 ha, Nootjärv – 5,1 ha, Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv) – 5,0 ha, Rääkjärv – 4,9 ha ja Liivjärv (Kurtna Liivjärv) – 4,5 ha.

Kaevandusvetest on enim mõjutatud Natura 2000 järveks olev Kurtna Nõmmejärv, mida läbib Estonia kaevandusest Raudi kanalisse juhitud vesi. Kaevandusest tulev veeheide läbib veel Konsu järve, Kirjakujärve, Särgjärve, Ahnejärve (ahvenjärv) ja Peen- Kirjakjärve. Konsu järve baasil tagatakse Kohtla-Järve tööstusettevõtete veevajadus (Konsu veehaare). Viru alamvesikonna veemajanduskava alusel on enamike Illuka vallas asuvate järvede seisund hea.

Jõgedest on olulisemaks valla idapiiril kulgev Narva jõgi, mis on antud lõigul ka Eesti riigipiiriks Venemaaga. Jõgedest läbib valda veel Jaama jõgi, Poruni jõgi, Alajõgi, Vasavere jõgi ja Mustajõgi; ojadest Karoli oja, Tsiretoki oja, Agusalu oja, Remmiku oja, Gorodenka oja, Paeoja, Puhatu oja, Imatu oja, kraavidest ja kanalitest Permisküla peakraav, Kasesoo kraav, Laukasoo kraav, Virussaare kraav, Kõnnu peakraav, Soonpää peakraav, Raudi kanal, Raudi-Konsu kanal. Konsu peakraav, Gluboki peakraav ning Luguki peakraav.

27 Vastavalt Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” (RTL 2004, 87, 1362) kuulub Narva jõgi Karoli oja suudmest Gorodenka oja suudmeni lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Veeseaduse § 24 lg 7 alusel on kõik Eesti vooluveekogud reostustundlikud heitveesuublad. Reostustundlikesse suublatesse heitvee juhtimisel tuleb tagada kõrgendatud fosforiärastus. Viru alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on kõikide Illuka valda läbivate jõgede vee keemiline seisund hea.

3.3.4. Loodusvarad

Illuka vald on rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on turvas, liiv, kruus ja põlevkivi. Põlevkivi tootmisel Illuka valla territooriumil rakendatakse pealmaakaevandamist Eesti põlevkivimaardla (Eesti Energia Kaevandused AS) Narva karjääris ning allmaakaevandamist Estonia kaevanduses (joonis 3.2). Samuti leidub vallas olulisel hulgal turvast, käesoleval ajal toimub kaevandamine Puhatu ja Kasesoo turbatootmisaladel. Liiva kaevandatakse Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärist. Rebase liivamaardla osas on menetlusse võetud kaevandusloa taotlus. Aktiivse reservvaruga paiknevad vallas veel ka Kõnnu ja Raudi liivamaardlad.

Joonis 3.2. Põlevkivi kaevandusalade paiknemine Ida-Virumaal.

28 Tabel 3.1. Illuka vallas tegutsevad kaevandusettevõtted ja kaevandusload (Keskkonnaministeerium, 2009). Kaevandus- Loa Mäeeraldise Kehtivuse Kehtivuse Mäe- Maavara Maardla loa nr omanik nimetus algus lõpp eraldise nimetus pindala vähe- ja AS Puhatu 1226,12 hästi- Puhatu KMIN-023 Tootsi 1.12.2000 12.12.2025 mäeeraldis ha lagunenud turbamaardla Turvas turvas Narva kaeveväli, Eesti Narva OÜ VKG põlevkivimaar KMIN-046 põlevkivi- 22.09.2003 15.08.2028 544,11 ha põlevkivi Aidu Oil dla (Eesti karjäär II Energia Kaevandused AS) Pannjärve Pannjärve KMIN-058 AS Silbet 5.11.2004 3.05.2019 72,98 ha maa-aines liivakarjäär liivamaardla Pannjärve II Pannjärve KMIN-072 AS Silbet 12.06.2005 27.03.2025 6,13 ha ehitusliiv liivakarjäär liivamaardla Estonia kaeveväli, Eesti Põlevkivi Estonia 14162,5 põlevkivimaar KMIN-054 kaevanda 4.09.2004 10.08.2019 põlevkivi kaevandus ha dla (Eesti mise AS Energia Kaevandused AS) Narva karjäär, Eesti Põlevkivi põlevkivimaar 4255,77 KMIN-073 kaevanda Narva karjäär 1.07.2005 10.08.2019 põlevkivi dla (Eesti ha mise AS Energia Kaevandused AS) Sirgala kaeveväli, Eesti Põlevkivi Sirgala 11296,6 põlevkivimaar KMIN-074 kaevanda 11.07.2005 3.05.2019 põlevkivi karjäär ha dla (Eesti mise AS Energia Kaevandused AS) Vähe- ja AS Kasesoo hästi- Puhatu KMIN-080 Tootsi turbatootmis- 24.07.2005 29.12.2019 217,95 ha lagunenud turbamaardla Turvas ala turvas

Oluline koht valla loodusressursside seas on põhjaveel: Vasavere veehaare varustab puhta joogiveega Kohtla-Järve linna ja Ahtme linnaosa. Tehnoloogilist ja tootmiseks vajalikku vett, millega varustatakse Kohtla-Järve tööstusettevõtteid, varutakse Kurtna järvestiku suurimast järvest Konsu veehaarde kaudu.

29 3.3.5. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid

Kaitsealad ja Natura 2000 alad

Illuka vallas asuvad järgnevad Natura 2000 kaitsealad: Puhatu ja Agusalu linnu- ja loodusalad, Struuga loodus- ja linnuala, Jõuga loodusala ning Eesti suurim järvestik, Kurtna järvestik (Natura 2000 võrgustikku kuulub osa Kurtna järvestiku järvedest).

Agusalu looduskaitseala – osaliselt looduslik sihtkaitsevöönd, hooldatav sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Kaitsealal on moodustatud ka Natura loodus- ja linnuala. Agusalu looduskaitseala asub Eesti suurima, Puhatu soostiku lõunaosas. Kaitseala on loodud 1981.a. piirkonnale iseloomulike inimtegevusest vähemõjustatud soomassiivide ja nendega seotud metsakoosluste ning haruldaste liikide kaitseks. Soo on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Kaitsealal asub kaks jäänukjärve. Agusalu soo omapäraks on ida- läänesuunaliste palumännikutega kõrgete, kitsaste liivaseljandike (kriivade) vaheldumine väikeste rabadega. Lagedaid väikerabasid ümbritsevad siirdesoolised alad või märjad ubalehe-villpea õõtsiksood. Soostik on põline meri- ja kaljukotka, metsise ning rabapüü eluala. Kaitseala pindala on 11 003 ha.

Puhatu looduskaitseala– osaliselt looduslik sihtkaitsevöönd, hooldatav sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd, olles ühtlasi ka Natura 2000 loodus- ja linnuala. 1967. a võeti kaitse alla Boroni (Poruni) jõe ürgorg, 1990. a loodi praeguse Puhtu LKA lõunaossa Permisküla taimestiku mikrokaitseala. Oma praegustes piirides on 1999. a loodud Puhatu soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide kaitseks. Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid Eestis. Ala suurimaks rikkuseks on sealne linnustik, I kategooria liikidest elavad seal näiteks merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ning rabakana ja II kategooriast metsis, lisaks mitmed suurkiskjad. Samuti leidub Puhatu LKA-l mitmete kaitstavate taimede kasvukohti (ida-võsalill). Oluline on ala ka paljude liikide rändeteena. Kaitseala pindala on 12 320 ha.

Struuga maastikukaitseala – terves ulatuses hooldatav sihtkaitsevöönd, 1244,3 ha suurusel kaitsealal on moodustatud ka Natura loodus- ja linnuala. Struuga maastikukaitsealaga kaitstakse Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ja luhtade elustikku ning rändlinnuliikide elupaiku; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku.

Kurtna maastikukaitseala – piiranguvöönd ja hooldatav sihtkaitsevöönd. Mõned järved on arvatud Natura 2000 loodusalade hulka. Kaitseala loodi 1987. aastal sealse mõhnastiku ja järvede kaitseks. Mõhnastik paikneb Vasavere mattunud aluspõhjalise vagumuse kohal. Siin on Eesti järvederikkaim ala, kaitsealale jääb üle 30 järve. Kurtna järvestik on lisaks oma järvede rohkusele märkimisväärne ka tüpoloogilise mitmekesisuse ja haruldaste liikide leiukohtade poolest. Järved on termokarstilise päritoluga. Suurim kaitsealale jääv järv on Kurtna Suurjärv (33 ha) ja sügavaim Kuradijärv (11,5 m). Kaitseala pindala on 2805 ha.

30 Kivinõmme maastikukaitseala – piiranguvöönd, loodusreservaat ja väike osa hooldatav sihtkaitsevöönd, osaliselt kuulub kaitseala ka Natura 2000 loodusala piiresse. Kolmest lahustükist koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal mõhnastiku, järvede, taimekoosluste (lääne-mõõkrohi), metsise elupaiga kaitseks. Kaitsealale jäävad ka nooremast ning keskmisest rauaajast pärit kääbaskalmistute, mis on muinsuskaitse all. Kaitseala pindala on 310 ha.

Narva jõe ülemjooksu hoiuala – tegemist on 212,7 ha suuruse veealaga. Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja ( Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Kõnnu dendraarium (kaitseala) – terves ulatuses piiranguvöönd. Dendraariumi rajamist alustas 1984. aastal Endel Kaljuvee, 1989. aastaks oli seal 100 liiki. Ida-Virumaal jääb Kõnnu dendraarium liigirikkuse poolest alla vaid Oru pargile. Esineb haruldasi puid nagu amuuri nulg, tsissuselegine vaher, Middendorffi kask, naastuline kikkapuu, Browni kuslapuu, amuuri maakia, Glehni kuusk, sale pihlakas, amuuri pärn. Kaitse alla on dendraarium võetud 1993. a, kaitseala suurus on 6,1 ha.

Kaitsealused pargid

Kurtna mõisa park (kaitseala) – terves ulatuses piiranguvöönd. Pargi suurus on 6,0 ha. Vabakujuline pargiplaneering avab kauneid vaateid pargiaasadele ja põlispuudele. Pargi üheks silmapaistvamaks elemendiks on paistiikide süsteem. Pargi juurde kuulub 450 m vahtraallee. Pargi põhipuistu on kujundatud kohalikest liikidest: pärn, vaher, arukased, jalakas, tamm, kuusk. Introdutsentidest väärivad tähelepanu siberi seedermännid, valged männid, hariliku vahtra punaseleheline variant.

Illuka mõisa park (kaitseala) – park jääb terves ulatuses piiranguvööndisse. Pargiplaneering on vabakujuline, keskmise suurusega 7,13 hektarit. Esineb nii regulaarseid elemente (vahtraallee) kui vabakujunduslikke alasid. Härrastemaja esiväljak on algselt olnud poolkaarekujuline, millest annab tunnistust kaarjalt istutatud tammerida. Esiväljaku dominantseteks puudeks on siberi lehised ja alpi seedermänd. Hoone taga asus puuviljaaed, kuhu on ehitatud spordihoone. Pargi servaalad on kujundatud tihedama puude reaga. Pargis kasvab kokku 36 erinevat liiki ja vormi puittaimi. Pargis kasvavad põhiliselt kodumaised puud - kuusk, vaher, pärn, kask, tamm ja saar ning aktsentidena siberi lehis, siberi nulg, alpi seedermänd ja mandžuuria pähklipuu. Põõsasrindes esineb peamiselt sirel, harilik ebajasmiin, suur läätspuu, taraenelas ning pihlenelas.

Kaitsealused liigid

Vastavalt Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 4-le on kaitsealune liik looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või

31 mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.

III kategooria kaitsealustest taimeliikidest asuvad Illuka valla territooriumil järgmised liigid: tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, kuradisõrmkäpp, harilik porss, valge vesiroos, harilik ungrukold, nõmmnelk, aaskarukell, metsvareskold, suur käopõll, kevadine ristmadar, vööthuul-sõrmkäpp, roomav öövilge, sooneiuvaip, väike vesikupp, karuskold, Wulfi turbasammal, balti sõrmkäpp, siberi võhumõõk, kahkjaspunane sõrmkäpp ja sulgjas õhik. II kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid on järgmised: paluliivkann, võsuliivsibul, vesilobeelia, väike käopõll, laialehine nastik, roheline kaksikhammas, idavõsalill, palukarukell ning suurelehine porella. I kategooria kaitsealustest liikidest asub vallas lehitu pisikäpp.

III kaitsekategooria loomadest elavad siin vingerjas, hink, võldas, rabakonn, rohukonn, lai tõmmuujur, sookurg; II kategooria kaitsealustest liikidest kanakull, metsis, põhja- nahkhiir, nahkhiirlane, rohunepp, tõugjas, paksukojaline jõekarp, laanerähn ning I kategooria kaitsealustest liikidest kalakotkas, must-toonekurg, kaljukotkas, merikotkas ja rabapüü.

Kaitsealustest samblikest ja seentest kasvavad Illuka vallas III kaitsekategooria alune samblik taiga peenpoorik ning II kategooria alused lepa-kärbseseen, rohe-tilksamblik, kollane virvesamblik ja karvane kruupsamblik.

Vääriselupaigad

Vastavalt Metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 23-le on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt.

Illuka vallas on kokku 137 vääriselupaika, enamik neist paiknevad kaitsealadel.

Püsielupaigad

Püsielupaikadest asuvad Illuka vallas Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik, Ongassaare metsise püsielupaik, Kamarna metsise püsielupaik, Permisküla metsise püsielupaik, Kurtna rohe-tilksambliku ja kollase virvesambliku püsielupaik, Permisküla kalakotka püsielupaik, Punamäe laialehise nestiku püsielupaik ning Kaatermu must- toonekure püsielupaik.

Kaitsealused looduse üksikobjektid

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank,

32 astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) alusel.

Kaitsealuste looduse üksikobjektidena asuvad vallas ristimänd ning püha tamm.

Muinsuskaitseobjektid

Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) alusel võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised ning tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja loodusobjektid.

Muinsuskaitseobjektidest paikneb Illuka vallas kokku 61 mälestist, millest 2 on ajaloomälestised, 12 arheoloogiamälestised, 17 arhitektuurimälestised ning 30 kunstimälestised. Muinsuskaitsealasid vallas ei ole.

3.3.6. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud

Illuka valla territooriumil paiknevad Jaama-Karoli, Kuningküla-Permisküla, Kuremäe- Kivinõmme ning Kurtna-Illuka väärtuslik maastik.

Jaama-Karoli väärtuslik maastik paikneb Illuka valla kaguosas. Tegemist on II väärtusklassi kuuluva kohaliku tähtsusega omanäolise kultuurilis-ajaloolise ja loodusmaastikuga, mida iseloomustab põhiliselt vene asustusega vanailmeliste tänavkülade arhitektuur. Piirkonna looduse teevad omanäoliseks ja Eestis ainulaadseks Jaama jõe suudme ümbruses olevad struugad – vanad jõeharud koos perioodiliselt üleujutatavate rohumaadega.

Kuningaküla-Permisküla väärtuslik maastik haarab enda alla Illuka valla idapiiri, Narva jõe kaldaosa. Tegemist on II väärtusklassi kuuluva kohaliku tähtsusega kultuurilis- ajaloolise maastikuga. Peamiselt vene asurkonnaga Kuningküla ja Permisküla paistavad silma oma iseloomuliku arhitektuuri ja hoonete paigutusega.

33 Kuremäe-Kivinõmme väärtuslik maastik haarab enda alla Illuka valla keskosa. Tegemist on I väärtusklassi maakondliku (riikliku) tähtsusega looduslike ja kultuurilis- ajalooliste maastike kompleksiga. Kuremägi on Alutaguse üks silmapaistvamaid kõrgendikke, tõustes ümbritsevast tasandikust 40 m kõrgusele. Kuremäe peamiseks vaatamisväärsuseks on 1892. a asutatud Vene õigeusu nunnaklooster. Kivinõmme lähedal asub keskmisest rauaajast pärinev pikk kääbas. Pärimuse järgi olla sinna maetud Kalevipoeg, millest tuleneb ka koha nimetus – „Kalevipoja haud”.

Kurtna-Illuka väärtuslik maastik asub Illuka valla põhjaosas ning on II väärtusklassi maakondliku tähtsusega mitmekesine loodusmaastik. Ala tuumikuks on Kurtna mõhnastik koos 40 järvega. Kurtna maastikukaitsealast läände jääb põldude keskele Kurtna mõis pargiga. Illuka mõisast lõuna suunas asub Illuka surnuaed ja omapärane puust luteriusu kirik.

Illuka vallas asub 18 väärtuslikku niiduala. Tegemist on üldiselt keskmise geobotaanilise, floristilise ja esteetilise väärtusega kuivade ja märgade pärisaruniitudega ning märgade lamminiitudega. Lamminiidud asuvad enamasti Narva jõe ja Vasavere jõe kallastel.

Poollooduslikest elupaigatüüpidest leidub Illuka valla territooriumil väga kõrge väärtusega hästi säilinud Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe. Suures osas on tegemist põhjamaiste lamminiitudega (6450), vähemal määral asub vallas ka Fennoskandia madalike liigirikkaid arurohumaid (6270*; esmatähtis elupaigatüüp), Festuco- Brometalia- kooslustega poollooduslikke kuivasid rohumaid ja põõsastikke karbonaatsel mullal (6210*; olulised käpaliste kasvukohad), aas-rebassaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniite (6510) ning aluselisi ja nõrgalt happelisi liigirikkaid madalsoid (7230).

3.3.7. Klimaatilised tingimused

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel on vallale lähima meteoroloogiajaama (Jõhvi) pikaajalised meteoroloogilised näitajad järgmised:

Sademed: - keskmine aastane sademete hulk 657 mm - kuu keskmine sademete hulk: - minimaalne (veebr) 27 mm - maksimaalne (august, sept) 86 mm

Õhutemperatuur: - aastane keskmine õhutemperatuur 4,4 °C - kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,1 °C - kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur -7,4 °C

Tuulekiirus: - aasta keskmine 4,4 m/s - kõige vaiksem ühe kuu (juuli) keskmine 3,5m/s

34 - kõige suurem ühe kuu (dets) keskmine 5,2 m/s

Joonis 3.3. Illuka vallale lähima meteoroloogiajaama (Jõhvi) tuulteroos.

3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond

3.4.1. Rahvastik

Illuka vallas elab 1. veebruari 2009. a seisuga 1112 inimest (vald on üks väiksema arvuga valdasid Ida-Virumaal; tabel 3.2), nendest on 39 % mehi ja 61 % naisi. Naiste suur osakaal tuleneb Kuremäe kloostri tegevusest, mis mõjutab valda nii otseselt kui kaudselt ka teiste rahvastiku näitajate osas.

Olles muutunud Ida-Virumaa linnade elanikkonna suviseks puhkealaks, kasvab suvisel perioodil valla mitmete ääreala külade (Narva jõe äärsed külad) elanikkond kuni 10 korda.

35 Tabel 3.2. Illuka valla elanike arv külade kaupa 1.02.2009 seisuga. Küla nimi Elanike arv Küla nimi Elanike arv Agusalu küla 9 Kuremäe küla 338 Edivere küla 27 Kurtna küla 190 Illuka küla 82 Ohakvere küla 27 Jaama küla 81 Ongassaare küla 10 Kaatermu küla 6 Permisküla küla 45 Kaidma küla 18 Puhatu küla 22 Kamarna küla 2 Rausvere küla 49 Karoli küla 19 Vasavere küla 97 Kivinõmme küla 8 Ilma külata (valla tasandil) 3 Konsu küla 40 Kuningaküla küla 39 KOKKU 1112

Valla rahvastiku iive on olnud viimastel aastatel negatiivne, see trend on jätkuv. Negatiivse iibe on tinginud väike sündivus, suur suremus ja suur vallast lahkujate arv (tabel 3.3).

