Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevate ajaleht Nr 209 September 2017

Saja-aastased juubeldasid

Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili kinkis Võrumaa malevale maakonna vapimärgi. Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili kinkis Sakala malevale suure kotkaga vapimärgi. Fotod: Kaitseliidu Võrumaa maleva fotokogu. Fotod: ELMO RIIG (Sakala)

8. septembril, täpselt vanem Andres Kõiv ja seni kaheosalise lavastuse. Näi- Sakala malev tähistas Võrumaa maleva sajandal veel Kaitseliidu ridadesse dendi autor ja lavastaja oli oma sajandat aastapäeva 7. juubelil oli kogunenud Võru mittekuuluv Võru linnapea Võru malevkonna pealik septembril. kultuuritemplisse Kannel Anti Allas. nooremleitnant Toomas Juubelipidustused juhatas umbes 200 kaitseliitlast, Õhtujuht palus lipud saali Piirmann. sisse samal päeval Ugala teatri naiskodukaitsjat, noorte- tuua. Neid oli kokku seitse: Temapoolne lühike kokku- kammersaalis aset leidnud organisatsiooni liiget ja palju maleva, Naiskodukaitse ja võte etendusest oli selline: raamatu „Sakala malev 100“ toetajaid, külalisi. Tähtsa noorteorganisatsioonide „Esimeses loos juhtus nii, esitlus. juubeli puhul oli kohal ka lipud ning riigilipp. Pärast et kui meie lahingkompanii Raamatu autor Heiki Kaitseliidu ülem kindralmajor hümni kõneles pealik major rühm läks ründama Nursi- Raudla ja Sakala maleva Meelis Kiili. Urmas Vahter. palus kaitsel asuvat KUP-i pealik rääkisid kokkutulnutele Meeleolu oli saabujatel Järgmisena sai sõna üksust, siis eksis rühm raamatu saamisloost. reibas, ootusärev ja hea- kindralmajor Meelis Kiili, ära. Küsiti siis teed kahelt „Ma loodan, et sellest tujuline. kes kiitis maleva saavutusi Keskkonnainspektsiooni raamatust on kasu ja et nii Kell 17 kostis suurest ning soovis visadust ja edu. näitsikult, kes parajasti praegused kui tulevased saalist vali trummipõrin. Saali Kingituseks ja maleva maja juhtusid olema õigel ajal õiges kaitseliitlased saavad sellest sisenes mundris ja uhketes seinale kinnitamiseks aga kohas. indu,” sõnas Raudla. kostüümides naisi, noori oli kaasa võetud suurtes Ehk siis näitasime, mis Malevlased ja külalised ja veterane. Palju oli meie mõõtmetes Võru maakonna meil oli halvasti (ka võitlejate olid Ugalasse sünnipäevale maleva koostööpartnereid: vapp. käitumine peatuskohas jne). kutsutud sama päeva õhtuks. Sakala maleva pealik major Ahto Alas. Kuperjanovi pataljoni, Võru Seejärel pidas pikema kõne Teises vaatuses aga Aktuse avasid Sakala Lahingukooli ning politsei- Võru maavanem Andres Kõiv. näitasime oma profes- maleva torupillimängijad ja 100. aastapäevaks Liis õnnitleda. Häid soove ja ja piirivalve esindused, Nagu juba tavaks saanud, sionaalsust, tulekontakt vasta- nende järel toodi saali Sakala Seina kirjutatud näidend kingitusi olid külalised üle päästejaoskonna juht, Kesk- jagati maleva aastapäeval sele, eemaldumine ja jälle maleva ja Eesti Vabariigi „Kummardage lipud ehk lugu andma tulnud lähemalt ja konnainspektsiooni büroo silmapaistnud malevlastele, tulekontakt ja eemaldumine, lipud. julgetest meestest“. kaugemalt. ja kohalike omavalitsuste naiskodukaitsjatele ja koos- nagu oli viimases linna- Malevapealik major Ahto Lavale oli toodud maleva Kõikidele külalistele esindajad. tööpartneritele tunnustusi. lahingus.“ Alas sõnas, et ta näeb tegusat ajalugu, mida anti edasi kinkis Sakala malev ka mõni Malevat olid tulnud Et tunnustatavaid oli Ja tõesti, kuulda oli malevat ja on Sakala maleva inimeste suu läbi ja väheste tund varem esitletud raamatut tervitama ka Võrumaa maleva palju, kandsid malevlased automaadivalanguid, mehed üle uhke. rekvisiitidega. Üksteise järel „Sakala malev 100“. pealiku abi, Võru maa- tseremoonia vahel ette olid lahingvarustuses ning Kaitseliidu ülem koorusid lahti sündmused, Õhtu lõpetas ilutulestik. hämar ja pime lava ja suurel kindralmajor Meelis Kiili mis on meie teadvuses kas tänu Naiskodukaitse Sakala ekraanil jooksev video kaunist lausus oma tervituskõnes, talletatud arhiivimaterjalidele ringkonna Karksi jaoskonna Võrumaa loodusest lõi ehtsa et vanima maleva nimetust või on neid edasi andnud juht Kai Kannistu ütles pärast mulje. on küll uhke kanda, aga endised ja praegused pidu: „Kogu pidu oli tore, aga Kontsertosas laulis Ants- see tähendab ka vastustust. kaitseliitlased: Sakala maleva eriti meeldis mulle ilutulestik. last pärit meesansambel Kingituseks andis ta üle Sakala loomine 7. september Seal oli väga meisterlikult „Hauka Vägevad“ ja tantsis maleva kotkaga suure vapi. 1917, manifesti „Kõikidele ära kasutatud Ugala ümbrus. Võru Kesklinna Kooli Sakala maleva pealik Eestimaa rahvastele“ Teiseks oligi ilutulestik nagu tantsutrupp. tunnustas maleva ajaloo ettelugemine, Vabadussõda konkreetne peo lõpetus ja Naiskodukaitse liikmed raamatu autorit Heiki Raudlat ja Kärstna lahing, Kaitseliidu koju mindi, hellus ja hea esitasid mitu kaunist laulu ja ja konsultanti Jaak Pihlakut likvideerimine ja inimeste tunne hinges.“ publikult saadi tugev aplaus. ning andis neile üle maleva küüditamine ning siis hüpe Sakala maleva aastapäeva Pärast aktust pakuti vapikilbid. Postuumselt sai tänapäeva. tähistamisega oli rahul ka suupisteid ja torti. Pidu jätkus maleva vapikilbi Alekander Laval oli stseenid Sakala maleva pealik major Ahto tantsuga, mängis ansambel. Strekavin ja selle andis maleva ja Kaitseliidu Alas. praegune pealik üle esimese taastamisest, Nõukogude „Ma arvan, et see oli pealiku lapselapsele. Seejärel vägede lahkumisest Eestist, väärikas ja meeldejääv,“ sõnas Uno Minka kutsuti lavale maleva tänukirja malevale oma kodu ja koha ta. Võrumaa maleva saajad. leidmine. teavituspealik Pärast seda esietendus Pärast kahevaatuselist Eda Kivisild spetsiaalselt Sakala maleva Võrumaa maleva pealik Urmas Vahter. etendust oli aeg malevat 2 September 2017 OMA MÕTTED Võrumaa malev on ootusi Malevale annavad sisu Iga hing on tähtis

