USD  SEK  Euribor  ÄP indeks 1,17% 10,10 EEK 1,67 EEK 5,126 1450,60 Kvartalis 300 miljoni eest hapusid laene

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul suure- neb tänavu üle 60päevaste viivislaenude osakaal ja keskmine laenude allahindluse maht ulatub 300 miljoni kroonini kvarta- li kohta. Sampo on osa tähtaja ületanud laene juba ära müünud, eeskätt lähevad PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT 2007 müüki tarbimislaenud. 7

| Neljapäev, 19. juuni 2008 | nr 119 (3605) | 22 kr | ARVAMUS

Me ei saa toetada nii töötajavae- nulikku töö- Vastuvoolu lepingusea- dust, tuleme välja oma muudatuste- paketiga, kus on tööandja ja töötaja huvid tasa- ujujad kaalus.

 kasumi kasv Jaak Aab, riigikogu 2008 I kv võrreldes liige, Keskerakond 75%  Hoolimata 2007 I kv 23 majanduse INVESTOR jahenemisest 194 krooni pakub Carlsberg Saku Õl- näitavad osa letehase ühe akt- sia eest. Investori- tel on aega mõelda börsifirmasid 26. juunini 52% 12–13 mullusest LISAKS Eesti Ehitus TÖÖSTUS  29% 18 tunduvalt Tööjõudu võib lei- Starman da ka vanglatest. paremaid PÕLLUNDUS 20 Vee erikasutuslu- tulemusi ba tekitab muret. LISAKS

4–5 20% Suurim töökuulutuste leht Eestis: tiraaž 100 000, levib üle Eesti TÖÖKUULUTUSED 15% 3% | Neljapäev, 19. juuni 2008 | nr 24 (167) | tasuta | KUUSALU TREILERITEHAS

Oleme Eesti kapitalil põhinev kiiresti arenev ettevõtete grupp, kelle peamine tegevus- ala on transpordivahendite müük ja tootmine. Grupi 2007. a käive ületas 700 miljonit krooni. Norma Otsime oma meeskonda KONTSERNI PEADIREKTORIT

Töö kirjeldus: • kiiresti kasvava ettevõtete grupi struktuuri ja töökorralduse jooksev kujundamine; Eesti Telekom • kontserni strateegia väljatöötamine ja elluviimine; • pädeva meeskonna komplekteerimine, juhtimine ja arendamine; • uute ideede genereerimine ja elluviimine.

Nõudmised kandidaadile: • tippjuhina töötamise kogemus keskmises või suurettevõttes; • hea suhtlemisoskus, orienteeritus meeskonnatööle; • entusiasm ja initsiatiiv; • eesti keele suuline ja kirjalik valdamine, hea vene ja inglise keele oskus; • vastutustunne ja suur töövõime; • kõrgharidus; • lai silmaring majanduslikus ja tehnilises valdkonnas.

Ettevõte pakub: • eneseteostamise võimalust rahvusvahelise kontserni väljaarendamisel; • konkurentsivõimelist tasu.

TOOTMISJUHT

Töö kirjeldus: • tootmise struktuuri edasiarendamine; • tootmisprotsessi organiseerimine, planeerimine ja juhtimine; • inimressursside planeerimine; • inimeste töö ja seadmete koormuse planeerimine; • vastutus tootmisplaani õigeaegse täitmise ja toodangu kõrge kvaliteedi eest.

Nõudmised kandidaadile: • tehniline haridus; • juhtimise ja planeerimise alane töökogemus; • eelnev töökogemus metallitööstuses; • kvaliteedijuhtimissüsteemi tundmine (ISO 9001:2000); • initsiatiivikus, kreatiivsus, vastutustunne; Tõnu • hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus; h tij kl k likiliõikkl k htlt dil

Ökotarbimine kui Magnumi Paljassaare Välisekspert naerab staatuse märk projekt vindub Savisaare välja Pohlaku lubatud “Öko on uue aja Mercedes, os- Kui aasta alguses oli Magnumi “See ei too Eestisse ühtegi vä- tetakse staatust,“ tunnistab omaniku Margus Linnamäe Pal- lisinvestorit,” kommenteerib staadionid rajamata ökopoe Mahekaup omanik Me- jassaare kinnisvaraprojektile UniCredit Groupi vanemana- rike Mätas. Popimad öko- ja investorite kaasamine vaid vor- lüütik James Oates Edgar Sa- Aivar Pohlaku jalgpalliklubi FCF aastal Tallinna kaks staadionit. õiglase kaubanduse tooted on mistamise küsimus, siis nüüd visaare majanduse päästmise lubas poolteist aastat taga- Seni pole midagi ehitatud ning kohv, tee, maiustused ja vein. pole neist enam midagi kuul- kava. “Kes selle eest maksab?” si Tallinna linnavalitsusele, et selle asemel saab linn jalgpalli- 10–11 da. 6 küsib ta iga punkti juures. 3  Aivar Pohlak ehitab kuni aastani 2010 igal klubi teisaldatava kilehalli. 2

aripaev.ee Kas Norma suuromanikud võtavad investeerimispankade soove kuulda? loe täna kell 13 Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0098, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Toomas Vara ja Urmas Oru said riigilt 25 miljoni kroonise kingi Toomas Vara juhitav TV3 telejaamad tulevast aas- ja Urmas Oru käe all töötav tast riigile maksma 25 mil- Kanal 2 said eile riigilt kalli- joni krooni suurust ringhää- hinnalise kingituse. Nimelt linguloa tasu. Praeguses võttis riigikogu eile olukorras, kus valitsus kor- vastu ringhäälin- dab mantrana sõna “kokku- guseaduse muu- hoid“, paistab selline samm datused, mille ko- vastuoluna sõnade ja tegu- 5MIN haselt ei pea era- de vahel. MEEDIA TNS Emori tööandjate maine ÜKS KÜSIMUS Prügivedu Korraldatud jäätmevedu 60% valdades Savisaar müüs oma uuringust. Palgatöötajatena leiba teeni- ERGO ja If Kindlustus alan- raadiojaama ära vatest noorematest inimes- dasid ühel ajal liikluskind- Prügivedajad otsivad Varem Edgar Savisaarele kuu- test 37% eelistab töötada era- lustuse vahendustasusid, lunud Raadio Viru kaubamärki sektoris, keskealised ja vane- milles kindlustusmaakle- esindav osaühing MKS Grupp mad inimesed eelistavad töö- rid näevad kartellilepet. lisasissetulekut prügimaksust on leidnud endale uue oma- tada avalikus sektoris. niku. Võrreldes möödunud aastaga Kas kasutate Suurte jäätmekäitlejate lo- Äriregistrist selgub, et ettevõt- on avaliku sektori populaarsus bitöö tulemusena piirkon- TAUST te uueks omanikuks on mai al- töötajate silmis tõusnud. kindlustuses dade vahel ära jaotatud Leedu eeskuju gusest ettevõtte juht Sergei Eelmise aastaga võrreldes on turg ei taga neile piisavat Smirnov. pingerea esimeses otsas kõi- maakleri sissetulekut, mistõttu soo-  Leedus toimub konkurss Mees kinnitas, et Savisaar ge enam tulemusi parandanud vib jäätmekäitlejate liit keh- jäätmeveolitsentsidele. See müüs ettevõtte talle. Eesti Energia ja Estonian Air. teenust? testada jäätmemaksu või süsteem sunnib kõiki jäät- MKS Grupp hoiab üleval väi- võtta Leedu eeskujul kasu- mevaldajaid jäätmeveoga lii- kest ringhäälingufirmat Raa- UURING tusele litsentsipõhise süs- tuma ning annab võimaluse dio Viru, mis levib Jõhvi, Rak- Maailma parim viski teemi. jäätmevaldajal valida veda- vere ja Tapa kandis. 2006. aas- ja. Hind kujuneb konkurent- tal olid ettevõtte majandustu- ka Eestis müügil Ragn-Sellsi ärijuht Agu si käigus. lemused tagasihoidlikud: käive Selle aasta parimaks viskiks  Felor Pärnpuu, ASi Topauto Remmelg selgitas, et korral-  Plussid oli 751 000 krooni ja puhaska- valiti Šotimaal Islay saarel vil- tegevdirektor datud jäätmeveo toimimist se- Võimaldab hoida kokku raha sum 2700 krooni. litav Ardbegi viski. Maineka gab asjaolu, et see on rakendu- ning kohalikel omavalitsustel Inglise viskiajakirjaniku Jim eie firma kasutab nud nelja aastaga vaid 60% ko- on lihtsam jäätmeveo kvali- UURING Murray hinnangul on Ardbeg kindlustusmaakle- halikest omavalitsustest. “Kor- teeti kontrollida. Populaarseim 2008. aasta parim viski nii ül- Mri teenuseid. Nii on raldatud jäätmevedu pole täit-  Miinus dises kui ka single malt kate- mugavam ja parem, maak- nud eesmärke,” ütles ta. Ühe veoki asemel sõidab piir- tööandja on Tallink goorias. ler tegeleb kõigi meie prob- ““Teeme ära” kampaania konnas mitu veokit. Kõige mainekamad tööandjad “Meil on hea meel, et suuda- leemidega korraga. oli selle tõestuseks, et jäätme- erasektoris, kuhu kõige suu- me pakkuda Eesti suurimatele vedu ei toimi, kuna loodusest LOE ÄRIPÄEVAST rem hulk inimesi oleks valmis viskisõpradele ühte maailma- toodi välja 10 000 tonni prügi. kandideerima, on Tallink, Ees- klassi esitoodet,“ märkis ASi See on ühe maakonna kesk- “Proovime tasuta prügiko- ti Energia, Hansapank ja Esto- Prike turundusdirektor Armin mine aasata prügikogus,” rää- gumist”  Ragn-Sellsi ärijuht Agu Rem- nian Air, selgus uuringufirma Mähhar. kis ta.  lk 22 tänane juhtkiri melg. Foto: Andres Haabu  Mauno Leppik, Paljassaa- Remmelg ütles, et korral- re Kalatööstuse juhatuse datud jäätmeveo probleemile Leping Igal aastal kaks staadioni esimees oleks kiireim lahendus jäätme- likku registrit?” küsis ta. “Prü- Remmelg rääkis, et selleks kor- seaduse vastuvõtmine, mis ta- gimaks ei anna midagi,” mär- raldatakse teenindamisõigu- raisikuna mitte, ette- gaks ka selle toimimise. “Prü- kis Lipp. sele konkurss, vedajad peavad Pohlaku lubatud võttega aga küll. Era- gimaks on üks variant, mis või- Eesti Jäätmekäitlejate Liidu teatud nõuetele vastama ning Eisikuna ei ole need maldab omavalitsustele jäät- tegevjuhi Margit Rüütelman- nende vedajate hulgast, mis on mahud nii suured ja on ku- mejaamu. Praegu pole omava- ni sõnul oleks jäätmemaksu- litsentsi saanud, saavad koda- staadionidest pole junenud personaalne suhe litsustel jaamade käigus hoid- ga kohalikel omavalitsustel ra- nikud valida. “Kui kodanik po- ühe teenusepakkujaga. miseks ja ülalpidamiseks ra- ha jäätmekäitluse korraldami- le ühe firmaga rahul, saab ta kippu ega kõppu ha,” sõnas Remmelg. seks. “Selle süsteemi peami- teise valida,” lisas ta. sed miinused on aga maksu- Lipu sõnul aga tõstaks veo- Pole registritki, kellelt koormuse suurenemine ning litsentside konkurss prügi- Aivar Pohlaku juhitud jalg- maksu võtta ametnike arvu ja sellega seo- veo hinda. palliklubi FCF lubas pool- NUMBER OÜ Resk tegevjuhi Vello Li- ses ka kulude suurenemine. Ka Praegu on Lipu sõnul prügi- teist aastat tagasi Tallin-  Aare Paloots, ASi Tarmel pu sõnul käiks prügimaks ei ole elanikkonnal võimalust vedajatele garanteeritud kin- na linnavalitsusega sõlmi- tegevjuht praegust poliitilist arengut ise teenusepakkujat valida,” del veomaht. “Regulaarne ve- tud lepingus, et ehitab ku- 25 ning halduskorraldust arves- märkis Rüütelmann. du võimaldab konkreetset hin- ni aastani 2010 igal aastal eil tuleb teha suu- tades riigile üle jõu. Ka pole da pakkuda. See on nagu riigi Tallinna kaks staadioni.  miljonit krooni jäi FCF Tal- remahulisi pak- Lipu sõnul arusaadav, mis alu- Variant B: klient valib ise tellimus, kindel töö ja kindel linnale võlgu Lilleküla staa- Mkumisi välismaal, sel jäätmemaks kehtestataks. litsentsiga firmade seast hind. Kui prügitekitaja hak- Tänaseks pole aga midagi dioni aktsiate eest. mistõttu ilma maakleri- “Jäätmevaldajate register puu- Jäätmekäitlejate liidu teine kab valima, tekitab see kahju. ehitatud ning selle asemel pa- ta ei saakski. Meil on prob- dub, kuidas siis lisaülesande- jäätmeveo ümberkorraldami- See tähendab vabaturgu, mis kub jalgpalliklubi linnavalit- versaalstaadioni. Staadionid leemide korral kindlustus- ga hakkama saadakse? Kellelt se ettepanek on teha veda- toob vabaturu hinna ehk kõr- susele Wismari tänaval asu- oleks ehitanud jalgpalliklubi, maakleritest tublisti abi ol- küsida maksu, kui pole korra- misõigus litsentsipõhiseks. gema hinna.” Katre Pilvinski vat teisaldatavat kilehalli. Tal- linnavalitsuse kanda jäänuks nud. Eelmisel aastal kao- linna linnavalitsus kiitis eile staadionide valgustussüstee- tasime madratsitehase põ- spordihalli üleandmist sätes- mide projekteerimise ja raja- lengus sisseseade, kind- Energia Lõplikud otsused tulevad juuli alguses tava lepinguprojekti heaks. mise kulud ning ka staadio- lustushüvitise saime kätte Lepingu alusel antakse Tal- nide hooldamise kulud. Staa- mõne kuuga. Europarlament nõuab lõikust linna linna omandisse spordi- dionide asukohad pidi mää- halli teisaldatavad konstrukt- rama Tallinna spordi- ja noor- sioonid. Eelmisel aastal soe- sooamet. Eilsel hääletusel tõmbas Alles paar nädalat tagasi ei tundu,” kommenteeris too- tatud polüesterkangast 44×20 See leping oli üks osa nn pa- Euroopa Parlament kriip- püüdsid energiaministrid poo- na Nelja Energia juhatuse esi- meetri suuruse halli bilansili- ketist, millega linnavalitsus ja su peale energiaministri- kida kindla energiamonopoli mees Martin Kruus, kelle sõ- ne väärtus on 600 970 krooni. jalgpalliklubi FCF pidid klaa-  Ants Vasar, Viru Keskuse te plaanile energiatootja ja lõikuse kõrvale kaks alterna- nul kontrollivad mehhanis- Spordihall on hüvituseks ritud saama 25 miljoni kroo- tegevjuht põhivõrk kokku jätta. tiivi. Pakutud variantide puhul mid sõltumatuse probleemi kahe staadioni eest, mille jalg- nise võla, mille FCF jäi linnale tulnuks tagada ettevõtte sõltu- ei lahendaks, sest ühe tootja palliklubi pidi tänavu ehitama võlgu Lilleküla staadioni akt- indlustusmaakleri Eesti Energia lõikust soovi- matus kas kontrolliva süstee- omandisse jääks ikkagi ka üle- ning sellega loeb linnavalitsus siate eest. käest saab objektiiv- vad konkurendid võivad jälle mihalduri loomisega või põ- kandevõrk, millest kõik teised Pohlaku lubadused linna ees Aivar Pohlak sai toona ra- Kset infot, kindlustus- natuke kergemalt hingata, sest hivõrgule lisatingimuste keh- sõltuksid. täidetuks. ha tagasi maksmiseks neli aas- firma räägib sellest, mida eile andis Euroopa Parlament testamisega. Mõlemal juhul Siiski ei tähenda see veel 2006. aasta viimasel istun- tat ajapikendust ning kokku- on vaja rääkida, ja vaikib mõista, et ei lähe kaasa ener- oleks põhivõrk jäänud endi- lõplikke otsuseid energiamo- gil kiitis Tallinna linnavalitsus lepitu kohaselt on linnal alles sellest, mida tal pole kasu- giaministrite plaaniga hiili- selt ülejäänud energiaettevõt- nopoli saatuse osas. Euroo- heaks lepingu MTÜga Jalgpal- 2010. aasta 30. maist alates õi- lik rääkida. Pigem hoiab da mööda põhivõrgu ja ener- tega kokku. pa energiaministrid panevad liklubi FCF, millega viimane gus jalgpalliklubilt võlga sisse sellega raha kokku, mitte giatootja eraldamisest. Sel- Eesti Energia konkurenti- ühtse seisukoha kokku 4. juu- kohustus aastatel 2007–2010 nõudma hakata. ei lähe teenus kallimaks. gelt toetati vaid omandisuhe- dele need võimalused ei meel- lil Pariisis. ehitama Tallinna kaheksa uni- Kristina Traks te täielikku eraldamist. dinud. “Ega ta nüüd mõistlik Sten-Aleks Pihlak toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0098, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER KOLLANE KAART LOE ÄRIPÄEVAST Aivar Pohlak Vara vald – ääremaa või Aivar Pohlaku juhitud jalg- palliklubi FCF lubas igal aas- Tartu äärelinn? tal ehitada Tallinna kaks staadioni, mulluse kohustu- se vahetuskaubaks pakub 11 336 ta aga linnale teisaldatavat  krooni oli eelmisel aastal statistikaameti teatel keskmine bru- kilehalli. Kuigi linnavalitsus tokuupalk, mis tähendas aastaga 20,5protsendilist palgatõusu. Pohlaku pakutava heaks Keskmine palk tõusis varasemaga võrreldes kõige enam kala- kiitis, Äripäevale selline sõ- püügis, kõige vähem aga kinnisvara valdkonnas. namurdmine ei meeldi.  loe homsest lehest “Ääre äride” sarja

Makro Populistlike ideede rakendamine hävitaks usalduse investorite silmis UURING SAS hotelli emafirma ka- Lastega juht teeb vatsevad Marokosse rajada spaahotellikompleksi, mis on firma peresõbralikuks plaanitud avada 2010. aas- Riigipoed ei päästaks Eestit Ettevõtte peresõbralikkus tal. Radisson Resort & Spa sõltub suurel määral sellest, Saïdia on Rezidori ja Property kas ettevõtte juht omab pere Logici ühisprojekt. Viimane Olles kahekordistanud või mitte, leidsid eksperdid kuulub osaliselt Eesti ärime- maksukoorma, loonud riik- TSITAAT eile EQUALi programmi lõpu- hele Margus Reinslaule. liku panga, mis sisuliselt Kui töö toot- foorumil. on sinna koondatud hapu- 11 aastat TNT Eesti juhina KINNISVARA de laenude tõttu pankrotis, likkus para- töötanud Asko Talu nentis, et Kasutuspiirangud ebarentaabli riikliku kau- kolme lapse saatmine muu- bandusketi ning riigi rolli neb, saab kriis läbi, tis oluliselt tema hoiakuid ja internetis näha tõstmisega poliitilise pat- kui” ei, siis jätkub. suhtumist töötajate peresu- Maa-ametil on valminud ronaaži süsteemi – loodab James Oates, UniCredit hetesse. kaardirakendus, mille abil Keskerakond Eesti konku- Group vanemanalüütik saab infot maatükil paikne- rentsivõimet tõsta. KINNISVARA vate maa kasutamist kitsen- Marokos kerkib davate objektide asukoha “Ja see peab välisinvestori- kohta. Sellelt leiab maatüki te silmis taastama usalduse Anssi Rantala rõhutavad va- Reinsalu spaakeskus kitsendusi põhjustavate ob- Eesti majanduse vastu?” luk- jadust tööviljakust tõsta, mis Ärimees Margus Reinsalu jektide ja neist põhjustatud sus naerust UniCredit Groupi 20protsenise palgatõusu juu- osalusega kinnisvarafirma piiranguvööndite asukoha ja vanemanalüütik James Oates, res kasvab ehk vaid 5 protsen- Property Logic ja Radisson ulatuse. üks kolmest väliseksperdist, ti aastas. See õõnestab ekspor- kellelt Äripäev Keskerakonna divõimet. majandusprogrammile kom- Süüdistus Emissioon oli ebavõrdne mentaari palus. “Aitäh ja head Korrektsioon, mitte kriis ööd,” ütles Oates. “See ei too Rantala sõnul saab praegu- Kikkas kaebas Eestisse ühtegi välisinvesto- sest korrektsioonist Eesti ma- rit, ajab hoopis otsima võima- janduses tõeline proovikivi lusi maalt lahkuda.” meie tööturu paindlikkusele. Merko kohtusse Oatsi meelest oleks väga “Kui palgad kohanevad, kait- kahju, kui Eesti eksperiment, seb see majandust rängema mida maailmas on huviga jäl- languse eest,” ütleb ta ja kii- Merko Ehituse endine ehi- sobilikuks vaidlust sügavuti gitud, kohanemise asemel dab avaliku sektori palga kül- tusdirektor Ott Kikkas kommenteerida, kuna tege- kannapöördega täiesti rööbas- mutamise kava. Rantala rõhu- on Merko Grupi kohtus- mist on alles algava kohtu- telt maha aetaks. Punkt-punk- tab, et Eestis on korrektsioon, se kaevanud, et tühistada asjaga ja seda eriti ajakirjan- tilt programmi läbi käies kõ- mitte kriis nagu Soomes ühek- grupi tütarfirma E.L.L Kin- duse veergudel. “Kommen- las Oatsi analüüsis refräänina: sakümnendatel aastatel. Töö- nisvara ASi aktsiaemis- teerida võime vahest ehk ai- “Kes selle eest maksab?” Kas turu paindlikkust aitaks lisa- sioon. nult nii palju, et lähtudes tä- Eesti maksumaksja tõesti le- da seegi, kui Eesti konkurent- nasest situatsioonist meie piks maksumäära tõusuga 40-  Keskerakonna majanduse elavdamise ideed välisanalüütikute sivõimeliste palkade asemel Ärilehe andmetel tekib majanduskeskkonnas tervi- 50-60 protsendile ning kui tõe- hinnangul midagi paremaks küll ei tee. Foto: Meeli Küttim oma tööturu kolmandate rii- enamusosalust omaval Too- kuna, ja eriti kinnisvarasek- näoliselt tooks see Eestisse vä- kide tippspetsialistidele avaks, mas Annusel eelis pisiakt- toris, oli Merko Grupi juha- lisfirmad või koju tagasi välis- “Kui töö tootlikkus para- üks peamisi ankruid, mis vä- ütles Klyviene. sionäride ees, suurendades tuse ettepanek aktsionäri- maale lahkunud eestlased. neb, saab kriis läbi, kui ei, siis lisinvestorite usaldust Eesti Toidukauba hindade kül- suuraktsionäride vara väike- dele proportsionaalselt kor- jätkub,” ütles Oates. Kui aga majanduse vastu hoiab. mutamise naeravad analüüti- aktsionäride arvel. raldada uus emissioon, suu- Peamine mure: tootlikkus Eesti kulutase muutub nii kõr- Oatsi teine soovitus on otsi- kud välja. Pigem võiks uurida Kohtuistungite regist- rendamaks E.L.L. Kinnisva- Oatsi kriitikast ei pääse ka va- geks, et Eesti konkurentsivõi- da lahendusi majanduse mik- konkurentsi Eesti jaekauban- ri andmetel toimub vaid- ra likviidsust sel määral, et litsus, kes pole Eesti eksperi- me kaob, pole lõpuks muud rotasandilt – muuta näiteks dusturul. “Balti riikides on toi- luse arutamine homme olla valmis reageerima ka menti edasi arendanud. Pal- alternatiivi kui devalveerimi- makse, et Tallinnast võiks du hinna tõus maailmaturul Kentmanni tänava kohtu- võimalikele soodsatele kin- ju enam tähtsustamist vajab ne. Sinna väravasse mängivad tõesti palju räägitud atraktiiv- palju suuremas ulatuses koha- majas kohtunik Epp Haab- nisvaraobjektide müügipak- töö tootlikkuse tõstmine, mis ka soovitused riigi laenukoor- ne finantskeskus saada. likesse hindadesse üle kandu- saare juhtimisel. kumistele, mida juhatuse ar- Oatsi sõnul on Eesti ainuke ja mat suurendada. Avaliku sek- Ka Danske Banki analüü- nud kui mujal Ida-Euroopas,” Ott Kikkas, keda aripaev. vates lähiajal on oodata. Divi- tõeliselt oluline probleem. tori väike võlg on Oatsi sõnul tik Violeta Klyviene ja Nordea ütleb Klyviene. Sirje Rank ee-l eile tabada ei õnnestu- dendide maksmisest aktsio- nud, kuulub ise ettevõtte OÜ näridele oleks juhatuse mee- Fund Ehitus juhatusse. lest tänases situatsioonis ise- Merko Grupi nõukogu lii- gi naljakas mõelda.” ge Teet Roopalu ei pidanud Kadrin Karner ALTERNATIIVNE MÕTLEMINE ÄRITEHNOLOOGIAS: Usaldusväärne server ja kaitstud TAUST KOMMENTAAR  Aktsiaemissioonist inu käsutuses ole- andmed mõistliku hinna eest said väikeosanikud Äri- vad emissioonido- lehe andmetel teada nei- Mkumendid kinnita- le saadetud pakkumis- vad emissiooni korraldamist Tehnoloogia, mis viib paremate tulemusteni. kutses, mis jättis lühike- kõikidele aktsionäridele pro- se aja jooksul võimalu- portsionaalselt nende osa- se osta senisele osalusele lusele. HP ProLiant ML150 G5 Server vastavas jaos lisaaktsiaid Leian, et uusemissiooni • Quad-Core Intel® Xeon® protsessor E5405 (6% osaluse korral tähen- tingimused olid selles mõt- • 2 x 6 MB 2. taseme cache mälu daks see umbes 21 mln tes normaalsed ja õiglased, • 1 GB standardmälu. Laiendatav kuni 16 GBni krooni väljakäimist). Pak- et ei rikkunud väikeaktsio- • 1333/1066 MHz FSB kumisest loobumise kor- näride huvisid, kuna kõigil Hind al 11 247 kr (sis km) ral tähendab see aga loo- oli võimalus märkida akt- bumist teenitud kasumi- siaid proportsionaalselt en- osast, kuna uutelgi akt- da olemasoleva aktsiaosalu- Leiad selle aadressilt www.hp.ee/server siatel oli tagasiulatuv jõud sega. võtta eelmise aasta ka- Ülo Metsaots, Merko Grupi väike- aktsionär, ASi Merko Ehitus juha- © 2008 Hewlett Packard Development Company L. P. Kõik õigused reserveeritud. Intel, Intel Logo, Xeon ja Xeon Inside on registreeritud kaubamärgid USAs ja mujal riikides. sumilt makstavaid divi- dende. tuse liige ja endine finantsdirektor Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] UUDIS4 Merko ja Eesti Ehitus – aasta alguse parimad ellujääjad

