DOCSLIB.ORG

Baruto Dojo Sai Uue Tatami

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Baruto Dojo Sai Uue Tatami LOE VINNI VALLA UUDISEID KA INTERNETIS www.vinnivald.ee Juuni 2020 TASUTA Puurimistööd Mis uudist Vinni vald Ida- ja Lääne- Miila külast? tunnustas Virumaal 3 4 7 riisiaeg hak- kab läbi saama. K Oleme kõik saanud suure kogemuse võrra rikkamaks, õppi- nud hindama asju, mida varem pidasime iseene- sestmõistetavaks. Os- kame väärtustada väik- seid asju, millest olime sunnitud kriisi ajal loo- buma. Kevad on olnud tormiline ja juhtunud on paljut – karantiini- aeg oli justkui vaikus Baruto dojo enne tormi. Spordielu on jälle hoogsalt käima Tatami väljavahetamist organiseeris läinud, jälle on täies saali igapäevane kasutaja, spordiklubi mahus avatud Vinni Sakura Sensei Riho Rannikmaa. Foto: Spordikompleks, lap- sai uue tatami erakogu Uus tatami ehk maakeeli põrandakate Vinni spordikompleksi dojo's. sed maadlevad uuel tatamil ning alanud on aikuus sai Vinni kasutamiskõlblik ja saab olema päikese maal ka kodude põ- Umezaki Viljandis, kus lõpetas jooksusarjad; õnnitlesime 100-aastast Gerda-Johanna Ülesood, spordikompleksis ladustatud korvpallisaalis, et randaid, on punutud riisi õl- oma maalisarja „Sinine“. Tema andsime Ilmar Järgile valla teenetemärgi. Volikogu kogunes jäl- M olev Baruto-nimeline oleks käepärast võtta, kui toi- gedest, kuid tänapäeval on ka Eestile pühendatud näitus oli le „päris“ koosolekule vallamajas, suve teises pooles on tulemas dojo ehk Jaapani traditsioonilis- muvad suuremad võistlused. 28 Jaapani dojo’des kasutusel avatud Rahvusraamatukogus. ka suuremaid kultuuriüritusi. te võitluskunstide treeningsaal ruutmeeri suurune pind läheb enamasti sünteetilised tata- Peale näituse lõppu jättis kunst- Tänases lehes tuleb juttu sotsiaalmeedias kirgi kütvast tee- uue tatami ehk põrandakatte. võimlejate jaoks võimlemis- mi'd. Ka Baruto dojo tatami nik need kaks maali Viljandisse, mast – puuraukude puurimine meie valla maadel. Kahjuks on Tatami väljavahetamist orga- saali. Tatami tervisele on kõige on sünteetilisest materjalist – tollase Eesti suursaadiku Jaapa- paljud inimesed saanud valesti aru ja arvavad, et see tähendab niseeris saali igapäevane kasu- kahjulikum tema transportimi- spetsiaalselt pressitud poroloo- nis, Toivo Tasa isa poole. Maale kaevandamist. Ei, puurimine ei ole veel kaevandamine. Tegu on taja, spordiklubi Sakura sensei ne,“ sõnas Rannikmaa. nist, mis on kaetud vakstu sar- ei olnud suuruse tõttu võimalik uurimistööga, mille eesmärk on info kogumine. Üldgeoloogilis- Riho Rannikmaa. Uus tatami on toodetud Bel- nase materjaliga. Viljandis hoida, mistõttu pak- te uurimistööde teostamise üle otsustab riik ja valda teavitatak- Räägime Rihoga vanast ja gias ja see jõudis Vinni Kaido Jaapani dojo’des on reeglina kus Kaido Höövelson maalidele se sellest. Järgmine samm võib olla riigil maavara geoloogiline uuest tatami’st ning Baruto do- Höövelsoni toetusel, kelle su- nn ujuvad tatami'd. See tähen- peavarju oma ema pool Viru- uuring, mis tehakse maavara arvele võtmiseks ja kaevandami- jo’st ja Jaapani sõpradest. moprofi võitlejanime Baruto dab, et tatami all on spetsiaalne maal. „Suur oli Jaapani-Eesti se eesmärgil. Sellisel juhul küsitakse valla arvamust ning voli- „Eelmine tatami oli Vinni kannab dojo 2006. aastast ala- vedrustus ja kukkumiste amorti- Sõprusühingu juhi Arai üllatus kogu saab oma seisukohta avaldada. Kaevandamise vastu me spordikompleksi dojo’s maas tes. seerimisel vetrub kogu põrand. ja tänulikkus, kui ta uue tatami oleme ja jäämegi! 