LOE VINNI VALLA UUDISEID KA INTERNETIS www.vinnivald.ee

Juuni 2020 TASUTA

Puurimistööd Mis uudist Vinni vald Ida- ja Lääne- Miila külast? tunnustas Virumaal 3 4 7

riisiaeg hak- kab läbi saama. K Oleme kõik saanud suure kogemuse võrra rikkamaks, õppi- nud hindama asju, mida varem pidasime iseene- sestmõistetavaks. Os- kame väärtustada väik- seid asju, millest olime sunnitud kriisi ajal loo- buma. Kevad on olnud tormiline ja juhtunud on paljut – karantiini- aeg oli justkui vaikus Baruto dojo enne tormi. Spordielu on jälle hoogsalt käima Tatami väljavahetamist organiseeris läinud, jälle on täies saali igapäevane kasutaja, spordiklubi mahus avatud Vinni Sakura Sensei Riho Rannikmaa. Foto: Spordikompleks, lap- sai uue tatami erakogu Uus tatami ehk maakeeli põrandakate Vinni spordikompleksi dojo's. sed maadlevad uuel tatamil ning alanud on aikuus sai Vinni kasutamiskõlblik ja saab olema päikese maal ka kodude põ- Umezaki Viljandis, kus lõpetas jooksusarjad; õnnitlesime 100-aastast Gerda-Johanna Ülesood, spordikompleksis ladustatud korvpallisaalis, et randaid, on punutud riisi õl- oma maalisarja „Sinine“. Tema andsime Ilmar Järgile valla teenetemärgi. Volikogu kogunes jäl- M olev Baruto-nimeline oleks käepärast võtta, kui toi- gedest, kuid tänapäeval on ka Eestile pühendatud näitus oli le „päris“ koosolekule vallamajas, suve teises pooles on tulemas dojo ehk Jaapani traditsioonilis- muvad suuremad võistlused. 28 Jaapani dojo’des kasutusel avatud Rahvusraamatukogus. ka suuremaid kultuuriüritusi. te võitluskunstide treeningsaal ruutmeeri suurune pind läheb enamasti sünteetilised tata- Peale näituse lõppu jättis kunst- Tänases lehes tuleb juttu sotsiaalmeedias kirgi kütvast tee- uue tatami ehk põrandakatte. võimlejate jaoks võimlemis- mi'd. Ka Baruto dojo tatami nik need kaks maali Viljandisse, mast – puuraukude puurimine meie valla maadel. Kahjuks on Tatami väljavahetamist orga- saali. Tatami tervisele on kõige on sünteetilisest materjalist – tollase Eesti suursaadiku Jaapa- paljud inimesed saanud valesti aru ja arvavad, et see tähendab niseeris saali igapäevane kasu- kahjulikum tema transportimi- spetsiaalselt pressitud poroloo- nis, Toivo Tasa isa poole. Maale kaevandamist. Ei, puurimine ei ole veel kaevandamine. Tegu on taja, spordiklubi Sakura sensei ne,“ sõnas Rannikmaa. nist, mis on kaetud vakstu sar- ei olnud suuruse tõttu võimalik uurimistööga, mille eesmärk on info kogumine. Üldgeoloogilis- Riho Rannikmaa. Uus tatami on toodetud Bel- nase materjaliga. Viljandis hoida, mistõttu pak- te uurimistööde teostamise üle otsustab riik ja valda teavitatak- Räägime Rihoga vanast ja gias ja see jõudis Vinni Kaido Jaapani dojo’des on reeglina kus Kaido Höövelson maalidele se sellest. Järgmine samm võib olla riigil maavara geoloogiline uuest tatami’st ning Baruto do- Höövelsoni toetusel, kelle su- nn ujuvad tatami'd. See tähen- peavarju oma ema pool Viru- uuring, mis tehakse maavara arvele võtmiseks ja kaevandami- jo’st ja Jaapani sõpradest. moprofi võitlejanime Baruto dab, et tatami all on spetsiaalne maal. „Suur oli Jaapani-Eesti se eesmärgil. Sellisel juhul küsitakse valla arvamust ning voli- „Eelmine tatami oli Vinni kannab dojo 2006. aastast ala- vedrustus ja kukkumiste amorti- Sõprusühingu juhi Arai üllatus kogu saab oma seisukohta avaldada. Kaevandamise vastu me spordikompleksi dojo’s maas tes. seerimisel vetrub kogu põrand. ja tänulikkus, kui ta uue tatami oleme ja jäämegi! 2004. aastast alates. Selle „Meie jaoks on see siiski veel fotosid nähes Jaapani kunstniku Äsja lõppenud kooliaasta jäi meelde kui murranguline, sest Prantsusmaal valmista- UNISTUS ON UJUV unistus,“ nentis Rannikmaa. maalid dojo seinalt leidis,“ on enamus lapsi õppisid 3 kuud distantsilt. Arvatavasti jätkub siit tud tatami aitas Vinni TATAMI Rannikmaa asjade käiguga ra- digimaailma pealetung, kuna e-õppe protsess oli kriisi ajal sun- organiseerida Indrek Traditsiooniline Jaa- TULEMAS VÕISTLUSED hul. Info maalide uuest kodust nitud tegema suure arenguhüppe. Siinkohal suur tänu meie õpe- Pertelson. Vana tata- pani tatami, mis Uuel tatami'l toimuvad treenin- jõudis ka kunstniku endani, tajatele, kes tegid hindamatu töö ja aitasid meie lastel kõigele mi on praegugi veel katab tõusva gud ja ka väiksemad võistlused. kes pöördus Rannikmaa poole vaatamata teadmisi omandada. Tänaseks on kõik kooliastmed täiesti Kui võistlused toimuvad suu- isiklikult ning tänas žesti eest, oma viimase kella helistanud ja lapsed puhkama saadetud. res korvpallisaalis, kasutatakse meenutas Eestis veedetud aega Ilusat suve! vana tatami't. ning avaldas lootust tulla ühel „14. märtsil pidi Vinnis päeval ise Vinni külastama siin- Rauno Võrno toimuma sumo Euroopa kari- seid Jaapani sõpru, sumotorisid vallavanem kavõistluste etapp West-Viru ja Baruto dojo’t. Kaido Höövelson Open, kuhu olid registreerunud „Suur aitäh Sakura kasvan- pani uuele tatami’le õla alla 14 riigi sumotorid. Grusiinid dik ja SK Ookami judotreener ja ukrainlased jõudsid ka juba Rain Arukaevule, kes tegeles Kaido, kuidas sumol spordialana läheb? Kas on piisavalt järel- pärale, kuid koroonaviirusest tatami tellimisega ning koorma Vallavanem külastab valla kasvu nii laste kui treenerite osas? tingitud eriolukorra tõttu jäid Vinni toimetas,“ on Rannikmaa Eks iga spordiala võitleb järelkasvu pärast kuna spordihuvi- turismiettevõtjaid võistlused ära. Nüüd on plaa- tänulik. „Mattide maha paiguta- lisi lapsi jääb vähemaks ja iga laps on treeneri jaoks või klubi nis need korraldad 3. oktoobril. misel abistasid Rauno Sipsaka, Vallavanem Rauno Võrno külastab valla turismisektori ettevõt- jaoks tähtis. Alati võiks spordialal paremini minna, aga meil Loodame, et selleks ajaks on Kaidi Kallaste ning trennipoisid jaid, et kuulata turismiettevõtjate mõtteid ja ettepanekuid ees- pole ka põhjust kurta. olukord stabiliseerunud,“ vaa- Oskar, Alonso ja Trevon.“ märgiga leida alt-üles lähenedes piirkonnale sobivad võimalu- tab Rannikmaa tulevikku. sed turismi arendamiseks. Peale suve algab uus kooliaasta. Millisele lapsele võiks soovi- Ka 11. aprillil toimuma pi- Rahel Lepp „Esimene külaskäik Ojasaare golfi väljakule sai teoks tänu tada sumotrenni - kas kõige rohkem loeb huvi olemasolu või on danud traditsiooniline laste ettevõtja initsiatiivile, kes meid külla kutsus,“ tunnustas Võr- vajalik eeldus sobiv füüsis? Mis vanuses oleks parim alustada? sumoturniir Maiasmokk toimub no Jaan Lipsmäe pealehakkamist. „Kohtumine oli huvitav ja Sumo spordialana sobib igas vanuses ja suuruses lapsele, uute plaanide kohaselt 19. det- VÄIKE SÕNASTIK: tekitas plaani külastada ka teisi turismiettevõtjaid, et saada va- kuna see on väga mänguline. Küll ka see füüsis ükskord järgi sembril Baruto dojo’s. dojo - treeningsaal, kus tege- hetult infot ja mõtteid, mis suuna vald turismi arendamisel võt- tuleb! Peaasi, et on tahtmist ja jätkusuutlikkust. letakse Jaapani traditsiooni- ma peaks,“ sõnas Võrno. „Piirkondlikke turismiga tegelevaid JAAPANLASED HOIAVAD liste võitluskunstidega (judo, ühendusi, kuhu ka Vinni vald geograafi lises mõttes kuulub, on Oled maapoiss. Kuidas peale Jaapani-elu maale tagasi kolimi- VINNIL „SILMA PEAL“ sumo, karate jne) mitmeid, kuid tahame omavahel läbi arutada, mis oleks just ne teie perele sobinud on? Kui Riho Rannikmaa pos- tatami - matid millel võitlus- meil see, mis turiste siia võiks meelitada ja keda me üldse siia Perele on tagasi kolimine mõjunud väga hästi, kuna eelkõi- titas oma Facebooki lehele ootame,“ selgitas Võrno. ge on poeg rahul looduse lähedal elamisega ning kõik mugavu- kunste harrastatakse teate ja fotod uuest tatami'st „Meil on palju huvitavat, mida näidata. Huupi rapsimise sed, millega harjunud olime, on ka siin käe-jala juures. Oleme judoka - judo harrastaja, ju- Baruto dojo’s, võttis temaga asemel sooviksime kuulda võimalikult paljude turismi- või igati rahul, et tagasi tulime. doga tegeleja sellega kaudselt seotud ettevõtjate, näiteks toidutootjate, näge- ühendust Jaapani-Eesti Sõprus- sumotori - sumo harrastaja, ühingu juht Hideko Arai, kes oli must ja soove. Vallaametnike hulgas töötab alates sellest aastast Mis tooks noored maale elama? sumoga tegeleja fotosid nähes meeldivalt üllatu- turisminõunik, kellega koos saame olukorra kaardistada ning Noored tooks maale eelkõige suhtumine. Minu arust on nud, et Jaapani kunstniku Hiros- karateka - karate harrastaja, üheskoos ettevõtjatega leida viisid, kuidas turismi arengule päris paljud pered ka leidnud võimaluse, et maale elama tulla, hi Umezaki maalitud pildid karatega tegeleja hoogu anda.“ vaatamata sellele, et töökoht on võibolla kaugel. See on suur kaunistavad dojo seina. „Need sensei - võitluskunstide õpe- Ettevõtjad, kes olete antud teemast huvitatud ja sooviksite otsus, mis muudab kogu pere argipäeva elu. maalid, mis kujutavad Eesti taja vallavanemat külla kutsuda, palun andke endast teada kom- Enda puhul võin tuua kaks põhjust, miks maale tulla – eel- paekivi, on oma looga,“ jutus- rikishi - professionaalne su- munikatsiooni- ja turisminõunikule telefoni või e-kirja teel: kõige on lapsel siin hea kasvada ning maal privaatsuses on pe- tas Rannikmaa. 2013. aastal momaadleja [email protected], 5331 1632. rega veedetud aeg veelgi kvaliteetsem. viibis tuntud Jaapani kunstnik 2 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020

