Jõö iäŠenvis Soi$l£i.£klpoliifili!ne kuukiri Eesti Haigekassade Liidu ja Sotsiaalse Arengu Eesli Ühingu häälekandja Nr. 3 XII aastakäik 1936

Tellimise hind postiga: Ilmub kord kuus. Kuulutuste hinnad: aastas . . . 100 senti Talitus ja toim.: Tallinn, Lai tän. 38, k. 4 i lhk kr. 20.- ,, , i -- Telefon 448-35. 1/o 1ft b kuu peaie . oo ., Tellimisi võtavad vastu kõik haigekassad , " * ' * ; " iU' 1 » 10 » ja postiasutused. V4-6.— jaVslhk. „ 3.— Välismaale aastas 1.50 s. Üksiknumber 10 senti. Teksti ees— 50% kallim

Missugune peab olema õhu temperatuur töökodades Dr. M. Püüman.

Selle ajakirja veergudel on juba tähelepa­ töö iseloomust: tugevad isikud ja need, kel ras- nu juhitud sellele, missugust mõju avaldab vakude on hästi arenenud, kes hästi söövad inimese tervisele nii madal kui ka kõrge ja on hästi riietatud, panevad külmale palju õhu temperatuur, eriti veel siis, kui inimene paremini vastu kui kõhnad ja kergesti riieta­ teeb tööd. Nüüd vaatleme, missuggune tempe­ tud; samuti võivad külmale rojhkem vastu ratuur on töökodades kõige soovitavam, mis panna töölised, kes teevad rasket kehalist tööd, töötegija tervisele mõjub kõige paremini, ja kuna istudes töötajad on külma suhtes tundli­ missugused on need abinõud, mis aitavad õhu kumad. temperatuuri töökodades hoida parajas kõr­ Juba kauemat aega on püütud kätte saada guses. ja ära määrata need piirid, mille vahel õhu Töökoja õhu temperatuur oleneb mitmesu­ temperatuur võib kõikuda ilma, et niisuguses gustest asjaoludest: välise õhu temperatuu­ Õhus viibijate tööliste tervisele tekiks kahju. rist; lampide soojusest; tööliste arvust töö­ Üldiselt valitseb tervishoiuteadlaste keskel ar­ kojas. On ju töölise keha temperatuur pea­ vamine, et 15° C on keskmiselt see õhu tempe­ aegu alati kõrgem ümbritseva õhu tempera­ ratuur, mis lubab teha mitte suurt kehalist tuurist; ka üksikud masinad, mis töökojas ole­ jõupingutust nõudvat tööd, kuna raske keha­ mas, võivad töötamisel anda teataval määral lise töö juures on töökodades 10° C see piir, soojust, jne. Teiselt poolt ei saa mööda minna millest allapoole laskuda ei tohiks, kui ei ta­ sellest, et on olemas terve rida asjaolusid, mis heta, et töölise tervis selle all kannataks. Ka aitavad kaasa õhu temperatuuri langusele töö­ õhu rõskusel on siin teatav tähtsus. kodades, eriti siis, kui välise Õhu temperatuur Tööstustervishoiu kongressil Prantsusmaal on madal: väline külm Õhk tungib töökodadesse Reimsis 1909. a. seadis iLeb rasse ur töö­ põranda, lae, seinte ja akende kaudu; samuti kodade Õhu temperatuuri kohta üles järgmised kaotavad töökojad palju soojust Õhuvahetusel, nõuded C° järgi: mis iseenesest on väga tarviline, pidades sil­ töökodades, kus töötatakse istudes ilma mas töökodade tervishoidlikku seisukorda ja suurema kehalise jõupingutuseta, peab õhu puhta õhu tähtsust tervisele. temperatuur olema 15°—20°; Moodsad tervishoiu nõudeile vastavad töö­ töökodades, kus töötatakse istudes ja seal­ kojad tuleb ehitada suurte akendega, >et val­ juures tarvitatakse teatavat kehalist jõudu, gus oleks korralik, ja seepärast omab talvel peab õhu temperatuur olema 13°—18°; külmal ajal töökodade soojendamine suure töökodades, kus tehakse rasket kehalist tähtsuse. Mida madalamale langeb talvel vä­ tööd, peab õhu temperatuur olema 10"—15°; lise Õhu temperatuur, seda rohkem tuleb hoo­ Maniguet arvates peab töökodade ruu­ litseda selle eest, et töökodasid korralikult soo­ mides, kus tehakse kergemat tööd, õhu tempe­ jendataks, kui ei taheta töölise tervisele teha ratuur olema 14°—19°; kahju. töökodades, kus naised istudes tööd teevad, On olemas teatav Õhu temperatuur, mis ini­ peab sama autori järgi õhu temperatuur ole­ mese tervisele on kõige parem, aga see on ma 18°; magasinides 16°—17° ja büroo­ mitmesugune, olenedes isikust enesest ja ka ruumides 17°—18°, S a c k e r m a n n Saksamaal on arvamisel, mi soojendamine on kallis ja nõuab teatavat et töökodade temperatuur peaks olema järg­ ettevaatust. mine C° järgi: R a uda h j u tarvitatakse harilikult neis töökodades, kus tehakse kergemat käsitööd, ruumides, kus on vaja võimalikult kiiresti soo­ peab olema 18°C; raskema kehalise töö juu­ just saada; raudahjud, mis on ilma kivist res peab olema 15° C; va.Iukuuri.des 10° C, voodrita, lähevad võrdlemisi ruttu tuliseks ja puutöökodades 20° C; lakeerimistöökodades võivad ümbritsevat õhku soojendada, kuid siin on alati olemas hädaoht vingugaasi näol, 25° 35° C; teatrites, lugemistubades, kooli mis tervisele väga halvasti mõjub ka mini­ klassitubades jne. — 18° C; bürooruumides maalsete'-, annustes. Vingugaas (CO) on oma 20° C; trepikodades 10° C jne. kihvtistelt omadustelt võrdne sinihappegaasiga Hal dii ne ja Osborne Inglismaal ja seepärast peab puht-tervis- uurides töökodade soojuse küsimust, tulid ot­ h o i d 1 i k e 1 põhjustel olema täiesti susele, et töökodade temperatuur ei või lasku­ niisuguste ahjude vastu nii elukor­ da olla lF.r>°C, eriti veel siis, kui tehakse ker­ tereis kui ka töökodades. Pealeselle ei anna gemat tööd istudes, raudahjud ühetasast soojust, mis lubaks pike­ Sellest hoolimata, et üksikute tervishom- maks ajaks õhu temperatuuri reguleerimist: teadlaste vahel töökodade temperatuuri kohta nad on tulised vaid kiitmise ajal ja jahtuvad ühes või teises töökojas on väikesed lahkar­ ruttu, kui kütteaine on ära põlenud. Iseasi on vamused, võib siiski ütelda, et kõik JMI arva­ siis, kui raudahi on kividega vooderdatud. See misel, et töökodade temperatuur ei või kunagi on n.-n. segatüüp, mis ei lähe kütmisel nii kuu­ kiskuda alla 1()°C ka raskeima kehalise töö maks kui puht-raudahi ega jahtu ka nii kii­ iiuires mitte. Kui see siiski sünnib, siis ei resti, kui viimane. Niisugusel segatüüpi ah­ k n. nnata selle all mitte üksi töö­ jul, kui see on hästi ehitatud ja kui hoolitse­ lise tervis, vaid k a t öö i s e, t ö ö p r o- takse selle eest, et kõik põlemise produktid duktiivsus. On ju õige, et igal üksikul korstna kaudu väljuvad, võivad olla täiesti inimesel oma individuaalsete omaduste tõttu. pottahju omadused. OP vastav õhu temperatuur, milles ta võib kõi­ ge paremini elada ja tööd teha, kuid elus me P o t t a h j e kui kohalikke soojendamise ei sai», arvestada iga üksiku inimese nõudeid abinõusid tarvitatakse väga palju nii elukor ja seepärast pefb töökodades katsuma kätte fereis kui ka vähemates töökodades; pottahju saada nüsugust õhu temperatuuri, mis rahul­ ehitamine on võrdlemisi odav. lihtne ja kerge. dab enam-vähem kõiki töötegijaid. See on ka ökonoomiline — hoiab endas kaua Töökodade soojendamise sihiks on töökoda­ soojust, mis kütteaine põlemisel saadud, soo­ de õhu temperatuuri hoidmine teataval tase­ jendab ümbritsevat õhku ühetasaselt kauemat mel, näit. 1ti°C, mida on võimalik kätte saa­ aega. ei tse õhku liiga kuivaks ja jahtub pik­ da siis, kui niisani* palju soojust, kuipalju kamööda; elukortereis on pottahi parimaid läbi seinte, akende, põranda, lao ja õhuvahe- soojendamise abinõusid, tingimusel, et ta oleks tamisc- juures läheb kaotsi, ahjudelt ja kütte­ korralikult ehitatud, et ahjuuks tihedalt kinni kehadelt alatasa, juure tuleb. Viimased pea­ käib. Töökodades on pottahjul muidugi vad vastama teatavail" tervishoidlikele nõu­ see halbus, et ta soojendamise rajoon on võrd­ deile: 1) nad ei tohi töökoja õhku rikkuda ei lemisi piiratud, ja seepärast, et suuremat töö­ suitsu ega mingi muu fraasiga; 2) nad ei tohi koda rahuldavalt soojendada ja õhu tempera­ töökodade õhku teha liiga kuivaks ega seda tuuri hoida teataval tasemel, on vajaline, et ka veeauruga liiga külbs+ada ja nad ei või seal oleks mitu ahju millede Uutmine on aga olla põhjuseks tõmbetuule tekkimisel. seotud suurte raskustega. Sellest hoolima­ Kütteaine, mida töökodade soojendamiseks ta, et pottahjul, võrreldes teiste ahjudega, on tarvitatakse, on väga mitmesugune ja oleneb olemas rida häid külgi, ei ole ta siiski pahe­ ka kohast, kus töökojad asuvad: tarvitatakse deta: kütteaine juuretassimine ahjudele on puid (viimasel ajal väga vähe), kivisütt, koksi, seotud teataval määral tolmu tekkimisega ja (meil tarvitatakse põlevkivi, turvast ja põlev­ põrandate rüvetamisega kütteainega. Sama kiviõli), naftat, petrooleumi ja masuuti. teeb ka tuhk, mida sagedasti on vaja ahjudest Need abinõud, mida töökodade soojendami­ välja tassida. seks tarvitatakse, võivad olla kohalikud ja G a asi- ja p e t r o o 1 e u m i a h j u d e keskküte. vastu, peab olema samadel põhjustel, mis sun­ Kohalike soojendamise abinõude hulka kuu­ nivad olema ka raudahjude vastu —• nende ah­ luvad: kamin, raudahi, harilik pott ahi, gaasi-, jude kütmisel tekib vingugaas, mis kogu ümb­ petrooleumi- ja elektriahjud. ritseva, õhu võib ära rikkuda, mis oma halva­ Kami n a i d tarvitatakse töökodades väga vat mõju tervisele ei jäta avaldamata. harva ja siiski rohkem õhuvahetuse kui soo­ Elektriahi on tervishoidlikust seisu­ jendamise abinõuna. Kaminat võib m rohkem kohast kõige parem. Ta on puhas, ei anna tarvitada elukortereis, kus see peale õhuvahe­ tolmu, tuhka, ega mingisuguseid kahjulikke tuse võib ka tuba teataval määral soojendada, gaase, mis võiksid rikkuda õhku; teda võib vähemalt seni, kuni kütteaine kaminas põleb. kergesti ühte või teist» kohta paigutada ja Kamin, on otseses ühenduses korstnaga ja see­ soojust võib kergesti reguleerida. Ainuke pa­ pärast ei ole põhjust karta, et põlemise pro­ he on see, et praegusel ajal on elektriga ruu­ duktid (suits, vingugaas) töökoja või toa õh­ mide Hooiendamine veel liiga kallis, tulevikus ku rüvetavad. Juhtumeil, kus mõnesugustel aga — elektrihinna langemisega — suureneb põhjustel korstna tõmbejõud on vähenenud, kahtlemata ruumide soojendamine elektriah­ võib seda siiski ette tulla. Kamina abil ruu­ jude abil.

50 Kohalikke soojendamise abinõusid (ahje) tatud ja kergesti kättesaadavad puhasta­ on otstarbekohane tarvitada väikeste eluma­ miseks. jade ja väikeste töökodade soojendamiseks; Nagu sellest kõigest selgub, on kütmine suurte elumajade kui ka suurte töökodade — sooja Õhuga võrdlemisi keeruline. Et ta teh­ vabrikute — soojendamiseks on otstarbeko­ niliselt hästi toimuks ja sealjuures vastaks hasem tarvitada n.-n. keskkütet. kõigile tervishoiu nõudeile, on vaja palju Keskkütte jaoks tarvisminevad ahjud pai­ eeltingimusi, millede täitmine nõuab suuri gutatakse harilikult keldrikorrale, kus selle­ jõupingutusi ja teadmisi. Tehnilisest küljest kohaste torude või kanaalide kaudu soojus ju­ tehakse temale etteheiteid, et on raske ehitada hitakse eluruumidesse või töökodadesse kas kõiki neid torude ja kanaalide süsteeme, mis õhuga, veega või auruga. selle kütmisega on seoses, et on raske paraja Ruumide soojendamine sooja õhuga on kõi­ temperatuuriga sooja õhku ruumidesse juhtida: ge vanem: juba vanadel roomlastel oli tarvitu­ mõnedesse ruumidesse satub liiga külm Õhk, sel sooja õhuga ruumide soojendamine. Kuid teistesse liiga soe — raske on soojust regu­ pidades silmas kõiki neid raskusi, mis selle leerida jne. süsteemiga on seotud, ei ole see senini eriti, le­ vinud. Pearaskus seisab siin puhta, paraja rõs­ Tervishoidlikust küljest tehakse etteheiteid, kusega sooja õhu saamises ja selle juhti­ et see õhk, mis õhusoojendamisruumist torude mises vastavatesse ruumidesse. Ruum, kus Õh­ või kanaalide kaudu ruumidesse juhitakse, ei ku soojendatakse, peab olema täiesti puhas. ole küllalt puhas, seepärast et ei peeta õhu Ahjud, mis varematel aegadel valmistati mal­ teid küllalt puhtaina — sinna võib sattuda mist, ehitatakse nüüd kivist — pealmised ja tolmu, ja kui viimane langeb kuumadele ah­ välimised osad peavad olema täiesti siledad, et judele, siis võib tolmu kõrbemise tagajärjel oleks võimalik tolmu kergesti kõrvaldada, Aru­ õhku sattuda isegi vingugaasi (CO), mis ter­ saadav, et ahjude suud — esiküljed — on teises vishoidlikult on täiesti lubamatu. Muuseas ruumis, kus toimub ka kütmine, et õhusoojen- võib ka õhk muutuda liiga kuivaks^ kui õhu damisruumi kütteainega kuidagi ei rüveta- niisutamise eest küllaldaselt ei hoolitseta, taks. Viimane ruum peab olema ehitatud nii, jne. Kõik need põhjused on mõjunud halva­ et teda oleks alati kerge puhastada. Peale õhu­ valt sooja õhuga kütmise levimisele ja tasan­ soojendamisruumi ja ahjude peab hoolitsema danud teed teistele keskkütte süsteemidele^ selle eest, et väline külm õhk, mis sellekohaste ruumide kiitmisele torustiku abil, milledesse torude kaudu õhusoojendamisruumi juhitakse, juhitakse kas aur või soe või tuline oleks täiesti puhas: see ei tohi sisaldada ei vesi. tolmu ega mingisuguseid kõrvalisi lõhnu, tar­ Erilist tähelepanu on pöördud ruumide viduse korral peab õhk filtreeritama. Torud soojendamisele veega, kasutades viimase peab ehitama nii, et ka neid tarviduse järgi on suurt soojuse mahtu. võimalik puhastada. Nad paigutatakse hari­ VeeRa soojendamisel paigutatakse kat­ likult õhusoojendamisruumi põranda lähedus­ lad harilikult keldrikorrale; kateldest tõuseb,, se ja nii, et sissevoolav väline külm Õhk kohe torude kaudu soe või tuline vesi — kergema tulise ahju küljega kokku puutub, mille taga­ erikaalu tõttu — harilikult maja pööningul järjel see soojeneb nõutava temperatuurini. Niisugune soe õhk juhitakse torude kau­ asetsevasse reservuaari, millest ta vastava to­ du, millede avaused paigutatakse õhusoojen­ rustiku kaudu juhitakse ruumidesse. Viima­ damisruumi lae lähedale seintesse, nendesse seis sünnib õhu soojendamine otsese kokku­ ruumidesse, mis kuuluvad soojendamisele. puutumise tagajärjel torude ja radiaatorite­ ga, milledes voolab kas soe või tuline vesi. Igal niisugusel ruumil peavad olema eral­ Elumajades on tarvitusel harilikult n.-n. di torud või kanaalid, millede avaused paigu­ madala rõhuga küttesüsteem, kus torustikus tatakse kõrgele lae lähedusse. Avaused pea­ voolab soe vesi, mitte üle 65° C. Kui torus­ vad olema nii suured, et soe õhk nende kaudu tikus voolava vee temperatuur on kõrgem, siis tubadesse tungib mitte kiiremini kui %— 1 m sekundis — suurema kiiruse juures võib ela­ muutuvad torud ja radiaatorid liiga kuumaks; nikel tekkida tunne, nagu oleks tegemist eba­ tolmukübemed, mis viimaste peale langevad, meeldiva tÕmbetuulega. Suurtesse ruumides­ kÕrbevad ära ja peale ebameeldiva lõhna tekib se küllaldase sooja õhu saamiseks peab vii­ vingugaas, mis ruumide õhku rüvetab. Nagu mane mitme toru või kanaali kaudu juhitama katsed näitavad, võib vingugaas tekkida siis, lae alla, kust see igale poole laiali läheb. kui torude ja radiaatorite t° tõuseb 69—70° Et sooja Õhuga ruumide kütmine toimuks C, ja seepärast ei tohiks torustikus voolava korralikult, siis peab olema võimalus tarvi­ vee temperatuur ületada 65° C. Neil tervis­ duse järgi Õhku ruumidest ka välja juhtida. hoidlikel kaalutlusil ei saa kuidagi pooldada n.-n. kõrge rohuga küttesüsteemi, kus ruu­ Selleks otstarbeks%ehitatakse sooja Õhuga koe­ tavasse ruumi harilikult kaks avaust — uks mide soojendamine sünnib tulise veega, mille lae ja teine põranda läheduses — mis on temperatuur tõuseb üle 100° C, sellest hooli­ ühenduse» seintes, olevate kanaalidega, mil­ mata, et selle süsteemi sisseseade on odavam lede kaudu õhk juhitakse kas välja või hästi kui madala rõhu oma. õhutatud pööningule, õhu väi ja juhtimiseks Kui madala rõhuga sooja veega kütmine tarvitatakse harilikult alumist avaust; üle­ on soodus elumajades ja ka vähemates töö­ mist — lae lähedal olevat — avaust võib kodades, siis suurtes töökodades ja vabriku­ tarvitada vaid erakordseil juhtumeil, kui ruu­ tes, mis koosnevad paljudest hoonetest, on mi on kogunenud juba liiga palju soojust. otstarbekohasem ruume soojendada auruga. Kõik need kanaalid peavad olema hästi ehi­ Auru-keskküte võib olla samuti nagu veekesk-

