Koguva Üleilmne Kokkutulek Lõppes Viies Muhu Murdevõistlus
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
MUHULANE 3 Edu vabariiklikul Koguva üleilmne kokkutulek keemiaviktoriinil 12. aprillil toimus Tartus 22. ja 23. juunil toimub Koguva Miina Härma gümnaasiumis 33. üleilmne kokkutulek, mis on pühen- vabariiklik keemiaviktoriin, mis datud küla 480. juubelile. Koguva oli pühendatud elemendile nr 33 ajalugu on pikk teekond aastast – arseenile. Muhu põhikooli 1532 tänapäeva. Just sellest ajast võistkond (9. klassi õpilased on säilinud vabaduskiri (vt fotot), Agnes Äkke, Herman Annus mille Liivi ordumeister Wolter von Oidekivi ja Alari Toomsalu) Plettenberg andis siinsele talupoe- saavutas 4. koha. Esikolmiku gade vanemale Hanskele. Erandlik moodustasid suurte gümnaa- kujunemine vabakülana ühe sugu- siumide õpilasvõistkonnad võsa ümber on Koguva käekäiku (Tartu Kivilinna g., Rapla Vesi- mõjutanud läbi aegade. Tihe ja roosi g. ja Tartu Miina Härma keeruline läbipõimumine talude gümnaasium). Põhikoolide vahel aitas kaasa küla elusana püsi- võistkondade hulgas oldi pari- misele. Ka mitmetes maailma maa- mad. Muhu põhikoolis õpetab des leidub veel Hanske kaugeid keemiat Hilde Kurg. järeltulijaid. Saarte Hääle põhjal Kokkutuleku käigus toimuv se- minar aitab valgust heita aegade Punase Tamme Otsijad algusesse, sugupuude kujunemisele Muhulased, kellel huvi on, saavad Osavõtuks palume registreeruda Talvel 2005-2006 tekkis mõte jne. Pidustuse raames saabub Kogu- seda muuseumis näha 23. juunil. külaseltsi kodulehel kuni 5. Kokkutulekule on oodatud kõik juunini www.koguva.com uurida, kus ja kui palju on va ka muistse vabaduskirja origi- Eestimaal punaseid tammesid. naal. Koguva külaga seotud inimesed. Hilja Tüür Koguva Külaseltsi juhataja Vastukaja projektile on olnud elav ja ettevõtmine populaarne, kokku olen saanud viie hooaja peale ca 200 punase tamme teadet. Eesmärk on nüüd kõik Lõppes viies Muhu Eestimaa punased tammed kaardistada nende asukohtade murdevõistlus järgi. Mõttes on kõik meie punased tammed pildistada ja I koht: “Mõtetega Muhus”, autor “Sõuke inventariseerimisrojekti komisjonist anda parimatest piltidest välja Milvi Nelis Rootsivere Postilt. seletuskirja muodi asi”, Elo Pajuniit Muhu Vallavalitsus ja volikogu pildiraamat. Pildistama on (Loe lk 5.) Liiva Vagalalt. kultuurikomisjon lubanud praeguse seisuga tulla II koht: “Meenutused Liiva Parima tõlketöö preemia: Muinsuskaitseamet kolm persooni: viljandlanna külast 1960-ndatel”, autor Marga- “Vares ja rebane Lõetsa nõmmes”, Kirjandusmuuseum Katri Smitt, pärnakas Mark reta Kolk Liiva Uuselult. Heino Räim Lõetsa Pangalt. Vabaõhumuuseum Soosaar ja pealinlane Boga III koht: “Luasu Lapsed”, Laulu-sisse-panemise eri- Muhu Muuseum (Vladimir Bogatkin). Et ette- Maret Hook Paenase Saarelt. preemia: “Riet, oh Riet”, Peeter Kalakohvik ning laulu sisse võtmine tuleks odavam ja III koht: “Meie majad”, Helve Dudnik Lõetsa Matsilt. pantud noorikud Kaie ja Riet raamatu piltide kvaliteet parem, Saartok Tamse Allikalt. Liiva Raamatukogu ja Erika siis võiks pildistajaid olla Kirjandusmuuseumi eripree- Tänusõnad Hellamaa külakeskus ja Tõnisse rohkem. Teen kaks üleskutset: mia: “Tõestesündin juhtumised MTÜ Muhu Kess ütleb üks suur Tiina 1) Andke