TEATED eoses teenindaja vahetusega toimuvad muudatused Maa müük välismaalastele MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) avalike eda artiklit ajendas osta suuremat kui 10 ha suurust vormikohase taotluse ning kidele seadusega reguleeritud S pakendikonteinerite (konteinerid, mida tühjendas AS kirjutama Facebookis kinnisasja, mis sisaldab põllu- kinnisasja sihtotstarbelise nõuetele, siis keeldumise ot- Väätsa Prügila) tühjendamisel. ringlev kiri, kuidas majandus- või metsamaad. kasutamise tegevuskava. Te- sust on väga raske põhjendada. Muudatused puudutavad ka ETO konteinereid (suuresti S Vinni vald annab erinõusole- Kui suur kinnisasi sisal- gevuskavas annab taotleja See, et ta on Rootsi või mingi puudutab endise valla territooriumi). Olemasolevad 3 ku metsa-põllumaade kokku- dab põllumajandusmaad, saab ülevaate vähemalt viie aasta muu Euroopa Liitu kuuluva konteinerid asendatakse uute 1,1 m mahutavate pakendikon- ostuga tegelevale Rootsi suure- juriidiline isik seda osta vaid kavandatavate tegevuste kohta riigi ettevõte, ei anna põhjust teineritega (osaliselt juba asendatud), samuti toimuvad muu- le ettevõttele siin äritsemiseks. juhul, kui on viimased kolm ning kinnitab, et omandatavat keeldumiseks. datused piirkonna paberi ja papi konteineritega. Teenindaja Kõigepealt tahan selgita- aastat tegelenud põllumajan- kinnisasja hakatakse kasutama Praegused rahvusvaheli- kontaktid ja info leiab konteinerite kleebistelt. da, et vald ei anna nõusolekut dusega; kui aga sisaldab met- vastavalt selle sihtotstarbele sed lepingud ei võimalda maa Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja palume kan- maa äritsemiseks, vaid annab samaad, siis peab isik olema efektiivselt, jätkusuutlikult ja müügi täielikku keelamist Eu- natust seni, kui asjad uuesti paika saavad. nõusoleku maa omandamiseks. viimased kolm aastat tegelenud sihipäraselt. Tegevuskavaga roopa Liidu riigi kodanikele ja Küsimused ja info: keskkonnanõunik Kätlyn Mets. Nõusoleku andmist reguleerib metsamajandusega. koos esitab taotleja dokumen- ettevõtetele. 2012. aastast kehtiv kinnisasja Kui need tingimused on did, mis tõendavad, et tege- Lõpetuseks tahan öelda, et Pakendikonteinerid saavad ühtsed kleebised omandamise kitsendamise sea- täitmata, saab juriidiline isik vuskavas kirjeldatud tegevuse Vinni vald ei ole millegi vas- Eesti Pakendiringlus OÜ (EPR), Tootjavastutusorganisatsioon dus. Selle järgi võivad Eestis omandada põllumajandus- elluviimiseks on piisavalt va- tu eksinud, ega ole võõrastele OÜ (TVO) ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), nii eestlased kui ka välismaa- maad, metsamaad või põlluma- hendeid, sealhulgas fi nants- lahkelt/ ükskõikselt maad müü- mis korraldavad Eestis pandita pakendite kogumist ja taas- lased (lepinguriigi kodanikud) jandus- ja metsamaad kokku vahendeid. Tegevuskavas nud. Oleme järginud Eestis kasutusse suunamist on kujundanud pakendikonteineritele üht- osta eraisikuna põllumajandus- kümme hektarit või rohkem võib ära näidata ka maa ren- kehtivaid seadusi ja talitanud sed kleebised. ja metsamaad sisaldava kinnis- sisaldava kinnisasja üksnes timise võimalust isikule, kes neile vastavalt. Edaspidi on kõik pakendikonteinerid Eestis ühesuguselt tä- asja ilma piiranguteta. Juriidi- omandatava kinnisasja asu- on viimased kolm aastat te- histatud ning pakendite äraandmine peaks edaspidi lihtsam ja listele isikutele (nii välismais- kohajärgse kohaliku omavalit- gelenud Eestis kas põllu- või Irina Kuhlbach loogilisem olema ning sellega loodetakse suunata inimesi roh- tele kui siinsetele) kehtivad suse volikogu loal. metsamajandamisega. maanõunik kem pakendeid ringlusse andma. Käesoleval hetkel ei pruugi aga piirangud, kui nad tahavad Selleks peab ta esitama Kui loataotleja vastab kõi- olla veel kõik konteinerid vallas uute siltidega varustatud aga järgemööda jõutakse kõigi konteineriteni. EPR, ETO JA TVO haldavad kolme organisatsiooni peale umbes 6000 klaasi-, papi- ja metall-plastpakendi konteinerit Maatükkide loodusliku seisundi andmed üle Eest. Nende täpsed asukohad leiab veebirakendusest aad- ressil kuhuviia.ee läbisid maakatastris värskenduskuuri Edaspidi on iga kogutav jäätmeliik tähistatud eraldi värvi, Maa-amet ajakohastas tänavu kud kui eelmisel aastal. Samuti gala, teed) andmed on olulised sed on nüüd kaardile jõudnud. ikooni ja tekstiga. Papp- ja paberpakendi konteinerile viitab kevadel maakatastris maatük- lükkasime eelmise aasta koge- eelkõige maatulundusmaal, „Kaardistuslend Saaremaal on kleebise sinine värv, klaaspakendi konteinerile roheline ning kide loodusliku seisundi ehk muse põhjal kõlvikute andmete kuna nendest sõltub maamaksu plaanis järgmine kevad ja saa- plast- ja metallpakenditele kollane kleebis. kõlvikute andmeid, kasutades uuendamise kevadesse. Nüüd suurus. Maamaks arvutatakse re maatükkide andmed saavad Pakendipunktides, kus on majanduslikult mõistlikum ko- selleks eelmise aasta kaar- jääb maaomanikel rohkem 1. jaanuari andmete alusel. Tä- uuendatud 2023. aastal,“ ütles guda kõiki pakendeid ühte konteinerisse, on kogumisvahendil diandmeid. Tegemist on igal aega oma maa-andmetega tut- navuse muudatused kajastuvad ta. kõigi kolme pakendiliigi kleebised. aastal toimuva maatükkide vumiseks, samuti tasub põllu- järgmise aasta maamaksutea- Maatüki loodusliku seisun- Lõkkes võib põleta ainult töötlemata puitu ja oksi! loodusliku seisundi andme- pidajatel enne PRIA-lt toetuse tises. Maa-amet uuendas loo- di andmeid uuendatakse igal Jäätmete koht ei ole lõkkes ega koduahjus! Prügi põleta- te uuendamisega. Tänavused taotlemist uuenenud kaardile dusliku seisundi andmeid ligi aastal seal, kus kaardiandmed misel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist. Juhime muudatused puudutavad eel- pilk peale heita,“ märkis Ren- 55 000 maatulundusmaal. saavad kaasajastatud. Kõlvi- tähelepanu, et biolagunevad jäätmed ja aia- ja haljastusjäät- kõige Ida-Eestit. nu. Maa-amet ootab maaoma- „Eelmine aasta oli Saare- kute kaardistustööd jätkuvad med tuleb samuti kompostida või viia jäätmejaama. Lehtede „Loodus meie ümber muu- nikelt kõlvikute kohta tagasisi- maalt kõige enam pöördumisi Lõuna-Eestis, tulemused ka- ja muude haljastusjäätmete põletamine tiheasustusaladel põh- tub ja Maa-ameti roll on seda det hiljemalt novembri lõpuks. kõlvikute andmete muutmi- jastuvad maatükkide andmetes justab lisaks ebameeldivaid lõhna häiringuid paljudele kaas- kajastada nii kaartidel kui ka Muudatus puudutab eelkõi- seks, lisaks parandasime ka 2021. aasta kevadel. kodanikele. maatüki andmetes,“ selgitas ge maatulundusmaa omanikke. saare poollooduslike koosluste Vaata ka kuhuviia.ee. Maa-ameti peadirektori ase- Maatüki loodusliku seisun- alade kaardiandmeid,“ rääkis Irina Kuhlbach Vinni valla jäätmehoolduseeskirja leiad valla kodulehelt täitja Triinu Rennu iga-aastase di ehk kõlviku (nt haritav maa, Rennu kaardil Saaremaa muu- maanõunik www.vinnivald.ee või Riigi Teataja lehelt https://www.riigi- muutmise põhjust. „Selle aasta looduslik rohumaa, metsamaa, datuste rohkust selgitades ja li- teataja.ee/akt/411122018005. muudatused ei ole nii ulatusli- õuemaa või muu maa (nt mär- sas, et eelmise aasta muudatu- Seoses suvepuhkusega on Laekvere perearstikeskus suletud järgmistel aegadel: 01.06.2020.-07.06.2020 Valla teede olukord 13.07.2020.-26.07.2020 Talv oli teedele raske. Suur sa- teeäärseid kraave. tee tolmuvabaks ehitamisega. põrguks teeb. Siinkohal kutsun 10.08.2020.-24.08.2020 demete hulk täitis teetammid Esmakordselt on Vinni val- Seda loodame osaliselt rahas- põllumehi üles sellistes koh- veega, mis vähendas oluliselt lal koostatud teehoiukava järg- tada teeehituse juhtumipõhise tades traktori tahavaatepeeg- Laekvere apteek on suletud: tee kandevõimet ja katte püsi- nevaks kolmeks aastaks. Seda investeeringutoetuse abil mille list enda tolmusaba jälgima ja 13.07.2020.-26.07.2020 vust. Selle tõttu läks mõnedel hakatakse igal aastal täienda- kohta on Majandus- ja Kom- käituma nii nagu käituksid siis, 10.08.2020.-24.08.2020 valla teedel seisukord nii hal- ma, et oleks püsivalt kolme munikatsiooniministeeriumile kui teeäärne majapidamine vaks, et olime sunnitud keset aasta perspektiiv ees. esitatud projektitaotlus. oleks enda oma. Loomulikult talve teeremonti korraldama. Kuna käesoleval aastal an- Kruusateedel on käesoleval kehtib see üleskutse ka kõiki- Käimas on teeremont Kevadel oleme remontidega dis riik kohalike teede hoiuks aastal tehtud tolmutõrjet kok- dele teistele liiklejatele. Rakvere-Rannapungerja teel jätkanud. Praegu on käimas lisaraha, siis on tolmuvaba kat- ku rohkem kui 23 kilomeetril kruusateede kattekihi uuen- te ehitusteks võetud töösse ka (kokku 93 386 m²). Sellele Aivar Lainjärv 18.05.2020 algas seoses Nõva silla rekonstrueerimisega tee- damine. Oleme planeerinud mõned algselt järgmiseks aas- vaatamata on teelõike, kus teede- ja ühistranspordinõunik remont riigiteel nr 88 Rakvere-Rannapungerja teelõigu 21,3- kasutada umbes 10 000 tonni taks planeeritud objektid. Käes- loomasööda varumise käigus 24,7 kilomeetritel. Remont kestab kuni 25.09.2020; töid teos- kruusa. Plaanis on ehitada ka oleval aastal plaanime alustada põllumajandustehnika ratas- tab AS Nordecon. mõned truubid ja kohendada ka Muuga-Rajaküla-Rahkla te alt lenduv tolm elanike elu Ümbersõit korraldatakse mõõda järgmisi teid: kõrvalmaan- tee nr 17118 Saueaugu-Kantküla, kõrvalmaantee nr 17103 Mõ- driku-, tugimaatee nr 21 Rakvere-Luige, kõrvalmaantee COVID-19 puhangu ennetamiseks alustasid tööd infektsioonivolinikud nr 17121 -. Ühistranspordi liiklus suunatakse Sae--Liiva tee- Meie valla infektsioonivolini- vaid anda nõu, teadmisi ja os- arendav ja pädeva koolitaja seerivate vahendite õige kasu- le. Sellega seoses nihutatakse Sae bussipeatus 600 m Rakve- kud on Riina Sinisoo ja Anu kusi hooldekodu töötajatele, et poolt läbi viidud. tamine pindadel, põrandatel ja re poole ja Anguse bussipeatust 800 m Rannapungerja poole. Joonas, kes läbisid Sotsiaal- ennetada COVID-19 puhangut. Õpiti kaitseülikonda riie- kätel. Rihula bussipeatus on sel perioodil suletud. Bussitranspordis kindlustusameti poolt korral- Vinni valla hooldekodudes – tumist – õiges järjekorras üli- Lisaks räägiti veel puhas- võib ette tulla viivitusi. datud hoolekandeasutuste in- Tammiku Kodus ja Ulvi Ko- konna selga panemine ja seljast tuslappide ja moppide turva- fektsioonialase juhendamise ja dus – viis koolituse läbi infekt- äravõtmine. Lisaks kinnaste, listest ja ökonoomset kasuta- nõustamise koolituse. Infekt- sioonivolinik Riina Sinisoo. maski, prillide, visiiri, põlle, misest. sioonivoliniku eesmärgiks ei Hooldekodu töötajate sõ- mütsi ja susside kasutamist. Mirjam Selli ole tulla asutust kontrollima, nul oli koolitus väga põhjalik, Vaadati, milline on desifi t- Sotsiaalteenistuse juhataja VOLIKOGU Vallavolikogu 2. juuni istung võõrandamise ja müügi kord. Määruse sõnastust on muudetud kaasaegsemaks. •Volikogu liikmete ühise otsuse tulemusena kinnitati raama- VINNI VALLAVOLIKOGU VÕTTIS tukogude põhimäärused: VASTU JÄRGMISED MÄÄRUSED: Laekvere Raamatukogu põhimäärus; •Vinni valla raamatukogude kasutamise eeskiri. Roela Raamatukogu põhimäärus; Raamatukogude koordinaator Tea Järvis esitas ettekande. Tudu Raamatukogu põhimäärus; Tegemist on üheselt mõistetava ja kõigile Vinni valla raama- Ulvi Raamatukogu põhimäärus; tukogudele mõeldud eeskirjaga. Nimetatud eeskiri on viidud Vinni- Raamatukogu põhimäärus; kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Vinni valla raamatukogude Viru-Jaagupi Raamatukogu põhimäärus. nimes „Rahvaraamatukogu“ asendatakse sõnaga „Raamatuko- •Loa andmine katastriüksuste võõrandamiseks gu“. Raamatukogude juhatajad nimetatakse ümber direktoriteks Volikogu andis loa vallavalitsusel võõrandada tasuta Eesti (tuleneb Rahvaraamatukogu seadusest). Vinni vallas kaheksa Vabariigile Maanteeameti kaudu Vinni vallale kuuluvad järgmi- raamatukogu, üks laenutuspunkt. Põhiraamatukogusid on kuus. sed katastriüksused: Vinni alevikus asuv Vilgu – Vinni – Pajusti •Vinni valla raamatukogudele mittevajalike teavikute tasuta tee katastriüksus ja Vilgu – Vinni – Pajusti tee katastriüksus. Juuni 2020 Koduvalla Sõnumid 3

