DOCSLIB.ORG

Tudulinna Vallavalitsus Koostaja: Corson OÜ

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

RANNAPUNGERJA JÕESUUDME SÜVENDAMISE JA MUULI RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 1703 Tellija: Tudulinna Vallavalitsus Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2017 Sisukord 1 Taust........................................................................................................................................ 3 1.1 KMH algatamine vee erikasutusloa taotluse raames........................................................ 3 1.2 Muuli projekteerimine, eesmärk ja projektala asukoht .................................................... 4 2 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid................................................................................ 5 3 Eeldatavalt mõjutatav keskkond.............................................................................................. 6 3.1 Maastik............................................................................................................................. 6 3.2 Taimkate........................................................................................................................... 7 3.3 Peipsi järv ja Rannapungerja jõgi..................................................................................... 8 3.4 Turism ja puhkemajandus Tudulinna vallas..................................................................... 9 3.5 Kaitsealad......................................................................................................................... 9 3.6. Järvevälja MKA kaitse-eeskiri ja selle eelnõu .............................................................. 10 4 Kavandatava tegevuse seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega.............................. 11 4.1 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ ................................................................ 11 4.2 Üldplaneeringud ja arengukava...................................................................................... 12 5 Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju......................................................................................................................... 13 6 KMH metoodika ja vajalikud uuringud ................................................................................ 15 6.1 KMH metoodika............................................................................................................. 15 6.2 Vajalikud infoallikad ja uuringud .................................................................................. 16 6.3 Natura hindamine ........................................................................................................... 18 7 KMH teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava......................................................... 20 8 KMH protsessis osalejad....................................................................................................... 24 8.1 KMH protsessis osalejate andmed ................................................................................. 24 8.2 Asjaomased asutused...................................................................................................... 25 9 KMH protsessis programmile esitatud ettepanekutega arvestamine..................................... 25 9.1 Asjaomaste asutuste seisukohtadega arvestamine.......................................................... 25 9.2 KMH programmi avalikustamine ja selle protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine .............................................................................................................................................. 26 Lisa 1. Keskkonnaamet kiri 30.10.2015 nr V 7-6/15/23716-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise kohta. Lisa 2. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded 03.11.2015. Lisa 3. Projektala asukoha plaan. Lisa 4. Töö nr 1413 asendiplaan. Lisa 5. OÜ E-Konsult töös E1070 väljapakutud kaadamiskoht. Lisa 6. Asjaomastelt asutustelt 03.03.2017 seisukoha küsimine KMH programmi kohta. Lisa 7. Ida-Viru Maavalitsuse 10.03.2017 ja Lohusuu Vallavalitsuse 14.03.2017 seisukohad KMH programmi kohta. Lisa 8. Keskkonnaameti 06.04.2017 seisukoht ja ettepanekud KMH programmi kohta. Lisa 9. Järvevälja MKA kaitse-eeskirja eelnõu lisa. Lisa 10. Asjaomaste asutuste seisukohtadega arvestamine KMH programmi täiendamisel. Lisa 11. KMH programmi avalikustamise teade Ametlikud Teadaanded 18.07.2017 ja ajalehes Põhjarannik 20.07.2017. Lisa 12. KMH programmi avalikustamisteade menetluses osalejatele 18.07.2017. Lisa 13. Terviseameti 20.07.2017 nr 9.3-4/4678 kiri KMH programmi kohta ja Corson OÜ vastuskiri. Lisa 14. KMH programmi 16.08.2017 avaliku arutelu protokoll ja osalenute nimekiri. 