Tabel 3.3. Illuka valla iive viimastel aastatel (allikas: Illuka vallavalitsus, 2009). Elanike arv 2006 2007 2008

Elanikke kokku 1188 1157 1129

Sisserännanute arv + 25 + 28 + 25 Sündide arv + 9 + 6 + 6 Väljarännanute arv - 31 - 42 - 34 Surmade arv - 34 - 20 - 14 Iive -31 -28 -17

Rahvastiku vanuselises struktuuris moodustab suurima osakaalu tööealiste vanusegrupp (15-64), olles vastavalt 66 % kogu rahvastikust. Elanike vanuseline jaotus näitab selgelt rahvastiku vananemist. Täpsema ülevaate rahvastiku vanuselisest jaotumisest annab joonis 3.4.

Joonis 3.4. Illuka valla elanike vanuseline jaotumine seisuga 1.02.2009 (allikas: Illuka vallavalitsus, 2009).

3.4.2. Haridus

Illuka vallas töötab Illuka Põhikool, kus käib 2008/2009 õppeaastal 74 last. Illuka Põhikool asub Illuka mõisahoones. Kogu uus õppehoone tervikuna avati 2004. aastal. Praegu on Illuka koolikompleks üks piirkonna ilusamaid vaatamisväärsusi. Enamik valla kooliealistest lastest käib koolis väljaspool valda Jõhvi ja Kohtla-Järve koolides.

Illuka vallas töötab Kurtna Lastepäevakeskus „Mudilased”, kus käib 2008/2009 õppeaastal 11 last. Illuka mõisakomplaksi territooriumile kavandatakse rajada uus 20- kohaline lasteaed.

3.4.3. Kultuur ja sport

Illuka Põhikooli juures asub spordi- ja majutuskompleks, mille võimlaosa valmis 1998. aastal. Sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi pakub ka Pannjärve spordikeskus.

Kultuuri- ja seltsielu üritusi viiakse läbi Illuka mõisas. Vallas on välja kujunenud traditsioonilised üritused – Illuka mõisapäev, külapäevad, jaanilaat, suusasõbrapäev. Lisaks toimuvad Illuka mõisas erinevad kontserdid.

Illuka vallas asub kaks raamatukogu – Kuremäel ja Kurtnas. Raamatukogudes on tagatud vallaelanike juurepääs internetile. Jaama külas asub päevakeskus, kus vallaelanikud saavad koos käia.

Illuka vallas tegutsevateks kogudusteks on Luteri kogudus Illukal ja Vene õigeusu kogudus Jaama külas.

37 3.4.4. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Tervishoiuteenust osutab perearstipraksis Kuremäel. Hoolde- ja tugikodu teenust pakub MTÜ Kodulävi Kurtnas. Illuka vallas pakutakse ka avahooldust, mille arendamisega tegeletakse pidevalt. Vallas on olemas kaks sotsiaalkorterit.

3.5. Majanduskeskkond

3.5.1. Tööhõive

Tööealiste elanike osakaal vallas on 1.02.2009 seisuga 66 %. Enamik inimesi käib tööl väljaspool valda. Ettevõtteid, kes kohalikele elanikele tööd pakuks, on vähe.

Illuka Vallavalitsuse andmetel on 01.01.2009 seisuga vallas töötute arv 24. KSH aruande valiku väljapaneku ajal märtsis 2010 oli teatute arv vallavalitsuse arvel tõusnud 40-ni.

3.5.2. Ettevõtlus

Illuka valla territooriumil on registreeritud 2006. aasta lõpu seisuga 30 ettevõtet. Suurimad ettevõtted vallas on AS Silbet, OÜ Tootsi Turvas, AS Eesti Energia Kaevandused (endine AS Eesti Põlevkivi), OÜ VR-Koda ja OÜ VR-Vasavere.

Olulist potentsiaali piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arenemise osas loovad valla asukoht Euroopa Liidu idapiiril, vaatamisväärsuste suur arv ja kohalike loodusvarade väärtustamise võimalused.

3.5.3. Turism

Turism ja puhkemajandus on kasvav majandussektor nii Illuka vallas kui Ida-Virumaal tervikuna. Illuka vallas pakuvad turistidele majutusvõimalusi Illuka mõis, Niinsaare puhkeküla, Kuremäe hostel, Permisküla kämping, Kuremäe hotell ja majutuskompleks Pannjärvel.

Illuka vallas asuvad peamised vaatamisväärsused on Illuka mõis, Kurtna järvestik (40 järve) (valdavalt Ida-Virumaa suurlinnade puhkeala – ujumine, telkimine, tervisesport, suusatamine), Kuremäe klooster, Kõnnu dendraarium, Agusalu sookaitseala, Boroni jõgi ja ürgorg ning Kalevipoja haud. Vallas on olemas kaks matkarada – Poroni (6 km) ja Kurtna (12 km).

Illuka vald on Via Hanseatica mõjualas Ida-Virumaal, kuna Via Hanseaticale alternatiivseks liikumistrassiks on Jõhvi-Kuremäe-Jõuga tee.

38 3.6. Kommunikatsioonid ja infrastruktuur

3.6.1. Teed

Suurte metsade ja soode alana on Illuka vallas suhteliselt hõre teedevõrk. Suuremate teedena läbib valda kagu-loode suunaliselt ca 40 km ulatuses Jõhvi-Vasknarva tugimaantee nr 32. Kõrvalmaanteedest läbivad valda Jaama-Kuningaküla mnt nr 13 182, Agusalu-Permisküla mnt nr 13158, Jõuga-Raudi mnt nr 13 150, Pagari-Illuka mnt nr 13 135, Pagari-Tarakuse-Illuka mnt nr 13 204 ning Kuremäe-Soompea mnt nr 13 157.

Kriitiliseks teguriks elanike ja turistide arvu kasvul on eelkõige riigile kuuluva Jõhvi- Vasknarva maantee täielik katmine tolmuvaba kattega, mis suurendaks oluliselt Narva jõe äärse piirkonna atraktiivsust ning võimaldaks ühendada Peipsi järve äärset ala ja Kuremäed külastavate turistide vood. Riiklikus teehoiukavas on planeeritud Jõhvi- Vasknarva maantee katmine mustkattega aastal 2010. Bussipeatused Jõhvi-Vasknarva tee ääres on välja ehitatud.

Narva jõe äärse piirkonna arengu käivitamiseks on peaaegu sama oluline muuta Narvast Jaama külani viiv piiriäärne tee tavainimestele läbitavaks ja ligipääsetavaks. Paraku pole piiriteega Narva jõe ääres edasi liigutud (eelmise arengukava eesmärk oli rajada piiritee Narva jõe ääres, et lihtsustada elanike liikumist), kuna esialgsed sinna plaanitud tegevused pole enam kohaldatavad ning selle teostamiseks on vaja ka riikidevahelisi kokkuleppeid.

3.6.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Ühtne veevarustus ja reovee kogumine puudub kõigis valla väiksemates külades (hajaasustusega piirkondades). Suuremates asulates, Kurtnas ja Illukal, on korrastatud puhastusseadmed. Kuremäe küla puhastusseadmete renoveerimiseks ja ühiskanalisatsiooni rajamiseks on eeltööd tehtud, on koostatud eskiisprojekt. Probleemseks on muutumas kvaliteetse reoveekäitluse puudumine Narva jõe äärses piirkonnas, kus elanike arv kasvab suvisel perioodil kuni 10 korda. Nimetatud piirkonnas on aga lähiaastatel mõeldav individuaalsete ja keskkonnale ohutute reovee kogumise või käitlemise süsteemide kasutamine.

Illuka valla asulate kanalisatsioonisüsteem on suuremas osas lahkvoolne. Illuka vallas on neli eraldi tsentraalset reovee kanalisatsioonisüsteemi - Kurtna, Kuremäe, Illuka kool ja Pannjärve tervisespordikeskus.

Kurtna küla veevarustuse tagab Kurtna puurkaev (katastri nr 16391), mis avab Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi. Illuka kooli veevarustuse tagab Ordoviitsiumi põhjaveekihti ulatuv Illuka kooli puurkaev (katastri nr 4007). Kuremäe ridaelamute veevõrgu veevarustuse tagab Kuremäe puurkaev (katastri nr 15172), mis saab vee Ordoviitsium-Kambrium veekompleksist. Kuremäe algkooli veevõrgu veevarustuse tagab Kuremäe algkooli puurkaev (katastri nr 3240) avab Ordoviitsium veekompleksi. Kõikide

39 nimetatud puurkaevude pumbamajad on töökorras ja renoveeritud. Kuremäe küla veevõrkudes ei vasta vesi joogivee nõuetele, lahenduseks oleks vee aereerimine enne filtrisse suunamist.

Seoses Ahtme kaevanduse sulgemisega halvenes vee kvaliteet Vasavere ja Rausvere külade kaevudes. Seetõttu rajati 2007.a Eesti Põlevkivi (Eesti Energia Kaevandused AS) finantseerimisel nendesse küladesse veetrassid üldpikkusega 10,6 km. Veeallikaks on Vasavere veehaare.

3.6.3. Jäätmemajandus

Illuka vallas toimib korraldatud olmejäätmevedu. Lepingutega on kaetud kõik tiheasustusega alad ja suuremad külad. Metsataludel on liitumine vabatahtlik. Valda on paigaldatud olmejäätmete, pandipakendite ja vanapaberikonteinerid. Suuremõõtmelise prügi äravedu toimub kevaditi.

Ohtlike jäätmete korralist kogumist ei toimu. Ohtlike jäätmete olemasolul tuleb vallaelanikel sellest vallavalitsust teavitada ning vallavalitsus korraldab nende äraveo.

3.6.4. Elektrivõrk ja soojamajandus

Illuka vallal puudub oma kaugküttevõrk ja eraldi soojusettevõte (ei ole ka ette näha nende tekkimist). Osa vallale kuuluvaid hooneid köetakse elektriga (soojuskonvektorid, soojussalvestid, elektriradiaatorid, soojuspumbad), teine osa lokaalsete katelde abil.

40 4. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

Üldplaneeringu eelnõu realiseerumisel kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud on alljärgnevas peatükis välja toodud maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa ning jaotatud seitsmesse mõjuvaldkonda:

1. Vesi ja pinnas (sh maapõu); 2. Õhu kvaliteet; 3. Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik); 4. Maastik ja kultuuripärand; 5. Elanikkonna heaolu ja tervis; 6. Sotsiaalne keskkond; 7. Majanduslik keskkond.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuuakse välja ainult olulised keskkonnamõjud. Kui mõnes mõjuvaldkonnas mõjud puuduvad, siis neid ei käsitleta.

4.1. Elamumaa

Uusi elamualasid kavandatakse juurde vähe ja peamiselt kompaktse hoonestusega alade laiendusena Illuka, Kurtna, Kuremäe asulatesse, Raudi külla ja Narva jõe äärsetele aladele Jaama külla, Karoli külla, Permiskülla ja Kuningakülla.

Elamuehituses on suund üksikelamute ehitamiseks. Uusi maid kortermajade ehitamiseks ei reserveerita, kuid detailplaneeringuga võib valla kaalutlusotsuse alusel ette näha maksimaalselt kuni 8 korteriga kortermajade püstitamist tiheasustusaladele. Elamumaadel ei soosita olemasolevate hoonestusalade tihendamist. Reserveeritud maid arendatakse eelkõige laiendamise läbi külade äärealadel. Elamumaade arendamisel tuleb lähtuda olemasolevatest kompaktse struktuuriga asulates väljakujunenud krundistruktuurist ja hoonestuslaadist, arvestades looduslikke tingimusi ning lähtudes infrastruktuuri rajamise võimalustest.

Elamumaadel on lubatud ka iseseisvate äriotstarbeliste ja ühiskondlike hoonete kasutusotstarbega kruntide moodustamine, kuid mitte rohkem kui 20% ulatuses planeeringuga piiritletud ühtsest elamumaast tihehoonestusalal. Soositud on hotelli ja muu majutusettevõtte, toitlustushoone, büroo- ja administratiivhoone, kaubandus- ja teenindushoone kasutusotstarbega ehitised juhul, kui need elanikke liigselt ei häiri ning on mõeldud antud piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja/või elanikkonna teenindamiseks. Põllu- ja metsamaade arendamisel elamupiirkondadeks tuleb koostada detailplaneering, kui elamuid kavatsetakse rajada nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 5 abihoonet.

41 4.1.1. Elamumaadega seotud keskkonnamõjud

Illuka valla üldplaneeringu eelnõus on elamualadele seatud tingimuste määramisel kasutatud määratlusi teheasustusala, tihehoonestusala ja kompaktse hoonestusega ala. Samas on üldplaneeringus defineerimata nende mõistete sisu ja määratud ei ole tiheasutusalade ulatus. Planeeringut tuleb täiendada tiheasustusalade määramisega ja selguse mõttes on vajalik defineerida ka kompaktse hoonestusega ala mõiste. Tiheasutusalade määramine on üldplaneeringu ülesanne vastavalt Planeerimisseadusele (§8 lg3). Ida-Viru maakonnaplaneeringus on tiheasustusaladena määratletud Kuremäe küla, Kurtna küla, Jaama küla. Käesolevas KSH aruandes kasutatakse mõistet kompaktse hoonestusega ala, mille all peetakse silmas ala, kus hooned asuvad lähestikku nagu linnas või asulas. Kompaktse hoonestusega alad võivad olla ka väiksemad külakeskused.

Üldplaneeringu eelnõus on elamumaid puudutava ruumilise arengu põhimõttena välja toodud järgmist: aiamajade ja suvilate piirkondades võimalikult paljude alaliste elukohtade loomise soodustamine. Soovitav on tuua üldplaneeringus ka meetmed selle eesmärgi täitmiseks.

Vesi ja pinnas (sh maapõu)

Üleujutusoht

Narva jõe äärsetel aladel kaasneb suurveega üleujutusoht. Jõeäärsetesse küladesse (Jaama, Karoli, Permisküla, Kuningaküla) uute elamute kavandamisel tuleb aluseks võtta üleujutusaegne rannajoon. Üldplaneeringu eelnõuga kavandatakse uusi elamumaid otse Narva jõeni ulatuvate aladena Kuningakülas ja Permiskülas ning Jaama jõeni Jaamakülas.

Üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide koostamine on Keskkonnaministeeriumi veebilehe andmeil kavas aastatel 20100-2013. Käesoleval hetkel on avalikustatud esialgne hinnang üleujutusalade kohta, mille kohaselt on üleujutusohtlik Narva jõe lähe Vasknarvast Jaama külani. Keskkonnaministri 28. mai 2004. a määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ (RTL, 07.06.2004, 72, 1192) kohaselt on suure üleujutusohuga Narva jõgi koos vanajõgedega Vasknarvast Karoli vanajõe suudmeni (joonis 4.1). Nimetatud määruse alusel on sealse ala kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir. Alluviaalsed soomullad jaotuvad: AM' - väga õhuke lammi-madalsoomuld; AM" - Õhuke lammi-madalsoomuld; AM"' - sügav lammi-madalsoomuld.

Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Seega on ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m kõrgveepiirist ja piiranguvööndi ulatuseks 100 m kõrgveepiirist.

Joonis 4.1. Üleujutusohuga ala Narva jõe äärsetel aladel (aluskaart: Maa-amet).

Soomuldade leviala piirid on toodud joonisel 4.2. Illuka vallas jäävad kavandatavad elamualad soomuldade leviala piirist lähtuvasse kalda ehituskeeluvööndisse (50 m) Karoli külas Jaama külas (joonis 4.3). Jaama külas on traditsiooniline ehitusjoon seotud tee servaga ning otstarbekas on ehituskeeluvööndit vähendada teeni. Karoli külas ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine soovitav.

Kohtades, kus asustus paikneb jõele väga lähedal, tuleb rajada elamud tugevama konstruktsiooni ja kõrgema vundamendi peale (Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, 2003). Elamute arendamisel tuleb aluseks võtta veekogu ehituskeeluvöönd. Kokkuvõttes võivad uued elamukrundid ulatuda kuni jõeni, kuid elamute rajamine on võimalik vaid väljaspool ehituskeeluvööndit.

Leevendavad meetmed:

- Kanda üldplaneeringu kaardile Narva ja Jaama jõe ehituskeeluvööndid. Kõrgveepiiri määramisel tuleb lähtuda soomuldade levikupiirist. - Hoonete ja rajatiste ning õuealade nullkõrguste määramisel arvestada veekogude maksimaalseid veetasemeid, tõenäosuse piiriks seada vähemalt kord 20 aasta jooksul tekkiv kõrgveetase.

Joonis 4.2. Alluviaalsete soomuldade leviala piirid (must joon) ning neid ümbritsev 50 m ala (punane katkendlik joon). Aluskaart: Maa-amet.

Joonis 4.3. Ehituskeeluvööndi ulatus (punane katkendjoon) kavandatavatel elamualadel (kollane joon) Jaama ja Karoli külades.

Reoveekäitlus

Narva jõe äärsetes külades asub palju selliseid majapidamisi, kus alaliselt sees ei elata. Maju kasutatakse suvilatena ning seetõttu tõuseb elanike arv nendes külades suvisel perioodil võrreldes aastaringse elanike arvuga kuni 10 korda. Suvilates on enamuses ka lahendamata reovee juhtimine ja puhastamine. Reovee suunamine Narva ja Jaama jõkke halvendab selle veekvaliteeti ning muudab need vooluveekogud reostusele tundlikumaks. Narva jõgi koos vanajõgede ja luhaga kuulub Natura 2000 võrgustiku Struuga loodus- ja linnuala koosseisu.

44 Suvilate ümberehitamisel elamuteks ja uute elamute rajamisel on vajalik lahendada majapidamiste reoveekäitlus. See ei pea tingimata toimuma läbi kanalisatsioonitorustike väljaehitamise. Lähtuvalt tegevuse majanduslikust kulukusest võib kaaluda ka kogumiskaevude rajamist, reovesi tuleb sel juhul vedada purgimisvõimalusega puhastisse. Reoveepuhastite rajamisel on soovitav majapidamisi grupeerida, et reoveekäitluse lahendused oleksid kergemini hallatavad. Heitvee suublasse juhtimiseks tuleb taodelda vee-erikasutusluba.

Leevendavad meetmed:

- Suvilate ümberehitamisel elamuteks Narva jõe äärsetes külades ja uute elamute rajamiseks on vajalik lahendada ka majapidamiste reoveekäitlus.

Elanikkonna heaolu ja tervis

Illuka vallas on põlevkivi allmaakaevandamise läbi tekkinud alad, mis on varisemis- ja langatusohtlikud. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering” (2001) on samuti välja toodud, et kogu Estonia kaevanduse ala on pikaajaliste uuringute alusel määratletud kvaasistabiilse maana. Kvaasistabiilsel maal on hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatud on see vaid erandkorras eksperteeritud projekti alusel. Langatusohtlike alade täpsemaks määramiseks on koostatud töö „Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Mäetaguse ja Illuka valla territooriumil” (1996). Nimetatud töös toodud langatusohtlikud alad on vajalik kanda ka üldplaneeringu kaardile.

Leevendavad meetmed:

- Kanda üldplaneeringu kaardile langatusohtlikud alad, kus ehitamine toimub erandkorras eksperteeritud projekti alusel.

Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

Elamumaadel soositakse äriotstarbeliste ja puhkemajanduslike objektide arendamist. Illuka vallas on üldiselt teenuste kättesaadavus piiratud ja uute äriettevõtete rajamise võimaldamine elamumaale (sobib eelkõige väikeetevõtetele) võimaldab olukorda parandada.

