Eesti Jögede Ja Jarvede Setsund Water Pollution and Quality in Estonia

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eesti Jögede Ja Jarvede Setsund Water Pollution and Quality in Estonia Environmental Report 7 EESTI JÖGEDE JA JARVEDE SETSUND WATER POLLUTION AND QUALITY IN ESTONIA 1-~ Environment Data Centre National Board of Waters and the Environment Helsinki 1993 Environment Data Centre National Board of Waters and the Environment Helsinki 1993 eesti English ,i i1T Käesoleva väljaande koostajad tänavad köiki autoreid, The compilers are grateful to the authors, who contri- kelle töö ja abiga väljaanne sondis. buted to this publication. Suur tänu Soome Keskkonnaministeeriumi Kesk- Special thanks to the Finnish Environment Data konna Infokeskusele selle väljaande kujundamise ja Centre for designing and publishing this edition. kirjastamise eest. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Estonian Environment Information Centre Info - ja Tehnokeskus (EEIC) EE0013 Tallinn 2 Kotka St. Kotka 2 Tallinn EE0013 Tel. (372) 2 55 22 41 Tel. (372) 2 55 22 41 T I e In lice keel e/En lish translation by Cover photo © Rein Albri Margareta Telliskivi de Villacis Keila jögi /Keila River PubUshed andsponsored by Prnted on Environment Data Centre (EDC), Luminova matt 90 g/m2 paper, cover Galerie Art National Board of Waters and the Environment, Silk 250 g/m2, both papers have been awarded Finland the Nordic Environmental Label. Edited by Printed by Maria Pylvönäinen, EDC IS-paino, Iisalmi Finland 1993 ISBN 951-47-8448-9 ISSN 0788-3765 K eesti English SAATEKS ...............................................................4 PREFACE ...............................................................4 1. JÖED JA NENDE SEISUND .............................5 1. THE STATE OF RIVERS..................................5 1.1 Hiidroloogiline iilevaade .....................................5 1.1 Hydrological survey ............................................5 1.2 Reostusallikad, reostuskoormus ........................11 1.2 Sources of pollution and pollution loads ..........11 1.2.1 Asulate reostuskoormus ja reovee 1.2.1 Pollution load from point sources puhastamine ........................................11 and waste water treatment ..................11 1.2.2 Toitainete koormusbilanss 1.2.2 Nutrient balance in surface water.......18 pinnavees ............................................18 1.2.3 Pollution load into the Baltic Sea.......22 1.2.3 Reostuskoormus Läänemeire .............22 1.3 Water quality .....................................................24 1.3 Veekvaliteet ....................................................... 24 1.3.1 Calculated water quality .....................24 1.3.1 Arvustuslik veekvaliteet .....................24 1.3.2 The dynamics of water quality 1.3.2 Jögede veekvaliteedi dunaamika ........ 27 in rivers ............................................... 27 1.3.3 Jögede vee troofsus ja 1.3.3 Trophy of the water of Estonian primaarproduktsiooni limiteeriv rivers and nutrients limiting biogeenne element ..............................29 the primary production .......................29 2. JÄRVED JA NENDE SEI3Gl®YD .....................35 2. THE STATE OF LAKES .................................35 2.1 Väikejärved .......................................................35 2.1 Small lakes ........................................................35 2.2 Vörtsjäry ............................................................39 2.2 Lake Vörtsjärv...................................................39 2.3 Narva veehoidla .................................................41 2.3 Narva Reservoir.................................................41 2.4 Peipsi järv ..........................................................41 2.4 Lake Peipsi ........................................................41 2.5 Ulemiste järv .....................................................42 2.5 Lake Ulemiste ...................................................42 3. VEEKOGUDE REGULEERIMINE ...............45 3. REGULATION OF WATER BODIES ..........45 4. PINNAVEE SEIRE ...........................................48 4. SURFACE WATER MONITORING .............48 KASUTATUD KIRJANDUS ...............................54 REFERENCES ......................................................54 LISA APPENDIX JOONISTE JA LIST OF TABLES TABELITE NIMEKIRI ......................55 AND FIGURES ..................................55 [4] eesti English . - . Kogumikku on koondatud rida artikleid, mille ees- The present publication assembles a number of märgiks on anda ulevaade Eesti pinnavee seisun- articles which attempt to give a survey of the state dist ja selfe muutustest viimastel aastatel. Pöhiline of surface water in Estonia and of the develop- andmestik vee kasutamise, veeheite ja reovee ments in recentyears. Most of the data concerning puhastamise kohta on oinud ametkondlikuks kasu- the use of water, effluents and sewage treatment tamiseks. Senini ei ole olnud just palju vöimalusi has been available only to specialists until now. nende avaldamiseks laiemale lugejaskonnale. This survey provides the possibility to make this data available for the public. Veemajandus, selfe rakendusuuringud, andme- baas ja statisteka kannavad möödunud aja heillik- Estonian water policy, applied studies, data ma- kuse ja sihipäratuse pitserit. Entusiasmile ja teatud nagementand statistics are still bearing the sign of inertslle tegudes toetub Eesti veemajandus ka the inconsistency and endless rearrangements. täna. Even today, Estonian water management is fed to certain degree by enthusiasm and inertia of de- Jägede ja järvede seisund sättub sinna