100 PINKI Mis Miila külas uudist? iila külaselts tähis- tab käesoleval aastal M 15. tegutsemisaastat. Praegu 22-liikmelise külaseltsi liikmete nimekiri ja seltsimaja uksed on avatud kõigile huvi- listele. Liikmeid on ka Ulvist ja püsielukohaga Tallinnastki, aga peamiselt toimetavad selt- sis ikka Miila küla kohalikud noored – ja mitte enam nii noo- red – pered. „Ilus kuupäev oli jah, 05.05.2005. Omalegi oota- matult on nii palju aega möö- das seltsi asutamisest,“ muigab Heldur Eerik omanimelisel pingil koos abikaasaga. Raigo Rebane (pildil), Miila Kõige vingem seltsimaja ehitu- pakikandja vahelduva eduga,“ valgem. Ja kui juba sinnakan- küla külavanem ja üks seltsi se juures oli näiteks see, kuidas muheleb Raigo. ti oma silmaga selle muheda Armastatud bussijuht saab eestvedajatest, kellega seltsi me ühiste jõududega seltsimaja Virumaa Koostöökogu külaseltsiga tutvust tegema lä- jalgu puhata omanimelisel pingil asjadest ja muustki seekordse maakiviseina kivide vahed lu- LEADER-meetme viimasest hete, siis Raigo turgutab omalt LEADER-loo jaoks juttu ajasi- bimördiga taastasime – oskus- taotlusest on külaseltsil juba poolt ka siseturismi ja ütleb 3. juunil, oma 70. juubelil sai pikaaegne Vinni valla bussijuht me ja kes külaseltsist vabal ajal tega naaberküla mees tuli appi omajagu aega möödas. 2018. lõpetuseks, et tublisid tegijaid Heldur Eerik oma kodu lähedale nimelise pingi. „Heldur Eerik – RMK-s maakorraldaja ametit ja meie 10–15 inimest, lisaks aastal paigaldati seltsimajale ja põnevaid kohti on Miila Rõõmsameelne bussijuht“ kannab silt pingil kirja. peab. („Kuule, see küsimus on ka lapsed, said mökerdamisel päikesepaneelid, et püsikulusid ümbruses küll ja veel, tulda- „Heldurit tunnevad ja armastavad küll vist kõik valla ela- sul tagurpidi,“ naerab Raigo, käe valgeks. Ja tulemus jäi tõe- madalamal hoida. Täna rõõ- gu aga külla: „Jaa, tulge ikka nikud,“ sõnas vallavanem Rauno Võrno. Heldur töötas Vinni aga ühiselt jõutakse järelduse- liselt äge, seda ägedam, et ühi- mustab Raigo, et toonane ot- meie kanti. Meil on Ojasaarel vallas bussijuhina kokku 50 aastat – tema tööraamatu esimene le, et ega amatöör-ajakirjaniku selt tehtud.“ sus nutikate energialahenduste golfi rajad lähedal, Männiniidus sissekanne tehti aastal 1966, mil algas töö tollases Küti sov- töö ei olegi kerge - KL). Päevakajalistest sündmus- meetmesse taotlus esitada on on aiand, Uljaste äärde tulge hoosis; hiljem järgnesid töökohad erinevates kohalikes põllu- „Mis meil plaanis… No test rääkides tunnistab Raigo, et ennast igati ära tasunud: „2019. rannamõnusid nautima, Kun- majandusettevõtetes. Vallavalitsuse bussijuhina töötas Heldur praegu ootame kuna seltsima- eks eriolukord räsis natuke ka a tootis meie väike päikese- da jõel juba kanuud sõidavad, alates 1997. aastast kuni pensionile jäämiseni aastal 2018. ja põrand kuivab – ise tegime. seltsitegevust ja nende külaelu: energiapark 6400 kWh ener- Mõedaku Puhkekeskuses on Heldur on ka ühiskondlikult aktiivne, olles aastaid tege- Nii palju on saanud kümne aas- „Vastlapäeva pidasime märtsi giat, mis katab meie aastase vahvaid tegevusi igale eale.“ lenud rahvaspordiga nii võistlejana (köievedu, sangpomm, ta jooksul tantsida, et põrand algul ära, lasime liugu lumel, vajaduse ja jääb veel veidi üle- Seda, kas Raigot ennast veoautokross jne) kui ka kohtunikuna ning erinevate ürituste kulus ära,“ naerab Raigo ja siin isegi oli lund natuke. Aga gi, nii et energiale rahalisi ku- nendes kohtades kohata võib, korraldajana. räägib, et kuigi seltsi aastapäe- eks nüüd jaanidega peame mõt- lutusi lisaks tegema ei pea. Ja ei tea. Sest kui ta RMK-s maad Topeltpidupäevale oli kogunenud suur hulk sugulasi, endi- vapidustused tuli koroonaviiru- lema, mis me teeme ja kuidas.“ sama projekti raames paigalda- ei korralda, külaseltsi asjadega si kolleege ja tänulikku vallarahvast. se tõttu edasi lükata, siis järg- Ent – nagu toimekale ja välja- sime ka LED-välisvalgustuse. ei tegele või parasjagu koha- misel aastal on tulemas küla kutsetele avatud seltsile ja selle Lisaks veel eriti nutika lahen- likus omavalitsuse volikogus 780. aastapäev ja peamurdmist liikmetele omane, leidsid Miila dusena teise korruse põranda pole, kus ta majandus- ja re- HEA TEADA väärika tähistamise osas on kõ- küla elanikud eriolukorra-aeg- klaasakende alla paigaldatud visjonikomisjoni töö kallale on vasti, et eelmisel korral kõrgele sel perioodil endale leidlikult peeglitega, mis suunavad esi- lubatud – nagu ta poolnaerdes Raamatukogud avasid uksed seatud lati alt järgmisel kor- rakendust ja võimaluse ellu mese korruse saali valguskülla- nendib – siis ta käib hoopis Alates 18. maist on Vinni valla raamatukogud peale pikka ral läbi ei jookseks. Üks neid põnevust tuua. „Vaata, eriolu- se teise korruse päevavalgust.“ kalal. viirusepuhangust tingitud pausi taas avatud. Valla raamatuko- asju, mis külaseltsil hinge sees korras palju telliti ja vahetati Kui lugejal tekkis küsimus Miila seltsimaja on aasta- gudel kehtivad kõik lahtioleku ajad mis olid enne eriolukorra hoiab, ongi Raigo sõnul just kaupa ja asju pakiautomaatide valguse suunamise ja hajuta- ringselt saadaval ruumide ren- kuulutamist. isetegemise võlu: „Tore on see, kaudu. Ja siis meil tekkis siin mise osas, siis peab küll igaüks timiseks ja erinevate ürituste •Vinni-Pajusti Rahvaraamatukogu: E–R 11–19, T–N et kogu selle seltsimaja ehitu- selline süsteem, et kui keegi minema kohapeale kaema ja korraldamiseks. 11–18, L 11–14; suveperioodil (01.06–31.08) E–R 11–18. se, seltsi loomise ja elus hoid- linnapeale liikus, siis krabas mõõtma, et kuidas see nutikas • Raamatukogu: T 14–16, N 12–16 misega on omandatud nii palju teiste pakid ka pakiautomaa- ja natuke vallatu süsteem Miila Keit Lipp MTÜ Virumaa Koostöökogu •Roela Rahvaraamatukogu: E, K, N 8–16, T 8–18, oskusi, mida muidu ei olekski. dist kaasa ja minagi olin siin seltsimajas töötab ja kas sai ka R 8–14 •Viru-Jaagupi Rahvaraamatukogu avatud: E, T, K, N 11–16.30, iga kuu esimesel E 11–18 •Tudu Rahvaraamatukogu avatud: E–R 8–15 Huvitegevuse arendamine Rohus •Ulvi Raamatukogu: E, R 9–16, T, N 9–18, K 12–17 ohu külas käivitus edu- ti, siis ülevaatamise järel jääb •Laekvere Raamatukogu: T, K, R 8.30–16, N 12–18 kalt 2019. aastal ala- neist alles 250. Kui aga tahta •Muuga Raamatukogu: E, T, K, R 10–17 nud ja kohaliku omaal- sõpradele reisimuljeid edasi •Venevere Raamatukogu: E, N 8.30–16 R Kuna nakkusoht püsib endiselt, on raamatukoguteenusele gatuse programmi toetusega anda ilma sõnadeta, siis selle toimuv huvitegevuse arenda- eesmärgi täidaks 50 fotot. Iga mõned eritingimused ja piirangud. Tagamaks nii külastajate mise projekt kohalikele lastele osaleja tegi ka kohapeal pargis kui töötajate ohutust ning takistamaks viiruse levikut järgivad ja noortele. Hooaja jooksul oli kolm pilti – portreefoto, maas- raamatukogud Kultuuriministeeriumi juhendis toodud nõu- võimalus osaleda käsitööõpi- tikufoto ja lillefoto –, mida ju- deid. Nõuded on kooskõlastatud Terviseametiga. tubades ja loodusõpitubades, hendaja eestvedamisel vaadel- Külastajal käte desinfi tseerimisvõimalus. Raamatukogus samuti omandati teadmisi foto- di ja kommenteeriti. kehtivad 2+2 reeglid (see tähendab, et koos tohib liikuda üksi graafi ast. Kõige rohkem osale- Sügisel jätkuvad õpitoad või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt kaks meetrit jaid meelitas kokku veebruaris KOP 2020 kevadvooru toetu- vahet). toimunud õuesõpe, mille käi- sega, kavas on ohutusõpitoad Riiulite vahel liikudes ning leti ees oodates palume hoida gus tehti tutvust loomade jälge- Fotograafi „linnuvaade“. Foto: K. Seppa ja pärimuseteemalised õpi- kahemeetrist distantsi ning liikuda nii, et ei peaks kitsas riiuli- de ja ilmakaarte määramisega, Õpitubade hooaja viimasel graafi fotokott (12 kg) ja miks toad. Lähem info koos kuu- vahes teineteisest mööduma. Tea Järvis õpiti looduses varjatult liikuma kokkusaamisel räägiti sellest, võib dirigent Kontser- päevadega ilmub valla lehes ja raamatukogude koordinaator ning ilma tikkudeta lõket tege- miks ja mida me pildistame. disaalis paluda fotograafi l saa- kultuurikalendris. ma. Ürituse jäädvustas ka Viru- Muuhulgas saadi teada, mis on list lahkuda. Noored jutustasid maa Teataja fotograaf galeriina „konnavaade“ ja „linnuvaade“, oma kogemustest fotoga: kui Külli Seppa maakonnalehes. kui palju kaalub pressifoto- välismaareisil tehakse 500 pil- MTÜ Rohu Park

VÄLJAANDJA VINNI VALLAVALITSUS Tervitusi iidse tammiku servalt! Tartu mnt 2, Pajusti, 46603 Vinni vald See aasta tuleb kevad teisiti, arv pileteid. Sellel korral on te aastate vennaskonna“ kont- Tel: 325 8650 [email protected] tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, võimalik pileteid osta ainult sert. ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, Piletilevist. Peale võimsat 2. oktoobril toimub 13. TIRAAŽ 3075 tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. kontserti juba sama nädala lõ- märtsil ära jäänud „Tantsukas“ H.Visnapuu pul läheme teist korda õitsile ja 3. oktoobril tuleb taas Pajus- TOIMETAJA RAHEL LEPP Tammikusse, kus saab kuulata tisse lauluklubi „Külast külla“, [email protected] Tuli jah teisiti! 13. märtsil al- bi, et pidada vabas õhus maha õitsijutte ja kuulata muusikat. et avada oma järjekordne hoo- gas eriolukord ja kõik üritused, üks tore chilli- ja grillipärast- Augusti 29. kuupäeval aeg. KÜLJENDUS AJAKIRJASTUS OÜ mis planeeritud kevadisele aja- lõuna, koos kuulsa esinejaga, koostöös Viru-Jaagupi kirikuga Kohtumiseni Pajusti klubi [email protected] le, jäid ära. kes peitub „Maski taha“. on avatud kirikuuksed öösel – üritustel ja uuel hooajal ka klu- Kõik suvised üritused siiski Augustis on võimalik tulla toimub muuseumite öö. Sellel bi ringides! TRÜKK PRINTALL AS ära ei jää. Sellel aastal ei toi- Viru-Jaagupi kirikusse ja saada ööl on kavas palju huvitavat - Nautige kultuuri, olge ter- mu küll avalikku jaanituld, aga selle suve elamus – ansambel näitus, ekskursioon, ja mitmeid ved ja rõõmsad! Kaastöid ootame iga kuu 3. kuupäevaks. meil kõigil on võimalik jaani- Terminaator annab oma kol- kontserte. päeva pidada oma kodus, oma manda kirikukontserdi, haara- Septembris tuulutame juba Urmas Lindlo TÄHELPANU! aias. va valgusshow korraldab Tiit kolmandat korda rahvariideid, Pajusti klubi juhataja Juulikuus Koduvalla Sõnumeid ei ilmu. 14. juulil saab Tammikus Kikas. Arvestades eriolukor- 20.septembril toimub ka mitu Järgmine leht ilmub augustis 2020. kokku Pajusti klubi seeniorklu- rareegleid on müügil piiratud korda edasilükatud „Kaunima- 4 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 Tunnustamine 2019/20 õppeaastal HARIDUSKAPITALI PREEMIA miaringist. Käib Rakveres rul- sel on taiplik ja veenev. Kõiki ni-Pajusti Gümnaasiumi 12. 2020. AASTA LAUREAADID: luisutamise trennis. Võttis osa neid omadusi arvestades on ta klassi õpilane. Hendrik on väga 1.