4.2. Ühiskondlike hoonete maa

Ühiskondlike hoonete maa hõlmab peale ühiskondlike hoonete ka hoolekande- ja tervishoiuasutusi ning haridusasutusi ja koolieelseid lasteasutusi. Ühiskondlike hoonete maal paikneb Jaama külla jääv põgenike varjupaik. Uusi ühiskondlike hoonete maid käesoleva üldplaneeringuga arvestades Illuka valla elanike arvu juurde ei kavandata. Vanurite hoolekandekeskuse ja tervishoiuasutuste vajadus lahendatakse koostöös teiste omavalitsustega. Sotsiaalkorterite vajadus rahuldatakse olemasolevate hoonete

45 kasutamisega. Ühiskondlike hoonete maa-alal on keelatud muude kasutustotstarbega hoonete projekteerimine ja püstitamine.

Olemasolevate ühiskondlike hoonete maa kasutuse jätkamisel olulist keskkonnamõju ette pole näha.

4.3. Riigikaitsemaa

Riigikaitsemaa on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa. Üldplaneeringuga säilitatakse senised riigikaitsemaad, uusi territooriume ei reserveerita. Riigikaitsemaad asuvad Kuremäe asulas, kus riigikaitsemaana on maaregistrisse kantud Kuremäe Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse kloostri maad. Seoses vajadusega tagada radaripildi kvaliteet ja sideühendus, tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada perspektiivselt Illuka valla territooriumile rajatavate võimalike tuuleparkide ja tuulegeneraatorite asukohad.

Kuna uusi riigikaitsemaid üldplaneeringuga juurde ei kavandata, siis pole ka olulisi keskkonnatingimuste muutumist olemasolevate riigikaitsemaade kasutamisel ette näha.

4.4. Ettevõtlusega seotud maad

Ettevõtlusega seotud maad asuvad Illuka, Kurtna, Rausvere ja Kuremäe külas. Täiendavad tootmismaad kavandatakse juurde Kuremäe asulast lõunasuunda reformimata riigimaale, kus paikneb olemasolev farmikompleks. Lisaks nähakse ette olemasolevate tootmisalade tihendamist. Ärimaa sihtotstarbega maid juurde ei reserveerita.

Tootmismaadel on lubatud kuni 40 % äriotstarbelist, tootmistegevust toetavat maakasutust. Üldplaneeringuga näidatud teenindusettevõtete maadele on lubatud vaid planeeringuga näidatud otstarvetega ehitiste rajamine ja/ või olemasolevate hoonete kasutamine. Iseseisvate äriotstarbeliste kruntide moodustamine on lubatud ka väikeelamumaal, kui see ei moodusta rohkem kui 20 % planeeringuga piiritletud alast tihehoonestusalal.

Üldplaneeringuga näidatud teenindusettevõtete maadele on lubatud vaid planeeringuga näidatud otstarvetega ehitiste rajamine ja/ või olemasolevate hoonete kasutamine.

4.4.1. Ettevõtlusmaadega seotud keskkonnamõjud

Vesi ja pinnas (sh maapõu)

Olenevalt ettevõtlusmaade arendamise iseloomust võib tegevus kaasa tuua suure veetarbe, mõjutades sellega ka Illuka valla põhjaveevarusid. Suure veevajadusega

46 ettevõtete kavandamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 6. aprilli 2006 a käskkirjast nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine”, mille alusel on Illuka vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru (P) Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksis 500 m3/ööpäevas ning prognoosvaru Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumis 200 m3/ööpäevas. Kõik varud on kinnitatud kuni aastani 2020. Põhilise veeallikana kasutatavale Vasavere veehaardele on määratud maksimaalne veevõtt 10 000 m3/d kuni aastani 2012.

Leevendavad meetmed:

- Ettevõtlusalade veevajaduse rahuldamisel tuleb lähtuda kinnitatud põhjaveevarudest ja Vasavere veehaarde lubatud maksimaalsest veevõtust.

Õhu kvaliteet

Olenevalt tootmise iseloomust võib tootmistegevusest õhku paiskuda erinevaid ühendeid, sealhulgas lämmastiku-, süsiniku-, väävliühendeid ning LOÜ-sid. Tootmine võib tekitada ka müra ja tolmu, mis samuti õhukvaliteeti mõjutavad. Põllumajandusobjektide puhul halvendab õhukvaliteeti eeskätt ammoniaak ja metaan, mis on ka põhilisteks haisuallikateks. Puidutsehhide puhul on jälle olulisemaks tolmu teke tootmisala lähiümbruses. Õhu kvaliteedi halvenemine mõjutab eelkõige elanikkonna heaolu ja tervist.

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik)

Rohelise võrgustiku toimimist tootmisalad ei mõjuta. Suur osa tootmisaladest paikneb asustuse ümbruses ning võrreldes rohelise võrgustiku pindalaga on tootmisalade pindala väga väike. Uute tootmisalade rajamist üldplaneering ette näe, tootmisaladena reserveeritakse varem tootmisfunktsiooni omanud maad.

Bioloogilist mitmekesisust võib mõjutada tootmisaladelt lähtuv vee või õhu kaudu leviv reostus. Tootmisega kaasneva reostuse iseloom ja ulatus sõltub ettevõtte tegevusalast ja üldplaneeringu tasemel seda hinnata ei ole võimalik.

Elanikkonna heaolu ja tervis

Illuka ja Kurtna külades asuvad tootmisalad elamualade kõrval ja võivad sõltuvalt tootmise iseloomust avaldada mõju elanike heaolule ja tervisele. Elamute läheduses asuvatele tootmismaadele on soovituslik sõltuvalt tootmise iseloomust rajada kaitsehaljastus ja jätta puhvertsoon elamute ja tootmishoonete vahele. Olulise keskkonnamõjuga või inimeste heaolu ja tervist mõjutavate tootmisobjektide planeerimisel tuleb keskkonna- ja terviseriskide realiseerumise ohtu hinnata keskkonnamõju hindamise protsessis.

Põllumajandustootmiseks kasutatavate hoonete (farmide) ümber on otstarbekas määrata kaitsesoon, mille piires ei ole uute elamute, sotsiaalobjektide ja puhkealade rajamine soovitav. Kaitsetsooni ulatus peaks sõltuvalt tootmisvõimsusest olema kuni 300 m.

47 Kaitsetsoon aitab vältida uute elamute ja muude objektide rajamist kaugusele, kus võib esineda oluline negatiivne keskkonnamõju (hais, müra, vibratsiooni).

Leevendavad meetmed:

- Tootmismaadele on soovitav sõltuvalt tootmise iseloomust rajada kaitsehaljastus ja jätta puhvertsoon elamute ja tootmishoonete vahele. - Farmidele on soovituslik määrata ümber kuni 300 m kaitsetsoonid, millega välditakse edaspidi elamute arendamist antud objektidele liiga lähedale.

Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

Üldplaneeringus on eraldi ära märgitud elamu-, tootmis- ja ärimaad, viimased piirduvad üldjuhul ühe olemasoleva ärimaa krundiga. Elamumaadel on väikeses mahus lubatud ka ärimaa sihtotstarve. Hõredalt asustatud omavalitsuses, nagu seda on Illuka vald, on keeruline planeerida keskustesse vaid ühe juhtfunktsiooniga alasid, kuna vajadus ühe funktsiooni järgi on väike (piirdubki keskuse alal sageli ühe või paari krundiga). Keskkonnamõju hindaja teeb ettepaneku tiheasustusega aladel anda perspektiivsetele keskusealadele vähemalt osaliselt segafunktsiooniga alade juhtfunktsioon, kus on lubatud nii elamuehitus, äritegevus, väikeettevõtlus kui teenindus-, ühiskondlike ja sotsiaalobjektide rajamine, samuti olulise keskkonnamõjuta väiketootmine. Segafunktsiooniga alade planeerimisega toetatakse tiheasustusaladel keskuste tekkimist ja laienemist loomulikul moel.

Ettevõtlus on Illuka vallas käesoleval hetkel kesine, oluliseks ettevõtlusharuks on mäetööstus. Pikas perspektiivis maavarade varud ammenduvad ning vajalik on leida teised elatusallikad, mis aitaksid säilitada tööhõivet ning omavalitsuse tulubaasi. Vajalik on mitmekülgse ettevõtlusvõrgustiku tekitamine, mille väljaarenemine on pikaajaline protsess.

Illuka vald on looduskaunis koht ning Ida-Viru maakonna linnade suhtes soodsa asukohaga. Juba praegu käivad paljud linnaelanikud Illuka vallas puhkamas ning vaba aega veetmas (suvilad, Kurtna järvestik, Pannjärve kompleks). See näitab valla potentsiaali arenguks ida-virumaalaste puhkekohana, kuid Illuka valla üldplaneeringu eelnõu ei näe ette selle suuna arendamist. Soovitav on üldplaneeringus pöörata rohkem tähelepanu puhkemajanduse arendamisele.

Tootmismaa sihtotstarbega on üldplaneeringus märgitud vaid olemasolevad tootmisfunktsiooniga maad. Üldplaneeringu koostamise põhimõtetes on ettevõtlusega seotud maade osas toodud välja järgmist: keskkonnasäästliku väikeettevõtluse, sh turismiettevõtete arenguks sobivate maa-alade reserveerimine seni hoonestamata aladel elukeskkonna parendamisest ja liikluskoormuse vähendamisest lähtudes.

Üldplaneering näeb ettevõtluse arenguks ette vähe võimalusi ja seetõttu võib perspektiivis muutuda probleemiks ettevõtlusmaade planeerimine läbi üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute. Detailplaneeringute kaudu planeerimine ei võimalda pidada silmas valla kui terviku arengut. Keskkonnamõju strateegiline hindaja soovitab

48 kaaluda täiendavate tootmismaade reserveerimist kohtadesse, mis on selleks sihtotstarbeks sobilikud.

Leevendavad meetmed:

- Üldplaneeringus on soovitav ette näha segafunktsiooniga alade kavandamine kompaktse hoonestusega aladele, et soodustada keskuste tekkimist ja laienemist asulates. - Üldplaneeringus on soovitav on laiemalt käsitleda puhkemajanduse arengut. - Üldplaneeringuga on soovitav kaaluda täiendavate ettevõtlusaade reserveerimist selleks sobivatesse kohtadesse.

Tootmis- ja ärimaade arendamisel luuakse valda juurde uusi töökohti, millega tõstetakse kohalike elanike elujärge ning suurendatakse ka valla sissetulekuid. Tootmismaid on otstarbekas reserveerida logistiliselt soodsatesse kohtadesse, kus puuduvad keskkonnakaitselised ja muud piiranud.

4.5. Mäetööstus- ja turbatööstusmaa

Valla territooriumile ulatuvad Ahtme, Sirgala, Narva ja Estonia põlevkivi kaeveväljad ning Peipsi, Puhatu ja Permisküla uuringuväljad. Kaevandamine jätkub olemasolevate mäeeraldiste piires. Üldplaneeringuga ei nähta ette uuringuväljade kasutuselevõttu. Sirgala, Narva ja Estonia kaeveväljad kuuluvad kõik Eesti põlevkivimaardla (Eesti Energia Kaevandused AS) piiresse ning on üleriigilise tähtsusega. Käesoleval ajal toimub kaevandamine Narva põlevkivikarjääris II, Estonia kaevanduses, Narva karjääris ja Sirgala karjääris. Ahtme kaevandus suleti 2002. aastal.

Vallas asuvad Puhatu ja Agusalu turbamaardlad. Turba kaevandamine jätkub üldplaneeringuga määratud turbatööstusmaa piires. Puhatu turbamaardla kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Kaevandamine toimub käesoleval ajal Puhatu mäeeraldisel ja Kasesoo turbatootmisalal.

Valla territooriumile jäävad Pannjärve, Kõnnu, Rebase ja Raudi liivamaardlad, millest Pannjärve maardla on üleriigilise tähtsusega. Liiva kaevandamine jätkub üldplaneeringuga määratud mäetööstusmaa piires. Käesoleval ajal toimub kaevandamine Pannjärve liivakarjääris ja Pannjärve II liivakarjääris. Kõnnu maardla osas on taotletud geoloogiliste uuringute teostamise luba.

Keskkonnamõju strateegiline hindaja tegi ettepaneku kanda kaardile mäeeraldised ja aktiivsete varudega maardlaalad, mida üldplaneeringu koostaja ka arvestas.

Maapõueseaduse § 62 näeb ette järgmist:

(1) Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada: 2) arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine; 3) juurdepääs maavaravarule;

49 (2) Keskkonnaministeerium võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul;

(3) Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust võib Keskkonnaministeerium lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Seega pole maapealsetele maavaravarudele püsiva iseloomuga ehitiste ja rajatiste ehitamine lubatud, kuna sellega kaotatakse maavaravaru kaevandamisväärsena säilitamine.

Maavarade kaevandamine on riikliku tähtsusega küsimus ja uute kaevanduste avamine ja olemasolevate laiendamine võib toimuda kohaliku omavalitsuse soovita. Uute kaevandusalade kasutuselevõtul või olemasolevate laiendamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, kuna senised kaevandused on oluliselt muutnud looduslikku veerežiimi, sh põhja- ja pinnaveetaset. Hinnata tuleb kindlasti veerežiimi muutuse olulisust ning koosmõju teiste kaevandusaladega. Allmaakaevanduste ja turba mehhaniseeritud kaevandamisel on keskkonnamõju hindamine kohustuslik.

Leevendavad meetmed:

- Olemasolevate pealmaakaevandusalade laiendamisel või uute kasutuselevõtul on vajalik kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust.

4.5.1. Mäetööstus- ja turbatööstusmaadega seotud keskkonnamõjud

Vesi ja pinnas (sh maapõu)

Põlevkivi kaevetööde teostamiseks on kaevetasandist kõrgemal asuv põhjaveetase vajalik viia allapoole kaevetasandit, mis saavutatakse põhjavee väljapumpamisega kaevandusealalt. Nii on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi ümber vee ärajuhtimise tulemusel tekkinud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid. Maapinnalt esimeses, Nabala-Rakvere veekihis, on mõjud jälgitavad kaevetööde ümber ligikaudu 1...2 km raadiuses, allpool Keila-Kukruse veekihis kuni 7 km, ja sügavamal Lasnamäe- Kunda veekihis enam kui 25 km kaugusel. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund mõjutab otseselt maismaa ökosüsteemide ja pinnavee seisundit (Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ..., 2001).

Vee väljapumpamine kaevandustest nende töötamise ajal kuivendab teatud hüdrogeoloogiliste tingimuste olemasolu korral lähiterritooriumi põhjaveetaseme alandamise tõttu ka pinnakihti. Kuivendusefekti tekkimiseks on vajalik küllaldane hüdrauliline kontakt kaevanduse horisondi põhjavee ja maapinnalähedase ülavee vahel, nagu seda esineb põhjaveega toituvatel looduslikult liigniisketel aladel. Kaevanduste

50 kuivendavat efekti on täheldatud Estonia kaeveväljal, kus kaevandus laskub kuni 70 m sügavuseni (Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju hindamine ..., 2004).

Kaevandusalade sulgemisel väljapumpamine lõpetatakse ja taastub esialgne põhjaveetase, millega võib kaasneda võimalik reostuse laienemine teistesse põhjaveekogumitesse ning pumplate suublates vooluhulga vähenemine. Põhjaveetaseme taastumine kaevanduseelsele tasemele toob kaasa kaevandusperioodil kuivendatud alade taasliigniiskumise, millega on vajalik arendustegevuse kavandamisel arvestada.

Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumilises planeeringus (2001) on välja toodud, et kaevetööde lõpetamisel moodustub kaevandusvees püriitide oksüdeerimise tulemusel vesi, mille sulfaatide sisaldus on 300...600 mg/l, mineraalsus 0,6...1,1 g/l ja karedus 8...15 mg-ekv/l. Sulfaadisisaldus kaevandusvetest mõjutamata järvedes ei ületa tavaliselt 30...40 mg/l. Üleujutatud kaevandustes on kaevandusvee sulfaatide sisaldus suurim vahetult kaevanduste veega täitumise lõpus ning hakkab seejärel vähenema. Vesi on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis joogiveeallikana perspektiivitu, kuna põlevkivi kaevandamine, keemia- ja energeetikatööstus on põhjaveekogumi reostanud. Samuti ohustab see vesi olemasolevate kaevude veekvaliteeti ning teravdab ammendatud kaevandusalade lähiümbruses elanikkonna veevarustuse probleeme.

Eesti Põlevkivimaardla (Eesti Energia Kaevandused AS) kaevanduste vee kasutamiselevõtule joogiveeallikana peab eelnema jääkreostuskollete ohutustamine. Sademete ja lumesulajärgselt kantakse neist reoaineid põhjavette, mida näitavad ka vastavad uuringud. Maa-aluse vee liikumisteed pole stabiliseerunud, sest neid mõjutab lähema kümne aasta jooksul Aidu karjääri ja Viru kaevanduse sulgemine, Jõhvi linna liigvee ärajuhtimise lahendusteed, samuti uue Ojamaa kaevanduse veekõrvaldus (Ida- Virumaa põlevkivikaevandamisalade ..., 2001).

Estonia kaevandus

Estonia kaevanduses toimub allmaakaevandamine. Maapinnalt lähtuva reostuse eest paremini kaitstud Estonia kaevanduse vee kasutamisvõimalused joogiveeallikana on küsitavad kaevanduses toimunud põlengute tõttu (Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ..., 2001).

Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi moodustub suures osas põhjaveest, sademest väljapumbatava vee kogus väga ei sõltu (nii Estonia kui Narva kaevanduse puhul, Sirgala puhul moodustavad sademed poole väljapumbatavast veest). Estonia kaevandus töötab Keila-Kukruse ja Nabala-Rakvere veekihtide alanduslehtri servaalal.

Estonia kaevanduse idasuunas on oodata maapõue häirituse mõju tugevnemist, samuti kasvab idasuunas mõju Vasavere veehaardele. 1972. a alustati põhjavee võtmist Vasavere veehaardest. Põhjaveevaru Vasavere veehaardele oli 1966. a kinnitatud 25 000 m3/d. Veehaarde ekspluateerimise käigus selgus, et põhjaveevaru kogus oli kuni kolm korda üle hinnatud. Samuti osutus võimatuks tagada mäetööde poolt ümbritsetud alal veekvaliteeti. Olukorra parandamise ühe meetmena tehti ettepanek viia Sirgala kaevanduse läänepiir 51 projekteeritust 2 km idapoole. Kinnitatud põhjaveevaru on kasutusaja lõpuni (2012) 10 000 m3/d.

Estonia kaevanduse põhjaosaga külgneva Ahtme kaevanduse sulgemine mõjutab vee juurdevoolu ka Estonia kaevanduses, kuna veetase Ahtme kaevanduses pidevalt tõuseb. Vee juurdevool (lisaks senisele) Estonia kaevandusse Ahtme suletud kaevanduse poolt moodustab ligikaudselt 16 % väljapumbatavast veest. (Põlevkivi kaevandamise AS ettevõtete ..., 2004).

Sirgala ja Narva karjäärid

Kõikide karjääride kaeveväljadel toimub pealmaakaevandamine. Võimalik reostus võidakse tekitada põhiliselt kasutatavate mäemasinate poolt (kallurid, buldooserid, ekskavaatorid jm masinad), eriti pinnasesse sattunud naftaproduktide näol (diiselkütus, määrdeõlid). 2001. a teostatud keskkonnaaudit näitas, et vaadeldaval alal keskkonnaohtlikud jääkreostuse allikad puuduvad.

