Tudulinna Vallavalitsus Koostaja: Corson OÜ

RANNAPUNGERJA JÕESUUDME SÜVENDAMISE JA MUULI RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM

Töö nr 1703

Tellija: Tudulinna Vallavalitsus Koostaja: Corson OÜ

Tallinn 2017 Sisukord 1 Taust...... 3 1.1 KMH algatamine vee erikasutusloa taotluse raames...... 3 1.2 Muuli projekteerimine, eesmärk ja projektala asukoht ...... 4 2 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid...... 5 3 Eeldatavalt mõjutatav keskkond...... 6 3.1 Maastik...... 6 3.2 Taimkate...... 7 3.3 Peipsi järv ja Rannapungerja jõgi...... 8 3.4 Turism ja puhkemajandus Tudulinna vallas...... 9 3.5 Kaitsealad...... 9 3.6. Järvevälja MKA kaitse-eeskiri ja selle eelnõu ...... 10 4 Kavandatava tegevuse seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega...... 11 4.1 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ ...... 11 4.2 Üldplaneeringud ja arengukava...... 12 5 Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju...... 13 6 KMH metoodika ja vajalikud uuringud ...... 15 6.1 KMH metoodika...... 15 6.2 Vajalikud infoallikad ja uuringud ...... 16 6.3 Natura hindamine ...... 18 7 KMH teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava...... 20 8 KMH protsessis osalejad...... 24 8.1 KMH protsessis osalejate andmed ...... 24 8.2 Asjaomased asutused...... 25 9 KMH protsessis programmile esitatud ettepanekutega arvestamine...... 25 9.1 Asjaomaste asutuste seisukohtadega arvestamine...... 25 9.2 KMH programmi avalikustamine ja selle protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine ...... 26

Lisa 1. Keskkonnaamet kiri 30.10.2015 nr V 7-6/15/23716-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise kohta. Lisa 2. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded 03.11.2015. Lisa 3. Projektala asukoha plaan. Lisa 4. Töö nr 1413 asendiplaan. Lisa 5. OÜ E-Konsult töös E1070 väljapakutud kaadamiskoht. Lisa 6. Asjaomastelt asutustelt 03.03.2017 seisukoha küsimine KMH programmi kohta. Lisa 7. Ida-Viru Maavalitsuse 10.03.2017 ja Lohusuu Vallavalitsuse 14.03.2017 seisukohad KMH programmi kohta. Lisa 8. Keskkonnaameti 06.04.2017 seisukoht ja ettepanekud KMH programmi kohta. Lisa 9. Järvevälja MKA kaitse-eeskirja eelnõu lisa. Lisa 10. Asjaomaste asutuste seisukohtadega arvestamine KMH programmi täiendamisel. Lisa 11. KMH programmi avalikustamise teade Ametlikud Teadaanded 18.07.2017 ja ajalehes Põhjarannik 20.07.2017. Lisa 12. KMH programmi avalikustamisteade menetluses osalejatele 18.07.2017. Lisa 13. Terviseameti 20.07.2017 nr 9.3-4/4678 kiri KMH programmi kohta ja Corson OÜ vastuskiri. Lisa 14. KMH programmi 16.08.2017 avaliku arutelu protokoll ja osalenute nimekiri.

2 1 Taust

1.1 KMH algatamine vee erikasutusloa taotluse raames

Tudulinna Vallavalitsus (registrikood 75004205, aadress: Pargi 2, Tudulinna alevik, Tudulinna vald, 42202 Ida-Viru maakond, edaspidi ka taotleja) esitas 21.10.2015 Keskkonnaameti Viru regioonile alates 01.10.2016 Põhja regioon (edaspidi Keskkonnaamet) vee erikasutusloa taotluse Rannapungerja jõesuudme süvendamiseks ja muuli rajamiseks. Taotluse kohaselt kavandatud tegevusega kaasneb veekogu süvendamine esialgse hinnangu kohaselt mahus kuni 21000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus ca 22000 m3 (lisa 1).

Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 6 ja 7 alusel peab olema vee erikasutusluba kui toimub suurema kui 1 ha veekogu rajamine, süvendamine ning tahkete ainete uputamine veekogusse.

Vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 5 annab taotletavaks tegevuseks vee erikasutusloa Keskkonnaamet.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui kavandatav tegevus toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 alusel on veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 ja veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral algatatakse keskkonnamõju hindamine (edaspidi nimetatud KMH) kohustuslikus korras.

Seega vee erikasutusloa saamiseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Tulenevalt eeltoodust algatas Keskkonnaamet KeHJS § 3, § 6 lõige 1 punkti 17, § 11 lõigete 2 ja 3 alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise.

Keskkonnaamet algatas 30.10.2015 nr V 7-6/15/23716-2 Tudulinna Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse raames KMH (lisa 1).

Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.

KMH algatamise otsusega oli võimalik tutvuda tööpäevadel Keskkonnaameti Viru alates 01.10.2016 Põhja regiooni Lääne-Virumaa Rakvere kontoris (Kunderi 18, Rakvere; kontaktisik Julia Dubova, 3324417, [email protected]) ja Ida-Virumaa Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi; kontaktisik Irina Sõtšova, 357 2614, [email protected]). Digitaalselt on otsus ja muud asjasse puutuvad dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistrist aadressil http://sadr.keskkonnaamet.ee.

Lisas 2 on Ametlikud Teadaanded 03.11.2015 avaldatud KMH algatamise teade nr 866645.

3 1.2 Muuli projekteerimine, eesmärk ja projektala asukoht

Tudulinna Vallavalitsus 13.01.2014 korraldusega nr 1 kinnitas Tudulinna vallas Rannapungerja külas muuli projekteerimiseks projekteerimistingimused, mis on sama korralduse Lisas 1: Projekteerimistingimused Rannapungerja muuli ja jõesuudme ehitusprojekti koostamiseks Rannapungerja külas, Tudulinna vallas Ida-Virumaal.

Projekteerimisala paikneb alljärgnevate katastriüksuste tunnustega kinnistutel: Peipsi järv koos Lämmijärve ja Pihkva järvega (ETAK ID 1973446); Iisaku Metskond 45 (81501:005:0279); Kuupaiste (81501:005:0281); Rannaliiva (81501:005:0282); Päikese (81501:005:0043).

Projekteeriti kaitsemuul, mille eesmärgiks on Rannapungerja jõesuudme kindlustamine ja laevatee kaitsmine nn liikuvate liivade (sadamaalade uuring 2010*) eest.

Rannapungerja muuli ja jõesuudme projektala asukoha plaan M 1: 2500 on KMH programmi eelnõu lisas 4.

Nõuded projekteerijale: • Töö teostaja teeb muulide rajamiskoha ja kaldaalade ehitusgeoloogilised, geodeetilised ja hüdroloogilised uurimistööd. • Ehitusprojekti projektdokumentatsiooni koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 ,,Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetest ning kehtivatest planeerimis-, keskkonna- ja ehitusvaldkonda puudutavatest seadusandlikest aktidest.

Projekteerimistööd tehakse kahes staadiumis: eelprojekt ja tööprojekt.

Projekteerimistingimustes arvestatavad planeeringud ja dokumendid: • Tudulinna valla üldplaneering, 2000; • Tudulinna valla arengukava 2004- 2015; • Alajõe, Iisaku, Tudulinna ja Lohusuu valdade sadamaalade ja lautrikohtade uuring, ERKAS Pärnu Instituut 2010*; • Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine (RT I 1996, 80, 1440) • Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering;

Tudulinna Vallavalitsus esitas 04.02.2014 nr 16-3/14-0258 Keskkonnaameti Viru regioonile (alates 01.10.2016 Põhja regioon) kooskõlastamiseks Rannapungerja muuli ja jõesuudme ehitusprojekti projekteerimistingimused.

Keskkonnaameti Viru regioon kirjas 19.02.2014 nr V 6-6/14/2507-2 “Projekteerimistingimustest Rannapungerja muuli ja jõesuudme ehitusprojekti koostamiseks” palus projekteerimistingimusi täiendada.

