MUHULANE 3 Edu vabariiklikul Koguva üleilmne kokkutulek keemiaviktoriinil 12. aprillil toimus Tartus 22. ja 23. juunil toimub Koguva Miina Härma gümnaasiumis 33. üleilmne kokkutulek, mis on pühen- vabariiklik keemiaviktoriin, mis datud küla 480. juubelile. Koguva oli pühendatud elemendile nr 33 ajalugu on pikk teekond aastast – arseenile. põhikooli 1532 tänapäeva. Just sellest ajast võistkond (9. klassi õpilased on säilinud vabaduskiri (vt fotot), Agnes Äkke, Herman Annus mille Liivi ordumeister Wolter von Oidekivi ja Alari Toomsalu) Plettenberg andis siinsele talupoe- saavutas 4. koha. Esikolmiku gade vanemale Hanskele. Erandlik moodustasid suurte gümnaa- kujunemine vabakülana ühe sugu- siumide õpilasvõistkonnad võsa ümber on Koguva käekäiku (Tartu Kivilinna g., Rapla Vesi- mõjutanud läbi aegade. Tihe ja roosi g. ja Tartu Miina Härma keeruline läbipõimumine talude gümnaasium). Põhikoolide vahel aitas kaasa küla elusana püsi- võistkondade hulgas oldi pari- misele. Ka mitmetes maailma maa- mad. Muhu põhikoolis õpetab des leidub veel Hanske kaugeid keemiat Hilde Kurg. järeltulijaid. Saarte Hääle põhjal Kokkutuleku käigus toimuv se- minar aitab valgust heita aegade Punase Tamme Otsijad algusesse, sugupuude kujunemisele Muhulased, kellel huvi on, saavad Osavõtuks palume registreeruda Talvel 2005-2006 tekkis mõte jne. Pidustuse raames saabub Kogu- seda muuseumis näha 23. juunil. külaseltsi kodulehel kuni 5. Kokkutulekule on oodatud kõik juunini www.koguva.com uurida, kus ja kui palju on va ka muistse vabaduskirja origi- Eestimaal punaseid tammesid. naal. Koguva külaga seotud inimesed. Hilja Tüür Koguva Külaseltsi juhataja Vastukaja projektile on olnud elav ja ettevõtmine populaarne, kokku olen saanud viie hooaja peale ca 200 punase tamme teadet. Eesmärk on nüüd kõik Lõppes viies Muhu Eestimaa punased tammed kaardistada nende asukohtade murdevõistlus järgi. Mõttes on kõik meie punased tammed pildistada ja I koht: “Mõtetega Muhus”, autor “Sõuke inventariseerimisrojekti komisjonist anda parimatest piltidest välja Milvi Nelis Postilt. seletuskirja muodi asi”, Elo Pajuniit Muhu Vallavalitsus ja volikogu pildiraamat. Pildistama on (Loe lk 5.) Liiva Vagalalt. kultuurikomisjon lubanud praeguse seisuga tulla II koht: “Meenutused Liiva Parima tõlketöö preemia: Muinsuskaitseamet kolm persooni: viljandlanna külast 1960-ndatel”, autor Marga- “Vares ja rebane Lõetsa nõmmes”, Kirjandusmuuseum Katri Smitt, pärnakas Mark reta Kolk Liiva Uuselult. Heino Räim Lõetsa Pangalt. Vabaõhumuuseum Soosaar ja pealinlane Boga III koht: “Luasu Lapsed”, Laulu-sisse-panemise eri- Muhu Muuseum (Vladimir Bogatkin). Et ette- Maret Hook Saarelt. preemia: “Riet, oh Riet”, Peeter Kalakohvik ning laulu sisse võtmine tuleks odavam ja III koht: “Meie majad”, Helve Dudnik Lõetsa Matsilt. pantud noorikud Kaie ja Riet raamatu piltide kvaliteet parem, Saartok Allikalt. Liiva Raamatukogu ja Erika siis võiks pildistajaid olla Kirjandusmuuseumi eripree- Tänusõnad Hellamaa külakeskus ja Tõnisse rohkem. Teen kaks üleskutset: mia: “Tõestesündin juhtumised MTÜ Muhu Kess ütleb üks suur Tiina 1) Andke palun teateid meie Võlla külas....”, Maimu Arumäe aitüma kõikidele, kis aitasid ja Mai