51 küte madala ja kõrge rõhuga. Viimasel a]al lised niisuguses õhus töötades haigestuvad on hakanud üha rohkem levima madala ro­ palju harvemini kui külmades ruumides töö­ huga auruküte, kus auru temperatuur ei; tades. Ühes sellega peame hoolitsema selle tõuse üle 100—110° C ja auru rõhk ei ületa eest, et töökojad oleksid võimalikult puhtad, 1 atmosfääri. Viimane ruumidekütmise viis et ahjudele, küttekehadele — radiaatoritele ja on eriti levinud Põhja-Ameerika ühendriiki­ torudele — ei koguneks tolmu. Selleks on vaja des, n.-n. „vacuum süsteemi" nime all, mil ei neid sagedasti niiske lapiga puhastada. Pea­ puudu omad head küljed: on võimalik soojust leselle peab veel õhuvahetus toimuma korra­ kergesti reguleerida ja teda torustiku abil likult, mis tervishoidlikult on väga tähtis. juhtida kaugemal asetsevaisse hooneisse. Kui me niisugused tingimused loome töö­ Üldiselt peab tähendama, et, olgu ruumide tamiseks, siis ei tõsta me sellega mitte üks! ja kõigi töökodade kütmise abinõud missu­ töötava rahva tervishoidlikku taset, vaid tõs­ gused tahes, nad peavad kõiki ruume soojen­ tame ka tööliste meeleolu, mis töö produktiiv­ dama nii, et õhu temperatuur — ka talvel susele oma soodsat mõju ei jäta avaldamata kõige külmemal ajal — ei langeks alla ja kõik sel alal tehtud kulud rikkalikult 10° C. Kui me seda püüame igal pool saavuta­ tasub. da, siis sellega ühes saavutame ka selle, et töö-

Uusimaid vingugaasi määramise viise tehnikas ja elus. A. Kümmel. Vimgugaasi olemasolu Õhus on võimalik rida süsivesinikke, kokku puutudes kuumuta­ avastada ja määrata ka mitmesuguste auto­ tud plaatinatraauiga. põleb traadi pinnal maatselt töötavate aparaatidega,, Sellaseid katalüütiliselt CO», suurendades oma reakt­ aparaate on mitmesuguste firmade poolt roh­ sioonide soojusega traadi temperatuuri ja ta­ kel arvul saadetud turule. kistust elektrivoolule- Aparaat võib seegi* Illustratsiooniks toome nendest mõne kir­ näidata kaugelt suuremat vingugaasi prot­ jelduse. senti kui seda tõeliselt on olemas. Selle väl­ On kaunis tuntud saksa firma Siemens'! timiseks tuleb analüseeritavast õhust sellased automaatne vingugaasi analüsaator. Tema süsivesinikud enne eemaldada. Kas see iga­ töötamisviisi aluseks on elektrivooluga kord on läbiviidav, on iseküsimus. 450° C, s. oi. tumepunaseni, kuumutatud plaa- Braunal analüsaator on konstrueeritud tinatraadi katalüseeriv omadus. Katalüü- järgmisil aluseil: temasse on asetatud kuu­ siks nimetatakse teaduses aine või ainete mutatud plaatinatraadi asemele isesugune kee­ omadusi, mis soodustavad või jälle takista­ miline katalüsaator, eelpool_ vingugaasimas- vad mõnesuguste ainete omavahelise reagee­ kide juurest tuntud hopkaliit. rimise kiirust. Katalüütiliselt mõjuv aine Hopkaliidil kui keemilisel katalüsaatoril on jääb selle juures ise muutmatult püsima. Kui omadus „põletada" vingugaasi õhusleiduvi* nüüd juhitakse vingugaasi, CC), sisaldav Õhk hapniku abil kahjutuks süsihapugaasiks. Hop- aeglase vooluga üle tumepunaseni kuumuta­ kaliidi massisse on asetatud mitmesuguste tud plaatinatraadi, siis põleb vingugaas kuu­ erinevate metallide kokkujootmisega ehitatud mutatud plaatinatraadi katalüseerival mõjul rohkearvulised termoelemendid. Koik termo- õhus leiduva hapnikuga süsihapugaasiks elemendid on omavahel järjestikku ühen­ datud. C02. Viimane reaktsioon aga on seotud suurte» Automaat on ehitatud nii, et analüseen- soojushulkade vabanemisega. Tekkiva soo­ tav õhk läheb aeglaselt läbi katalüsaatori kih­ juse mõjul tõuseb plaatinatraadi temperatuur, tide. Vingugaas põleb katalüsaatori pinnal viimasega võrdselt tõuseb siis ka traadi ta­ CO*, tekkivad soojushulgad tõstavad termo- kistus läbistavale elektrivoolule. Seega on ta­ elementide temperatuuri, kutsudes esile elekt- kistuse tous võrdne ka õhus või uuritavas romotoorse jõu suurenemise termoelementides. gaasi segus oleva vingugaasi kontsentrat­ Viimane registreeritakse jällegi automaat­ siooniga. selt töötava galvanomeetri abil skaalale. Harilikult registreeritakse voolutakistus Elektromotoorse jõu suurenemine on proport­ automaatselt töötava galvanomeetri abil eri­ sionaalne CO kontsentratsioonile õhus. lisele skaalale, kus siis pidevalt

52 kuivatamine sel teel, et õhk enne aparaati malt 20 minutit, et ilmuksid esimesed mürgi­ sattumist juhitakse üle sulatatud kaltsium­ tuse tunnused. Valgete hiirte juures on sel­ kloriidi, CA Cls, kihtide. leks vaja vaid 30 sek. Juba 0,03% vingu­ Sootu erineval seisukohal asub „Cajo gaa gaasi kontsentratsiooni juures õhus võivad hii­ sinäitaja" („Gasmelder Cajo" ehk „Glück- red saada kergesti mürgituse. Selle ülitund­ auf")- Tema on rajatud füüsikas tuntud gaa­ likkuse põhjuseks on nende 20 korda inten­ side diffusiooni, segunemise nähtuse, seadu­ siivsem ja suurem hingamistempo. Inimene sele. Selle, järgi on igal gaasil tema erikaa­ produtseerib 1 tunni jooksul iga oma keha lule vastav kiirus, millega ta seguneb ruumis kilo kohta 0,5 gr. COa, hiired aga sama aja olevate teiste gaasidega. Kergemad kiiremini, jooksul, arvestades suhteliselt kilo keha ras­ raskemad loomulikult aeglasemalt. kust, tervelt 40 grammi süsihapugaasi, COa." Cajo-gaasianalüsaatori olulisimaks osaks Dr. Haberi valemi järgi võib arvata väl­ om pooriline, nõrgalt põletatud savist õõnes- ja inimorganismi kohta tema surmavuse ast­ keha. me. Näiteks tähendame surmavuse astet Kui aparaat on asetatud mõnesugusesse — W; katsetatavasse õhusegusse, siis diffundeerub c — vingugaasi kontsentratsioon 1 kant- kergemakaaluline gaas läbi poorsete savisein- meetris õhus miilini eetr. te keha õõnsusse ja tekitab siin teatavat üli- t — mõjumise aeg — min. survet. Viimane nihutab keha õõnsust katva e — vingugaasi kontsentr. 1 kantmeetr. membraani ülespoole, tekib kontakt elekter- väljahingatud õhus — mm. seadeldisega ja vastav lamp lööb põlema. Saame vormeli: Raske gaasi atmosfääri korral diffundeerub (C — e) t = W. keha Õõnsuses olev õhk jälle väljapoole — Katse abil on leitud, et W = 70000. tekib alarÕhk. Viimaseil aastail on Saksamaal dr. ing. Harilikult tarvitatakse Cajo-gaasiindikaa- Rumpf'i poolt korraldatud rida katseid meri­ torit valgustusgaasi avastamiseks. Viimase» sigade, valgete hiirte ja kanaarialindude on keskmiselt . i % CO. Tegelikult annaö juures. suure efekti vaid valgustusgaasis oleva kerge vesiniku olemasolu. Toome neist mõned: Aparaat on kasutatav mäetööstuses, on ka . Katse 1. Katsetatava õhu koosseis; kõlvuline soogaasi avastamiseks. 0,01% vingugaasi, 17,5% hapnikku ja 2% Nii keemilised indikaatorid kui ka auto­ süsihapugaasi. Katsetamise ajal selgus: ka- maatsed aparaadid kannatavad üldiselt selle naarialind avaldas juba algusest peäle rahu­ all, et nad näitavad vaid vingugaasi kontsent­ tust, oli ilmselt heitunud olekus, kuid kogu ratsiooni, hulka, analüüsimise momendil; 30 minutit kestva katseaja jooksul püsis ta kaugelt tähtsam on aga pisemategi vin­ õrrel. Meresead ja hiired ei reageerinud CO gugaasi hulkade näitlik avastamine, enne kui olemasolu kohaselt. • ta võib kujuneda hädaohtlikuks. See on täh­ Katse 2. õhus on 0,02% CO, 17,2% tis niisugustes ruumides, kus inimesed on hapnikku ja 1,8% süsihapugaasi. 2 minuti sunnitud pikemat aega viibima suletud olu­ pärast muutus lind väga rahutuks, hakkas korras: allveelaevade mootoriruumid jne. õrrel võnkuma. Ebakindlalt võnkudes kukkus ta 9 minuti pärast õrrelt alla. Meresead ja Füsioloogilised indikaatorid. hiired ei reageerinud silmanähtavalt. Katse On tähele pandud, et mitmesugused loo­ kestis 20 min. mad, nagu valged hiired, meresead, rotid, ka- Katse 3. Vingugaasi hulk õhus on naarialinnud, on kaugelt tundlikumad vingu­ 0,03%, hapniku 17%, süsihapugaasi 2,4%. gaasi mõjude suhtes ja nende organism avas­ Lind hakkab juba 1 minuti möödumisel silma­ tab kaugelt varem tema olemasolu, isegi sää­ nähtavalt vankuma, hoides end suure vaevaga raste hulkade juures, miasugused inimorga­ Õrrel. 3 minuti möödumisel langeb ta alla, nismile ei ole just hädaohtlikud. kuhu jääb avatud nokaga kramplikult tõm- Esimesena juhtis sellele tähelepanu Hai- meldes lamama. dane oma 1895. a. Journal of Physiology, Meresead on 20 min. möödumisel ilmselt XVIII, ilmunud artiklis. väsinud, asetavad end magamisasendisse ja Oma rohkearvulisis katseis proovis Hal- jäävad sellesse kuni 45 min., s. o. katseaja dane CO mõju omaenda organismile ja- val­ lõpuni. Hiir püsib kogu aja rahulikuna pai- gele hiirele. Katsetamiste ajal oli Õhus 0,1—0,4% vingugaasi. Siin selgus, et hiirel Otstarbekam on seega kanaanalm- ilmusid mürgituse sümptoomid juba mõne mi­ nuga katsetamine. Järelikult, kui tööruumis nuti järele: hiir langes küljeli, hingeldas, on karta vingugaasi tekkimist, asetada sinna oli liikumisvõimetu. Inimene kannatas sama­ puur kanaarialinnuga, siis võimaldub otsekohe des tingimustes üldiselt 20 korda kauem väl­ linnu seisukorrast ja ülalpidamisest teha ole­ ja kui hiir, enne kui ilmnesid mürgituse tun­ tusi tekkivast hädaohust. nused. Peab aga jällegi kriipsutama alla, et vin- Seda nähtust seletab Levin oma kirjatöös gugaasimürgituse kriitilise astme määramine „Die Kohlenoxydvergiftungen" järgmiselt: tema sümptoomide kaudu on äärmiselt raske „Hiirte (valgete) erakordne tundlikkus teeb ja arvulised tulemused erinevad. neid kohaseiks gaasialarmivahendeina tarvita­ Seda seepärast, et vingugaasi surmav ef- miseks. Kui inimene on asetatud Õhkkonda, fekt pole igakord tingitud tema enese mürgi­ kus on 0,05% vingugaasi, siis on tarvis vähi­ susest, vaid ka teiste gaaside juuresolekust. 53 Me nägime, et siisihapugaasi CO2 juures­ tikku sisaldavate ainete põlemisel tekkivad olek ärritab kopsude tegevust, seega kaudselt lämmastikoksüiidid vingugaasi mürgitusvõi- ka vingugaasi sissepumpamist organismi, sa­ met. muti suurendavad ka mitmesuguste lämmas-