li ja professionaalne töötajas- Olympic EG juhatuse lii- konna. Mees rõhutas, et täna- ge Andri Avila nentis, et ava- Kolmandik Virge Lahe STATISTIKA Majandustulemused I kvartal [email protected] vu I kvartalis ei olnud olukord tud kasiinode kasumlikkus ei turul võrreldes mullusega su- kasva samas tempos käibega, Vaid üks kolmandik Tallinna börsi ettevõtetest börsi- Ajal, mil Eesti riigi majan- gugi parem. mis on loomulik, kuna uute suutis esimeses kvartalis kasumikasvu näidata duskasv näitas olematut Kui toona toimetati päris mängukohtade ülevõtmise kasum 2007 ja 2008 I kv, mln krooni muutus, % kasvu ja nii mõnigi ehitus- mitme üle talve kandunud ja avamisega on seotud kind-  firmadest 154,9 ja kinnisvarafirma pankrotti projekti kallal, siis seekord al- lad kulud. Merko Ehitus 2008 I kv 75 läks, suutis pool tosinat Tal- les otsiti tööd või just alustati Samuti mõjutas Avila sõnul 2007 I kv 88,5 linna börsil noteeritud fir- ujub vap- uute lepingute täitmist. Vingi tulemust üldine majandusklii- Eesti Ehitus 44,9 52 mat eesotsas Merko ja Ees- sõnul andis oma panuse ka läi- ma jahtumine ja uute kasiino- 29,5 ti Ehitusega oma kasumit nud aasta lõpus enamusosa- de käivitumisaegade pikene- Starman 14,4 29 ralt nii käi- kasvatada. luse ost Eston Ehituses, mil- mine. “Sõltuvalt üldisest ma- 11,2 le numbrid aruandes varem ei janduskliima arengust oota- 9,7 20 Merko Ehituse kasum kas- kajastunud. me marginaalide kasvu mitte Harju Elekter 8,1 be kui ka vas I kvartalis lausa 75 prot- Huvitava asjaoluna mai- enne selle aasta viimast kvar- 30,5 15 senti, Eesti Ehitusel 50 prot- nis ehitusjuht, et I kvartal eri- talit,” teatas Avila. Norma 26,6 senti. Veel läinud aasta viima- nes eelnevatest ka sellega, et kasumi Oma toe andis euroraha 452 3 ses kvartalis oli ehitusettevõt- kõik kinnisvaraarendajad, kel- Eesti Telekom 440 te tulu ligi ühe neljandiku võr- le hulka pole Eesti Ehitus en- Harju Elekter suutis üle kol- -111,4 Tallink -1 osas ma- ra väiksem võrreldavast pe- nast puhtal kujul kunagi ar- mandiku võrra käivet kasva- -112 rioodist. vanud, hakkasid äkki rääki- tada, ka kasumi kasvatamises 89,5 Merko Ehituse juhatuse lii- ma, kui tublid ehitajad nad on. suudeti olla esiridades. Samas 95,3 -6 jandusega ge Alar Lagus märkis, et ette- Ehitusfirma käive kasvas 38%. näitas elektriseadmete ja -ma- Tallinna 67,5 võtte kasumi kasv oli eelkõi- Erinevalt Merko Ehitusest näi- terjalide tootja mullu viima- Kaubamaja 75,8 -11 vastuvoolu ge tingitud sellest, et kinnis- tas Eesti Ehitus ka läinud aasta ses kvartalis Merkoga võrdset varaarendus ja elamuehitus viimases kvartalis korralikku kahjumit. 61,9 Olympic EG 79,3 -22 on tsüklilised. Samuti soosis kasumi ja käibe kasvu. Juhatuse esimees Andres 5,1 ehitustegevust soe talv. “Meie Kolmandana kasumit kas- Allikmäe tõi käibe kasvu ühe Viisnurk -32 tegevuse edukus ei sõltu vaid vatanud telekommunikatsioo- põhjusena välja selle, et tegut- 7,5 10,9 ühe turu eripäradest,” rääkis niettevõtte Starmani finants- setakse pisut teistsugustel tur- -41 Lagus, toonitades, et Merko direktori ja juhatuse liikme gudel, kui seda on kinnisvara 18,4 Ehitus on kolmes riigis aktiiv- Rändy Hütsi sõnul oli ettevõte ja transiit, mis on praegu Ees- 14 Silvano FG -65 selt tegutsev ehitusettevõte. majanduses toimuvatest taga- timaal väga haavatud. 33,5 silöökidest mõnevõrra vähem “Kindlasti on ka eurora- 2,6 Kalev -82 Ehitus toimub nihkega mõjutatud, kuna tugev toote- ha tugi positiivne,” kõneles 14,7 Eesti Ehituse juhatuse esime- portfell oli taganud ka stabiil- Allikmäe. Samuti tõi ta välja, -16,7 he Jaano Vingi sõnul oli kasu- se kliendibaasi. et eksporditurgudel läheb neil 69,1 mi kasvu taga kaks asja. Esi- Teist kvartalit järjest oli pa- väga hästi, märkides ära Soo- -11,02 teks nimetas ta ehituses nih- rim käibe kasvataja Eestist väl- met ja Leedut. “Edaspidi män- Baltika 21,7 kes olevaid protsesse ja 2007. japoole laienev Olympic EG, giks stabiilsuse kaarti.” Saku 21 aastast jäänud nn korralikku mistõttu maksti lõivu ka ka- I kvartalis vähenes börsiet- Õlletehas -31,5 töödeportfelli. “Üha tiheneva sumi langusega. Aastaga on tevõtete tulu kokku ligi 48 mil- 0 konkurentsi mõju ei ulatunud mängukohtade arv kasvanud jonit krooni. Samuti oli börsi- Trigon PD 12 veel otseselt tulemusteni,” võt- 43 kasiino võrra, mis andis ettevõtete kogukäive pea mil- KOKKU: 2008 I kv -47,7 mln -5 % tis Vink olukorra kokku. oma osa käibesse. Käive kas- jardi krooni võrra väiksem eel- 2007 IV kv -350 mln -25 % Teiseks tõi Vink välja tub- vas enam kui 50 protsenti. misest kvartalist. toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT TAUST Ettevõtete I kvartali kasum Eestis tervikuna vähenes Eestis tervikuna vähenes ette- ted tervikuna I kvartalis siis- Eelkõige mõjutas müügitulu- Kindlasti on ka euroraha võtete kasum tänavu I kvarta- ki enam kui mullu samal ajal, de kasvu aeglustumist suuri- lis võrreldes aastataguse aja- seda 6% võrra. Ometigi oli tä- ma osatähtsusega ja tarbija- tugi positiivne. Edaspidi ga 11%. Statistikaameti and- heldatav selge käibe kasvu vä- te hinnatundlikkusest otseselt metel oli ettevõtete koguka- henemine, sest veel aasta ta- sõltuv tegevusala hulgi- ja jae- sum Eestis I kvartalis 10 mil- gasi kasvas see 26%. kaubandus, kus kasv oli vaid mängiks stabiilsuse kaarti. jardit krooni. Suurima osatähtsuse müügi- veidi üle 3%. Vähenemise tingis väiksem tulust andsid hulgi- ja jaekau- Enim suurenes müügitulu ho- nõudlus ning hindade ja tööjõu banduse ning töötleva tööstu- tellides ja restoranides, samu- ” kallinemine. se ettevõtted, vastavalt 41% ti hariduse, tervishoiu ja mäe- Andres Allikmäe, ASi Harju Elekter juhatuse esimees Käivet näitasid Eesti ettevõt- ja 21% kogumahust. tööstuse vallas.

 Põhjus rõõmustamiseks – Eesti Ehituse RAHA juhatuse esimees Jaano Vink (vasakul) ja Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus. Parimate Eesti Ehitus raha Fotod:Helin Loik/Presshouse/Scanpix ja Peeter Langovits/ börsifirmade 44 372,5 Postimees/Scanpix vaba raha Olympic EG seis erinev 17 415,7  raha suhe Merko Ehitus omakapitali, % 16 356,8 raha, mln krooni Starman 6 15,5 Väikeaktsionär: Harju Elekter Allikas: ettevõtete 5 25,9 aktsiad langusfaasis majandusaruanded Väikeaktsionär Viljandist Üldiselt pidas ta ettevõte- Silver Lepik, kes on börsil te kasuminumbrite jälgimi- valitsevate halbade aega- sest olulisemaks seda, mida de tõttu peaaegu Tallin- kogu majandus teeb. Prae- na börsi aktsiatest loobu- guses langusfaasis on tema nud, nentis, et praegu ta hinnangul väga raske väi- üldse ei vaata, mida tee- keinvestoril kasumit saa- vad börsiettevõtete kasu- da. Lepiku hinnangul võib mid, sest aktsiad on lan- langusfaas kesta isegi kuni gusfaasis. 20 aastat. Analüütikute arvamu- sed kasumi reastami- sest lahknevad Kui Hansabank Marketsi rane, sõltudes enim suur- analüütik Sander Danil ei te projektide müümisest ja näe börsiettevõtete ka- seal laekuvast rahast. sumi- ja käibeedetabelite Pihta saanud kaubandus Käive kasvas enamikul börsifirmadest koostamisel väga suurt mõtet, siis LHV Balti ana- “Praeguses olukorras läheb käive 2007 ja 2008 I kv, mln krooni  muutus, % lüüsiosakonna juht Er- paremini neil ettevõtetel, 692,3 ki Kert hindab kasumi- kelle tulud on Balti riikide- Olympic EG 459,7 51 numbrit. ga vähem seotud, st suur osa 773,5 on ekspordil,” märkis Kert. Eesti Ehitus 559,7 38 “Mitu firmat, mis I kvar- Samuti läheb tema sõ- Harju Elekter 203,9 35 talis näitas häid tulemu- nul paremini stabiilsema- 151,6 si, saavutas selle suuresti tes tööstusharudes tegutse- Ekspress Grupp 321,3 29 niiöelda vana rasva pealt, vatel ettevõtetel (näiteks te- 249,6 kuid lähemates kvartalites lekommunikatsioon), mida võib oodata tulemuste olu- majanduse jahtumine vä- Starman 81,8 22 67,1 list halvenemist,” kommen- hem mõjutab. teeris Hansabank Marketsi “Kõige nukramalt on pih- Norma 330,8 17 283,1 analüütik Sander Danil. ta saanud otseselt jaekau- “Samas kui madalseis banduse ja tarbijakulutus- Silvano FG 428,8 368,5 16 kestab veel kas või aasta, tega seotud ettevõtted,” üt- GENERAATORID ei tohiks nii lühikese pers- les Kert. Tallinna 1470,3 Kaubamaja 1286,9 14 pektiivi tulemused olla fir- Kerdi hinnangul annab made väärtuse kujunemise kasumi ja käibe jälgimine 2743,1 Tallink 2471,9 11 aluseks,” lisas ta kahtlemata esmase pildi sellest, kuidas ettevõtetel lä- 73,9 Hansa hindab rahavoogu Viisnurk 66,7 11 heb. Käibe kasv näitab kõi- Danili sõnul on vaja püüda ge puhtamal moel ära sel- 1119,6 Merko Ehitus 1014,9 10 veel kaugemale ette vaadata. le, milline on nõudlus fir- Hansabank Marketsi funda- ma toodete või teenuste jä- 274,5 Kalev 263,8 4 mentaalanalüüsi protses- rele ning kui edukad ollak- sis on ettevõtete edukuse ja se nende müümisel. 211,2 väärtuse peamisteks kritee- Kasumi jälgimine on Ker- Tallinna Vesi 205,4 3 riumiteks rahavoo generee- di arvates mõnevõrra keeru- Baltika 266,1 0 rimise võime ja selle kasvu- lisem, kuna tõe huvides on GAASI- 266 väljavaated. soovitatav ühekordseid tu- Trigon 0,1 0 Analüüsis lähtutakse eel- lusid-kulusid mitte arves- JA KERGEÕLI 0,1 dusest, et ettevõtte väär- se võtta. Eesti Telekom 1484 -1 tus kujuneb kõigi tulevikus Samas on väikeste kor- KESKKÜTTEPÕLETID 1497 teenitavate rahavoogude rektuuride järel kasumi tee- mõistliku riskihinnaga dis- nimise võime investorite Saku Õlletehas 167,8 -7 181,2 konteeritud väärtusest. jaoks üks olulisemaid näi- Erki Kert nentis, et ehi- tajaid ettevõtte käekäigu Arco Vara 111,9 291,2 -62 tus- ja kinnisvaraettevõte- kohta. KOKKU: 2008 I kv 1070,2 mln 11 % te puhul on käibe ja kasu- “Tehakse ju teenitud ka- EKSTRÖM EESTI AS Kadaka tee 84a Tel 677 9440 2007 IV kv 2000 mln 17 % mi jaotumine kvartalite va- sumist tulevikus dividendi- info@ekström.ee 12618, Tallinn Faks 677 9470 Allikas: ettevõtete majandusaruanded hel suhteliselt ebareeglipä- väljamakseid,” sõnas Kert. Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0098, e-post [email protected] 6 UUDIS

Praegu saab Paljassaares vaid lind või matkasaapaga mees hakkama. Foto: Andras Kralla. Paljassaare projekti investeerijad haihtusid

Kui aasta alguses olid lisas Kurist veebruaris opti- Magnumi omaniku Margus mistlikult. ASUKOHT Paljassaare projekt Kinnisvara Linnamäe kinnisvaraprojek- Täpsustused investorite tile Paljassaares investorid A H T lage ala kohta märtsis L olemas ja nende kaasamine E haljasala areng O M oli vaid vormistamise kü- Ta jättis kommenteerimata, O tiik simus, siis nüüd võetakse kas MM Grupile jääb enamus- S hoonestus Saartevahe linnuriigist müügiplaani rahulikult. tööstusala osalus või vähemusosalus, ja haak soovitas täpsemalt küsida uute pank, astang linnaks on “Projekt sai osaliselt uued investorite kohta märtsis. tehisastang investorid. Sellega seoses lõp- Märtsis muutus aga inves- Paljassaare kaitseala piir pes meie töö ära,” ütles veeb- torite kaasamine hapramaks, hoiuala 500m ruaris Paljassaare maalahma- kuigi lootus ei kadunud. “An- muutunud Ecobay projekt endises ka arenduseks loodud firmast nan teada, kui tehing sõlmi- Suur haak jäätmehoidlas: 48 ha küsitavaks ootamatult lahkunud eksühis- tud,” ütles Kurist ja soovitas Väike haak pankur Mart Altvee. uuesti küsida mai lõpus või Tallinna Maalahmaka omanikfirma juuni alguses. Paljassaare laht Paljassaare heitvee MM Grupi juhatuse esimees puhastusjaam e Vastuolulised teated laht e Ralf-Martin Soe Aare Kurist täpsustas, et nad t Endine investori olemasolust e [email protected] soovivad kaasata projekti aren- r a Paljassaare a duseks omakapitali ja sekto- Juuni keskel tuli aga Kuristilt s s sadam: 80 ha a riga seonduvat oskusteavet. investorite leidmise kohta vas- lj arendustege- a Uusi investoreid ei nimetanud tuseks kahanenud optimismi- P vust Vene-Balti ei Altvee ega ka Kurist. ga väljaöeldud lause, et “Pal- sadam jassaare projekt edeneb rahu- Talvel pakatas arendaja likus tempos, praegu olulisi K Hundipea optimismist o uudiseid ei ole”. p sadam l Siis oli uute investorite kaasa- Kuristi sõnul on MM Grupp i mine vormistamise küsimus. teinud strateegilise otsuse Kopli S Teö “Kui pakub huvi, siis Ecobay täiendavaid investoreid mitte Kopli laht õ K ö o st Bekkeri sadam le p u projektiga seonduvatest muu- kaasata, enne kui kinnistule li s datustest olen valmis lähemalt on kehtestatud detailplanee- rääkima pärast seda, kui kõik ring ning praegu töötataksegi formaalsused on korda aetud,” välja selle eskiisi. TSITAAT E-kirjavahetusest MIS ON MIS Ecobay projekt endises MM Grupp kavandab muudatusi jäätmehoidlas Ecobay omanikeringis. Projektiga Eesmärk: jäätmaa muutmine Ka teiste firmade mahukad seonduvaid muudatusi olen valmis lähe- umbes kümne aastaga Tallin- malt kommenteerima kõige varem 1–2 nas Paljassaare poolsaarel elu- ” rajooniks. arendused on aja- ja rahakulukad kuu pärast. Maksumus: miljardites kroo- Aare Kurist, MM Grupi juht, 04.02.2008 nides Teised suured Tallinna Satnam Europe’i palgal protseduurid ette näevad. Lii- Omanik: Ecobay OÜ, kuulub arendusprojektide eestve- Veerenni tänaval umbes sa- gume samm-sammult. Kui see erinevate firmade kaudu 98% dajad ei tea, kes olid Paljas- ma mahukat arendusprojek- siis ühel päeval valmis saab, Praegu on vara midagi öelda. An- ulatuses Margus Linnamäele. saare projekti potentsiaal- ti vedav ekspankur Härmo eks siis võib arendusega pihta nan teada, kui tehing sõlmitud. sed investorid. Värk nentis, et põhimõtteli- hakata,” ütles mees. NUMBER selt on neilgi võimalik uute in- Värk ei mõtle veel arendu- Uuesti võiks küsida mai lõpp/juuni algus. Tõenäoliselt olid nad väl- vestorite kaasamine, aga prae- seks vajamineva raha leidmi- Aare Kurist, MM Grupi juht, 24.03.2008 jastpoolt Eestit, kuna nen- gu kindlat plaani selleks pole. sele. “Finantseerimisest on va- ” de hulgas polnud ei Arco Va- Aga Värk ei kiirusta Tallinna ra mõelda. Viimase kahe aas- 49 ra, Manutent, SRV, kõrvalasu- kesklinnas Veerenni tänaval ta jooksul on nii finantsturud Paljassaare projekt edeneb rahu- vat suurarendust rajav KS Hol- kümneid miljardeid neelava kui ka kinnisvaraturud olnud likus tempos, praegu olulisi uudi- hektarit jäätmaad Paljas- ding ega Paul Oberschnaideri projektiga. üpris dünaamilised. Aga eks saares on praegu neljajalgse- firmalt Veerenni maalahmaka “Eks me siin teeme nagu pikaajalist projekti tuleb järk- seid raporteerida ei ole. te ja suleliste valduses. ostnud Satnam Europe. (detailplaneeringu – toim) järgult arendada,” lisas Värk. ”Aare Kurist, MM Grupi juht, 16.06.2008 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0098, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev UUDIS 7 Pangandus Kasumlikkus jäi eelmisele aastale alla Kvartalis hapneb Otsime unistuste täideviijaid laene 300 miljoni eest

Sampo Panga juhi Aivar Re- he sõnul suureneb tänavu üle 60päevaste viivislae- nude osakaal ja keskmine laenude allahindluse maht ulatub 300 miljoni kroonini kvartali kohta.