Sirgala kaeveväljas võtab karjäärivee moodustamisest osa nii Kvaternaari veekompleks (soosetete põhjavesi, Vasavere mattunud oru veekihid) kui ka Ordoviitsiumi veekompleksi Keila-Kukruse veekiht. Sirgala kaevanduse suhteliselt suur sademevee osalus (ca 50 %) väljapumbatavas vees võib olla seletatav Puhatu turbaraba kuivendusvõrgu vee imbumisega karjääri. Töötava karjääri piirkonnas on veetase alanenud kuni selle veekihi lamamini, mistõttu karjääri veeärastuse mõju võib ulatuda 1,5...2,5 km raadiuses väljapoole läbitöötatud ala piiri. Praeguseks väljakujunenud alanduslehtri ulatus on 400 m. Väljapumbatud vesi suunatakse kraavi kaudu Sirgala karjääri settebasseini, kust see edasi Mustajõe kaudu Narva jõkke liigub. Kaevandusvesi Narva jõe hüdroloogilist ja hüdrokeemilist koostist praktiliselt ei mõjuta (Põlevkivi kaevandamise AS-i Narva karjääri Sirgala II..., 2004).

Narva karjäär on kõige suurem pealmaakaevanduseala Eestis, kogupindalaga üle 100 ha. Ammendunud karjääriosa on suures osas rekultiveeritud metsamaana. Tänasel päeval on kaevandataval alal sarnaselt Sirgala karjäärile vee väljapumpamise tõttu maapinna veetaset alandatud.

Liivakarjäärid

Piirkonna suurimas liivakarjääris (Pannjärve) ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva põhjaveetasemest sügavamalt hüdropumpamise teel (Keskkonnaministeerium, 2009), avaldades mõju nii pinnasevee tasemele, Kurtna järvestiku pinnavee tasemele kui Vasavere veehaardele.

Kõnnu ja Raudi maardla varud on aktiivsed reservvarud, mis tähendab, et piirangud nende uurimiseks ja kasutuselevõtuks puuduvad. Nendes maardlates asuvad suured kvaliteetse ehitusliiva varud.

52 Puhatu turbatootmisala

Puhatu soo (57 000 ha) on Eesti suurim soo, kus turbatootmine on kestnud juba aastakümneid. Tegemist on üleriigilise tähtsusega turbamaardlaga. Puhatu turbamaardlas on moodustatud kolm mäeeraldist: 159 - Kasesoo tootmisala (mahajäetud), 232 - Puhatu (aktiivne), 239 - Kasesoo turbatootmisala (aktiivne). Käesoleval ajal toimub turbatootmine Puhatu mäeeraldisel ja Kasesoo turbatootmisalal. Puhatu turbatootmisalal mõjutab turba kaevandamine eeskätt Kurtna järvestiku veerežiimi, mida on alljärgnevalt pikemalt käsitletud.

Leevendavad meetmed:

- Algatada nende riigi maadel olevate turba kaevandamisega rikutud mahajäetud tootmisalade korrastamine, mida pole otstarbekas uuesti kaevandamisele võtta. Antud alade nimekirja kuulub ka Kasesoo tootmisala (Turbavarude kasutamine, Kontrollaruanne nr OSIV-2-6/05/71 14.07.2005).

Mõju Kurtna järvestikule

Suur osa Kurtna järvistut ümbritsevast territooriumist on inimtegevuse tagajärjel muudetud – kirdest ja idast piiravad teda Puhatu turbatootmisala ning Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. Piirkonna keskel paikneb Pannjärve liivakarjäär ja sellest idas Kirde-Eesti tööstusasulaid veega varustav Vasavere veehaare.

Sirgala karjääri kasutuselevõtul on veekõrvaldamise tagajärjel põhjaveetase alanenud, olles selle kaudu mõjutanud ka Kurtna järvistu järvede, sh Natura 2000 loodusala elupaigatüüpidena kaitse all olevate Liivjärve, Aknajärve ja Valgejärve veeseisundit ja veerežiimi. Ülemised veekompleksid (Kvaternaar ja Ordoviitsium) on järvistu piirkonnas tihedas hüdraulilises seoses, mis tingib ka järvistu seisundi mõjutamise kaevandustegevuse läbi. Mõju vähendamiseks on kaevevälja läänekontuurile rajatud filtratsioonitõke koos infiltratsioonibasseinidega. Samuti nähakse ette regulaarset põhjaveetaseme ja Kurtna järvistiku järvede veetaseme seire teostamist. (Põlevkivi kaevandamise AS-i Narva karjääri Sirgala II..., 2004).

Kurtna maastikukaitseala järvede veetase on langenud lisaks põlevkivi kaevandamise mõjule ka Vasavere veehaarde ja Puhatu turbamaardla ekspluateerimise tagajärjel. Vasavere veehaare on Kurtna maastikukaitseala keskosa järvede (Martiska, Kuradi) veetaseme suurim mõjutaja. Ahtme suletud kaevandusest hakkab põhjavesi lähiajal voolama Vasavere põhjaveekogumisse, seega ka Vasavere veehaardesse, mõjutades sellega ka Kurtna järvestiku veekvaliteeti. Kurtna läbivoolujärvedes, kuhu jõuab kaevandustest väljapumbatud vesi, on sulfaatidesisaldus looduslikust tasemest mitu korda kõrgem. Sulfaadid kujutavad järve elustikule ohtu hapnikuvaestes tingimustes. Kui sobivamad hapnikuallikad on ära kulutatud, hakkavad mikroorganismid orgaanilise aine lagundamiseks hapnikuallikana kasutama sulfaate, tekitades elusorganismidele toksilist väävelvesinikku (Põlevkivi kaevandamise AS ettevõtete ..., 2004).

53 Õhu kvaliteet

Kaevandamise tehnoloogilistest protsessidest (kivimite purustamine, laadimine, transport) põhjustatud tegurite mõju jääb põhiliselt karjääri territooriumi piiridesse. Kaevandustöödega kaasneb müra, vibratsioon ja tolmu teke, mis on seotud eeskätt kihindi purustamiseks vajalike lühiajaliste lõhketöödega. Pealmaakaevanduste lähipiirkonnas pidev inimasustus puudub.

Transpordist tuleneva tolmu vähendamiseks tuleb objektide teenindamiseks vajalikud teed hoida korras ja kuival perioodil näha ette tolmuste autoteede niisutamine (Põlevkivi kaevandamise AS-i Narva karjääri Sirgala II..., 2004).

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik)

Põlevkivi kaevandamine mõjutab bioloogilist mitmekesisust, taimestikku ja loomastikku eelkõige läbi looduslike koosluste eemaldamine kaevandamisega seotud alalt ning loodusliku veerežiimi ja veekvaliteedi muutmise kaudu. Kaasnev keskkonnamõju on nii kaevandusaegne kui kaevandusjärgne.

Narva karjääris kattub I kategooria kaitsealuse linnuliigi, kalakotka pesapaik põlevkivi kaevandusalaga. Vastavalt „Narva karjäärialal elutsevale kalakotkale uue pesakoha rajamine ja kalakotka seire teostamine 2006-2007” (Kotkaklubi, 2007) andmetele nimetatud asukohas kalakotkas enam alates 2006. aastast ei pesitse, kuna pesapuu jäi kotkale liiga madalaks. Puhatu looduskaitsealale rajati kolm tehispesapaika, kuid tänaseni pole kalakotkas neid keskkonnamõju hindajale teadaolevalt asustanud.

Põlevkivi allmaakaevandused võivad metsamaa ja põllumajandusmaa sihtotstarbelise kasutamise omadusi mõjutada kahel viisil, muutes maapinna reljeefi ja veerežiimi. Eesti Maaviljeluse Instituudi (2004) andmetel omavad mulla veerežiimi kaevandustekkelised muutused nii metsa- kui põllumajandusmaal üldjoontes analoogset tähendust, nii liigniiskuse kui ka liigkuivuse teke on mõlemal juhul vastunäidustatud. Samas on ebasoodsamates hüdrogeoloogilistes tingimustes kaevandused esile kutsunud ka metsamaa liigniiskuse suurenemist. Erineva kestuse ja pindalaga kaevandustekkelisi üleujutusi esines nt Ahtme kaeveväljal ning selle lähimetsades. Nimetatud üleujutused on kuivendustehniliste abinõudega enamasti suhteliselt lihtsalt likvideeritavad (või juba likvideeritud) ja seega kaalukat ökoloogilist vastuargumenti kaevetegevusele endast ei kujuta.

Aastate jooksul tehtud praktilised vaatlused näitavad, et allmaakaevandamisest põhjustatud maapinna langatused võivad täituda ka pinnaveega või põhjaveega, kui selle tase on kõrgel. Langatused võivad täituda veega ka siis, kui langatused asuvad töötava kaevanduse aladel depressioonilehtris. Enamik Illuka valla territooriumist on liigniiskumisohtlik. Liigniiskumise oht on suurem metsamaadel, kuna metsad on kujunenud välja looduslikult madalamatel aladel. Need alad on väga tundlikud väikeste täiendavate vajumiste puhul, kuna nt okaspuud ei talu üleujutust rohkem kui 5...6 ööpäeva, lehtpuud 10...12 ööpäeva. Seega, arvestades kiiret metsa hukkumise võimalust peale veetaseme tõusu, tuleb teha kuivendamiseks ettevalmistustöid liigniiskumiseks

54 potentsiaalsetel ohtlikel aladel juba kaevandamise ajal (Mäetöödest mõjustatud alade uurimine...., 1996).

Pealmaakaevanduste mõjud looduslikule keskkonnale on sarnased allmaakaevandustega, erinedes vaid kaevandusjärgsete keskkonnamõjude osas: kaevandusjärgselt ei esine ammendunud karjäärides langatusohte, karjäärialad rekultiveeritakse ning nendest kujundatakse enamasti kunstlikud veekogud.

Mäetööd Narva karjääri piirkonnas alandavad pinna- ja pinnasevee taset Puhatu alal ainult seal, kus tehakse eelkuivendust ehk siis AS Puhatu Turvas väljadel ja põlevkivikarjääris vahetult enne paljandavat ala. Mõju piirdub paarisaja meetriga, mis tähendab, et mäeeraldise ja kaitseala vahele jääv 400 m laiune puhverala on piisav. Karjääri lõunaosas lasuvad Kvaternaari ja Devoni hästi vettpidavad kihid, vähendades sellega Ordoviitsiumi põhjavee taseme alanemise mõju pinna- ja pinnasevee tasemele (Põlevkivi kaevandamise AS ettevõtete ..., 2004).

Sood on lisaks rikkale taimestikule ka looduslikud veevarude kujunemis- ja säilitusalad. Kuna turba kaevandamiseks tuleb soo kuivendada, ohustab turbamaardlate kasutuselevõtt eelkõige soode veerežiimi. Samuti muutuvad kuivendatud rabade ääres olevad jõed ja allikad põuatundlikumaks. Turbakarjääridest väljavoolav happeline vesi sisaldab rohkesti humiinaineid ja tahkeid turbaosakesi, mis muudavad elutingimused veekogudes paljudele elusorganismidele ebasobivaks. Turbatootmisalade ümber tuleb kavandada ja säilitada puhveralad, mis vähendavad võimalikke negatiivseid mõjusid lähiümbruses asuvatele kaitsealadele ja Natura aladele.

Maastik ja kultuuripärand

Allmaakaevandused muudavad senist maastikku läbi selle, et olenevalt kaevanduse sügavusest võib sulgemisjärgselt antud aladel esineda oht langatuste ning liigniiskuse tekkimiseks. Langatusohtlikel aladel on maakasutusviis piiratud. Pealmaakaevanduste sulgemise järgselt rekultiveeritakse need enamasti metsamaaks (siiani männimetsadeks), osaliselt ka põllumajanduslikuks maaks või puhkealadena kasutatavateks tehisveekogudeks. Rekultiveerimise tagajärjel saavutatakse küll looduslähedaste maastike teke, kuid need erinevad kaevanduseelsest maastikust suuresti.

Narva karjääris tekivad vee väljapumpamise lõpetamisel puistangute vahele piklikud sügavad järved, mis kujunevad inimese jaoks kindlasti atraktiivseteks puhkealadeks. Rekultiveerimisplaanides tuleks edaspidi senisest enam arvestada vajadust taastada kaevanduseelse maastiku liikide elupaiku (Eesti Loodus, nr 2007/9).

Ammendunud kaevandatud alad tuleb rekultiveerida. Rekultiveerimine parandab kaevandusjärgset maastikupilti, muutes neid alasid maastikuliselt väärtuslikemateks. Illuka vallas on soovituslik ammendunud kaevandusalade rekultiveerimisel kasutada ära nende alade puhkeväärtuslikku potentsiaali.

55 Elanikkonna heaolu ja tervis

Põlevkivi kaevandamisel tekivad plahvatustest maavõnked ja helilained, mis mõjuvad elusorganismidele ärritajana, ning lõhketöödel laiali paiskuvad kivimitükid risustavad nii lähiala maastikku ja kõlvikuid kui turbevälju. (Põlevkivi kaevandamise AS ettevõtete ..., 2004). Lisaks mõjutab elanikke tootmisest ja transpordist tulenev tolm. Narva ja Sirgala karjääri, turbatootmisalade ning liivakarjääride läheduses elamud puuduvad, mis võiks väliste mõjude (müra, tolm, vibratsioon) hajumisel kohalike elanike heaolu halvendada. Estonia allmaakaevanduse laienemine otseselt arendustegevust ei takista, kuna kaevandamine toimub maapinnast mitmekümne meetri sügavusel. Arendustegevuse kavandamisel tuleb allmaakaevanduste puhul arvestada, et mäeeraldistele ja teenindusmaadele tuleb tagada juurdepääs.

Elanike heaolu ja tervist mõjutavad suletud varisemis- ja langatusohtlikud allmaakaevandused, mis pole ehitustegevuseks kasutamiseks sobilikud ning seetõttu on nimetatud alad vajalik kanda ka üldplaneeringu kaardile. Varisemis- ja langatusohtlikud kaevandatud alad on määratud töö „Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Illuka valla territooriumile” raames. Varinguohtlikeks aladeks loetakse neid alasid, kus on kasutatud kamberkaevandamist. Ebastabiilseid deformeerumata alasid esineb Illuka vallas kokku 801 hektaril.

Suletud kaevanduste läheduses on täheldatud ka liigniiskuse suurenemist tänu põhjaveetaseme taastumisele kaevanduseelse tasemeni. Nendel aladel on arendustegevus küll lubatud, kuid sellegipoolest tuleb ehitamisel arvestada pinnasesse kuivendussüsteemide rajamise vajalikkusega.

Turba tootmisega käib kaasas risk tulekahju esinemiseks turbarabas. Tulekahju võib tekkida näiteks kaevandatud turbas isesüttimisvõime, turbatootmistöödel kasutatava tehnika (sädeme), kuuma pinna jm olemasolu, pikselöögi, soojuskiirguse või ka lahtise tulega hooletu ümberkäimise või süütamise tõttu. Tagajärgedeks võivad olla kasvava taimestiku, seal eluneva loomastiku hävitamine või kahjustamine, suitsust õhu ja põlemisjäätmetest vee saastamine, soojuskiirgusest võimalike põletushaavade tekitamine ning võimalike liiklushäirete põhjustamine. Tuleohutusnõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1997. a. määrusega nr 79 „Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri”.

Kaevandusalad ohustavad joogivee kvaliteeti. Kuigi käesoleval hetkel on kasutusel mõned puurkaevud, mis avavad enam ohustatud Ordoviitsiumi veekihti (Illukal ja Kuremäel), on Illuka vallale kinnitatud põhjaveevaru vaid paremini kaitstud Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekihtides. Ordoviitsiumi veekihi kvaliteedi halvenemisel tuleb veevarus tagada sügavamate kihtide veega.

Leevendavad meetmed:

- Kanda langatus- ja varisemisohtlikud alad üldplaneeringu kaardile. - Arvestada arendustegevusel suletud kaevanduste lähiümbruses liigniiskuse ohuga.

56 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

Põlevkivi kaevandamine on energeetilisest vaatenurgast lähtuvalt riikliku tähtsusega tegevus, mille reguleerimine ei kuulu enamasti kohalike omavalitsuste pädevusse. Põlevkivi kaevandamine omab majanduslikult olulist rolli nii energeetika kui põlevkivist toodetud toodete ekspordi valdkonnas.

Kaevanduste paiknemine Ida-Virumaal pakub töökohti (administratsioon, teenindus, transport) paljudele inimestele. Edasine tootmine omab seega majanduslikus aspektis vaid positiivset keskkonnamõju, säilitades vajalikud töökohad ning tuues tootmisega finantsressurssi sisse ka kohalikule omavalitsusele.

Teisest küljest seab kavandamine piiranguid maa edasisele kasutamisele ja võib piirata ettevõtluse arengut piirkonnas ning seeläbi halvendada sotsiaalset olukorda, seda eelkõige pärast kaevanduste ammendumist. Kaevandusmahtude vähenemise mõju leevendamiseks valla sotsiaalsele keskkonnale kaugemas tulevikus on vajalik soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut.

4.6. Kalmistumaa

Kalmistuid on vallas neli: Kohtla-Järve linna Raudi kalmistu, Illuka kalmistu, Kuremäe kalmistu (kasutab klooster ja valla elanikud) ja Jaama kalmistu. Üldplaneeringuga uusi kalmistu laiendamisi ette ei nähta. Raudi kalmistu laiendamise detailplaneering on kooskõlastatud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse (praeguse Keskkonnaameti Viru regiooni) 19.12.2002 kirjaga 3-1/4096 ning kehtestatud Illuka vallavolikogu 25.03.2003 otsusega nr 23. Kalmistu laienduse puhul on tegemist olemasoleva kasutusotstarbega, mistõttu on otstarbekas seda aspekti üldplaneeringus välja tuua. Kuna üldplaneering ei erista olemasolevat ja perspektiivset maakasutust, siis võib ekslikult jääda mulje, et tegemist on perspektiivse kalmistu laiendusega.

Raudi kalmistu paikneb Raudi kanali ja Linajärve vahelisel alal. Ligikaudu 1 km kaugusel suubub Raudi kanal avalikult kasutatavasse Nõmmejärve, mis on Kurtna järvistu üheks soositumaks supluskohaks (Vana Illuka valla ÜP, 1999).

Kalmistute sanitaarkaitsevööndiks on soovitatud määrata elu- ja ühiskondlike hooneteni tsentraalse veevarustuse korral 100 m ning salvkaevude korral 300 m (SNiP 2.07.01-89). Objektide projekteerimine ja ehitamine kaitsevööndisse tuleb kooskõlastada tervisekaitsetalitusega.

Sotsiaalministri 28.12.2001. a määruse nr 156 „Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele” (RTL 2002, 9, 87) § 5 (2) alusel tuleb uute matmispaikade rajamisel ja kasutuses olevate matmispaikade laiendamisel arvestada järgmist:

57 1) matmispaiga maa-ala kallak ei tohi olla pinnaveeallikate suunas; 2) põhjavee tase peab olema matmispaigal vähemalt 2 m sügavusel maapinnast; 3) matmispaigale peab olema tagatud vaba ja heakorrastatud juurdepääs.

4.6.1. Kalmistumaaga seotud keskkonnamõjud

Vesi ja pinnas (sh maapõu)

Raudi, Illuka ja Jaama kalmistud asuvad keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas ning Kuremäe kalmistu suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Enamik mikroorganisme ja laguprodukte hävineb pinnases 50-100 päeva jooksul (Põhjaveekomisjon, 2004).