õigustanud malevlased Ma polnud kooli ajal mingisugune spordimees. Kui päris aus Kaitseliidu Võrumaa malev on jõudnud oma ajalooga Täna oleme me eriti uhked oma maleva üle. Täna on olla, siis ma vist isegi natuke vihkasin kehalise kasvatuse tundi. väärika tähtpäevani. Sada aastat on ühele vabatahtlikule see päev, kus meie esiisad võtsid oma saatuse siin samas See sunniviisiline paljaks koorimine higi ja hirmu järele haisevas organisatsioonile igati märkimisväärne saavutus. Viljandis enda kätte. Täna sada aastat tagasi alus riietusruumis polnud kuidagi minu rida. Üleliia ahvatlev ei Samas, kui vaadata tagasi meie ajaloole ning meie Sakala malevale. tundunud ka väljavaade topispalliga piki piilumist saada või üle geograafilisele asukohale, ei ole midagi ebatavalist selles, et Sada aastat ajalugu. Ma näen malevat, kus inimesed kitse hüpates kunstnahaga kaetud palgi otsas oma meheau, no inimesed on pidanud ilma käsu ja korraldusteta organiseeruma hindavad oma riigi iseseisvust, mille alus olemegi mete olgu, mis meheau ta siis veel oli, kaotamisest. julgeolekut ja turvatunnet tagavaks ühenduseks. Juba lauluisa ise – meie haridus ja haritus, meie töö ja kutsumus, Loomulikult ma ikka käisin tundides. Võib-olla ei saanud ma Kreutzwald on pidanud meie rahvuseeposes vajalikuks ära meie pered, meie oskus märgata abivajajaid ning meie end tõepoolest mööda köit võimla lakke vinnatud sama kiiresti kui märkida, et siin tuli tihti tavalisi igapäevatöid tehes kanda kindel meel hoida oma maad ja hoida oma kogukonda. tüübid, kes kolm korda nädalas mõnes trennis käisid. Küllap olid mõõka vööl. Meile toetubki Eesti. See on tegus Eesti, mida me võib- ka minu hüppamist, jooksmist, rebimist ja tõmbamist tähistavad Maailm meie ümber on suurema osa ajast olnud ebastabiilne olla igapäevaelus igakord tähelegi ei pane, kuid mis on tähtsad numbrid teistest armetumad, aga kokkuvõttes polnud see ja tihti ka agressiivne. Rahuaega võiks võrrelda Eestimaa suvega siinsamas meie ümber ometi olemas. oluline. Tegin, mis suutsin. - kui kolm päeva järjest ei saja ja paistab päikene, on kõik Selleks, et teha suuri tegusid, pole tarvis olla suurim Samas, kui keka õpsil juhtus aga muid asjatoimetusi olema, no hästi. Kahjuks teame me kõik, et ka just neil päevil maailmas geenius, pole tarvis olla inimestest kõrgemal, vaid on tarvis näiteks tujuküllane istumine teiste pedagoogidega tassi lahustuva toimuv ei suurenda stabiilsust ega turvalisust. Pigem vastupidi. olla nendega koos. kohvi ja pitsikese Vana Tallinna toetusel, jagati õpilastele kätte Siit ka loogiline järeldus: kuhugi ei ole kadunud vajadus selle Pealikud tulevad ja lähevad, kuid malev jääb. Teie, kaardid ja kompassid ning saadeti metsa orienteeruma. Ja vaat järele, et kogukonna erksamad ja julgemad liikmed oleksid malevlased, olete need, kes annavad malevale sisu. Ja see mulle meeldis! Eriti varasügisel. Teate küll, päike paistab, aga organiseerunud, omaksid vajalikku varustust ja väljaõpet ning see sisu on tummine. Vaadake enda ümber. Täna olete tema kiirtes pole enam sellist soojajõudu kui veel paar kuud tagasi. valmidust, et oma rahva kaitseks välja astuda. te pidulikult riides, kuid tavaliselt näen ma teid teisiti, Ometi piisab sellest, et värviliste lehtede virr-varr kõikehõlmavaks Maleva igapäevases toimimises ei ole saja aasta jooksul kandmas laigulist välivormi ja täites ülesandeid, mis meie kunstiteoseks maalida. Õhus on sellist magusat nukrust ning niiske tegelikult kuigi palju muutunud. Vahetunud on küll inimesed, ette on püstitatud. Olgu see siis panustamine lahing- jaheda mulla ja kõdu hõngu... Ahh, no puhas ilu! Ja mis kõige aga rõõmud ja mured on vägagi sarnased 80 aasta taguste üksustesse, formeerimisse, politsei või päästeameti tähtsam – keegi ei togi egai torgi. Oled vaid sina oma kaardi ja aegadega. /…/ toetamisse või panustamine kogukonda. Te olete asjalikud kompassiga ning on loodus. Ja eesmärk. Eesmärk peab olema. Kui Igal ajastul on ka omad erilised mured. Tänasel päeval ja tegusad. Mina olen uhke teie üle, kes te annate oma aega inimesel on eesmärk, mis teda sütitab, laeb ja rajal hoiab, on tema ei ole esimeseks või kõige suuremaks ohuks üle piiri veerev turvalisuse loomiseks. elu asja ette läinud. tankiroomik. Suurimaks ebakindluse, segaduse ning tüli Kindral Laidoneri kuldne lause “Kui meie rahva Pärast selliseid keka tunde olin ma alati laetud ja positiivne. külvajaks ühiskonnas on kujunenud avalik meedia. ja sõjaväe keskel jääb püsima see üksmeel, mis meid See andis jõudu ka kõik need keemiad ja matemaatikad ära taluda Kogukondade lõhkujaks on muutunud avalikult esinevad Vabadussõjas on ühendanud; kui meie jääme truuks ning kui peale kooli oma tõelise kire – muusika juurde pääsesin, isehakanud arvamusliidrid ja küsitava taustaga mitmesugused oma demokraatlikule põhimõttele; kui jääb püsima mõtlesin rahulolevalt kõigi nende klassi sportlikumate tüüpide spetsialistid, kes teavad täpselt, mida rahvas tahab või vastastikune usaldus Valitsuse, rahva ja sõjaväe vahel, siis peale. Ma teadsin, et mustade ja valgete klahvide mängus saavad arvab. Liiga kergekäeliselt lubatakse paisata avalikku ruumi võime rahulikul pilgul igale välisele ohule vastu vaadata.” nad mu käest pähe ka siis, kui mul silmad kinni siduda. kontrollimata fakte ja teinekord isegi selgelt pahatahtlikku on ikka veel asjakohane. Ah et mida ma kogu selle heietamisega öelda tahan? Tegelikult informatsiooni. Nende esinejate agressiivsus ja soovimatus Tänane päev on selle lause tõestuseks. Mina tunnen seda, et igal inimesel on siin elus oma koht. On omad oskused ja pidada dialoogi või arvestada teiste arvamusega ei aita kaasa seda üksmeelt siin maakonnas. Tänane päev kogu oma oma kutsumus. Mis ühele tundub paradiisina, võib teisel kergelt üksmeelse kogukonna arengule. pidulikkuses on saanud teoks ainult tänu sellele üksmeelele. juhtme kokku visata. Ja pole sugugi häbiasi selg sirgu hoida ning, Maleva ja laiemalt kogu riigikaitse edendamine vajab Siia on andnud oma panuse vabatahtlikud kaitse-liitlased, kui elu mistahes jama jälle ette veeretab, endale kindlaks jääda. stabiilsust, ausust ja järjepidevust. Me ei ole kunagi efektiivsed omavalitsused, ettevõtjad, kodanikud ja rahvas laiemalt. Kaitseliit on – nagu nimigi ütleb – organisatsioon, mis või tõsiseltvõetavad, kui laseme oma tegemisi häirida Teie siin saalis olete selle tõestuseks. Usk meie oma riiki kaitseb. Kaitseb meid ja meie riiki juhul, kui jamaks kisub. Ja see päevapoliitilistel esikaanelugudel. Veel hullem on aga see, kui ja usk sellesse, et me võime ise oma asju otsustada, viis meid oht, et jamaks kisub, on alati õhus. Nii on olnud aastasadu, isegi maleva arengut hakkavad takistama kellegi isiklikud huvid või lõpliku võiduni Vabadussõjas. Seesama usk ja tahe viivad aastatuhandeid. Inimene lihtsalt on selline hirmus loom, midagi väiklased ja lühinägelikud omakasumotiivid. Kõik need, kes meid edasi ka nüüd. Eks ole uhke tunne! Püüdkem seda pole teha. Ja et võimalikuks, vabandage mind väljenduse eest, hõbeseeklite eest on valmis riigikaitse väljakul mänge mängima, tunnet hoida ja kasvatada oma järeltulevates põlvedes, et pasaraheks valmis olla, on vaja kõiki inimesi. Inimesi oma erinevate võiksid mõelda ka sellele, mida või keda nad tegelikult tänase ka meie laste lapsed võiksid tunda uhkust elada oma riigis oskuste ja annetega. Jah, loomulikult vajab Kaitseliit kodanikke, isikliku edu nimel maha müüvad. Ja siis võiksid nad pikemalt ja otsustada ise oma asju. kellel on head füüsilised võimed ja kellele pole vastumeelt relva silma vaadata omaenda lastele ning juurelda, millisena ajalugu Tänasel päeval soovin teile ühtehoidmist, armastust käsitsemine. Aga ta vajab ka neid, kes oskavad ravida, neid, kes neid mäletama jääb. /…/ üksteise, kogukonna ja riigi vastu ning oskust väärtustada oskavad süüa teha, neid, kes valdavad IT-kunsti... Nii, nagu peame Maleva pealikuna on mul siiski heameel tõdeda, et ja tahet kaitsta kogukonda, kus me elame. olema ühtne tervik rahvana, ainult nii saab toimida ka üks tugev malevlased on selge maailmavaate ja tõekspidamistega ega ole Ma tänan teid, Viljandimaa rahvas! Ma tänan teid, organisatsioon, kes häda korral sellesama rahva kaitseks välja astub. lasknud ennast provotseerida. Maleva kaitseliitlased on kindlalt kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad ja Seepärast ärge kõhelge, iga oskus on väärt oskus ja oma panuse kahe jalaga maa peal ning suudavad kiiresti terad sõkaldest kodutütred pühendumise eest! Ma tänan teie toetavaid saame anda kõik. Mitte ainult saame, vaid ka peame. Seepärast olen eristada. perekondi! Meie üheskoos olemegi Eesti. Kaitseliidu hingekirjas minagi. Mees, kes vihkas kehalise kasvatuse Oma kiire elutempo ja igapäevaste sagimiste juures tikume tundi. Sest lõppude lõpuks see ei loe. Loeb inimene ja tema tahe unustama tegelikult olulisi asju. Vaatamata sellele, et me ei ole midagi vastu anda maale, millel ta selleks inimeseks kasvada on rahvaarvult maailma kõige suuremad, on meil piisavalt põhjust Ahto Alas saanud. Tere tulemast Kaitseliitu! enda üle uhkust tunda. Oleme läbi pika ja keerulise ajaloo Major Üllar Priks suutnud rahvana hakkama saada. Oleme rahvusena püsima Sakala maleva pealik Sakala ajakirjanik jäänud, samas kui meist palju suuremad rahvad on jäädavalt Sakala maleva kaitseliitlane kadunud. Oleme säilitanud oma keele, kultuuri ja kombed. Läbi ajaloo oleme ka endast mitu korda suurematele tõestanud, et meid tuleb tõsiselt võtta. Oma oluline roll on selles olnud ka Võrumaa maleval. Oleme alati õigustanud meile pandud ootusi ja teinud rohkemgi, kui oodata osati. /…/ Ma tean, et see ei tule kergelt ja riigikaitsesse panustamine nõuab vabatahtlikelt järjest rohkem aega. Paljude malevlaste õlgadele on langenud võib-olla vabatahtlike jaoks ebaproportsionaalselt suur sõjalise väljaõppe koormus ja vaba aega oma lähedastega veetmiseks või hobidega tegelemiseks jääb tihti napiks. Ma tean, et mõnikord on neid ohvreid keeruline tuua, kuid ma olen siiralt uhke, et Võrumaa malev on visa ja motiveeritud. Meeskonnana, õlg-õla kõrval, üksteist toetades. /…/ Tänasel päeval oleme meie, lihtsad kodanikud ja oma riigi patrioodid, maleva ajaloo loojad ja kandjad. See paneb meile suure vastutuse nii möödunud kui ka tulevaste põlvkondade ees. Meie oleme need, kes on andnud tõotuse seda maatükki ja neid inimesi, kes siin elavad, kaitsta ja hoida. Sellest vabatahtlikult antud tõotusest kinnipidamine hoiab malevlased õigel teel ning annab meie riigi püsimisele ja julgeolekule kindluse. /…/ Urmas Vahter Major Kaitseliidu ridades on koht igaühele. Kes tahab, saab end metsas või õppusel teostada, kes tahab, võib torupilli puhuda. Võrumaa maleva pealik Foto: UNO MINKA OMA MAA Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevate ajaleht Tellimisnumber 00911 September 2017 3