juhitud voted persons. reostuse hulgast, viimane tootmise mahust ning tootmise ja reoveepuhastuse tehnoloogiast. Tekkiv The state of Estonian rivers and lakes depends on turumajandus on loonud eeldused nie tootmis- kui the volume of pollution led into them. The pollution ka puhastustehnoloogia kaasajastamiseks, kulu- volume, in its turn, depends on the capacity and nev hinnapoliitika aga vee säästlikuks kasutami- technology of economic produclion, and on the seks. Missuguseks kujunevad veetarbimise tase ja technological level of waste water treatment. The väimalused veekeskkonna kaitseks, näitab lähitu- market economy has made it possible to moderni- levik, kui toimivad uued omandisuhted ja tootmine ze both the production and the treatment techno- on stabiliseerunud. Suuremate veemajanduslike logies. The new price policies favour saving of rajatiste ehitamine ja sellele eelnevate rakendus- water. The near future will show how the level of uuringute läbiviimine on täna veel paljuski söltuv water consumption and new possibilities to protect välisabist. Koos maksujöulise tarbija tekkimisega the aquatic environment will develop in the new on oodata ka veemajandusalase ehitustegevuse situation where the proprietary rights and the uldist elavnemist. volumes of production will have stabilized. Construc- tion of major water management facilities and Veekogude seisundis kajastub veema janduses teh- connected preinvestment studies are still partly tu, näidates kätte puudujäägid ja lähtealuse edas- dependent on foreign aid. When solvency increa- pidiseks säästvaks arenguks. ses, a general quickening in water management construction can be expected. Hillar Pache Eesti The state of water bodies reflects what has been done in water management until now, points out the shortcomings and shows what has to be done for a sustainable development in the future. Hillar Pache Estonia eesti English Pindala 47,5 tuh. km2 Area 47,5 th km2 Elanikkond 1,5 miljonit Population 1,5 million Rannajoon 3780 km Coastline 3780 km Jöed Ole 50 km pikkuseid - 38 Rivers over 50 km long - 38 Järved Ole 1 ha suuruseid - ca 1200 Lakes area over 1 ha - ca 1200 Sademed keskmiselt 630 mm aastas Precipitation average 630 mm per year Koostas K. Pachel By K. Pachel Eesti jöed on j aotunud veelahkmete järgi nelj a vesikon- Estonian rivers are divided by watersheds into four da: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi drainage areas: the catchment area of the Narva River lahe vesikond ja Saarte veekogud (joonis 1. 1). Kolme and Lake Peipsi, the catchment area of the Gulf of Riga, vesikonna — Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe the catchment area of the Gulf of Finland, and the vesikonna jöed saavad alguse Pandivere körgustiku catchment area of the islands (figure 1.1). The rivers of laialdase karstiala nölvalt. three catchment areas (the Narva River and Lake Peip- si, Gulf of Finland and Gulf of Riga) spring from the slope of the Pandivere uplands karst area. M 0 peaveelahkmed/main watersheds 0 äravoolu möötmispost/runoff gauging station Q veeseisu möötmispost/water level gauging station o Endla looduskaitseala 9 veemööduposti/9 gauging stations at Endla Nature Reserve • V T1 Joonis 1.1 Vesikonnad ja veemööteposti, D Figure 1 m 1 Drainage areas and water gc eesti English Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingi- Several special characteristics both in the morpho- mustest tuleneb terve rida iseärasusi niijögede morfo- metry of rivers and in the division of water resources is meetrias kui ka veevarude jaotumises. result from the geographical position and natural con- Eesti jöed on lähikesed, väikese valgalaga, seetöttu ditions of Estonia. ka suhteliselt veevaesed. Jöestik on tihe. Äravool moo- Estonian rivers are short, have a small catchment, dustub pöhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude and are therefore relatively poor in water. The stream killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaiihtlane jao- system is dense. Runoff is formed mainly in the territo- tumine piirab nende kasutamise vöimalusi. Eesti jöed ry of Estonia. Utilization of water resources is limited on vähekölbulikud veetranspordiks,
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2014- 2024
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2014- 2024 Kehra 2015 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 4 1.1. Üldiseloomustus ............................................................................................................................ 4 1.2. Rahvastik ................................................................................................................................... 5 1.3. Kehra kui tõmbekeskus ............................................................................................................. 8 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ......................................................................................... 10 2.1. Anija valla tugevused .............................................................................................................. 10 2.2. Anija valla nõrkused................................................................................................................ 10 2.3. Anija valla võimalused ............................................................................................................ 10 2.4. Ohutegurid Anija valla arengule ............................................................................................. 10 2.5. Arengueelduste kokkuvõte .....................................................................................................