Jaama külas, Illukal ja Kuremäel ühisveevärk puudub. Seega võib kalmistute paiknemine mõjutada veekvaliteeti salvkaevudes, mis jäävad kalmistu lähedale (ohutsoon sõltub pinnasest ja pinnavee liikumise suunast, kuid ohutsooni ulatuseks on ca 300 m). Jaama külas jäävad lähimad perspektiivsed elamumaad otse üle tee paarikümne meetri kaugusele põhjasuunda. Kuremäe kalmistust paiknevad lähimad olemasolevad elamud paarikümne meetri kaugusel põhjas. Põhjavee üldine liikumissuund on loode- kagusuunaline, mis vähendab riski lähimate elamute kaevude reostumiseks laguproduktide ja bakteriaalse reostusega. Bakterioloogiline reostusoht on suurem maapinnalähedasi veekihte avavates salvkaevudes. Ilmselt kasutavad ka Jaama küla ja Kuremäe elamud enamuses madalaid salvkaeve.

Raudi kalmistu paiknemine mõjutab kõige enam pinnaveekogude veekvaliteeti: Raudi kalmistumaa ulatub osaliselt Raudi kanalini. Kalmistu laiendamisel tuleb arvestada määruse „Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele” nõuet mitte rajada ega laiendada matmispaika kallakuga pinnaveeallikate suunas. Vastavalt Looduskaitseseadusele on matmispaiga rajamine keelatud ranna- ja kalda piiranguvööndisse. Raudi kanal on avalikult kasutatav veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m ja ehituskeeluvöönd 50 m. Seega võib Raudi kanali piiranguvööndisse kavandada küll kalmistu teenindus- või muid objekte, kuid matmistegevust piiranguvööndi piires teostada ei tohi. Matmispaika ei tohi rajada madalatesse kohtadesse, kuhu koguneb vihmavesi.

Raudi kalmistumaa asub osaliselt Raudi liivamaardla aktiivsel reservvarul. Raudi kalmistu laienduse detailplaneering on kehtestatud enne Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) jõustumist, mis keelaks maavara kaevandamisväärsena säilimist halvendavate tegevuste elluviimise.

58 Leevendavad meetmed:

- Täpsustada üldplaneeringut Raudi kalmistu laienduse osas selliselt, et ei jääks ekslikku muljet kavandatavast laiendusest.

Elanikkonna heaolu ja tervis

Elanikkonna tervisele ja heaolule võib negatiivset mõju avaldada kalmistute liiga lähedal paiknemine elamutele, nagu seda esineb Jaama külas ja Kuremäel. Mõju seisneb kalmistutelt lähtuva laguproduktide ja bakteriaalse reostuse kandumises kaevudesse ja sellega joogivee kvaliteedi halvendamises. Jaama külas tuleb uute elamumaade kavandamisel arvestada kalmistu lähedusega, veevarustus on soovitatav seal lahendada puurkaevude baasil.

4.7. Jäätmekäitlusmaa

Üldplaneeringuga nähakse ette jäätmekogumispunktide rajamine olmejäätmete sorteerimiseks ja ajutiseks ladustamiseks järgmistesse küladesse: Kuremäe, Kurtna, Illuka, Vasavere, Rausvere, Jaamaküla, Permisküla. Nimetatud jäätmekogumispunktides nähakse ette jäätmete sorteeritud kogumine ja ajutine ladustamine enne jäätmekäitluskeskustesse transportimist. Iga jäätmeliigi tarvis tuleb ette näha eraldi konteiner(id) ja ladustamisplatside rajamine võib toimuda ainult projekti alusel. Valda teenindab Uikala prügila, valla territooriumile prügilat ette ei nähta.

Leevendavad meetmed:

- Kanda üldplaneeringu kaardile olemasolevad reoveepuhastite alused maad. Soovitav on kaardile kanda ka jäätmekogumispunktide asukohad.

4.8. Tehnovõrgud

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside ja -rajatiste väljaehitamine toimub vastavalt Illuka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2007- 2019.

Elektri põhivõrk

Üldplaneeringuga on täpsustatud elektri põhivõrgu asukohad vallas. Uute elektrivõimsustega ehitusalade kavandamisel tuleb detailplaneeringutes ette näha võimalikud keskpingeliinide trassid ja alajaamade asukohad. 6...10 kV kaabelliinide

59 kaitsevöönd on 1 m kaablist; 35 kV kaabelliinide kaitsevöönd on 1 m kaablist; 6...10 kV õhuliinide kaitsevöönd on 10 m teljest; 35 kV õhuliinide kaitsevöönd on 25 m teljest.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt võrguettevõtete arengukavade realiseerimisele, lähtudes liinirajatistele esitatavatest nõuetest ja arvestades liinirajatise kaitsevööndiga kaasnevaid piiranguid. Raadiosaatjate paigaldamine toimub tervisekaitsetalituse loal vastavalt Sideameti tehnilistele ettekirjutustele. Uute liinirajatiste (raadiosidemastid jm) projekteerimisele eelneb nende kavandatud kaitsevööndi ulatuses kitsenduste osas kokkulepete saavutamine maavaldajatega.

4.8.1. Tehnovõrkudega seotud keskkonnamõjud

Vesi ja pinnas (sh maapõu)

Illuka vallas on Keskkonnaministri poolt alla 2000 ie reoveekogumisalad kinnitatud Kurtnas (suurus 6 ha, kokku 150 ie, 25 ie/ha) ning Kuremäel (suurus 14 ha, kokku 210 ie, 15 ie/ha). Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid sõltuvad piirkonna põhjavee kaitstusest ja asustustihedusest. Reoveekogumisalade piirid on vajalik kanda ka üldplaneeringu kaardimaterjalile.

Veeseaduse § 241 (6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine.

(7) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

(8) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Leevendavad meetmed:

- Kanda üldplaneeringu kaardile Kurtna ja Kuremäe reoveekogumisalade piirid.

Illuka valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (2008) kohaselt on probleemseks muutumas kvaliteetse reoveekäitluse puudumine Narva jõe äärses piirkonnas, kus elanike arv kasvab suvisel perioodil kuni 10 korda. Nimetatud piirkonnas on lähiaastatel mõeldav individuaalsete ja keskkonnale ohutute reovee kogumise või käitlemise süsteemide kasutamine. Keskkonnamõju strateegiline hindaja peab selles piirkonnas reoveekäitluse lahendamist oluliseks, kui soovitakse hakata suvilaid elamuteks ümber ehitama või uusi elamuid rajama, kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnaga, kus maapinnalt lähtuv reostus mõjutab oluliselt põhjavee kvaliteeti. Lisaks

60 halvendab kompaktse hoonestusega alalt lähtuv reostus Narva ja Jaama jõe veekvaliteeti ning võib ohustada Jaama jõe ääres asuva Struuga linnu- ja loodusala head seisundit.

Leevendavad meetmed:

- Suvilate ümberehitamisel elamuteks ja uute elamute rajamisel Narva ja Jaama jõe äärsetele aladele tuleb lahendada majapidamiste reoveekäitlus (vt ptk 4.1.1.)

Veevõtt Vasavere veehaardest mõjutab otseselt ka Kurtna järvestiku (eriti Kuradijärve ja Martiska järve) veerežiimi. Vaatluskaevu andmete ja veetarbimise andmete vahel on lineaarne sõltuvus. Veetase Martiska järves alaneb 0,4 m iga Vasavere veehaardest väljapumbatud 1000 m3 vee kohta ööpäevas (Põlevkivi kaevandamise AS-i Narva karjääri Sirgala II..., 2004). Aastani 2012 on Vasavere veehaardest lubatud veevõtt 10 000 m3/d. Illuka valla andmetel lubatud veevõtu ületamist ei toimu, seega ka olulist mõju pinnaveele ette pole näha.

Maastik ja kultuuripärand

Maastikupildi säilimiseks on vajalik vältida maastikku rikkuvate objektide (elektriliinid, telefonimastid jne) paigaldamist avarate ja kaunite vaadetega maastikele. Kaunite vaadetega asukohad on määratud Ida-Virumaa teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Leevendavad meetmed:

- Vältida maastikupilti häirivate kommunikatsiooniobjektide püstitamist kaunite vaadetega maastikele.

Elanikkonna heaolu ja tervis

Elanike heaolu tõuseb läbi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, kuna sellega vähendatakse pinnase ja veekeskkonna reostusriski ning tõstetakse nõuetele vastava joogivee tagamisel elukeskkonna kvaliteeti.

Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

Illuka valda läbivate teede võrgustik on üsna hõre, mõjutades sellega ka valla majanduslikku arengut. Vallas asub Eesti suurim soo, Puhatu soo, mis on teedevõrgu rajamisel olnud ka kõige olulisemaks takistuseks. Teiseks põhjuseks on valla hõre asustus, mis pole tinginud tiheda teedevõrgu rajamise vajadust. Halb ligipääsetavus on takistus aktiivse ettevõtluse arendamisel.

61 4.9. Transpordimaa

Transpordimaadena käsitletakse käesolevas peatükis teid, tänavaid raudteid ja sadamaid. Üldplaneeringuga ei nähta ette uute riigimaanteede ehitamist. Toimub vaid olemasolevate teede remont ning vajadusel laiendamine.

Üldplaneeringu koostamise varajases staadiumis kaaluti ka Gorodenka tee ehitamist piki Narva jõe kallast. Käesoleval ajal otseühendus Narva linna ja Gorodenka küla vahel puudub. Vallavalitsuse soovil siiski sellest ideest loobuti. Gorodenka tee osas viidi läbi asukoha alternatiivi põhine hindamine, mida iseloomustab ka lisas 5 kajastatud tabel.

Valla territooriumil asub mitu raudteeharu, mis on rajatud põlevkivi transportimiseks kaevandusalalt töötlemisalale, uusi raudteid üldplaneeringuga juurde ei kavandata.

Maanteede sanitaarkaitsevööndi ulatuse määramine seatakse detailplaneeringute ülesandeks. Maanteede sanitaarkaitsevöönd määratakse lähtudes prognoositavast liikluskoormusest ning võimalikest kavandatavatest kahjulikku mõju leevendavatest tehnilistest meetmetest. Riigimaanteed on kaitsetsooniga 50 m, mis algab tee teljest, kohalikud teed on kaitsetsooniga kuni 20...50 m, mis algab tee teljest.

Valla territooriumil ei nähta ette sadamaseaduse mõistes registrisadamate planeerimist. Gorodenko külla reserveeritakse asukoht paatide ja väikealuste randumiseks mõeldud slipi rajamiseks. Üldplaneeringuga seatakse tingimus, kus veekogude kallastel asuvate paatide sildumisalasid ei krundita lahti ning need jäävad kas üld- või elamumaa koosseisu.

Hoonestatavate kruntide siseste parkimisalade ja juurdepääsude aluse maa osas ei tohi anda transpordimaa kasutamise otstarvet. Maa kasutusotstarve tuleneb hoone kasutusotstarbest.

Kuigi valla ruumilise arengu põhimõtete hulgas on välja toodud võimaluste säilitamist kogu valda hõlmava kergliiklusteede võrgustiku loomiseks, on kergliiklusteed kavandatud vaid Ahtmest Pannjärveni ja Jõhvist Kuremäeni.

4.9.1. Transpordimaadega seotud keskkonnamõjud

Elanikkonna heaolu ja tervis

Liiklusest tulenev müra ja õhusaaste avaldab olulist keskkonnamõju eelkõige teede vahetus läheduses. Mõju ulatus sõltub tee liiklussagedusest, lubatud kiirusest ja muudest teguritest. Inimeste tervisele ja heaolule maanteedest tuleneva mõju vähendamiseks ja vältimiseks kehtestatakse teedele sanitaarkaitsevööndid vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusele nr 55 (RTL 2000, 23, 303 ) „Teede projekteerimise normid ja nõuded. Sanitaarkaitsevööndis võib olla inimese elamine ja puhkamine tervisele ohtlik.

62 Teede sanitaarkaitsevööndi ulatuse määramine on üldplaneeringus jäetud detailplaneeringute ülesandeks. Üldplaneeringus tuleb arvestada kehtivate piirangutega maakasutusele ja seepärast tuleb riigimaanteede sanitaarkaitsevööndid määrata üldplaneeringuga. Lisaks ei vaja kogu arendustegevus detailplaneeringu koostamist ja sellisel juhul jääb sanitaarkaitsevööndi ulatus üldse määramata. Kui detailplaneeringuga nähakse kõrge müratasemega alal vajadusel ette piisavad müra leevendavad meetmed, siis võib elamuid rajada ka tee sanitaarkaitsevööndisse. Müra leevendavate meetmete rakendamine ei saa siiski olla aluseks sanitaarkaitsevööndi ulatuse määramisel

Suurima liiklussagedusega tee Illuka vallas on Jõhvi-Vasknarva tugimaantee, mille sanitaarkaitsetsoonis kavandatavate arenduste puhul tuleb silmas pidada müra tasemele kehtestatud piirnormide täitmist. Kõrvalmaanteede liiklussagedus on väike ning nende äärde kavandatavatel elamualadel müra piirnorme tõenäoliselt ei ületata.

Vastavalt Ida Teedevalitsuse seisukohale tuleb põhi- ja tugimaanteede äärsete alade planeerimisel arvestada, et aktiivset maakasutust ei kavandataks paralleelselt mõlemale poole teed. Illuka valla üldplaneeringu eelnõus on Jõhvi-Vasknarva tugimaantee äärde Kuremäe, Illuka ja Kurtna külas kavandatud peamiselt elamumaid, mis kulgevad teega paralleelselt mõlemal pool teeserva. Asulate puhul tuleks asutuse kompaktsuse huvides sellest nõudest siiski loobuda.

Leevendavad meetmed:

- Üldplaneeringus tuleb määrata riigimaanteede sanitaarkaitsevööndi ulatus lähtuvalt perspektiivsest liiklussagedusest. - Arenduste planeerimisel teede sanitaarkaitsevööndisse tuleb tagada mürataseme jäämine piiridesse, mille annavad kehtestatud piirnormid. Vajadusel tuleb näha ette müra vähendavad meetmed.

Kergliiklusteede kavandamine Ahtmest Pannjärveni ja Jõhvist Kuremäeni ei taga võrgustiku teket, nagu nähakse ette valla ruumilise planeerimise põhimõtetes. Võimaluste säilitamiseks kogu valda hõlmava kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks on oluline üldplaneeringuga määratleda kergliiklusteede üldised trajektoorid, mis peaksid ühendama tähtsamaid sotsiaal- ja ühiskondlike objekte ning puhkealasid. Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine soosib ka puhkemajanduse arengut vallas.

Leevendavad meetmed:

- Soovitav on kergliiklusteede võrgustikku täiendada.

Majanduslik keskkond

Teede halb seisukord ning hõredus pärsib vallas ka ettevõtluse arengut ning ei soodusta uute elanike elamaasumist antud piirkonda. Valla jätkusuutlikku arengu tagamiseks oleks kindlasti vajalik teede seisukorra parandamine.

63 4.9.2. Gorodenka teega seotud keskkonnamõjud

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh rohevõrgustik)

Gorodenka tee rajamine avaldaks keskkonnamõju eeskätt bioloogilise mitmekesisusele, kuna nimetatud teelõik läbiks Puhatu loodus- ja linnuala, mis kuulub Natura 2000 alade hulka. Natura aladele olulise mõjuga objektide rajamisel tuleb eelnevalt kaaluda teisi asukoha alternatiive ning nende puudumisel otsustab tee rajamise võimalikkuse üle Euroopa Komisjon. Gorodenka tee osas pole reaalne leida sobivat trajektoori, mis ei läbiks Natura võrgustiku ala, kuna Puhatu loodus- ja linnuala on sedavõrd mastaapne ja tee ei kulgeks enam eesmärgipäraselt otse ning jääks suures osas väljapoole Illuka valda. Seega kuuluks Gorodenka tee rajamine Euroopa Komisjoni otsustuspädevusse. Natura alale negatiivse keskkonnamõjuga objektide rajamine on lubatud vaid juhul, kui tegemist on olulist avalikku huvi kandva objektiga (eelkõige julgeoleku- ja tervisekaitsekaalutlustel). Gorodenka tee puhul on keeruline leida trajektoor, mille puhul ala oluliselt ei mõjutataks ning negatiivsete mõjude korral on vähetõenäoline saada Komisjonilt tee rajamise kohta positiivne otsus.

Elanikkonna heaolu ja tervis

Gorodenka tee rajamine piki Narva jõe kallast mõjutab olenevalt selle kasutatavusest eeskätt Narva jõe ääres asuvate külade elanikke. Kuna nendes külades paiknevad elamud teele väga lähedal, jõuab elamuteni ka teelt lähtuv müra, tolm ja vibratsioon, suurendades seejuures ka liiklusohtu tänu majade lähedusele tee suhtes.

Olemasolev tee Narva jõe äärsetes külades on väga kitsas, hoonete läheduse tõttu on tee laiendamine keeruline. Otsetee rajamisega kaasneb oluline liiklussageduse kasv ning kui ei suudeta tagada piisavaat tee laiust, tuleb külades teelõik muuta ühesuunaliseks või juhtida mõlemasuunaline liiklus küladest ümber.

Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

Gorodenka tee rajamine Narva linnast Gorodenka külla tagaks parema ligipääsetavuse Narva jõe äärsetele küladele ning soodustaks puhkemajanduse arengut. Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse endise Vene kaluriküla piirkonnaga. Otsetee rajamine tagaks parema teenuste kättesaadavuse ka kohalikele Narva jõe äärsetele elanikele.

4.10. Puhke- ja virgestusmaa

Puhke- ja virgestusaladena asuvad vallas Pannjärve puhkekeskus, Kurtna järvestik koos supluskohtade ja suusaradadega ning Narva jõe äärne ala kui unikaalne vaatamisväärsus. Üldplaneeringuga reserveeritakse puhkealana motospordi harrastamiseks maa-ala Illuka ja Kaidma külade piiril ning slipp paatide ja väikealuste randumiseks Gorodenko külla.

64 Kergliiklusteid kavandatakse Jõhvi-Kuremäe ning Ahtme-Pannjärve maanteedele. Külades tuleb elamupiirkondade laiendamisel detailplaneeringuga ette näha vabaõhu laste mängu- ja spordiväljakute ehitamine.

Ajalooliste mõisaparkide korrastamine/rekonstrueerimine peab toimuma vastavate projektide ja hoolduskavade alusel. Kaitsealustele objektidele koostatud kaitse-eeskirjad või kaitsekorralduskavad on planeerimise ja projekteerimise lähtematerjaliks.

Ajalooliste pargialade kasutustingimused on järgmised:

- alleede ja puudegruppide struktuure tuleb säilitada, väljalangenud puud asendada, asendamisel valida sobilik puuliik, lähtudes allee ja kogu pargi liigilisest koosseisust; - parkide rekonstrueerimise korral pidada silmas pargi esialgset korraldust nii teedevõrgu, liigivaliku kui ka avatuse osas.

4.10.1. Puhke- ja virgestusmaadega seotud keskkonnamõjud

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik)

Natura 2000 alade nimistusse kuuluvate Kurtna järvede loodusliku seisundi säilimiseks pole soovitav sinna suunata väga suuri rahvahulki. Pigem on soovitav siduda järvede ümbrus matkateede ja kergliiklusteedega nii, et need ühendaksid Kurtna järvestikku muude puhkeobjektide ja vaatamisväärsustega.

Illuka vallas tekib tulevikus mitmeid ammendatud karjäärialasid. Karjäärid on vajalik rekultiveerida ning need on sobivaks kohaks puhkerajatiste ehitamiseks. Karjäärialade kasutamine puhkerajatiste tarbeks looduslikuna säilinud alade asemel võimaldab vähendada mõju olemasolevatele kooslustele ja elupaikadele.

Leevendavad meetmed:

- Kasutada puhke- ja virgestusalade kavandamisel ära inimtegevusest mõjutatud alasid, nt suletud kaevandusalasid.