Lavastaja kummardus Eero Spriit: „Kui Siim Maaten tegi mulle ettepaneku mängida lavastuses „Kummardage, enne esietendust lipud“, siis ma võtsin selle hea meelega vastu. Mul on Kaitseliiduga olnud ka varem kokkupuuteid, olen aastaid teinud koostööd Harju malevaga Maakaitsepäeval ja sageli on 7. septembril sai Kaitse- Teist korda olen tegemas olnud nii, et 23. juuni õhtud olen veetnud koos kaitseliitlastega. Harju malev on mulle liidu Sakala Malev 100 koostööd Kaitseliidu Sakala annetanud ka oma rinnamärgi. aastaseks. Kaitseliidu Sakala Malevaga. Esimene kord „Kummardage lipud“ Sakala malevaga mul varem kokkupuuteid olnud ei ole ning seda huvitavam oli kohtuda Malev on kõige vanem tegime üheskoos lavastuse räägib Kaitseliidu Sakala siinsete inimestega ja tutvuda Sakala maleva ajalooga. See on kahtlemata auväärne. priitahtlik kaitseüksus Naiskodukaitse looja Mari Maleva loomisest jõudes Siim on hea lavastaja, ta on rahulik ja selgitab, mida ta soovib. Me oleme selles suhtes Kaitseliidus. 2017. aasta Raamoti elust. Nüüd lavastan välja tänapäeva, kui sarnased, et oleme veendunud, et parima tulemuse saabki selgitades. 7. septembril esietendus Liis Seina kirjutatud näidendi tähistame Sakala maleva Proove me pikalt ei teinud. Lugesin ära, et tegime kokku 24 proovipäeva. Tavaliselt sel puhul Viljandi põhjal tervest Kaitseliidu ja Eesti Vabariigi sajandat tehakse ühele täislavastusele 40 proovi, aga selle aja 24 päeva jooksul me tegime oma 40 Ugala teatri suurel laval organisatsiooni saja-aastasest sünnipäeva. proovi täis, sest meil oli kaks proovi päevas. Mõni päev oli ikka päris pikk. Viimaseid “Kummardage lipud ehk ajaloost. Raskuskese on küll Lavastuse peategelasteks proove siin Ugala teatris alustasime hommikul kell 11 ja läksime siit kell 9 õhtul. lugu julgetest meestest,” Sakala maleva tegemistel, aga on kolm tänapäeva Sakala Kindlasti on ees veel kaks etendust ja ma loodan, et ehk on neid rohkemgi. Kõige raskem mida sünnipäevale kutsutud Eesti on nii kompaktne, et maleva liiget - Eero, Artur ja võib-olla selle seltskonna kokkusaamine: kes käib koolis, kes tööl, kes on professionaal. näha said. teistest piirkondade malevate Kristian, kelle eesmärgiks on Teiseks on selle etenduse jaoks vaja suurt lava, sest rekvisiitideks on kaks kolmemeetrist 1917. aastal loodud tegemistest ei saa me üle ega luua lavastus, mis tutvustaks lauda. Tegime Karksi-Nuia kultuurkeskuses proove ja seegi lava kippus väikseks jääma. kaitsesalga peamiseks ümber. nende organisatsiooni Aga alati saab kohandada. Nii et ma loodan, et kohtade taha asi ei jää.“ ülesandeks oli korravalve Julgen arvata, et minu läbi saja aasta. Eneselegi Viljandi tänavail, linna ja Sakala maleva koostöö ootamatult leiavad nad, Oma Maa tähtsamates asutustes, miilitsa edukus tulenebki suuresti et ajaloosündmuste laval abistamine ja rongijaama sellest, et ma olen inimene ettekandmine ja mõtes- valvamine. Rongijaama väljastpoolt. Mina näen kõike tamine võib anda täiesti valvemeeskonna ülesandeks täiesti värske pilguga. Minu uue ja ootamatu arusaama oli taganevate sõjavägede jaoks võib olla avastus isegi maleva ajaloost ja isegi abistamine, et neil ei tekiks miski, mis kaitseliitlasel on nende endi üdiolemusest. võimalust linna peale laiali nii igapäevane, et ta seda Lavastusega soovitakse valguda. tähelegi ei pane. Juba see, et teha kummardus kõigi ees, Vabatahtlike esimeseks kodu kaitsmine ei tähenda kes soovivad kaitsta oma organiseerijaks ja ülemaks ei ainult relvaga vaenlasele kodu ning mõista põhjuseid, valitud eestlast, vaid hoopis vastu astumist, vaid pigem mis viisid siis ja mis viivad lätlane - Aleksander Strekavin. oma lähedaste abistamist ja praegu mehi ja naisi Teda mäletab ajalugu kui neis turvatunde tekitamist; et Kaitseliitu. sõbralikku, sportlikku, kusagil on keegi, kes sind saab arenenud maailmavaatega ja oskab aidata. Olgu selleks Autor: head organisaatorit, keda tulekahju või metsa eksinud Liis Sein võis usaldada. Ta õppis Lätis, pereliige. Venemaal ja Saksamaal ning Ma loodan, et meie ühise Lavastaja: töötas joonestusõpetajana jõupingutusena jõuab lavale Siim Maaten (ON teater) (mis on Viljandis suure au tükk, mis ei ole ülistuslaulu sees olev amet) ja oli tegev pidav, vaid on aus kummardus Kunstnik: tuletõrjepealikuna. Veel kõigile, kes Kaitseliidu Marko Odar meeldis talle kontrabassi viimase 100 aastaga seotud mängida. on. Seda aitavad teha mul Kostüümikunstnikud: Mina ei ole Kaitseliidu paljud head inimesed igast Ann-Liis Amur, Triin Amur Karksi malevkonna taastamine: Ants Kalam (Kristian Põldmaa (ja Harri Sepp) Eero liige ning suure tõenäosusega Eestimaa otsast ning erialalt. Spriit). Fotod: GUNNAR TEAS ma selleks ka ei astu. Olen Ma tänan teid ja kummardan Valguskunstnik: relvi käes hoidnud erinevatel ka teie ees juba nüüd. Villu Konrad filmivõtetel ja teatriga seotud Suur tänu teile ja kõigile, projektides, aga näiteks kes on kaasa aidanud selle Muusikaline kujundaja: kaitseväeteenistus jäi mul lavastuse loomisele. Margus Põldsepp pidamata. Sel hetkel, kui Muide, kui 1936. aastal käisin komisjonis, siis polnud Läti Kolme Tähe ordeni Laval: päris kindel, kas tahan saanud Strelkavin kord Lätti Eero Spriit, Kristian minna või mitte. Minu eest elama läks, siis rajas ta seal Põldmaa, Artur Linnus ja tegi otsuse ära kirurg, kes tuletõrjeühingu ning elas oma paljud teised. vaatas mu põlve haiguslugu elu lõpuni oma perele oma ning eluaegse kõlbmatuse panusest Eesti kaitsetegevusse Esietendus oli 7. septembril templi sain vähem kui kolme rääkimata. Miks, seda mina ei 2017 minutiga. tea. Siis nägi doktor minu Järgmised etendused: sissekirjutuse aadressi ning Siim Maaten 11. november 2017 (Sakala rääkis 20 minutit ühest julgest Keskus Viljandis) ja 24. mehest, kes oli minu kodutalu veebruar 2018 (Karksi-Nuia hoovis üksi mitme miilitsa Kultuurikeskus) või muu sarnase vaenlasega tulevahetust pidanud. Kaitses Allikas: Etenduse algus igal pool seal kellegi kodu. Oleks ma https://onteater.wixsite. kell 19 tol ajal asendusteenistusest com/onteater/single- teadlik olnud, siis oleks ma post/2017/09/04/ kindlasti selle valinud. Kummardan-enne-esietendust Sõit Järvakanti Kaitseliidu asutamiskoosolekule.

Sakala maleva loomine 7. septembril 1917. Kärstna lahing peatas Vabadussõjas punaste pealetungi Viljandile. 4 September 2017 Sakala malev tutvustas ajalooraamatut

