Baltic Coastal Hiking Route Tour Manual
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Läänemaa Aastaraamat 2019
LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 KOOSTAJA JA VÄLJAANDJA: Sihtasutus Läänemaa TÄNAME KÕIKI KAASAUTOREID! KEELETOIMETAJA: Ege Tatarmäe KUJUNDUS: Deko Disain OÜ Sihtasutus Läänemaa - Karja 27, Haapsalu. [email protected] www.laanemaa.ee www.facebook.com/laanemaasa Haapsalu 2020 / 2 LÄÄNEMAA AASTARAAMAT 2019 SISUKORD EESSÕNA 4 25.3 Haridus 80 1. MAAKOND 5 25.4 Kultuur ja turism 80 2. RAHVASTIK 5 25.5 Sotsiaalvaldkond 81 2.1 Rahvastikuandmed 5 25.6 Haapsalu tunnustab 2019 81 2.2 Abielud ja lahutused 7 26. VORMSI VALD 82 2.3 Rändesaldo 8 26.1 Üldinfo 82 3. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 9 26.2 Vormsi Lasteaed-Põhikool 83 3.1 Tunnustatud 2019 9 26.3 Vormsi raamatukogu 84 3.2 Läänemaa aasta ema 2019 12 26.4 Kultuuritegevus, turismiteavitus ja 3.3 Läänemaa aasta isa 2019 12 noortetöö 84 3.4 Läänemaa kaunid kodud 2019 13 26.5 Vormsi tunnustab 2019 85 4. MAAREFORM 15 26.6 Sotsiaaltöö 85 5. PLANEERINGUD 16 26.7 Investeeringud, parendustööd, 6. ÜHISTRANSPORT 16 planeeringud 86 7. TURVALISUS 17 26.8 Infotehnoloogilised vahendid 86 8. MAAKONDLIKE ARENGUSTRATEEGIATE 27. LÄÄNE-NIGULA VALD 87 TOETUS 18 27.1 Elamu- ja kommunaalmajandus 87 9. SOTSIAALTEENUSED 19 27.2 Keskkond 87 10. TERVISHOID 19 27.3 Kultuur ja turism 89 10.1 Terviseameti Lääne talituse 27.4 Lääne-Nigula tunnustab 2019 92 Haapsalu esindus 19 28. LÄÄNEMAA TUNNUSTATUD 10.2 SA Läänemaa Haigla 22 ETTEVÕTJAD 2019 94 10.3 Haapsalu Neuroloogiline 29. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMETI Rehabilitatsioonikeskus 27 HAAPSALU TEENINDUSBÜROO 95 11. NOORTETÖÖ 31 30. EESTI TÖÖTUKASSA LÄÄNEMAA OSAKOND 97 11.1 Noortetöö Haapsalu linnas 31 30.1 Töötukassa tunnustab 2019 102 11.2 Noortetöö Vormsi vallas 31 31. -
Here in 2017 Sillamäe Vabatsoon 46% of Manufacturing Companies with 20 Or More Employees Were Located
Baltic Loop People and freight moving – examples from Estonia Final Conference of Baltic Loop Project / ZOOM, Date [16th of June 2021] Kaarel Kose Union of Harju County Municipalities Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Strategic goals HARJU COUNTY DEVELOPMENT STRATEGY 2035+ • STRATEGIC GOAL No 3: Fast, convenient and environmentally friendly connections with the world and the rest of Estonia as well as within the county. • Tallinn Bypass Railway, to remove dangerous goods and cargo flows passing through the centre of Tallinn from the Kopli cargo station; • Reconstruction of Tallinn-Paldiski (main road no. 8) and Tallinn ring road (main highway no. 11) to increase traffic safety and capacity • Indicator: domestic and international passenger connections (travel time, number of connections) Tallinn–Narva ca 1 h NATIONAL TRANSPORT AND MOBILITY DEVELOPMENT PLAN 2021-2035 • The main focus of the development plan is to reduce the environmental footprint of transport means and systems, ie a policy for the development of sustainable transport to help achieve the climate goals for 2030 and 2050. • a special plan for the Tallinn ring railway must be initiated in order to find out the feasibility of the project. • smart and safe roads in three main directions (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) in order to reduce the time-space distances of cities and increase traffic safety (5G readiness etc). • increase speed on the railways to reduce time-space distances and improve safety; shift both passenger and freight traffic from road to rail and to increase its positive impact on the environment through more frequent use of rail (Tallinn-Narva connection 2035 1h45min) GENERAL PRINCIPLES OF CLIMATE POLICY UNTIL 2050 / NEC DIRECTIVE / ETC. -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26 -
Klooga-Paldiski-Klooga Õpilasliinide Sõiduplaanid Alates Septembrist 2018