Sotsiaal-majanduslik keskkond

Illuka vald on rikas suhteliselt puutumatu looduskeskkonna poolest (sooalad ja metsamassiivid). Valla arengus on seetõttu ka soovituslik ära kasutada nende alade puhke- ja turismipotentsiaali. Turismi ja puhkealade arendamine aitab mitmekesistada ettevõtlust vallas ning parandab seeläbi nii sotsiaalset kui majanduslikku heaolu.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda varasematest planeeringutest ja arengukavadest, sh kehtivast valla arengukavast. Arengukavas nähakse ette Pannjärve keskuse edasiarendamist, Kurtna järvestiku väljaarendamist puhkealana, olemasolevate turismiobjektide edasiarendamist Kuremäel ning Narva jõe ja selle äärealade kui turismiväärtuse väljaarendamist. Üldplaneeringu eelnõus on puhkealadena nimetatud

65 Pannjärve, Kurtna järvestik ja Narva jõe äärne ala, kuid puhkealasid kaardil näidatud ei ole. Üldplaneeringus on vajalik määrata tingimused puhkealade arendamiseks arvestades looduslikke tingimusi.

Ida-Virumaa teemaplaneeringus on oluliseks peetud Narva jõe ja selle äärealade kui turismiväärtuse potentsiaali ärakasutamist ning Peipsi järve ja Narva jõe vahelise reisiliikluse edendamist. Reisiliikluse elavdamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Gorodenka külla paatide ja väikealuste randumiseks slipi rajamine.

Üldplaneeringus on valla ruumilise arengu põhimõtete hulgas toodud ära vajadus säilitada võimalused kogu valda hõlmavaks jalgrattateede võrgustiku ehitamiseks. Samas on üldplaneeringuga ette nähtud kergliiklusteede rajamine vaid Jõhvi-Kuremäe ning Ahtme-Pannjärve maanteedele. Kuna puudub laiem käsitlus perspektiivse kogu valda hõlmava jalgrattateede võrgustiku paiknemise kohta, ei ole võimalik hinnata ka selle rajamise võimaluste säilimist käesoleva planeeringu realiseerumisel. Jalgrattateede planeerimisel tuleb lähtuda olulisemate sotsiaal- ja ühiskondlike objektide paiknemisest ning puhkealade ja vaatamisväärsuste asetsemisest vallas. Kergliiklusteed võiksid ühendada võimalusel ka suuremaid kaitsealade keskuseid, Narva jõe äärseid külasid ning samuti suuremaid matkaradu, mida ka nt rattasõiduks ja tervisespordi harrastamiseks kasutada võib.

Leevendavad meetmed:

- Üldplaneeringus on soovitav määratleda kergliiklusteede marsruudid. - Kaardimaterjalile on vajalik kanda vähemalt olemasolevad puhkealad, soovitavalt ka perspektiivsed puhkealad ning määrata tingimused puhkealade arendamiseks.

Majanduslik keskkond

Narva jõe äärsetes külades turisminduse ja puhkemajandusliku otstarbe arendamisel tuleb arvestada Narva jõe kui piiritsooniga. Supluskohtade ja väikesadamate rajamine jõele on tänu piiritsoonile piiratud.

4.10.2. Kavandatav maastikurada

MTÜ Motoklubi Freedom Feelers kavandab Illuka valda (Alajõe metskonna maatükk nr 7, 22901:002:0224) maastikurada. Maastikuraja alla jääva ala on maatulundusmaa suurusega ca 8 ha (joonis 4.4).

Joonis 4.4. Soovitava krossiraja paiknemine Alajõe metskonna maatükk nr 7. Allikad: Maa-ameti kaardirakendus, 2009 ja MTÜ Motoklubi Freedom Feelers, 2009.

04.06.09. a toimus Illuka vallas koostatava üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise töökoosolek. Nimetatud arutelul viibis ka MTÜ Motoklubi Freedom Feelers esindaja Hannes Arus. MTÜ soovib rajada maastikuraja motospordi harrastamiseks. Tegemist ei oleks alaliselt ehk igapäevaselt kasutatava, vaid peamiselt harrastajatele mõeldud maastikusse sobivalt kujundatud rajaga, mida saavad kasutada nn pühapäevasõitjad. Rada sobib ka jooksu vms tegevuste harrastajatele. Alal toimuv on raja haldaja poolt koordineeritud ja valvatud, mis piirab omavolilist tegevust. Kavandatav tegevus ei kuulu määruse „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ poolt reglementeeritu alla.

Koostatav üldplaneering ei näe ette ümbruskonnas maade sihtotstarvete muutmist. Kavandatava maastikuraja ala on ümbritsetud metsaga. Ida ja lõuna suunda, ca 50 kuni 60 m kaugusele jääb Jõuga – Raudi kõrvalmaantee (13150), mille liikluskoormus on Maa-ameti kaardirakenduse alusel 200-500autot ööpäevas. Maastikurajast põhja-kirde suunda ca 140 m kaugusel jääb Rebase liivakarjäär. Lähimad elamud jäävad rajast läände, ca 1,2 km kaugusele, Ongassaare külla.

90% kavandatava maastikuraja alast jääb elektripaigaldise, Balti EJ-Tartu, kaitsevööndisse (40 m; 330 kV pingega liin). Tegevuse läbiviimiseks peab MTÜ-l olema elektripaigaldise omaniku luba.

Kogu alale jääb osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldis (registrikaardi nr 36) ning Estonia kaeveväli (põlevkivi, 16 plokk (aktiivne tarbevaru) ja 18 plokk (aktiivne reservvaru)). Ala põhjavesi on nõrgalt kaitstud, raja alla jäävad lõheliste ja karstunud

67 kivimite põhjaveekihid. PRIA kaardirakenduse alusel (2009) ei jää paikkonda kuivendusalasid.

Alal või selle vahetus läheduses ei esine looduskaitsealuseid objekte. Samas asub Alajõe metskonna maatükil nr 7 vääriselupaik (VEP) nr 103025, mis jääb maastikurajast ca 20 m kaugusele läände. Tegemist on 2,9 ha tuulemurru alaga, mis on osaliselt jäänud inimestest puutumata.

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2003) alusel asub planeeritav maastikurada riikliku tähtsusega tuumalal T1. Maastikurada ei kahjusta oma väikese ulatuse tõttu tuumala funktsionaalsust ning arvestades rohevõrgustiku ulatust Illuka vallas ei ole olulise negatiivse mõju teket rohevõrgustikule ette näha. Soovitav on siiski vältida maastikuraja ala tarastamist.

Maastikurajaga kaasneva müra leviku hindamisel on lähtutud OÜ Alkranel poolt koostatud tööst Lüganuse valda kavandatud Sonda auto-motoraja müratasemete hindamisel. Nimetatud rada planeeriti sõitmiseks rahvusvaheliste võistlusklasside sõidukitega nagu vormel F3, F/Atlantic, FF/2000, GT2, GT3, Group B (Ferrari, Porche Cup) Super-Touring, Super-Production jne. Suurima mürareostuse oleksid tekitanud nimetatud alal ringraja- ja kiirendusvõistlused, millest esimesel juhul ulatus 55...60 dB(A) müratase ca 1 300 m-ni ja teisel juhul ca 1 200 m-ni. Raja juurde oli kavandatud ka hobiharrastajatele mõeldud maa-ala, mille puhul modelleerimise tulemused näitasid, et müratase < 50 dB(A) saavutati juba ca 180 m kaugusel. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesoleval juhul kavandatava motoraja puhul on sõidukite müratasemed oluliselt madalamad ja rajaga kaasnev müratase sarnaneb pigem eelpool nimetatud harrastajatele mõeldud rajale. Seega ei ole ette näha ohtu, et müratasemed 1,2 km kaugusel paiknevate lähimate elamute juures võiksid ületada lubatud piirmäärasid.

ÜP KSH koostaja hinnangul ei ole maastikuraja rajamisel põhjust eeldada olulise negatiivse keskkonnamõju teket looduskeskkonnale. Kuna ala läbib suure võimsusega elektriliin, on vajalik pöörata tähelepanu sellega kaasnevatele mõjudele inimese heaolule ja tervisele.

4.11. Väärtuslikud alad

Väärtuslike aladena käsitletakse käesolevas peatükis väärtuslikke maastikke, põllumaid ja niidualasid ning miljööväärtuslikke alasid. Ida- Virumaa maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on valla territooriumil määratud väärtuslikud põllumaad, maastikud (sh haljasalad) ja looduskooslused. Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid väärtuslike maastike piiride muutmiseks ning nendena säilitatakse Jaama-Karoli, Kuningküla-Permisküla, Kuremäe-Kivinõmme ning Kurtna-Illuka väärtuslikud maastikud. Lisaks teemaplaneeringu seletuskirjas antud tingimustele määratakse üldplaneeringuga väärtuslike maastike täiendavad kaitse- ja kasutustingimused.

68 Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks Jaama küla, Karoli küla, Permisküla, Kuningaküla ja Gorodenko küla.

4.11.1. Väärtuslike aladega seotud keskkonnamõjud

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik)

Väärtuslikel maastikel paiknevad tihti ka väärtuslikud kooslused, kuna Illuka vallas on väärtuslikeks maastikeks määratud kõrge loodusliku väärtusega alasid. Väärtuslike niidualade hooldamine ja kasutamine aitab säilitada antud piirkonnale omaseid taime ja loomakooslusi ning bioloogilist mitmekesisust. Kuningakülas jäävad kavandatavad elamumaad osalt niidualadele. Samas jääb nimetatud ala suures osas veekogu ehituskeeluvööndisse, kus hoonete ehitamine ei ole lubatud ning tegemist on suhteliselt madala väärtusega niitudega. Seega olulist negatiivset keskkonnamõju antud tegevus endaga kaasa ei too.

Leevendavad meetmed:

- Väärtuslike niidualade säilitamiseks on vajalik jätkata nende alade hooldamist (nagu niitmine ja karjatamine).

Maastik ja kultuuripärand

Miljööväärtuslike alade määratlemine ja nende kasutustingimuste kehtestamine aitavad kaasa valla kultuuriliste ja maastikuliste väärtuste säilimisele.

Permiskülas on kavandatud perspektiivne elamumaa osaliselt väärtuslikule põllumaale. Sarnaselt on Kuremäel kavandatud väärtuslikule põllumaale ärimaid ja elamumaid. Samas ei moodusta nimetatud alad suurt osakaalu, võrreldes väärtuslike põllumaade kogupindalaga ning ei kahjusta olulisel määral väärtuslike põllumaade kasutuses hoidmist. Asulate läheduses on ka loogiline, et nende laiendamisel võetakse maad lähipiirkonnast täisehitamata aladelt.

Leevendavad meetmed:

- Tagada väärtuslikel maastikel väärtuslike niidualade (sh struugaalade) ja põllumaade hooldamine ja kasutuses hoidmine, säilitades seejuures olemasolev suurpõldude struktuur. - Väärtuslike maastike, väärtuslike põllumaade, miljööväärtuslike alade ning väärtuslike niidualade piirid tuleb kanda ka üldplaneeringu keskkonnatingimusi kajastavale kaardile.

Sotsiaalne keskkond

Miljööväärtuslike alade säilitamine ja arendamine sobival viisil tagab elanikkonnale parema elukeskkonna ning tõstab elanikes piirkonnaga seotud identiteeditunnet, mis omakorda seob inimesed tugevamalt koha külge.

4.12. Põllu- ja metsamaa, maaparandussüsteemid

Üldplaneeringuga loetakse väärtuslikuks põllumaaks maid, mille boniteet on kõrgem kui 40 hindepunkti. Nimetatud aladel ja metsamaal on väljaspool tiheasustusalasid asuvate maa-alade kruntimisel ning hoonestamisel prioriteediks terviklike põllu- ja metsamassiivide säilitamine. Põllu- ja metsamajandusmaal väikseim ehitusõigust omav katastriüksus, kinnistu või krunt on 1 ha.

Toimivate maaparandussüsteemidega aladel tuleb hoonete ja rajatiste ehitamisel ning maakasutuse sihtotstarbe muutmisel jälgida, et ei rikutaks olemasolevaid süsteeme. Nimetatud tegevus tuleb kooskõlastada maaparandusbürooga.

Üldplaneeringuga seatakse tingimus, kus hoone drenaaživete, heitvete ja sademevete juhtimine põllumajanduslikku drenaažitorustikku on keelatud. Põllu- ja metsamaal arendustegevuse elluviimisel tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine.

4.12.1. Põllu- ja metsamaadega seotud keskkonnamõjud

Vesi ja pinnas (sh maapõu)

Kuningaküla, Permisküla, Karoli, Kaatermu, Puhatu, Kurtna ja Sirgala piirkondades on rajatud muldade kuivendamiseks ja pinnaseveetaseme alandamiseks kuivendus- ja maaparandussüsteemid. Maaparandussüsteemide toimimine aitab vältida liigniiskuse teket tehnogeensetel aladel, seega on uute arendusprojektide kavandamisel oluline arvestada olemasolevate kuivendussüsteemide paiknemisega, et mitte kahjustada nende toimimist. Kuna üldplaneeringus on seatud ka vastav tingimus maaparandussüsteemidega arendustegevuse kavandamisel arvestada, omab meede kokkuvõttes antud valdkonnas positiivset keskkonnamõju.

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik)

Piisavalt suurte kruntide moodustamisel arendustegevuse kavandamisel tagatakse paremini olemasolevate metsa- ja põllumaade säilimine.

Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek mõnede metsamaade muutmiseks kaitsemetsa ja hoiumetsa staatusese. Kaitsemetsa ja hoiumetsa staatust kehtivas seadusandluses enam ei määratleta. Olenevalt kaitse- ja hoiumetsade staatusesse määratavate metsade sihtotstarbest tuleks üldplaneeringus vajadusel näha ette nende metsaalade ümbernimetamine puhvermetsadeks/kaitsehaljastuse maaks. Puhvermetsi on enim mõttekas planeerida tootmisalade ja mäetööstusmaade ümber. Üldplaneeringusse on soovitav puhvermetsade funktsioonide säilimiseks seada lisatingimusena mitte lubada puhvermetsades lageraie läbiviimist.

70 Leevendavad meetmed:

- Kavandada kaitse- ja hoiumetsade asemel tootmis- ja mäetööstusmaade ümber ja lähedusse puhvermetsi/kaitsehaljastuse maid, mille ülesanne on nendelt aladelt lähtuvat reostust ja häirivaid faktoreid (müra, vibratsioon, hais) kahandada. - Soovitav on puhvermetsade/kaitsehaljastuse säilimiseks mitte lubada nendel aladel lageraie läbiviimist.

Maastik ja kultuuripärand

Ida-Virumaa teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on oluliseks peetud viljakate põllumaade kasutuseshoidmist põllumajanduslikul otstarbel, kasutades niiviisi ära antud põldude saagikuspotentsiaali.

Leevendavad meetmed:

- Hoida võimalikult suures ulatuses väärtuslikes põllumaadeks määratud põllud põllumajanduslikus kasutuses.

Elanikkonna heaolu ja tervis

Tootmisalade ja mäetööstusmaade äärealadele on mõistlik planeerida puhvermetsi/kaitsehaljastuse maad, vähendamaks nendelt aladelt lähtuvat negatiivset keskkonnamõju ümbruskonna elanike heaolule.

4.13. Rohevõrgustik

Üldplaneeringus käsitletakse rohelise koridoride alasid koos puhke- ja virgestusaladega. Planeeringus võrdsustatakse roheline koridor kergliiklusteega ja tuumalad rohe- ja puhkealadega, mis on eksitav. Roheline koridor on looduslik või looduslähedane ala, mis võimaldab liikide liikumist (ja levimist) tuumalade vahel. Kergliiklustee on aga inimesele suunatud tehnorajatis. Rohe- ja puhkealad on samuti mõeldud inimestele vaba aja veetmiseks ning seal võib olla puhkerajatisi, tuumalad seevastu on vajalikud eelkõige liikide elupaikade säilimiseks. Need kaks funktsiooni ei välista üksteist, kuid ei ole siiski võrdsustatavad. Keskkonnamõju strateegiline hindaja teeb ettepaneku selguse mõttes käsitleda erineva funktsiooniga alasid planeeringu seletuskirjas eraldi peatükkides.

4.13.1. Rohevõrgustikuga seotud keskkonnamõjud

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik

Rohelise võrgustiku funktsioon on tagada liikidele elupaigad ja levimis- ning liikumisvõimalused. Rohelise võrgustiku toimimine aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust ning asurkondade head seisundit.

71 Rohelise võrgustiku toimimiseks on vajalik säilitada rohelise võrgustiku alade looduslik või looduslähedane seisund, mida aitavad tagada üldplaneeringus toodud tingimused rohevõrgustiku alade kasutamiseks. Illuka valla rohevõrgustik hõlmab suuremat osa valla territooriumist ja selle laiendamiseks puudub vajadus.

Leevendavad meetmed:

- Tuumalade ja koridoride maakasutuse juhtfunktsiooni pole soovitatav muuta. Maa sihtotstarbe muutmise vajadusel tuleb koostada vastav detailplaneering ning kooskõlastada see Keskkonnaametiga. - Rohevõrgustiku aladel on soovitav vältida liigset tarastamist, tarastada võib vaid õuealasid.

Detailplaneeringu kohustusega alade (kompaktse hoonestusega alade) arendamine

Üldplaneeringu eelnõus kattuvad detailplaneeringu kohustusega alad (sisuliselt perspektiivsed kompaktse hoonestusega alad), sh perspektiivsed elamumaad, kus minimaalne krundi suurus on 1500 m2, mitmes kohas rohevõrgustiku aladega (Jaama, Karoli, Permisküla, Kuremäe, Illuka). Rohevõrgustiku aladele seatud tingimuste kohaselt on tuumaladel ja suurtel tugialadel keelatud täisehitamine. Koridoride aladel ei või infrastruktuuri rajada selliselt, et koridor enam ei toimi.

Kuna Illuka vallas on rohelise võrgustiku hulka haaratud suurem osa valla territooriumist, samas kui kompaktse asustusega alad paiknevad hõredalt, teeb keskkonnamõju strateegiline hindaja ettepaneku arvata detailplaneeringu kohustusega alad (olemasolevad ja perspektiivsed kompaktse hoonestusega alad) rohevõrgustikust välja. Valla arenguks on vajalik näha ette võimalused asutuse laienemiseks ning otstarbekas on seejuures laiendada olemasolevaid kompaktse hoonestusega alasid, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri ning minimeerida uue infrastruktuuri rajamise kulusid. Samas puudub sisuline vajadus rohevõrgustiku säilitamiseks detailplaneeringu kohustusega aladel, kuna valla kõigis osades on ka nendeta piisavalt looduslikke ja looduslähedasi alasid, mis on omavahel hästi seotud.

4.14. Natura 2000 alad

Märkimisväärne osa Illuka valla territooriumist kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Pindalalt suurimad on Puhatu ja Agusalu soomassiivides paiknevad linnu- ja loodusalad. Lisaks on Natura 2000 võrgustikku arvatud Srtuuga linnu- ja loodusala, mis hõlmab Narva jõge koos vanajõgede ja Struuga luhaga, Kurtna looduala, kuhu kuulub osa Kurtna järvestikust ning Jõuga loodusala Kivinõmme maastikukaitsealal.

Natura aladele planeeritavad või neid mõjutavad objektid

Natura 2000 võrgustiku alade maakasutuse juhtfunktsioone üldplaneeringuga ei muudeta. Natura alade vahetusse lähedusse (Srtuuga loodus- ja linnuala) planeeritakse vaid

72 elamualasid olemasolevate elamualade laiendusena Jaamakülas, Karoli külas, Permiskülas ja Kuningakülas. Ülejäänud Natura 2000 võrgustiku alade lähedusse üldplaneeringuga uusi objekte ei kavandata.