-6. klass 6 preemiat a´60 € Virumaa laste luulevõistlusest väga aktiivne TORE ringi õpi- hea õppeedukuse ja käitumise- Katarina Kozan – Vin- „Meil ei ole planeeti B“ ja oli lane. Kooliväliselt osaleb mitu ga ning väga mitmekülgsete ni-Pajusti gümnaasiumi 3.a kutsutud luulevõistluse piduli- korda nädalas Esteetika- ja huvidega noormees. Tema 12. klassi õpilane. Katarina on kule lõpetamisele. Lääne-Vi- tantsukoolis. klassi tunnistusel on hinded väga tubli õppur, õpib ainult rumaa pranglimise finaalis os- Karl Nukka – Vinni-Pajus- neljad-viied. Hendrik huvitub viitele. Sportlane, sõber. Tema kajate (4.-6.klass) arvestuses ti gümnaasiumi 8. klassi õpila- eelkõige loodusteadustest ja saavutused: Lääne-Virumaa 8. koht. Tubli osalemine 4. ne.Ta on õppinud 8. klassini majandusest. Alates 9. klassist pranglimise finaalis 2. koht; klassi maakondlikul matemaa- hinnetele 4 ja 5. See ei ole tul- on ta osalenud aktiivselt Tartu väikelaste kergejõustikupäev: tikaolümpiaadil. Väga kohuse- nud kergelt, kuna on pidanud Ülikooli täppisteaduste kursus- 60 m tõkkejooks 3. koht, 400 m tundlik õpilane distantsõppes. ennast ise selleni viima. Vane- tel ning läbinud kõik keemia jooks 2. koht; Lääne-Virumaa Evert Gutmann – Vin- mad on väga toredad ja alati eriala moodulid. Gümnaa- jooksusari – 21. Aseri Savi- ni-Pajusti Gümnaasiumi 2.c valmis igas asjas kaasa lööma. siumiastmes on Hendrik igal jooks 400 m 3. koht; Lääne-Vi- klass. Väga püüdlik ja kohu- Õpib aga Karl üksi. Ta on osa- aastal esindanud VPG-d kee- rumaa algklasside MV 60 m setundlik õpilane, heatahtlik, lenud olümpiaadidel, sel aastal mia olümpiaadidel. Sel aastal jooks 3. koht; Rakvere Spordi- aus, heasoovlik. Alati aitab geograafias saavutas II koha ja saavutas keemia olümpiaadil kooli lastevõistlus 60 m jooks kaaslasi, kui vaja. Lisaks õp- pääses vabariiklikku vooru. Sa- II koha. Käesoleva õppeaasta 2. koht, kaugushüpe 5. koht; petööle võtab osa maleringist, muti on ta aktiivne TORE noor, sügisel oli ta eestvedaja Maa- Lääne-Viru 2010 - 2012 aastal käib ujumas, robootikas, män- sõbralik kaaslane, kohusetund- ilmakoristuspäeva organisee- sündinud laste JÕULUVÕIST- gib jalgpalli, osaleb võistlustel. lik, hooliv. Tema peale saab rimisega VPG-s, mis oli üle- LUS: 60 m jooks 2. koht, 60 Huvitub ka rallist. alati loota, klassikaaslased aus- maailmne üritus ning suutis m tõkkejooks 2. koht, kaugus- Tauri Põllu – Ferdinand tavad teda. Oma aastatepikku- pea kõik VPG klassid haarata hüpe 4. koht; Lääne-Virumaa von Wrangelli nimelise Roela se ja ka jooksva kooliaasta eest kodukandi koristustalgutele. U12-vanuseklassi talvised ker- Lasteaed-Põhikooli 3. klassi vääriks ta seda preemiat. Ka majanduses on Hendrik lä- hataja Mia Oks – 6. kl gejõustiku MV: 60 m jooks 3. õpilane. Õpib hinnetele 4 ja Paula Linde – Vinni-Pa- binud 12. klassi kõrvalt Tartu Kersti Tampere – matemaati- Mirell Saksen – 5. kl koht, kaugushüpe 2. koht , 60 5, Lääne-Virumaa algklasside justi Gümnaasiumi 9. klassi Ülikooli kursused. Selle aasta kaõpetaja Rauno Vilu – 5. kl m tõkkejooks 2. koht. Lisaks kergejõustiku MV Rakveres õpilane. Paula on väga tubli talvel osales ka Tal Techi ma- Lea Külmallik – sotsiaalpeda- Marten Demjanov – 5. kl õppimisele ja kergejõustiku 60m jooksus II koht, kaugus- õppur. Tema trimestri hin- janduse olümpiaadil edukalt. goog Marleen Erm – 5. kl treeningutele jääb aega veel hüppes I koht, TV 10 olüm- ded on põhiliselt olnud viied. Tema üheks suurimaks huviks Elvi Vilba – lasteaiaõpetaja Jürgen Kaljula – 5. kl aktiivselt osaleda järgmistes piastarti Lääne-Virumaa 49. Käitumine on eeskujulik. Ise- on börsikäitumine ning ta peab Arne Labe – koolijuht Sergo Saksen – 5. kl ringides: mudilaskoor, meister- hooaja I etapil Rakvere 60 m loomult on Paula sõbralik, ka investeerimisalast blogi. Markus Väljaots – 5. kl damine, ujumine ja ka jalgpall. jooksus 10.koht (võistles en- rõõmsameelne ja abivalmis. Oma blogis analüüsib ta bör- Pajusti Mariette Sims – 5. kl Klassikaaslaste ja õpetajatega dast kaks aastat vanematega), Oma kohustustesse suhtub sil toimuvat ning annab üle- lasteaed Tõrutõnn : Anett-Mirell Olt – 5. kl suheldes äärmiselt sõbralik, Jõuluvõistlusel Rakveres 60 m tõsiselt ja on väga töökas. vaate ka oma enda väikestest Tiina Sibolt – õpetaja Emily Valgepea – 5. kl viisakas, heatahtlik ja abival- jooksus II koht, kaugushüppes Paula saavutused ja tegemised investeeringutest. 2019. aastal Marge Leek – kokk Karen Kohver – 5. kl mis. Distantsõppel väga tubli. II koht, 60 m tõkkejooksus II sellel õppeaastal 2019/2020. osales ta ka investeerimisega Ene Kruusmaa – direktor Maria Põllu – 5. kl Laura Müürsalu – Vin- koht, Lääne-Virumaa 2020. a Keemia olümpiaad, piirkond- börsihail. Peale gümnaasiumi Thalia Tiitus – 5. kl ni-Pajusti Gümnaasiumi 2.b talvisel mitmevõistlusel kok- lik – 1. koht; muusika olüm- lõpetamist plaanib ta õpinguid Põlula kool: Eliise Pärl Mänd – 4. kl klassi õpilane. Laura Müürsalu kuvõttes III koht. Aktiivne piaad, piirkondlik – 1. koht, Tallinna Tehnikaülikooli ma- Sirje Korka – kokk Aleksandria Mäeks – 4. kl on panustanud klassi ellu oma huviringides osaleja: pilliõpe, edasipääs vabariikliku voo- jandusteaduste erialal. Kristina Varik-Kilm – klassi- Kerli Habakuk – 4. kl aktiivsuse ja sõbraliku oleku- Virumaa Poistekoor, robooti- ru. Paula mängib kannelt ja juhataja ja aineõpetaja Katherine Kalev – 3. kl ga. Ta loob ühtse klassi ning on ka- ja tehnikaring. sealt ka erinevaid saavutusi- TUBLID ÕPILASED JA Mirget Karlson-Karv – klas- Helis Poolamets – 3. kl hinnatud sõber kõigile klassi- Parim instrumentalist, kannel, HARIDUSASUTUSTE sijuhataja ja klassiõpetaja Kaspar Soolep – 3. kl kaaslastele. Kuna oma töödes 7.-9.klass 5 preemiat a´75 € regionaalne – 2. koht, edasi- TÖÖTAJAD, KEDA Margus Maasik – direktor Grit Leppiksaar – 2. kl on ta kiire, siis ta aitab teistel Martin Lepp – Muu- pääs vabariikliku vooru. Osa- TUNNUSTATAKSE Meriliis Kannel – 2. kl klassikaaslastel järele jõuda ja ga-Laekvere Kooli 9.klassi lemine klassi jõulunäidendis, TÄNUKIRJA JA MEENEGA: Tudu kool: Elli Villers – 2. kl aru saada. Tema õppeedukus õpilane. Esindas kooli maa- kus saavutati loominguline Ferdinand von Wran- ÕPILASED: on klassis silmapaistev. Tema kondlikel olümpiaadidel- ma- diplom.Vabariiklik kandleor- gelli nimeline Roela Maririin Tepp – 5. kl TÖÖTAJAD: käekiri on väga ilus ja oma temaatika, ajalugu, bioloogia, kester Sotto Voce’s mängimine lasteaed-põhikool: Eliise Teedla – 4. kl Margarita Leok – klassijuha- töödes on ta täpne ning hoolas. geograafia, õpilasesinduse pre- 26. oktoober, Sügiskontsert, ÕPILASED: Birgit Otsa – 6. kl taja ja vene keele õpetaja Tema suurimaks saavutuseks sident, asendamatu organisaa- Keila muusikakool. Rakve- Maarek Puusepp – 1. kl Malle Mager – klassiõpetaja on eesti keele selgeks õppimi- tor, õpetajate abiline (IT val- re muusikakoolis lisa-aastal Kai Otsa – 8. kl TÖÖTAJAD: Siiri Seljama – geograafiaõpe- ne. Esimesse klassi tulles ei las), Rohelise Kooli tegemiste kandle erialal (8. klass). 21. Marie Nirgi – 8. kl Moonika Peetso – lasteaiaõpe- taja osanud Laura eesti keelt. Prae- postitaja. veebruar, Rehbinderi majas, Mariella Maalman –9. kl taja Marge Guljavin – eesti keele gu on tema eesti keele oskus Kadri-Liis Tamm – Muu- muusikakooli õpilaste kont- Sten Schneider – 8.kl Ülle Liuhka – lasteaiaõpetaja õpetaja väga hea nii kirjalikult kui ka ga-Laekvere kooli 7. klassi sert, mis on pühendatud EV Ly Valdre – lasteaia õpetajaabi Anneli Vahesalu – keemiaõpe- suuliselt. Laura võtab aktiiv- õpilane. Ta õpib hinnetele 4 sünnipäevaks 21. det- TÖÖTAJAD: Eve Süld – lasteaia õpetajaabi taja selt osa koolis olevatest huvi- ja 5 (lõpetab klassi kiituskir- sember, Aruküla mõisas, Uudo Kruusimägi – kehalise Helge Arro – direktor Rutt Nurk – bioloogiaõpetaja ringidest ning käib korvpalli jaga) ning on saavutanud häid kandleklassi kontsert. Vi- kasvatuse õpetaja Jaan Nõmmik – ajalooõpetaja trennis. Laura Müürsalu on tulemusi erinevatelolümpiaa- rumaa Noorteorkestri päri- Maris Mirt – noorsootöötaja Vinni lasteaed Tõruke: Katrin Pall – muusikaõpetaja kindlasti preemiat väärt, sest didel. Sellel õppeaastal sai musmuusika osas mängimine Marine Roos – õpetajaabi Heli Arge – lasteaiaõpetaja Marika Pulatova Manuel – ta on tõestanud väga väikese Kadri-Liis maakondlikul bio- 1. oktoober, muusikapäeva Gerly Kanna – lasteaiaõpetaja Eve Unus – lasteaiaõpetaja matemaatikaõpetaja ajaga, et õppimine on lõbus ja loogiaolümpiaadil I koha ning kontserdid, Simuna rahvama- Ene Raudsalu – õpetajaabi Katrin Tonka – lasteaia õpe- Andrus Veinberg – haridus- vajalik. Ta on väga püüdlik ja sai kutse osaleda vabariiklikul ja ja Tamsalu gümnaasiumis Kristina Varik-Kilm – ajaloo- tajaabi tehnoloog motiveeritud ning heaks eesku- võistlusel. Maakondlikul geo- 16. oktoober, Tapa Kul- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Siivi Ebber – direktor Henry Kallaste – direktor juks teistele. graafiaolümpiaadil saavutas tuurikoda, laulupeo tänu- Aive Alavere – direktor Karlis Kütt – Vinni-Pa- ta samuti I koha. Kadri-Liisi üritusel esinemine. Muu- ÜLEVALLALISED justi Gümnaasiumi 4.a klassi töö märgiti ära ka kirjandus- ga kapellis mängimine Kulina lasteaed: Vinni-Pajusti SPETSIALISTID: õpilane. Ta on hea käitumise- likul konkursil „Mööda maad 7. detsember, Muuga laadal, Katrin Haav – lasteaiaõpetaja gümnaasium: Kerli Hahndorf – alusharidu- ga, viisakas poiss. Koolis antud ja merd“ Kadri-Liis õpib Väi- esinemine. 2. märts, Roela Signe Klopp – lasteaia õpetaja- ÕPILASED: se metoodik ülesandeid täidab kohusetund- ke-Maarja Muusikakooli kla- lasteaias, pillide tutvustamine, abi Ander Mägi – 11. kl Katrin Lipp – alushariduse likult. Karlis õpib hinnetele veriklassis. (koos õe Anne-Ly ja emaga) Helen Rennel – direktor Reigo Kapsi – 11. kl eripedagoog 4 ja 5. Koolis on ta abivalmis Lisanna Tõnne – Vin- Maryte Mooses – 11. kl Gaidi Kasu – lasteheaolu- ja hea sõber kõigi klassikaas- ni-Pajusti Gümnaasiumi 8.a 10.-12.klass 2 preemiat a´175 € Muuga-Laekvere kool: Helerin Lokutšievski – 11. kl spetsialist lastega. Tubli õpetaja abiline. klassi õpilane. Lisanna Tõnne Anastasia Šimuk – Vin- ÕPILASED: Andres Nirgi – 11. kl Võtab osa keemiaringist. Käib on kohustundlik ja hoolas õpi- ni-Pajusti gümnaasiumi 10. Johanna Klaasmägi – 1. kl Teija Heiskonen – 11. kl Seoses eriolukorraga jäi sellel Rakveres jalgpalliklubi Tarvas lane. Ta on loomupäraselt uu- klassi õpilane. Väga hea õp- Johannes Kokkar – 2. kl Kaila Mäesalu – 10. kl aastal vallavanema vastuvõtt treeningutel. Karlis on aktiiv- dishimulik ja teadmishimuline. peedukuse ja käitumisega õpi- Hardi Tikkerber – 3. kl Meribell Susi – 10. kl tublimatest tublimatele ära. ne tegutseja kõigil kooli- ja Kõik kaheksa aastat on Lisan- lane. 20019./20. õppeaastal Lee Eliisabet Soon – 3. kl Mirttel Tovstsik – 10. kl Tänukirjad ja meened saatsime klassiüritustel. Lääne-Virumaa na õppinud ainult viitele. Juba maakondlikul vene keele olüm- Karoliina Hõbemägi – 3. kl Madli Freinthal – 10. kl asutustesse ja loodame, et need pranglimise finaalis saavutas viiendat aastat osaleb edukalt piaadil 1. koht, keemiaolüm- Janeri Rohtla – 3. kl Gerda Väli – 9. kl on tunnustatavateni jõudnud. ta oskajate ( 4.