4 Tudulinna Vallavalitsuse 16.04.2014 korralduses nr 21 Projekteerimistingimuste täiendamine lähtuti Keskkonnaameti Viru regiooni kirjast 19.02.2014 nr V 6-6/14/2507-2. Korraldusega nr 21 täiendati Tudulinna Vallavalitsuse 13.01.2014 korraldusega 1 kinnitatud muuli projekteerimistingimusi: • Hinnata KMH vajadust lähtudes alal reaalselt teostatavatest uuringutest ja liigiandmetest. • Teostada kaitsealuste taimete täpne kaardistamine. • Arvestada Peipsi järve kaitsealuste liikide elupaiga soodsa seisundiga. • Lähtuda uuendatavast Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõust

2 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid Sadamaalade uuringu (2010)* andmetel oli Rannapungerjasse koondunud 100-110 mootorpaati ja paarkümmend purjejahti. Siia kuuluvad ka need, kes tulid üle Kauksist, pärast seda kui Kauksi kuulutati avalikuks rannaks. Enamus paate randuvad Rannapungerja jõe loodusliku kalda äärde. Rannapungerja jõel asub kaks sadamakohta.

Peipsi sadamakohtade probleemiks on nn liikuvad liivad*, mis nõuavad kulukate ning mahukate muulide lainetõkete rajamist või regulaarset sissesõiduteede süvendamist. Nagu teistes Peipsi äärsetes sadamakohtades on Rannapungerjal probleemiks uhtliiv (nn liikuvad liivad). Probleeme oli mootorpaatidega sadamakohtadest järvele pääsemisega.

* Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valdade sadamaalade ja lautrikohtade uuring. Alajõe- Iisaku-Tudulinna-Lohusuu-Pärnu 2010.

Mõned aastad tagasi suvel süvendati Rannapungerja jõesuuet sedavõrd, et paatidega oli võimalik sadamakohtadest sõita Peipsi järvele ja tagasi.

Liikuvate liivade probleemi lahenduseks on kavandatud lisas 4 projekteeritud kaitsemuul jõesuudme kindlustamiseks ja laevatee kaitsmiseks settimise eest.

Rannapungerja muuli rajamiskoha ja kaldaalade uurimistööd ning muuli projekteerimine. Töö nr 1413. Corson OÜ. Tallinn, 2015.

Corson OÜ töö nr 1413 on koostanud vastavalt Tudulinna Vallavalitsuse 13.01.2014 korralduses nr l ja 16.04.2014 korralduses nr 21 toodud projekteerimistingimustele.

Alternatiiviks 1 on kavandatud tegevus: • Rannapungerja jõe suudmealas ulatumisega Peipsi järve (lisas 4) muuli aluse ja selle äärse laevatee süvendusmahuks on esialgsel hinnangul 21000 m3, • Muuli rajamiseks ja süvendatud pinnase uputamismahuks esialgsel hinnangul on 22000 m3

Alternatiivi 1 võimaliku kaadamiskohana on välja pakutud lisas 5 toodud OÜ E-Konsult töös E1070 väljapakutud kaadamiskoht*.

*OÜ E-Konsult töös E1070 Mustvee sadama detailplaneeringu KSH kavandasid kaadamise teostada lisas 5 toodud Rambolli joonise ladestamiskohale nr 1.

5 Vee erikasutusloas nr L.VV/325156 on Mustvee sadama süvendamisel saadava pinnase kaadamisalaks Peipsi järves (koordinaadid: X=6527350 ja Y=682734) Ramboll Finland OY sadama rekonstrueerimisprojekti kaadamisala Mustvee ja Omedu sadama vahelisel alal.

Antud võimaliku kaadamiskoha kasutamisvõimaluse kohta tagavara ladestusalal või vee erikasutusloas toodud alale peab küsima informatsiooni ja võimalikkust Keskkonnaametilt.

Alternatiiviks 2 on 0-alternatiiv, mille tulemusena Rannapungerja jõesuudmeala ei süvendata ja kaitsemuuli ei rajata. • Liikuvate liivade probleem jääb lahendamata. • Üldplaneeringus ja arengukavas seatud eemärgid jäävad täitmata.

Kui KMH protsessis kerkib üles mõni teine lähemal olev ja parem reaalne kaadamisala või süvendatava pinnase parem reaalne kasutamise koht-võimalus, siis see tuleb kaasata alternatiivide võrdlusse parema alternatiivi välja selgitamiseks

3 Eeldatavalt mõjutatav keskkond

3.1 Maastik

Maastikuliselt kuulub arendusala Alutaguse madaliku maastikurajooni (Arold 2005), mis kujutab endast Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilis-jääaegse suure jääjärve põhja. Pinnamoes domineerivad järve- ja sootasandikud, maakattes asustamata metsaalad.

Aluspõhjas domineerivad Ordoviitsiumi paekivid, mis piirkonnas looduslikult ei paljandu, kuid esineb ka Kesk-Devoni Narva lademe avamusi. Piirkonnas võib leida nii veesettelisi liivatasandikke, madal- ja siirdesootasandikke, kui ka liivaseid küngastikke ja vallistikke.

Järvevälja e. Rannapungerja luiteväli hõlmab umbes 2,5 km2 suuruse ala Rannapungerja jõe suudmest läänepool. Luiteväli jaguneb kaheks osaks. Jõhvi-Mustvee maanteest põhja poole jääb nn. Vana luide***, mida eraldab maanteest u. 500 m laiune soostunud ala. Üksikluidete kõrgus on seal 7-8 m, luidete pealttuulenõlvade kalded 12-20°, alttuulenõlvadel 20-32°. Luiteaheliku pikkus on 1,5 km ja laius 100-150 m. Järvevälja luitestik, mis asub Mustvee-Kauksi* maantee ja Peipsi järve vahel, koosneb 10-14 paralleelsest luitevallist. Vallide kõrgus on 1-2 m, laius 20-30 m. Nõlvakalded - pealttuulenõlvad 4-9°, alttuulenõlvad 6-17°. Luitevallid on tekkinud Peipsi järve järk- järgulisel taandumisel ja on seetõttu oma morfoloogialt ja ehituselt sarnased. Luidetel kasvab valdavalt 140-aastane** 23-27 m kõrgune männik (pohla kasvutüüp), vanadel luidetel*** aga 30-50 aastane männimets. Ürglooduse objekti: Järvevälja luiteväli andmestiku koostas E. Martin 1990 a novembris. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;68547593;est;eelisand;;&comp=obj result=yrg&obj_id=260466913 (15.10.2015). * toonane nimetus – praegu Jõhvi-Tartu-Valga maantee. ** 1990 aastal 140 a vanune mets on praegu metsaregistri andmetel 170 a. *** E. Martini nimetus põhjapool maanteed asuvate luidete kohta, mis tekkisid Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel lihtsalt varem kui vahetult järveäärsed hiljem tekkinud luited.

Joonis 1. Loode-Peipsi rannatüübid Tavasti (2008) järgi. Allikas: Loode-Peipsi hoiuala KKK 2009-2018 (MTÜ Taevasikk) joonis 1.

3.2 Taimkate Peatüki koostamise aluseks on väljavõtted 2014. a suvel P. Vissaku poolt tehtud taimkatte uuringust ja välitööde materjalidest.

Arendusala (lisa 3) jaguneb üldjoontes kuueks kategooriaks: luitemets (2180), nõlvade ja nõlvaaluste põõsastik, roostik, aeg-ajalt üleujutatav eulitoraal, enamuse ajast üleujutatud sublitoraal ning taimestumata luited ja taimestumata liivarand.

Kohati on osa taimkattetüüpidest moodustanud mosaiigi, mille kujunemisele on tugevasti kaasa aidanud ka inimtegevus, peamiselt tallamine.

Metsastunud luited levivad rannikumadalikule vahetult järgnevatel luiteahelikel. Siin kattuvad omavahel arendusala ja maastikukaitseala. Siin on ka enim inimtegevust, kuna vahetult arendusalast väljaspool paikneb 2 suvilat. Arendusala piiril asub Rannapungerja tulepaak. Kõik nimetatud objektid on külastatavad, eriti tulepaak.