Ametiühingüd ja kollektiivlepingud. J. Mihkelson. Viimasel ajal on kerkinud eriliselt pärispattu, mille vastu püütakse igal päevakorrale seni võrdlemisi vähe (kä­ võimalikul juhul mitmesuguste abinõu­ siteldud küsimused ja mõisteel, nagu dega võidelda. Kollektiivlepingute sõl­ kollektiivlepingud, sotsiaalkindlustus mimise küsimus on aga sellane „kum- või üks selle tähtsaimaid osi — vana­ niitus", millest püüab valdavalt suurem duse, töövõimetuse vastu ja järelejää­ osa meie tööandjaid iga hinna eest hoi­ nute kindlustamine. Need pole sugugi duda. Kui aga võrrelda Skandinaavia, meil (tundmatud ja ennekuulmatud inglismaa j. t. demokraatlike kultuur­ mõisted, vaid nende üle on küllalt palju riikide tööandjate seisukohti kollektiiv­ kirjutatud meie kitsapiirilises töölis- lepingute suhtes, siis on meie ja eelni­ ajaJkirjanduses ja räägitud paljudel metatud maade tööandjate arusaamiste koosolekuil, konverentsidel ja teistel vahel määratu suur vahe. Nimetatud tööliskonna kokkutulek utel, võetud vas­ mais on tööandjate liitude seisukoht tu sellekohaseid resolutsioone ja esita­ sellane, et lepinguta olukord pole kahju­ tud neid vastavaile asutusile ja riikliku lik ainult töölistele, vaid esmajärjekor­ võimu kandjaile. Kõigest sellest hooli­ ras tööandjatele enestele. Lepinguta mata tuleb aga märkida, et meil sot- seisukord närveerib alatiselt tööand­ siaalpoliitilistes küsimustes valitseb ül­ jaid ega võimalda pikemaaegseid kind­ diselt laiemates hulkades suur ebatead- laid tööstuslikke kalkulatsioone. Töö­ ükkus. Töölisnulkades on ametiühin­ andja ei ole siis kunagi kindel, millal ja gute ja haigekassade sellekohase pingu­ missuguste nõudmistega tööliskond tava selgitustöö tulemusena paaril vii­ võib esineda, ja tellimiste täitmine pole masel aastal eelnimetatud küsimused kindlustatud õigeks ajaks, nagu lepin- saanud võrdlemisi tuttavaks ja popu­ guis on nähtud ette. Kriisiaegsed telli­ laarseks. Need uued võõrkeelsed sõnad mised on aga üldiselt kiired ja lühiaja­ pole jäänud ainult külmadeks teoreeti­ lised. Rootsi tööandjad lähevad aga kol­ listeks mõisteteks ja ametliku pro­ lektiivlepingute hinnangus veelgi kau­ grammi punktideks, vaid need nõuded on gemale. Pikemaajaliste kogemuste jä­ saanud omaseiks eesti töölistele ja töö­ rele on rootsi tööandjad jõudnud otsu­ liskond tunneb, et ta on kohustatud sele, et mitte lepinguta olek ei häiri võitlema nii sotsiaalpoliitiliste reformi­ majanduselu normaalset käiku, vaid et de kui ka kollektiivlepingute eest. Ilma isegi lepingute pikemaaegne ülesütlemi­ nendeta pole võimalik tööliste olukorra ne on kahjuks tööstusele. Rootsis öel­ kindlustumine praeguses kapitalistlikus dakse kollektiivlepingud üles tavaliselt ühiskonnas. Kuna nimetatud nõuded on kolm kuud enne lepingu maksvuse täht­ saanud meie töötavates hulkades eriti aja lõppu ja ülesütlemiseile järgnevad populaarseiks just eelmisel aastal, kus loomulikult pikad ja visad läbirääkimi­ esimest korda meie ameti uhingulise lii­ sed poolte vahel uue lepingu sõlmimi­ kumise arengus võis töövõitluste tule­ seks. Sel ajal on tehaseil uute tellimis­ musena märkida kümmekond kollek­ te hankimisel kõige raskem aeg, sest tiivset töö- ja palgaolude korraldamist ametiühinguliselt hästi organiseeritud vastavate kirjalike lepingutega, siis sa­ tööliskond ei loobu nii kergesti oma­ mal ajal meie tööandjaskonnas puudub poolseist õiglasist nõudmisist ja on arusaamine kollektiivlepingute tähtsu­ alati valmis nende eest astuma võit­ sest ja sotsiaalkindlustusest. Sotsiaal­ lusse. Hiljuti äratas kogu Rootsi ava­ kindlustust võetakse kui paratamatut likkuses suurt tähelepanu tuntud suur-

54 tehaste „Götaverken'i" peadirektori se­ selt, et neil oleks võimalus oma vahe­ letus, mille järgi eelnimetatud tehased kordi tööandjatega õigeaegselt korral­ ei saanud võtta vastu kaht suuremail; dada. Eri töökohtute küsimus peaks tellimist, mille täitmiseks oleks kulu­ meilgi akuutselt üles tõstetama. nud 500.000 töötundi, sellepärast, et Nagu juba eelpool märgitud, olid töö­ just samal ajal olid käimas läbirääkimi­ andjad eelmisel aastal sunnitud leppi­ sed tööandjate ja tööliste vahel uue (kol­ ma kollektiivlepingutega kui paratama­ lektiivlepingu sõlmimiseks ning tehas tusega, Käesolewa aasta esimesel poolel ei võinud kindlustada õigeks ajaks tel­ lõpeb terve rida kollektiivlepinguid limiste täitmist. Sellaseid näiteid võiks väga mitmesugustel tööaladel ja töö­ tuua terve rea. Tööandjad on huvita­ andjad on sellest saanud aru nii, et tud sellest, et (kollektiivlepingud sõlmi­ nüüd tuleb kasutada juhust ja ütelda taks võimalikult kiiresti ja n.-n. „töö- üles seni maksnud kollektiivlepingud. rahu" oleks toodangu eduliseks protses­ Kollektiivlepingud on ütelnud üles kõik siks kindlustatud. Töörahu on püütud paemurru omanikud ehitustööliste ame­ mõningais diktatuuririikides kindlusta­ tiühingule. Nähtavasti loodavad töö­ da sundabinõudega, nagu streigivaba- andjad sellele, et uue töötülide lahenda­ duse piiramisega, kuid see pole ikkagi mise seaduse järgi on tööliste streiki­ soovitaval määral õnnestunud. Isegi fa- mise võimalused piiratud ja uus tekki­ šistlikus Itaalias ei suudeta ära hoida nud olukord võimaldab neil vabaneda streike. Rahvusvahelise tööbüroo aru­ vihatud lepinguist. Selles aga tööandjad anded igal aastal (kõnelevad streikidest eksivad. Töölised kaitsevad ka käesole­ Itaalias. val aastal oma õigustatud nõudeid kõigi Mis puutub meie tööandjaisse, siis on seadusis lubatud vahenditega ja võitle­ nad põhimõtteliselt igasuguse kollek­ vad kollektiivlepingute pikendamise tiivlepingute sõlmimise vastu. Möödu­ eest. Tööandjate huvides peaks oleana nud aasta palgavõitlused näitasid seda asjatuist teravaist töökonfliktidest hoi­ kõige kujukamalt. Sageli venisid palga­ dumine, ja kui lepingute tähtaeg lõpeb, võitlused just sellepärast tarbetult pi­ siis peaks 'alustatama läbirääkimisi juba kaks, et tööandjad ei tahtnud kõige­ aegsasti uue lepingu sõlmimiseks. Uue pealt ametiühinguist midagi teada ja lepingu sõlmimiseks pole teinud ette­ ameti ühingud pidid võitlema alles enese panekut ükski tööandja, kes lepingu tunnustamise ja kollektiivlepingu sõl­ üles ütles. Sellest võib järeldada seda, mimise põhimõtte eest. Mis puutub et vastava ala tööandjad pole huvitatud nendegi kollektiivlepingute normide lepingu uuendamisest ja et töölistel ei täitmisse, mis sõlmiti möödunud aastal, jää üle muud kui, kasutades kogu oma siis on tööandjad püüdnud neid igal organiseeritud jõudu, eelmise aasta ees­ soodsal juhul rikkuda ja lõpuks jätta kujul sundida tööandjaid austama oma need hoopis tähele panemata. Briti põhjendatud nõudmisi. Lepingute lõpe­ palju on sellaseid nähtusi tulnud ette tamine tööandjate poolt laseb oletada, naftatööstuse alal, kus vähemate king­ et tööandjal! on kavatsus tööliste palga- sepatöökodade omanikud otse mas­ ja tööolusid halvendada. See oleks aga siliselt on hiilinud lepinguist mööda. täiesti ülekohtune ja põhjendamatu, Ametiühingul on tulnud alustada tõr­ sest meie majanduselus pole juhtunud kujate tööandjate vastu nõudeid (kohtu midagi sellast, mis õigustaks palga ja teel. Meie kohtud aga on tööõigustesse tööolude halvendamist. Hoopis vastupi­ puutuvate küsimuste lahendamisel di, elukallidus on tõusnud esmajärgulis­ võrdlemisi aeglased, sageli tuleb prot­ te tarbeainele peält, ja kui kõnelda kol­ sessida mitu aastat kuni riigikohtuni, lektiivlepingute muutmisest, siis ainult enne kui saadakse lõplik otsus. Sella­ selles suunas, et möödunud-aastasi pal- seid protsesse kollektiivlepingute pä­ gatariife tuleks tõsta. Teisiti toimimine rast on kõige enam tulnud ette rätsepa­ halvendaks meie tööliste sotsiaalset tööliste ametiühingul Tallinnas. Välis^ olukorda, suurendaks töötavate masside maal on sellaste tüliküsimuste lahenda­ viletsust ja langetaks rahva ostujõudu, miseks erökohtud, mis töötavad kiiresti mis aga ka raihvatmaianduslikult on ja annavad töölistele lõppotsuse peat­ andetkaandimatu tegu.

55 Noortöölise sotsiaalne olemus. J. R. Noortöölise seksuaalküsimused. elu avaldusvormid korteriprobleem. Noortöölise seksuaalpirobleemid on Noortöölisteel elavad oma perekonna kor­ ühiskondlikku laadi, olenedes tema fclasr- teris või väljas kaasüürilistena. Ei saa si üldisest sotsiaalsest asendist. See­ keegi unistada, ja eriti imele elatistase- tõttu need probleemid om teised (kui noo­ me juures, omaette toast. Sellest tingi­ re kodanliku klassi liikme seksuaalprob- tult armastus muutub .aastaaja elamu­ leemid. seks., katuseta erootikaks. See näiline Küsimus, millele ajalikkuse suhtu­ suguline vabadus avaldub kujukalt mine viimaseil ajul oluliselt on muutu­ noortööliste väljendeis: „Pole ruumi nud, on. just suguelu iMisimus. Eriti tu­ õmuks tundeiks. Juhus koos olla on leb pidada silmas seda, et see muutus haruldane ja kordub vahest soojadel on toimunud alates maailmasiõjapäeviilt. aastaaegadel. Nautigem seepärast sen­ Sinnamaani kristlus pidas seksuaalsust timentaalsuseta!" ja kehalisust patulks ja maist mehest Kolmandaks vajutab hirm rase­ nagu madalamaks olendiks. Vastavalt duse eest sugulisele suhtumisele oma sellele oli seksuaalne Jobu meeste ees­ märgi. Praeguses maailmas valitsev õiguseks. põhitõde „kes ei tööta, ei pea ka sööma" Murrang ses küsimuses aga sünnib jätab nälga rasedad vallasemad. Kuigi sõjapäevil. Naiste iseseisvumine ma­ on õigus (lastele ja kohustuski riigile janduslikult, ühiskondliku üheõigusluse lapsi sünnitada, ei hooli riik pahatihti saavutamine, viib ka võitlusele erooti­ mitte küllaldasel määral (neist, seetõttu lise üheoigusluse pärast. Endine, krist­ on hirm raseduse eest õigustatud. Ala­ lik, moraal, pigem väline moraali, kest, tiselt piinab armastust küsimus — kas oli lahendanud suguelu probleemid tõu­ ta säästab mind ? See on aga seksuaal­ kamisega prostitutsiooni rüppe, nüüd se rahulduse ülemaksmine. astub selle asemele sõjaaegse lahendina Neljandaks näitavad vastavad valikuta poligaamiia (palgumeheiisus, tähelepanekud, et noortööliste keskel paljunaiselisus). Kodanlikud naised suguline suhtlemine toimub ülekaldu- võtsid seda ainult oma vabaduse ja ise­ valt samaealiste vahel. Olenevalt sel­ seisvuse märgina, töölisnaised loomuli­ lest ei saa noore meestööüse kogemused ku tõsiasjana. olla liialt suured, vähemasti mitte võrd­ Seesuguse seksuaalprobleemi lahen­ sed noore naistöölise omadega. See aga duse leiab eest ika ellu astuv noortöö- viib noored naistöölised pettumusele, line, ikoigi ta loomusunniliselt pole ra­ seda enam, et seltsimees erootiliselt on hul sellega. Nägime eelnevas artiklis, naisele suuresti passiivne, ta ei valluta et noortöolisfconnas on arenenud tugev ega valitse. Toimub libisemine hetkest sotsiaalne vaist ja vajadus ning soov hetkesse, partneri valikuta, kasutades ühiskondlike kohustusülesaninete täit­ käepärast olevaid juhuseid. Pealegi on mise järgi. Loomusunniliselt ta leiab, noortöölisel rohkesti tegu endaga ja et Uea seksuaaliprobleemid peavad olema endaanaliüüsiga, ta ei taha ja majandus­ lahendatud vastavalt sellele. Koik seni­ likult tihti ei saagi end kestvamalt si­ sed seksuaalprobleemi lahendid on ol­ duda. nud juhuslikud ja noortöölise suhtes Kõik need asjaolud ei too rahuldust tingitud tema elu ja ümbruse väliseist sugulisest suhtlemisest. Noored nais­ j ar gnevaist asj aoludest: töölised väljendavad tihti soovi abielu Esiteks suguelu vabadus, võib •tagasisaamise kohta. Oleks aga ekslik ütelda näilik vabadus., oleneb töölisnoor- otsida selle nähtuse põhjusi moraalist, põlve .kummagi sugupoole seltsimeheli­ eetilisist vaatekohtadest üldse, siin on kust suhtlemisest nii töökohas kui ka tegu puuduva ühiskondliku eetika vaja­ organisatsioonis. Seltsimehelikkus sum- dusega, mis siiski ei lase suruda abielu butab erootika. suhteile eraomanduslike suhete väl­ Teis e k s määrab noortööliste sugu­ jendit.

56 Niisiis inäeme, et töölisnoorpõlv on ka hel, töö hingetus, noortöölise tunnusta- seksuaalsellt jõudnud teatud kriisi. Kõik raatus maj andu sprot sessis ja ühiskon­ seksuaalprobleemi lahendid, mis seni on nas üldse. Kultuuriliselt kannatab noor­ leitud, on provisoorsed, esialgsed, nii tööline võimaluste puudumise tõttu üld­ valikuta poMgaamia, libisemine juhu­ se enese kultuuriliseks rahuldamiseks. sest juhusesse, erootika asjasitamine, Elukorralduses aga lakkamata töösund kuna arvatakse, et pole aega kirgedeks ja puihkusetus piitsutavad samuti mee­ ja tundmusteks, abielu kui huvideiühi- leolu. sus,