Meriste punastest tammedest ka Muhu saarelt. Vajalik on eelkõige iga Võlla Saadult. toetasid meitid sellevoastase mur- Linnusse Uieniidi Anu punase tamme asukoha täpne Vabaõhumuuseumi eripree- devõistluse korraldamise juures. Põitse Uiekopli Jaana kirjeldus, et potentsiaalne pil- Nee ollid: mia: “Muo koduke oo armsake...”, Erakkond distaja selle selgituse järgi Juta Vaher Leeskopa Jaagult. Nuudi Inna, Kaigu-Tähvena Juta Kirjanduse sihtkapital looduses tamme üles leiaks. Muinsuskaite eripreemia: ja Andreas Kalkun indamise Kõik meite tublid kirjutajad 2) Ja tulge palun appi meie punaseid tammesid pildistama. Kel huvi ja aega Eesti punaseid Maikuu üritused Muhu Muuseumis tammesid otsida ja pildistada, see võiks endast märku anda. Suvi on ukse ees ja muusemil on taalsaated Muhu rahvalaulikutest Hellamaa Külakeskusesse kõik Lisaks meie punaste tammede hea meel teada anda, et alates 15. - Loomise laul 1 ja 2 ning lastele Muhu pensionärid. Oleme välja piltidele võiks raamatusse kuu- maist kuni 15. septembrini oleme oleme toonud vaatamiseks Eesti I otsinud vanad Muhu laulud ja plaan luda veel populaarteaduslik jutt, avatud iga päev kella 9.00 kuni nukufilmi “Peetrikese unenägu”, on neid ühiselt laulma hakata. Kui kust ja kuidas punased tammed 18.00. mida näidatakse koolimajas. Kõik hääl ära väsib, saab kuulata põne- meie maale tulnud on, kus on Suvehooaja avaüritus toimub aga filmid mängivad korraga ja kui läbi vaid majapidamisnippe ja ka siia nende päris kodumaa ja muud 19. mail, kui tähistame rahvus- saavad, paneme aga uuesti män- üritusele on üks väike üllatus põnevat selle võõrpuuliigi kohta. Võõrtammedest tunnebki puna- vahelist Muuseumiööd. Tänavune gima. Hilisematel tulijatel pole plaanis. ne tamm end meil kõige pare- teema on “Öös on kino” ja tasuta karta, et millestki ilma jääb. Veel Kohtumiseni muuseumis, kuhu mini. üritus algab kell 18.00 ikka on plaanis paar üllatust, aga neid sissepääs on muhulastele jätkuvalt Teateid punastest tammedest Koguva Toomal. Avalöögi annab näeb siis, kui kohale tulla. aastaringselt tasuta. ja soovist tulla neid pildistama Külasema Seltsing oma taidlejatega. võib anda märku Näitamiseks paneme Tooma keld- Kui sellest väheks jääb, on juba Liia Ots [email protected] või telefon: risse välja Muhu Noortekeskuse 22. mail kell 11 plaanis järgmine Muhu Muuseumi 3220662 filmid, Välja kontorisse dokumen- sündmus. Nimelt on siis oodatud ürituste korraldaja Marek Vahula, vabakutseline 4 MUHULANE Generatsioonivahetus Koguva Kunstitallis Muhumaa on kunstnikke alati ühisnäitused I – IV, kus osalesid nii magnetina tõmmanud. 19. sajandil Muhu kunstnikud kui suvemuhu- käisid siin maalimas ja inspirat- lased, kelle hulgas on üsnagi tuntud siooni ammutamas eestluse ärka- kunstnikke: Mai Einer, Anu Hint, misaegsed kunstnikud. Raske Aime Jürjo, Kadri Kangilaski, Viivi- öelda, mis neid siin kõige enam ins- Ann Keerdo, Kaia Kiik, Jakob pireeris – loodus, inimesed või Kipper, Anne Korv, Aime Kuul- muhulaste loodud keskkond – nii busch, Andreas Lillepuu, Kirsten erksavärvilised rahvarõivad kui Einer Lillepuu, Laine Linnas, ka majad, külad, mööbliesemed Lylian Meister, Riste Mesipuu, ning kõikmõeldavad tööriistad. Ants