Arendusalal on mitmeid jalgradu ning kuivemal alal ka ülepinnalist tallamist. Küllalt palju leidub hajusat prügi. Inimtegevust soodustab maantee lähedus ja parkla olemasolu.

7 Rannas liikumine sõltub paljus ka aastaajast ja ilmastikutingimustest, samuti veeseisust. 2014. aastal on veeseis olnud püsivalt madal, sublitoraali taimkate on paremini välja arenenud, samas on inimesed pääsenud liikuma kaugemale paljandunud liivasele pagurannale. . LK II kategooria taimeliik pruun lõikhein kasvab hajusalt üleujutataval rannikul, seda tavapärane inimtegevus ei ohusta. Rajatiste korral tuleb silmas pidada, et leiukohta otseselt ei kahjustataks, muud tingimused madalas vees kasvaval taimel on soodsad.

Kuigi piirkonna asustus on hõre, on liivased rannad ja jõesuudmed populaarsed puhkekohad, peamiselt küll lääne poole jääv Lohusuu ümbrus, aga ka Rannapungerja. Jõesuudme liivarand, luitemets ja tulepaak on nii kohalike kui läbisõitjate hulgas meelsasti külastatavad. Külastatavus vajutab oma pitseri ökosüsteemile – jõesuudme ümbruse mets on täis jalgradu ja tallatud paiku, palju leidub ka prügi.

3.3 Peipsi järv ja Rannapungerja jõgi

Peipsi järv on oma 3555 km2 pindalaga Euroopas suuruselt neljas. Eestile kuulub Peipsist 1570 km2. Peipsi on rikas kalajärv andes enam kui 90% Eesti sisevete kalatoodangust. Peipsi on meie kõige suurem rikkus juba sellepärast, et ta sisaldab 25 km3 suhteliselt puhast magevett, mille väärtus aastatega järjest tõuseb. Peipsi on küll pindalalt väga suur, kuid suhteliselt madal järv, tema keskmine sügavus on ainult 7,1 m ja maksimaalne sügavus 15 m. Hea toidubaasi ja soodsa hüdrogeoloogilise režiimi tõttu on Peipsi üks Ida-Euroopa kalarikkamaid järvi. Peipsi järve kohta on ilmunud mahukad uurimused (Peipsi, 1999; Peipsi, 2008).

Joonis 2. Väljavõte Peipsi põhjasetete jooniselt. Allikas: Peipsi EMÜ PKI. Tartu 2008

Rannapungerja jõgi (VEE1058700) saab alguse Jõhvi kõrgustikult Atsalama küla lähedalt ja suubub Rannapungerja küla kohal Peipsi järve. Jõe ülem- ja keskjooksu kuni Tagajõega ühinemiseni tuntakse ka Roostojana, alamjooksu aga Pungerja jõena. Rannapungerja jõe pikkus on 52 km, valgala 601 km², tähtsamad lisajõed on: Jõuga peakraav, Milloja kraav, Mäetaguse jõgi (pikkus 25 km, valgala 95 km²), Tagajõgi (pikkus 40 km, valgala 262 km²). Kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

Rannapungerja jõe suudme ümbrusesse 300 m raadiuses jääb II kategooria kaitsealuse tõugja - Aspius aspius leiukoht ning samuti II kategooria kaitsealuse pruuni lõikheina - Cyperus fuscus leiukoht (Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur 05.09.2014 nr 8.4-3/363).

Lisas 4 on toodud muuli ja selle äärse laevatee asendiplaan. Asendiplaanil muulist läänepoole jääb P. Vissaku poolt taimestiku ülevaate uuringu (2014) välitööl tuvastatud pruuni lõikheina olemasolevad kasvukohad. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373).

3.4 Turism ja puhkemajandus Tudulinna vallas

Tudulinna vallas elas rahvastikuregistri andmetel 1 jaanuari 2017 seisuga 435 inimest.

Tudulinna valla turismisektori olulisemaks ja tugevamaks arengupiirkonnaks on Rannapungerja. Siin on olemas head looduslikud eeldused kalastamise, veeharrastuste ja rannapuhkusega seotud turismiteenuste arendamiseks. Piirkond jääb Via Hanseatica (Jõhvi- Tartu- Valga maantee) arenguvööndisse, mis olulise transpordikoridorina loob head võimalused turistide liikumisele piirkonda

Rannapungerja - Tudulinna rannaala on kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku koosseisus. Rannapungerja küla rand jääb idapool Rannapungerja jõge riigimetsa maale (Iisaku metskond), mis ulatub Jõhvi-Tartu-Valga maanteeni. Maantee ja Peipsi järve vahelisel alal Rannapungerja jõest läänepool asub Järvevälja maastikukaitseala (piiranguvöönd). Tegevusi kaitseala piirides reguleerib kaitseala kaitse-eeskiri. Kaitseala metsi majandab Iisaku metskond. Eramaad on koondunud jõe kallastele.

3.5 Kaitsealad

Järvevälja loodusala (EE0070122) Järvevälja loodusala maismaa pindala on 312,9 ha ja siseveekogude pindala 5,4 ha ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Järvevälja maastikukaitseala (KLO1000476) Järvevälja maastikukaitseala maismaa pindala on 318,3 ha. Järvevälja maastikukaitseala asub Ida-Virumaal, Tudulinna vallas. Kaitseala loodi 1967. a. luidestiku kaitseks. Luited on tekkinud Peipsi järve taandumisel. Luitevallide kõrgus on 1-2 m (lõunaosas) ja 7-8 m (põhjaosas). Luidetel kasvab männimets. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1987&mount=view#HTTP5a0BCQFQ18 VTWetGoxIX51jPm66VIN (25.08.2017)

Joonis 3. Planeeringualale (lisa 3) lähimad kaitsealused objektid. Allikas: Maa-ameti geoportaal.

Sahmeni hoiu- (KLO2000092) ja loodusalala (EE0070126) jääb planeeringuga hõlmatavast alast lõunapoole (joonis 3). Lähim kaugus on ca 2,43 km.

Sahmeni hoiuala (KLO2000092) Sahmeni hoiuala maismaa pindala on 0,3 ha ja veeosa pindala 27 326,6 ha, kokku 27 326,9 ha. Sahmeni hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - vähe- kuni kesktoitelise mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ning II lisas nimetatud liigi - hariliku tõugja (Aspius aspius ) elupaiga kaitse.

Sahmeni loodusala (EE0070126) Sahmeni loodusala maismaa pindala 0,3 ha, veeosa pindala 27 459,8 ha, kokku 27 460,1 ha ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ja II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik tõugjas (Aspius aspius).

Valides kaadamisalaks lisas 5 toodud kaadamiskoha peavad süvendatud pinnast kaadamiskohta transportivad alused läbima Sahmeni loodus- ja hoiuala.

3.6. Järvevälja MKA kaitse-eeskiri ja selle eelnõu

Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 281 (RT I 1996, 80, 1440) Järvevälja maastikukaitseala kaitseeeskiri ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ( viimane redaktsioon jõustus 24.02.2017 RT I,14.02.2017,14) on sätestatud MKA kaitsekord.

10 Kehtiva Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja punkt 27 alampunkt 2 kohaselt on kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta piiranguvööndis keelatud uute teede, parklate, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi.

Arendusalast jääb Rannapungerja jõe suudme läänekalda osa (lisa 3) Järvevälja MKA piiranguvööndisse nii kehtiva kui ka menetluses oleva kaitse-eeskirja korral (lisa 9).