palun teateid meie Võlla külas....”, Maimu Arumäe aitüma kõikidele, kis aitasid ja Mai Meriste punastest tammedest ka Muhu saarelt. Vajalik on eelkõige iga Võlla Saadult. toetasid meitid sellevoastase mur- Linnusse Uieniidi Anu punase tamme asukoha täpne Vabaõhumuuseumi eripree- devõistluse korraldamise juures. Põitse Uiekopli Jaana kirjeldus, et potentsiaalne pil- Nee ollid: mia: “Muo koduke oo armsake...”, Erakkond distaja selle selgituse järgi Juta Vaher Leeskopa Jaagult. Nuudi Inna, Kaigu-Tähvena Juta Kirjanduse sihtkapital looduses tamme üles leiaks. Muinsuskaite eripreemia: ja Andreas Kalkun indamise Kõik meite tublid kirjutajad 2) Ja tulge palun appi meie punaseid tammesid pildistama. Kel huvi ja aega Eesti punaseid Maikuu üritused Muhu Muuseumis tammesid otsida ja pildistada, see võiks endast märku anda. Suvi on ukse ees ja muusemil on taalsaated Muhu rahvalaulikutest Hellamaa Külakeskusesse kõik Lisaks meie punaste tammede hea meel teada anda, et alates 15. - Loomise laul 1 ja 2 ning lastele Muhu pensionärid. Oleme välja piltidele võiks raamatusse kuu- maist kuni 15. septembrini oleme oleme toonud vaatamiseks Eesti I otsinud vanad Muhu laulud ja plaan luda veel populaarteaduslik jutt, avatud iga päev kella 9.00 kuni nukufilmi “Peetrikese unenägu”, on neid ühiselt laulma hakata. Kui kust ja kuidas punased tammed 18.00. mida näidatakse koolimajas. Kõik hääl ära väsib, saab kuulata põne- meie maale tulnud on, kus on Suvehooaja avaüritus toimub aga filmid mängivad korraga ja kui läbi vaid majapidamisnippe ja ka siia nende päris kodumaa ja muud 19. mail, kui tähistame rahvus- saavad, paneme aga uuesti män- üritusele on üks väike üllatus põnevat selle võõrpuuliigi kohta. Võõrtammedest tunnebki puna- vahelist Muuseumiööd. Tänavune gima. Hilisematel tulijatel pole plaanis. ne tamm end meil kõige pare- teema on “Öös on kino” ja tasuta karta, et millestki ilma jääb. Veel Kohtumiseni muuseumis, kuhu mini. üritus algab kell 18.00 ikka on plaanis paar üllatust, aga neid sissepääs on muhulastele jätkuvalt Teateid punastest tammedest Koguva Toomal. Avalöögi annab näeb siis, kui kohale tulla. aastaringselt tasuta. ja soovist tulla neid pildistama Külasema Seltsing oma taidlejatega. võib anda märku Näitamiseks paneme Tooma keld- Kui sellest väheks jääb, on juba Liia Ots [email protected] või telefon: risse välja Muhu Noortekeskuse 22. mail kell 11 plaanis järgmine Muhu Muuseumi 3220662 filmid, Välja kontorisse dokumen- sündmus. Nimelt on siis oodatud ürituste korraldaja Marek Vahula, vabakutseline 4 MUHULANE Generatsioonivahetus Koguva Kunstitallis Muhumaa on kunstnikke alati ühisnäitused I – IV, kus osalesid nii magnetina tõmmanud. 19. sajandil Muhu kunstnikud kui suvemuhu- käisid siin maalimas ja inspirat- lased, kelle hulgas on üsnagi tuntud siooni ammutamas eestluse ärka- kunstnikke: Mai Einer, Anu Hint, misaegsed kunstnikud. Raske Aime Jürjo, Kadri Kangilaski, Viivi- öelda, mis neid siin kõige enam ins- Ann Keerdo, Kaia Kiik, Jakob pireeris – loodus, inimesed või Kipper, Anne Korv, Aime Kuul- muhulaste loodud keskkond – nii busch, Andreas Lillepuu, Kirsten erksavärvilised rahvarõivad kui Einer Lillepuu, Laine Linnas, ka majad, külad, mööbliesemed Lylian Meister, Riste Mesipuu, ning