“2008. aastaks prognoo- sime laenukvaliteedi halve- nemist, mis väljendub üle 60 päeva viivislaenude osakaa- Nordea otsib oma meeskonda lu kasvus tasemele 1,5%. Pan- gad jätkavad konservatiivset joont laenude allahindamisel. Privaatpanganduse juhti Keskmine allahindluse maht on suurusjärgus 300 miljonit Peamised tööülesanded: • Kontseptsiooni väljatöötamine ja edukas elluviimine krooni kvartalis,” ennustas • Meeskonna loomine ja juhtimine  Rehe finantssektori tulevikku Sampo Panga juht Aivar Rehe kinnitas, et Sampo Pank jätkas • Kliendibaasi loomine ja hoidmine aasta teises pooles. kasumlikult ka mais, tervikuna aga alanevad pankade kasumid • Finants- ja müügieesmärkide jälgimine ja täitmise korraldamine Rehe täpsustas, et tema pa- võrreldes 2007. aastaga. Foto: Andras Kralla kutud numbrid iseloomusta- vad kogu finantssektori käe- Jaekliendi teenindusosakonna juhti käiku, mitte üksnes Sampo MIS ON MIS Panga eeldatavaid tulemusi. Peamised tööülesanded: “Pankade kasumid alanevad Laenu allahindlus • Erakliendi segmendipakkumiste võrreldes 2007. aasta sama pe- arendamine ja edukas elluviimine rioodiga, kuid tervikuna säili-  Allahindlus ehk laenupro-  Allahindluse leidmiseks ar- • Meeskonna juhtimine tab pangandus aktsepteerita- visjonid jagunevad Sampo vutatakse laenu jääk, sellest • Kliendibaasi loomine ja hoidmine va kasumiteenija staatuse,” li- Panga finantsdirektori Ivar lahutatakse oodatavad raha- • Finants- ja müügieesmärkide jälgimine ja täitmise korraldamine sas Rehe. Pae sõnul kaheks. Esiteks, vood, näiteks tagatiste reali- Rehe märkis, et mais jätkas spetsiifilised allahindlused, seerimisest laekuv raha, ning Sampo Pank stiilset ja kasum- mis tehakse konkreetse lae- laenu sissenõudmise kulud. Eluaseme finantseerimisosakonna juhti likku kasvu, kuid täpsemaid nu kohta. Teiseks teevad pan- Allahinnatud ehk provisjonee- tulemusi saab pank välja anda gad laenudele ka üldist alla- ritud laenud on bilansis ajani, Peamised tööülesanded: alles pärast kvartalitulemuste hindlust. Seda tehakse laenu- mil tagatised on realiseeritud • Strateegia väljatöötamine ja edukas elluviimine • Meeskonna juhtimine portfellile tervikuna. või kuni nõue on ära müüdud. avalikustamist. Rehe ütles, et • Kliendibaasi loomine ja hoidmine võlga võib nimetada probleem- • Finants- ja müügieesmärkide jälgimine ja täitmise korraldamine seks, kui klient ei soovi panga- • Uute ja olemasolevate toodete arendus ga suhelda ja on võlgu olnud ega lühiajalisi laene müünud. “Prognoose majandustule- • Tootekoolituste organiseerimine ja läbiviimine üle 150 päeva. Tegeleme ise ka probleemlae- mustele me ei tee ja teiste pan- • Tootejuhendite koostamine või koostamise organiseerimine “Probleemsete võlgade hal- nude menetlemisega. Üldiselt kade tegevust ei oska hinnata,” damisel tuleb protsesse jao- käsitletakse lepingu ühepool- lisas Raasuke. tada jämedalt kaheks. Esi- set lõpetamist case by case. See- SEB teatas, et kommentee- teks tagatisega tagatud võlga- ga on üht konkreetset tähtaega rib laenude teemat alles pä- Väikefinantseerimise osakonna juhti de haldamine ja teiseks taga- väga keeruline välja tuua. Üldi- rast teise kvartali tulemuste Peamised tööülesanded: mata laenude ja võlgade hal- selt peab klient olema võlglane avaldamist. SEB avaldab kvar- • Strateegia väljatöötamine ja edukas elluviimine damine,” rääkis Rehe. Tema juba enam kui 90 päeva ning ei taliaruande 16. juulil, Hansa- • Meeskonna juhtimine sõnul käib tagatud probleem- ole leitud lahendust või jõutud pank 17. juulil ja Nordea Pank • Kliendibaasi loomine ja hoidmine • Finants- ja müügieesmärkide jälgimine ja täitmise korraldamine laenude sissenõudmine koh- kokkuleppele uue maksegraa- 22. juulil. • Uute ja olemasolevate toodete arendus tutäituri või pankrotihalduri fiku osas,” edastas pank. Eesti Panga andmetel on • Tootekoolituste organiseerimine ja läbiviimine juhtimisel. “Hansapanga Eesti äritege- siinsete kommertspankade • Tootejuhendite koostamine või koostamise organiseerimine Ka Hansapank kinnitas vus on jätkunud oma tavapä- laenukahjumite praegune tase aripaev.ee-le stabiilse äri jätku- rases rütmis. Mingeid olulisi umbes 1,3%. Kogu maailmas mist ning ütles eile, et nemad kõrvalekaldeid viimaste kuude läheneb mahakantud laenu- pole hapusid laene müünud. tulemustest ei ole,” ütles Erk- de summa 390 miljardile USA Investeerimistoodete osakonna juhti “Hansapank ei ole oma pika- ki Raasuke. dollarile. Anne Oja Peamised tööülesanded: • Strateegia väljatöötamine ja edukas elluviimine • Meeskonna juhtimine • Kliendibaasi loomine ja hoidmine Pangad püüavad esmalt heaga • Finants- ja müügieesmärkide jälgimine ja täitmise korraldamine • Uute ja olemasolevate toodete arendus Sampo Pank müüb hapud • Tootekoolituste organiseerimine ja läbiviimine sisaamisel, kaalume laenu või Nordea Panga krediidijuht • Tootejuhendite koostamine või koostamise organiseerimine laenud maha, Nordea läheb nõude müüki,” kommenteeris Ivar Kallast ütles aripaev.ee- tagatisvara kallale 90 päe- Sampo Panga finantsdirektor le, et enne laenulepingu lõpe- va möödudes. Ivar Pae. tamist otsib pank tagasimak- Sampo Pank pakub Free- setega võlgu jäänud kliendiga Nõudmised kandidaatidele: Sampo Panga andmetel style’is nimelist tagatiseta tar- korduvalt kontakti. • Strateegilise juhtimise oskus on nad tähtaja ületanud lae- bimislaenu, mille kasutatud li- “Reeglina jõutakse selles • Meeskonna juhtimise oskus (või varasem erialane töökogemus ne juba müünud. Eeskätt lä- miidilt küsib 13–19% aastaint- faasis ka kompromissini,” rää- finantsvaldkonnas) hevad müüki üle tähtaja las- ressi. 19% aastaintressiga saa- kis Kallast. “Protsess jätkub • Initsiatiivikus, iseseisvus ja otsustusjulgus tud Freestyle’i-nimelised tar- vad seda laenu ka need, kelle vaid juhul, kui inimene ei akt- • Tulemustele orienteeritus bimislaenud. sissetulekud laekuvad mõnda septeeri panga pakutavaid la- • Eesti ja inglise keele oskus väga heal tasemel “Laene oleme müünud, eri- muusse panka. hendusi,” lisas Kallast. • Kõrgharidus või selle omandamine ti üle tähtaja tarbimislaene. Nordea Pank paneb tüh- Nordea Pank tohib ühe- • Hea suhtlemis- ja esinemisoskus Müügiotsused sõltuvad sellest, je lubadusi andnud laenuvõt- poolselt laenulepingu üles öel- millist hinda laenu eest paku- ja tagatisvara sundmüüki, kui da, kui võlgnevus läheb üle 90 takse. Kui see on kõrgem kui laenaja on pangale võlgu olnud päeva. Vahel lubab pank laenu- Kui soovid end teostada rahvusvahelises kontsernis, majasisesed kulud laenu taga- üle 90 päeva. võtjal endal tagatist müüa. kasutada kaasaegse ja areneva töökeskkonna hüvesid, saada oma CV ja motivatsioonikiri läbi cv-online või cv-keskuse või aadressil [email protected] hiljemalt 25.06.2008. Peotelgid, liigendraamiga telgid Plastpõrand, välimööbel, välikäimlad

www.adore.ee RENT & MÜÜK tel. 5551 3636 Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0098, e-post [email protected] 8 UUDIS

MAJUTUSÄRI Baronsi hotellikett laieneb Lätti Eesti-Inglise kapitalil põ- hinev hotellikett Barons Hotels OÜ peab läbirääki- misi Lätti laienemiseks ning plaanib juba sel aastal sõl- mida lepingu hotelli operee- rimiseks. Barons Hotels OÜ müügi- direktori Kea Kapsta sõnul käivad läbirääkimised ühe Jurmalas asuva spaahotelli Barons Hotelsi kaubamär- gi alla viimise üle. “Läti ka- suks räägivad turistide suur koguarv, hea lennuühendus ning loomulikult Jurmala suurepärased liivarannad,” tähendas Kapsta.

KINNISVARA  Tartu haldus- Arendajad panevad kohus lasi eile kaheksa Lõuna- müügis seljad kokku Eestis elavat Üleeilsest alates teevad endise metsa- kolm suuremat kinnisva- firma Sylvesteri raarendajat – NCC Ehitus, aktsionäri Artig KV ja Kodumajagrupp maksuameti müügialast koostööd Tallin- nõudest priiks. nas Haaberstis. Foto: Lauri Kulpsoo/ Koostöö hõlmab nelja aren- Postimees/Scanpix dusprojekti: Pärnaõue elu- rajoon Kakumäel, Hansuõue kortermajad ja Tiskre-Han- su ridamajad Tiskres ning Merepiiga elurajoon Ranna- mõisas, teatasid firmad. “Meie eesmärk on luua kol- me firma koostööna Tallin- Maksuamet kaotas nast Tabasalu suunal kodu- otsijale mugav võimalus va- lida sobivaim variant neljast erinevast arendusprojek- tist,“ ütles NCC Ehitus AS juhatuse esimees Toomas Aak. “Meilt leiab kodu nii Sylvesterile ka Tartus korterisoovija kui ka rida- maja eelistaja, pakume nii avaraid kui optimaalse pin- Halduskohus vabastas kaheksa aktsionäri maksunõudest naga elamisi.“ Prantsi, Virko Leppmetsa, Ei- bastav otsus. Protsess Pärnu jõustumata otsuse kohta hin- LENNUNDUS Kadri Bank NUMBER nar Ilma, Enn Kanguri ja Er- halduskohtus seisab veel ees. nanguid anda.” Talur ei osa- Kadunud pagasi [email protected] vin Naritsa vahel erinevateks Otsusest eile samuti telefo- nud arvata, kuidas võiks mak- summadeks. ni teel kuulnud Ervin Narits suamet edasi käituda. otsingut näeb netis Tartu halduskohtus ra- 401,2 Kinnisvara- ja ehitusäri- polnud võidus kindel. “Mina Maksu- ja tolliameti juriidi- Kui seni sai klient infot pa- huldas eile metsafirma mees Endel Ermel ei soostu- küll selle (Tallinna otsuse – lise osakonna juht Riho Roo- gasiotsingu kohta ainult e- Sylvester lõunaeestlastest  miljonit krooni nõuab mak- nud otsust eile kommenteeri- toim) põhjal ei järeldanud, et põld toonitas, et tegu on sa- posti või telefoni teel, siis aktsionäride kaebuse ja va- suamet Sylvesteri asjas kok- ma, tuues põhjenduseks, et ta otsus selline võiks tulla. Aga ma kohtutasandi otsusega, nüüd on võimalus pagasiot- bastas ärimehed määratud ku 34 inimeselt. ei osalenud kohtuotsuse ette- tore on, et tuli,” ütles ta. Narits mille avaldas juuni algul Tal- singut jälgida ka internetis. maksuotsusest. lugemisel ja pole jõudnud ot- lisas, et suhtub tulemisse ra- linna halduskohus ja otsus ei Pagasiotsingut saab jälgi- susega tutvuda. “Enne kui ma hulikult, sest see pole lõplik. ole veel jõustunud. “Lahend on da internetis ülemaailm- Kohus leidis, et maksuame- Kohus mõistis Lõuna mak- seda näinud ei ole, ei tahaks “Stsenaariume, kuidas asi eda- mahukas ning maksuhaldur se pagasiotsingusüstee- ti tehtud maksuotsused olid õi- su- ja tollikeskuselt kaebajate küll mitte midagi rääkida,” üt- si võib minna, on päris palju.” otsustab edasikaebamise pä- mi WorldTracer veebile- gusvastased ja metsaärimehed kasuks välja menetluskulud les ta. Samal põhjusel keeldus Ärimehi esindanud advo- rast sellega tutvumist 30 päe- hel, kuhu pääseb Estonian ei hoidnud maksudest taht- 1,07 miljonit krooni. kommentaarist Ülo Kriisa. kaadibüroo Luiga Mody Hääl va jooksul,” ütles ta. Airi kodulehelt. Klient saab likult kõrvale. Peale selle jät- Maksuamet nõudis endi- Varem on Ermel ajakirjan- Boreniuse advokaat Egon Talur Enne edasikaebamise ot- seda internetis jälgida, kui tis maksuhaldur kohtu hin- se metsafirma Sylvester oma- duses oletanud, et kui Tallin- ütles, et on otsuse klientidele sustamist tuleb ametil oodata sisestab Estonian Airi kodu- nangul täiendavat tulumaksu nikelt ligi 34 miljonit krooni, na halduskohtus mõisteti Põh- edastanud, kuid ei saa nende riigikohtu hinnangut kohtuot- lehel kadunud pagasi jälgi- määrates tähelepanuta võima- mis jagunes Ülo Kriisa, Endel ja-Eesti ärimehed õigeks, tuleb nõusolekuta seda kommentee- suse majandusliku tõlgenda- mise leheküljele pagasitee- liku topeltmaksustamise. Ermeli, Aimar Varula, Ingrid ka Tartust maksunõudest va- rida. “Minust ei oleks kohane mise seaduslikkuse kohta. nindusest saadud otsingu- faili numbri ja oma perekon- nanime, teatas ettevõte. Baltic Sales LENNUNDUS flyLALi lennupiletid Representative ühe hinnaga müügis - to world-leader Leedu lennukompanii in seating! flyLAL kuulutas Eestis välja hinnapakkumise, mille alu- For application and sel kõik firma internetilehe more information, see kaudu ostetud lennupiletid http://estonia.jobs.com maksavad kuu lõpuni 2999 krooni. Hinnad kehtivad kõikides- se sihtpunktidesse, kuhu flyLAL algusega Tallinnast Vilniuse kaudu lendab, ja si- saldab ka tagasilendu, tea- tas ettevõte. Commercial Vehicle Group, Inc. flyLALi teatel saab Tallin- nast lennata Milanosse, Pa- riisi, Dublinisse, Frankfur- www.kabseating.com ti, Londonisse ja Barcelo- nasse. toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0098, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev UUDIS 9 Energia 95% toodangut ekspordiks Konkurents Kartellikaebusi tuleb üha rohkem BÖRS France Télécom võib Biodiesel Paldiski juht: If: ei ole mingit uue pakkumise teha France Télécom on andnud vihjeid, et ettevõte on val- 35 miljonit krooni mis Eesti Telekomi suur- omaniku TeliaSonera eest käivet on alles algus kartellikokkulepet maksma kõrgemat hinda kui 42 miljardit dollarit ehk pea pool triljonit krooni. Plaanitust paar kuud hil- If Eesti Kindlustus kinnitas, Suhtumise muutmine võib jem tööd alustanud Pal- NUMBER et kindlustusmaaklerite lii- kahe ettevõtte läbirääki- diski biodiislitehas tea- du kartellikokkuleppe süü- mistesse tuua murrangu. tas esimese tootmiskuu distus on alusetu. TeliaSonera lükkas 5. juunil käibeks 35 miljonit kroo- France Télécomi pakkumise ni. Biodiesel Paldiski ju- 8000 “Me ei ole sõlminud ühegi kohe tagasi, öeldes, et see hi Aigar Ojaotsa sõnul on  tonni biodiislikütust suu- konkurendiga kartellikokku- on liiga madal. Hiljutistel in- see alles algus. dab kuus toota Biodiesel leppet, ei ole teinud seda mine- vestoritega kohtumistel on Paldiski, ütles ettevõtte vikus ega kavatse teha ka tule- France Télécom aga viida- Biodiislitehas Biodiesel juht Aigar Ojaots. Tonn kü- vikus,” ütles If Eesti Kindlustu- nud, et on valmis Rootsi- Paldiski, mis pidi oma uk- tust maksab tema kinnitu- se müügidirektor Artur Praun. Soome telekomifirma eest sed avama juba selle aasta al- sel 1000 eurot. Ta nentis, et lisaks sellele, et välja käima enam raha, vii- guses, alustas tööd alles mai kartellikokkulepe on seadu- tas wsj.com läbirääkimiste- alguses. Tehase avamise eda- sevastane, on see ka ärieetika- le lähedal olevale isikule. silükkumine oli paljuski seo- Leetu, Lääne-Euroopasse ja ga vastuolus. Allika sõnul ootab tud maksu- ja tolliameti prot- Skandinaaviamaadesse. “If on Eesti kindlustustu- France Télécom praegu seduuridega, et saada aktsii- Ojaotsa sõnul on kahe hea ru liider ega saaks lubada sel- TeliaSoneralt keeldumise silao tegevusluba. Samuti ku- kuuga võimalik tasa teenida list käitumist, mis seaks kaht- kohta täpsemat vastust. junes 70 miljoni krooni võrra summa, mille nad seisva te- luse alla kogu kindlustusturu kallimaks tehase lõpphind. hase jooksvateks kuludeks usaldusväärsuse. Me tegutse- STATISTIKA Aripaev.ee uuris tehase ju- kaotasid. Siiski möönis ta, et me Eesti Vabariigis kehtivate- Euroala ehitus hilt, kui suured olid ettevõte kuna turg on üsna ettearva- le seadustele, kindlustusturu kaotused ajal, mil tehas sei- matu, mistõttu täpset aega, headele tavadele ja kõrge äri- käis 2,4% alla sis. “Tegelikult me sellest vä- millal raha täies ulatuses ta- eetika normidele vastavalt,” Eurostati andmetel langes ga otseselt kahju ei saanud,” gasi teenitakse, ei osanud ta sõnas Praun. euroala ehitustoodang tä- rääkis Ojaots. Tema sõnul prognoosida. Kindlustusmaaklerite liit  If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste. navu aprillis võrreldes möö- kaotas ettevõte raha intres- Biodiesel Paldiski plaanib kaebas konkurentsiametisse Foto: Meeli Küttim dunud aasta sama ajaga sikulude maksmisel, mis tuli jõuda 85protsendilise koor- ERGO ja If Eesti Kindlustuse, 2,4%. Euroopa Liidus ter- tasuda nende endi taskust. museni selle aasta lõpuks, kahtlustades neid kartellikok- vikuna vähenes ehitustoo- Esimese tegevuskuu käive olles võimeline töötlema ko- kuleppes ühel ajal liikluskind- MIS EDASI dang vaid 0,3%. on ettevõtte juhi sõnade ko- gu Eestis kasvatatavatest kul- lustuse vahendustasusid jär-  Kartellileppe tuvastamisel menetlus on algfaasis. Praegu Aasta lõikes olid suuri- haselt alles algus. “Eriti kui tuuridest valmistatava õli. sult kärpida. Üle kümne aasta ERGO ja If Eesti Kindlustuse kogutakse tema sõnul tõen- mad ehitajad Rumeenia arvestada, et suudame kuus “Praeguseks, pärast ligi on kehtinud liikluskindlustuse vahel on võimalik süüdlasi ka- deid ning piisavate tõendite 30,0%, Sloveenia 23,3%, toota 8000 tonni biodiislikü- kahte aktiivset kuud oleme vahendustasud vahemikus 10– ristada 250 miljoni kroonise saamisel antakse asi prokura- Poola 22,8% ja Bulgaaria tust, mille tonn maksab 1000 jõudnud 50protsendilise töö- 15 protsenti, kuid nüüd mõne- trahvi või kuni kolmeaastase tuuri ja seejärel kohtusse. 21,0%ga. Enim taandare- eurot,” rääkis Ojaots. “Lisaks koormuseni ning kavatseme nädalase vahega on kaks turu vangistusega.  Küsimusele, kas kartellikae- nes ehitustoodangu maht sellele tegeleme ka kauban- lähiaastatel ellu rakendada suurimat kindlustusseltsi pan-  Konkurentsiameti konku- busi tuleb ametisse tihti, vas- Hispaanias, nimelt 21,8%. dusega.” ka kõik esialgsed plaanid,” nud ette ette alandada maakle- rentsiteenistuse juhataja tas Rõõmusaar, et viimasel Elamuehituse maht kuk- Valmistoodangust läheb selgitas Ojaots. ritasud 5 protsendile. Kristel Rõõmusaar kinnitas, et ajal isegi väga tihti. kus euroalal aastaga 4,8%. ligi 95 protsenti ekspordiks Hille Tressum Kõigi Euroopa Liidu liikmes- Lepingud ja läbirääkimised sellist luba välja antud ei ole, hendustasu alandamise tee- maade lõikes vähenes ela- on konfidentsiaalsed ei saa me küsimusele vastata,” mal. “See on ajendatud If Ees- muehitus 3,5%. Kinnisvara Tulemas regulatsioon Küsimusele, miks pidas If va- väitis Praun. Samal põhjusel ei ti Kindlustuse soovist pidur- Eurostati võrdlustabelis jalikuks maaklerite tasusid täpsustanud ta ka seda, kust dada liikluskindlustuse hin- puuduvad Eesti ehitustoo- alandada, vastas Praun, et nen- neil tuli idee alandada tasusid dade tõusu,” selgitas Soonis- dangu andmed, kuna kõi- Eestis töötab sadu de ja maaklerite vahelised le- vahetult pärast ERGO samasu- te. “Samuti on tähtis säilitada gil riikidel pole tarvis igakui- pingud on konfidentsiaalsed gust sammu. konkurentsivõime maaklerite seid andmeid esitada. Koos kahepoolsed kokkulepped, müügikanalis.” Eestiga jätavad need and- libamaaklereid mille sisu ja millega seondu- Sooniste: soovime Kadrin Karner, Kertu Ruus med esitamata ka Iirimaa, vate läbirääkimiste avalikusta- hinnatõusu pidurdada Kreeka, Küpros, Läti, Lee- Eestis pakub kinnisvara- mine ei ole muul juhul võima- If Eesti Kindlustuse juhatuse LOE ÄRIPÄEVAST du ja Malta. Soome ja Itaa- maakleri teenust hinnan- MIS ON MIS lik, kui vaid mõlema osapoo- esimees Andres Sooniste üt- “Kartellikahtlus ERGO ja Ifi pea lia on kuude lõikes esitata- guliselt 1000–2000 ini-  Eesti Kinnisvaramaakle- le kokkuleppel. “Kuna üheltki les, et nad alles alustasid lä- kohal” va ehitusstatistika salasta- mest, nende hulgas on rite Koda asutati 1997. aas- meie koostööpartnerilt meile birääkimisi maakleritega va-  18.06 nud, märgib Eurostat. kutsetunnistusega maak- tal ja ühendab praegu enam lereid 239, selgub kinnis- kui 200 kinnisvaramaak- varamaaklerite koja and- lerit. metest.  Koja põhieesmärk on kin- nisvara vahendamisteenus- Eesti Kinnisvaramaakleri- te kvaliteedi tagamine, kin- te Koja (EKMK) juhatuse esi- nisvaramaaklerite kutse mees Andrus Soonsein koh- andmine ja kutseoskuste tus üleeile riigikogu majan- tagamine ning tagamine, et duskomisjoni esimehe Ur- koja liikmed headest tava- mas Klaasiga, et selgitada dest kinni peaksid. võimalusi kinnisvaramaakle- ri kutseala õigusliku regulat- siooni täiendamiseks. leriteenuse turu korrastami- Riigikogu majandusko- sega seotud küsimusi. EKMK misjon alustab kinnisvara- juhatus ja aukohus on sun- maakleri kutsetegevuse õi- nitud tegelema paljude tar- gusliku regulatsiooni täien- bijate avalduste ja kaebuste damiseks, teatas EKMK. Koh- lahendamisega, mis on seo- tumisel lepiti kokku, et suve- tud kutsealaliitudesse mit- perioodil tegeldakse küsimu- tekuuluvate ja kutsetunnis- se ettevalmistamisega ja va- tust mitteomavate teenuse- jalike uuringutega ning sü- osutajate madala teenuse ta- gisel jätkatakse tööd regulat- semega. siooni täiendamiseks. Klaas konstateeris, et Eestis ei kehti praegu õi- probleem vajab lahendamist guslikku regulatsiooni, mis ning kõigepealt on vajalik sätestaks kinnisvaramaakle- uurida kuidas kinnisvara- rina tegutsemiseks vajalikud maaklerite kutsetegevus re- nõuded ja vastutuse. guleeritud lähimaades ja Soonsein ütles, et EKMK Saksamaal, mille õigussüs- juhatus ja Eesti Kinnisvara- teem on olnud suures osas firmade Liidu juhatus on pi- Eesti õigussüsteemi ülesehi- kemat aega käsitlenud maak- tamise alus. aripaev.ee Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 10 EKSTRA

TSITAAT Öko on uue aja Merce- des, ostetakse staatust.” Merike Mätas, ökopoe Mahekaup omanik

MIS ON MIS  Mahetoidu peamine väär- tus ei ole mitte ainult kõrgem toitainete sisaldus ja suure- pärane maitse, vaid organis- mi ladestuvate keemiliste jääkainete puudumine toidus ning keskkonna tervis kõige laiemas mõttes.  Köögi- ja puuvilja kasvata- vad talunikud saavad vasta- valt Euroopa toidudirektiivi- le 2091/92 mahesertifikaa- di alles siis, kui nende põldu- del ei ole kolme aasta jooksul kasutatud mingeid keemili- si aineid.