Haigekassade tegevuses on praegu märksa ja maksma pandud, siis tuleb seda ka täita. elavam aeg kui harilikult. Põhjusi on mit­ Tööaja, puhkeaja, sotsiaalkindlustuse ja teiste meid. Oodatakse sotsiaalkindlustuse ja töö­ seaduste rikkumine peab kaduma. Ei saa lep­ kaitse reforme, kõigepealt pida selle teadmisega, et — seadusi küll ri­ 1. kutakse, aga midagi pole parata: jõud selle töövõimetuse ja vanaduse vastu, leskede ja vastu võitlemiseks on väga piiratud ja vähene. vaestelaste kindlustamist. Seda jõudu tuleb tarvilise määrani suurendada Sellest kõneldakse peaaegu kõigil tööliste ja ülesanded jaotada nii, et osa neist ei kan­ koosolekuil, võetakse vastu ja esitatakse reso­ nata. lutsioone. See on ka arusaadav: töölised on 4. töövõimetuse päeviks kindlustamata, töölise Noortele töövõimaluste loomine surma korral jäävad ta lesk ja lapsed eluülal- on tänapäeva raskeimaid ülesandeid. Missugu­ pidamiseta. Siin pole muud teed kui see, et ne on selle poolest olukord, näeme järgmisest: Eestis tuleb teiste riikide eeskujul laiendada Tallinnas üks trikotaažikäitis vajas umbes sotsiaalkindlustuse süsteemi. Sellele ei vaielda 50 noort naistöölist. Tuli töötahtjaid üle 300. kusagilt otse vastu, kuid rõhutatakse eeltööde Nagu tööstur ütles, palganud ta esimeses jär­ suurust ja võimaluste arvestamist. Iga küsi­ jekorras neid noori tütarlapsi, kel mõlemad must võib aga otsustada ja iga sammu astuda vanemad on surnud. aeglasemalt ja kiiremini, selle järgi, kuidas on tarvidus. Töö leidmine noortel poistel ja tüdrukutel Töövõimetute ja vanade kindlustamine ei ole kerge. Igasse trikotaaži- ja tekstiil- teeks lahedamaks ka tööolusid: nooremad, ter­ käitisse, ükskõik kuhu neid vajatakse, on vemad ja täisjÕulised leiaksid enam tööd. Ka noortööliste tung suur. Töölistena teenib en­ hoolekande otstarbekam teostamine on siis dale igapäevast leiba hulk neist noortest, kes võimalik. Töölised aga tunnevad endid siis on keskkooli lõpetanud. See pole iseenesest kindlamal pinnal asuvaina kui praegu ja seegi veel sugugi halb nähtus. Varem valgusid ei jäta oma tõstvat mõju avaldamata tõÖ keskkooli lõpetajad kantseleitöödele, büroo­ väärtusele ja hulgale. desse, äridesse ja ametiasutustesse. Masinal Töövõimetuse ja vanaduse vastu, leskede ja kirjutamist, üldse kantseleitööd, ei saa eelis­ vaestelaste kindlustamine on küll ülesanne, tada käsitööle ja vabrikutööle, näiteks tööle mille lahendamisele tuleb asuda eesmärgiga, tekstiilvabrikus. Kantseleitöödel ja ärides on et seda võimalikult kiiremini teostada. palgad ka võrdlemisi väga madalad, sageli 2. veel vähemad kui käsitöö alal ja vabrikus. Töö ise on üksluine ja ka naise tervist rikkuv. Tööliste elu ja tervise kaitse määrused Ka ei kanna kantseleitöö enam vaimse töö ei kannata enam ootamist. 19. veebr. 1913. a. iseloomu kui käsitöö ja kutsetöölise tegevus. määrused on liiga puudulikud selleks, et oma­ See on lihtsalt eelarvamine, kui nähakse selles da mingit tähtsust. Tulemus: Tegelikult Eesti nagu mingit kurbloolust, kui noor poiss või tööstusettevõtteis polegi tööliste elu ja tervise neiu, kes on keskkooli lõpetanud, kuid kõrge­ kaitse määrusi, peale nende, mis on antud töö­ mat haridust ei saa omandada, asub büroo, õnnetuste ärahoidmiseks. Tööstusettevõtteis äri või kantselei asemel tööle kuhugi käitisse. temperatuuri, õhupuhastuse, valgustuse ja See ei tarvitse ka sugugi kellegi enesetunnet muude tingimuste mõju inimese organismile, vähendada, töö ei alanda kedagi. -elule ja tervisele on meie kuukirja veergudel Mis aga on kurblooline, see on asjaolu, küllaldaselt käsiteldud dr. M. Puumani j. t. kui koolist tulnud noored ei leia tööd: siis, poolt. Selle kohta on mujalt uurimusi, and­ põrgates kokku eluvõitluse raskustega, hävi­ meid, on kindlaks määratud nõuded, mis tu­ tab see neis tahtejõudu, vähendab elujõudu leb täita. Sääraste määruste andmine on prae­ ja teeb neid pessimistiks. gu teedeministri Õiguseks. Noortele töövõimaluste muretsemine on tä­ Kui tööstusettevõtteis kohandataks töö tin­ napäeval üheks tähtsaimaks sotsiaalpoliitili­ gimusi enam tervishoiu nõudeile, siis hoiaks seks ülesandeks, mida tuleb võtta täie tõsidu­ see suuremat väärtust, inimese tööjõudu ja sega. elu, enneaegse hävimise eest. Tööjõudu ei Täiesti õige on, kui noori püütakse enam ole meil pillata. juhtida praktilistele tööaladele, neile sisenda­ 3. da vaadet, et ka niinimetatud füüsiline tõÖ Töökaitse alal ei alanda inimest. Igasugune ebahäbi on on praegu suurim tähtsus maksvate töökaitse kahjulik. seaduste elluviimisel. Siin on suur osa töö­ Töötades tööstus- või käsitööettevÕttes võib inspektsioonil, kelle ümberkorraldamine ja ka keskkooli haridusega noor end edasi hari­ täiendamine on paratamatu. Tööinspektsioo­ da, võib elada kultuurinimesena, kui siin ei ni silm peab ulatuma kõigisse tööstusettevõt- tee takistusi palgaolud ja muud tingimused. teisse, muidu rikutakse seadusi. Mis puutub ümbruskonda, siis on igal pool Kui mingi .seadus on tunnistatud tarviliseks oma puudused ja pahed, kuid neist el tule end 58 lasta mõjutada või vähimasti tuleb neile mõju­ ni pole komisjoni töö annud tulemusi. On dele vastu astuda. kahtlema hakatud selles, kas komisjonil on Noorte töö küsimus tuleb ka nihutada esi­ ka õigus käitise seisukorraga lähemalt tut­ rinda, i i Õ .L£J vuda. Et tal see õigus on, selles pole kaht­ lust. Selle õiguse sisaldab § 8, mille seletus­ Loodame, et selle küsimuse võtab oma kirjast loeme: töökavasse „Komisjon peab uurima igakülgselt, kas 5. käitis või käitised suudavad täita tööliste uus sotsiaalministeerium, nõudmisi või käib see üle nende kandejõu. mille alused praegu on koostamisel ja mis Selleks on komisjonil õigus tut­ vist juba 1. aprillist alates hakkab tegutsema. vuda põhjalikult iga käitise äri­ Uue ministeeriumi tegevus kujuneb ka selle lise küljega. Loomulik on, et komisjoni järgi missugused võimalused tal selleks on. liikmed suurtes käitistes ise seda teha ei suu­ Tal peavad olema kasutada tarvilised õigused, da ja neil selleks tuleb tarvitada ekspertide koosseis ja krediidid. Muidugi on sotsiaalmi­ abi. Kes peavad olema eksperdid, selle jätab nisteeriumi juhi isikul ja võimeil ka maarav seadus lahtiseks. Oleks loomulik, et ekspertiisi tähtsus. Väga õieti on riigivanema poolt mar­ teeksid kas Majandus- või Teedeministeeriumi gitud, et sellele kohale peab asuma isik, kes vastavate oskustega tööjõud, kuid ei saa kin­ küsimusi tunneb või kes neisse võib kiiresti del olla, kas igakord on võimalik neid tööjõu­ süveneda. de tarvitada ja isegi, kas ministeeriumil üldse Nüüd levitatakse seltskonnas kuuldusi ühe on võimalik anda sarnaseid inimesi, kes suu­ ja teise kandidaadi kohta, nimetades isegi sää­ telised on tung im a kõikidesse äri raseid, kes vaevalt nende raskete ülesanne­ peensustesse suurtes käitistes. tega toime tulevad ja kes on näidanud harul­ Sellepärast võib komisjon palga­ dast väiklust ja erapoolikust tööliste organi­ ta omale ka abiks väljaspool rii- satsioonide ja nende püüete vastu. Taevas ise giteenistust seisvaid asjatund- hoidku sääraseid pääsmast võimu juure, üt­ j aid." leb iga mõtleja tööline, kuuldes neid nimesid. Nii ütleb seaduse andja § 8 kohta. Mõni poliitiline siurutaja ja kergats on ise hoolitsenud selle eest, et kuulduste keskel le­ 8. viks ka tema nimi. Muidugi ei ole sellele Haigekassade omavalitsuste vististi kusagil mõeldud. ^ t vastu on võitlust peetud nende poolt, kes oma Mõni „suure minevikuga" „minake", ise­ lühinägelisuses ei taha mõista kassaosaliste enesest aga päris väike ja väiklane poliiti­ õigusi. Neis riikides, kus võimu haaras dik­ line schmarotzer, käib nagu munas kana tatuur, hävitati haigekassade omavalitsus üld­ ringi — lõhkedes igatsusest välissaadiku voi se. Nüüd, kus mõni aasta sellest on möödu­ ministri koha järgi. Mõne välissaadiku kohale nud, jõutakse isegi diktatuuririikides selgu­ on ta muutunud juba igaveseks kandidaadiks. sele, et haigekassades peaks olema kassaosa­ Aga kes kõigi maisi ja õilsaid soove suudab liste omavalitsus. Nii Jugoslaavias ja Aust­ täita? .„ rias. Ei ole kahtlust, et ka tänavune 1. aprill Eestis ei ole mingit tarvet haigekassade neile — jällegi aprillitab. omavalitsuste kaotamiseks. Need püüded ja Ministeeriumi peaks juhtima mõni noore­ kavatsused tuleks heita kõrvale. Töölised on masse generatsiooni kuuluv jõud, kel ei tar­ siin oma seisukoha avaldanud. Töölisvanemate vitseks olla poliitilist minevikku, kes aga asub konverents leidis, et haigekassade omavalit­ raskete sotsiaalpoliitiliste ülesannete teosta­ suste kaotamise püüded ei tohi teostuda. Hai­ misele ilma pidurdavate eelarvamisteta, jõud, gekassadele peab jääma täieline omavalitsus kes suhtub tööliskonna elunõudeile täie aru­ nagu on praegugi. saamisega ja täie tõsidusega. Sääraseid ini­ mesi leidub nendegi keskel, kes ei ole kuulu­ 9. nud ühte või teise erakonda. Uued generat­ Töökaitse ja sotsiaalkindlustuse seaduste sioonid annavad järjest uusi jõude, kes suuda­ kodifitseerimist vad ühiskonna elus olla kasulikud. tahetakse läbi viia 1. juuliks k. a. 6. Erilist kiirust sellega pole. Seadustest on Tööliste palgaolude parandamine suurem jagu juba eesti keeles eriväljaandeis on võimalik seadusandlikul teel, vahekohtu kau­ olemas, niihästi töökaitse kui ka sotsiaalkind­ du ja streigi läbi. On rida tööalasid, kus olud lustuse seadused on brošüüridena ühes sele­ ei taha muidu paraneda kui selleks ei sunni­ tustega eesti keeles välja antud. See osa, mis ta seadusega. Näiteks tekstiiltöö alal ja kodu­ veel on vene keeles, nõuab aga uuega asen­ töös. Töötati välja palga miinimumi seadus. damist. Nende uute seaduste väljatöötamine Käiku sellele veel antud ei ole. Säärase sea­ ja maksmapanek on kiirem ja tähtsam üles­ duse järgi on tarvidus. anne kui üldine kodifitseerimine. Seda tööd ei suudeta ära teha mõne kuu jooksul. Need uued 7. seadused peaksid käsitelema töölepingut, töö­ Töötülide lahendamise seaduse inspektsiooni, tööliste elu ja tervise kaitset alusel on võetud arutusele Sindi tekstiilvab­ jne. Sotsiaalkindlustuse alal nõuavad uued rikute tööliste palgakõrgenduse nõudmine. Se- seadused põhjalikku kaalumist ja seniste se-

59 letuste, kogemuste ja tekkinud tarviduste Kindlustusnõukogu tühistas oma üldkoos­ arvestamist. See on siiski suur töö. oleku 1923 a. otsuse ja seletas, et kassaliik­ 10. me õiguste kasutamisel ei ole kuidagi mõõdu­ andev see asjaolu, kas ta käitisest lahkudes oli Haiguskindlustuse seaduse uusi seletusi. juba haige või ei olnud veel mitte. Töölt lah­ Kindlustusnõukogu andis 5. märtsil 1936. a. kumise moment on vaid tähtis kassaliikme õi­ haiguskindlustusseaduse kohta uusi seletusi, guste ajalise kestuse määramiseks ning, tei­ mille tagajärgi haigekassade tegelased kar­ seks, ka nende kassaliikmete erandlike hai- davad. Need seletused sisaldavad senise korra guskindlustusõiguste ulatuse arvutamiseks, kes vastupidiseks muutmist. Parem oleks, kui se­ on haigestunud haigusse, mis toob kaasa töö­ letusi tuleks vähem, iseäranis siis, kui nende võime kaotuse. Kui sellekohaselt tööline on tulemused on haigekassadele kahjulikud. Hai­ kassaliikmeks olemise ajal haigestunud töö­ gekassad, vähemalt need, kes kuuluvad liitu, võimet kahjustavasse haigusse, siis on tal õi­ peaksid enne kindlustusnõukogu poole pöör­ gus kasutada oma kassaliikme õigusi veel dumist küsimuse kohta ära kuulama ka liidu rohkeimalt 26 nädalat, hoolimata sellest, et ta seisukoha. EHL on alati valmis nõutama sel­ enam kassaiiige ei olegi. gust küsimustesse, mis selgitamist vajavad. Sel seletusel võivad olla need tagajärjed, et Üks kindlustusnõukogu seletusist käsiteleb krooniliselt haiged ja töövõimetud hakkavad haigekassast vä1 j aregistreeri- seda võimalust õige ohtrasti kasutama. tudja sealt lahkunud kassaliik- Ka esimese abi korraldamise kohta antud meile arstiabi võimaldamise ja seletus võib tuua haigekassadele lisakulusid. abiraha maksmise tähtaega. Tööliste ravimine oli Venemaal juba Pee­ ter I alates ettevõtja kohustuseks. Kindlustusnõukogu 1923. a. seletuse järgi 1912. a. anti haiguskindlustusseadus, kus omasid töölt terveina lahkunud kassaosalised § 300 (44) loetellakse arstiabi liigid, mida veel ühe kuu jooksul abisaamise õiguse. Uue võimaldatakse kassaosalisile hinnata, ühes seletuse järgi saavad nad töölt terveina lah­ arstimitega, sidumismaterjaalidega ja teiste kudes ja ühe kuu jooksul haigestudes veel tarviliste meditsiiniliste vahenditega. kuni 26 nädalat abi. § 301 (45) järgi anti arstiabi ettevõtte Teine seletus käsiteleb haigekassa ko­ omaniku arvel. hustusi esimese abi tarvete and­ Esimese arstiabi kohustusest kõneleb ka mise asjus. 19. veebr. 1913. a. tööliste hädaohu eest hoid­ ~J 2.-?, <-23^) Järgi 15Peb haigekassast osa­ miseks antud määruste p. 30, mille järgi igas võtt töölepingu lõpetamisega. vabrikus tuleb õnnetuse ja äkilise haiguse pu­ § 318 (62) p. 4 järgi võis peakoosolek ot­ hul võtta käsitusele kõik abinõud, mis tööliste sustada, et isikul, kes kassaosaliste hulgast kinnitusnõukogu poolt antud määrustes on lahkus, oh veel kuu aja jooksul rahalise abi ette nähtud. saamise õigus neil vahemail määradel, mis Määrused ise anti 27. apr. 1913, a. ja § 310—312 on kindlaks määratud, ja p 5 järgi need panevad kohustused ettevõtja peale. võis peakoosolek otsustada, et see õigus on Esimese abi andmise määrusi pole Eesti vaid neil, kes juba teatud aja, mis ei ületa oludele veel kohandatud. Kelle kohustuseks 2 nädalat, olid kassa liikmed. on esimese abi vahendite eest hoolitsemine P. 4 seletas A. S. Orlov oma raamatus tööstusettevõttes, see küsimus pole veel su­ mi, et km isik pärast töölepingu lõpetamist gugi selge. uhe kuu jooksul haigestus, siis tuli teda abis­ Kindlustusnõukogu otsustas seletada, et tada kuni 26 nädalat. A. M. Paik in oma haigekassa, kes on võtnud haigekassa liikmeile raamatus „BoInitšnaja Kassa" (Ihk. 82—83) arstiabi andmise täiel määral enda peäle, on näitas, et säärane seletus ei ole õige. Pea­ kohustatud haigekassa liikmeile andma seda koosolek võis otsustada, et lahkunud kassa- abi järgmiselt: 1) esimest abi äkilise haiges­ hige saab toetust ühe kuu jooksul, see on: kui tumise ja õnnetusjuhtumi puhul; 2) ambula­ ta haigestus 10 päeva pärast töölt lahkumist, toorset ravi; 3) sünnitusabi ja 4) haigemajas sus on tal abisaamise õigus ainult kuni 20 ravimist ühes haige täielise ülalpidamisega. päeva, kuigi haigus kestab kauem. Ühes arstiabiga antakse ka maksuta rohte, 1917. a. redaktsioonis jäeti punktid 4 ja 5 sidematerjaale ja muid vajalisi ravivahendeid välja, selle asemel täiendati § 279 järgmiselt: (TTS § 300). Kuidas haigekassa seda teeb, Haigekassa liikmeks olemine lõpeb, kui isik, see on haigekassa enda asi. Ta võib selleks kes ettevõttest lahkunud, mõne teise haige­ pidada igal töökohal või tööstuslikus käitises kassa liikmeks on astunud, kuid mitte hil­ vastava inimese, kelle korralduses on kõik va­ jem kui kuu aega pärast palgalepingu lõpeta­ jalised arstimid ja muud esmaabi vahendid, mise või murdmise päeva nimetatud ettevõt­ või ta l)epib s#ks kokku tööstusliku käi­ tega. tise pidajaga, andes viimase korraldusse vas­ tavad arstimid ja esmaabi vahendid, kuid igal Märkus: Haigekassa peakoosolek võib tingimusel, kui tekib vajadus esmaabi andmi­ otsustada, et kassa liikmeks oleku Õigus pä­ seks, peavad olema haigekassa kulul koha­ rast palgalepingu murdmist või lõpetamist peal käitises saada kõik esmaabi andmiseks § 279 alusel jääb maksma ainult nende isikute vajalised arstimid ja muud esmaabi vahendid. kohta, kes teatud aja on olnud kassa liik­ Et haigekassa oleks just kohustatud arstimid meiks; seesugune kassa poolt määratud täht­ ja muud esmaabi vahendid andma käitise pi­ aeg ei või olla pikem kui kaks nädalat. daja korraldusse, seda seadus ette ei näe. 60 Missugusel määral ja missuguseid arsti­ Abirahade väljamaksmisel meid ja muid esmaabi vahendeid haigekassa tõestatud volituste nõudmise käitisse peab muretsema ja kuidas neid ko­ kohta otsustas kindlustusnõuikogu seletada hapeal käsitada, selle määrab kindlaks haige­ kindlustusameteile, et need ei teeks raskusi abi­ kassa arst. rahade väljamaksmisel, vaid jätaksid selle ju­ Igal juhul käitise valdaja neis käitistes, hatuse hooleks. Juhatus on vastutav ja see kus arstiabiandmine on täiel määral haige­ sunnib teda valvama selle järele, et abiraha kassa hooleks, ei ole kohustatud oma kulul läheb õigesse kätte. muretsema mingisuguseid ravimeid. Kindlustusnõukogu juhtis väga õigesti tä­ Nii kindlustusnõukogu seletus. Kuidas seda helepanu sellele, et kassaametnikud ja juha­ on võimalik teostada, selle ettekujutaminegi tuse liikmed ei või abisaaja asemel raha vastu on raske. Samuti kõneldakse siin ravimeist, võtta. Säärane kord oleks täiesti lubamatu. kes aga hoolitseb teiste vahendite eest (näi­ Siin selgus ka, et tööliste esindajad kiud- - teks kanderaamid jne.), ka see nõuab selgita­ lustusameteis teevad otsuseid, mis on ebaots- mist. tarbekohased, näiteks Tallinna kindlustusame- Vististi on selle küsimuse parimaks lahen­ tis otsustas tööliste enamus tõestatud voli­ damise viisiks — uute otstarbekohaste mää­ tuste nõudmise. Oleks tulnud küsimust enne ruste koostamine ja maksmapanek. haigekassade praktika seisukohalt kaaluda.