Mölder, Arseni Mölder, Mar- Ilmselt on kõik need elemendid koos get Tafel, Enn Tegova, Viive Tolli, teinud Muhust kunstnikele armsa Hilja Tüür, Reiu Tüür, Kattri Tak- paiga. laja, Toomas Tõnissoo, Katrin 1960. aastatel asusid paljud Vaher, Sulev Vahtra, Kerttu Varik, kunstnikud korrastama tühjaks- Matti Varik, Urmas Viik, Raili Vinn jäänud talusid ning neid endile ja Vello Vinn. suvekodudeks kohendama. Paljud Eriti tänulik olen kõigile eelpool neist on tänase päevani truud Talu ostis soomlastest pere, kunstidest huvitatud. Soovisin anda mainitud kunstnikele, kes on oma Muhu elanikud. Ka on Muhumaal fotograafina tegutsenud Pirkko lisaks aktiivselt tegutsevale Muhu loominguga elavdanud Muhu suve- sündinud kunstnikke. Tühjaks Silvennoinen ja arhitekt Jaakko muuseumile Koguva turismikülale sid ja kasvatanud mu usku Eesti jäänud Tamse koolimajast on Salonen. Nemad on suhtunud Muhu veel ühe huviväärsuse. Soovisin helgesse tulevikku! Kunstnikud on aegade jooksul kujunenud Eesti kunstitarditsiooni suure austusega, näidata muhulaste ja suvemuhulaste julged teenäitajad rahvusliku iden- Kunstiakadeemia baas, tänu millele aidanud kaasa selle taastamisele uuemat kunstiloomingut ja tuua titeedi loomisel. Samuti olen tänulik tuleb – eriti suviti – Muhumaale ning säilitamisele. Nii ongi talu kaugemalt kunstnikke muhulaste ja viimastel aastatel tihenenud hea palju kunstiüliõpilasi ja noori kõrvalhoonesse rajatud kunsti- saaremaalaste rõõmuks. Suvegalerii koostöö eest Muhu Muuseumi ja kunstnikke. Nõukogude ajal oli galerii – Koguva Kunstitall, mis on lahtiolekuajad järgisid muuseumi Muhu ettevõtjatega. Minu süda kunstnikele kõige tähtsam osaleda sellele kuulsale külale veelgi tuntust omi, et galerii tegevus külaelanikke tuksub ka Koguva küla vanakestele Tallinna suurtel ülevaatenäitustel ja toonud. Kunstitalli ja Muhu elanike ei häiriks. Seda väikest kultuuri- ja olen väikest viisi nende elu ker- Muhu oli seega vaid koht, kus ko- ühtsust sümboliseeris esimene tegevust rahastasin suvegalerii gendanud, hankides neile välis- guti ideid ja inspiratsiooni ning ühisnäitus aastal 2001. Näitusel juurde kuuluva kohviku ning kasutuseks sobivaid suurte ratas- energiat. Vabas Eestis valitseb ka osalesid nii Soome kui ka Eesti kunsti- ja muhu käsitööesemete tega rollaatoreid. Aktiivses eas kunstimaailmas turumajandus. See fotograafid, kes olid pildistanud müügi tuludest ilma avaliku sektori koguvalaste suviste sissetulekute seab kunstnikud igapäevaselt ehk Muhu inimesi, Koguva küla toetuseta. parandamiseks lasin sisse seada ebakindlamasse olukorda kui elanikke. ühise kodumajutuse veebilehe, varem, samas soosib see ettevõt- (J. Kangilaski kõnest Muhu Möödunud kümne aasta jooksul millega ühinesin koos teise taluga lust, innustab kunsti inimeste sekka kunstnikute ühisnäituse avamisel) on Koguva Kunstitallis peetud (www.saaremaa.ee/koguva). viima. Ja just see on kunsti tegelik järgmised 25 suvenäitust: Pärdi talu ja Koguva Kunstitalli olemus – on ju kunst ennekõike side Kunstitalli perenaisena oli mu Koguva asukate portreenäitus / restaureerimisel olen püüdnud inimeste vahel. Aastal 1991 kor- eesmärgiks restaureerida ja võtta Eesti ja Soome portreefotograafide