kõikmõeldavad tööriistad. Ants Mölder, Arseni Mölder, Mar- Ilmselt on kõik need elemendid koos get Tafel, Enn Tegova, Viive Tolli, teinud Muhust kunstnikele armsa Hilja Tüür, Reiu Tüür, Kattri Tak- paiga. laja, Toomas Tõnissoo, Katrin 1960. aastatel asusid paljud Vaher, Sulev Vahtra, Kerttu Varik, kunstnikud korrastama tühjaks- Matti Varik, Urmas Viik, Raili Vinn jäänud talusid ning neid endile ja Vello Vinn. suvekodudeks kohendama. Paljud Eriti tänulik olen kõigile eelpool neist on tänase päevani truud Talu ostis soomlastest pere, kunstidest huvitatud. Soovisin anda mainitud kunstnikele, kes on oma Muhu elanikud. Ka on Muhumaal fotograafina tegutsenud Pirkko lisaks aktiivselt tegutsevale Muhu loominguga elavdanud Muhu suve- sündinud kunstnikke. Tühjaks Silvennoinen ja arhitekt Jaakko muuseumile Koguva turismikülale sid ja kasvatanud mu usku Eesti jäänud Tamse koolimajast on Salonen. Nemad on suhtunud Muhu veel ühe huviväärsuse. Soovisin helgesse tulevikku! Kunstnikud on aegade jooksul kujunenud Eesti kunstitarditsiooni suure austusega, näidata muhulaste ja suvemuhulaste julged teenäitajad rahvusliku iden- Kunstiakadeemia baas, tänu millele aidanud kaasa selle taastamisele uuemat kunstiloomingut ja tuua titeedi loomisel. Samuti olen tänulik tuleb – eriti suviti – Muhumaale ning säilitamisele. Nii ongi talu kaugemalt kunstnikke muhulaste ja viimastel aastatel tihenenud hea palju kunstiüliõpilasi ja noori kõrvalhoonesse rajatud kunsti- saaremaalaste rõõmuks. Suvegalerii koostöö eest Muhu Muuseumi ja kunstnikke. Nõukogude ajal oli galerii – Koguva Kunstitall, mis on lahtiolekuajad järgisid muuseumi Muhu ettevõtjatega. Minu süda kunstnikele kõige tähtsam osaleda sellele kuulsale külale veelgi tuntust omi, et galerii tegevus külaelanikke tuksub ka Koguva küla vanakestele Tallinna suurtel ülevaatenäitustel ja toonud. Kunstitalli ja Muhu elanike ei häiriks. Seda väikest kultuuri- ja olen väikest viisi nende elu ker- Muhu oli seega vaid koht, kus ko- ühtsust sümboliseeris esimene tegevust rahastasin suvegalerii gendanud, hankides neile välis- guti ideid ja inspiratsiooni ning ühisnäitus aastal 2001. Näitusel juurde kuuluva kohviku ning kasutuseks sobivaid suurte ratas- energiat. Vabas Eestis valitseb ka osalesid nii Soome kui ka Eesti kunsti- ja muhu käsitööesemete tega rollaatoreid. Aktiivses eas kunstimaailmas turumajandus. See fotograafid, kes olid pildistanud müügi tuludest ilma avaliku sektori koguvalaste suviste sissetulekute seab kunstnikud igapäevaselt ehk Muhu inimesi, Koguva küla toetuseta. parandamiseks lasin sisse seada ebakindlamasse olukorda kui elanikke. ühise kodumajutuse veebilehe, varem, samas soosib see ettevõt- (J. Kangilaski kõnest Muhu Möödunud kümne aasta jooksul millega ühinesin koos teise taluga lust, innustab kunsti inimeste sekka kunstnikute ühisnäituse avamisel) on Koguva Kunstitallis peetud (www.saaremaa.ee/koguva). viima. Ja just see on kunsti tegelik järgmised 25 suvenäitust: Pärdi talu ja Koguva Kunstitalli olemus – on ju kunst ennekõike side Kunstitalli perenaisena oli mu Koguva asukate portreenäitus / restaureerimisel olen püüdnud inimeste vahel. Aastal 1991 kor- eesmärgiks restaureerida ja võtta Eesti ja Soome portreefotograafide järgida Muinsuskaitseameti