-6.klass) arves- maakondlikel olümpiaadidel. piaadil 3. koht; Lääne- Vi- Sten-Andero Veermets – 3. kl Kristin Aart – 9. kl Sooviks oli, et Koduvalla tuses 4. koha. Maakondlikul 4. Sel õppeaastal saavutas maa- rumaa pranglimises naiste Kati Pärn – 5. kl Lysandra Reidla – 9. kl Sõnumites ilmuks tänavu ni- klassi matemaatikaolümpiaadil kondlikul emakeeleolümpiaa- arvestuses 3. koht. Rakvere Andres Tamm – 9. kl Andris Vahula – 8. kl mekiri, kus saavutused oleksid saavutas 2. koha. Väga kohuse- dil 3. koha ja maakondlikul lahtistel sisemeistrivõistlustel Pärtel Oja – 6. kl Mirttel Laul – 8. kl rohkem lahti kirjutatud, on ju tundlik õpilane distantsõppes. bioloogiaolümpiaadil 4. koha. tennises naiste üksikmängus Melissa Proover – 7. kl Kirke-Mai Kask – 7. kl selles nimekirjas igaüks lausa Andrias Mäeks – Vin- Lisanna on kaasõpilaste suhtes 1. koht. Osales väga aktiivselt Mia Proover – 9. kl Simar Alama – 7. kl eraldi artiklit väärt. Kahjuks ni-Pajusti Gümnaasiumi 4.a sõbralik, lahke ja abivalmis. kooli mälumänguvõistkonnas Merilin Veskilt – 7. kl Kaisa Aunapuu – 7. kl pidime ajalehe piiratud ruumi klassi õpilane. Ta on eeskujuli- Hea meelega valib tegevusi, ja näiteringis. Osales Eesti Roberta Jürna – 7. kl tõttu sellest loobuma. ku käitumisega, viisakas poiss. kus saab suhelda inimestega. Noorte Väitlusringis ja Noore TÖÖTAJAD: Marten Pitsner – 7. kl Palju õnne kõigile ja rõõm- Koolis antud ülesandeid täi- On edasipüüdlik, enesekindel Inseneri Õppeprogrammi TTÜ Tiia Lepp – algklasside õpeta- Oliver Arder – 6. kl sat suvepuhkust! dab kohusetundlikult. Andrias ja domineeriv. Rühmatöös ee- seminarides, 2019. suvel Ing- jana Laura Maria Truss – 6. kl õpib hinnetele 4 ja 5. Koolis listab tegevusi, mis lasevad lismaal Saint Edward`s School Pille Lumiste – bioloogia- ja Sten Magnus Bõstrov – 6. kl Koostanud asutuste andmetel on ta abivalmis ja hea sõber organiseerida ja juhtida mees- keelelaagris. Anastasia kuulub geograafiaõpetaja Gerda Laul – 8. kl Margit Diits kõigi klassikaaslastega. Tubli konda eesmärkide saavutami- Vinni valla noorte volikogusse. Jaana Hamer – klassiõpetaja Annabel Lepik – 8. kl haridusnõunik õpetaja abiline. Võtab osa kee- seks. Probleemide lahendami- Hendrik Kaurla – Vin- Leivi Lepp – majandusalaju- Kristin Liset Lepasaar – 6. kl Juuni 2020 Koduvalla Sõnumid 5 Noored otsivad viise, kuidas SPORT tutvustada Vinni valla kultuuripärandit inni vallas on kä- samuti Tudus asuv käsitöötare- nädal pärast õppeekskursioo- NÄITE KOOSTATUD sil koostöös Tallin- muuseumi varad on koonda- ni Vinni valla muuseumidesse MATERJALIDEST: V na Ülikooliga ELU tud 2020. aastast Vinni Valla- kuulutati riigis välja koroona- projekt „Ainelise ja vaimse muuseumi ühtse juhtimise alla. viiruse leviku tõkestamiseks kultuuripärandi säilitamine ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumi eriolukord. Sellega keelustati kasutamine Vinni valla näi- koolimuuseumi on kooli hal- kontaktkohtumised jmt ning tel“. Projektiga saab tutvuda lata; Rolea käbikuivati kuulub saime silmast silma kohtuda Tallinna Ülikooli ELU projek- RMK-le, kuid tegutsetakse vaid kahel korral. Kogu eda- tide andmebaasi kui ka Vinni Vinni Vallavalitsuse, MTÜ Ro- pidine projektitegevus toimus valla kodulehel. ela Kodukant ja RMK koostöö- vaid virtuaalseid lahendusi ka- Lühend ELU tähendab lepingu alusel. sutades. Koostöö siiski jätkus erialasid lõimivat uuendus Kuna Vinni valla muu- ja iga rühmaliige tegutses talle on projekt- ja probleemõppel seumides on erinevatest vald- antud ülesannetega ning oli- põhinevat erialasid lõimivat kondadest säilitamiseks ja me üksteisele toeks, jagasime Liipäeva jooks oli peale kahte kuud õppeainet, mille raames üliõpi- eksponeerimiseks rikkalikult tehtud tööd, leidsime sobivad esimene spordivõistlus Vinni vallas lased koostöös õppejõudude esemeid, siis jagasime projek- suhtlusviisid. 19. mail toimus Mõedakul nimejooksusari Liipäeva jooksuga, ja ülikooli väliste partneritega ti alguses osalejad valdkonniti Kahe kihelkonna rahvarõi- Millisel kirivööl on Vinni kus osales kokku 53 jooksuhuvilist ja jalgratturit. teostavad erialadeülese prob- kolme rühma: „Rahvariiete“, vaste koondmaterjalide koos- valla lipuvärvid? Planeeritud kuue jooksu asemel toimub tänavu neid viis, leemipüstitusega projekte. „Klassitoa“ ning „Ajaloosünd- tamine oli üsnagi ajamahukas Töörühma liikmed: Vale- sest Jüripäevajooks jäi eriolukorra tõttu ära. Järgnevatena on Seega on projektis osale- muste ja kultuuritegelaste“ ettevõtmine. Püüdsime leida ria Liigsoo, Merle Varblane, kavas Jaanipäeva (16.06), Erikapäeva (14.07), Jaanikapäeva vad tudengid erinevate eri- alarühmadeks. pilte, lugusid, värve, esemeid, Hanna-Liisa Ott, Kadri Laa- (11.08) ja Madisepäeva jooksud. alade üliõpilased, mis aitab Meie „Rahvariiete“ viie- mis on seotud Viru-Jaagupi nemaa ja Kristin Jakobson. Nimepäevajooksud toimuvad Mõedakul, algusega kell 19, rohkem kaasa „kastist välja“ liikmeline töörühm püstitas ning Simuna kihelkonnaga ja distantsidel 500 m – 6 km, jalgratturitel 12 km. Võistluse ju- lähenemisele. eesmärgi uurida Vinni valla leida seejärel seoseid Vinni hendi leiate Lääne-Viru Spordiliidu kodulehelt lvsl.ee. Muuseumid on oluline osa territooriumil asunud kahe vallaga. pusled ning veel ideid ja valla kultuuripärandist. Sellest suurema endise Viru-Jaagupi Meie rühma töö tulemu- mõtteid erinevate tegevuste lähtuvalt oli projekti eesmär- ja Simuna kihelkonna rahva- sena valmisid väga põnevad läbiviimiseks. Juulis toimub kaks spordiüritust giks töötada välja lahendusi rõivaste ajalugu ning tausta, ning vahvad õppematerjalid Meil jääb loota, et koosta- 11. juuli algusega kell 12 saavad jooksusõbrad ennast proovile muuseumide esemete ekspo- koostada saadud informat- erinevas vanuseastmes lastele tud materjalid leiavad kasutust panna Simuna-Laekvere jooksul. Jooks on mõeldud nii lastele neerimiseks ja muuseumitun- sioonist koondmaterjal ning ja noortele tutvustamaks Vinni ning pakuvad avastusterohkeid kui täiskasvanutele – igale vanuseklassile on jõukohane dis- dide läbiviimiseks erinevatele nende põhjal luua õppemater- valla kahe kihelkonna pärand- hetki ülesannete lahendajatele, tants. Lisainfo www.jooksusari.ee. sihtrühmadele. jalid muuseumitundide läbi- kultuuri just selle piirkonna esmalt muidugi Vinni valla las- 5. juulil tasub aga ratturitel rõõmustada, sest toimub 18. Vinni vallas tegutsevad nn viimiseks lasteaedadele, I ja II rahvarõivaste kaudu. Mater- tele ja noortele teadmiste proo- Rakvere Rattamaraton, mille enamus rajast asub Vinni valla väikemuuseumid: Viru-Jaagu- kooliastmele. jalides on põnevaid lugusid vilepanekuks ning muidugi ka territooriumil. Täpsem info www.rattamaratonid.ee pi muuseum, Roela põllutöö- Jagasime rühmasiseselt rahvarõivaste kohta, ristsõna, kõikidele teistele huvilistele. riistade muuseum, valdavalt omakorda igale liikmele üles- erinevad pildi ja sõna ühenda- kooli materjali tutvustavad anded. Tundus, et töö hakkab mist vajavad ülesanded, ise- ELU projekti „Rahvariiete“ Tutvu Vinni vallaga seiklusorienteerudes muuseumi Põlulas, Kadilas, kenasti sujuma... Kuid vaid gi rahvarõivaid tutvustavad töögrupp 18. maist kuni 30. juunini on avatud mobiilse orienteerumi- se rakendus MOBO, mis võimaldab kõigil soovijatel seigelda orienteerumise radadel, mis Vinni vallas asuvad kolmes kohas – Meeldetuletus koolivaheajaks: kandke kiivreid ja liigelge ohutult Vinnis, Ulvis ja Laekveres. Igal meie valla rajal on kümme Kauaoodatud koolivaheaeg on Loomulikult juhtisin ma õige oleks lapsele eeskujuks ol- ohtu hinnata ja kui nad siis kontrollpunkti. Ulvis ja Laekveres on need võimalik läbida ka käes ning seoses sellega soovin mehe tähelepanu sellele ning les ratast käekõrval lükates üle käituvad samuti nagu eelpool lapsevankriga. Radade läbimine võtab aega 1,5-2,5 tundi. meelde tuletada mõned reeglid selgitasin talle, kuidas on ohutu tee minna. kirjeldatud, ei ole õnnetust Kaarti, kompassi ja kompostri asemel tuleb endale telefo- kergliiklusteel liiklejatele. ja õige jalgrattaga teed ületada, Liiklusreeglite kohaselt kaugelt vaja otsida. nisse laadida rakendus MOBO2, mis asendab kõiki kolme. Hiljuti nägin pealt olukor- kuid seda tehes sain ma tema tohivad lapsed sõiduteel sõita Kallid lapsevanemad, vaa- Osavõtjate vahel, kes on läbinud kõik Vinni valla rajad, da, kuidas kergliiklusteel jalg- pahameele osaliseks. Nimelt alates 8. eluaastast koos täis- dake palun oma laste ja enda loositakse välja auhinnad! ratastel liikunud härrasmees ja arvas ta, et ta võib jalgrattal kasvanud saatjaga. Iseseisvalt rataste tehniline seisukord üle. Seiklusorienteerumine on kohalike omavalitsuste poolt väike laps ülekäigurajal teed teed ületada küll ja ma võiks tohib laps sõiduteel sõita, kui Tuletage üheskoos meelde ka korraldatav ühisprojekt, mille käigus püsistatakse samal pe- ületasid. Täiskasvanu oli ees- tegeleda parem pättide püüd- ta on vähemalt 10-aastane ja mõned olulised liiklusreeglid rioodil erinevates piirkondadesse orienteerumisrajad. Projek- pool ning laps tagapool. Veo- misega! omab jalgratturi juhiluba. ja lastele kiivri kandmise ko- tist võtab osa 12 KOV-i, neist kaheksa Lääne-Virumaal ning auto peatus, et neid üle tee Tõsi, täiskasvanu võib üle- Sel korral läks kõik hästi ja hustust, siis on ka suvevaheaeg lisaks Jõgeva vald, Põltsamaa vald, Põlva vald ja Võru vald. lubada…Siit justkui tundub, käigurajal teed ületada ka jalg- laps oli koos täiskasvanud saat- ohutu ja ilus. „Esimese kahe nädalaga on huligaanid kontrollpunktides et kõik on õige. Tegelikkuses rattal sõites, kuid siis ei pea jaga ning koos said nad õnneli- Ilusat ja turvalist kooliva- kiskunud maha mitmeid QR-koodiga märke. Loodan, et edas- ei olnud nende kahe teeületus sõidukijuhid jalgratturile teed kult üle tee. heaega! pidi käivad radadel vaid spordisõbrad, kes oskavad inventari sugugi ohutu. Nimelt tegid nad andma. Alla 8-aastased lapsed Kergliiklusteel ja õuealal hoida,“ sõnas korraldaja ja rajameister Uno Muruvee. seda jalgrattal sõites ja lapse seda sõiduteel teha ei tohi, kuna võivad aga alla 8-aastased lap- Jaagup Nõmmeloo Osalemise täpsed juhised leiad võistluse ametlikult lingilt sõiduoskus ei olnud just kõige see ei ole ohutu ning on vastu- sed rattaga sõita ka üksi. Lap- piirkonnapolitseinik https://mobo.osport.ee/eri/etov2020. Lisainfo Facebooki lehel kindlam. olus liiklusreeglitega. Ohutu ja sed ei oska aga liikumise pealt Seiklusorienteerumine. Pind päkka!