järgida Muinsuskaitseameti juhi- raldas Matti Varik Liiva koolis kasutusele vana Pärdi laut; lambaid koostöö, Me olime siin / Soome seid, et küla säilitaks tehnilistest kunstinäituse, kus esinesid mitmed seal enam pidada ei saanud. Lauda noorte kunstnikute ühisnäitus, uuendustest hoolimata oma vana Muhumaaga seotud kunstnikud. karjahoovi osa anti naabrile. Piimapukid – kaduvad maastikud / ilme. Mulle tulid pisarad silma, kui Pärast seda on Muhus selliseid Tahtsin restaureerida halvas Annika Haas ja Vahur Puik, Eesti Pärdi kadunud perenaise Riina ühisnäitusi korraldatud pea igal seisukorras oleva Pärdi lauda Postkastid / Andres Tarto, Marita Schmuuli sugulased aastal. Aastal 2001 sai Koguva mingiks mõistlikuks kasutuseks, armastab õunu / Marita Rootsist, külast käisid talu vaatamas ja üt- külas Pärdi talus alguse uus oma- vaatamata raskustele. Olin kogu Muhu tikand / Leida Kirst, Muhu lesid, et on õnnelikud Pärdi prae- laadne kunstinäituste traditsioon. oma täiskasvanuea olnud visuaal- uksed / Tallinna Kunstiakadeemia gust head seisukorda nähes. Need noored, Primavera Itaalia / Maunu korrastustööd kestavad veel edasi. Mecklin, Suveks Muhusse ja Aitäh kõigile galerii töötajatele ja Muhust suvesse / Kadri Kangilaski abilistele, kes on oma parima galerii ja Toomas Tõnissoo, Ilutsiooni / heaks andnud ka keerulistes olu- Marja-Liisa Mäki-Penttilä, Värvid, kordades! jazz, vein ja armastus / Piret Alates 2012. aasta suvest on Rohusaar, Mehed läksid merele / Koguva Kunstitalli tegevus uutes, Kaido Haagen, Kahtlased pinnad / nooremates kätes. Soovin neile Kaupo Kikkas, Triloog / Aime Muhu ettevõtjatele Eveli Jürisso- Kuulbusch, Tiiu Kirsipuu ja Marja- nile ja Helen Pihlile edu ja head Liisa Mäki-Penttilä, Päevinäinud koostööd Koguva küla elanike, peeglid / Andres Tarto, August / Muhu kunstnike, Muhu Muuseu- Laura Kömper, Siit ja Sealt / Anna mi, Muhu ettevõtjate ja Muhu Merilo, Duologues / Andres Hjuler, vallaga. Taani, Eesti tuletornid ja kalad / Kaido Haagen, Vana õlipuu / Piret Colomarsis 26.4.2012 Rohusaar ja Muhu kunstnikute Pirkko Silvennoinen MUHULANE 5 Mõtetega Muhus Ma tahaksi Muhu nänn olla, aga Papa tõi Vahtrast paooksi, aas teed?“ Talve köisime kõlgutamas ja liugu üks võeras poiss võttis mind nai- nee lõhki ja põimis mustris istme- Kui ma suuremaks kasusi, siis laskmas. Liuraudu es ole kellegil. seks ää ja nüid ma ela Soaremoal. põhju. Papa köis külas sigu tapmas ma katkusi sigadele tuhlivagude Sula ilmaga tegime lumememme ja Aga Muhus ma ole sündin ja ja põrsud munnitamas. Papa õpe- vahelt seatelgi ja lipuvarsi, aitasi käkitasime. Tuppa tulles ollid küüt- kasun ja kuus oastad Piiriall kuolis tas muole numbreid koa: elupeal eina murde mutsida ja tädil sakad ühna küntis. koa köin. Me elasime koos mam- turblud rihala patsida ja loomi ma, papa ja tädiga. Isa olli sõnna Üks põle ühtid, toimeta. Muo isa köis sõjas. Ema pidi siis koduväiks tuln. kaks silma kassi peas, Toitudest meeldisid muole tuhli- meeste tööd ää tegema – köis küü- Meite õues olli üksainus suur kolm jalga oki all, sonk, killatuhlid, levaroni, kahver- tis, ruusitas teed ja aitas siga tappa. maja. Ühes otsas elasime me ise ja neli jalga lehma kupes, joan ja podi. Pühadeks