7. septembril esitles olnud Viljandi muuseumi pärast tuli ridu puhastada. kaitseliitlased saavad sellest 8. septembril Võrumaa Sakala malev Ugala direktorit Jaak Pihlakut “Ma loodan, et sellest indu,” lausus raamatu autor. maleva juubelil esitles kammersaalis Heiki Raudla ja eelmiste Sakala maleva raamatust on kasu ja et nii oma ajalooraamatut kirjutatud raamatut “Sakala raamatute kokkupanijat Priit praegused kui tulevased Eda Kivisild ka Võrumaa malev. malev 100”. Sillat. Raamatu peatoimetaja Heiki Raudla sõnas, et ega on maleva instruktor “Sellel, kuidas see raamat ta raamatut kirjutama hakates Aivo Hütsi. Raamatut sündis, on pikk eellugu,” eriti palju Kaitseliidust kõneles Sakala maleva teadnud. on trükitud 500 pealik major Ahto Alas “Koondasin Priit Sillalt, eksemplari ja selle sissejuhatuseks. “Raamatu Kaitse Kodult, Sakala Maleva omanikuks saab kokkupanek kestis peaaegu Teatajast saadud materjalid minimaalselt 20 eurose kolm aastat. Kui ma tegin kokku ja siis sain alles annetuse eest Võrumaa Heikile ettepaneku seda Kaitseliidust pildi ette,” lausus malevale. raamatut kirjutada, oli ta Raudla. alguses väga rõõmus. Hiljem Ta jätkas, et tegelikult ta enam nii rõõmus ei olnud.” oli see kõik huvitav, näiteks Alas jätkas, et raamatus ei maleva esimese pealiku ole mitte ainult Sakala maleva Aleksander Strekavini lugu, vaid see näitab ka, jälgede ajamine. Sarnased kuidas nende aastate jooksul on ka Kaitseliidu loomise ja on kogukond arenenud. taasloomise ajad: oli parasjagu Heiki Raudla autogrammiga raamatu ootel on Sakala Pealik tänas omalt poolt segadust, organisatsiooni maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder. Foto: GUNNAR Heiki Raudlat, konsultandiks astus igasuguseid inimesi ja TEAS Sakala rühmad võtsid mõõtu Politseinikud ja laskeosavuses kaitseliitlased 27. augustil kogunesid asendist osutusid kolmeks tasemel. võtta, kui meenutada Sakala maleva seitsme rühma paremaks Toomas Taimre, Kahjuks ei saa seda maailmameister Jaak Kärnerit kohtusid viieliikmelised võistkonnad Guido Riitsalu ja Andu öelda tahapoole jäänud ja teisigi, kes omal ajal olid Väluste laskeväljale, et Heinsoo. Kõige raskemas, võistkondade kohta, ehkki kogu Kaitseliidu ja Eesti jalgpallimurul maha pidada järjekordne automaadi harjutuses 300 ka kolme viimase võistkonna paremiku hulgas. rühmadevaheline laske- meetri distantsilt lamades puhul oldi Kaitseliidu Aasta on aega, et võistlus, mille võitis taas asendist osutusid täpsema käe laskenormide laskurklassi II usinalt harjutada. Uus 25. augustil võtsid kokku, aga tänu Ahti tublile tankitõrjekahuri rühm. ja silmaga meesteks Riho Rei, klassi taseme lähedal. Tuleb mõõduvõtmine on taas 2018. Võrumaa politseinikud- rabelemisele oli isegi mõni Karksi malevkond oli Reio Sild ja Aarne Markko. ikka korrata tuntud tõde, et aastal. piirivalvurid ja vahetusmängija. Seisuks seekord välja pannud enim Viie võistleja kogusummas harjutamine teeb meistriks kaitseliitlased mõõtu jäi sõbralik skoor 0:0, mis võistkondi. Esmakordselt osutus võistkondlikuks ja eks häid eeskujusid selles Rein Kikas omavahelises vutimängus, ilmselgelt mängupildist osales ka üksikrühma Ümera võitjaks järjekordselt osas ole Sakalal minevikust mis lõppes sõbraliku 0:0 tugevasti erines. Seekord oli võistkond. Ilm oli võistluseks tankitõrjekahuri rühm viigiga. kohtunikul isegi võimalik suhteliselt normaalne ja ka näidates, et ka peenematest Kohtumine toimus mitu korda kollast kaarti tulemused ülemises otsas torudest tuld andes on Väimela staadionil. näidata, mida ka tublisti ära päris korralikud, ehkki alati nad üsna täpsed. Teisele Võrumaa maleva aktiivne kasutati. Mõlemal poolel oli võib ju soovida paremat. kohale tulistasid end Karksi spordipealik Ahti Lepp oli ka väravavõimalusi.“ Püstoliharjutuse kolm malevkonna Lilli rühma pannud malevlastest kokku Võrumaa korrakaitsjate paremat olid Taimo Tugi, mehed ja kolmandaks võitlusvõimelise meeskonna. ja kaitseliitlaste vaheline Olev Kookla ja Raivo Roosi, platseerus seekord Viigiga lõppenud tulemus jalgpallilahing on iga-aastane kusjuures esikoha otsustas Üksikkeskkompanii 1. rühm. näitas, et tegemist oli võrdsete augustikuine traditsioon. võrdsete silmade arvu Kolme esimese võistkonna vastastega ja oma tööd hästi Lisaks jalgpallile selgitatakse juures kümneliste tabamuste keskmine tulemus oli teinud puurivahtidega. omavahel paremaid ka arv. Püstolkuulipilduja ligemale 1100 silma, mis Võru malevkonna pealik laskespordis. harjutuses oli esikolmik matemaatiliselt annaks üle Toomas Piirmann ütles Urmas Feldmann, Jüri 215 silma igale võistlejale. pärast matši: „Algul oli küll Uno Minka Bakhoff ja Raiko Raieste. Seega oldi Kaitseliidu hirm, et me ei saa võistkonda Automaadi harjutuses 100 laskenormide kohaselt enam- meetri distantsilt ja kolmest vähem laskurklassi esilaskuri 300 meetri tulejoonel. Foto: GUNNAR TEAS

Iseseisvuse taastamist tähistati ohutuspäevaga Uueveskil Viljandimaal on masinaid, varustust ja relvi ja nende vanemaid loovalt ja valmistati omanäolisi varustust, masinaid ning oli päästevest selga panna ja traditsiooniks saanud ning proovida lasketiirus maalima ja meisterdama. märke. saada vastuseid küsimusele, valida arvutist sobiv taust. tähistada üheskoos Eesti täpsust. Mudilased said kätt proovida Lisaks olid kohal ka mida inimene ise saab teha, et Õhtu lõppes ansambli Trio iseseisvuse taastamist Naiskodukaitsjad kineetilise liivaga mängides. päästeamet, maanteeameti kogukond oleks turvaline. Romansid kontserdiga. meeleoluka perepäevaga. korraldasid heategevusliku Koos Viljandi vanas ennetustöötajad, Eesti Väga populaarne oli Tänavu korraldasid Kaitseliidu loterii, millelt saadud tulu lennukitehases tegutseva Naabrivalve ja politseinikud. fotoboksi telk, kus kõik Kai Kannistu Sakala malev, Viljandi linn läheb Anna Maria Kuke noortetoa noortega Kõigil oli võimalus tutvuda soovijad said endast lasta foto Sakala ringkonna ja korrakaitsestruktuurid mälestuskivi valmistamiseks meisterdati Poola mänguasju nende tegevustega, uudistada teha. Ainsaks tingimuseks naiskodukaitsja kõikidele huvilistele ja paigutamiseks tema hauale ohutuspäeva Uueveski Metsakalmistul. puhkekeskuses. Naised jagunesid Pühapäeva õhtul oli oma erialagruppide järgi kõikidel soovijatel võimalus ning pakkusid erinevates sõita Uueveskisse spetsiaalselt punktides huvitavaid ja tellitud bussidega. Tore nende gruppi iseloomustavaid oli kogeda, et soovijaid oli tegevusi. Spordigrupis arvukalt. Kohale tuldi kogu joosti ja visati täpsusviskeid, perega, tegutsemislusti ja meditsiinigrupis õpetati -põnevust jagus terveks elustamist, toitlustusgrupp õhtuks. pakkus maitsvat sõdurisuppi, Perepeo avasid Viljandi formeerimisgrupis said linnavolikogu esimees Tiit soovijad end riietada laigulisse Jürmann ja Kaitseliidu Sakala vormi, side- ja staabigrupis maleva pealik Ahto Alas. pakuti uudistamiseks Väga oskuslikult juhtis päeva sidevahendeid, avalike suhete Romet Koser. grupp tutvustas ohutushoiu Kaitseliidu mehed ja naised põhimõtteid ja noortejuhtide õpetasid metsas ellujäämist grupp koos Noorte Kotkaste ja tutvustasid varustust, ja Kodutütardega põnevaid mis kindlasti peaks kõigil tegevusi noortelt noortele. metsa minnes kaasas olema. Loovpesa põnnitelgis Uudistada sai kaitseliitlaste juhendas Anett Veetamm lapsi Ohutuspäeval leidus tegemist kõigile. Foto: GUNNAR TEAS September 2017 5 Karksis avati pidulikult lipuplats Naiskodukaitsjad avastasid