    [Show full text]
  • 92-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    92-1 buss sõiduplaan & liini kaart 92-1 Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu Vaata Veebilehe Režiimis 92-1 buss liinil (Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 92-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 92-1 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 92-1 buss sõiduplaan 47 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 teisipäev 6:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 6:00 Vihtra Tee neljapäev 6:00 6a Jaama, Vändra reede 6:00 Keraamika laupäev 6:00 Teeääre pühapäev 6:00 Pendre Püti 92-1 buss info Vihtra Suund: Pärnu Bussijaam 5 Jõesuu Tee, Estonia Peatust: 47 Reisi kestus: 95 min Asinoja Liini kokkuvõte: Vändra, Vihtra Tee, Keraamika, Teeääre, Pendre, Püti, Vihtra, Asinoja, Jenseni, Jenseni Rahnoja, Kavasoo, Jõekase, Tahkuse, Aesoo Tee, Viira Kool, Tohera, Viira Kool, Aesoo Tee, Jõesuu, Rahnoja Riisa Tee, Levi, Aru, Tori, Tori Kool, Randivälja, Henriku, Taali, Urumarja, Kurina, Tammeoja, Viira, Pulli Tee, Pulli, Urge, Urge Tee, Sepa, Otsa, Jõe, Kavasoo Tammiste, Nuka, Telemast, Hooldekodu, Tammiste Tee, Haigla, Männi, Tallinna Maantee, Pärnu Jõekase Bussijaam Tahkuse Aesoo Tee Viira Kool Tohera Viira Kool Aesoo Tee Jõesuu Riisa Tee Levi Aru Tori 10 Pärnu mnt, Estonia Tori Kool Randivälja Henriku Taali Urumarja Kurina Tammeoja 125a Pärnu Maantee, Estonia Viira 66a Pärnu Maantee, Estonia Pulli Tee Pulli Urge 2 Urge Tee, Estonia Urge Tee Sepa Otsa Jõe Tammiste 2 Ristiku tee, Estonia Nuka Telemast Hooldekodu 1a Tammiste Tee, Pärnu Tammiste Tee Haigla Männi 40B Rääma, Pärnu Tallinna Maantee 10a Suur-Jõekalda Tänav, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu 92-1 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2014- 2020
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2014- 2020 Kehra 2013 1 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 4 1.1. Üldiseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.2. Elanikkond ................................................................................................................................ 4 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ........................................................................................... 6 2.1. Valla tugevad küljed .................................................................................................................. 6 2.2. Valla nõrgad küljed ................................................................................................................... 6 2.3. Valla võimalused ...................................................................................................................... 6 2.4. Ohutegurid valla arengule ...................................................................................................... 7 2.5. Arengueelduste kokkuvõte .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2013- 2020
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2013- 2020 Kehra 2012 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................ 3 1.2 Üldiseloomustus ......................................................................................................................... 3 1.3 Elanikkond ................................................................................................................................. 4 2.ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ................................................................................................ 6 2.1 Anija valla tugevad küljed......................................................................................................... 6 2.2 Anija valla nõrgad küljed ........................................................................................................... 6 2.3 Anija valla võimalused .............................................................................................................. 6 2.4 Ohutegurid Anija valla arengule ............................................................................................. 7 2.5 Arengueelduste kokkuvõte ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Esikaane Foto
    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
    [Show full text]
  • VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz.
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Tori Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.02.2021 Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2019, 50 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 14.05.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Igale koolikohustuslikule isikule ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi isik), kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Tori vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla elukohajärgses munitsipaalkoolis. (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega lapsed üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis. (3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu lapsed, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Tori valda. § 2. Elukohajärgne kool Elukohajärgsed koolid Tori vallas on Tori Põhikool, Are Kool, Sauga Põhikool, Sindi Gümnaasium. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab Tori Vallavalitsus esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Isikute elukohajärgsed koolid on: 1) Sauga Põhikool, kui tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Sauga alevik, Eametsa küla, Kilksama küla, Nurme küla või Räägu küla. 2) Sindi Gümnaasium, kui tema elukoht rahvastikuregistri
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]