tehti saia- Heinategu olli sammuti ta mure, aga teises otsas olli rihalne. See värk viis sõrme mehe peos, leiba ja keedeti koapsu ja lõike ta olli tugev ja es pane seda paljuks. olli seal pisut poolele jään, esikam- kuus naela obuse raudas, lõhkusid. Me võtsime mammaga Papa kiitis: „Miili ööritab ikka kena ber olli muldpõrandaga. Kao olli seitse tähte taevasõelas, keskomingu pireke põlast koa. laia koare, aga Niidi nänn sopsib kua tegematta jään. Vett vääti kõren- kaheksa jalga ämblikul, Omigu es tohi söömata õue minna vikatiga varvaste ees, justkut mater- date ja roandatega üle tee noabrite üheksa auku inimese ümber, – kukulind petab ää. Kui muud põle daks ussi!“ Ema putkestas suured juurest. Nee noabrid ollid meitest kümme käsku pühas kirjas. oln, näkitseti pisike levapõre ää. angutääved einu elupeale koa. Eina targemad ja jõokamad koa. Nende kippus ikka vähä olema, siis sööde- õues pitka vaia otsas väntis virel ja Papal olli abe ees. Ta oskas vene Kevade me köisime nelipühiks ti rukisassed ja kaerakõlkad looma- toas lae all olli elektrilamp, nii valge! kielt ja tõmbas piipu. Tubakat kas- Koguva arbust meiusid tuomas. de kätte. Pahna sihes ma’s taha pu- Me köisime seal vahest ülal istumas vatas ise. Tubakalehti laua pial Seal kasusid kukulinnu pätid (neid perda, sest seal lodisid mustad ja raadiod kuulmas. Saunas köisime peeniks lõigates ta aas vahel laulu- es tohi noppi), käekaatsed, naller- putlikud. Heinaaegu ma sai vahest seal iga poari nädali takka. Sauna nuru koa. Moole oo üks juipp mee- naadid ja piiberlehed. Nendel olli liipstükipõesa varjus vabalt käia esimest ruumi üüti saunavaaks. Seal le jään: kena ais! Kuskil tagapool pidid väntida, nõnna et vesi lendis käia- olli toober külma veega. Vaas võeti kõrkjad ja undijummikad koa mollist moole vastu vahtimist. riided ült ää ja mindi sauna pesema. Kui oli jõudnud lauba õhtu, olema. Pead pesti tuhaleelsega, pesuseepi tüdrik pesi pead ja kõhtu. Sui ma pidi loomakarjas olema. See kõik olli nii kena! keedeti igas peres. Peegle ees ta ennast vaalis, Ühekorra peases vassikas rihalast Aga nüid tuleb inge sisse kange juussed easte sileks silis. kogemata välja ja joosi põllale. Ma kahuvalu, kui ma mõtle, et seda Mo eest olli Postil koa ea elada. Siis tõi särgi kirstunurgast, järele. Muol ollid küll ühna vired kielt ma’p soa tõstamändiga mitte Meil olli üks suur tuba. Nurkas olli mis olli puhtaks pestud virgast. jalad, aga vassikas panni ikka jalga- kellegile päranda. Aga üks pisike paekivist ja kirisega ahi. Ahjus Selle ta aas oma selga, dele jooni juure ja es jää enne seisma lohutus muol siiskid oo. Muo kõige küpsetati leiba ja kirisel lõikid. Ahu sukad jättis pöisil jalga... kut Igaküla aa jeares. Seal sai tädi noorem lapselaps oo emakeelepäe- ees koldes ollid ahuroep ja levalasn. taale päitsed pähä ja viis selle lange- val sündin. Mine tea?! Seal kõrval sai kolm korda päävas Külaperedest ollid koa salmid: palge kojo tagasi. Siis ma nägi ussi /Lõpp/ piisi all tuld tehtud, et maja soem Kearu eit tegi liksis koogid koa – rästik, sest vink olli selja pial. Milvi Nelis oleks. Söömalaud olli ühna akna all. nagu rammofoni noodid, Põllupeenra pial kasus üks ussi- Ühes toanurkas olli