Jõö iäŠenvis Soi$l£i.£klpoliifili!ne kuukiri Eesti Haigekassade Liidu ja Sotsiaalse Arengu Eesli Ühingu häälekandja Nr. 3 XII aastakäik 1936 Tellimise hind postiga: Ilmub kord kuus. Kuulutuste hinnad: aastas . 100 senti Talitus ja toim.: Tallinn, Lai tän. 38, k. 4 i lhk kr. 20.- ,, , i -- Telefon 448-35. 1/o 1ft b kuu peaie . oo ., Tellimisi võtavad vastu kõik haigekassad , " * ' * ; " iU' 1 » 10 » ja postiasutused. V4-6.— jaVslhk. „ 3.— Välismaale aastas 1.50 s. Üksiknumber 10 senti. Teksti ees— 50% kallim Missugune peab olema õhu temperatuur töökodades Dr. M. Püüman. Selle ajakirja veergudel on juba tähelepa­ töö iseloomust: tugevad isikud ja need, kel ras- nu juhitud sellele, missugust mõju avaldab vakude on hästi arenenud, kes hästi söövad inimese tervisele nii madal kui ka kõrge ja on hästi riietatud, panevad külmale palju õhu temperatuur, eriti veel siis, kui inimene paremini vastu kui kõhnad ja kergesti riieta­ teeb tööd. Nüüd vaatleme, missuggune tempe­ tud; samuti võivad külmale rojhkem vastu ratuur on töökodades kõige soovitavam, mis panna töölised, kes teevad rasket kehalist tööd, töötegija tervisele mõjub kõige paremini, ja kuna istudes töötajad on külma suhtes tundli­ missugused on need abinõud, mis aitavad õhu kumad. temperatuuri töökodades hoida parajas kõr­ Juba kauemat aega on püütud kätte saada guses. ja ära määrata need piirid, mille vahel õhu Töökoja õhu temperatuur oleneb mitmesu­ temperatuur võib kõikuda ilma, et niisuguses gustest asjaoludest: välise õhu temperatuu­ Õhus viibijate tööliste tervisele tekiks kahju. rist; lampide soojusest; tööliste arvust töö­ Üldiselt valitseb tervishoiuteadlaste keskel ar­ kojas. On ju töölise keha temperatuur pea­ vamine, et 15° C on keskmiselt see õhu tempe­ aegu alati kõrgem ümbritseva õhu tempera­ ratuur, mis lubab teha mitte suurt kehalist tuurist; ka üksikud masinad, mis töökojas ole­ jõupingutust nõudvat tööd, kuna raske keha­ mas, võivad töötamisel anda teataval määral lise töö juures on töökodades 10° C see piir, soojust, jne. Teiselt poolt ei saa mööda minna millest allapoole laskuda ei tohiks, kui ei ta­ sellest, et on olemas terve rida asjaolusid, mis heta, et töölise tervis selle all kannataks. Ka aitavad kaasa õhu temperatuuri langusele töö­ õhu rõskusel on siin teatav tähtsus. kodades, eriti siis, kui välise Õhu temperatuur Tööstustervishoiu kongressil Prantsusmaal on madal: väline külm Õhk tungib töökodadesse Reimsis 1909. a. seadis iLeb rasse ur töö­ põranda, lae, seinte ja akende kaudu; samuti kodade Õhu temperatuuri kohta üles järgmised kaotavad töökojad palju soojust Õhuvahetusel, nõuded C° järgi: mis iseenesest on väga tarviline, pidades sil­ töökodades, kus töötatakse istudes ilma mas töökodade tervishoidlikku seisukorda ja suurema kehalise jõupingutuseta, peab õhu puhta õhu tähtsust tervisele. temperatuur olema 15°—20°; Moodsad tervishoiu nõudeile vastavad töö­ töökodades, kus töötatakse istudes ja seal­ kojad tuleb ehitada suurte akendega, >et val­ juures tarvitatakse teatavat kehalist jõudu, gus oleks korralik, ja seepärast omab talvel peab õhu temperatuur olema 13°—18°; külmal ajal töökodade soojendamine suure töökodades, kus tehakse rasket kehalist tähtsuse. Mida