2004. aastast alates. Selle „Meie jaoks on see siiski veel fotosid nähes Jaapani kunstniku Äsja lõppenud kooliaasta jäi meelde kui murranguline, sest Prantsusmaal valmista- UNISTUS ON UJUV unistus,“ nentis Rannikmaa. maalid dojo seinalt leidis,“ on enamus lapsi õppisid 3 kuud distantsilt. Arvatavasti jätkub siit tud tatami aitas Vinni TATAMI Rannikmaa asjade käiguga ra- digimaailma pealetung, kuna e-õppe protsess oli kriisi ajal sun- organiseerida Indrek Traditsiooniline Jaa- TULEMAS VÕISTLUSED hul. Info maalide uuest kodust nitud tegema suure arenguhüppe. Siinkohal suur tänu meie õpe- Pertelson. Vana tata- pani tatami, mis Uuel tatami'l toimuvad treenin- jõudis ka kunstniku endani, tajatele, kes tegid hindamatu töö ja aitasid meie lastel kõigele mi on praegugi veel katab tõusva gud ja ka väiksemad võistlused. kes pöördus Rannikmaa poole vaatamata teadmisi omandada. Tänaseks on kõik kooliastmed täiesti Kui võistlused toimuvad suu- isiklikult ning tänas žesti eest, oma viimase kella helistanud ja lapsed puhkama saadetud. res korvpallisaalis, kasutatakse meenutas Eestis veedetud aega Ilusat suve! vana tatami't. ning avaldas lootust tulla ühel „14. märtsil pidi Vinnis päeval ise Vinni külastama siin- Rauno Võrno toimuma sumo Euroopa kari- seid Jaapani sõpru, sumotorisid vallavanem kavõistluste etapp West-Viru ja Baruto dojo’t. Kaido Höövelson Open, kuhu olid registreerunud „Suur aitäh Sakura kasvan- pani uuele tatami’le õla alla 14 riigi sumotorid. Grusiinid dik ja SK Ookami judotreener ja ukrainlased jõudsid ka juba Rain Arukaevule, kes tegeles Kaido, kuidas sumol spordialana läheb? Kas on piisavalt järel- pärale, kuid koroonaviirusest tatami tellimisega ning koorma Vallavanem külastab valla kasvu nii laste kui treenerite osas? tingitud eriolukorra tõttu jäid Vinni toimetas,“ on Rannikmaa Eks iga spordiala võitleb järelkasvu pärast kuna spordihuvi- turismiettevõtjaid võistlused ära. Nüüd on plaa- tänulik. „Mattide maha paiguta- lisi lapsi jääb vähemaks ja iga laps on treeneri jaoks või klubi nis need korraldad 3. oktoobril. misel abistasid Rauno Sipsaka, Vallavanem Rauno Võrno külastab valla turismisektori ettevõt- jaoks tähtis. Alati võiks spordialal paremini minna, aga meil Loodame, et selleks ajaks on Kaidi Kallaste ning trennipoisid jaid, et kuulata turismiettevõtjate mõtteid ja ettepanekuid ees- pole ka põhjust kurta. olukord stabiliseerunud,“ vaa- Oskar, Alonso ja Trevon.“ märgiga leida alt-üles lähenedes piirkonnale sobivad võimalu- tab Rannikmaa tulevikku. sed turismi arendamiseks. Peale suve algab uus kooliaasta. Millisele lapsele võiks soovi- Ka 11. aprillil toimuma pi- Rahel Lepp „Esimene külaskäik Ojasaare golfi väljakule sai teoks tänu tada sumotrenni - kas kõige rohkem loeb huvi olemasolu või on danud traditsiooniline laste ettevõtja initsiatiivile, kes meid külla kutsus,“ tunnustas Võr- vajalik eeldus sobiv füüsis? Mis vanuses oleks parim alustada? sumoturniir Maiasmokk toimub no Jaan Lipsmäe pealehakkamist. „Kohtumine oli huvitav ja Sumo spordialana sobib igas vanuses ja suuruses lapsele, uute plaanide kohaselt 19. det- VÄIKE SÕNASTIK: tekitas plaani külastada ka teisi turismiettevõtjaid, et saada va- kuna see on väga mänguline. Küll ka see füüsis ükskord järgi sembril Baruto dojo’s. dojo - treeningsaal, kus tege- hetult infot ja mõtteid, mis suuna vald turismi arendamisel võt- tuleb! Peaasi, et on tahtmist ja jätkusuutlikkust. letakse Jaapani traditsiooni- ma peaks,“ sõnas Võrno. „Piirkondlikke