mamma ja papa et võiks peale panna nad maripuu. Neid marju es tohi süia. Arvamus: Kui ma selle jutu ase. Asemel olli roosit tekk peal. ja koogilugu mängida. Me sõime küll toominga ja pihelga soaksi ise reakida, soaksid inimesed Palagad ollid linased, padjakotid marju koa, aga nee tegid keele sellest aru küll. Aga lugeda nad seda sitsist, aga aluskott takune. Nüüd tulli meele, et meitel ollid kipeks. Kibuski marjad ollid siis ei viisi – peavad nii kangeste suud Mamma olli vahest päeva kua kappis vaalirull ja vaalikurikas. ead, kui külm neid vähe näpistan veanma. Eks sa katsu ütelda: asemel, sest tas ole terve. Pale olli Sütega riikraud ikka koa, muidu olli. Ansu-Jaani Manni andis mei- „Ma’ssua üle roata’a, sest mool taal koa kole kurdus. Ja jalgade peal oleksid riided käkrus oln. Mo mäle- tele üksvahe topsitääve poolgud, olli teeloaes püos.“ olli salakoi ja seared ollid elupäävad tamine oo vilets, vist sellest, et aga me’s oska nendega midagid Nõnna! nartsudega kinni narbitud. Mamma noorespõlves olli kiireaukus ühte- pihta akata, nee läksid vett vädama. Oleks ma sel aal tädile reakin, et olli veel ingevaevas. Vahel akkas jooni kange valu. Loomadest ollid meitel viel mõ- ma taha sõuksi asju kirja panna ja pikali olles kangeste köhima ja es Meite jaoks isa ja emaga olli ned lambad, üks munk lehm ja teistele soata, oleks ta üteln: „Ää soa änam innata. Siis anti taale roh- ahutagune kamber. Seal läks üks pikkade nurrukarvadega nastlik aag poslori suust välja!“ tu ja sooja sibulapiima. Ööseti ta’s sein sojaks. Selle seina jaare pandi kass. Valge obu olli koa, aga see jähi Tädi teadis lorilaule, aga ta soa magada, siis istus ta patjade ka levalõime, kui leiba tehti. Tädi poukslaadi ja suri ää. Kanad jälle pimevaim es õpeta neid moole. naal ja kudus käsikaudu vardud. magas sui nurgapeal kambris. Seal liibitsesid tubakapeenrad laiali ja Aga mõne ma tea ometi: Ominguti laskis mool sahklist sil- es ole ahju ja talveks ta tulli vahe- nee tapeti ää. Pidin mina piuksu peeretama, maloasid tuua, et üks silm olli maha tuppa. Suurest tuast viis uks otse Sügis olli igav aeg. Siis pojotati juhtus jurakas tulema. jään. Ta oskas nii paljusid asju - rihala. Selle ukse käeakatis olli ube ja hernid ja lüditi pähkid. Kui Tuli tagant suuri tortsu, sokka toputa, rätiku eart veereta ja tüütis – korraga pidi muljuma ja talveks silku sai, siis pidi nee ää liugles litakas järele. kolmest riideribast paela naritseda. lükkama. Isa olli meitele kemmergu kiduma. Kevade olli kidumine lõbu- Seda võis leidikurdiks kasuta. Siis koa tein, aga talve ma tohtisi rihalas sam, sest siis sai särjepumbiga Või raskem juhus: olli taal peosuurune pulk, millele köia. pauku tiha. Linnud aasid vahest Teises toas olli tongripinu, olli auk sisse puuritud. Lõng pandi Sel aal peeti külas nii villa-, sule- inge täis – kaakad karjusid mere kõigil olli kange joomajänu. sellest august läbi ja keriti kerase kui linatalguid. Linatalgu võeti jaares, rookad kisendasid Piiri Mari tõi petipiima kipu, vitsuma. Nõnna soadi peenemad mind koa seltsi. Linad ollid kuiva- metsas, rootsussed sõid marjad ää pett olli simajas ja apu. linust lõnga. Ta oskas siilikuaiale tatud. Neid lõugutati, ropsiti, soeti