Menetluses oleva uuendatava Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2 punkt 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud Järvevälja piiranguvööndis ehitise püstitamine. Vabariigi Valitsuse määruse „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskirja peatüki 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piir lõpust: Järvevälja piiranguvöönd pindalaga 9,7 ha on kaitseala kõige väiksem vöönd ja see on kaitsealal kahe lahustükina. Vööndisse on arvatud kaitseala inimtegevusest suuresti mõjutatud alad, nagu Jõhvi–Tartu–Valga maantee ning kaitseala kagunurgas olev Rannapungerja tuletorn ja selle lähiümbrus. Maantee jätmine kaitseala koosseisu tagab kaitseala terviklikkuse. Rannapungerja tuletorni ümbrusesse jääv osa on jäetud kaitseala koosseisu tuletorni ümbritseva luitemaastiku kaitseks, osaliselt jääb piiranguvööndisse ka kaitsealuse liigi pruuni lõikheina kasvukoht. Vöönd jääb suures osas riigimaale ning 1,1 ha ulatuses eramaale, hõlmates osaliselt Kaja (katastritunnus 81501:005:0044) ja Luite-Eva (katastritunnus 81501:005:0051) maaüksust. Rannapungerja tuletorni vahetult ümbritsev maa on jätkuvalt riigi omandis. Järvevälja piiranguvööndi asukoht on toodud lisas 9.

Menetluses oleva Järvevälja maastikukaitseala kaitseeeskirja (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 281; RT I 1996, 80, 1440) ja Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu* (seletuskiri ja kaardimaterjalid) materjale arvestatakse KMH protsessis ja KMH aruande koostamises. *Keskkonnaministri 20.02.2015. a käskkirjaga nr 183 algatati määruse „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise menetlus. Kaitse-eeskirja muutmise menetlust viib läbi Keskkonnaamet. http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/jarvevalja- maastikukaitseala-kaitse-eeskirja-muutmise-teade/

4 Kavandatava tegevuse seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

4.1 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (Töö nr 1960/13. OÜ Hendrikson & Ko. Jõhvi/Tartu 2016) kehtestas Ida-Viru maavanem 28.12.2016.a korraldusega nr 1-1/2016/278. • Väärtuslikud maastikud ja kultuuripärandi objektid pakuvad võimalust nii kultuuriliste huvide, rekreatsiooni kui esteetiliste vajaduste rahuldamiseks, maastikud ja objektid on ka oluliseks osaks identiteediloomes. • Roheline võrgustik ja veekogud pakuvad puhke- ja spordivõimalusi. Elukeskkonna väärtused on kantud maakonnaplaneeringu joonisele Ruumilised väärtused. • Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused teemaplaneeringust käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige traditsioonilist

11 kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult säilinud meie ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ja teaduslik-pedagoogiline väärtus (uurimis- või õpiobjektina). Välja toodi alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised ning omavad väärtust kui sümbolid. • Planeering määratles Rannapungerja-Tudulinna maastiku väärtuslikke maastikke hulka. • Ida-Virumaa kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid*. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav ehitatud keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. • Maakonnaplaneering on väljas Ida-Viru Maavalitsuse kodulehel Arendamine ja planeerimine all.

*KMH aruandes käsitletakse kavandatud tegevusest avalduvat mõju lähialasse jäävale Ida- Virumaa ainsale töötavale 1937. a ehitatud Rannapungerja tuletornile. Tuletorni vundamendile rajatud puitlaudisega kaetud vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade Peipsi järvele ja rannamaastikule. Samuti käsitletakse KMH aruandes Nõukogude aegne saun-suvila (815:PNL:003), 15-17 sajandi maa-aluse kalmistu (arheoloogiamälestis nr 842), pärandkultuuri objekte Postijaam (815:POJ:001) ja Sild (815:KIS:006).

4.2 Üldplaneeringud ja arengukava

Tudulinna valla üldplaneering Tudulinna valla üldplaneering kehtestati Tudulinna Vallavolikogu 29.08.2000 a määrusega nr 17. Tudulinna valla üldplaneeringut muudeti osaliselt Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu kehtestamisega Tudulinna Vallavolikogu poolt 18.03.2011 a määrusega nr 4, mis muudab kehtetuks planeeringuala ulatuses kehtiva üldplaneeringu. • Tudulinna Vallavolikogu 04.04.2014 otsusega nr 8 otsustati, mitte algatada uue üldplaneeringu koostamist, kuna kehtiv üldplaneering tagab valla edasise arengu. • Peipsi põhjaranniku ala muutub iga aastaga üha enam atraktiivsemaks elamis- ja puhkepaigaks. Juba praegu on kujunemas tugev turismipiirkond mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega ja ettevõtjatele soodsa ettevõtluskeskkonnana, mida tuleb arendada tasakaalustatult ja keskkonnasõbralikult. Piirkonna tugevuseks on ajaloo- ja kultuuripärand ja looduslähedus. See kõik kajastub Peipsi järve äärse rannaala üldplaneeringus.

Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering (Töö nr 1214/09 OÜ Hendrikson & Ko Tartu - Tudulinna 2011) Kehtestatud Tudulinna Vallavolikogu 18. märtsi 2011 määrusega nr 4. • Planeering sätestab edasised sotsiaalmajanduslikud arengusuunad ning määratleb säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused. Samuti maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Eesmärgid on: soodustada elamuarendust, tagada kvaliteetne elukeskkond ja esmatarbeteenuste kättesaadavus kohapeal ning luua tingimused aktiivseks puhkuseks ja vaba aja veetmiseks, soodustada ettevõtluse

12 arengut ning arendada ja mitmekesistada puhkemajandust puhkeväärtuslikes piirkondades, luua uusi rekreatsioonivõimalusi arvestades maastiku taluvusvõimega; säilitada looduskeskkond ja rohelise võrgustiku terviklikkus, võimaldada uute äriterritooriumide kasutuselevõtmist majandustegevuse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks. • Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringuga kavandatud Rannapungerja jões asuvate paadisadamate ja -sildumiskohtade väljaarendamiseks on vajalik jõe suudmes muuli(de) rajamine. Muuli(de) paigutus jõe suudmes tuleb valida selliselt, et oleks tagatud ranniku säilimine lääne pool jõesuuet, kus asub Järvevälja maastikukaitseala ning rannaluited. • Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringus nähakse ette, et muuli(de) rajamisega kaasnevate ehitusaegsete keskkonnamõjude kindlaks tegemiseks ning maksimaalseks vältimiseks tuleb projekteerimise käigus läbi viia KMH, mille käigus tuleb hinnata täpsemalt ka Järvevälja Natura alal kaitstavatele väärtustele avalduvaid mõjusid.

Tudulinna valla arengukava aastateks 2004–2020 Tudulinna valla arengukava aastateks 2004–2020 kinnitati Tudulinna Vallavolikogu 24.03.2004.a määrusega nr 4 ja Tudulinna Vallavolikogu 11.10. 2013 määrusega nr. 8 kinnitati täiendatud terviktekst [RT IV, 22.10.2013, 18 - jõust. 25.10.2013] • Arengukava kohaselt on vajalik teha Rannapungerja jõesuudmest setteliivast puhastamise kohta uuringuid. • Arengukava rakenduskavas on ettenähtud Rannapungerja jõe setteliivast puhastamine (tähtaja algus ja lõpp: 2004 – 2020), mida osaliselt teostati 2007 kuni 2010 a. • Arengukava rakenduskavas nähti ette ka muuli projekteerimine ja ehitamine Rannapungerja jõe suudmesse (tähtaja algus ja lõpp: 2009 – 2020) projekteerimise eeltaotlus kinnitati 2013. aastal.

KMH aruandes tuleb mõningaselt käsitleda ka kavandatu seoseid ja võimalik, et ka muutusi seoses praegu käsiloleva haldusreformiga.

5 Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju

Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide hindamise objektiks on Rannapungerja jõesuudme lähialad. Kaadamisel on hindamise objektiks kaadamisala ja selle lähialad.

Otseste keskkonnamõjude väljundalaks on muuli ja selle äärse süvendatava laevatee alune maa. Kaadamismõjude väljundalaks on kaadamisala ja selle lähiala.

Otseste mõjude mõjualaks on lisaks eelnimetatud aladele veel projekti teostuse lähialad (näiteks: tekkekohast heljumi pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, veekeskkond).

Veekeskkonnas toimuvate tegevuste otsesed mõjud avalduvad valdavalt veekeskkonnas. Veekeskkonnale avalduvate mõjude kaudu on seotud ka teised looduskeskkonda puudutavad mõjud: mõju kaitsealadele, mõju elupaigatüüpidele ja kaitsealustele objektidele.