Klooga-Paldiski-Klooga õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Klooga side 07:15 14:20 Paldiski kool 7:50 15:00 17:00 Järvekalda 14:26 Sadama tänav/ Paldiski 7:51 15:01 17:01 Klooga raudteejaam 07:18 14:33 Kivi tänav/ Paldiski II 7:52 15:02 17:02 Türnpu park 07:20 14:35 Raudteejaam/ Paldiski III 7:52 15:03 17:03 Raudkotka 07:21 14:36 Lääne tänav 7:53 15:03 17:03 Adruvahi 07:27 14:42 Rae põik 7:54 15:04 17:04 Aida 07:29 14:43 Leetse tee 7:59 15:05 17:05 Põllküla 07:30 14:44 Vanaranna tee/ Kersalu 8:00 15:10 17:10 Vanaranna tee/ Kersalu 07:31 14:45 Põllküla 8:01 15:11 17:11 Leetse tee 07:36 14:50 Aida 8:02 15:12 17:12 Rae põik 07:38 14:52 Adruvahi 8:06 15:13 17:13 Lääne tänav 07:38 14:52 Raudkotka 8:10 Paldiski Vene Põhikool 07:40 14:54 Paldiski kool 07:41 14:55 Klooga tee alguses 8:12 Klooga raudteejaam 8:14 15:22 17:22 Järvekalda 8:20 17:28 Klooga side 8:26 15:25 17:35 Harju-Risti-Paldiski-Harju-Risti õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Altküla 06:48 Paldiski kool 15:00 17:00 Harju-Risti 06:50 14:20 Sadama tänav/ Paldiski 15:01 17:01 Risti kool 06:51 Kivi tänav/ Paldiski II 15:02 17:02 Risti kool 06:52 Raudteejaam/ Paldiski III 15:03 17:03 Kõmmaste 06:53 Lääne tänav 15:03 17:03 Määra 06:57 Rae põik 15:04 17:04 Oti 06:58 Laoküla 15:08 17:08 Padise 06:59 14:30 Jõesuu 15:11 17:11 Kasepere 07:01 Madise kirik (vana mnt-l) 15:13 17:13 Rummu 07:03 Jahukundru 15:17 17:17 Murrangu 07:07 Karilepa 15:19 17:19 Vasalemma 07:09 Liisküla 15:21 17:21 Vasalemma -
Discover the Coast of North-Western Estonia!
Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water. -
Keila Valla Üldplaneering
1 Töö nr. 144 - 02 (02-06/032) Eksemplar nr. /5 Tellija: Keila Vallavalitsus Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD reg. nr. 10194910 KEILA VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE I KEHTESTATUD: Keila Vallavolikogu otsus nr. 259/1005 13.10 2005.a. TÖÖGRUPP: maakorraldaja Maia Saareleht arhitekt Jelena Dokelin geograaf, litsents nr. KMH 0058 Ene Lausmaa insener Lembit Pakosta arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maaja Zolk tehnik Eugen Jakobson tehnik Viive Uibo Tegevjuht Lembit Pakosta Tallinn, 2003 - 2005 2 TÖÖ KOOSSEIS Köide I Keila valla üldplaneering Köide II Lähtematerjalid (ühes eksemplaris, OÜ Maaplaneeringud arhiivis) Keila valla üldplaneeringu PASS 3 Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik. • Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkir- jadega. Planeeringu järelevalve funktsioon on riigi esindajal Harju Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid. • Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana. • Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve. Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi valla arengueelduste rakendamiseks. Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest. Projekti juht L.Pakosta 4 SISUKORD EESSÕNA 8 SUUREMAD ERINEVUSED ÜLDPLANEERINGUS VÕRRELDES HARJU MAAKONNAPLANEERINGUGA 11 I VALLA ÜLDÜLEVAADE 12 1. Üldandmed 12 2. Piirid 15 3. Maafond. Maakasutus 15 4. Maavarad 16 5. Puhkus. Turism 17 6. Asustus. Rahvastik. Tööjõuressursid 19 7. Teenindus. -
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ...................................................................................... -
1 Küsitluse Tulemused Seoses Planeeritava Lifti Ehitusega Kolmiku