ja peastlased sitastasid repi täis. Kui soldat petipiima jõi, kudrussid ja piiprille õmmelda. Kui ja siis seoti linapeod ühte punti. Kui tulli esimene jää, siis poisid see persel ealed peale lõi... teris param olli, siis sikerdas ta Ma tahtsi omale koa ropsemõeka, tegid härjanahka. Vahest kukkusid siis soldat sirkas, sinel olli mõne pätimustri papri peale koa. aga papa imestas: „Kulla laps! Oo vee sisse koa, siis ollid varbad sini- sorgus, Neid oidis ta suure alli karva kuvääri sool aga vagad soovid! Ise pisike se-punase putelised, sest sokid peenike taal püksi nõrgus. sihes. kut pudelitopp, mis sa mõegaga akkasid peale. Uijee!! 6 MUHULANE Vanu pilta Muhust Seekordne pilt on taas Rein Saksakulmu kogust. Pildil oleva koha peaks küll iga muhulane ära tundma. Foto pärineb 1920. aastatest. Muuseum osaleb ka 4.mail algavatel digitalgutel, kus on vaja tuvastada piltidel kuju- tatud kohti ja inimesi. Endel Viidingu 1984. aastal Lõetsa, , ja võib-olla ka mujal tehtud pildid on kätte- saadavad/nähtavad alates 4. maist Facebookis facebook.com/digitalgud Oleks hea teada, kelle õue peal need pildid on tehtud. Eda Maripuu 7 töösuhete alast nõuannet 1) Kirjutasin tööandja survel omanike vahetus, ettevõtte üle- töötajale hüvitada väljateenitud, enamasti vajame raha rohkem kui lahkumisavalduse, olen töötu minek või jagunemine ei muuda kuid veel kasutamata puhkus. vaba aega. aga miks ma ei saa Töötukassalt kehtivat töölepingut. Uus omanik toetust? võtab kehtivad lepingud muutmata 5) Firma kolib tehase linnast 7) Töötasin 2 kuud, kirjalikku Töötukassast toetuse saamise kujul üle. Uuel omanikul võib küll välja, kas pean seal tööl töölepingut ei ole, raha ei ole eelduseks on sunnitud, mitte olla soov teha ümberkorraldusi, hakkama käima? seni saanud, mida teha? vabatahtlik töötus. Sunnitud töötus kuid midagi ei muutu enne, kui Siinkohal aitab töölepingu Kuni kahenädalase töösuhtega ei tekib tööandja algatusel, olgu selleks töötaja millelegi alla kirjutab lugemine, kus peab olema kirjas töö ole kirjalik tööleping nõutav, samas siis töö ümberkorraldamisest või (nõustub). Ka siis, kui töötaja on tegemise koht. Tavaliselt on see kirjaliku lepingu korral on lihtsam töö lõppemisest tingitud koonda- olude sunnil valmis kehvemate määratletud kohaliku omavalitsuse töösuhet tõendada ning see annab mine, ettevõtte pankrot või töötingimustega uue omaniku täpsusega ja kui uus asukoht jääb kindlustunde kokkulepitud tasu ja töölepingu erakorraline ülesütle- juures, tuleks nõuda olemasoleva samasse piirkonda, siis tuleb töötingimuste suhtes. Juhul, kui mine mõnel muul põhjusel. Silmas lepingu muudatust, mitte nõustuda töötajal töölepingut täita. Praktikas kahest nädalast pikema töötamise tuleb pidada seda, et kui töötaja uue lepingu sõlmimisega, sest on vaidluste korral siiski arves- korral puudub kirjalik tööleping, ei lahkub pahandusega, näiteks võimaliku koondamise korral tatud, kas asukohavahetus põh- tee selle vorminõude rikkumine usalduse kaotuse või varguse tõttu, tulevikus sõltub Töötukassast justab töötajale ebaproportsio- töölepingut olematuks. Kui töö- siis ei ole Töötukassast midagi saadava koondamishüvitise suurus naalselt liiga suuri logistilisi