Saja-Aastased Juubeldasid

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Saja-Aastased Juubeldasid Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevate ajaleht Nr 209 September 2017 Saja-aastased juubeldasid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili kinkis Võrumaa malevale maakonna vapimärgi. Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili kinkis Sakala malevale suure kotkaga vapimärgi. Fotod: Kaitseliidu Võrumaa maleva fotokogu. Fotod: ELMO RIIG (Sakala) 8. septembril, täpselt vanem Andres Kõiv ja seni kaheosalise lavastuse. Näi- Sakala malev tähistas Võrumaa maleva sajandal veel Kaitseliidu ridadesse dendi autor ja lavastaja oli oma sajandat aastapäeva 7. juubelil oli kogunenud Võru mittekuuluv Võru linnapea Võru malevkonna pealik septembril. kultuuritemplisse Kannel Anti Allas. nooremleitnant Toomas Juubelipidustused juhatas umbes 200 kaitseliitlast, Õhtujuht palus lipud saali Piirmann. sisse samal päeval Ugala teatri naiskodukaitsjat, noorte- tuua. Neid oli kokku seitse: Temapoolne lühike kokku- kammersaalis aset leidnud organisatsiooni liiget ja palju maleva, Naiskodukaitse ja võte etendusest oli selline: raamatu „Sakala malev 100“ toetajaid, külalisi. Tähtsa noorteorganisatsioonide „Esimeses loos juhtus nii, esitlus. juubeli puhul oli kohal ka lipud ning riigilipp. Pärast et kui meie lahingkompanii Raamatu autor Heiki Kaitseliidu ülem kindralmajor hümni kõneles pealik major rühm läks ründama Nursi- Raudla ja Sakala maleva Meelis Kiili. Urmas Vahter. palus kaitsel asuvat KUP-i pealik rääkisid kokkutulnutele Meeleolu oli saabujatel Järgmisena sai sõna üksust, siis eksis rühm raamatu saamisloost. reibas, ootusärev ja hea- kindralmajor Meelis Kiili, ära. Küsiti siis teed kahelt „Ma loodan, et sellest tujuline. kes kiitis maleva saavutusi Keskkonnainspektsiooni raamatust on kasu ja et nii Kell 17 kostis suurest ning soovis visadust ja edu. näitsikult, kes parajasti praegused kui tulevased saalist vali trummipõrin. Saali Kingituseks ja maleva maja juhtusid olema õigel ajal õiges kaitseliitlased saavad sellest sisenes mundris ja uhketes seinale kinnitamiseks aga kohas. indu,” sõnas Raudla. kostüümides naisi, noori oli kaasa võetud suurtes Ehk siis näitasime, mis Malevlased ja külalised ja veterane. Palju oli meie mõõtmetes Võru maakonna meil oli halvasti (ka võitlejate olid Ugalasse sünnipäevale maleva koostööpartnereid: vapp. käitumine peatuskohas jne). kutsutud sama päeva õhtuks. Sakala maleva pealik major Ahto Alas. Kuperjanovi pataljoni, Võru Seejärel pidas pikema kõne Teises vaatuses aga Aktuse avasid Sakala Lahingukooli ning politsei- Võru maavanem Andres Kõiv. näitasime oma profes- maleva torupillimängijad ja 100. aastapäevaks Liis õnnitleda. Häid soove ja ja piirivalve esindused, Nagu juba tavaks saanud, sionaalsust, tulekontakt vasta- nende järel toodi saali Sakala Seina kirjutatud näidend kingitusi olid külalised üle päästejaoskonna juht, Kesk- jagati maleva aastapäeval sele, eemaldumine ja jälle maleva ja Eesti Vabariigi „Kummardage lipud ehk lugu andma tulnud lähemalt ja konnainspektsiooni büroo silmapaistnud malevlastele, tulekontakt ja eemaldumine, lipud. julgetest meestest“. kaugemalt. ja kohalike omavalitsuste naiskodukaitsjatele ja koos- nagu oli viimases linna- Malevapealik major Ahto Lavale oli toodud maleva Kõikidele külalistele esindajad. tööpartneritele tunnustusi. lahingus.“ Alas sõnas, et ta näeb tegusat ajalugu, mida anti edasi kinkis Sakala malev ka mõni Malevat olid tulnud Et tunnustatavaid oli Ja tõesti, kuulda oli malevat ja on Sakala maleva inimeste suu läbi ja väheste tund varem esitletud raamatut tervitama ka Võrumaa maleva palju, kandsid malevlased automaadivalanguid, mehed üle uhke. rekvisiitidega. Üksteise järel „Sakala malev 100“. pealiku abi, Võru maa- tseremoonia vahel ette olid lahingvarustuses ning Kaitseliidu ülem koorusid lahti sündmused, Õhtu lõpetas ilutulestik. hämar ja pime lava ja suurel kindralmajor Meelis Kiili mis on meie teadvuses kas tänu Naiskodukaitse Sakala ekraanil jooksev video kaunist lausus oma tervituskõnes, talletatud