Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 105, 1263

Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine

Vastu võetud 26.04.2007 nr 7

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, lõike 3 punktide 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 36.4, «Jäätmeseaduse» § 43 lõigete 1 ja 4, § 59 lõike 1 alusel ning lähtudes Ida-Viru Keskkonnateenistuse ja Ida-Viru maavanema arvamusest. § 1. Vastu võtta ajakohastatud Iisaku valla jäätmekava aastateks 2007-2009 (lisatud) . § 2. Määrus jõustub 01.juunil 2007.a

Volikogu esimees Vello TAAR

LISA Iisaku Vallavolikogu 26.04.2007.a määrusele nr 7

IISAKU VALLA JÄÄTMEKAVA 1. EESMÄRGID Jäätmekava on jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise alusdokument Iisaku valla territooriumil. Selles sätestatu jõustatakse õigusaktina jäätmehoolduseeskirjas, mis kehtestatakse Iisaku Vallavolikogu määrusega ja mis reguleerib jäätmehooldust Iisaku valla haldusterritooriumil. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud jäätmeseaduses, üleriigilises jäätmekavas ja Ida- Virumaa jäätmekavas toodud eesmärgid ja nõuded. Jäätmekava on koostatud aastateks 2007–2009. Jäätmekava ajakohastamine on pidev protsess, mis toimub sõltuvalt tema elluviimisel saavutatud tulemustest, muutuvatest tingimustest ja seadusandlusest. Seejuures peame arvestama valla sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning riigi ja maakonna jäätmekavades toodud nõudeid. Jäätmeseaduse § 43 kohaselt riigi ja maakonna jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates. Muudatused riigi jäätmekavas viiakse maakonna jäätmekavasse ühe aasta jooksul. Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. Eesti keskkonnastrateegias on jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida esitatud järgmiselt: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid on säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondadega ja loodusvarade kasutamisega, keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel saastaja/tarbija maksab. 2. ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Jäätmehoolduse korraldamist mõjutab omavalitsusüksuse suurus ja rahvaarv. Eesti keskmine asustustihedus on 30,8 inimest ruutkilomeetril ja asulate paiknemistihedus 7,7 asulat 100 ruutkilomeetri kohta.

Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Leht 1 / 6 Iisaku valla pindala on 257,7 km2ja rahvaarv 1447 inimest (jaanuar 2007.a.). Seega kuulub Iisaku vald Eesti hõredasti asustatud valdade hulka, asustustihedusega 5,6 in/km2. Asulate paiknemistihedus on küll seitse asulat 100 km2kohta, kuid asulad, välja arvatud Iisaku alevik, on kõik väikese elanike arvuga külad. Iisaku aleviku ja külade elanike arvu ja pindalasid iseloomustab alljärgnev tabel (andmed seisuga jaanuar 2007.a.)

Asula nimetus Elanike arv Pindala Asustustihedus (km2) (in /km2) 1. Iisaku alevik 883 2,8 315,4 2. Alliku küla 41 15,7 2,6 3. küla 6 34,8 0,2 4. Jõuga küla 59 12,3 4,8 5. Kasevälja küla 47 2,4 19,6 6. Kauksi küla 57 20,0 2,8 7. Koldamäe küla 3 7,8 0,4 8. Kuru küla 63 15,1 4,2 9. küla 13 6,1 2,1 10. Lõpe küla 6 25,5 0,2 11. küla 20 14,4 1,4 12. Sõrumäe küla 27 9,8 2,8 13. Sälliku küla 38 24,9 1,5 14. küla 18 9,6 1,9 15. Taga- küla 6 14,1 0,4 16. Tärivere küla 53 5,9 9,0 17. küla 66 9,8 6,7 18. küla 41 26,7 1,5