andja hakkab töösuhet eitama, võib loota. tööstaaþist tööandja juures. Uue ebamugavusi. Näiteks võib tuua töötaja pöörduda töövaidlus- töölepingu sõlmimise korral hakkab olukorra, kus tööpäev teises linna komisjoni, kuid enne peab ta 2) Pärast euro tulekut tööstaaþ nullist lugema ja vana servas algab varem, kui avatakse koguma ja esitama tõendeid oma makstakse vähem palka, kas nii lepingu alusel varem töötatud lasteaed, kuhu töötaja peab oma töötamise kohta tööandja juures. võib? aastaid koondamishüvitise mää- lapse viima. Selleks võivad olla tunnistajate Euro käibeletulek ei muuda töö- ramise juures ei arvestata. Teisalt on siiralt kahju tööandjast, ütlused, meilivahetus tööandja lepingut ega saa olla ettekäändeks kes kirjutab töölepingusse töö meiliaadressilt, töökäsud, sõidu- töölepingu (töö tasustamise aluste) 4) Kas puhkusetasu makstakse tegemise koha sisse aadressi täp- lehed, tööajagraafikud jne. Kui muutmiseks. Töölepingus kokku ette? susega ja otsustab siis kõrval- töösuhe on tõestatud, tekib töötasu lepitud kroonipalka tuleb edasi See on tõesti tööandja poolne tänavasse kolida. maksmise küsimus, sest ka see võib maksta, ainult valuuta on vahepeal seadusejärgne õigus. Puhkus, mille vajada tõestamist. Samas tuleb siin muutunud - nüüd makstakse seda pikkus on üldjuhul 28 kalendri- 6) Ületundide eest soovin jällegi appi Töölepingu seadus, mis eurodes. Veelgi enam - seni, kuni päeva, antakse jooksva kalendri- saada lisatasu, sellel eest antak- määrab, et töötasu tõendamata kroonipalk on eurodesse ümber aasta eest. Kui seda ei anta just se hoopis puhkepäevi, kas nii jätmise korral arvestatakse töö- arvestatud kursiga 15,6466, ei ole aasta viimasel kuul, siis parata- võib? tasuks summa, mis harilikult selle vaja isegi töölepingut muuta ega matult osa puhkusest on töötaja Tegelikult käitub tööandja igati töö eest selles piirkonnas maks- sinna europalka sisse kirjutada. saanud avansina ette. Töölt ära seaduskuulekalt. Meie töölepingu takse. Juhul, kui eurole üleminekuga on minnes tuleb aga võlg tagastada, seadus on oma mõttelt Eesti tehtud ümberarvestamise tagajärjel ehk siis ettepuhatud osa tööandjale tänasest elatustasemest natukene Soovime kõigile „võit-võit“ ümardamisi, peaks selle kohta tagasi maksta. ees. Nimelt eeldab seadus Euroliidu lahendusi töösuhetes. tehtama töölepingu muudatus, Toome näiteks, et töötaja puhkas heaoluühiskonna vaimus, et ini- Kokkuvõte on koostatud nõu- mida saab loomulikult teha ainult maikuus 28 päeva ja soovib 30. mese vaba aeg on rahast tähtsam ja andekeskuses www.vastused.ee poolte kokkuleppel. juunil töölt ära minna. Sellisel juhul seetõttu on tööandjal kohustus 250 tööõiguse küsimuse-vastuse peab tööandja töötaja lõpparvest ületunnid eelkõige vaba ajaga alusel. 3) Firma omanikud ja nimi II poolaasta ettepuhatud 14 päeva hüvitada. Kui see võimalik ei ole ja Vt ka www.metiabi.eu muutus, kas minuga sõlmitakse tasu kinni. töötaja nõustub, siis võib ületunnid Merike Mihkelson nüüd uus tööleping? Et asi võrdne oleks, on tööandjal 1,5-kordselt hüvitada. Paraku on Tiit Kruusalu Vastavalt Töölepingu seadusele samamoodi kohustus lahkuvale meie elatustase veel selline, et Personaliteenused, tööõigusabi