arhiivimaterjalidele ringkonna Karksi jaoskonna Võrumaa loodusest lõi ehtsa et vanima maleva nimetust või on neid edasi andnud juht Kai Kannistu ütles pärast mulje. on küll uhke kanda, aga endised ja praegused pidu: „Kogu pidu oli tore, aga Kontsertosas laulis Ants- see tähendab ka vastustust. kaitseliitlased: Sakala maleva eriti meeldis mulle ilutulestik. last pärit meesansambel Kingituseks andis ta üle Sakala loomine 7. september Seal oli väga meisterlikult „Hauka Vägevad“ ja tantsis maleva kotkaga suure vapi. 1917, manifesti „Kõikidele ära kasutatud Ugala ümbrus. Võru Kesklinna Kooli Sakala maleva pealik Eestimaa rahvastele“ Teiseks oligi ilutulestik nagu tantsutrupp. tunnustas maleva ajaloo ettelugemine, Vabadussõda konkreetne peo lõpetus ja Naiskodukaitse liikmed raamatu autorit Heiki Raudlat ja Kärstna lahing, Kaitseliidu koju mindi, hellus ja hea esitasid mitu kaunist laulu ja ja konsultanti Jaak Pihlakut likvideerimine ja inimeste tunne hinges.“ publikult saadi tugev aplaus. ning andis neile üle maleva küüditamine ning siis hüpe Sakala maleva aastapäeva Pärast aktust pakuti vapikilbid. Postuumselt sai tänapäeva. tähistamisega oli rahul ka suupisteid ja torti. Pidu jätkus maleva vapikilbi Alekander Laval oli stseenid Sakala maleva pealik major Ahto tantsuga, mängis ansambel. Strekavin ja selle andis maleva ja Kaitseliidu Alas. praegune pealik üle esimese taastamisest, Nõukogude „Ma arvan, et see oli pealiku lapselapsele. Seejärel vägede lahkumisest Eestist, väärikas ja meeldejääv,“ sõnas Uno Minka kutsuti lavale maleva tänukirja malevale oma kodu ja koha ta. Võrumaa maleva saajad. leidmine. teavituspealik Pärast seda esietendus Pärast kahevaatuselist Eda Kivisild spetsiaalselt Sakala maleva Võrumaa maleva pealik Urmas Vahter. etendust oli aeg malevat 2 September 2017 OMA MÕTTED Võrumaa malev on ootusi Malevale annavad sisu Iga hing on tähtis õigustanud malevlased Ma polnud kooli ajal mingisugune spordimees. Kui päris aus Kaitseliidu Võrumaa malev on jõudnud oma ajalooga Täna oleme me eriti uhked oma maleva üle. Täna on olla, siis ma vist isegi natuke vihkasin kehalise kasvatuse tundi. väärika tähtpäevani. Sada aastat on ühele vabatahtlikule see päev, kus meie esiisad võtsid oma saatuse siin samas See sunniviisiline paljaks koorimine higi ja hirmu järele haisevas organisatsioonile igati märkimisväärne saavutus. Viljandis enda kätte. Täna sada aastat tagasi loodi alus riietusruumis polnud kuidagi minu rida. Üleliia ahvatlev ei Samas, kui vaadata tagasi meie ajaloole ning meie Sakala malevale. tundunud ka väljavaade topispalliga piki piilumist saada või üle geograafilisele asukohale, ei ole midagi ebatavalist selles, et Sada aastat ajalugu. Ma näen malevat, kus inimesed kitse hüpates kunstnahaga kaetud palgi otsas oma meheau, no inimesed on pidanud ilma käsu ja korraldusteta organiseeruma hindavad oma riigi iseseisvust, mille alus olemegi mete olgu, mis meheau ta siis veel oli, kaotamisest. julgeolekut ja turvatunnet tagavaks ühenduseks. Juba lauluisa ise – meie haridus ja haritus, meie töö ja kutsumus, Loomulikult ma ikka käisin tundides. Võib-olla ei saanud ma Kreutzwald on pidanud meie rahvuseeposes vajalikuks ära meie pered, meie oskus märgata abivajajaid ning meie end tõepoolest mööda köit võimla lakke vinnatud sama kiiresti kui märkida, et siin tuli tihti tavalisi igapäevatöid tehes kanda kindel meel hoida oma maad ja hoida oma kogukonda. tüübid, kes kolm korda nädalas mõnes trennis käisid. Küllap olid mõõka vööl. Meile toetubki Eesti. See on tegus Eesti, mida me võib- ka minu hüppamist, jooksmist, rebimist ja tõmbamist tähistavad Maailm meie ümber on suurema osa ajast olnud ebastabiilne olla igapäevaelus igakord tähelegi ei pane, kuid mis on tähtsad numbrid teistest armetumad, aga kokkuvõttes polnud see ja tihti ka agressiivne. Rahuaega võiks võrrelda Eestimaa suvega siinsamas meie ümber ometi olemas. oluline. Tegin, mis suutsin. - kui kolm päeva järjest ei saja ja paistab päikene, on kõik Selleks, et teha suuri tegusid, pole tarvis olla suurim Samas, kui keka õpsil juhtus aga muid asjatoimetusi