Iisaku Valla Ajakohastatud Jäätmekava Vastuvõtmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Iisaku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 105, 1263 Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Vastu võetud 26.04.2007 nr 7 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, lõike 3 punktide 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 36.4, «Jäätmeseaduse» § 43 lõigete 1 ja 4, § 59 lõike 1 alusel ning lähtudes Ida-Viru Keskkonnateenistuse ja Ida-Viru maavanema arvamusest. § 1. Vastu võtta ajakohastatud Iisaku valla jäätmekava aastateks 2007-2009 (lisatud) . § 2. Määrus jõustub 01.juunil 2007.a Volikogu esimees Vello TAAR LISA Iisaku Vallavolikogu 26.04.2007.a määrusele nr 7 IISAKU VALLA JÄÄTMEKAVA 1. EESMÄRGID Jäätmekava on jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise alusdokument Iisaku valla territooriumil. Selles sätestatu jõustatakse õigusaktina jäätmehoolduseeskirjas, mis kehtestatakse Iisaku Vallavolikogu määrusega ja mis reguleerib jäätmehooldust Iisaku valla haldusterritooriumil. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud jäätmeseaduses, üleriigilises jäätmekavas ja Ida- Virumaa jäätmekavas toodud eesmärgid ja nõuded. Jäätmekava on koostatud aastateks 2007–2009. Jäätmekava ajakohastamine on pidev protsess, mis toimub sõltuvalt tema elluviimisel saavutatud tulemustest, muutuvatest tingimustest ja seadusandlusest. Seejuures peame arvestama valla sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning riigi ja maakonna jäätmekavades toodud nõudeid. Jäätmeseaduse § 43 kohaselt riigi ja maakonna jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates. Muudatused riigi jäätmekavas viiakse maakonna jäätmekavasse ühe aasta jooksul. Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. Eesti keskkonnastrateegias on jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida esitatud järgmiselt: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid on säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondadega ja loodusvarade kasutamisega, keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel saastaja/tarbija maksab. 2. ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Jäätmehoolduse korraldamist mõjutab omavalitsusüksuse suurus ja rahvaarv. Eesti keskmine asustustihedus on 30,8 inimest ruutkilomeetril ja asulate paiknemistihedus 7,7 asulat 100 ruutkilomeetri kohta. Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Leht 1 / 6 Iisaku valla pindala on 257,7 km2ja rahvaarv 1447 inimest (jaanuar 2007.a.). Seega kuulub Iisaku vald Eesti hõredasti asustatud valdade hulka, asustustihedusega 5,6 in/km2. Asulate paiknemistihedus on küll seitse asulat 100 km2kohta, kuid asulad, välja arvatud Iisaku alevik, on kõik väikese elanike arvuga külad. Iisaku aleviku ja külade elanike arvu ja pindalasid iseloomustab alljärgnev tabel (andmed seisuga jaanuar 2007.a.) Asula nimetus Elanike arv Pindala Asustustihedus (km2) (in /km2) 1. Iisaku alevik 883 2,8 315,4 2. Alliku küla 41 15,7 2,6 3. Imatu küla 6 34,8 0,2 4. Jõuga küla 59 12,3 4,8 5. Kasevälja küla 47 2,4 19,6 6. Kauksi küla 57 20,0 2,8 7. Koldamäe küla 3 7,8 0,4 8. Kuru küla 63 15,1 4,2 9. Lipniku küla 13 6,1 2,1 10. Lõpe küla 6 25,5 0,2 11. Pootsiku küla 20 14,4 1,4 12. Sõrumäe küla 27 9,8 2,8 13. Sälliku küla 38 24,9 1,5 14. Tammetaguse küla 18 9,6 1,9 15. Taga-Roostoja küla 6 14,1 0,4 16. Tärivere küla 53 5,9 9,0 17. Vaikla küla 66 9,8 6,7 18. Varesmetsa küla 41 26,7 1,5 3. ETTEVÕTLUS Jäätmehoolduse ja keskkonnahoiu seisukohalt peavad kohaliku omavalitsuse ja teiste kontrollorganite tähelepanu all olema järgmised Iisaku valla territooriumil olevad ettevõtted: OLEREX AS, mis varustab sõidukeid mootorikütusega. KASEVÄLJA AGRO OÜ, piimakarja ja noorloomade pidamine. KARMIS-IISAKU OÜ, puidu ja metalli töötlemine, ehitus. TISLER OÜ, puidu töötlemine, puhkemajandus. LIPNIKU OÜ, teraviljakasvatus. IFFI ÄRI OÜ, autode remont. FIE-de autoremondi töökojad bensiinijaama piirkonnas. KAUKSI RAND OÜ, puhkemajandus. MÄENURGA TALU OÜ, puhkemajandus. Keskkonnahoiu nõuetest kinnipidamist peab jälgima Tärivere ja Võhma kruusakarjäärides, kus töid teostab TALTER AS, ebaseaduslikku kaevandamist tuleb vältida Jõuga ja teistes suletud liiva- ja kruusakarjäärides. Peab jälgima, et nii suletud kui ka töötavad karjäärid ei muutuks jäätmete ladustamise kohaks. 4. JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Jäätmed on mis tahes allpool loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud tegema. Jäätmekategooriad vastavalt «Jäätmeseaduse» § 2 lõikele 3 on: Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; Q2 – praaktooted; Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on selle tagajärjel saastunud; Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad; Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid; Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi; Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud; Leht 2 / 6 Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad; Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted; Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad. Äraviskaminetähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutuselevõtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmedon kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmedon tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmedon anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmedon jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Valla territooriumil esinevad ohtlikest jäätmetest kõigepealt plahvatusohtlikud ja tuleohtlikud vedelikud, kahjulikud ja mürgised tervistkahjustavad ained, vanad ravimid, päevavalguslambid, õlifiltrid, vanad värvid, lakid, lahustid, vanad pestitsiidid, akud, elavhõbedat sisaldavad termomeetrid, ohtlike ainetega reostatud taara. Ohtlikke jäätmeid võivad käidelda ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted. Olmejäätmedon kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmeseaduse ja käesoleva jäätmekava reguleerimisalasse ei kuulu: – välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; – reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; – radioaktiivsed jäätmed; – lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; – loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; – mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; – maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid. Ülalnimetatud jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda teistest kehtivatest õigusaktidest. Jäätmetekitajaon isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmevaldajaon jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmekäitluson jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmehoolduson jäätmekäitlus, järelevalve