3. ETTEVÕTLUS Jäätmehoolduse ja keskkonnahoiu seisukohalt peavad kohaliku omavalitsuse ja teiste kontrollorganite tähelepanu all olema järgmised Iisaku valla territooriumil olevad ettevõtted: OLEREX AS, mis varustab sõidukeid mootorikütusega. KASEVÄLJA AGRO OÜ, piimakarja ja noorloomade pidamine. KARMIS-IISAKU OÜ, puidu ja metalli töötlemine, ehitus. TISLER OÜ, puidu töötlemine, puhkemajandus. LIPNIKU OÜ, teraviljakasvatus. IFFI ÄRI OÜ, autode remont. FIE-de autoremondi töökojad bensiinijaama piirkonnas. KAUKSI RAND OÜ, puhkemajandus. MÄENURGA TALU OÜ, puhkemajandus. Keskkonnahoiu nõuetest kinnipidamist peab jälgima Tärivere ja Võhma kruusakarjäärides, kus töid teostab TALTER AS, ebaseaduslikku kaevandamist tuleb vältida Jõuga ja teistes suletud liiva- ja kruusakarjäärides. Peab jälgima, et nii suletud kui ka töötavad karjäärid ei muutuks jäätmete ladustamise kohaks. 4. JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Jäätmed on mis tahes allpool loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud tegema. Jäätmekategooriad vastavalt «Jäätmeseaduse» § 2 lõikele 3 on: Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; Q2 – praaktooted; Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on selle tagajärjel saastunud; Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad; Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid; Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi; Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud;

Leht 2 / 6 Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad; Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted; Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad. Äraviskaminetähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutuselevõtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmedon kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmedon tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmedon anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmedon jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Valla territooriumil esinevad ohtlikest jäätmetest kõigepealt plahvatusohtlikud ja tuleohtlikud vedelikud, kahjulikud ja mürgised tervistkahjustavad ained, vanad ravimid, päevavalguslambid, õlifiltrid, vanad värvid, lakid, lahustid, vanad pestitsiidid, akud, elavhõbedat sisaldavad termomeetrid, ohtlike ainetega reostatud taara. Ohtlikke jäätmeid võivad käidelda ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted.

Olmejäätmedon kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmeseaduse ja käesoleva jäätmekava reguleerimisalasse ei kuulu: – välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; – reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; – radioaktiivsed jäätmed; – lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; – loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; – mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; – maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid. Ülalnimetatud jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda teistest kehtivatest õigusaktidest. Jäätmetekitajaon isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmevaldajaon jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmekäitluson jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmehoolduson jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehooldusearendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE OLUKORD VALLA TERRITOORIUMIL Alates 2005. aasta detsembrist on Iisaku aleviku, Kauksi ja Kuru külade territoorium korraldatud jäätmeveo piirkond. Kolmeks aastaks on piirkonnas konkursi tulemusel jäätmeveo ainuõiguse saanud AS Ragn- Sells. Külades, mis ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda, peavad jäätmevaldajad korraldama oma jäätmekäitluse ise ja kontrollorgani nõudmisel tõendama kviitungiga, et jäätmed on üle antud jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Suuremate kortermajade juurde alevikus tellib konteinerid ja kogub elanikelt raha vallavalitsusele kuuluv Iisaku Elamumajandus OÜ. Jäätmefirmaga on sõlminud lepingud konteinerite laenutamiseks ja tühjendamiseks ka paljud ühepereelmute omanikud, samuti kauplused, toitlustusettevõtted, äriettevõtted nii aleviku kui ka külade territooriumitel. Elamute ja korterite valdajad, kes konteineri laenutamiseks lepingut pole sõlminud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks miinimumpaketi alusel, mis tähendab jäätmekoti äravedu kord kuus. Konteinerite tühjendamine suuremate elamute, äriettevõtete ja asutuste

Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Leht 3 / 6 juures toimub kaks korda kuus. Olmejäätmete hulk, mis aastas tekib ühe elaniku kohta, on vahemikus150...200 kg. Iisaku Vallavalitsus on konteinerid paigaldanud vallavalitsuse hallatavate asutuste (kool, lasteaed, rahvamaja, hooldekodu) juurde. Hallatavate asutuste eelarvetes on jäätmekäitlusele ette nähtud vajalikud summad. Konteinerid on paigaldatud ka kalmistu juurde. Aleviku keskel, bussijaama juures, samuti kahe suurema kaupluse juurde on paigaldatud konteinerid klaastaara kogumiseks. Kauplustes toimub samuti tagatisrahaga müüdud taara tagasiostmine. Kaupluses Prowints on märgistatud taara vastuvõtmiseks automaat, mis loendab taara ja väljastab kviitungi, mille järgi kaupluse kassast makstakse raha. Kaks korda aastas tellitakse konteiner vana mööbli ja olmetehnika kõrvaldamiseks. Kulutused selleks on ette nähtud valla eelarves ja elanikele on see tasuta.