2 1 Taust 1.1 KMH algatamine vee erikasutusloa taotluse raames Tudulinna Vallavalitsus (registrikood 75004205, aadress: Pargi 2, Tudulinna alevik, Tudulinna vald, 42202 Ida-Viru maakond, edaspidi ka taotleja) esitas 21.10.2015 Keskkonnaameti Viru regioonile alates 01.10.2016 Põhja regioon (edaspidi Keskkonnaamet) vee erikasutusloa taotluse Rannapungerja jõesuudme süvendamiseks ja muuli rajamiseks. Taotluse kohaselt kavandatud tegevusega kaasneb veekogu süvendamine esialgse hinnangu kohaselt mahus kuni 21000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus ca 22000 m3 (lisa 1). Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 6 ja 7 alusel peab olema vee erikasutusluba kui toimub suurema kui 1 ha veekogu rajamine, süvendamine ning tahkete ainete uputamine veekogusse. Vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 5 annab taotletavaks tegevuseks vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui kavandatav tegevus toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 alusel on veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 ja veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral algatatakse keskkonnamõju hindamine (edaspidi nimetatud KMH) kohustuslikus korras. Seega vee erikasutusloa saamiseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust algatas Keskkonnaamet KeHJS § 3, § 6 lõige 1 punkti 17, § 11 lõigete 2 ja 3 alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaamet algatas 30.10.2015 nr V 7-6/15/23716-2 Tudulinna Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse raames KMH (lisa 1). Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. KMH algatamise otsusega oli võimalik tutvuda tööpäevadel Keskkonnaameti Viru alates 01.10.2016 Põhja regiooni Lääne-Virumaa Rakvere kontoris (Kunderi 18, Rakvere; kontaktisik Julia Dubova, 3324417, [email protected]) ja Ida-Virumaa Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi; kontaktisik Irina Sõtšova, 357 2614, [email protected]). Digitaalselt on otsus ja muud asjasse puutuvad dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistrist aadressil http://sadr.keskkonnaamet.ee. Lisas 2 on Ametlikud Teadaanded 03.11.2015 avaldatud KMH algatamise teade nr 866645. 3 1.2 Muuli projekteerimine, eesmärk ja projektala asukoht Tudulinna Vallavalitsus 13.01.2014 korraldusega nr 1 kinnitas Tudulinna vallas Rannapungerja külas muuli projekteerimiseks projekteerimistingimused, mis on sama korralduse Lisas 1: Projekteerimistingimused Rannapungerja muuli ja jõesuudme ehitusprojekti koostamiseks Rannapungerja külas, Tudulinna vallas Ida-Virumaal. Projekteerimisala paikneb alljärgnevate katastriüksuste tunnustega kinnistutel: Peipsi järv koos Lämmijärve ja Pihkva järvega (ETAK ID 1973446); Iisaku Metskond 45 (81501:005:0279); Kuupaiste (81501:005:0281); Rannaliiva (81501:005:0282); Päikese (81501:005:0043). Projekteeriti kaitsemuul, mille eesmärgiks on Rannapungerja jõesuudme kindlustamine ja laevatee kaitsmine nn liikuvate liivade (sadamaalade uuring 2010*) eest. Rannapungerja muuli ja jõesuudme projektala asukoha plaan M 1: 2500 on KMH programmi eelnõu lisas 4. Nõuded projekteerijale: • Töö teostaja teeb muulide rajamiskoha ja kaldaalade ehitusgeoloogilised, geodeetilised ja hüdroloogilised uurimistööd. • Ehitusprojekti projektdokumentatsiooni koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 ,,Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetest ning kehtivatest planeerimis-, keskkonna- ja ehitusvaldkonda puudutavatest seadusandlikest aktidest. Projekteerimistööd tehakse kahes staadiumis: eelprojekt ja tööprojekt. Projekteerimistingimustes arvestatavad planeeringud ja dokumendid: • Tudulinna valla üldplaneering, 2000; • Tudulinna valla arengukava 2004- 2015; • Alajõe, Iisaku, Tudulinna ja Lohusuu valdade sadamaalade ja lautrikohtade uuring, ERKAS Pärnu Instituut 2010*; • Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine (RT I 1996, 80, 1440) • Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering; Tudulinna Vallavalitsus esitas 04.02.2014 nr 16-3/14-0258 Keskkonnaameti Viru regioonile (alates 01.10.2016 Põhja regioon) kooskõlastamiseks Rannapungerja muuli ja jõesuudme ehitusprojekti projekteerimistingimused. Keskkonnaameti Viru regioon kirjas 19.02.2014 nr V 6-6/14/2507-2 “Projekteerimistingimustest Rannapungerja muuli ja jõesuudme ehitusprojekti koostamiseks” palus projekteerimistingimusi täiendada. 4 Tudulinna Vallavalitsuse 16.04.2014 korralduses nr 21 Projekteerimistingimuste täiendamine lähtuti Keskkonnaameti Viru regiooni kirjast 19.02.2014
Recommended publications
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine

    Kultuurimälestiseks Tunnistamine

    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
  • Virumaa Hiied

    Virumaa Hiied

    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel

    Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel

    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
  • Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1

    Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration

    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration

    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
  • 321.Tegevusaruanne 2012

    321.Tegevusaruanne 2012

    Ülevaade MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevusest aastal 2012 Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Mustamäe tee 24, 10 621 Tallinn Tel. + 372 640 3240 e-post: [email protected] www.eto.ee Koostaja: Siret Kivilo Koostatud 28.03.2013 2 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 1. Pakendijäätmete käitlemine .............................................................................................................. 4 1.1 Kokkulepped majandustegevuses osalejatega ............................................................................ 4 1.2 Pakendijäätmete kogumine ........................................................................................................ 4 1.3 Pakendiettevõtjate poolt ETO-le üle antud taaskasutuskohustus ja täitmine ............................. 5 1.4 Pakendiseaduse §17¹ täitmine - üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ................. 5 2. Avalikkuse ja tarbijate teavitamine ja selle kulud .......................................................................... 12 3. Kogumissüsteemi arendamine ........................................................................................................ 14 3 Sissejuhatus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (edaspidi ETO) on asutatud 21.06.2004 Üldkoosoleku asutamisotsuse alusel ning akrediteeritud 27.10.2004 Keskkonnaministri otsuse alusel. ETO liikmed on Tetra Pak SIA, Elopak OY Eesti filiaal, Procter & Gamble International Operations
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Jõhvi Allub: Narva Prefektuuri Jõhvi Jaoskonnale

    Jõhvi Allub: Narva Prefektuuri Jõhvi Jaoskonnale

    MHlMttffr* *pt Hind <? senti. M 'iWlMi.il i , iHiiMMaMpwvKIIMVM JcOrvi jwihlHNS V Kõige vanem äri Jõhvis •rf-w K.-m. A. SCHMIDT Asut 1902. a. Jõhvis, Turuplats 10. tel. 77. Soodsaim ostukoht Jõhvis. SOOVITAME : Jalgrattaid : inglise, saksa ja kodumaa vabr. N.-Vene õmb­ lusmasinaid. Raadioaparaate, kodu- ja välismaa. Kellasid, kulda ja hõbedal. Spordifarbeid. Majapidamistarbeid. Foto- larbeid ja aparaale jne. Autokumme, osasid ja mootorite tarbeid. Soodsamad järelmaksu tingimised. K.-m. T. Bachval JÕHVIS. Asut 1911. a Narva tän. 3, tel. 57. Suures valikus, õiglaste, hindadega leiate alati: Hooaja riidekaupu, valmisriideid, karusnahku, trikoopesu, koetud kaupu, meeste kaabusid jne. '7'TJPS •;; --, 2 JÕHVIS, RAKVERE TÄN. 9, TELEF. 43. Müügil põllumeeste kaubad: Adrad, äked, kultivaatorid, krimlid jne. Latfrauda, teraskaubad, sepasüsi jne. Aknaklaasi, pliidid, praeahjud jne. Vankriassid, raltapussid jne. Hobuseriistad, talla- ja pastlanahka, rihmad ja roomad jne. Kalurite tarbed, võrgud, rüsad jne. Mootori- ja autoõlid. Tapeedid, seina- ja tõrvapappi. Heeringad, sool, kohvi, suhkur, tee, riis, manna, saiajahu. mimesuguseid maitseaineid, likööri- ekstraktid jne. Napsid, spets, napsid, liköörid ja veinid jne. jCinade vastuvõtmine Jõhvi allub: Narva prefektuuri Jõhvi Jaoskonnale. Politseikomissar: A. Salium, kantselei Narva t. 63, tel. 9. Jaoskonnale alluvad rajoonid: Jõhvi alev, Jõhvi vald, Voka, Järve, Püssi 1 Ja il, Kütte-Jõu, Maidla, Kohtla, Kohtla- Järve, Mäetaguse I ja II, Illuka, Iisaku 1 ja II, Tudolinna, Kiviõli, Erra. Jaoskonnakohus. Jõhvi Jaoskonnakohiunik — H. Luiga, Narva t. 9y ^tel. 46. (Jõhvi alev, vallad: Iisaku, Illuka, Järve, Jõhvi, Mäe­ taguse, Vaivara, Voka). Kohiu-uurija. Jõhvi Jaosk. k.-u. — E. Kubo, Narva t. 31, telef. 32. (Jõhvi alev, vallad: Erra, Iisaku, Illuka, Järve, Jõhvi, Kalvi, Kohtla, Maidla, Mäetaguse, Pada, Püssi, Tudolinna, Voka, Roela, Paasvere, Venevere).
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
  • Estonia Estonia

    Estonia Estonia

    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.