olema, no hästi. Kahjuks teame me kõik, et ka just neil päevil maailmas geenius, pole tarvis olla inimestest kõrgemal, vaid on tarvis näiteks tujuküllane istumine teiste pedagoogidega tassi lahustuva toimuv ei suurenda stabiilsust ega turvalisust. Pigem vastupidi. olla nendega koos. kohvi ja pitsikese Vana Tallinna toetusel, jagati õpilastele kätte Siit ka loogiline järeldus: kuhugi ei ole kadunud vajadus selle Pealikud tulevad ja lähevad, kuid malev jääb. Teie, kaardid ja kompassid ning saadeti metsa orienteeruma. Ja vaat järele, et kogukonna erksamad ja julgemad liikmed oleksid malevlased, olete need, kes annavad malevale sisu. Ja see mulle meeldis! Eriti varasügisel. Teate küll, päike paistab, aga organiseerunud, omaksid vajalikku varustust ja väljaõpet ning see sisu on tummine. Vaadake enda ümber. Täna olete tema kiirtes pole enam sellist soojajõudu kui veel paar kuud tagasi. valmidust, et oma rahva kaitseks välja astuda. te pidulikult riides, kuid tavaliselt näen ma teid teisiti, Ometi piisab sellest, et värviliste lehtede virr-varr kõikehõlmavaks Maleva igapäevases toimimises ei ole saja aasta jooksul kandmas laigulist välivormi ja täites ülesandeid, mis meie kunstiteoseks maalida. Õhus on sellist magusat nukrust ning niiske tegelikult kuigi palju muutunud. Vahetunud on küll inimesed, ette on püstitatud. Olgu see siis panustamine lahing- jaheda mulla ja kõdu hõngu... Ahh, no puhas ilu! Ja mis kõige aga rõõmud ja mured on vägagi sarnased 80 aasta taguste üksustesse, formeerimisse, politsei või päästeameti tähtsam – keegi ei togi egai torgi. Oled vaid sina oma
Recommended publications
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Kaitstavate Looduse Üksikobjektide Piiranguvööndi Ulatus”
    Keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Viljandi maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel ning lähtudes §-st 7, et täpsustada määruses nimetatud üksikobjektide nimetust ja piiranguvööndite ulatust. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Määruse eesmärk on tagada Viljandi maakonna esinduslikumate elus- ja eluta looduse üksikelementide säilimine, määrates neile sobivaima kaitsevööndi ulatuse. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse 77 Viljandi maakonnas asuva kaitsealuse looduse üksikobjekti (43 puud, 26 rändrahnu, kaks allikat, viis aluspõhja paljandit ja üks pinnavorm) nime, asukohta ja piiranguvööndi ulatust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e- post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel
    [Show full text]
  • Raamatupidamise Aastaaruannete Töötlusi Viljandi Maakond 2013
    Viljandi Maavalitsus Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi Viljandi maakond 2013 Viljandi 2014 Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi SISSEJUHATUS Käesolev väljaanne sisaldab andmeid, mis on saadud Viljandi maakonnas registreeritud äriühingute raamatupidamise aastaaruannete Pingeridades kasutatud äriühingute näitajad on arvutatud järgmiste valemite järgi: töötlemisel. Trükise väljaandjaks on Viljandi Maavalitsus. Maavalitsuse eesmärk on saada ja teha huvilistele kättesaadavaks andmeid Viljandimaa ettevõtluse kohta. Väljaanne sisaldab ainult väikese osa võimalikust informatsioonist, mida suudavad anda raamatupidamise müügitulu kasv aastaaruanded. Täiendava informatsiooni tootmine on asjakohase huvi korral võimalik. Viljandi maakonnas esitati 2013. aasta kohta 2126 raamatupidamise aastaaruannet. Väljaandes kasutatud algandmed on saadud Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevast Registrite ja kui 2012. aasta müügitulu on suurem nullist, siis Infosüsteemide Keskusest vastavalt Viljandi Maavalitsuse tellimusele. Saadud andmeid väljaande koostajad ei korrigeerinud. müügitulu kasv = 2013. aasta müügitulu / 2012. aasta müügitulu kui 2012. aasta müügitulu = 0, siis KOONDTABELID müügitulu kasv = 1 ja äriühingud järjestatakse müügitulu alusel, seega satuvad nad pingereas nende äriühingute ette, mille müügitulu kasv on väiksem kui 1 (st müügitulu vähenes) Viljandi maakonnas 2013. aasta kohta aruande esitanud äriühingute nimekiri on toodud tabelis 1. Tabelist leiate aruande esitanud äriühingute müügitulu