6. mai talgupäeval tähistab tahvlike „Kaitseliit ainult mõtetes, vaid tuleme ka ratastel Järvamaad Kaitseliidu Sakala maleva 100“ lipumasti küljes. tegudega appi.“ Naiskodukaitse pigem jalgrattaga sõitja kui isikuga. Ööbisime jaotelkides. Karksi malevkonna alustatu „Minu sõnum teile, kallis Eesti Vabariik 100 pühendas 4.- 6. augustini autoga liikleja. Ka nukutuba Pühapäeval tegime sai piduliku lõppakordi Karksi rahvas, on: hoidke Viljandimaa koordinaator toimunud rattaretke orga- oli lahe, sest igal nukul oli pikema peatuse Albu mõisas 16. augustil, kui Karksi seda kogukonda, hoidke seda Enn Sarv andis Karksi nisatsiooni esimesele esi- oma huvitav lugu rääkida,“ ja külastasime ka Jäägi Villat. külamaja kõrval avati Eesti nukumajakest, hoidke seda külavanemale üle naisele Mari Raamotile, kõneles ta. Retke lõpus ootas rattalisi Vabariik 100 kingitusena ja lippu,“ lisas Tamberg sündmuse jäädvustamiseks kelle sünnist möödus 145 Laupäeval oli palju ilusat aga ilus üllatus Jäneda Kaitseliidu 100. aastapäeva Naiskodukaitse Karksi mälestusplaadi. aastat. Seitsmendat korda metsateed, kuigi kohati mõisas: meid võttis vastu tähistamiseks lipuplats. jaoskonna esinaine Kai Karksi kultuuriseltsi poolt toimuval sündmusel osales sumasime poris. Boonusena organisatsiooni esinaine Airi Tervitussõnad ütles Kannistu lausus: „Tänumeeles kõneles selle ettevõtmise 18 naiskodukaitsjat üle saime vahepeatuses ühe Tooming. Jänedal saime giidi külavanem Tarmo Simson seisan siin uhkelt lipu all, sest algataja ja hing Helve Joon. Eesti: Alutaguselt, Tartust, mõnusa supluse rabajärves. abil Mari ja Jaan Raamoti ja avakõne pidas Karksi kuni su küla veel elab, elad „Meie kultuuriseltsi Sakalast ja Järvamaalt. Teekonna Vana-Veski elust põhjaliku ülevaate. Mari vallavanem Taimo Tugi, kes sina ka. Olen seda meelt, heaks koostööpartneriks Seekord väntasime puhkekeskusest Tammsaare abikaasa Jaan töötas seal ütles: „Kui paljud teist teadsid, et Karksi küla elab aegade on kujunenud Kaitseliit, ratastega Järva- ja Lääne- muuseumini läbisime aga põllutöökooli juhatajana et siin üle tee ka varem lõpuni, sest niikaua, kuni kes tähistab oma 100. Virumaal rohkem kui 80 mööda Jägala jõge hoopis Igal aastal augusti alguses lipumast oli? Ausalt öeldes siin on ettevõtlike inimesi, aastapäeva. Aitäh headele kilomeetrit. Meid saatis kanuudega. Väike vaheldus toimuval rattaretkel saavad minule see küll eriti ei meenu kes väärtustavad Eesti riiki ja koostööpartneritele,“ ütles ta. alguspunktist Türilt retkele sadulas istumisele kuluski naiskodukaitsjad panna ja kas seal kunagi ka lipp Eesti kodumaad ja kelle jaoks Järva ringkonna nais- marjaks ära. end sportlikult proovile, lehvis, ei mäleta. Külamaja on oluline sini-must-valge kodukaitse instruktor Taive Laupäeva õhtul vaatasime koguda teadmisi kultuuri ise on ilus kui nukumaja, aga lipp, olete õigel teel. Annan Ants Kalam Saar. Reedel astusime läbi vihmasajus Tammsaare ja Naiskodukaitse ajaloo korralikku lipumasti polnud. lubaduse, et me ei ole teiega ringhäälingumuuseumist majamuuseumi alal Ugala teemadel ning koguda häid Tänaseks on tublid Karksi ja kunstnik Resa Tiitsmaa teatrietendust Kõrboja emotsioone. inimesed Helve Joon, Tea nukutoast Türil ning perenaisest, kes oma Saaremägi ja Tarmo Simson jalgrattamuuseumist Väätsal. ettevõtmiste ja vaprusega Lembe Lahtmaa koostöös Karksi malevkonna Julia Tartu ringkonnast seostub vägagi Mari Raamoti ja teiste abilistega selle teoks sõnas, et ta ei oska enam teinud.“ öelda, mitmest retkest osa on Vallavanem andis võtnud, aga pärast tänavust külamajale üle Karksi valla retke valdas teda tunne, et see lipu, mis võib siin lehvida oli neist parim. aegade lõpuni piirkonna „Oli aega ringi vaadata lipuna ja tagavaraks sini-must- ja heas tempos ei jõudnud valge lipu. Naisansambel väsida,“ lisas ta. laulis „Eesti lippu“ ning selle Julia sõnul meeldis saatel heiskasid lipu Taimo talle muuseumide valik ja Tugi, Karksi malevkonna vaevalt ta ise oleks nendesse pealik nooremleitnant Ervin kohtadesse sattunud. Tamberg ja külavanem Tarmo „Olen pigem Simson. raadiokuulaja kui televaataja Karksi malevkonna pealik ja eriti soe tunne tekkis Ervin Tamberg sõnas, et tal ringhäälingumuuseumis on siiralt hea meel seista Äsjaavatud lipuplatsil heiskavad lipu Karksi malevkonna vanu raadioaparaate selle uhke lipumasti kõrval, pealik Ervin Tamberg, vallavanem Taimo Tugi ja külavanem vaadates. Kunagi oli ka meil kuna selles on killuke ka suvilas üks selline. Sama oli Rattaretke lõpufoto sai jäädvustatud Jäneda mõisa seinal oleva kaitseliitlaste tööd, mida Tarmo Simson. Foto: VITALI VAHTRAMÄE jalgrattamuuseumis, sest olen M. Raamoti mälestustahvli all. Võrumaa noored käisid juubelihõngulises Must Kotkas Augusti lõpus käisime kalastuslaagris Põlvas võistlusel Must Kotkas, mis erines teistest võistlustest 31. juulil algas Võrtsjärve Kõik vajalik kaasas, läksime “Laura”. Ilm oli muutunud oli väsitav, aga see kõik rõngastatakse linde ning selle poolest, et see toimus ääres järjekorras juba puhkekeskusest veidike veidi tuulisemaks ja tasus ennast ära, sest enne missugune näeb välja lindude linnas. Ülesannet sooritama kümnes kalastuslaager, kus eemale Võrtsjärve äärde kala vihmasemaks ning ka sõit oli õhtusööki saime maitsta meie rändekaart. pääses piletiga, millele pidi osalesid ka Võrumaa noored püüdma. natuke ekstreemsem. enda püütud ja puhastatud Päeva jooksul koristasime enne iga kontrollpunkti kotkad ja kodutütred. Algus polnud paljulubav, Puhkekeskuses anti meile kalu. Grillil küpsetatud kalad ära toad, tegime testi, kus oli jõudmist staapi järele minema Kokku veedeti kalade ja sest saime kätte ainult paar aega valmistada ette enda olid imemaitsvad. vaja teada eelnevatel päevadel ja vastutegevust polnud. toreda seltskonna keskel viis särge, kuid pärast lõunat taas vaba lava etteasteid ja kell Õhtul mängisime saadud infot kalandusega Enne orienteerumist oli võimalik mõni tund magada, päeva. järve ääres seistes näkkas üheksa õhtul saigi alguse seltskonnamänge ning seonduvast ja oligi käes aeg sest korraldajad arvasid, et me Palju uut ja huvitavat peaaegu kõigil. meie improteater, kus me mängisime veepommidega lõpurivistuseks, kus auhinnati oleme „lühikeste jalgadega omandasime juba esimese Ärevus oli suur, kui üks etendasime eesti telesaateid. võrkpalli. eelmistel päevadel võistelnud kilpkonnad“, nagu nad end päeva jooksul. Näiteks noorhärra tõi välja haugi, Eelviimasel päeval Viies ja ühtlasi viimane meeskondi ja parimaid meile väga meeldejäävalt paljudel meist oli võimalus aga et see oli alamõõduline, läksime kala püüdma päev kalastuslaagris oli testitegijaid. väljendasid. püüda esimest korda kala, siis lasime ta tagasi vette elu Jõesuusse. Püüdsime nii meeldejääv selle poolest, et Rajale mindi paarides, olla Võrtsjärve ääres ja saada nautima. tonka ehk põhjaõnge kui esimest korda kõikide laagrite Maarja Langus mitte neljakesi, mis oli vahelduseks samuti väga üldisi teadmisi kalapüügi ja Kalad püütud, läksime ka lihtkäsiõngega, saak oli jooksul ärkasime kell 4.45 ja Võrumaa ringkonna mõnus. sellega seonduvate seaduste tagasi puhkekeskusesse, et üsna suur. Palju oli viidikaid, läksime vaatama linnuvõrke kodutütar Kontrollpunktides käi- kohta. Need aga, kes juba süüa ja kalu puhastada. Päris sekka sattus ka üks hiiglaslik linnujaamas. dud, saime luureülesande. varem olid kala püüdnud, mitmel noorel oli see esimene latikas ja paar ahvenat. Päev Seal saime näha, kuidas Selle täitmiseks vahetasime said uuesti õnge kätte haarata. kord kala rookida, nii et vormi tsiviilriiete vastu ja Esimesel päeval oleme jälle kogemuse võrra läksime linnatänavatele. näkkas hästi ja Võrtsjärve rikkamad. Info kogumiseks, raporti täitmiseks ja tagastamiseks oli Limnoloogiakeskuse kalad Õhtul lõbutsesime õues aega kaks ja pool tundi. said kõhu täis. ja mängisime mitmesuguseid Võistlus lõppes Pärast seda liikusime mänge. lõpujooksuga järve ääres. majutuspaika, millest sai Kalastuslaagri kolmas Paarsada meetrit enne neljaks ööks meie kodu. Enne päev oli elamusterohke. lõppu algas takistusrada. öörahu tegime veel väikese Äratus oli tavalisest Roomasime mudas ja liivas, jalutuskäigu ujumiskohta, varasem ja esimest korda sumpasime sogases vees ning pidime silla alt läbi minema, et end raske päeva järel laagri jooksul saime osa ise kaelani vees olles. värskendada. hommikuvõimlemisest. Kõik Viimasega kaasnes ka väike Teisel päeval oli äratus olid kohe palju ärksamad ning kiljumine. kell üheksa ning seejärel oli energiat jagus kogu päevaks. Kõik see toimus varustust hommikusöök. Kuna täis Pärast hommikueinet kaasas tassides. kõhuga ei ole hea tegutseda, saabus buss ja sõitsime Oiu Meie ettekujutus rajast ja saime veidike vaba aega, mille sadamasse, et seal õnged tegelikkusest olid nagu öö ja päev, aga oleme kogemuse jooksul pidime oma toad vette lasta. Veetsimegi terve võrra rikkamad ja väga korda seadma. päeva sadamas ja käisime õnnelikud pingutuse üle, Pärast seda oli aeg jalga vahetustega paadisõidul, mida Must Kotkas meilt panna kummikud ja minna mille ajal saime kala püüda. nõudis. õue, kus meid ootasid ees Tagasi majutuspaika Oiu sadamas said noored kala püüda nii kaldalt kui ka paadist. Foto: Võrumaa Kodutütarde Hedi-Riin Kivikas juhendajad koos õngedega. sõitsime kalepurjekaga ringkonna fotokogu Sakala ringkonna kodutütar 6 September 2017