RMK puhkemajanduse osakond on prügikonteinerid paigaldanud puhkepiirkondadesse: Peipsi rannikualale ja Jõuga järve äärde. Kuru külas, mis on korraldatud jäätmeveo piirkond ja kus asub palju suvilaid, on suvilaomanikud kohustatud suveperioodil 1. maist kuni 30.septembrini korraldatud jäätmeveoga liituma. Selleks perioodiks on jäätmevedaja paigaldanud suvilate piirkonda 5 suuremahulist konteinerit, millede tühjendamine kesksuvel toimub kord nädalas. Kõik suvilaomanikud, kes ei ole tellinud omale konteinerit suvila juurde, loetakse nende ühiskonteinerite kasutajateks ja neile esitatakse jäätmevedaja poolt arve. Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Iisaku alevikus kooli katlamaja juures. Ohtlike jäätmete vastuvõtmist, hoidmist ja äravedu korraldab Iisaku Elamumajandus OÜ kooskõlas Iisaku valla jäätmehoolduseeskirjaga. Elanikele on see teenus tasuta ja kulud kannab Iisaku vallavalitsus. Vallavalitsus on sõlminud lepingu MTÜ-ga EES-Ringlus elektri- ja elektroonikaseadmete ning akude ja patareide jäätmete töötlemiseks ja taaskasutamiseks. Ohtlike jäätmete vastuvõtuks ja veoks on sõlmitud leping AS-ga Ragn-Sells. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Valla territooriumil asuvatel puidutööstusettevõtetel jäätmetega probleeme ei ole. Jäätmed kasutatakse kütteks ja müüakse puitplaate tootvatele ettevõtetele. Jääkreostusega on valla territooriumil mõnevõrra parem olukord kui mujal Ida-Virumaal. Põlevkivi kaevandamist ja ümbertöötlemist valla territooriumil ei toimu, olgugi, et tulevikus võib kaevandus oma töödega jõuda Sõrumäe ja Jõuga külade alla. Tegeleda tuleb üksikute prügi ja ehitusjäätmete mahapanekukohtade koristamisega. Valla territooriumil on hulgaliselt eterniitkatuseid, mis lähiaastatel kuuluvad vahetamisele. Tuleb jälgida, et eterniidijäätmed jõuaks jäätmehoidlasse, aga mitte metsaalustesse. 6. IISAKU VALLAVALITSUSE ÜLESANDED JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMISEL 1) Jäätmeseaduse § 31 - korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 2) Jäätmeseaduse § 43 (4) – ajakohastab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. 3) Jäätmeseaduse § 44 (4) – nõuab oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmeseaduse § 39 (3) vastava jäätmekava koostamist ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. 4) Jäätmeseaduse § 65 (2) – korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale. 5) Jäätmeseaduse § 66 (2) – korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. 6) Jäätmeseaduse § 79 - esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. 7) Jäätmeseaduse § 128 (5) – kui saastatud kinnisasja omanik ei korralda saaste likvideerimist, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 8) Keskkonnajärelevalve seadus § 6 (1) – volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. 9) Pakendiseadus § 15 (1) – määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. 7. KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