    [Show full text]
  • Eesti Haldus- Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Muudatused
    Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatused Pärast viimaste muudatuste kehtestamist Eesti Vabariigis on: Maakondi 15 Omavalitsusega haldusüksusi 213 neist: valdu 183 linnu 30 Asulaid 4699 neist: linnu 30 vallasiseseid linnu 17 aleveid 12 alevikke 188 külasid 4452 01.03.2017 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrused nr 26 (RT I, 31.01.2017) ja nr 18 (RT I, 10.03.2017, 11). Harju maakonna Nissi valla Rehemäe küla arvatakse Lääne maakonna Lääne-Nigula valla koosseisu. Nissi vald saab uue koodi 0517 (vana kood 0518) ja Lääne-Nigula vald saab uue koodi 0439 (vana kood 0436). Rehemäe küla kood 6905 jääb muutmata. Uus klassifitseerimistunnus on 57 439 8. 04 11.2016 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 43 (RT I, 01.11.2016, 5) muudetakse: Viljandi maakonnas: Tarvastu vallas asuva Mustla aleviku ja Tinnikuru küla vahelist lahkmejoont, mille tulemusena muutuvad asustusüksuse koodid järgnevalt: Mustla alevik (vana kood 5086) saab uue koodi 5084 , klassifitseerimistunnusteks jääb 84 797 7. Tinnikuru küla (vana kood 8246) saab uue koodi 8247 , klassifitseerimistunnusteks jääb 84 797 8. 23.09.2016 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 38 (RT I, 20.09.2016, 1) muudetakse: Valga maakonnas: Otepää vallas Otepää linna ja Otepää, Kastolatsi, Pühajärve ning Nüpli küla lahkmejooni, mille tulemusena muutuvad vastavate üksuste koodid järgnevalt: Otepää linn (vana kood 5754, uus kood 5755 ), Otepää küla (vana kood 5753, uus kood 5752 ), Nüpli küla (vana kood 5566, uus kood 5567 ) ja Pühajärve küla (vana kood 6658, uus kood 6659 ). Kastolatsi küla kood (2837) jääb muutmata. Klassifitseerimistunnused jäävad samaks – 82 636 8. 14.09.2015 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 31 (RT I, 11.09.2015, 1) muudetakse: Järva maakonnas: Imavere vallas taastatakse Hermani küla (kood 1825 ).
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine
    Väljaandja: Viljandi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.01.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.06.2017 Avaldamismärge: RT IV, 02.01.2015, 32 Valimisjaoskondade moodustamine Vastu võetud 22.12.2014 nr 10 Määrus kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse § 8 ja § 41 lg 2 alusel. § 1. Viljandi vallas moodustatakse seitse alalist valimisjaoskonda (1) Valimisjaoskond nr 1: 1) valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla, Holstre küla, Viisuküla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla; 2) hääletamisruumid asuvad: eelhääletamise esimesel päeval Holstre Koolis (Kooli tee 1, Holstre küla), eelhääletamise teisel ja kolmandal päeval Paistu Rahvamajas (Paistu tee 14, Paistu küla) ja valimispäeval Paistu Rahvamajas (Paistu tee 14, Paistu küla). (2) Valimisjaoskond nr 2: 1) valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla; 2) hääletamisruumid asuvad: eelhääletamise esimesel päeval Pärsti mõisa härrastemajas (Pärsti küla), eelhääletamise teisel ja kolmandal päeval Pärsti vallamajas (Pärna tee 4, Jämejala küla) ja valimispäeval Pärsti vallamajas (Pärna tee 4, Jämejala küla). (3) Valimisjaoskond nr 3: 1) valimisjaoskonna piirid: Alustre küla, Kiini küla, Kingu küla, Leemeti küla, Matapera küla, Pinska küla, Puiatu küla, Päri küla, Raudna küla, Rihkama küla, Tohvri küla, Tõrreküla, Väike-Kõpu küla; 2) hääletamisruumid
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VII RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRA TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAIS TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI P AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE DI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄR STI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI
    [Show full text]
  • Toimepiirkondade Määramine Raport
    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................
    [Show full text]