 Fair Trade on rahvusvaheli- ne sertifikaat, mille all turus- tatavate kaupade eest maks- takse tootjale õiglast hinda.  Liikumine algas aastal 1988, kui kaks hollandlast külastasid Mehhiko kohviis- tandust, kus neil tekkis aru- saam, et arengumaade toot- jate elu ei tohiks sõltuda vaid arenenud riikide mää- ratud turuhindadest ja aren- guabist. Kohvi maailmaturu hind oli siis alla 50% istandu- se tootmiskuludest.  Õiglase kaubanduse idee on maksta tootjale hinda, mis katab tootmiskulud, lisaks lä- heb osa hinnast tööliste sot- siaalsete vajaduste katteks. Allikas: www.mahetalu.ee, www.kortsleht.ee

 Mahekauba poes Tallin- nas Uue Maailma agulis Väike-Ameerika tänaval edendavad keskkonna- ja inimsõbralikku eluviisi Kadri Allik mäe (vasakult), poe omanik Merike Mätas ja Kadri Kulbas. Foto: Indrek Susi Öko tähendab jandustõusu ajal iga taksojuht karbi asemel ostavad nad näi- “Muidugi on nii, et kuna tühjaks,” arvab ka Eesti Rohe- müüs oma päranduse maha ja teks maapiima.” tooted on kallimad, eeldab lise Liikumise juhatuse liige Tarbideski Liis Kängsepp [email protected] ostis selle eest Mercedese, siis “Miks mitte! Kindlasti on see kõrgema sissetulekuga Maie Kiisel. auto pole enam näitaja, vaid see variant ja tasub näidata ostjat,” lausub Kuusik ja tun- “Tänapäeva inimesed vaat- saab ilmale on vaja midagi muud.” oma teadlikkust,” vastab kü- nistab, et õiglase kaubandu- levad ökot tarbimise kaudu ja “Võta endaga kaasa ausalt simusele, kas Fair Trade’i ja se toodetega tulid kõige kiire- arvavad, et tarbides teevad nad toodetud (fair trade), mahe- Maapiim kommide asemel ökoloogiliste toodete ostmi- mini kaasa Stockmann ja Tal- maailmale head,” sõnab Kii- head teha või ökotoitu ja -jooki,” sei- Mätas on nõus, et palga- ja ma- ne on viis näidata edukust, linna Kaubamaja, kus teevad sel. “Mõnele on oluline iden- sab kutses ühele peole. See janduskasv on andnud inimes- Fair Trade’i esindaja Eestis Rii- oma ostud eelkõige jõukamad tifitseerida end ökotarbimise on viimasel ajal juba õige tele võimaluse vähem muret- na Kuusik. Kuusiku hinnan- inimesed. kaudu, samas kui nad ei näe mitmes sellise sisuga tea- seda igapäevase toimetuleku- gul näitab õiglase kaubandu- näiteks oma uhkest autost tu- de – ökokaup on justkui uus pärast ning hakata selle ase- se toodete tarbimine, et ini- Tee, šokolaad ja vein levat ökoloogilist jalajälge. viis näidata oma edukust. mel mõtlema rohkem muude- mene hoolib ka teda ümbrit- Õiglase kaubanduse asjadest Poest millegi ostmist on liht- le asjadele. “Aga poosetamine sevast maailmast ja tootjast on Kuusiku sõnul popimad sam teadvustada kui mõnin- “Öko on uue aja Mercedes, läheb maitse-eelistuseks üle,” ning rõhutab, et Fair Trade po- kohv, tee, suhkur ja vein. “90% gaid muid valikuid.” ostetakse staatust,” tunnis- on ta veendunud. “Praegu on le ökotoode, vaid märk sellest, ökotoodete müügist moodus- Tallinna Kaubamaja toidu- tab ökopoe Mahekaup omanik paljud noored oma väärtused et tootjad on oma kauba eest tavad tee, šokolaad ja vein, il- osakonna juhataja Kadri Agu- Merike Mätas. “Kuna siin ma- ümber hinnanud ja kommi- saanud õiglast hinda. ma milleta meil ei jää kõht raiuja sõnul on ka nende öko- toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev EKSTRA 11

 Fair Trade’i esindaja Riina Kuusik teab, et popimad Fair Trade’i ehk õiglase kaubanduse märgi all müüdud kaubad on kohv, tee, suhkur ja vein. Foto: Andres Haabu Roheline liikumine: Mätas: tarbi vähem! pane öko Eesti Rohelise Liikumi- tu ning loodussõbralikkust se juhatuse liikme Maie peetakse vähem oluliseks. peale ja Kiiseli arvates on öko- “Kusagile ökopoodi sis- tarbimine siiski eelkõige se astudes loodan ikka algu- müüb! elustiilivalik, mitte teiste ses midagi põhitoiduaine- ees poosetamine, ja kõige test osta – leiba, juurikaid, Mahekauba omaniku Meri- ökom on võimalikult vähe piimatooteid –, vastu vaata- ke Mätase hinnangul jääb tarbida. vad aga välismaiste nautle- meie tarbijal puudu tead- mistoodete pakendid nagu likkusest ja kui kaupmees “Ökotarbijad on põhili- šokolaad, tee, õlid, seebid, kleebib tootele “öko”-sil- selt noored emad ja rasedad, müslibatoonid ja muu seesu- di peale, läheb kaup kiires- kes tahavad kaitsta oma lap- gune,” kirjeldab Kiisel. “Ilma ti müügiks, kuigi ökoga ei si,” ütleb Kiisel, kes ei usu, nendeta saan väga hästi ja pruugi sel pistmist olla. et ökotoodete tarbimisega veelgi ökomalt ära elada.” soovitakse näidata staatust. Tõsi ta on: praegu lähe- Mätas näitab puhastusva- “Ma ei usu, et mahe- ja öko- vad ökopoodides muu hulgas hendi pakki, mille etiketil sei- tooteid ostetaks poosetami- kaubaks näiteks Argentina sab “… ökologish”, ja ütleb, et se eesmärgil,” lausub Kiisel. sibulad, Uus-Meremaa õunad sildist hoolimata on tegemist “Suurem osa mahetoodetest ja Brasiilia võrkkiiged. loodusele kahjuliku keemiaga ostetakse jaekaubandusest Kiisel soovitab ökomaks – tootja võib-olla lihtsalt vih- ja vaevalt, et enamik ostjaist elamiseks tarbida vähem ja jab sellele, et inimesed võiksid üldse mahedat või ökot tähis- pigem kohalikumaid tooteid, ökomalt elada. tavat märki tähele paneb, kui mis pole teisest ilmaotsast “Täna on olukord selline, ta just spetsiaalse riiuli juur- siia kohale veetud. et pane öko peale, hind suure- de ei suundu.” “Ja ise võiks teha asju, mil- maks ja toode müüb kiiresti,” Kiiseli hinnangul tarbi- lel on lisaväärtust,” lisab Kii- ütleb Mätas. “Tegelikult mak- taksegi ökotooteid enamasti sel. “Näiteks ära osta 5000- sad aga lihtsalt peale kellegi just tervise tõttu – tahetakse kroonist seelikut, vaid tee heale äriideele. Praegu silte süüa võimalikult puhast toi- ise.” veel usaldada ei saa.” Treener Kristel Tamm jõudis ökoni oma lapsele head pakkuda tahtes

Treener Kristel Tamme võib “Ega ma ei saa öelda, et naerab ta. “Aga üha rohkem pidada üsna keskmiseks kõik asjad siin nii väga maits- ma kohtan siin Herne tänava ökotarbijaks – ta jõudis vad oleksid, osaga peab ikka poes oma tuttavaid.” ökotoodete juurde soovi- harjuma,” tunnistab Kristel, Kristeli ökoloogilist jalajäl- ga oma lapsele võimalikult kes ökotoitu pakub põhiliselt ge teeb suuremaks see, et ta head toitu pakkuda. oma kolmeaastasele tütrele. elab Sakus, kuid tööl käib Tal- edu “Ma ostaks kogu perele, aga linnas. Mõnikord võetakse pe- ja mahetoodete valikus kõige Kohtume Kristeliga Tallin- kallis on.” res linnasõit ette ainult öko- popimad just tee, kohv, maius- Eestlased ei ole nas Herne tänaval asuvas öko- Kristel ise end hulluks öko- poe pärast. “Mees on mul ekst- tused ja vein, mõnest tootest poes Parim Pood, kus ta on inimeseks ei pea – “Ma ei sõida ra linna sõitnud, et lapsele jää- on ostjate seas kogunisti “täie- regulaarne kunde ning Kris- rattaga, vaid autoga; ma ei sor- tist tuua,” ütleb ta. “Aga kind- lik hitt” saanud. veel õnneks nii tel näitab mulle, mida ta öko- teeri korralikult prügigi,” nae- lasti juhtub teistelgi, et osta- poest ostab. Muu hulgas kuu- rab ta – ega teistele jutlust pi- vad ökot ja siis lähevad Stock- Jõukas arvestab maailmaga kaua heaoluühiskon- luvad tema toidulauale öko- damas ei käi, uskudes, et iga- manni ja ostavad hulga pa- Aguraiuja ei arva siiski, et öko- poest pärit sool, suhkur, pul- üks peab ikka ise ökoni jõud- kendeid.” tooteid poosetamise pärast os- nas elanud, et see jongikuubikud, munad, ko- ma. “Ma ei saa kellelegi sil- Kristel tunnistab, et ta eelis- tetakse – pigem peab ta sel- ” hupiim, jogurt, makaronid, mad kinni pannes öelda – söö taks Eesti päritolu ökoasju, list tarbimist ikkagi elustiili- muud teraviljatooted, tee, eri- seda ja kohe kõik muutub, aga kuid kuni seda võimalust pole, valikuks, mis seotud teadlik- oleks neile väga tervi- nevad juur- ja puuviljad, sihv- ühel hetkel ma lihtsalt ei saa- tuleb uskuda välismaise kauba kusega. kad, rosinad ja riis. Seekord on nud enam muudmoodi,” rää- ökoloogilisusse. “Kes ütleb, et “Jõukamal inimesel on roh- toidukorvis kimp porgandeid, gib Kristel. “Võib-olla see saas- need banaanid on ökod? Ma kem aega ja raha mõelda ka se peale hakanud. kaks pakki kummikomme, tatus ongi juba nii hull.” lihtsalt usun sellesse. Ja fakt maailma peale,” lausub ta sa- soola, rosinaid, kohupiima- “Oma tutvusringkonnas on, et nad ei seisa sama kaua mas. “Koos edukusega tuleb kooki ja pakk makarone. Arve võin küll täitsa naerualuseks kui tavalisest poest ostetud ba- ka haritus.” Merike Mätas, ökopoe Mahekaup omanik tuleb veidi üle 200 krooni. jääda nende ökoeelistustega,” naanid,” ütleb ta. Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 12 PÄEVA TEGIJA Hennes & Mauritz +6,3% 450 420 390 INVESTOR 360 330 | börsid | aktsiad | fondid | 300 07 09 11 01 03 05

STATISTIKA Saku on läbi aegade olnud hea dividendimaksu

25 dividendid aktsia kohta, kr

20 kasum aktsia kohta, kr 15 12,62 10 10

5

0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Allikas: Saku Õlletehase majandusaruanded

HIND Saku aktsia Saku aktsia hind kümne aastaga seitsmekordistunud

 aktsia hind kr

1998 27,18

 Saku Õlletehase suurim eraisikust aktsionär Rain Lõhmus pole veel pakkumise vastuvõtmise kohta otsust teinud. Foto: Andras Kralla 1998 1999 2000 2001 2002

nne jaanitule ääres Ori- ginaali avamist tuleb Etuhandetel Saku Õlle- tehase aktsionäridel otsus- tada, kas võtta vastu aktsia-  Tõnis Oja, analüütik te ülevõtmispakkumine suur- Saku omanikult Carlsbergilt, sest tähtaeg läheneb pöörase kii- Hansapank, SEB Enskilda rusega. kliendikonto ning Rain Lõh- Valiku tegemine pole ker- mus. Ülejäänud investoritel ge, sest ükskõik, kuidas pak- on alla 50 tuhande väärtpabe- kumine ka ei lõpe, investorite ri. Hansapanga arvele on vii- jaoks on see kehvavõitu. mastel päevadel aktsiaid tasa- Seoses Briti õlletootja pisi juurde tiksunud, mistõt- Scottish & Newcastle ülevõt- tu spekuleeritakse, et sellele aktsionäridel misega Carlsbergi poolt sai kontole korjab pank aktsiaid, Taani õlletootja 75,01 prot- mida mõned investorid on sendiga meie õlletehase suur- mingil põhjusel ülevõtmis- omanikuks. Seadusest tu- pakkumise hinnast mõnevõr- lenevalt pidi Carlsberg (va- ra madalama hinnaga börsil rem kuulus neile 50 protsenti ära müünud. suuromanikust) tegema kõi- Ülevõtmispakkumise tu- kidele aktsionäridele ülevõt- lemus sõltub peamiselt fon- kehvad valikud mispakkumise, mille tähtaeg dide ning tuntud investeeri- lõpeb 26. juunil. mispankuri otsusest. Inves- toritele, kelle käes oli 1. juuni Ehkki Carlsberg on öelnud, seisuga Saku aktsiaid enam Saku Õlletehase aktsionäridel et ei ole huvitatud Saku Õl- kui miljoni krooni väärtuses, letehase täielikust ülevõtmi- kuulus kokku 92,6 protsenti sest ja börsilt ära viimisest, ettevõtte aktsiatest. otsustamiseks aega mõned päevad võib see siiski juhtuda. Ni- Ehkki ülevõtmise tulemus melt on ettevõtte institutsio- võib tulla üsna 90 protsendi naalsete aktsionäride nime- lähedale, tundub, et nii palju kiri üsna ahtake. Suuroma- kokku ei saada ja Carlsberg niku järel on eilse seisuga aktsiad jõuga ära võtma ei suuremateks aktsionärideks hakka. toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev INVESTOR 13 NUMBER MOEKAUBANDUS Baltika alandas käibeprognoosi Moekaubanduskontsern ÄRIPÄEVA KOOLITUSED Baltika teatas eile, et alandab selle aasta käibeprognoosi esialgselt 1,3 miljardilt 1,2 miljardi kroonini ehk AUGUSTSEPTEMBER 2008 käibekasvu varasemalt 13 13% protsendilt viiele. Ettevõte ehk 3,94 miljardi Rootsi kroonini kasvas eelmises kvarta- lis Euroopa suuruselt teise moekaubandusettevõtte H&M ka- kavandab teisel poolaastal sum. Analüütikud ootasid kasumiks 3,8 miljardit krooni. Ka- avada 12–17 ning sulgeda sumi kasvu üheks põhjuseks oli nõrk dollar. 4–8 kauplust.

21. augustil TASUB TEADA 18.06.2008  Tehingukorraldus tuleb teha MÜÜGIPSÜHHOLOOGIA hiljemalt 26. juunil kell 17.00 Kuidas klientidele õigesti läheneda?  Ostuhind 194,06 krooni 193,24 (12,40 eurot) Koolitaja on treener-konsultant Aira Tammemäe. Koolituse hind on 4450 krooni (km-ga 5251 krooni).  Ostuhinna tasumine ja akt- 250 siate üleandmine toimub 3. juulil  Tavaliselt tuleb täita vaid 26.–27. augustil väärtpaberite arvu lahter KÕNELEMINE – SEE ON 200 IMELIHTNE! Kuidas muuta oma kõne veenvaks ja meeldejäävaks? Koolitaja on näitleja, õppejõud ja Invicta treener Martin Veinmann. Koolituse hind on 9450 krooni (km-ga 11 151 krooni). 150

27.–28. augustil INIMSUHETE KEERUKUS JA 100 LIHTSUS Miks me nii käitume? Koolitaja on Tallinna Ülikooli psühholoogiaprofessor Mare Pork. Koolituse hind on 9950 krooni (km-ga 11 741 krooni).

50

2.–3. septembril

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 PERSONALIJUHTIMISE ABC Mida peaks teadma personalitööst? Koolitaja on Piret Korol. guni sulgeda. Üleeile Base- ettevõttele rasked. Investoritel Koolituse hind on 8450 krooni (km-ga 9971 krooni). Juuni alguse seisuga oli Sa- lis kohtumisel analüütikute- jääb loota, et ettevõte maksab kul umbes 4000 aktsionäri, ga ütles kontserni tegevjuht korralikult dividende ka uue kellest pea kahel ja poolel tu- Joern P. Jensen, et lähima kol- suuromaniku ajal. handel on 46 aktsiat. Need me kuni viie aasta jooksul su- 3.–4. septembril kaks ja pool tuhat aktsionä- letakse Euroopas päris mi- Mis aga veelgi hullem. Ju- ri on peamiselt 1995. aas- tu tehast, aga ei täpsustanud hul, kui Saku Õlletehas jääb ta erastamisel osalenud, kes ei regioone ega tehaste täp- endiselt börsile, muutub akt- FINANTSARVESTUS said toona aktsiaid hinnaga set arvu. Bloombergi teatel on sia niigi väike likviidsus prak- kokku 195 krooni (4,25 kroo- Carlsbergil Euroopas kokku tiliselt olematuks. Mis juh- ETTEVÕTTE VÕTMEISIKUTELE ni aktsia). Praeguseks on nen- 49 tehast. tuma hakkab, on päris häs- de aktsiate väärtus pea 9000 ti näha sellest, mis on toimu- Kuidas lugeda raha ja mõista raamatupidajat? krooni, aga mis veel tähtsam, Kui aga Saku Õlletehas jääb nud Kalevi aktsiaga. Kui kee- Koolitaja on Eesti Raamatupidajate Kogu esimees, vannutatud audiitor, aastate jooksul on ettevõte börsile, ei saa aktsionäridel gi teeb ka väga väikese tehin- TTÜ dotsent Margus Tinits. maksnud dividende kokku 82 ilmselt sellest investeeringust gu, hüppab või kukub aktsia Koolituse hind on 9450 krooni (km-ga 11 151krooni). krooni aktsia ehk 46 aktsia suurt sõõmu olema. Seoses hind kuni 15 protsenti. kohta kokku 3772 krooni. alkoholipiirangutega on Sa- Seega on Saku Õlleteha- Samas on üsna tõenäoli- ku Õlletehas oma positsiooni se aktsionärid valiku ees. Kas ne, et fondid ja Rain Lõhmus Eesti joogiturul kaotanud. Sel- võtta vastu pakkumine 194 võivad pakkumise vastu võt- le aasta esimeses kvartalis ka- krooni (12,4 eurot) aktsia ehk ta. (Investeerimispankur kin- hanes ettevõtte käive 7,4 prot- sisuliselt ilma preemiata või 9–10. septembril nitas eile Äripäevale, et teeb senti 167,75 miljoni kroonini. jätta pakkumine vastu võtma- otsuse nädalavahetusel.) Asi A. Le Coqi käive kasvas Tartu ta, teadmata täpselt mida tule- on selles, et Saku Õlletehase õlletehase emafirma Olvi esi- vik toob, aga ilmselt väga hel- IT-KORRALDUS JUHTIDELE aktsial puudub likviidsus pea mese kvartali majandustule- ge ei saa see olema. Ehk vene Kuidas luua IT-lahendustega ärile lisaväärtust? täielikult ja neil investoreil, muste andmetel 9,3 protsen- muinasjuttu parafraseerides Koolitaja on infosüsteemide audiitor ja Audentes Ariko Arvutikooli lektor kelle Saku aktsiate pakk ula- di võrra 15,3 miljoni euro ehk – lähed paremale, saad kohe Avo Aasma. tub tuhandetesse (nende arv 239 miljoni kroonini. Alates surma, lähed vasakule, saad Koolituse hind on 9450 krooni (km-ga 11 151 krooni). oli kuu alguse seisuga 856), sellest aastast ei anna Saku tundma häda ja viletsust. www.aripaev.ee/koolitus. avaneb võimalus oma aktsia- Õlletehas õlletootjate liidule Usun, et otsustada aitab Täpsemat koolituste tutvustust vaata aadressil Hind sisaldab koolitusma- terjale, lõunasööke ja kohvipause ning üht Äripäeva juhtimisraamatut. Juhul, kui korraga registreerub test kergesti lahti saada. müügitulemusi, kuid eelmisel Saku Õlletehase nõukogu esi- ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam. Registreerimine ja info aadressil Samas võib ettevõtte täie- aastal langes nende turuosa mees Tomas Kucinkas, kes [email protected], koduleheküljel www.aripaev.ee/koolitus või telefonil 667 0413. NB! Kohtade arv on piiratud! lik ülevõtmine tõusta päeva- 47 protsendilt esimeses kvar- ainsa aktsiate omanikuna et- korda kunagi hiljem, sest po- talis 46,1 protsendini aasta lõ- tevõtte nõukogu ja juhatuse le välistatud, et Carlsberg puks. Karta on, et lähikvarta- liikmetest kavatseb pakkumi- soovib Saku Õlletehase ko- lid, ehk isegi aastad, tulevad se vastu võtta. Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 14 INVESTOR INVESTEERIMINE ÄP INDEKS PÄEVA AKTSIA INVESTEERIMINE RBS soovitab valmistuda börsikrahhiks 52 nädalat 1450,60 Olympic EG 7,01% 2800 18. juuni 1,17% 18.06 100 Royal Bank of Scotlandi ana- ja arenevatele turgudele. Ku- perioodi lüütikud räägivad kundede- ningaks osutuks taas raha. 2500 kõrgeim 86 le, et aeg on valmistuda üleilm- Lühiajaliste USA fiskaalstiimu- 2788,88 seks aktsia- ja võlakirjakrah- lite mõju hakkab kaduma, kuid 2200 madalaim 35,83 72 hiks, mis võib aset leida järg- nafta hinnatõusu mõjul kaota- 1422,93  krooni, aktsia hind neva kolme kuu jooksul, va- vad paljud inimesed töö ning 1900 58 Äripäeva indeks hendas Bloomberg. pangad hakkavad laene kär- on arvutatud S&P 500 indeks võib kukku- pima. Keskpangad ei saa olu- 1600 10 Tallinna börsil 44 enamkaubeldud da septembriks enam kui 300 korra kergendamiseks intresse aktsia sulgemis- 4,40 punkti võrra, 1050 punktile. langetada, kuna tähelepanu on 1300 hinna põhjal 30 07 09 11 01 03 05  mln krooni, käive 07 09 11 01 03 05 Börsipaanika levib Euroopasse inflatsiooniga võitlemisel.