Leht 4 / 6 Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Korraldatud jäätmevedu on jäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Esimesel etapil on korraldatud jäätmevedu Iisaku alevikus, Kauksi ja Kuru külas. Peipsiäärsetes külades jäätmeveo korraldamise tingib suur puhkajate hulk suvekuudel. Peale olmejäätmete kogumise ja veo korraldatakse Iisaku alevikus ka ohtlike jäätmete ja suuregabariidiliste (mööbel ja olmetehnika) kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmevedu laiendatakse uue jäätmevedaja konkursi korraldamisel 2008.a Jõuga, Tammetaguse, Tärivere,Vaikla ja Sälliku küladesse. Kõikidesse korraldatud jäätmeveoga haaratud küladesse paigaldatakse konteinerid klaasi ja plastiku liigiti kogumiseks. Hajaasustuse puhul ei ole otstarbekas kasutada süsteemi «konteiner ukse ees». Suurem osa jäätmetest on biolagunevad ja need tuleb kompostida. Ülejäänud jäätmete jaoks paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks, kuhu ümbruskonna inimesed ise toovad edasist käitlemist vajavad jäätmed. Korraldatud jäätmevedaja valikul on määratud kutsedokumentidega järgmised tingimused: – veopiirkond; – veetavad jäätmeliigid; – eeldatavad jäätmekogused; – jäätmekäitluskohad; – eri- või ainuõiguse kestus; – veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; – jäätmeveo teenustasu piirmäär. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas alates Iisaku Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldaja käesoleva punkti tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Iisaku Vallavolikogu asutab määrusega jäätmevaldajate registri ja kehtestab registri pidamise korra. Iisaku Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Sel juhul esitab jäätmevaldaja üks kord aastas Iisaku vallavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmeveo ainuõiguse saanud AS Ragn-Sells kolmeks aastaks alates 01.detsembrist 2005.a. 8. ELANIKE TEAVITAMINE JA SELGITUSTÖÖ Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et ainult eeskirjade kehtestamisest jääb väheseks ilma teavitamise ja kontrollita. Inimesi tuleb nõustada eeskirjades sisalduvate sätete täitmisel. Samuti tuleb informeerida ka sanktsioonidest, mis järgnevad eeskirjade mittetäitmisel. Elanikel peab olema motivatsioon jäätmekäitlust edendada jäätmekäitluse hinna, keskkonnateadlikkuse või mingi muu motivatsiooniteguri kaudu. Jäätmete liigiti kogumine peab olema piisavalt konservatiivne, et elanikud harjuksid seda tegema pikema aja jooksul. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: – üldine keskkonnakasvatuse, sh ka säästva jäätmekäitluse propaganda süstemaatiline läbiviimine kõigile sihtgruppidele; – konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö. Antava teabe jagunemine on järgmine: – üldine teave jäätmekäitluse üldistest põhimõtetest, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; – konkreetne teave käitlusskeemide, hajaasustuse konteinerite ja ohtlike jäätmete vastuvõtu asukoha ning lahtioleku aegade kohta; – jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta nagu kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Selgitustöös on vajalik järgida vanust (täiskasvanud, noored/koolilapsed), asustustihedust (hajaasustus, tiheasustus, suvilaasumid) jne. Teavitamine ja selgitustöö peab olema õigesti ajastatud. Ajavahemik selgitustöö ja abinõude rakendamise vahel ei tohi olla suur. Inimesi ei tohi küllastada teabega, neile tuleb anda ainult oluline. Tähtis on praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel oma territooriumil on Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Jäätmekäitluses tänaseks väljakujunenud olukorra normaliseerimine nõuab nende õiguste ja kohustuste aktiivset rakendamist.

Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine Leht 5 / 6 9. VASTUTUS Jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. Kui saastaja ülalnimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul. Kui kinnisasja omanik ei täida nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Iisaku Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 10. MAKSUMUS JA FINANTSEERIMINE Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab jäätmekäitluse hinda. Teiste maade kogemused on näidanud, et ka jäätmete taaskasutamine tõstab tervikuna jäätmekäitluse hinda. Hinnatõusu põhjused on järgmised: – suurenevad jäätmete transpordikulud; – suurenevad jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; – lisanduvad ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; – kulutusi on vaja teha vanade prügilate sulgemisele ja jääkreostuse likvideerimisele. On ilmne, et jäätmetekitaja (nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted) ei suuda katta kõiki neid kulutusi. Hinnatõusu vähendamise peamised võimalused on tekkivate jäätmete hulga vähendamine ja mitmesuguste abirahade kasutamine. Maapiirkondades jäävad omavalitsused jäätmekäitlust toetama (subsideerima) oma eelarvest. Iisaku valla võimalusi arvestades peaks järgmise kolme aasta jooksul selleks valla eelarvest eraldatav summa olema 50...100 tuhat krooni aastas. Risustatud piirkondade puhastamiseks tuleb kasutada töötuid, sidudes neile makstava abiraha saamise jäätmete koristamisega. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Jäätmekäitluse finantseerimise allikad on järgmised: – jäätmetekitaja; – ettevõtete vahendid; – omavalitsuste eelarved -vähemalt 140 000 krooni aastas alates 2008. aastast. – riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm); – keskkonnainvesteeringute keskus.

Leht 6 / 6 Iisaku valla ajakohastatud jäätmekava vastuvõtmine