Süvendamise ja muuli rajamisega kaasnevate tahkete ainete uputustööde kaudsed mõjud avalduvad üldiselt hiljem muuli ja selle äärse laevatee kasutamise käigus. Väljundiks on korduvsüvenduste vajaduse oluline vähenemine ja veealustele ohutuma veeliikluse tagamine Rannapungerja jõe jõesuudmealas. Rannapungerja jõesuudme süvendamise, muuli rajamise ja kaadamistööde mõjud avalduvad nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides.

Mõjuallikad: kaadamine, Rannapungerja jõesuudme süvendamine, muuli rajamine, muuli äärse juurdepääsutee rajamine ning eeltoodud tegevuste juures kasutatav tehnika.

Rannapungerja jõesuudme süvendamise, kaadamise ja muuli rajamise ja selle hilisema kasutamisega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Süvendustööd (toimub Rannapungerja jõesuudmealal) 2. Kaadamine (lisa 5: OÜ E-Konsult töös E1070 väljapakutud kaadamiskoht. ). 3. Muuli rajamistööd. 4. Korduvsüvenduse vajadus. 5. Ohutu veeliikluse tagamine ja võimalike avariiriskide minimeerimine Rannapungerja jõesuudmes toimuvate süvendustööde ja muuli rajamise ajal ning hilisemal kasutusel. 6. Ohutu veeliikluse tagamine kaadamisalale uputatava pinnase transportimisel ja võimalike avariiriskide minimeerimine. 7. Majanduslikud arengud (mujal maailmas, Eestis, Peipsi järve äärsetes piirkondades). 8. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu, turism, puhkemajandus).

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise mõjuala on Rannapungerja jõesuudmeala koos lähialaga ning kaadamisala koos lähialaga.

Mõju suurust süvendamisel, kaadamisel, muuli pinnase ja betoonelementide uputamisel ning muuli ja selle taristu rajamist mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb: • Mahust. • Läbiviimise ajast. • Läbiviimise logistilistest lahenditest • Kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast. • Meteoroloogilistest tingimustest.

Eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud (olulisus selgub täpsemini KMH protsessis): • Mõju veeelustikule (põhjaelustik, kalastik).. • Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele. • Süvendamise ja kaadamise mõjud. • Mõju Rannapungerja jõe suudmealale. • Mõju Peipsi järvele ja suplusvee kvaliteedile. • Hinnatakse kordussüvenduste vajadust. • Mõju kaitsealustele objektidele ja kaitsealadele. • Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele. • Veesõidu ohutumaks muutumiseks ja avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine.

14 • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: piirkonna areng, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule, puhkemajandus, turism. • Majanduslikud mõjud. • Kumulatiivne mõju.

KMH-s käsitletakse põhjalikult Rannapungerja suudmealal liikuvaid liivasid nii korduvsüvenduste kui ka Järvevälja maastikukaitseala rannaala võimaliku mõjutuse seisukohast.

KMH-s käsitletakse põhjalikult LK II kategooria taimeliigi pruun lõikheinale avalduvate mõjude minimeerimist. Praeguses muuli projektis (lisa 4) on projekteeritud nii, et pruuni lõikheina kasvukohad jääksid alles ja need ei oleks mõjustatud rohkem kui ilma muulita toimuvate looduslike rannaprotsesside korral.

Antud projekti juures on olulise tähtsusega kumulatiivsed mõjud ja mõjude seosahelad, seega nende mõjude hindamisel tuleb kasutada kõike kättesaadavat projekti käsitlevat informatsiooni.

Kavandatava muuli projekteerimisel on parima asukoha ja kuju lahendi saamiseks kasutatud matemaatilist modelleerimist. KMH-s sama lahendi kasutusel tuleb arvestada modelleerimise tulemusi, mida ilmselt tuleks vajadusel korrigeerida KMH protsessis lisandunud infomaterjali alusel.

Kuna tegemist on projektiga, mis on oluline kõigile Rannapungerja jõel olevatele sadamatele ja sildumiskohtadele (praegu ei saa veesõidukid madala vee ja täissettimise tõttu normaalelt ja ohutult liigelda), siis on sotsiaal-majanduslikud mõjud olulised mõjud.

Sadamatele ja sildumiskohtadele juurdepääsutee süvendamine on olulise tähtsusega veesõiduohutuse (mõju inimese tervisele, varale ja heaolule) seisukohast.

KMH aruandes tuuakse välja süvendamisel, kaadamisel ja muuli rajamisel ning hilisemal kasutamisel avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm, mis sisaldab muuhulgas informatsiooni seirepunktide asukoha ning seire sageduse kohta).

KMH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (veeelustik, kaitsealad ja kaitsealused objektid, rannaprotsessid, veerežiim,) ja sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal-majanduslikud tegurid, sh piirkonna areng, tööhõive, turvalisus, inimese tervis ja heaolu, puhkemajandus, turism) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust.

6 KMH metoodika ja vajalikud uuringud

6.1 KMH metoodika

KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise

15 valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine.

KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine, KMH programmi nõuetele vastavus, KMH aruande koostamine nõuetele vastavale programmile ning KMH aruande avalikustamine ja KMH aruande nõuetele vastavus.

KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH ajal tehtavad uuringud (käsitletakse järgmises peatükis) kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm.

Hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine võimaldab prognoosida kaadamise, süvendamise ja täitmistööde ja muuli rajamise võimalikke mõjusid veeelustikule sh kaladele, lindudele, kaitsealustele liikidele, kaitsealadele ning rannaprotsessidele.

KMH aruande koostamisel kasutatakse Corson OÜ töö nr 1413 materjale ja KMH protsessi käigus lisandunud ning ka varasemaid kättesaadavaid infomaterjale.

KMH aruandes käsitletakse nii süvendustööde kui ka kaadamise ja muuli rajamistööde aegset heljumi levikut, reostustõrjet, PVT, seiret ja ajalisi piiranguid ning esitatakse vajalikud leevendavad meetmed.

KMH protsessis käsitletakse kõiki sh ka varem piirkonnas tehtud ja edaspidi planeeritavaid vee erikasutusega seotud töid komplekselt ning hinnatakse nendega kaasnev kumuleeruda võiv mõju keskkonnale.

Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse kumuleeruda võivaid mõjusid ja pakutakse välja leevendavad meetmed või nõuded.

KMH aruandes esitatakse kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide ning 0-alternatiivi kirjeldused. Alternatiivide paremusjärjestus määratakse paaritivõrdlusega. Kõiki alternatiive võrreldakse paarikaupa kõigi kriteeriumide alusel ja otsustatakse kumb võrreldav on parem. Paremaks osutunud alternatiiv saab 1 hindepunkti ja halvem 0 hindepunkti. Paari võrdsuse korral saavad mõlemad 0,5 hindepunkti. Alternatiivile antud hindepunktid liidetakse kokku ja jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näitab alternatiivi suhtelist paremusjärjestust valitud kriteeriumi põhjal. Parim alternatiiv on kõrgema hindega.

6.2 Vajalikud infoallikad ja uuringud KMH aruande koostamisel kasutatakse alljärgnevates töödes toodud informatsiooni sh uuringud ja töö nr 1703 KMH protsessi käigus tehtavaid uuringuid ning KMH protsessi ajal (KMH aruande avalikustamine) kättesaadud asjasse puudutavad hinnangud, arvamused ja uuringud.

Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.a kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

16 • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (edaspidi IEV VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. • Kasutatakse KMH-s Rannapungerja jõe ja Peipsi järve seisundi hindamisel. • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas väljatoodud, analüüsitud ja selgitatud materjalid veekogumite seisundite hinnangud, seisundeid muutvad tegurid (näiteks: kliimamuutused, hüdroloogilised tegurid, üleujutusrisk jm) on vajalikud KMH aruande koostamisel.