turismiga tegelevaid JAAPANLASED HOIAVAD liste võitluskunstidega (judo, ühendusi, kuhu ka Vinni vald geograafi lises mõttes kuulub, on Oled maapoiss. Kuidas peale Jaapani-elu maale tagasi kolimi- VINNIL „SILMA PEAL“ sumo, karate jne) mitmeid, kuid tahame omavahel läbi arutada, mis oleks just ne teie perele sobinud on? Kui Riho Rannikmaa pos- tatami - matid millel võitlus- meil see, mis turiste siia võiks meelitada ja keda me üldse siia Perele on tagasi kolimine mõjunud väga hästi, kuna eelkõi- titas oma Facebooki lehele ootame,“ selgitas Võrno. ge on poeg rahul looduse lähedal elamisega ning kõik mugavu- kunste harrastatakse teate ja fotod uuest tatami'st „Meil on palju huvitavat, mida näidata. Huupi rapsimise sed, millega harjunud olime, on ka siin käe-jala juures. Oleme judoka - judo harrastaja, ju- Baruto dojo’s, võttis temaga asemel sooviksime kuulda võimalikult paljude turismi- või igati rahul, et tagasi tulime. doga tegeleja sellega kaudselt seotud ettevõtjate, näiteks toidutootjate, näge- ühendust Jaapani-Eesti Sõprus- sumotori - sumo harrastaja, ühingu juht Hideko Arai, kes oli must ja soove. Vallaametnike hulgas töötab alates sellest aastast Mis tooks noored maale elama? sumoga tegeleja fotosid nähes meeldivalt üllatu- turisminõunik, kellega koos saame olukorra kaardistada ning Noored tooks maale eelkõige suhtumine. Minu arust on nud, et Jaapani kunstniku Hiros- karateka - karate harrastaja, üheskoos ettevõtjatega leida viisid, kuidas turismi arengule päris paljud pered ka leidnud võimaluse, et maale elama tulla, hi Umezaki maalitud pildid karatega tegeleja hoogu anda.“ vaatamata sellele, et töökoht on võibolla kaugel. See on suur kaunistavad dojo seina. „Need sensei - võitluskunstide õpe- Ettevõtjad, kes olete antud teemast huvitatud ja sooviksite otsus, mis muudab kogu pere argipäeva elu. maalid, mis kujutavad Eesti taja vallavanemat külla kutsuda, palun andke endast teada kom- Enda puhul võin tuua kaks põhjust, miks maale tulla – eel- paekivi, on oma looga,“ jutus- rikishi - professionaalne su- munikatsiooni- ja turisminõunikule telefoni või e-kirja teel: kõige on lapsel siin hea kasvada ning maal privaatsuses on pe- tas Rannikmaa. 2013. aastal momaadleja [email protected], 5331 1632. rega veedetud aeg veelgi kvaliteetsem. viibis tuntud Jaapani kunstnik 2 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 TEATED eoses teenindaja vahetusega toimuvad muudatused Maa müük välismaalastele MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) avalike eda artiklit ajendas osta suuremat kui 10 ha suurust vormikohase taotluse ning kidele seadusega reguleeritud S pakendikonteinerite (konteinerid, mida tühjendas AS kirjutama Facebookis kinnisasja, mis sisaldab põllu- kinnisasja
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruanne Eelnõu 26.10.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 10 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012) ........................................................... 10 2.2 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (2018) ............................................. 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ........................................................ 11 2.4 Vinni valla arengukava 2019-2030 (2019) ................................................................ 12 2.5 Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2019-2031 (2019)13 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine .......................................................