Naiskodukaitse projektikoorist ühe laulja pilgu läbi

Meenutus kolmes osas

laulma panemiseks on lihtsalt juba isand Kiir igatahes, kohalolemise tähtsust. nii südasuvises juulis kui Ja me laulame hingest ning I osa natukene aega vaja. on algus tehtud ja sama Seekord teeme ära ka ka suvelõpu augustis. Ning südamest. Olen täiesti kindel, Algus oli täiesti (l)ootusrikkad edasised esimese lavaproovi, et kuidas nüüd siis otse pealinna! Ka et kõik andsid endast 105 “Mis mu põues pakitseb, mis paljutõotav. Kõik neli kavasse prooviajad paika sätitud, kuhu kohaletulnud seltskond siis lõppeesmärk oli vaja ju ära protsenti, sest laval esinemise mu meele nukraks teeb?“ valitud laulu said täht-tähe laekuvad siis veel kõik need, lavalaudadel kõlada võiks. vormistada. lummuses olles ununevad ja noot-noodi haaval läbi kes antud nädalavahetusel ei Tulemus on igati positiivne. 2. september on juba üsna väikesed ebakindluse kohad Sõnad: Juhan Liiv, viis: “maitstud”. Krehvtiseid kohti saanud mahti kohale tulla, aga Kuigi ka seekordsesse proovi mittesuvine, kuid ka mitte ning laulukaaslase toetavat Ester Mägi. Esitab Naiskodu- on, seda ei saa salata. Aga laulusädeme soovi ikka endas oodatutest on tubli ports hääli väga sügisene. Prooviruumi õlga enda kõrval tundes ja kaitse (projekti)koor. nüüd on need välja selgitatud kannavad. puudu, tuleb ikkagi välja täitsa koguneb täitsa arvestatav häält kuuldes saadki ennast ja saab edasisi tegevusi nende “mehine” laul. Või kuidas seltskond lauljaid naisi. Kui igal juhul ületada. Selles ongi Naiskodukaitse naistel silumiseks planeerida. seda naiskoori puhul peaks enne oli veel mõni puudu, siis koorilaulu võlu, et igaühe ikka pakitseb tavaliselt Plaan peab olema, see II osa väljendama. nüüd on kõik kohal. Me oleme isiklik panus võimendub koguaeg midagi põues... Kas on kõige alus! Ja panimegi Õhtuseks meelelahutuseks kõik võtnud kindlaks mõtteks, tegelikult ülevaks seisundiks... see teeb meele nukraks või paika nii järgmisi prooviaegu “Laulame neid laule jälle.” on Kirsika nagu võluväel et suvised ponnistused saavad Meie esinemine läks korda. rõõmsaks, sõltub olukorrast. (väiksemaid ja suuremaid) jällegi organiseerinud peo, nüüd väärilise lahenduse. Me tundsime seda kindlasti Tavaliselt suudab iga ja ka näiteks seda, kuidas On augusti lõpp. Laupäeva sedakorda siis mõningase Ei heiduta meid ka see, et ka ise laval olles. Tagasiside naiskodukaitsja olukorra lauljatel oleks endal võimalus hommik on soe ja mõnus ning nukra alatooniga “Suure väike armas solistineiu on ära oli positiivne ning olles hiljem ikka rõõmsama poole peale kodutööd teha. Selleks tõotab tulla ilus nädalavahetus suvelõpupeo”. Kuid seekord on kaotanud oma hääle, sest selle kuulanud ainult telefoniga keerata, sest selline “viga” neil on tänapäeval olemas hea normaalse suvelõpu ilmaga. meil võimalik kasutada hoopis me võlume talle, naksti, tagasi. tehtud lindistust – see juba kord küljes on, et kus viga sõber internet. Dirigendid Mida teevad inimesed, kui veel midagi mõnusamat, Keskpäevane proov kulgeb lühikese ajaga kokku pandud näed laita, seal mine ja aita. mõtlesidki välja abistava nad on võtnud eesmärgiks kui juba suve taga igatsema mõnusas töises rütmis. projektikoor tõestas ennast Seekord üritame siis ideena kasutada kõikvõimast mõned laulud kontserdil hakata, nimelt saun, mis oma Üminal seame sammud täiesti. Me saime igal juhul laulukoori rõõmsalt lava peale internetti ning otsustasid ülesastumiseks selgeks saada? saunaajaarvamist peabki meie poole. Ka seal ei lase hakkama ja ületasime endale laulma saada. Sest põhjust lauleleda keerulised Nad tulevad proovi! väisamisest alates pidama me ennast põrmugi heidutada pandud lootusi. Loodetavasti ju on. Kuhjaga. Pidustused häälepartiid üles, mida siis Vaevalt kuu on hakkama. Vaene saunake oli orkestri natuke liiga valjust üllatasime kõiki saalis olnud tulemas ja laulmine teeb igaüks saab käepäraselt kodus möödunud, kui saime teada, ootanud ja oodanud saunalisi kõlast. Tuleb lihtsalt ühest inimesi positiivselt ja mis saab ka tavaliselt ikka natukene kuulata ning õppimiseks milliseid võimalusi pakub ja meie olime igatahes väga küljest koor paigutada lavale veel parem olla. elu ilusamaks. Keerulisem kasutada. Koeru nädalalõpu veetmiseks. tänulikud talle selle leili eest! parimal võimalikul moel ning Dirigentide pingelangus osa selle asja juures on Et aktiivsele tööpäevale Eelkõige saab jälle laulda neid Pühapäeval võtsime veel ka mikrofone sättiv helitehnik võis ilmselt kõige suurem olla, praegu see, et tahame ju teha tuleb ka vaheldust pakkuda, koorilaule ja kultuurimaja on viimsed jõuvarud kokku aitab meie lauluhääle aga töö sai vääriliselt tehtud nii, et lauljaid oleks igast siis selle eest olid toredad selleks ootel. Kuigi eelmisel ja püüdsime väga laulda saali kandumisele igati ja nad ei pea põranda alla Eestimaa nurgast, et kõik, Järva naised hoolitsenud korral ei teadnud veel keegi, justnimelt neid noote, mida tublilt kaasa. Orkester teeb pagema. kellel laulusoov olemas on, ning sobivalt sellesse isegi dirigendid mitte, mis dirigendid meilt kuulda proovihäält. Täitsa hästi teeb! Kui võtad ette teekonna, saaksid osaleda. Kuna Sakala nädalavahetusse kuulsa üldse toimuma hakkab. igatsesid. No tuleb-tuleb, Kõvasti ka muidugi. Sätime millele ei ole ette märgitud, ringkonna naiskodukaitsjatel Väinjärve peo organiseerinud. Katsusime ettevaatlikult kus ta pääseb! Kuigi peame veelkord mikrofone ja hääli, et selles punktis teed seda dirigentidel Esta ja Eda Täiesti sobivalt ei asunud kõik neli laulu läbi. Justnagu arvestama ka veel ühe orkestri dirigent Peeter Saan ja siis saad selle, siis on see Kivisillal on pisukene nimetatud järv ka üldsegi sobis, arvasid ka dirigendid. tundmatu suurusega oma elab meie ponnistustele julgelt eelkõige sisemine võitlus kogemus olemas, kuidas mitte kaugel mägede taga, Raskeid ning keerulisi kohti võrrandis: koos orkestriga kaasa ning mõtleb, kuidas endaga: kas ma suudan ja Viljandi maakonna peale üks vaid mõnusalt pooletunnise oli, seda ei saanud salata, saame oma oskusi kokku naiste hääled välja kostaksid. kuidas suudan, mida ma pean Naiskodukaitse laulukoor aktiivse kõnnaku kaugusel, kuid ületamatuks neid sobitada alles vahetult Kui lavaproov ka tehtud, tegema, et asi toimiks. See kokku ajada, siis julgesid nad seega võtsime selle ürituse kvalifitseerida ei saanud. esinemise eel. siis saab mahti peaaegu ongi see nähtamatu osa, mis võtta ette selle tee, et teha üle- oma õhtu lõpetuseks rõõmuga Nüüd, kuu aega hiljem, on Ja läksimegi teele, pingevabalt korraks paratamatult tuleb läbi teha. eestiline laulukoor. Sättisidki kavasse. Sai kasutada neid hea hulk vett merre voolanud laulud juba täiesti kuklas tagaruumis kasvõi pikali Riskifaktorgi hakkab samm- siis naiskodukaitsjatest lauljad kehaosi, mida päeva jooksul ja vahepeal on toimunud kumisemas ning sama visata. Hingetõmbehetk kulub sammult välja kujunema ning oma suviseid tegemisi nii, ei olnud vaja liigutada (jalad) ka kaks väikest vahepeatust tähtsalt alateadvuses tiksumas marjaks ära, sest on jäänud saadki aru, kas mäng väärib et saime juuli lõpus Koerus ja kui väga tahtmist oli, siis ka lauluproovide osas: üks teadmine: nädala pärast ju veel üks väga oluline detail küünlaid või ei. Ikka püünele kokku. 2 Quick Stardiga kaasa laulda. põhjaosariikide rahvale ning kohtume suurel laval. esinemise juures: me ei taha ju ja ikka tähtede poole! Pühapäeva hommik oli teine lõunapoolsematele. laval särada mitte ainult oma ka täiesti laulmiseks sobiv. On juba märgata ridade häältega, vaid kogu täiega! Esimene proov Enamasti olid olemas ja hõrenemist. Kas tõesti on nii III osa Meikimine, sättimine, kleitide Mai Muttika kasutatavad ka hääled, ehk suured kõhklused ja kahtlused „Tee, mis nähtamatu rajana selga passitamine – see kõik Sakala ringkonna Kultuurimaja saal. Laval väikeste variatsioonidega, ent lauljate meeltes? Dirigendid kulgeb ning ootab, et riskida nõuab kannatlikkust, rahu ja naiskodukaitsja kaks dirigenti ja saalis 43 siin tuleb lähtuda jällegi sellest, on endiselt optimistlikud, julged.“ aega. naist. Kõigil väike ootusärevus kes kui aktiivselt praeguses samas lähevad siiski väikesed Meid kuulutatakse välja. sees, et mis saama hakkab. eluhetkes laulmisega tegeleb. murekirjad listidesse, Laululaagrid on „laager- Lavale kogunev naiskoor Kõigepealt proovisime Eda Aga igatahes, nagu ütles et toonitada proovides datud“, Koeru näinud meid on kindlasti pilkupüüdev. juhendamise järgi natukene hingata (sisse-välja, sisse- välja, vahepeal pidi hinge kinni ka hoidma). Siis tuli juba ümiseda ning ka natukene mim-mim-mim-mim-mii´d teha. Nende harjutuste peale läksid mõned naised Estaga natukeseks tagakambrisse, et täpsemalt selgust saada, millistes (hääle)registrites edasi tegutseda. Ja kui kõik olid selgeks saanud, et mida ja kuda laulda, siis läkski töö lahti. Selgus taas see vana tõsiasi, et iga algus on raske, tee mis tahad. Kellel võib-olla vähem koorilaulukogemust, võis omaette ka selliseid mõtteid mõlgutada, et kas ma ikka pidin... ja kas mina nüüd saan või... Aga kuna meil on kogemustega dirigendid, siis võime täiesti kindlalt neid usaldada, et sellise suure hulga inimeste (=naiste) koos Naiskodukaitse 90. aastapäeval esineb Naiskodukaitse projektikoor. Juhatab Esta Kivisild. Foto: MARTIN ANDRELLER September 2017 7