LASTEAIAD Pajusti lasteaia Pajusti lasteaed tüdruk sai peaministrilt kirja avas vabaõhunäituse ajusti lasteaia ajusti lasteaia lap- Tõrutõnn käi- sed olid terve õppe- P vat Kreete Lii- P aasta väga tublid ja sat (pildil) tabas 26. mai kunstitöid kogunes üksjagu. hommikul aeda minnes Kuna ajad olid meil keeru- üllatus – teda ootas kiri lised, panid maja töötajad peaminister Jüri Rataselt. virtuaalselt pead kokku ja Räägib valla haridus- mõttetalgute tulemusena sai nõunik Margit Diits: „22. meie värskelt valminud aed omale ehteks lasteaia kunstitööde mail, kui toimus valla näituse. esindajate ja peaminister Kunstitöid sai vaadata värskes õhus, taustaks linnulaul. Kes Ratase videokohtumine, sattus näitusele õigel ajal, võis näha lasteaia aia sees toimeta- andsin peaministrile eda- mas ka kurge. Andis vist märku, et meie lasteaias lastepuudust si 4-aastase Kreete Liisa ei tule! sõnad, kes ühel hommi- kul lasteaeda tulles oli Karin Rand öelnud, et tema võis juba Pajusti lasteaia õpetaja lasteaeda tulla, aga Jüri Ratas kõiki veel ei luba. Head Vinni Tõrukese Meie peaminister oli sel- lest väga liigutatud ning lapsevanemad! saatis tüdrukule tänutäheks kirja.“ äname Teid südamest mõistva suh- Peaminister tänas Kreete Liisat arukate sõnade eest ning lu- tumise ja tegutsemise eest koroo- bas, et varsti saab ta jälle kõigi oma sõpradega kohtuda. Lisaks T nakriisi ajal. Soovime kõigile ilu- oli peaminister kirjale joonistanud lillekese. sat päikselist suve! Kohtumiseni sügisel!

Vinni Lasteaed Tõruke pere 6 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 PALJU ÕNNE! Põlula sümboli Ilmar Järgi aeg ui Ilmar Järg Põlula dis kohalik koduloomuuseum, kooli juhtima tuli, kus ta õpilasi ammustele põne- K siis olid koolitunnid vatele aegadele juhatas, valmis Põlulas juba alanud. Tunde mitu koduloolist raamatut. Põlula nime kandvas koolis Loodusearmastust meenu- olid enne tema aega antud neli tavad koos kooliperega istuta- aastakümmet. Vaevalt teadis tud hiiepuud. noormees siis isegi, et jääb Öeldakse, et õpetaja elab Gerda-Johanna Ülesoo – 100! Põlula kooli sama kauaks, et edasi oma õpilastes, nende te- just Põlula koolist saab tema gudes ja mõtetes. Selles seis- inni valla elanik Gerda-Johanna Ülesool (ülal pildil) elutöö. neb tema looming. täitus 4. juunil 100 eluaastat. Ilmar Järg on olnud mees Ilmar Järgi on peetud nõud- V Gerda-Johanna sündis 4. juunil 1920 Ida-Viru- nagu orkester – kuigi just os- likuks õpetajaks ja juhiks. maal Ratva küla viie-lapselise pere kolmanda lapsena. Koos kamatus pilli mängida sai omal Tuleb nõustuda tema kunagi- oma perega, kus sirgus kaks poega, kolis ta 1961.aastal Vinni ajal takistuseks, et Tartu ümb- se kolleegi, õppealajuhataja valda külla, kus mõlemad abikaasaga asusid tööle Vinni ruse koolid temast omal ajal Meelike Abroiga: „Et miks on sovhoosi Sõpruse osakonda. Gerda-Johanna töötas seemen- ilma jäid ja Virumaa ta endale koolis korda vaja? Ega see eri- dustehnikuna ja sai hea töö eest mitmeid preemiaid ja oli ra- napsas. ti kellelegi meeldi, kui midagi jooni autahvlil. „Kui sovhoosi esimees Heino Kallaste sai enda Ilmar Järgist oleks võinud nõutakse. Kord tekitab lapsele kasutada uue Volga, oli vaja selle ajani kasutatud Moskvitš saada ka sportlane. Jooksut- turvatunde, aga nõudja on vas- 407-le uus sõitja leida. Kallaste läks mööda 25st spetsialistist reeningud ja riistvõimlemine 18. mail – oma 82. sünnipäeval – sai endine Põlula kooli tik, ja allumine samuti. Selli- ja osakonnajuhatajast ning andis Moskvitši kasutada emale, et andsid hea sportliku vormi, juhataja ja koolimuuseumi looja Ilmar Järg Vinni valla seid asju hinnatakse täiskas- veelgi tõsta töö tulemuslikkust ja kergendada ema tööd,“ tea- tulemused ei jäänud tulema- teenetemärgi kavaleriks. vanuna. Õpetajadki, kes ikka dis Gerda-Johanna poeg Ülo Ülesoo rääkida meeleolukat seika ta Eesti tasemelgi. …Või siis Vinni Vallavalitsus hakkas valla teenetemärki välja nõudlikud olnud, jäävad ju ema elust. treener. Sportlasena läbielatu andma 2015.aasta sügisel. Teenetemärk antakse inimesele, rohkem meelde. Kuhu sa nen- Gerda-Johannal on ka viis lapselast ja kaks lapselapselast. koos pedagoogiliste oskustega kelle aastatepikkune töö ja tegevus on positiivselt mõjuta- de kergelt saadud viitega ikka lõid selleks vajaliku eelduse. nud Vinni valla arengut ja mainet, samuti muude saavu- lähed või mida peale hakkad!“ Palju õnne, Gerda-Johanna! Ilmar Järgist oleks võinud tuste eest, mis on toonud au ja tunnustust vallale. Põlula koolist saadud tead- Vinni Vallavalitsus saada ka kirjamees. On ta ju Teenetemärk on hõbedast, vapi ülemine kolmnurk ja misi, oskusi ja kasvatust ei ole avaldanud mitu raamatut, vor- tammelehed ning tõrud on kuumemailitud rohelisega, ää- tulnud häbeneda kellelgi. minud luulesse ümbristevat elu red kullatud. Lint on valla lipu värvides. „Põlula on paljude jaoks ja olu, inimesi ja loodust. imeline mitte ainult sõnana, Ilmar Järgist oleks võinud vaid sellesse mahub nii palju – saada ka loodusemees. Loodu- õpetaja kutse. elule alla ja tasu ei jäänud tu- lapsepõlv ja kooliaeg, puude sesõbrale, kel lisaks hea jutu- Ilmar Järg sai varakult aru, lemata. lõhkumine ja ladumine, aiatöö ja kirjasoon, olnuks see amet et kui sulle on antud pedagoo- Head läbisaamist ja orga- ja pikad suusamatkad kohalik- igati loogiline. gianne, siis tuleb seda kasutada niseerimisvõimet läks vaja ku metskonda. Igasugune al- Ilmar Järgist oleks võinud ja mitte lasta raisku minna. majandiga suheldes. Kool käis gus! Põlula kool on vaimu- ja saada ka ajaloolane. Huvi olnu Spordi võttis Ilmar Järg kohalikus majandis abiks põl- hingeharidust ning tööoskusi ja oleva vastu viis teda ülikooli oma tööellu kaasa hoopis sel lutöödel - ikka selleks, et koo- kaua-kaua andnud. /-/ ajalugu õppima. Legendaarse viisil, et nakatas spordipisikuga lilapsed saaksid bussiga Tal- Eestvedajaks oli ikka ja ajalooõppejõu Hillar Palamet- kogu Põlula koolipere. Õpilas- linna loomaaeda, koolisööklas alati Ilmar Järg - tõeline kool- sa juhendamisel valmis Ilma- te kehaline vorm kosus Põlulas maitsvama lõunasöögi, talvised meister. Pani ikka kitli selga, Ille Tõnts – 50! ril ülikooli diplomitöö Põlula kooli lähedal metsa rüppe ra- küttepuud. Hea organiseeri- dressipüksid jalga, et minna aekvere kauaaegne pereõde Ille Tõnts (ülal pildil kätle- kooli ajaloost. Käsi koduloole jatud õdusal staadionil. Talviti misvõime tuli kasuks hilisemal puid saagima või muud tööd mas vallavanemaga) tähistas 2. juunil juubelit. Ille on oli antud. rassiti suuskadel Mõedaku mä- mõisakoolimaja renoveerimi- tegema, et siis jälle tagasi tul- L kogu oma tööelu tegutsenud Laekveres, alguses medit- Ilmar Järgist oleks võinud gistel radadel. Õpilaste sport- sel. Tasuks korras mõisamaja la, ülikond selga ja ajalootundi siiniõena lasteaias, alates 1992.aastast lasteaias õena ja hiljem saada ka ühiskonnategelane, likud tulemused rõõmustasid ja paranenud õpikeskkond. tagasi,“ kirjutas Melike Abroi perearsti õena. nagu tänapäeval öeldakse, või nii neid kui tõid au ja tuntust Inimestega head läbisaa- kooli 90. aastapäeva puhul. „Ille on Laekvere arstiabi järjepidevuse hoidja,“ kiitis nagu nõukaajal – parteisõdur. koolile. Mõedaku suusanõlvad mist läks vaja ka külarahva Nii nagu Põlula koolil Laekvere haldusjuht Andrus Läll. „Kaks aastat tagasi oli ars- Vajaliku meelsuse õppis sel- viisid spordilembese koolijuhi kohalikke rahvalugusid kirja on Juhani ja Jüri aeg – seal- tiabi andmine Laekveres suure küsimärgi all. Meie Ille võitles geks ja kandis omal ajal nii mõttele rajada sinna suusabaas. pannes. se kandi kooli omaaegse- selle nimel, et siia arstiabi jääks - ja võitles selle välja. Ehk- usutavalt ette, et teda aegajalt Edasine on ajalugu… Ilmar Järg pööras oma kul- te asutajate, taluperemees- ki teenusepakkujaks on meil Väike-Maarja Tervisekeskus, on parteitööle kutsuti. Ilmar Järgist oleks võinud tuurihuvigi kodukandi kasuks, te Juhan Truuveri ja Jüri meil arst kaks korda nädalas kohapeal, ülejäänud päevadel on Kuid Ilmar Järg keeldus saada ka töödejuhataja. Tegeli- olles üks Põlula kandi kultuu- Tossmanni meenutuseks, jääb rahva tervise teenistuses Ille üksinda“. kategooriliselt sellest oma elu kult saigi. Juba varases nooru- rielu – laulupidude, kodukan- Põlulasse ka tema sümboli – suurest võimalusest. Ta valis ses ema kaotanud noorel poisil dipäevade jt külarahva kok- Ilmar Järgi aeg. Palju õnne, Ille! oma elu suureks võimaluseks tuli ise hakkama saada ja oma kusaamiste eestvedajaid ning Vinni Vallavalitsus sellise ameti, kus need ja tei- elu eest vastutama hakata. Sü- kaasategijaid. Hilje Pakkanen sedki ametid kokku saavad – dikas noormees ei vandunud Tema ajalooloohuvist sün- Vinni Vallamuuseumi juhataja Kui president Arnold Rüütel Tudu elu kaemas käis 21. mail käis president Kersti võimalustega maapiirkonnas. pärast seda tormi. diga, et temaga mõni sõnagi va- taas autodesse. Kaljulaid Tudu soos vaatamas See tõi teda ja pr Ingrid Rüütlit Paremini on meeles emot- hetada. Presidendiproua jõudis Järgmiseks kohtumiseks möödunud aastal alustatud taas- tutvuma Lääne-Virumaa kutse- sionaalne kohtumine Tudu küünla süüdata, kui temal kui võeti hoog maha Palasil. Pais- tamistöid, mis praeguseks juba kõrgkooli Mõdrikule. Uue ni- käsitöötare-muuseumis. Tudu toimekal naisel helises äkki mo- tis, et kogu Palasi külarahvas ka esimesi tulemusi ilmutavad. mega kool oli aasta eest loodud memmed ehk maanaisteseltsi biiltelefon ja seal ta siis ajaski oli tulnud presidenti tervitama. Selle uudise peale on siinkohal Rakvere pedagoogikakooli ja Loit naised, olid teinud hulga telefoniga peaaegu kogu muu- Taas külanaiste armastusega hea võimalus meenutada paari- Mõdriku põllumajandustehni- ettevalmistusi kõrgete külaliste semis oldud aja omi asju. valmistatud imemaitsvad põ- kümne aasta taguseid muljeid kumi baasil. vastuvõtuks. Memmed olid kohtumisest draliha ja muu hea- parema president Arnold Rüütli (pildil Rüütel oli lahke olemisega, Ja siis nad saabusidki. Mee- muidugi rõõmsad, kuid nende täidisega pirukad, küpsetised, Tudus autogrammi andmas) vähese jutuga, rohkem kuulas les on ka Helve Ploomi öeldud näod muutusid külaliste lahku- mis kähku taldrikuilt kadusid. töövisiidist Lääne-Virumaale kui rääkis. Mõdrikul juhatas hoogne tervitus, mille ajakir- ma sättides üsnagi nurkaks - nii Mind ikka hämmastas mitmes 2002. aasta 23. ja 24. oktoobril, president sisse Eesti Panga ase- janik Rein Sikk on vahvasti