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Rägavere Valla Üldplaneeringu
    Rägavere vald RÄGAVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTEANDMESTIK Rägavere Vallavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Ulvi küla Raekoja plats 8, 46701 Rägavere vald 51004 TARTU Lääne-Virumaa Tel: 742 7777 Faks: 738 4162 Tel: 329 5412 Faks: 329 5419 [email protected] [email protected] www.hendrikson.ee http://www.ragaverevv.ee/kodu/ Rägavere 2005/2006 Rägavere valla üldplaneering. Lähteandmestiku koond 3 Sisukord 1 VALLA ÜLDISELOOMUSTUS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED.......................................... 4 2 ÜLEVAADE VALLAST VALDKONNITI ........................................................................................ 6 2.1 AJALUGU JA TÄNAPÄEV ............................................................................................................... 6 2.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK KESKKOND ........................................................................................ 8 2.2.1 Elanikkond .......................................................................................................................... 8 2.2.2 Majandus, hõive ja avalik haldus ............................................................................. 13 2.2.3 Haridus ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne ............................................................ 15 2.2.4 Rahvakultuur ja sport, rekreatsioon; MTÜd ......................................................... 18 2.3 EHITATUD KESKKOND JA ÜLDINE MAAKASUTUS ..................................................................... 22 2.3.1 Maakasutus .....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2020
    Koondbilanss seisuga 2020 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 877 541,1 1 081 689,9 -9 166,1 -2 677,8 2 817,1 -6 019,0 868 514,3 1 075 670,9 R 257 595,6 1 108 814,8 -28,6 257 567,0 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 049,7 27 664,0 -52,1 -20,6 16 976,9 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 4 913,7 -52,1 -20,6 4 840,9 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • The River Avijõgi, the River Tagajõgi, the River Pada and the River Pühajõgi
    The River Avijõgi, the River Tagajõgi, the River Pada and the River Pühajõgi Tartu–Kuru 2010 Publication is supported by a grant from Norway through the Norwegian Financial Mechanism Rivers with Limited Conservation Areas in Virumaa 1 The River Avijõgi, the River Tagajõgi, the River Pada and the River Pühajõgi © Keskkonnaamet Compilers: Eva-Liis Tuvi and Anne-Ly Feršel Editor: Ann Marvet Translated by Mall Leman and Gordon Allan Leman Cover photo: The River Avijõgi. Enn Käiss Photos: Anne-Ly Feršel, Eva-Liis Tuvi, Estonian History Museum, Estonian National Museum, Virumaa Muuseumid/Museums of Virumaa, Avinurme Museum, Tudulinna local lore room, Viru-Nigula local lore museum, private collections Design and layout: Irina Tammis / Akriibia OÜ Printed: Actual Print ISBN 978-9949-9057-3-7 Contents Introduction 5 Rivers as arteries of landscapes 7 Protected natural objects 7 Laws protecting the bodies of water 9 Rivers in the ecological network 10 The River Avijõgi 17 From the edge of the Pandivere Upland through the woods of Alutaguse to Lake Peipsi 20 Biota rich in rare species 22 Human habitation on the banks of the River Avijõgi 27 The River Tagajõgi together with the River Pungerja 53 Biota in the river and on the shores of the Tagajõgi 7 Human habitation on the banks of the River Tagajõgi 62 Protection of the River Tagajõgi and the landscapes in the vicinity 88 The River Pada 92 The river’s journey on the limestone plain, and breaking through the limestone cliff 92 The biota has so far not been studied enough 100 Human habitation on the banks of the River Pada 103 Protection of the River Pada and the landscapes in the vicinity 122 The River Pühajõgi 125 Biota in the past and present, hopes for the future 133 Through the ancient settlement sites 137 Protection of the River Pühajõgi and the landscapes in the vicinity 153 Reference literature 156 1.