Kaitseliidu Sakalamaa ja Sakala maleva pealikud läbi 100 aasta

Sakala maleva 100. aastapäeva aasta. 31. mail 1926. aastal määrati puhul on paslik meelde tuletada Sakalamaa maleva pealikuks leitnant neid mehi, kes terve sajandi jooksul Rudolf Beck, hiljem eestipäraselt on malevat juhtinud. Mälu pole Pek ja ülendatud majoriks, kes oli kõikvõimas ja sageli ta lihtsalt ametis aasta ja üksteist kuud. kaotab osa teavet. Peaaegu poole Seejärel oli Sakalamaa sajandi vältel oli sõna „kaitseliit” maleva ametlikult neljandaks ükskõik mis vormis tabu ja rääkida pealikuks senini pikima ajaga, või kirjutada Kaitseliidust ja selle 1928. aasta maikuust kuni 1940. malevate pealikutest oli võimatu. aasta juunikuuni, kolonelleitnant Seega vähemalt kaks inimpõlve (ametisse määramisel veel kapteni pole nendest saanudki teadlik olla. auastmes) Johannes Eisenberg Parandame siis selle vea. (VR II/3), kes alates 1936. aastast 1917. aasta hilissuvel hakkasid kandis perekonnanime Raudmäe. enesealalhoidlikud inimesed See pikk aeg tuli malevale vaid Viljandi maa-konnas korraldama kasuks, sest tema juhtimisel arenes oma-algatuslikult oma vara ja elu malev jõudsalt ja oluliselt ning kaitset. 7. septembril 1917 valiti muutus väga arvestatavaks tegijaks Viljandi linna kui maakonnakeskuse nii riigikaitses kui maakonna kaitsesalga ehk Omakaitse ülemaks seltskondlikus tegevuses. Saatuse Aleksander Strekavin, Viljandisse irooniana määrati aga just tema evakueeritud Miitavi Gümnaasiumi 28. juunil 1940 Kaitseliidu Sakala joonis-tuse ja joonestuse õpetaja. Maleva likvideerijaks. See tegevus Tema oli esimene. Tema järglasena toimus loomulikult nõukogude oku- oli 1918. aasta novembrikuul vaid patsioonivõimude nõudel. nädal aega Viljandi maakonna ja linna Kaitse Liidu ülemaks tollal alampolkovnik, hilisem kolonel Sakala maleva lipu õnnistamine. Allikas: VILJANDI MUUSEUM Eduard-Alfred Kubbo (VR I/2 ja II/2). Vaid neli päeva pikema staažiga oli 1918. aastal samas trotsides okupatsioonivägede Mati Mumm. Tema ajal saadi major Ülar Vomm. Major Vommi ametis alamkapten Karl-Eduard kohalolekut ja KGB-d, Kaitseliidu malevale uus pesa endise Viljandi järglaseks sai kolonelleitnant Anto Preisberg, hiljem eestistatult Prees uuesti. Taastati ka Sakala malev. rajooni Veterinaar-Bakterioloogia Kergand, kes oli esindanud meie ja kolonelleitnant. Seejärel sai Ja mingis mõttes ajalugu on siiski Laboratooriumi hoonesse, mida riiki kaitseatašeena Rootsis ja peaaegu aasta olla maleva ajutiseks sarnane. Nagu 1917. aastal, nii sai tuli mitu aastat jagada Viljandi Soomes. Rotatsioon jätkus ning juhiks ja ka Viljandi komandandiks ka 1990. aastal maleva esimeseks Veterinaaria Keskusega ja järgmiseks maleva pealikuks sai kohalik mees lipnik Osvald- juhiks mitte-sõjaväelane. Maleva veterinaarapteegiga. kapten Kalle Köhler, Viljandist pärit August-Matthias Varres, kes hiljem ajutise juhatuse esimeheks sai 1990. Kuna hoone kasutusotstarve ohvitser, kes peagi ülendati majoriks ülendati majoriks. aastal Tarmo Evert. Temale järgnes muutus, tuli teha ka üsna kulukas ja juhib nüüd juba kolonelleitnandi järgmise aasta jaanuarikuus leitnant remont ja mõned ümberehitused. auastmes Kaitseliidu Tartu malevat. (nüüd major) Karla Tuim, kes seni Siiski oli nüüd maleval nii öelda Major Köhleri juhtimisel renoveeriti oli täitnud maleva juhatuse esimehe oma kodu. Oli rohkem vajalikke Väluste laskeväli nüüdisaegseks (maleva pealiku) abi ülesandeid. laoruume ja koguni kaks õppeklassi, 300 meetri lasketiiruks, kus Edasistel kiiretel, aga ka omamoodi kumbki kuni napi rühma suuruse laskedistantsid viiest kuni kolmesaja segastel aegadel juhtisid malevat õppegrupi tarvis. Keldrikorrusele meetrini. maleva pealiku kohusetäitjatena mahtusid relvad ja laskemoon, Nii läksid aastad ning alates ja pealikutena kapten Harri samasse rajati ka kolme laskekohaga 2014. aasta augustikuust tänaseni Teras, leitnant Mati Soomets, siselasketiir. Eeldused maleva juhib malevat major Ahto Alas. nooremleitnant Toomas Timofejev, väljaõppe paremaks korraldamiseks Tema õlgadele langes kaks olulist kes hiljem jätkasid teenistust ja ja varustuse hoidmiseks muutusid ja mahukat tegevust – maleva Johannes Eisenberg/Raudmäe karjääri kaitseväes, piirivalves ja asjalikumaks. Hea suhtlejana lõi uue staabihoone ehitamine ja Kaitseliidus. 1999. aastal määrati kpt Mumm ka asjalikud sidemed Kaitseliidu Sakala Maleva asutamise Vahepeal oli maleval veel Sakala maleva pealikuks kapten kohalike omavalitsuste juhtidega, 100. aastapäeva tähistamise üks juht. 12. juunist 1936 kuni mis aitas palju kaasa Kaitseliidu korraldamine. Sellele lisaks 16. oktoobrini 1938, mil kolonel maine tõstmisele maakonnas. loodi asjalikud ja töised suhted Raudmäe õppis Kõrgemas Samuti arenes hea koostöö Läti relvavendadega Soome lahe Sõjakoolis, juhtis malevat pealiku Zemessardze Valmiera üksusega. põhjakaldal - Soome Maanpuolustus- ajutise kohusetäitjana major Rein 2001. aastal määrati maleva koulutusyhdistyksen ehk Maakaitse Tarmak, varasema nimega (kuni pealikuks allakirjutanu, kes Väljaõppe Ühendusega – mõlemale 1935. aastani) Rudolf Tomberg. tuli peaaegu kaheksa-aastasest poolele kasulike õppuste ja muude Seega olid maleva juhtideks- teenistusest piirivalveametis. Minu ettevõtmiste korraldamiseks. pealikuteks enne Eesti iseseisvuse osaks ja mureks jäi saavutatud Seega on pärast Kaitseliidu ja Aleksander Strekavin likvideerimist 1940. aastal kokku taset hoida ja mõnda asja ehk pisut Eesti iseseisvuse taastamist Sakala üheksa meest, neist kaheksa Eesti edasigi viia. Saadi juurde relvastust malevat juhtinud kaksteist pealikut 23. novembril 1919 määrati Vabariigi ohvitseri. ja korrastati Väluste laskevälja. või pealiku kohusetäitjat. Kes on sellele ametikohale kapten August- Järgnes pool sajandit Sõlmiti koostöölepingud Kesk- kolmeteistkümnes ehk üldises Voldemar Schvarz, hilisem okupatsioone, mil Kaitseliidust Soome Reservväelaste Piirkonnaga järjestuses kahekümne teine, näitab kolonel-leitnant. Oma kuuenda polnud võimalik peaaegu midagi ja Rootsi Hemvärneti üksusega aeg. Kindel on aga see, et Kaitseliit ja juhi, ehkki varasema ametliku kuulda või kui kusagil seda Stockholmi lähistelt. Kuna saabus koos sellega ka Sakala malev püsivad arvestuse kohaselt järjekorras mainitigi, siis ainult halvustavalt, iga, milles mul enam teenistuses sama kaua kui Eesti Vabariik ja eesti teise, sai Sakalamaa malev pärast sest oli ja on see organisatsioon ju olla ei võimaldatud, tuli maleva rahvas. kommunistide detsembrimässu üle mõistuse neile, kes meid ikka ja pealikuks kapten (nüüdseks major) katset alles 1925. aasta mais. Selleks jälle „vabastanud” on või „vabastada” Mehis Born Pärnust. Temagi Rein Kikas meheks oli major Otto Oiderman tahavad. aeg Sakalas ei olnud väga pikk ja major, erukaitseväelane (VR II/3). Ka tema teenistus kestis 1990. aastal taastasid tõeliselt temalt võttis juhtimise üle samuti KL Sakala Maleva 16. pealik tervislikel põhjustel vaid ühe isamaalised Eesti mehed Järvakandis, Mati Mumm piirivalveteenistuse taustaga

Sakala maleva tunnustused Päästeameti Sakala Maleva Vapikilp seoses Malevapealiku tänukiri Malevapealiku tänuavaldus Vallavalitsus tunnustused maleva 100. aastapäevaga Imre MICHAILSKY lavastuse “Kummardage Halliste Vallavalitsus Kaitseliidu Võrumaa malev Vestman Energia AS lipud” toetamise eest Kolga-Jaani Vallavalitsus Päästeteenistuse Medal ESRO AS Kõpu Vallavalitsus Sakala Maleva Vapikilp Eesti Höövelliist OÜ Viljandi Linnavalitsus Ahto Alas (Kaitseliit) Heiki Raudla Hansa Candle AS Viljandi Vallavalitsus Tõnu Miil (Kaitseliit) Jaak Pihlak Mivar-Viva AS Mõisaküla Linnavalitsus (postuumselt) Aleksander Galvi-Linda AS Võhma Linnavalitsus Strekavin COOP Viljandi Tarbijate Ühistu Abja Vallavalitsus Viljandi Metall AS Karksi Vallavalitsus Maleva rinnamärk Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ Kõo Vallavalitsus Jüri Soovik Viljandi Rotary Klubi Suure-Jaani Vallavalitsus 8 September 2017