INDEKSID BÖRSID

OMX Tallinn 602,68 OMX Helsingi 9 108,26 Tallinna börs 18.06 Indeksaktsiad 18.06 aktsia sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta hind % min max PÕHINIMEKIRI Arenenud turud (EFA) 72,24 -1,14 65,63 86,50 - Arco Vara 12,05 0,00 11,89 12,05 29 11 606 234 7,7 0,39 1,11% 0,42% Arenevad turud (EEM) 140,88 -1,00 111,41 167,48 - Baltika 32,86 0,00 32,55 32,86 18 849 376 75,7 0,00* Austraalia (EWA) 27,09 -0,88 23,00 34,83 - Ekspress Grupp 35,99 0,00 35,99 37,55 16 4 258 142 8,1 - Brasiilia (EWZ) 92,40 -1,70 46,61 102,21 - Eesti Ehitus 55,39 5,36 55,08 55,55 14 1 607 699 5,7 3,00* ÄP tööstus 1 9 3 , 9 0 OMX Stockholm 958,06 Dow Jones (DIA) 120,75 -0,97 115,80 141,95 - Eesti Telekom 111,72 -0,56 111,72 112,50 18 614 164 10,1 10,50 Euroopa (IEV) 102,79 -1,47 94,48 125,07 - Harju Elekter 39,12 0,00 39,12 40,68 2 39 163 7,6 2,00 Hiina (FXI) 139,03 0,18 111,21 219,56 - Kalev 20,34 0,00 20,50 22,69 0 0 - - Hõbe (SLV) 172,10 1,82 110,00 207,30 - 0,62% 1,12% Merko Ehitus 136,13 1,16 136,13 139,10 1 136 125 3,9 0,00 Jaapan (EWJ) 13,10 -0,68 11,53 14,80 - Norma 84,49 0,37 84,02 84,96 3 152 085 10,2 5,00* Kanada (EWC) 34,81 -0,57 26,40 36,68 - Olympic EG 35,83 7,01 35,67 35,83 144 4 403 712 15,4 0,50 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 54,78 -0,71 41,10 69,10 - Saku Õlletehas 193,24 -0,24 193,24 194,02 6 1 843 595 10,1 10,00 Pensioniindeks 148,22 RTS Moskva 2399,15 Kuld (GLD) 87,66 0,47 63,39 100,44 - Silvano FG 38,96 0,00 35,83 38,96 4 35 377 9,6 - Mehhiko (EWW) 57,73 -1,65 47,52 65,15 - Starman 81,05 0,00 70,57 81,05 0 0 27,5 0,00* Nafta (USO) 108,65 -0,03 50,48 113,00 - Tallink 12,05 1,32 11,89 12,05 16 422 304 - - Nasdaq (QQQ) 48,04 -1,03 41,05 55,07 - 0,16% 1,39% Tln Kaubamaja 101,70 2,20 100,92 101,70 27 728 038 10,3 2,00* Rootsi (EWD) 29,58 -1,37 25,34 39,19 - Tallinna Vesi 187,92 -0,74 187,92 189,32 13 1 295 054 13,8 12,45 Saksamaa (EWG) 31,74 -0,94 28,01 36,71 - Trigon PD 16,43 0,00 14,86 16,43 1 1 971 3,9 - S&P 500 (SPY) 134,40 -0,86 126,00 157,52 - Dow Jones 12 259,72 DAX Frankfurt 6806,70 Viisnurk 23,94 0,00 21,75 23,78 1 4 979 10,1 1,40* P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg -0,08% 1,14% teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides); *ettepanek Riia börs 18.06 USA börsid 18.06 Nasdaq 2478,50 FTSE London 5901,30 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max hind % min max hind % min max LASCO 1,21 1,68 1,00 1,57 17,9 Adv. Micro Device 7,59 -1,68 5,31 16,19 - Honeywell 54,66 -0,73 52,05 62,99 14,3 Latvijas Gaze 6,98 0,00 6,00 10,75 8,5 AIG 31,99 -0,90 31,34 72,91 69,5 IBM 124,17 -0,74 97,04 129,99 16,3 0,15% 1,84% SAF Tehnika 0,99 1,02 0,94 6,05 - Alcoa 38,90 -1,39 26,69 48,77 15,7 Intel 22,29 -1,28 18,05 27,99 18,4 Kella 18 seisuga, Allikad: Bloomberg, Tallinna börs Valmieras Fiberglass 0,54 -3,57 0,54 2,17 200,6 Altria Group 20,71 -0,04 19,47 24,55 5,6 International Paper 25,17 1,64 24,40 41,57 11,5 Ventspils Nafta 2,00 -0,50 1,77 3,31 - Amazon.com 81,69 -1,54 61,20 101,09 68,1 JP Morgan Chase 38,23 -2,07 36,01 50,99 11,1 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg American Express 42,07 -1,61 39,50 65,89 12,3 JDS Uniphase 12,11 -1,70 9,49 16,05 40,5 Amgen 44,20 -0,43 39,16 59,08 10,5 Johnson & Johnson 65,25 -0,52 59,72 68,85 15,4 TALLINNA BÖRSIL Vilniuse börs 18.06 Apple 179,70 -0,95 111,62 202,96 37,1 Juniper Networks 23,05 -2,33 22,23 37,95 28,1 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e AT&T 35,45 -0,67 32,95 42,97 12,4 Kellogg 51,08 0,81 46,25 56,89 18,5 hind % min max Avon Products 36,18 -1,28 31,95 42,51 20,0 Kraft Foods 30,00 -1,06 28,63 37,20 16,5 City Service 9,60 3,45 9,00 16,80 - Bank of America 28,28 -3,28 28,21 52,96 12,1 McDonalds 58,65 -0,95 46,64 63,69 19,0 Olympicu aktsias Grigiškes 1,33 0,00 1,30 3,02 - Boeing 74,55 0,23 71,59 107,83 13,1 Merck 34,87 0,53 34,49 61,62 10,7 Invalda 15,65 0,26 11,70 20,29 - Bristol Myers Squibb 19,95 -0,40 19,56 32,35 13,4 Merrill Lynch 36,52 -3,71 35,16 91,00 - Lithuanian Energy 3,50 -2,78 3,30 8,40 49,9 Campbell Soup 33,39 -1,10 30,19 39,60 17,8 Snaige 2,70 0,00 2,70 10,35 - Caterpillar 79,93 -0,94 59,60 87,00 14,3 Microsoft 28,68 -0,43 26,87 37,50 15,8 kasvasid panused Rokiškio Suris 5,01 -2,72 4,90 8,97 10,1 Chevron Corporation 99,38 -0,99 76,40 104,63 10,8 3M 74,79 -0,24 72,05 97,00 14,7 TEO LT (Telekomas) 1,97 1,03 1,91 2,59 - Cisco Systems 25,46 -1,96 21,77 34,24 18,3 Monsanto 142,34 -0,25 58,50 145,80 46,8 Vilniaus Vingis 4,82 0,00 4,40 6,21 - Citigroup 20,11 -1,71 17,99 54,49 - Morgan Stanley 38,89 -4,19 33,56 74,99 228,8 ile toimus kõvasti tehin- sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Coca-Cola 53,56 -0,74 51,11 65,59 19,1 Motorola 8,76 -2,56 8,73 19,68 51,5 Colgate-Palmolive 72,37 -0,03 63,75 81,98 20,6 Nike 68,12 0,18 51,50 70,60 20,0 guid kasiinokompanii Helsingi börs 18.06 ConocoPhillips 94,53 -1,31 67,85 95,96 9,0 Novartis 50,28 0,90 46,19 59,17 - EOlympic EG aktsiaga, DaimlerChrysler 69,31 -0,48 66,39 111,65 - Oracle 22,35 -0,80 18,18 23,57 19,3 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Deere & Co 78,65 -0,69 56,96 94,89 16,8 Palm 6,79 -0,44 19,23 4,21 - kokku 144. hind % min max Dell 23,94 -0,87 18,13 30,77 16,9 PepsiCo 65,08 -1,20 64,25 79,79 19,0 Vaatamata arvukatele te-  Romet Kreek, Comptel 1,39 0,00 1,25 2,29 13,8 Du Pont 46,83 -0,68 41,26 53,90 13,3 Pfizer 18,07 1,98 17,50 26,53 8,6 hingutele tuli aktsia käibeks Äripäeva analüütik Elisa Comm. 13,54 -2,38 13,50 20,98 10,2 Eastman Kodak 13,00 -2,77 12,61 30,05 15,3 Procter & Gamble 65,47 -0,50 60,76 75,18 - Elcoteq SE 5,60 -5,72 3,42 7,36 - eBay 28,82 0,03 25,10 40,73 19,7 Prudential 67,99 -2,00 65,66 103,00 9,6 vaid 4,4 miljonit krooni. Akt- Elektrobit Group 1,10 -3,51 1,09 2,01 - Exxon Mobil 87,98 -0,72 77,55 96,12 11,4 Starbucks 17,71 -2,26 15,39 28,60 20,9 sia hind tõusis seitse protsen- se sel aastal varasemast prog- Finnair 4,91 -1,80 4,90 12,45 4,9 Texas Instruments 29,32 -2,07 27,51 39,63 15,4 Fortum 31,80 3,89 21,61 32,29 19,1 Fannie Mae 24,50 -0,66 18,25 70,57 - Time Warner 14,66 -2,40 13,65 21,97 13,0 ti, 35,83 kroonile ehk 2,29 eu- noosist väiksemat käivet. Va- F-Secure 2,53 -0,78 1,90 3,05 23,7 FedEx 81,38 -3,50 80,00 119,10 14,0 UPS 65,41 -2,87 64,01 78,99 16,0 role. rasema prognoosi kohaselt Kemira 8,33 -5,56 8,06 18,33 19,4 Flextronics 10,38 -2,54 9,11 13,60 10,9 United Tech 68,41 0,00 65,20 82,50 15,1 Mis pani investoreid nii ar- oleks käive pidanud kasva- Metso 30,76 -3,81 24,43 47,95 11,2 Ford Motor 6,11 -7,45 4,95 9,70 - Wal-Mart Stores 58,74 0,09 42,09 59,95 18,0 Neste Oil 18,78 -1,68 17,72 30,03 8,0 Freddie Mac 23,20 -1,02 16,59 67,20 - Walt Disney 33,10 -0,03 26,30 35,69 15,0 vukalt tehinguid tegema ja ma 13 protsenti, 1,3 miljardi- Nokia 16,36 -1,68 16,32 28,76 8,5 General Electric 28,58 -0,97 28,38 42,15 12,8 Wells Fargo 25,11 -1,14 24,38 37,99 10,9 viskas aktsia hinda? Arvata- le kroonile. Outokumpu 24,29 0,00 17,20 33,99 10,8 General Motors 14,90 -5,83 14,77 43,20 - Whirlpool 65,33 -1,06 65,03 118,00 7,8 PKC Group 7,46 0,40 6,88 11,86 7,5 Goldman Sachs 180,19 0,42 140,27 250,70 8,6 Verizon Commun. 35,52 -1,03 33,00 46,03 14,6 vasti põhjaõngitsemine. In- Uue prognoosi järgi ooda- Sampo 16,62 -1,37 14,80 22,93 15,4 Google 561,20 -1,45 412,11 747,24 39,5 Xerox 13,63 -0,69 12,30 20,18 11,9 vestorid eraldavad terasid sõ- takse käibe 5protsendist kas- Stockmann 26,90 3,90 21,81 36,50 21,2 Hewlett-Packard 46,47 -1,84 39,99 53,48 14,1 Yahoo! 22,78 -2,02 18,58 34,08 48,5 Stonesoft 0,39 2,63 0,22 0,56 - Home Depot 26,46 -1,53 23,77 41,19 12,2 hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg kaldest – ostes oma lemmik- vu, 1,2 miljardile kroonile. Stora Enso 6,45 -8,77 6,41 14,56 - aktsiaid. Kas aktsiad on vara II poolaastal plaanib Baltika Tietoenator 13,69 -4,93 10,75 25,20 - osta või mitte, seda saab tea- avada 12–17 kauplust ja sulge- UPM Kymmene 10,86 -5,81 10,52 19,45 95,9 Londoni börs 18.06 Frankfurdi börs 18.06 da ainult tulevikus. da 4–8. Samal ajal peaks jae- YIT 16,25 -2,17 11,78 24,99 8,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max hind % min max Suurima, 11,6 mln kroo- müügi kasvuks tulema 10– hinnad kella 18 seisuga, allikas Bloomberg Barclays 327,25 -3,89 293,00 765,00 4,8 Adidas-Salomon 44,16 -1,43 37,88 51,63 15,2 nise päevakäibega, esines 12 protsenti, kuid hulgimüük BHP Billiton 1898,00 -1,96 1148,00 2205,00 16,0 Allianz 116,62 -1,17 105,60 180,29 8,9 BASF 92,88 -1,60 79,10 105,74 10,7 Arco Vara aktsia. Sulgemis- kahanema viis protsenti. Stockholmi börs 18.06 British Airways 225,25 -5,36 193,70 450,00 - BP 579,50 -2,15 495,00 657,25 9,1 Bayer 51,88 -2,17 45,60 66,45 17,2 hind oli sama, mis päev va- Rõõmu see uudis ei tee, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e BT 210,00 -2,10 205,00 338,00 9,8 BMW 32,85 -3,01 30,93 50,20 7,1 rem ehk 12,05 krooni (77 eu- aga parem teatada ebameel- hind % min max HSBC Holdings 816,75 -1,15 676,00 972,00 9,7 Commerzbank 21,08 -1,50 16,40 37,31 8,7 ABB 183,00 -2,14 132,50 203,50 - Lloyds TSB 343,75 -3,51 326,25 590,00 5,9 Daimler 44,57 -1,13 42,81 78,85 11,0 rosenti). divatest uudistest enne, kui Autoliv 314,00 -3,38 279,00 420,50 - Marks & Spencer 338,25 -6,04 337,75 704,50 6,9 Deutsche Bank 61,05 -2,76 60,76 114,91 6,8 Eile toimus Baltika akt- need teoks võivad saada. Assa Abloy 93,25 -4,11 92,00 158,00 10,4 Thomson Reuters 1518,00 -3,07 1822,62 1458,64 - Deutsche Lufthansa 15,10 -2,58 14,71 21,94 6,0

. Deutsche Post 18,16 -3,56 17,97 25,03 16,8 sionäride üldkoosolek. Teis- Baltika aktsia maksis bör- AstraZeneca 249,50 0,60 210,50 379,50 - Rio Tinto 5981,00 -1,79 2807,00 7167,00 20,6 Electrolux 80,50 -1,53 77,75 178,50 9,7 Royal Bank of Scot. 231,25 -4,15 204,00 563,06 3,5 Deutsche Telekom 10,12 -1,84 9,92 15,87 44,0 te päevakorrapunktide hul- si sulgemise aegu 32,86 kroo- Ericsson 72,50 -2,95 50,25 143,70 12,4 Royal Dutch Shell 1970,00 -3,10 1598,00 2245,00 7,3 Infineon 6,59 -1,20 4,08 13,63 - gas anti ka teada, et oodatak- ni ehk 2,10 eurot. Hennes & Mauritz 340,00 6,25 298,50 433,50 19,1 Unilever 1521,00 -0,72 1449,00 1947,00 13,2 Metro 44,56 -1,33 44,56 68,60 17,0 Holmen 180,50 -4,50 180,00 309,00 11,1 Vodafone 149,60 -1,58 146,20 197,50 - Münich Re 120,54 -0,54 106,84 139,79 7,0 Investor 132,75 -2,93 115,00 189,50 - Siemens 75,03 -0,82 64,89 112,10 20,8 Nordea 90,00 -2,17 81,1 119,3 - hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Volkswagen 180,82 -0,10 111,80 199,70 16,6 Skanska 91,50 -4,19 91,50 150,58 8,8 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg 26.–27. augustil 2008 SKF 103,25 -3,50 87,58 146,93 7,9 Tokyo börs 18.06 SEB 122,00 -3,75 121,00 243,50 6,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Aktsiate hoiutähed (GDRid) 18.06 Securitas 72,25 -3,99 67,00 110,00 - hind % min max aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Svenska Handelsb. 151,50 -2,57 151,50 204,99 9,2 Bridgestone 1 965 3,26 1 493 2 715 - hind % min max Swedbank 132,75 -3,80 131,25 263,50 5,7 Hitachi 796 1,79 569 917 - Tele2 118,25 -3,07 97,59 146,99 - Honda Motor 3 830 1,32 2 610 4 600 11,6 America Movil 53,81 -2,16 49,02 69,15 - Kõnelemine– TeliaSonera 56,00 -0,89 42,84 60,46 13,9 Matsushita 2 475 0,20 1 912 2 580 - Banco Itau 22,21 -3,69 13,38 25,88 - Banco Santaner 18,81 -2,08 16,09 22,34 - hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors 206 1,98 155 239 32,8 NEC 605 3,77 373 656 China Mobile 68,19 -0,69 48,60 104,00 - see on Moskva kauplemissüsteem 18.06 Nissan Motor 970 1,15 786 1 388 8,2 Companhia Vale 35,84 -0,94 17,00 44,15 - Novartis 50,27 0,88 46,19 59,17 - aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nomura Holdings 1 770 -0,79 1 395 2 575 - PetroChina 134,65 1,99 114,52 266,81 - imelihtne! hind % min max NTT 514 000 0,78 407 000 567 000 11,1 NTT DoCoMo 160 000 1,91 148 000 200 000 14,1 Petrobras 68,57 -1,51 24,38 77,61 - Gazprom 14,85 0,07 9,77 15,65 13,6 Sharp 1 752 1,27 1 641 2 415 18,8 Sanofi-Aventis 32,95 1,20 32,25 49,04 - Koolitaja on näitleja, õppejõud ja Invicta treener Lukoil 104,75 -0,52 64,25 113,20 7,6 Telefonica 80,79 -1,81 64,75 103,50 - Martin Veinmann Sony 5 360 0,19 3 910 6 770 14,6 Rostelekom 11,50 0,00 9,24 12,44 135,9 TDK 7 270 0,97 5 670 11 990 - Total 80,09 -1,43 67,11 91,34 - Surgutneftegaz 1,19 -0,34 0,87 1,38 12,6 Toyota Motor 5 670 1,25 4 800 7 880 10,5 UBS 23,86 -2,81 19,73 56,16 - UES 1,02#N/A N.A. 0,85 1,36 6,0 Toshiba 883 0,57 649 1 185 22,4 Unibanco 133,51 -3,95 89,90 161,25

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev RAHATURG/KAUBAD INVESTOR 15 B30 INDEKS INTRESS NUMBER 52 nädalat 181,22 Euribor (6 kuud) 5,126 18. juuni 270 18.juuni 0,39% perioodi 250 kõrgeim 5,0 265,27 230 madalaim 4,8 178,69 210 4,6 Balti 30 indeksisse  kuulub 30 Eesti, 4,4 1,03 miljardit dollarit teenis teises kvartalis puhaskasumit inves- 190 Läti ja Leedu teerimispank Morgan Stanley. Kasum vähenes 60 protsenti. Ka- enimkaubeldud 170 aktsiat 4,2 sum aktsia kohta kahanes 2,45 dollarilt 0,95 dollarile. Tulemus 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 vastas Thomson Reutersi analüütikute ootustele.

VÄLISBÖRSIDEL RAHA Kommertspankade intressitooted Fondijuhid on väga jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa pessimistlikud Sampo Pank 0,25 0,25** 5,00 5,20 5,50 6,00 6,10 6,20 6,25 6,30 1000/5000(4) Krediidipank 0,30 5,10 5,25 5,50 6,05 6,15 6,30 6,30 6,30 1000/3000(4) SEB 0,20 0,25 5,00 5,02 5,05 5,15 5,25 5,35 5,40 5,45 2000* Merrill Lynchi aktsiainves- 0,7 protsendist kasumite ka- Hansapank 0,20 - - 4,95 5,10 5,15 5,30 5,30 5,30 3000 Tallinna Äripank 0,20 5,00 5,20 5,50 6,00 6,10 6,20 6,25 - 1000 torite küsitlus näitas, et hanemist. Tallinna Äripank (3) 0,20 5,65 5,80 6,10 6,70 6,85 7,00 7,05 - 100 000 fondijuhtide pessimism on Järgneva 12 kuu jooksul ka- Nordea Pank (6) kuni 1,70 4,90 5,10 5,20 5,40 5,40 5,40 - - 5000 kümne aasta kõrgeim. vatsevad 35 protsenti fondijuh- Parex Pank kokkuleppel 5,70 - 5,80 6,10 6,20 6,50 - - 1500 tidest Euroopa aktsiaid omada Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 5,75 5,80 5,90 6,15 6,25 6,55 6,55 - 5000 BIG (5) - - - - 6,70 6,70 - 8,00 7,50 7,50 (8) 5000 27 protsenti fondijuhti- portfellis vähem kui indeksis. BIG (5) - - - - 7,00 7,00 - 8,00 7,80 7,80 (8) 100 000 dest omavad portfellis väik- Praegu on regiooni osa portfel- DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,60 - 5,65 5,75 6,00 6,00 5,50 5,50 5000 semat aktsiate osakaalu kui lis väiksem 22 protsendil kü- tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR võrdlusindeksis, vahendas sitletutest. pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Bloomberg. Küsimusele üleilmse inflat- Sampo Pank 2,40 2,45 2,55 2,70 2,80 3,00 4,35 4,50 4,70 4,70 4,75 4,85 Viiest investeerimispiirkon- siooniootuse kohta vastas 33 Krediidipank 2,50 2,50 2,50 2,50 2,50 2,50 200 USD(4) 4,35 4,45 4,50 4,50 4,55 4,70 200 EUR (4) SEB 2,25 2,25 2,20 2,15 2,00 1,95 200 USD 3,80 3,85 3,90 3,95 4,05 4,10 200 EUR nast on vähemeelistatud Eu- protsenti, et kütust ja toiduai- Hansapank - - 2,20 2,35 2,35 2,50 298 USD - - 3,88 3,87 3,96 4,01 192 EUR roopa. Ka Suurbritannia tu- nete hinda mitte arvestav inf- Tallinna Äripank 2,55 2,55 2,55 2,50 2,50 2,60 200 USD 4,35 4,45 4,50 4,40 4,55 4,65 200 EUR ru suhtes on pessimism kas- latsioon tõuseb 12 kuu jook- Nordea Pank (6) 2,35 2,40 2,45 2,45 2,50 2,55 300 USD 4,15 4,40 4,60 4,60 4,60 4,60 320 EUR vanud – 38 protsenti eelista- sul. Kuu aega tagasi jagasid Parex Pank 2,50 - 2,80 2,90 2,90 3,00 100 USD 4,20 - 4,50 4,60 4,60 4,70 100 EUR Marfin Pank Eesti 2,65 2,65 2,65 2,70 2,75 2,85 500 USD 4,40 4,50 4,75 4,85 4,85 5,05 350 EUR vad müüa. sama seisukohta 25 protsenti DnB NORD Pank 2,30 - 2,20 2,20 - 2,10 300 USD 4,00 - 4,30 4,30 - 4,30 300 EUR Fondijuhid eelistavad is- fondijuhtidest. BIG (5) ------5,90 5,90 6,50 kuni 30 000 EUR tuda rahas. Maikuuga võrrel- Ja esimest korda kümne BIG (5) ------6,20 6,20 6,80 üle 30 000 EUR des kasvas selliste fondijuhti- kuu jooksul ootavad fondi- kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; de osa üheksa protsendipunk- juhid, et lühiajalised intres- (8) 3, 4 või 5 aastat. ti võrra, 38 protsendini. sid on aasta pärast kõrgemad Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Pankade kontaktandmed Küsitletutest 58 protsenti kui täna. % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Tornimäe 2, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], leidsid, et ettevõtete kasumi- Paistab, et fondijuhid ja ül- Nordea Pank Tallinn, tel 665 5100 Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, teenimisvõime kahaneb mär- distatult investorid kärbivad arvelduskonto, eraisikud Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, tel 680 2500, faks 680 2501 kimisväärselt. ootusi allapoole. Kunagi tule- kuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,60 faks 631 0410 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 50 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, faks 770 0001, e-post: [email protected] Bloombergi andmetel ooda- vikus võib aga juhtuda nii, et üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70 tel 669 0900, faks 661 6037 Balti Investeeringute Grupi Pank takse Euroopa ettevõtete akt- ootused tõmmatakse juba liiga reservhoius, eraisikud Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, Rüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR 5,15/3,70 5,45/4,00 5,75/4,30 tel 668 8088, faks 668 8089 e-post: [email protected], www.hoius.big.ee siatest koosnevale indeksile madalale ning see looks pin- 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR 5,25/3,80 5,55/4,10 5,85/4,40 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 Dow Jones Stoxx 600 sel aastal nase tõusuks. Romet Kreek üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR 5,35/3,90 5,65/4,20 5,95/4,50 faks 628 3201 e-post: [email protected] 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, www.dnbnord.ee VALUUTA BÖRSIKAUBAD USD SEK GBP RUB Kütused 18.06 Värvilised metallid 17.06 Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t ost müük Nafta 133,94 Alumiinium 2933,0 2934,0 10,10 kr 1,67 kr 19,73 kr 0,43 kr Kerge kütteõli 1233,50-1235,50 Nikkel 23450,0 23500,0 Masuut 620-624 Plii 1801,0 1802,0 Eesti Panga kursid 18.06 Bensiin 1158–1162 Tina 21945,0 21950,0 Diislikütus 1250,50–1252,50 Tsink 1841,0 1841,5 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Vask 8180,0 8181,0 Araabia ÜE dirham AED 2,75111000 India ruupia INR 0,23562300 Mehhiko peeso MXN 0,98034800 Tuneesia dinaar TND 8,53365000 * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel, Allikas: Bloomberg Argentina peeso ARS 3,32829000 Indoneesia ruupia IDR 0,00108828 Moldova leu MDL 1,01199000 Ukraina grivna UAH 2,15223000 Austraalia dollar AUD 9,51659000 Islandi kroon ISK 0,12687200 Norra kroon NOK 1,94560000 Ungari forint HUF 0,06413840 Brasiilia reaal BRL 6,27309000 Jaapani jeen JPY 0,09333290 Poola zlott PLN 4,63476000 USA dollar USD 10,10470000 Kohv 18.06 Väärismetallid 18.06 Bulgaaria lev BGN 8,00054000 Kanada dollar CAD 9,91384000 Rootsi kroon SEK 1,66612000 Usbekistani somm UZS 0,00771716 Arabica (USc)/lb 139,40 USD tr.oz CFA frank (BCEAO) XOF 0,02386030 Kasahstani tenge KZT 0,08375550 Serbia dinaar CSD 0,19387500 Aserbaidžaani manat AZN 12,34090000 Robusta (USD/t) 2250,00 Kuld 881,50 Egiptuse nael EGP 1,89289000 Korea won KRW 0,00981038 Singapuri dollar SGD 7,37488000 Rumeenia leu RON 4,27948000 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg Hõbe 17,0000 Euro EUR 15,64660000 Kuld (EEK/oz) XAU 8943,66000000 Slovakkia kroon SKK 0,51575600 Türgi liir TRY 8,26458000 Plaatina 2103,00 Gruusia lari GEL 7,07693000 Krgzstani somm KGS 0,27703100 Suurbritannia nael GBP 19,73190000 Uus-Meremaa dollar NZD 7,63106000 Suhkur 18.06 Pallaadium 467,00 Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,46828000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 9,66956000 Valgevene uus rubla BYR 0,00474733 1 tr.oz=31,105 g, Londoni fiksingud, Allikas: Bloomberg Hongkongi dollar HKD 1,29429000 LAVi rand ZAR 1,26425000 Taani kroon DKK 2,09771000 Venemaa rubla RUB 0,42697100 valge suhkur(USD/t) 366,10 Horvaatia kuna HRK 2,16004000 Läti latt LVL 22,20080000 Tai baht THB 0,30380900 Venezuela boliivar VEB 4,70575000 toorsuhkur (USc/lb) 6,81 Iisraeli uus seekel ILS 3,01948000 Malaisia ringgit MYR 3,09770000 Taiwani dollar TWD 0,33298300 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg IMF arveldusühik SDR 16,30050000 Maroko dirhem MAD 1,36551000 Tšehhi kroon CZK 0,64940200

Värskemad äriuudised sinu mailile! Telli aadressilt www.ap3.ee/NewsletterSubscribe.aspx Äripäev 19. juuni 2008 reklaamitoimetaja Rainer Raud, tel 667 0107, e-post [email protected] 16 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM

Avaron Asset Management 17.06 Nordea Investment Funds 17.06 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Absolute Return Fund EUR 10,60 10,60 10,60 0 LU0227384020 Balkani Fond A, EEK 89,1782 92,3469 90,5362 - -9,82 -11,97 - - 369 353 944 Biotech Fund USD 11,13 11,13 11,13 0 LU0109905058 Balkani Fond B, EEK 91,2705 91,2705 91,2705 - -9,61 -11,37 - - - Central & Eastern European Equity Fund EUR 14,64 14,64 14,64 0 LU0227385340 Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 72,5916 75,1710 73,6971 - -16,55 -28,85 - - 302 302 655 Danish Bond Fund DKK 268,62 268,62 268,62 0 LU0064319766 Areneva Eur. Väikeettevõtete F B, EEK 74,3098 74,3098 74,3098 - -16,35 -28,37 - - - Danish Equity Fund DKK 214,61 214,61 214,61 0 LU0081951880 Danish Kroner Reserve DKK 155,06 155,06 155,06 0 LU0064321317 Danish Long Bond Fund DKK 175,34 175,34 175,34 0 LU0077910890 East Capital Asset Management AB 17.06 Danish Mortgage Bond Fund DKK 156,54 156,54 156,54 0 LU0076315968 Dollar Bond Fund USD 16,58 16,58 16,58 0 LU0076316008 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Emerging Markets Bond Fund USD 11,13 11,13 11,13 1 365 586 LU0227386314 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Euro Bond Fund EUR 7,61 7,61 7,61 0 LU0076315455 East Capital Balkan Fund, EUR - - 2,49 27,05 -29,46 -26,98 16,37 - 368 000 000 Euro Reserve EUR 14,70 14,70 14,70 0 LU0064322471 East Capital Baltic Fund, EUR - - 6,93 18,80 -11,83 -17,30 3,78 19,03 114 000 000 European Equity Fund EUR 16,09 16,09 16,09 0 LU0081952268 East Capital Eastern European Fund, EUR - - 5,07 22,87 -13,18 -8,15 25,26 33,18 973 000 000 European Value Fund EUR 32,42 32,42 32,42 0 LU0064319337 East Capital Russian Fund, EUR - - 174,44 21,72 -6,28 1,72 40,38 36,78 1 288 000 000 Far Eastern Value Fund USD 18,72 18,72 18,72 0 LU0064675985 East Capital Turkish Fund, EUR - - 0,72 41,59 -40,50 -30,77 - - 111 000 000 Finnish Equity Fund EUR 21,19 21,19 21,19 0 LU0095739925 Fondide originaalvaluuta on SEK Global Bond Fund (DKK) DKK 232,24 232,24 232,24 0 LU0064320772 Global Bond Fund (EUR) EUR 10,01 10,01 10,01 0 LU0064321150 Global Equity Fund EUR 4,74 4,74 4,74 0 LU0109904242 Global Value Fund EUR 9,96 9,96 9,96 0 LU0160643358 ERGO Varahaldus 18.06 IT-Fund USD 36,86 36,86 36,86 0 LU0109904754 Japanese Equity Fund JPY 995,00 995,00 995,00 0 LU0097863921 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Japanese Value JPY 1014,00 1014,00 1014,00 0 LU0160643192 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordic Equity Fund EUR 55,64 55,64 55,64 0 LU0064675639 Tuleviku Pf, EEK 15,6762 16,3095 15,8345 1,75 -4,84 -5,07 5,23 8,11 277372209,89 North American Equity Fund USD 9,76 9,76 9,76 0 LU0095740188 Rahulik Pf, EEK 11,5680 12,0353 11,6848 0,53 0,30 2,86 0,59 2,32 56486994,33 North American Value Fund USD 33,12 33,12 33,12 0 LU0076314649 Norwegian Bond Fund NOK 143,56 143,56 143,56 0 LU0087209911 Norwegian Equity Fund NOK 151,52 151,52 151,52 0 LU0081952003 Finter Fund 17.06 Norwegian Kroner Reserve NOK 157,99 157,99 157,99 0 LU0078812822 Sterling Bond Fund GBP 31,62 31,62 31,62 0 LU0064320699 valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Swedish Bond Fund SEK 204,34 204,34 204,34 0 LU0064320186 Emerging Markets USD - - 320.74 71104904.72 LU0062338560 Swedish Equity Fund SEK 171,44 171,44 171,44 0 LU0081951963 CHF Bonds CHF - - 115.37 31189200.42 LU0121265903 Swedish Kroner Reserve SEK 168,08 168,08 168,08 0 LU0064321663 USD Bonds USD - - 150.34 81278380.72 LU0121266034 US-Dollar Reserve USD 15,05 15,05 15,05 0 LU0076316180 EUR Bonds EUR - - 334.15 88556980.58 LU0121266208 Absolute Return High Yield Fund EUR 9,89 9,89 9,89 0 LU0278533582 European Equities EUR - - 121.50 49870492.43 LU0095789946 Global Stable Equity Fund EUR 8,90 8,90 8,90 0 LU0278529986 Dynamic Portfolio EUR EUR - - 116.58 36066443.80 LU0121265739 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,63 8,63 8,63 0 LU0278527428 US Equities USD - - 96.82 13714653.59 LU0316676740 Global Core Equity Fund EUR 10,26 10,26 10,26 0 LU0112467450 Yield Portfolio CHF CHF - - 376.93 39204418.30 LU0038841986 European Alpha Fund EUR 9,54 9,54 9,54 0 LU0326853404 AS GILD Property Asset Management 31.03 Danske Capital, Sampo Rahastoyhtiö Oy 18.06 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ida-Euroopa Kinnisvara Fond - - 14,3900 N/A -1,51 2,42 - - 31 985 991 Sampo Pension 25, EEK 12,9775 13,2397 13,1086 1,17 -3,26 -2,47 3,36 3,95 111 045 730 Sampo Pension 50, EEK 14,9686 15,2710 15,1198 2,06 -5,80 -4,43 5,54 6,53 1 361 954 924 GILD Fund Management 31.05 Sampo Pension Intress, EEK 11,4386 11,6696 11,5541 0,32 -0,40 1,44 1,93 1,76 28 501 063 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Sampo Pensionifond, EEK 17,4553 17,8079 17,6316 10,42 -5,07 -6,31 6,74 8,00 34 911 695

aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Danske Fund Baltic Equity G, EUR - - 0,3049 23,13 -22,26 -31,56 -5,18 9,99 12 779 554 GILD Arbitrage Riskikapitalifond, EUR - - 28,9226 3,60 6,41 17,42 22,09 20,74 49 333 438 Danske Fund Russia G, EUR - - 3,5193 20,51 3,88 24,79 41,96 0,00 218 724 291 Sampo 2010 Fund G, EUR - - 1,3340 5,26 -3,91 -5,82 4,18 6,97 50 217 383 Sampo 2020 Fund G, EUR - - 1,2030 14,73 -11,41 -19,96 5,23 8,84 80 280 142 Sampo 2030 Fund G, EUR - - 1,1342 15,31 -10,87 -16,63 8,05 10,63 53 619 457 AS Hansa Investeerimisfondid 18.06 Sampo 2040 Fund G, EUR - - 1,4974 15,91 -10,28 -13,98 10,19 0,00 9 168 273 Sampo Compass 25 Fund G, EUR - - 1,2429 4,30 -3,27 -4,45 3,49 5,00 635 706 611 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Sampo Compass 50 Fund G, EUR - - 1,2461 7,81 -6,02 -9,39 4,24 6,83 195 860 773 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Compass 75 Fund G, EUR - - 1,2222 11,67 -8,64 -14,55 5,47 8,69 67 745 444 Sampo Compass Equity Fund G, EUR - - 0,7476 14,81 -10,47 -17,96 6,11 10,72 105 599 628 Pensionifond K1, EEK 11,7667 12,0639 11,8856 0,85 1,15 3,90 1,08 1,99 348 825 327 Sampo Compass Liquidity Fund G, EUR - - 1,3176 0,98 0,09 1,88 1,31 1,99 80 409 703 Pensionifond K2, EEK 13,5335 13,8753 13,6702 1,39 -2,70 -0,87 3,39 5,14 1 916 643 216 Sampo Globaalne Kasvufond, USD 19,0324 19,4168 19,2246 20,81 -5,84 13,15 0,00 0,00 5 198 796 Pensionifond K3, EEK 16,0074 16,4116 16,1691 2,25 -4,66 -3,81 6,09 8,63 4 178 807 712 Sampo Uus Euroopa Fond, EEK 32,2670 32,9188 32,5929 19,31 -13,72 -13,55 15,89 24,04 196 388 437 Pensionifond V1, EEK 18,9258 19,4038 19,1170 6,00 -3,50 -1,81 4,40 7,19 130 158 317 ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht Pensionifond V2, EEK 15,4466 15,8366 15,6026 10,01 -7,95 -7,18 7,38 227 333 093 Pensionifond V3, EEK 19,7091 20,2068 19,9082 15,47 -13,67 -14,04 11,76 399 050 212 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Sampo Likviidsusfond, EEK 1290,1852 1290,1852 1290,1852 0,01 0,39 0,30 3,28 2,36 199 805 035 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 8,9691 9,1956 9,0597 N/A -12,58 -17,97 0,00 0,00 50 243 859 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 163,6068 167,7383 165,2594 24,91 -37,92 -42,45 4,44 0,00 1 425 973 099 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 10,4804 10,7451 10,5863 N/A -26,86 -39,03 0,00 0,00 54 769 405 Venemaa Aktsiafond, EEK 2205,5348 2261,2301 2227,8129 20,81 -7,20 3,63 35,91 36,08 1 852 664 917 AS SEB Varahaldus 18.06 Fondifond 30, EEK 105,8623 108,5356 106,9316 6,65 -4,79 -3,26 0,00 0,00 297 107 812 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Fondifond 60, EEK 110,1379 112,9192 111,2504 11,06 -9,30 -8,49 0,00 0,00 960 889 116 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Fondifond 100, EEK 112,7036 115,5496 113,8420 15,93 -14,21 -15,14 0,00 0,00 885 834 403 Konservatiivne Pf, EEK 11,5101 11,7427 11,6264 0,53 2,17 3,99 0,66 1,81 400 077 705 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 10,5895 10,6424 10,5895 8,71 0,55 6,21 0,00 0,00 21 145 213 Progressiivne Pf, EEK 16,2027 16,5301 16,3664 2,26 -4,68 -2,41 8,09 8,81 3 036 392 453 Private Debt Võlakirjafond, EUR 1056,2510 1077,8071 1077,8071 N/A 3,41 - - - 49 135 656 Tasakaalukas Pf, EEK 18,4277 18,7999 18,6138 6,33 -3,57 0,01 7,84 8,76 126 184 061 Aktiivne Pf, EEK 16,5294 16,8634 16,6964 15,27 -10,15 -8,62 15,84 - 151 598 545

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht Kasvufond, EEK 9,1139 9,2981 9,2060 16,84 -8,14 -1,43 24,38 26,43 815 216 927 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Dünaamiline Fondifond EEK 13,3096 13,5784 13,4440 11,04 -8,05 -6,76 9,58 0,00 179 571 709 Intressifond, EEK 152,2172 152,2172 152,2172 0,08 0,11 0,82 4,28 - 432 958 115 Aktiivne Fondifond, EEK 9,3180 9,5062 9,4121 N/A -10,39 -9,97 0,00 0,00 166 511 021 Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,0000 1000,0000 1000,0000 6,54 5,13 5,02 4,34 - 949 030 216 Tasakaalukas Fondifond, EEK 10,1807 10,3863 10,2835 N/A -3,99 0,89 0,00 0,00 23 072 532 Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 11,4531 11,6845 11,5688 12,14 -13,63 -17,16 0,00 0,00 94 853 339 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,4227 13,4227 13,4227 3,01 1,16 1,66 1,85 2,67 421 015 720

LHV Varahaldus 18.06 Vahendatavad Fondid * ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 4,9355 20,94 -20,26 -19 8,92 13,67 - Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,9582 23,34 -13,69 -2,59 18,56 21,87 - aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,5006 11,95 -6,95 -19,88 -1,1 5,54 - Choice Japan Fund, EUR - - 0,4393 12,14 -7,57 -25,99 -4,4 2,48 - Pf Maailma aktsiad, EEK 16,9801 17,3231 17,1516 1,91 -2,44 -3,21 9,99 10,87 352 175 425 Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3,3760 15,32 -5,1 -13,71 -1,31 1,59 - Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,8752 13,1354 13,0053 0,32 1,76 2,73 3,38 3,60 28 981 984 Bond Fund EUR - - 1,2022 3,26 -0,86 2,29 -0,31 1,41 - Pf Uued Turud, EEK 14,5431 14,9838 14,6900 2,28 -2,52 0,14 9,63 8,17 60 606 714 Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 2,8842 23,95 -18,43 -26,32 8,87 11,68 - Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,5917 12,9733 12,7189 1,34 -2,54 -1,10 5,02 4,41 41 712 726 Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 3,4325 20,45 -15,76 -16,82 21,85 25,57 - Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,9958 12,2382 12,1170 0,35 1,14 1,74 2,81 2,58 17 900 198 Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,6385 22,07 -12,85 -22,58 18,86 22,66 - Täiendav Pensionifond, EEK 17,2143 17,5621 17,3882 11,25 -6,01 -5,65 10,52 12,54 27 183 554 Ethical Europe Fund, EUR - - 2,5475 14,88 -16,53 -24,6 6,42 10,84 - Ethical Global Fund, EUR - - 0,6521 14,20 -13,32 -25,44 -0,95 3,16 - Tõusva Euroopa Alfa Fond, EUR 7,0633 7,2046 7,0633 - -18,48 -28,24 - - 812 949 Europe 2 Fund, EUR - - 1,2065 15,34 -16,6 -25,02 6,69 11,06 - LHV Maailma Aktsiad, EUR 9,0720 9,2552 9,1636 - -11,70 - - - 661 249 Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1411,4312 15,92 -16,98 -25,2 7 12,79 - LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 10,7181 11,0429 10,8264 ------Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,7150 13,82 -9,09 -21,96 3,94 6,75 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 107,1815 110,4294 108,2641 - - - - - 101 820 571 Global Fund, EUR - - 1,7960 13,61 -10,72 -21,58 2,06 5,45 - International Mixed Fund, EUR - - 20,7409 9,14 -8,53 -15,93 0,41 3,5 - Medical Fund, EUR - - 2,1785 11,37 -16,88 -22,6 -6,42 -2,15 - Nordic Fund, EUR - - 6,8188 16,99 -7,88 -15,41 11,14 16,93 - Russia Fund, EUR - - 12,2687 N/A 0,99 13,83 0 0 - Technology Fund, EUR - - 1,7121 19,60 -11,74 -13,5 -1,35 0,99 - www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Wireless Fund, EUR - - 0,1558 18,94 -17,65 -18,68 2 4,32 - Fondivalitsejad Krediidipank, www.krediidipank.ee Maaklerifirmad SEB Guarantee Fund 80, EUR 99,1200 N/A 0,47 0 0 0 - Avaron Asset Management AS Hansa Investeerimisfondid Hansapank Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, Liivalaia 8, Tallinn ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht tel 664 4205, faks 664 4201, faks 888 1171, [email protected] tel 613 1659, faks 613 1545 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud [email protected], www.avaron.ee SEB Likviidsusfond**, EEK 100,0000 100,0000 100,0000 6,40 4,45 4,83 4,29 - 1 801 422 945 LHV Varahaldus AS

East Capital Asset Management AB Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, LHV * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, faks 680 0402, [email protected], www.lhv.ee Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0420, www.seb.ee/fondikursid faks 646 1674, [email protected], Nordea Rahastoyhtiö faks 680 0402 www.eastcapital.com Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 Trigon Alternative Funds 17.06 ERGO Varahalduse AS Danske Capital AS Sampo Pank ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Narva mnt 11, Tallinn aste algusest Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, 12 kuud 3 aastat 5 aastat faks 667 9201 faks 675 2275, [email protected], tel 630 2104 Aktiivne Alfa Fond, EEK 120,0955 123,7709 122,5457 - -23,25 -27,51 - - 600 778 877 AS GILD Fund Management www.sampopank.ee Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0401, Trigon Funds SEB Enskilda Equities faks 680 0403, [email protected], Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 Tornimäe 2, Tallinn Trigon Funds 17.06 www.gildbankers.com faks 667 9221, [email protected], tel 665 6622, faks 665 6802 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GILD Property Asset Management www.trigon.ee aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Rävala pst 6, Tallinn 10143, tel 680 0401, Marfin Pank Eesti AS AS SEB Varahaldus Põllumajandussektori Fond, EEK 958,8220 978,3898 978,3898 N/A 0,00 0,00 0,00 0,00 89 520 273 faks 680 0403, [email protected], Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, Pärnu mnt 12, Tallinn Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 199,6132 206,7061 202,6530 16,26 -24,41 -32,92 0,74 13,66 657 711 548 www.gildrealestate.com faks 665 7122, [email protected], www.seb.ee tel 680 2500, faks 680 2501 Areneva Finantssektori Fond 895,1820 922,5855 913,4510 N/A -8,57 0,00 0,00 0,00 288 728 075

Finter Fund Management Company S.A. Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 108,3655 112,2160 110,0157 15,92 -21,07 -32,05 2,93 0,00 565 770 340 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel Evli Securities AS Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 108,4812 112,3359 110,1332 18,91 -21,32 -23,69 0,00 0,00 79 941 692 Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 640 5720, faks 640 5701, [email protected], Tartu mnt 2, Tallinn Teise Laine Fond, EEK 224,8905 232,8815 228,3152 16,78 -16,90 -15,49 18,60 0,00 788 737 477 fax +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, www.suprema.ee tel 640 5784, faks 640 5701 ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev REKLAAM 17

”Konverentsil Äriplaan saadud informatsioon on aidanud meie ettevõttel igal aastal turuosa suurendada. Oleme täheldanud, et nende ettevõtete tippjuhid, kes on osalenud konverentsil Äriplaan, on suutnud näidata konkurentidest paremaid majandustulemusi.”

IGOR RÕTOV, ÄP peadirektor

24.–25. septembrini 2008 Vene Teatris

Mis toimub majanduses? Kui kaua toimuva konverentsi keskne mõte kestab veel majanduslangus? Mida on anda põhjalik ülevaade järgmise see endaga kaasa toob, millised on aasta võimalustest ja ohtudest ettevõtete uued võimalused? Kes majandussektorite lõikes. Konverentsil kaovad orbiidilt? Mitme valgusaasta pöörame pilgu Eesti majanduses järel tuleb uus tõus? Millised on uued enam kõneainet pakkuvatele tähed? Kuhu suunata oma tegevus, sektoritele. Ettekannetega esinevad sest iga mõõna järel tuleb tõus? Eesti majanduse tipptegijad ja Äripäeva aasta tippsündmus arvamusliidrid, kelle sõnaga majanduskonverents Äriplaan arvestatakse ja kelle tegevust 2009 pakub ideid ja prognoose jälgitakse. Kahe konverentsipäeva järgmise aasta eelarve ja äriplaani jooksul antakse ülevaade 20 erinevast koostamiseks. Juba 10. korda ärisektorist.

Konverentsi osavõtutasu: hind kuni 30. juunini 6900 kr (km-ga 8142 kr), 1. juulist 31. augustini 7900 kr (km-ga 9322 kr), 1.–12. septembrini 8900 kr (km-ga 10 502 kr). Hiljem kehtib tavahind 9900 kr (km-ga 11 682 kr). Registreerides konverentsile mitu osalejat ühest maksjaettevőttest, kehtib lisasoodustus 10%. Hind sisaldab kahte konverentsipäeva, kogumikku ja teatrietendust koos kaaslasega. Kuidas tabada märki? Lisainfo www.aripaev.ee/konverents või telefonil 667 0011, Merle Kangur Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post [email protected] 18 TÖÖSTUS | tehnoloogia | materjalid | keskkond | Tööjõud trellide tagant Eesti vanglates töötavad erinevate tootmisettevõtete heaks ca 500 kinnipeetavat

Praegu töötavad kinnipee- tavad Harku, Murru, Tartu ja Tea Taruste TULEMUSED [email protected] Tallinna vanglates. “Tänavu Jõhvis avatud Viru Vanglas on Vanglates töötatakse veel mõned rendipinnad töös- üha usinamalt Tiit Reinart tusettevõtetele, kes kinnipee- tulemused, tuhandetes kroonides [email protected] tavaid oma töötajaina näevad,” kasum 8870 räägib Nellis ega kiirusta täp- 50 000 10 000 sustama, kes on need kuus et- käive 47 423 Vangla odava tööjõu ja ren- tevõtet, kellel tootmine vangla 40 000 8000 dipindade kasutaja peab ar- territooriumil käib. vestama ebaefektiivsuse ja 30 000 6000 piirangutega. Palu Steel rendib tootmispinda Viru Vanglalt 20 000 4000

“Ega meil spetsialiste nii Mai keskel sõlmisid koostöö- 10 000 2000 palju kinni istu, et saame ko- leppe AS Eesti Vanglatööstus he vaevata mehed tööle saata,” ning teras- ja metallkonstrukt- 0 0 naerab ASi Eesti Vanglatööstus sioone valmistav Palu Steel. 04 05 06 07 juht Voldemar Nellis ja lisab, et Nädala eest Kohtla-Järvel uue Allikas: Eesti Vanglatööstus AS töötamine vanglatööstuses on 500 m2 tootmistsehhi avanud vabatahtlik ja soovijatele õpe- Palu Grupp OÜ juhataja Vjat- KOMMENTAAR tatakse amet selgeks. šeslav Palu kinnitab, et toot- Vanglatööstuse töö on võr- miseks Viru Vanglas on nad autakesko müüb reldav tavalise äriühinguga, rentinud 2000 m2 tootmispin- Vanglatööstuse too- ent eesmärk on erinev. Büroo- da. Ta on kindel, et koostöö Rteid alates 2005. aas- juhi Marlen Vaheri sõnul on et- Viru Vanglaga võimaldab suu- tast. Koostöö on sujunud tevõte loodud kinnipeetavate rendada tootmismahtusid ja hästi. Meil on müügil nen- tööhõive efektiivsemaks orga- laiendada koostööd allhange- de valmistatud suitsu- ja niseerimiseks ning kaasajasta- te osas. Palu sõnul plaanitakse saunaahjud. Populaarsei- miseks. “Põhieesmärk on hõi- esialgu investeerida 5 miljonit mad mudelid ongi just sau- vata kinnipeetavaid kooskõlas ning kokkuleppe kohaselt on naahjud. justiitsministeeriumi arengu- neil kohustus pakkuda tööd Põhiliselt on klientide ta- kavaga, tagada neile kutseala- 40 kinnipeetavale. Uute keevi- gasiside olnud positiivne. ne ettevalmistus ja töötingi- tajate koolitamiseks sisusta- Ega paljud kliendid teagi, et mused ning toota konkurent- takse vanglas õppeklass, koo- tegemist on vanglates toode- sivõimelist toodangut,” selgi- litust korraldab Ida-Virumaa tud asjadega, kuna müügis tab Vaher. Kutsehariduskeskus. on need tooted Stovemani “Meil on palju tööd, mis ei nime all. Maailmas unikaalne nõua kõrget kvalifikatsiooni. Toomas Karuks, ärivorm on eeskujuks Ma usun, et vanglatööjõud so- AS Rautakesko tootejuht Seitse aastat tegutsenud saja- bib meile väga hästi: nad on protsendilise riigiosalusega regulaarselt tööl, et tarbi al- AS Eesti Vanglatööstus toodab koholi,” loetleb Palu põhju- mitmekesises valikus õmb- seid, miks kinnipeetavate pal- mist kuludega. Samas võivad lustooteid, puittooteid, me- kamise kasuks otsustati. “No meie parimad spetsialistid tee- tallitooteid ning osutab liiva- siin Ida-Virumaal on ikka suu- nida ka 7000–8000 krooni.” pritsi- ja värvimisteenuseid, rem osa, kes võiks tööle tulla, Ehkki rendipinnad ja töö- pakkimis- ja komplekteeri- joodikud.” Palu räägib, et kin- jõud on vanglas mõnevõr- misteenuseid, pesumajatee- nipeetavad hakkavad saama ra odavamad, elimineerivad nust jpm. Voldemar Nellise sõ- 4000–8000kroonist brutopal- Nellise sõnul selle suhtelise nul on tegemist ainulaadse äri- ka. “See pole vähe, neil ei ole odavuse töö väiksem efektiiv- vormiga kogu maailma vangla- ju kulutusi, mis vabaduses vii- sus ja mitmed piirangud. Ette- te kontekstis. “Enamasti püü- bijatel,” lisab ta. võtjal tuleb täita vangistussea- takse rakendada kõiki kinni- dusest tulenevaid iseärasusi, peetavaid ja seetõttu on efek- Kinnipeetavad on ta peab arvestama kinnipee- tiivsus ikka väga väike. Eestlas- garanteeritud tööjõud tavate režiimiga, ka on terava te vanglatöö korraldamise ko- Nellise sõnul ei ole keskmisest kontrolli all kõik transpordi ja gemusest on huvitatud ka lät- palgast vanglas õige rääkida: logistikaga seonduv. “Aga te- lased,” selgitab Nellis. “Kui kinnipeetavad on alguses gutsevad ettevõtted hindavad Ettevõtte omatoodang on väljaõppel, siis on palk vasta- seda, et neil on garanteeritud firma Stoveman kaubamärgi valt seadusele minimaalne ehk tööjõud, kes igal hommikul all müüdavad saunaahjud, ka- 20% alampalgast. Olgem au- tööle ilmub. Eriti oluline oli minahjud, šašlõkivannid, gril- sad, siis ei toodeta ka lisaväär- see siis, kui tööjõupuudus suur  ASi Eesti Vanglatööstus juht Voldemar Nellis mõtles eduka kaubamärgi Stoveman, mis tähistab lid, koerakuudid. tust, vaid ettevõttele on tege- oli,” räägib Nellis. ettevõtte omatoodangut, välja neli aastat tagasi. Foto: Maris Ojasuu toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev TÖÖSTUS 19 TSITAAT KUUPÄEV Siseturg ei kasva sel ega järgmi- 20.06 sel aastal. ” algusega kell 11.00 avatakse Pärnu lähistel pidulikult Enn Veskimägi, Standardi tegevjuht Nurme Tehnoküla.