Trükitööliste puhkekodu. A. Offenbach.

Eesti töölisorganisatsioonidest on Eesti jaehituse fondi summasid umbes 3000 krooni. Trükitööliste Liit neid väheseid, kes oma liik­ See raha saadi kokku 2—3—5-sendiIise iga­ meile on sisse seadnud vanade ja töövõimetute nädalase juuremaksuga liikmeile. Raha oli kindlustamise. Seda kindlustamist teostatakse küll mõeldud maja ehitamiseks linnas, aga hi­ üksi oma liikmemaksude varal, ilma et vas­ lisemad liidu volikogu koosolekud ei keelanud tavasse fondi oleks kusagilt mujalt summasid seda summat tarvitada maahoone püstitami­ saadud. seks. See oli kä loomulik: 3000-kroonilise Kuna aga makse on siiski vähe, siis püüti summaga ei saa linnas teostada ühtki ehitust valitsuse juures astuda samme fondile toetuse ja raha seisaks kasutamata seni, kuni kogu­ saamiseks. Trükitööliste delegatsioon käis neksid suuremad summad. Kahtlemata oli seda riigivanema juures (umbes 1% aastat tagasi) summat vähe puhkekodu ehitamiseks, mis­ ja esitas sellekohase palve. Riigivanem tähen­ pärast pöörduti hra riigivanema poole uue das, et riigil summasid selleks ei ole, kuid soo­ palvega toetuse määramiseks ehituse teosta­ vitas asutada trükitöölistele puhkekodu, kus miseks. ka vanad ja invaliidid saaksid elada. Selleks Riigivanem lubas hoone valmisehituseks lubas ta oma kaasabi, kirjutades põllutöömi- 5000 krooni toetust. Viimane volikogu andis nisteeriumile ette määrata Eesti Trükitööliste liidu juhatusele volituse teha laenu veel 2000 Liidule mõni vaba maakoht normaaltalu suu­ krooni lisaks, seega on puhkekodu alla mää­ ruses ühes hoonetega. ratud kogusummas 10.000 krooni. Selle sum­ Vastavalt sellele asus põllutööministeerium maga saab juba ehitada korraliku ja nõuete­ kohtade otsimisele ja liidule pakuti valimiseks kohase elamu. 4 maakohta Virumaal. Kahjuks olid kõik va­ Kuidas mõeldakse ehitus teostada, see) likuks ettepandud maakohad liiga kaugel jäeti liidu juhatuse hooleks. Kava kohaselt tsentrumeist, looduslikult ei olnud nad koha­ on ette nähtud maja alumise korra või selle sed ja maakohtadel asetsevad hooned olid ar­ osa väljaehitamine talveehitusena. Seal võik­ metus seisukorras. Juba hoonete remonteeri- sid elada inimesed ka külmadel talvekuudel. mine oleks liidult võtnud suuri summasid. Hoone püstitatakse üldse 2-kordsena. Alumisel Seepärast loobus liit pakutud maakohta­ korral asetsevad 4—5 tuba, köök ja suur saal. dest ja esitas põllutööministeeriumile palve Seda saali saaks kasutada suvel kui ka talvel eraldada riigi maa-alast Aegviidus 3—4-ha koosviibimisteks, ekskursioonide vastuvõtuks koht, kuhu liit ehitab ka hoone. ja ka muidu kooskäimiskohana. Talvel on 15. jaanuaril kinnitas Viru maakorralduse Aegviidus suusatajaid, kel siis oleks võima­ komisjon soovitud maa-ala 1 ha suuruses liidu lik ka saalis viibida ja sooja teed saada. Alu­ nimele. Sellega oli ehituskoht juba kindel. misel korral elaksid majahoidja ja töövõime­ Vastava maakoha plaani sai liit hiljuti kätte. tud, kes soovivad puhkekodu kasutada. Koht asetseb looduslikult ilusas riigimet­ Ülakorral asetseks umbes 10 tuba. Nendes sas, ka järved ei asetse kaugel. Maa on kuiv tubades saaks elada ainult suvel, kuna seal ja on seepärast puhkekoduks otse loodud. Ka ei ole ahje ja seinad ei ole ehitatud talveehi- teisi elamuid ei ole lähedal, mis võimaldab tuse jaoks. Nii ülemisel kui ka alumisel kor­ rahuliku paiga ülesehitamise. ral oleks veel 2 suuremat tuba. Neis tubades Suurimaks mureks oli liidul ehitussummade saaks elada 4—5 inimest koos, nad on mõel­ otsimine. Liit on aegade jooksul kogunud ma-i dud mees- kui ka naisvallalistele.

61 Teised toad oleksid kasutada perekonna- pallimänguplatsid jne. Kuna koht asetseb inimestele. Kogu see ehitus viiakse läbi ette­ maanteest mitte kaugel, siis on juurepääs sel­ võtjale väljaandmisega. Liit sõlmib ettevõt­ lele kerge. jaga vastava lepingu ja hoone valmimisel Kogu selle ettevõtte läbiviimiseks andis lii­ maksetakse tingimustes ettenähtud summa du viimane volikogu 8. märtsil oma õnnistuse. välja. Alul mõeldi küll asutada erikomisjon, kuid Praegu on liidule esitatud paar ehitus­ arvesse võttes selle otstarbetust ja asjatut kava. Liit püüab neid veelgi hankida, et oleks ajaraiskamist jäeti ülesande teostamine liidu täielikum ülevaade hindadest ja maja sisemu­ juhatuse peale. sest. Esitatud kavad kõiguvad 8000—11.000 Ehitusega alatakse nii pea kui seda või­ krooni vahel. Muidugi tuleb arvestada seda, maldavad välisolud. Praegu on maa veel et hoone võib minna üle eelarve. Selleks nä­ lume all ega võimalda selle uurimist. Pealegi hakse ette reservsumma. on ka ehitusplaan veel kinnitamata. Siiski Mis puutub majaümbrusse, siis on kavas tehakse kõik, et hoone saaks peatselt valmis. maja lähedale asutada aed, vajalised korv- Talveks oleks hoone täiesti valmis.

Kohtla-Järve töö- ja tervishoiutingimusi haigekassa andmeil. — Kohtla-Järve haigekassas oli 1935. a. 1072 Töölised on peamiselt noored ja keskealised, liiget. Kindlustusmaksu, 2% tööpaigast, saadi 20—40 aastate vahel: 14—16 a. — 1, 17—19 a. — meestelt 12.589 kr. 78 s. ja naistelt 1.737.41 kr. 85 23, 20—24 a. — 150, 25—29 a. — 204, 30—34 a. s., ettevõtjalt 14.397 kr. 50 s. Tagavarakapitalist — 192, 35—39 a. — 160, 40—44 a. — 118, võetud 11.001 kr. 88 s. ja muude vähemate tulu­ 45—49 a. — 72, 50—54 a. — 65, 55—59 a. — 49, dega oli üldse tulusid. 43.034 kr. 20 s., mis ka 60 a. ja üle — 40 töölist. kulutati järgmiselt: haigusabirahadeks meestele Haigekassa juhatuses on 5 ja volikogus 30 15.694 kr. 72 s„ naistele 2.438 kr. 10 s., sünnitus- inimest. abirahadeks 550 kr. 69 s., matuseabirahadeks 411 Kassa teenistuses on kindla palgaga 1 asjaajaja, kr. 60 s.; kokku abirahadeks kassaosalistele 19.095 1 arst, 2 halastajaõde ja 1 hambaarst. Pealeselle kr. 11 s. Perekonnaliikmetele makseti toetust olid lepingud 1 arstiga, 1 hambaarstiga, 1 ämma­ sünnituse puhul 110 kr. ja matuseraha 440 kr. emandaga, 1 velskeriga, 1 haiglaga ja 1 apteegiga. Perekonnaliikmete raviks kulus 12.491 kr. 07 s. Valitsemiskulud olid võrdlemisi tagasihoidlikud Volikogu koosolekuid peeti 4, juhatuse koos­ — 2.189 kr. 84 s^ olekuid 54, revisjonikomisjon revideeris 4 korda. Tagavarakapitali läks 3.936 kr. 25 s. Lapsi sündis kassaosalistel, see on naistöölistel Kassaliikmeid ravib ettevõtja. ja alamteenijail, nagu neid liigitab ametlik aru­ Tagavarakapitalis oli 1. jaan. 1935. a. 16.359 anne — poisslapsi 8 ja tütarlapsi 4, ühel naisamet­ kr. 16 s., aasta lõpul 9.351 kr. 09 s. nikul tütarlaps. Tagavarakapitali vähenemine on lingitud kahest Kassaliikmete naistel sündis lapsi 23 poiss- ja asjaolust: 10 tütarlast, seega on Kohtla-Järvel sündivus õige 1) raskete töö- ja ebasoodsate tervishoiutingi- suur: 1000 töölise kohta 31 poissi ja 15 tüdrukut. muste tagajärjel oli rohkesti haigestumisi, mis väl­ Kassaosalistest oli 1935. a. naisi 218. Võrdluseks jaminekuid suurendas, võtame umbes niisama suure tööliste arvuga käi­ 2) töötasu on madal, seega ka haigekassade tise, Balti Puuvillavabriku, kus 1934. a. oli 1.122 sissetulek väike. Kuigi põlevkivitööstuse netto- töölist, neist 682 naist. Sündis: kassaosalistel 3 toodangu väärtus kroonides iga töölise kohta on poiss- ja 4 tütarlast, kassaosaliste perekondadel aast-aastalt tunduvalt tõusnud, siiski see osa, mis — naistel 5 poiss- ja 8 tütarlast. Teistes kassades langeb töötasuks, ei taha suureneda. Ka ei olnud näitavad aruanded umbes sama. läinud aastal kaevandustööliste kutseühingu tege­ Haiguste statistika näitab, et 1935. a. oli vus lubatud. Nüüd alles, pärast töölisvanemate haigustest kõige enam jalgade närvide põlendikku konverentsi, anti ühingu tegevuseks uuesti luba. — meestel 47 juhul, nõudes 4.511 haiguspäeva, ja Ka kaevandustöölistest ei tunne õige suur osa veel, naistel 4 juhul, kuid raskekujuliselt — 584 haigus- missugune tähtsus on tööliste palgaolude ja töö­ päevaga. Kroonilist reumatismi ja podagrat oli tingimuste parandamisel just ühingul kui organi­ meestel 23 juhul 1.013 haiguspäevaga ja naistel seeritud jõul. Nüüd võib loota, et ühingu ümber 6 juhul 278 haiguspäevaga. Naha- ja rakukoe- kaevandustöölised kogunevad täies koosseisus ning haigusi oli meestel 25 juhul 300 ja naistel 3 juhul ühingu abil suudavad edaspidi oma raskeid töö­ 21 haiguspäevaga. tingimusi parandada. Nakkus- ja parasitaarseid haigusi oli: meestel ühenduses tööõnnetustega oli haigekassal ku­ 31 juhul ja naistel 14 juhul. Suguhaiguste poo­ lusid 4.397 kr. 64 s. lest näivad kaevandustöölised puhtad olevat: naiste õnnetusjuhte oli meestega 158 juhtu 2,569 keskel polnud ühtki juhtu, meeste keskel 1 oman­ päeva ja naistega 30 juhtu 632 päeva. 1000 töö­ datud juht 183 haiguspäevaga ja 2 juhtu teisi su- lise kohta on õnnetusjuhtude arv väga suur, mis guhaigusi (tripperit jne.) 26 haiguspäevaga. tõendab, et tööliste elu ja tervise kaitse abinõud Ka tiisikust oli meestel 3 juhul 362 haigus­ on liiga puudulikud. päevaga ja naistel 2 juhul 223 haiguspäevaga.

62 Närvkonna ja meelte-elunditc haigusi oli mees­ Uldse oli 1935. a. haigusjuhte meestel 398, tel 10 juhul 558 haiguspäevaga ja naistel 4 juhul haiguse puhul kaotatud 14.460 tööpäevaga, ja nais­ 293 haiguspäevaga. tel 135, kaotatud 4.609 tööpäevaga. Vereringe-elundite haigusi oli ainult meestel — 6 juhul 123 haiguspäevaga. Kohtla-Järvel on haigestumiste arv õige. suur, Hingamiselundkonna haigusi (peale tuber­ mis peab küll juhtima vabriku valitsuse ja töö­ kuloosi) oli meestel 24 juhul 1006 ja naistel 13 inspektsiooni tähelepanu töötingimustele, mis ter­ juhul 218 haiguspäevaga. vist rikuvad. Seedimiselundkonna haigusi oli meestel 63 juhul 2.843 ja naistel 25 juhul 99 haiguspäevaga.