väga oli oodatud seda kohtumist kohas, ka siin, kui kiiresti piru- mil ta külastas ka Vinni valda. presidendi Andres Suti loengu oma lehelugudesse kirjutanud: ja nüüd nii natukest seda oligi. kad turvameeste ja käsundusoh- Presidendipaari saatis Vin- maailmamajanduse kriiside „„Tere tulemast meie palavalt ja Aga palun võtke mäles- vitseride kõhtu kadusid (või nad ni vallas toonane vallavanem mõjust Eestile, teatas presiden- sügavasti armastatud president, tuseks vähemalt meie tehtud peavadki, toiduohutust kontrol- Toomas Väinaste. Minul kui di kantselei oma eelinfos. Mõ- härra Arnold Rüütel,“ kajas üle käsitööd – sokke, kindaid, pa- lima?) Alles ju söödi! Võõrus- maavalitsuse pressiesindajal ja drikul istuti korraks klassipinki vinge tuule, kui särasilmne rah- jalappe! Armastusega kootud, tajad andsid presidendipaarile vallalehe toimetajal õnnestus kuulama koolijuhti Helle Noor- variideis naine (see oligi Helve) tega kõrval, panevad veel lehte, tikitud, heegeldatud ja õmmel- vaadata fotoalbumi piltidega visiit kaasa teha Väinaste autos, välit ning tehti ringkäik vanast kesk lumehangi riigi esimesel näitavad televiisorist… Hiljem, dud esemed vahetasid omanik- külarahvast ja nende tegemis- mis hiljuti mahasadanud lumis- mõisatallist ümberehitatud mehel kätt surus. Kõrval, ninad tähtsaks puhuks kaasa võetud ku, igaüks, ka turvamehed said test. Tegusa külarahva üle või- tel teedel suvekummidega sõi- õppehoones. Lõuna Mõdriku külmast veidi punased, lasteaia külmarohust julgemad, seletati, midagi Tudust kaasa. sid külalised ainult rõõmu tun- tes veidi libisema kippus. Eks sööklas. Hea maitsev toit oli. Ei mudilased, isetehtud sinimust- mida oleks tahtnud küsida-ütel- Kiiresti õue trepile ühispil- da. Kõigil oli kohtumise üle hea kats u suvekummidega kimada meenu, et midagi erilist selleks valged lipukesed pihus.“ da. diks, veel paar autogrammi ja meel. Jälle kähku külavärava presidendi eskordi järel, kui see puhuks oleks valmistatud – Mõ- Memmed olid valmistanud Selgus, et eelmine riigijuht uuele kohtumisele. taustale ühispildiks ja teele! vilkuritega suurel kiirusel järg- drikul pakutaksegi head toitu! taldrikutäite kaupa imemaits- käis Tudus 65 aastat tagasi, Tudus vaadati üle ka kä- Usun, et nii mõnigi on hil- misse sihtkohta kihutab! Nii me Edasi kihutati Tudusse, et vaid kooke ja pirukaid, võilei- 1937. aastal - Konstantin Päts, sitööpalkmaju tootva Tender jem meenutanud ajaloolist veidi ajanihkes kohale jõudsi- oma silmaga üle vaadata, mida bu, keetnud teed. President hu- teadis üks memmedest. Tema Ehituse tegemised lumisel ehi- president Rüütli Tudus käiku. me, aga jõudsime. kurikuulus 2001. aasta juuli- vitus ääremaa elust, kiitis naiste juba mäletas, sest Päts oli teinud tusplatsil. Tudu metsade vaigust Minul meenusid pea 20 aasta Presidendi ringsõidu ees- torm Tudu metsadega tegi. Tudu pealehakkamist. Kohmetunud talle pai! lõhnavate vägevatest palkidest taguseid vanu fotosid vaadates märk oli tutvuda ettevõtjate ja metskonna ülemat Ain Saaparit memmedel-taatidel oli lihtsam Naised ootasid vähemalt valmivaid maju silmitsedes need seigad. kohaliku omavalitsuse koostöö- kuulates sai jutt murelik. Ajaar- vastata kui ise otse presidendilt sama põksuva südamega kohtu- jätkus meestel juttu pikemaks. ga ning ettevõtlus- ja koolitus- vamine käib Tudus nüüd enne ja küsida – ajakirjanikud kaamera- mist ka presidendiproua Ingri- Ühispilt tööka kollektiiviga ja Tekst ja foto: Hilje Pakkanen Juuni 2020 Koduvalla Sõnumid 7 Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aasta puurimistööd Ida- ja Lääne-Virumaal esti Geoloogiateenistus loa andmisest. Kõik üldgeo- Hetkel on meil käimas aja jooksul muutuvad hoidlates (EGT) on 2020. aasta loogiliste uurimistööde load on hange puurimistööde läbiviija seisnud materjalide omadused – E suveks planeerinud Vi- avalikud ja nendega on võima- leidmiseks. Loodame, et saame teatud mineraalid murenevad rumaale mitmeid puurimistöid. lik tutvuda Keskkonnaameti puurimistöödega alustada hil- ja kristalliseeruvad ümber ning Täpsemate selgituste saamiseks e-teenuse lehel (https://eteenus. jemalt juuli keskel. Tööd tuleb neid ei saa uuringutes kasutada. pöördusime Eesti Geoloogia- keskkonnaamet.ee/?page=ek- lõpetada hiljemalt 15.10.2020. teenistuse maapõueressursside lis_list&desktop=1017&act=a- Ühe puuraugu puurimine kestab Kas uurimine tähendab seda, et osakonna juhataja Tiit Kaasiku valik_info&tid=1344). paar päeva. Niipea kui oleme nendes piirkondades hakatak- poole. sõlminud lepingu puurimistöö- se kaevandama? Kas Virumaal aastakümneid de läbiviijaga, edastame oma- Täna kavandame puurimist Kuhu täpsemalt ja mis mahus tagasi puuritud ning täna pla- valitsusele nende territooriu- selleks, et uute puursüdamike on EGT sellel aastal puurimis- neeritavad puuraugud on mõju- mitel läbiviidavate puurimiste alusel kontrollida enam kui 40 töid planeerinud? tanud või võivad mõjutavad ka ajakava. aastat tagasi teostatud fosfo- Väljakuulutatud hangete piirkonna veerežiimi? riidiuuringute ja graptoliitar- alusel on meil planeeritud ühe Üksikute puuraukudega Kui palju mõjutab planeeritud gilliidi kihi andmestikku. Ka- sügava puuraugu puurimine on regionaalset põhjaveere- puurakukude puurimine ümb- vandatavatel uurimistöödel on Uljaste uuringuruumis ning 16 žiimi väga raske rikkuda, sest Türisalu ja Kallavere kihistusse planeeritud puuraukude asukohad. ritsevat keskkonda? Mis saab kolm peamist eesmärki: esiteks puuraugu puurimine Türisalu võrreldes veekihi levikuga, on loogilist infot. 24–112m vahele. puuraukudest peale puurimise varasema uuringuandmestiku ja Kallavere kihistusse (vt juu- puurauk väga väike. Lisaks on lõppemist? kontroll, teiseks eeltöö nõuko- resolev kaart). Uljaste puurimi- puurimine tavaliselt lühiajaline Mitu loa saanud 16-st planee- Kirjeldage veidi palun puurimis- Puuraukude puurimiseks tu- gudeaegse uurimisandmestiku se oleme otsustanud täna edasi tegevus ning peale uuringute ritud puuraugust asuvad Vinni protsessi. leb piirkondadesse viia tehnika, ning uute puursüdamike uuri- lükata. Lisaks on koostamisel lõppemist puuraugud suletakse. valla territooriumil? Puuraukude puurimine on kuid kõik puuraukude kohad on misel saadava info kajastami- uuringuloa taotlus puurimistöö- Hetkel ei ole EGT-le teada üh- Vinni vallas asuvad kok- sarnane puurkaevu rajamisega, valitud selliselt, et mõju oleks seks rahvusvaheliselt tunnusta- deks 14 uurimispunktis. Mitu tegi dokumenteeritud juhtu või ku kuus puurauku – Mõedaka, mida inimesed kodude juurde minimaalne. Puurimine ise tud uurimisstandardite kohaselt puurauku täpselt nendesse uuri- spetsiaalset uuringut, mis oleks Männikvälja ja Uljaste külade lasevad teha. Ainuke vahe on viiakse läbi kaasaegsete meeto- ning kolmandaks info kogumi- mispunktidesse tuleb, ei ole het- läbi viidud seetõttu, et uuringu- piirkondades. selles, et puuraugud reeglina ditega kõiki nende piirkondade ne fosforiidis ja selle katendi kel kindel, aga suurusjärk võiks puuraugud mingis piirkonnas pärast puurimist likvideeritak- maapõue eripärasid arvestades kivimites leiduvate haruldaste olla 35 ringis. 16 loa saanud on muutnud põhjavee voola- Kui suure maa-ala puurimisma- se. Lihtsustatult toimub protsess ning keskkonnale sellega kahju ja hajutatud metallide esinemi- puurauku asuvad Ida-Virumaal mise režiimi. Seetõttu on EGT sin enda alla võtab? nii, et puurmasinal on mehha- ei tekitata. Pärast uuringut ena- se kohta. Lõpptulemusena soo- Toila ja Lüganuse vallas ning poolt planeeritud puuraukude Puurmasinate suurus va- nism, mis paneb puurtoru pöör- mus puuraukudest suletakse ja vime saavutada olukorra, kus Kohtla-Järve linnas ja Vinni mõju piirkonna veerežiimile vä- rieerub, aga meie kavandatud lema, toru otsas on puurkroon, alad korrastatakse. riik teaks, milline ressurss tema ning Viru-Nigula vallas Lää- hetõenäoline. tööde tegemiseks kasutatav ma- mis suudab lõigata kivimeid. maapõues peitub ja millised on ne-Virumaal. Nõukogude ajal läbiviidud sin on ehk võrreldav keskmise Pöörlev toru surutakse maa Mida tehakse puursüdamikuga, sellega seotud võimalused ja uuringute puhul ei pruugitud ekskavaatoriga. Puurimisplats sisse ja kuna puurkroon ja toru mis puuraugust välja tuleb? ohud. Lähtuvalt praegu planee- Kas uuringute läbiviimiseks on jälgida kõiki vajalikke keskkon- peab küll olema mõnevõrra on seest õõnsad, siis jääb puuri- Puusüdamikud viiakse meie ritud ja tulevikus kavandatavate vaja eriluba omavalitsuselt? nanorme ning puurimistehnika suurem kui vaid puurmasina misel toru sisse südamik, mille Arbavere uurimiskeskusesse uuringute tulemustest on või- Selliste uuringute tegemi- ja meetodid olid teised. Suurest alune pind, kuna seal on vajalik saab eemaldada. Lisaks võidak- ning siis algavad geofüüsika- malik edaspidi otsustada, kas ja seks on vajalik üldgeoloogilise hulgast ning tööeetikast tulene- veel hoiustada puurimiseks va- se kasutada puurimise hõlbusta- lised ja geokeemilised uurin- milliste maavaradega soovime uurimistöö luba Keskkonnaa- valt võis omal ajal juhtuda, et jalikke tarvikuid ja üles panna miseks puhast või keskkonna- gud, mille viivad läbi EGT liikuda nende kasutuselevõtmi- metilt. Kuna üldgeoloogiline osad puuraugud jäid korralikult mõned tehnoloogilised ja toe- ohutute lisanditega vett, mida geoloogid. se suunas läbipaistval viisil, et uurimistöö on maapõue geo- sulgemata. Tänapäeval on kõik tavad elemendid (nt olenevalt suunatakse puuritavasse auku. see tooks ühiskonnale suurimat loogilise ehituse selgitamise puuraugud loetud ning nende asjaoludest veevarustus ja tsir- Sellise puurimisega ei kaasne Miks ei kasutata uuringuteks tulu. eesmärgil tehtav töö, mitte puurimist ja hilisemat sulgemist kulatsioonisüsteem, varjualune, tolmu ja müra on võrreldav ehi- juba olemasolevaid puursüda- maavara arvele võtmise ja kae- reguleerivad seaduslikud nor- välikäimla jms). tus- või põllutöömasinate poolt mikke? Täpsem info: vandamise eesmärgil tehtav töö, mid. Kuna puuraugu puurimine tekitatavaga. Täna on seis selline, et fos- Tiit Kaasik tel 51908839 siis ei ole kohaliku omavalituse on kallis, on vaja igast puurau- Kui sügavad planeeritud puu- foriiti sisaldavaid südamike lõi- [email protected] nõusolekut otseselt vaja, kuid gust kätte saada võimalikult raugud tulevad? Kui kaua puurimine kestab ja ke lihtsalt pole säilinud. Samas www.egt.ee lubade taotluse menetluse raa- palju infot. Sealhulgas, lisaks Türisalu ja Kallavere kihistu kas ka omavalitsust puurimise on veel üks oluline tegur, mida mes teavitatakse omavalitsusi maavarade infole, ka hüdrogeo- puuraukude sügavused jäävad algusest teavitatakse? peame silmas pidama, nimelt Eraisikud saavad toetust vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks

Alates 8. maist saavad Kesk- Reoveekogumisaladel elamu ehitustööde keskmisest mak- koos taotlusvormiga esitada konnainvesteeringute Kes- ühendamiseks ühisveevärgi ja/ sumusest ning sõltub rajatava vee-ettevõtjalt küsitud liitu- kusest (KIK) toetust taotleda või -kanalisatsiooniga või kogu- torustiku pikkusest. Toetuste mistingimused, mis sisaldavad ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- mismahuti rajamiseks või üm- summad jäävad vahemikku liitumispunkti asukoha koordi- Ferdinand von Wrangelli nimeline niga liitumiseks, reoveemahuti berehitamiseks ning alla 2000 1132-3792 eurot. naate ja selgitust, kas liitumis- Roela Lasteaed-Põhikool paigaldamiseks ja omapuhasti tarbijaga reoveekogumisalal võimalused on nii ühisveevärgi rajamiseks ka need eraisikud, ka elamule omapuhasti raja- Kui kaua saab toetust? kui -kanalisatsiooniga. võtab alates 2020/2021. õppeaastast kes elavad alla 2000 tarbijaga miseks või ümberehitamiseks. Projekti abikõlblikkuse perioo- Kogumismahuti või oma- tööle osalise koormusega: reoveekogumisaladel. Samuti Kogumismahutitele ja oma- di lõpp, st kaevetööde tähtaeg puhasti rajamisel tuleb taot- pikeneb taotluste esitamise täht- puhastitele saab toetust küsida ei tohi olla hiljem kui 31. august lusele lisada vee-ettevõtja või ° eesti keele ja kirjanduse õpetaja aeg üle 2000 tarbijaga reovee- piirkondadesse, kus puudub 2023. Seega on kõige hilisem kohaliku omavalitsuse kin- ° tööõpetuse õpetaja kogumisalade elanikele. ühiskanalisatsioon ning kus on aeg taotlust esitada, et jääks nitus ühisveevärgi ja -kana- ° loodusainete õpetaja teada, et seda lähima viie aasta aega ka kaevetöödeks (eeldu- lisatsiooni liitumisvõimaluse ° kehalise kasvatuse ja lasteaia liikumisõpetaja Kes saab toetust taotleda? jooksul ei rajata. sel, et vooru eelarve pole varem puudumise kohta viie aasta ° vene keele õpetaja Isikud, kelle majapidamine täitunud) jaanuar 2023. Vooru perspektiivis. ° inglise keele õpetaja asub keskkonnaministri poolt Milleks toetust ei anta? eelarve on 17 miljonit eurot, Samuti tuleb esitada voliki- kinnitatud reoveekogumisalal Elamusiseste torustike ehitus- millest tänaseks on eelnevate ri, kui toetust taotletakse volitu- ° inimeseõpetuse õpetaja (nii üle kui ka alla 2000 tarbi- tööde, sh veemõõdusõlmede rahastusotsusega kaetud ca 8 se abil. ° ning täistööajaga õpilaskodu kasvataja jaga reoveekogumisalade ela- rajamiseks. miljonit eurot. Kavandatud tegevused tu- ja öökasvataja. nikud). Seda saab kontrollida Varasemalt teostatud tööde leb ellu viia kuue kuu jooksul KIKi kodulehel olevast otsingu- rahastamiseks. Ehitustöödega ei Kuidas taotleda? pärast positiivse otsuse saamist. Oled sobiv kandidaat, kui Sul on erialane haridus või mootorist. tohi alustada enne otsuse kätte- Taotleda on võimalik: 1) E-toe- Täpsed tingimused, juhised õpid vastaval alal, oled avatud meele ja koostöövõimega Kinnistusraamatusse kantud saamist. tuse keskkonnas, 2) KIKi kodu- ja korduma kippuvad küsimu- ning innovaatilise suhtumisega. kinnisasja või hoonestusõigu- Hoonestamata kinnistule lehel avaldatud taotlusvormil, sed leiab KIKi kodulehelt siit. se füüsilisest isikust omanik, torustiku rajamiseks. mida on võimalik saata KIKi Lisainfot jagab KIKi pro- Sooviavaldus, CV ning haridust tõendavate doku- ühisomanik või kaasomanik. Pärast 21. maid 2018 ehita- e-posti ([email protected]) või posti jektikoordinaator Kadri Haa- mentide koopiad esitada 29. maiks aadressil Järve 1, Oluline on silmas pidada, et tud elamutega kinnistule vee- ja teel (Narva mnt 7a, VI korrus, mer ([email protected], Roela, 46602, Lääne-Virumaa või roela.kool@vinni- taotlejale kuuluva kinnisasja kanalisatsioonitorustiku, oma- Tallinn). Samuti võib taotlust 627 4183). vald.ee. või hoonestusõiguse ühis- või puhasti või kogumismahuti ra- alates juunikuust täita KIKi Tal- Toetust anname Euroopa kaasomanik ei tohi olla juriidi- jamiseks. linna kontoris, kuid palume sel Liidu Ühtekuuluvusfondi va- line isik. juhul eelnevalt ette helistada te- henditest ning toetuse töötas Lisainfo telefonil 507 3849. Kui suur on toetus? lefonil 6 274 171. välja Keskkonnaministeerium. Milleks toetust antakse? Toetuse suurus lähtub sarnaste Taotlemisel tuleb KIKile 8 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 Vii võidutuli koju! Ava oma kohvik! Avalikud jaanituled jäävad sellel aastal ära. Oma kodusele jaa- Möödunud aastal oli Vinni val- alevikku - teeme oma külad ja nitulele on sul võimalik saada siiski tuli võidutulest. Võidutuld la kodukohvikute päeval ak- alevikud nähtavaks! jagame Viru-Jaagupi kiriku ees parkimisplatsil 23.06 kell 15.10. tiivne osavõtt. Suure nõudluse Registreerimine toimub Võta kaasa oma latern ja vii võidutuli koju oma jaanilõkkesse! tulemusena toimub ka sel aas- valla kodulehe kaudu. Vinni- tal „Vinni valla ühe päeva ko- vald.ee lehel on kohvikute päe- ÜRITUSED dukohvikute päev“, mis toimub val osalejate jaoks vastav link, 23.06 kell 12 Viru-Jaagupi kirik Jumalateenistus armulauaga 22. augustil. Selle aasta kodu- mis tuleb ära täita. Koostöös 23.06 kell 13 Viru-Jaagupi kalmistul võidupüha mäletustalitus kohvikute juhtlause on „Head Navicupiga on meil interaktiiv- Vabadussõja mälestussamba juures maitsed Vinni vallast“. ne kaart, mida on võimalik laa- 23.06 kell 13.30 Viru-Jaagupi kalmistul surnuaiapüha jumala- Selle aasta märksõnad koh- dida alla ka äpina ja mis juha- teenistus viku avamiseks on: tab sind kohvikutesse kohale. 23.06 kell 15.10 Viru-Jaagupi kiriku ees võidutule jagamine • Ava oma hoovis üheks päe- Registreeri ennast kohvi- I V R A H V U S V A H E L I N E G U S T A V N O R M A N N I kodustele jaanituledele vaks aastas kohvik kute päeval esinema hiljemalt O R E L I F E S T I V A L 28.06 kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga • Tutvusta meie kodukanti ko- 29.07.2020. 14.07 kell 13 Laureaatide tammikus Seeniorklubi Mõttelõng halikele ja külalistele kauge- Info tel 5190 2201 või kirju- malt ta [email protected]. M U U S I K A L I N E Ü L L A T U S „Chillime ja grillime“ 26.07 kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga • Pakkuda võib sööki ja jooki, H I S P A A N I A S T aiasaaduseid, käsitööd, meele- Urmas Lindlo 02.08 kell 12 Tudu kirikus jumalateenistus armulauaga Vinni valla kultuuri koordinaator 02.08 kell 13 Tudu kalmistul surnuaiapüha jumalateenistus lahutust ja … 09.08 kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga Vinni vallas on 70 küla ja 6 loreto aramendi 13.08 kell 22 Viru-Jaagupi kirikus Terminaator & Tiit Kikas – piletid PILETILEVIST orel, Hispaania 16.08 kell 22 Laureaatide tammikus „Lähme õitsile“ – Tasuta Nädal naisteta! 22.08 kell 11 – 18 Vinni valla kodukohvikute päev Tuntud saatetoimetaja Anne- võimaluse kohalikku elu-olu 22.08 KELL 18 Viru-Jaagupi kirikus Rahvusvaheline Gustav li Lahe otsib perekondi ühest laiemalt tutvustada,“ julgustab Normanni orelifestival, musitseerib Loreto Armandi (Hispaa- Viru-jaakobi 22. augustil pääse: 7€ / 5€ Eestimaa piirkonnast, kes soo- Anneli Lahe Vinni valla pere- nia) 7€/5€ - info Ainar Ojasaar 529 0647. kirik kell 18.00 viksid osaleda heatahtlikus del saatesarja kandideerima. 23.08 kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga meelelahutuslikus tõsielusarjas „Kui teie pere soovib end proo- 29.08 kell 21 Viru-Jaagupi kirikus Muuseumite öö – kontser- „Nädal naisteta!“ vile panna ning osaleda ühes did, näitus ja palju muud huvitavat RAHVUSVAHELINE GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL Saatesari jälgib ühe piir- vahvas ja meeldejäävas pro- konna peresid, kust pereemad jektis, kirjutage mulle aadres- Info jumalateenistuste ja surnuaiapühade kohta: Tarmo Linnas on nädalaks spaapuhkusele sil [email protected],“ 5563 0181 läinud. sõnas Lahe. Info teiste ürituste kohta: Urmas Lindlo 5190 2201 Mis juhtub siis, kui perest Saatesarja valitakse 4-6 kaob ühe vanema panus ja lastega peret. Pereema saab Surnuaiapüha Simuna kalmistul 23 juuni algusega kell 11 reeglid? Kas mehed suudavad samal ajal puhata spaas. Kõi- Surnuaiapüha Ao kalmistul 23 juuni kell 14 omavahel koopereeruda ning gile osalejatele on ette nähtud Info: Enn Salveste 5345 3967 elu jätkub samas vaimus? osalemistasu ning saatesarja „Usun, et see oleks vahva lõppedes ootavad kõiki peresid Kõige väiksemad jalad jätavad suurimad jäljed... nii elanikele, kui ka annaks auhinnad. Eding Kondrat 22.04.2020 Kertu Jõemägi 01.05.2020 MÄLESTAME LAHKUNUID Mirtel Kirsimäe 08.05.2020 Virve Brauer 29.09.1947-01.05.2020 Rasmus Teedla 11.05.2020 August Kondoja 20.01.1922-02.05.2020 Johan Karu 19.05.2020 Toomas Mägi 01.11.1969-10.05.2020 Õnne vanemataele ning kasvujaksu Aino Tamm 11.09.1927-13.05.2020 värsketele ilmakodanikele Niina Hallik 25.07.1962-16.05.2020 Juulikuu sünnipäevalapsed Augustikuu sünnipäevalapsed 96 82 92 82 Miralda Paeste Õilme Treial Erika Rästas Helma Aru Salme Bachhaus Maie Kongi 95 Rozine Keptsov 90 Elve Kaasik Erna Laansalu Elviine Ruben 81 Irja Vaarmets 81 93 Enn Habakuk Liivi Mustasaar Helmut Pastarus Heino Kleeband 89 Vilve Erm Alma Kivisep Lembit Uibo Vaike Tatrik 91 Hillar Tõnne Andrei Pitke Mare Tamm Ilda Pärnaste Hannela Mosin Vaike Aul August Petai 90 Luule Mägi Eve Kivirand Ivan Aleksejev 88 Marta Andre Kreet Dõnne Virve Jõemägi 80 Aliise Vahtramäe Valentine Jors 87 87 Liis Tõnne Karl Ruben Milvi Rääts 80 Elma Allikas Elvi Gerz Alfred-Voldemar Jaago 75 Arvi Mooses Ilme Prohorova Linda Uustalu Silvi Kirsipuu Vladimir Tsõganov Ilme Tamm Hellja Borozdina 86 Helgi Soer Geeni-Velanda Kitshard 75 86 Rein Raju Silvia Kikka Nikita Krasnov Urve Veeväli Leo Mägisoo Helga Laimets Liia Sims Boris Uibo Imbi Lood 70 84 Luule Lehtmets 85 Luule Normak Niina Aleksejeva Toini Luiv Aili Kukk Ants Vahula Aare Loog Õie Liiv Juhan Kula Jaak Markus Helle Sarjas Lembit Põldmaa 83 84 Valve Noormägi Leida Leon Ervin Sats Linda Koplik 70 Heino Eerik Pjotr Trofi mov Anne Albert Ülo Liivak Eve Siimut Miroslava Oleynik Heino Liis Elgi Noorlind Heino Ründla Harald Topkin Aleksander Jazõkov 83 Olivia Sääsk Aino Liiv Aili Kongi Eevi Mändla Aime Vain Palju õnne!

KES EI SOOVI, ET TEDA AJALEHES ÕNNITLETAKSE, ANDKE SELLEST TEADA VALLAVALITSUSSE TELEFONIL 325 8665.