Eesti Riikliku Keskkonnaseire Allprogrammi Peipsi randade seire 2016. a lõpparuanne. Tallinna Ülikool Loodus- ja Terviseteaduste Instituut ökoloogia keskus. Tallinn 2016. • Seire uuringud annavad ülevaate Peipsi randadest ja toimuvatest looduslikest rannaprotsessidest, Rannapungerjale lähim seireala kirdepoole ca 2,6 km on Kauksi seireala ja lõunapoole ca 30 km on Ranna seireala. • KMH aruande koostamisel kasutame ka varem tehtud seire uuringuid.

KMH aruandes kasutatakse Eesti Riikliku Keskkonnaseire Allprogrammi „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud“ 2015. a Rannapungerja jõe (1058700) seireuuringute tulemusi.

Vajalikud infoallikad ja varasemad uuringud, millede materjale kasutatakse KMH aruande koostamisel. • Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering. Ülevaade üldplaneeringu ja KSH protsessist, lähteandmestiku koond ja KSH aruanne. Töö nr 1214/09. Hendrikson & Ko. Tartu 2009. • Mustvee sadama detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr E1070-2. OÜ E-Konsult. Tallinn 2006. • Vee erikasutusluba nr L.VV/325156 (Mustvee Linnavalitsusele vee erikasutusloa • andja Keskkonnaamet, loa kestvus 21.07.2014 kuni 31.12.2020). • Rannapungerja muulide esialgse ehitusmaksumuse hinnang. Aavo Raig. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ. Tallinn. 30.12.2009 • Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas Rannapungerja muuli rajamisele ja projekteerimisele hinnang KMH vajalikkuse kohta. Töö nr 1413 Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2015. • Rannapungerja muuli hüdrodünaamiline modelleerimine*. Töö nr 1413. Corson OÜ. Tallinn, 2015. • Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valdade sadamaalade ja lautrikohtade uuring ERKAS Pärnu Instituut OÜ. Alajõe-Iisaku-Tudulinna-Lohusuu-Pärnu. 2010. *töö üheks eesmärgiks oli prognoosida kaitsemuulist tulenevalt piirkonnas toimima hakkavat sete (liiv) transporti erinevatest suundadest puhuvate tuulte korral. Töös käsitleti ida- ja edelatuulte mõju, kuna teistest suundadest puhuvate tuulte korral oli kaitsemuuli (lisas 4 lahend) mõju praktiliselt ligilähedane või võrdne loodusliku seisundiga seega mitte oluline.

KMH protsessis tehtavad uuringud ja nende seosed varemtehtud uuringutega KMH koostamisel kasutatakse täielikult ära P. Vissaku 2014. a tehtud arendusalale tehtud taimestiku alast uuringut ja selle hilisemaid täiend materjale. KMH jaoks on Corson OÜ-l

17 kooskõlastamisel uuring, mis käsitleb Rannapungerja jõesuudme ja Peipsi järve veeelustikku, kavandatava muuli ümbruses ning kaadamisalal ja kavandatust tulenevatele mõjudele leevendusmeetmete esitamist.

KMH käigus arvestatakse Corson OÜ töö nr 1413 hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilist modelleerimisest heljumi leviku ulatuse ja veeelustikule avalduvate mõjude leevendamismeetmete välja töötamisel. Kaadamisalal avalduvate mõjude väljaselgitamiseks tehakse matemaatiline modelleerimine ja töös nr 1413 toodud mõjude avaldumise täpsustuseks teostatakse täiendavat modelleerimine ka Rannapungerja jõesuudmealas ja võimalik, et ka mujal, kus ekspertide arvates oleks praeguse kasutatava info alusel vajalik teha. Eksperdid loodavad saada lisamaterjale peale erinevatel aegadel teostatud riikliku keskkonnaseire Peipsi randade seire materjalide läbivaatamist ja analüüsi. Kasutamisel esitatakse viited. Matemaatilise modelleerimise teevad T. Liiv ja K. Liiv.

Töö nr 1703 KMH protsessis tehtavat Natura hindamist on käsitletud järgmises peatükis 6.3 Natura hindamine.

6.3 Natura hindamine

KMH-s eraldi peatükis tehtava Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse juhendmaterjale: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. Samuti arvestatakse Natura hindamisel 17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel* esitatut. Natura hindamise töögrupist osalesid koolitusel M. Parksepp ja K-A. Parksepp. *2013 juhendit tutvustava Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis, tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist käsitlevas osas esitada.

Natura hindamise töögrupp Natura hindamise eksperdiks on K-A. Parksepp - ekspertide vahelise koostöö ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, kaitstavate loodusobjektide ja Natura hindamise ekspert (antud peatüki lõpus on mõned pädevust tõendavad Natura hindamistega tööd). Natura hindamises on KMH juhtekspert T. Liiv sisueksperdiks: matemaatiline modelleerimine, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, pinnas, süvendamine ja kaadamine. Kerli Liiv, Kristin Liiv - informatsiooni kogumine ja eeltöötlus Natura hindamiseks. M. Parksepp – Natura hindamises kasutatud informatsiooni ülevaatamine ja süstematiseerimine.

18 N. Oldekop – veekeskkonnas tehtavate (sh jõesuudme ja järve viiva laevatee süvendamine) tööde teostusega kaasneva informatsiooni töötlus. P. Vissak – maismaa- ja veeelustik, taimestik, elupaigatüübid ja kaitsealused liigid.

Võimalik on, et lisandub veel eksperte või on vajadus mingis osas töögruppi ümber struktureerida.

KMH programmi koostamise käigus on selgunud, et arvestades Natura hindamise juhendmaterjale, 17.09.2013 Natura koolitust ja eksperdi Natura hindamisete teostusi on tõenäoline, et kavandatava tegevusega kaasneb või on oht olulise mõju tekkeks Natura 2000 aladele, seega viiakse KMH aruande koostamise käigus läbi asjakohane Natura hindamine.

Natura eelhindamist KMH programmi koostamise käigus ei teostatud, kuna ekspertide hinnangul on kavandatava tegevusega kaasnev mõju Natura 2000 aladele tõenäoline ning asjakohase Natura hindamise läbiviimine on vajalik ja ilmne ka ilma eelhindamiseta järgmistel põhjustel: 1. Arenguala jääb Rannapungerja jõesuudmest läänepoole väikeses osas Järvevälja maastikukaitseala (KLO1000476) piiranguvööndisse. Järvevälja MKA jääb Järvevälja loodusalale (EE0070122). 2. Rannapungerja jõesuudme süvendamise ja kaitsemuuli rajamisega on võimalik olulise negatiivse mõju tekke oht Järvevälja loodusalale ja Järvevälja MKA-le ning kaitstava pruuni lõikheina kasvukohtadele ja harilik tõugjas elupaigale. 3. Rannapungerja jõe suudmes on olulise mõjuga tegevuseks süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 ja Peipsi järves on olulise mõjuga tegevusteks nii süvendamine kui ka tahkete ainete uputamine alates mahust 10000 m3. 4. Kavandatav kaadamisala ei jää kaitsealale samas süvendatud pinnase transport läbib Sahmeni hoiuala (KLO2000092) ja loodusala (EE0070126). 5. Kumuleeruvaid mõjusid võivad võimendada nii erakorralised ilmastikunähtused kui ka olukorrad ja avariid, millega võib kaasneda reostusoht. 6. Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas Rannapungerja muuli rajamisele ja projekteerimisele hinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta (Töö nr 1413. Corson OÜ. Tallinn 2015) ja selle koostamise käigus kogutud informatsiooni alusel eksperdid leiavad, et KMH aruandes on vajalik viia läbi asjakohane Natura hindamine.

Alljärgnevates töödes oli K-A. Parksepp Natura hindamise ekspert. 1. Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH hindamise aruande (Corson OÜ. Töö nr 1412. Tallinn 2017) kiitis heaks Keskkonnaamet 27.04.2017 nr 6-5/17/1619-4. KSH aruandes eraldi peatüki allpeatükkides on teostatud nii Natura eelhindamine kui ka asjakohane Natura hindamine. 2. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1511. Tallinn 2016) tunnistas Keskkonnaamet 19.10.2016 nr 6-3/16/344-36 nõuetele vastavaks. KMH aruandes eraldi peatükis on teostatud Natura eelhindamine. 3. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1204. Tallinn 2014) kiitis heaks Keskkonnaministeerium 01.09.2014 nr 11-2/14/1316-10. KMH aruandes eraldi peatüki allpeatükkides on teostatud nii Natura eelhindamine kui ka asjakohane Natura hindamine. 4. Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1102.Talinn 2012) kiitis heaks Keskkonnaministeerium 23.04.2012 nr 11-2/1625-2. KMH aruandes eraldi

19 peatüki allpeatükkides on teostatud nii Natura eelhindamine kui ka asjakohane Natura hindamine.