madalamale langeb talvel vä­ tööd, peab õhu temperatuur olema 10"—15°; lise Õhu temperatuur, seda rohkem tuleb hoo­ Maniguet arvates peab töökodade ruu­ litseda selle eest, et töökodasid korralikult soo­ mides, kus tehakse kergemat tööd, õhu tempe­ jendataks, kui ei taheta töölise tervisele teha ratuur olema 14°—19°; kahju. töökodades, kus naised istudes tööd teevad, On olemas teatav Õhu temperatuur, mis ini­ peab sama autori järgi õhu temperatuur ole­ mese tervisele on kõige parem, aga see on ma 18°; magasinides 16°—17° ja büroo­ mitmesugune, olenedes isikust enesest ja ka ruumides 17°—18°, S a c k e r m a n n Saksamaal on arvamisel, mi soojendamine on kallis ja nõuab teatavat et töökodade temperatuur peaks olema järg­ ettevaatust. mine C° järgi: R a uda h j u tarvitatakse harilikult neis töökodades, kus tehakse kergemat käsitööd, ruumides, kus on vaja võimalikult kiiresti soo­ peab olema 18°C; raskema kehalise töö juu­ just saada; raudahjud, mis on ilma kivist res peab olema 15° C; va.Iukuuri.des 10° C, voodrita, lähevad võrdlemisi ruttu tuliseks ja puutöökodades 20° C; lakeerimistöökodades võivad ümbritsevat õhku soojendada, kuid siin on alati olemas hädaoht vingugaasi näol, 25° 35° C; teatrites, lugemistubades, kooli mis tervisele väga halvasti mõjub ka mini­ klassitubades jne. — 18° C; bürooruumides maalsete'-, annustes. Vingugaas (CO) on oma 20° C; trepikodades 10° C jne. kihvtistelt omadustelt võrdne sinihappegaasiga Hal dii ne ja Osborne Inglismaal ja seepärast peab puht-tervis- uurides töökodade soojuse küsimust, tulid ot­ h o i d 1 i k e 1 põhjustel olema täiesti susele, et töökodade temperatuur ei või lasku­ niisuguste ahjude vastu nii elukor­ da olla lF.r>°C, eriti veel siis, kui tehakse ker­ tereis kui ka töökodades. Pealeselle ei anna gemat tööd istudes, raudahjud ühetasast soojust, mis lubaks pike­ Sellest hoolimata, et üksikute tervishom- maks ajaks õhu temperatuuri reguleerimist: teadlaste vahel töökodade temperatuuri kohta nad on tulised vaid kiitmise ajal ja jahtuvad ühes või teises töökojas on väikesed lahkar­ ruttu, kui kütteaine on ära põlenud. Iseasi on vamused, võib siiski ütelda, et kõik JMI arva­ siis, kui raudahi on kividega vooderdatud. See misel, et töökodade temperatuur ei või kunagi on n.-n. segatüüp, mis ei lähe kütmisel nii kuu­ kiskuda alla 1()°C ka raskeima kehalise töö maks kui puht-raudahi ega jahtu ka nii kii­ iiuires mitte. Kui see siiski sünnib, siis ei resti, kui viimane. Niisugusel segatüüpi ah­ k n. nnata selle all mitte üksi töö­ jul, kui see on hästi ehitatud ja kui hoolitse­ lise tervis, vaid k a t öö i s e, t ö ö p r o- takse selle eest, et kõik põlemise produktid duktiivsus. On ju õige, et igal üksikul korstna kaudu väljuvad, võivad olla täiesti inimesel oma individuaalsete omaduste tõttu. pottahju omadused. OP vastav õhu temperatuur, milles ta võib kõi­ ge paremini elada ja tööd teha, kuid elus me P o t t a h j e kui kohalikke soojendamise ei sai», arvestada iga üksiku inimese nõudeid abinõusid tarvitatakse väga palju nii elukor ja seepärast pefb töökodades katsuma kätte fereis kui ka vähemates töökodades; pottahju saada nüsugust õhu temperatuuri, mis rahul­ ehitamine on võrdlemisi odav. lihtne