Suurtööstuse toodangu ja tööjõu 1934. a. ülevaade on avaldatud Riigi Statistika kuukirjas nr. 171 (2), dangu bruttoväärtusest: 1931. a. 48,9%, 1932. a. veebruar 1936. Selle järgi oli: 47,1%, 1933. a. 45,2% ja 1934.a, 47,0%. 1929. a. 1934. a. Suurt tõusu näitab põlevkivikaevanduste too­ dang: 1933. a. 499.968 ja 1934. a. 588.958 tonni. Ettevõtete arv 279 293 Töötanud isikute arv 30.885 29.208 Puuvillavabrikuis . oli riidetoodang 1933 a, Töötundide arv töölistel 61.069.000 56.460.000 13.481 tonni ja 1934. a. 16.041. t., lõngatoodang Maksetud töötasu kogu­ (müügiks minev osa) oli 1933. a. 874 ja 1934; a. summa kroonides 24.534.000 20.682.000 1788 tonni. Toodangu nettoväärtus Välisturgudele müüdi puuvillriiet 1933. a. kroonides 52.017.000 54.641.000 2.645.000 t: ja 1934. a. 5.322.000 tonni. Nagu neist arvudest nähtub, on 1934. a. võrrel­ Puuvill-lõnga müüdi välismaile 1933. a. 265.000 des 1929. aastaga suurtööstuse toodangu netto­ t. ja 1934. a. 1.109.000 tonni. väärtus tunduvalt tõusnud, tööliste ja töötundide Puuvillriide viimistelemise alal Sindi kalevivab­ arv, eriti aga maksetud töötasu kogusumma, oli riku tegevus oli kõrgem senisest; 1934. a. jooksul 1934. a. väiksem kui 1929. a. Siit selgub, et töö­ töödeldi (trükiti, merseriseeriti, apreteeriti jne.) liste tööintensiivsus ja selle tagajärjel ka ettevõtete puuvillast toorriiet üldse 6.841.000 m., 1933. a. tulu on tunduvalt tõusnud, mitte aga vastavalt 5.349.000 m. Lätti ja Leedusse läks sellest töötasu. 1.620.000 m. Tööpäeva keskmine pikkus oli: 1932. a. 7,86 t. Suurtööstuse saeveskid tootsid materjaale 45 ja 1934. a. 7,91 tundi. tuh. std. asemel 80.321 standardit. Toodang on eriti tõusnud puu-, tekstiil- ja Tselluloositoodang tõusis 65.428 tonnilt 70.551 paberitööstuses, mis saavad suuri soodustusi. tonnini. Kuidas iga töölise kohta toodang on suurene­ Kuna tööliste palgad on jäänud endiselt mada­ nud, näeme järgmisest: laks, vahepeal, eriti läinud aastal ja tänavu, elu­ Nettotoodangust langes ühele töötanud isikule- kallidus on püsinud kõrgel, siis on põhjendatud 1931. a. 1900 kr., 1932. a. 1820 kr., 1933. a. 1940 tööliste töötasu suurendamine. kr. ja 1934. a. 1960 kr. Palkade arvele langes aga nettotoodangust Eriti madalad on tööpaigad tekstiiltööstuses. 1931. a. 39,2%, 1932. a. 36,8%, 1933. a. 34,4% Statistilised arvud näitavad, et tööliste töötasu ja 1934. a. 35,2%. suurendamine on Õigustatud ja võimalik just ka Tarvitatud materjaalide väärtus moodustas too­ tekstiiltööstuses.

Rakvere Ühishaigekassa 15 a. luubeli puhul. Esimehe Joh. Abohi avasõna Rakvere haigekassa peakoosolekul, 15. aastapäeva puhul, 1. märtsil 1936. a. Praegusel ajal on palgateenijate elunõuete dale ja perekonnale eluülalpidamist, kuipalju rahuldamise võimalused kitsad. Palgad on temale on saanud osaks õnn terve alla. Tervis alla elatismiinimumi väikesed, mille tagajärjel ja töövõime on palgateeriija ainukesed sisse­ tööline peab tihti leppima kasina toiduga, tulekuallikad. Niipea kui töölist tabab haigus peab elama tervishoiunÕudeile mittevastavate või vigastus, mis sunnib teda voodisse heitma, kortereis ja ajama läbi napi riietusega. Kõi­ on puudus ja nälg kohe majas, sest palgatee­ gele lisaks ei ole teenistusvõimalused püsivad nijate madalad teenistusolud ei võimalda taga­ — igaüht meist võib tabada vallandamine — varade kogumist. ja uue teenistuskoha leidmine praegusel ajal Juba 1912. a. alates Vene keisrivalitsus on raskustega seotud. oli sunnitud tööstustöölisi kindlustama hai­ Kuid tööline saab siiski kuidagi elada ja guste ja õnnetusjuhtumite vastu. Seda oldi suudab nii hästi või halvasti kindlustada en- sunnitud tegema tööliste rahustamiseks, sest

63 Rakvere Ühishaigekassa juhatus 1986. a. Vasakult paremale istuvad — V. Luksepp, Joh. Aboh (esimees) ja M. Peterson; seisavad — J. Mikme, P. Müürsepp ja E. Otsmann.

tööstustöölised suurlinnades olid ja on prae­ Seetõttu on Eestis haigekassade võrk, oma­ gugi kõige rohkem organiseeritud, mispärast aegse Vene ajaga võrreldes, tihe. Suurem osa valitsus oli sunnitud nende nõudmisi ar­ neist on asutatud Eesti iseseisvuse ajal — pä­ vestama. rast vabadussõda. Haiguste vastu kindlustamine teostati hai­ Rakvere Ühishaigekassa on ka üks meie gekassade ellukutsumise kaudu, kuna õnnetus­ omariikluse ajal ellukutsutuist. Meie haige­ juhtumite vastu kindlustamine teostati kind- kassa algas tegevust 1. märtsil 1921. a. Seega lustusühingute kaudu. on tänane päev Rakvere ühishaigekassa 15 a. juubelipäev. Vene ajal nimetatud sotsiaalkindlustuse ha­ rud ei saanud laiemas ulatuses välja areneda. ühtlasi on 15-aastane teenistus juubel hai­ Seda pidurdasid esiteks kapitalistid-töösturid, gekassa asjaajajal Vold. Luksepal, kes kõik teiseks sai takistavaks teguriks varsti algav head ja halvad ajad on haigekassaga koos maailmasõda. elanud. Võrreldes teiste haigekassadega sammub Haigekassad asutati peaasjaliselt suurkäi- Rakvere ühishaigekassa esirinnas ja on oman­ tiste juure, kuna ühishaigekassade koosseisu danud silmapaistva koha haiguskindlustuse arvati käitised, kus töötas mitte alla 25 töölise. teostamise alal. Ka majanduslikult kuulub Neis olukordades ennemaailmasõjaaegne Vene Rakvere haigekassa, võrreldes teistega, jõuka­ haigekassade võrk oli hõre. mate hulka. See kõik on saanud võimalikuks Suure Vene revolutsiooni keeris kutsus kavakindla ja püsiva tegevu&suuna tõttu. ellu väikeriigid Balti rannikul. Iga rahvas sai võimaluse ise oma saatust juhtida. Seo 10 aastat tagasi, 5 a. tegevusjuubeli puhul, Vene revolutsioon kindlustas haigekassadele ka korraldas haigekassa stturejopneHae tervis­ kassaliikmete omavalitsuse, mis Eestis veel se­ hoidliku näituse, kino- ja udupiltide näitami­ nini on säilinud. sega ja tervishoidlike loengute seeriaga. 5 aastat tagasi, 10 a. tegevusjuubeli puhul, Eesti seadusandlus ei ole loonud haigus­ korraldas haigekassa suurejoonelise kontsert- kindlustuse alal nimetamisväärseid uuendusi, aktuse kassaliikmeile, arstidele ja teistele as­ vaid meie haigekassad tegutsevad endise Vene jast huvitatuile. Osavõtt on alati olnud roh­ seaduse alusel. kearvuline. Küll aga on meil haiguskindlustusseadus Ka tänane päev peaks olema Rakvere Ühis­ peaaegu 100%-lisel määral kasutamisele võe­ haigekassa liikmeskonnale rõõmuküllaseks tud. Nimelt on haigekassade koosseisu arva­ päevaks, mitte vähem rõõmuküllaseks kui tud peaaegu kõik tööstuslikud pisikäitised, kaks eelpoolnimetatud juubelipäeva, kuna suur- ja keskkäitistest rääkimata, ka need, kus täna viibime haigekassa oma majas, oma la­ töötab kas või ainult üks tööline. hedates ruumides.

64 Kui meie siiski tagasihoidlikult ja vaikselt Õnneks omab meie ringkonna kinnitusamet haigekassa 15 tegevusaasta juubelipäeva täna küllaldaselt rahulikku ja õiglast meelekind­ vastu võtame, siis ei tohi tekkida arvamine, lust. Ta ei aktsepteeri tööinspektori ettepa­ nagu. oleksime meie, volinikud ja kassaliik- nekuid ega poolda toassaliikmeskonna tervis­ med, muutunud oma haigekassa vastu tuime­ hoidlike olude halvendamist, mis haigekassale maks ja ükskõiksemaks. Seda mitte, vaid tea­ täiesti vastuvõtmatud on. Nii et seni on kas- tud määral on nukraks meeleoluks sootu teised saliikmeskonna huvid kõigiti kaitstud. põhjused. Nimelt on muutunud meie haigekassa liik­ Kuigi tööinspektori ettepanekud suures meskonnale kohaliku jaoskonna tööinspekt­ enamuses on kinnitusameti koosolekuil jäänud siooni suhtumine. Meie jaoskonna uus töö­ „hüüdjaks hääleks kõrves", siiski tekitavad inspektor on endale nähtavasti ülesandeks juba need püüded kassaliikmeskonnas teatud seadnud kinnitusameti kaudu haigekassa poolt meelekibedust ja pettumust tööinspektori senini kassaliikmete perekonnaliikmeile või­ suhtes. maldatavate ravivõimaluste ja toetusrahade Ma pean aga manitsema kõiki kassaliikmeid, kärpimise, ja seda praegusel ajal, millal Rak­ eriti volinikke ja haigekassa juhatust, äärmi­ vere Ühishaigekassas valitseb jõuküllus ja sele üksmeelele ja solidaarsustundele. Siis võimaluste rohkus. Kahel viimasel kinnitus­ suudame kõik reaktsiooni püüded, ükskõik kust ameti koosolekul on tööinspektori poolt selle­ poolt nad ka tulevad, ära hoida. Ühtlasi pea­ kohased ettepanekud tehtud. Need püüded on me aga olema targad ja mitte tõsiselt võtma ilmselt vastolus ka haigekassa omavalitsuslike mõnelt poolt avaldatud sõprusavaldusi. õigustega.

Eesti Haigekassade Liidu XIV kongress. Eesti Haigekassade Liidu kongress 22. ja 23 veebruaril 1936. a. Kristliku Noortemeeste Ühingu ruumides, Tallinnas, Lai t. 1. Kongressi esimene päev, laupäeval, 22. veeb­ Mandaatkomisjoni valitakse ruaril 1936. a. E. Keskpaik, R. Sermak ja J. Rand­ vee. 1, Kongressi avamine. 3. Päevakorra kinnitamine. Kongressi avas kell 10,35 homm. EHL ju­ V. Luksepp teatab, et tema referaat hatuse esimees K. Lukk märkides., et koos jääb ära, kuna vahepeal sotsiaalkindlustuse on põhikirjas nõutav arv esindajaid, seega allal pole 'Sündinud midagi uut. kongress on otsusevõimeline, Päevakord kinnitatakse selle muudatusega. 2. Kongressi juhatuse, sekretariaadi ja man- 4. Haigekassade aruanded kohtadelt. daatkomisjoni valimine. Aruannetega haigekassade tegevusest esi­ Kongressi juhatajaks valiti häälteenamu­ nevad: N. Aleksandrov — Narva kalevi­ vabriku haigekassa, H. Lill — Narva Ühis- sega M. T o o ma — Tartu üldhaigekassast ja haigekassa, A. Müürsepp — Narva lina­ abijuhatajaks V. Luksepp — Rakvere Ühis- vabriku haigekassa, P. Pu ai — Viljandi Ühis- haigekassast. haigekassa, N. Ivask — Võru-Petseri Üld- Juhatavad M. Toom ja V. Luksepp. haigekassa, F. Kauks — Kohtla-Järve põ- (Sekretäriks valiti ühel Malel P. Paal — levkivikaevanduse haigekassa, J. Valg — Viljandi ühishaigekassast. Sindi ühistaaigekassa, K. Maddisson — Valga ühishadgekassa, K. 0 e b i u s — Paide Tervitused. Ühishaigekassa, K. Lukk —• Tartu ühishaige- Teedeministeeriumi töökaitse ja sotsiaal­ kassa, K. PI u t u s — „Küitite-Jõu" haigekassa. kindlustuse osakonna, direktor J". .Sonin, ter­ Mandaatkomisjoni aruande vita® kongressi hra teedeministri ja töökaitse ja sotsiaalkindlustuse osakonna nimel. kannab ette UE. Keskpaik. Dir. J. Sonin teatab, et töökaitse amet­ Kongressist võtavad osa hääleõigusega: kond, hinnates K. Lukki kui Tartu üldhaige- 1) Arnold Tilk — Narva linavabriku haigekas­ kassa kauaaegse asjaajaja tegevust, on pida­ sast, 2) Albert Müürisepp — Narva linavab­ nud tarviliseks mingisuguse autasu andmise. riku haigekassaist, 3) Nikolai Anderson — „Eesti Punane Rist on Teie (K. Lukki) tööd Pärnu ühishaigekassast, 4) Jakob Kuller — hinnanud ja on määranud Teile aumärgi!" Dir. Süidi ÜiMshadgtekaissast, 5) Miikel Somson — J. .Sonin kinnitab K. Lukkile rinda aumärgi Sindi ühishaigekassast, 6) Nikolai Rosenstein (2. j. 2. aste). — Paide ühishaigekassast, 7) Otito Seppel — K. Lukk tänab, mainides, et kui tal oleks Paide ühishaigekassast, 8) Nikolai Stamberg olnud ette teada, et teda hinnatakse aumärgi­ — Tartu ÜMhaigekasföast, 9) Voldemar Luk­ ga, siis „uskuge, ma ei oleks ka rohkem teha sepp — Rakvere ühishaigekassast, 10) Mihkel võinud kui ma teinud olen." Peterson — Rakvere ühishaigekassialst, 11) Tööühingute Keskliidu nimel tervitab Erkh Neuman — Tartu üldhaigekasaast;, 12) kongressi L. Metslang. Mihkel Toom — Tartu üldhaigekassast, 13)

65 Karl Luide — Tartu Üldhaigekassast, 14) Ar­ tööinspektor J. P õ 11 u p ü ü, M. T o o m, L. nold Laane — Tartu Üldhaigekasisast, 15) Karl Metslang, K. Öe b i u s, H. Lill, A. Tralla — Tartu Üldhaigekassast, 16) Oskar Laane ja teised. Koplus — Tartu Üldhaigek ässas';,, 17) K. Plu- Peäle referendi L. J o h a n s o n i lõppsõna tus — „Kütte-Jõu" haigekassast, 18) Ilmar kinnitati ühel häälel 1935. a. a r u- Randvee — Pärnu Ühishaigek., 19) Karl Tauts ande d: — Pärnu Ühishaigekassast, 20) Feliks Kauka 1) EHLiidu arvete läbikäik ja seis 1935. a. —-Kohtla-Järve haigele, 21) August Allmann 2) EHL tegevuskapitali arve 1935. a. — Kohtla-Järve haigek., 22) Johannes Niggol 3) EHL ajakirja „TÖö ja Tervise" arve — Valga Üldhaigek., 23) Adolf Maurer — 1935. a. Narva kalevi vahr. haigek., 24) Adcilf Särg — 4) Kirjastuse arve 1935. a. Narva kalevivabriku haigele, 25) Aleksander Mägi — Narva Üldhaigek., 26) Hans Lill — OTSUSED. Narva Üldhaigek., 27) Karl Käo — Narva Ühel häälel võetakse vastu järgmised resolut­ Üldihfciigek., 28) Evald Keskpaik — Narva Üld­ sioonid : haigek., 29) Theodor Jürgenson — Viljandi I. Ühishaigek., 30) Paul Paal — Viljandi Ühis­ L. _ J o h a n s o n'i ettepanek: EHL leiab, haigek., 31) Konrad Madisson — Valga Üld­ et haigekassadele toob suuri raskusi asjaolu, haigek., 32) August Erniel — Võru-Petseri et tööstusettevõtteks ei täideta tervishoiu'nõu­ Üldhaigek., 33) Karl Sermat —- Võru-Petseri deid, rikutakse töökaitse ja sotsiaalkindlustuse Üldhaigek., 34) Erich Teras — Haapsalu Ülvs-. seadusi ja varjatakse haigekassa makse. haigel:., 35) Eduard Rosenberg — Balti Puu­ Selle vastu tuleb võidelda' neil asutustel ja villavabriku haigek., 36) Gunnar Tiits — Balti ametnikel, kellele see vastavate seadustega on Puuvillavabriku haigekassast. tehtud ülesandeks. Sindi Ühishaigekassa kahele esindajale — II. Jakob Kulle r'ile ja Mihkel Somso n'ile Eesti Haigekassade Liidu XIV kongress — kes lubasid mandaadid esitada hiljem, andis kordab oma eelmistel kongressidel tehtud ot­ kongress hääleõiguse. sust: Sõnaõigusega võisid kongressist osa: 1) Kongress tunnistab tarviliseks esimeses Jaan Valg — Sindi Ühishaigek., 2) Karl Oe- järjekorras invaliidsuse ja vanaduse, leskede bius — Paide Ühishaigek., 3) Paul Arme — ja vaestelaste kindlustamise seaduse maksma­ Paide Ühishaigek., 4) N. Voikov — „Kütte- paneku ühes kutsehaiguste vastu kindlusta­ Jõu" haigek., 5) Aleksander Jänes — Kohtla- misega. Järve haigek., 6) Nikolai Aleksandrov — Nar­ Kongress peab tarviliseks haiguskindlus usc va kalevivabr. haigek., 7) Konstantin Jõgiste laiendamise kõigi pailgateenijate ja palgatöö- — Narva Kreenholmi haigek., 8) August Põite Uste kohta haigekassaosalisto täielise omava­ — Narva Kreenholmi haigek., 9) Hugo Roose litsusega haigekassades. Kongress on kategoo­ — Tartu Üldhaigek., 10) Abel Kuusk — Tartu riliselt haigekassades bürokraatide-di rektori te Üldhaigek., 11) Aleksander Kleina — Balti ametissepaneku vastu. Puuvillavabriku haigek., 12) Hugo Reiman — Riigi Statistika' Keskbüroo, 13) dir. J. Sonin 6. Liidu 1936. aasta lukmemak.su kindlaks­ — teedeministeerium, 14) 1. jsk. tööinspektor määramine ja 1936. aasta eelarve kinnitamine. Koppel — teedeministeerium, 15) 2. jsk. töö­ 'Seletusi eelarvete kohta annab L. J o h a n- inspektor Volmer — teedeministeerium,, 16) E. son. Eelarved kinnitatakse ühel häälel. Töölisühing. (Keski, -sekretär L, Metslang — Tulude ja kulude eelarve on tasakaalus Eesti Töölisüh. Keskliit, 1,7) H. Isküll — E. Kr. 3670.—. Töölisüh. abiesimees, 18) tööinspektor A. Vei- „Töö ja Tervise" eelarve on tasakaalus denbaum — teedeministeerium, 19) vanem töö­ Kr. 2560.—. inspektor J. Põllupüü — teedemiin., 20) H. Ühes eelarvetega võetakse vastu järgmised Soilts — Tallinna Ühine Haigekassa, 21) A. otsused: Roode — Tallinna Ühine Haigekassa, 22) Ni­ I. kolai Ivask — Võru-Petseri üldhaigek., 23) L. 1) Eesti Haigekassade Liidu 193