Eeltoodud töödes ja Natura hindamises osalesid peale Natura hindamise eksperdi veel neljas T. Liiv, N. Oldekop ja P. Vissak ning kolmes M. Parksepp (nr 2 ei osalenud) ja Kerli Liiv ning Kristin Liiv (nr 4 ei osalenud).

7 KMH teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava

Rannapungerja jõesuudme süvendamise ja muuli rajamiseks vee erikasutusloa taotluse raames tehtava KMH teostuse ajakava Jk KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus* nr 1. KMH algatamine Keskkonnaamet algatas 30.10.2015 nr V 7- 30.10.2015 6/15/23716-2 Tudulinna Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse raames KMH. 2. KMH koostamise Corson OÜ sõlmis arendajaga 15.02.2017 alustamine kokkulepe KMH koostamiseks. 3. KMH programm Otsustaja poolt algatatud KMH-le 21.02.2017 eelnõu programmi eelnõu koostamine ja arendaja poolt otsustajale esitamine 4. KMH programmi Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul 03.03.2017 kohta seisukoha programmi vastavust KeHJS §-s 13 küsimine sätestatud nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks (KeHJS §151 lõige 2). 5. KMH programmi Asjaomased asutused esitavad seisukohad kohta seisukoha (KeHJS §151 lõige 4). andmine Ida-Viru Maavalitsus 10.03.2017 Lohusuu Vallavalitsus 14.03.2017 6. KMH programmi KMH programmile antud seisukohad vaatab 06.04.2017 seisukohtade otsustaja läbi ja esitab omapoolsed läbivaatamine ja seisukohad arendajale ja juhteksperdile seisukoha andmine (KeHJS §151 lõige 5). 7. KMH programmi Juhtekspert ja eksperdid koos arendajaga 02.06.2017 parandamine täiendavad seisukohtade põhjal KMH seisukohtade alusel programmi ja selgitatakse arvestamist või põhjendatakse arvestamata jätmist (KeHJS §151 lõige 6). 8. Täiendatud KMH Arendaja esitab täiendatud KMH programmi 05.06.2017 programmi otsustajale esitamine avalikustamise korraldamiseks 9. Parandatud ja Otsustaja kontrollib arendaja poolt esitatud täiendatud KMH parandatud ja täiendatud KMH programmi programmi kontroll (KeHJS §151 lõige 7).

20 10. KMH programmi Otsustaja teatab 14 päeva jooksul peale 18.07.2017 avalikustamisest KMH programmi saamist avalikust teatamine väljapanekust ja avalikust arutelust: (KeHJS §16 lõige Ametlikud Teadaanded, arendaja kulul 2) ajalehes, üldkasutatavas hoones või kohas ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga: Maavalitsust, KOV, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid (sh kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke) ja muid menetlusosalisi. Otsustaja avalikustab KMH programmi omal veebilehel. 11. KMH programmi Otsustaja korraldab vähemalt 14 –päevase 18.07.2017 – avalik väljapanek kestvusega avaliku väljapaneku (KeHJS §16 16.08.2017 lõige 1). 12. KMH programmi Arendaja koostöös otsustajaga korraldab 16.08.2017 avalik arutelu programmi tutvustamiseks avaliku arutelu (KeHJS §16 lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga vastab KMH programmi avaliku arutelul esitatud ettepanekutele ja küsimustele(KeHJS §17 lõige 2). 13. KMH programmi Juhtekspert või eksperdirühm koos avaliku arendajaga täiendavad avalikustamise käigus väljapaneku ja esitatud ettepanekutega KMH programmi avaliku arutelu (KeHJS §17 lõige 2). materjalidega Juhtekspert teeb koos arendajaga avaliku KMH programmi väljapaneku ajal ja avaliku arutelu ajal täiendamine programmis vajalikud parandused ja täiendused. Arendaja saadab 30 päeva 31.08.2017 jooksul KMH programmi kohta elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga saatnud isikutele selgituskirja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ning vastused küsimustele (KeHJS §17 lõige 3). 14. KMH programmi Täiendatud KMH programmi koos KeHJS esitamine nõuetele §17 lõige 3 nõutud koopiate ja avaliku aruelu vastavuse protokolliga esitab arendaja otsustajale kontrollimiseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS §18 lõige 1). 15. KMH programmi Otsustaja otsustab 30 päeva jooksul KMH 30 päeva nõuetele vastavuse programmi saamisest arendajalt KMH kontrollimine programmi nõuetele vastavuse (KeHJS §18 lõige 2).

21 16. KMH programmi Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva 14 päeva nõuetele vastavaks jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tunnistamise § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid otsusest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes teavitamine Teadaannetes (KeHJS §18 lõige 4).. 17. KMH aruande Nõuetele vastavast KMH programmist 15 päeva koostamine lähtudes koostavad eksperdid aruande (KeHJS §20 lõige 1), mille saadab arendaja otsustajale. 18. KMH aruande KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste kohta seisukoha asutuste seisukohta KeHJS §151 sätestatud küsimine korras arvestades KeHJS §201 lõike 2 erisusega 19. KMH aruande Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul aruande 21 päeva kohta seisukoha vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ja küsimine edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks (KeHJS §151 lõige 2). 20. KMH aruande Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva kohta seisukoha (KeHJS §151 lõige 4). andmine 21. KMH aruande KMH aruandele antud seisukohad vaatab 21 päeva seisukohtade otsustaja läbi ja esitab omapoolsed läbivaatamine ja seisukohad arendajale ja juhteksperdile seisukoha andmine (KeHJS §151 lõige 5). 22. KMH aruande Juhtekspert ja eksperdid koos arendajaga 10 päeva parandamine täiendavad seisukohtade põhjal KMH seisukohtade alusel aruannet ja selgitatakse arvestamist või põhjendatakse arvestamata jätmist (KeHJS §151 lõige 6). 23. KMH aruande Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul 21 päeva vastavuse kontroll arendaja esitatud aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust (KeHJS §201 lõige 2 24. KMH aruande Otsustaja teatab 14 päeva jooksul peale 14 päeva avalikustamisest KMH aruande saamist avalikust teatamine (KeHJS väljapanekust ja avalikust arutelust: §16 lõige 2) Ametlikud Teadaanded, arendaja kulul ajalehes, üldkasutatavas hoones või kohas ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga: Maavalitsust, KOV, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid (sh kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke) ja muid menetlusosalisi. Otsustaja avalikustab KMH aruande omal veebilehel.