Küsitluse tulemused seoses planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tn lõppu Muraste Külaselts viis perioodil 8.-11.03.21 läbi küsitluse Muraste küla elanikele seoses planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tn lõppu. Küsitlusele vastas 275 inimest. Vastajatest 88% olid Muraste küla elanikud ja 12% olid märkinud elukohaks muu piirkonna Harku vallas (Suurupi, Tabasalu, Meriküla, Liikva, Ilmandu). Vastajatest kõige aktiivsemad olid Kolmiku ja Kolmikkaare tn piirkonna elanikud, kust vastajaid oli 105. Lepalaane ja Pangapealse tn piirkonnast laekus 36 vastust ja kõige vähem vastuseid (11) laekus Hindreku elurajoonist ja nn vana Muraste piirkonnast. Ülejäänud jagunesid: Lee tee ja endiste suvilarajoonide piirkond 32, Muraste mõisa piirkond 34, Tüve tn piirkond 23, muud piirkonnad 32 vastust. Vastajad pidasid oluliseks allapääsu taastamist Kolmiku tänava lõpus. Toodi välja, et ei soovita kindlasti turismiatraktsiooni või liftitaolist ehitist, mis tõstab külastajate arvu võrreldes kohalikele suunatud trepi lahendusega. Küsitlusele vastanud Muraste küla elanikest 67% pooldavad allapääsuna kohalikele elanikele suunatud trepi lahendust ja 29% pooldavad liftiga hoone lahendust ja 4% ei poolda allapääsu Kolmiku tn lõppu. Muraste piirkonna eelistus 4% 29% Ei poolda allapääsu Kolmiku tn lõppu Trepp Linnupesa/lift 67% Elanikud, keda puudutab liftiga kaasnevate mõjude talumine suureneva liikluskoormuse ja lärmi osas, lifti lahendust ei soovi. Seega kokku lausa 81% Kolmiku tn ja Kolmikkaare tn elanikest soovib näha lahendusena treppi või ei soovi üldse allapääsu -
Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village. -
Korduva Üleujutusega Ala Piiri Määramise Ja Vajadusel Ehituskeeluvööndi Suurendamise Või
MAVES Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring september 2019 Töö nimetus: Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring Töö number: 19060 Tellija: Haapsalu Linnavalitsus Vastutav täitja: Artto Pello (ökoloog) Kontrollija: Karl Kupits Maves AS Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 2 KORDUVALT ÜLEUJUTATAV ALA JA EHITUSKEELUVÖÖND LOODUSKAITSESEADUSE TÄHENDSUES .............................................................................................. 4 3 HAAPSALU RANNIKU LOODUSLIKD OLUD ................................................................................ 6 4 METOODIKA ........................................................................................................................................... 9 5 TULEMUSED ........................................................................................................................................ 11 5.1 HERJAVA – HAAPSALU TIHEASUSTUS ......................................................................................... -
PORTS of CALL WORLDWIDE.Xlsx
Foreign Ports of Call AFGHANISTAN BENIN Shantou, Tianjin, Xiamen, ECUADOR Kheyrabad, Shir Khan Cotnou, Porto-Novo Xingang, Yantai, Zhanjiang Esmeraoldas, Guayaquil, La Libertad, Manta, Puerto Bolivar, ALBANIA BERMUDA CHRISTMAS ISLAND San Lorenzo Durres, Sarande, Shegjin, Vlore Hamilton, Saint George’s Flying Fish Cove EGYPT ALGERIA BOSNIAAND COLOMBIA Alexandria, Al Ghardaqah, Algiers, Annaba, Arzew, Bejaia, HERZEGOVINA Bahia de Portete, Barranquilla, Aswan, Asyut, Bur Safajah, Beni Saf, Dellys, Djendjene, Buenaventura, Cartagena, Leticia, Damietta, Marsa Matruh, Port Ghazaouet, Jijel, Mostaganem, Bosanka Gradiska, Bosakni Brod, Puerto Bolivar, San Andres, Santa Said, Suez Bosanki Samac, and Brcko, Marta, Tumaco, Turbo Oran, Skikda, Tenes Orasje EL SALVADOR AMERICAN SAMOA BRAZIL COMOROS Acajutla, Puerto Cutuco, La Aunu’u, Auasi, Faleosao, Ofu, Belem, Fortaleza, Ikheus, Fomboni, Moroni, Libertad, La Union, Puerto El Pago Pago, Ta’u Imbituba, Manaus, Paranagua, Moutsamoudou Triunfo Porto Alegre, Recife, Rio de ANGOLA Janeiro, Rio Grande, Salvador, CONGO, EQUATORIAL GUINEA Ambriz, Cabinda, Lobito, Luanda Santos, Vitoria DEMOCRATIC Bata, Luba, Malabo Malongo, Mocamedes, Namibe, Porto Amboim, Soyo REPUBLIC OF THE ERITREA BRITISH VIRGIN Banana, Boma, Bukavu, Bumba, Assab, Massawa ANGUILLA ISLANDS Goma, Kalemie, Kindu, Kinshasa, Blowing Point, Road Bay Road Town Kisangani, Matadi, Mbandaka ESTONIA Haapsalu, Kunda, Muuga, ANTIGUAAND BRUNEI CONGO, REPUBLIC Paldiski, Parnu, Tallinn Bandar Seri Begawan, Kuala OF THE BARBUDA Belait, Muara, Tutong