ja kerge. dab enam-vähem kõiki töötegijaid. See on ka ökonoomiline — hoiab endas kaua Töökodade soojendamise sihiks on töökoda­ soojust, mis kütteaine põlemisel saadud, soo­ de õhu temperatuuri hoidmine teataval tase­ jendab ümbritsevat õhku ühetasaselt kauemat mel, näit. 1ti°C, mida on võimalik kätte saa­ aega. ei tse õhku liiga kuivaks ja jahtub pik­ da siis, kui niisani* palju soojust, kuipalju kamööda; elukortereis on pottahi parimaid läbi seinte, akende, põranda, lao ja õhuvahe- soojendamise abinõusid, tingimusel, et ta oleks tamisc- juures läheb kaotsi, ahjudelt ja kütte­ korralikult ehitatud, et ahjuuks tihedalt kinni kehadelt alatasa, juure tuleb. Viimased pea­ käib. Töökodades on pottahjul muidugi vad vastama teatavail" tervishoidlikele nõu­ see halbus, et ta soojendamise rajoon on võrd­ deile: 1) nad ei tohi töökoja õhku rikkuda ei lemisi piiratud, ja seepärast, et suuremat töö­ suitsu ega mingi muu fraasiga; 2) nad ei tohi koda rahuldavalt soojendada ja õhu tempera­ töökodade õhku teha liiga kuivaks ega seda tuuri hoida teataval tasemel, on vajaline, et ka veeauruga liiga külbs+ada ja nad ei või seal oleks mitu ahju millede Uutmine on aga olla põhjuseks tõmbetuule tekkimisel. seotud suurte raskustega. Sellest hoolima­ Kütteaine, mida töökodade soojendamiseks ta, et pottahjul, võrreldes teiste ahjudega, on tarvitatakse, on väga mitmesugune ja oleneb olemas rida häid külgi, ei ole ta siiski pahe­ ka kohast, kus töökojad asuvad: tarvitatakse deta: kütteaine juuretassimine ahjudele on puid (viimasel ajal väga vähe), kivisütt, koksi, seotud teataval määral tolmu tekkimisega ja (meil tarvitatakse põlevkivi, turvast ja põlev­ põrandate rüvetamisega kütteainega. Sama kiviõli), naftat, petrooleumi ja masuuti. teeb ka tuhk, mida sagedasti on vaja ahjudest Need abinõud, mida töökodade soojendami­ välja tassida. seks tarvitatakse, võivad olla kohalikud ja G a asi- ja p e t r o o 1 e u m i a h j u d e keskküte. vastu, peab olema samadel põhjustel, mis sun­ Kohalike soojendamise abinõude hulka kuu­ nivad olema ka raudahjude vastu —• nende ah­ luvad: kamin, raudahi, harilik pott ahi, gaasi-, jude kütmisel tekib vingugaas, mis kogu ümb­ petrooleumi- ja elektriahjud. ritseva, õhu võib ära rikkuda, mis oma halva­ Kami n a i d tarvitatakse töökodades väga vat mõju tervisele ei jäta avaldamata. harva ja siiski rohkem õhuvahetuse kui soo­ Elektriahi on tervishoidlikust seisu­ jendamise abinõuna. Kaminat võib m rohkem kohast kõige parem. Ta on puhas, ei anna tarvitada elukortereis, kus see peale õhuvahe­ tolmu, tuhka, ega mingisuguseid kahjulikke tuse võib ka tuba teataval määral soojendada, gaase, mis võiksid rikkuda õhku; teda võib vähemalt seni, kuni kütteaine kaminas põleb. kergesti ühte või teist» kohta paigutada ja Kamin, on otseses ühenduses korstnaga ja see­ soojust võib kergesti reguleerida. Ainuke pa­ pärast ei ole põhjust karta, et põlemise pro­ he on see, et praegusel ajal on elektriga ruu­ duktid (suits, vingugaas) töökoja või toa õh­ mide Hooiendamine veel liiga kallis, tulevikus ku rüvetavad. Juhtumeil, kus mõnesugustel aga — elektrihinna langemisega — suureneb põhjustel korstna tõmbejõud on vähenenud, kahtlemata ruumide soojendamine