22 25. KMH aruande Otsustaja korraldab vähemalt 21 –päevase vähemalt 21 avalik väljapanek kestvusega avaliku väljapaneku (KeHJS §21) päeva. 26. KMH aruande Arendaja koostöös otsustajaga korraldab 1 päev avalik arutelu KMH aruande tutvustamiseks avaliku arutelu (KeHJS §16 lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga vastab KMH programmi avaliku arutelul esitatud ettepanekutele ja küsimustele(KeHJS §17 lõige 2) 27. KMH aruande Juhtekspert või eksperdirühm koos 15 päeva avaliku arendajaga täiendavad avalikustamise käigus väljapaneku ja esitatud ettepanekutega KMH aruannet avaliku arutelu (KeHJS §17 lõige 2). materjalidega Juhtekspert teeb koos arendajaga avaliku KMH aruande väljapaneku ajal ja avaliku arutelu ajal täiendamine aruandes vajalikud parandused ja täiendused. Arendaja saadab 30 päeva jooksul KMH aruande kohta elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga saatnud isikutele selgituskirja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ning vastused küsimustele (KeHJS §17 lõige 3). Täiendatud KMH aruanne koos KeHJS §17 lõige 3 nõutud koopiate ja avaliku aruelu protokolliga esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 22). 28. KMH aruande Arendaja esitab otsustajale vastavalt KeHJS nõuetele vastavaks §22 lõikele 1 KMH aruande tunnistamiseks esitamine 29. KMH aruande KeHJS § 22 lg 2 kohaselt edastab otsustaja 30 päeva kooskõlastamine KMH aruande asjaomastele asutustele asjaomaste kooskõlastamiseks. Sama §-i lg 3 kohaselt on asutustega asjaomastel asutustel KMH aruande kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks aega 30 päeva. 30. KMH aruande Tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva nõuetele vastavuse kooskõlastusele kontrollib otsustaja 30 päeva otsustamine jooksul KMH aruande vastavust KeHJS § 22 lg 5 esitatud nõuetele ning teeb otsuse 31. KMH aruande Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva 14 päeva nõuetele vastavaks jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tunnistamise § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid otsusest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes teavitamine Teadaannetes. *toimunud KMH etapid on esitatud ajakavas kuupäevaliselt ja toimumata etapid kestvusperioodina.

23 Lühim võimalik KMH menetlus KMH koostamise alustamisest kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni on 273 päeva.

8 KMH protsessis osalejad

8.1 KMH protsessis osalejate andmed

KMH algataja ja otsustaja – Keskkonnaamet, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisik Irina Sõtšova, e-post: [email protected], telefon 357 2614.

Keskkonnamõju hindaja: OÜ Corson, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected] .

Arendaja on Tudulinna Vallavalitsus (registrikood: 75004205), kontaktandmed: [email protected], telefon 3379730

Corson OÜ KMH töögrupp:

Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, KMH-s juhtekspert (tegevuslitsentsi nr KMH0119 kehtiv kuni 27.04.2022 - http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon), hüdrodünaamika, rannaprotsessid, matemaatiline modelleerimine, veekogu süvendamine, kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehituse ja planeerimise ekspert/juhtekspert.

Kalev-August Parksepp – Corson OÜ projektijuht, KMH-s projektijuht ja ekspert: maastik, puhkemajandus, haljastus, taimestik, mets, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid, kumulatiivsed mõjud ja Natura hindamine.

Nelly Oldekop – Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala sadama ehitus ja rannikutehnika spetsialiseerumisega, KMH raames veekeskkonnas toimuva tegevusega seonduva ekspert

Kerli Liiv – Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KMH-s matemaatiline modelleerimine, keskkonnakaitse ja säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal- majanduslik valdkond.

Kristin Liiv – Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KMH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal- majanduslik valdkond.

Peeter Vissak – bioloog, KMH-s maismaa- ja veeelustik ning kaitsealused loodusobjektid ekspert.

24 Mihkel Parksepp – konsultant-assistent, KMH-s Corson OÜ ja teiste ekspertide poolt piirkonnas varem kasutatud ja esitatud infomaterjali sh Natura hindamine läbivaatus KMH-s kasutamiseks.

Eeltoodud KMH-s osalevate töögrupi liikmete kaasamine KMH-s tehtavasse Natura hindamisse on esitatud peatükis 6.3 Natura hindamine..

KMH programmi koostasid Toomas Liiv ja Kalev-August Parksepp koostöös arendajaga.

Vajadusel võib KMH protsessi toimuda ekspertide tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähenemine või suurenemine.

8.2 Asjaomased asutused

KMH protsessis asjaomased asutused • Keskkonnaamet – KMH algataja ja otsustaja ning Järvevälja loodusala (EE0070122) ja maastikukaitseala (KLO1000476) valitseja. • Ida-Viru Maavalitsus – riikliku halduse korraldamine ja koordineerimine. • Tudulinna Vallavalitsus – KOV, kelle territooriumil arendustegevus toimub. • Lohusuu Vallavalitsus – naabervald. • Alajõe Vallavalitsus – naabervald. • Iisaku Vallavalitsus – naabervald. • Eesti Keskkonnaühenduste Koda – valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon.

9 KMH protsessis programmile esitatud ettepanekutega arvestamine

9.1 Asjaomaste asutuste seisukohtadega arvestamine Keskkonnaamet küsis 03.03.2017 nr 6-3717/2954-2 (lisa 6) KeHJS § 151 lõike 2 alusel asjaomaste asutuste seisukohta KMH programmi kohta.

KMH programmi kohta küsiti seisukohta Ida-Viru Maavalitsuselt, Tudulinna Vallavalitsuselt, Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Lohusuu Vallavalitsuselt, Alajõe Vallavalitsuselt ja Iisaku Vallavalitsuselt.

Asjaomastest asutustest saatsid oma seisukoha KMH programmile Keskkonnaametile Ida- Viru Maavalitsus 10.03.2017 nr 13-4/2017/761-2 ja Lohusuu Vallavalitsuse 14.03.2017 nr 7- 1.2/146-1 (lisa 7).

KeHJS § 151 lõike 5 alusel vaatas Keskkonnaamet asjaomaste asutuste seisukohad läbi ja andis arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha ja ettepanekud 06.04.2017 nr 6-3/17/2954-6 (lisa 8) KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste arvamusi.

Lisas 10 on toodud teave asjaomaste asutuste seisukohtadega ja ettepanekutega arvestamise kohta KMH programmis.

9.2 KMH programmi avalikustamine ja selle protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine

Keskkonnaamet teatas Rannapungerja jõesuudme süvendamise ja muuli rajamise KMH programmi avalikustamisest. Ametlikud teadaanded 18.07.2017 ja ajalehes Põhjarannik 20.07.2007 (lisa 11) ning menetluses osalejatele 18.07.2017 (lisa 12).

KMH programmiga oli võimalik eelnevalt tutvuda kuni 15.08.2017 tööaegadel Keskkonnaameti Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi). KMH programm oli elektrooniliselt Keskkonnaameti veebilehel: http://www.keskkonnaamet.ee/uudised,pressiinfo/ keskkonnamõju hindamiste avalik väljapanek/ ja Tudulinna Vallavalitsuse veebilehel. KMH programmi avalikustamise teade oli väljapandud Tudulinna vallamaja infostendil.

KMH programmi kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kuni 15.08.2017 tööaegadel Keskkonnaameti Põhja regiooni kontoris eelpool toodud kontaktidel või kirjalikult aadressil [email protected].

Keskkonnaametile saadetud Terviseameti 20.07.2017 nr 9.3-4/4678 kirja KMH programmi kohta edastas Keskkonnaamet paberkandjal 16.08.2017 Corson OÜ-le vastamiseks ja KMH programmi täiendamiseks. • Terviseameti kirjas juhiti tähelepane sellele, et süvendamisega ja muuli rajamisega kaasnev heljumi pilv võib halvendada Kauksi ja Rannapungerja randade suplusvee kvaliteeti kuna süvendustööde käigus kasvab heljumi sisaldus vees. • Terviseameti kirja ja vastuskirja koopia on toodud täiendatud KMH programmi lisas 13

KMH programmi avalik arutelu toimus 16.08.2017 kell 11.00 Keskkonnaameti Põhja regiooni Jõhvi kontori nõupidamise saalis aadressil Pargi 15, Jõhvi.

KMH programmi avalik arutelu kestis kella 11.00 – 11.30. KMH aruande avalikul arutelul oli Keskkonnaametist ja Tudulinna Vallavalitsusest kaks esindajat ning Corson OÜ-st juhtekspert T. Liiv. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on lisas 14.

Avalikul arutelul olulisemateks teemadeks olid suplusvee kvaliteediga ja matemaatilise modelleerimisega seonduvad küsimused.

Terviseameti kirjas 20.07.2017 tõstatud probleemi lahendamiseks on KMH programmi täiendamisel eeldatavate keskkonnamõjude loendisse lisatud mõju suplusvee kvaliteedile.

Kavandatust ümbruskonna supluskohtade veele avalduda võivat mõju. käsitletakse KMH aruandes.