Mess Trükimaailma olümpia Düsseldorfis 29.05–11.06 Drupa messil domineerisid digitaalsed trükiseadmed

elja aasta tagant toi- vates kategooriates nagu rul- muval, trükimaailma li- ja poognaprinterid Indigo MIS ON MIS Nolümpiaks nimetatud sarjast, UV-värvidega printiv Drupal torkasid silma digi- plakatiprinter jm. Olulise osa Drupa trükimess taaltrükiseadmete väljapane- messi väljapanekutest moo- Düsseldorfi messikeskuses kud ja efektiivsust tõstvad op- dustasid tarkvaraarendajad. 29. maist 11. juunini toimu- tilised kontrollsüsteemid. Kui 8 aastat tagasi esitlesid nud maailma suurimal trüki- ennast vaid paar-kolm värvi- meedia messil Drupa oli väl- Aastakümneid on Drupa ol- halduse tarkvara arendajat, jas ca 2000 eksponenti 52 nud eelkõige suurte ofset- siis äsjalõppenud messil võis riigist ning 14 päeva jooksul trüki seadmetootjate toote- neid kohata rohkem kui pool- külastas messi 391 000 kü- esitlus koht. Tänaseks on ta- tes messihallidest. Esindatud lastajat 138 riigist. sapisi, kuid kindlat oma osa- olid ka tarkvaralahendused, kaalu suurendanud digitaal- mis aitavad hallata kogu toot- sel. Seekord oli messil märga- trükiseadmete tootjad, kes ki- misettevõtet. tavalt rohkem kõikvõimalike puvad juba domineerima. trükiseadmete juhtimiseks Digitaaltrüki seadmete- Digitrüki erinevate lahen- mõeldud optiliste kontroll- ga käib kaasas hoopis teist- dustega tutvudes võis nä- süsteemide pakkujaid. sugune suhtumine tervikla- ha, et tarbijate erinevaid vaja- hendustesse. Trükis valmib dusi on uuritud väga põhjali- Messi külastas ka arvukalt ilma inimese otsese sekku- kult ning kokku pole hoitud Eesti trükikodade esindajaid. miseta, minimaalse ajaku- ka tootedisaini pealt. Suured Margus Liivamägi Printallist luga ja kadudeta täpselt ette- trükiseadmete tootjad Hei- tõstis messiuudiste hulgast antud koguses. Kiiremad ja delberg, Manroland ja KBA esile ressursisäästlikud ja võimsamad seadmed tarbi- olid muude seadmete kõr- keskkonnasõbralikud trüki- vad rullipaberit; aeglasemad, val üles seadnud ka XXL-for- lahendused, näiteks veevaba ent paindlikumad poognas- maadi poognamasinad, mil- trükitehnoloogia. Sven-Erik se lõigatud paberit. Suurima- le tööd külastajaile demonst- Moorlat trükikojast Pakett pi- te digitrükiseadmete tootlik- reeriti. das oluliseks trendiks auto- MASINAD, kus läheneb jõudsalt 100 000 Rullofseti seadmetootja- matiseeritud tööprotsesse, A4 leheküljele tunnis. te väljapanekud olid poogna- Ermo Kask trükikojast Trükis VEOAUTODE Drupale oli selliste vanade seadmete omadega võrreldes mainis tähtsaimate näitajate- olijate, nagu Xerox ja Canon, tagasihoidlikumad, ent siis- na seadmete kiirust, täpsust REMONT MIDA VEEL kõrvale oma väljapanekute- ki andis Goss aimu sellestki, ja korrektsust ning seda mit- ga tulnud ka uustulnukaid, milline tuleb nende uus 96-le- te ainult trükkimisel, vaid ka nt Sharp. Muljetavaldavaim heküljeline trükiseade. Inves- näiteks trükiseadme tööks et- JA väljapanek digitrüki seadme- teeringute suurus sellistes- tevalmistamisel. Koit Variksoo, POLE OLEMAS te poolelt oli HP-l, kes esit- se seadmetesse sunnib pea- HOOLDUS les uusi lahendusi väga erine- le ülimat efektiivsust tootmi- Multiprint ASi tegevjuht

Auto Jaapanlaste FCX Clarity läheb kommertstootmisse Õlivahetus, Honda alustas mittereostavate piduriremont, mootoriremont, vesinikuautode tootmist käigukastiremont.

Jaapani autotootja Honda ning selleks kasutatakse pea- alustas esimese keskkon- miselt fossiilsete kütuste põ- TAUST da mittereostava auto kom- letamisel saadud energiat. Ar- tel 55 540 606, Honda vesinikuauto 56 568 695 mertstootmist. Auto nime- vestades juurde ka materjali- tel/faks 44 77 290 ga FCX Clarity kasutab ve- de tootmisel vabanenud süsi- Vesinikuauto liigub vee ja Sauga, Pärnumaa, Kanali tee 1, Tallinn sinikku, mille reageerimi- elektri jõul ega tekita kasvu- nikdioksiidi hulga, võivad kü- www.silvento.ee tel 6670 845 www.ipo.ee sel õhuhapnikuga vabaneb tuseelementidel põhinevad au- hoonegaase. [email protected] energia ning moodustub tod toota isegi bensiinimooto- Järgmise kolme aasta jook- veeaur. riga autodest enam süsinikdi- sul üüritakse kasutamiseks oksiidi. 200 heitgaasivaba autot. Järgmise kolme aasta jook- FCX Clarity põhineb Honda Esimesena hakkab autot sul plaanib Honda seda mude- eelmisel mudelil FCX, mida kasutama näitlejanna Jamie lit toota 200 tükki. Kõige suu- toodeti kokku 34 tükki. Kõrge Lee Curtis. rema probleem selliste auto- naftahind ja suurenenud kesk- Auto peamine probleem on de massidesse jõudmisel on konnateadlikkus on aseta- tanklate puudumine. Honda sõnul vesinikku pakku- nud kõigile autotootjatele sur- www.certex.ee vate tanklate vähesus, mistõt- ve akudel või kütuseelementi- CERTEX EESTI OÜ tu müüaksegi vähesed toode- del põhinevate autode tootmi- Toyota sõnul on neil prob- tud autod neile, kes elavad sel- seks, kuid siiani on masstoot- leeme, et vastata plahvatus- Peterburi tee 47, 11415 Tallinn lise tankla läheduses. misse jõudnud vaid hübriid- likult kasvanud hübriidauto- tel 606 2599, faks 606 2499 Kriitikute sõnul ei ole rohe- autod. Autotootjad on aga üs- de nõudlusele. Pudelikaelaks e-post [email protected] lise sildi taga tegelikult üldse- na üksmeelsed, et tulevik kuu- on eeskätt akud, mida ei suu- gi mitte loodust säästev sõi- lub elektriautodele, mistõttu ei deta toota piisavalt suures ko- duvahend. Vesiniku tootmine saa keegi lubada endale ron- guses. TERASTROSSID 1 mm – 68 mm on kallis ja energiamahukas gist mahajäämist. Siim Sepp, Novaator.ee Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] 20 PÕLLUNDUS | maaviljelus | loomakasvatus | metsandus |

NUMBER 110  miljonit krooni on Euroopa kalandusfondi Eesti raken- duskava 2007–2013 tööt- lemise ja turustamise in- vesteeringutoetuse eelarve 2008. aasta taotlusvoorus. Meetme raames saab toe- tust taotleda kalandustoode- te või veetaimede töötlemis- tingimuste parandamiseks, kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks, tootearen- duse stimuleerimiseks ning töötlemisest tuleneva kesk- konnakoormuse vähendami- seks tehtavateks investee- ringuteks.

 Aarne Liiv 2006. aastal rajatud kala- tiikide juures. Foto: Erik Prozes Vee erikasutusluba tekitab kalakasvatajas ebakindlust

Lühiajaline luba pärsib esmane taotlemine oli raskem, duse puhul palju, veekasutus- saa, seda on liiga vähe. Samas ni ostja valib karpkala asemel palju erinevaid proove ja tabe- luba on nendest kõigi tühisem, oleks otstarbekas toota kohe odavama sissetoodud kala, aga leid, keeruline,” leiab Elman. leiab ta. “Eeldatakse ju, et kas- 400 000, et lõpuks ometi poed neid on vähe.“ investeeringuid Elmanile meenub aga ju- vandus on äriliselt toimiv, aga kalaga ära varustataks, aga Keskkonnaministeeriumi hus, mil ehitajad paisjärve pu- tagasilööke võib olla igasu- toetus on selleks selgelt liiga veeosakonna peaspetsialist ning keeldumist ei pea isegi hastamisel ühe lüüsi valesti guseid. Näiteks ei käivitunud väike. Kalakasvatust ei väär- Hendrik Põldoja ütleb, et vee Urve Vilk põhjendama,” ei mõista prot- rajasid, nii et vesi tungis pai- meil uus generaator, mistõt- tustata nagu loomakasvatust, erikasutusloa viie aasta pikku- [email protected] sessi Liiv. su kõrvalt läbi, tekitades ohu, tu hävines 29 tonni kala, väär- on Kruusamägi nördinud. se kehtivusaja sätestab 1994. Ehkki Liival pole ei amet- et veekogu võib tühjaks joos- tusega kaks-kolm miljonit. Ju- aastal vastu võetud veeseadus. Kalakasvatuse rajamisega nike ega loa saamisega seni ta. “Ehitaja ähvardas, et kui ka- mal tänatud, et tegeleme ka Ei meenu juhust, mil luba “Miks just selline pikkus, on kaasneb rida riske ja eba- probleeme olnud, on ettevõt- lakasvatajad veel kaua õienda- muuga, nii ei pidanud me ko- oleks pikendamata jäetud praegu raske öelda. Samas ei kindlust investeeringute te- ja tema sõnul justkui sund- vad, laseb ta keskkonnateenis- he pankrotti välja kuulutama,“ Carpio kalamajandi omani- meenu juhust, kus luba oleks gemisel suurendab veelgi olukorras. “Rikkumisi saab ju tusel nende loa üldse ära võt- räägib Kruusamägi. ku Riina Kalda sõnul on neil pikendamata jäetud. Siis peab vaid viieks aastaks vee eri- trahvida või muud moodi ka- ta, olles pahane mitmekordse “Aga äri ongi risk. Veelgi viimastel aastatel loa taotle- tegu olema ikka tõsise rikku- kasutusloa väljastamine. ristada, aga kaladele on elu- uuesti parandamise nõudmi- tõsisem oht on, et turgu pole. mine läinud ladusalt, aga viis misega,“ ütleb Põldoja. keskkonnaks vesi. Loa ära võt- se pärast. Hüpoteetiliselt on Kui sisse tuleb roogitud forell aastat on loa kestvuseks siiski Kokku pannakse veesea- Hämmastav on vajadus vee mine on sama kui hapniku või see võimalik, kui on tutvusi ja Norrast, alla 40 krooniga kilo- liiga lühike aeg. “Näiteks kui duse muutmise seadust, mil- erikasutusloa uuendamiseks õhu kinnikeeramine inime- inimeste vahel tekib konflikt,” gramm, siis Eesti tootja selle- taotlen pangalaenu ja taotlus le järgi toimuks vee kasutaja- iga viie aasta tagant, leiab Här- se jaoks,” ütleb Liiv emotsio- leiab Elman. Viimast siiski ei ga ei võistle. Meid on päästnud lõpeb paari aasta pärast, lae- te suurem diferentseerimine janurme Kalatalu juht Aar- naalselt. juhtunud. eluskala müük ja ettevõtte kõr- nutähtaeg aga on pikem, võib ning vaadataks üle ka loa pik- ne Liiv. “Kui kalakasvanduse “Kui kalakasvatus on nor- valharud,“ ütleb Kruusamägi. pangal tekkida kõhklusi,“ põh- kus. Ka hüdroenergia tootjad rajamine maksab mituküm- Loa saamine raskem kui maalselt ehitatud, siis miks ei Kui PRIA toetus on olnud kor- jendab ta. teevad suuri investeerinuid, mend miljonit, siis luba an- selle hilisem pikendamine peaks luba väljastatama?“ ei raga maksimaalselt 8 miljo- Karpkala turustamisega toob Põldoja näite. Millal sea- takse viieks aastaks ning kee- OÜ Ilmatsalu Kala juhataja mõista OÜ Simuna Ivax juht nit, siis kaasaegse kalakasva- Kalda sõnul suuri probleeme dusemuudatus riigikokku jõu- gi ei garanteeri, kas viie aas- Viktor Elmani sõnul pole loa Hans Kruusamägi küsimust, tuse rajamiseks, mis toodaks pole. “On kindlad ketid ja sis- da võib, Põldoja praegu öelda ta pärast seda pikendatakse pikendamine keeruline olnud, olles hämmastunud sellise 100 000 tonni kala, on tarvis setöötatud süsteem. Väike- ei oska. “Tavaliselt on elu ees- või mitte. Taotluse vaatab üle kuna muudatusi kalakasvan- probleemipüstituse üle. Ris- 20 miljonit. Ja selle kogusega sed majandid on ära kadunud, pool, enne kui seadus järele kohalik keskkonnateenistus duses pole palju tehtud. “Loa kifaktoreid on kalakasvan- veel kaubandusketti minna ei kasvatajaid vähe. Võib-olla mõ- jõuab,” lisab ta. toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev PÕLLUNDUS 21 TSITAAT TOETUS NUMBER Kui sisse tuuakse Mikropõllumajandusettevõtetele 458 miljonit Põllumajanduse registrite ja üle 900 miljoni krooni. informatsiooni amet (PRIA) Ametile laekus kokku 893 roogitud forell 40 määrab mikropõllumajandus- mikropõllumajandusettevõt- ettevõtte arendamise inves- te arendamise investeeringu- krooni kilo, siis Eesti teeringutoetusi 741 esitatud toetuse taotlust kogusummas projekti kohta 458,1 miljoni 577,7 miljonit krooni. krooni ulatuses. Koos omaosa- Lisaks võttis PRIA põllumajan- 1789 tootja sellega ei võistle. ” lusega saab kõnealuste inves- dustootjatelt vastu turuaren-  krooni ööpäevas maksab jäätisevalmistamine Eesti Maaüli- Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax juht teeringute kogumaht olema dustoetuse taotlusi. kooli mikromeiereis (jäätisefriiser ja universaalseade).

Laboratoorium Tehnoloogia piimatöösturile Maaülikool rajas mikromeierei

Eesti Maaülikool kergitas seadme piimapulbrite tootmi- seadmed kavas osta. Juba prae- viie miljoni krooni võrra seks, UHT seadme pika säili- gu saab valmistada mitmesu- MIS ON MIS oma rahakotti ning ehitas vusega piimatoodete valmista- guseid hapupiimatooteid, jo- uue piimanduse õppe- ja miseks, pakendusseadme, su- gurteid, kooretooteid, kohupii- EMÜ piimanduse mikromeierei tootearenduslaboratooriu- latuskatla sulatatud juustude matooteid, juustu, võid, jäätist, mi, eelmise aasta sügisel valmistamiseks. kondenspiimatooteid, kont- EMÜ toiduteaduse ja hügiee- Lisaks õppetööle, saab mikro- avatud n-ö mikromeiereis Maaülikoolile on rajatud sentreeritud vadakutooteid. ni osakonna mikromeierei meiereis: saavad raha eest oma too- mikromeierei peaasjalikult Uurida ja katsetada saab on piimanduse õppe- ja too-  luua uusi tooteid ja välja teid katsetada ka piima- oluline õppetöö kaasajasta- mikromeiereis eelkõige toor- tearenduse laboratoorium. töötada konkreetsed tehno- töösturid. miseks, samuti on laboratoo- me, tootmistehnoloogiliste Seadmete eripära on väike loogilised lahendused ning rium vajalik õppurite uurimis- parameetrite ja võtete mõju energiakulu ja võimalus val- parameetrid ettevõtete toot- Mikromeierei seadmete ost töödeks. toodete koostisele omaduste- mistada toodet väga väikes- misprotsessi segamata; läks Eesti Maaülikooli veteri- Meiereid saavad kasutada le, kvaliteedile, konsistentsile tes piimakogustest 7–20 kg.  töötada välja terviklike teh- naarmeditsiini ja loomakasva- ka piimatöötlejad ja teiste toi- ning struktuurile. Mikromeiereis saab teha pii- noloogilisi skeeme; tuse instituudi professori Väi- duainetööstuse haru ettevõt- Võimalik on ka tööstuste matoodete tootmises va-  koolitada spetsialiste kaas- no Poikalaineni sõnul maks- jad tootearenduseks ja uute jaoks teatud tehniliste lahen- jalikke toiminguid – sepa- aegsete tehnoloogiliste la- ma 4,5 miljonit kooni. Ruumi- toodete tehnoloogiate välja- duste väljatöötamine. Piima- reerimist, pastöriseerimist, henduste ja uute toodete juu- de remont, sisustamine ning töötamiseks, samuti sobib tööstusettevõtete kõrval on fermenteerimist, kontsent- rutamiseks oma tööstuses; kommunikatsioonid ja labo- mikromeierei hästi tootmis- mikromeierei potentsiaalsed reerimist, kuivatamist, sub-  korraldada üldist täiend- rilauad kulutas veel pool mil- tehnoloogilise baas- ja täiend- kasutajad piimandusalast õp- limatsioonkuivatust, mikro-, koolitust jonit krooni. õppe läbiviimiseks. petööd tegevad institutsioo- ultra- ja nanofiltratsiooni ning  kaasata arendustöösse Täielikult mikromeierei Mikromeiereis saab valmis- nid, täiendkoolitusasutused, juustu-, või- ja jäätisetoodete EMÜ piimanduse eriala üli- veel valmis ei ole, kõrgkool ta- tada kõiki põhilisi piimatoode- teadusasutused, riiklikud järe- valmistamist. õpilasi. hab osta täiendavalt seadmeid te gruppe, välja arvatud pulb- levalve organisatsioonid. – näiteks pihustuskuivati ja rilisi tooteid, mille tarbeks on Marko Liibak  Väino Poikalainen EMÜ mikromeiereis. Foto: Väinu Rozental

VÄIKE Vee erikasutusloa taotlemine toimub samadel LAADURID alustel nii suure ettevõtte kui ka väikese kalatiigi jaoks

Kalakasvatuse rajamisel, olemuselt keskkonnaluba, mis aastase juurdekasvuga roh- annab õiguse kasutada teatud TASUB TEADA

kem kui kaks tonni, on va- loodusressurssi – vett,” ütleb www.sami.ee • erinevad mudelid jalik taotleda vee erikasu- keskkonnaministeeriumi vee- Vee kasutamise põhialused • lai valik lisaseadmeid tusluba. osakonna peaspetsialist Hend- sätestab veeseadus PARIM MASIN FARMITÖÖDEKS! rik Põldoja. Vee erikasutusloa väljastab mine, paisutamine, veetase- Tule 20, 76501 Saue Eesti Maaülikooli kalakas- Vee erikasutusloaga kehtes- tel 670 9040, 670 9621 vatuse osakonna ihtüoloog tatakse lubatud veevõtt pinna- asukohajärgse maakonna me alandamine või hüdro- [email protected] Margo Hurt ütleb, et kui on või põhjaveest. Samuti pan- keskkonnateenistus. energia kasutamine; nõutav vee erikasutusluba, nakse võetava vee koguse koh-  toimub veekogu süvenda- siis selle taotlemise protse- ta arvestuse pidamise kohus- Vee erikasutusluba peab mine või veekogu põhja pin- duur käib seaduslikus mõttes tus. Vee erikasutusloas mär- olema, kui: nase paigaldamine; samadel alustel nii suure et- gitakse lubatud saasteainete  võetakse vett pinnavee-  uputatakse tahkeid aineid tevõtte kui ka väikese kalata- kogused, seirenõuded saaste- kogust, sealhulgas ka jää veekogusse; lu puhul. “Erinev on aga kind- ainetele ning suubla kvalitee- võtmise korral enam kui 30  toimub põhjavee täienda- lasti taotlusmaterjalide maht di- ja seirenõuded. Lisaks mär- m³ ööpäevas; mine, allalaskmine või üm- ja tõenäoliselt ka menetlusaja gitakse loas meetmed, mis ai-  võetakse põhjavett roh- berjuhtimine; kestvus,” lisab ta. tavad vähendada vee erikasu- kem kui 5 m³ ööpäevas;  vee kasutamisel muude- tuse mõju põhjaveekihile või  võetakse mineraalvett; takse vee füüsikalisi või kee- Vesi kui kasutatav ressurss veekogule ning nõuded teabe  juhitakse heitvett ja teisi milisi või veekogu bioloogili- Lisaks veeseadusele, mis mää- esitamiseks vee erikasutusloa vett saastavaid aineid suub- si omadusi. ratleb vee erikasutusloa nõuta- andjale. lasse; Allikas: Keskkonnaministeerium vuse, tuleb lähtuda ka teistest  toimub veekogu tõkesta- õigusaktidest, nagu ehitussea- Kalatiik kui rajatis dus, planeerimisseadus, loo- Põldoja kinnitab, et ei ole või- duskaitseseadus, keskkonna- malik võrrelda kalakasvandu- mõju hindamise ja keskkonna- sele vee erikasutusloa taotle- KOMMENTAAR juhtimissüsteemi seadus jne. mist ja näiteks ASi Tallinna “Kui keerukas ja aeganõudev Vesi erikasutusloa taotlemist, namik uusi kalakas- Retsirkulatsiooni süsteem on rajatise ehitamiseks ja sel- kuna Tallinna Vesi taotleb vee vandusi, eriti vikerfo- võimaldab forelli kasvatada le kasutamiseks õigusliku alu- erikasutusluba vee võtmiseks Erelli puhul, ehitatakse ka meie klimaatilistes tin- se saamine, sõltub selle suuru- ja heitvee juhtimiseks suublas- retsirkulatsiooni põhimõt- gimustes aasta läbi. Kesk- sest ja asukohast.” se, seega on taotlusmaterjalide tel, mitte ei kaevata pinna- konnatingimuste esitamine Kui on plaan hakata raja- mahud erinevad. setiike. Retsirkulatsioon tä- sõltub väga paljuski kohali- ma kalakasvandust, tuleb tin- Kalatiigi kui rajatise rajamine hendab vee korduvkasutust, kust omavalitsusest. Vajadu- gimuste uurimiseks pöördu- toimub vastavalt ehitusseadu- kasvanduses kasutatakse sel nõutakse KSH või KMH da kohaliku omavalitsuse ja sele ning projekteerimistingi- puurkaevuvett, mida puhas- tegemist, mis on väga pikk, maakonna keskkonnateenis- muste saamiseks ja rajamise tatakse mehaaniliselt (fe- mahukas ja kulukas prot- tuse poole. Enne peab olema nõusoleku või ehitusloa saami- kaalieraldus) ja bioloogili- sess. aga selge nägemus rajatavast seks tuleb pöörduda kohaliku selt (biofiltrites). Sivar Irval, kasvandusest. omavalitsuse poole. Peamine veemass, mis ASi Remedium juhataja “Vee erikasutusluba on oma Ketlin Priilinn farmis ringleb, on üks. Äripäev 19. juuni 2008 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 22 ÄRILAUSE Ajagem Eesti asja Euroopa Liidus ja mitte Eu- ”roopa Liidu asju Eestis. ARVAMUS Igor Gräzin, riigikogu liige, Refor- | toimetuse seisukoht | kommentaarid | mierakond SL Õhtuleht, 18.06.2008