Kurtna järvestik ja Narva jõe äärne piirkond on määratud puhkealaks, kuid kaardile neid üldplaneeringu eelnõus märgitud ei ole, seetõttu on perspektiivsete puhkealade paiknemine Natura alade suhtes ebaselge.

4.14.1. Natura 2000 aladega seotud keskkonnamõjud

Üldplaneering käsitleb Illuka valla arengut maakasutuse tasemel, olulisemate arendusprojektide puhul koostatakse üldplaneeringust lähtuv detailplaneering. Seega on käesolevas töös võimalik hinnata eeldatavat mõju Natura aladele lähtuvalt maakasutusest. Arendustegevuse käigus tuleb võimaliku olulise keskkonnamõjuga objektide rajamisel algatada KMH või KSH, mille raames hinnatakse täpsemalt ka Natura alade võimalikku mõjutamist kavandatava tegevuse elluviimisel.

Elamualade laiendamine

Järgnevalt esitatud ülevaade Struuga linnu- ja loodusalast on koostatud Hendrikson & Ko, 2007 töö põhjal.

Kaitstavateks elupaikadeks on Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450). Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad tõugjas, hink, vingerjas, ojasilm ning paksukojaline jõekarp. Linnudirektiivi I lisa liikidest esinevad sooräts, rohunepp ning rukkirääk. Valdavaks elupaigaks luhtadel on luhaniit koos madalsoo, luhasoo ja roostikega, kuid funktsionaalselt on olulised eelkõige vanajõed (struugad).

Jaama luha veevahetus toimub läbi Jaama jõe, mis saab oma humiinainete rikka vee peamiselt Agusalu soostiku lääneosast. Looduskaitseliselt väärtuslik on jõe limnilise iseloomuga alamjooks (Struuga jõgi), mille moodustavad kaks eeldatavalt endist Narva jõe vanajõge. Kõrgest orgaanilise aine sisaldusest tulenevalt on probleemiks vähene hapniku sisaldus vees. Praeguseks on taastatud Narva jõe sissevool struugasse ning süvendatud Jaama jõe suuet, et soodustada veevahetust Narva jõega ja parandada hapnikutingimusi. Jaama jõe veerežiim on otseses sõltuvuses Narva jõe veerežiimist.

Karoli stuuga veevahetus Narva jõega on oluliselt intensiivsem ja hapnikuvaeguse tekke oht väiksem.

Elamualade laiendamine võib läheduses asuvatele Natura 2000 võrgustiku aladele avaldada mõju peamiselt reoveekäitluse kaudu. Narva jõe äärsetes külades puudub käesoleval hetkel kvaliteetne reoveekäitlus ning suure tõenäosusega jõuab oluline osa (nõuetekohaselt puhastamata) heitveest veekogudesse. Suveperioodil kasvab piirkonna elanike arv kuni 10 korda ning sellega seoses kasvab ka heitvee hulk. Heitveega veekogusse jõudvad reoained soodustavad vee hapnikusisalduse vähenemist, mis on probleemiks eelkõige Jaama jões. Uute elamute rajamisel Narva jõe äärsetesse küladesse

73 tuleb lahendada reoveekäitlus ning leida lahendused olemasolevate elamute reoveekäitluse jaoks.

Puhkealade arendamine

Natura 2000 võrgustiku alad ja nende ümbrus Kurtna järvestikus ja Narva jõel on ühtlasi suure potentsiaaliga puhkealad. Puhkealade arendamine võib sõltuvalt tegevuse iseloomust avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Puhkealade kavandamisel Kurtna järvestikus ja Narva jõe äärsetel aladel tuleb veenduda, et puhkeala rajamine ja kasutamine ei kahjustaks Natura alade terviklikkust.

Kaevandusalad

Üldplaneeringuga kaevandusalade laiendamist ette ei nähta, kuid kuna vallas paikneb palju riikliku tähtsusega maardlaid, siis võib kaevandustegevus toimuda ka vallast sõltumatult. Allmaakaevanduste rajamine võib Natura alasid mõjutada veerežiimi ja pinnareljeefi muutmise kaudu, pealmaakaevandused võivad mõjutada nii veerežiimi kui hävitada kooslusi ja elupaiku.

Kurtna maastikukaitseala järvede veetase on langenud lisaks põlevkivi kaevandamise mõjule ka Vasavere veehaarde ja Puhatu turbamaardla ekspluateerimise tagajärjel. Vasavere veehaare on Kurtna maastikukaitseala keskosa järvede (Martiska, Kuradi) veetaseme suurim mõjutaja. Ahtme suletud kaevandusest hakkab põhjavesi lähiajal voolama Vasavere põhjaveekogumisse, seega ka Vasavere veehaardesse, mõjutades sellega ka Kurtna järvestiku veekvaliteeti. Kurtna läbivoolujärvedes, kuhu jõuab kaevandustest väljapumbatud vesi, on sulfaatidesisaldus looduslikust tasemest mitu korda kõrgem. Kui sobivamad hapnikuallikad on ära kulutatud, hakkavad mikroorganismid orgaanilise aine lagundamiseks hapnikuallikana kasutama sulfaate, tekitades elusorganismidele toksilist väävelvesinikku (Põlevkivi kaevandamise AS ettevõtete ..., 2004).

74 puhveralad, mis vähendavad võimalikke negatiivseid mõjusid lähiümbruses asuvatele kaitsealadele ja Natura aladele.

Puhatu turbamaardla registrikaardi nr 198 alusel asub suur osa maardlast Puhatu looduskaitsealal (9511,28 ha), mis langeb kokku Natura 2000 loodus- ja linnualaga. Käesoleval ajal kaitsealadele jäävatel maardlaosadel kaevandamist ei kavandata.

Kuigi Natura 2000 alade inventuur selgitas, et mitmed unikaalsed kasvukohad on kaitsealal kas hävinud (nõmmed) või tugevasti muundunud inimtegevuse tagajärjel, peab Eesti tagama ohustatud või haruldaste Natura 2000 väärtusega Kurtna järvede loodusala kaitse ja säilimise. Seega on turba kaevandamine takistatud ja soovitav on Natura aladega kattuvad turbamaardla alad viia üle passiivseteks varudeks.

Vältimaks Natura 2000 võrgustiku alade kahjustamist kaevandustegevusega, tuleb mäetööstuse arendamisel Natura hindamise läbiviimise vajadust kaaluda igal üksikjuhul eraldi.

Leevendavad meetmed:

- Viia Natura 2000 alaga (Puhatu linnu- ja loodusala) kattuv Puhatu turbamaardla osa üle passiivseks varuks. - Kaaluda Natura hindamise läbiviimise vajadust iga mäetööstusega seotud tegevuse puhul.

Rakendades eelpool toodud leevendavaid meetmeid Illuka valla üldplaneeringu elluviimisel olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata.

4.15. Kumuleeruvad mõjud

Olulistest kumuleeruvatest keskkonnamõjudest annab ülevaate tabel 4.1. Keskkonnamõjude kumuleerumist vaadeldi ptk 1.2. püstitatud KSH eesmärkide suhtes.

Tabel 4.1. Kumuleeruvad mõjud KSH eesmärk selgitus Vältida pinnase ning pinna- Pinna- ja põhjavee saastumiseks tuleneb suurim oht ja põhjavee saastumist kaevandusaladelt. Ohustatud on veekogud, kuhu määral, mis võiks ohustada kaevandustest väljapumbatav vesi suunatakse. Teiste keskkonna kvaliteeti pinnaveekogude saastumist võib põhjustada puudulik reoveekäitlus elamualadel ning ettevõtetest ja kalmistutelt lähtuv reostus, kuid nende tähtsus on väiksem.

75 KSH eesmärk selgitus Hoida veekasutust sellisel Põhjaveetaseme alanemist põhjustab vee väljapumpamine tasemel, et ei toimuks üle- kaevandusaladelt. Illuka vallas asuva Vasavere veehaarde tarbimist kaudu varustatakse joogiveega Kohtla-Järve Ahtme linnaosa. Konsu veehaarde kaudu võetakse pinnavett tööstuse tarbeks. Uute suure veevajadusega tööstusettevõtete rajamisel tekib oht veeressursi ületarbimiseks. Säilitada bioloogilist Bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele on tugev mitmekesisust positiivne kumuleeruv mõju laiaulatusliku rohevõrgustiku ja Natura alade säilimisel. Seda toetavad põllu- ja metsamaadele ning väärtuslikele aladele seatud kasutustingimused. Bioloogilist mitmekesisust ohustavad ulatuslikud kaevandusalad ja neist lähtuv mõju eelkõige veerežiimi muutuse ja pinnavee saastumise kaudu. Vältida olulisi negatiivseid Olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealadele aitab vältida mõjusid kaitsealadele, olulise arendustegevuse puudumine kaitsealadel ja nende kaitsealustele liikidele ja läheduses, puhveralana toimivad rohevõrgustiku alad. kaitstavatele Kaitsealasid ohustavad eelkõige kaevandustega kaasnevad loodusobjektidele mõjud. Tagada vajalike Ökoloogiliste protsesside toimimise loodulikel aladel ökoloogiliste protsesside tagab kaitsealade ja rohevõrgustiku suur ulatus, mida toimimine looduslikel toetavad põllu- ja metsamaale ning väärtuslikele aladele aladel seatud kasutustingimused. Ökoloogiliste protsesside toimimist looduslike aladel võivad oluliselt negatiivselt mõjutada kaevandusaladelt tulenevad mõjud, vähemal määral looduslikele aladele kavandatud puhkealad suuremahulise arenduse või suure külastuskoormuse korral. Moodustada toimiv Rohevõrgustiku toimimise tagab rohevõrgustiku suur rohevõrgustik ulatus ning rohevõrgustiku aladel ning kaitsealadel kehtivad maakasutuspiirangud. Seda toetavad põllu- ja metsamaadele ning väärtuslikele aladele seatud kasutustingimused. Säilitada kohalike maastike Kohalike maastike mitmekesisust ja omapära aitavad mitmekesisus ja omapära säilitada väärtuslikele aladele, põllu ja metsamaale, rohevõrgustike aladele ja kaitsealadele kehtestatud maakasutuspiirangud. Luua uusi hooneid ja Uute hoonete ja rajatiste sobitumist keskkonda aitavad rajatisis selliselt, et need tagada miljööväärtuslike alade määramine ning neile sobiksid antud keskkonda. seatud tingimused arendustegevuseks, samuti elamumaadele ning põllu- ja metsamaadele seatud tingimused.

76 KSH eesmärk selgitus Säilitada elanikkonnale Elanikkonnale tagab võimaluse loodusega kokku puutuda võimalused loodusega suur looduslike alade osakaal vallas. Lisaks toetavad seda kokku puutuda, looduses puhke- ja virgestusalad, mis on suunatud vaba aja liikuda veetmisele looduslikus keskkonnas.

77 5. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus

Keskkonnamõju seiret korraldab kohalik omavalitsus. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline keskkonnamõju.

Suuremahuliste uuringute korraldamine erinevates valdkondades käib omavalitsusele tõenäoliselt üle jõu, seepärast tuleb vallavalitsusel end kursis hoida teiste riigiasutuste poolt teostatava seire ja analüüsidega tema territooriumil (näiteks Keskkonnaministeerium, selle allasutused, maavalitsus jne). See võib hõlmata näiteks inventuure kaitsealadel ja muudel looduslikel aladel, hinnanguid maastike väärtuste kohta, sotsiaalse keskkonna analüüse jm.

Omavalitsuse enda poolt teostatava seire korraldamiseks sobivad indikaatorid on toodud tabelis 5.1. Vallavalitsus peaks seireandmed koondama perioodiliselt (soovitavalt igal aastal) ja võrdlema neid varem kogutud andmetega. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid mõju vältimiseks või leevendamiseks. Seire tulemusi tuleb arvestada omavalitsuse töös ja üldplaneeringu uuendamisel.

Tabel 5.1. Soovituslikud indikaatorid keskkonnaseire korraldamiseks. Keskkonnamõju Võimalik Indikaatorid valdkond keskkonnamõju Analüüsid veekogudesse suunatavast heitveest ning suublast suubumiskohast üles- ja allavoolu (teostab

vee-ettevõte vastavalt vee erikasutusloas sätestatavatele nõuetele). Veeanalüüsid veekogudesse suunatavatest Pinnavee saastumine kaevandusvetest (teostavad kaevandusloa omanikud).

Sirgala II kaevevälja ja Kurtna järvistiku vahele rajatud infiltratsioonibasseinide veetaseme ja töö Vesi ja pinnas seisukorra seire Kurtna järvede veetaseme ja kvaliteedi seire Ühiskanalisatsiooni või lokaalse puhastiga ühendatud majapidamiste arv Joogivee analüüsid puurkaevudest., sh radionukliidide sisalduse määramine (teostavad vee-

ettevõtted vastavalt vee erikasutusloas Põhjavee saastumine sätestatavatele nõuetele) Kasutusest väljasolevate tamponeerimata puurkaevude arv

78 Õhk ja klimaatilised Kasvuhoonegaaside ja Välisõhku paisatavate emissioonide seire (teostavad faktorid muude saasteainete ettevõtted vastavalt välisõhu saasteloas sätestatud paiskamine õhku nõuetele) Looduslike elupaikade Metsade, looduslike rohumaade ja haritava vähenemine põllumaa pindala

arendustegevuse Arendusprojektide maht rohelise võrgustiku aladel, Bioloogiline mitme- tulemusena kaitsealadel ja metsaaladel kesisus, taimestik, ja loomastik Loodusliku pinnase osakaal puhke- ja turismialadel Rekultiveeritud kaevandusalade pindala Bioloogilise Hooldatavate pärandkultuurmaastike pindala mitmekesisuse vähenemine Kultuuripärand ja Maastikuilme muutmine Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala maastik väärtuslikel maastikel ja väljaspool neid Väärtuslike põllumaade pindala ja selle muutused Keskkonnasaaste mõju Roheliste puhvertsoonide olemasolu ettevõtlusaladel inimese tervisele Elanikkond ja Elamute kraanidesse jõudva joogivee kvaliteedi inimeste tervis kontroll, sh radoonisisalduse määramine (teostab vee-ettevõte) Avalikud teenused ei ole Vallas pakutavate elukondlike teenuste nimistu ja kättesaadavad neid pakkuvate asutuste arv ning paiknemine Sotsiaalne ja majanduslik Kõvakattega teede kogupikkus ja nende keskkond kaardistamine Kergliiklusteede kogupikkus ja nende kaardistamine Ühekülgne ettevõtlus Tegutsevate ettevõtete nimistu ja tegevusalad Jäätmeteke Jäätmekogumispunktide arv Korraldatud jäätmeveoga liitunute arv

79 6. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest

Illuka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Illuka Vallavolikogu 26.01.2009 otsusega nr 2. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

Illuka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viisid läbi OÜ Alkranel konsultandid koostöös detailplaneeringu koostajate ja vallaametnikega.

Illuka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu kohta küsiti enne programmi avalikku arutelu seisukohti järgmistelt asutustelt: - Keskkonnaministeerium - Keskkonnaameti Viru regioon - Ida-Viru Maavalitsus - Piirivalveamet - Kultuuriministeerium - Muinsuskaitseamet - Sotsiaalministeerium - Virumaa Tervisekaitsetalitus (nüüdne Terviseameti Ida talitus) - Piirnevad omavalitsused (Vaivara, Toila, Mäetaguse, Iisaku, Alajõe vald ning Jõhvi vald ja Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa).

Programmiga oli võimalik tutvuda Illuka vallas ja valla koduleheküljel. Programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teatati 22.04.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maakondliku levikuga ajalehes Põhjarannik. Programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 23.04.2009 – 08.05.2009 ning avalik arutelu 8.05.2009 kl 12.00 Illuka Vallavalitsuse saalis. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud dokumendid on esitatud käesoleva töö lisas 2. KSH programm (lisa 2) on heaks kiidetud Keskkonnaameti Viru regiooni poolt 25.05.2009 kirjaga nr 6-8/13099-2 (lisa 3).

KSH aruande avalik väljapanek toimus 15.03.-05.04.2010. aruandega oli võimalik tutvuda Illuka Vallavalitsuses ning elektrooniliselt valla veebilehel. Avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maakondliku levikuga ajalehes Põhjarannik. Aruande avalik arutelu toimus Illuka Vallavalitsuses 05.04.2010. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumendid on toodud lisas 6.

Olulisi raskusi töö tegemisel koostöös vallavalitsusega ei ilmnenud. Ajaline viivitus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel tulenes üldplaneeringu protsesse venimisest ning raskustest vajalike andmete hankimisel.

80 7. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte

7.1. Illuka valla keskkonna ülevaade

Illuka vald asub Ida-Virumaa kesk- ja kaguosas. Valla piiriks on idapool Narva jõgi, mis on ühtlasi ka Eesti Vabariigi riigipiiriks ning Euroopa Liidu piiriks idasuunal. Põhjas piirneb Illuka vald Vaivara ja Toila vallaga, loodes Jõhvi linna ja Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosaga, läänes Mäetaguse ja Iisaku vallaga ning lõunas Alajõe vallaga.

Maastikuliselt kulub Illuka valla loodeosa Viru lavamaa, ülejäänud osa Alutaguse madaliku maastikurajooni. Põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega on oluliselt muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist, samuti on kaevandamine mõjutanud asustuse ja teedevõrgustiku paiknemist.

Vastavalt Ida-Virumaa pinnase radooniriski kaardile (mõõtkavas 1:200 000) levivad praktiliselt kogu valla territooriumil normaalse radooniriskiga pinnased. Illuka asula piirkonnas ja valla kirdeosas on pinnased kõrge radooniriskiga.

Oluline koht valla loodusressursside seas on põhjaveel: Vasavere veehaare varustab puhta joogiveega Kohtla-Järve linna, peamiselt Ahtme linnaosa. Tehnoloogilist ja tootmiseks

81 vajalikku vett, millega varustatakse Kohtla-Järve tööstusettevõtteid, varutakse Kurtna järvestiku suurimast järvest Konsu veehaarde kaudu.

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”(2003) alusel on praktiliselt kogu Illuka valla territoorium hõlmatud rohevõrgustiku aladega: suur osa vallas jääb riiklikule tuumalale, valla loodeserva läbib ka riikliku tähtsusega rohekoridor. Rohevõrgustikust on välja jäetud asulad ja mäetööstusmaad. Illuka valla territooriumil paiknevad Jaama-Karoli, Kuningküla-Permisküla, Kuremäe-Kivinõmme ning Kurtna-Illuka väärtuslikud maastikud.

Suurem osa valla elanikkonnast elab kahes asulas - Kuremäel ja Kurtnas. 1.02.2009 seisuga elab Illuka vallas 1112 elanikku. Suurimad keskused elanike arvu poolest on Kuremäe küla (338 elanikku) ning Kurtna küla (190 elanikku). Valla rahvastiku iive on olnud viimastel aastatel negatiivne, see trend on jätkuv.

Illuka vallas töötab Illuka Põhikool, kus käib 2008/2009 õppeaastal 74 last. Enamik valla kooliealistest lastest käib koolis väljaspool valda Jõhvi ja Kohtla-Järve koolides.

Tööealiste elanike osakaal vallas on 1.02.2009 seisuga 66 %. Enamik inimesi käib tööl väljaspool valda. Suurimad ettevõtted vallas on AS Silbet, OÜ Tootsi Turvas, AS Eesti Energia Kaevandused (endine AS Eesti Põlevkivi), OÜ VR-Koda ja OÜ VR-Vasavere.