    [Show full text]
  • Narva-Jõesuu Rakvere Paide Järva-Jaani
    C . R Rakvere . J a k o b s o n i Pärispea Viinistu N K a Pedassaare Turbuneemes t a Tapurla n Käsmu Lahe Vergi i Suurpea p Kasispea s Virve t Võsu Altja Vainupea LOKSA Oandu Haili Eisma Hara Vihasoo Koljaku Korjuse Letipea Vihula Karepa Karula Rutja Kotka Toolse Võhma Sagadi Kolgaküla Kiva Mahu Ilumäe Kosta Tidriku KUNDA Simunamäe Joaveski Palmse Vila Malla Kuura Pärna F Adaka Noonu Kaliküla N Parksi Võsupere Kandle Pehka Kolga Aasumetsa Ojaküla Kalvi NARVA-JÕESUU Vanaküla Annikvere Kudruküla Kavastu Siberi Aseri Valaste Mustametsa Kõnnu Sakussaare Varangu Vasta Koila Ontika Võle Andja Saka Martsa Vahastu Meriküla Loobu Viitna Liimala Toila Olgina Liiapeksi Aaspere Essu Viru-Nigula Rannu Altküla Voka SILLAMÄE Udria Peeterristi Pada Purtse Järve Laagna Sigula Arbavere Ama Haljala Kestla Aa Paate Vaivina Jürimõisa Põdruse Metsamägara Voka Kohala Samma Metsavälja Sinimäe NARVA N Varja Konju Soldina Suru Kisuvere Ubja Matka Vaivara Mõndavere Uku Pikaristi KOHTLA-JÄRVE Kotinuka Sõtke Arkna Tõreska Peeri Edise Koitjärve Veltsi Uhtna Erra Lüganuse Roodu Linna Arumäe Päide Koovälja Sämi-Tagaküla 3 t Satsu Auvere Kihlevere Kohtla Jõhvi Mustanina Vohnja PÜSSI Viivikonna Kõrveküla Tõrremäe RAKVERE Sonda JÕHVI Pala Uljaste KOHTLA- Kahula Rahkla Viru-Kabala Vitsiku Sirgala Vaiatu Kadapiku Hulja Sõmeru KIVIÕLI Kose Pillapalu MaidlaNÕMME Ussimäe Vaeküla Nüri Tammiku Ohepalu Leikude N Miila Ereda Ulvi Savala Aidu-Sooküla Rausvere Kadrina Puru Lepna Vetiku Uniküla Võrnu Vasavere Piira Kõrma Apandiku Tokolopi Tõrma Nurkse Ridaküla Ojamaa Võhma Kolgu Lavi
    [Show full text]
  • Joonis: Põhijoonis
    RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla
    [Show full text]
  • Rägavere Valla Arengukava 2015-2020
    RÄGAVERE VALLA ARENGUKAVA 2015-2020 Rägavere vald 2014 Sisukord 2 1. Asend ja üldinfo ..............................................................................................................3 2. Rahvastik ja selle analüüs ...............................................................................................6 2.1 Rahvaarvu dünaamika ...................................................................................................6 2.2 Sooline ja vanuseline koosseis .......................................................................................7 3. Looduskeskkond ja maavarad .......................................................................................... 11 3.1 Valla paiknemine Eesti maastikusüsteemis .................................................................. 11 3.2 Veekogud .................................................................................................................... 12 3.3 Mullastik ja taimkattetüübid ........................................................................................ 13 3.4 Maa- ja loodusvarad .................................................................................................... 14 3.5 Kaitsealad ................................................................................................................... 18 3.6 Keskkonnakaitse ......................................................................................................... 19 3.7 Maakasutus ................................................................................................................
    [Show full text]