Kaitseliidu Võrumaa maleva pealikud ÕNNITLEME läbi 100 aasta AUGUST SEPTEMBER Lihtne on mäletada sündmusi, mis juhtusid nädal, kuu meeste omavahelise tutvuse ja pealiku ametikohale. Rohkem või aasta tagasi. Ent leida kogu tõde saja aasta tagant pole seltsielu arendamine. Hiljem vist moepärast anti ka nädal 80 70 üldsegi lihtne. lisandusid lahingukooli, mitme mõtlemisaega. Esimesel sõidul Rein Lumiste Tõnis Sütt 8. septembril 2017 oli Kaitseliidu Võrumaa maleval sajas omavalitsuse , keskkonnakaitse, mööda Tallinna-Tartu-Luhamaa Sakala malev Põlva malev juubel. päästeameti ja Eesti Jahimeeste maanteed küsisin endalt, mis Jaak Suurkask Andero Seppälä Üritasin sel puhul kokku panna pealike elulugusid ja Seltsi võistkonnad. mind siin ees ootab, kuidas ma Sakala malev Sakala malev nende tegevust Võrumaa maleva juhtimisel, kuid sattusin hakkama saan. Võru linna ja Võrumaad tundsin suhteliselt Ülo Pukk Eha Schasmin tõsisesse kimbatusse, sest kõikide meeste kohta pole piisavalt Võrumaa malev Valgamaa malev teavet ja kui ongi, siis need ei kattu. Erinevates väljaannetes vähe. Vambo Kaljuvee kohtame erinevaid fakte ja arve. Võrus võttis mind vastu tollane Võrumaa maleva pealiku Võrumaa malev kt Karl Oberg, kes oli korraga 60 Aga siin on mõned killud nii Põlva kui Võrumaa maleva Jüri Ojamaa 60 pealik. Esmamulje oli kui Sakala malev Enno Laiakivi tüüpilisest ääremaa malevast, kus mingil hetkel oleks elu Harri Korbun Põlva malev nagu seisma jäänud. Akende Valgamaa malev Tarmo Haljak ees olid ikka veel kümme aastat Karl Sture Põlva malev tagasi granaatide eest kaitseks Valgamaa malev Urmas Kukk paigaldatud kanavõrgud. Sama Põlva malev kaua olid aknad ka pesemata, Tarmo Riisk sest võrk segas. Ruumide Sakala malev seinad olid tüübliaugulised ja 50 kooruva värviga. Suuremate Ain Kattai Andres Raud Jüri Allas aukude varjamiseks oli seintele Põlva malev Võrumaa malev paigutatud plakatid. Kohati Tõnu Aavasalu Karl Ottesenn Seejärel sai pealikuks oli üritatud puudusi varjata ka Sakala malev Jaan Heljuste nooremleitnant Jüri Allas. maskeerimisvõrguga. Tõnis Zopp 50 8.septembril 1917 loodi koda- (VR II/3), kes kandis kuni 1931. Tema juhtis malevat aastatel Inimestega kokkusaamine Võrumaa malev Toomas Rebane nikualgatuse korras Võrumaa aastani nime Jaan Hermann. 1994-1997. Sel ajal aatelisi oli üllatavalt tore, kõik olid väga Valgamaa malev omakaitse, pealikuks sai Karl Ta arreteeriti 31. detsembril mehi jätkus, kuid varustust sõbralikud ja koostöövalmid. Ottensenn. Seda kuupäeva polnud. Palju vajalikke esemeid Aivo Hütsit teadsin juba enne, me Aare Väin 1948 ja suri 1956. aastal. Võrumaa malev loetakse tänapäeval Võrumaa Võrumaa Malev taastati 20. toodi kodunt. Kõik toonased olime peastaabis kokku saanud, 40 maleva asutamisajaks. märtsil 1990. Kaitseliitu astunud uskusid staabiülematena suhelnud. Hea Ragnar Joosep Liina Tiisler õigusriigi ülesehitamisse, kontakti sain juhatusega, kuhu Põlva malev Võrumaa ringkond sellest ka entusiasm. kuulusid Kalev Ilves, Toomas Karoliina Maisla Piirmann, Toomas Kaun ja Tõnu NKK Sakala ringkond Jõgi. Eriti südantsoojendav oli Peeter Loit kohtumine noortejuhtidega. 40 Need positiivsed ja aktiivsed Sakala malev Kairi Sabalisk inimesed olid alati ja kõiges Üllar Priks Põlva malev tubliks abiks ja toeks. Sakala malev Raul Hansen Nii hakkasimegi koos Põlva malev malevale uuemat ilmet andma. Romet Sikka Üks mitte sugugi vähetähtis 30 Põlva malev Katrin Samulin tegevus oli maleva seltsielu Andres Kaarmäe korraldamine. Maleva aasta- Põlva ringkond Sakala malev päevad püüdsime korraldada Aigar Mätlik Margus Lepik alati nii, et kaitseliitlased Sakala malev Sakala malev tunneksid endid suure ühtse Stemo Ojavee Friedrich Vreeman Kalju Rohtlaan pere liikmetena, see aitas luua Marek Piho Sakala malev sõbrasuhteid maleva eri nurkade Valgamaa malev 15. mail valiti maleva Tõnis Meinert Aastatel 1918-1919 oli pealikuks Kalju Rohtlaan. inimeste vahel. Pidustustele olid Ivi Korju pealikuks kapten Friedrich alati oodatud ka kaitseliitlaste Valgamaa malev Kaitseliidu Võrumaa Kalev Ader Võrumaa ringkond Vreeman (VR I/3). 1919. aasta malev astus avalikkuse ette pereliikmed. Korraliku ühistöö alguses määrati ta 2. diviisi Aastatel 2004-2012 juhtis saime käima umbes pooleteise Madli Valtenberg 25. mail 1990 kevadpeol, mille Võrumaa ringkond ülemaks ja ta langes 23. märtsil juhtmõte oli „Oma rahvaga mul Võrumaa malevat Kalev Ader. aasta pärast, 2006, siis hakkasid 20 1919 lahingus Rõugõ mõisa meeldib olla koos“. Seal esitles Tema eestvedamisel algatati inimesed omavahel läbi käima.” Mihkel Oper juures Suurõ–Ruuga küla all. tollal tuntud arvamusliider uusi traditsioone, mis kestavad Alates 1. septembrist 2012 Põlva malev Valdur Raudvassar peolistele tänapäevani. Nii hakati igal kuni tänase päevani juhib Aldo Ohno Seejärel juhtis Võrumaa malevapealik Kalju Rohtlaant aastal tähistama Kaitseliidu Võrumaa malevat major Urmas Valgamaa malev 30 Siim Kallari malevat aastatel 1919-1924 ning kaitseliitlased said aastapäeva ja tähistama Vahter. Ta läbis Kuperjanovi Paul Poderat kapten Hans (VR 1/3). pühaliku vandetõotuse jalaväepataljonis teenistuse Põlva malev varrukale kinnitada KL Valgamaa malev Eesti Vabadussõjast osa- käelindid. andmist uute liikmete poolt. rühmaülema, kompaniiülema, Siim Kukk võtnuna määrati ta Petseri Aastatel 1991-1994 ja Samal üritusel hakati välja staabi-ülema ja poolteist aastat Valgamaa malev ja Võru maakonna koman- 1997-2001 oli Võrumaa maleva kuulutama maleva parimat pataljoniülema kohuse-täitjana. Kaisa Sikk dandiks ja Kaitseliidu pealikuks kapten Aigar Liping kaitseliitlast, keda autasustati Teenistuse sisse jäid koolitused ülemaks. Vabadussõja kestel kuldse rändkarikaga. Aastal ja täiendused nii kodumaal kui Võrumaa ringkond 1997.-1998. juhtis ta korraga Romet Niilus ülendati ta kapteniks. Kaitse- kahte malevat: lisaks Võrumaa 2004 hakati maleva juhatuse välisriikides. väeteenistusest vabanedes asus malevale ka Põlva malevat. otsusega staažikatele või oma Enne Võrumaa maleva Võrumaa malev ta oma äri ja tööstust juhtima. Ta algatas kohalike jõu- tegevusega silma paistnud pealiku ametikohale asumist Korduvalt võttis Hans Luik struktuuride omavaheliste kaitseliitlastele, eraisikutele oli ta malevas kaks aastat osa ka linna-omavalitsuse sidemete tugevdamiseks ja välismaalastele annetama staabiülem. 20 tegevusest, olles linnavolikogu maleva laskevõistluse, millest maleva teeneteristi. Germo Saar liige. võtsid osa Kuperjanovi üksik- Oma Võrumaale tulekut Sakala malev Alates 5. oktoobrist jalaväepataljoni, politsei ja meenutab Kalev Ader nii: Uno Minka Kaisa Ööbik 1925 kuni Kaitseliidu piirivalve võistkonnad. „2004. aasta alguses tegi Võrumaa maleva teavituspealik Valga ringkond likvideerimiseni 1940. aastal Eesmärgiks ei olnud tollane Kaitseliidu ülem major oli Võrumaa maleva pealik lasketäpsuse ega lahingu- Benno Leesik mulle ettepaneku kolonelleitnant Jaan Heljuste kogemuse mõõtmine, vaid asuda tööle Võrumaa maleva

Võrumaa maleva tunnustused

Maleva teeneterist Eva TREIAL Malevapealiku tänukiri Urvaste Vallavalitsus Kuperjanovi jalaväepataljon Villu VASILKOVSKI Jaanika SILD Võru Maavalitsus Varstu Vallavalitsus Tagalapataljon Eduard IVANOV Krista KUNINGAS Antsla Vallavalitsus Vastseliina Vallavalitsus Lahingukool Tiim SALUMÄGI Haanja Vallavalitsus Võru Linnavalitsus Politsei- ja Piirivalveameti Kagu politseijaoskond Sergei BUDERETSKI Maleva meene Lasva Vallavalitsus Võrumaa Omavalitsuste Liit Võrumaa päästepiirkond Riivo HILLAK Anri ŠADURO Meremäe Vallavalitsus Kaitseliidu Tartu malev KAPO lõuna osakond Võru piirkond Janek KÕVATU Tanel TÕNTS Misso Vallavalitsus Kaitseliidu Valgamaa malev Keskkonnainspektsioon Võrumaa büroo Tõnis SAARNITS Mait PARV Mõniste Vallavalitsus Kaitseliidu Põlva malev Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna piirivalvebüroo Janek SISAS Rõuge Vallavalitsus Kaitseliidu Sakala malev RMK Võrumaa metskond Ermo TALVIK Sõmerpalu Vallavalitsus 2. jalaväebrigaad Nursipalu harjutusväli