Suurte metsade ja soode alana on Illuka vallas suhteliselt hõre teedevõrk. Suuremate teedena läbib valda kagu-loode suunaliselt ca 40 km ulatuses Jõhvi-Vasknarva tugimaantee nr 32.

Illuka vallas toimib korraldatud olmejäätmevedu. Lepingutega on kaetud kõik tiheasustusega alad ja suuremad külad.

7.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Illuka valla üldplaneering, mille koostamine algatati Illuka Vallavolikogu 26. jaanuari 2009. a otsusega nr 2. Üldplaneeringut koostab Illuka Vallavalitsus koostöös MTÜ Taevasikk konsultantidega. Valla arengustrateegia visioon ning strateegilised eesmärgid töötati välja töökoosolekute käigus.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on koostatud vastavalt seaduse § 40 toodud nõuetele lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ja kehtestamise tasandist.

Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimus samaaegselt üldplaneeringu koostamisega.

Keskkonnamõju hindamise käigus tervet üldplaneeringut hõlmavat alternatiivset planeeringulahendust ei kaalutud. Kaaluti asukohapõhiseid alternatiive Gorodenkost Narva ulatuva tee rajamise osas.

KSH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Viru regiooni poolt 25.05.2009 kirjaga nr 6-8/13099-2.

7.3. Mõjude hindamise kokkuvõte, leevendavad meetmed

Käesolevas töös hinnati üldplaneeringu eelnõus toodud maakasutusfunktsioone püstitatud KSH eesmärkide suhtes ning pakuti välja leevendavad meetmed (ptk 4).

Järgnevalt on toodud tähtsamad keskkonnamõju hindamise käigus tehtud järeldused ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja

83 vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Leevendavad meetmed on eraldatud muust tekstist allajoonitult.

Elamumaad Uusi elamualasid kavandatakse juurde kompaktse hoonestusega alade laiendusena Illuka, Kurtna, Kuremäe asulatesse, Raudi külla ja Narva jõe äärsetele aladele Jaama külla, Karoli külla, Permiskülla ja Kuningakülla. Suund on peamiselt üksikelamute ehitamiseks, elamualade tihendamine ei ole soositud. Elamumaadel on lubatud ka iseseisvate äriotstarbeliste ja ühiskondlike hoonete kasutusotstarbega kruntide moodustamine, kuid mitte rohkem kui 20% ulatuses planeeringuga piiritletud ühtsest elamumaast tihehoonestusalal.

Planeeringut tuleb täiendada tiheasustusalade määramisega.

Narva jõgi on arvatud suure üleujutusaladega veekogude nimistusse. Ehituskeeluvööndi ulatuseks on 50 m kõrgvee piirist, mis (määratakse soomuldade levikupiiri järgi). Üldplaneeringu kaardile tuleb kanda veekogude ehituskeeluvööndid. Hoonete ja rajatiste ning õuealade nullkõrguste määramisel arvestada veekogude maksimaalseid veetasemeid.

Narva jõe äärsetes asumites on reovee kogumine üldjuhul lahendamata. Aastaringseid elanikke on seal suhteliselt vähe, kuid suvisel perioodil tõuseb elanike arv mitmekordseks. Elamualadelt lähtu reostus võib ohustada Narva jõge. Suvilate ümberehitamisel elamuteks Narva jõe äärsetes külades ja uute elamute rajamiseks on vajalik lahendada ka majapidamiste reoveekäitlus.

Illuka vallas on põlevkivi allmaakaevandamise läbi tekkinud alad, mis on varisemis- ja langatusohtlikud. Üldplaneeringu kaardile tuleb kanda langatusohtlikud alad, kus ehitamine toimub erandkorras eksperteeritud projekti alusel.

Ühiskondlike hoonete maa Uute ühiskondlike hoonete rajamist ette ei nähta, olemasolevate ühiskondlike hoonete maa kasutuse jätkamisel olulist keskkonnamõju ette pole näha.

Riigikaitsemaa Kuna uusi riigikaitsemaid üldplaneeringuga juurde ei kavandata, siis pole ka olulisi keskkonnatingimuste muutumist olemasolevate riigikaitsemaade kasutamisel ette näha.

Ettevõtlusega seotud maad Ettevõtlusega seotud maadena on reserveeritud olemasolevad tootmis- ja ärifunktsiooni kandvad maad. Tootmisalade puhul nähakse ette nende tihendamist. Äriotstarbelist maakasutus on lubatud elamumaal kuni 20 % ja tootmismaal kuni 40 %.

Suure veevajadusega ettevõtete rajamine võib mõjutada Illuka valla pinna- ja põhjaveevarusid. Ettevõtlusalade veevajaduse rahuldamisel tuleb lähtuda kinnitatud põhjaveevarudest ja Vasavere pinnaveehaarde lubatud maksimaalsest veevõtust.

Illuka ja Kurtna külades asuvad tootmisalad elamualade kõrval. Tootmismaadele on soovitav sõltuvalt tootmise iseloomust rajada kaitsehaljastus ja jätta puhvertsoon elamute

84 ja tootmishoonete vahele. Farmidele on soovituslik määrata ümber kuni 300 m kaitsetsoonid, millega välditakse edaspidi elamute arendamist neile liialt lähedale.

Hõredalt asustatud omavalitsuses, nagu seda on Illuka vald, on keeruline planeerida keskustesse vaid ühe juhtfunktsiooniga alasid, kuna vajadus ühe funktsiooni järgi on väike. Üldplaneeringus on soovitav ette näha segafunktsiooniga alade kavandamine kompaktse hoonestusega aladele, et soodustada keskuste tekkimist ja laienemist asulates.

Üldplaneering näeb ettevõtluse arenguks ette vähe võimalusi ja seetõttu võib tõuseb perspektiivis muutuda probleemiks ettevõtlusmaade planeerimine läbi üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute, mille puhul on raske silmas pidada valla kui terviku arengut. Üldplaneeringuga on soovitav kaaluda täiendavate ettevõtlusaade reserveerimist selleks sobivatesse kohtadesse. Üldplaneeringus on soovitav on laiemalt käsitleda ka puhkemajanduse arengut.

Mäetööstus- ja turbatööstusmaa Illuka vallas asuvad olulised põlevkivi-, turba- ja liivavarud. Valla territooriumile ulatuvad töötavad Sirgala, Narva ja Estonia põlevkivikaevandused, suletud Ahtme põlevkivikaevandus, Peipsi, Puhatu ja Permisküla põlevkivi uuringuväljad, Puhatu ja Agusalu turbamaardlad ning Pannjärve, Kõnnu, Rebase ja Raudi liivamaardlad. Liiva kaevandamine toimub praegu vaid Pannjärve maardlas. Uute kaevandusalade avamist üldplaneering ette ei näe. Olemasolevate pealmaakaevandusalade laiendamisel või uute kasutuselevõtul on vajalik kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust.

Põlevkivikaevanduste tarbeks põhjavee väljapumpamisega on tekkinud ulatuslikud põhjavee taseme alanduslehtrid, millega võib kaasneda ka pinnavee taseme muutus. Kaevandusalade sulgemisel väljapumpamine lõpetatakse ja taastub esialgne põhjaveetase, millega võib kaasneda võimalik reostuse laienemine teistesse põhjaveekogumitesse ning pumplate suublates vooluhulga vähenemine. Põhjaveetaseme taastumine kaevanduseelsele tasemele toob kaasa kaevandusperioodil kuivendatud alade taasliigniiskumise, millega on vajalik arendustegevuse kavandamisel arvestada. Allmaakaevanduse tulemusena on tekkinud langatusohtlikud alad, mille puhul maa kasutusviisid on piiratud. Langatusohtlikud alad tuleb kanda üldplaneeringu kaardile.

Põhjaveetaseme alandamine kaevanduste tarbeks ja veevõtt Vasavere veehaardest on mõjutanud Kurtna järvede, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvate järvede, veetaset. Kaevandustest väljapumbatav vesi tõstab sulfiidide taset veekogudes ja ohustab elustikku hapnikuvaesel perioodil.

Soode kuivendamine turba tootmise tarbeks mõjutab oluliselt soode veerežiimi. Turbatootmisalade ümber tuleb kavandada ja säilitada puhveralad, mis vähendavad võimalikke negatiivseid mõjusid lähiümbruses asuvatele kaitsealadele ja Natura aladele.

Nendele riigi maadel olevate turba kaevandamisega rikutud mahajäetud tootmisalade, mida pole otstarbekas uuesti kaevandamisele võtta, tuleb algatada korrastamine.

85 Kalmistumaa Üldplaneeringuga uusi kalmistu laiendamisi ette ei nähta, kaardile on kantud Raudi kalmistu laiendus vastavalt kehtivale detailplaneeringule.

Jäätmekäitlusmaa Üldplaneeringu kaardile tuleb kanda olemasolevad reoveepuhastite alused maad. Soovitav on kaardile kanda ka jäätmekogumispunktide asukohad.

Tehnovõrgud Illuka vallas on Keskkonnaministri poolt alla 2000 ie reoveekogumisalad kinnitatud Kurtnas (suurus 6 ha, kokku 150 ie, 25 ie/ha) ning Kuremäel (suurus 14 ha, kokku 210 ie, 15 ie/ha). Reoveekogumislade piirid tuleb kanda üldplaneeringu kaardile.

Maastike väärtuse säilitamiseks tuleb vältida maastikupilti häirivate kommunikatsiooniobjektide püstitamist kaunite vaadetega kohtadesse.

Transpordimaa Maanteede sanitaarkaitsevööndi ulatuse määramine seatakse detailplaneeringute ülesandeks. Üldplaneeringus tuleb arvestada kehtivate piirangutega maakasutusele ja seepärast tuleb riigimaanteede sanitaarkaitsevööndid määrata üldplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga nähakse kõrge müratasemega alal ette piisavad müra leevendavad meetmed, siis võib elamuid rajada ka tee sanitaarkaitsevööndisse. Müra leevendavate meetmete rakendamine ei saa siiski olla aluseks sanitaarkaitsevööndi ulatuse määramisel

Kergliiklusteed on kavandatud Ahtmest Pannjärveni ja Jõhvist Kuremäeni. Valla ruumilise arengu põhimõtete hulgas on välja toodud võimaluste säilitamist kogu valda hõlmava kergliiklusteede võrgustiku loomiseks, mida käesolev üldplaneering ei toeta. Võimaluste säilitamiseks kogu valda hõlmava kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks on oluline üldplaneeringuga määratleda kergliiklusteede üldised trajektoorid, mis peaksid ühendama tähtsamaid sotsiaal- ja ühiskondlike objekte ning puhkealasid.

Üldplaneeringu koostamise varajases staadiumis kaaluti ka Gorodenka tee ehitamist piki Narva jõe kallast. Nimetatud teelõik läbiks Puhatu loodus- ja linnuala, mis kuulub Natura 2000 alade hulka. Gorodenka tee puhul ei ole Natura ala suure ulatuse tõttu asukoga alternatiivi, mis jääks alalt välja. Tee rajamiseks tuleks saada Euroopa Komisjoni nõusolek, mida olulise avaliku huvi puudumisel (eelkõige julgeoleku- ja tervisekaitsekaalutlustel) suure tõenäosusega ei ole võimalik saada. Lisaks on olemasolev tee Narva jõe äärsetes külades liialt kitsa ning elamute läheduse tõttu ei ole selle laiendamine võimalik.

Puhke- ja virgestusmaa Puhke- ja virgestusaladena on üldplaneeringus märgitud Pannjärve puhkekeskus, Kurtna järvestik koos supluskohtade ja suusaradadega ning Narva jõe äärne ala kui unikaalne vaatamisväärsus. Kaardimaterjalile puhkealasid märgitud ei ole, vajalik on kanda kaardile vähemalt olemasolevad puhkealad, soovitavalt ka perspektiivsed puhkealad. Illuka vallas tekib tulevikus mitmeid ammendatud karjäärialasid. Karjäärid on vajalik rekultiveerida ning need on sobivaks kohaks puhkerajatiste ehitamiseks.

86 Väärtuslikud alad Väärtuslike maastikena säilitatakse maakonna teemaplaneeringus toodud väärtuslikud maastikud, nende ulatust ei muudeta. Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks Jaama küla, Karoli küla, Permisküla, Kuningaküla ja Gorodenko küla. Miljööväärtuslike alade määratlemine ja nende kasutustingimuste kehtestamine aitavad kaasa valla kultuuriliste ja maastikuliste väärtuste säilimisele.

Väärtuslikel maastikel tuleb tagada väärtuslike niidualade (sh struugaalade) ja põllumaade hooldamine ja kasutuses hoidmine, säilitades seejuures olemasolev suurpõldude struktuur. Väärtuslike maastike, väärtuslike põllumaade, miljööväärtuslike alade ning väärtuslike niidualade piirid tuleb kanda ka üldplaneeringu keskkonnatingimusi kajastavale kaardile.

Põllu- ja metsamaa, maaparandussüsteemid Üldplaneeringuga loetakse väärtuslikuks põllumaaks maid, mille boniteet on kõrgem kui 40 hindepunkti. Väärtuslikeks põllumaadeks määratud põllud tuleb hoida võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus kasutuses.

Põllu- ja metsamajandusmaal väikseim ehitusõigust omav katastriüksus, kinnistu või krunt on 1 ha. Piisavalt suurte kruntide moodustamisel arendustegevuse kavandamisel tagatakse ka paremini olemasolevate metsa- ja põllumaade säilimine.

Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek mõnede metsamaade muutmiseks kaitsemetsa ja hoiumetsa staatusese. Kaitsemetsa ja hoiumetsa staatust kehtivas seadusandluses enam ei määratleta. Olenevalt kaitse- ja hoiumetsade staatusesse määratavate metsade sihtotstarbest, tuleks üldplaneeringus vajadusel näha ette nende metsaalade ümbernimetamine puhvermetsadeks/kaitsehaljastuse maaks. Puhvermetsi on enim mõttekas planeerida tootmisalade ja mäetööstusmaade ümber. Üldplaneeringusse on soovitav puhvermetsade funktsioonide säilimiseks seada lisatingimus mitte lubada puhvermetsades lageraie läbiviimist.

Üldplaneering seab tingimuse, et toimivate maaparandussüsteemidega aladel tuleb hoonete ja rajatiste ehitamisel ning maakasutuse sihtotstarbe muutmisel jälgida, et ei rikutaks olemasolevaid süsteeme. Nimetatud tegevus tuleb kooskõlastada maaparandusbürooga.

Rohevõrgustik Üldplaneeringus käsitletakse rohelise koridoride alasid koos puhke- ja virgestusaladega. Planeeringus võrdsustatakse roheline koridor kergliiklusteega ja tuumalad rohe- ja puhkealadega, mis on eksitav. Keskkonnamõju strateegiline hindaja teeb ettepaneku selguse mõttes käsitleda erineva funktsiooniga alasid planeeringu seletuskirjas eraldi peatükkides.

Illuka valla rohevõrgustik hõlmab suuremat osa valla territooriumist ja selle laiendamiseks puudub vajadus. Tuumalade ja koridoride maakasutamise juhtfunktsiooni pole soovitatav muuta. Maa sihtotstarbe muutmise vajadusel tuleb koostada vastav

87 detailplaneering ning kooskõlastada see Keskkonnaametiga. Rohevõrgustiku aladel on soovitav vältida liigset tarastamist, tarastada võib vaid õuealasid.

Natura 2000 alad Märkimisväärne osa Illuka valla territooriumist kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Pindalalt suurimad on Puhatu ja Agusalu soomassiivides paiknevad linnu- ja loodusalad. Lisaks on Natura 2000 võrgustikku arvatud Srtuuga linnu- ja loodusala, mis hõlmab Narva jõge koos vanajõgede ja Struuga luhaga, Kurtna looduala, kuhu kuulub osa Kurtna järvestikust ning Jõuga loodusala Kivinõmme maastikukaitsealal.

Natura 2000 võrgustiku alade maakasutuse juhtfunktsioone üldplaneeringuga ei muudeta. Arendustegevuse käigus tuleb võimaliku olulise keskkonnamõjuga objektide rajamisel algatada KMH või KSH, mille raames hinnatakse täpsemalt ka Natura alade võimalikku mõjutamist kavandatava tegevuse elluviimisel. Uute elamute rajamisel Narva jõe äärsetesse küladesse tuleb lahendada reoveekäitlus ning leida lahendused olemasolevate elamute reoveekäitluse jaoks.

Kaevandustegevuse laiendamist üldplaneeringuga ette ei nähta, kuid maavarade kasutamine on riikliku tähtsusega küsimus ja ei sõltu vaid omavalitsuse soovist. Mäetööstusega seotud tegevuse puhul tuleb kaaluda Natura hindamise läbiviimise vajadust. Soovitav on viia Natura 2000 alaga (Puhatu linnu- ja loodusala) kattuv Puhatu turbamaardla osa üle passiivseks varuks.

88 Kasutatud kirjandus

- AS Regio digitaalne CD-atlas, 2004 - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus, 2009 - Eesti Loodus nr 2007/9 artikkel „Mis saab mast pärast kaevandust: küttejõu karjääri lugu” - Eesti maastikud. Arold, I., 2005 - Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, 2008 - Eesti NSV ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Köide III. Vilo, E., 1965 - Eesti põhjavee kaitstuse kaart (mõõtkavas 1:400 000) - Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjavee komisjon, 2004 - Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (European Spatial Development Perspective, ESDP - Ida-Virumaa maakonnaplaneering, 1998 - Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, 2003 - Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering”, 2001 - Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur”, eelnõu, 2008 - Ida-Virumaa pinnase radooniriski kaart (mõõtkavas 1:200 000) - Illuka valla arengukava 2008-2013, 2007 - Illuka valla jäätmekava (2004-2008) - Illuka valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007- 2019, 2007 - Illuka valla üldplaneering, 1999 - Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavee efektiivdoosi ja EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuete vastavusuuring. 2004, OÜ Eesti Geoloogiakeskus - Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” (RTL 2004, 87, 1362) - Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määrus nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord” - Keskkonnaministri 28.12.2995. a määrus nr 44 „Pealmaakaevandamise rikutud maa rekultiveerimise kord” - Keskkonnaministri 6. aprilli 2006 a käskkiri nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine”

89 - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus - Keskkonnaregister, 2009 - Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) - Maa-ameti kaardirakendus, 2009 - Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) - Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232) - Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) - Mäetöödest mõjustatud alade uurimine ja varinguohtlikkuse hinnang Mäetaguse ja Illuka valla territooriumil” Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond. 1996, Jõhvi - Narva karjäärialal elutsevale kalakotkale uue pesakoha rajamine ja kalakotka seire teostamine 2006-2007. 2007, Kotkaklubi - Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) - Puhatu turbamaardla registrikaart nr 198 - Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju hindamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele ja metsa- ning asulamaa veerežiimile. VII etapi lõpparuanne. 2004. Eesti Maaviljeluse Instituut - Põlevkivi kaevandamise AS ettevõtete tööst tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. 2004. TTÜ Mäeinstituut - Radooniriski kaart, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004 - SNiP 2.07.01-89 - Sotsiaalministri 28.12.2001. a määrus nr 156 „Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele” (RTL 2002, 9, 87) - Strategic Environmental Assessment in Action. Therivel, R. Earthscan, 2004 - Teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 55 „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded” (RTL, 1999, 155, 2173) - Teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded” (RTL 2000, 23, 303) - Turbavarude kasutamine, Kontrollaruanne nr OSIV-2-6/05/71 14.07.2005 - Vabariigi Valitsuse 18.07.1996. a määrus nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (RT I 1996, 58, 1090) - Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1997. a. määrus nr 79 „Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri” - Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) - Viru alamvesikonna veemajanduskava, 2006 - Visions and Strategies around the Baltic 2010 (VASAB 2010 - Üleriigiline planeering Eesti 2010