PALJU ÕNNE! Endel Palla 67 Aivar Mõik 51 Harju Elektri nõukogu esi- VMV Hulgi juhatuse liige mees Ants Sild 50 Tõnu Laur 58 Baltic Computer Systemsi ju- Flore Keemia juhatuse liige hatuse esimees Väino Sassi 57 Aivar Lehtmets 48 Rapla Tarbijate Ühistu juhatu- Remeti juhatuse esimees se esimees Jaak Puskar 47 Jüri Torbek 53 Lindremi juhatuse esimees Tarbegaasi juhatuse liige Margus Tali 29 Viater Ehituse juhatuse liige VAHENDAB Et meil ka saja aasta pärast mets alles oleks

ripäev kirjutas 13. juunil vildakaist te- Ähinguist RMKs, vii- dates keskkonnaministee- riumi erakorralisele audi-  Aigar Kallas, RMK juha- tile, mis käsitles riigihan- tuse esimees gete korraldust ja sisekont- rollisüsteeme aastail 2004– mat puidu mõõtmist või- 2007. Avastatud puudused maldav harvestermõõtmi- kinnitavad, et ümberkor- se metoodika. Parandatud raldused RMK metsatööde on raiearuandlust, oluli- juhtimises on vältimatud. selt edasi arendatud info- süsteemi riigimetsa jooks- Riigimetsa majandaja va olukorra kohta täpse RMK on poole aasta jook- ülevaate saamiseks. Proovime tasuta sul tavapärasest enam ava- Uus töökorraldus toob likkuse tähelepanu võit- paraku kaasa selle, et met- nud. Põhiliselt on pingeid satööde korraldamiseks tekitanud RMKs tehtavad läheb tarvis vähem inime- juhtimisstruktuuri muu- si. Seda aspekti on opo- datused ja sellega seondu- nendid püüdnud ära ka- prügikogumist da võivad sotsiaalsed taga- sutada, väites, et nii kaob silöögid tööhõives ja maa- maalt elu ja mets jääb järe- elus. On isegi väidetud, et levalveta. Meie arvates tu- roovime tõepoolest tasuta prügi- pakkus eile välja mitu lahendusvarian- riigimets kavatsetakse vä- leb nii maal kui ka linnas vedu. Sõna “tasuta” tuleb muidu- JUHTKIRI ti – jäätmemaksu, litsentsitasude süstee- lismaalastele maha müüa. töökohtade tekitamiseks Pgi kasutada jutumärkides – sellist mi. Esimene suurendab maksukoormus Nii see muidugi ei ole. Aga rõhk panna sõna esimese- inimest/äri pole olemas, kes hakkaks Aktsioon “Teeme ja omavalitsuste kulusid, teine soosib ik- juhtimine tuleb RMKs kor- le osale – töö, misjärel ko- prügi kõigi meeleheaks oma kulul veda- ära” näitas, et nn kagi suuri jäätmekäitlejaid. da saada küll. Olukord, had tekivad iseenesest. ma, raha tuleks riigikassast ja vastutuse Jäätmemajanduse riigi korraldada kus riik suurima metsa- Metsahooldustööde mahu paneks selle eest ka riigile. Miks? tasuta avalik teenus on andmisel tekitab kõhklusi see, et prü- omanikuna ei tea, palju ta 1,5kordne kasv ja konku- võimalik. Hoiaks siis Eesti gi on ikkagi kohalik probleem. Samas – parasjagu metsa raiub, po- rentsivõimeline palk, mi- Esiteks totaalne punnseis jäätmekäit- ” riik on niisama väike, kui on paljude rii- le normaalne. da töötajaile pakume, või- luse korraldamisel. Vaid 60% omava- puhta terve aasta, mitte kide omavalitsused, teisalt kulude kok- Seepärast hakkas RMK maldab maal elamist küll. litsustest on suutnud oma vallas/linnas ainult aktsioonide ajal. kuhoid, üks poliitika, parem järelevalve. uus juhtkond lahendusi ot- käima panna enam-vähem toimiva prügi sima. Analüüsides sarnas- Oleme tõepoolest uue kogumise ja vedamise süsteemi. Väike- Nn tasuta avaliku teenuse vastu rää- te keskuste töökorraldust töökorralduse paljuski valdadele käib kohustus üle jõu. Puudu vad, siseõued, nurgatagused näevad sa- givad meie senised kogemused teenuste- mujal Euroopas, jõudsime skandinaavlastelt “maha jääb nii pädevusest kui ka rahast, aga ka muti välja kui sorteerimisjaamad, kust ga, mida riik tellib erafirmadelt, nt lae- järeldusele – senine uni- viksinud” ja sellega mõn- prügivedajaist – suuri firmasid kolkad ei kõik töötajad on lahkunud. vaühendus saartega ja Vjatšeslav Leedo, versaalne töökorraldus, da inimest pahandanud. huvita, kõva konkurents on väiksed tegi- Piirkondade jagamine firmade vahel reisirongiliiklus ja Edelaraudtee jms. kus kõik teevad kõike ja Aga üle oleme võtnud ai- jad suurte vahel “huvipiirkondadeks” ja- kaotas konkurentsi ning inimesed ei saa Kindla teenistuse tagamine kasvatab vastutus on hajutatud (loe: nult viisi, kuidas juhtimist gatud turult välja söönud. vahetada teenusepakkujat, kellega nad kahjuks peamiselt riigi kulusid, mitte vastutaja puudub), ei so- organiseerida. Millisena Praegune süsteem toimiks paremini, pole rahul. Kadunud pole ka komme pei- teenuse kvaliteeti. Ja konkurents on sa- bi enam. 1. juulist on uue oma metsi näha tahame, kui omavalitsusi oleks kõige enam paar- ta oma kasutatud kodumasinaid, rehve mamoodi surnud. struktuuriga RMKs pare- on meie kokku leppida ja kümmend ja needki teeksid omavahel jm prahti metsa alla. “Teeme ära” aktsioon aga näitas, et mini tagatud metsade pü- otsustada. Ökonoomsem koostööd. Prügi on prügi igal pool, miks nn tasuta teenus on võimalik. Hoiaks simajäämine. juhtimine annab võimalu- peaks selleks olema 227 eri poliitikat. Kolmandaks – suurte jäätmekäitleja- siis riigi puhta iga päev, mitte aktsiooni Enamikku auditis viida- se seda saavutada. Ja kok- Pole vaja rohkem raha sellele raisata. te käsi on liialt juhtinud seadusekirjuta- ajal. Ülesande saab delegeerida mõnele tud puudusi on arvestatud ku leppida võiks selle, et Teiseks. Inimeste kodudes (kööki- jaid. Sellest, et nad on oma lobby’ga üle MTÜ-le, neid tegutseb ses vallas õige mi- ka uue töökorralduse juu- Eestis kuulub ka 100 aasta dest, abiruumidest) on tekkinud jäätme- pingutanud, said nüüd lõpuks ka prügi- tu. Alternatiiv on vaba konkurents nagu res. Praeguseks on RMKs pärast riigile looduslikult te minisorteerimisjaamad. Isegi pealin- firmad ise aru – kindlateks piirkonda- mis tahes ärivaldkonnas. Firma ja klient jõustunud uus riigihange- mitmekesine ja ühiskonna nas torkab silma üle ääre ajavaid, teab deks jagatud turg ei taga neile enam pii- suhtlevad omavahel, riigile ja omavalit- te tegemise kord ja täpse- vajadusi rahuldav mets. millal tühjendatud konteinereid. Täna- savalt sissetulekut. Jäätmekäitlejate liit susele jääks vaid järelevalvaja roll.

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- Tiraaž: 25 600 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: Tellimishind 12 kuuks 3460 kr olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 19. juuni 2008 Äripäev ARVAMUS 23

NUMBER JUHTUS AUTENTE Tee minu sõnade järgi VALMIS OSAÜHINGUD RAAMATUPIDAMISTEENUSED Bussidele ja trollidele sõidura- MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS ja tegemine paistab olevat sama Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 tulutu kui silt muruplatsil: ”Murul Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 käib ainult eesel.” Rohelist vaipa www.autente.ee [email protected] talluvad ka kahejalgsed ja ühis- sõidukirada ekspluateerivad ker- Valmisfirmade müük, äri- ja 19,05 gemad sõidukid, mille roolist võib mittetulundusühingute  krooni maksis bensiini 98 liiter eile Statoili tanklates. Tegu on  “Eksimine on inimlik,” üt- leida tippärimehi, näiteks Jaan asutamine rekordiga – nii palju pole bensiin Eesti Vabariigis veel maksnud. leb ühissõidukirajal vahele Toots, omavalitsejaid, näiteks Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik Krooni tulekust peale on bensiini hind kallinenud enam kui viis jäänud Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen – ühissõidukirada- www.wasp.ee [email protected] korda, siis maksis liiter 3,5 krooni (mark muidugi teine). Kaia Jäppinen. de üks ellukutsujaid – ja teisigi. Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 wasp project Mob. 51 12 061

Töölepinguseaduse varjuteater 4. JUULIL ilmub

ue töölepingu seadu- tusid sellise seadusega? Sest sega toimuv meenutab VAHENDAB Jaak Aab neile nähti selline roll po- Uvägisi varjuteatrit, kus liitilises teatritükis. Ja osa- tegelased olid enne eesriide Töölepin- va mänguga suutsid sotsid avanemist paika pandud, rol- guseaduse “töötajate kaitsel” isegi veidi lid kokku lepitud ja nn õnne- reitingut tõsta. Valitsusliidu lik lõpp samuti ette nähtud. skandaalse eelnõu- jaoks oli oluline asenduste-  Suve Kes siis on peategela- ga tahtis valitsusliit riigikogu liige, Keskerakond, gevus skandaalse eelnõuga, sed selles teatritükis? Ühelt ” endine sotsiaalminister et tappa põhiteemad – ma- poolt Reformierakond (And- tappa põhiteemat janduslangus ja hinnatõus. rus Ansip, Rein Lang ja Ma- - majanduslangust ja ret Maripuu) ühes vankris Kõiki siiski see teater ei tööandjate keskliiduga (Enn hinnatõusu. veena, traagelniidid paista- Veskimägi ja Tarmo Kriis). vad läbi. Ei mina ega Kesk- eri Teiselt poolt sotsid (Eiki Nes- oli ikka sedavõrd räige, et nii ärgu keegi jumala pärast se- erakond saa sellist töötajaile tor) koos ametiühingute- töötajavaenulikku seadust da puutugu ega kritiseerigu. kahjulikku seadust toetada. ga (sotsist juht Harri Taliga). Euroopa ei tunne. Milline on kokkuleppe põ- Kavatseme lähiajal välja tulla Eesriie avanes jaanuaris sot- hisisu? “Vaprate ja rikaste” ettepanekute paketiga töötu- siaalminister Maripuu “oota- Etenduse motiivi käisid peamine võit – koondami- ru ja -suhete küsimuses. Põ- matult” välja käidud töötajai- reformikad kohe välja – töö- sest etteteatamine ja koon- hisisu on järgmises. SUVEERI TEEMAD: le ebasoodsaima ja räigeima turu ja -suhete paindliku- damishüvitis on viidud mii- Koondamishüvitise suu- seaduseelnõu variandiga. maks muutmine. Muuda- nimumini. Inimesest võib ruse säilitamine töötajale • Suvel Eestis toimuvate ürituste, tused “paindlikkuse” poole vabaneda ühe kuu palga nii, et ka tööandja ei peaks Kohe asus peaosatäitjaist olid eranditult töötajate kait- maksmisega, olenemata sel- kandma liiga suurt koor- kontsertide ja etenduste ül- lavale peaminister Ansip, se kaotamisega tööandja ka- lest, kas inimene on tööta- must – poole koondamista- evaade kes laulis kiitust seaduse- suks – kui ikka tööandja ta- nud tööandja juures ühe aas- sust hüvitab tööandjale töö- le ja kuulutas selle Reformi- hab, võib igale töötajale vä- ta või kakskümmend. tukassa. Tahame vabastada erakonna tänavuseks priori- heste kuludega kinga anda. Vähendatud on tasu õh- tööandja erisoodustusmak- • Puhkamisvõimalused Eestis teediks. Seejärel tööandjate ELis on käibel mõiste tuse tööaja eest, koondami- sust kuludelt, mida ta teeb keskliit, kes kuulutas seadu- “kaitstud paindlikkus”, põ- se vaidlustamisel kohtus po- töötajate tasemekoolituse- • Autosuvilad se hädavajalikuks. Siis astus himõtteks on, et töösuhe- le vaja töötajat tööle ennista- le ja terviseedendusele. Töö- trummipõrina saatel areeni- te paindlikumaks tegemi- da, saamata palka kompen- tuse ennetamiseks võimal- le sots Nestor, lubades tööta- ne ei tohi kaasa tuua tööta- seerida, koondamisel pole dame töötajal juba töötami- jate õiguste eest minna kas jate turvalisuse ja tagatis- vaja tööinspektsiooni luba... se ajal kasutada töötukas- või barrikaadile. Talle sekun- te vähendamist. See tähen- Vastutasuks makstakse töö- sa vahendeid enesetäienda- deeris ametiühingujuht Har- dab ka tööandjalt töötaja- tajaile töö kaotamisel veidi miseks. See tuleb kasuks ka ri Taliga. Olidki tegelased la- tele koolitusvõimaluste ja rohkem raha töötukassast, tööandjale kvalifitseerituma vastuseks üles rivistatud. terviseedenduse pakkumist. aga sellegi raha on töötajad tööjõu näol. Kuu aega mängiti tõsiseid Meil on seda minimaalselt. sinna maksnud oma palgast Ettepanekud on suunatud läbirääkimisi, kus kõige hul- Hetkeseis varjuteatri la- ise. Tulevikus tõuseb töötus- just euroopaliku kaitstud lemast variandist tehti ame- val: peaosalised on pühali- kindlustusmakse just tööta- paindlikkuse saavutamiseks tiühingutele mõningaid järe- kult kinnitanud kokkulepet jal rohkem kui tööandjal. töösuhetes, kus tööandja ja leandmisi. Esialgne variant ja korrutavad kaelakuti, et Miks ametiühingud nõus- töötaja huvid on tasakaalus. REKLAAMIPINNA BRONEERIMINE Keegi ei keela meil ehitada 19. juunini

ripäev on pühendanud mõne finantsinvestori kont- solideeruval ehitusturul või- gu endisest tööandjast, piir- Skanskast lahkunud rolli all olnud eduka ehitus- malusi senisest tihedamaks konna ühest juhtivast ehitus- Äjuhtidele nädala jook- ettevõtte. koostööks, et ellu jääda. kontsernist Skanska. Samas sul rohkem lehepinda kui Teiste seas oli Skanskale Hiljuti lahkus Äripäevast peame vajalikuks märkida, et suurfirma tegevuse kajas- oma osaluse müüja ja turu- mitu staažikat ajakirjanik- ühelgi allakirjutanul polnud tamisele varasemail aastail le tee sillutaja nii mõnigi al- ku. Tähelepaneliku leheluge- ettevõttest lahkumise hetkel kokku. Allakirjutanuid ei tee lakirjutanu, kel enne maini- jana oleme märganud, et ei keeldu, mis välistaks ehitus- murelikuks niivõrd juba uusi tud omandivahetust enam mindud ehitusärisse või pan- turul töötamise, ega suurfir- Reklaamimüügi projektijuht potentsiaalseid investoreid kui 20 aastat kogemust ehi- gandusse. Inimesed teevad madest lahkumise korraks Gert Laasme ja tellijaid toonud tähelepa- tussektoris töötamisest. Sü- ikka seda, mida aastate jook- üldiselt tavaks olevaid “kuld- [email protected] nu, kuivõrd artiklite “Endis- gisel 2007 otsustasid ettevõt- sul õppinud tegema. Kind- seid käeraudu”. Meie põhisea- te Skanska võtmeisikute uus test omal soovil lahkuda mõ- lasti teadsid Raimo Ülavere duslik õigus, korporatiivne tel 667 0176 tulemine”, “Skanska loobus ned tippjuhid. Lahkumine ja Peeter Raidla Äripäeva si- kokkulepe tööandjaga ja eeti- faks 667 0200 vaikselt linnakorterite pro- oli seaduslik ja korrektne. Se- seelu, võtsid kaasa nii mõne- lised tõekspidamised – mis- jektist”, “Rehepaplus II osa, da on kinnitanud Skanska gi allika ja kirjutamise koge- ki ei välista meie naasmist sa- Skanska vastu” kuulujuttu- esindajad nii omavahelistes muse. On neile seda võimalik masse sektorisse, ühegi kirju- del põhinev ülesehitus, spe- vestlustes kui ka ajakirjan- ette heita, kui leht paremat tatud või kirjutamata kokku- kuleeriv ja kohati ilkuv stiil. dusele. pakkumist ei teinud? Ehita- leppe vastu pole eksitud. Ris- Eestis ei ole kahetsusväär- Artikleis sisalduvad viited, jal, oma alal professionaalsu- kide võtmine ja oma äri loo- sel kombel välja kujunenud nagu oleks keegi meist oma- se saavutanud projektijuhil, mine on siiani olnud vähe- ettevõtteid, kuhu minnak- nud variosalusi Mati Tusovi, ettevõtte juhatajal liiga pal- masti sõnades tänuväärne te- se 25selt tööle ja 65selt sa- Oliver Kruuda või Eerik ju variante väljaspool sekto- gevus. Nii räägivad meile rii- malt toolilt pensionile. Riik Entsiku esindatud ettevõte- rit jätkamiseks ei ole. Ilmselt gijuhid ja ajalehed. Ettevõtte autode jälgimine, sõidupäevik 300.- on meil noor, vanimad fir- tes Skanskas töötamise ajal poleks ka mõistlik loobuda Kaupo Kolsar www.valve.ee mad tähistavad 17-, 18aasta- või peale sealt lahkumist, ei vabatahtlikult oskustest, ko- Jaanus Otsa 687 0722 seid sünnipäevi. Skanska tuli vasta tõele. Tõele vastab see, gemusest ja tutvustest. Tiit Kõnd Büroovalve süsteem, 150.- Eesti turule 2000. aastal, kui et kõik asjaosalised tunne- Allakirjutanud pidasid, Olaf Herman SMS teavitus omandas EMV töötajate ja vad üksteist ja otsivad kon- peavad ja jäävad pidama lu- Kajar Kruus Äripäev 19. juuni 2008 24 PÄEVA NUMBER FAKT TSITAAT MÄNGUD  Euro 2004 võistlustel Rusuv pet- 19. JUUNI Portugalis tegi kodumees-  21.45 kond ajalugu, kaotades ala- tumus, kuid Portugal–Saksamaa grupi esimeses ringis Kree- me ei olnud tõesti veerandfinaal kale, võites kõik järgmised piisavalt head, et Basel, St Jakob-Park mängud ning jõudes finaali, ” kus tuli vastu võtta kaotus neid võita. ei kelleltki muult kui Kree- 20. JUUNI jalgpalli Cristian Chivu, Rumeenia 10 Euroopa meistrivõistlusel on võistelnud Saksamaa kalt.  21.45 koondise kapten, kommen- koondis, hoides sellega rekordit. Saksamaa on kol- Horvaatia–Türgi teerides kindlat 2:0 kaotust eri me tiitliga ka kõige edukam riik Euro-karussellis. Talle veerandfinaal Hollandile. järgneb Prantsusmaa kahe võiduga. Viin, Ernst Happel

ENNUSTUS Hind hoiab Eesti Portugal–Saksamaa

 Indrek Kannik

eerandfinaali jõud- kommentaatorid kodus sid meeskonnad eri- Vneval moel. Portugal kindlustas oma grupis esi- Internet koha juba kahe esimesega mänguga. Saksamaa kaotas väike- toob info se üllatusena Horvaatiale ja pidi seetõttu pingutama ka viimases alagrupimängus. stuudiosse Ka on Portugali mängu- pilt seni olnud sakslastest Martin Hanson kenam, kuigi hollandlaste [email protected] sära pole ka neil olnud. Sakslased mängisid nii Euro 2008 on üks maailma Horvaatia kui ka Austria suuremaid teleülekandeid vastu üsna fantaasiavaba ning meediasündmusi, mi- mängu, millele Horvaatia- da vaatab väidetavalt kok- mängus lisandus ka põh- ku üle 8 miljardi silmapaari jendamatu üleolekutunne. kogu maailmas. Eesti mee- Ometi võib täna min- diaväljaanded oma delegat- na ka nii, et seni juhtunu ei sioone võistlustele saatnud maksa enam midagi. Suur- ei ole. turniiride otsustav faas al- gab play-off’ist ning arves- “Meie filosoofia on selline, tades seda, et Portugalil ja et läheme kõikidele võistlus- Saksamaal klassivahet ei tele kohale, kus võistleb eest-  Kui agentuuride fotograafid toovad kõik emotsioonid palliplatsilt leheveergudele, on väljaannetel võistluste pildipoolega lihtne. ole, saavad tõenäoliselt ot- lasest atleet. Euroopa jalgpalli- Fotol võtavad kaamerad üles hispaanlase David Villa võidurõõmu värava üle mängus Venemaaga. Foto: AFP DDP/ Scanpix sustavaks väikesed asjad – meistrivõistlustel on asi ka sel- üks efektne kauglöök või les, et meeskondade laagrid on nikku. “Esmakordselt ehitab te maksumusest aga Tomberg hu delegatsiooni saata,” sõnas Pahv lisas, et tavaliselt on hiilgav pass võib mängu äärmiselt laiali pillutatud ning ETV Pekingisse oma stuudio, ei räägi, kuna tegemist on äär- Tomberg lõpetuseks. ikka käidud kohapeal, kuid ku- saatuse otsustada. pressikonverentsidele pääse- kust tuleb kogu programm. miselt konfidentsiaalse infor- Postimehe sporditoimetu- na internetimeedia ning agen- Kokkuvõtteks – Portu- mine eriti raske. Samas finaal- Lisaks hakkab venekeelseid matsiooniga. Arvestada tuleb, se juht Peep Pahv sõnas, et tuurid tulevad infoga kiirelt gal on küll favoriit, aga vaid mängu sõidavad kohapeale ülekandeid tegema Raadio 4,” et UEFA suurim sissetulek Eu- neil ei ole ühtegi spordiajakir- peale, ei ole asjal erilist mõtet. õhkõrn. kommenteerima Marko Kalju- kirjeldas Tomberg. “Lülita- ro 2008 turniirilt on sponsori- janikku Euro 2008 kajastama “Kallis on,” nimetas Pahv põh- veer ja Indrek Zelinski,” sõnas me sisse ka ETV2 programmi, te kõrval just ülekandeõigus- saadetud. juse, miks ajakirjanikke Šveit- Rahvusringhäälingu juhatuse kust kanname saateid üle. Ala- te müük. “Meil on umbes sama loo- sis-Austrias ei ole. liige Hanno Tomberg. ti, kui kahel eestlasel on ühel “Samas olen ma veendu- gika mis ETV-l – kus eestlane, Pekingisse olümpiamängu- See-eest lähevad ETV ja rii- ajal võistlus, saab neid mõle- nud, et kuna jalgpall on väga seal meie. Meil on koosseisu- dele lendab Postimehest kolm giraadiod Pekingisse olümpia- maid jälgida.” populaarne, siis oli meil ainu- väline kirjutaja, kes omal al- ajakirjanikku ning fotograaf. LOE VEEBIST mänge kommenteerima. Rah- Tombergi sõnul tuleb Pe- õige otsus need õigused osta. gatusel jalgpalli vaatama läks. Pahvi sõnul on see sama na- vusringhääling kulutab 10–12 kingist kahele Eesti teleka- Oleme ka kaalunud oma dele- Tean, et ka vist Sporditähest gu kõikidel toimetustel. Dele-  www.aripaev.ee miljonit krooni, et saata Pekin- nalile kokku 400 tundi prog- gatsiooni saatmist, kuid ena- on keegi kohal, muud väljaan- gatsiooni saatmiseks tehtava lugude täisversioonid ja gi olümpiamängudeks kohale rammi. masti loobunud, kuna on ol- ded pole kedagi saatnud,” sõ- kulutuse suurust Pahv ei ava- statistika Euro 2008 eri- 16 tele- ning 6 raadioajakirja- Euro 2008 ülekandeõigus- nud olulisemaid võistlusi, ku- nas Pahv. likusta. küljelt