V. Luksepp 15 aastat Rakvere Ühishaigekassa teenistuses. 1. märtsil 193(1. a. möödus Rakvere Ühis- V. Luksepa eriliseks iseloomu omaduseks haigekassa asutaja ja, asjaajaja V. Luksepa on ta otsekohesus ja julge seisukohtadega, esi­ 15-aastase teenistuse juubelipäev. nemine, mille juures puudub igasugune kal­ Olen kümmekond aastat Rakvere haigekas­ duvus mehkeldamiseks ja sabaliputamiseks". sa juhatuse esimehena Luksepaga ühes töö• Selle tõttu leidub V. Luksepal ka vasta­ tanud. Kassaliikmena tunnen teda 15 aastat, seid, kes teda hästi ei salli, Kuid ega tal s. o. Rakvere haigekassa loomisest saadik. seepärast sõpradest ja poolehoidjatest puudust Liialdamata võin kinnitada, et V. Luksepp ole. Valimistel on tal ikka oma, % hääli kind­ kuulub nende väheste ametnike hulka, kes lustatud, ja seda mitte üksi Rakveres, sest oma kohustusi täidavad suure hoole, asjatund­ ta püsib kestvalt aastaid Haigekassade Liidu likkuse ja armastusega. juhatuses, Kindlustusnõidcogus ja -ametis. Ja 15 a. jooksid on V. Luksepp väga palju need % on juba kindlad, ja ustavad sõbrad. uuendusi haigekassa majapidamise otstarbe­ Ma ei tea täpselt V. Luksepa eluiga, kuid kohasema korraldamise alal läbi viinud ja sel pean siiski märkima, et 15 aastat on tema alal silmapaistvaid tulemusi saavutanud. Rak­ kallal omajagu tööd teinud. Tundub, et on vere Ühishaigekassa on üks neist väheseist, kes nagu vähenenud omaaegne rõõmus meeleolu kassaliikmete ravimise alal on saavutanud ja tujuküllus, ja seda, eriti viimasel ajal. tuhide-lmlude tasakaalu, mille tulemuseks hai­ Töötahet ja -võimet ning meelekindlust ged ja perekonnarikastel Imssaliikmetel on omab V. Luksepp praegusel ajal rohkem kui suured toetusrahade normid ja perekonnaliik­ kunagi varem, mida soovime temale kestvalt mete ravivõimalused on laiaulatuselised. Selle tulevikuski. juures pole Rakvere haigekassa kassaliikmete ravivõimalused mitte halvemad leui mujal suu­ Soovin Rakvere Ühishaigekassa liikmeskon­ ruselt samasugustes haigekassades. na nimel meie lugupeetud juubilarile head ja V. Luksepa tugevaimaks küljeks tuleb lu­ õnnerikast tulevikku. geda haigusstatistikat, mis tal Rakvere hai­ Rakvere Ühishaigekassa juhatuse esimees gekassa asjaajamises on viimse peensuseni välja arendatud. J. Aboh.

Haigekassade tegevusest.

Rakvere Ühishaigekassa volinike peakoosolek Aruandega seoses otsustati ühel 'häälel haige­ 1. ^märtsil 1936. a. -Rakveres, Vabaduse t. 10 kassa maja küttekuludest Kr. 137,07 lugeda, (haigekassa, majas). maja kuivatamise vajadusest tingituna, ehitus­ 38 volinikust loli ilmunud 19, seega oli põ­ kulude liiki kuuluvaks ja nimetatud summa hikirja § 66 kohaselt (kvoorum koos ja koos­ võrra suurendada 1936. a. eelarves ettenähtud olek otsusevõimeline: küittekrediiti. .'Rakvere ühishaigekassa 15 a. juubelipäe- Haigekassa juhatus tegi .peakoosolekule va puhul haigekassa juhatuse esimees Johan­ teatavaks., et niipea kui on selgunud enam­ nes Aboh pöördus volinike poole avakõnega, vähem ligilähedalt maja ekspluatatsiooniga mille avaldame eraldi. seoses olevad kulud, võetakse Üürkiormid re­ Koosoleku juhatajaks valiti volinik Joh. videerimisele* Aboh ja protokollikirjutajaks volinik Gerda Horn, mõlemad ühel häälel. Haigekassa on tegevusaasta lõpetanud Kr. 3481,92 ülejäägiga. Pealeselle on lootuseta ^ Haigekassa 1935. a. aruande kinnitamine. võlgu kustutatud KOT. 498,05, Haigekassa Võeti -elavalt sõna. Leiti, et soovitav oleks, võlgadeta varanduse seis 1. jaan. kui ka töövõimelised haiged saaksid rohud ap­ 1936. a. Kr. 34.3&3^5. Ravikapitali arvel on teekidest haigekassa arvel, kuna väikese tee­ saavutatud jälle tulude-kulude tasakaal, nii et nistuse juures «ma rahaga rohu lunastamine aasta lõpuks on isegi väike ülejääk — Kr. on raskustega seotud; perekonnaliikmete ravi­ 578,87. Haigekassa inaja, mille ehitusega jõu­ võimalused peaksid loiema lahedamad, jne. ti .lõpule aruandeaasta juulikuu keskpaiku, 68 läks maksma ühes kõigi lisatöödega Kr. hale toodud Eesti Tervishoiu Muuseumist — 39.501,33. 'Sellele juure arvate© ehituskrundi Tartust. hinna KT. 2.8il9,'25 on haigekassa kinnisvaras­ Pääs näitusele on võimaldatud kõikidele ta­ se investeeritud kogusummas Kr. 42.320,58. suta. Kui külastajate arv peaks osutuma roh­ Kinnisvarade soetamisega seoses tekkinud kearvuliseks, siis uuendab haigekassa aegajalt võlgade kogusumma 31'. dets. 1935. a. on Kr. väljapanekuid teistelt tervishoiu aladelt ja näi­ 19.805,32, nii et Kr. 22.4©5,2;6 kinnisvarade tus, kestab pikemat aega. väärtusest on -võlgadega koormamata. Peale- — Loengud sotsiaalkindlustuse üle. EHiL sek­ seille on haigekassa tagavarakapitali seisu ja retär L. Johanson kõneles pühap., 1. märt­ tähtajata võlgade kindlustamiseks sularaha sil, Rakvere ühishaigekassa peakoosolekul kassas, pangas ja väärtpabereis kokku Kr. ^Sotsiaalkindlustuse päevaküsimustest" ja tei- Cv6fr.8,S6, sip., 3. märtsil s. a.., kell 8— %10 Sh. Türil ,1035. a. 'aruanne, mis revisjonikomisjoni ,,Vanade, töövõimetute, leskede ja vaestelaste poolt läbi vaadatud ja õigeks tunnistatud, lei­ kindlustamisest". Kuulajaid oli üle 10O. Tü­ dis volinike peakoosoleku poolt kinnitamist ril oli vanem kutseühingus vaevalt paarküm­ ühel häälel. mend töölist, nüüd ulatub see arv juba 100 Haigekassa juhatuse liikmete valimine. ligi, Valimised (toimetati salajaselt sedelitega. Hääl- Tallinna haiglad tulvil haigeid. telugejaiks valiti ühel häälel Joh. Kommel, Jah. Kello ja ,E. Talli. Päevakorral ühishaigekassa haigla laiendamine. Haigekassa juhatuse liikmeiks valiti: Pe­ Tallinna arstkond ja haiglate juhatajad terson, ' Mihkel — „Ühistrükiikoda Rakveres" on tõsiselt mures, .ruumikitsikuse pärast pea­ (endine), Müürsepp, Paul — Rakvere Piima­ linna haiglate. Praegu on Tallinnas olu­ ühing (uus), Aboh, Johannes — J. Kingo kord säärane, et linnas on nimepidi Mill viis peeglitööstus ja tiislleritk. (endine), Otsmann, haiglat ja pealeselle veel kaitseväe haigla, kuid Eduard — Viru Aj. .Maavalitsus (endine), Mi­ iga üksiku haige haiglasse paigutamine on seo­ koale, Jobannesi — Lauaboov A. Ancfcer (en­ tud suurte raskustega ruumipuuduse päraeit kohalikes haiglale, sest kõik haiglad on praegu dine). täis haigeid ja peaaegu kõigis neis on vähe­ Revisjonikomisjoni liikmeiks valiti: Sen- malt kümmekond haiget üle ettenähtud normi. ner, Rudolf — O.-ü. „Viru" tärklisevabrik, Arstide arvates vajab Tallinn siin kiiret Jõhvi (endine), Kübar, Aleksander — M. E. abi, aeist vastasel korral võib kriis selles asjas OÜ Syndkate «Limited (endine), Loorits, Karl minna hoopis tõsiseks. Juha praegugi Olevat — Väike-Maarja Piimaühing (endine). Tallinn sellases seisukorras, et kui peaks tek­ Kinnis- ja vallasvarakapitali täiendamine. kima äkiline vajadus kümnekonna või rohke­ Juhatuse ettepanekul peakoosolek otsustas ühel ma haige haiglasse paigutamiseks, siis puu­ häälel täiendada kinnis- ja vallasvarakapitali dub selleks igasugune võimalus. Seisu Kr. 2500.— võrra tegevuskapitali arvelt Kuuldavasti olevat Tallinna ühishaigekas­ ülekandmise teel. Kui tegevuskapitali arvel sa, välja minnes sellest seisukorrast, otsus­ selleks summasid ei peaks jätkuma, siis täien­ tanud asuda oma haigla laiendamisele. Nimelt dada nimetatud arvet tagavarakapitali arvelt on tökkinud kavatsus praeguse haigla kaks ülekandmise teel, mille juures tuleb silmas pi­ alumist korda voodite alla võtta ja praegu dada, et tagavarakapitali arve seis ei lange seal asuvad asutused mujale ümber paiguta­ alla T. T. S. § 334 ettenähtud alammäära. da, milleks tahetavat ehitada vastavad kõr­ Haigekassa 15-a, tegevuse ülevaade. Üle­ valruumid; kui vastav maia-ala leitakse, ka­ vaatega esines V. Luksepp, kes kasutas ette­ vatsetavat ehitusega juba varsti' algust teha. kande selgituseks diagramme. Pealeselle kõ­ Praegu on Tallinnas nelja haigla kohta uim- neleja võrdles Rakvere ühishaigekassa toe­ bes 800—900 voodit. Arvamine, et praegune baiglakriis on aju­ tusrahade norme Tartu ja Viljandi haigekas­ tine, mis võib-olia on tingitud ilmastiku sa­ sade toetusrahade normidega. Ettekanne võe­ gedasest muutlikkusest, ei pidavat arstide ar­ ti teadmiseks. vates paika. — Olevat möödas need ajad, kus Eesti Haigekassade Liidu sekretäri L* Jo­ rahvas püüdis haiget kodus ravida. Aja­ hansoni referaat „Haigekassade päevaküsimu­ jooksul on jõutud arusaamisele, et kodune ra­ si" kuulati ära. vimine ei ole siiski otstarbekohane^ Kodus Koosolekul algatatud küsimused. Üh. „Puu- puuduvad vastavad arstimisvahendid ning massi" saeveski volinik J. Rebas tegi teata­ haige korralik ravimine seal on rask». Ka vaks oma kaastööliste sooviavalduse, et hai­ minevat kodus ravimine tihti kallimaks kui gekassa korraldaks neile arstiabi samadel ravimine haiglas, kus on kasutada^ igasugused alustel nagu Rakvere linnas asuvaile kassa- moodsad arstimisvahendid ja alatine arstiabi liikmeile. Selle 'küsimuse lahendamine jäeti haigekassa juhatuse hooleks. juhataja lõpetas koosoleku kell 14.30. Sindi haigekassa ehitab maja. Rakvere Ühishaigekassa 15 a. juubeli pu­ Sindi vabriku haigekassa on otsustanud hul avati haigekassa cruuimides 1. märtsil s. a. endale maja ehitada käesoleval aastal. Haige­ tervi shoituüäitus. kassa maja platsiks on ostetud oma krunt Sin­ Väljapanelkuis leiavad ikäaitelemist piima- di raudteejaama lähedusse. Maja ehitamiseks hügieen ja tööbervtohioid'. Väljapanekud, on ko­ on otsustatud võtta haigekassa tagavarakapi- 69 talist 12.000 krooni. Uus ehitus tahetakse ka­ poolt väljendatud ammugi soovi, et veeühin- tuse alla viia käesoleva aasta sügiseks. Ehita­ gute töölisi mitte arvata haigekassa alla, mis tavas haigekassa maja® on plaani järgi ette haigekassale tegevat ainult liigseid kulutusi ja nähtud järgmisi ruume: 2 kabinetti arstidele juuremafcsmisi. Nüüd on veeühingu juhatuste haigete vastuvõtuks, 1 hambaarsti kafoinett. 2 tegelaste seast kerkinud üles uue, ainult vee- aimbulamtsituba vooditega esi algsetele haigetele, ühingute töölis'.© jaoks, haigekassa loomise kes ei kannata kohe transportimist Pärnu või mate. Peäle selle v.-ü. juhatused loodavad ka Tartu, kantselei ruumid',, haigekassa volinike väiksemate maksudega haiguskindlustuse alal koosoleku tuba ja majahoidja korter. toime tulla kui praegu. Lähemal aja! „Vaba Maa". ongi oodata vastavat nõupidamist veeühingute haigekassa asutamise eeltööde teostamiseks. Veeühingutele uus haigekassa. Teatavasti on Kuressaare Ühisbaigekassa „Meie Maa".

Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus N. Venes. Õnnetusjuhtumi' tagajärjel. Seega olevat te­ gemist haiguse halvenemise, mitte aga uue Viimase 9 aasta jooksul on N. Vene sotsi­ haigusega. Selle õnnelu juhtumi tõttu nii aalkindlustuse eelarve kasvanud lü-kordseks nõudja töölt ära üle 13 nädala. Tööstusl, töö ja on 1936. a. 8 miljardit rubla suur. Sellest seaduse põhjal on aga haigekassa kohustatud fondist peegeldub SSSiR tööliste ja teenijate õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastust» arvu ja ka nende töötasu pidev tõus. 1929. a. korral abiraha maksma' ainult 13 nädala jook­ oli SISlSR töölisi ja teenijaid 10,9 miljonit ini­ sul, kuna pärast seda tekib haigel juba vahe mest ja ühe kindlustatu kohta tuli aastas kord kindlustusühisusega. 'keskmiselt sotsiaalkindlustuse kudusid 121 rub­ la. Käesoleval aastail on tööliste ja teenijate Rahukogu otsuse peale esitas Jaan Mäll rii­ arv 2i6 miljonit inimest, iga kindlustatu kioh- gikohtule kass.-kaebu.se., milles ta muuseas tõi ta on sotsiaalkindlustuse kulusid '311 rubla. ette: „Jühul, kui asuda rahukogu seisukohale, tekib olukord, kus töölisel, kes on viga saanud, IÖ816. a. ei kasva mitte ainult töövõimetuse ei ole hiljem, kui ta tööle asub ja haigestub pensionide kulud, vaid eriti sotsiaalse abista­ ning haigus on tingitud varemast õnnetusjuh­ mise väiljaarendamiseiks tarvitatavad krediidid, tumist, kuskilt õigust abiraha ega arstiabi nagu rasedate ja sünnitajate, lasteaedade ja nõuda. Säärane vahekord on aga vastolus sea­ sõimede, profilaktika ja dispanserisatsiooni, dusega." ehituse ja puhkekodude, sanatooriumide, kuur­ ortide, füüsilise kultuuri jne. kulud Töötuid Samale seisukohale asus ka riigikohus, se- pole, seepärast puuduvad eelarvest ika nende le'ades muuseas: toetamise summad. Kõigepealt oleks täiesti anormaalne niisu­ Ajutise töövõimetuse puhul abistamise sum­ gune olukord, et tööline, kes on haigekassa mad on aastatega vähenenud. Traumatism, vi­ liige, haigestumise puhul ei saaks üldse abi­ gastuste ja õnnetusjuhtumite 'arv oli 1934. a. raha. Abiraha saamise põhjuseks on haigus mustas metallurgias 40 prots, madalam kui või õnnetuse läbi tekkinud vigastus. Seadus vanades ettevõtetes'. .Surevus on vähenenud ei tunnegi niisugust haigust, mis on tingitud õnnetusjuhtumist. Küll aga kõneleb seadus ja inimeste keskmine eluiga lon pikenenud. ainult haigusest ja vigastusest. Vigastusega õigus abiraha peale, ükskõik, kas haigus oli võib koos käia haigus, kuid siis on ikka tege­ uus või vana. Riigikohtu põhimõtteline otsiks. mist vigastusega. On aga kassaliige-tööline haigestunud, siis saab ta abiraha kui haige, ja Tselluloosivabr. väravavaht Jaan Mäll esitas on tähtsuseta asjaolu, mis oli haiguse põhju­ 1933. a. Tallinna ühise Haigekassa vastu nõude seks, kas kord aset leidnud õnnetusjuhtum või 172.20 kr. suuruses summas, seletades järg­ mõni teine põhjus. mist: Tema kui Tallinna ühise Haigekassa lii­ ge oli 10. oktoobril haigestunud. Haigekassa Seepärast riigikohus otsustas Tallinna- arsti poo-lt vabastati ta töölt 10. okt. 1932. ja Haapsalu rahukogu otsuse tühistada' ja asja parast 18. jaanuari 1933. a. veel 10 päevaks. anda uueks otsustamiseks. Alates 21. oktoobrist 1932. a. kuni 18. jaanua­ rini 1933 a. viibis Mäll Tartu haigemajas. Püütakse piirata õnnetusjuhtumite arvu. Kokku oh ta haige 95 tööpäeva. Haigekassa Viimasel ajal on tööde juures juhtunud õnne­ olevat kohustatud temale tasuma haiguse päe­ tuste arv kasvanud, mille tõttu kindlustus- vade eest % päevapalka, summas kr. 155.80. ühisusel ei jätku vigasaanud töölistele toetuse Peale selle veel 10 puhkepäeva eest 16.40 kr. maksmiseks jooksvaist sissetulekuist. Rahukohtunik rahuldas Jaan Mälli nõude. Ühistegeliste ja omavalitsusasutuste ette­ Selle otsuse peale kaebas edasi Tallinna Ühise võtete tööliste kincllustusühisus on pöördunud Haigekassa volinik. Rahukogu tühistas eel­ pikema kirjaga omavalitsuste, nende seas ka mise otsuse põhjustel, et Mälli haigus, mille Viljandi maa- ja linnavalitsuse, poole, milles eest viimane haigekassalt raha nõuab, olevat ta selgitab mõningaid küsimusi kindlustamise tekkinud juba 16. dets. 1931. a. aset leidnud alal.

70 Kirjas tähendatakse, et tasumaksmise — Sotsiaalkindlustusasutuste nõudmised on aasta-aasta.Lt suurenenud ja omavalitsus Jugoslaavias kaotati praegu jooksvad sissetulekud ei katva enam diktatuuri võimulepääsul. Läinud aasta lõpul neid summasid, mis on tarvis töölistele välja asuti uuesti sotsiaalkindlustuse asutustes maksta õnnetuste läbi tekkinud vigastuste omavalitsuste sisseseadmisele. eest. Selleks on tulnud asuda tagavarakapi- Ka Austrias kaotati 1934. a. sotsiaal- tali kallale, kuid tagavarakapital pole lõp­ kindlustuskassades omavalitsus. Nüüd on matu allikas. Seisukorra tasakaalustamiseks jõudnud ka Austria diktaatorid äratundmisele, on ainsaks abinõuks tariifide tõstmine või siis et sotsiaalkindlustuskassade omavalitsus on püüded katsuda vähendada õnnetuste arvu, otstarbekohane. Kassad saavad omavalitsuse mille tõttu väheneksid loomulikult ka töölis­ tagasi. tele mt:ksetavad toetussummad. — Põllutööliste õnnetuskindlustuse seaduse Selleks, et vähendada õnnetuste arvu, tu­ kohta avaldame ülevaate ühes järgmises leb esimeses järjekorras täiendada tööde juu­ numbris1. res olevaid kaiitseseadeldisi. Edasi tuleb piin­ — Väikekäitisi Õnnetuskindlustuse seaduse likult valvata selle järele, et töö juure ei las­ alla arvas kindlustusnõukogu viimane koos­ taks isikuid, kes' on viinastunud .olekus, ning olek 100. Neis käitistes on töölisi 1—4. samuti tuleb keelda töö juures alkoholsete joo­ Need käitised kuuluvad 5 tööstusalasse: kide tarvitamine. Eriti sel juhul, kui töölised 1) murrud ja kaevandused, 2) mineraalide koos töö juhata jaga tarvitavad alkoholi, on te­ ümbertöötamine, 3) metallitööstus, 4) kee­ gemist hädaohtliku toiminguga, sest.kui vii­ miatööstus, 5) nahatööstus. nastunud tööliste järele valvab ka viinastunud Suurema tööliste arvuga käitised kuulusid tööjuhataja, on igasugused õnnetused kergesti juba varem kindlustasse aduse alla. võimalikud. Väikekäitistele õnnetuskindlustuse laien­ Statistiliselt on tehtud kindlaks, et õnne­ damist jätkatakse. tusi juhtub enam ajutise iseloomuga töödel kui Haiguskindlustuse seaduse alla on väike- kindlatel töödel. Osaliselt on see muidugi sele­ käitised juba arvaiud. tatav asjaoluga, et ajutise iseloomuga töödel on töölised vähem kvalifitseeritud kui püsivatel Sadamatöölised tahavad haigekassat. töödel. Kuid tuleb ette ka juhtumeid, et aju­ Sadamatöölised on esitanud riigivanemale tiste tööde lõppedes töölised ise endile tekita­ märgukirja, milles avaldatakse soovi, et pan­ vad mõne väikese vigastuse, et sel teel saada daks dekreediga maksma sadamatööliste kohta lootust edasi. Sest mitte alati ei õnnestu töö­ käiv korraldus haigekassade loomiseks. Töö­ lisel ajutise töö lõppedes saada endale uut lised soovivad, et haigekassa loodaks ühistel kohta ja kindlustada seega ülalpidamist tule­ alustel tööstustöölistega. Töölised ise maksak­ vikuks. Et sääraseid nähtusi vältida, tuleb sid kassasse oma palgast 2 protsenti ja töö­ omavalitsustel enam valvata sellaste vigastus­ andjad 4 proOsenti, milleks viimased on annud te üle. Omavalitsuste poolt antakse vigastuse kirjaliku nõusoleku. Haigekassa peaks alus­ saanud töölisele välja eriline „pumane kaart", tama tööd juba 1. märtsil käesoleval aastal. mille järgi ta siis ühingult saab toetust. Sää­ Sadamatööliste haigekassa vajadust on tun­ raste punaste kaartide valjaandmisel tuleb nustanud senistel läbirääkimistel nii riigivanem olla ettevaatlikum ning enne seda põhjaliku­ kui ka siseminister. Asjale teeb ainult takis­ malt selgitada, kuidas töölisel vigastus tekki­ tusi praegu kehtiv haigekassade seadus. Sa­ nud ja kas ikka tõesti on tegemist tõsise Õn­ damatööliste haigekassa üldise seaduse alla netusega. Selleks soovitatakse soetada erilised viimisel tuleks seadus ümber töötada, kuna sa­ usaldusarstad, kes siis vigastuse iseloomu ning damatöölised töötavad erilistes tingimustes — tõsiduse määraksid kindlaks. tükitööl, kord ühe, kord teise tööandja juures. „Sakala", 15. I. 193(5. „Uus Eesti".

Töökaitse. Meistrite ja õppinud tööliste eksamite kord Tasuda tuleb meistrieksaimi eest 3ö kr. ja on avaldatud „Riigi Teatajas" nr. 5, 1936. a. õppinud töölise eksami eest 10 kr. Eesti Panka Meistri ja õppinud töölise eksamid korral­ või selle osakonda, ühekordse eksamitasu eest datakse tööoskusameti ees viimase täiendatud !'>n lubatud õiendada eksamit kaks korda. koosseisus. Küsimusest edaspidi pikemalt. Õppinud töölise eksameid peatakse kolm — Kinnitusnõukogu koosseisu muudeti korda aastas — algusega jaanuaris, mais ja riigivanem.!?, dekreediga 25>. veebr. lS3f>. a., septembris; meistriakeameid kaks korda — al­ R'T. nr. 10—IRQifi, täiendades koosseisu arsti- gusega jaanuaris ja septembris. Nõukogu võib dekojp, esindajaga.. lubada ka täiendavaid eksamitähtpäevi. Eksa­ — 8-tunniline tööpäev pandi Kreekas mi alguse aeg tehakse teatavaks ajalehes. mg.lksmip, läitnud aastal, Eksamile tulijad teatavad kirjalikult oma soovist, tööstusiõpilased käitise juhataja kau­ — 40-tunniline töönädal on teostamisel du, tööoskusametile hiljemalt kaiks nädalat Auiftraafeiä. enne eksamite algust. — Lastetöö piiramist Jaapanis nõutakse.

71 — Vabrikuseadused pannalkse miakisima ka kindlad ülesanded ja korraldus. Valimine Hiinas ja foiddiaiS,. peaks olema lubatud ka kirjalikult, kuid ilma — Ehitustööl tööaega 8 tunniga piiiraitafc- margikuluua. Valitavad peaksid vastama tea­ ise ka Belgias. tud nõuetele, nagu see juba olemas näiteks tööstuslikkude käitiste tööliskonna asutustes. — Uute tööliskorterite ehitamist elusta­ Vastavate tööliskogude poolt valitud esinda­ takse Rootsis, et parandada Ikoriberiolusid ja jad moodustavad töölisikojas oma sektsiooni, võimaldada töölistele tööd. samuti tööliskoja seaduses ettenähtud ülesan­ — Tööliskoja ehitusest ja valimisviisist kir­ nete ning korraldusega, kuna tööliskoja täis­ jutab „Uus Eesti": „... on t e r r i t >o r i ia a 1- kogu koosneks koja sektsioonide kõigist liik­ se põhimõtte rakendamine tööliskoja loo­ metest. misel veelgi tarvilikum. Sellekohaselt on mõel­ Niisugune tööliskoja esitus ja valimisviis dav, et valimisõiguslikud töölised iga sektsioo­ ei sünnita sugugi irohkem tehnilisi raskusi kui ni järgi kuuluvad vastavasse valimis- ja te­ üldine otsene valimine või ehitamine ameti­ gevuspiirkonda, millised määrab kindlaks ühingutele. Küll aga annab Fee viis paremusi vabariigi walitsus. Vastava piirkonna tööli­ tööliskoja tegeliku© töös ning koja organite sed, kelle nimekirju peetakse omavalitsustes, komplekteerimisel ja seob kogu Eesti töölis- valivad otseselt ja salajaselt oma esinduskogu pere kõige lähemalt oma koja ülesannetega (tööliskogu), kellel tööliskoja raamides oma ning tegevusega. „Uus Eesti".

Tervishoid. — Pika ea maa. Eriti pikk iga on Abhaa­ — Spordile N. Venes pannakse erilist rõh­ sia elasniikeiL Siin leidub inimesi, kes om üle 150 ku, ,119136. a. asutati 15.000 kehakultuiM*! ringi, a. vanad; küllaldaselt on neid, kes on üle VOO 300.000 liikmega. Kolhoosides õn 1B.O0Õ spor- a. vanad. diplatsi, üle 2000 jalgpalli- ja 11.000 volley- —• Surevus Moskvas on langenud IllfliSS. a. palli komandot. võrreldes 1034. a. liöVi protsendi võrra ja võrreldes 1913i aastaga kahekordselt. Aasta — Töölise keskmine sissetulek Moskvas jooksul on tõusnud sündivus 18%. Läinud suurenes 11ID35. a. võrreldes eelmisega 2ÜKV, aastal sõlmiti Moskvas 50555 abielu, seega liha tarvitamine töölisiperekonna kohta tõusi.s 11874 enam kui eelmisel aastal. 1. veebr. Vl)%, kala —W/f, või — UWa, ipihma — W% Ü9Ä& a. oli Moskvas elanikke 3 572 300. ja munade tervitaanine 30*9?-.

Mitmesugust. — Kas lahutatud mehi ja naisi võib kirik­ liidu kesktoimkonna viimasel, koosolekul ot­ likult laulatada, seda küsimust on kaalutud sustati eeloleval suvel kavatsetud karskus­ usuteadlaste konwerentsil. Säärase küsimuse kongress pidada Tallinnas 18. ja, 14. juunil. ülestõstmine näib olevat kunisitlik ja ülearune. Laupäeval, 13. juunil, olekw liidu, 'asemike ko­ Kuigi ikiriku õigused on viimasel ajal suure­ gu koosolek ja kongressi avaõhtu, pühapäev nenud, ei saa ju omleti keskaegseid olusid aga kujuneks kongressi tööpäevaks. •enam tagasi. — Arstidekoda sai esindaja kindlustusnõu- Kui lahutatud mehi ja naisi ei laulatata, kogusse. i2l5. veebr, s. a. täiendati .riigivanema siis elavad nad ilma selletagi. Abieluks regist­ dekreediga kindtatusnõulkogu (koosseisu arsti- reeritakse ja sellega om leping sõlmitud, mis delkoja efeindiajaga. sisaldab ka lastele kaitse. — Avalikke raamatukogusid Eestis oli — Karskuskongress Tallinnas. Karskus­ 1984/06, <&. 714, neis raamatuid 745.-HÄ.

SISU: 1) Missugune öhu temperatuur peab olema töökodades — Dr. M. PÜÜman. 21 Uusimaid vingugaasi maaramisn viise tehnikas ja elus — A. Kümmel. 3) Ametiühingud ja kollektiivlepingud — ./. Mihhelnon. 4) Noortö»lin<> sotsiaalne olemus — J. R. 5) Töökaitse ja sotsiaalkindlustuse päevaküsimusi — /,. Johanson. (1) Trükitööliste puhkekodu - A. Offenbach. 7) Kohtla-Järve töö- ja tervishoiutingimusi — L. J. 8) Kuurtööshise toodangu ja WÖjöu ülevaade 1034. a. 9) Rakvere Ühishaigekassa 15 a. juubeli puhul — Joh. Aboh. 10) E. Haigekassade .lin J4•• k?,n8r,ess. 11) V. Luksepp 15 aastat Rakvere Ühishaigekassa teenistuses. 12) Haigekassade tegevusest. 13) Sotsiaalkindlustus. 14) Töökaitse. 15) Tervishoid. 16) Mitmesugust. *

Tegev toimetaja L. Johanson, kaastoimetaja Aug. Gustavson. Vastutav toimetaja Karl Lakk. Väljaandja Eesti Haigekassade Liit Ilmunud 17. märtsil 1936. a.

Tallinna Besti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, Pikflc t. 2, 1986.